		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 72

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 1. märts 2021

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2021/C 72/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2021/C 72/02	Kohtuasi C-628/18: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. jaanuari 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Sloveenia Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine – ELTL artikkel 258 – Finantsinstrumentide turg – Direktiivid 2014/65/EL ja (EL) 2016/1034 – Ülevõtmata jätmine ja/või ülevõtmismeetmetest teatamata jätmine – ELTL artikli 260 lõige 3 – Põhisumma väljamõistmise nõue)	2
2021/C 72/03	Kohtuasi C-631/18: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. jaanuari 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Sloveenia Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine – ELTL artikkel 258 – Finantsinstrumentide turg – Delegeeritud direktiiv (EL) 2017/593 – Ülevõtmata jätmine ja/või ülevõtmismeetmetest teatamata jätmine)	3
2021/C 72/04	Kohtuasi C-826/18: Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. jaanuari 2021. aasta otsus (Rechtbank Limburgi eelotsusetaotlus – Madalmaad) – LB, Stichting Varkens in Nood, Stichting Dierenrecht, Stichting Leefbaar Buitengebied versus College van burgemeester en wethouders van de gemeente Echt-Susteren (Eelotsusetaotlus – Århusi konventsioon – Artikli 9 lõiked 2 ja 3 – Õigus kohtusse pöörduda – Kohtusse pöördumise õiguse puudumine üldsusel, välja arvatud asjast huvitatud üldsus – Sellise kaebuse vastuvõetavus, mille tingimus on varasem osalemine otsustamisprotsessis)	3
2021/C 72/05	Kohtuasi C-63/19: Euroopa Kohtu (viies koda) 14. jaanuari 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine – ELTL artikkel 258 – Direktiiv 2003/96/EÜ – Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine – Artiklid 4 ja 19 – Liikmesriigi autonoomse piirkonna kehtestatud õigusnormid – Aktsiisiga maksustatava bensiini ja diislikütuse ostutoetus – Artikli 6 punkt c – Aktsiisivabastus või -vähendus – Mõiste kogu maksusumma või sellest osa tagasimaksmine – Tõendite puudumine selle ostutoetuse ja aktsiisi vahelise seose kohta)	4
2021/C 72/06	Kohtuasi C-280/19 P: Euroopa Kohtu (teine koda) 14. jaanuari 2021. aasta otsus – Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA) versus Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis (Apellatsioonkaebus – Vahekohtuklausel – Seitsmenda raamprogrammi raames sõlmitud leping Minatran – Abikõlblikud kulud – ERCEA esitatud krediitarve – Ettemakstud summade tagasi nõudmine – Tööjõukulud ja nende tööjõukuludega seotud kaudsed kulud – Kohtustus teha töid ainult abisaaja tegevuskohas – Abisaaja tehtav järelevalve – Abisaaja tavaline tegevus)	5
2021/C 72/07	Liidetud kohtuasjad C-322/19 ja C-385/19: Euroopa Kohtu (neljas koda) 14. jaanuari 2021. aasta otsus (High Courti (Iirimaa), International Protection Appeals Tribunali (Iirimaa) eelotsusetaotlused – Iirimaa) – K.S., M.H.K versus The International Protection Appeals Tribunal, The Minister for Justice and Equality, Ireland and the Attorney General (C-322/19), R.A.T., D.S. versus Minister for Justice and Equality (C-385/19) (Eelotsusetaotlus – Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Rahvusvaheline kaitse – Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded – Direktiiv 2013/33/EL – Kolmanda riigi kodanik, kes on liikunud ühest liidu liikmesriigist teise, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles teises liikmesriigis – Esimesele liikmesriigile üleandmise otsus – Määrus (EL) nr 604/2013 – Rahvusvahelise kaitse taotleja juurdepääs tööturule)	5
2021/C 72/08	Kohtuasi C-507/19: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. jaanuari 2021. aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Bundesrepublik Deutschland versus XT (Eelotsusetaotlus – Ühine varjupaiga- ja täiendava kaitse poliitika – Nõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks – Direktiiv 2011/95/EL – Artikkel 12 – Pagulasseisundi tunnustamata jätmine – Palestiina päritolu kodakondsuseta isik, kes on registreeritud ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni Lähis-Idas (UNRWA) juures – Direktiivile 2011/95 ipso facto tuginemise tingimused – UNRWA kaitse või abi lakkamine)	6
2021/C 72/09	Kohtuasi C-414/20 PPU: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. jaanuari 2021. aasta otsus (Spetsializiran nakazatelen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaira) – kriminaalmenetlus järgmise isiku suhtes: MM (Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa vahistamismäärus – Raamotsus 2002/584/JSK – Liikmesriikidevaheline üleandmiskord – Artikli 6 lõige 1 ja artikli 8 lõike 1 punkt c – Riigisisese eeluurimise alustamise otsuse alusel tehtud Euroopa vahistamismäärus – Mõiste vahistamismäärus või mis tahes muu sama mõjuga täidetav kohtuotsus – Riigisisese vahistamismääruse puudumine – Tagajärjed – Tõhus kohtulik kaitse – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47)	7
2021/C 72/10	Kohtuasi C-264/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Korneuburg (Austria) 15. juunil 2020 – Airhelp Limited versus Austrian Airlines AG	8
2021/C 72/11	Kohtuasi C-297/20 P: Peter Sabo, Lesoochranárske zoskupenie VLK, Hasso Krulli, 2 Celsiuse, Bernard Aurici, Tony Lowesi, Kent Robersoni, Hiite Maja SA, Association de lutte contre toutes formes de Nuisance et de Pollutions sur les communes de Meyreuil et Gardanne’i (ALNP Meyreuil – Gardanne), Friends of the Irish Environment CLG 2. juulil 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 6. mai 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-141/19: Sabo jt versus parlament ja nõukogu	9
2021/C 72/12	Kohtuasi C-320/20 P: Veselin Atanasov Vasilevi 17. juulil 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 7. juuli 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-273/20: Vasilev versus Bulgaaria	10
2021/C 72/13	Kohtuasi C-401/20 P: Leinfelder Uhren München GmbH & Co. KG 24. augustil 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 10. juuni 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-577/19: Leinfelder Uhren München versus EUIPO	10
2021/C 72/14	Kohtuasi C-560/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wien (Austria) 26. oktoobril 2020 – CR, GF, TY	10
2021/C 72/15	Kohtuasi C-616/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Köln (Saksamaa) 19. novembril 2020 – M2Beauté Cosmetics GmbH versus Saksamaa Liitvabariik	11
2021/C 72/16	Kohtuasi C-618/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 1 de Córdoba (Hispaania) 19. novembril 2020 – ZU ja TV versus Ryanair Ltd	12
2021/C 72/17	Kohtuasi C-627/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 23. novembril 2020 – Deutsche Lufthansa AG versus OP	13
