15.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 87/6

Komisjoni teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. aprillist 2021

(Avaldatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (1) artiklile 10)

(2021/C 87/04)

Baasmäärad on arvutatud kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6). Sõltuvalt viitemäära kasutusest tuleb käesolevas teatises määratletud marginaalid liita baasmäärale. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada 100 baaspunkti suurune marginaal. Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, nähakse ette, et kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse ka tagasinõudmise määr baasmäärale 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel.

Muudetud määrad on märgitud rasvaselt.

Eelmine loetelu avaldati ELTs C 59, 19.2.2021, lk 7.

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.4.2021	…	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,50	-0,45	0,04	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,80	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,15	-0,45	1,75	-0,02	-0,45	-0,45	0,11
1.3.2021	31.3.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,44	-0,45	0,04	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,80	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,15	-0,45	2,07	-0,02	-0,45	-0,45	0,11
1.2.2021	28.2.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,44	-0,45	0,05	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,80	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,19	-0,45	2,07	-0,02	-0,45	-0,45	0,12
1.1.2021	31.1.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,44	-0,45	0,06	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,80	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,23	-0,45	2,07	0,00	-0,45	-0,45	0,15

(1) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

15.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 87/11

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 87/07)

Käesolev teade avaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõike 5 kohaselt.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„PÉRIGORD“

PGI-FR-A1105-AM02

Teate kuupäev: 8.12.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi 1. peatüki punkti 4 on lisatud, et geograafilise piirkonna kommuunid on loetletud vastavalt ametlikule geograafilisele koodile.

2. Viinamarjasortide lisamine

Välja on jäetud sortide värvipõhine jaotamine ning sorte on lisatud, et kaitstud geograafilist tähist saaks kohandada vastavalt uutele keskkonna ja kliimamuutustega seonduvatele probleemidele.

Lisatud viinamarjasordid on järgmised: 'Artaban N' (tume), 'Cabernet blanc b' (hele), 'Cabernet Cortis N' (tume), 'Floréal B' (hele), 'Monarch N' (tume), 'Muscaris b' (hele), 'Solaris B' (hele), 'Souvignier gris B' (hele), 'Soreli B' (hele), 'Touriga nacional N' (tume), 'Verdejo B' (hele) ja 'Vidoc N' (tume)

3. Kontrolliasutuse andmed

Tootespetsifikaadi 3. peatükk on asendatud kontrolliasutuse INAO andmetega.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Périgord

2. Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Kaitstud geograafilist tähist „Périgord“ kasutatakse punaste, roosade ja valgete vaiksete veinide puhul.

Kaitstud geograafilise tähisega „Périgord“ hõlmatud vaiksete veinide tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 10,5 mahuprotsenti.

Üldhappesus (minimaalne või maksimaalne), vääveldioksiidi üldsisaldus lenduvates hapetes ja üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on sätestatud liidu õigusaktides. Tänu Akvitaania ja kohalike sortide vastastikusele täiendavusele on punased veinid paindlikud, täidlased ja tanniinised, mõnikord kergelt teralised, mis annab neile teatava eripära.

Roosadel veinidel on seevastu puuviljaline lõhnabukett, millest jääb meeldiv värske järelmaik.

Kuivad valged veinid on samuti puuviljalised, suus kerged, kuid nendest jääb lõpuks suhu tõhusa koguse tunne ja happeline nüanss.

Märkega „Vin de Domme“ punased veinid on puuviljalised ja paindlikud. Tammevaatides laagerdunud veinidel on rubiinpunane värvus, puuviljalõhn ning kergelt metsane lagritsanüanss.

Märkega „Vin de Domme“ roosadel veinidel, mis on rafineeritud värvusega, on väga väljendusrikas lõhnabukett, milles on punaste marjade noote. Neid veine iseloomustab suus mõnus koguse tasakaal ning pikk ja soe järelmaik, milles on neile veinidele omast värskust.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5. Veinivalmistustavad

a. Konkreetsed veinivalmistustavad

Konkreetne veinivalmistustava

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada kohustustest, mis on kehtestatud liidu tasandil ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime).

b. Maksimaalne saagikus

120 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Geograafilise tähisega „Périgord“ veinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjade koristamine ja töötlemine ning veinide valmistamine toimub:

—	Dordogne’i departemangus,

—	Loti departemangu järgmise kommuuni territooriumil: Salviac.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

Abondant B

Abouriou B

Alicante Henri Bouschet N

Aligoté B

Alphonse Lavallée N

Altesse B

Alvarinho - Albariño

Aléatico N

Aramon N

Aramon blanc B

Aramon gris G

Aranel B

Arbane B

Arinarnoa N

Arriloba B

Arrouya N

Arrufiac B - Arrufiat

Artaban N

Aubin B

Aubin vert B

Aubun N - Murescola

Auxerrois B

Bachet N

Barbaroux Rs

Baroque B

Biancu Gentile B

Blanc Dame B

Bouchalès N

Bouillet N

Bouquettraube B

Bourboulenc B - Doucillon blanc

Brachet N - Braquet

Brun Fourca N

Brun argenté N - Vaccarèse

Béclan N - Petit Béclan

Béquignol N

Cabernet blanc B

Cabernet cortis N

Cabernet franc N

Cabernet-Sauvignon N

Caladoc N

Calitor N

Camaralet B

Carcajolo N

Carcajolo blanc B

Carignan N

Carignan blanc B

Carmenère N

Castets N

Chardonnay B

Chasan B

Chasselas B

Chasselas rose Rs

Chatus N

Chenanson N

Chenin B

Cinsaut N - Cinsault

Clairette B

Clairette rose Rs

Clarin B

Claverie B

Codivarta B

Colombard B

Colombaud B - Bouteillan

Corbeau N - Douce noire

Cot N - Malbec

Counoise N

Courbu B - Gros Courbu

Courbu noir N

Crouchen B - Cruchen

César N

Danlas B

Duras N

Durif N

Egiodola N

Ekigaïna N

Elbling B

Etraire de la Dui N

Fer N - Fer Servadou, Braucol, Mansois, Pinenc

Feunate N

Floreal B

Folignan B

Folle blanche B

Franc noir de Haute-Saône N

Fuella nera N

Furmint B

Gamaret

Gamay Fréaux N

Gamay N

Gamay de Bouze N

Gamay de Chaudenay N

Ganson N

Gascon N

Genovèse B

Goldriesling B

Gouget N

Graisse B

Gramon N

Grassen N - Grassenc

Grenache N

Grenache blanc B

Grenache gris G

Gringet B

Grolleau N

Grolleau gris G

Gros Manseng B

Gros vert B

Jacquère B

Joubertin

Jurançon blanc B

Jurançon noir N - Dame noire

Knipperlé B

Lauzet B

Len de l'El B - Loin de l'Oeil

Liliorila B

Listan B - Palomino

Lival N

Macabeu B - Macabeo

Mancin N

Manseng noir N

Marsanne B

Marselan N

Mauzac B

Mauzac rose Rs

Mayorquin B

Melon B

Merlot N

Merlot blanc B

Meslier Saint-François B - Gros Meslier

Meunier N

Milgranet N

Molette B

Mollard N

Monarch N

Mondeuse N

Mondeuse blanche B

Monerac N

Montils B

Morrastel N - Minustellu, Graciano

Mourvaison N

Mourvèdre N - Monastrell

Mouyssaguès

Muscadelle B

Muscardin N

Muscaris B

Muscat Ottonel B - Muscat, Moscato

Muscat cendré B - Muscat, Moscato

Muscat d'Alexandrie B - Muscat, Moscato

Muscat de Hambourg N - Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B - Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs - Muscat, Moscato

Mérille N

Müller-Thurgau B

Nielluccio N - Nielluciu

Noir Fleurien N

Négret de Banhars N

Négrette N

Ondenc B

Orbois B

Pagadebiti B

Pascal B

Perdea B

Persan N

Petit Courbu B

Petit Manseng B

Petit Meslier B

Petit Verdot N

Picardan B - Araignan

Pineau d'Aunis N

Pinot blanc B

Pinot gris G

Pinot noir N

Piquepoul blanc B

Piquepoul gris G

Piquepoul noir N

Plant droit N - Espanenc

Portan N

Poulsard N - Ploussard

Prunelard N

Précoce Bousquet B

Précoce de Malingre B

Raffiat de Moncade B

Ribol N

Riminèse B

Rivairenc N - Aspiran noir

Rivairenc blanc B - Aspiran blanc

Rivairenc gris G - Aspiran gris

Romorantin B - Danery

Rosé du Var Rs

Roublot B

Roussanne B

Roussette d'Ayze B

Sacy B

Saint Côme B

Saint-Macaire N

Saint-Pierre doré B

Sauvignon B - Sauvignon blanc

Sauvignon gris G - Fié gris

Savagnin blanc B

Savagnin rose Rs

Sciaccarello N

Segalin N

Select B

Semebat N

Semillon B

Servanin N

Servant B

Solaris B

Soreli B

Souvignier gris Rs

Syrah N - Shiraz

Tannat N

Tempranillo N

Terret blanc B

Terret gris G

Terret noir N

Tibouren N

Tourbat B

Touriga nacional N

Tressot N

Trousseau N

Téoulier N

Ugni blanc B

Valdiguié N

Velteliner rouge précoce Rs

Verdejo B

Verdesse B

Vermentino B - Rolle

Vidoc N

Viognier B

8. Seos(t)e kirjeldus

Périgord, mida samastatakse Dordogne’i departemanguga, asub Edela-Prantsusmaal. See on piirkond, kus erodeerunud Keskmassiiv läheb üle Akvitaania settetasandikuks.

