12.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 83/11

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 83/08)

Käesolev teade avaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõike 5 kohaselt.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„COSTIÈRES DE NÎMES“

PDO-FR-A0161-AM01

Teate kuupäev: 8.12.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Viinamarjasordid

Viinamarjasortide segude vastavust hinnatakse iga veinivärvi puhul kõikidel põllumajandusettevõtte maatükkidel, mida kasutatakse kaitstud päritolunimetusega veini „Costières de Nîmes“ tootmiseks.

Kaitstud päritolunimetuse kaitse- ja haldusasutus soovib kehtestada sätte väikeste põllumajandusettevõtete kohta, mis ei suuda täita nõudeid viinamarjasortide osakaalu kohta viinamarjaistandustes. Välja arvatud tootespetsifikaadis kehtestatud nõuded, mis käsitlevad heledate viinamarjasortide osakaalu roosades veinides, ei kohaldata osakaalunõudeid viinamarjakasvatajatest ettevõtjate suhtes, kes oma viinamarju ei töötle ning käitavad kontrollitud päritolunimetusega „Costières de Nîmes“ hõlmatud maa-alal kogupindala (kui võtta arvesse kõiki värve), mis jääb alla 1,5 hektari.

2. Viinamarjaistanduse pidamine

Et säilitada mulla omadused, mis kujutavad endast selle piirkonna olulist iseloomulikku tunnust, võetakse kasutusele muid viljelustavasid, milleks on põllumajanduslikud keskkonnameetmed:

—	keemiline umbrohutõrje vaba ruum rea lõpus traktoriga liikumiseks on keelatud;

—	kogu maatüki keemiline umbrohutõrje on keelatud;

—	sünteetilise mineraallämmastiku kogus on piiratud 30 ühikuga hektari kohta aastas;

—	plastmultši paigaldamine istandusse on keelatud.

3. Roosade veinide analüütilised standardid

Roosade veinide värvi intensiivsust muudetakse ja värvi intensiivsus peab olema väiksem kui „2“ või sellega võrdne. Välja jäetakse värvi intensiivsuse alampiir 0,5, et oleks võimalik toota kahvatumaid roosasid veine, mis vastavad turul tarbijate ootustele ja samas kaitstud päritolunimetusega veinide omadustele.

4. Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed jäetakse välja. Tegemist on sätetega, mis käsitlevad viinamarjasortide segamise nõuete ja maatüki maksimaalsete keskmiste koormuste vastavusse viimise ajakava, mille kuni 2018. aasta saagikoristuseni ette nähtud graafikud on aegunud.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Costières de Nîmes

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Punased veinid

Nimetusega „Costières de Nîmes“ veinid on vaiksed veinid, mis jagunevad punasteks, roosadeks ja valgeteks veinideks.

Punaste veinide õunhappesisaldus on kuni 0,4 grammi liitri kohta pakendamisetapis.

—

Veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pakendamisetapis ei ületa järgmisi väärtusi:

—	punased veinid, mille minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on kuni 14 mahuprotsenti: 3 g/l

—	punased veinid, mille minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 mahuprotsendi: 4 g/l

—	Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11,5 mahuprotsenti.

—	Punastel veinidel on pärast malolaktilist kääritamist muudetud värvuse intensiivsus 6 või rohkem.

—	Punaste veinide üldhappesus ja lenduvate hapete sisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

—	Punased veinid on valmistatud peamiselt sortidest 'Grenache noir N' (tume), 'Mourvèdre N' (tume) ja 'Syrah N' (tume).

Punased veinid, mis on valmistatud peamiselt sortidest 'Grenache N' (tume) ja 'Syrah N' (tume), on ennekõike tootjate oskusteabe tulemus. Noori veine iseloomustab punaste marjade aroom ning neil on keskmine säilimisvõime, kusjuures aroom muutub säilides nii, et omandab vürtsikamaid ja taimsemaid noote. Need elegantsed, kuid struktureeritud ja tasakaalustatud veinid kuuluvad Rhône’i jõe oru veiniperekonda.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	140

Roosad veinid

—	Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11,5 mahuprotsenti.

—	Veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pakendamisetapis ei ületa järgmisi väärtusi: 4 g/l

—	Roosade veinide muudetud värvuse intensiivsus on väiksem kui 2 või sellega võrdne.

—	Lisaks lenduvate hapete ja vääveldioksiidi standarditele järgitakse teistes analüütilistes kriteeriumites Euroopa Liidu standardeid.

—	Roosad veinid valmistatakse peamiselt sortidest 'Grenache noir N' (tume), 'Mourvèdre N' (tume) ja 'Syrah N' (tume).

Roosad veinid on üldiselt ereda värvusega ja väga värsked, olles ühtlasi täidlased, ning neil on tugev järelmaik. Neil on väikeste punaste marjade ja kuivatatud puuviljade aroom.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	14,28
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	180

Valged veinid

—	Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11,5 mahuprotsenti.

—	Veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pakendamisetapis ei ületa järgmisi väärtusi: 4 g/l

—	Lisaks lenduvate hapete ja vääveldioksiidi standarditele järgitakse teistes analüütilistes kriteeriumites Euroopa Liidu standardeid.

—

Valged veinid valmistatakse peamiselt sortidest 'Grenache blanc B' (hele), 'Marsanne B' (hele) ja 'Roussanne B' (hele). Need on tasakaalustatud ja elavad. Neil on lillelõhn, mis meenutab valgeid lilli, ning puuviljalõhn, mis meenutab tsitrusvilju ja valge viljalihaga puuvilju.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	14,28
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	180

5. Veinivalmistustavad

a. Konkreetsed veinivalmistustavad

Viljelustava

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,80 meetri.

Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,50 m2. Pindala arvutamiseks korrutatakse ridadevaheline kaugus tüvedevahelise kaugusega.

—	Viinapuid lõigatakse enne 1. maid.

—	Viinapuud lõigatakse lühikeseks, jäetakse kuni kuus võrset puu kohta. Igal võrsel on kõige rohkem kaks punga. Viinapuid, mida kasvatatakse Royat’ nöörpuu vormis, võib siiski lõigata nii, et jääb kuni kümme võrset taime kohta, kusjuures igal võrsel võib olla ainult üks pung.

—	Sorte 'Syrah N' (tume) ja 'Viognier B' (hele) võib lõigata üheõlalise Guyot’ vormi meetodil nii, et taimele jääb kuni kümme punga, millest kõige rohkem kuus punga on tüvel, ja üks või kaks võrset on kuni kahe pungaga.

Niisutamine võib olla lubatud.

Konkreetne veinivalmistustava

Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine veini valmistamisel nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

b. Maksimaalne saagikus

punased ja roosad veinid

66 hektoliitrit hektari kohta

valged veinid

70 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veinivalmistamine toimub Gardi departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Aubord, Beaucaire, Beauvoisin, Bellegarde, Bernis, Bezouce, Bouillargues, Le Cailar, Caissargues, Garons, Générac, Jonquières-Saint-Vincent, Lédenon, Manduel, Meynes, Milhaud, Nîmes, Redessan, Rodilhan, Saint-Gilles, Sernhac, Uchaud, Vauvert, Vestric-et-Candiac.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

'Grenache N' (tume)

'Grenache blanc B' (hele)

'Marsanne B' (hele)

'Mourvèdre N' (tume) – 'Monastrell'

'Roussanne B' (hele)

'Syrah N' (tume) – 'Shiraz'

8. Seos(t)e kirjeldus

Teave geograafilise piirkonna kohta

Costière, millel asub kontrollitud päritolunimetuse „Costières de Nîmes“ geograafiline piirkond, on geograafiline termin, mis tähistab kivist platood, mis mõnikord on lainjas ning piirneb loodes Vistrenque’iga (Nîmes’i nõgu, millele järgneb Vistre’i jõgi), idas Gardoni ja Rhône’i tasandike ning lõunas Camargue’i tasandikuga. See platoo, millel on rida väikesi künkaid, kulgeb umbes 40 km ulatuses kirdest edelasse ja on ligi 15 km lai. Geograafiline piirkond on seega piiritletud Gardi departemangu 24 kommuuni territooriumiga.

Vahemereline kliima tähendab seda, et aastas on palju päikesepaistet, nimelt keskmiselt 2 700 tundi, ja suvi on põuane. Seda kliimat mõjutab mistraal (külm ja kuiv põhjatuul, mis on sageli tugev), mis puhub Rhône’i jõe orust, kuid soodsad on sealsamas lähedal asuvalt Camargue’i tasandikult puhuvad värsked merebriisid, mida toob costière'ile kivipinnase tõttu ülekuumenenud õhuga seotud konvektsiooniefekt. Nende briiside mõju, mis toob mõõdukust, suurendab temperatuuri amplituudi päeva ja öö vahel.

Tertsiaari ajastu lõpul ja kvaternaari ajastu algul läbisid Rhône’i vesistut võimsad jõed, mis kandsid suurt hulka materjali, mida võib näha punase liivase saviga segunenud kiviklibuna. See kõrgeim ja seega vanim tasand moodustab costière’i peamise osa ja muudab selle ühtseks hoolimata selle mõõtmetest, mille tõttu nimetatakse seda Euroopa suurimaks Villafranca terrassiks. Mullakiht on paksem või õhem, väga kivine ja rohkem või vähem punane, olenevalt sellest, kuidas savi on voolava veega mulla sügavusse tunginud. Sellel on hea veevaru, kuid vett ei ole ülemäära ja see soojeneb kiiresti.

Teave toodete kvaliteedi ja omaduste kohta

1920. aastatel asutasid tootjad ametiühingu, et määrata kindlaks Costières’i veinide tootmispiirkond. Selle tulemusena esitati 1942. aasta juulis taotlus tunnustada hea kvaliteediga veini päritolunimetust ning seejärel tunnustati seda 1986. aastal kontrollitud päritolunimetusena esialgu nimetuse „Costières du Gard“ all ja alates 1989. aastast nimetuse „Costières de Nîmes“ all, millesse on üle võetud selle terrassi nimetus, mis moodustab geograafilise piirkonna baasi.

Üleminek Languedoci ja Rhône’i jõe oru vahel, mille kõige lõunapoolsem osa on Languedoc, hõlmab ligikaudu 4 500 hektarit viinamarjaistandusi, kus toodetakse keskmiselt 220 000 hektoliitrit punaseid veine (55 % toodangust), roosasid veine (40 % toodangust) ja vähemal määral valgeid veine. Neid veine toodavad 15 ühistusse kuuluvat keldrit ja sadakond erakeldrit.