2021/C 72/18	Kohtuasi C-628/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 23. novembril 2020 – Deutsche Lufthansa AG versus BA	13
2021/C 72/19	Kohtuasi C-629/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 23. novembril 2020 – Deutsche Lufthansa AG versus LE	14
2021/C 72/20	Kohtuasi C-630/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 23. novembril 2020 – Deutsche Lufthansa AG versus CS	14
2021/C 72/21	Kohtuasi C-631/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 23. novembril 2020 – Deutsche Lufthansa AG versus PR, TV	15
2021/C 72/22	Kohtuasi C-668/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 8. detsembril 2020 – Y GmbH versus Hauptzollamt	15
2021/C 72/23	Kohtuasi C-672/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Korneuburg (Austria) 10. detsembril 2020 – L GmbH versus FK	16
2021/C 72/24	Kohtuasi C-677/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 11. detsembril 2020 – Industriegewerkschaft Metall (IG Metall) ja ver.di – Vereinte Dienstleistungsgewerkschaft	17
2021/C 72/25	Kohtuasi C-834/19: Euroopa Kohtu presidendi 23. novembri 2020. aasta määrus (Tribunale di Vicenza eelotsusetaotlus – Itaalia) – AV versus Ministero della Giustizia, Repubblica italiana	17
	Üldkohus
2021/C 72/26	Kohtuasi T-478/18: Üldkohtu 13. jaanuari 2021. aasta otsus – Bezouaoui ja HB Consultant versus komisjon (Riigiabi – Ehitusmasinate turvalise juhtimise koolitus – Koolituskulude hüvitamine Prantsusmaal asutuste organismes paritaires collecteur agréés (OPCA) poolt – Otsus, millega tuvastatakse riigiabi puudumine – Mõiste riigiabi – Riigile omistatavus – Vahendite riigipoolne kontrollimine)	18
2021/C 72/27	Kohtuasi T-548/18: Üldkohtu 13. jaanuari 2021. aasta otsus – Helbert versus EUIPO (Avalik teenistus – Töölevõtmine – Konkursiteade – Avalik konkurss EUIPO/AD/01/17 – Otsus mitte kanda hageja nime konkursi reservnimekirja – Konkursikomisjoni koosseis – Stabiilsus – Vastutus)	18
2021/C 72/28	Kohtuasi T-610/18: Üldkohtu 13. jaanuari 2021. aasta otsus – ZR versus EUIPO (Avalik teenistus – Töölevõtmine – Konkursiteade – Avalik konkurss EUIPO/AD/01/17 – Otsus mitte kanda hageja nime konkursi reservnimekirja – Konkursikomisjoni koosseis – Stabiilsus)	19
2021/C 72/29	Kohtuasi T-758/18: Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – ABLV Bank versus SRB (Majandus- ja rahaliit – Pangandusliit – Krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute ühtne kriisilahenduskord – Ühtne kriisilahendusfond – Ex ante osamaksete kindlaksmääramine aastateks 2015 ja 2018 – Osamaksete uuesti arvutamise ja tagastamise taotluse rahuldamata jätmine – Tühistamishagi – Vaidlustatav akt – Vastuvõetavus – Krediidiasutus, mille tegevusluba on kehtetuks tunnistatud – Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõige 4 – Mõiste staatuse muutumine – Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 12 lõige 2)	20
2021/C 72/30	Kohtuasi T-261/19: Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Stada Arzneimittel versus EUIPO – Optima Naturals (OptiMar) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi OptiMar taotlus – Varasem siseriiklik sõnamärk Mar – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))	21
2021/C 72/31	Kohtuasi T-329/19: Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – 12seasons versus EUIPO – Société immobilière et mobilière de Montagny (BE EDGY BERLIN) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi BE EDGY BERLIN taotlus – Varasem riigisisene sõnamärk EDJI – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)	21
2021/C 72/32	Kohtuasi T-811/19: Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Enoport versus EUIPO – Miguel Torres (CABEÇA DE TOIRO) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi CABEÇA DE TOIRO taotlus – Varasem Euroopa Liidu sõnamärk SANGRE DE TORO – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))	22
2021/C 72/33	Kohtuasi T-824/19: Üldkohtu 13. jaanuari 2021. aasta otsus – RY versus komisjon (Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel – Üldkohtu otsuse täitmine – ELTL artikkel 266 – Õigus olla ära kuulatud – Uus ülesütlemise otsus)	22
2021/C 72/34	Kohtuasi T-844/19: Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Apologistics versus EUIPO – Peikert (discount-apotheke.de) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi discount-ap*theke.de taotlus – Varasemad Euroopa Liidu sõnamärgid APODISCOUNTER ja APO ja varasemad kujutismärgid apo-discounter.de, apo.co et apo.de – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))	23
2021/C 72/35	Kohtuasi T-873/19: Üldkohtu 13. jaanuari 2021. aasta otsus – Multi-Service versus komisjon (Keskkond – Määrus (EL) nr 517/2014 – Fluoritud kasvuhoonegaasid – Fluorosüsivesinike turulelaskmiseks ettenähtud elektrooniline kvoodiregister – Otsus, millega tühistati ettevõtja registreering – Nõutud teabe esitamata jätmine)	24
2021/C 72/36	Kohtuasi T-884/19: Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Folschette jt versus komisjon (Lepinguväline vastutus – OLAFi juurdlus – Infotehnoloogiaturg – Korruptsioon – Mõjuvõimuga kauplemine – Lõplik aruanne, milles soovitatakse alustada kriminaalmenetlust – Lõplik õigeksmõistmine kriminaalkohtus – Aegumine – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)	24
2021/C 72/37	Kohtuasi T-253/20: Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Oatly versus EUIPO (IT’S LIKE MILK BUT MADE FOR HUMANS) (Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu sõnamärgi IT’S LIKE MILK BUT MADE FOR HUMANS taotlus – Suhteline keeldumispõhjus – Eristusvõime – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b)	25
2021/C 72/38	Kohtuasi T-276/20: Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Crevier versus EUIPO (õhu desodoreerimisseade) (Ühenduse disainilahendus – Õhu desodoreerimisseadmes seisneva ühenduse disainilahenduse taotlus – EUIPO määratud tähtajast kinni pidamata jätmine – Tähtaja ennistamise taotlus – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 67 lõige 1 – Valvsuskohustus)	25
2021/C 72/39	Kohtuasi T-726/20: 15. detsembril 2020 esitatud hagi – Grupa Azoty jt versus komisjon	26
2021/C 72/40	Kohtuasi T-743/20: 17. detsembril 2020 esitatud hagi – Car-Master 2 versus komisjon	28
2021/C 72/41	Kohtuasi T-760/20: 21. detsembril 2020 esitatud hagi – Jakeliūnas versus ESMA	29
2021/C 72/42	Kohtuasi T-775/20: 24. detsembril 2020 esitatud hagi – PB versus komisjon	30
2021/C 72/43	Kohtuasi T-10/21: 9. jaanuaril 2021 esitatud hagi – Griesbeck versus parlament	32
2021/C 72/44	Kohtuasi T-14/21: 15. jaanuaril 2021 esitatud hagi – Ryanair versus komisjon	33
2021/C 72/45	Kohtuasi T-17/21: 15. jaanuaril 2021 esitatud hagi – Miquel y Costas & Miquel versus EUIPO (Pure Hemp)	34
2021/C 72/46	Kohtuasi T-19/21: 19. jaanuaril 2021 esitatud hagi – Amazon.com jt versus komisjon	34
2021/C 72/47	Kohtuasi T-25/21: 20. jaanuaril 2021 esitatud hagi – Corman versus komisjon	35