Seda läbib kirde-edela suunas veekoguvõrk, mis hõlmab muu hulgas Isle’i, Vézère’i ja nende lisajõgesid, kuid eelkõige Dordogne’i departemangu lõunaosas.

Atlandi ookeani mõjud toovad Périgordile täit kasu nii temperatuuri kui ka sademete poolest. Kui kõrgus suureneb, langeb temperatuurigradient edelast kirdesse järk-järgult. Sademetega on vastupidi.

Kliima on nõrgalt ookeaniline, temperatuuri aastaamplituud on suurem ja sademete hulk väiksem kui Akvitaania rannikul. Kevad on üldiselt niiskem kui talv ja puhuvad valdavalt läänetuuled.

Geomorfoloogiliselt on tootmispiirkond kuiv karstiplatoo arvukate karstinähtustega (koopad, kuristikud, doliinid, nõod ja künkad), mida läbib Céous väga järsu nõlvaga org.

Maastik koosneb väga erinevatest maatükkidest, oru põhjas on mõned teraviljakasvatusalad, on järske nõlvu ja platoo servi, kus paljastub lubjakivi ning mida katab ainult roheliste tammede ja kadakate võsa.

Kasvualad asuvad platoode ja mäeseljakute kõrgeimates osades, kus lubjakivi on piisavalt erodeerunud, et seal võiks olla mulda.

Kui ülesharimata lubjakivialadel on ülekaalus mets, siis muundaladel tegeldakse põllumajandusega, st siin kasvatatakse Nabirat’ piirkonnas veidi teravilja, lambaid, aga ka kreeka pähkli puid ja maasikaid ning Dordogne’i orus mõnda tubakat.

Viinamari on täiesti loomulikult oma koha leidnud nendel hea asetusega ja õhuvahetusega lubjakiviplatoodel.

XVIII sajandi kaardid (eelkõige Belleyme) näitavad, et viinamarjaistandused asusid piki kogu Dordogne’i orgu, kusjuures need olid eriti koondunud Bergeraci ja Domme’i ümbrusesse ning paiknesid ribana departemangu kirdeosas Keskmassiivi esimeste eelmäestike jalamil kilt- ja lubjakivi piiril.

Tänapäeval on istandused koondunud Bergeracois’sse ja Domme’i kantonisse, mis on teataval määral uuenenud.

Domme’i kantoni puhul on Campagnac-les-Quercy antiklinaalne küngas üks tipp, mis on tekkinud kriidiajastu lubjakivisse.

Portlandi ja Kimmeridge’i perioodist juuraajastu moodustistel on lubjakivi, mis on lagunenud plaatideks ning millest on nii tekkinud lamedad kivid, mida nimetatakse lauze’ideks. Nendel maatükkidel viinamarjade kasvatajad on muuseas neid lubjakiviplaate lahti murdnud, et katta nendega müürid ümberringi ning teha nendest kuivast kivist hütte, millest kuulsaimad Daglani karstiplatool on liigitatud ajaloomälestiste lisainventari hulka.

Just selle geoloogilise eripära tõttu ongi viinamarjaistandused sellel territooriumil säilinud ja arenenud. Nii nagu kogu Edela-Prantsusmaal istutati ka Périgordis viinapuud Rooma ajastul.

Algusest peale on nn kõrge piirkonna veinidega kauplemisel otsustavat rolli etendanud Dordogne’i jõgi – ainus veotee tänu lihtrilaevadele.

Dordogne’i, aga ka Garonne’i, Loti ja Tarni pidi allajõge sõitnud veinid suutsid püsima jääda ja areneda kuni 1880. aastal ilmunud viinapuutäi laastamistööni. Viinamarjaistandused taandarenesid endiselt pärast teist saatuslikku hoopi, mille andis Teine maailmasõda, mis võttis viinamarjakasvatajatelt terve põlvkonna mehi. Istandused säilisid peamiselt Bergeracois’s.

Akvataania ja kohalikest sortidest koosnevas segus on punase veini puhul suures ülekaalus 'Merlot' ja 'Cabernet' ning valge veini puhul 'Savignon' ja 'Sémillon', mõnikord koos väikese koguse 'Chardonnayga'.

Tänu sellele, et sordid nõnda üksteist täiendavad, on punased veinid paindlikud, pehmed ja tanniinised, mõnikord ka teralised, mis annab neile teatava eripära.

Roosadel veinidel on seevastu puuviljaline lõhnabukett, millest jääb meeldiv värske järelmaik.

Kuivad valged veinid on samuti puuviljalised, suus kerged, kuid nendest jääb lõpuks suhu tõhusa koguse tunne ja happeline nüanss.

Domme’i piirkond sai seetõttu, et oli Bordeaux’st kaugel, saja-aastases sõjas vähem kannatada. Kogu saja-aastasele sõjale järgnenud aja püüti viinamarjaistandusi taastada ja istutada uus viinapuid, nagu kinnitavad paljud notariaaldokumendid.

1260. aasta paiku võttis Toulouse’i krahv Domme’i piirkonna teatavatel aladel veinikümnist. Veinimüüki Sarlat’s reguleeris endine 1288. aasta statuut, mida kinnitavad 1299. aasta patendikirjad.

Praegune toodang Domme’i piirkonnas jaguneb punasteks ja roosadeks veinideks. Punased veinid on puuviljalised ja paindlikud. Tammevaatides laagerdunud veinidel on rubiinpunane värvus, puuviljane lõhn ja kergelt metsane lagritsanüanss.

Domme’i vein kuulub väidetavalt Akvitaania viinamarjaistandustesse, sest segus on ülekaalus 'Merlot N' (tume) ja 'Cabernet franc N' (tume), samas kui 'Cot N' (tume), mis on väga tugevalt esindatud naaberdepartemangus Lotis, on siin vähe kasutusel.

Tänu Domme’i veinisõprade ühingule, kuhu kuulub üle 2 000 liikme, sh 15 viinamarjakasvatajat ja tootjat, on kogu väike maapiirkond ühinenud ja ühendanud oma jõupingutused, et säilitada neid mainekaid istandusi, mille tuntus kasvab dünaamiliste ühistustruktuuride kaudu. Ajaloolised ja kultuurilised sidemed tähtsa naabri Bordeaux’ga on jätnud Périgordi viinamarjaistandustele oma jälje. Kui on olemas geomorfoloogiline ja klimaatiline järjepidevus, tegeldakse ka viinamarjakasvatusega pidevalt ning segud koosnevad samadest Akvitaania sortidest.

Kaubandussidemed on võimaldanud kahel kõrvuti asetseval viinamarjakasvatuskoolkonnal pidada dialoogi ja vahetada oskusteavet.

Dordogne’i departemangu kogu veinitoodangu annab 25 tootjat, kellest 6 on keldrid-ühistud, ning see toodang kujutab endast keskmiselt 8 500 hektoliitrit punast ja roosat veini ning 2 500 hektoliitrit valget veini.

12. septembril 1784 kehtestas Domme’i kogukond viinamarjakoristuse keelu põhimõtte, „et säilitada sellest kaitstud geograafilise tähisega piirkonnast pärit veinide maine, mis võib kaotsi minna, kui viinamarjakoristus toimub enne, kui viinamarjad on saanud päris küpseks“.

Veinikeldrid asusid peamiselt lossimise sadamate, nimelt Domme’i ja Castelnaud’ sadama vahetus läheduses, et veine saaks lihtrilaevadele viia.

XIX sajandi lõpus andis viinapuutäi esimese saatusliku hoobi istandustele, kus oli tookord 2 800 hektarit viinapuid.

Alles 1993. aastal loodi põlumajandustootjatest ja -tehnikutest ning kohalikest valitud rahvaesindajatest koosnev ühing, mis võimaldas viinamarjaistandused rekonstrueerida.

Périgordi veinid saavad oma näo lubjakiviplatoodelt, kuhu viinapuud on peamiselt istutatud. Nendel muldadel on kuivendavad omadused, mis annavad isikupära valgetele ja roosadele veinidele, mis on värsked ja hea happesuse tasemega. Muldade hea niisutusrežiim koos ookeani mõjudega võimaldavad viinamarjadel fenoolide seisukohast korralikult valmida ning seepärast on punased veinid tanniinised.

Ookeanilisemale mõjule avatud Dordogne’i oru mõju suurendab päritolunimetusega „Vin de Domme“ veinide paindlikkust ja puuviljalisust.

Iidse mainega Périgordi ja Domme’i veinidele toob kasu ka turism lähedalasuva keskaegse Sarlat’ kindluse kui erakordse vaatamisväärsuse ümber, sest siin käib ligi kaks miljonit külastajat aastas ja vändatakse paljud ajaloolised filmid.

Lisaks muudele kohaliku gastronoomia saadustele, milleks on Kreeka pähklid, maasikad, kastanid ja kabatšokid ning talleliha – rääkimata trühvlitest ja puravikest –, aitavad Périgordi veinid kaasa selle turismipiirkonna kuulsusele.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kui märge „Kaitstud geograafiline tähis“ on asendatud traditsioonilise märkega „Vin de pays“ („kaitstud geograafilise tähisega piirkonnast pärit vein“), paigutatakse märgisele Euroopa Liidu KGT logo.

Kaitstud geograafilisele tähisele „Périgord“ võib vastavalt käesolevas spetsifikaadis sätestatud tootmistingimustele lisada ühe järgmise täiendava geograafilise üksuse nime: „Dordogne“ ja „Vin de Domme“.