Veerand toodangumahust müüakse väljapoole Prantsusmaa territooriumi, ligi pool sellest väljapoole Euroopa Liitu, eelkõige Kanadasse.

Põhjuslikud seosed

Saades kasu ainulaadsest ajaloolisest ja geograafilisest olukorrast, nimelt üleminekust kahe veinikultuuri hälli, Languedoci ja Provence’i vahel, mida piiravad ajaloo- ja kultuurilinnad Nîmes, Beaucaire ja Saint-Gilles, mis asub Orgoni mäeharjade jalamil ja mille alus on Villafranca terrass, mis muudab selle ühtseks, pakub costière’i territoorium kõike, mis on võimaldanud tootjate kogukonnal luua ainulaadse toodangu tänu traditsioonilistele ja veini kvaliteeti optimeerida püüdvatele oskustele.

Niisuguse tootmisega esile tõstetud loodusteguritel on omadused, mis kajastuvad saagipotentsiaalis, mida viinamarjakasvatajad on alal hoidnud, eelkõige tootespetsifikaadis sätestatud saagikoristus- ja transpordinõuetega.

Täpselt piiritletud maatükid, kus viinamarju võib korjata, asuvad terrassil, mille muld koosneb liivaga segunenud Villafranca kiviklibust, mida kohalikud nimetavad Gressiks. Nendel maatükkidel on kõige soodsamad kuivendustingimused ja veerežiim, mis on optimaalne tänu sellele, et sageli esineb savikiht, mida kohalikud nimetavad Gapansiks ja mis hoiab sügavuses vett kinni, nii et taime küpsemine ei ole kuivadel ja kuumadel suveperioodidel pärsitud.

Kiviklibukiht, mis mõnikord on mitmemeetrine, talletab päevasoojust, et öösel seda omakorda eraldada. Temperatuuri tõus päeval tekitab nõnda temperatuurierinevuse, mis tugevdab konvektsiooniefekti ja tõmbab ligi merebriise Camargue’i tasandikult. Geograafilise piirkonna kliimale on seega iseloomulik temperatuuri suurem amplituud, mistõttu säilib värskus ja lõhnabuketi komplekssus, samas kui kuiv ja kuum suvekliima soodustab marjade korralikku küpsemist. Kõik need loodustegurid koos sagedase mistraaliga, mis tagab viinamarjade suurema suhkrusisalduse ja pärsib seenhaiguste levikut, soosivad veinitootmise püsimajäämist geograafilises piirkonnas.

Tänu hoolikalt määratletud maatükkide alale ning traditsioonilistele ja ümberkorraldatud viinamarjasortide segudele on tootjate kogukond säilitanud oma toodangu ainulaadsuse kollektiivse oskusteabe jagamise abil, mis jätab siiski võimaluse väljendada oma isikupära.

Soovides väärtustada nende veinide mainet geograafilise piirkonna kaitsmise ning oskusteabe ja piirkonna kvaliteedi vahendamisega, soovides hallata elukeskkonda nii, et maastikust saab territooriumi arengu ja parandamise vahend, soovides kaitsta loodusvarasid ning säilitada taimestiku ja loomastiku mitmekesisus, koostasid kõik asjaomased koostööpartnerid maastiku- ja keskkonnaharta „Charte paysagère et environnementale“, mis allkirjastati 5. juulil 2007 ning mida tunnustati 2009. aasta märtsis rahvusvahelise Fontevraud’ harta „Charte internationale de Fontevraud“ raames.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade töötlemise ning veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi.

—	Bouches-du-Rhône’i departemang: Arles, Saintes-Maries-de-la-Mer, Tarascon;

—

Le Gard’i departemang: Aigues-Mortes, Aigues-Vives, Aimargues, Boissières, Cabrières, Calmette, Caveirac, Clarensac, Codognan, Collias, Comps, Dions, Estezargues, Fournès, Fourques, Gajan, Langlade, Marguerittes, Montfrin, Nages-et-Solorgues, Parignargues, Poulx, Remoulins, Rouvière, Sainte-Anastasie, Saint-Bonnet-du-Gard, Saint-Gervasy, Saint-Hilaire d’Ozilhan, Saint-Laurent-d’Aigouze, Vergèze, Vers-Pont-du-Gard.

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on:

—	kantud katastrisse;

—	märgitud saagideklaratsioonile.

b)	kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võidakse osutada suuremale geograafilisele üksusele „Vignobles de la Vallée du Rhône“ (Rhône’i oru viinamarjakasvatusala) vastavalt tingimustele, mis on sätestatud asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-30696315-75fd-4fdf-9d25-7274e3e529db

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

12.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 83/17

Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3

(2021/C 83/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 (1) kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAATI TEHTAVA LIIDU MUUDATUSE TAOTLUS

„RECAȘ“

PDO-RO-A0027-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 9.4.2019

1. Taotleja ja õigustatud huvi

Kutseühing Vie Vin Recaș Timiș (AVV Recaș)

2. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Viinamarjasaaduse kategooria

☒	Seos piirkonnaga

☐	Turustamiskeeld

3. Muudatuse kirjeldus ja põhjused

3.1. Uue kvaliteetvahuveinitoote kategooria lisamine

Kirjeldus ja põhjused

Kasutusele on võetud uus kvaliteetvahuveinitoote kategooria.

Seetõttu on muudetud tootespetsifikaadi punkti I ja koonddokumendi punkti 1.3.

Viimastel aastatel on vahuveinide tootmise puhul jälgitud, kuidas Recași piirkonnas kasvatatud viinamarjadest toodetakse kvaliteetvahuveinide valmistamiseks kasutatavat lähteveini. Päritolunimetusega veinide kvaliteedi sertifitseerimise komisjonid on teinud arvukalt hindamisi kontrollimaks, kas kõnealuses piirkonnas toodetud lähteveinide omadused vastavad selles piirkonnas toodetud vaiksetele veinidele, mis on valmistatud Recași piirkonnast pärinevatest viinamarjadest, ning esindavad piirkonnale omast kvaliteeti.

Kui kvaliteetvahuveinide traditsiooniline tootmisviis riigis kasutusele võeti, oli nende tootmine Recași piirkonnas juhuslik. Sel ajal hakati Recașis istutama kvaliteetvahuveinide tootmiseks kasutatavaid viinamarjasorte, mida seal ei olnud varem kasvatatud, ning kvaliteetvahuveinide lähteveini sertifitseerimine toimus alles 2011. aasta saagikoristuse ajal.

Sellele järgnes veinitehaste sisseseade asendamine tänapäevase tehnoloogiaga ning seda liiki toote valmistamiseks ja turunõudlusele vastamiseks võeti kasutusele kvaliteetvahuveinide traditsiooniline tootmisviis.

Vaatlusperioodi jooksul on päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud piirkonnas (Recașis) seal kasvatatud viinamarjadest valmistatud lähteveinidest toodetud vahuveinid võitnud auhindu riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel (Concours Mondial Bruxelles 2012, 2013 ja 2014, hõbemedal veinide Bendis Brut Rose 2011, Bendis 2012 ja Bendis Brut Rose 2013 eest; Effervescents du Monde 2013, Prantsusmaa, hõbemedal veini Bendis Brut 2012 eest ja kolm tärni veini Bendis 2011 eest võistlusel Wine Tasting Competition International Summer Wines 2012, Mainz, Saksamaa), mis on kinnitanud nende kvaliteeti ja rõhutanud vajadust lisada need veinid tootespetsifikaati.

Kaitstud päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud kvaliteetvahuveinide uued kategooriad, mida iseloomustab puuviljasus ning eriti happesus ja erk värskus, peegeldavad täielikult Recași piirkonna mullastiku ja kliimaga kaasnevaid võimalusi ning juhivad tarbija tähelepanu omadustele, mis tulenevad Recași piirkonnast, mille eriline kliimajalajälg eristab seda teistest Rumeenia viinamarjakasvatuspiirkondadest, pärinevast toorainest.

Veinide tootmisel kasutatakse muuhulgas viinamarjasorte ’Fetească Regală’, ’Mustoasă de Măderat’, ’Chardonnay’. Kvaliteetvahuveinide tootmisel kasutatakse viinamarjasorte ’Pinot Gris’, ’Traminer roz’, ’Pinot Noir’, ’Burgund Mare’, ’Cadarcă’, ’Syrah’ ja ’Fetească Neagră’.

3.2. Uue veinikategooria (kvaliteetvahuvein) analüütiliste omaduste lisamine

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaati on täiendatud kvaliteetvahuveinide analüütiliste omadustega, et kirjeldada neid näitajaid äsja kasutusele võetud uue kategooria puhul.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi punkti XI alapunkti a ja koonddokumendi punkti 1.4.

3.3. Viide uue veinikategooria (kvaliteetvahuvein) organoleptilistele omadustele

Kirjeldus ja põhjused

Kvaliteetvahuveini mõiste kasutuselevõtu käigus on dokumentatsiooni lisatud kvaliteetvahuveinide organoleptilised omadused (välimuse, lõhna ja maitse seisukohast), kuna neid on vaja kirjeldada uue veinikategooria lisamisel.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi punkti XI alapunkti b ja koonddokumendi punkti 1.4.

3.4. Veini koguse muutmine maksimaalse saagikuse taseme tõstmise teel

Kirjeldus ja põhjused

Piirkonnas vaiksete veinide ja kvaliteetvahuveinide tootmiseks kasvatada lubatavate viinamarjasortide tootlikkust on tõstetud, et võtta kasutusele kvaliteetvahuveini valmistamiseks vajalikud tootmistavad.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi punkte V ja VI ning koonddokumendi punkti 1.5.2.

Muudatus on tingitud piirkonna viinamarjaistanduste tiheduse muutumisest, mis on tänu taasistutus- ja ümberkorraldusprogrammide rakendamisele, samuti selle protsessiga seotud täieliku mehhaniseerimise juurutamisele ajaga väiksemast suuremaks muutunud.

Kaitstud päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud veinide tootmisel kasutati määratletud piirkonnas asuvaid viinamarjaistandusi, kus taimede tihedus hektari kohta oli suurema istutusvahe tõttu väiksem – 2 222–2 778 taime hektari kohta – ning kus kasutati madala saagikuse ja kvaliteediga vanu kloone, kuid alates 2007. aastast on paljudes piirkonna viinamarjaistandustes täieliku mehhaniseerimise nimel istutustihedust muudetud, kasutades samal ajal sorte, mis on piisavalt jõulised, et tagada suurem viljasaak ja säilitada kaitstud päritolunimetusele vastav kvaliteet.

