ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 93
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

64. aastakäik
19. märts 2021

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

SOOVITUSED

 

Nõukogu

2021/C 93/01

Nõukogu soovitus, 12. märts 2021, romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta

1

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2021/C 93/02

Euro vahetuskurss — 18. märts 2021

15

2021/C 93/03

Euroopa Komisjoni poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 22 lõike 2 kohaselt avaldatud teave lipuriigi teatiste kohta (riikide ja nende pädevate asutuste loetelu), mis vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 20 lõigetele 1, 2 ja 3 ning III lisale

16

2021/C 93/04

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

35

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2021/C 93/05

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10157 — Aurubis/TSR Recycling/JV) ( 1 )

36

2021/C 93/06

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum: M.10159 — Infosys/Daimler (Certain Assets and Personnel)) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

38

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2021/C 93/07

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

39

2021/C 93/08

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

54

2021/C 93/09

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

68

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

SOOVITUSED

Nõukogu

19.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/1

NÕUKOGU SOOVITUS,

12. märts 2021,

romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta

(2021/C 93/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292 koostoimes artikli 19 lõikega 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiivis 2000/43/EÜ (1) on sätestatud raamistik rassilise või etnilise päritolu alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks kogu liidus sellistes valdkondades nagu tööhõive, haridus, sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid, sotsiaalsed soodustused ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavus ja pakkumine. Üks käesoleva soovituse eesmärk on aidata kaasa selle direktiivi tõhusale rakendamisele, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevusi.

(2)

Nõukogu raamotsusega 2008/913/JSK (2) kohustatakse liikmesriike kriminaliseerima avaliku vägivallale või vihkamisele kihutamise rassi, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel ning tagama, et rassistlikku ja ksenofoobset motiivi loetakse raskendavaks asjaoluks või et sellist motiivi võib liikmesriigi kohtutes karistuste määramisel arvesse võtta. Käesoleva soovituse eesmärk on tugevdada meetmeid romade vastu suunatud vaenukõne, vaenukuritegude ja vägivalla vastu võitlemisel. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/29/EL (3) on käesoleva soovituse eesmärk ühtlasi edendada toe pakkumist neile romadele, kes on selliste kuritegude ohvrid.

(3)

Euroopa sotsiaalõiguste sambas on esitatud põhimõtted ja õigused, mille eesmärk toetada ja suurendada sotsiaalset õiglust olenemata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Üldised meetmed, mida täiendavad käesolevas soovituses esitatud sihipärased meetmed suure diskrimineerimis- või sotsiaalse tõrjutuse riskiga rühmade kaitsmiseks ja toetamiseks, on sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamise toetamisel keskse tähtsusega. Samba eesmärkide saavutamine on ühine poliitiline kohustus ja vastutus. Seda tuleks rakendada nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil kooskõlas vastavate pädevustega, võttes nõuetekohaselt arvesse eri sotsiaal-majanduslikke keskkondi ja riiklike süsteemide mitmekesisust, sh sotsiaalpartnerite rolli, austades samal ajal täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

(4)

Käesolev soovitus aitab kaasa ka võrdsete ja kaasavate demokraatlike ühiskondade kestlikule arengule kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.

(5)

Komisjon on esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud ühissätete määruse 2021–2027, Euroopa Sotsiaalfond+-i 2021–2027 (edaspidi „ESF+ 2021–2027“) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 kohta. Kõnealustes ettepanekutes viidatakse võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele kui horisontaalsetele põhimõtetele, mida tuleks nimetatud fondide rakendamisel järgida. Ettepanekus ESF+ 2021–2027 kohta kutsutakse liikmesriike ja komisjoni konkreetselt üles tagama liidu programmide rakendamisel võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine ning osutatakse kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise ja marginaliseerunud kogukondade (nagu romad) kaasamise edendamisele, mille rakendamistingimuseks on seatud romasid käsitleva riikliku strateegilise raamistiku olemasolu. Kuni nimetatud ettepanekute vastuvõtmiseni aitab käesolev soovitus kaasa nende tõhusale tulevasele rakendamisele.

(6)

Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatis „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (strateegia „Euroopa 2020“) on andnud märkimisväärse tõuke vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasele võitlusele, seades ühised Euroopa eesmärgid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ning hariduse omandamise ja tööhõive taseme tõstmiseks. Kõnealuseid eesmärke pole võimalik saavutada ilma romade võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja osalemise parandamiseta, milleks pakutakse käesolevas soovituses konkreetseid suuniseid.

(7)

Nõukogu kiitis 19. mail 2011 heaks komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatise „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“, milles julgustatakse liikmesriike edendama igakülgselt romade sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist ning seadma eesmärke hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnas. Vaatamata ELi raamistiku algse ülesehituse puudulikkusele oli sellel oluline lisaväärtus, millele käesolevas soovituses tuginetakse, muu hulgas võttes selles arvesse raamistiku rakendamisel saadud õppetunnid.

(8)

Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovituse (4) eesmärk oli tõhustada romade integreerimise riiklikke meetmeid. Nõukogu kutsus sellega liikmesriike üles teavitama komisjoni igal aastal soovituse kohaselt võetud meetmetest ja edusammudest romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisel. Käesolevas soovituses tuginetakse sellele kogemusele ning vaadatakse läbi võetavad meetmed ja laiendatakse neid.

(9)

Oma 8. detsembri 2016. aasta järeldustes „Romade integreerimise kiirendamine“ kutsus nõukogu komisjoni viima ellu romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku (aastani 2020) vahehindamine (põhjalik hindamine) ning esitada selle põhjal algatus 2020. aasta järgseks perioodiks. Kuigi tehtud põhjalikus hindamises tunnistatakse raamistiku lisaväärtust, märgitakse selles, et romad seisavad Euroopas jätkuvalt silmitsi diskrimineerimise ning sotsiaalse ja majandusliku tõrjutusega.

(10)

Põhjalikust hindamisest ning selle kohta nõukogu, Euroopa Parlamendi ja mitme üleeuroopalise ja riigi tasandi kodanikuühiskonna organisatsiooni tehtud järeldustest nähtub, et romade võrdõiguslikkuse ja kaasamise edendamise kohustust on vaja uuendada ja tugevdada. Selle kohustusega tuleks tagada, et erilist tähelepanu pööratakse mittediskrimineerimisele, sealhulgas võideldes romavastasuse vastu, mis on romavastase rassismi erivorm, ja keskendudes neljale sotsiaal-majandusliku kaasamise valdkonnale, milleks on haridus, tööhõive, tervishoid ja eluase. Samuti tuleks selle kohustuse puhul võtta arvesse roma elanikkonna konkreetsete rühmade vajadusi ja mitmekesisust; kaasata romasid romade võrdõiguslikkuse ja kaasamise strateegiate väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse; parandada eesmärkide seadmist, andmete kogumist, järelevalvet ja aruandlust ning saavutada see, et romade võrdõiguslikkust ja kaasamist võetakse peavoolupoliitikas rohkem arvesse. Meetmete kavandamisel tuleks eritähelepanu pöörata soolisele perspektiivile.

(11)

Käesolev soovitus tugineb ka hulgale järeldustele, mis on tehtud asjakohastes Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2015. aasta ja 12. veebruari 2019. aasta resolutsioonides, nõukogu 8. detsembri 2016. aasta järeldustes ja komisjoni aastaaruannetes alates 2013. aastast.

(12)

Teatise „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“ jätkuna võttis komisjon 7. oktoobril 2020 vastu paketi, mis sisaldab käesoleva soovituse ettepanekut ja teatist „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (edaspidi „7. oktoobri 2020. aasta teatis“). 7. oktoobri 2020. aasta teatises on sätestatud kõikide liikmesriikide ELi tasandi eesmärgid ja, kui see on asjakohane, sihid ning minimaalsed kohustused, mida võidakse olenevalt riigi olukorrast ja romade elanikkonna suurusest täiendada muude riiklike meetmete ja liidu toetusega. Hiljutised andmed näitavad, et kuus eurooplast kümnest leiab endiselt, et romade diskrimineerimine on nende riigis laialt levinud, ning enam kui kuus kümnest eurooplasest nõustub, et romade parem integreerimine võiks ühiskonnale kasu tuua (5). Käesoleva soovituse üldeesmärk on aidata edendada romade võrdõiguslikkust ja võidelda nende tõrjutuse vastu nii, et nad ise osalevad selles aktiivselt.

(13)

COVID-19 pandeemia avaldas tõrjutud ja ebasoodsas olukorras romade kogukondadele tõsist negatiivset tervise- ning sotsiaal-majanduslikku mõju, mis võib valitsevat ebavõrdsust ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski veelgi enam süvendada. Käesoleva soovitusega toetatakse romade struktuurilise ebavõrdsuse vähendamist, tegeledes, kui see on asjakohane, selliste probleemide lahendamisega nagu romade piiratud juurdepääs puhtale veele, sanitaartaristule ja tervishoiuteenustele, sealhulgas vaktsineerimisteenustele, ning selliste vahendite ja digioskuste puudumine, mis võimaldaksid romadel osaleda aktiivselt ühiskonnas, sealhulgas kaugõppes, ning kaotades suure majandusliku ebakindluse, ülerahvastatud leibkonnad, eraldatud asulad või laagrid.

(14)

Seoses populismi ja rassismi kasvuga liidus (6) on vaja keskenduda diskrimineerimise vastu võitlemisele ja selle ennetamisele, sealhulgas võideldes romavastasusega, mis on diskrimineerimise ja tõrjutuse algpõhjus ning süvendab neid. ELi 18. septembri 2020. aasta rassismivastases tegevuskavas (2020–2025) sätestatakse mitmesugused konkreetsed meetmed rassismi vastu võitlemiseks. Romavastasus on väga sageli esinev (7) rassismi vorm, mille alged peituvad ühiskonna enamiku suhtumises romadesse ja nende kohtlemises ajalooliselt väljakujunenud nn teisestamise raames, (8) mis põhineb stereotüüpidel ja negatiivsetel hoiakutel, mis võivad vahel olla tahtmatud või alateadlikud (9).

Alates 2005. aastast on Euroopa Parlament kasutanud seda mõistet oma 28. aprilli 2005. aasta, 15. aprilli 2015. aasta, 25. oktoobri 2017. aasta ja 12. veebruari 2019. aasta raportites ja resolutsioonides. Mitu rahvusvahelist ja kodanikuühiskonna organisatsiooni on tunnistanud seda nähtust, mida tuntakse ka romavastase rassismi, romafoobia ja mustlasvastasusena. Oma 8. detsembri 2016. aasta järeldustes tunnistas nõukogu vajadust võidelda „romade vastu suunatud rassismi (või nn romavastasuse) kõigi vormide vastu, kuna sellest saab alguse nende sotsiaalne tõrjutus ja diskrimineerimine“. Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline Ühendus (IHRA) võttis 8. oktoobril 2020 vastu õiguslikult mittesiduva romavastasuse / romavastase diskrimineerimise määratluse (10).

(15)

Romade suhtes võetavate meetmete puhul on oluline tunnistada teatavate rühmade, (11) sealhulgas roma naiste, roma noorte, roma laste, LGBTI-romade, eakate romade, puuetega romade, kolmandate riikide kodanikest või kodakondsuseta ning liikuvate ELi romade erivajadusi või haavatavust. Seetõttu võetakse käesolevas soovituses arvesse, kui oluline on tegeleda mitmekordse diskrimineerimise (12) probleemiga. Selles pakutakse välja meetmed selle kohta, kuidas paremini kaitsta ja kaasata roma lapsi, kes diskrimineerimise ja segregatsiooniga eriti palju kokku puutuvad.

Kooskõlas nõukogu 8. detsembri 2016. aasta järeldustega uuritakse selles ka noortele romadele võimaluste loomist ja nende kasutamata potentsiaali rakendamist seeläbi, et suurendatakse nende aktiivset osalemist noortele suunatud programmides ja meetmetes, näiteks sellistes, millele on osutatud komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatises „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“.

(16)

Tunnistades romade mitmekesisust, kasutatakse terminit „roma“ üldmõistena, et viidata mitmesugustele roma päritolu rühmadele, nagu romad, sintid, kaaled, mustlased, romanišid ja bojašid/rudarid. Samuti hõlmab termin selliseid rühmi nagu aškalid, egiptlased, idarühmad (sealhulgas domid, lomid, romid ja abdalid) ja rändrahvad, sealhulgas etnilised traveller’id, jenišid ja haldusnimetusega „gens du voyage“ määratletud elanikkonnarühmad, samuti inimesed, kes määratlevad end kui „Gypsies“, „Tsiganes“ või „Tziganes“, eitamata seejuures seda, et igal kõnealusel rühmal on oma eripära.

(17)

Seoses liidusisese liikuvusega on vaja austada liidu kodanike vaba liikumise õigust ja selle kasutamise tingimusi. Kõnealused tingimused hõlmavad piisavate vahendite ja üldise ravikindlustuse olemasolu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/38/EÜ (13). Samal ajal tuleb püüda parandada romade elutingimusi ning võtta meetmeid nende majandusliku ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks nii nende päritoluliikmesriigis kui ka elukohaliikmesriigis.

(18)

Tunnistades, et liikmesriigid peaksid valima ise oma järelevalvemeetodid, sealhulgas asjakohased andmekogumismeetodid, ning võttes arvesse asjaolu, et etnilist päritolu käsitleva teabe kogumine on tundlik küsimus, mis ei ole teatavates liikmesriikides võimalik, rõhutatakse käesolevas soovituses, et oluline on koguda andmeid vajaliku taustateabena selliste meetmete kavandamiseks, mis aitavad tõhusalt parandada romade olukorda, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (14) ning 2018. aasta suunistega võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise ja kasutamise parandamise kohta, mille on avaldanud mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma võrdõiguslikkust käsitlevate andmete alatöörühm (15). Käesolevas soovituses tunnistatakse ühtlasi, kui oluline on näitajate kasutamine järelevalvemeetodina. 7. oktoobri 2020. aasta teatises selgitatakse, et liikmesriigid saavad valida näitajad romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise hindamiseks ette nähtud näitajate hulgast, mille on ühiselt kokku pannud Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, komisjon ja liikmesriigid.

(19)

Käesolevas soovituses keskendutakse selgelt romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise edendamise meetmetele, püüdmata kõrvale jätta teisi ebasoodsas olukorras olevaid rühmi. Need meetmed peaksid võrreldavates olukordades põhinema samadel põhimõtetel. Sellega seoses on jätkuvalt asjakohased romade kaasamise ühised aluspõhimõtted (16). Meetmetega tuleks samuti integreerida romade võrdõiguslikkus, kaasamine ja osalemine nii liidu kui ka liikmesriikide poliitikaalgatustesse, pöörates eritähelepanu intersektsionaalsusele ja soolisele mõõtmele. 7. oktoobri 2020. aasta teatises on esitatud lisasuunised romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike kavandamise ja rakendamise kohta.

(20)

Üks käesoleva soovituse eesmärkidest on kinnitada pikaajalist kohustust ning anda uuendatud ja tugevdatud suunised, nähes ette meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise ühiste eesmärkide saavutamiseks.

(21)

Käesolevas soovituses austatakse täielikult subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide esmast vastutust selles valdkonnas. See ei piira siseriikliku menetlusõiguse põhimõtete ja liikmesriikide õigustraditsioonide kohaldamist. Kohaldada tuleks ühist, kuid diferentseeritud lähenemisviisi, võttes nõuetekohaselt arvesse riiklikke olusid, näiteks romade arvu ja osakaalu kogurahvastikus, üldist majanduslikku konteksti, sihtelanikkonna eriomadusi igas liikmesriigis ning võimalust kehtestada konkreetsele etnilisele rühmale suunatud poliitikat. Riiklikke lähenemisviise ja asjakohaseid meetmeid romade kaasamise, võrdõiguslikkuse ja osalemise edendamiseks tuleks kohandada ja valida vastavalt kohapealsetele konkreetsetele oludele ja vajadustele, mis hõlmavad vajadust tegeleda laiemas kontekstis ebasoodsas olukorras olevate rühmadega, nagu romad. Üldmeetmed peaksid olema kavandatud nii, et nendega kindlustatakse meetmete tõhus jõudmine romadeni.

(22)

Romasid käsitlev riiklik strateegiline raamistik tähendab romasid käsitlevaid riiklikke strateegiaid ja/või integreeritud poliitikameetmeid laiemas sotsiaal-majanduslikus kontekstis, mis on olulised romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise seisukohast,

ESITAB JÄRGMISED SOOVITUSED:

1.

 Liikmesriigid peaksid oma laiemas sotsiaalse kaasamise poliitika raames võtma vastu romasid käsitlevad riiklikud strateegilised raamistikud, millega parandatakse romade olukorda, ja edastama need Euroopa Komisjonile eelistatavalt 2021. aasta septembriks. Kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega, olemasolevate vahendite ja riigi oludega, peaksid liikmesriigid vajaduse korral kaaluma käesolevas soovituses käsitletud meetmete asjakohasust riigi kontekstis ning rakendama neid proportsionaalselt ja valikuliselt tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Kõnealuse asjakohasuse hindamisel julgustatakse liikmesriike lähtuma vabatahtlikest minimaalsetest kohustustest ning tegema olenevalt siseriiklikust kontekstist võimalikke täiendavaid jõupingutusi, nagu on ette nähtud teatises.

Horisontaalsed eesmärgid: võrdõiguslikkus, kaasamine ja osalemine

2.

 Liikmesriigid peaksid koondama jõupingutused selliste meetmete vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, millega edendatakse võrdõiguslikkust ning ennetatakse ning tõkestatakse diskrimineerimist, romavastasust ning sotsiaalset ja majanduslikku tõrjutust ning nende algpõhjuseid. Need jõupingutused peaksid hõlmama järgmisi meetmeid:

a)

meetmed, millega võideldakse tõhusalt otsese ja kaudse diskrimineerimise vastu, tegeledes muu hulgas ahistamise, romavastasuse, stereotüpiseerimise, romavastase retoorika, vaenukõne, vaenukuritegude ja romavastase vägivalla, sealhulgas sellisele tegevusele kihutamise vastu nii internetis kui ka väljaspool seda, eelkõige direktiivi 2000/43/EÜ, raamotsuse 2008/913/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (17) ülevõtmise, rakendamise ja täitmise kontekstis;

b)

meetmed, millega töötatakse kooskõlas direktiiviga 2012/29/EL välja ohvrite toetamise terviklik süsteem, edendatakse seda ning antakse vaenukuritegude ja diskrimineerimise ohvriks langenud romadele abi;

c)

meetmed, millega võideldakse romade, eelkõige roma naiste, roma noorte, roma laste, LGBTI-romade, eakate romade, puuetega romade, kodakondsuseta romade ja liikuvate ELi romade (18) mitmekordse ja struktuurse (19) diskrimineerimise vastu;

d)

meetmed, millega suurendatakse teadlikkust asjaolust, et võitlus diskrimineerivate tavade vastu on põimunud jõupingutustega romavastasuse ning sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse vastu võitlemiseks osana ühistest jõupingutusest edendada laiemat võrdõiguslikkuse eesmärki;

e)

meetmed, millega analüüsitakse ja tunnistatakse romavastasuse ja romade diskrimineerimise esinemist ning suurendatakse meedia, koolide õppekavade ja muude vahendite kaudu teadlikkust nendest nähtustest, nende vormidest ja kahjulikest tagajärgedest, näiteks suurendatakse ametnike ja teiste sidusrühmade teadlikust vajadusest neid ära tunda ja nendega tegeleda;

f)

meetmed, millega edendatakse koolides tegevusi ja kampaaniaid, et suurendada teadlikkust mitmekultuurilisusest;

g)

meetmed, millega suurendatakse teadlikkust romade kultuurist, keelest ja ajaloost, sealhulgas romade holokaustist ja lepitamisprotsessidest ühiskonnas, muu hulgas meetmete abil, millega pakutakse õpetajatele asjakohast koolitust ja koostatakse asjakohased koolide õppekavad, kuna see teadlikkus on oluline eelarvamuste ja romavastasuse kui diskrimineerimise oluliste põhjuste vähendamiseks;

h)

meetmed, millega edendatakse positiivseid narratiive romade kohta ja seatakse romade eeskujusid ning parandatakse mõistmist romade ees seisvatest väljakutsetest, toetades selleks muu hulgas kogukondadevahelisi kontakte ja kultuuridevahelist õppimist.

3.

 Liikmesriigid peaksid võitlema roma elanikkonna äärmiselt kõrge suhtelise vaesuse määra ning materiaalse ja sotsiaalse puuduse vastu, toetamaks tõhusalt romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist. Asjakohasel juhul peaksid liikmesriigid järgima integreeritud lähenemisviisi, mis keskendub kõigile asjaomastele poliitikavaldkondadele. Neid jõupingutusi on võimalik ellu viia järgmiste meetmete abil:

a)

meetmed, millega tagatakse piisavad investeeringud inimkapitali, taristu arendamisse ja eluasemesse ning sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitikasse ja parandatakse selliste investeeringute suunamist;

b)

meetmed, millega tagatakse ebasoodsas olukorras olevate romade juurdepääs piisavatele sotsiaalkaitsekavadele sealhulgas nii sissetulekutoetus kui ka mitterahalised hüvitised ja teenuste osutamine;

c)

meetmed, millega ühendatakse sissetulekutoetus aktiivsete tööturumeetmetega ja tööhõivetoetusega, eelkõige roma naiste ja liikuvate ELi romade puhul, ning antakse teavet selle kohta, millised on olemasolevad seaduslikud abikõlblikkusnõuded selliste hüvitiste kasutamiseks, millega kaasnevad aktiveerimis- ja tugiteenused;

d)

meetmed, millega tagatakse, et erilist tähelepanu pööratakse laste vaesuse ennetamisele ja selle vastu võitlemisele, sealhulgas võttes tõhusaid riiklikke meetmeid, milles võetakse arvesse mitu põlvkonda kestvat vaesust põlistavaid mehhanisme ning vajadust toetada roma lapsi ja nende perekondi sellistes omavahel seotud valdkondades nagu tööhõive, sotsiaalteenused, haridus ning alusharidus ja lapsehoid, tervishoid, eluase ning esmatähtsate teenuste kättesaadavus, toitumine ja vaba aja veetmise võimalused;

e)

meetmed, millega võimestamise ja rahalise kaasamise meetmete raames toetatakse noorte täiskasvanute ja perekondade finantskirjaoskust, sealhulgas paremat otsustamis- ja planeerimisoskust.

4.

 Liikmesriigid peaksid, kui see on asjakohane, suurendama romade, sealhulgas naiste, laste, noorte, eakate ja puudega inimeste sisulist osalemist ja nendega konsulteerimist, et toetada tõhusalt romade võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist. See peaks hõlmama järgmisi meetmeid:

a)

meetmed, millega toetatakse kodanikuaktiivsust, edendades eelkõige roma naiste ja noorte sotsiaalset, majanduslikku, poliitilist, kultuurilist ja kodanikuna osalemist;

b)

meetmed, millega edendatakse romade kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamist ja esiletõusu, et võimaldada romadel osaleda poliitikatsükli kõigis etappides ja avalikus elus üldiselt;

c)

meetmed, millega edendatakse romade tööhõivet avaliku ja erasektori asutustes, mis toetaks mitmekesisust ning oskusteavet strateegilistes protsessides ning aitaks pakkuda eeskujusid;

d)

meetmed, millega suurendatakse ebasoodsas olukorras olevate roma kogukondade liikmete teadlikkust inimõigustest ning kodanikuõigustest ja -kohustustest;

e)

meetmed, millega kooskõlastatakse eri sektorite ressursse, võrgustikke ja oskusteavet, et suurendada noorte romade osalemist otsustusprotsessides ja aidata suurendada nende juhtimisoskusi.

Valdkondlikud eesmärgid

Juurdepääs kvaliteetsele kaasavale tavaharidusele

5.

 Liikmesriigid peaksid tagama, et kõikidel romadel oleks tõhus võrdne juurdepääs kõikidele haridusvormidele ja -tasemetele alates väikelaste haridusest ja hoiust kuni kolmanda taseme hariduseni, sealhulgas teise võimaluse haridusele, täiskasvanuharidusele ja elukestvale õppele.

6.

 Liikmesriigid peaksid tagama roma õpilaste võrdsema juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, sealhulgas järgmiste meetmete abil:

a)

meetmed, millega hoitakse ära ja kõrvaldatakse igasugune segregatsioon hariduses ning tagatakse kõigi õpilaste potentsiaali toetamine;

b)

meetmed, millega ennetatakse ja välditakse väärdiagnoose, mis põhjustavad roma õpilaste põhjendamatut eriõppesse suunamist, ning tagatakse, et eriõppe pakkumine tugineb läbipaistval ja seaduslikul menetlusel;

c)

meetmed, millega pakutakse tõhusaid meetodeid hariduse valdkonnas varasema ebaõigluse, sealhulgas segregatsiooni tunnistamiseks ja heastamiseks, pidades silmas ka roma õpilaste põhjendamatut eriõppeasutuste paigutamist ja ebavõrdset kohtlemist;

d)

meetmed, millega edendatakse võrdõiguslikkust, kaasamist ja mitmekesisust haridussüsteemis ja klassiruumis, tehes näiteks kättesaadavaks kutsearendusprogrammid, mentorluse ja vastastikuse õppe;

e)

meetmed, millega soodustatakse lapsevanemate tõhusat kaasamist roma õpilaste haridusse ning edendatakse koolide ja kohalike kogukondade vahelisi suhteid, muu hulgas vahendajate ja abiõpetajate kaudu;

f)

meetmed, millega toetatakse kõigi õpilaste, sealhulgas puuetega laste võrdset osalemist ja aktiivset kaasatust peamistes haridustegevustes ja -protsessides;

g)

meetmed, millega võideldakse koolikiusamise ja ahistamise vastu nii internetis kui ka väljaspool seda, et kaitsta kõiki lapsi, sealhulgas romasid;

h)

meetmed, millega suurendatakse õpetajate ja muude koolitöötajate teadlikkust romade ajaloost ja kultuurist ning nende diskrimineerimise ja selle algpõhjuste, sealhulgas romavastasuse ja alateadlike eelarvamuste äratundmise ja nende vastu võitlemise meetoditest ning sellest, kui oluline on mittediskrimineeriv haridus ja tõhus võrdne juurdepääs tavaharidusele;

i)

meetmed, millega toetatakse jõupingutusi tagamaks, et roma õpilased omandavad praegustele ja tulevastele tööturu vajadustele vastavad oskused.

7.