Geograafiliste üksuste „Dordogne“ ja „Vin de Domme“ nimede tähemärkide suurus ei tohi olla suurem kui geograafilise tähise „Périgord“ tähemärkide kõrgus või laius.

Kaitstud geograafilisele tähisele „Périgord“ võib lisada:

—	ühe või mitme viinamarjasordi nime;

—	märked primeur (noor) või nouveau (toorvein).

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4178c6c2-9742-406d-84c6-24b06b5f2f18

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

15.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 87/21

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 87/08)

Käesolev teade avaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõike 5 kohaselt.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„VOUVRAY“

PDO-FR-A0146-AM01

Teate kuupäev: 8.12.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunkti 1 on lisatud, et kommuunide loetelu on koostatud vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafilisele koodile.

Selle tulemusena on muutunud Tours-Sainte-Radegonde’i kommuuni nimi, mis on asendatud nimega Tours.

See on redaktsiooniline muudatus, mis ei muuda geograafilist piirkonda.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 1.6.

2. Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunkti 3 on lisatud, et kommuunide loetelu on koostatud vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafilisele koodile.

See on redaktsiooniline muudatus, mis ei muuda vahetus läheduses asuvat piirkonda.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 1.9.

3. Põllumajanduse keskkonnameetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki VI punkti alapunkti 2 on lisatud kaks lõiku:

„c)	täielik keemiline umbrohutõrje maatükil on keelatud;

d)	suunamata joaga mittekohapealsed pihustid (kõrgkliirenstraktoril õhukonvektorturbiinid või ostsilleerivad joatorupritsion keelatud. Kui maatüki kalle on suurem kui 20 %, võib lubada kasutada kõrgkliirenstraktoril õhukonvektorturbiine või ostsilleerivaid joatorupritse.“

Nende sätete eesmärk on võtta paremini arvesse tarbijate nõudlust, vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja kahandada seega keskkonnamõju.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

4. Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

Tootespetsifikaadi IX punkti alapunkti 5 alapunkt b on jäetud välja.

Säte on jäetud välja Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 22. mai 2017. aasta otsuse tulemusena.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

5. Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI punktis on jäetud välja alapunkt 2, kuna tegemist on aegunud üleminekumeetmega.

Lisatud on:

„4. Muud viljelustavad

Suunamata joaga mittekohapealsed pihustid (kõrgkliirenstraktoril õhukonvektorturbiinid või ostsilleerivad joatorupritsid) on lubatud kuni 31. augustini 2024. “

Selle sätte eesmärk on võimaldada ettevõtjatel kohaneda seda tüüpi seadmete kasutamise keeluga.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

Tootespetsifikaadi II peatüki I punkti on lisatud järgmine tekst:

„10. Pihustusseadmete ostu deklareerimine

Kõigi pihustusseadmete ostude kohta tuleb esitada kaitse- ja haldusasutusele deklaratsioon. Selles deklaratsioonis esitatakse eelkõige soetatud seadmete täpne kirjeldus. Sellele lisatakse seadmete ostu arve.“

See muudatus tuleb teha suunamata joaga mittekohapealsete pihustite kasutamise keelamise tõttu.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

6. Peamised kontrollitavad punktid

Peamised kontrollitavad punktid vaadati uuesti läbi, et kontrollimeetodeid kohandada.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Vouvray

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

8.	Poolvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

Vaiksed veinid

Vaiksete veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei tohi vaiksete veinide üldalkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti.

Pärast pakendamist on kuivadel vaiksetel veinidel: – fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 8 grammi liitri kohta; – üldhappesus, väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta, mis ei ole liitri kohta üle 2 grammi vähem kui fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus.

Kuivadel vaiksetel veinidel on noorena tavaliselt puuvilja- ja lillearoom, mis võib laagerdumise käigus asenduda niisuguste küpsemate varjunditega nagu mesi või pärnaõied. Kui veinid sisaldavad fermenteeritavaid suhkruid, on nende komplekssus üldiselt suurem ja säilimisvõime parem. Siis ei ole haruldased ka tugevamad eksootiliste viljade või mahedamad kuivatatud puuviljade noodid, aja möödudes tekivad sageli ka röstmandli-, mee- või küdoonianoodid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Vahuveinid ja poolvahuveinid

Pärast vahu tekitamist ei tohi vahuveinide ja poolvahuveinide üldalkoholisisaldus viinamarjavirde rikastamise korral olla üle 13 mahuprotsendi.

Vahuveinide ja poolvahuveinide lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus, vääveldioksiidi üldsisaldus ning süsinikdioksiidi sisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Peene ja kerge vahuga vahuveinile on sageli iseloomulikud puuviljade või tsitrusviljade noodid, samuti nupsusaia nüanss, mis aja jooksul tugevneb. Poolvahuveine iseloomustavad nende väiksem süsinikdioksiidi sisaldus ja pisemad mullid, mida on suus vähem tunda. Neil meeldivatel veinidel on üldiselt veinisem iseloom kui vahuveinidel.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5. Veinivalmistustavad

a. Konkreetsed veinivalmistustavad

Konkreetne veinivalmistustava

Vahuveinid või poolvahuveinid, mis on valmistatud üksnes teise kääritamise teel pudelites. Pärast vahu tekitamist ei tohi nende üldalkoholisisaldus viinamarjavirde rikastamise korral olla üle 13 mahuprotsendi.

Pärast rikastamist ei tohi vaiksete veinide üldalkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti.

Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida kohustusi, mis on kehtestatud liidu tasandil ning maa- ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime).

Viljelustava

– Istutamisviisid

a)	Istutustihendus. Puude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta ja ridadevaheline kaugus peab olema kuni 1,60 meetrit. Viinapuude vahe samas reas on 0,90 meetrit või rohkem.

Lõikamisnõuded. Viinapuud lõigatakse lühikeseks, jättes võrsed, kusjuures igas harus on üks või kaks võrset kõige rohkem kahe pungaga. Igal puul võib maksimaalselt ühele võrsele jätta kuni kolm punga. Ühe taime kohta on keskmiselt 10 punga, kuid mitte üle 13 punga. Alla 10aastaste viinapuude puhul on taime kohta siiski kõige rohkem kaheksa punga. Pung tähendab iga punga, mis on kroonjoonest eraldunud üle 5 mm võrra.

b. Maksimaalne saagikus

Vaiksed veinid

65 hektoliitrit hektari kohta

vahuveinid ja poolvahuveinid

78 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Vaiksete veinide puhul toimuvad viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine ja laagerdamine ning vahuveinide ja poolvahuveinide puhul viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine, laagerdamine ja pakendamine Indre-et-Loire’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil (loetelu on koostatud 2020. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal): Chançay, Noizay, Parçay-Meslay, Reugny, Rochecorbon, Tours, Vernou-sur-Brenne, Vouvray.

7. Peamine veiniviinamarjasort / Peamised veiniviinamarjasordid

'Chenin B' (hele)

'Orbois B' (hele)

8. Seos(t)e kirjeldus

a) Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetuse „Vouvray“ geograafiline piirkond, mis asub Toursi linna lähedal ja sellest ülesvoolu, paikneb platool, millesse lõikub hulk suuremaid ja väiksemaid kuivi orge, mis lõpevad Loire’i jõe orus sageli järsu kaljuga.

Platoo on üsna künkliku reljeefiga ning selle kõrgus jääb 85 ja 110 m vahele. Sellel künklikul maastikul leiab külastaja eest keldreid ja koopaelanike eluasemeid, mis on uuristatud orgude kollasest tufist kaljudesse. Selle platoo tugikarkassi moodustab pehme kriidist (Toroni tuff) baas. Senoni, eotseeni ja Mio-pliotseeni ajastu savi ja räni elementidega kaetud baasi peal asuvad tuule tekitatud mudasetted kvaternaari ajastust. Geograafiline piirkond hõlmab kaheksa kommuuni territooriumi Loire’i jõel või selle oru ja lisajõgede orgude vahetus läheduses.

Viinamarjade korjamiseks täpselt piiritletud maatükkidel on pinnas, mis on moodustunud platoo geoloogilise aluskihi erosiooni tulemusena ning vastab Loire’i jõele avaneva kalju ja sellesse lõikuvate suuremate ja väiksemate orgude äärtele. Need maatükid asuvad kas mäenõlvadel, kus on savi- ja lubjakivimullad, või platoo servadel, kus on savi- ja ränimullad.

Geograafilise piirkonna kliima on ookeaniliste ja kontinentaalsete mõjude ristumiskohas nõrgalt ookeaniline. Loire reguleerib temperatuuri ja sama rolli täidavad ka orud, mis kuivatavad nõlvade külma õhku. Suvel on tavaliselt vähemalt üks mõnepäevane kuumalaine. Sademete hulk on ligikaudu 680 millimeetrit aastas.

b) Inimtegur, mis aitab seosele piirkonnaga kaasa

On liikvel üks legend, et siis, kui loodi Marmoutier’ klooster (372), mis asub Sainte-Radegonde’i kommuuni territooriumil, mis praegu on ühendatud Toursi linnaga, olevat Saint-Martin hakanud IV sajandil kasvatama neid viinamarjasorte, mis kasvavad veel praegugi, ja kasutama viinapuude lõikamise meetodeid, mida kasutati veel ka 2010. aastal. Viinapuu lühikeseks lõikamise eelised olevat avastatud tänu sellele, et tema eesel oli maiasmokk.