Saagikuse kasvu toetamiseks jälgiti Recași piirkonna keskmist saagikust eri ajavahemike vältel, mis olid viljelemiseks lubatud sortide omadustest olenevalt kas kolm või viis järjestikust aastat, et teha täpselt kindlaks kaitstud päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud veinide kvaliteeti tagav tootlikkuse maksimaalne tase.

Istutatud on üldiselt kohalikke sorte, kuid ka standardsortidest palju väärtuslikumaid kloone, mille potentsiaal tuleb hästi esile nüüdisaegse tehnoloogia abil toodetud veinides.

Suurem saagikus on eelkõige viinamarjasortidel ’Mustoasă de Măderat’, ’Syrah’ ja ’Alicante Bouschet’, mis tuleneb kobara suurusest ja viinamarja vakuoolide mahlasisaldusest.

3.5. Uue veinikategooria (kvaliteetvahuvein) saamiseks kasutatavate eritavade täiendamine

Kirjeldus ja põhjused

Uue kvaliteetvahuveinide kategooria lisamise tõttu on tootespetsifikaati täiendatud eritavadega, mida kasutatakse selle uue tootekategooria saamisel.

Tootespetsifikaadi punkti IX ja koonddokumendi punkti 1.5.1 on muudetud.

3.6. Uue veinikategooria (kvaliteetvahuvein) saamiseks kasutatavale konkreetsele tehnoloogiale viitava mõne vabatahtliku elemendi lisamine märgistusele

Kirjeldus ja põhjused

Uue veinikategooria (kvaliteetvahuvein) tootespetsifikaati (märgistamistingimused) on täiendatud soovi korral kasutatava märkega selle veinikategooria saamiseks kasutatud konkreetsete tehnoloogiate kohta, sest see mõjutab viisi, kuidas tarbijad tajuvad kaitstud päritolunimetuse „Recaș“ mainega vahuveini.

Vastavalt sellele on muudetud tootespetsifikaadi punkti XII ja koonddokumendi punkti 1.9.

3.7. Vaiksete veinide valmistamiseks heaks kiidetud uute veiniviinamarjasortide lisamine

Kirjeldus ja põhjused

Peamiste viinamarjasortide loetellu on lisatud vaiksete veinide valmistamiseks heaks kiidetud uued viinamarjasordid.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi punkti IV ja koonddokumendi punkti 1.7.

Muudatus on vajalik selleks, et kasutada ära sortide aroomipotentsiaali, hoida kaitstud päritolunimetuse „Recaș“ mainet ja mitmekesistada sordivalikut nii vaiksete veinide kui ka neist saadavate kvaliteetvahuveinide puhul. Neid sorte leidub viinamarjaistandustes, mis on hõlmatud viinamarjaistanduste ümberkujundamise/ümberkorralduse kavaga.

Äsja kasutusele võetud sordid valiti välja pärast Rumeenia turu hoolikat uurimist, kus on hakatud arendama ja laiendama kohalike ning väiksema tanniinisisalduse ja suurema puuviljasusega sortide nišši. Sortide mitmekesistamine tagab Recași kvaliteetsete vaiksete ja vahuveinide puhul lõhna- ja maitseomaduste kompleksuse, väljendusrikkuse ja omapära avaramat väljendust, mida on kirjeldatud selles viinamarjakasvatuspiirkonnas alates vähemalt 1318. aastast valmistatud vaiksete veinide puhul.

Kui sellised Rumeenia sordid nagu ’Fetească Albă’, ’Tămâioasă Românească’ ja ’Negru de Drăgășani’ toovad esile Recași piirkonna eripära, siis sordid ’Viognier’ ja ’Traminer roz’ rõhutavad Recași veinidele tüüpilist õite ning roheliste puuviljade ja luuviljade (aprikoosid ja valged virsikud) esmaste lõhna- ja maitseomaduste komplekssust, millega antakse sordile ’Alicante Bouschet’ tagasi roll kõrgelt hinnatud punaste veinide värvuse parandajana. Peeni ja kompleksseid veine andva sordi ’Cabernet Franc’ lisamine viinamarjasortide hulka toimus tänu jõupingutustele, mille eesmärk on tuua esile Rumeenia läänepoolse viinamarjakasvatuspiirkonna parimad omadused.

3.8. Viide uue veinikategooria (kvaliteetvahuvein) saamiseks kasutatavatele tehnoloogilistele tavadele

Kirjeldus ja põhjused

Uue kvaliteetvahuveinide kategooria lisamise tõttu on tootespetsifikaati täiendatud teabega konkreetsete tehnoloogiate kohta, mida kasutatakse selle uue tootekategooria saamisel.

Tootespetsifikaadi IX osa on muudetud, kuid koonddokumenti mitte.

3.9. Viide uue veinikategooria (kvaliteetvahuvein) seosele geograafilise piirkonnaga

Kirjeldus ja põhjused

Selleks et tagada vastavus uue veinikategooria (kvaliteetvahuvein) kasutuselevõttu käsitlevatele õigusaktidele, on tootespetsifikaati täiendatud nii, et õigusaktides sätestatud seost geograafilise piirkonnaga kirjeldatakse piisavalt üksikasjalikult ka kvaliteetvahuveini kategooria puhul.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi punkti II ja koonddokumendi punkti 1.8.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

RECAȘ

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

Analüütilised ja organoleptilised omadused – valged veinid

’Muscat Ottonel’: õlgkollane, rohekaskollane; iseloomulik muskaadimaitse ümaruse ja kergelt sametise varjundiga.

’Sauvignon’: rohekaskollane, õrn viinapuuõie, leedriõie lõhn; meeldiv püsiva järelmaitsega puuviljane maitse.

’Pinot gris’: sidrunkollane, põldlillede lõhn; täidlane, tugev, eripärane ja eristatava vürtsivarjundiga.

’Feteasca regala’: sidrunkollane, õrn ja värske põldlillede lõhn; puuviljane, ümar maitse.

Rieslingi sordid (’Riesling de Rhin’, ’Riesling Italian’): kahvatukollane, roheka sillerdusega, õrn küpsete viinamarjade meeldiv lõhn; värskendav, puuviljane, eripärane, tasakaalustatud ja meeldiva järelmaitsega.

’Mustoasă de Măderat’: rohekaskollane, läbipaistev, puuviljane, iseloomuliku ja eristuva rohelise õuna lõhnaga, õrn; piisavalt happene, tasakaalus.

’Chardonnay’: kuldkollane, iseloomulik akaatsialõhn, mis veidi laagerdudes omandab värske või ja mee maitse; täidlane, ümar, sametine.

’Fetească albă’: õlgkollane, rohekas, poolavatud viinamarjaõie lõhnaga; harmooniline, kasvukohale, alumisele orule omase tüüpilise happesusega, mida iseloomustab loomulik peenekoelisus.

’Tămâioasă românească’: kuldkollane, rohekas, erilise mürri- ja viirukilõhnaga, akaatsia- ja pärnaõiemee nüansid, mida leidub ka järelmaitses.

’Traminer roz’: erilise damaskuse roosi ja avatud pärnaõie lõhnaga; täidlase maitsega.

’Viognier’: rohekaskollane, mineraalirikka mulla hea mõju; jasmiini lillelised nüansid, küpse aprikoosi varjund; kergelt vürtsikas maitse, puuviljane.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	250

Analüütilised ja organoleptilised omadused – punased veinid

’Cabernet Sauvignon’: laagerdumisel lillakaspunasest tellisepunaseni, vürtspaprika, eukalüpti, musta rosina ja mustika lõhn; ürdine, peene kootavusega, vaadis laagerdunud, õrnad vanillivarjundid.

’Merlot’: rubiinpunane, ploomi, mustsõstra ja vaarika lõhn, kergelt kootav ja sametine, laagerdudes meeldiva buketiga, mis sisaldab mündi ja kohvi varjundeid.

’Pinot noir’: pruunikaspunane, kirsi, vaarika ja maasika lõhn; omandab laagerdumisel rosina-, heina- ja musta pipra lõhna.

’Fetească neagră’: granaatpunane, rohelise pipra varjundid, laagerdumisel omandab mustsõstra- ja kuivatatud ploomi lõhna, laagerdumine lisab harmooniat ja selge buketi.

’Burgund mare’: tumepunane, küpsete metsamarjade lõhn (punane sõstar, põldmurakas, mustikas), tasakaalustatud, kauakestev, tasakaalustatud kootavad tanniinid.

’Cadarcă’: küpsete metsamarjade lõhn (sõstrad, jõhvikad, põldmurakad), sametine, kuivemates tingimustes annab nelgimaitselist veini.

’Syrah’: erkpunane, pipra lõhn, hilistoomingas, kergelt vürtsikas, järelmaitse magusa vürtsika varjundiga.

’Novac’: sügav rubiinpunane, laagerdunult tellisepunane, mustikabukett, vürtsikas nelgilõhn, hästi integreeritud tanniin, peene happesusega.

’Negru de Drăgăşani’: tumepunane, hilistoominga lõhn, küps mustikas, laagerdumisel sametine maitse, hästi lõimitud happesus, püsiv järelmaitse.

’Alicante Bouschet’: sort ’Teinturier’, mis sisaldab palju antotsüaniine, väga tugeva värvusega neutraalsed veinid.

’Cabernet Franc’: rubiinpunane, üleküpsenud metsamarjade iseloomulik lõhn, taimne-ürdine, jõuline, kaitstud päritolunimetuse „Renaș“ piirkonnale omane.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

Analüütilised ja organoleptilised omadused – kvaliteetvahuveinid

Kvaliteetvahuveine iseloomustab nende peenus, värskus, looduslikkus, lille, mee, osaliselt kuivanud heina varjunditega käärimislõhn, autolüüsi tulemusel kujunenud, sooja leiba meenutavad noodid.

—	välimus: rohekaskollasest kahvatukollaseni, rohekaskollasest õlgkollaseni, erksa värvuse ja püsiva vahuga valgete ja punaste vahuveinide puhul, mis on erineva intensiivsusega, erksa värvuse, peene, kauakestva vahuga roosa vahuveini puhul.

—	lõhn: värske, peen, lilleline paljude valgete veinide puhul;

—	maitse: happene, peen, elegantne, lilleline, autolüüsi tulemusel kujunenud lõhn ja maitse (küpsis, röstitud leib).

