Komisjoni teatis määruse (EL) 2017/625 artiklites 109–111 sätestatud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade nõuete rakendamist käsitleva juhenddokumendi kohta

(2021/C 78/01)

Eessõna

Liidu õigusaktides on sätestatud ühtlustatud eeskirjad, mille eesmärk on tagada toidu ja sööda ohutus ja tervislikkus, ja nõue, et meetmeid, millel võib olla mõju toidutarneahela ohutusele või tarbijate huvidele, mis on seotud toidu ja toidu kohta esitatava teabega, võetakse kooskõlas konkreetsete nõuetega. Liidu õigusnormid on kehtestatud ka selleks, et tagada inimeste, loomade ja taimede tervise ja loomade heaolu kaitse kõrge tase kogu toidutarneahelas ja kõigis neis valdkondades, kus põhieesmärk on võidelda loomataudide võimaliku leviku vastu, mis mõnel juhul võivad kanduda üle ka inimestele, või taimede ja taimsete saaduste kahjustajate vastu, ning kaitsta keskkonda riskide eest, mis võivad tuleneda geneetiliselt muundatud organismidest (GMOdest) ja taimekaitsevahenditest. Kõnealuste normide (edaspidi koos „liidu toidutarneahela õigusaktid”) nõuetekohane kohaldamine aitab kaasa siseturu toimimisele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 (1)on kehtestatud liidu ühtlustatud raamistik ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute kui ametlike kontrollide korraldamiseks kogu toidutarneahelas.

Määruse (EL) 2017/625 artiklis 109 on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teevad kõnealuse määrusega reguleeritud ametlikke kontrolle mitmeaastase riikliku kontrollikava alusel, mille koostamist ja rakendamist koordineeritakse kogu nende territooriumil.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõikega 1 on nähtud ette, et mitmeaastaste riiklike kontrollikavade ettevalmistamisel lähtutakse vajadusest tagada, et ametlikku kontrolli kavandatakse kõigis artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkondades ning kooskõlas artiklis 9 sätestatud kriteeriumidega ja artiklites 18–27 osutatud normidega.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõikes 2 on sätestatud põhimõtted mitmeaastases riiklikus kontrollikavas sisalduva üldteabe kohta ning artikli 111 lõikes 2 mitmeaastase riikliku kontrollikava ettevalmistamise, ajakohastamise ja läbivaatamise põhimõtted.

Pidades silmas kogemusi, mis on saadud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade rakendamisel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (2)artikli 4 lõike 6 kohaste liikmesriikide pädevate asutuste audititega ning kõnealuse määruse artikli 45 kohaste komisjoni ekspertide audititega, samuti kõnealuse määruse artikli 44 kohaselt liikmesriikide esitatud aastaaruannetes sisalduvat teavet, on asjakohane koostada käesolev juhenddokument mitmeaastaste riiklike kontrollikavade ettevalmistamiseks.

Seepärast tuleks juhenddokumendis keskenduda mitmeaastase riikliku kontrollikava sellistele elementidele, mida liikmesriigid peavad rakendama, et täita määruse (EL) 2017/625 nõudeid ja eelkõige artikli 111 nõudeid, milles sätestatakse mitmeaastase riikliku kontrollikava koostamise, ajakohastamise ja läbivaatamise põhimõtted.

Mitmeaastase riikliku kontrollikava eesmärk on ka luua kindel alus pädevate asutuste audititele vastavalt määruse (EL) 2017/625 artiklile 6 ja komisjoni kontrollideks liikmesriikides vastavalt kõnealuse määruse artiklile 116.

Komisjon vaatab käesoleva juhenddokumendi korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda pärast mitmeaastaste riiklike kontrollikavade kättesaamist ja läbivaatamist ning võttes arvesse liikmesriikide kogemusi määruse (EL) 2017/625 rakendamisel.

Käesoleva juhenddokumendi eesmärk on aidata liikmesriikide ametiasutustel kohaldada määruse (EL) 2017/625 artikleid 109–111. ELi õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.

Sisukord

A.

Juhenddokumendi eesmärk

4

B.

Mõisted

4

C.

Suunised mitmeaastase riikliku kontrollikava õigusnõuete KOHTA

5

1.

Mitmeaastase riikliku kontrollikava kohaldamisala

5

2.

Ühtne integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava

5

3.

Teabe kogumine mitmeaastase riikliku kontrollikava rakendamise ja aruandluse ajal

6

4.

Perioodilisus (planeerimistsükli pikkus)

6

5.

Mitmeaastase riikliku kontrollikava üldnõuded

7

D.

Üldised suunised mitmeaastase riikliku kontrollikava sisu KOHTA

7

1.

Strateegia ja kontekst

7

1.1.

Mitmeaastase riikliku kontrollikava strateegilised eesmärgid

7

1.2.

Riskide liigitus

8

2.

Ametlike kontrollide struktuuriraamistik

8

2.1.

Pädevate asutuste määramine

8

2.2.

Delegeerimine volitatud isikutele (või füüsilistele isikutele)

9

3.

Ametlike kontrollide üldine korraldus ja juhtimine

9

3.1.

Kontrollisüsteemid ja koordineerimistegevus

10

3.2.

Vastavus tegevuskriteeriumidele

11

3.3.

Ametlikke kontrolle tegevate töötajate väljaõpe

12

3.4.

Dokumenteeritud menetlused

12

4.

Intsidentide/hädaolukordade ohjamine

12

4.1.

Situatsiooniplaanid

12

4.2.

Koostöö ja vastastikuse abi korraldamine

13

A.   Juhenddokumendi eesmärk

Käesoleva juhenddokumendi eesmärk on abistada liikmesriike määruse (EL) 2017/625 artiklis 109 sätestatud mitmeaastase riikliku kontrollikava koostamisel. Selles antakse suuniseid mitmeaastase riikliku kontrollikava nõuete rakendamiseks, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 110 lõikes 2.

Seepärast keskendutakse käesoleva juhenddokumendi C jaos mitmeaastase riikliku kontrollikava õigusnõuete kohta ning D jaos mitmeaastase riikliku kontrollikava sisu kohta antavatele suunistele. Käesolev juhenddokument sisaldab ka mitmeaastase riikliku kontrollikava vabatahtlikku näidisvormi. Siiski on liikmesriikide otsustada, millises vormingus nad soovivad oma mitmeaastase riikliku kontrollikava esitada.