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2021/C 72/01)

Viimane väljaanne

Eelmised väljaanded

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex'is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu.

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/2

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. jaanuari 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Sloveenia Vabariik

(Kohtuasi C-628/18) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - ELTL artikkel 258 - Finantsinstrumentide turg - Direktiivid 2014/65/EL ja (EL) 2016/1034 - Ülevõtmata jätmine ja/või ülevõtmismeetmetest teatamata jätmine - ELTL artikli 260 lõige 3 - Põhisumma väljamõistmise nõue)

(2021/C 72/02)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: T. Scharf, G. von Rintelen ja B. Rous Demiri)

Kostja: Sloveenia Vabariik (esindajad: T. Mihelič Žitko, A. Dežman Mušič ja N. Pintar Gosenca)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Saksamaa Liitvabariik (esindaja: S. Eisenberg), Eesti Vabariik (esindaja: N. Grünberg), Austria Vabariik (esindaja: G. Hesse), Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Resolutsioon

Kuna Sloveenia Vabariik ei võtnud põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpuks vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2016. aasta direktiiviga (EL) 2016/1034) järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme ning igal juhul jättis nendest komisjonile teatamata, siis on ta rikkunud direktiivi 2014/65 (muudetud direktiiviga 2016/1034) artiklist 93 talle tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista Sloveenia Vabariigilt Euroopa Komisjonile välja põhisumma 750 000 eurot.

3.	Jätta Sloveenia Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Jätta Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Poola Vabariigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 427, 26.11.2018.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/3

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. jaanuari 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Sloveenia Vabariik

(Kohtuasi C-631/18) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - ELTL artikkel 258 - Finantsinstrumentide turg - Delegeeritud direktiiv (EL) 2017/593 - Ülevõtmata jätmine ja/või ülevõtmismeetmetest teatamata jätmine)

(2021/C 72/03)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: T. Scharf ja B. Rous Demiri)

Kostja: Sloveenia Vabariik (esindaja: V. Klemenc)

Resolutsioon

Kuna Sloveenia Vabariik ei võtnud põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpuks vastu komisjoni 7. aprilli 2016. aasta delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või saamise suhtes) järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme ning seega jättis nendest Euroopa Komisjonile teatamata, siis on ta rikkunud delegeeritud direktiivi 2017/593 artiklist 14 talle tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Sloveenia Vabariigilt.

(1) ELT C 155, 6.5.2019.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/3

Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. jaanuari 2021. aasta otsus (Rechtbank Limburgi eelotsusetaotlus – Madalmaad) – LB, Stichting Varkens in Nood, Stichting Dierenrecht, Stichting Leefbaar Buitengebied versus College van burgemeester en wethouders van de gemeente Echt-Susteren

(Kohtuasi C-826/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Århusi konventsioon - Artikli 9 lõiked 2 ja 3 - Õigus kohtusse pöörduda - Kohtusse pöördumise õiguse puudumine üldsusel, välja arvatud asjast huvitatud üldsus - Sellise kaebuse vastuvõetavus, mille tingimus on varasem osalemine otsustamisprotsessis)

(2021/C 72/04)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Limburg

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: LB, Stichting Varkens in Nood, Stichting Dierenrecht, Stichting Leefbaar Buitengebied

Kostja: College van burgemeester en wethouders van de gemeente Echt-Susteren

Resolutsioon

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (mis kirjutati alla Århusis (Taani) 25. juunil 1998 ja mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ) artikli 9 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui konventsiooni artikli 2 lõikes 4 nimetatud „üldsuse“ esindajatel kui sellistel ei ole võimalust pöörduda kohtusse, et vaidlustada otsus, mis kuulub konventsiooni artikli 6 kohaldamisalasse. Seevastu on nimetatud konventsiooni artikli 9 lõikega 3 vastuolus see, kui need isikud ei saa pöörduda kohtusse, et kasutada neile ainult liikmesriigi keskkonnaõigusega antud ulatuslikumaid õigusi osaleda otsustusprotsessis.