 Liikmesriigid peaksid töötama selle nimel, et kaotada igasugune haridusvõimalusi, haridustulemusi ja hariduse omandamist puudutav diskrimineerimine, ebavõrdsus ja ebasoodsad tingimused, sealhulgas, kui see on asjakohane, järgmiste meetmete abil:

a)

meetmed, millega tagatakse juurdepääs kvaliteetsele väikelaste haridusele ja hoiule, pöörates erilist tähelepanu roma laste, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate roma laste varasele kaasamisele;

b)

meetmed, millega pakutakse tihedas koostöös roma õpilaste perekondadega individuaalset tuge ja vahendamist, et täita keelelisi, kognitiivseid ja hariduslünki, ning edendatakse teise võimaluse haridust ja täiskasvanuharidust;

c)

meetmed, millega ennetatakse haridussüsteemist varakult lahkumist ning väljalangemist kõikidel haridustasemetel, pöörates erilist tähelepanu roma tütarlastele, (20) näiteks koolide, vahendajate ja sotsiaalkaitseametite vahelise koostöö kaudu;

d)

meetmed, millega tunnistatakse selliste laste haavatavust, kelle vanemad on läinud välismaale, ning pakutakse neile eelisjuurdepääsu koolivälistele programmidele ja individuaalsele toele;

e)

meetmed, millega suurendatakse romade sotsiaalset liikuvust, näiteks positiivsete meetmete abil, sihtotstarbeliste stipendiumide abil kutsehariduses, kesk- ja kõrghariduses ning õpetajakoolituses ja karjäärinõustamise abil;

f)

meetmed, millega tagatakse sujuv üleminek ühelt haridustasemelt teisele ning edendatakse kesk- ja kõrghariduse omandamist, sealhulgas karjäärinõustamise, muu nõustamise, mentorluse ja rahalise toetuse kavade kaudu;

g)

meetmed, millega toetatakse osalemist mitteformaalses õppes ja õppekavavälises tegevuses, sealhulgas noorte osalustegevuses, spordi- ja kultuuritegevuses tervise- ja ühiskonnaõppe raames ja muus tegevuses, mis soodustab enesearengut, psühholoogilist vastupidavust ja heaolu;

h)

meetmed, millega edendatakse, kui see on asjakohane, digioskuste omandamist, lairibajuurdepääsu, piisavat digitaristut ning kaugõppeks vajaliku õppematerjali pakkumist nii formaalhariduses kui ka mitteformaalses hariduses, et ennetada sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate õpilaste, nende õpetajate ja vanemate digitaalset tõrjutust ning tagada roma õpilasteni jõudmine, sealhulgas nendeni, kes elavad maapiirkondades või segregeeritud piirkondades.

Juurdepääs kvaliteetsele ja kestlikule tööhõivele

8.

 Liikmesriigid peaksid edendama (eelkõige noorte) romade tõhusat ja võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kestlikule tööhõivele, sealhulgas, kui see on asjakohane, järgmiste meetmetega:

a)

meetmed, millega jõutakse noorte romadeni, (21) et suurendada nende teadlikkust kättesaadavatest, eelistatavalt lõimitud tööhõive- ja sotsiaalteenustest, ning juhatatakse nad kõnealuste teenuste juurde;

b)

meetmed, millega tegeletakse noorte töötute romade ja mitteaktiivsete romade vajadustega, koostades nende jaoks individuaalsed terviklikud tegevuskavad, milles võetakse arvesse nende eelistusi ja motivatsiooni, tõkkeid ja ebasoodsaid asjaolusid ning töötuse ja mitteaktiivsuse põhjuseid;

c)

meetmed, millega toetatakse esimest töökogemust, töölesuunamist, õpipoisiõpet ja karjääriedendust;

d)

meetmed, millega hõlbustatakse üleminekut hariduse omandamiselt tööellu koolituse, mentorluse, kutseõppe, praktika, ettevõtlusinkubaatorite ja duaalõppe kaudu;

e)

meetmed, millega toetatakse romade võimalusi omandada digioskusi, et nad tuleksid paremini toime tööturu nõudlusega ning saaksid kasutada ära võimalusi, mida pakuvad igapäevaelus olemasolevad ja uued digivahendid ja suundumused;

f)

meetmed, millega toetatakse töökohapõhist õpet, oskuste arendamist, kutsekvalifikatsioonide omandamist ja ajakohastamist ning teise võimaluse haridust;

g)

meetmed, millega edendatakse sihipäraste toetuste abil tõeliselt võrdset juurdepääsu füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ja ettevõtlusele, sealhulgas sotsiaalsele ettevõtlusele;

h)

meetmed, millega edendatakse võrdset juurdepääsu tööhõivele nii avalikus kui ka erasektoris, näiteks positiivsete meetmete ja tööandjate toetuskavade abil, ning parandatakse juurdepääsu tööturuasutustele, sealhulgas aktiivse tööturupoliitika meetmetele;

i)

meetmed, millega toetatakse liikuvust tööturul, eelkõige nende inimeste puhul, kes elavad piiratud töövõimalustega maapiirkondades ja segregeeritud piirkondades;

j)

meetmed, millega võideldakse diskrimineerimise vastu, vähendatakse seda ja kõrvaldatakse see, suurendades teadlikkust mittediskrimineerivast tööhõivest ja juurdepääsust tööhõivele ja aktiveerimismeetmetele, ning koolitatakse tööandjaid diskrimineerimise ja selle algpõhjuste, sealhulgas romavastasuse ja alateadlike eelarvamuste äratundmise ja nende vastu võitlemise meetodite alal.

Tervishoid ning juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele

9.

 Liikmesriigid peaksid tagama tõketeta tõhusa ja võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele, eelkõige kõige suuremas ohus olevate rühmade või marginaliseeritud või kõrvalistes paikkondades elavate rühmade jaoks, kui see on asjakohane, järgmiste meetmetega:

a)

meetmed, millega edendatakse ja hõlbustatakse:

i)

roma naiste juurdepääsu kvaliteetsetele ennetavatele arstlikele kontrollidele, sõeluuringutele, sünnituseelsele ja -järgsele hooldusele, nõustamisele ja pereplaneerimis-, samuti seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele, mida riiklikud tervishoiuteenistused üldiselt osutavad;

ii)

roma naiste juurdepääsu soolise vägivalla ohvritele osutatavatele teenustele;

iii)

roma laste juurdepääsu kvaliteetsele esmatasandi tervishoiule, sealhulgas esmatasandi ennetusprogrammidele nagu vaktsineerimine;

iv)

haavatava roma elanikkonna, näiteks eakad romad, puuetega romad, LGBTI-romad, liikuvad ELi romad, kolmandate riikide kodanikest romad ja kodakondsuseta romad, juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule;

b)

meetmed, millega suurendatakse romade teadlikkust esmase ennetuse meetmetest, näiteks tervisliku elustiili programmid ja programmid mõnuainete kuritarvitamise ennetamiseks, ning parandatakse juurdepääsu vaimse tervise teenustele, kui see on asjakohane, tervishoiuvaldkonna vahendajate kaudu;

c)

meetmed, millega ennetatakse ja tõkestatakse romade diskrimineerimist, suurendades teadlikkust mittediskrimineerivast juurdepääsust tervishoiuteenustele ja tervishoiuteenuste osutamisest, ning koolitades tervishoiutöötajaid, meditsiinitudengeid ja tervishoiuvaldkonna vahendajaid diskrimineerimise ja selle algpõhjuste, sealhulgas romavastasuse ja alateadlike eelarvamuste äratundmise ning nende vastu võitlemise meetodite alal;

d)

meetmed, millega võideldakse kõikide romade digitaalse tõrjutuse vastu juurdepääsul tervishoiuteenustele, muu hulgas ületades juurdepääsul tervishoiuteabele esineva digioskuste lõhe;

e)

meetmed, millega välditakse segregatsiooni tervishoiuvaldkonnas ja kaotatakse see;

f)

meetmed, millega tagatakse tervishoiuvaldkonnas varasema ebaõigluse (sealhulgas roma naiste pealesunnitud, sunniviisiline või muul viisil mittevabatahtlik steriliseerimine) tunnistamine ja heastamine;

g)

meetmed, millega edendatakse romade võrdset juurdepääsu meditsiiniõpingutele ning julgustatakse romade värbamist tervishoiutöötajateks ja tervishoiuvaldkonna vahendajateks, eelkõige piirkondades, kus roma elanikkonna osakaal on märkimisväärne;

h)

meetmed, millega võideldakse marginaliseeritud või kõrvalistes paikkondades võimalike haiguspuhangute vastu ja ennetatakse neid;

i)

meetmed, millega tagatakse romade puhul puuetega inimeste, eakate ja vanemliku hoolitsuseta jäänud laste juurdepääs kogukonna- ja perepõhistele teenustele, näiteks arendusteenused, sotsiaaleluruumid, puuetega inimeste päevakeskused ja kasuvanemate võrgustikud;

j)

meetmed, millega ennetatakse hoolekandeasutustesse paigutamist ning edendatakse üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt kogukonna- või perepõhisele hooldusele, toetades ebakindlas olukorras olevaid perekondi, näiteks nõustamisteenused ja rahalised stiimulid, toiduabi jaotamine, eluasemetoetus, arendusteenused;

k)

meetmed, millega edendatakse parimate tavade vahetamist ja levitamist seoses romade tervisega, kasutades näiteks komisjoni ning tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühma kuuluvate liikmesriikide rahvatervise valdkonna raamistikku;

l)

meetmed, millega edendatakse selliste haiguste uurimist ja ennetamist, mis on rohkem levinud vaesuse ohus olevate inimeste seas.

Juurdepääs asjakohasele segregatsioonita eluasemele ja esmatähtsatele teenustele

10.

 Liikmesriigid peaksid tagama romade võrdse kohtlemise juurdepääsul asjakohasele segregatsioonita eluasemele ja esmatähtsatele teenustele, sealhulgas järgmiste meetmetega:

a)

meetmed, millega tagatakse juurdepääs esmatähtsatele teenustele – kraanivesi, ohutu ja puhas joogivesi, (22) asjakohane kanalisatsioon, jäätmete kogumise ja käitlemise teenused, keskkonnateenused, elekter, gaas, transport, finantsteenused ja digitaalne kommunikatsioon – ning füüsilisele taristule, tagades põhiliste kommunaalteenuste järjepidevuse nii tavapärastes tingimustes kui ka pandeemiate, ökoloogiliste katastroofide ja muude kriiside ajal;

b)

meetmed, millega jälgitakse igasugust ruumilist segregatsiooni, ennetatakse seda ja võideldakse selle vastu ning edendatakse segregatsiooni kaotamist, koostades koos kohalike kogukondade ja mõjutatud roma kogukondadega konkreetsed kavad eluasemeprobleemide lahendamiseks;

c)

meetmed, millega toetatakse ja tugevdatakse elamumajanduse, esmatähtsate teenuste ja keskkonnastandardite eest üldiselt vastutavaid avaliku sektori asutusi ning muid kõnealuste valdkondade asjakohaseid osalejaid, andes neile näiteks vajalikud volitused ja vahendid eluasemevajaduste kindlaksmääramiseks, segregatsiooni jälgimiseks ning vajaduse korral terviklike regulatiivsete või toetusmeetmete rakendamiseks;

d)

meetmed, millega välditakse sunniviisilist väljatõstmist, edendades varajast hoiatamist ja vahendamist, korraldatakse väljatõstmise ohus olevate inimeste toetamist ja pakutakse neile vajaduse korral sobivat alternatiivset eluaset, keskendudes eelkõige perekondadele;

e)

meetmed, millega parandatakse romade elutingimusi ning ennetatakse reostuse ja saastega kokkupuutumise kahjulikku tervisemõju ning võideldakse selle vastu;

f)

meetmed, millega tagatakse kodututele romadele sotsiaalne tugi ja juurdepääs üldteenustele;

g)

meetmed, millega tagatakse võrdne juurdepääs eluasemetoetusele ning võetakse arvesse üksikisikute ja perekondade erivajadusi;

h)

meetmed, millega toetatakse tõrjutud romadele suunatud integreeritud eluasemekavu meetmete abil, millega ühendatakse ehitamiseks ja eluasemete säilitamiseks antavad mikrolaenud finantskirjaoskuse ja säästukavadega, ehituskoolituste ja aktiveerimismeetmetega;

i)

meetmed, millega toetatakse traveller’ide peatuspaikade rajamist ja hooldamist.

Partnerlused ja institutsiooniline suutlikkus

Riiklike romade kontaktpunktide kaasamine ja toetamine

11.

 Liikmesriigid peaksid tagama riiklikele romade kontaktpunktidele piisavad ja vajalikud vahendid, töötajad ja institutsioonilise mõjuvõimu ning neid võimestama, et nad saaksid tõhusalt koordineerida ja jälgida romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevat riiklikku poliitikat, sealhulgas kohaliku tasandi teavitustegevust.

12.

 Toetudes romade kaasamise riiklike platvormide reformitud protsessidele, peaksid liikmesriigid võimaldama riiklikel romade kontaktpunktidel vahendada romade kodanikuühiskonna osalemist romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike ning kohalike tegevuskavade väljatöötamises, rakendamises, järelevalves ja läbivaatamises.

13.

 Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud romade kontaktpunktid oleksid kaasatud sotsiaalse kaasamise poliitika ja universaalteenuste kujundamisse, mis suurendaks kontaktpunktide asjakohasust romade jaoks ja tõhustaks nende teavitustegevust, sealhulgas tuleks nad asjakohasel juhul kaasata otsuste tegemisse liidu vahendite kavandamise ja järelevalve kohta.

Võrdset kohtlemist edendavate asutuste kaasamine

14.

 Liikmesriigid peaksid oma vastavates õigusraamistikes toetama võrdset kohtlemist edendavaid asutusi („võrdõiguslikkust edendavad asutused“), et nad tegutseksid oma volituste piires tõhusalt ja sõltumatult ning saaksid teha koostööd kõigi asjakohaste osalejatega, sealhulgas riiklike romade kontaktpunktide, avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektoriga. Selline toetus peaks, kui see on kohaldatav, muu hulgas võimaldama võrdõiguslikkust edendavatel asutustel:

a)

uurida diskrimineerimise, vaenukõne ja vaenukuritegude juhtumeid ning algatada strateegilisi kohtuvaidlusi;

b)

tegeleda diskrimineerimisest, vaenukõnest ja vaenukuritegudest teatamata jätmise probleemiga ning suurendada romade teadlikkust oma õigustest;

c)

teha teadusuuringuid ja koguda andmeid romade võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kohta;

d)

arendada romade kodanikuühiskonna suutlikkust ja teha sellega koostööd, keskendudes õiguskaitse kättesaadavusele ja võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide täitmise tagamisele;

e)

pakkuda suuniseid ja koolitust üldsusele ning avaliku ja eraõiguslikele organisatsioonidele.

15.

 Liikmesriigid peaksid võimaldama, et võrdõiguslikkust edendavad asutused oleksid tihedalt kaasatud romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike ning asjakohaste liidu rahastamisprogrammide väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja läbivaatamisse ning saaksid neisse tõhusalt panustada, kui see on asjakohane, sealhulgas järgmiselt:

a)

tuginedes võrdõiguslikkust edendavate asutuste nõuannetele riiklike strateegiliste raamistike rakendusnormide kohta, et tagada strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel suurem keskendumine diskrimineerimise vastu võitlemisele ja selle ennetamisele, sealhulgas romavastasuse vastu võitlemisele ning struktuurse diskrimineerimise kaotamise pingutustele;

b)

võimaldades võrdõiguslikkust edendavate asutuste kaasatust romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike rakendamise, järelevalve ja läbivaatamise jälgimiseks loodud struktuuridesse ning asjaomaste liidu fondide seirekomisjonidesse.

Kohalike ja piirkondlike sidusrühmade kaasamine

16.

 Liikmesriigid peaksid asjakohasel juhul kaasama piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning kohaliku kodanikuühiskonna riiklike strateegiliste raamistike väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja läbivaatamisse.

17.

 Liikmesriigid peaksid julgustama piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi nende vastava pädevuse piires välja töötama või ajakohastama oma kohalikke tegevuskavasid või segregatsiooni kaotamise kavasid või romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevaid strateegilisi raamistikke. Need kohalikud kavad või strateegilised raamistikud peaksid võimalikult suures ulatuses sisaldama meetmeid, lähtetasemeid, võrdlusaluseid, mõõdetavaid eesmärke ja rahaliste vahendite eraldamist.

18.

 Liikmesriigid peaksid tagama kesk- ja kohaliku tasandi asutuste vahelise koostöö selliste liidu rahastamisprogrammide kavandamisel ja rakendamisel, mis on olulised romade diskrimineerimise ennetamise ja selle vastu võitlemise seisukohast, et tagada romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemisega arvestamine programmide ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises ning suunata liidu rahalisi vahendeid kohalikul tasandil paremini.

19.

 Liikmesriigid peaksid edendama kaasatust ja mitmekesisust asjakohaste meetmete, nagu positiivsete meetmete abil, et tagada romade võrdne juurdepääs tööhõivele kohaliku ja piirkondliku tasandi avaliku sektori asutustes.

20.

 Liikmesriigid peaksid edendama romade võimestamist ja tunnustama roma naiste ja meeste esindatust kohalikul tasandil.

Koostöö kodanikuühiskonnaga

21.

 Liikmesriigid peaksid edendama sotsiaalset innovatsiooni, partnerlust ja koostööd avaliku sektori asutuste ning romade ja nende huve kaitsvate kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.

22.

 Liikmesriigid peaksid kasutama täielikult ära romade riiklikke platvorme või liikmesriikide mis tahes muid koostöö- ja dialoogikanaleid, et kaasata romasid ja nende huve kaitsvaid kodanikuühiskonna organisatsioone ning muid sidusrühmi romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike ja kohalike tegevuskavade väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja läbivaatamisse läbipaistval ja kaasaval viisil.

23.

 Liikmesriigid peaksid toetama kodanikuühiskonda romade vastu suunatud vaenukuritegude, vaenukõne ning muude romade vastu suunatud kuritegude jälgimisel ja nendest teatamisel ning aitama ohvritel vaenukuritegudest ja vaenukõnest teatada.

24.

 Liikmesriigid peaksid tagama rahastamise, et toetada romade ja nende huve kaitsvate kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas romade noorteorganisatsioonide mitmekesisust ja sõltumatust, võimaldades neil tänu sellele anda sõltumatute järelevalveorganisatsioonidena aru romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike kohta ja neid jälgida ning säilitada oma haldussuutlikkus.

25.

 Liikmesriigid peaksid kaasama kodanikuühiskonda ja roma kogukondi liidu fondide kogu programmitsükli jooksul riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas asjaomaste liidu vahendite seirekomisjonide liikmetena.

26.

 Liikmesriigid peaksid edendama roma kodanikuühiskonnas, sealhulgas noorteorganisatsioonides, suutlikkuse suurendamist ja juhtimist, et võimaldada asjaomastel asutustel ja organisatsioonidel osaleda poliitikatsükli kõikides etappides ja avalikus elus üldiselt.

27.

 Liikmesriigid peaksid edendama valdkondadevahelist tööd ning laiemaid võrdõiguslikkust ja kaasamist edendavaid liite, kaasates valitsusi, kodanikuühiskonda, ettevõtjaid ja tööstust, akadeemilisi ja teadusringkondi. Sellega võiksid kaasneda selliste asutuste ühismeetmed, kes edendavad soolist võrdõiguslikkust, võitlevad rassismi, rassilisest või etnilisest päritolust tingitud diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse vastu või kes töötavad laste, eakate, romade, LGBTI-inimeste, puuetega inimeste, varjupaigataotlejate, pagulaste ja muude rändajate ning kodakondsuseta isikute õiguste eest.

Riikidevaheline koostöö

28.

 Liikmesriigid peaksid tõhustama koostööd ja vastastikust õppimist selle kohta, kuidas kõige tõhusamal viisil integreerida romade võrdõiguslikkus, kaasamine ja osalemine kõigi oluliste liidu algatuste rakendamisse.

29.

 Liikmesriigid peaksid edendama riikidevahelist partnerlust ja teabevahetust, toetades romade riiklike kontaktpunktide võrgustikku, ELi romade võrgustikku ja Euroopa romade platvormi.

30.

 Haavatavas olukorras on teatavad liikuvad ELi romadest kodanikud, kes asuvad elama liikmesriiki, mis ei ole nende päritoluliikmesriik, või viibivad selles liikmesriigis ajutiselt, sealhulgas selleks, et kasutada hooajalisi või lühiajalisi töövõimalusi. Liikmesriigid peaksid, kui see on asjakohane, julgustama asjakohaste riikidevahelise koostöö vormide (sealhulgas kahe- või mitmepoolsed projektid ja lepingud) loomist ja neis aktiivset osalemist riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, austades samas kehtivat liidu õigusraamistikku ja siseriiklikke õigust. See võiks näiteks hõlmata koostööd küsimustes, mis puudutavad juurdepääsu haridusele, roma laste kogemusi ja tulemusi ning omavalitsuse tasandil esinevaid vajadusi ja väljakutseid. Sellises koostöös tuleks näha ette romade endi osalemist.

Rahastamine

31.

 Liikmesriigid, eelkõige need, kus on romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemisega suuremaid probleeme ja/või suurem roma kogukond, peaksid kasutama maksimaalselt ja optimaalselt liidu ja riiklikke üldisi ja sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid, mis on romade diskrimineerimise ennetamise ja selle vastu võitlemise seisukohast asjakohased; selleks võib valida erieesmärgi edendada ebasoodsas olukorras rühmade ja selliste tõrjutud kogukondade nagu romade sotsiaal-majanduslikku lõimimist (23) ning muu hulgas tuleb tagada võrdõiguslikkuse ja sotsiaal-majandusliku kaasatuse seisukohast asjakohaste liidu ja riiklike rahastamisallikate tõhus kooskõlastamine.

32.

 Liikmesriigid peaksid soodustama piirkondlike ja kohalike asutuste, linna- ja muude avaliku sektori asutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, vabaühenduste ning sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste ja mittediskrimineerimisega tegelevate asutuste osalemist liidu programmide ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises, sealhulgas seirekomisjonides.

33.

 Liikmesriigid peaksid eraldama piisavalt riiklikke vahendeid, et rakendada poliitikameetmeid, mis on esitatud romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevas ELi strateegilises raamistikus ning riiklikes strateegilistes raamistikes, tagades, et need vastavad roma kogukondade tegelikele vajadustele ning on proportsionaalsed roma kogukondade suuruse ja probleemidega.

34.

 Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades (24) tuleks arvesse võtta ja edendada kõigi õigusi ja võrdseid võimalusi ning edendada ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas romade ja teiste vähemuse rassilise või etnilise taustaga inimeste kaasamist.

35.

 Liikmesriigid peaksid parandama vähemuste sotsiaal-majanduslikku kaasatust käsitlevate liidu programmide või struktuurireformide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist, näiteks paludes tehnilist abi struktuurireformi tugiprogrammist.

36.

 Liikmesriigid peaksid julgustama riiklike ja liidu rahaliste vahendite kasutamist, et suurendada kesk- ja kohaliku tasandi asutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust ning võimaldada neil vahetada häid tavu nii, et need asutused ja organisatsioonid saaks aidata kaasa romade diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete elluviimisele, kiirendades võrdõiguslikkuse ja kaasatuse saavutamist, muu hulgas segregatsiooni vastu võitlemise ja romade osalemise edendamise kaudu.

37.

 Liikmesriigid peaksid tegelema kohaliku tasandi, sealhulgas linnapiirkondade rahastamisvajadustega, kui see on asjakohane, et oleks võimalik toetada liikuvaid ELi romasid, pakkudes neile muu hulgas keeleõpet, kvaliteetset väikelapse haridust ja hoidu, haridust, avalike tööturuasutuste, sotsiaaltöötajate ja vahendajate teenuseid jne.

Romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike järelevalve ja aruandlus nende kohta

38.

 Liikmesriigid peaksid jälgima ja hindama riiklike strateegiliste raamistike rakendamist, kasutades, kui see on asjakohane, näitajate kogumit, mille Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, riiklikud romade kontaktpunktid, riiklikud statistikaametid ja komisjon on välja töötanud romasid käsitlevate näitajate ja aruandluse töörühmas (mille tööd koordineerib Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) (25). Liikmesriigid võivad kasutada ka riiklikke näitajaid, kooskõlas oma riiklike õigusraamistike ja poliitiliste lähenemisviisidega ning romade olukorraga nende territooriumil.

39.

 Võttes arvesse teatises sätestatud liidu sihte ja peamisi eesmärke, peaksid liikmesriigid, kui see on asjakohane, lisama romasid käsitlevatesse riiklikesse strateegilistesse raamistikesse riiklikud kvantitatiivsed ja/või kvalitatiivsed eesmärgid, mis on kohandatud riigi oludega ja kättesaadavate võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise võimalustega, mis võivad näiteks hõlmata kas etnilise päritolu alusel eristatud andmeid või asjakohaseid sotsiaal-demograafilisi asendusandmeid või nende kahe kombinatsiooni.

40.

 Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni kõikidest käesoleva soovituse kohaselt võetud meetmetest 2023. aasta juuniks. Seejärel peaksid liikmesriigid esitama iga kahe aasta järel komisjonile aruande rakendatavate ja uute meetmete kohta, sealhulgas teabe romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike rakendamisel igas teemavaldkonnas tehtud edusammude kohta. Komisjon tugineb liikmesriikide aruannetele iga kahe aasta tagant koostatavates aruannetes ja hindamisaruannetes, mille ta esitab romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva ELi strateegilise raamistiku rakendamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

41.

 Liikmesriigid peaksid hõlbustama romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevate riiklike aruannete täielikku avalikustamist, et suurendada läbipaistvust ja võimaldada õppida poliitikakogemustest; samuti peaksid nad vajaduse korral korraldama, et riiklikku strateegiat ja lõplikke rakendamisaruandeid arutatakse riigi parlamendis.

42.

 Amet peaks viima aastateks 2020, 2024 ja 2028 ellu korrapärase romade uuringu, et esitada lähtetasemete, vahe- ja lõpptulemuste kohta vajalikud andmed, mis kajastavad romade olukorra mis tahes muutusi. Amet peaks ühtlasi toetama liikmesriike nende jõupingutustes koguda asjakohaseid andmeid võrdõiguslikkuse kohta, toetama komisjoni järelevalves ja analüüsis ning toetama riiklikke romade kontaktpunkte aruandluses, kasutades romasid käsitlevate näitajate ja aruandluse töörühma abi,

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

43.

 Tagama, et liikmesriikide esitatud teave võetakse aluseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavatele aruannetele romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike rakendamise kohta.

44.

 Jätkama jõupingutuste tegemist, et integreerida romade võrdõiguslikkus, kaasamine ja osalemine kõikide asjakohaste peamiste komisjoni algatuste väljatöötamisse ja rakendamisse ning samuti jätkama romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva riikliku poliitika jälgimist Euroopa poolaasta ja Euroopa sotsiaalõiguste samba raames.

45.

 Jätkama riikidevahelise partnerluse ja suhtluse edendamist, toetades riiklike romade kontaktpunktide võrgustikku, ELi romade võrgustikku, Euroopa romade platvormi, Euroopa Parlamendi ettevalmistavat meedet kodanikuühiskonna järelevalveks ja Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikku (Equinet).

Käesoleva soovitusega asendatakse nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitus romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta.

Brüssel, 12. märts 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS

(1)  Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22).

(2)  Nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (ELT L 328, 6.12.2008, lk 55).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).

(4)  Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitus romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (ELT C 378, 24.12.2013, lk 1).