B.   Mõisted

Käesolevas juhenddokumendis viidatakse määruse (EL) 2017/625 artiklites 2 ja 3 ning muudes asjakohastes liidu toidutarneahela õigusaktides sätestatud määratlustele.

Eelkõige tuleks märkida järgmisi määruses (EL) 2017/625 sätestatud mõisteid:

a)

„ametlik kontroll“ – toimingud, mida teevad pädevad asutused või volitatud isikud või füüsilised isikud, kellele on kooskõlas kõnealuse määrusega delegeeritud teatavad ametliku kontrolli ülesanded, et kontrollida: — kas ettevõtjad täidavad kõnealust määrust ja artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ning — kas loomad või kaubad vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele, kaasa arvatud seoses ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmisega;

b)

„muud ametlikud toimingud“ – ametlikust kontrollist erinevad toimingud, mida teevad pädevad asutused või volitatud isikud või füüsilised isikud, kellele on kooskõlas kõnealuse määrusega ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega delegeeritud teatavad muud ametlikud toimingud, sealhulgas toimingud, mille eesmärk on kontrollida loomataudide ja taimekahjustajate esinemist, ennetada ja piirata loomataudide ja taimekahjustajate levimist või likvideerida loomataudid või taimekahjustajad, anda välja lube ja heakskiite ning väljastada ametlikke sertifikaate või kinnitusi;

c)	„pädevad asutused“ – — liikmesriigi keskasutused, kes on pädevad korraldama ametliku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid kooskõlas kõnealuse määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega; — muud asutused, kellele on antud kõnealune pädevus;

d)

„mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutus“ – liikmesriigi avalik-õiguslik haldusorganisatsioon, mis on seotud mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamisega ning millele pädev asutus on tervikuna või osaliselt andnud pädevuse seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaldamisega (3);

e)	„volitatud isik“ – eraldiseisev juriidiline isik, kellele pädev asutus on delegeerinud teatavad ametliku kontrolli tegemise ülesanded või teatavad muude ametlike toimingutega seotud ülesanded;

f)	„kontrollikava“ – pädeva asutuse koostatud kirjeldus, mis sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri, korralduse ja toimimise kohta ning aja jooksul tehtava ametliku kontrolli üksikasjalikku kava igas artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkonnas;

g)	„risk“ – inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju tõenäosuse ja sellisest ohust tuleneva mõju raskuse tulem.

Lisaks eespool esitatud määratlustele viidatakse käesolevas juhenddokumendis järgmistele mõistetele:

(a)	„koordineerimine” – mis tahes meetmed, mida võetakse selle tagamiseks, et pädevad asutused kavandavad ja teevad ametlikke kontrolle ühtselt ja järjepidevalt, et tõhusalt kaasa aidata ühise eesmärgi saavutamisele, milleks on mitmeaastase riikliku kontrollikava ja liidu õiguse tõhus rakendamine;

(b)	„valdkonnad“ – määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 kehtestatud valdkonnad.

C.   Suunised mitmeaastase riikliku kontrollikava õigusnõuete KOHTA

1.    Mitmeaastase riikliku kontrollikava kohaldamisala

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõige 1

Suunised

Mitmeaastane riiklik kontrollikava peaks hõlmama määrusega (EL) 2017/625 reguleeritud ametlikke kontrolle, mis on sätestatud määruse artikli 1 lõigetes 2–4. Suunistena mõeldud täiendav teave õigusnormide kohta, mis sisaldavad eespool nimetatud ametlike kontrollidega seotud sätteid, on esitatud 1. lisas.

Liikmesriigid ei pea oma mitmeaastasesse riiklikusse kontrollikavasse lisama teavet muude ametlike toimingute kohta, mida pädevad asutused, volitatud isikud või füüsilised isikud teevad (4).

Liikmesriigid võivad siiski soovida lisada sellise teabe oma mitmeaastasesse riiklikusse kontrollikavasse, kui nad leiavad, et see teave on asjakohane või aitaks kontrollikavast aru saada.

Mitmeaastasesse riiklikusse kontrollikavasse võib lisada teabe muude ametlike kontrollide kohta, mis ei kuulu määruse (EL) 2017/625 kohaldamisalasse, näiteks ametlikud kontrollid muude ELi õigusaktide alusel (nt veterinaarravimite kohta) või teave, mis on seotud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) veterinaarteenuste tulemuslikkuse hindamise vahendiga (5).

2.    Ühtne integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõige 1 ja lõike 2 punktid a ja b

Suunised

Määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid koordineerivad oma territooriumil mitmeaastase riikliku kontrollikava ettevalmistamist ja rakendamist. Artikli 109 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid määravad üheainsa asutuse, kelle ülesanne on koordineerida mitmeaastase riikliku kontrollikava ettevalmistamist kõigis ametlike kontrollide eest vastutavates pädevates asutustes ning tagada kontrollikava sidusus ja täielikkus.

Üheainsa asutuse määramist liikmesriigi poolt ei tohiks käsitada kohustusena luua määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõike 2 järgimiseks pädevas asutuses uus osakond, uus organisatsioon või asutus. Üheksainsaks asutuseks võib määrata liikmesriigi olemasoleva struktuuri.

Mitmeaastane riiklik kontrollikava hõlmab kõikide tasandite (kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi) kõigi pädevate asutuste ametlikku kontrolli vastavalt ametliku kontrolli riiklikule korrale.

Detsentraliseeritud valitsussüsteemiga liikmesriikide puhul tuleks mitmeaastases riiklikus kontrollikavas kindlaks määrata, kuidas eri haldusasutuste vahel tagatakse koordineerimine, et saavutada ühtne integreeritud riiklik kontrollikava.

Pädevad asutused peaksid välja töötama asjakohased süsteemid mitmeaastaste riiklike kontrollikavadega seotud tegevuse integreeritud planeerimiseks, arendamiseks ja koordineerimiseks. Ühtne integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava ei tohiks olla lihtsalt kavade koostamine iga pädeva asutuse või valdkonna kohta. Selline tegevus ei hõlmaks ametlike kontrollide lõimimist ja koordineerimist pädevates asutustes ja valdkondades ning nende vahel seoses asjaomaste ametlike kontrollidega.