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (mis kirjutati alla Århusis 25. juunil 1998 ja kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 2005/370) artikli 9 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui konventsiooni artikli 2 lõikes 5 silmas peetud „asjast huvitatud üldsuse“ hulka kuuluvate vabaühenduste esimesena nimetatud sättes mainitud kohtusse esitatud kaebuste vastuvõetavus seatakse sõltuvusse vabaühenduste osalemisest vaidlustatud otsust ettevalmistavas menetluses, isegi kui see tingimus ei kuulu kohaldamisele siis, kui neile ei saa põhjendatult osalemata jätmist ette heita. Seevastu ei ole konventsiooni artikli 9 lõikega 3 vastuolus see, kui selles sättes mainitud kohtusse esitatud kaebuse vastuvõetavus seatakse sõltuvusse kaebaja osalemisest vaidlustatud otsust ettevalmistavas menetluses, v.a juhul, kui kaebajale ei saa kohtuasja asjaolusid arvesse võttes põhjendatult ette heita, et ta seda ei teinud.

(1) ELT C 122, 1.4.2019.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/4

Euroopa Kohtu (viies koda) 14. jaanuari 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-63/19) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - ELTL artikkel 258 - Direktiiv 2003/96/EÜ - Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine - Artiklid 4 ja 19 - Liikmesriigi autonoomse piirkonna kehtestatud õigusnormid - Aktsiisiga maksustatava bensiini ja diislikütuse ostutoetus - Artikli 6 punkt c - Aktsiisivabastus või -vähendus - Mõiste „kogu maksusumma või sellest osa tagasimaksmine“ - Tõendite puudumine selle ostutoetuse ja aktsiisi vahelise seose kohta)

(2021/C 72/05)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja F. Tomat)

Kostja: Itaalia Vabariik (esindajad: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. M. De Socio)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Hispaania Kuningriik (esindajad: S. Jiménez García ja J. Rodríguez de la Rúa)

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

3.	Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 112, 25.3.2019.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/5

Euroopa Kohtu (teine koda) 14. jaanuari 2021. aasta otsus – Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA) versus Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis

(Kohtuasi C-280/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Vahekohtuklausel - Seitsmenda raamprogrammi raames sõlmitud leping Minatran - Abikõlblikud kulud - ERCEA esitatud krediitarve - Ettemakstud summade tagasi nõudmine - Tööjõukulud ja nende tööjõukuludega seotud kaudsed kulud - Kohtustus teha töid ainult abisaaja tegevuskohas - Abisaaja tehtav järelevalve - Abisaaja tavaline tegevus)

(2021/C 72/06)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA) (esindajad: F. Sgritta ja M. Pesquera Alonso, keda abistas dikigoros E. Kourakis)

Teine menetlusosaline: Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis (esindaja: dikigoros V. Christianos)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Teadusnõukogu Rakendusametilt (ERCEA).

(1) ELT C 182, 27.5.2019.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/5

Euroopa Kohtu (neljas koda) 14. jaanuari 2021. aasta otsus (High Courti (Iirimaa), International Protection Appeals Tribunali (Iirimaa) eelotsusetaotlused – Iirimaa) – K.S., M.H.K versus The International Protection Appeals Tribunal, The Minister for Justice and Equality, Ireland and the Attorney General (C-322/19), R.A.T., D.S. versus Minister for Justice and Equality (C-385/19)

(Liidetud kohtuasjad C-322/19 ja C-385/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne - Rahvusvaheline kaitse - Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded - Direktiiv 2013/33/EL - Kolmanda riigi kodanik, kes on liikunud ühest liidu liikmesriigist teise, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles teises liikmesriigis - Esimesele liikmesriigile üleandmise otsus - Määrus (EL) nr 604/2013 - Rahvusvahelise kaitse taotleja juurdepääs tööturule)

(2021/C 72/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court (Iirimaa), International Protection Appeals Tribunal

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: KS, MHK (C-322/19), R.A.T., D.S (C-385/19)

Vastustajad: The International Protection Appeals Tribunal, The Minister for Justice and Equality, Ireland and the Attorney General (C-322/19), Minister for Justice and Equality (C-385/19)

Resolutsioon

Liikmesriigi kohus peab võtma arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiviga 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta, mis vastavalt protokolli (nr 21) Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes artiklitele 1 ja 2 ning artikli 4a lõikele 1 ei ole selle kohtu asukoha liikmesriigis kohaldatav, et tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, sätteid, mis seevastu on selles liikmesriigis vastavalt osutatud protokolli artiklile 4 kohaldatavad.

Direktiivi 2013/33 artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis välistavad rahvusvahelise kaitse taotleja juurdepääsu tööturule ainuüksi põhjusel, et tema suhtes on tehtud üleandmisotsus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrusele (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

Direktiivi 2013/33 artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et:

—	rahvusvahelise kaitse taotluse kohta esimese astme otsuse tegemisel selle tõttu tekkinud viivitust, et taotleja ei ole teinud pädevate ametiasutustega koostööd, võib käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejast tingitud viivitusena;

—	liikmesriik ei või asuda seisukohale, et rahvusvahelise kaitse taotluse kohta esimese astme otsuse tegemisel tekkinud viivitus on tingitud taotlejast põhjusel, et taotleja ei esitanud oma taotlust määruse nr 604/2013 artikli 13 tähenduses esmase sisenemise liikmesriigis;

—	liikmesriik ei või käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejast tingitud viivitusena rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel selle tõttu tekkinud viivitust, et taotleja esitas kohtule tema suhtes määruse nr 604/2013 alusel tehtud üleandmisotsuse peale kaebuse, millel on üleandmist peatav toime.

(1) ELT C 220, 1.7.2019.