Veiniviinamarjasorte (’Fetească regală’, ’Mustoasă de Măderat’, ’Chardonnay’, ’Pinot gris’, ’Traminer roz’, ’Pinot noir’, ’Burgund mare’, ’Cadarcă’, ’Syrah’, ’Fetească neagră’), mida kasutatakse kaitstud päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud kvaliteetvahuveinide tootmiseks, iseloomustab täidlus, tugevust ja külluslikkust kandev eriline peensus, iseloomuliku peensuse, puuviljasuse ja sametisusega, mida annab eelkõige ’Chardonnay’, ning vahuveinidelt (eriti ’Mustoasă de Măderat’ puhul) nõutava happesuse ja värskusega.

Kvaliteetvahuveini ülerõhk 20 °C juures on vähemalt 3,5 baari.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15,00
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5. Veinivalmistustavad

a. Veinivalmistuse eritavad

Kvaliteetvahuveini valmistamise eritavad

Veinivalmistuse eritavad

Kvaliteetvahuvein tuleks saada kasutatavast tehnikast olenevalt kas autoklaavides või pudelites teise kääritamise teel.

Kaitstud päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud kvaliteetvahuveinide tootmisel tuleb nii kvaliteetvahuveini valmistamiseks kasutatav lähtevein kui ka lõpptoode toota määratletud piirkonnas.

Kaitstud päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud roosasid kvaliteetvahuveine võib valmistada üksnes mustadest või punastest sortidest marjade leotamise teel. Käesoleva dokumendi tähenduses võib roosa veinina käsitada ka sortidest ’Pinot Gris’ ja ’Traminer roz’ valmistatud veine, kui marju on leotatud seni, kuni neist kahest õrnavärvilisest sordist on värv eraldunud. Valget veini võib saada mustadest või punastest viinamarjadest veini valmistamisel.

b. Maksimaalne saagikus

’Cabernet Sauvignon’, ’Cabernet Franc’, ’Fetească neagră’, ’Pinot noir’

13 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

’Chardonnay’, ’Muscat Ottonel’, ’Pinot gris’, ’Riesling italian’, ’Tămâioasă românească’, ’Traminer roz’

13 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

’Cadarcă’, ’Merlot’, ’Riesling de Rhin’, ’Sauvignon’, ’Viognier’, ’Negru de Drăgășani’

14 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

’Burgund mare’, ’Fetească regală’, ’Fetească albă’, ’Novac’

15 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

—	sortide ’Mustoasă de Măderat’, ’Syrah’ ja ’Alicante Bouschet’ puhul viinamarjakobara suurusest ja marjavakuoolide mahlasisaldusest tuleneva saagikusega

16 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

’Cabernet Sauvignon’, ’Cabernet Franc’, ’Fetească neagră’, ’Pinot noir’

97,5 hektoliitrit hektari kohta.

’Chardonnay’, ’Muscat Ottonel’, ’Pinot gris’, ’Riesling italian’, ’Tămâioasă românească’, ’Traminer roz’

97,5 hektoliitrit hektari kohta.

’Cadarcă’, ’Merlot’, ’Riesling de Rhin’, ’Sauvignon’, ’Viognier’, ’Negru de Drăgășani’

105 hektoliitrit hektari kohta.

’Burgund mare’, ’Fetească regală’, ’Fetească albă’, ’Novac’

112,5 hektoliitrit hektari kohta.

—	sortide ’Mustoasă de Măderat’, ’Syrah’ ja ’Alicante Bouschet’ puhul viinamarjakobara suurusest ja marjavakuoolide mahlasisaldusest tuleneva saagikusega

120 hektoliitrit hektari kohta.

6. Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetusega „Renaș“ hõlmatud veinide tootmiseks määratletud piirkond asub Timiși maakonna järgmistes piirkondades:

—	Recași linn ning Izvini, Herneacova ja Petrovaselo külad.

7. Veiniviinamarjasordid

’Alicante Bouschet N’ – ’Alicante Henri Bouschet’

’Burgund Mare R’ – ’Grosser burgunder’, ’Grossburgunder’, ’Blaufrankisch’, ’Kekfrankos’, ’Frankovka’, ’Limberger’

’Cabernet Franc N’

’Cabernet Sauvignon N’ – ’Petit Vidure’, ’Bourdeos tinto’

’Cadarcă R’ – ’Schwarzer Kadarka’, ’Rubinroter Kadarka’, ’Lugojană’, ’Gâmză’, ’Fekete budai’

’Chardonnay W’ – ’Gentil blanc’, ’Pinot blanc’, ’Chardonnay’

’Fetească albă B’ – ’Păsărească albă’, ’Poama fetei’, ’Mädchentraube’, ’Leanyka’, ’Leanka’

’Fetească neagră N’ – ’Schwarze Mädchentraube’, ’Poama fetei neagră’, ’Păsărească neagră’, ’Coada rândunicii’

’Fetească regală B’ – ’Königliche Mädchentraube’, ’Königsast’, ’Kiralyleanka’, ’Dănășană’, ’Galbenă de Ardeal’

’Merlot N’ – ’Bigney rouge’

’Muscat Ottonel B’ – ’Muscat Ottonel blanc’

’Mustoasă de Măderat B’ – ’Lampau’, ’Lampor’, ’Mustafer’, ’Mustos Feher’, ’Straftraube’

’Negru de Drăgăşani N’

’Novac N’

’Pinot Gris G’ – ’Affumé’, ’Grau Burgunder’, ’Grauburgunder’, ’Grauer Mönch’, ’Pinot cendré’, ’Pinot Grigio’, ’Ruländer’

’Pinot noir N’ – ’Blauer Spätburgunder’, ’Burgund mic’, ’Burgunder roter’, ’Klăvner Morillon Noir’

’Pinot noir N’ – ’Spätburgunder’, ’Pinot nero’

’Riesling de Rhin B’ – ’Weisser Riesling’, ’White Riesling’

’Riesling Italian B’ – ’Olasz Riesling’, ’Olaszriesling’, ’Welschriesling’

’Sauvignon B’ – ’Sauvignon verde’

’Syrah N’ – ’Shiraz’, ’Petit Syrah’

’Traminer Rose Rs’ – ’Rosetraminer’, ’Savagnin Rose’, ’Gewürztraminer’

’Tămâioasă românească W’ – ’Busuioacă de Moldova’, ’Muscat blanc à petit grains’

’Tămâioasă românească B’ – ’Rumänische Weihrauchtraube’, ’Tamianka’

’Viognier B’ – ’Bergeron’, ’Barbin’, ’Rebolot’, ’Greffou’, ’Picotin Blanc’, ’Vionnier’

’Viognier B’ – ’Petit Vionnier’, ’Viogne’, ’Galopine’, ’Vugava bijela’

8. Seos(t)e kirjeldus

Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta

Looduslikud tegurid

Banaadi-Krisaania tasandik ulatub Zarandi mägede läänejalamilt Kesk-Doonau madalikuni. Bioloogiliste ja pedoklimaatiliste erinevuse tõttu moodustuvad kaks alamüksust: kõrgtasandik (mäed) ja madalamal asuv tasandik.

Kaitstud päritolunimetusega „Renaș“ hõlmatud määratletud piirkond asub valdavalt mägisel kõrgtasandikul, kusjuures ligikaudu 18 % kaitstud päritolunimetuse määratletud piirkonnast asub kõrgemas eelmäestikus, mille lõikab läbi orgude võrgustik, mis kujutab endast üleminekut eelmäestiku ja tasandiku vahel.

Päikese kogukiirguse (mis koosneb otsesest ja hajuskiirgusest) keskmine väärtus on 118 kcal/cm2, millest 100 kcal/cm2 langeb soojadele kuudele (aprill–september), andes viinapuudele seda, mida neil on fotosünteetilise metabolismiprotsessi jaoks vaja.

Päikesepaisteliste päevade arv on 292 ja kuna enamik musti viinamarjasorte vajab palju päikesepaistet, siis võimaldavad piirkonna soodsad tingimused toota väga selgelt eristuva maitsega veine.

Vastavalt Recași ilmajaamas aastatel 1949–1995 tehtud mõõtmistele on sademed klassifitseeritud 608 mm samasajujoonele.

On aastaid, mil ’Syrah’/’Shiraz’ saavutab kuuma õhu ja madala õhuniiskuse koosmõjul Austraalia Barosa oru veinidega sarnase kvaliteeditaseme.

Recași-Petrovaselo eelmäestiku kõrgus on 135–180 meetrit, mille lõikab läbi teise viinamarjakasvatuspiirkonna Lipovei mägede jõevõrk. Selle hüdrograafilise võrgu loodud maastikuvormid hõlmavad jõgedevahelisi tasandikke, kus väikesed nõod külgnevad järskude nõlvadega, eri sügavusega orge, mis on soised või aeg-ajalt üle ujutatud.

Nõlvad on üldiselt tasased, väga harva esineb segamaastikuvorme, mille on põhjustanud väga vanad ja nüüdseks stabiliseeritud maalihked. Astmelised Recași-Izvini mäed toetuvad Bega jõe kaldale Timiși jõe tasandiku serval. Need moodustavad lameda astmelise lavamaa, mille piirid ei ole pinnavormidega määratletud.

Koreserikka mullaga alad sobivad sordi ’Negru de drăgășani’ kasvatamiseks, kuna kohalikud mullastikutingimused on sarnased Ida-Karpaatide lõunaosale, mille jaoks Rumeenia viinamarjakasvatusteadlased sordi aretasid.

Inimtegurid

Agrotehnilised tavad, viinapuude hooldamine ning kaitstud päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud kvaliteetvahuveinide lähteveinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjade korjamisel nende tehnoloogilise küpsuse kindlaksmääramine ning samuti omadused, mille viinamarjad on viinamarjaistanduses kasvamisel ja veiniks töötlemisel omandanud, muudavad selle ainulaadseks veiniks, millel on oma eripära ja mis on turul kergesti äratuntav mitte ainult oma märgistuse, vaid ka maitse- ja lõhnaomaduste poolest.

Selleks et viinamarjade korjamisel määrata kindlaks nende tehnoloogiline küpsusaste, mõõdetakse keskmiselt 1 000 viinamarjast koosnevaid proove massi järgi, kontrollitakse seemnete küpsusastet ja määratakse kindlaks kogunenud suhkrusisalduse suhe happesusega. See suhe mõjutab happesuse tasakaalu ja tagab selle, eriti värskete ja lilleliste omadustega veinide puhul.

Tootjad valivad koristamisel / enne töötlemist hoolikalt välja kvaliteetvahuveinideks sobivad sordid, et tuua esile nende sortide aromaatiline ekspressiivsus, säilitada lõhnade tasakaal ja saavutada väikesed mullid. On sorte (nt ’Chardonnay’), mille aroomil on kvaliteetvahuveinina suur arengupotentsiaal, kuna neid koristatakse tavaliselt varakult, et aroomid oleksid peene kontuuriga, õrnad ja vähem vänged ning säiliksid kvaliteetvahuveinide keskmine happesus ja eelkõige värske aroom ning tasakaalustatud järelmaitse.