(5)  Eurobaromeetri eriuuring nr 493. „Diskrimineerimine ELis“ (esimesed tulemused avaldati 2019. aasta septembris).

(6)  „Widespread racism continues to plague Europe“. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 20. juuni 2019, andmed põhinevad 2019. aasta põhiõiguste aruandel, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 6. juuni 2019.

(7)  Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldine poliitiline soovitus nr 3 romade vastu suunatud rassismi ja sallimatuse vastase võitluse kohta, vastu võetud 6. märtsil 1998. Romavastasuse ja romade diskrimineerimise vastast võitlust käsitleva üldise poliitilise soovituse nr 13 preambulis rõhutatakse, et „romavastasus on eriti püsiv, vägivaldne, korduv ja igapäevane rassismi vorm“.

(8)  „Alliance Against Antigypsyism“ (2017. aasta viitedokument). Allikas: http://antigypsyism.eu/?page_id=17

(9)  Rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma järelduste dokument, november 2018. „Antigypsyism: Increasing its recognition to better Understand and address its Manifestations.“

(10)  https://www.holocaustremembrance.com/resources/working-definitions-charters/working-definition-antigypsyism-anti-roma-discrimination

(11)  Puudutab eri kontekste, näiteks inimkaubandust, mille ohvrid on peamiselt roma naised ja lapsed.

(12)  Mõistet „mitmekordne diskrimineerimine“ kasutatakse üldmõistena kõikide diskrimineerimise juhtumite puhul, mil diskrimineerimine toimub korraga mitmel alusel, ning seda esineb kahes vormis. Esiteks võib tegemist olla „täiendava diskrimineerimisega“, kui see toimub mitmel eraldi alusel, ja teiseks „läbipõimunud diskrimineerimisega“, kui kaks või enam diskrimineerimise alust on omavahel lahutamatult seotud. „Tackling Multiple Discrimination. Practices, policies and laws“. Euroopa Komisjoni aruanne (2007). „Multiple Discrimination in EU Law: Opportunities for Legal Responses to Intersectional Gender Discrimination“. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna õigusekspertide Euroopa võrgustik. Euroopa Komisjon (2009).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(15)  Suunised võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise ja kasutamise parandamise kohta (2018). Euroopa Kontrollikoda soovitas töötada välja sobivad meetodid, mille abil koguda asjakohaseid andmeid romade kaasamise kohta kõigis liikmesriikides. „Romade integratsioonile suunatud ELi poliitikaalgatused ja rahaline abi: viimasel kümnendil on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid kohapeal vajatakse täiendavaid jõupingutusi“. Eriaruanne nr 14/2016.

(16)  Ühiseid aluspõhimõtteid arutati esimesel romade kaasamise Euroopa platvormil 2009. aasta aprillis ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kiitis need heaks 8. juunil 2009 järeldustes, milles kutsuti liikmesriike üles võtma poliitika kujundamisel ja rakendamisel vajaduse korral arvesse ühiseid aluspõhimõtteid. Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu järeldused romade kaasamise kohta (8. juuni 2009).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(18)  Roma päritolu ELi kodanikud, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust Euroopa Liidus.

(19)  Süsteemse ehk struktuurse diskrimineerimise all peetakse silmas õigusaktidest, poliitikast ja tavadest tulenevat ebavõrdsust, mis pole tahtlik, vaid on tingitud mitmesugustest institutsioonilistest teguritest õigusaktide, poliitika ja tavade väljatöötamisel, rakendamisel ja läbivaatamisel. Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustiku EQUINET seisukoht „Roma and Traveller Inclusion: Towards a new EU Framework, Learning from the work of equality bodies“, juuni 2020.

(20)  „Roma women in nine EU Member States“ (2019), Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruanne, milles kirjeldatakse roma naiste ja tütarlaste ees seisvaid väljakutseid.

(21)  Kooskõlas kirjeldusega, mis on esitatud nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovituses, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 372, 4.11.2020, lk 1)

(22)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiivi (EL) 2020/2184 (olmevee kvaliteedi kohta) (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1) artiklit 16 koostoimes põhjendusega 31.

(23)  Vt eelkõige ESF+ 2021–2027 ettepaneku artikli 4 lõike 1 punktid v ja viii.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(25)  7. oktoobri 2020. aasta teatise 2. lisa ja Monitoring framework for an EU Roma strategic framework for equality, inclusion and participation – Objectives and indicators.

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

19.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/15

Euro vahetuskurss (1)

18. märts 2021

(2021/C 93/02)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1912

JPY

Jaapani jeen

130,08

DKK

Taani kroon

7,4360

GBP

Inglise nael

0,85575

SEK

Rootsi kroon

10,1570

CHF

Šveitsi frank

1,1069

ISK

Islandi kroon

151,60

NOK

Norra kroon

10,1058

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

26,170

HUF

Ungari forint

368,18

PLN

Poola zlott

4,6253

RON

Rumeenia leu

4,8858

TRY

Türgi liir

8,7701

AUD

Austraalia dollar

1,5347

CAD

Kanada dollar

1,4824

HKD

Hongkongi dollar

9,2493

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6567

SGD

Singapuri dollar

1,6013

KRW

Korea vonn

1 343,25

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

17,6202

CNY

Hiina jüaan

7,7507

HRK

Horvaatia kuna

7,5750

IDR

Indoneesia ruupia

17 165,19

MYR

Malaisia ringit

4,8976

PHP

Filipiini peeso

57,997

RUB

Vene rubla

88,1313

THB

Tai baat

36,772

BRL

Brasiilia reaal

6,6225

MXN

Mehhiko peeso

24,5306

INR

India ruupia

86,6105

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

19.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/16

Euroopa Komisjoni poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 22 lõike 2 kohaselt avaldatud teave lipuriigi teatiste kohta (riikide ja nende pädevate asutuste loetelu), mis vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 20 lõigetele 1, 2 ja 3 ning III lisale

(2021/C 93/03)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (1) artikli 20 lõigetele 1, 2 ja 3 ning III lisale on järgmised kolmandad riigid teatanud Euroopa Komisjonile riigiasutustest, kellel on seoses määruse artiklis 12 sätestatud püügi sertifitseerimissüsteemiga õigus:

a)

registreerida kalalaevu nende lipu alla;

b)

nende kalalaevadele püügilitsentse anda, neid peatada ja tühistada;

c)

tõendada artiklis 12 osutatud püügisertifikaadil esitatud teabe õigsust ja neid sertifikaate kinnitada;

d)

rakendada, kontrollida ja jõustada õigus- ja haldusnorme ning kaitse- ja majandamismeetmeid, mida nende kalalaevad peavad järgima;

e)

kontrollida kõnealuseid püügisertifikaate liikmesriikide pädevate asutuste abistamiseks artikli 20 lõikes 4 osutatud halduskoostöö korras;

f)

edastada nende püügisertifikaadi näidisvorme kooskõlas II lisas toodud näidisega ning

g)

selliseid teatiseid ajakohastada.

Kolmas riik

Pädevad asutused

ALBAANIA

(a)

—

Albanian General Harbour Masters (Ministry Transport and Infrastructure)

(b):

—

Commission for Examination of Applications for Fishing Permittion (Ministry of Agriculture, Rural Development & Water Administration), through National Licensing Center (Ministry of Economical Development, Tourism, Trade and Interpreneurship)

(c), (d), (e):

—

Sector of Fishery Monitoring and Control (Ministry of Agriculture, Rural Development & Water Administration)

(f) and (g):

—

The Directorate of Agriculture Production and Trade Policies (Ministry of Agriculture, Rural Development & Water Administration)

ALŽEERIA

(a) to (d):

—

Directions de la Pêche et des Ressources Halieutiques des Wilayas de:

—

El Tarf,

—

Annaba,

—

Skikda,

—

Jijel,

—

Bejaian,

—

Tizi Ouzou,

—

Boumerdes,

—

Alger,

—

Tipaza,

—

Chlef,

—

Mostaganem,

—

Oran,

—

Ain Temouchent,

—

Tlemcen.

(e) to (g):

—

Ministère de la Pêche et des Ressources Halieutiques

ANGOLA

(a):

—

Conservatória do registo de propriedade (subordinada ao Ministério da Justiça) / Instituto Marítimo Portuário de Angola – IMPA (subordinada ao Ministério dos Transportes)

(b):

—

Ministra das Pescas e do Mar

(c):

—

Direcção Nacional de Pescas (DNP)

(d) :

—

Serviço Nacional de Fiscalização Pesqueira e da Aquicultura (SNFPA)

(e), (f), (g):

—

Direcção Nacional de Pescas (Ministério das Pescas e do Mar)

ANTIGUA JA BARBUDA

(a) to (g):

—

Chief Fisheries Officer, Fisheries Division, Ministry of Agriculture, Lands, Housing and Environment.

ARGENTINA

(a) to (f):

—

Subsecretario de Pesca y Acuicultura / Dirección Nacional de Coordinación Pesquera

(g):

—

Ministerio de Relaciones Exteriores, Comercio Internacional y Culto

AUSTRAALIA

(a) to (e):

—

Australian Fisheries Management Authority;

Department of Fisheries Western Australia;

Primary Industries and Fisheries (part of the Department of Employment; Economic Development and Innovation)

Queensland; Tasmanian Department of Primary Industries, Parks,Water and Environment; Victorian Department of Primary Industries; Department of Primary Industries and Regions South Australia (PIRSA)

(f) to (g):

—

The Australian Government Department of Agriculture, Fisheries and Forestry

BAHAMA SAARED

(a) and (b):

—

Port Department, within the Ministry of The Environment / Department of Marine Resources

(c) to (g) :

—

Department of Marine Resources

BANGLADESH

(a):

—

Mercantile Marine Department

(b) to (f):

—

Marine Fisheries Office

(g):

—

Ministry of Fisheries and Livestock

BELIZE

(a):

—

The International Merchant Marine Registry of Belize (INMARBE)

(c) to (g):

—

Belize High Seas Fisheries Unit, Ministry of Finance, Government of Belize

BENIN

(a):

—

Direction de la Marine Marchande / Ministère en charge de l'Economie Maritime; Service Contrôle et Suivi des Produits et des Filières Halieutiques de la Direction des Pêches

(b):

—

Direction des Pêches / Ministère en charge de la Pêche; Service Contrôle et Suivi des Produits et des Filières Halieutiques de la Direction des Pêches

(c),(e),(f),(g):

—

Service Contrôle et Suivi des Produits et des Filières Halieutiques de la Direction des Pêches

(d):

—

Direction des Pêches / Ministère en charge de la Pêche

BRASIILIA

(a) to (g):

—

Ministry of Agriculture, Livestock and Food Supply

KAMERUN

(a):

—

Ministère des Transports

(b) to (g):

—

Ministère de l'Elevage, des Pêches et Industries Animales

KANADA

(a) to (g):

—

Assistant Deputy Minister of Fisheries and Harbour Management

CABO VERDE VABARIIK

(a):

—

Institut Maritime et Portuaire (IMP) / Instituto Marítimo e Portuário (IMP)

(b):

—

Direction Générale des Ressources Marines (DGRM) / Direção Geral dos Recursos Marinhos (DGRM)

(c),(d),(e),(f),(g):

—

Unité d’inspection et garantie de qualité (UIGQ) / Unidade de Inspecção e Garantia de Qualidade (UIGQ)

TŠIILI

(a):

—

Dirección General del Territorio Marítimo y Marina Mercante, de la Armada de Chile

(b):

—

Subsecretaría de Pesca

(c) to (f):

—

Servicio Nacional de Pesca

(g):

—

Subsecretaria de Pesca

HIINA

(a) to (g):

—

Bureau of Fisheries, Ministry of Agriculture and Rural Affairs (MARA), P.R. China

COLOMBIA

(a):

—

Dirección General Marítima

(b) to (f):

—

Autoridad Nacional de Acuicultura y Pesca (AUNAP)

(g):

—

Director de Pesca y Acuicultura

COSTA RICA

(a):

—

Oficina de Bienes Muebles, Dirección Nacional de Registro Público,Ministerio de Justicia y Gracia

(b):

—

Presidente Ejecutivo, Instituto Costarricense de Pesca y Acuicultura

(c):

—

Dirección General Técnica, Instituto Costarricense de Pesca y Acuicultura

(d):

—

Unidad de Control Pesquero / Instituto Costarricense de Pesca y Acuicultura / Director General del Servicio Nacional de Guardacostas, Ministerio de Seguridad Pública, Gobernación y Policía

(e):

—

Departamento de Cooperación Internacional / Instituto Costarricense de Pesca y Acuicultura

(f):

—

Dirección General Técnica o instancia competente del Instituto Costarricense de Pesca y Acuicultura

(g):

—

Ministro de Agricultura y Ganadería, Ministerio de Agricultura y Ganadería

KUUBA

(a):

—

Registro Marítimo Nacional

(b),(c),(e):

—

Oficina Nacional de Inspección Pesquera (ONIP)

(d):

—

Dirección de Ciencias y Regulaciones Pesqueras and Oficina Nacional de Inspección Pesquera

(f):

—

Dirección de Planificación del Ministerio de la Industria Pesquera

(g):

—

Dirección de Relaciones Internacionales del Ministerio de la Industria Pesquera

CURAÇAO

Curaçao was part of the Netherlands Antilles prior to 10 October 2010, and notified their competent authorities for the IUU Regulation on 28 March 2011. For the period between 12 February 2010 and 10 October 2010, please see Netherlands Antilles.

(a):

—

The Ministry of Traffic, Transport and Urban Planning

(b) and (f):

—

The Ministry of Economic Development

(c):

—

The Ministry of Economic Development in consultation with the Ministry of Public Health, Environment and Nature

(d):

—

The Ministry of Economic Development, the Ministry of Traffic, Transport and Urban Planning The Attorney General of Curaçao is in charge of the law enforcement

(e):

—

The Ministry of Economic Development in collaboration with the Ministry of Traffic, Transport and Urban Planning

(g):

—

The Government of Curaçao

ECUADOR

(a),(c),(e):

—

Director de Pesca Industrial (Ministerio de Acuacultura y Pesca)

(b),(f),(g):

—

Subsecretario de Recursos Pesqueros (Ministerio de Acuacultura y Pesca)

(d):

—

Director de Control Pesquero (Ministerio de Acuacultura y Pesca)

EGIPTUS

(a):

—

Ministry of Agriculture and Land Reclamation:

I)

General Organization For Veterinary Services (GOVs)

II)

General Authority For Fish Resources Development

(b) and (d):

—

General Authority for Fish Resources Development (cooperation with GOVs in case of fishing vessels of exporting establishments)

(c) :

—

Ministry of Agriculture and Land Reclamation:General Organization for Veterinary Services (both Central and Local VET. Quarantine Department)

(e):

—

General Authority for Fish Resources Development (cooperation with local inspectors Veterinary Quarantine for fishing vessels of exporting establishments)

(f):

—

General Organization for Veterinary Services

(g):

I)

Ministry of Agriculture and Land Reclamation

II)

General Organization For Veterinary Services

EL SALVADOR

(a):

—

Autoridad Marítima Portuária

(b) to (g):

—

Centro de Desarrollo de la Pesca y la Acuicultura (CENDEPESCA)

ERITREA

(a):

—

Ministry of Fisheries

(b):

—

Fisheries Resource Regulatory Department

(c):

—

Fish Quality Inspection Division

(d):

—

Monitoring Controlling and Surveillance, Ministry of Fisheries

(e):

—

Liaison Division, Ministry of Fisheries

(f):

—

Ministry of Fisheries Laboratory

(g):

—

Government of the State of Eritrea

FALKLANDI SAARED

(a):

—

Registar of Shipping, Customs and Immigration Department, Falkland Islands Government

(b) to (g):

—

Director of Fisheries, Fisheries Department, Falkland Islands Government

FÄÄRI SAARED

(a):

—

FAS Faroe Islands National & International Ship Register

(b):

—

Ministry of Fisheries and the Faroe Islands Fisheries Inspection

(c):

—

“Not relevant”

(d):

—

Ministry of Fisheries, the Faroe Islands Fisheries Inspection and the Police and the Public Prosecution Authority

(e):

—

The Faroe Islands Fisheries Inspection

(f) and (g):

—

Ministry of Fisheries

FIJI

(a):

—

Maritime Safety Authority of Fiji (MSAF)

(b):

—

Ministry of Fisheries and Forests; Fisheries Department

(c) to (g):

—

Fisheries Department

PRANTSUSE POLÜNEESIA

(a):

—

Direction Polynésienne des Affaires Maritimes (DPAM)

(b),(c),(e),(f):

—

Service de la Pêche (SPE)

(d) :

—

Service de la Pêche (SPE) / Haut Commissariat de la République en Polynésie française / Service des Affaires Maritimes (SAM)

(g) :

—

Direction des Pêches Maritimes et de l’Aquaculture

GABON

(a) and (b):

—

Ministre de l'Agriculture, de l'Elevage, de la Pêche et du Développement Rural

(c) to (g):

—

Directeur Général des Pêches et de l'Aquaculture

GAMBIA

(a):

—

The Gambia Maritime Administration

(b):

—

Director of Fisheries

(c) to (g):

—

Fisheries Department (Director of Fisheries)

GHANA

(a) to (g):

—

Fisheries Commission

GRÖÖNIMAA

(a):

—

The Danish Maritime Authority

(b) to (g):

—

The Greenland Fisheries Licence Control Authority

GRENADA

(a) to (g):

—

Fisheries Division (Ministry of Agriculture, Forestry and Fisheries)

GUATEMALA

(a) to (g):

—

Ministerio de Agricultura, Ganadería y Alimentación (MAGA) through Dirección de Normatividad de la Pesca y Acuicultura.

GUINEA

(a):

—

Direction Générale de l’Agence de la Navigation Maritime (ANAM)

(b):

—

Direction Nationale des Pêches Maritimes

(c):

—

Le Certificateur des certificats de capture

(d) to (f):

—

Direction Générale du Centre National de Surveillance de Police des Pêcheries

(g):

—

Ministère des Pêches, de l’Aquaculture et le l’Economie Maritime

GUYANA

(a) to (g):

—

Fisheries Department, Ministry of Agriculture, Guyana, South America

ISLAND

(a) and (b):

—

Directorate of Fisheries

(c),(e),(f),(g):

—

Directorate of Fisheries / The Icelandic Food and Veterinary Authority

(d):

—

Directorate of Fisheries / The Icelandic Coast Guards

INDIA

(a) and (b):

—

Marine Products Exports Development Authority (MPEDA) under the Ministry of Commerce & Industry, Govt. of India

Registrars under the Merchant Shipping Act (Director General of Shipping), Ministry of Shipping, Govt. of India

Deparment of Fisheries of State (Provincial) Governments of West Bengal, Gujarat, Kerala, Orissa, Andhra Pradesh, Karnataka, Maharastra, and Tamil Nadu

(c):

—

Marine Products Exports Development Authority (MPEDA) under the Ministry of Commerce & Industry, Govt. of India

Authorized officers as notified by State Governments and Union Territories:

—

Kochi (Regional Division)

—

Chennai (Regional Division)

—

Kolkata (Regional Division)

—

Mumbai (Regional Division)

—

Visakhapatnam (Regional Division)

—

Veraval (Regional Division)

—

Mangalore (Sub Regional Division)

—

Kollam (Sub Regional Division)

—

Goa (Sub Regional Division)

—

Tuticorin (Sub Regional Division)

—

Bhubaneswar (Regional Division)

—

Bhimavaram (Sub Regional Division)

—

Porbandar (Sub Regional Division)

—

Ratnagiri (Sub Regional Division)

—

Kavaratti (Sub Regional Division)

—

Nellore (Satellite Centre)

(d):

—

Director General of Shipping

Marine Products Exports Development Authority, Ministry of Commerce & Industry, Govt. of India Coast Guard

Department of Fisheries of the State Governments

(e):

—

Marine Products Export Development Authority (MPEDA) under the Ministry of Commerce & Industry, Govt. of India and its 21 field offices

Authorized officers of notified State Governments and Union Territories

(f):

—

Joint Secretary, (EP-MP) Department of Commerce, Ministry of Commerce and Industry

(g):

—

Joint Secretary, (EP-MP) Department of Commerce, Ministry of Commerce and Industry

Joint Secretary, Department of Animal Husbandry, Dairying and Fisheries, Ministry of Agriculture

INDONEESIA

(a) and (b):

—

Head of Marine and Fisheries Services Province

Director General Maritime of Capture Fisheries

(c):

—

Head of Fishing Port, Directorate General of Capture Fisheries

Fisheries Inspector, Directorate General of Marine Fisheries Resources Surveillance and Control

(d):

—

Director General of Marine and Fisheries Resources Surveillance

(e):

—

Director General of Capture Fisheries

(f) and (g):

—

Director General of Fisheries Product Processing and Marketing

CÔTE D’IVOIRE

(a):

—

Directeur Général des Affaires Maritimes et Portuaires par intérim (DGAMP, Ministère chargé des Affaires Maritimes)

(b):

—

Ministre des Ressources Animales et Halieutiques

—

Directeur de l’Aquaculture et des Pêches, Direction de l’Aquaculture et de Pêches (DAP)

(c) and (e) :

—

Directeur de l’Aquaculture et des Pêches, Direction de l’Aquaculture et de Pêches (DAP)

—

Sous-Directeur des Pêches Maritime et Lagunaire, Direction de l’Aquaculture et de Pêches (DAP)

—

Chef de bureau d’inspection des navires de pêches de soutien à la pêche, Port autonome d’Abidjan, Direction de l’Aquaculture et de Pêches (DAP)

(d) :

—

Directeur de l'Aquaculture et des Pêches, Direction de l’Aquaculture et de Pêches (DAP)

(f) and (g):

—

Ministre des Ressources Animales et Halieutiques

JAMAICA

(a):

—

Maritime Authority of Jamaica (MAJ)

(b) to (g):

—

Fisheries Division

JAAPAN

(a):

—

Fisheries Management Division, Bureau of Fisheries, Department of Fisheries and Forestry, Hokkaido Government

—

Aomori Prefectural Government

—

Hachinohe Fisheries Office, Sanpachi District Administration Office, Aomori Prefectural Government

—

Mutsu Fisheries Office, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Seihoku District Administration Office, Aomori Prefectural Government

—

Ajigasawa Fisheries Office, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Seihoku District Administration Office, Aomori Prefectural Government

—

Fisheries Industry Promotion Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Iwate Prefectural Department

—

Fisheries Department, Kuji Regional Promotion Bureau, Iwate Prefectural Government

—

Fisheries Department, Miyako Regional Promotion Bureau, Iwate Prefectural Government

—

Fisheries Department, Kamaishi Regional Promotion Bureau, Iwate Prefectural Government

—

Fisheries Department, Ofunato Regional Promotion Bureau, Iwate Prefectural Government

—

Fisheries Industry Promotion Division, Agriculture Forestry and Fisheries Department, Miyagi Prefectural Government

—

Fisheries and Fishing Ports Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Akita Prefectural Government

—

Fisheries Division, Industrial and Economic Affairs Department, Shonai Area General Branch Administration Office, Yamagata Prefectural Government

—

Fishery Division, Fukushima Prefectural Government

—

Fishery Office, Fukushima Prefectural Government

—

Fisheries Administration Division, Ibaraki Prefectural Government

—

Marine Industries Promotion Division, Chiba Prefectural Government

—

Fishery section, Agriculture, Forestry and Fishery Division, Bureau of Industrial and Labor Affairs, Tokyo Metropolitan Government

—

Fisheries Division, Environment and Agriculture Department, Kanagawa Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Niigata Prefectural Government

—

Promotion Division, Agriculture, Forestry and Fisheries Promotion Department, Sado Regional Promotion Bureau, Niigata Prefectural Government

—

Fisheries and Fishing Port Division, Toyama Prefectural Government

—

Fishery Division, Agriculture, Forestry and Fisheries Department, Ishikawa Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Fukui Prefectural Government

—

Reinan Regional Promotion Bureau, Fukui Prefectural Government

—

Office of Fishery Management, Division of Fishery, Department of Industry, Shizuoka Prefectural Government

—

Fisheries Administration Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Aichi Prefectural Government

—

Fisheries Resource Office, Department of Agriculture, Fisheries, Commerce and Industry, Mie Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Kyoto Prefectural Government

—

Fisheries Office, Kyoto Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Environment, Agriculture, Forestry and Fisheries, Osaka Prefectural Government

—

Fisheries Division, Agriculture, Forestry and Fisheries Bureau, Agriculture and Environmental Department, Hyogo Prefectural Government

—

Kobe Agriculture, Forestry and Fisheries Office, Kobe District Administration Office, Hyogo prefectural Government

—

Kakogawa Agriculture, Forestry and Fisheries Office, Higashi-Harima District Administration Office, Hyogo Prefectural Government

—

Himeji Agriculture, Forestry and Fisheries Office, Naka-Harima District Administration Office, Hyogo Prefectural Government

—

Koto Agriculture, Forestry and Fisheries Office, Nishi-Harima District Administration Office, Hyogo Prefectural Government

—

Tajima Fisheries Office, Tajima District Administration Office, Hyogo Prefectural Government

—

Sumoto Agriculture, Forestry and Fisheries Office, Awaji District Administration Office, Hyogo Prefectural Government

—

Wakayama Prefectural Government

—

Kaisou Promotions Bureau, Wakayama Prefectural Government

—

Arida Promotions Bureau, Wakayama Prefectural Government

—

Hidaka Promotions Bureau, Wakayama Prefectural Government

—

Nishimuro Promotion Bureau, Wakayama Prefectural Government

—

Higashimuro Promotion Bureau, Wakayama Prefectural Government

—

Fishery Division, Fishery Development Bureau, Department of Agriculture, Forestry and Fishery, Tottori Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Shimane Prefectural Government

—

Fisheries Office, Oki Branch Office, Shimane Prefectural Government

—

Matsue Fisheries Office, Shimane Prefectural Government

—

Hamada Fisheries office, Shimane Prefectural Government

—

Okayama Prefectural Government

—

Hiroshima Prefectural Government

—

Fisheries Promotion Division, Yamaguchi Prefectural Government

—

Fisheries Division, Agriculture, Forestry and Fisheries Department, Tokushima Prefectural Government

—

Fisheries Division, Agricultural Administration and Fisheries Department, Kagawa Prefectural Government

—

Fisheries Promotion Division, Fisheries Bureau, Agriculture, Forestry and Fisheries Department, Ehime prefectural Government

—

Fisheries Management Division, Kochi Prefectural Government

—

Fishery Administration Division, Fishery Bureau, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Fukuoka Prefectural Government

—

Fisheries Division, Saga Prefectural Government

—

Resource Management Division, Fisheries Department, Nagasaki Prefectural Government

—

Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Kumamoto Prefectural Government

—

Tamana Regional Promotion Bureau, Kumamoto Prefectural Government

—

Yatsushiro Regional Promotion Bureau, Kumamoto Prefectural Government

—

Amakusa Regional Promotion Bureau, Kumamoto Prefectural Government

—

Oita Prefectural Government

—

Fisheries Administration Division, Agriculture and Fisheries Department, Miyazaki Prefectural Government

—

Fisheries Promotion Division, Kagoshima Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Okinawa Prefectural Government