ELT C 255, 29.7.2019.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/6

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. jaanuari 2021. aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Bundesrepublik Deutschland versus XT

(Kohtuasi C-507/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine varjupaiga- ja täiendava kaitse poliitika - Nõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks - Direktiiv 2011/95/EL - Artikkel 12 - Pagulasseisundi tunnustamata jätmine - Palestiina päritolu kodakondsuseta isik, kes on registreeritud ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni Lähis-Idas (UNRWA) juures - Direktiivile 2011/95 ipso facto tuginemise tingimused - UNRWA kaitse või abi lakkamine)

(2021/C 72/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Bundesrepublik Deutschland

Vastustaja: XT

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, artikli 12 lõike 1 punkti a teist lauset tuleb tõlgendada nii, et selgitamaks välja, kas ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni Lähis-Idas (UNRWA) kaitse või abi on lakanud, tuleb juhtumi kõigi asjakohaste asjaolude individuaalsel hindamisel arvesse võtta kõiki UNRWA tegevuspiirkonna sektoreid, kuhu Palestiina päritolu kodakondsuseta isikul, kes on sellest tegevuspiirkonnast lahkunud, on konkreetne võimalus siseneda ja turvaliselt jääda.

Direktiivi 2011/95 artikli 12 lõike 1 punkti a teist lauset tuleb tõlgendada nii, et UNRWA kaitset või abi ei saa lugeda lakanuks, kui Palestiina päritolu kodakondsuseta isik on lahkunud UNRWA tegevuspiirkonnast selle sektori kaudu, kus ta oli väga ebaturvalises olukorras ja kus sellel asutusel ei olnud võimalik anda talle oma kaitset või abi, kui kõnealune isik on esiteks läinud vabatahtlikult sellesse sektorisse kõnealuse tegevuspiirkonna teisest sektorist, kus ta ei olnud väga ebaturvalises olukorras ja kus tal oli võimalik saada sellelt asutuselt kaitset ja abi, ning kui ta ei saanud teiseks talle teadaoleva konkreetse teabe alusel mõistlikult loota, et UNRWA pakub talle sektoris, kuhu ta läks, kaitset või abi, ega seda, et ta saab lähiajal tagasi pöörduda sektorisse, kust ta tuli; kas see nii oli, tuleb välja selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

(1) ELT C 348, 14.10.2019.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/7

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. jaanuari 2021. aasta otsus (Spetsializiran nakazatelen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaira) – kriminaalmenetlus järgmise isiku suhtes: MM

(Kohtuasi C-414/20 PPU) (1)

(Eelotsusetaotlus - Eelotsuse kiirmenetlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Euroopa vahistamismäärus - Raamotsus 2002/584/JSK - Liikmesriikidevaheline üleandmiskord - Artikli 6 lõige 1 ja artikli 8 lõike 1 punkt c - Riigisisese eeluurimise alustamise otsuse alusel tehtud Euroopa vahistamismäärus - Mõiste „vahistamismäärus või mis tahes muu sama mõjuga täidetav kohtuotsus“ - Riigisisese vahistamismääruse puudumine - Tagajärjed - Tõhus kohtulik kaitse - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47)

(2021/C 72/09)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad

Põhikohtuasja menetluse pool

Menetluses osales: Spetsializirana prokuratura

Resolutsioon

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK, artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ pidamine selle sätte tähenduses ei sõltu sellest, et Euroopa vahistamismääruse tegemise otsuse ja selle määruse aluseks oleva riigisisese otsuse üle on kohtulik kontroll.

Raamotsuse 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 8 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et Euroopa vahistamismäärust tuleb pidada kehtetuks, kui see ei põhine „[riigisisesel] vahistamismäärus[el] või mis tahes muu[l] sama mõjuga täidetav[al] kohtuotsus[el]“ selle sätte tähenduses. See mõiste hõlmab riigisiseseid meetmeid, mille õigusasutus on võtnud kahtlustatava tagaotsimiseks ja kinnipidamiseks eesmärgiga tuua ta kriminaalmenetluse toimingute tegemiseks kohtu ette. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas niisugusel riigisisesel eeluurimise alustamise aktil nagu see, millel põhikohtuasjas käsitletav Euroopa vahistamismäärus põhineb, on sellised õiguslikud tagajärjed.

Kui Euroopa vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusaktides puuduvad sätted, mis näeksid ette kohtusse pöördumise võimaluse, et kontrollida, millistel tingimustel on Euroopa vahistamismääruse teinud asutus, kes osaleb küll selle liikmesriigi õigusemõistmises, kuid ei ole ise kohus, tuleb raamotsust 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele tõlgendada nii, et see lubab liikmesriigi kohtul, kelle poole on pöördutud sellise isiku vahi all pidamise õiguspärasuse vaidlustamiseks, kes on üle antud sellise Euroopa vahistamismääruse täitmisel, mis on tehtud riigisisese akti alusel, mida ei saa pidada „[riigisiseseks] vahistamismäärus[eks] või mis tahes muu[ks] sama mõjuga täidetav[aks] kohtuotsus[eks]“ raamotsuse artikli 8 lõike 1 punkti c tähenduses, ja kelle menetluses on esitatud väide, et see Euroopa vahistamismäärus on liidu õiguse seisukohast kehtetu, tunnistada end pädevaks seda kehtivust kontrollima.

Raamotsust 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele tuleb tõlgendada nii, et need ei nõua, et juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastab, et asjaomane Euroopa vahistamismäärus on tehtud selle raamotsuse artikli 8 lõike 1 punkti c rikkudes, kuna see ei põhine „[riigisisesel] vahistamismäärus[el] või mis tahes muu[l] sama mõjuga täidetav[al] kohtuotsus[el]“ selle sätte tähenduses, siis selle tagajärjel tuleks isik, kes on vahi alla võetud pärast seda, kui vahistamismäärust täitev liikmesriik on ta vahistamismääruse teinud liikmesriigile üle andnud, vabastada. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne otsustada vastavalt liikmesriigi õigusele, millised tagajärjed võivad niisuguse riigisisese õigusakti nagu kõnealuse Euroopa vahistamismääruse õigusliku aluse puudumisel olla otsustamisel, kas jätta menetlusele allutatud isik vahi alla või mitte.

(1) ELT C 390, 16.11.2020.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Korneuburg (Austria) 15. juunil 2020 – Airhelp Limited versus Austrian Airlines AG

(Kohtuasi C-264/20)

(2021/C 72/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Korneuburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Airhelp Limited

Vastustaja: Austrian Airlines AG

Eelotsuse küsimused

1.	Kas määruse (EÜ) nr 261/2004, (1) artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tegemist on erakorralise asjaoluga, kui lennu tühistamine tulenes sellest, et vastasväravas asuva teise lennuki tagasilükkamise käigus sai vigastada – hiljem tühistatud lennu jaoks ette nähtud – lennuki kõrgustüür?