Seos määratletud piirkonnaga

Toote andmed

Rauasisaldusega muldadelt saadud punased veinid on erkpunase värvusega, väga peened ja tugeva eripäraga.

Veinid on terviklikud ja nende omadused ilmnevad järk-järgult. Veini maitse mitte ainult ei kinnita veini aroomi, vaid ka võimendab seda, andes lihava, kindla ja peaaegu rasvase joomisaistingu.

Veini omadused muutuvad aja jooksul ning esmasest tugevast puuviljasest muljest kasvavad välja väikeste metsamarjade (metsmaasikate ja -vaarikate) noodid punaste veinide puhul ning pärna-, akaatsia- ja leedriõie lillelised varjundid valgete veinide puhul, omades palju vahenüansse, mis on läbi pikitud külma basaldi mineraalsete muljete ja meeldiva happesusega, mis kõik kokku moodustavad harmoonilise terviku, ilma et lõhnakimbust eristuksid eraldiseisvad osad. Järelmaitse on ainulaadne, väga pikaajaline ja kompleksne. Seda on raske võrrelda mis tahes muu veiniga.

Vaiksetel valgetel veinidel on ka jõuline ja täidlane maitse, viinapuuõie ja leedriõie peened varjundid, puuviljane lõhn, kergele laagerdumisele iseloomulik rohelise õuna, värske või ja mee aroom, tüüpiline loomulik peenus, mida toetab madalas orus kasvamisel omandatud happesus, ning akaatsiamee ja pärna nüansid järelmaitses.

Punastel veinidel on ploomi, musta sõstra, vaarika aroom ja mahe kootavus, laagerdumisel meeldiv küps bukett, milles on mündi ja kohvi terviklikud nüansid, kootavad tasakaalustatud tanniinid ja vaadis küpsemisel omandatud vanilli õrnad varjundid.

Kui sellised Rumeenia sordid nagu ’Fetească Albă’, ’Tămâioasă Românească’ ja ’Negru de Drăgășani’ toovad esile Recași piirkonna eripära, siis sordid ’Viognier’ ja ’Traminer roz’ rõhutavad Recași veinidele tüüpilist esmaste lõhna- ja maitseomaduste komplekssust, millega antakse sordile ’Alicante Bouschet’ tagasi roll kõrgelt hinnatud punaste veinide värvuse parandajana. Viinamarjasort ’Cabernet franc’, millest saadakse peeni, elegantseid ja komplekse maitsega veine, võimaldab Recași lääneosa viinamarjakasvatuspiirkonnale iseloomulikke veinivalmistamisvõtteid tutvustada.

Recași piirkonna kvaliteetvahuveinid erinevad teistest geograafilistest piirkondadest pärit sama sordi marjadest valmistatud kvaliteetvahuveinidest just seetõttu, et vahuveinide lähtevein on valmistatud viinamarjadest, mis on kasvatatud ja koristatud tehnoloogilise küpsuse saavutanult Recași piirkonnas. Kõiki Recași geograafilise piirkonna viinamarjade omadusi mõjutavad selle viinamarjakasvatuskliima ja sealsed inimtegurid. Agrotehnilised tavad, viinapuude hooldamine ning kaitstud päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud kvaliteetvahuveinide lähteveinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjade korjamisel nende tehnoloogilise küpsuse kindlaksmääramine ning samuti omadused, mille viinamarjad on viinamarjaistanduses kasvamisel ja veini töötlemisel omandanud, muudavad selle ainulaadseks veiniks, millel on oma eripära ja mis on turul kergesti äratuntav mitte ainult oma märgistuse, vaid ka maitse- ja lõhnaomaduste poolest.

Põhjuslik seos

Piirkonda iseloomustab niiskete edela- ja loodetuulte ning vastutuulte advektsioon, mis toimub mõnevõrra kõrgemal kui ülejäänud riigis ja toob Kesk-Euroopast pärinevate sajufrontide saabumisel kaasa pilvemassi kiire kasvu. Pikad soojad sügised soodustavad antotsüaniinide kogunemist sortide ’Syrah’/’Shiraz’, ’Negru de Drăgășani’ ja ’Cabernet Franc’ viinamarjade kestas.

Recași piirkonna topograafia hõlmab laiu orge, kus juulis on temperatuuri suure kõikumise tõttu reeglina hommikuti udu. Alumistel nõlvadel avaldab saagikusele erilist mõju mullakihi paksus ja tekstuur. Viinapuudele on iseloomulik arendada juurestikku ja see pikendab viinamarjadesse suhkru kogunemise arvelt aktiivse juurekasvu perioodi. Kõrge päevase ja madala öise temperatuuri vaheldumine (temperatuurivahemik) mõjutab viinamarjade rakuvedelike koostist, alandades pH-d ja suurendades seega happesust.

Kõrge temperatuur ja sademete hulk valmimisetapi esimeses pooles (juuli viimase kümne päeva jooksul) on otsustava tähtsusega happesuse, pH, lõhna ja suhkrute vahekorra saavutamisel, mis on vajalik saagiks, mis sobib kvaliteetvahuveinide valmistamiseks.

Savi- ja lubjarikkad mullad on palju parema veesäilitusteguri ja sobivama vee äravooluga kui liivased mullad. Recași paksu mullakihi tõttu on viinamarjadel lihtsam koguda lenduvaid aineid, mis muudavad kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide valmistamiseks kasutatavate lähteveinide aroomi komplekseks. Seda tüüpi mulla soojenemine võtab kauem aega ja viinamarjad valmivad palju aeglasemalt, seega on aeg, mil neid saab kvaliteetvahuveinide valmistamiseks koristada, pikem kui teistes viinamarjaistandustes.

Suure kavandatud saagikusega sorte hooldatakse, pügades viinapuid vilju ja võra silmas pidades tähelepanelikult, et kvaliteetvahuveini tootmiseks vajalike näitajate piiresse jäävat saaki saada.

Piirkond, kus kasvatatakse kaitstud päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud kvaliteetvahuveinide toorainena kasutatavaid viinamarju, on künklik ja orgudega liigendatud. Mäenõlvade vahele jäävate orgude laius ulatub kümnetest meetritest 450 meetrini, tavaliselt avanevad orud kirdesse või edelasse, mis tagab väga kerge kaldega nõlvadele rohkelt päikesevalgust. Aja jooksul on orgudest kujunenud võrgustik, mis tugeva vihmasaju või sula ajal juhivad eemale valinguvee. Nende looduslike kanalite, koonduvate või eraldiseisvate uurete sagedus koos moondekivimite mitmekesisusega suurendab kaitstud päritolunimetuse „Recaș“ määratletud piirkonnale omase mikroreljeefse maastiku vaheldusrikkust.

Nendes tingimustes toimub viinamarjade kasvamine ja küpsemine aerohüdraatilisel režiimil, mis soodustab kvaliteetvahuveinide tootmiseks kasutatava lähteveini valmistamiseks vajaliku keskmise (mõnes kohas isegi kõrge) happesuse kujunemist. Valgete viinamarjade sordid ’Românească’, ’Traminer roz’ ja ’Viognier’ reageerivad väga hästi mäenõlvade jahedatele hommikutele ning udule, mis soodustab happesuse, suhkrute ja aromaatsete ühendite suurepärase tasakaalu kujunemist.

Kvaliteetvahuveinide saamiseks korjavad paljud päritolunimetusega „Recaș“ hõlmatud piirkonna viinamarjakasvatajad viinamarju öösel, et koristatud viinamarjade massi jahtumist vältides tehnoloogilise töötlemise kestust vähendada. Sellele järgneb veinivirde kiire ja ettevaatlik töötlemine, et vältida käärimiseks vajalike toitainete vähenemist. Mõned tootjad kasutavad ladustamiseks ka vastavaid keldreid. Need keldrid on ehitatud palju aastaid tagasi, kuid neid on hooldatud ja optimaalsele toimimistasemele viidud. Keldrid tagavad veinidele optimaalse ladustamiskliima, et säilitada kauem värskus (saavutatud valgest veinist vahuveini valmistamise teel) ning samuti aidata kaasa laagerdumisele (keldrites on kvaliteetvahuveinide saamiseks kasutatavad pöörituslauad).

Viinapuude hooldamiseks kasutatakse rohevõtteid (olenevalt maatüki asetusest nõlval ja sordile omasest tagasilõikamisviisist ühe- või kaheõlaline Guyot’ vorm, Guyot Poussardi vorm, poolkõrge, osaliselt või täielikult mehhaniseeritud viinapuude kujundamismeetod, võrsete eemaldamine varrelt, et niitmisega ridade vahel umbrohu kasvu piirata, erilise kultivaatori abil pinnase omaduste tõstmine, marjade kasvu/küpsemise soodustamiseks viljatute võrsete eemaldamine (nt ’Chardonnay’ puhul) ja võrsete näpistamine enne õitsemist, et soodustada suuremas osakaalus viljade moodustumist, suuremat keskmist kobarakaalu ja kõrgemat saagikust pinnaühiku kohta selliste sortide puhul nagu ’Fetească Regală’, ’Pinot Noir’ või ’Muscat Ottonel’).

9. Konkreetsed lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Turustustingimused

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted.

Tingimuse kirjeldus:

kasutuselevõetud veinikategooria (kvaliteetvahuvein) tootespetsifikaati (märgistamistingimusi) on täiendatud vabatahtliku elemendiga selle veinikategooria saamiseks kasutatud konkreetsete tehnoloogiate kohta, kuna need mõjutavad seda, kuidas tarbijad tajuvad Recași vahuveini, mis tugineb kaitstud päritolunimetuse mainele.

Link tootespetsifikaadile

http://onvpv.ro/sites/default/files/caiet_de_sarcini_doc_recas_cf_notific_2068_17.09.2019_la_cererea_1351_16.06.2017_cf_notific_798_21.04.2020_no_track_changes.pdf.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

12.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 83/28

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetusetootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 83/10)

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikega 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„CROZES-HERMITAGE / CROZES-ERMITAGE“

PDO-FR-A0389-AM01

Teate esitamise kuupäev: 14.12.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Geograafiline piirkond ja vahetus läheduses asuv piirkond

KPNiga „Crozes-Hermitage“ hõlmatud geograafilisse piirkonda kuuluva ühe kommuuni nimesse on tehtud redaktsiooniline muudatus: Drôme’i departemangus oleva Veaunesi kommuuni nime on ajakohastatud ja selle uus nimi on Mercurol-Veaunes.