3.    Teabe kogumine mitmeaastase riikliku kontrollikava rakendamise ja aruandluse ajal

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõike 2 punkt c, artikli 111 lõiked 1–3 ja artikkel 113

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/723 (6)

Suunised

Liikmesriigid peaksid mitmeaastase riikliku kontrollikava rakendamise käigus koguma tõendusmaterjali selle rakendamise kohta, selle materjali säilitama ja tegema selle kättesaadavaks kõikidele auditites osalevatele organisatsioonidele, et oleks võimalik kontrollida mitmeaastase riikliku kontrollikava tõhusat rakendamist. Need tõendid peaksid hõlmama kirjalikke menetlusi ning ametlike kontrollide dokumente ja tõendusmaterjale.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõike 2 punktis c on sätestatud, et liikmesriikide üheainsa asutuse ülesandeks on koguda teavet mitmeaastase riikliku kontrollikava rakendamise kohta, et esitada artiklis 113 osutatud aastaaruanne ning vajaduse korral see läbi vaadata ja ajakohastada kõnealuse määruse artikli 111 lõike 2 kohaselt.

Mitmeaastase riikliku kontrollikavaga seotud aastaaruanded tuleb koostada ja esitada vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/723, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide esitatavate aastaaruannete puhul kasutatava standardvormi näidisega. Liikmesriikidele on täiendavaks abiks määruse (EL) 2019/723 lisas esitatud näidisvormi täitmist käsitlev juhenddokument (7).

Määruse (EL) 2017/625 artikli 111 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et mitmeaastane riiklik kontrollikava tehakse avalikkusele kättesaadavaks, välja arvatud kavade sellised osad, mille avalikustamine võiks ohustada ametliku kontrolli tõhusust. Liikmesriigid võivad valida mitmeaastase riikliku kontrollikava avalikustamise viisi.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 111 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid esitavad komisjonile selle taotluse korral oma asjaomase mitmeaastase riikliku kontrollikava uusima ajakohastatud versiooni.

See ei piira muid komisjoni taotlusi konkreetse teabe saamiseks, et teha liikmesriikides komisjoni kontrolle, sealhulgas auditeid, kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 116.

4.    Perioodilisus (planeerimistsükli pikkus)

Suunised

Mitmeaastase riikliku kontrollikava kehtivusaeg/kestus on liikmesriigi otsustada ja selle võib kooskõlastada muu riikliku planeerimistegevusega, näiteks eelarvetsükliga. Valitud kehtivusaja valimise põhjusi tuleks mitmeaastases riiklikus kontrollikavas lühidalt kirjeldada.

Selleks, et riiklikku kontrollikava saaks lugeda mitmeaastaseks, on soovitatav, et see hõlmaks vähemalt kolmeaastast perioodi. Arvestades aga, et kiiresti muutuvas keskkonnas on planeerida raske, on soovitatav, et üks planeerimistsükkel ei kestaks kauem kui viis aastat.

Kontrollikavas iga aasta kohta ette nähtavate ametlike kontrollide kirjelduse üksikasjalikkuse tase sõltub mitmesugustest ebakindlatest asjaoludest ja piirangutest. Eelkõige võib juhtuda, et ametlike kontrollide tegevuseesmärgid/ülesanded tuleb mitmeaastase riikliku kontrollikava viimaste aastate kohta püstitada esialgsetena ning neid määruse (EL) 2017/625 artikli 113 lõikes 1 nõutud aastaaruande koostamisel korrapäraselt ajakohastada. Vt selle kohta D jao punkt 1.1.

5.    Mitmeaastase riikliku kontrollikava üldnõuded

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikkel 110, artikli 111 lõige 2 ja artikkel 119

Suunised

Mitmeaastane riiklik kontrollikava peab sisaldama üldist teavet liikmesriikide kõiki liidu toidutarneahela valdkondi hõlmavate ametlike kontrollisüsteemide struktuuri ja korralduse kohta. Kuigi mitmeaastased riiklikud kontrollikavad on laadilt üldised, peavad need sisaldama teavet ka määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõike 2 punktides a–k ette nähtud konkreetsete küsimuste kohta. Suunised nende konkreetsete küsimuste kohta on esitatud käesoleva juhenddokumendi D jaos.

Liikmesriikidele meenutatakse nende kohustust vaadata mitmeaastane riiklik kontrollikava selle rakendamise ajal läbi ja kaaluda selle kohandamist, pidades silmas määruse (EL) 2017/625 artikli 111 lõikes 2 ja artikli 119 punktis a sätestatud tegureid, ning selleks, et kajastada vastavaid kohandusi sama määruse artikli 113 lõikes 1 ette nähtud aastaaruandes.

Seepärast tuleks mitmeaastases riiklikus kontrollikavas kirjeldada järgmist:

a)	mitmeaastase riikliku kontrollikava toimimise iga-aastase läbivaatamise protsess, mis on sisendiks mitmeaastase riikliku kontrollikava rakendamise aastaaruandesse;

b)	kuidas võetakse selles protsessis arvesse määruse (EL) 2017/625 artikli 6 kohaselt nõutud riiklike pädevate asutuste auditite tulemusi.

D.   Üldised suunised mitmeaastase riikliku kontrollikava sisu KOHTA

1.    Strateegia ja kontekst

1.1.   Mitmeaastase riikliku kontrollikava strateegilised eesmärgid

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõike 2 punkt a

Suunised

Võttes arvesse, et määruse (EL) 2017/625 peamine eesmärk on tagada ühtlasem ja sidusam lähenemisviis ametlikule kontrollile ja asjakohastele sunnimeetmetele kogu liidu toidutarneahelas, ning liikmesriikide üldist kohustust tagada liidu õiguse täitmine, peaksid liikmesriigid töötama välja asjakohased eesmärgid ja strateegiad selle eesmärgi saavutamiseks. Need eesmärgid ja strateegiad peaksid olema mitmeaastase riikliku kontrollikava alus ja neid tuleks selles lühidalt kirjeldada (8).