Kas selle määruse artikli 5 lõiget 3 ja artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et tegutsev lennuettevõtja, kes väidab, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, saab nimetatud määruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud vastutusest vabastamise alusele tugineda ainult siis, kui ta suudab tõendada ka seda, et tühistamise tagajärgi konkreetsele reisijale ei oleks saanud vältida ka asenduslennule ümberbroneerimisega?

3.	Kas teises küsimuses nimetatud ümberbroneerimine peab vastama täpsematele aja- või kvaliteedikriteeriumidele, eelkõige määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii või artikli 8 lõike 1 punktides b ja c sätestatud kriteeriumidele?

Euroopa Liidu Kohus (üheksas koda) tegi 14. jaanuaril 2021 järgmise kohtumääruse:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et seisuplatsil oleva lennuki kõrgustüüri kokkupõrge teise lennuettevõtja lennuki tiivaotsavoolundiga, mille põhjustas teise lennuki liikumine, kuulub mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses.

Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et see, kui algselt kavandatud lennu tühistamise korral erakorraliste asjaolude tõttu muudab tegutsev lennuettevõtja reisija lennuteekonda nii, et reisija jõuab oma lõppsihtkohta algselt kavandatud saabumispäevale järgneval päeval, on „mõistlik meede“, mis vabastab lennuettevõtja määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui reisijat oleks saanud sihtkohta toimetada muul viisil – kas tegutseva lennuettevõtja või muu lennuettevõtja teostatava teise otselennu või ümberistumisega lennuga, mis saabus sihtkohta väiksema hilinemisega kui tegutseva lennuettevõtja järgmine lend, välja arvatud juhul, kui lennuettevõtja tõendab, et sellise lennuteekonna muutmine oleks tema ettevõtte suutlikkuse seisukohast olnud asjakohasel hetkel vastuvõetamatu ohverdus – seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/9

Peter Sabo, Lesoochranárske zoskupenie VLK, Hasso Krulli, 2 Celsiuse, Bernard Aurici, Tony Lowesi, Kent Robersoni, Hiite Maja SA, Association de lutte contre toutes formes de Nuisance et de Pollutions sur les communes de Meyreuil et Gardanne’i (ALNP Meyreuil – Gardanne), Friends of the Irish Environment CLG 2. juulil 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 6. mai 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-141/19: Sabo jt versus parlament ja nõukogu

(Kohtuasi C-297/20 P)

(2021/C 72/11)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Peter Sabo, Lesoochranárske zoskupenie VLK, Hasso Krull, 2 Celsius, Bernard Auric, Tony Lowes, Kent Roberson, Hiite Maja SA, Association de lutte contre toutes formes de Nuisance et de Pollutions sur les communes de Meyreuil et Gardanne (ALNP Meyreuil – Gardanne), Friends of the Irish Environment CLG (esindajad: solicitor R. Smith ja solicitor C. Day, barrister P. Lockley ja barrister B. Mitchell, D. Wolfe, QC)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Kohus (kaheksas koda) jättis 14. jaanuari 2021. aasta määrusega apellatsioonkaebuse ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja jättis kohtukulud apellantide endi kanda.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/10

Veselin Atanasov Vasilevi 17. juulil 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 7. juuli 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-273/20: Vasilev versus Bulgaaria

(Kohtuasi C-320/20 P)

(2021/C 72/12)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Pooled

Apellant: Veselin Atanasov Vasilev (esindaja: B. Kolev)

Teine menetlusosaline: Bulgaaria Vabariik

Euroopa Liidu Kohus (seitsmes koda) jättis 12. jaanuari 2021. aasta määrusega apellatsioonkaebuse ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/10

Leinfelder Uhren München GmbH & Co. KG 24. augustil 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 10. juuni 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-577/19: Leinfelder Uhren München versus EUIPO

(Kohtuasi C-401/20 P)

(2021/C 72/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Leinfelder Uhren München GmbH & Co. KG (esindaja: advokaat S. Lüft)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Thomas Schaff

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 19. jaanuari 2021. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wien (Austria) 26. oktoobril 2020 – CR, GF, TY

(Kohtuasi C-560/20)

(2021/C 72/14)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Wien

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: CR, GF, TY

Vastustaja: Landeshauptmann von Wien

Eelotsuse küsimused

Kas pagulase, kes esitas saatjata alaealisena oma varjupaigataotluse ning kellele anti veel alaealisena varjupaik, kolmanda riigi kodanikest vanemad saavad ka edaspidi tugineda nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ (1) perekonna taasühinemise õiguse kohta artikli 2 punktile b koosmõjus artikli 10 lõike 3 punktiga a, kui pagulane sai pärast talle varjupaiga andmist, kuid tema ET vanematele elamisloa andmise menetluse ajal täisealiseks?

II.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, kas siis on sellisel juhul nõutav, et kolmanda riigi kodaniku vanemad järgivad perekonna taasühinemise taotluse esitamiseks Euroopa Kohtu 12. aprilli 2018. aasta otsuse A ja S, C-550/16 (2), punktis 61 nimetatud tähtaega: „üldjuhul kolme kuu jooksul pärast asjaomase alaealise pagulaseks tunnistamist“?

III.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, kas siis tuleb pagulaseks tunnistatud isiku kolmanda riigi kodanikust täisealisele õele anda vahetult liidu õiguse alusel elamisluba, kui pagulase vanemad oleksid pagulase täisealisele õele elamisloa andmisest keeldumise korral sunnitud de facto loobuma direktiivi 2003/86/EÜ artikli 10 lõike 3 punkti a kohasest perekonna taasühinemise õigusest, sest pagulase täisealine õde vajab oma tervisliku seisundi tõttu vanemate poolset pidevat hooldamist, ning ta ei saa seetõttu üksinda päritoluriiki maha jääda?

IV.	Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis milliseid kriteeriume tuleb kohaldada selle õigeaegsuse hindamisel, kas selline perekonna taasühinemise taotlus esitati „üldjuhul“ kolme kuu jooksul Euroopa Kohtu 12. aprilli 2018. aasta otsuse A ja S, C-550/16, punktis 61 väljendatud tähenduses?

Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, kas siis saavad pagulase vanemad edaspidi tugineda direktiivi 2003/86/EÜ artikli 10 lõike 3 punkti a kohasele perekonna taasühinemise õigusele, kui kuupäeva, mil alaealine tunnistati pagulaseks, ja tema perekonna taasühinemise taotluse vahele jääv aeg on kolm kuud ja üks päev?

VI.	Kas liikmesriik võib direktiivi 2003/86/EÜ artikli 10 lõike 3 punkti a kohases perekonna taasühinemise menetluses pagulase vanematelt põhimõtteliselt nõuda, et nad vastaksid direktiivi 2003/86/EÜ artikli 7 lõikes 1 esitatud tingimustele?

VII.

Kas direktiivi 2003/86/EÜ artikli 10 lõike 3 punkti a kohase perekonna taasühinemise käigus esitatav direktiivi 2003/86/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastamise nõue sõltub sellest, kas perekonna taasühinemise taotlus direktiivi 2003/86/EÜ artikli 12 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses esitati kolme kuu jooksul pärast pagulasseisundi andmist?

(1) Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT 2003, L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224).

(2) EU:C:2018:248.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Köln (Saksamaa) 19. novembril 2020 – M2Beauté Cosmetics GmbH versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-616/20)

(2021/C 72/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: M2Beauté Cosmetics GmbH

Vastustaja: Saksamaa Liitvabariik, keda esindab Bundesinstitut für Arzneimittel und Medizinprodukte

Eelotsuse küsimused

Kas liikmesriigi asutusel, kes kosmeetikatoote kõiki omadusi hinnates liigitab selle toote ravimiks toime alusel 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (1) artikli 1 punkti 2 alapunkti b tähenduses, on õigus tugineda toote farmakoloogiliste omaduste ja ohtude nõutaval teaduslikul kindlakstegemisel niinimetatud „struktuurianaloogiale“, kui kasutatud on uut välja töötatud toimeainet, mis on oma struktuuri poolest võrreldav juba tuntud ja uuritud farmakoloogiliste toimeainetega, kuid taotleja ei esita uue aine toime ja annustamise kohta ulatuslikel farmakoloogilistel, toksikoloogilistel või kliinilistel uuringutel põhinevaid andmeid, mis on nõutavad üksnes direktiivi 2001/83/EÜ kohaldamise korral?

Kas 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punkti 2 alapunkti b tuleb tõlgendada nii, et toodet, mis lastakse turule kosmeetikatootena ja mis oma farmakoloogilise toime kaudu avaldab märkimisväärset mõju füsioloogilisele talitlusele, tuleb pidada ravimiks toime alusel vaid siis, kui sellel on konkreetne kasulik, tervisele soodne mõju? Kas seejuures on piisav, et toode mõjutab positiivselt peamiselt välimust, avaldades enesehinnangu tõstmise või hea enesetunde suurendamise kaudu tervisele kaudselt kasulikku mõju?

3.	Või on toode ravim toime alusel ka siis, kui selle kasulik toime piirdub välimuse parandamisega, avaldamata tervisele otseselt või kaudselt kasulikku mõju, kuid toote omadused ei ole üksnes tervisekahjulikud ja seepärast ei ole toode võrreldav narkootilise ainega?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT 2001, L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/027, lk 69), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1243 (ELT 2019, L 198, lk 241).

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 1 de Córdoba (Hispaania) 19. novembril 2020 – ZU ja TV versus Ryanair Ltd

(Kohtuasi C-618/20)

(2021/C 72/16)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil no 1 de Córdoba

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: ZU ja TV

Kostja: Ryanair Ltd

Eelotsuse küsimused

1.	Kas lennuettevõtjat, kes müüb oma veebisaidil lennukipileteid lendudele, mida teenindatakse teise lennuettevõtja koodi all, saab pidada nende konkreetsete müüdud lendude suhtes, mida teenindab teine äriühing, tegutsevaks lennuettevõtjaks määruse nr 261/2004 (1) artikli [3] lõike 5 tähenduses?

Kas lennuettevõtjat, kes müüb oma veebisaidil lennukipileteid lendudele, mida teenindatakse teise lennuettevõtja koodi all, saab pidada nende konkreetsete müüdud lendude suhtes, mida teenindab teine äriühing, tegutsevaks lennuettevõtjaks määruse nr 261/2004 artikli [3] lõike 5 tähenduses, kui see teine äriühing, mis lendu teenindab, kuulub lennu müüja kontserni?

3.	Kas Montréali konventsiooni artikli 45 „lepinguline vedaja“ on samastatav mõistega „tegutseva lennuettevõtja“ määruse nr 261/2004 artikli [3] lõike 5 tähenduses?

4.	Kas Montréali konventsiooni artikli 45 mõiste „tegelik vedaja“ on samastatav mõistega „tegutsev lennuettevõtja“ määruse nr 261/2004 artikli [3] lõike 5 tähenduses?

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 23. novembril 2020 – Deutsche Lufthansa AG versus OP

(Kohtuasi C-627/20)

(2021/C 72/17)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Deutsche Lufthansa AG

Vastustaja apellatsioonimenetluses: OP

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 23. novembril 2020 – Deutsche Lufthansa AG versus BA

(Kohtuasi C-628/20)

(2021/C 72/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Deutsche Lufthansa AG

Vastustaja apellatsioonimenetluses: BA

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 23. novembril 2020 – Deutsche Lufthansa AG versus LE

(Kohtuasi C-629/20)

(2021/C 72/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Deutsche Lufthansa AG

Vastustaja apellatsioonimenetluses: LE

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 23. novembril 2020 – Deutsche Lufthansa AG versus CS

(Kohtuasi C-630/20)

(2021/C 72/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Deutsche Lufthansa AG

Vastustaja apellatsioonimenetluses: CS

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 23. novembril 2020 – Deutsche Lufthansa AG versus PR, TV

(Kohtuasi C-631/20)

(2021/C 72/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Deutsche Lufthansa AG

Vastustajad apellatsioonimenetluses: PR, TV

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 8. detsembril 2020 – Y GmbH versus Hauptzollamt

(Kohtuasi C-668/20)

(2021/C 72/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja ja kassatsioonkaebuse esitaja: Y GmbH

Vastustaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Hauptzollamt

Eelotsuse küsimused

Kas KN-i (1) alamrubriiki 1302 19 05 tuleb tõlgendada nii, et sellesse tuleb klassifitseerida ka etanooli ja veega lahjendatud vanilje õlivaigu ekstrakt, mille koostises on ligi 90 % (v/v) või 85 % (m/m) etanooli, kuni 10 % (m/m) vett, 4,8 % (m/m) kuivjääki ja 0,5 % (m/m) vanilliini, kuigi KN-i grupi 13 märkuse 1 punkti ij kohaselt ei kuulu ekstraheeritud õlivaigud KN-i rubriiki 1302?