—

Agriculture, Forestry and Fisheries Management Division, Miyako Regional Agriculture, Forestry and Fisheries promotions Center, Okinawa Prefectural Government

—

Agriculture, Forestry and Fisheries Management Division, Yaeyama Regional Agriculture, Forestry and Fisheries Promotions Center, Okinawa Prefectural Government

(b):

Same as point (a) and:

—

Fishery Agency, Ministry of Agriculture, Forestry and Fisheries

—

Iwate Regional Marine Fisheries Management Commission

—

Fisheries Division, Tsu Agriculture, Forestry, Fisheries, Commerce, Industry and Environment Office, Mie Prefectural Government

—

Fisheries Division, Ise Agriculture, Forestry, Fisheries, Commerce, Industry and Environment Office, Mie Prefectural Government

—

Fisheries Division, Owase Agriculture, Forestry, Fisheries, Commerce, Industry and Environment Office, Mie Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Kyoto Prefectural Government

(c):

—

Fisheries Agency, Ministry of Agriculture, Forestry and Fisheries

(d):

—

Fisheries Agency, Ministry of Agriculture, Forestry and Fisheries

—

Fisheries Management Division, Bureau of Fisheries, Department of Fisheries and Forestry, Hokkaido Government

—

Aomori Prefectural Government

—

Fisheries Industry Promotion Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Iwate Prefectural Department

—

Iwate Regional Marine Fisheries Management Commission

—

Fisheries Department, Kuji Regional Promotion Bureau, Iwate Prefectural Government

—

Fisheries Department, Miyako Regional Promotion Bureau, Iwate Prefectural Government

—

Fisheries Department, Kamaishi Regional Promotion Bureau, Iwate Prefectural Government

—

Fisheries Department, Ofunato Regional Promotion Bureau, Iwate Prefectural Government

—

Fisheries Industry Promotion Division, Agriculture Forestry and Fisheries Department, Miyagi Prefectural Government

—

Fisheries and Fishing Ports Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Akita Prefectural Government

—

Fisheries Division, Industrial and Economic Affairs Department, Shonai Area General Branch Administration Office, Yamagata Prefectural Government

—

Fishery Division, Fukushima Prefectural Government

—

Fisheries Administration Division, Ibaraki Prefectural Government

—

Marine Industries Promotion Division, Chiba Prefectural Government

—

Fishery section, Agriculture, Forestry and Fishery Division, Bureau of Industrial and Labor Affairs, Tokyo Metropolitan Government

—

Fisheries Division, Environment and Agriculture Department, Kanagawa Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Niigata Prefectural Government

—

Fisheries and Fishing Port Division, Toyama Prefectural Government

—

Fishery Division, Agriculture, Forestry and Fisheries Department, Ishikawa Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Fukui Prefectural Government

—

Reinan Regional Promotion Bureau, Fukui Prefectural Government

—

Office of Fishery Management, Division of Fishery, Department of Industry, Shizuoka Prefectural Government

—

Fisheries Administration Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Aichi Prefectural Government

—

Fisheries Resource Office, Department of Agriculture, Fisheries, Commerce and Industry, Mie Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Kyoto Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Environment, Agriculture, Forestry and Fisheries, Osaka Prefectural Government

—

Fisheries Division, Agriculture, Forestry and Fisheries Bureau, Agriculture and Environmental Department, Hyogo Prefectural Government

—

Wakayama Prefectural Government

—

Fishery Division, Fishery Development Bureau, Department of Agriculture, Forestry and Fishery, Tottori Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Shimane Prefectural Government

—

Okayama Prefectural Government

—

Hiroshima Prefectural Government

—

Fisheries Promotion Division, Yamaguchi Prefectural Government

—

Fisheries Division, Agriculture, Forestry and Fisheries Department, Tokushima Prefectural Government

—

Fisheries Division, Agricultural Administration and Fisheries Department, Kagawa Prefectural Government

—

Fisheries Promotion Division, Fisheries Bureau, Agriculture, Forestry and Fisheries Department, Ehime prefectural Government

—

Fisheries Management Division, Kochi Prefectural Government

—

Fishery Administration Division, Fishery Bureau, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Fukuoka Prefectural Government

—

Fisheries Division, Saga Prefectural Government

—

Resource Management Division, Fisheries Department, Nagasaki Prefectural Government

—

Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Kumamoto Prefectural Government

—

Oita Prefectural Government

—

Fisheries Administration Division, Agriculture and Fisheries Department, Miyazaki Prefectural Government

—

Fisheries Promotion Division, Kagoshima Prefectural Government

—

Fisheries Division, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries, Okinawa Prefectural Government

(c),(f),(g):

—

Fisheries Agency, Ministry of Agriculture, Forestry and Fisheries

KEENIA

(a):

—

Kenya Maritime Authority

(b) to (g):

—

Ministry of Agriculture, Livestock and Fisheries

KIRIBATI

(a):

—

Ministry of Information, Communications, Transport and Tourism Development (MICTTF)

(b) to (g):

—

Ministry of Fisheries and Marine Resources Development (MFMRD)

KOREA

(a),(b),(d),(f),(g):

—

Ministry of Oceans and Fisheries

(c),(e):

—

National Fisheries Products Quality Management Service and 13 regional offices:

—

Busan Regional Office

—

Incheon Regional Office

—

Incheon International Airport Regional Office

—

Seoul Regional Office

—

Pyeongtaek Regional Office

—

Janghang Regional Office

—

Mokpo Regional Office

—

Wando Regional Office

—

Yeosu Regional Office

—

Jeju Regional Office

—

Tongyeong Regional Office

—

Pohang Regional Office

—

Gangneung Regional Office

MADAGASKAR

(a):

—

Agence Portuaire Maritime et Fluviale Service Régional de Pêche et des Ressources halieutiques de Diana, Sava, Sofia, Boeny Melaky, Analanjirofo, Atsinanana, Atsimo Atsinanana, Vatovavy Fitovinany, Menabe, Atsimo Andrefana, Anosy, and Androy

(b):

—

Ministère chargé de la Pêche

(c) and (d) :

—

Centre de Surveillance des Pêches

(e),(f),(g) :

—

Direction Générale de la Pêche et des Ressources

MALAISIA

(a) and (b):

—

Department of Fisheries Malaysia and Department of Fisheries Sabah

(c),(e),(f):

—

Department of Fisheries, Malaysia

(d):

—

Department of Fisheries,

(g):

—

Department of Fisheries, Malaysia Ministry of Agriculture and Agro- based

MALDIIVID

(a):

—

Transport Authority

(b),(c),(e),(f),(g):

—

Ministry of Fisheries, Marine Resources and Agriculture

(d):

—

Coast Guard, Maldives National Defense Force Maldives Police Service

MAURITAANIA

(a):

—

Direction de la Marine Marchande

(b) :

—

Direction de la Pêche industrielle / Direction de la Pêche Artisanale et Côtière

(c),(d),(e),(f) :

—

Garde Côtes Mauritanienne (GCM)

(g) :

—

Ministère des Pêches et de l'Economie Maritime

MAURITIUS

(a) to (g):

—

Ministry of Ocean Economy, Marine Resources, Fisheries and Shipping (Fisheries Division)

MEHHIKO

(a),(c),(g):

—

CONAPESCA a través de la Dirección General de Planeación, Programación y Evaluación

(b):

—

CONAPESCA a través de la Dirección General de Ordenamiento Pesquero y Acuícola

(d),(e) :

—

CONAPESCA a través de la Dirección General de Inspección y Vigilancia

(f)

—

Comisión Nacional de Acuacultura y Pesca

MONTENEGRO

(a):

—

Ministry of Transport, Maritime Affairs and Telecommunications (Harbour Master Office Bar, Harbour Master Office Kotor)

(b) to (g):

—

Ministry of Agriculture, Forestry and Watermanagement

MAROKO

(a),(b),(e),(f):

—

Direction des Pêches Maritimes et de l'Aquaculture

(c) :

—

Délégations des Pêches Maritimes de:

—

Jebha

—

Nador

—

Al Hoceima

—

M'diq

—

Tanger

—

Larache

—

Kenitra-Mehdia

—

Mohammedia

—

Casablanca

—

El Jadida

—

Safi

—

Essaouira

—

Agadir

—

Sidi Ifni

—

Tan-Tan

—

Laâyoune

—

Boujdour

—

Dakhla

(d) :

—

Same as point (c)

—

Direction des Pêches Maritimes

(g) :

—

Secrétariat Général du Département de la Pêche Maritime

MOSAMBIIK

(a):

—

National Marine Institute (INAMAR)

(b) to (g):

—

National Directorate of Fisheries Administration

(c):

—

National Direction of Operations

MYANMAR/BIRMA

(a):

—

Department of Marine Administration

(b) to (g):

—

Department of Fisheries / Ministry of Livestock, Fisheries and Irrigation

NAMIIBIA

(a):

—

Ministry of Works, Transport and Communication

(b),(d),(f),(g):

—

Ministry of Fisheries and Marine Resources

(c) and (e):

—

Ministry of Fisheries and Marine Resources (Walvis Bay) and Ministry of Fisheries and Marine Resources (Lüderitz)

HOLLANDI ANTILLID

(a),(e) and (f):

—

Ministry of Economic Development

(b):

—

Ministry of Traffic, Transport and Urban Planning

(c):

—

Ministry of Economic Development in consultation with the Ministry of Public Health, Environment and Nature

(d):

—

Ministry of Economic Development / Ministry of Traffic, Transport and Urban Planning

(g):

—

Government of Curaçao

UUS-KALEDOONIA

(a),(b),(c),(e),(f) and (g):

—

Service des Affaires maritimes, de la Marine Marchande et des Pêches Maritimes

(d):

—

Etat-Major Inter-Armées

UUS-MEREMAA

(a) to (g):

—

Ministry for Primary Industries

NICARAGUA

(a):

—

Dirección General de Transporte Acuático del Ministerio de Transporte e Infraestructura

(b),(d),(f),(g):

—

Instituto Nicaragüense de la Pesca y Acuicultura (INPESCA) through Presidente Ejecutivo

(c) :

—

Instituto Nicaragüense de la Pesca y Acuicultura (INPESCA) through the Delegaciones Departamentales:

—

Delegación de INPESCA Puerto Cabezas

—

Delegación de INPESCA Chinandega

—

Delegación de INPESCA Bluefields

—

Delegación de INPESCA Rivas

(e):

—

Dirección de Monitoreo, Vigilancia y Control, INPESCA

NIGEERIA

(a):

—

Nigerian Maritime Administration and Safety Agency (NIMASA)

(b):

—

Federal Ministry of Agriculture & Rural Development

(c),(d),(f):

—

Federal Department of Fisheries & Aquaculture (Fisheries Resources Monitoring, control & Surveillance (MCS))

(e),(g):

—

Federal Ministry of Agriculture & Rural Development, Director of Fisheries

NORRA

(a),(b),(e),(f),(g):

—

Directorate of Fisheries

(c):

—

On behalf of the Directorate of Fisheries:

—

Norges Sildesalgslag

—

Norges Råfisklag

—

Sunnmøre og Romsdal Fiskesalgslag

—

Vest-Norges Fiskesalgslag

—

Rogaland Fiskesalgslag S/L

—

Skagerakfisk S/L

(d):

—

Directorate of Fisheries

—

The Norwegian Coastguard

—

The Police and the Public Prosecuting Authority

OMAAN

(a) to (g):

—

Ministry of Agriculture & Fisheries Wealth, Directorate General of Fisheries

—

Development, Department of Surveillance & Fisheries Licensing

PAKISTAN

(a),(c),(e),(f):

—

Mercantile Marine Department

(b) and (d):

—

Marine Fisheries Department / Directorate of Fisheries

(g):

—

Ministry of Livestock & Dairy Development

PANAMA

(a):

—

Autoridad de los Recursos Acuáticos de Panamá (Dirección General de Ordenación y Manejo Costero Integral) Autoridad Marítima de Panamá (Dirección General de Marina Mercante)

(b) :

—

Dirección General de Ordenación y Manejo Costero Integral

(c) to (g):

—

Administración General

Secretaría General

Dirección General de Inspecciòn, Vigilancia y Control

PAAPUA UUS-GUINEA

(a),(b),(f),(g):

—

PNG National Fisheries Authority

(c),(d),(e):

—

PNG National Fisheries Authority (Head Office) Monitoring Control and Surveillance Division, Audit & Certification Unit

—

National Fisheries Authority, Audit & Certification Unit, Lae Port Office

—

National Fisheries Authority, Audit & Certification Unit, Madang Port Office

—

National Fisheries Authority, Audit & Certification Unit, Wewak Port Office

PERUU

(a) and (b):

—

Director General de Extracción y Procesamiento pesquero del Ministerio and Direcciones Regionales de la Producción de los Gobiernos Regionales de Tumbes, Piura, Lambayeque, La Libertad, Ancash, Lima, Callao, Ica, Arquipa, Moquegua y Tacna

(c),(d),(e) :

—

Dirección General de Seguimiento, Control y Vigilancia del Ministerio de Producción and Direcciones Regionales de la Producción de los Gobiernos Regionales de Tumbes, Piura, Lambayeque, La Libertad, Ancash, Lima, Callao, Ica, Arquipa, Moquegua y Tacna

(f) :

—

Director General de Seguimiento, Control y Vigilancia del Ministerio de la Producción

(g) :

—

Viceministro de Pesquería del Ministerio de la Producción

FILIPIINID

(a):

—

Maritime Industry Authority

(b) to (g):

—

Bureau for Fisheries and Aquatic Resources, Department of Agriculture

VENEMAA

(a) to (g):

—

Federal Agency for Fisheries, Territorial department of Barentsevo-Belomorskoye, Primorskoye, Zapadno-Baltiyskoye, Azovo- Chernomorskoye, Amur, Okhotsk, Sakhalin-Kuril, North-Eastern.

SAINT-PIERRE JA MIQUELON

(a),(c) to (g):

—

DTAM – Service des affaires maritime et portuaires

(b) :

—

Préfecture de Saint-Pierre et Miquelon

SENEGAL

(a):

—

Agence nationale des Affaires maritimes

(b) :

—

Ministre en charge de la Pêche

(c) :

—

Direction de la Protection et de la Surveillance des Pêches (DPSP)

(d) to (g) :

—

Direction de la Protection et de la Surveillance des Pêches (DPSP)

SEIŠELLID

(a):

—

Seychelles Maritime Safety Administration

(b):

—

Seychelles Licensing Authority

(c) to (g):

—

Seychelles Fishing Authority

SAALOMONI SAARED

(a):

—

Marine Division, Ministry of Infrastructure and Development (MID)

(b) to (g):

—

Ministry of Fisheries and Marine Resources (MFMR)

LÕUNA-AAFRIKA

(a) to (g):

—

Branch: Fisheries Management, Department of Agriculture, Forestry and Fisheries

SRI LANKA

(a) to (g):

—

Department of Fisheries and Aquatic Resources

SAINT HELENA

(a):

—

Registrar of Shipping, St. Helena Government

(b),(d) to (g):

—

Senior Fisheries Officer, Directorate of Fisheries, St Helena Government

(c):

—

H.M. Customs, Government of St Helena

SURINAME

(a):

—

Maritime Authority Suriname

(b) to (g):

—

Ministry of Agriculture, Animal Husbandry and Fisheries

TAIWAN

(a):

—

Council of Agriculture, Executive Yuan

—

Maritime and Port Bureau, Ministry of Transportation and Communication

(b):

—

Council of Agriculture, Executive Yuan

(c):

—

Fisheries Agency, Council of Agriculture, Executive Yuan

(d):

—

Fisheries Agency, Council of Agriculture, Executive Yuan

—

Coast Guard Administration, Executive Yuan

(e):

—

Fisheries Agency, Council of Agriculture, Executive Yuan

(f):

—

Fisheries Agency, Council of Agriculture, Executive Yuan

(g):

—

Fisheries Agency, Council of Agriculture, Executive Yuan

PRANTSUSE LÕUNAALAD

(a) to (g):

—

Monsieur le Préfet Administrateur supérieur des Terres Australes et Antarctiques Françaises

TAI

(a) and (b):

—

The Department of Fisheries

—

The Marine Department

(c) to (g):

—

The Department of Fisheries

TRISTAN DA CUNHA

(a):

—

Administration Department

(b),(d):

—

Administration Department / Fisheries Department

(c),(e),(f),(g):

—

Fisheries Department

TUNEESIA

(a):

—

Office de la Marine Marchande et des Ports/ Ministère du Transport

(b) to (d) :

—

Arrondissement de la Pêche et de l'Aquaculture de Jendouba, Bizerte, Ariana, Tunis, Nabeul, Sousse, Monastir, Mahdia, and Gabes and Division de la Pêche et de l'Aquaculture de Sfax and Médenine

(e) to (g) :

—

La Direction Générale de la Pêche et de l'Aquaculture / Ministère de l'Agriculture et des Ressources hydrauliques

TÜRGI

(a) and (b):

—

81 Provincial Directorates of the Ministry of Agriculture and Rural Affairs

(c):

—

General Directorate for Protection and Conservation, 81 Provincial Directorates of the Ministry of Agriculture and Rural Affairs, and 24 Districts Directorate of the Ministry of Agriculture and Rural Affairs.

(d):

—

General Directorate for Protection and Conservation, 81 Provincial Directorates of the Ministry of Agriculture and Rural Affairs and Turkish Coast Guard Command

(e) to (g):

—

General Directorate for Protection and Conservation, Ministry of Agriculture and Rural Affairs

UKRAINA

(a):

—

State Enterprise Maritime Administration of Illichivsk Sea Fishing Port

State Enterprise Maritime Administration of Kerch Sea Fishing Port

State Enterprise Office of Captain of Mariupol Sea Fishing Port State Enterprise Office of Captain of Sevastopol Sea Fishing Port

(c):

—

State Agency of Fisheries of Ukraine

Department of the State Agency of Fisheries of Ukraine in:

—

Black Sea Basin

—

Azov Basin

—

Chernihiv region

—

Chernivtsi region

—

Cherkasy region

—

Khmelnytskyi region

—

Kherson region

—

Kharkiv region

—

Ternopil region

—

Sumy region

—

Rivne region

—

Poltava region

—

Odesa region

—

Mykolaiv region

—

Lviv region

—

Luhansk region

—

Department of protection, use and reproduction of water

—

bioresources and regulation of fisheries in Kirvohrad region

—

Kyiv and Kyiv region

—

Ivano-Krankivsk region

—

Zaporizhia region

—

Zakarpattia region

—

Zhytomyr region

—

Donetsk region

—

Dnipropetrovsk region

—

Volyn region

—

Vinnytsia region

(b), (d) to (g):

—

State Agency of Fisheries of Ukraine (Derzhrybagentstvo of Ukraine)

ARAABIA ÜHENDEMIRAADID

(a) to (g):

—

Fisheries Department, Ministry of Environment & Water (MOEW)

ÜHENDKUNINGRIIK (2)

(a):

—

England: Fishing Vessel Registry, Maritime and Coastguard Agency

—

Scotland: Fishing Vessel Registry, Maritime and Coastguard Agency

—

Wales: Fishing Vessel Registry, Maritime and Coastguard Agency

—

Northern Ireland: DAERA Marine and Fisheries Division, Fisheries Inspectorate Team, Department of Agriculture, Environment and Rural Affairs

—

Isle of Man: Department Environment Food and Agriculture, Fisheries Directorate

—

Guernsey: Registrer of British Ships

—

Jersey: Marine Resources, Growth Housing and Environment

(b):

—

England: Marine Management Organisation

—

Scotland: Marine Scotland

—

Wales: Welsh Government, Marine, Fisheries Division

—

Northern Ireland: DAERA Marine and Fisheries Division, Fisheries Inspectorate Team, Department of Agriculture, Environment and Rural Affairs

—

Isle of Man: Department Environment Food and Agriculture, Fisheries Directorate

—

Guernsey: Seafisheries, Committee for Economic Development, States of Guernsey

—

Jersey: Marine Resources, Growth Housing and Environment

(c),(d),(e):

—

England: Marine Management Organisation

—

Scotland: Marine Scotland

—

Wales: Welsh Government, Marine, Fisheries Division

—

Northern Ireland: Fisheries Inspectorate Team, Department of Agriculture, Environment and Rural Affairs

—

Isle of Man: Department Environment Food and Agriculture, Fisheries Directorate

—

Guernsey: Seafisheries, Committee for Economic Development, State of Guernsey

—

Jersey: Marine Resources, Growth Housing and Environment

(f),(g):

England, Scotland, Wales, Northern Ireland, Isle of Man, Guernsey, Jersey: Marine Management Organisation

TANSAANIA ÜHENDVABARIIK

—

Director of Fisheries Development

URUGUAY

(a) to (g):

—

Dirección Nacional de Recursos Acuáticos (DINARA)

USA

(a):

—

United States Coast Guard, U.S. Department of Homeland Security

(b) to (g):

—

National Marine Fisheries Service

VENEZUELA

(a) to (b):

—

Instituto Socialista de la Pesca y Acuicultura

VIETNAM

(a) to (b):

—

Directorate of Fisheries (D-FISH) at national level

Sub-Departments of Capture Fisheries and Resources Protection at provincial level

(c) and (f):

—

Sub-Departments of Capture Fisheries

(d):

—

Fisheries Surveillance Department belonging to D-FISH

—

Inspections of Agriculture and Rural Development belonging to the provinces

—

Sub-Departments of Capture Fisheries and Resources Protection.

(e) and (g):

—

Directorate of Fisheries (D-FISH)

WALLIS JA FUTUNA

(a):

—

Le Chef du Service des Douanes et des Affaires Maritimes

(b) and (g) :

—

Le Préfet, Administrateur supérieur

(c) to (f) :

—

Le Directeur du Service d'Etat de l'Agriculture, de la Forêt et de la Pêche

JEEMEN

(a):

—

Maritime Affairs Authority - Ministry of Transport

(b) to (g):

—

Production & Marketing Services Sector - Ministry of Fish Wealth and its branches from Aden, Alhodeidah, Hadramout, Almahara

(1)  ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2)  Kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

19.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/35

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2021/C 93/04)

Image 1

Prantsusmaa käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi rahvuslik külg

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik: Prantsusmaa

Motiiv: UNICEF

Kujunduse kirjeldus: Mündil on kujutatud UNICEFi töö allegooria, mille põhielement on käed. Ühed toetavad maakera ja teised on ühenduslülideks selle eri piirkondade vahel. Esiplaanil on kiri „75 ANS“ (75 aastat) ja akronüüm RF, mõlemad on ümbritsetud loorberipärjaga. Ülaservas on nimi „UNICEF“ koos asjaomaste kuupäevade ja UNICEFi motoga „Pour chaque enfant“ (Iga lapse jaoks).

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide hinnanguline arv: 7 500 000

Käibele laskmise aeg: märts 2021

(1)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).

V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

19.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/36

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10157 — Aurubis/TSR Recycling/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 93/05)

1.   

12. märtsil 2021 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—

Aurubis AG („Aurubis“, Saksamaa),

—

TSR Recycling GmbH & Co. KG („TSR“, Saksamaa), mis kuulub ettevõtjale Remondis SE & Co. KG (Saksamaa), mille üle on omakorda valitsev mõju ettevõtjal Rethmann SE & Co. KG (Saksamaa),

—

uus ühisettevõtja („ühisettevõtja“, Saksamaa).

Aurubis ja TSL omandavad uue ühisettevõtja üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.

Koondumine toimub ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—

Aurubis on vertikaalselt integreeritud üleilmne mitteraudmetallide tarnija ja üks peamisi vasetootjaid Euroopas. Aurubise põhitegevus on vaskkatoodide tootmine nii vasekontsentraatidest kui ka vasemurrust. Lisaks töötleb Aurubis vaskkatoodid traatvarrasteks ja -vormideks,

—

TSR tegeleb terasetootjate ja valutööstuse jaoks teisese toorme (peamiselt vanametalli) turustamise ja töötlemisega. TSR kogub, ladustab ja töötleb metalle, sealhulgas raud- ja mitteraud-metallimurdu ning piiratud ulatuses elektroonikajäätmeid. Lisaks osutab TSR jäätmekäitlus- ja keskkonnateenuseid,

—

Ühisettevõtja tegevusalaks on kavandatud kaablijäätmete ringlussevõtt.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.10157 — Aurubis/TSR Recycling/JV

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

epost: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

Faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

19.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/38

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum: M.10159 — Infosys/Daimler (Certain Assets and Personnel))

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 93/06)

1.   

12. märtsil 2021 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—

Infosys Limited („Infosys“, India);

—

Daimler AG teatavad IT-varad, personal, lepingud ja kohustused („Daimler IT Assets“, Saksamaa).

Infosys omandab ettevõtte Daimler IT Assets üle täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub varade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—

Infosys: pakub üle maailma digiteenuseid ja IT-nõustamist klientidele erinevates tööstussegmentides;

—

Daimler IT Assets: pakub IT-teenuseid (kasutajatugi, töökoha IT-vahendid, andmekeskus, SAP lahendused) ettevõttesiseseks kasutuseks äriühingule Daimler AG, kes arendab, toodab ja turustab üleilmselt autotööstustooteid, peamiselt sõiduautosid, veoautosid, kaubikuid ja busse.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.10159 — INFOSYS/DAIMLER (CERTAIN ASSETS AND PERSONNEL)

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks: +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

19.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/39

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2021/C 93/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„PERA MANTOVANA“

ELi nr: PGI-IT-01533-AM01 – 19.7.2018

KPN ( ) KGT (X)

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

C.OR.MA. Soc. Coop.

Via Cantone, 20 – San Giovanni del Dosso (MN), Italy

Tel +39 0386757323

Faks +39 038657921

pera@opcorma.it

corma@pec.confcooperative.it

Ühendusel C.OR.MA. Soc. Coop. asukohaga Via Cantone, 20 – San Giovanni del Dosso (MN) on õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi (Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali) 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõikele 1.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐

Toote nimetus

☒

Toote kirjeldus

☒

Geograafiline piirkond

☒

Päritolutõend

☒

Tootmismeetod

☒

Seos piirkonnaga

☒

Märgistus

☒

Muu [pakendamine, kontrolliasutus, märgis]

4.   Muudatus(t)e liik

☐

Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

☒

Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

–   Kehtiva tootespetsifikaadi artiklit 1

„Kaitstud geograafilise tähisega „Pera Mantovana“, millele on lisatud üks artiklis 2 sätestatud sordi nimi, tähistatakse käesolevas tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele ja nõuetele vastavaid puuvilju.“

on muudetud järgmiselt:

„Kaitstud geograafilise tähisega „Pera Mantovana“ tähistatakse käesolevas tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele ja nõuetele vastavaid puuvilju.“

Osalause „millele on lisatud üks artiklis 2 sätestatud sordi nimi“ on välja jäetud, sest registreeritud nimetus on „Pera Mantovana“ ja tootespetsifikaadis märgitud sorte registreeritud nimetus ei hõlma, nagu võib selle artikli praegusest sõnastusest ekslikult järeldada.