Strateegia, mille liikmesriik on vastu võtnud liidu toidutarneahela eri tegevuste, valdkondade ja etappide jaoks, peaks sisaldama järgmiste punktide lühikirjeldust koos põhjendustega:

—	ametlike kontrollide fookus;

—	ametlike kontrollide prioriteedid ja

—	vahendite jaotamine.

1.2.   Riskide liigitus

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõike 2 punkt b

Suunised

Võttes arvesse, et liidu toidutarneahela õigusaktide kohaselt peavad pädevad asutused määruse (EL) 2017/625 artikli 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt tegema kõikide ettevõtjate suhtes korrapäraselt, riskipõhiselt ja asjakohase sagedusega ametlikke kontrolle, peab mitmeaastane riiklik kontrollikava võimaluse korral sisaldama teavet ametliku kontrolli alla kuuluvate eri tegevustega seotud riskide liigitamise kohta. See ei piira liidu nende õigusaktide kohaldamist, millega määratakse kindlaks ametlike kontrollide minimaalne sagedus.

Riiklikus kontrollikavas võib lühidalt kirjeldada ka liikmesriigis kohaldatavat riskide liigitamise protsessi (9).

2.    Ametlike kontrollide struktuuriraamistik

2.1.   Pädevate asutuste määramine

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõike 2 punkt c

Suunised

Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks anda põhjalik ülevaade pädevate asutuste struktuurist ja ülesannetest. Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks:

a)

nimetada asutused või vajaduse korral selliste asutuste tasand, (10) kes on määratud pädevateks asutusteks, kes vastutavad ametliku kontrolli eest kõigis määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 loetletud valdkondades. Tuleks nimetada kõik pädevad asutused ja vajaduse korral pädeva asutuse tasand (kesk-, piirkondlik ja kohalik tasand), samuti kõik volitatud isikud või füüsilised isikud, kellele on delegeeritud teatavad ülesanded;

b)	kirjeldada ametliku kontrolli ülesannete ja kohustuste jaotust kogu toidutarneahela ulatuses;

c)	näidata ära pädevate asutuste käsutuses olevad vahendid;

d)	loetleda määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõike 1 kohaselt määratud riiklikud referentlaborid ja alad, mille jaoks nad on määratud.

Punktides a–d osutatud teabe illustreerimiseks võib lisada pädevate asutuste riikliku tasandi struktuuri ning nende vastavaid ülesandeid ja kohustusi kirjeldava integreeritud skeemi.

Pädevate asutuste käsutuses olevate vahendite kirjelduses tuleks vastavalt vajadusele ära näidata inimressursid ning olemasolevad tugivõimalused ja -teenused, näiteks infotehnoloogilised erisüsteemid ning labori-, diagnostika-, teadus- ja koolitusrajatised ja -teenused.

Inimressursse tuleks kirjeldada täistöökohtadena või täistööajale taandatud töökohtadena. Olemasolevate rajatiste ja teenuste täpsustuseks võib kirjeldada nende teenuste taset, laborivarustust ja analüüsivõimekust ning vajaduse korral esitada nende kohta andmed riiklikul või piirkondlikul tasandil, näidates ära selle, mitu pädevat asutust neid rajatisi jagab.

Kava ei pea sisaldama täielikku loetelu ametlikest laboritest, mis on määratud analüüsima ametlike kontrollide käigus võetud proove, kuid pädeval asutusel peaks see loetelu olemas olema.

Kui mitmeaastane riiklik kontrollikava ei sisalda riiklike referentlaborite ja ametlike laborite nimekirju, tuleks lisada link (lingid) asjaomasele veebilehele (asjaomastele veebilehtedele), kust neid nimekirju võib leida.

2.2.   Delegeerimine volitatud isikutele (või füüsilistele isikutele)

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõike 2 punkt d

Suunised

Vajaduse korral tuleks mitmeaastases riiklikus kontrollikavas:

a)	nimetada pädevad asutused, kes delegeerivad ametliku kontrolliga seotud ülesanded volitatud isikutele;

b)	loetleda igale volitatud asutuse kategooriale delegeeritud konkreetsed ülesanded;

c)	üldjoontes kirjeldada kehtivat korda, millega tagatakse, et delegeerivad pädevad asutused ja volitatud isikud vastavad järgmistele sätetele: i) määruse (EL) 2017/625 artiklid 29 ja 33; ii) määruse (EL) 2017/625 II lisa II peatüki punkt 2;

Punkte a–b ja punkti c alapunkti i võib kohaldada ka juhul, kui ülesanded delegeeritakse füüsilistele isikutele (määruse (EL) 2017/625 artiklid 30 ja 33).

Kui samad ametliku kontrolliga seotud ülesanded delegeeritakse mitmele volitatud asutusele või füüsilisele isikule, võib selliste ülesannete delegeerimist mitmeaastases riiklikus kontrollikavas kirjeldada volitatud isikute või füüsiliste isikute kategooriate kaupa. Sellisel juhul ei pea kava sisaldama põhjalikku ja ajakohastatud loetelu volitatud isikutest või füüsilistest isikutest, kellele on delegeeritud ametliku kontrolliga seotud ülesanded, kuid asjaomastel pädevatel asutustel peaks see loetelu olemas olema.

3.    Ametlike kontrollide üldine korraldus ja juhtimine

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõike 2 punktid e–i.

Suunised

Määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõike 2 punktis e on sätestatud, et mitmeaastane riiklik kontrollikava peab sisaldama teavet ametliku kontrolli üldise korralduse ja juhtimise kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas ametliku kontrolli kohta üksikutes ettevõtetes.