Juba alates XIII sajandi algusest on platoo kivistel ja lubjakivistel nõlvadel ja servadel asuvatel maatükkidel kasvatatud heledaid viinamarjasorte. Vanad tekstid kinnitavad, et sort ’Chenin B’ (hele), mida kohapeal tuntakse nimetuse „pineau de la Loire“ all, on viinamarjaistanduste väärisviinamarjasort. Rabelais mainis XVI sajandil oma teoses „Gargantua“ järgmist: „See on ju pinoo. Oi sa mõnus valge vein! Nagu samet, ausõna!“ Tuffi, st pehmesse kriidimaterjali, mis moodustab platoo esimesed geoloogilised kihistused, uuristati avarad keldrid juba Rooma ajastul ja seda jätkati kuni XX sajandini. Need keldrid, mida kasutati viinamarjade töötlemise, vahuveini valmistamise, laagerdamise ja säilitamise keldritena, soodustasid seega viinamarjakasvatuse arengut ja veinikaubandust.

Prantsuse kuningate viibimine Toursi piirkonna lossides XIV ja XVI sajandil aitas märgatavalt Toursi viinamarjaistanduste arengule ja tuntusele kaasa. Prantsuse kuningale kuulus kuulsaid „Vouvray“ veine ja neil oli tema laual tähtis koht. Loire’i jõgi oli tollal ideaalne transpordivahend ning XIX sajandi lõpuni turustati Vouvray veine Põhja-Euroopa riikides tänu Madalmaade vahendajatele.

Pärast viinapuutäikriisi tegutsesid Vouvray tootjad üheskoos kiiresti ning XX sajandi esimesel poolel nägi ilmavalgust hulk akte, mille eesmärk oli neid veine kaitsta ja edendada. Juba 1906. aastal loodi nende kaitseks ametiühing, mille ülesanne oli võidelda kõlvatu konkurentsiga, mida osutasid mõned südametunnistuseta kauplejad, kes müüsid teistest piirkondadest pärit halva kvaliteediga veine nimetuse „Vouvray“ all.

1929. aastal otsustati ühes kohtuotsuses, et päritolunimetust „Vouvray“ võib kasutada üksnes veinide puhul, mis on toodetud Vouvray, Vernou, Chançay, Noizay, Reugny, Rochecorboni ja Sainte-Radegonde’i kommuuni territooriumil. 1936. aastal tunnustati eri veinikategooriate puhul kontrollitud päritolunimetust „Vouvray“, millel on sama geograafiline piirkond, nagu määratleti 2010. aastal. Seda edendas 1937. aastal loodud veinitsunft.

Kuna toodang pidevalt kasvas, moodustasid tootjad 1953. aastal „Vouvray“ tootjate keldri – ühiskeldri, mis oli 2010. aastal ikka veel põhitootja. 2009. aastal oli viinapuude kasvuala ligikaudu 2 200 hektarit ja seda käitas 165 ettevõtjat. Toodetakse vaikseid veine (umbes 50 000 hektoliitrit) ning vahuveine ja poolvahuveine (ligi 70 000 hektoliitrit). Vaiksed veinid. Kuivadel vaiksetel veinidel on noorena tavaliselt puuvilja- ja lillearoom, mis võib laagerdumise käigus asenduda niisuguste küpsemate varjunditega nagu mesi või pärnaõied. Kui vaiksed veinid sisaldavad fermenteeritavaid suhkruid, on nende komplekssus üldiselt suurem ja säilimisvõime parem. Siis ei ole haruldased ka tugevamad eksootiliste viljade või mahedamad kuivatatud puuviljade noodid, aja möödudes tekivad sageli ka röstmandli-, mee- või küdoonianoodid.

Vahuveinid. Peene ja kerge vahuga vahuveinile on sageli puuviljade või tsitrusviljade nüansid, samuti nupsusaia nüanss, mis aja jooksul tugevneb. Poolvahuveinid. Poolvahuveine iseloomustavad nende väiksem süsinikdioksiidi sisaldus ja pisemad mullid, mida on suus vähem tunda. Neil meeldivatel veinidel on üldiselt veinisem iseloom kui vahuveinidel. Vahuveinid ja poolvahuveinid. Vahuveine toodetakse sealsamas, kus vaikseid veine. Kui avastati, et keldrisse paigutatud pudelites algas mõnikord loomulikult uus käärimine, tekkis viinamarjakasvatajatel soov selliste nn looduslike vahuveinide nähtust oma kontrolli alla saada ja seda ära kasutada. Nii sündisid XIX sajandil veinid, mida pakuti tarbijale poolvahuveinidena. Tuginedes tekkiva veiniteaduse alustele, tehti 1840. aastatel esimesed katsed valmistada vahuveini traditsioonilisel viisil. Tufipinnasesse kaevatud keldrid on seega tegur, mis aitas kaasa nende veinide valmistamise arengule, kuna see protsess nõuab suuri ühtlaste tingimustega ladustamis- ja käitlemisruume. Enam kui sajandi jooksul omandatud kogemustega oli vahuveinivalmistajatel 2010. aastaks tekkinud oskusteave, mis väljendub täielikult nende kuveede koostises. Restidel laagerdumine vähemalt 12 kuu jooksul aitab kaasa veinide lõhna ja komplekssuse kujunemisele.

Vaiksed veinid. „Vouvray“ geograafilises piirkonnas, mis asub sordi 'Chenin B' (hele) kasvatamise klimaatilise kasvatusala piiril – kusjuures see sort on Loire’i jõe oru väärisviinamarjasort, aga ka hiline sort –, esineb looduslikke eelisolukordi, mis veinide puhul avalduvad omapärases lõhnabuketis ja tähelepanuväärses tasakaalus.

Nende veinide elegantsi ja omapära tõttu on tootmisvõimsust ja -potentsiaali vaja hallata optimaalselt, mis väljendub nõrkades pookealustes, rangete viinamarjaistutusnõuete järgimises ning lühikeseks lõikamises. Geograafilises piirkonnas eriti silmatorkava aastakäigumõju tõttu on ettevõtjad põlvest põlve hakanud viinamarjade erinevaid küpsustingimusi kontrollima. Nii sisaldavad korjatud viinamarjad kas rohkem või vähem suhkrut olenevalt konkreetsel aastal valitsenud olukorrast ja ilmastikutingimustest. Selle loodusliku rikkuse austamine on toonud kaasa eri liiki veinide tootmise. Kui ilmastikutingimused viinamarjade korjamisel on eriti soodsad, valmistatakse kõige suurema suhkrusisaldusega viinamarjadest suure fermenteeritavate suhkrute sisaldusega veine pärast kontsentreerimist nii, et viinamarjad jäetakse puudele kuivama või oodatakse, kuni marjad on omandanud Botrytis cinerea toimel väärishallituse.

Määratletud maatükkide piirkonda, kust viinamarju korjatakse ja mis väljendab tavasid, on liigitatud ainult maatükid, kus mullale on iseloomulikud head niiskus- ja temperatuuritingimused. Nimetusega „Vouvray“ hõlmatud veinide kvaliteeti ja omapära saab seletada viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide valikuga ning nende tootmistavade kohandamise ja seejärel püsivusega, mille viinamarjakasvatajate kogukond on põlvkondade jooksul välja töötanud.

Nimetusega „Vouvray“ hõlmatud veinide maine on olnud väga hea juba alates XIII sajandist ning viinamarjaistanduste laienemisele ja nende veinide levitamisele Loire’i mereväe poolt aitasid kaasa mungad. XVI ja XVII sajandil, mil tegutsesid Madalmaade vahendajad, kasvas nende veinide maine nii välismaal kui ka Prantsusmaal ning 2010. aastal turustati veine väljaspool riigi territooriumi või eksporditi kogu maailma.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

—	kõik vabatahtlikud märked kantakse etiketile tähemärkidega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt ega laiuselt) üle kahe korra suuremad kui tähemärgid, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse;

—	tähed, mida kasutatakse geograafilise nimetuse „Val de Loire“ märkimiseks, ei tohi olla suuremad (kõrguselt ega laiuselt) kui kaks kolmandikku tähtede suurusest, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse;

—	tootespetsifikaadi IX punkti alapunkti 1 alapunktile b vastavate vaiksete veinide märgistuses peab kindlasti olema sõna „kuiv“ (sec);

—

kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistuses võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on:

—	kantud katastrisse;

—	märgitud saagideklaratsioonile.

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse veinide puhul seoses viinamarjade töötlemise, vaiksete veinide valmistamise ja laagerdamisega ning vahuveinide ja poolvahuveinide puhul seoses viinamarjade töötlemise, veinide valmistamise, laagerdamise ja pakendamisega erandit, koosneb Indre-et-Loire’i departemangu järgmise kommuuni territooriumi ühest osast (2020. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal): Nazelles-Négron (territooriumi osa, mis jääb departemangu maanteest nr 1 põhja poole ja departemangu maanteest nr 75 lääne poole).

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

—	vahuveinid ja poolvahuveinid, mis on valmistatud üksnes teise pudelis kääritamise teel;

—	vahuveinid ja poolvahuveinid viiakse tarbija jaoks turule pärast vähemalt 12 kuu pikkuse laagerdamisperioodi, mida hakatakse arvestama alates villimiskuupäevast.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-c92ca6c9-395b-44ee-b1c9-ba8a143bb101

(1) ELT L 9, 11,1,2019, lk 2,

15.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 87/27

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetusetootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 87/09)

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikega 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„MOULIN-À-VENT“

PDO-FR-A0933-AM02

Teate esitamise kuupäev: 9.12.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Geograafiline piirkond

I peatüki IV jao 1. punkti on pärast sõnu „järgmised“ (suivantes) lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab geograafilise piirkonna puhul viidata 2019. aasta ametliku geograafilise koodi kehtivale versioonile ning suurendab geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlust.