–   Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 2 ja DOORis kättesaadava kokkuvõtte punkti 5 alapunkti a

järgmisi lauseid:

„Nimetus „Pera Mantovana“ hõlmab üksnes järgmiste pirnisortide vilju: 'Abate Fetel', 'Conference', 'Decana del Comizio', 'Kaiser', 'Max Red Bartlett' ja 'Williams'.“

ning

„Pirnisortidest 'Williams', 'Max Red Bartlett', 'Conference', 'Decana del Comizio', 'Abate Fetel' ja 'Kaiser' saadud viljad, mida kasvatatakse sobivatel maa-aladel, kasutades mitteintensiivseid meetodeid.“

on muudetud järgmiselt:

„Nimetus „Pera Mantovana“ hõlmab üksnes järgmiste pirnisortide vilju: 'Abate Fetel', 'Conference', 'Decana del Comizio', 'Kaiser', 'Max Red Bartlett' , 'Williams', 'Carmen' ja 'Santa Maria'.“

Lisatud on sordid 'Carmen' ja 'Santa Maria'.

Selleks et lubada kaitstud geograafilise tähisega „Pera Mantovana“ pirne tarbida varasemal perioodil aastast ja ajakohastada sordivalikut, tehakse ettepanek hõlmata sellega varem valmivad sordid 'Carmen' ja 'Santa Maria'. Nagu kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis juba loetletud teisigi sorte, on ka sorte 'Carmen' ja 'Santa Maria' asjaomases piirkonnas ajalooliselt kasvatatud, kuid piiratud tootmismahu tõttu ei olnud need varem selle tähisega hõlmatud. Viimastel aastatel on tarbijate nõudlus nende järele suurenenud, mille üheks põhjuseks on nende varasem valmimine.

Muudatust kohaldatakse ka DOORis kättesaadava kokkuvõtte punkti 5 alapunkti a suhtes ning see on lisatud koonddokumendi punkti 3.2.

–   Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 6:

järgmist teksti:

„Tarbimisse laskmisel peab toode „Pera Mantovana“ olema järgmiste omadustega:

'Abate Fetel':

viljakest: hele rohekaskollane, varre- ja karikaõõnsuse ümber kergelt roostepunase varjundiga;

kuju: pudelkõrvitsakujuline, võrdlemisi pikergune;

suurus: läbimõõt vähemalt 65 mm;

vilja keskmine kaal: vähemalt 260 g;

suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvadus: 5;

maitse: magus.

'Conference':

viljakest: rohekaskollane, karikaõõnsuse ümbert roostepunase varjundiga, mis katab sageli vilja

alumist kolmandikku;

kuju: pirnikujuline, enamasti sümmeetriline;

suurus: läbimõõt 60 mm;

vilja keskmine kaal: vähemalt 158 g;

suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvadus: 5,5;

maitse: magus.

'Decana del Comizio':

viljakest: sile, hele rohekaskollane, päikesepoolne külg sageli roosakas, hajusalt roostepunane;

kuju: koonusjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 70 mm;

vilja keskmine kaal: vähemalt 240 g;

suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvadus: 4;

maitse: magus, maitseküllane.

'Kaiser':

viljakest: kare, üleni roostepunane;

kuju: pudelkõrvitsa- ja pirnikujuline;

suurus: läbimõõt vähemalt 65 mm;

vilja keskmine kaal: vähemalt 250 g;

suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvadus: 5,7;

maitse: viljaliha tihe, mahlane, suussulav ja maitsev.

'Williams ja Max Red Bartlett':

viljakest: sile, kollase põhivärvusega, mis on rohkemal või vähemal määral kaetud roosaka või erkpunase varjundiga, mõnikord triibuline;

kuju: väikese küdoonia kujuline või pirnjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

vilja keskmine kaal: vähemalt 185 g;

suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvadus: 6,5;

maitse: magus, maitseküllane.“

on muudetud järgmiselt ja viidud üle muudetud tootespetsifikaadi artiklisse 2:

„Tarbimisse laskmisel peab toode „Pera Mantovana“ olema järgmiste omadustega:

'Abate Fetel':

viljakest: hele rohekaskollane, varre- ja karikaõõnsuse ümber kergelt roostepunase varjundiga;

kuju: pudelkõrvitsakujuline, võrdlemisi pikergune;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 5,5 kg / 0,5 cm2.

'Conference':

viljakest: rohekaskollane, karikaõõnsuse ümber roostepunase varjundiga, mis katab sageli vilja alumist kolmandikku;

kuju: pirnikujuline, üldjuhul sümmeetriline;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 5,5 kg / 0,5 cm2.

'Decana del Comizio':

viljakest: sile, hele rohekaskollane, päikesepoolne külg sageli roosakas, hajusalt roostepunane;

kuju: koonusjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 70 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 4,5 kg / 0,5 cm2.

'Kaiser':

viljakest: kare, üleni roostepunane;

kuju: pudelkõrvitsa- ja pirnikujuline;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 6,0 kg / 0,5 cm2.

'Williams ja Max Red Bartlett':

viljakest: sile, kollase põhivärvusega, mis on rohkemal või vähemal määral kaetud roosaka või erkpunase varjundiga, mõnikord triibuline;

kuju: väikese küdoonia kujuline või pirnjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 7,0 kg / 0,5 cm2.“

Kõikide sortide puhul on puuvilja omaduste kirjeldustesse tehtud järgmised muudatused.

—

Vilja keskmine kaal on välja jäetud, kuna see ei ole kvalitatiivne omadus, vaid on otseselt seotud vilja suurusega. Erinevalt kaalust on vilja suurus kvalitatiivne omadus ja määrab selle kaubandusliku potentsiaali.

—

Maitse kirjeldus on välja jäetud, kuna see on subjektiivne parameeter ja seda on seega raske hinnata.

—

Seoses „kõvaduse“ parameetriga tehakse ettepanek lisada sõna „ülempiir“ ja mõõtühik (kg), et täpsustada, et väärtus vastab maksimumile, mida ei tohi ületada.

—

Suurema selguse huvides tehakse ettepanek lisada sõna „suhkrusisaldus“ ette sõna „minimaalne“. Seetõttu tuleb tootespetsifikaadis esitatud väärtusi pidada alampiiriks.

Lisaks sellele:

—

sordi 'Abate Fetel' puhul

on muudetud vilja suurust nii, et vilja läbimõõt peab olema varasema vähemalt 65 mm asemel nüüd vähemalt 60 mm;

—

sordi 'Kaiser' puhul:

on muudetud vilja suurust nii, et vilja läbimõõt peab olema varasema vähemalt 65 mm asemel nüüd vähemalt 60 mm;

Tehakse ettepanek vähendada veidi sortide 'Abate Fetel' ja 'Kaiser' läbimõõtu ehk vähemalt 65 mm-st 60 mm-ni. Seda põhjusel, et aastate jooksul on suurenenud nõudlus väiksemate viljade (üks portsjon) järele, mida kasutatakse massitoitlustuses, koolides (koolide puuviljaprogramm) ja kõigis olukordades, kus puuvilju süüakse väljaspool kodu.

Järgmiste sortide puhul taotletakse kõvaduse parameetri suurendamist järgmiselt: 'Abate Fetel' 5-st 5,5-ni, 'Kaiser' 5,7-st 6-ni, 'Decana del Comizio' 4-st 4,5-ni ning 'Williams' ja 'Max Red Bartlett' 6,5-st 7-ni. Arvesse tuleb võtta kõvaduse parameetri maksimumväärtust väljendatuna kg/cm2 kohta. Seda väärtust on suurendatud, et võimaldada toote ladustamist optimaalsetes tingimustes ja seega kvaliteedi poolest paremini vastata tarbijate nõudlusele, samuti selleks et võimaldada tooteid kauem turul hoida, eriti kui neid eksporditakse.

Kooskõlas eespool osutatud, artiklisse 2 tehtava muudatusega on sortidele 'Santa Maria' ja 'Carmen' lisatud järgmised kirjeldavad parameetrid.

„Santa Maria“:

viljakest: sile, rohekaskollase põhivärvusega;

kuju: pirnjas või tömbi otsaga pirnjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 6,0 kg / 0,5 cm2.

„Carmen“:

viljakest: roheline, roosaka varjundiga;

kuju: pudelkõrvitsakujuline, kergelt pikergune;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 6,0 kg / 0,5 cm2.

Muudatus on lisatud koonddokumendi punkti 3.2 ja selle eesmärk on lisada tähisega „Pera Mantovana“ tähistada lubatud sortide loetellu keemilised ja füüsikalised omadused, nagu on ette nähtud DOORis kättesaadavas kokkuvõttes.

Geograafiline piirkond

Kehtiva tootespetsifikaadi artikkel 3

Mitme omavalitsusüksuse liitmine on teinud vajalikuks loetletud nimedesse mitme paranduse tegemise. Eelkõige:

—

Carbonara sul Po ja Borgofranco sul Po omavalitsusüksuste liitmise tulemusel on tekkinud uus, Borgocarbonara omavalitsusüksus;

—

Borgoforte ja Virgilio omavalitsusüksuste liitmise tulemusel on tekkinud uus, Borgo Virgilio omavalitsusüksus;

—

Pieve di Coriano, Revere ja Villa Poma omavalitsusüksuste liitmise tulemusel on tekkinud uus, Borgo Mantovano omavalitsusüksus;

—

Sermide ja Felonica omavalitsusüksuste liitmise tulemusel on tekkinud uus, Sermide e Felonica omavalitsusüksus.

Artiklit 3 on vastavalt muudetud järgmiselt:

„Tootmispiirkond hõlmab Mantova provintsi territooriumi osa, mis sobib pirnikasvatuseks, sealhulgas järgmisi omavalitsusüksusi: Sabbioneta, Commessaggio, Viadana, Pomponesco, Dosolo, Gazzuolo, Suzzara, Borgo Virgilio, Motteggiana, Bagnolo San Vito, Sustinente, Gonzaga, Pegognaga, Moglia, San Benedetto Po, Quistello, Quingentole, San Giacomo delle Segnate, San Giovanni del Dosso, Schivenoglia, Borgo Mantovano, Ostiglia, Serravalle a Po, Poggio Rusco, Magnacavallo, Borgocarbonara ja Sermide e Felonica.“

Samamoodi muudetakse DOORis kättesaadava kokkuvõtte punkti 5 alapunkti c ning muudatus on lisatud koonddokumendi punkti 4.

Päritolutõend

—   Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 5

lõik:

„Artiklis 4 osutatud sobivate tehniliste tingimuste täitmise tagab Lombardia maakond. „Pera Mantovana“ pirni kasvatamiseks sobivad pirnipuud kantakse asjakohasesse registrisse, mida koostatakse, ajakohastatakse ja avaldatakse kord aastas. Selle registri koopiat hoitakse kõikides tootmispiirkonnas asuvates omavalitsusüksustes.

Põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeerium määrab kindlaks registrisse kandmise, iga-aastaste toodangudeklaratsioonide esitamise ja nõutavate lubade väljastamise korra, et tagada igal aastal kaitstud geograafilise tähise all turustamiseks heakskiidetava toodangu nõuetekohane ja asjakohane kontroll.“

on asendatud järgmisega ja viidud üle artiklisse 4:

„Tootmisprotsessi iga etappi kontrollitakse ning kõik sissetulevad ja väljaminevad tooted dokumenteeritakse.

Kontrolliasutus tagab toote jälgitavuse tootjate ja pakendajate registrite abil, mida ta sel eesmärgil peab, ning kasutatavatest katastriüksustest ja toodetud kogustest teavitamise teel. Kõiki asjakohastesse registritesse kantud ettevõtjaid kontrollitakse vastavalt tootespetsifikaadile ja sellega seotud kontrollikavale, mille on koostanud kontrolliasutus.“

See lõik tuli asendada, et viia tootespetsifikaat kooskõlla määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetega.

Tootespetsifikaadis kirjeldatud tehniliste tingimuste täitmise kontrollimise eest ei vastuta Lombardia maakond, vaid selleks põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumilt volituse saanud kontrolliasutus.

Uus sõnastus ei muuda sätteid, mis käsitlevad pirnipuuaedade kandmist registritesse/nimekirjadesse ja tootmisest teatamist, mida kehtivate õigusnormide kohaselt haldab otse kontrolliasutus kooskõlas asjakohase kontrollikavaga, mille on heaks kiitnud põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeerium.

Seega on tegemist selle lõigu vormilise muudatusega, mis ei muuda seni kohaldatud kontrollimenetlust.

Tootmismeetod

—   Kehtiva tootespetsifikaadi artikkel 4

—

Järgmine lause on välja jäetud.

„Kastmine, väetamine ja muu taimekasvatamisega seotud ja agronoomiaalane tegevus peab olema kooskõlas Lombardia maakonna pädevate ametiasutuste kehtestatud tehniliste nõuetega.“

Taimekasvatus- ja agronoomiatavad on osa tootmispiirkonna ajaloolisest pärandist, kusjuures avalik-õiguslikul asutusel on ainult toetav roll tootekvaliteedi parandamisel agronoomiliste spetsifikatsioonide ja eeskirjade koostamise kaudu, millega kaitstakse integreeritud põllumajandust. Lisaks kontrollib põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi volitatud kontrolliasutus kooskõlas eelmises punktis osutatud muudatusega tootespetsifikaadis sätestatud agronoomiliste tavade järgimist.

Seega ei muuda kõnealuse lõigu muutmine seni kohaldatud kontrollimenetlust.

—

Järgmist lauset:

„Istutustihedus peab vastama üldiselt kasutatavale tihedusele, kusjuures uute istandike puhul on võib istutustihedus olla kuni 5 000 taime hektari kohta.“

on muudetud järgmiselt:

„Istutustihedus peab vastama üldiselt kasutatavale tihedusele, kusjuures istutustihedus võib olla kuni 6 000 taime hektari kohta.“

Istutustihedust hektari kohta on suurendatud kuni 6 000 taimeni.

Seoses taotlusega võtta kasutusele nn vertikaalse telje kasvatusmeetod, mis on võllimeetodi edasiarendus, tehakse ettepanek suurendada taimede maksimumarvu hektari kohta 5 000-st 6 000-ni, et kohandada taime nüüdisaegsemate meetoditega, tagades samal ajal, et tootespetsifikaadis kirjeldatud lõpptoote kvaliteet säiliks muutumatuna.

—

Järgmist lauset:

„Lubatud standardsed painutusmeetodid on pärit juba Emiliano vaasi meetodi ja selle variantide rakendamise ajast. Tugivõrestiku puhul võib kasutada lehviku- ja võllimeetodit ning nende variante.“

on muudetud järgmiselt:

„Standardsed painutusmeetodid on pärit juba Emiliano vaasi meetodi ja selle variantide rakendamise ajast. Tugivõrestiku puhul võib kasutada lehviku-, võlli- ja vertikaalse telje meetodit ning nende variante.“

Vertikaalse telje meetod on lisatud painutusmeetodite hulka, kuna see kujutab endast võllimeetodi edasiarendust.

—

Järgmist lauset:

„Puu hooldus peab hõlmama vähemalt ühte talvist tagasilõikust ja kahte kasvuperioodiaegset tagasilõikust.“

on muudetud järgmiselt:

„Puu hooldus peab hõlmama vähemalt ühte talvist tagasilõikust.“

Kahe kasvuperioodiaegse tagasilõikuse nõue on välja jäetud, kuna sellised toimingud on nüüd keelatud taimetervisega seotud põhjustel: vastpuhkenud lehtedega okste mahalõikamine hõlbustab viljapuu-bakterpõletikku põhjustava Erwinia amylovora patogeeni sisenemist taime.

—

Järgmist lauset:

„Taimekaitses peaks võimaluse korral rakendama peamiselt integreeritud või mahepõllumajanduslikke meetodeid.“

on muudetud järgmiselt:

„Taimekaitses tuleb rakendada integreeritud või mahepõllumajanduslikke meetodeid.“

Lause on ümber sõnastatud, et see oleks täpsem, muutes integreeritud või mahepõllumajanduslikud meetodid põllumajandustootjatele kohustuslikuks.

—

Järgmist lauset:

„Maksimaalne toodang on kõikide lubatud pirnisortide puhul 450 tsentnerit hektari kohta.“

on muudetud järgmiselt:

„Maksimaalne toodang on kõikide lubatud pirnisortide puhul 550 tsentnerit hektari kohta.“

Kõikide lubatud sortide maksimaalset toodangut hektari kohta on suurendatud 550 tsentnerini. Tehakse ettepanek suurendada maksimaalset toodangut hektari kohta 450 tsentnerist 550 tsentnerini, kuna aastate jooksul põllumajanduses kasutusele võetud tehnilised uuendused (väetiselahusega niisutamine, uued pookealused, tihedamad istandused, uued sordid jne) tagavad suurema saagikuse, ilma tootele iseloomulikke omadusi kahjustamata.

—

Järgmine lause on välja jäetud.

„Võttes arvesse hooajalisi muutusi ja pirnipuude kasvutingimusi, kehtestab Lombardia maakond iga aasta 15. juuliks iga artiklis 2 osutatud sordi kohta soovitusliku keskmise toodangu eespool nimetatud piirmäära ulatuses.“

Tehakse ettepanek see Lombardia maakonna pädevus välja jätta, kuna see ei ole tootespetsifikaadi sisu seisukohast oluline, kuna selles on selgelt kindlaks määratud maksimaalne tootmispiir hektari kohta, mida põllumajandustootjad peavad järgima.

—

Lauset:

„Puuviljade, mida võib tähistada kaitstud geograafilise tähisega „Pera Mantovana“, säilitamiseks tuleb kasutada jahutusmeetodit.“

on muudetud järgmiselt:

„Puuviljade, mis sobivad turustamiseks kaitstud geograafilise tähise „Pera Mantovana“ all, säilitamiseks tuleb kasutada jahutusmeetodit.“

Lause sõnastust on muudetud, et rõhutada toote sobivust kaitstud geograafilise tähise nõuetele vastavuse sertifitseerimiseks.

—

Järgmine lause on välja jäetud.

„Külmladude niiskuse ja temperatuuri väärtused peavad tagama kvaliteedinõuete täitmise.“

Peetakse asjakohaseks see lause välja jätta, kuna see ei sisalda objektiivseid ega mõõdetavaid parameetreid ning on seetõttu ebaselge ja puudulik. Lisaks võivad külmhoonete niiskus- ja temperatuuriparameetrid varieeruda vastavalt erinevatele nõudmistele, mida tarbijad esitavad toote küpsusele.

—

Lauset:

„Kevadiseks turustamiseks mõeldud sorte 'Conference', 'Decana del Comizio' ja 'Kaiser' tuleb säilitada kontrollitava õhutemperatuuriga hoiuruumis.“

on muudetud järgmiselt:

„Sortide ('Williams', 'Max Red Bartlett', 'Abate Fetel', 'Conference', 'Decana del Comizio' ja 'Kaiser') kevadiseks turustamiseks mõeldud koguseid tuleb säilitada kontrollitava õhutemperatuuriga hoiuruumis.“

Tegemist on vormilise parandusega, millega täpsustatakse, et silmas peetakse turustatavaid koguseid.

Lisaks on uute säilitusmeetodite kasutuselevõtt tähendanud, et kevadel võib turustada ka sorte 'Williams', 'Maxi Red Bartlett' ja 'Abate Fetel'. Seetõttu taotletakse nende lisamist tootespetsifikaati.

Seos piirkonnaga

Teave, mis esitati 1998. aastal, et kanda toode „Pera Mantovana“ Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse, on lisatud tootespetsifikaadile ja seda on kasutatud koonddokumendi punktis 5; see on lisatud DOORis kättesaadava kokkuvõtte punkti 5 alapunktidesse d ja f. Lisaks on täpsustatud toote „Pera Mantovana“ registreerimise aluseks olevaid nõudeid. Kuna see teave sisaldub juba registreerimistoimikus, on muudatus üksnes redaktsioonilist laadi.

Lisatud teave on järgmine:

„Registreerimistaotlus põhineb toote „Pera Mantovana“ kvaliteedil, mis tuleneb piirkonna looduslikest teguritest.

Traditsiooniliselt Oltrepò Mantovano nime all tuntud piirkonnas leidub kõige vanemaid ja huvitavamaid tõendeid kvaliteetpirnide kasvatamise kohta.

Oltrepò Mantovano piirkonna ja ajaloolise kohaliku pirnikasvatamise eripära vahel on tihe seos.

Territooriumil laiub ulatuslik alluviaaltasandik, kuhu on aegade jooksul ladestunud eri valgalade setted. See on maapinda mineraalidega oluliselt rikastanud ja muutnud pinnase viljakaks, nii et sellel on võimalik kasvatada suurepärase kvaliteediga pirne.

Selles piirkonnas võib pirne kasvatada ilma ühtegi viimastel aastatel tehnoloogilise innovatsiooni kaudu põllumajandusele kättesaadavaks tehtud sunnimeetodit kohaldamata, kasutades ära asjaomase piirkonna looduslikke olusid, mis erinevad märkimisväärselt naaberalade omadest.

Arvukad teadusuuringud on näidanud selle piirkonna erilist sobivust pirnide kasvatamiseks ja kinnitanud „Pera Mantovana“ pirni kasvatamiseks kasutatava maa märkimisväärset viljakust.

Piirkonna põllumajandustootjad on kasvatanud pirnipuid sadu aastaid.

Pirnid jäid paljude sajandite jooksul väärtuslikeks puuviljadeks, mida kasvatati peamiselt vaid aadlike köögiviljaaedades.

20. sajandi jooksul sai pirnikasvatus tõelise hoo sisse tänu turustruktuuride, transpordivahendite ja hoidlate arenemisele, mis tõi omakorda kaasa nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi paranemise.“

Muu

Pakendamine ja märgistamine

Kehtiva tootespetsifikaadi artikli 7

—

järgmist lõiku:

„Turustamisel peab toode „Pera Mantovana“ olema pakendatud nii, et sellele oleks võimalik kinnitada erimärgiseid. Pakendid peavad olema suletud sellisel viisil, et nende sisu on pakendist ilma sulgurit purustamata võimatu välja võtta.“

on muudetud järgmiselt:

„Turustamisel peab toode „Pera Mantovana“ olema pakendatud nii, et kas otse suletud pakendile või 50 %-le pakendis sisalduvatele viljadele oleks võimalik kinnitada erimärgis sõnadega „Pera Mantovana“ ja „Indicazione Geografica Protetta“ („kaitstud geograafiline tähis“) või selle akronüüm „IGP“ („KGT“).“

Järgmine lause on välja jäetud: „Pakendid peavad olema suletud sellisel viisil, et nende sisu on pakendist ilma sulgurit purustamata võimatu välja võtta“, koos selgitusega, et toode „Pera Mantovana“ peab olema pakendatud nii, et kas otse suletud pakendile või 50 %-le pakendis sisalduvatele viljadele oleks võimalik kinnitada erimärgis.

Muudatusettepanekus võetakse arvesse mitmesuguseid probleeme, mis võivad tekkida seoses eri liiki pakenditega. Kõiki pakendeid ei saa sulguriga sulgeda, eriti suuri pakendeid, näiteks kaste, karpe ja tünne, mille seest müüakse toodet lahtiselt. Viljade identifitseerimiseks tuleb vähemalt 50 % sellistes pakendites olevatest viljadest märgistada kleepmärgiga. Kui pakendis on ilma kleepmärgita viljad, siis tuleb pakend sulgeda nii, et pakendi sisu on pakendist ilma sulgurit purustamata võimatu välja võtta.

Eespool muudetud lõik on lisatud koonddokumendi punkti 3.5.

—

Lisatud on järgmine lause, et anda pakendajatele võimalus kasutatavaid pakendiliike vabalt valida, et need vastaksid paremini turu vajadustele.

„Kasutada võib kõiki ELi kehtivate õigusaktide kohaselt heakskiidetud pakendeid, olenemata sellest, kas need on sulguriga suletavad (korvid, restid) või lahtised (kastid, karbid, tünnid).“

—

Järgmist lõiku:

„Toode tuleb turule viia ajavahemikul alates 10. augustist kuni järgmise aasta 31. maini ning iga sort allpool täpsustatud ajavahemikul:

'Abate Fetel': 20. september – 10. veebruar;

'Conference': 15. oktoober – 30. mai;

'Decana del Comizio': 30. september – 30. märts;

'Kaiser': 15. september –15. märts;

'Max Red Bartlett': 20. august – 10. november;

'Williams': 10. august – 10. november.“

on muudetud järgmiselt:

„Toode tuleb turule viia ajavahemikul alates 15. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini.“

Toote turuleviimise kuupäevi on muudetud järgmiselt: „Toode tuleb turule viia ajavahemikul alates 15. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini“. Järgmine osalause on välja jäetud: „iga sort allpool täpsustatud ajavahemikul“ ja iga sordi kohta esitatud teave on vastavalt välja jäetud. Tehakse ettepanek muuta toote turuleviimise algus- ja lõppkuupäevi:

—

Toote turuleviimise alguskuupäev: 10. augusti asemel 15. juuli, et edendada varajasi sorte 'Carmen' ja 'Santa Maria', mille lisamist on taotletud, ning kuna aastate jooksul on kliimamuutuste tõttu tulnud kõikide sortide saagikoristust üha sagedamini varasemaks tuua.

—

Toote turuleviimise lõppkuupäev: nihutatud 31. maist 30. juunini, kuna aja jooksul välja töötatud ajakohased säilitusmeetodid võimaldavad säilitada toodet kauem, ilma et selle kvaliteet halveneks. Lisaks nõuab turg, et pakkumist ei koondataks lühikesele ajavahemikule. Iga sordi turuleviimise konkreetsed kuupäevad on seotud hooajaliste ilmastikuoludega, mis on üha muutlikumad, ning seega ei ole enam realistlik piirata neid täpsete kuupäevadega.

—

Järgmist lõiku:

„Pakendile tuleb ühesuuruste tähtedega märkida sõnad „Pera Mantovana“ ja selle järgi sõnad „Indicazione Geografica Protetta“ („kaitstud geograafiline tähis“) ning seejärel sordi nimi. Samal visuaalsel alal peab olema esitatud pakendaja nimi, ärinimi ja aadress ning toote algne brutokaal.“

ja kokkuvõtte punkti 5 alapunkti h järgmist lauset:

„Tarbimiseks ringlusse laskmisel peavad tootel olema märgitud sõnad „Pera Mantovana“ ja selle järel sõnad „Indicazione Geografica Protetta“ („kaitstud geograafiline tähis“) ja mis tahes märgis.“

on muudetud järgmiselt:

„Märgised „Pera Mantovana“ ja „Indicazione Geografica Protetta“ („kaitstud geograafiline tähis“) või lühend „IGP“ („KGT“) peavad olema pakendi esiküljel või sees esitatud selgete ja loetavate ühesuuruste trükitähtedega.

Samal visuaalsel alal võivad olla esitatud ka pakendaja nimi, kaubamärk, ärinimi ja aadress ning pirnisordi nimi.“

Täpsustatud on märgiste „Pera Mantovana“ ja „Indicazione Geografica Protetta“ („kaitstud geograafiline tähis“) asukohta pakendil. Sordi, kaubamärgi või pakendaja ärinime ja aadressi märkimine pakendile on tehtud vabatahtlikuks ning nõue märkida toote algne brutokaal on välja jäetud, kuna see ei ole tüüpiline tunnus ega seda liiki toote puhul kohustuslik.