Geograafilise piirkonna kirjeldusele on lisatud kuupäev, millal pädev riiklik ametiasutus määratletud geograafilise piirkonna heaks kiitis.

Lisatud on viide 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile, mis võimaldab geograafilisele piirkonnale osutada lähtuvalt riikliku statistika- ja majandusuuringute instituudi (INSEE) koostatud riikliku viitamisaluse, ametliku geograafilise koodi 2019. aasta kehtivast versioonist, mis suurendab geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlust.

2. Seos geograafilise piirkonnaga

KPNiga veini „Crozes-Hermitage“ tootespetsifikaadi I peatüki punkti X alapunkti 1 alapunktis b – seost piirkonnaga väljendavate inimtegurite kirjeldus – on ajakohastatud kahes viimases lõigus esitatud arvandmeid:

„1990. aastatel olukord muutus ja tootjad teadvustasid vajadust keskendada viinamarjaistandused kvaliteetsematele kasvatusaladele. See töö kestis 10 aastat ning 1989. aasta juunis kinnitati uus valik kasvatusaladest, kust pärinevad veini valmistamiseks kasutatavad viinamarjad. Selle tulemusel vähenes tootmiseks kasutatav võimalik pindala 4 800 hektarilt vaid 3 200 hektarini.

2019. aastal oli kontrollitud päritolunimetusega veini „Crozes-Hermitage“ keskmine aastase toodangu maht 80 400 hektoliitrit ja viinamarja kasvatamiseks kasutatav pindala 1 700 hektarit ning seega kuulus sellele kontrollitud päritolunimetusele tähtsaim koht „Côtes du Rhône“ piirkonna põhjapoolses osas. Veini valmistavad 57 eraõiguslikku veinikoda, 2 veinikooperatiivi ja 9 veinikauplejat.“

Need ajakohastused tehakse ka punktis „Seos geograafilise piirkonnaga“.

3. Viinamarjaistanduse pidamine

Tehtud on järgmised muudatused:

—	lisati võimalus kasutada viinamarjasortide ‘Roussane’ ja ‘Marsanne’ puhul üheõlalist Guyot’ vormi;

—	täpsustati keemilise umbrohutõrje keeluga seotud tingimusi;

—	täpsustati, et viinapuude istutamisel ja asendusistutamisel peab kasutama istutusmaterjali, mida on töödeldud kuuma veega, et võidelda viinapuu kolletushaiguse (flavescence dorée) vastu;

—	täpsustati, et viinapuid võib kasvuperioodil niisutada üksnes kestva kuivuse ajal ning juhul, kui kuivus häirib viinapuu füsioloogilist arengut ja viinamarjade asjakohast valmimist. Istanduses ei ole lubatud paigaldada statsionaarset kastmissüsteemi.“

See täpsustus tehakse ka koonddokumendi punktis „Veinivalmistustava“.

4. Lenduvate hapete sisaldusega seotud nõue

Lenduvate hapete sisaldusega seotud kriteeriumi on muudetud.

Enne saagikoristusele järgneva aasta 1. detsembrit võib veinide lenduvate hapete sisaldus olla kuni 15,3 milliekvivalenti liitri kohta (mis vastab väävelhappe kontsentratsioonile 0,75 g/l). Pärast seda kuupäeva võib veinide lenduvate hapete sisaldus olla kuni 18 milliekvivalenti liitri kohta (mis vastab väävelhappe kontsentratsioonile 0,88 g/l).

Maksimaalne väärtus 18 meq/l on esitatud koonddokumendi punktis „Veini kirjeldus“.

5. Veinivalmistustavad

Lisatud on puutükkide kasutamise keeld.

See muudatus tehakse ka koonddokumendi punktis „Konkreetsed veinivalmistustavad“.

6. Üleminekumeede

Säte, milles käsitletakse istutustihedust hõlmavaid eeskirju enne 2020. aasta saagikoristust, on välja jäetud, kuna kõnealune tähtaeg on möödunud.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7. Deklareerimiskohustused

Täpsustatud on deklareerimiskohustusi:

—	taotluse deklaratsioon esitatakse kaitse- ja haldusasutusele hiljemalt viis päeva pärast saagideklaratsiooni esitamiskuupäeva; see deklaratsioon tuleb esitada selle asutuse kindlaksmääratud vormi kohaselt.

—	täpsustatud on, et pakendamisdeklaratsioon edastatakse volitatud kontrolliasutusele hiljemalt kümme tööpäeva pärast pakendamist ja mitte enne seda.

Peamiste kontrollitavate punktide seast on välja jäetud „kohapealne saagikoristuse järelevalve“ ja „kohapealne pakendamise järelevalve“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8. Kontrolliasutus

KPNiga veini „Crozes-Hermitage“ tootespetsifikaadi III peatüki punktis II on ajakohastatud kontrolliasutuse kontaktandmed. Kontrolli teostab INAO alluvuses tegutsev kontrolliasutus CERTIPAQ, kelle ülesanne on seda teha heakskiidetud kontrollikava alusel.

See täpsustus tehakse ka koonddokumendi punktis „Kontaktandmed“.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Crozes-Hermitage

Crozes-Ermitage

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Analüütilised omadused

Päritolunimetust „Crozes-Hermitage“ või „Crozes-Ermitage“ kasutatakse ainult valgete ja punaste vaiksete veinide puhul.

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Punaste veinide õunhappe sisaldus on kuni 0,4 grammi liitri kohta.

Veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on kuni 13,5 mahuprotsenti, on fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 3 grammi liitri kohta.

Veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 13,5 mahuprotsendi, on fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 4 grammi liitri kohta.

– Üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	13
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Organoleptilised omadused

Geograafilise piirkonna põhja- ja lõunaosa geomorfoloogiliste tingimuste erinevus peegeldub ka veinides; viinamarjakasvatajad on suutnud neid erinevusi ära kasutada, kohandades vastavalt oma viinamarjakasvatus- ja veinivalmistustavasid. Kasutades ära loodustingimuste erinevusi ja nende mõju veinidele, tugineb kontrollitud päritolunimetus ühelt poolt piirkonna lõunapoolses osas valmistatud punastele veinidele, mis on meeldiva maitsega, aromaatsed, piisavalt, kuid mitte ülemääraselt struktuursed ja keskmise säilivusajaga, ning teiselt poolt piirkonna põhjapoolse osa mäenõlvadelt pärinevatele veinidele, mis teatud istanduste puhul muutuvad laagerdudes märgatavalt struktuursemaks ja väljapeetumaks. Kõik punased veinid on granaatõuna värvi, vananedes omandavad nad aga oranžikamaid nüansse.

Valged veinid, mille toodang on väiksem, on heleda värvusega, milles on näha rohekaid nüansse; laagerdudes omandavad veinid rohkem väljapeetud kuldseid varjundeid. Sõltuvalt rakendatavast oskusteabest, eeskätt malolaktilise kääritamise juhtimisest, võivad veinidel olla järgmised omadused:

—	kas intensiivsed ja erksad lõhna- ja maitseomadused, mis hõlmavad värskete puuviljade nüansse ja meenutavad tsitrusvilju, kusjuures on tegemist veinidega, mida tuleb tarbida, kuni need on noored, et säilitada lõhna- ja maitseomaduste värskus;

—

või pigem taimepõhised ja vürtsikad lõhna- ja maitseomadused, mis on tasakaalustatult täidlased ja täiustuvad pärast keskmise pikkusega säilitamist.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Veinivalmistuse eritavad

Viljelustavad

—	Puude minimaalne istutustihedus on 4 000 tüve hektari kohta.

—	Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,5 ruutmeetrit; pindala arvutamiseks korrutatakse ridadevaheline kaugus tüvedevahelise kaugusega.

—	Viinapuude ridade vahekaugus on kuni 2,5 meetrit.

—	Viinapuude võrsed lõigatakse lühikeseks (lehtrikujuline võra, ühe- või kaheõlaline Royat’ nöörpuu vorm), nii et igale tüvele jääb kuni 10 punga.

—	Royat’ nöörpuu vormi kasutamisaeg on piiratud 2 aastaga.

—	Nööri maksimaalne kõrgus maast on 0,6 meetrit; seda kõrgust mõõdetakse maapinnast kuni tüvest välja kasvavate alumiste võrseteni.

—	Viinamarjasortide 'Roussanne B' ja 'Marsanne B' puhul on samuti lubatud kasutada üheõlalist Guyot’ vormi, jättes pikale võrsele kuni 8 punga ja viljavõrsele kuni 2 punga.

Viinapuude kasvuperioodil on lubatud niisutada üksnes kestva kuivuse ajal ning juhul, kui kuivus häirib viinapuu füsioloogilist arengut ja viinamarjade asjakohast valmimist. Istanduses ei ole lubatud paigaldada statsionaarset niisutussüsteemi.

Viinapuude istutamisel ja asendusistutamisel peab kasutama istutusmaterjali, mida on töödeldud kuuma veega.

Veinivalmistuse eritava

Puutükkide kasutamine on keelatud.

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada liidu tasandi ning põllumajanduse ja merekalanduse seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

b. Maksimaalne saagikus

50 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine toimub geograafilises piirkonnas, mille on heaks kiitnud riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut pädeva riikliku komitee 2. juuni 1989. aasta koosolekul.

Piirkond hõlmab selle tootespetsifikaadi pädeva riikliku komitee poolse kinnitamise kuupäeva seisuga ja lähtuvalt 2019. aasta ametlikust geograafilisest koodist järgmiste kommuunide territooriumi:

Drôme’i departemang:

tervikuna hõlmatud kommuunid: Beaumont-Monteux, Chanos-Curson, Crozes-Hermitage, Erôme, Gervans, Larnage, Pont-de-l’Isère, La Roche-de-Glun, Serves-sur-Rhône ja Tain-l’Hermitage.

Osaliselt hõlmatud kommuun: Mercurol-Veaunes, üksnes Mercuroli delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

'Marsanne B'

'Roussanne B'

'Syrah N' – 'Shiraz'

8. Seos(t)e kirjeldus

Seost väljendavate looduslike ja inimtegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond asub Valence’i linnast põhja pool, Tournoni kommuuni vastas, Rhône’i jõe vasakul kaldal, kusjuures jõgi moodustab piirkonna läänepoolse piiri.