Geograafilise piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Samuti on lisatud lause, millega teavitatakse ettevõtjaid sellest, et INAO veebisaidi kaudu võimaldatakse juurdepääs geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafilistele dokumentidele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2. Kasvatusalade piirkond

IV jao 2. punkt on asendatud järgmisega: „Veinid pärinevad üksnes viinapuudelt, mis kasvavad tootmiseks määratud maatükil, mille riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (Institut national de l’origine et de la qualité) kiitis heaks pädeva riikliku komitee 14. novembri 2019. aasta koosolekul.“

Selle muudatuse eesmärk on näidata ära kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusalade kogupindala muudatuse heaks kiitis. Kasvatusalade piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Vahetus läheduses asuv piirkond

I peatüki IV jao 3. punkti on pärast sõnu „järgmised“ (suivantes) lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab vahetus läheduses asuva piirkonna puhul viidata 2019. aasta ametliku geograafilise koodi kehtivale versioonile, mille on avaldanud riiklik statistika- ja majandusuuringute instituut (INSEE).

Kõnealuse piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Selle viite lisamine võimaldab suurendada vahetus läheduses asuva piirkonna määratluse õiguskindlust, nii et seda ei mõjuta hilisemad kommuunide või kommuunide osade liitmised või jagamised või nende nimede muutumised.

Samuti on ajakohastatud vahetus läheduses asuva piirkonna koosseisu kuuluvate kommuunide nimekirja, muutmata selle piirkonna ulatust, võttes arvesse enne 2019. aastat toimunud haldusmuudatusi.

Koonddokumendi punkti „Täiendavad tingimused“ muudetakse vastavalt.

4. Üleminekumeede

I peatüki XI jao punkt 3 on välja jäetud, kuna ajavahemik, mille jooksul ettevõtjad said kasutada kasvatamisperioodi hõlmavat erimeedet ja sellest tulenevalt toote tarbijatele turustamise erikuupäeva, on möödunud.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimisega seotud tegurid

—	Ettevõtjaid kontrollib edaspidi sertifitseerimisasutus, seetõttu on tootespetsifikaadi II peatüki asjaomastes osades asendatud sõna „inspekteerimiskava“ (plan d’inspection) sõnaga „kontrollikava“ (plan de contrôle). See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

—

Viited kontrolliasutusele:

III peatüki II jaos: selles osas esitatud redaktsioonilisi eeskirju on muudetud, muudatust kohaldatakse alates tootespetsifikaadi heakskiitmisest 2011. aasta detsembris, seejuures ei esitata enam kontrolliasutuse täielikke kontaktandmeid, kui kontrolli teeb sertifitseerimisasutus.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Moulin-à-Vent

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

Veini(de) kirjeldus

Analüütiline kirjeldus

Tegu on kuivade punaste vaiksete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Pakendamisel on punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,4 g/l.

Valminud ja pakendamiseks valmis veinidel on järgmised analüütilised omadused:

maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos, fruktoos) sisaldus: 3 grammi liitri kohta.

Maksimaalse üldalkoholisisalduse, minimaalse tegeliku alkoholisisalduse, minimaalse üldhappesuse ning maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse puhul kohaldatakse liidu õigusaktides sätestatud nõudeid.

Veinidel on intensiivne värvus, mis ulatub rubiinpunasest granaatõunapunaseni. Lõhnabuketis on tunda õite ja küpsenud punaste puuviljade lõhnanüansse, mis aegamööda muutuvad vürtsikamaks, meenutades trühvlit või ulukiliha. Maitsebukett on külluslik ja nüansirikas ning samal ajal on olemas tasakaal intensiivsuse, terviklikkuse ja väljapeetuse vahel.

Veini on võimalik nautida ka värskena, kuid pärast mitmeaastast seismist on veinid peenekoelisemad ja intensiivsemate maitseomadustega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	14,17
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

—	Puutükkide kasutamine on keelatud.

—	Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

—	Subtraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 10 %.

Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning põllumajanduse ja merekalanduse seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

Viljelustavad

Istutustihedus

ÜLDSÄTTED

Puude minimaalne istutustihedus on 6 000 tüve hektari kohta.

Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 2,1 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas peab olema üle 0,8 meetri.

ERISÄTTED

Eeldusel, et järgitakse minimaalse istutustiheduse nõuet 6 000 tüve hektari kohta, võivad viinamarjaistandustes tootmise mehhaniseerimise huvides olla rajatud kuni 3 meetri laiused ridadevahelised vahekäigud.

Viinapuude lõikamise eeskirjad

—	Viljapuude lõikamine peab olema lõppenud 15. maiks;

—	veini valmistamiseks kasutatavate viinapuude võrsed lõigatakse lühikeseks (lehtri- või lehvikukujuline vorm, või ühe- või kaheõlaline või „V-kujuline“ Royat’ nöörpuu vorm), jättes tüve kohta kuni 10 punga;

—	igale tüvele jäetakse 3–5 võrset kuni 2 pungaga; puu noorendamiseks võib igal tüvel olla vana viinapuu võsu külge poogitud võrse, millel on kuni 2 punga;

—	võrakujunduse korral või lõikamismeetodi muutmisel jäetakse viinapuudele kuni 12 punga tüve kohta.

Mehaanilise viinamarjakoristusega seotud sätted

a)	– Viinamarjade kasvatusalalt veinivalmistamisüksusesse transportimiseks kasutatavate konteinerite puhul võib koristuskõrgus olla kuni 0,50 meetrit;

b)	– konteinerid on valmistatud keemiliselt mitteaktiivsest ja toiduainete jaoks sobivast materjalist;

c)	– saagikoristus- ja veotehnika on varustatud vee äravoolusüsteemiga või asjakohaste kaitsevahenditega.

b. Maksimaalne saagikus

61 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub järgmiste kommuunide territooriumil vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—	Rhône’i departemang: Chénas;

—	Saône-et-Loire’i departemang: Romanèche-Thorins.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

’Aligoté B’

’Gamay N’

’Melon B’

8. Seos(t)e kirjeldus

Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond hõlmab Beaujolais mägede (Monts du Beaujolais) idakülge, eeskätt Rémonti mäe (kõrgus 510 meetrit) nõlva ja Saône’i jõe madaliku poole suunatud terrasse, jäädes Mâconist 15 kilomeetrit edela ja Villefranche-Sur-Saône’ist 25 kilomeetrit põhja poole.

Seega jääb see piirkond Chenas’ kommuuni ja Romanèche-Thorinsi kommuuni territooriumile, Rhône’i ja Saône-et-Loire’i departemangude ühisele piirialale.

Viinamarjade kasvatamiseks ette nähtud maatükid asuvad orguderikkal maastikul, mida piiritlevad lääne poolt kohati väljaulatuvad nõlvad Chenas’ asula juures ja ida poolt laugjamad nõlvad ja terrassid, mis ulatuvad kuni Romanèche-Thorinsini. Piirkonna kõrgus jääb seega vahemikku 190–420 meetrit.

80 % muldadest on moodustunud liivasest muredast mügist, mis on roosaka värvusega ja pärineb aluspõhja graniitkalju murenemisest ning mille kohta kasutatakse prantsuse keeles nimetusi grès või gore. Lõunapoolses osas ning idaservas on kolluviaalsetel aladel välja kujunenud vaheldusrikkamad mullad. Tegemist on väikeste kivide ja kruusaga segunenud liiva-mudaseguse pinnasega. Mullad on üldiselt vett hästi läbilaskvad ning sisaldavad ohtralt raud- ja mangaanoksiidi, mis on hajutatud graniidimassis olevate maagisoontena.

Tuleb märkida, et Prantsusmaa kõige suurem mangaani leiukoht avastati 1750. aasta paiku Romanèche-Thorinsis. Seda ladet kasutati XVIII sajandist kuni XIX sajandini ja kaevandamine ulatus kuni küla keskväljakuni. Kõnealust maaki kutsuti omal ajal nimega romanéchite, tegemist oli musta ja väga raske kivimiga.

Valitsev kliima on nõrgalt ookeaniline, mõjutatud kontinentaalsest ja vahemerelisest kliimast. Sademed jagunevad aasta piires ühtlaselt ning aasta keskmine temperatuur jääb 11 °C lähedale. Beaujolais mäed on oluline kaitsev tegur läänetuulte eest, nõrgendades sellega ookeani mõju. Mägede tekitatud fööni mõjul muutub niiske õhk kuivemaks, samuti suureneb päikesevalguse ja väheneb sademete hulk.

Viinapuude arengus mängib olulist rolli ka Saône’i jõe lai org, mis suurendab viinapuudele langeva päikesevalguse kogust ja kannab edasi vahemerelise kliima mõjusid, mida eeskätt iseloomustab suvine suur palavus.

Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Viinamarjakasvatusega on geograafilises piirkonnas tegeletud juba ammustest aegadest.

Suzanne BLANCHET märgib oma teoses „Burgundia veinid“ (Les vins de Bourgogne), et viinapuude kasvatamine metsarikkas Mâconi ja Lyoni piirkonnas on toimunud juba alates I sajandist (PLINIUS VANEM). III sajandil transporditi sel ajal amforatesse villitud veini lähedalasuvat Saône’i jõge pidi Lyoni linna.