Mitmeaastasesse riiklikusse kontrollikavasse tuleks lisada iga pädevaks asutuseks määratud organisatsiooni ja selle struktuuri (kõikidel tasanditel) üldine kirjeldus. Kui üht liiki piirkondliku ja/või kohaliku tasandi pädevate asutuste ülesehitus ja korraldus on põhimõtteliselt sama, võib esitada asutuste liigi kohta üldise kirjelduse. Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada, kuidas ametlikke kontrolle, sealhulgas impordi- ja ekspordikontrolle, korraldatakse ja juhitakse nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks üldiselt kirjeldada järgmist:

a)	pädevate asutuste struktuur;

b)	pädevate asutuste sisesed ja vahelised hierarhilised suhted ja aruandluskord (ja/või juhtimiskord) ning suhted volitatud isikute või füüsiliste isikutega;

c)	kord, millega tagatakse kõikide tasandite, sh piirkondliku ja/või kohaliku tasandi pädevate asutuste ametlike kontrollide erapooletus, kvaliteet, järjepidevus ja tõhusus, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2017/625 artikli 5 lõike 1 punktiga b;

d)	suhted ja kord pädevate asutuste ning määratud ametlike ja riiklike referentlaborite vahel, millega tagatakse, et sellised laborid ja nende tegevus on kooskõlas vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikliga 38 ja artikli 100 lõikega 1;

e)

pädevate asutuste auditite läbiviimise kord, millega tagatakse ametlike kontrollide tõhusus ja sobivus, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 6. Korras (11) tuleks näidata, kuidas on tagatud, et auditite suhtes kohaldatakse sõltumatut kontrolli ja need viiakse läbi läbipaistvalt ning et pädevad asutused võtavad selliste auditite tulemusi silmas pidades asjakohaseid meetmeid.

3.1.   Kontrollisüsteemid ja koordineerimistegevus

Ametlike kontrollisüsteemide puhul tuleks arvesse võtta järgmist:

a)	vajadus määrata kindlaks ametliku kontrolli laad, sagedus, aeg ja koht, et tagada maksimaalne vastavus liidu toidutarneahela õigusaktidele;

b)	prioriteetide seadmise roll ülesannete ja vahendite vahelise tasakaalu, kulutõhususe ja kulutasuvuse kindlaksmääramisel;

c)	konkreetsed riiklikud kontrollikavad või -programmid, mis on ette nähtud liidu toidutarneahela õigusaktidega;

d)	mis tahes konkreetsed riiklikud tauditõrje- või likvideerimiskavad;

e)	mis tahes asjaomaste riskide liigitused.

Seepärast tuleks mitmeaastases riiklikus kontrollikavas kirjeldada järgmist:

a)

erinevates valdkondades kohaldatavad ametlikud kontrollisüsteemid, eelkõige: i) kasutatavad ametliku kontrolli meetodid ja võtted, nagu seire, järelevalve, kontroll, audit, ülevaatus, proovide võtmine ja analüüs, võttes arvesse määruse (EL) 2017/625 artiklite 14, 34 ja 35 nõudeid ning seda, kus ja millal selliseid ametliku kontrolli meetodeid ja võtteid kasutatakse; ii) ametlike kontrollide sagedus või vajaduse korral nende sageduse ja laadi määramise kriteeriumid; iii) kõikide loomade ja kaupade impordi ja ekspordi ametliku kontrolli ulatus ja toimimine;

b)	kuidas kasutatakse D jao punktis 1.2 osutatud riskiliigitust ametlike kontrollide tulemuslikuks suunamiseks;

c)	kuidas on horisontaalselt kohaldatavate liidu põllumajandusliku toidutööstuse õigusaktide ametliku kontrolli kord integreeritud igas asjaomases valdkonnas kohaldatavatesse ametlikesse kontrollidesse; kui tegemist on rohkem kui ühe valdkonnaga, tuleks eri valdkondade vahel luua asjakohased seosed.

Tuleks kehtestada kord, millega tagatakse pädevate asutuste sisene ja nendevaheline tegevuse koordineerimine ja koostöö. See kord peaks toetama ka ametlike kontrollide kvaliteeti, erapooletust, kooskõla ja tõhusust.

Eelkõige tuleks anda teavet üldiste meetmete kohta, millega hallatakse suhteid eri valdkondade või liidu toidutarneahela eri etappide eest vastutavate pädevate asutuste vahel, ning korra kohta, mille kohaselt antakse pädevus piirkondlikele ja/või kohalikele pädevatele asutustele või jagatakse seda nendega.

Seepärast tuleks mitmeaastases riiklikus kontrollikavas kirjeldada järgmist:

a)

tulemusliku ja tõhusa koostöö ning tegevuse koordineerimise tagamise kord: — pädeva asutuse sees, kahe või enama samas valdkonnas tegutseva pädeva asutuse vahel (eelkõige juhul, kui liikmesriik annab ametliku kontrolli tegemise pädevuse: muule asutusele kui asjaomaste kesk-, piirkondlike ja kohalike asutuste pädev keskasutus, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 4 lõikes 2); — muudele asutustele (kui määruse (EL) 2017/625 artiklite 75 ja 76 kohaselt on nõutav koostöö) ja — kui pädevad asutused delegeerivad ametliku kontrolli tegemise volitatud isikutele või füüsilistele isikutele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 28 lõikes 1 ning artiklites 29, 30 ja 33. Näiteks tegevuse koordineerimise ametlik kord ja ametlike kontrollide järjepidevuse tagamise vahendid, nagu kohtumised, ühiskomiteed ja kontaktrühmad, ning nõuded ühistele kokkulepetele või meetmetele;

b)	ametlikke kontrolle tegevate töötajate ühised koolitusalgatused; näiteks tehniliste oskuste, kontrollitalituste tegevuse järelevalve, kvaliteedijuhtimise ja auditeerimise valdkonnas, kui on kohaldatav;

c)	vajaduse korral labori- ja diagnostikavõimaluste ühine kasutamine;

d)	vajaduse korral ühiste riiklike andmebaaside haldamine ja kasutamine;

e)

valdkonnad, kus pädevate asutuste tegevuse koordineerimine ja koostöö on tähtis, sealhulgas: i) meetmed, millega tagatakse sellise tegevuse tõhusus ja ametlike kontrollide jätkuvus; ii) kuidas pädevad asutused vahetavad vajalikku teavet, et tagada ametlike kontrollide jätkuvus ja järjepidevus ning jälgimissüsteemide töö tõhusus.

3.2.   Vastavus tegevuskriteeriumidele

Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada meetodeid, millega tagatakse, et pädevateks asutusteks või mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutusteks määratud organisatsioonid rakendavad tõhusalt määruse (EL) 2017/625 artikli 5 lõike 1 punktide a ja c–i nõudeid.