Piirkonna põhjapoolse piiri moodustavad kaljud, mida kutsutakse Cromlech-de-la-Roche-qui-danse (mesosoikumi ja tertsiaari üleminekuajast pärinevad kvartsliivakivist kaljud). Ida ja lõuna pool on piirkonna looduslikeks piirideks vastavalt Herbasse’i ja Isère’i jõgi. Geograafiline piirkond asub seega Drôme’i departemangu 11 kommuuni territooriumil.

Viinamarjakasvatuspiirkond on laialt avatud Rhône’i jõe orule ning on kontrollitud päritolunimetuste rühma „Côtes du Rhône septentrionales“ kuuluvatest veinipiirkondadest üks lõunapoolsemaid.

Rhône’i oru kontrollitud päritolunimetuste süsteemis kuulub kontrollitud päritolunimetus „Crozes-Hermitage“ veinirühma Crus des Côtes du Rhône.

Nii nagu Côtes du Rhône’i piirkonna põhjaosa nimetuste puhul, hõlmab ka KPNiga „Crozes-Hermitage“ hõlmatud geograafiline piirkond omaaegsel allobroogide territooriumil. Selles piirkonnas on viinamarjakasvatusega tegeletud vähemalt roomlaste sissetungist alates, st alates ajavahemikust 124 eKr (allobroogide alistamine) kuni 61 eKr (allobroogide viimase vastuhaku mahasurumine). Alates sellest ajast kasutatakse allobroogide kohta nimetust Vienne’i piirkonna või linna elanikud.

Kontrollitud päritolunimetus „Crozes-Hermitage“ on oma nime saanud ilmselt samasugusest kohanimest. Kontrollitud päritolunimetuse tunnustamisel 4. märtsi 1937. aasta dekreedi kohaselt võib vaid sellenimelisest kommuunist pärinevat veini turustada nimetuse „Crozes-Hermitage“ all. Mitmed kirjalikud allikad kinnitavad seost eraklate olemasolu ja kohaliku Saint-Christophe’i nimelise mäekülje nime coteau de l’Ermitage’iks (erakla mäenõlv) muutumise vahel; uus nimi andis hiljem nime ka kontrollitud päritolunimetusele „Hermitage“ ja ümbruskonna kommuunidele. Sõjajärgsete aastate majanduskasv, oskusteabe levimine ja viinamarjaistanduste laienemine suurendasid geograafilise piirkonna ulatust ning alates 1952. aastast hõlmab see ühe kommuuni asemel 11 kommuuni.

Põhjuslikud seosed

Rhône’i jõe vasakul kaldal loovad ühelt poolt Lyoni piirkonnale iseloomulik kliima, 45. paralleelile lähedane laiuskraad – mis võimaldab veel mõjuda vahemerelisel kliimal, mäekülgede ja suurte tasandike vaheldumist hõlmav topograafia, ning teiselt poolt tardkivimist kaljud ja kvaternaariajastust pärit terrassid piirkonna kolmele tunnuslikule viinamarjasordile ('Syrah N', 'Marsanne B' ja 'Roussanne B') optimaalsed tingimused kasvamiseks ja küpsemiseks.

Sellised küpsemistingimused võimaldavad välja kujuneda eripäradel, mis on iseloomulikud neile kontrollitud päritolunimetusega „Hermitage“ lähisuguluses olevatele veinidele, kuid mis eeskätt punaste veinide puhul erinevad neist nõtkema struktuuri ja valgete veinide puhul suurema kontrastsuse poolest.

1846. aasta Lyoni veinikongressil võrdles degusteerimiskomitee (allikas: L. Larmat’ Prantsusmaa veinide atlas (Atlas de la France Viticole, 1943. aasta väljalase)) veini „Crozes-Hermitage“ tema kuulsusrikka naaberveiniga „Hermitage“: „Isegi kui tegemist ei ole päriselt vennaga, siis onupojaga kindlasti“.

1943. aastal osutas Pariisi sommeljeede ametlik ajakiri „Le Sommelier“ Hermitage’i piirkonna veinidele ja tõestas sellega, et nii punased kui ka valged veinid on saavutanud teatava maine. Nii punaste kui ka valgete veinide puhul nimetati loomulikult Crozes-Hermitage’i kommuuni, lisaks sellele veel selliseid kommuune või geograafilisi piirkondi, nagu Château-Larnage ja Chassis punaste veinide puhul ning Mercurol valgete veinide puhul.

Lisaks sellele tundub, et veini „Crozes-Hermitage“ omadusi on sageli kokku võetud ühise nimetusega „Hermitage’i veinid“, mis hõlmab samaaegselt kontrollitud päritolunimetusi „Hermitage“ ja „Crozes-Hermitage“. Seetõttu on küllalt vähe otseseid allikaid, mis osutavad sõnaselgelt veini „Crozes-Hermitage“ mainele või tuntusele.

Inimkogukondade dünaamika on võimaldanud veinide omadusi pidevalt täiustada, rakendades selleks tootmisvahendite ühiskasutust ning turustades veini tugeva veiniühistu kaudu, arendades ühtlasi välja mitmeid eraõiguslikke veinikodasid ja tehes koostööd kohalike veinikaupmeestega. Nende inimeste koondumine ühise toote ümber viis kontrollitud päritolunimetuse tunnustamiseni 1937. aastal, st vaid kaks aastat pärast seda, kui esimest korda tekkis sellise tunnustamise võimalus.

9. Muud olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade töötlemise ning veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi:

—

Ardèche’i departemang: Alboussière, Andance, Ardoix, Arlebosc, Arras-sur-Rhône, Boffres, Bogy, Champagne, Champis, Charmes-sur-Rhône, Charnas, Châteaubourg, Cheminas, Colombier-le-Cardinal, Cornas, Eclassan, Etables, Félines, Gilhac-et-Bruzac, Glun, Guilherand-Granges, Lemps, Limony, Mauves, Ozon, Peaugres, Peyraud, Plats, Quintenas, Saint-Barthélemy-le-Plain, Saint-Cyr, Saint-Georges-les-Bains, Saint-Romain-d’Ay, Saint-Romain-de-Lerps Sarras, Sécheras, Serrières, Saint-Désirat, Saint-Etienne-de-Valoux, Saint-Jean-de-Muzols, Saint-Péray, Soyons, Talencieux, Thorrenc, Toulaud, Tournon-sur-Rhône, Vernosc-lès-Annonay, Vinzieux ja Vion;

—

Drôme’i departemang: Albon, Andancette, Beausemblant, Bourg-lès-Valence, Chantemerle-les-Blés, Châteauneuf-sur-Isère, Chavannes, Clérieux, Granges-les-Beaumont, Laveyron, La Motte-de-Galaure, Ponsas, Saint-Barthélemy-de-Vals, Saint-Donat-sur-l’Herbasse, Saint-Rambert-d’Albon, Saint-Uze, Saint-Vallier, Triors, Valence ja Mercurol-Veaunes ainult Veaunes’i delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses;

—	Isère’i departemang: Chonas-l’Amballan, Le Péage-de-Roussillon, Reventin-Vaugris, Les Roches-de-Condrieu, Sablons, Saint-Alban-du-Rhône, Saint-Clair-du-Rhône, Saint-Maurice-l’Exil, Salaise-sur-Sanne, Seyssuel, Vienne;

—	Loire’i departemang: Bessey, La Chapelle-Villars, Chavanay, Chuyer, Lupe, Maclas, Malleval, Pélussin, Roisey, Saint-Michel-sur-Rhône, Saint-Pierre-de-Bœuf, Saint-Romain-en-Jarez ja Vérin;

—	Rhône’i departemang: Ampuis, Condrieu, Les Haies, Loire-sur-Rhône, Longes, Sainte-Colombe, Saint-Cyr-sur-le-Rhône, Saint-Romain-en-Gal ja Tupin-et-Semons.

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada väiksemale geograafilisele piirkonnale, kui kõnealune piirkond on

—	kantud katastrisse;

—	märgitud saagideklaratsioonile;

kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale Cru des Côtes du Rhône või Vignobles de la Vallée du Rhône. Suurema geograafilise üksuse „Vignobles de la Vallée du Rhône“ nimetuse kasutamise tingimused on täpsustatud asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-3ec388fa-9959-43d8-ba81-8b4d3d9a8288

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

12.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 83/35

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 83/11)

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikega 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„GIGONDAS“

PDO-FR-A0143-AM02

Teate esitamise kuupäev: 14.12.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Vahetus läheduses asuv piirkond

Vahetus läheduses asuvasse piirkonda kuuluvate Vaucluse’i departemangu kommuunide nimekirja on lisatud Visani ja Mazani kommuunid.

Määratletud piirkonnaga külgnevate Visani ja Mazani kommuunide lisamine toetab päritolunimetuse arengut ning on kooskõlas nimetuse põhiteguritega ja eeskätt inimestega seostuvate teguritega. Päritolunimetuse kaitse- ja haldusasutus rõhutab, et nimetuse arengusse on kaasatud ettevõtjad, kelle veinivalmistusüksused asuvad kahes kõnealuses kommuunis.

See muudatus mõjutab koonddokumenti ning hõlmab selle osa „täiendavad tingimused – vahetus läheduses asuv piirkond“.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Gigondas

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Roosad vaiksed veinid

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12,5 mahuprotsenti.

Pakendamisel on veinidel järgmised omadused:

veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 3 grammi liitri kohta;

muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Punased ja roosad veinid on valmistatud peamiselt viinamarjasortidest 'Grenache N', 'Syrah N' ja 'Mourvèdre N'.

Viinamarjasort 'Grenache N' lisab segudesse tanniine ja täidlust. Veini iseloomu arvestades mõõdukas koguses lisatud viinamarjasort 'Syrah N' tugevdab veini värvust, lõhna intensiivsust ja soodustab veini paremat laagerdumist.

Viinamarjasort 'Mourvèdre N' on tugevate antioksüdatiivsete omadustega ning täiendab seetõttu väga hästi viinamarjasorti 'Grenache N' See sort suurendab lõhnabuketi terviklikkust, lisab vürtsikust ja sobib väga hästi veini laagerdamiseks puitvaatides.

Roosad veinid moodustavad toodangust vaid väikese osa, kuid on samas väga huvipakkuvad nüansirikaste maitseomaduste tõttu. Sellel veinil on väljapeetud roosa värvus violetsete varjunditega. Lõhnabuketis võib tunda mandli ja väikeste kuumtöödeldud puuviljade nüansse. Maitseomadused on samaaegselt intensiivsed ja tasakaalustatud.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	14,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	14,28
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Punased vaiksed veinid

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12,5 mahuprotsenti.