Viinamarjaistanduste kiire areng algas XV sajandi lõpus, ajal, mil Lyoni kõrgklass rikastus siidikaubanduse ja panganduse abil.

Beaujolais’ piirkonna veinikaubandus laienes oluliselt XVIII sajandi jooksul ja see tõi kaasa olulised muutused viinamarjaistandustes. Suured maavaldused jagati väiksemateks rendimaatükkideks (metayages), mis on geograafilises piirkonnas olemas tänapäevalgi.

Riigiarhiivis olevas 1722. aasta dokumendis on märgitud: „Romanèche on üks Mâconi piirkonna neljast asulast, kust saadetakse kõige rohkem veinitünne Pariisi“.

Kontrollitud päritolunimetus on seotud Romanèche-Thorinsi mäekünkale 1550. aastal ehitatud iidse tuuleveskiga. Veskis jahvatati vilja kuni XIX sajandi keskpaigani. Praegu on tegemist ajaloomälestisega. Veski asub viinamarjaistanduse keskel ja on nähtav väga kaugelt, seetõttu sobib see hästi veini „Moulin-à-vent“ geograafilise piirkonna tunnusmärgiks.

Mâconi kohtu 17. aprilli 1924. aasta otsusega määratleti ametlikult geograafiline piirkond, milles valmistatud veine on lubatud turustada nime „Thorins ou Moulin-à-Vent“ all. Järgmisel aastal asutati ametlikult viinamarjakasvatajate ühing (Union des viticulteurs), mis koostas kontrollitud päritolunimetuse tunnustamise taotluse; päritolunimetus kinnitati 11. septembri 1936. aasta dekreediga. Segaduse vältimiseks loobuti nimest „Thorins“.

Samaaegselt moodustasid umbes nelikümmend tootjat kooperatiivse veinikoja, mis asutati 1934. aastal Chenas’s asuvas Michauds’ veinimõisas, kus valmistati 20 % kogu veinikogusest ning mis oli kogu tööstusharu jaoks oluline arenduskeskus.

Kontrollitud päritolunimetusega veini „Moulin-à-vent“ iseloomustab piirkonna traditsioonide ja kaasaegsete tehnoloogiliste meetodite ühendamine.

Püüdes välja arendada kvaliteetset veini, õppisid tootjad kasutama ja kasvatama viinamarjasorti ‘Gamay N’, eeskätt seoses võimalusega suurendada istutustihedust ja kasutada võrsete lühikeseks lõikamist.

Et kindlustada viinamarja hea küpsemine, peab viinamarjakasvataja tagama, et viinapuude lehepind oleks piisav. Sellisel juhul on viinapuudel võimalik kasutada püsivat toestussüsteemi. Samaaegselt võtsid tootjad kasutusele eripärase veinivalmistamise meetodi, mis hõlmab paralleelselt traditsioonilist ja pooleldi süsihappelist matseratsiooni.

Tegemist on peamiselt pereettevõtetega, kus töötab samaaegselt mitu põlvkonda.

Viinamarjaistanduste pindala moodustas 2010. aastal 650 hektarit ning aastane kogutoodang oli keskmiselt 30 000 hektoliitrit.

Teave toodete kvaliteedi ja omaduste kohta

Veinidel on intensiivne värvus, mis ulatub rubiinpunasest granaatõunapunaseni.

Lõhnabuketis on tunda õite ja küpsenud punaste puuviljade lõhnanüansse, mis aegamööda muutuvad vürtsikamaks, meenutades trühvlit või ulukiliha.

Maitsebukett on külluslik ja nüansirikas ning samal ajal on olemas tasakaal intensiivsuse, terviklikkuse ja väljapeetuse vahel.

Veini on võimalik nautida ka värskena, kuid pärast mitmeaastast seismist on veinid peenekoelisemad ja intensiivsemate maitseomadustega.

Põhjuslikud seosed

Graniitseljandiku nõlvadel paiknev Moulin-à-vent on kõige vanem veinide „Crus du Beaujolais“ valmistamise piirkond.

Viinamarjaistandus paikneb ühtlasel graniitaluspinnal, mida läbivad mitmed mangaanimaagi sooned, mis on pinnases nähtavad hajutatud fragmentidena. Ammusest ajast on räägitud, et see must mineraal annab veinidele nende eriomadused.

Viinamarjasordi ’Gamay N’ kasvatusalad paiknevad laugjatel nõlvadel, mis on ida ja kagu suunas päikesele avatud ning mida kaitsevad läänetuulte eest Beaujolais mäed. Tänu sellisele paiknemisele soojendavad neid kasvatusalasid esimesed päikesekiired juba varahommikust alates.

Väheviljakas graniidist aluspind soodustab pigem mõõdukat saagikust ja toetab veinis tuntavate puuviljaliste lõhna- ja maitseomaduste väljakujunemist.

Tootjad on hoolikalt eraldanud parimad kasvatusalad ja esitavad kõige mainekamate asukohtade nimed ka veinide märgistusel.

Veini „Moulin-à-vent“ maine pärineb ammustest aegadest. Sellest annab tunnistust juba XVIII sajandil esitatud Mâconi kaupmehe Pierre-Étienne CHALANDONi kaebus, mille kohaselt ta kahtlustab, et teatud tootja on talle pakkunud veini „Moulin-à-vent“ nime all kolmanda- või neljandajärgulist veini. JULLIEN annab oma 1816. aastal ilmunud teoses „Kõikide tuntud viinamarjaistanduste topograafia“ (Topographie de tous les vignobles connus) veinile „Moulin-a-vent“ kõrge hinnangu, nimetades seda „esmaklassiliseks“ veiniks, mis võib pudelis säilida üle kümne aasta.

Veini tootjad on oma tunnusmärgina säilitanud tuuleveski (moulin à vent), mis on ka kontrollitud päritolunimetuse sümboliks, mis on esitatud paljudel märgistel ja reklaamiväljaannetel ning mida on oma loomingus kujutanud maalikunstnik Maurice UTRILLO.

1996. aastal moodustasid veini „Moulin-à-vent“ tootjad koos veini „Chénas“ tootjatega veinitootjate ühingu „Confrérie des Maîtres Vignerons de Chénas et Moulin-à-Vent“ ning kinnitasid pidulikul tseremoonial kahe kontrollitud päritolunimetusega veini kõrget mainet.

9. Muud olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja kääritamist käsitlevat erandit, hõlmab 2019. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Côte-d’Ori departemang:

Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chamboeuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Clémencey, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L’Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée, Vougeot;

—

Rhône’i departemang:

Alix, Anse, L’Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Chasselay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Dardilly, Denicé, Deux Grosnes (ainult endise Avenas’ kommuuni territoorium), Dracé, Emeringes, Fleurie, Fleurieux-sur-l’Arbresle, Frontenas, Gleizé, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Le Perréon, Pommiers, Porte des Pierres Dorées. Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Sain-Bel, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Sainte-Paule, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Val d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche-sur-Saône, Ville-sur-Jarnioux, Villié-Morgon, Vindry-sur-Turdine (ainult endiste Dareizé, Les Olmes’i ja Saint-Loup’ kommuunide territoorium);

—

Saône-et-Loire’i departemang:

Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-les-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-La-Loyère (ainult endise La Loyère’i kommuuni territoorium), Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse sur Fregande (ainult endiste Donzy-le-Nationali, Massy ja La Vineuse’i kommuunide territoorium), Vinzelles, Viré;

—

Yonne’i departemang:

Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Montholon (ainult endiste Champvalloni, Villiers sur Tholoni ja Volgré kommuunide territoorium), Mouffy, Moulins-en-Tonnerrois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Yrouerre.

Märgistus

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

– kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada väiksemale geograafilisele piirkonnale, kui kõnealune piirkond on

—	katastriüksuse nimi;

—	märgitud saagideklaratsioonile.

Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius ei ole suuremad kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

– Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada laiemale geograafilisele piirkonnale „Vin du Beaujolais“ või „Grand Vin du Beaujolais“ või „Cru du Beaujolais“.

Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kaitstud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-10009261-9fab-4519-9359-c1535d713844

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

15.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 87/35

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 87/10)

Käesolev teade avaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõike 5 kohaselt.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„MINERVOIS“

PDO-FR-A0330-AM01

Teate kuupäev: 14.12.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Piiritletud kasvatusala heakskiitmise kuupäev

Selle muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusala muudatuse heaks kiitis. Kasvatusala piiritlemise eesmärk on määrata geograafilises tootmispiirkonnas kindlaks maatükid, mis sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

2. Viinamarjasordid

Lubatud viinamarjasortide loetelu täiendatakse roosade ja valgete veinide tootmise puhul kahe uue viinamarjasordiga: 'Grenache gris G' (hall) ja 'Viognier'. Need tootmispiirkonnas juba olemasolevad sordid on kaasatud täiendavate sortidena, et ühtlustada KPNiga veini „Minervois“ ja piirkondliku KPNiga veini „Languedoc“ sortide segu.

Seetõttu on roosade veinide tootmisel ette nähtud täiendavate sortide loetellu lisatud 'Grenache gris G' (hall).

Valgete veinide tootmisel ette nähtud täiendavate sortide loetellu on lisatud 'Grenache gris G' (hall) ja 'Viognier blanc B' (hele).

3. Eeskirjad viinamarjasortide osakaalu kohta põllumajandusettevõttes

Eeskirju viinamarjasortide osakaalu kohta põllumajandusettevõttes on täpsustatud sortide 'Grenache gris' ja 'Viognier' puhul.