Eelkõige tuleks mitmeaastases riiklikus kontrollikavas kirjeldada menetlusi ja/või korda, millega kõigis pädevates asutustes ja mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutustes tagatakse järgmine:

a)	ametlike kontrollide tõhusus ja asjakohasus;

b)	on kehtestatud meetmed, millega tagatakse, et ametlikke kontrolle tegevatel töötajatel (12) puudub huvide konflikt, mis võiks kahjustada nende objektiivsust ja sõltumatust või nende ametialast otsustusvõimet, ning millega lahendatakse võimalikud tekkida võivad huvide konfliktid;

c)	kõigil asutustel on analüüside, uuringute ja diagnoosimise jaoks piisav laboratoorne suutlikkus või juurdepääs sellele;

d)	kõigil asutustel on piisaval arvul sobiva kvalifikatsiooniga ja kogenud töötajaid või juurdepääs nendele, et ametlikke kontrolle oleks võimalik teha tõhusalt ja tulemuslikult;

e)	kõigil asutustel on asjakohased ja nõuetekohaselt hooldatud rajatised ja seadmed, et tagada töötajate suutlikkus teha ametlikke kontrolle tõhusalt ja tulemuslikult;

f)

kõigil asutustel on õiguslikud volitused teha ametlikke kontrolle ja võtta meetmeid, mis on sätestatud määruses (EL) 2017/625 ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normides, sealhulgas õigus pääseda ligi ettevõtjate valdustele, kontrollida loomi ja kaupu, registreid või muid dokumente, sh arvutisüsteeme, võtta proove ja võtta asjakohaseid meetmeid rikkumiste kahtluse või avastamise korral, sh tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonide kehtestamine või asjakohaste menetluste algatamine selliste sanktsioonide määramiseks;

g)	kõigil asutustel on olemas situatsiooniplaanid ja nad on valmis neid hädaolukorras rakendama, kui see on vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele asjakohane.

3.3.   Ametlikke kontrolle tegevate töötajate väljaõpe

Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada süsteeme või korda, millega tagatakse, et ametlikke kontrolle tegevad töötajad saavad või on saanud määruse (EL) 2017/625 artikli 5 lõike 4 kohase väljaõppe.

Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada ka korda, millega tagatakse, et kõigil ametlikke kontrolle tegevatel töötajatel on oma tööülesannete tõhusaks täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja oskused.

Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada kõikides valdkondades kehtestatud süsteeme või korda, mille alusel:

a)	tehakse kindlaks ametlikke kontrolle tegevate töötajate koolitusvajadused;

b)	pakutakse ja hinnatakse sellist koolitust;

c)	dokumenteeritakse sellist koolitust auditi tarbeks.

Kui ametlike kontrollide ülesandeid delegeeritakse volitatud isikutele või füüsilistele isikutele, tuleks tagada, et selliste volitatud isikute või füüsiliste isikute töötajatel on tööülesannete tõhusaks täitmiseks vajalik väljaõpe, kvalifikatsioon ja oskused (vt ka D jao punkt 2.2).

3.4.   Dokumenteeritud menetlused

Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada süsteeme või korda, mis on kehtestatud selleks, et tagada määruse (EL) 2017/625 artikli 12 lõigete 1–3 nõuete tulemuslik rakendamine seoses dokumenteeritud menetlustega ja kõnealuse määruse artikli 13 nõuete täitmine seoses kirjalike dokumentidega ametlike kontrollide kohta.

Dokumenteeritud menetlused peavad hõlmama määruse (EL) 2017/625 II lisa II peatükis sätestatud kontrollimenetluste valdkondi ja sisaldama juhiseid ametlikke kontrolle tegevatele töötajatele.

Kõigi valdkondade puhul tuleks mitmeaastases riiklikus kontrollikavas kirjeldada süsteeme või korda, millega tagatakse, et:

a)	asjakohased dokumenteeritud menetlused on kergesti kättesaadavad järgmistele isikutele (13): i) kõigile ametlikke kontrolle tegevatele töötajatele; ii) asjaomastele pädevatele asutustele; iii) pädevale keskasutusele;

b)	dokumenteeritud menetlused vaadatakse läbi ja neid ajakohastatakse asjakohaste ajavahemike järel.

Kava ei pea sisaldama dokumenteeritud menetluste täielikku loetelu või registrit, kuid pädeval asutusel peaks see olemas olema.

Kõigi valdkondade puhul tuleks mitmeaastases riiklikus kontrollikavas kirjeldada süsteeme või korda, mis on kehtestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohaseks ametlike kontrollide tegemise ja tulemuste dokumenteerimiseks, selliste dokumentide esitamiseks ja selle tagamiseks, et need oleksid kergesti kättesaadavad järgmistele isikutele:

a)	kõik ametlikku kontrolli tegevad töötajad;

b)	asjaomane pädev asutus;

c)	pädev keskasutus;

d)	kõik auditeerimisega seotud organisatsioonid;

e)	komisjon (taotluse esitamisel).

4.    Intsidentide/hädaolukordade ohjamine

4.1.   Situatsiooniplaanid

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõike 2 punkt j

Suunised

Käesolevas jaos antakse eelkõige suuniseid teabe kohta, mis tuleks esitada seoses määruse (EL) 2017/625 artikli 5 lõike 1 punktis i ja artiklis 115 osutatud situatsiooniplaanidega, ning üldiselt muude situatsiooniplaanide kohta, mida nõutakse asjakohaste liidu õigusaktidega, näiteks:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, (14) ja

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031 (15).

Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks:

a)	märkida kõik valdkonnad, mille kohta on koostatud konkreetsed situatsiooniplaanid;

b)	märkida iga sellise situatsiooniplaani ulatus;

c)	nimetada iga sellise situatsiooniplaani puhul selle ettevalmistamise ja ajakohastamise eest vastutav(ad) asutus(ed);

d)	kirjeldada situatsiooniplaanide levitamiseks ja nende rakendamisega seotud asjakohase koolituse korraldamiseks kehtestatud süsteemi või korda.

Siiski ei ole vaja lisada individuaalsete situatsiooniplaanide koopiat, kuid tuleks esitada link (lingid) asjaomasele veebilehele (asjaomastele veebilehtedele).

Vajaduse korral võib seda korda kirjeldada organisatsiooni skeemi või tabeli abil või muul kergesti esitataval kujul.