Pakendamisel on veinidel järgmised omadused:

—	õunhappe sisaldus veini pakendamisetapis on kuni 0,4 grammi liitri kohta;

—	polüfenoolide koguindeks veini pakendamisetapis on kuni 45.

—	fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 3 grammi liitri kohta.

Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Punased ja roosad veinid on valmistatud peamiselt viinamarjasortidest 'Grenache N', 'Syrah N' ja 'Mourvèdre N'.

Punane vein on pika säilivusajaga vein, mille kirgas värvus ulatub rubiinpunasest tumedama granaatõunapunaseni. Noorel veinil on nüansirikas ja külluslik väga küpseid punaseid ja musti puuvilju meenutav lõhna- ja maitsebukett. Laagerdudes lisandub alusmetsa ja trühvli nüansse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	14,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	17,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Veinivalmistuse eritavad

Viinapuude kasvatamine

Viljelustavad

—	Ridadevaheline laius ei või olla suurem kui 2,5 meetrit;

—	Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,5 ruutmeetrit. Pindala saamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea tüvede vahekaugus.

—	Viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas võib olla 0,8–1,25 meetrit.

—	Viinapuud lõigatakse madalaks (lehtrikujuline või Royat’ nöörpuu vorm), nii et neil oleks maksimaalselt 6 võrset. Igal võrsel on kuni 2 punga.

—	Võrakujunduse või noorendamise kestus Royat’ nöörpuu vormi puhul võib olla kuni 2 aastat. Selle perioodi jooksul on lubatud kasutada üheõlalist Guyot’ lõikamist, jättes pikale võrsele kuni 8 punga ja viljavõrsele kuni 2 punga.

Niisutamine võib olla lubatud.

Veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritava

—	Saagi termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C on keelatud;

—	Puutükkide kasutamine on keelatud;

—	Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning põllumajanduse ja merekalanduse seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

b. Maksimaalne saagikus

40 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade koristamine ja pressimine ning veini valmistamine ja kääritamine toimub Vaucluse’i departemangu Gigondas’ kommuuni territooriumil.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

'Grenache N'

'Mourvèdre N' – 'Monastrell'

'Syrah N' – 'Shiraz'

8. Seos(t)e kirjeldus

Vallée du Rhône’i lõunaosas asuvad viinamarjaistandused, mida kutsutakse Cru des Côtes du Rhône, hõlmavad kontrollitud päritolunimetuse „Gigondas“ territooriumi, millele on iseloomulikud silmatorkava reljeefiga muljetavaldava Dentelles de Montmirail lubjakivimassiivi erodeerunud nõlvad. Geograafiline piirkond on piiritletud Vaucluse’i departemangus asuva Gigondas’i kommuuniga. Viinamarjaistandused asuvad 160–400 meetri kõrgusel sellistes kohtades, kus nad on kaitstud ülemäärase suvise päikesekiirguse eest. Paiknemine nõlvadel kaitseb neid kevadise udu ja öökülmade eest ning tagab ühtlase saagi igal aastal. Kliima on tüüpiline Provence’i piirkonna kliima, millele on iseloomulik suur kontrast vahemerelise suve palavuse ja tugeva mistraali vahel. Sarnaselt kogu Vahemere piirkonnale võivad kevadise ja sügisese pööripäeva aegsed vihmad olla äärmiselt tugevad.

Juba kahe aastatuhande jooksul on Dentelles de Montmirail’ jalamil asuv Gigondas’ küla elatunud peamiselt viinamarjakasvatusest. Esimeste veinivalmistuskodade asutajateks peetakse Rooma 2. leegioni sõjamehi. XIX sajandil jätkus veinide „Gigondas“ tootmise ja maine areng endiselt. Sellisest tuntusest lähtuvalt anti veinile 6. mai 1919. aasta seaduse alusel alates 1924. aastast päritolunimetus „Gigondas“.

Vein „Gigondas“, mille piirkond kuulus esialgu kontrollitud päritolunimetuse „Côtes du Rhône“ geograafilise piirkonna hulka (19. novembri 1937. aasta dekreet), saavutas tänu oma kvaliteedile ja veinide isikupärale kiiresti laialdase tuntuse. Seetõttu võib pidada loomulikuks, et alates 1951. aastast lisati nende veinide puhul kontrollitud päritolunimetusele „Côtes du Rhône“ ka kommuuni nimetus ning 6. jaanuari 1971. aasta dekreediga tunnustati kontrollitud päritolunimetust „Gigondas“, mis kuulub seega veinirühma Crus des Côtes du Rhône.

Veine on kaht liiki, seejuures moodustavad punased veinid 99 % toodangust ning varjatumaks jääb roosade veinide tootmine. Punased ja roosad veinid on valmistatud peamiselt viinamarjasortidest 'Grenache N', 'Syrah N' ja 'Mourvèdre N'.

Gigondasi kommuuni, omaaegse nimega jucunditas, mis tähendab ladina keeles „rõõmu ja elujõudu“, võib pidada äärmiselt soodsaks piirkonnaks iseloomulike omaduste ja ammustest aegadest hinnatud kvaliteediga veinide tootmiseks.

Selle kommuuni elanikke hõlmav kogukond on ajalooliselt suutnud väärtustada selle viinapuu kasvatamiseks väga soodsa piirkonna loodusressursse ning tagada maaharimistraditsioonist tuleneva tooraine algupärasuse.

Viinamarjaistandused asuvad maastikul, mis on ühtaegu nii suursugune kui ka soodsa mesokliimaga, piirkonnas, kus kasvavad iilekstammed ja õlipuud; taimi kasvatakse vett läbilaskval pinnasel, mis leevendab voolava vee tekitatavat erosiooni ja võimaldab hoolikalt valitud kasvatusaladel kiiresti kuivada. Mullad on üldiselt savirikkad, mis aitab veerežiimi hõlpsalt hallata, samuti on iseloomulik väiksemate kivide rohkus, mis ühelt poolt soodustab kuivamist ja teiselt poolt avaldab soojuslikult väga positiivset mõju viinamarjade hilises küpsusstaadiumis. Rhône’i jõe udust kõrgemal asuvad mäenõlvakud (160–400 meetrit) ja nende kalde suund (põhja-loodesuunaline) kaitsevad nii ülemäärase kuumuse kui ka kevadiste öökülmade eest.

Seega pakub Gigondasi kliima kõiki Provence’i piirkonna kliima eeliseid: rikkalik päikesepaiste ning jahe ja kuiv tuul – mistraal, mis piirab seenhaiguste levikut ja soodustab viinamarjade loodusliku kontsentratsiooni suurenemist ning mille negatiivsed tegurid ei pääse mõjule tänu Dentelles de Montmirail’ aheliku pakutavale kaitsele.

Kõik need tegurid koos viinamarjakasvatajate töö ja oskusteabega, mis avaldub eeskätt läbi sordivaliku ning nõuetekohase saagikoristuse koos kohustusliku saagi sorteerimisega, on juba kahe aastatuhande jooksul võimaldanud Gigondasi nimetusega veine tunnustada, nende mainet arendada ja eeskätt nende iseloomulikke omadusi säilitada.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja kääritamise osas, hõlmab Vaucluse’i departemangu järgmiste kommuunide territooriume: Aubignan, Le Barroux, Beaumes-de-Venise, Beaumont-du-Ventoux, Bédarrides, Bollène, Buisson, Caderousse, Cairanne, Camaret-sur-Aigues, Caromb, Carpentras, Châteauneuf-du-Pape, Courthezon, Le Crestet, Entrechaux, Faucon, Jonquières, Lafare, Lagarde-Paréol, Lamotte-du-Rhône, Lapalud, Loriol-du-Comtat, Malaucène, Mazan, Mondragon, Mornas, Orange, Piolenc, Puymeras, Rasteau, Roaix, La Roque-Alric, Sablet, Sainte-Cécile-les-Vignes, Saint-Hippolyte-le-Graveyron, Saint-Léger-du-Ventoux, Saint-Marcellin-lès-Vaison, Saint-Romain-en-Viennois, Saint-Roman-de-Malegarde, Sarrians, Séguret, Sérignan-du-Comtat, Sorgues, Suzette, Travaillan, Uchaux, Vacqueyras, Vaison-la-Romaine, Vedène, Villedieu, Violès, Visan.

Märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada väiksemale geograafilisele piirkonnale, kui kõnealune piirkond on

—	kantud katastrisse;

—	märgitud saagideklaratsioonile;

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-390b3134-5e0e-48c1-a6ed-8dae06798096

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 83

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 12. märts 2021

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2021/C 83/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10178 — Eni/Aldro EyS/Instalaciones MD) ( 1 )	1
2021/C 83/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum nr M.10079 — SARP/Suez RV Osis) ( 1 )	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2021/C 83/03	Euro vahetuskurss — 11. märts 2021	3
2021/C 83/04	Ravimite müügilubasid käsitlevate Euroopa Liidu otsuste kokkuvõte 11. märtsil 2021 (Avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklile 13 või 38 )	4

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1969
JPY	Jaapani jeen	129,82
DKK	Taani kroon	7,4366
GBP	Inglise nael	0,85670
SEK	Rootsi kroon	10,1295
CHF	Šveitsi frank	1,1066
ISK	Islandi kroon	153,30
NOK	Norra kroon	10,0910
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,154
HUF	Ungari forint	365,88
PLN	Poola zlott	4,5760
RON	Rumeenia leu	4,8840
TRY	Türgi liir	8,9028
AUD	Austraalia dollar	1,5384
CAD	Kanada dollar	1,5051
HKD	Hongkongi dollar	9,2870
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6546
SGD	Singapuri dollar	1,6032
KRW	Korea vonn	1 353,09
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,8077
CNY	Hiina jüaan	7,7614
HRK	Horvaatia kuna	7,5860
IDR	Indoneesia ruupia	17 241,34
MYR	Malaisia ringit	4,9163
PHP	Filipiini peeso	57,971
RUB	Vene rubla	88,0432
THB	Tai baat	36,570
BRL	Brasiilia reaal	6,7039
MXN	Mehhiko peeso	24,7978
INR	India ruupia	86,8880

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2021/C 83/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M. 10043 — CDC/PBB/Capveriant) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	6
2021/C 83/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10039 — Kronospan Holdings/M Kaindl) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	8
2021/C 83/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10119 — Deme Concessions/CDC/Région Occitanie/Port-La Nouvelle) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	9
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2021/C 83/08	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	11
2021/C 83/09	Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3	17
2021/C 83/10	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetusetootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	28
2021/C 83/11	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	35


	(1) EMPs kohaldatav tekst