—

Roosade veinide puhul on kolmandale lõigule lisatud järgmine lõik:

„–	Sordi 'Grenache gris G' (hall) osakaal on kuni 20 % segust.“

—

Valgete veinide puhul on kolmandale lõigule lisatud järgmine lõik:

„–	Sordi 'Viognier blanc B' (hele) osakaal on kuni 10 % segust.“

4. Märgistus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale Languedoc märke „Grand Vin du Languedoc“ abil.

Kaitstud päritolunimetusele võib lisada ka väiksema täiendava geograafilise üksuse nimetuse, tingimusel et tegemist on katastrisse kantud nimetusega ja see on esitatud saagideklaratsioonis.

Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast KPNi ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole KPNi tähtede suurusest.

5. Deklareerimiskohustused

Kaitstud päritolunimetusega toote valmistamiseks kasutatavate maatükkide eelnevale deklaratsioonile tuleb lisada andmed selle kohta, milliseid maatükke saab niisutada.

6. Viide kontrolliasutusele

Viited kontrolliasutusele on koonddokumendis ajakohastatud.

KPNi tootespetsifikaadi II peatüki II punkti on muudetud, täpsustamaks, et kontrolli teeb nüüd kontrolliasutus, mitte enam järelevalveasutus, tegutsedes kontrolli eest vastutava asutuse INAO, Institut National de l’Origine et de la Qualité nimel.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Minervois

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

1. Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Veinide analüütilised omadused

Asjaomased veinid on kuivad punased, roosad ja valged vaiksed veinid.

Punaste, roosade ja valgete veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti.

Punase veini puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus ei ületa 14 mahuprotsenti, on fermenteeritavate suhkrute maksimumsisaldus 3 grammi (glükoos + fruktoos).

Punase veini puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 mahuprotsendi, on fermenteeritavate suhkrute maksimumsisaldus 4 grammi (glükoos + fruktoos).

Punaste veinide puhul on õunhappesisaldus kuni 0,4 grammi liitri kohta.

Roosade ja valgete veinide maksimaalne fermenteeritavate suhkrute sisaldus on 4 grammi (glükoos + fruktoos).

Lenduvate hapete sisaldus, vääveldioksiidi kogusisaldus ja üldhappesus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Veinide organoleptilised omadused

Punaseid veine toodetakse tava kohaselt seguna, milles sordid 'Grenache N' (tume), 'Mourvèdre N' (tume) ja 'Syrah N' (tume) on esindatud vähemalt 60 % ulatuses. Need on purpurset värvi ja violetse helgiga. Et nende tasakaal ja rikkalik lõhnabukett toovad meelde punased marjad, on neid võimalik tarbida noorena.

Neil soojadel ja jõulistel veinidel, millel on sageli vürtsiseid ja lagritsasi lõhnanoote, on hea vananemisvõime.

Roosad veinid on heleda lõheroosa värvusega ning nende lõhnabukett meenutab punaseid marju. Need on korraga nii värsked kui ka jõulised ning harmoonilised ja püsivad.

Valged veinid on kahvatukuldse värvuse ja rohelise helgiga. Need komplekssed ja soojad, silmatorkavate lilleaktsentidega veinid jätavad suhu niisuguste värskete puuviljade elavaid noote nagu virsik, mango või ka aprikoos.

5. Veinivalmistustavad

a. Konkreetsed veinivalmistustavad

Viljelustava

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta. Reavahe ei või olla suurem kui 2,5 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahemaa ei või olla väiksem kui 0,8 meetrit.

Viinapuud lõigatakse enne etappi E nii, et jäetakse alles kolm avanenud lehte kahel esimesel pungal.

—	Viinapuud lõigatakse lühikeseks, nii et igal viinapuul oleks kuni 12 punga. Igal võrsel on kõige rohkem kaks punga.

—	Viinamarjasorte 'Marsanne B' (hele), 'Roussanne B' (hele) ja 'Syrah N' (tume) võib lõigata üheõlalise Guyot’ vormi meetodil nii, et jäetakse kõige rohkem 10 punga puu kohta, millest kuni kuus punga tuleb jätta pikale võrsele ning ühele-kahele kõrvalvõrsele võib kummalegi jätta kuni kaks punga.

—	Kastmine võib olla lubatud.

Konkreetne veinivalmistustava

Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine veini valmistamisel nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Peale eespool esitatud sätte tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustustest.

b. Maksimaalne saagikus

60 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub järgmiste kommuunide territooriumil:

—

Aude'i departemang: Aigues-Vives, Argeliers, Argens-Minervois, Azille, Badens, Bagnoles, Bize-Minervois, Blomac, Bouilhonnac, Cabrespine, Castelnau-d’Aude, Caunes-Minervois, Ginestas, Homps, Laure-Minervois, Limousis, Mailhac, Malves-en-Minervois, Marseillette, Mirepeisset, Paraza, Pépieux, Peyriac-Minervois, Pouzols-Minervois, Puichéric, La Redorte, Rieux-Minervois, Roquecourbe-Minervois, Roubia, Rustiques, Saint-Couat-d’Aude, Saint-Frichoux, Saint-Nazaire-d’Aude, Sainte-Valière, Sallèles-Cabardès, Salsigne, Tourouzelle, Trassanel, Trausse, Trèbes, Ventenac-en-Minervois, Villalier, Villarzel-Cabardès, Villegly, Villeneuve-Minervois.

—	Hérault' departemang: Agel, Aigne, Aigues-Vives, Azillanet, Beaufort, Cassagnoles, La Caunette, Cesseras, Félines-Minervois, La Livinière, Minerve, Montouliers, Olonzac, Oupia, Saint-Jean-de-Minervois, Siran.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

'Bourboulenc B' (hele) – 'Doucillon blanc'

'Carignan N' (tume)

'Cinsaut N' (tume) – 'Cinsault'

'Clairette B' (hele)

'Grenache N' (tume)

'Grenache blanc B' (hele)

'Grenache gris G' (hall)

'Lledoner pelut N' (tume)

'Macabeu B' (hele) – 'Macabeo'

'Marsanne B' (hele)

'Muscat à petits grains blancs B' (hele) – 'Muscat', 'Moscato'

'Piquepoul blanc B' (hele)

'Piquepoul noir N' (tume)

'Rivairenc N' (tume) – 'Aspiran noir'

'Roussanne B' (hele)

'Syrah N' (tume) – 'Shiraz'

'Terret blanc B' (hele)

'Terret noir N' (tume)

'Vermentino B' (hele) – 'Rolle'

'Viognier B' (hele)

8. Seos(t)e kirjeldus

Looduslikud ja inimtegurid, mis aitavad luua seost

Geograafiline piirkond asub vastu Montagne Noire'i, mis on Cévennes'i lõunapoolseim osa ja mille kõrgeim tipp on Pic de Nore (1 210 meetrit).

Viinamarjaistandused asuvad niisuguse suure amfiteatri keskmes, mis laskub korrapäraselt põhjast lõunasse ja lõpeb laugja nõlvakuga Aude'i jõe juures. See täielikult lõunasse avanev terrass piirneb kahe künkakogumiga:

—	üks lääne pool Carcassonne'i lähistel koosneb Salsigne'ist Trèbes'i kulgevatest põhja-lõunasuunalistest küngastest ja selle keskmes sädeleb Clamoux' jõgi;

—	teine idas – künkakogum, mis on ristitud „serre d’Oupiaks“ ja mida läbib Cesse'i jõgi.

Geograafilise piirkonna kese kõrgub sajakonna meetri võrra Marseillette'i tiigi kohal ning kulgeb seejärel pidevalt suure platooni, mida läbivad Aude'i lisajõed Argent-Double ja Ognon.

Minervoise'i tee, mis läbib künkaid ja tasandikke, võimaldab avastada viinamarjaistandusi, mis sobivad hästi kokku gariigi, mändide ja tammedega kaetud looduskeskkonnaga.

Geograafiline piirkond kuulub tertsiaarsete molassiliste setetega täidetud laia sünkliini, mis põhjas toetub Montagne Noire'i massiivile ning mida lõikavad liivakivipangad ja järve lubjakivi konglomeraadid.

Kõige iseloomulikumad mullad on seega välja kujunenud kivistele terrassidele, merglile, liivakivile, lagunenud kõvale lubjakivile ja kõrgemates piirkondades mõnele kiltkivikihile.

Kliima on vahemereline: väga pehme ja suhteliselt kuiv, aasta keskmine sademete hulk on 630 mm ja keskmine temperatuur üle 14 °C, kusjuures päike paistab aastas üle 2 400 tunni.

Idaosas avaldab geograafilisele piirkonnale mõju Vahemeri oma niiskete kagubriisidega suvel ja väheste sademetega kevadel või sügisel. Seevastu läänes mõjutab geograafilist piirkonda loodetuul (Cers), mis on sageli tugev ja üldiselt kuiv, kuid mis kokkupuutel Montagne Noire'iga tekitab peamiselt sügisel ja kevadel ookeanivihmu.

Geograafiline piirkond laiub seega Aude'i departemangu 45 kommuuni territooriumil ja Hérault' departemangu 16 kommuuni territooriumil.

Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Viinapuid on Minervois's kasvatatud juba Rooma ajast alates.

1680. aastal avatud Canal du Midi, teedevõrgu parandamine 18. sajandil ning seejärel raudtee kasutuselevõtmine aitasid kaasa viinamarjaistanduste arengule, tehes viinamarjakasvatusest monokultuuri.