4.2.   Koostöö ja vastastikuse abi korraldamine

Õigusnõue

Määruse (EL) 2017/625 artikli 110 lõike 2 punkt k

Suunised

Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas tuleks:

a)	kirjeldada üldist korda, millega tagatakse määruse (EL) 2017/625 artiklite 102–107 nõuete täitmine;

b)	nimetada määratud kontaktasutus(ed) ja nende vastavad vastutus- või pädevusvaldkonnad.

Üldise korra kirjeldus võiks sisaldada teavet selle kohta, kuidas pädevad asutused vahetavad ja levitavad teavet tõsiste otseste või kaudsete riskide kohta inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale, et oleks võimalik võtta kiiresti meetmeid nende tõsiste riskide kõrvaldamiseks.

Pädevate asutuste vahelise piiriülese abi ja koostöö mehhanismid peaksid tagama, et liidu toidutarneahela piiriülese mõjuga õigusaktide rikkumise korral võetaks meetmeid mitte ainult selles liikmesriigis, kus rikkumine esimesena avastati, vaid ka selles liikmesriigis, kus rikkumine alguse sai.

Lühikest selgitust selle kohta, kuidas pädevad asutused suhtlevad ametliku kontrolli elektroonilise teabehaldussüsteemi (IMSOC) (16) eri komponentidega ja kasutavad neid, võiks kasutada selleks, et näidata liikmesriikide õigeaegseid meetmeid, millega kõrvaldatakse teatavad tõsised riskid liidu toidutarneahelas, ning seda, kuidas nad on valmis võtma tulemuslikke ja proportsionaalseid meetmeid liidu toidutarneahela õigusaktide piiriüleste rikkumiste menetlemiseks ka juhul, kui võimalikul pettusel või eksitaval tegevusel on piiriülene mõõde.

Haldusabi taotluste, koostöö ning kõikide teadete suhtes tuleb kohaldada nõuetekohaseid järelmeetmeid. Selle hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid määrama ühe või mitu kontaktasutust, kes toetavad ja kooskõlastavad teabevahetust eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(3)  Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(4)  Vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikele 5 ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 109–111 muude ametlike toimingute suhtes.

(5)  OIE ja ELi ühise töörühma töö võib olla kasulik teabeallikas.

(6)  Komisjoni 2. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/723, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide esitatavate aastaaruannete puhul kasutatava standardvormi näidisega (ELT L 124, 13.5.2019, lk 1).

(7)  Komisjoni teatis, milles käsitletakse juhenddokumenti selle kohta, kuidas täita komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/723 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide esitatavate aastaaruannete puhul kasutatava standardvormi näidisega) lisas esitatud standardvormi (ELT C 71, 1.3.2021, lk 1) (C(2021) 1136).

(8)  Mitmeaastaste riiklike kontrollikavade võrgustiku töö võib olla kasulik teabeallikas.

(9)  Vt joonealune märkus nr 8.

(10)  Näiteks: liidumaad, maavolikogud, omavalitsused, departemangud.

(11)  Kõnealuse korra puhul tuleks arvesse võtta komisjoni teatist määruse (EL) 2017/625 artikli 6 kohaste auditite tegemist käsitlevate sätete rakendamist käsitleva juhenddokumendi kohta (ELT C 66, 26.2.2021, lk 22).

(12)  Kui ametlikke kontrolle teevad väljast tellitud või töövõtulepinguga töötajad, on kehtestatud meetmed, millega tagatakse, et need töötajad on oma ametlike kontrolliülesannete täitmisel sama sõltumatud ja aruandekohustuslikud kui alalised töötajad.

(13)  Vt ka C jao punkt 3.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(16)  Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37).

Teatis andmesubjektile, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/932/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 1352/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Jeemenis

(2021/C 78/02)

Nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2021/398 (1) rakendatava nõukogu otsuse 2014/932/ÜVJP (2) lisas ning nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2021/397 (3)rakendatava nõukogu määruse (EL) nr 1352/2014 (4) (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Jeemenis) I lisas loetletud isikule tehakse teatavaks järgmine teave.

ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas kanda kõnealuse isiku nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2140 (2014) punktidega 11 ja 15 ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2216 (2015) punktiga 14 kehtestatud meetmeid.

Asjaomane isik võib esitada igal ajal resolutsiooni 2140 (2014) punktidega 11 ja 15 moodustatud ÜRO komiteele taotluse koos täiendavate dokumentidega, et otsus tema kandmise kohta ÜRO loetellu läbi vaadataks. Selline taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

Focal Point for De-listing

Security Council Subsidiary Organs Branch

Room DC2 2034

United Nations

New York, N.Y. 10017

UNITED STATES OF AMERICA

Tel +1 9173679448

Faks +1 2129631300

E-post: delisting@un.org

Lisateavet vt: https://www.un.org/securitycouncil/sanctions/delisting/delisting-requests

ÜRO otsusele tuginedes otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et ÜRO poolt loetellu kantud isik tuleks kanda loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse otsuses 2014/932/ÜVJP, mida rakendatakse rakendusotsusega (ÜVJP) 2021/398, ja määruses (EL) nr 1352/2014, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2021/397, sätestatud piiravaid meetmeid. Asjaomase isiku loetellu kandmise põhjendused on esitatud otsuse lisa ja määruse I lisa vastavas kandes.

Asjaomase isiku tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EL) nr 1352/2014 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks (vt määruse artiklit 4).

Asjaomane isik võib esitada nõukogule taotluse koos täiendavate dokumentidega, et otsus tema kandmise kohta eespool nimetatud loeteludesse vaadataks uuesti läbi. Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Samuti juhitakse asjaomase isiku tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 77 I, 5.3.2021, lk 3

(2)  ELT L 365, 19.12.2014, lk 147.