Samamoodi muudetakse ka koonddokumendi punkti 3.6.

—

Artiklile on lisatud järgmine lõik:

„Kui lõpptarbijale müüakse lahtist toodet sulguriga suletud pakenditest või kleepmärgiga varustatud vilju sisaldavatest pakenditest, tuleb need paigutada spetsiaalsetesse kastidesse või mahutitesse, millele on nähtavalt paigutatud sama teave, mis on nõutav tootespetsifikaadis osutatud pakendite puhul, või lahtiselt müüdavaid puuvilju sisaldaval pakendil esitatud teave.“

Selle teabe lisamise eesmärk on reguleerida müügikohtades üsna tavapärast lahtise toote müüki sellistest pakenditest, mis on sulguriga suletud või mis sisaldavad kleepmärgiga varustatud puuvilju, et tagada tarbijale kogu teave, mis on vajalik pirni „Pera Mantovana“ (KGT) äratundmiseks.

Samamoodi täiendatakse ka koonddokumendi punkti 3.6.

—

Järgmine lõik:

„Asjaomaste tootjate taotlusel võib kasutada kunstiliselt kujundatud graafilist sümbolit, mis võib hõlmata värvilahendust, kujundlikku logo või sümbolit, mis on ühemõtteliselt seostatav geograafilise tähisega ja mida kasutatakse selle tähisega seoses.“

on välja jäetud ja asendatud järgmisega:

„Märgiseks on selle hea nähtavuse tagamiseks piisavalt suur kleepmärk. See on kontsentrilise ovaali kujuline. Ovaali keskosas on kollane (Pantone 102 c) joon, mida ümbritseb punane (Pantone p485) sõõr, millel on valgete trükitähtedega ITC Avant Garde Gothic kirjatüübis esitatud nimetus „Pera Mantovana“ ja märge „Indicazione Geografica Protetta“ või selle akronüüm „IGP“.

Märgisel on lubatud kasutada nimetusi, mis viitavad äriühingutele, nimedele, ärinimedele, erakaubamärkidele ja konsortsiumidele, kui need ei ole toodet kiitvad ega eksita ostjat. Sellised nimetused esitatakse etiketi, pakendi või kleepmärgi kollases siseosas sama suurte või väiksemate tähtedega kui kaitstud geograafilise tähise puhul kasutatavad tähed.“

See lõik on asendatud täpsemate sätetega, mis on kooskõlas varem tehtud muudatusega, mis olid seotud märgisega, mille graafilised omadused ja suurus on kindlaks määratud selleks, et tagada toote nähtavus ja hea äratuntavus.

Lisaks tehakse ettepanek kasutada nimetusi, mis viitavad äriühingutele, nimedele, ärinimedele, erakaubamärkidele ja konsortsiumidele, kui need ei ole toodet kiitvad ega eksita ostjat. Sellised nimetused esitatakse etiketi, pakendi või kleepmärgi kollases siseosas sama suurte või väiksemate tähtedega kui kaitstud geograafilise tähise puhul kasutatavad tähed.

—

Järgmine lause on välja jäetud:

„Ekspordiks ettenähtud toodete pakendil peab olema ka märge „Toodetud Itaalias“.“

Tehakse ettepanek jätta välja teave „Toodetud Itaalias“, kuna selle esitamine on kehtivate õigusaktidega juba ette nähtud.

Märgis

Selleks et toode oleks paremini äratuntav, peeti asjakohaseks lisada tootespetsifikaati ja koonddokumendi punkti 3.6 märgise kujutis.

Image 2

Kontrolliasutus

Vastavalt muudetud tootespetsifikaadi artiklile 7 on lisatud uus viide kontrolliasutusele:

„Vastavust tootespetsifikaadile kontrollitakse kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikliga 37. Toote „Pera Mantovana“ (KGT) kontrollimiseks valitud kontrolliasutus on CSQA Certificazioni srl – Via S. Gaetano, 74-36016 Thiene (VI) – Itaalia, tel +39 0445313011, faks +39 0445313070 –csqa@csqa.it.“

Sellega kohandatakse tootespetsifikaati vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 punktis g osutatud sätetele.

KOONDDOKUMENT

„PERA MANTOVANA“

ELi nr: PGI-IT-01533-AM01 – 19.7.2018

KGT (X) KPN ( )

1.   [KPNi või KGTga] nimetus(ed)

Pera Mantovana

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetus „Pera Mantovana“ hõlmab üksnes järgmiste pirnisortide vilju: 'Abate Fetel', 'Conference', 'Decana del Comizio', 'Kaiser', 'Max Red Bartlett' , 'Williams', 'Carmen' ja 'Santa Maria'.

Tarbimisse laskmisel peab toode „Pera Mantovana“ olema järgmiste omadustega:

'Abate Fetel':

viljakest: hele rohekaskollane, varre- ja karikaõõnsuse ümber kergelt roostepunase varjundiga;

kuju: pudelkõrvitsakujuline, võrdlemisi pikergune;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 5,5 kg / 0,5 cm2.

'Conference':

viljakest: rohekaskollane, karikaõõnsuse ümber roostepunase varjundiga, mis katab sageli vilja alumist kolmandikku;

kuju: pirnikujuline, enamasti sümmeetriline;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 5,5 kg / 0,5 cm2.

'Decana del Comizio':

viljakest: sile, hele rohekaskollane, päikesepoolne külg sageli roosakas, hajusalt roostepunane;

kuju: koonusjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 70 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 4,5 kg 0,5 cm2.

'Kaiser':

viljakest: kare, üleni roostepunane;

kuju: pudelkõrvitsa- ja pirnikujuline;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 6,0 kg 0,5 cm2.

'Williams' ja 'Max Red Bartlett':

viljakest: sile, kollase põhivärvusega, mis on rohkemal või vähemal määral kaetud

roosa või erkpunase varjundiga, mõnikord triibuline;

kuju: väikese küdoonia kujuline või pirnjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 7,0 kg 0,5 cm2.

'Santa Maria':

viljakest: sile, rohekaskollase põhivärvusega;

kuju: pirnjas või tömbi otsaga pirnjas;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus: 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 6,0 kg 0,5 cm2.

'Carmen':

viljakest: roheline, roosaka varjundiga;

kuju: pudelkõrvitsakujuline, kergelt pikergune;

suurus: läbimõõt vähemalt 60 mm;

minimaalne suhkrusisaldus 11° Brix;

kõvaduse ülempiir: 6,0 kg 0,5 cm2.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik kasvatus- ja koristusetapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Turustamisel peab toode „Pera Mantovana“ olema pakendatud nii, et kas otse suletud pakendile või 50 %-le pakendis sisalduvatele viljadele oleks võimalik kinnitada erimärgis sõnadega „Pera Mantovana“ ja „Indicazione Geografica Protetta“ („kaitstud geograafiline tähis“) või selle akronüüm „IGP“ („KGT“).

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Märgised „Pera Mantovana“ ja „Indicazione Geografica Protetta“ („kaitstud geograafiline tähis“) või selle lühend „IGP“ („KGT“) peavad olema pakendi esiküljel või sees esitatud selgete ja loetavate ühesuuruste trükitähtedega.

Samal visuaalsel alal võivad olla esitatud ka pakendaja nimi, kaubamärk, ärinimi ja aadress ning pirnisordi nimetus.

Kui lõpptarbijale müüakse lahtist toodet sulguriga suletud pakenditest või kleepmärgiga varustatud vilju sisaldavatest pakenditest, tuleb need paigutada spetsiaalsetesse kastidesse või mahutitesse, millele on nähtavalt paigutatud sama teave, mis on nõutav tootespetsifikaadiga osutatud pakendite puhul või lahtiselt müüdavaid puuvilju sisaldaval pakendil esitatud teave.

Märgisel esitatakse järgmine teave:

Image 3

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Oltrepò Mantovano tootmispiirkond hõlmab Mantova provintsi territooriumi osa, mis sobib pirnikasvatuseks, sealhulgas järgmisi omavalitsusüksusi: Sabbioneta, Commessaggio, Viadana, Pomponesco, Dosolo, Gazzuolo, Suzzara, Borgo Virgilio, Motteggiana, Bagnolo San Vito, Sustinente, Gonzaga, Pegognaga, Moglia, San Benedetto Po, Quistello, Quingentole, San Giacomo delle Segnate, San Giovanni del Dosso, Schivenoglia, Borgo Mantovano, Ostiglia, Serravalle a Po, Poggio Rusco, Magnacavallo, Borgocarbonara ja Sermide e Felonica.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Registreerimistaotlus põhineb toote „Pera Mantovana“ kvaliteedil, mis tuleneb piirkonna looduslikest teguritest.

Oltrepò Mantovano piirkonna ja ajaloolise kohaliku pirnikasvatamise eripära vahel on tihe seos.

Traditsiooniliselt Oltrepò Mantovano nime all tuntud piirkonnas leidub kõige vanemaid ja huvitavamaid tõendeid kvaliteetpirnide kasvatamise kohta.

Territooriumil laiub ulatuslik alluviaaltasandik, kuhu on aegade jooksul ladestunud eri valgalade setted. See on maapinda mineraalidega oluliselt rikastanud ja muutnud pinnase viljakaks, nii et sellel on võimalik kasvatada suurepärase kvaliteediga pirne.

Selles piirkonnas võib pirne kasvatada ilma ühtegi viimastel aastatel tehnoloogilise innovatsiooni kaudu põllumajandusele kättesaadavaks tehtud sunnimeetodit kohaldamata, kasutades ära asjaomase piirkonna looduslikke olusid, mis erinevad märkimisväärselt naaberalade omadest.

Arvukad teadusuuringud on näidanud selle piirkonna erilist sobivust pirnide kasvatamiseks ja kinnitanud „Pera Mantovana“ pirni kasvatamiseks kasutatava maa märkimisväärset viljakust.

Piirkonna põllumajandustootjad on kasvatanud pirnipuid sadu aastaid.

Pirnid jäid paljude sajandite jooksul väärtuslikeks puuviljadeks, mida kasvatati peamiselt vaid aadlike köögiviljaaedades.

20. sajandi jooksul sai pirnikasvatus tõelise hoo sisse tänu turustruktuuride, transpordivahendite ja hoidlate arenemisele, mis tõi omakorda kaasa nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi paranemise.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Ministeerium algatas riikliku vastuväidete esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Pera Mantovana“ tunnustamise ettepaneku 18. mail 2018 Itaalia Vabariigi Teatajas nr 114.

Tootespetsifikaadi terviktekstiga saab tutvuda aadressilhttp://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità“ (ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP IGP STG“ (ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“.

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

19.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/54

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 93/08)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Drôme“

PGI-FR-A1121-AM02

Teate kuupäev: 14. detsember 2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Veinide organoleptiline kirjeldus

Toodete organoleptilist kirjeldust on täpsustatud veinide värvusega seotud punktides: „Punaseid veine võib juua noore ja värskena. Neil on rafineeritud värvus, mis ulatub vaarikapunasest granaatpunaseni.

Roosad veinid on hästi tasakaalus, tänu millele säilib nende puuviljasus. Nende värvusepalett ulatub kahvatust lõhehallist lillakamate ja rafineeritumate roosade toonideni.

Valged veinid, mille värvus varieerub roheka helgiga kahvatukollasest kuldse helgiga kollaseni, on kuivad, väga värsked ja peened ning nendes on lillenoote.“

2.   Geograafiline piirkond ja selle vahetus läheduses asuv piirkond

Geograafilise piirkonna ja selle vahetus läheduses asuva piirkonna koosseis on esitatud kommuunide loeteluna vastavalt 2020. aasta geograafilisele koodile, mis on riiklik viitmaterjal ja kus kommuunid on loetletud departemangude kaupa. Kommuunide loetelu uuesti esitamine on vormiline muudatus, mis ei muuda geograafilist piirkonda ega selle vahetus läheduses asuvat piirkonda.

3.   Viinamarjasordid

Kaitstud geograafilise tähisega „Drôme“ veinide tootmiseks kindlaks määratud viinamarjasortidele lisatakse järgmised 10 sorti: ‛Artaban N’ (tume), ‛Floréal B’ (hele), ‛Monarch N’ (tume), ‛Muscaris B’ (hele), ‛Prior N’ (tume), ‛Solaris B’ (hele), ‛Soreli B’ (hele), ‛Souvignier gris' (hele), ‛Vidoc N’ (tume) ja ‛Voltis B’ (hele).

Need viinamarjasordid on põuakindlad ja seenhaiguste suhtes resistentsed. Need sordid võimaldavad kasutada vähem taimekaitsevahendeid ning nende omadused vastavad KGTga toote jaoks kasutatavate viinamarjasortide füsioloogilistele ja önoloogilistele omadustele. Nendega ei muudeta KGTga veinide omadusi.

4.   Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära ja toote eriomaduste vastastikusel mõjul põhinevat põhjuslikku seost võimaldab paremini näidata järgmiste lausete lisamine.

„Eriline vahemerelise kliima ja poolkontinentaalse kliima vahepealne üleminekukliima soodustab kaitstud geograafilise tähisega veinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide istutamist maatükkidele, mis paiknevad mäenõlvadel ja mägede jalamitel, kus muld on hästi kuivendatud ja soojeneb kiiresti. See sünergia võimaldab säilitada viinamarjade esmased aroomid ja toota värskeid veine, mida iseloomustavad puuvilja- või lillenüansid.“

5.   Tootespetsifikaadi peamised kontrollitavad punktid

Peamiste kontrollitavate punktide loetelu ja nende hindamise meetodit on muudetud, et oleks selge, et kui sisekontrolli käigus avastatakse kõrvalekaldeid, teeb kaitse- ja haldusasutus pakendamata ja pakendatud veinide organoleptilise kontrolli. See vastab kontrollikava sätetele.

6.   Inspekteerimisasutus

Kaitstud geograafilise tähise „Drôme“ tootespetsifikaadi III peatükki on täiendatud kontrolliasutuse, Institut national de l’Origine et de la Qualité kontaktandmetega. Kontrolli teeb INAO nimel kontrolliasutus CERTIPAQ.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Drôme

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.

Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

Punased, roosad ja valged vaiksed veinid

Vaiksete veinide üldalkoholisisalduse, üldhappesuse, lenduvate hapete sisalduse ja vääveldioksiidi kogusisalduse (minimaalsed ja maksimaalsed) väärtused on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Punaseid veine võib juua noore ja värskena. Neil on rafineeritud värvus, mis ulatub vaarikapunasest granaatpunaseni.

Roosad veinid on hästi tasakaalus, tänu millele säilib nende puuviljasus. Nende värvusepalett ulatub kahvatust lõhehallist lillakamate ja rafineeritumate roosade toonideni.

Valged veinid, mille värvus varieerub roheka helgiga kahvatukollasest kuldse helgiga kollaseni, on kuivad, väga värsked ja peened ning nendes on lillenoote.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

Punased, roosad ja valged kvaliteetvahuveinid

Kvaliteetvahuveinide puhul vastavad tegeliku alkoholisisalduse, üldalkoholisisalduse, üldhappesuse, lenduvate hapete sisalduse, vääveldioksiidi kogusisalduse ja süsinikdioksiidi sisalduse (minimaalsed või maksimaalsed) väärtused liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Kvaliteetvahuveinid on meeldivalt värsked ja puuviljalõhnased.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   Veinivalmistustavad

a.   Konkreetsed veinivalmistustavad

Konkreetne veinivalmistustava

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada kohustustest, mis on kehtestatud liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime).

b.   Maksimaalne saagikus

120 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud geograafilise tähisega „Drôme“ vaiksete veinide puhul toimub viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafilisele koodile Drôme’i departemangu kogu territooriumil.

Viinamarju korjatakse ja töödeldakse ning kaitstud geograafilise tähisega „Drôme“ kvaliteetvahuveine valmistatakse Drôme'i departemangus, v.a järgmiste kommuunide territoorium:

Aix-en-Diois, Aouste-sur-Sye, Aubenasson, Aurel, Barsac, Barnave, Beaufort-sur-Gervanne, Châtillon-en-Diois, Die, Espenel, Laval-d'Aix, Luc-en-Diois, Menglon, Mirabel-et-Blacons, Molière-Glandaz, Montclar-sur-Gervanne, Montlaur-en-Diois, Montmaur-en-Diois, Piegros-la-Clastre, Ponet-et-Saint-Auban, Pontaix, Poyols, Recoubeau-Jansac, Saillans, Saint-Benoît-en-Diois, Saint-Roman, Saint-Sauveur-en-Diois, Sainte-Croix, Suze-sur-Crest, Vercheny, Véronne.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

'Abouriou B' (hele)

'Alicante Henri Bouschet N' (tume)

'Aligoté B' (hele)

'Alphonse Lavallée N' (tume)

'Altesse B' (hele)

'Aléatico N' (tume)

'Aramon N' (tume)

'Aramon blanc B' (hele)

'Aramon gris G' (hall)

'Aranel B' (hele)

'Arinarnoa N' (tume)

'Arriloba B' (hele)

'Arrufiac B' (hele) – 'Arrufiat'

'Artaban N' (tume)

'Aubin B' (hele)

'Aubun N' (tume) – 'Murescola'

'Auxerrois B' (hele)

'Bachet N' (tume)

'Barbaroux Rs' (roosa)

'Baroque B' (hele)

'Biancu Gentile B' (hele)

'Blanc Dame B' (hele)

'Bouchalès N' (tume)

'Bouillet N' (tume)

'Bourboulenc B' (hele) – 'Doucillon blanc'

'Brachet N' (tume) – 'Braquet'

'Brun Fourca N' (tume)

'Brun argenté N' (tume) – 'Vaccarèse'

'Béclan N' (tume) – 'Petit Béclan'

'Béquignol N' (tume)

'Cabernet franc N' (tume)

'Cabernet-Sauvignon N' (tume)

'Caladoc N' (tume)

'Calitor N' (tume)

'Camaralet B' (hele)

'Carcajolo N' (tume)

'Carcajolo blanc B' (hele)

'Carignan N' (tume)

'Carignan blanc B' (hele)

'Carmenère N' (tume)

'Castets N' (tume)

'Chambourcin N' (tume)

'Chardonnay B' (hele)

'Chasan B' (hele)

'Chasselas B' (hele)

'Chatus N' (tume)

'Chenanson N' (tume)

'Chenin B' (hele)

'Cinsaut N' (tume) – 'Cinsault'

'Clairette B' (hele)

'Clairette rose Rs' (roosa)

'Clarin B' (hele)

'Claverie B' (hele)

'Codivarta B' (hele)

'Colobel N' (tume)

'Colombard B' (hele)

'Colombaud B' (hele) – 'Bouteillan'

'Corbeau N' (tume) – 'Douce noire'

'Cot N' (tume) – 'Malbec'

'Couderc noir N' (tume)

'Counoise N' (tume)

'Courbu B' (hele) – 'Gros Courbu'

'Courbu noir N' (tume)

'Couston N' (tume)

'Crouchen B' (hele) – 'Cruchen'

'César N' (tume)

'Duras N' (tume)

'Durif N' (tume)

'Egiodola N' (tume)

'Ekigaïna N' (tume)

'Etraire de la Dui N' (tume)

'Fer N' (tume) – 'Fer Servadou', 'Braucol', 'Mansois', 'Pinenc'

'Feunate N' (tume)

'Floreal B' (hele)

'Florental N' (tume)

'Folignan B' (hele)

'Folle blanche B' (hele)

'Fuella nera N' (tume)

'Furmint B' (hele)

'Gamaret'

'Gamay Fréaux N' (tume)

'Gamay N' (tume)

'Gamay de Bouze N' (tume)

'Gamay de Chaudenay N' (tume)

'Ganson N' (tume)

'Garonnet N' (tume)

'Gascon N' (tume)

'Genovèse B' (hele)

'Gewurztraminer Rs' (roosa)

'Goldriesling B' (hele)

'Gouget N' (tume)

'Graisse B' (hele)

'Gramon N' (tume)

'Grassen N' (tume) – 'Grassenc'

'Grenache N' (tume)

'Grenache blanc B' (hele)

'Grenache gris G' (hall)

'Gringet B' (hele)

'Grolleau N' (tume)

'Grolleau gris G' (hall)

'Gros Manseng B' (hele)

'Jacquère B' (hele)

'Joubertin'

'Jurançon blanc B' (hele)

'Jurançon noir N' (tume) – 'Dame noire'

'Landal N' (tume)

'Lauzet B' (hele)

'Len de l'El B' (hele) – 'Loin de l'Oeil'

'Liliorila B' (hele)

'Listan B' (hele) – 'Palomino'

'Lledoner pelut N' (tume)

'Léon Millot N' (tume)

'Macabeu B' (hele) – 'Macabeo'

'Mancin N' (tume)

'Manseng noir N' (tume)

'Marsanne B' (hele)

'Marselan N' (tume)

'Maréchal Foch N' (tume)

'Mauzac B' (hele)

'Mauzac rose Rs' (roosa)

'Mayorquin B' (hele)

'Melon B' (hele)

'Merlot N' (tume)

'Merlot blanc B' (hele)

'Meslier Saint-François B' (hele) – 'Gros Meslier'

'Meunier N' (tume)

'Milgranet N' (tume)

'Molette B' (hele)

'Mollard N' (tume)

'Monarch N' (tume)

'Mondeuse N' (tume)

'Mondeuse blanche B' (hele)

'Monerac N' (tume)

'Montils B' (hele)

'Morrastel N' (tume) – 'Minustellu', 'Graciano'

'Mourvaison N' (tume)

'Mourvèdre N' (tume) – 'Monastrell'

'Mouyssaguès'

'Muresconu N' (tume) – 'Morescono'

'Muscadelle B' (hele)

'Muscardin N' (tume)

'Muscaris B' (hele)

'Muscat Ottonel B' (hele) – 'Muscat', 'Moscato'

'Muscat cendré B' (hele) – 'Muscat', 'Moscato'

'Muscat d'Alexandrie B' (hele) – 'Muscat', 'Moscato'

'Muscat de Hambourg N' (tume) – 'Muscat', 'Moscato'

'Muscat à petits grains blancs B' (hele) – 'Muscat', 'Moscato'

'Muscat à petits grains roses Rs' (roosa) – 'Muscat', 'Moscato'

'Muscat à petits grains rouges Rg' (punane) – 'Muscat', 'Moscato'

'Mérille N' (tume)

'Müller-Thurgau B' (hele)

'Nielluccio N' (tume) – 'Nielluciu'

'Noir Fleurien N' (tume)

'Négret de Banhars N' (tume)

'Négrette N' (tume)

'Oberlin noir N' (tume)

'Ondenc B' (hele)

'Orbois B' (hele)

'Pagadebiti B' (hele)

'Pascal B' (hele)

'Perdea B' (hele)

'Persan N' (tume)

'Petit Courbu B' (hele)

'Petit Manseng B' (hele)

'Petit Meslier B' (hele)

'Petit Verdot N' (tume)

'Picardan B' (hele) – 'Araignan'

'Pineau d'Aunis N' (tume)

'Pinot blanc B' (hele)

'Pinot gris G' (hall)

'Pinot Noir N' (tume)

'Piquepoul blanc B' (hele)

'Piquepoul gris G' (hall)

'Piquepoul noir N' (tume)

'Plant de Brunel N' (tume)

'Plant droit N' (tume) – 'Espanenc'

'Plantet N' (tume)

'Portan N' (tume)

'Portugais bleu N' (tume)

'Poulsard N' (tume) – 'Ploussard'

'Prior N' (tume)

'Prunelard N' (tume)

'Raffiat de Moncade B' (hele)

'Ravat blanc B' (hele)

'Rayon d'or B' (hele)

'Riesling B' (hele)

'Riminèse B' (hele)

'Rivairenc N' (tume) – 'Aspiran noir'

'Rivairenc blanc B' (hele) – 'Aspiran blanc'

'Rivairenc gris G' (hall) – 'Aspiran gris'

'Romorantin B' (hele) – 'Danery'

'Rosé du Var Rs' (roosa)

'Roublot B' (hele)

'Roussanne B' (hele)

'Roussette d'Ayze B' (hele)

'Sacy B' (hele)

'Saint Côme B' (hele)

'Saint-Macaire N' (tume)

'Saint-Pierre doré B' (hele)

'Sauvignon B' (hele) – 'Sauvignon blanc'

'Sauvignon gris G' (hall) – 'Fié gris'

'Savagnin blanc B' (hele)

'Savagnin rose Rs' (roosa)

'Sciaccarello N' (tume)

'Segalin N' (tume)

'Seinoir N' (tume)

'Select B' (hele)

'Semebat N' (tume)

'Semillon B' (hele)

'Servanin N' (tume)

'Seyval B' (hele)

'Solaris B' (hele)

'Soreli B' (hele)

'Souvignier gris Rs' (roosa)

'Sylvaner B' (hele)

'Syrah N' (tume) – 'Shiraz'

'Tannat N' (tume)

'Tempranillo N' (tume)

'Terret blanc B' (hele)

'Terret gris G' (hall)

'Terret noir N' (tume)

'Tibouren N' (tume)

'Tourbat B' (hele)

'Trousseau N' (tume)

'Téoulier N' (tume)

'Ugni blanc B' (hele)

'Valdiguié N' (tume)

'Valérien B' (hele)

'Varousset N' (tume)

'Velteliner rouge précoce Rs' (roosa)

'Verdesse B' (hele)

'Vermentino B' (hele) – 'Rolle'

'Vidoc N' (tume)

'Villard blanc B' (hele)

'Villard noir N' (tume)

'Viognier B' (hele)

'Voltis B' (hele)

8.   Seos(t)e kirjeldus

Geograafilise piirkonna eripära ja toote eripära

Kaitstud geograafilise tähise „Drôme“ territoorium, mis asub Drôme’i departemangus Rhône-Alpes'i piirkonnas, on mitmekesise geograafiaga, mida iseloomustab see, et ligi 2/3 selle pindalast on mägine. Rhône'i teljel, selle jõe vasakul kaldal asuv piirkond laiub peaaegu 135 km ulatuses põhjast lõunasse ja umbes 100 km ulatuses idast läände.

Põllumajandus, mida iseloomustab mitmekesine toodang, on Drôme'i peamine tegevusala. See rajaneb põllumajanduslikel pereettevõtetel (keskmiselt 31 ha), mis on püsima jäänud tänu sellele mitmekesisusele: puukasvatus, segakultuuride kasvatamine, seemned, oliivisalud, lavendel, lõhnataimed jm. Mõni tootmisharu, näiteks viinamarjakasvatus, on siiski esindatud peaaegu kogu territooriumil, eriti nõlvadel ja mägede jalamil.

Drôme'i departemangus leidub kiviseid savi-lubjamuldi ja kiviklibumuldi (nõlvakutel ja esiletungivatel maastikuelementidel), mis tagavad viinapuudele korrapärase vee ja päeva jooksul talletunud soojuse öösel. On ka lössi- ja liivmuldi, mis tagavad seevastu kontrastsema niisutuse. Niisugune suur muldade mitmekesisus seletab ka viinamarjasortide mitmekesisust.