Seda õitsengut mõjutasid viinapuutäikriisist ja ületootmisest tingitud hoobid, kusjuures raskeim neist oli 1907. aasta viinamarjakasvatuskriis, mille tõttu tuli kogu piirkonnas teha põhjalikke ümberkorraldusi.

Geograafilise piirkonna idaosas paikneb Argeliers' küla, kus 1907. aastal asus Marcellin Albert Prantsuse viinamarjakasvatajate nimel pealetungile pettuste ja vähese veinimüügi vastu. Sellest suurte rahutuste perioodist, mis haaras kogu Lõuna-Prantsusmaa ja ühe osa Prantsusmaast, kus viinamarja kasvatati, sündis seadus, millega loodi mõiste „päritolunimetus“.

1922. aastal asutati Minervois' piirkonnas kaitsev ametiühing. Esmalt sai „Minervois“ 1951. aastal päritolunimetuse „kõrgekvaliteedilised veinid piiritletud aladelt“ ning 15. veebruari 1985. aasta dekreediga tunnustuse „kontrollitud päritolunimetus“ pärast seda, kui viinamarjasortide segu muudeti nii, et see hõlmas eriti tumedaid sorte 'Grenache N' (tume), 'Syrah N' (tume), 'Mourvèdre N' (tume) ja 'Cinsaut N' (tume) – kunagisi suursuguseid viinapuid – ning valgeid viinamarjasorte 'Grenache B' (hele), 'Maccabeu B' (hele), 'Roussanne B' (hele), 'Marsanne B' (hele), 'Vermentino B' (hele), ning kehtestati ranged tootmistingimused.

Nende viimaste paremaks kontrollimiseks otsustasid ettevõtjad 1996. aastal kasutada erimenetlust, mille kohaselt tuleb viinamarjade korjamiseks ette nähtud maatükid selleks tegevuseks eraldada kaks aastat enne ükskõik missuguse taotluse esitamist.

2009. aastal taotlesid kontrollitud päritolunimetust 124 000 hektoliitrile veinile 210 erakeldrit ja 25 ühistusse kuuluvat keldrit, mis annavad 40 % toodetavast kogusest.

Punased veinid moodustavad 92 % ja roosad veinid 6 % toodetud kogusest. Punaseid veine toodetakse tava kohaselt seguna, milles sordid 'Grenache N' (tume), 'Mourvèdre N' (tume) ja 'Syrah N' (tume) on esindatud vähemalt 60 % ulatuses. Need on purpurset värvi ja violetse helgiga. Et nende tasakaal ja rikkalik lõhnabukett toovad meelde punased marjad, on neid võimalik tarbida noorena.

Neil soojadel ja jõulistel veinidel, millel on sageli vürtsiseid ja lagritsasi lõhnanoote, on hea vananemisvõime.

Roosad veinid on heleda lõheroosa värvusega ning nende lõhnabukett meenutab punaseid marju. Need on korraga nii värsked kui ka jõulised ning harmoonilised ja püsivad.

Põhjuslikud seosed

Vahemereline kliima ja topograafia koos asjaoluga, et istandused on lõuna poole ning siin puhuvad peamiselt tuuled, mis toovad vähe sademeid, võimaldab selles geograafilises piirkonnas kasvatada ainulaadset viinamarja muldadel, mis on peamiselt savi-lubjamullad.

Niisugused erilised tingimused soodustavad viinamarjade optimaalset küpsemist ja võimaldavad viinamarjakasvatajal kohandada viinamarjasordi viinamarjakasvatusolukorraga, mis muudab need veinid eripäraseks.

Viinamarjasort 'Grenache N' (tume) tekitab suus soojuse- ja täidlusetunde ning armastab kiviseid terrasse ja merglit. Varajane viinamarjasort 'Syrah N' (tume) rikastab veini suhkru ja punaste marjade aroomiga. Ajalooline viinamarjasort 'Cinsaut N' (tume), mida kasutatakse traditsiooniliselt roosa veini valmistamisel, kuulub ka punaste veinide koostisesse ja annab neile kogu nende peenuse, ning teine ajalooline sort 'Carignan N' (tume) annab volüümi, tanniine ja suure küpsuse ning erilisi lagritsaaroome. 'Mourvèdre N' (tume) panustab peenemate tanniinide ja vürtsikate nüanssidega.

Jacques Puisais kirjeldab seost toote ja selle loodusliku keskkonna vahel nii: „„Minervois“ on õhuvein ning loeb see, millised olid vastaval aastal tuuled, eelkõige enne viinamarjakoristust, see mõjutab evapotranspiratsiooni. See õhuvein on magus, selles on palju tanniine ja marja austatakse algusest peale.“

Viinamarjakasvatus on Minervois' ajalugu kujundanud kaks aastatuhandet.

Kontrollitud päritolunimetus on saanud nime Minerve'i küla järgi, mille nimetus viitab mütoloogiale ning mis asub lubjakivipangal. See vana linnus on tuntud oma ainulaadse asukoha ja selle poolest, et 1210. aastal osutati siin kataritevastase ristikäigu ajal vastupanu Simon de Montfort'ile. Selles märgilises paigas, mis on selle kontrollitud päritolunimetusega seotud kohtade seas tüüpiline, asetsevad viinapuud kõval paekivipinnasel kõrvuti Lõuna-Prantsusmaa maastikuga, kus on ere valgus.

Viited Rooma impeeriumile on endiselt olemas. Enamik praegustest valdustest ja lossidest on rajatud antiikaja domus'tele, näiteks Massanier la Mignarde Pépieux' kommuunis – endine leegionär Maximuse valdus, mille vein valiti 2005. aastal International Wine Challenge'il maailma parimate veinide hulka.

Geograafilise piirkonna läänepiiril asuv Carcassonne'i linn – keskaegne linnus, mis on liigitatud UNESCO maailmapärandi hulka –, kuulub Minervois' kultuuri- ja ajaloopärandisse. Geograafilise piirkonna lõunaosas looklev Canal du Midi, mis tõi kaasa 17. sajandi majandusbuumi, on samuti arvatud UNESCO maailmapärandi hulka.

Kontrollitud päritolunimetus „Minervois“ annab seega tunnistust oma ajaloolisest pärandist ja paikadest, millel on see eelis, et need on selle territooriumi viinamarjakasvatuskultuuriga tihedalt seotud.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale Languedoc märke „Grand Vin du Languedoc“ abil.

Kõnealuse suurema geograafilise piirkonna märgistuse mõõtmed ei tohi olla suuremad (ei kõrguses ega laiuses) kui pool kontrollitud päritolunimetuse märgistuse suurusest.

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on

—	kantud katastrisse;

—	märgitud saagideklaratsioonile.

Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade töötlemise ning veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi.

—

Aude'i departemang: Barbaira, Berriac, Canet, Capendu, Carcassonne, Castans, Citou, Conques-sur-Orbiel, Douzens, Escales, Floure, Fontiès-d’Aude, Fournes-Cabardès, Labastide-Esparbairenque, Lastours, Lespinassière, Lézignan-Corbières, Marcorignan, Montbrun-des-Corbières, Montirat, Moux, Ouveillan, Pradelles-Cabardès, Raissac, Saint-Marcel-d’Aude, Sallèles-d’Aude, Villanière, Villardonnel, Villedubert, Villemoustaussou.

—	Hérault' departemang: Assignan, Cruzy, Ferrals-les-Monoes, Villespassans.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-cc1cf391-d666-49f9-81cc-7ca4a90414cd

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 87

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 15. märts 2021

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2021/C 87/01	Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP)2021/448, ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL)2021/446, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	1
2021/C 87/02	Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	3
	Euroopa Komisjon
2021/C 87/03	Euro vahetuskurss — 12. märts 2021	5
2021/C 87/04	Komisjoni teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. aprillist 2021 (Avaldatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10)	6

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1933
JPY	Jaapani jeen	130,14
DKK	Taani kroon	7,4366
GBP	Inglise nael	0,85835
SEK	Rootsi kroon	10,1388
CHF	Šveitsi frank	1,1094
ISK	Islandi kroon	153,90
NOK	Norra kroon	10,0863
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,150
HUF	Ungari forint	366,18
PLN	Poola zlott	4,5867
RON	Rumeenia leu	4,8850
TRY	Türgi liir	9,0452
AUD	Austraalia dollar	1,5394
CAD	Kanada dollar	1,4975
HKD	Hongkongi dollar	9,2642
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6633
SGD	Singapuri dollar	1,6053
KRW	Korea vonn	1 354,93
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,8505
CNY	Hiina jüaan	7,7636
HRK	Horvaatia kuna	7,5885
IDR	Indoneesia ruupia	17 174,63
MYR	Malaisia ringit	4,9140
PHP	Filipiini peeso	57,772
RUB	Vene rubla	87,7030
THB	Tai baat	36,730
BRL	Brasiilia reaal	6,6421
MXN	Mehhiko peeso	24,8556
INR	India ruupia	86,7260

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2021/C 87/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10163 — United Internet/Morgan Stanley/Tele Columbus) ( 1 )	7
2021/C 87/06	Notificación previa de una concentración (Asunto M. 10174 — Macquarie/Aberdeen/Ucles JV) — Asunto que podría ser tramitado conforme al procedimiento simplificado (Texto pertinente a efectos del EEE)	9
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2021/C 87/07	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	11
2021/C 87/08	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	21
2021/C 87/09	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetusetootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	27
2021/C 87/10	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	35


	(1) EMPs kohaldatav tekst