(3)  ELT L 77 I, 5.3.2021, lk 1

(4)  ELT L 365, 19.12.2014, lk 60.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/932/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 1352/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Jeemenis

(2021/C 78/03)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õigusliku aluse moodustavad nõukogu otsus 2014/932/ÜVJP, (2) mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2021/398, (3)ning nõukogu määrus (EL) nr 1352/2014, (4) mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2021/397 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi RELEX.1.C osakond, kellega saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Data Protection Officer

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2014/932/ÜVJP, mida rakendatakse rakendusotsusega (ÜVJP) 2021/398, ning määrusele (EL) nr 1352/2014, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2021/397.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2014/932/ÜVJP ja määruses (EL) nr 1352/2014 kehtestatud loetellu kandmise kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid sellega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid on oma õiguste teostamiseks esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 365, 19.12.2014, lk 147.

(3)  ELT L 77 I, 5.3.2021, lk 3

(4)  ELT L 365, 19.12.2014, lk 60.

(5)  ELT L 77 I, 5.3.2021, lk 1

Euro vahetuskurss (1)

5. märts 2021

(2021/C 78/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1938
JPY	Jaapani jeen	129,30
DKK	Taani kroon	7,4363
GBP	Inglise nael	0,86300
SEK	Rootsi kroon	10,1863
CHF	Šveitsi frank	1,1066
ISK	Islandi kroon	152,90
NOK	Norra kroon	10,2110
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,303
HUF	Ungari forint	366,29
PLN	Poola zlott	4,5748
RON	Rumeenia leu	4,8813
TRY	Türgi liir	8,9502
AUD	Austraalia dollar	1,5565
CAD	Kanada dollar	1,5160
HKD	Hongkongi dollar	9,2695
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6737
SGD	Singapuri dollar	1,6008
KRW	Korea vonn	1 347,11
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	18,2619
CNY	Hiina jüaan	7,7489
HRK	Horvaatia kuna	7,5745
IDR	Indoneesia ruupia	17 184,09
MYR	Malaisia ringit	4,8635
PHP	Filipiini peeso	58,048
RUB	Vene rubla	88,8807
THB	Tai baat	36,422
BRL	Brasiilia reaal	6,7979
MXN	Mehhiko peeso	25,3204
INR	India ruupia	87,2305

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Gaasi liigid ja vastavad toiterõhud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/426 (mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ) artikli 4 lõike 1 kohaselt

(Käesolev dokument põhineb teabel, mille komisjon on liikmesriikidelt saanud)

(2021/C 78/05)

SAKSAMAA

Gaasipere-kond	Teine							Kolmas
Gaasirühm	Rühm H				Rühm L			Rühm P				Rühm B
	Min		Max		Min		Max	Min		Max		Min		Max
Ülemine kütteväärtus (HHV) [MJ/m3]	34,5		44,7		28,7		38,6	101,2 (4)				133,8 (4)
Wobbe indeks [MJ/m3]	46,50 (1)		53,60		37,60 (2)		44,40	72,90 (5)		87,30 (5)		81,80		87,30
Gaasi koostis mahuprotsendina koguhulgast:
C1 kuni C5sisaldus (kokku)	-		100		-		100	-		100		-		100
N2 + CO2 sisaldus	2,5		4				-			-				-
CO sisaldus	-				-			-				-
Küllastumata süsivesinike sisaldus	-				-			10 %				10 %
Vesiniku-sisaldus	0		0,2–10		0		0,2–10	0		0,2 (6)		0		0,2 (6)
Andmed küttegaasides sisalduvate toksiliste komponentide kohta	-		H2S ja COS: 5 mg/m3		-		H2S ja COS: 5 mg/m3	-		H2S: tehniliselt vaba / COS-s sisalduv S: 5 mg/kg		-		H2S: tehniliselt vaba / COS-s sisalduv S: 5 mg/kg
Toiterõhk:
	Minimaalne	Nimiväärtus		Maksimaalne	Minimaalne	Nimiväärtus	Maksimaalne	Minimaalne	Nimiväärtus		Maksimaalne	Minimaalne	Nimiväärtus		Maksimaalne
Toiterõhk seadme sisselaskeava juures [mbar]	18	20		25	18	20	25	42,5 25	50 (7) 30 (8)		57,5 35	42,5	50		57,5
Toiterõhk tarnekohas [mbar]	20	23		25,3	20	23	25,3	47,5 30	50 30		57,5 40	42,5	50		57,5
Lõppkasutaja gaasiseadme lubatav rõhukadu [mbar]	3 (3)				3 (3)			5 (3)				5 (3)
Wobbe indeksi ja ülemise kütteväärtuse võrdlustingimused:
Võrdlus-temperatuur põlemisel [°C]	15 oC
Võrdlus-temperatuur mahu mõõtmisel [°C]	15 oC
Võrdlusrõhk mahu mõõtmisel [mbar]	1 013,25 mbar

---

(1)  Rühm H: sobivate gaasiseadmete puhul (nt seadmekategooria I2E) võib tarnenappuse vältimiseks lubada piiratud aja jooksul alandada Wobbe indeksi väärtust kuni väärtuseni WS,n = 43,2 MJ/m3 (12,0 kWh/m3), kusjuures seadme seadistus peab olema muutumatult WS,n = 54,0 MJ/m3 (15,0 kWh/m3). (40,95 MJ/m3 (15 oC)).

(2)  Rühm L: sobivate gaasiseadmete puhul (nt seadmekategooria I2ELL) võib inertgaasirikaste maagaaside kasutamiseks lubada piiratud aja jooksul alandada Wobbe indeksi väärtust kuni väärtuseni WS,n = 36,0 MJ/m3 (10,0 kWh/m3), kusjuures seadme seadistus peab olema muutumatult WS,n = 44,6 MJ/m3 (12,4 kWh/m3). (34,13 MJ/m3 (15 oC)).

(3)  Kasutamiseks kodumajapidamistes või samalaadsel otstarbel, samuti joonealustes märkustes g ja h osutatud otstarbel; äri- või tööstusotstarbelisel kasutamisel on võimalikud erandid.

(4)  Nimiväärtus.

(5)  Ainult paiksest mahutist.

(6)  Vesinik, lämmastik, hapnik ja metaan.

(7)  Kodumajapidamistes või äriotstarbel kasutatavate gaasiseadmete ning sõidukites äriotstarbel kasutatavate gaasiseadmete korral.

(8)  Haagissuvilates, autoelamutes ja paatides kasutatavate ning sõidukites äriotstarbel kasutatavate gaasiseadmete korral.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum: M.10180 — BH Holding/TEDi)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 78/06)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.