Drôme’i kliima on põhjas kontinentaalne ja muutub Valence'ist lõunas järk-järgult vahemereliseks. Departemangu kahte idapoolsemat kolmandikku iseloomustab mäestiku mõju, eelkõige üle 600–700 m kõrgusel. Selle mõju tõttu on eri aladel erinev kliima.

Sademete hulk on üsna suur, sealhulgas Vahemere piirkonnas. Sademed on departemangu põhjaosas üsna hästi jaotunud aasta 12 kuu peale, kuid neid on rohkem sügisel, kusjuures suvel on neid seda vähem, mida rohkem minna lõuna poole. On peamiselt kaks tuuletüüpi: mistraal (põhjatuul) ja meretuul (lõunatuul). Mistraal kuivatab õhku, samas kui meretuul toob siia Vahemere sooja ja niisket õhku. Need tuuled, mis tekivad põhja- ja lõunapiirkondades valitsevate õhurõhkude vahe tõttu, võivad olla tugevad eelkõige Rhône'i jõe orus, kuid viinapuude arengu seisukohast on need kasulikud ja vajalikud.

Drôme'i muldade ja kliima mitmekesisus vastab viinamarjasortide mitmekesisusele, kuigi toodangus on suuresti ülekaalus punased veinid (umbes pool tootmismahust).

Departemangu põhjaosas kasutatakse toodangu tõttu, mis pretendeerib kontrollitud päritolunimetusele „Crozes-Hermitage“, veinides kõige sagedamini ainult ühte viinamarjasorti: punaseid ja roosasid veine valmistatakse peamiselt sortidest 'Syrah N' (tume) ja 'Gamay N' (tume) ning valgeid veine sortidest 'Marsanne B' (hele), 'Roussanne B' (hele) ja 'Viognier B' (hele).

Departemangu lõuna- ja idaosas soodustavad arvukad klimaatilised ja geoloogilised mõjud vastupidi paljude viinamarjasortide kasvatamist. Punaseid ja roosasid veine valmistatakse sortidest 'Grenache N' (tume), 'Merlot N' (tume), 'Syrah N' (tume), 'Cabernet-sauvignon N' (tume), 'Gamay N' (tume), 'Cinsault N' (tume) või 'Carignan N', isegi sortidest 'Marselan N' (tume) ja 'Caladoc N' (tume), et veinivalmistamine oleks kooskõlas Vahemere kliimaga. Valgeid veine valmistatakse sortidest 'Chardonnay B' (hele), Aligoté B' (hele), 'Viognier B' (hele).

Geograafilise piirkonna ja toote eripära põhjuslik seos

Eriline vahemerelise kliima ja poolkontinentaalse kliima vahepealne üleminekukliima soodustab kaitstud geograafilise tähisega veinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide istutamist maatükkidele, mis paiknevad mäenõlvadel ja mägede jalamitel, kus muld on hästi kuivendatud ja soojeneb kiiresti. See sünergia võimaldab säilitada viinamarjade esmased aroomid ja toota värskeid veine, mida iseloomustavad puuvilja- või lillenüansid.

Arheoloogilised varemed ja eelkõige nendest leitud amforad annavad tunnistust, et Drôme'i maastiku kujundajaks oli juba 2. sajandil pärast Kristust viinamarjakasvatus.

Rhône'i jõe oru nn Gallia vein oli Rooma laudadel väga menukas. Tol ajal juuriti metsad välja ja nõlvakutele istutati viinapuud, et muuta see piirkond Gallia üheks kaunimaks.

Aja jooksul tuli Drôme'i piirkonna ebaühtluse tõttu oskusteavet ja viinamarjasorte mitmekesistada ning eelkõige pidevalt kohandada, et parandada viinamarjaistanduste loomist piirkonnas, järgides samas selle bioloogilist mitmekesisust.

Poolkontinentaalsete ja vahemereliste klimaatiliste mõjude koosesinemine soodustab niisuguste KGTga „Drôme“ tasakaalustatud veinide valmistamist, mille aroom on väljendusrikas ja mis on värsked, nagu on iseloomulik vaiksetele veinidele, ning selle tähisega kvaliteetvahuveinide tootmist.

Kaitstud geograafilise tähisega „Drôme“ hõlmatud territooriumi viinamarjakasvatustraditsiooni kinnitab see, et siin on juba kaua toodetud pookealustena kasutatavaid emaviinapuid, ja viinapuutaimi.

Seega on viinamarjakasvatus alates Tain l’Hermitage'ist departemangu päris lõunaosas ning Diois's ja Montélimari tasandikul juurdunud maaelanike kommetesse ja taimekasvatustavadesse. Viinamarjakasvatus on puukasvatuse järel Drôme'i teine tootmisharu.

Igal aastal turustatakse KGTga „Drôme“ veini umbes 35 000 hl ja seda majandustegevuse tulemusena, milles osaleb 100 viinamarjakasvatusettevõtet, sh 63 erakeldrit.

Kasvav sünergia veinitootmise ja selle otse keldrist müümise, kohaliku gastronoomia, paljude pidustuste ja maaturismi vahel, milles esiplaanil on viinamarjakasvatusrajad, võimaldab KGTga „Drôme“ veinidel oma ainulaadsust arendada. Sellised veinimessid nagu „Salon des vins de Tain l’Hermitage“ ja turismijuhi „Promenade Gourmande en la Drôme“ ajakohastatud avaldamine on üritused, mis suurendavad KGTga „Drôme“ veinide mainet kohalike tarbijate seas.

Üleriigilisel tasandil on KGTga „Drôme“ veinid kantud Hachette'i veinide teatmikku ning need võidavad korrapäraselt medaleid Pariisi üldisel põllumajanduskonkursil (Concours Général Agricole de Paris).

Niisugune aktiivsus aitab kaasa KGTga „Drôme“ veinide maine kujunemisele nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kui märge „Indication géographique protégée“ (kaitstud geograafiline tähis) on asendatud traditsioonilise märkega „Vin de pays“ (piirkonnavein), peab märgisel olema esitatud Euroopa Liidu KGT logo.

Kaitstud geograafilisele tähisele „Drôme“ võib lisada järgmiste väiksemate geograafiliste üksuste nimetused:

 

„Comté de Grignan“,

 

„Coteaux de Montélimar“.

Kaitstud geograafilise tähisega „Drôme“ veine, millele on lisatud geograafilise üksuse „Comté de Grignan“ või „Coteaux de Montélimar“ nimetus ja ühe või mitme viinamarjasordi nimetus, toodetakse järgmises nimekirjas veiniviinamarjasortideks liigitatud sortidest:

'Alicante Henri Bouschet N' (tume), 'Aligoté B' (hele), 'Aramon N' (tume), 'Artaban N' (tume), 'Arinarnoa N' (tume), 'Aubun N' (tume), 'Barbaroux Rs' (roosa), 'Bourboulenc B' (hele), 'Cabernet franc N' (tume), 'Cabernet-sauvignon N' (tume), 'Caladoc N' (tume), 'Carignan blanc B' (hele), 'Carignan N' (tume), 'Chardonnay B' (hele), 'Chasan B', 'Chenanson N' (tume), 'Chenin B' (hele), 'Cinsaut N' (tume), 'Clairette B' (hele), 'Clairette rose Rs' (roosa), 'Colombard B' (hele), 'Cot N' (tume), 'Counoise N' (tume), 'Egiodola N' (tume), 'Floréal B' (hele), 'Gamay N' (tume), 'Ganson N' (tume), 'Grenache blanc B' (hele), 'Grenache gris G' (hall), 'Grenache N' (tume), 'Gros manseng B' (hele), 'Macabeu B' (hele), 'Marsanne B' (hele), 'Marselan N' (tume), 'Merlot N' (tume), 'Mmourvèdre N' (tume), 'Muscardin N' (tume), 'Monarch N' (tume), 'Muscaris B' (hele), 'Muscat à petits grains B' (hele), 'Muscat à petits grains Rg' (punane), 'Muscat d’Alexandrie B' (hele), 'Muscat de Hambourg N' (tume), 'Nielluccio N' (tume), 'Petit manseng B' (hele), 'Petit verdot N' (tume), Pinot gris G (hall), 'Pinot noir N' (tume), 'Piquepoul blanc B' (hele), 'Piquepoul gris G' (hall), 'Piquepoul noir N' (tume), 'Portan N' (tume), 'Prior N' (tume), 'Rosé du var Rs' (roosa), 'Roussanne B' (hele), 'Sauvignon B' (hele), 'Sauvignon gris G' (hall), 'Sciaccarello N' (tume), 'Semillon B' (hele), 'Solaris B' (hele), 'Soreli B' (hele), 'Souvignier gris', 'Syrah N' (tume), 'Tannat N' (tume), 'Tempranillo N' (tume), 'Terret gris G' (hall), 'Terret noir N' (tume), 'Tibouren N' (tume), 'Ugni blanc B' (hele), 'Vermentino B' (hele), 'Viognier B' (hele), 'Vidoc N' (tume), 'Voltis B' (hele)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit, mis on seotud kaitstud geograafilise tähisega „Drôme“ (millele on lisatud või mitte ühe punktis 2 nimetatud väiksema geograafilise üksuse nimetus) hõlmatud veinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjade kasvatamise ja töötlemisega ning nende veinide tootmisega, koosneb geograafilise piirkonnaga külgnevatest ringkondadest, st järgmistest kommuunidest, mis on jagatud departemangude kaupa, vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

Alpes-de-Haute-Provence'i departemang (04):

(87 kommuuni)

Aubenas-les-Alpes, Aubignosc, Authon, Banon, Bayons, Bellaffaire, Bevons, La Brillanne, Le Caire, Céreste, Château-Arnoux-Saint-Auban, Châteaufort, Châteauneuf-Miravail, Châteauneuf-Val-Saint-Donat, Clamensane, Claret, Corbières-en-Provence, Cruis, Curbans, Curel, Dauphin, Entrepierres, L'Escale, Faucon-du-Caire, Fontienne, Forcalquier, Ganagobie, Gigors, L’Hospitalet, Lardiers, Limans, Lurs, Mallefougasse-Augès, Mane, Manosque, Melve, Mison, Montfort, Montfuron, Montjustin, Montlaux, Montsalier, La Motte-du-Caire, Nibles, Niozelles, Noyers-sur-Jabron, Les Omergues, Ongles, Oppedette, Peipin, Peyruis, Piégut, Pierrerue, Pierrevert, Redortiers, Reillanne, Revest-des-Brousse, Revest-du-Bion, Revest-Saint-Martin, La Rochegiron, Saint-Étienne-les-Orgues, Saint-Geniez, Saint-Maime, Saint-Martin-les-Eaux, Saint-Michel-l'Observatoire, Saint-Vincent-sur-Jabron, Sainte-Croix-à-Lauze, Sainte-Tulle, Salignac, Saumane, Sigonce, Sigoyer, Simiane-la-Rotonde, Sisteron, Sourribes, Thèze, Turriers, Vachères, Valavoire, Valbelle, Valernes, Vaumeilh, Venterol, Villemus, Villeneuve, Volonne, Volx.

Hautes-Alpesi departemang (05):

(126 kommuuni)

Ancelle, Aspremont, Aspres-lès-Corps, Aspres-sur-Buëch, Aubessagne, Avançon, Baratier, Barcillonnette, Barret-sur-Méouge, La Bâtie-Montsaléon, La Bâtie Neuve, La Bâtie-Vieille, La Beaume, Le Bersac, Bréziers, Buissard, Chabestan, Chabottes, Champoléon, Chanousse, La Chapelle-en-Valgaudémar, Châteauneuf-d'Oze, Châteauroux-les-Alpes, Châteauvieux, Chorges, Crévoux, Crots, Dévoluy, Embrun, Éourres, L'Épine, Esparron, Espinasses, Étoile-Saint-Cyrice, La Fare-en-Champsaur, La Faurie, Forest-Saint-Julien, Fouillouse, La Freissinouse, Furmeyer, Gap, Garde-Colombe, Le Glaizil, La Haute-Beaume, Jarjayes, Laragne-Montéglin, Lardier-et-Valença, Laye, Lazer, Lettret, Manteyer, Méreuil, Monêtier-Allemont, Montbrand, Montclus, Montgardin, Montjay, Montmaur, Montrond, La Motte-en-Champsaur, Moydans, Neffes, Nossage-et-Bénévent, Le Noyer, Orcières, Orpierre, Les Orres, Oze, Pelleautier, La Piarre, Le Poët, Poligny, Prunières, Puy-Saint-Eusèbe, Puy-Sanières, Rabou, Rambaud, Réallon, Remollon, Ribeyret, La Roche-des-Arnauds, Rochebrune, La Rochette, Rosans, Rousset, Saint-André-d'Embrun, Saint-André-de-Rosans, Saint-Apollinaire,. Saint-Auban-d'Oze, Saint-Bonnet-en-Champsaur, Saint-Étienne-le-Laus, Saint-Firmin, Saint-Jacques-en-Valgodemard, Saint-Jean-Saint-Nicolas, Saint-Julien-en-Beauchêne, Saint-Julien-en-Champsaur, Saint-Laurent-du-Cros, Saint-Léger-les-Mélèzes, Saint-Maurice-en-Valgodemard, Saint-Michel-de-Chaillol, Saint-Pierre-Avez, Saint-Pierre-d'Argençon, Saint-Sauveur, Sainte-Colombe, Le Saix, Saléon, Salérans, La Saulce, Le Sauze-du-Lac, Savines-le-Lac, Savournon, Serres, Sigottier, Sigoyer, Sorbiers, Tallard, Théus, Trescléoux, Upaix, Val Buëch-Méouge, Valdoule, Valserres, Ventavon, Veynes, Villar-Loubière, Vitrolles

Ardèche'i departemang (07):

(189 kommuuni)

Accons, Ajoux, Alba-la-Romaine, Albon-d'Ardèche, Alboussière, Alissas, Andance, Annonay, Arcens, Ardoix, Arlebosc, Arras-sur-Rhône, Aubignas, Baix, Beauchastel, Beauvène, Belsentes, Bidon, Boffres, Bogy, Borée, Boucieu-le-Roi, Boulieu-lès-Annonay, Bourg-Saint-Andéol, Bozas, Brossainc, Chalencon, Le Chambon, Champagne, Champis, Chanéac, Charmes-sur-Rhône, Charnas, Châteaubourg, Châteauneuf-de-Vernoux, Cheminas, Le Cheylard, Chomérac, Colombier-le-Cardinal, Colombier-le-Jeune, Colombier-le-Vieux, Cornas, Coux, Le Crestet, Creysseilles, Cruas, Davézieux, Désaignes, Devesset, Dornas, Dunière-sur-Eyrieux, Eclassan, Empurany, Étables, Félines, Flaviac, Freyssenet, Gilhac-et-Bruzac, Gilhoc-sur-Ormèze, Gluiras, Glun, Gourdon, Gras, Guilherand-Granges, Issamoulenc, Jaunac, Labatie-d'Andaure, Lachapelle-sous-Chanéac, Lafarre, Lalouvesc, Lamastre, Larnas, Lemps, Limony, Lyas, Marcols-les-Eaux, Mariac, Mars, Mauves, Meysse, Monestier, Nozières, Les Ollières-sur-Eyrieux, Ozon, Pailharès, Peaugres, Peyraud, Plats, Pourchères, Le Pouzin, Pranles, Préaux, Privas, Quintenas, Rochemaure, Rochepaule, Rochessauve, La Rochette, Roiffieux, Rompon, Saint-Agrève, Saint-Alban-d'Ay, Saint-Andéol-de-Fourchades, Saint-André-en-Vivarais, Saint-Apollinaire-de-Rias, Saint-Barthélemy-Grozon, Saint-Barthélemy-le-Meil, Saint-Barthélemy-le-Plain, Saint-Basile, Saint-Bauzile, Saint-Christol, Saint-Cierge-la-Serre, Saint-Cierge-sous-le-Cheylard, Saint-Clair, Saint-Clément, Saint-Cyr, Saint-Désirat, Saint-Étienne-de-Serre, Saint-Étienne-de-Valoux, Saint-Félicien, Saint-Fortunat-sur-Eyrieux, Saint-Genest-Lachamp, Saint-Georges-les-Bains, Saint-Jacques-d'Atticieux, Saint-Jean-Chambre, Saint-Jean-de-Muzols, Saint-Jean-Roure, Saint-Jeure-d'Andaure, Saint-Jeure-d'Ay, Saint-Julien d’Intres, Saint-Julien-du-Gua, Saint-Julien-en-Saint-Alban, Saint-Julien-le-Roux, Saint-Julien-Vocance, Saint-Just-d’Ardèche, Saint-Lager-Bressac, Saint-Laurent-du-Pape, Saint-Marcel-d'Ardèche, Saint-Marcel-lès-Annonay, Saint-Martial, Saint-Martin-d'Ardèche, Saint-Martin-de-Valamas, Saint-Martin-sur-Lavezon, Saint-Maurice-en-Chalencon, Saint-Michel-d'Aurance, Saint-Michel-de-Chabrillanoux, Saint-Montan, Saint-Péray, Saint-Pierre-la-Roche, Saint-Pierre-sur-Doux, Saint-Pierreville, Saint-Priest, Saint-Prix, Saint-Remèze, Saint-Romain-d'Ay, Saint-Romain-de-Lerps, Saint-Sauveur-de-Montagut, Saint-Sylvestre, Saint-Symphorien-de-Mahun, Saint-Symphorien-sous-Chomérac, Saint-Thomé, Saint-Victor, Saint-Vincent-de-Barrès, Saint-Vincent-de-Durfort, Sarras, Satillieu, Savas, Sceautres, Sécheras, Serrières, Silhac, Soyons, Talencieux, Le Teil, Thorrenc, Toulaud, Tournon-sur-Rhône, Valvignères, Vanosc, Vaudevant, Vernosc-lès-Annonay, Vernoux-en-Vivarais, Veyras, Villevocance, Vinzieux, Vion, Viviers, Vocance, La Voulte-sur-Rhône.

Isère'i departemang (38):

(383 kommuuni)

Les Adrets, Agnin, L'Albenc, Allemond, Allevard, Ambel, Anjou, Anthon, Artas, Assieu, Auberives-en-Royans, Auberives-sur-Varèze, Auris, Autrans-Méaudre en Vercors Avignonet, Barraux, Beaucroissant, Beaufin, Beaufort, Beaulieu, Beaurepaire, Beauvoir-de-Marc, Beauvoir-en-Royans, Bellegarde-Poussieu, Bernin, Besse, Bessins, Biviers, Bossieu, Bougé-Chambalud, Le Bourg-d'Oisans, Bressieux, Bresson, Brézins, Brié-et-Angonnes, Brion, La Buisse, La Buissière, Chalon, Le Champ-près-Froges, Champ-sur-Drac, Champagnier, Champier, Chamrousse, Chanas, Chantepérier, Chantesse, Chapareillan, La Chapelle-de-Surieu, La Chapelle-du-Bard, Charantonnay, Charnècles, Charvieu-Chavagneux, Chasse-sur-Rhône, Chasselay, Château-Bernard, Châtel-en-Trièves, Châtelus, Châtenay, Châtonnay, Chatte, Chavanoz, Chevrières, Le Cheylas, Cheyssieu, Chichilianne, Chirens, Cholonge, Chonas-l'Amballan, Choranche, Chuzelles, Claix, Clavans-en-Haut-Oisans, Clelles, Clonas-sur-Varèze, Cognet, Cognin-les-Gorges, La Combe-de-Lancey, Corenc, Cornillon-en-Trièves, Corps, Corrençon-en-Vercors, La Côte-Saint-André, Les Côtes-d'Arey, Les Côtes-de-Corps, Coublevie, Cour-et-Buis, Cras, Crêts-en- Belledonne, Crolles, Culin, Les-Deux- Alpes, Diémoz, Domène, Échirolles, Engins, Entraigues, Entre-deux-Guiers, Estrablin, Eybens, Eyzin-Pinet, Faramans, La Flachère, Fontaine, Fontanil-Cornillon, La Forteresse, Le Freney-d'Oisans, La Frette, Froges, La Garde, Gières, Gillonnay, Goncelin, Grenay, Grenoble, Gresse-en-Vercors, Le Gua, Le Haut-Bréda, Herbeys, Heyrieux, Huez, Hurtières, Izeaux, Izeron, Janneyrias, Jarcieu, Jardin, Jarrie, Laffrey, Lalley, Lans-en-Vercors, Laval, Lavaldens, Lavars, Lentiol, Lieudieu, Livet-et-Gavet, Lumbin, Luzinay, Malleval-en-Vercors, Marcieu, Marcilloles, Marcollin, Marnans, Mayres-Savel, Mens, Meylan, Meyrieu-les-Étangs, Meyssiez, Miribel-Lanchâtre, Miribel-les-Échelles, Mizoën, Moidieu-Détourbe, Moirans, Moissieu-sur-Dolon, Monestier-d'Ambel, Monestier-de-Clermont, Le Monestier-du-Percy, Monsteroux-Milieu, Mont-Saint-Martin, Montagne, Montaud, Montbonnot-Saint-Martin, Montchaboud, Monteynard, Montfalcon,Montseveroux, Morette, La Morte, La Motte-d'Aveillans, La Motte-Saint-Martin, Mottier, Le Moutaret, La Mure, La Murette, Murianette, Murinais, Nantes-en-Ratier, Notre-Dame-de-Commiers, Notre-Dame-de-l'Osier, Notre-Dame-de-Mésage, Notre-Dame-de-Vaulx, Noyarey, Oris-en-Rattier, Ornacieux-Balbins,Ornon, Oulles, Oytier-Saint-Oblas, Oz, Pact, Pajay, Le Péage-de-Roussillon, Pellafol, Penol, Percy, La Pierre, Pierre-Châtel, Pisieu, Plan, Plateau-des-Petites-Roches, Poisat, Poliénas, Pommier-de-Beaurepaire, Ponsonnas, Pont-de-Chéruy, Le Pont-de-Claix, Pont-en-Royans, Pont-Évêque, Pontcharra, Portes-des-Bonnevaux, Prébois, Presles, Primarette, Proveysieux, Prunières, Quaix-en-Chartreuse, Quet-en-Beaumont, Quincieu, Réaumont, Renage, Rencurel, Revel, Revel-Tourdan, Reventin-Vaugris, Rives, La Rivière, Les Roches-de-Condrieu, Roissard, Roussillon, Rovon, Royas, Roybon, Sablons, Saint-Agnin-sur-Bion, Saint-Alban-du-Rhône, Saint-Andéol, Saint-André-en-Royans, Saint-Antoine-l’Abbaye, Saint-Appolinard, Saint-Arey, Saint-Aupres, Saint-Barthélémy, Saint-Barthélemy-de-Séchilienne, Saint-Baudille-et-Pipet, Saint-Blaise-du-Buis, Saint-Bonnet-de-Chavagne, Saint-Cassien, Saint-Christophe-en-Oisans, Saint-Christophe-sur-Guiers, Saint-Clair-du-Rhône, Saint-Clair-sur-Galaure, Saint-Égrève, Saint-Étienne-de-Crossey, Saint-Étienne-de-Saint-Geoirs, Saint-Geoirs, Saint-Georges-d'Espéranche, Saint-Georges-de-Commiers, Saint-Gervais, Saint-Guillaume, Saint-Hilaire-de-la-Côte, Saint-Hilaire-du-Rosier, Saint-Honoré, Saint-Ismier, Saint-Jean-d'Hérans, Saint-Jean-de-Bournay, Saint-Jean-de-Moirans, Saint-Jean-de-Vaulx, Saint-Jean-le-Vieux, Saint-Joseph-de-Rivière, Saint-Julien-de-l'Herms, Saint-Just-Chaleyssin, Saint-Just-de-Claix, Saint-Lattier, Saint-Laurent-du-Pont, Saint-Laurent-en-Beaumont, Saint-Marcellin, Saint-Martin-d'Hères, Saint-Martin-d'Uriage, Saint-Martin-de-Clelles, Saint-Martin-de-la-Cluze, Saint-Martin-le-Vinoux, Saint-Maurice-en-Trièves, Saint-Maurice-l'Exil, Saint-Maximin, Saint-Michel-de-Saint-Geoirs, Saint-Michel-en-Beaumont, Saint-Michel-les-Portes, Saint-Mury-Monteymond, Saint-Nazaire-les-Eymes, Saint-Nicolas-de-Macherin, Saint-Nizier-du-Moucherotte, Saint-Paul-d'Izeaux, Saint-Paul-de-Varces, Saint-Paul-lès-Monestier, Saint-Pierre-d'Entremont, Saint-Pierre-de-Bressieux, Saint-Pierre-de-Chartreuse, Saint-Pierre-de-Chérennes, Saint-Pierre-de-Méaroz, Saint-Pierre-de-Mésage, Saint-Prim, Saint-Quentin-sur-Isère, Saint-Romain-de-Surieu, Saint-Romans, Saint-Sauveur, Saint-Siméon-de-Bressieux, Saint-Sorlin-de-Vienne, Saint-Théoffrey, Saint-Vérand, Saint-Vincent-de-Mercuze, Sainte-Agnès, Sainte-Anne-sur-Gervonde, Sainte-Luce, Sainte-Marie-d'Alloix, Sainte-Marie-du-Mont, Salaise-sur-Sanne, La Salette-Fallavaux, La Salle-en-Beaumont, Le Sappey-en-Chartreuse, Sarcenas, Sardieu, Sassenage, Savas-Mépin, Séchilienne, Septème, Serpaize, Serre-Nerpol, Seyssinet-Pariset, Seyssins, Seyssuel, Siévoz, Sillans, Sinard, La Sône, Sonnay, Sousville, La-Sure-en-Chartreuse, Susville, Têche, Tencin, La Terrasse, Theys, Thodure, Le Touvet, Tramolé, Treffort, Tréminis, La Tronche, Tullins, Valbonnais, Valencin, La Valette, Valjouffrey, Varacieux, Varces-Allières-et-Risset, Vatilieu, Vaujany, Vaulnaveys-le-Bas, Vaulnaveys-le-Haut, Venon,, Vernioz, Le Versoud, Veurey-Voroize, Vienne, Vif, Villard-Bonnot, Villard-de-Lans, Villard-Notre-Dame, Villard-Reculas, Villard-Reymond, Villard-Saint-Christophe, Ville-sous-Anjou, Villeneuve-de-Marc, Villette-d'Anthon, Villette-de-Vienne, Vinay, Viriville, Vizille, Voiron, Voreppe, Vourey.

Järgmised kommuunid osaliselt:

Eclose-Badinières'i kommuuni osa, mis vastab endise Eclose'i kommuuni territooriumile.

Vaucluse'i departemang (84):

(95 kommuuni)

Althen-des-Paluds, Aubignan, Aurel, Avignon, Le Barroux, Le Beaucet, Beaumes-de-Venise, Beaumont-du-Ventoux, Bédarrides, Bédoin, Blauvac, Bollène, Brantes, Buisson, Cabrières-d'Avignon, Caderousse, Cairanne, Camaret-sur-Aigues, Caromb, Carpentras, Châteauneuf-de-Gadagne, Châteauneuf-du-Pape, Courthézon, Crestet, Crillon-le-Brave, Entraigues-sur-la-Sorgue, Entrechaux, Faucon, Flassan, Fontaine-de-Vaucluse, Gigondas, Grillon, L'Isle-sur-la-Sorgue, Jonquerettes, Jonquières, Lafare, Lagarde-Paréol, Lagnes, Lamotte-du-Rhône, Lapalud, Loriol-du-Comtat, Malaucène, Malemort-du-Comtat, Mazan, Méthamis, Modène, Mondragon, Monieux, Monteux, Morières-lès-Avignon, Mormoiron, Mornas, Orange, Pernes-les-Fontaines, Piolenc, Le Pontet, Puyméras, Rasteau, Richerenches, Roaix, La Roque-Alric, La Roque-sur-Pernes, Sablet, Saint-Christol, Saint-Didier, Saint-Hippolyte-le-Graveyron, Saint-Léger-du-Ventoux, Saint-Marcellin-lès-Vaison, Saint-Pierre-de-Vassols, Saint-Romain-en-Viennois, Saint-Roman-de-Malegarde, Saint-Saturnin-lès-Avignon, Saint-Trinit, Sainte-Cécile-les-Vignes, Sarrians, Sault, Saumane-de-Vaucluse, Savoillan, Séguret, Sérignan-du-Comtat, Sorgues, Suzette, Le Thor, Travaillan, Uchaux, Vacqueyras, Vaison-la-Romaine, Valréas, Vedène, Velleron, Venasque, Villedieu, Villes-sur-Auzon, Violès, Visan.

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit, mis on seotud kaitstud geograafilise tähisega „Drôme“ (millele on lisatud või mitte ühe punktis 2 nimetatud väiksema geograafilise üksuse nimetus) hõlmatud kvaliteetvahuveinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjade kasvatamise ja töötlemise ning nende veinide tootmisega, koosneb Drôme'i departemanguga külgnevatest ringkondadest, milleks on:

 

põhjas/kirdes Grenoble'i ja Vienne'i ringkond Isère'i departemangus;

 

idas Gapi ringkond Hautes-Alpesi departemangus;

 

kagus Forcalquier' ringkond Alpes de Haute Provence'i departemangus;

 

lõunas Carpentras' ja Avignoni ringkond Vaucluse'i departemangus;

 

läänes Privas' ja Tournon-sur-Rhône'i ringkond Ardèche'i departemangus.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-14462374-d7a3-429a-a357-9760cf540a2c

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

19.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/68

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

(2021/C 93/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„Iaşi“

PDO-RO-A0139-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 12.12.2014

1.   Muudatuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muutmise kirjeldus ja põhjused

2.1.   Päritolunimetuse määratletud piirkonna laiendamine, laiendades tootmispiirkonda

Kirjeldus ja põhjused

Iași maakonnas on viinamarjakasvatusi, mis asuvad Iași linna (kaitstud päritolunimetuse „Iași“ määratletud piirkond) läheduses, st 10–40 km kaugusel ida-, kagu- ja kirdesuunas, Probota, Țigănași, Andrieșeni, Bivolari, Trifești ja Roșcani kommuunides. Nende paikkondade mullastik ja kliimatingimused on samasugused kui Iași piirkonnas, kus toodetakse kvaliteetveine kaitstud päritolunimetusega „Iași“.

Kuna paikkondade klimaatilised ja geoloogilised tingimused on sarnased, tuleb need lisada kaitstud päritolunimetusega „Iași“ veinide tootmispiirkonda, et viinamarjaistandustes võiks toota kaitstud päritolunimetusega „Iași“ tootmispiirkonnale iseloomulike ja autentsete omadustega veini.

Täielik ja täpne määratletud piirkond on järgmine:

Copou allnimetus:

—

Iași linn, Copou ringkond;

—

Aroneanu kommuun, Aroneanu, Șorogari, Aldei ja Dorobanți külad;

—

Rediu kommuun, Rediu, Breazu, Tăutești ja Horlești külad;

—

Movileni kommuun, Movileni, Potângeni ja Iepureni külad.

Buciumi allnimetus:

—

Iași linn, Buciumi ringkond;

—

Tomești kommuun, Tomești, Goruni, Chicerea ja Vlădiceni külad;

—

Bârnova kommuun, Pietrăria, Cercu, Vișani ja Pǎuni külad;

—

Ciurea kommuun, Ciurea ja Hlincea külad.

Uricani allnimetus:

—

Miroslava kommuun, Uricani, Miroslava, Vorovești, Balciu, Brătuleni ja Cornești külad;

—

Horlești kommuun, Horlești ja Bogdănești külad;

—

Valea Lupului kommuun, Valea Lupului küla;

—

Leţcani kommuun, Leţcani küla;

—

Dumești vald, Dumești küla;

—

Podu Iloaiei linn.

Probota allnimetus:

—

Probota kommuun: Probota ja Perieni külad;

—

Ţigănaşi kommuun: Țigănași, Cârniceni, Stejării ja Mihail Kogălniceanu külad;

—

Bivolari kommuun: Bivolari, Soloneți, Traiani, Buruienești ja Tabăra külad;

—

Andrieşeni kommuun: Andrieșeni, Glăvănești, Fântânele ja Spineni külad;

—

Trifeşti kommuun: Trifești küla;

—

Roşcani kommuun: Roșcani ja Rădeni külad.

Muudatus mõjutab tootespetsifikaadi III peatükki ja koonddokumendi punkti 1.6.

2.2.   Uute kasvatatavate veiniviinamarjasortide lisamine lubatud peamiste sortidena

Kirjeldus ja põhjused

Lubatud peamiste sortide loetellu lisati veiniviinamarjasordid ‘Riesling de Rhin’, ‘Golia’, ‘Tămâioasă românească’, ‘Șarba’, ‘Busuioacă de Bohotin’ ja ‘Arcaș’. Nende sortide lisamisel säilib kaitstud päritolunimetusega veinide „Iași“ kvaliteet ja eripära.

Mõned Iași piirkonna ilmastikutingimused, näiteks augustis algav küpsemise faas (veraison) ning viinamarjade aeglaselt küpsemine kuni septembri lõpuni, mil need on veidi üleküpsenud, samaaegselt väärishallituse tekkega, on soodsad sortidele ‘Riesling de Rhin’, ‘Tămâioasă românească’ ja ‘Sarba’, mis koguvad 195–210 g/l (septembri lõpus) ja üleküpsemise korral koguni 230 g/l suhkrut. Selle piirkonna eripära on see, et eriti noortel veinidel on rohelise õuna, greibi ja virsiku värske aroom, veinid on elavad ja üsna suure happesusega. Lõunapoolsetel nõlvadel, kus päikesevalgusega kokkupuude on pikaajaline ja mullaviljakus keskmine, saavutavad aromaatsed sordid (eriti sort ‘Busuioacă de Bohotin’, mis suudab koguda 185–200 g/l suhkrut) täieliku küpsuse ilma liigselt üleküpsemata ning viinamarjad kohanevad piirkonna tingimustega paremini.

Muudetakse koonddokumendi punkti 1.7 ja tootespetsifikaadi IV peatükki.

2.3.   Viide uute veiniviinamarjasortide ja nende saagikuse kohta

Kirjeldus ja põhjused

Võttes arvesse uute veiniviinamarjasortide kasutuselevõttu, on tootespetsifikaadis märgitud nende viinamarjasortide maksimaalne saagikus, mida on lubatud kasutada kaitstud päritolunimetusega „Iași“ veinide tootmiseks.

Muudetakse koonddokumendi punkti 1.5.2 ja tootespetsifikaadi V peatükki.

2.4.   Viide inimtegureid käsitlevatele andmetele

Kirjeldus ja põhjused

Selleks et tagada KPNi puhul kehtivate õigusaktide järgimine, tuleb lisada teave asjaomaste inimtegurite kohta, mis mõjutavad kaitstud päritolunimetusega „Iași“ veinide eripära.

Viinamarjade kasvatamisel kasutatakse rohevõtteid (üheõlaline Guyot' / kaheõlaline Guyot' / üksiknöörpuu lõikus, poolkõrge viinapuude kujundamismeetodi valimine ja võrsete eemaldamine varrelt). Rohevõtete kasutamise tulemusena saavutatakse tasakaal lehemassi ja saagikuse vahel, et suhkruid koguneks rohkem ja säiliks suur happesus (lehepinna vähendamine aitab vähendada hapete lagunemist kuumuse ja valguse toimel).

Parim aeg saagikoristuseks määratakse kindlaks viinamarjade sordi ja küpsuse põhjal, eesmärgiga saavutada happesuse, suhkrute ja aroomide tasakaal.

Virde selitamine toimub flotatsiooni teel, mis võimaldab suuri virdekoguseid pidevalt selitada ja stabiliseerida, kuna kvaliteetse virde saamiseks on oluline vähendada tahkete osakeste ja fenoolsete ühendite sisaldust. Enne alkoholkäärimise algust lisatakse värskele viinamarjavirdele valitud pärmseened ning kasutatakse käärimise aktivaatoreid, mis aktiveerivad ja reguleerivad alkoholkäärimist ja järelkäärimist.

Ensüümide kasutamine nõrutamisel võimaldab punase veini puhul ekstraheerida kiiresti pigmente ja tanniine ning aromaatsete viinamarjade puhul parandada aromaatsete ainete eraldumist.

Sortide ‘Fetească neagră’ või ‘Cabernet Sauvignon’ pressimisjääkide ja virde segule lisatud ensüümid lagundavad pektiini ja rakukestas sisalduvaid tselluloosiühendeid, parandades seeläbi pigmentide eraldumist.

Viinamarjasortide ‘Muscat Ottonel’, ‘Busuioacă de Bohotin’ ja ‘Traminer roz’ pressimisjääkide ja virde segule lisatud ensüümid lagundavad pektiini ja rakukestas sisalduvaid tselluloosiühendeid, parandades seeläbi aromaatsete ainete eraldumist. Teatavaid ensüüme kasutatakse ka aromaatsete ainete vabastamiseks üleküpsenud või hallitanud viinamarjadest valmistatavate veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 1.8 ja tootespetsifikaadi II peatükki.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Iaşi

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Valgete ja roosade veinide analüütilised ja organoleptilised omadused

Valged veinid on õlgkollased või intensiivsed kollased, roheka varjundiga kollased, ere- või sidrunkollased ning roosadel veinidel võib täheldada roosast sibulakoore värvuseni varieeruvaid varjundeid. Neil on roheliste tsitrusviljade ja leedriõite, roosilehtede, basiiliku õite ja greibi intensiivne lõhn ning põldlillede õrn aroom, kerge laagerdumise korral on neil ka värskelt niidetud heina ja mee nüansid.

Maitse poolest on valged veinid õlised, laagerdumisel muutub maitse kergelt eeterlikuks, roheliste õunte, greibi, virsiku, mee ja värskelt niidetud rohu lõhnaga, suure värskusega noore veini korral, lillelise iseloomuga ja mõnikord mõõdukalt hapukad, puuviljalised, meeldiva mineraalse järelmaitse ning tsitruselise ja rohuse nüansiga, mis annavad neile veinidele elavuse.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

15,00

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

25

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

250

Analüütilised ja organoleptilised omadused – punased veinid

Punased veinid on punakaspruunid, intensiivsed purpurpunased, sügavpunased kuni erkpunased või rubiinpunased, mõrude mustade kirsside ja hapukirsside erilise lõhnaga, suitsutamata kuivatatud ploomide tõeliste lillenüanssidega, neil on küpsete punaste metsamarjade (punased sõstrad, jõhvikad, põldmurakad, mustikad) aroom, õrn vanillimaitse laagerdumisel ja lilleline bukett, mis meenutab värskeid puuvilju ja viinamarju küpsemise faasis.

Maitse on sametine, ilma liigse kibeduseta, tasakaalustatud, ühtlane, kauakestev, ürdine ja kootavate tanniinidega, mis aja jooksul tasakaalustuvad.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

15,00

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

25

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

200

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistustavad

Viljelustavad

Roheline korje – viinamarjakobarate arvu vähendamine küpsemise faasis, kui võimalik saagikus ületab spetsifikaatides lubatud maksimumpiiri.

Kastmine on lubatud üksnes põuastel aastatel ning ONVPV (riiklik viinamarja- ja veiniamet) loal, kui veesisaldus 100 cm sügavuselt langeb alla 50 % AHIst (aktiivne niiskusintervall), kohaldades mõistlikku kastmisstandardit (400–600 m3 hektari kohta).

b.   Maksimaalne saagikus

—

sordid ‘Muscat Ottonel’, ‘Sauvignon’, ‘Pinot gris’, ‘Chardonnay’, ‘Traminer roz’, ‘Golia’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

9 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

—

sordid ‘Cabernet Sauvignon’, ‘Pinot noir’, ‘Fetească neagră’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

9 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

—

sordid ‘Tămâioasă românească’, ‘Busuioacă de Bohotin’, ‘Arcaş’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

—

sordid ‘Merlot’, ‘Riesling italian’, ‘Ftească albă’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

—

sordid ‘Riesling de Rhin’, ‘Şarba’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

—

sordid ‘Muscat Ottonel’, ‘Sauvignon’, ‘Pinot gris’, ‘Chardonnay’, ‘Traminer roz’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

60 hektoliitrit hektari kohta

—

sordid ‘Fetească regală’, ‘Aligoté’, ‘Băbească neagră’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

13 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

—

sordid ‘Golia’, ‘Cabernet Sauvignon’, ‘Pinot noir’, ‘Fetească neagră’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

60 hektoliitrit hektari kohta

—

sordid ‘Tămâioasă românească’, ‘Busuioacă de Bohotin’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

68 hektoliitrit hektari kohta

—

sordid ‘Merlot’, ‘Arcaș’, ‘Riesling italian’, ‘Ftească albă’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

72 hektoliitrit hektari kohta

—

sordid ‘Riesling de Rhin’, ‘Şarba’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

82 hektoliitrit hektari kohta

—

sordid ‘Fetească regală’, ‘Aligoté’, ‘Băbească neagră’, mis on koristamise ajal täielikult küpsed

85 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Iași maakond:

Copou allnimetus

—

Iași linn, Copou ringkond;

—

Aroneanu kommuun, Aroneanu, Șorogari, Aldei ja Dorobanți külad;

—

Rediu kommuun, Rediu, Breazu, Tăutești ja Horlești külad;

—

Movileni kommuun, Movileni, Potângeni ja Iepureni külad.

Buciumi allnimetus

—

Iași linn, Buciumi ringkond;

—

Tomești kommuun, Tomești, Goruni, Chicerea ja Vlădiceni külad;

—

Bârnova kommuun, Pietrăria, Cercu, Vișani ja Pǎuni külad;

—

Ciurea kommuun, Ciurea ja Hlincea külad.

Uricani allnimetus

—

Miroslava kommuun, Uricani, Miroslava, Vorovești, Balciu, Brătuleni ja Cornești külad;

—

Horlești kommuun, Horlești ja Bogdănești külad;

—

Valea Lupului kommuun, Valea Lupului küla;

—

Lețcani kommuun, Lețcani küla;

—

Dumești vald, Dumești küla;

—

Podu Iloaiei linn.

PROBOTA allnimetus

—

Probota kommuun, Probota ja Perieni külad;

—

Ţigănaşi kommuun, Ţigănaşi, Cârniceni, Stejării ja Mihail Kogălniceanu külad;

—

Bivolari kommuun, Bivolari, Soloneţi, Traiani, Buruieneşti ja Tabăra külad;

—

Andrieşeni kommuun, Andrieşeni, Glăvăneşti, Fântânele ja Spineni külad;

—

Trifeşti kommuun, Trifeşti küla;

—

Roşcani kommuun, Roşcani ja Rădeni külad.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

‘Aligoté B’ – ‘Plant de trois’, ‘Plant gris’, ‘Vert blanc’, ‘Troyen blanc’

‘Arcaș N’

‘Busuioacă de Bohotin Rs’ – ‘Schwarzer Muscat’, ‘Muscat fioletovâi’, ‘Muscat violet cyperus’, ‘Tămâioasă violetă’

‘Băbească neagră N’ – ‘Grossmuttertraube’, ‘Hexentraube’, ‘Crăcana’, ‘Rară neagră’, ‘Căldăruşă’, ‘Serecsia’

‘Cabernet Sauvignon N’ – ‘Petit Vidure’, ‘Bourdeos tinto’

‘Chardonnay B’ – ‘Gentil blanc’, ‘Pinot blanc’‘Chardonnay’

‘Fetească albă B’ – ‘Păsărească albă’, ‘Poama fetei’, ‘Mädchentraube’, ‘Leanyka’, ‘Leanka’

‘Fetească neagră N’ – ‘Schwarze Mädchentraube’, ‘Poama fetei neagră’, ‘Păsărească neagră’, ‘Coada rândunicii’

‘Fetească regală B’ – ‘Königliche Mädchentraube’, ‘Königsast’, ‘Kiralyleanka’, ‘Dănășană’, ‘Galbenă de Ardeal’

‘Golia B’

‘Merlot N’ – ‘Bigney rouge’

‘Muscat Ottonel B’ – ‘Muscat Ottonel blanc’

‘Pinot Gris G’ – ‘Affumé’, ‘Grauer Burgunder’, ‘Grauburgunder’, ‘Grauer Mönch’, ‘Pinot cendré’, ‘Pinot grigio’, ‘Ruländer’

‘Pinot Noir N’ – ‘Blauer Spätburgunder’, ‘Burgund mic’, ‘Burgunder roter’, ‘Klăvner Morillon Noir’

‘Riesling de Rhin B’ – ‘Weisser Riesling’, ‘White Riesling’

‘Riesling italian B’ – ‘Olasz Riesling’, ‘Olaszriesling’, ‘Welschriesling’

‘Sauvignon B’ – ‘Green sauvignon’

‘Traminer Rose Rs’ – ‘Rosetraminer, ‘Savagnin Rose’, ‘Gewürztraminer’

‘Tămâioasă românească B’ – ‘Rumanische Weihrauchtraube’, ‘Tamianka’

‘Șarba B’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Seos geograafilise piirkonnaga

Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta

Viinamarjaistandus asub Moldova platoost kirdes, Moldova tasandiku ja Kesk-Moldova platoo kokkupuutealal, mille piiriks on Iași mäeahelik. Kliima on mõõdukas kontinentaalne äärmuslike mõjudega, mis on tingitud asukohast Moldova platoo mõõduka kontinentaalse kliima ja Moldova tasandiku äärmusliku kontinentaalse kliima kokkupuutepunktis.

Määratletud piirkond hõlmab viinamarjaistandusi, mis asuvad Moldova (S-E) künklikes piirkondades ja üleminekuahelikul Moldova platoo lõunaosas (Repedea mägi), mis on avaneb Pruti jõe poole (Tomeşti – Bohotini sektor). Piirkonnas on mitu viinamarjakasvatuskeskust, näiteks Copou-Şorogari, Galata, Uricani, Bucium, Comarna ja Tomeşti, ning põhja- ja kirdeosas ligikaudu 40 km kaugusel Iasi linnast on veel kaks viinamarjakasvatuskeskust, kus on soodsad viinamarjakasvatustingimused ning kus kasvavad sellised kvaliteetveini sordid nagu ‘Probota’ ja ‘Plugari’.

Viinamarjaistanduses saadakse parim saak päikesepaistelistel platoodel ja lisajõgede uuristatud orgudes, mille põhjapoole avanevaid nõlvu kaitsevad põhjast või kirdest tulevad õhumassid ning fööniefekt, mille tekitavad lõunast ja läänest saabuvad õhumassid, mis laskuvad kõrgelt platoolt Bahlui ja Pruti kurude poole.

Viinamarjaistandused asuvad ka Iași mäeaheliku ning Kesk-Moldova platoo põhja- ja kirdeserva vahele uuristatud orgude põhjas, lisaks katavad suured viinamarjaistandused künklikke alasid lisajõgede vahel.

Toote üksikasjad

Valgete veinide värvus varieerub õlgkollasest kuni rohekate varjunditega kollaseni, sel on intensiivne tsitruse- ja greibiaroom, mõnikord laagerdumise ajal kergelt lilleline mee varjundiga. Maitse poolest on need õlised, noorte veinide puhul tavaliselt värsked, mõõduka happesusega, puuviljaliste ja mõnikord mineraalsete nüanssidega, mis annavad neile elavuse. Mõõdukas laagerdumine säilitab sordi värskuse.

Punastel veinidel on eriline mõru musta kirsi ja hapukirsi ning suitsutamata ploomide lõhn, laagerdumisel tekib õrn vanillimaitse. Neil on erepunase ja valdavalt rubiinpunase varjund, sametine maitse, need on kergelt kootavad, ühtlased, hästi tasakaalustatud kootava toimega tanniinidega, täidlased, ümarad ning eelkõige küpsete metsamarjade (sõstrad, põldmurakad, mustikad) eriomase lõhnaga.

Inimtegurid

Viinamarjade kasvatamisel kasutatakse veinide kvaliteedi tagamiseks rohevõtteid (üheõlaline Guyot' / kaheõlaline Guyot' / üksiknöörpuu lõikus, poolkõrge viinapuude kujundamismeetodi valimine ja võrsete eemaldamine varrelt). Rohevõtete kasutamise tulemusena saavutatakse tasakaal lehemassi ja saagikuse vahel, et suhkruid koguneks rohkem ja säiliks suur happesus (lehepinna vähendamine aitab vähendada hapete lagunemist kuumuse ja valguse toimel).

Parim aeg saagikoristuseks määratakse kindlaks viinamarjade sordi ja küpsuse põhjal, eesmärgiga saavutada happesuse, suhkrute ja aroomide tasakaal.

Virde selitamine toimub flotatsiooni teel, mis võimaldab suuri virdekoguseid pidevalt selitada ja stabiliseerida, kuna kvaliteetse virde saamiseks on oluline vähendada tahkete osakeste ja fenoolsete ühendite sisaldust.

Enne alkoholkäärimise algust lisatakse värskele viinamarjavirdele valitud pärmseened ning kasutatakse käärimise aktivaatoreid, mis aktiveerivad ja reguleerivad alkoholkäärimist ja järelkäärimist.

Mitmesuguste ensüümide kasutamine võimaldab punase veini puhul ekstraheerida kiiresti pigmente ja tanniine ning aromaatsete viinamarjade puhul parandada aroomide eraldumist, et need tuleksid esile toodetud veinides.

Sortide ‘Fetească neagră’ või ‘Cabernet Sauvignon’ pressimisjääkide ja virde segule lisatud ensüümid lagundavad pektiini ja rakukestas sisalduvaid tselluloosiühendeid, parandades seeläbi pigmentide eraldumist.

Sortide ‘Muscat Ottonel’, ‘Busuioacă de Bohotin’ ja ‘Traminer roz’ pressimisjääkide ja virde segule lisatud ensüümid lagundavad pektiini ja rakukestas sisalduvaid tselluloosiühendeid, parandades seeläbi aromaatsete ainete eraldumist. Ensüüme kasutatakse ka aromaatsete ainete vabastamiseks üleküpsenud või hallitanud viinamarjadest valmistatavate veinide puhul.

Seos geograafilise piirkonnaga – määravad tegurid

Viinamarjaistanduses saadakse parim saak päikesepaistelistel platoodel ja lisajõgede uuristatud orgudes, mille põhjapoole avanevaid nõlvu kaitsevad põhjast või kirdest tulevad õhumassid ning fööniefekt, mille tekitavad lõunast ja läänest saabuvad õhumassid, mis laskuvad kõrgelt platoolt Bahlui ja Pruti kurude poole.

Viinamarjaistandused asuvad ka Iași mäeaheliku ning Kesk-Moldova platoo põhja- ja kirdeserva vahele uuristatud orgude põhjas, lisaks katavad suured viinamarjaistandused künklikke alasid lisajõgede vahel.

Pietrărie ja Tomești piirkonnas, mis asub Buciumi mägedest kaugemal, kasvatatakse kvaliteetveinide jaoks sobivaid sorte nagu ‘Aligote’, ‘Fetească albă’ ja ‘Muscat Ottonel’. Valdavalt kohalikud viinamarjasordid nagu ‘Fetească albă’, ‘Fetească regală’ ja ‘Fetească neagră’ ning sordid ‘Aligoté’, ‘Muscat Ottonel’ ja ‘Merlot’ annavad kaitstud päritolunimetusega veinidele „Iași“ omapärase nüansi. Erilist tähelepanu väärib nendest sortidest valmistatud veinide värskus, mis on tingitud viinamarjaistanduse asukohast 45° laiuskraadist põhja pool, kus suvine kuumus ei ole piisav, et mõjutada esmast aroomi.

Tänu lõunapoolsele asukohale ning Pruti ja Jijia jõgede suunas laskuvatele nõlvadele on Probota piirkonna keskosas asuvates viinamarjaistandustes kliima soojem ja päikesevalgust rohkem. Soodsat mõju avaldavad ka maastikku lõikuvate harujõgede (Frasin, Perieni ja Plopu) sängid, mille nõlvadel on eraldatud viinamarjaistandusi, ning Pruti ja Jijia orgusid ümbritsevad mäetipud.

Piirkonnas on leostunud mustmullad, hallmullad, regosoolid ja antroopsed mullad, millest ülekaalus on leostunud mustmullad, mis annavad veinidele tavaliselt suure happesuse.

Aastaajad eristuvad selgesti: talved on karmid ja suhteliselt kuivad, suved kõrvetavalt kuumad ja sageli põuased, kevaded mõõdukalt soojad ja sajused ning sügised leebed ja valdavalt pilvitud. Lisaks nendele teguritele on piirkonnale iseloomulik suur summaarne päikesekiirguse hulk, mis sõltub nõlvade asendist ilmakaarte suhtes, stabiilne õhutemperatuur kasvuperioodil ning viinamarjade küpsemiseks sobilikud ilmastikutingimused V ja VI perioodil. See võimaldab toota kvaliteetveine, mis säilitavad oma iseloomuliku värskuse ja mõõduka kuni suure happesuse ning milles lillenüansid ja tanniinid on tasakaalus.

9.   Olulised lisatingimused

Turustustingimused

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

märgistusel peab olema näidatud veini tüüp vastavalt selle suhkrusisaldusele: kuiv, poolkuiv, poolmagus, magus.

Kui etiketil on märgitud konkreetse viinamarjaistanduse nimi või päritolu allnimetus (COPOU, BUCIUM, URICANI, PROBOTA), peavad veinid pärinema üksnes märgitud istandusest või piirkonnast.

Sõltuvalt tootja soovist võib kaitstud päritolunimetusele „Iași“ lisada ühe järgmistest viinamarjaistanduste nimetustest: ARONEANU, REDIU, ŞOROGARI, TOMEŞTI, GORUNI, VLĂDICENI, PIETRĂRIA, VIŞAN, DEALUL DOAMNEI, DOI PERI, MIROSLAVA, URIC, VOROVEŞTI, BALCIU, BRĂTULENI, CORNEŞTI, HORLEŞTI, BOGDĂNEŞTI, COASTA MORII.

Link tootespetsifikaadile

http://onvpv.ro/sites/default/files/caiet_de_sarcini_doc_iasi_modificat_cf_cererii_1326_1335_2014_pentru_notificarea_com_07.01.2020_no_track_changes.pdf

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.