2.	Kas õlivaiguekstraktide hulka KN-i alamrubriigi 3301 90 30 tähenduses kuulub kaup, mida on kirjeldatud esimeses eelotsuse küsimuses?

3.	Kas KN-i alamrubriiki 3302 10 90 tuleb tõlgendada nii, et esimeses eelotsuse küsimuses kirjeldatud kaup tuleb klassifitseerida kui lõhnaainesegud või ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks toiduainetööstuses?

4.	Kas lõhna- ja maitseainete hulka direktiivi 92/83/EMÜ (2) artikli 27 lõike 1 punkti e tähenduses kuuluvad ka KN-i alamrubriiki 1302 19 05 liigitatud kaup või KN-i alamrubriiki 3301 90 30 liigitatud õlivaiguekstrakt?

(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on muudetud komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1754 (ELT 2015, L 285, lk 1).

(2) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT 1992, L 316, lk 21; ELT eriväljaanne 09/01, lk 206).

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Korneuburg (Austria) 10. detsembril 2020 – L GmbH versus FK

(Kohtuasi C-672/20)

(2021/C 72/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Korneuburg

Põhikohtuasja pooled

Apellant: L GmbH

Vastustaja: FK

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EÜ) nr 261/2004, (1) artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et määrus kehtib reisija suhtes, kes juba enne lennujaama jõudmist registreerus veebis ega oma äraantavat pagasit; märkab lennujaama infotablool lennu hilinemist, ootab väravas edasist informatsiooni, pärib lennuettevõtja kassast teavet broneeritud lennu alguse kohta; ei saa kostja töötajatelt selgitust, kas ja millal lend stardib, ega pakkumist asenduslennuks; ning broneerib seejärel ise uue lennu oma sihtkohta, minemata algselt broneeritud lennule?

Kas lennureisijate õigusi käsitleva määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt lennureisijate õigusi käsitleva määruse artiklile 7, kui ta jõuab reisija lõppsihtkohta 8 tunni 19 minuti pikkuse hilinemisega, sest üle-üle-eelmise lennu ajal vigastas lennukit pikselöök; pärast maandumist kutsutud tehnik hooldusettevõttest, mille teenuseid lennuettevõtja kasutas, tuvastas ainult väiksemad kahjustused, mis ei mõjutanud lennuki toimimist („some minor findings“); üle-eelmine lend toimus; siiski selgus enne eelmise lennu toimumist läbi viidud pre-flight-check’i ajal, et lennukit ei saa esialgu edasi kasutada; ja lennuettevõtja kasutas seetõttu algselt ettenähtud ja vigastatud lennuki asemel asenduslennukit, mis tegi 7 tunni 40 minutilise hilinemisega alanud eelmise lennu?

Kas lennureisijate õigusi käsitleva määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtja poolt võetavate vajalike meetmete hulka kuulub reisijale broneeringu pakkumine teisele lennule, millega reisija oleks oma lõppsihtkohta jõudnud 5 tunni pikkuse hilinemisega (ja – tänu enda algatusel tehtud broneeringule – ka tõepoolest jõudis), kuigi lennuettevõtja teostas lennu mitte enam kasutatava lennuki asemel asenduslennukiga, millega reisija oleks oma lõppsihtkohta jõudnud 8 tunni 19 minuti pikkuse hilinemisega?

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 11. detsembril 2020 – Industriegewerkschaft Metall (IG Metall) ja ver.di – Vereinte Dienstleistungsgewerkschaft

(Kohtuasi C-677/20)

(2021/C 72/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Avaldajad, määruskaebuse esitaja apellatsioonikohtus ja kassatsioonikohtus: Industriegewerkschaft Metall (IG Metall), ver.di – Vereinte Dienstleistungsgewerkschaft

Teised menetlusosalised: SSAP SE, SE-Betriebsrat der SAP SE, Konzernbetriebsrat der SAP SE, Deutscher Bankangestellten-Verband e. V., Christliche Gewerkschaft Metall (CGM), Verband angestellter Akademiker und leitender Angestellter der chemischen Industrie e. V.

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes, artikli 4 lõikega 4 on kooskõlas töötajate kaasamist Euroopa äriühingus reguleeriva seaduse (Gesetz über die Beteiligung der Arbeitnehmer in einer Europäischen Gesellschaft) § 21 lõige 6, mis näeb ette, et Saksamaal ümberkujundamise teel Euroopa äriühingu loomise korral tuleb tagada töötajaid (1) esindavatest nõukogu liikmetest teatava osa, nimelt ametiühingu esitatud kandidaatide valimine eraldi valimismenetluses?

(1) EÜT 2001, L 294, lk 22; ELT eriväljaanne 06/04, lk 272.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/17

Euroopa Kohtu presidendi 23. novembri 2020. aasta määrus (Tribunale di Vicenza eelotsusetaotlus – Itaalia) – AV versus Ministero della Giustizia, Repubblica italiana

(Kohtuasi C-834/19) (1)

(2021/C 72/25)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 54, 17.2.2020.

Üldkohus

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/18

Üldkohtu 13. jaanuari 2021. aasta otsus – Bezouaoui ja HB Consultant versus komisjon

(Kohtuasi T-478/18) (1)

(Riigiabi - Ehitusmasinate turvalise juhtimise koolitus - Koolituskulude hüvitamine Prantsusmaal asutuste organismes paritaires collecteur agréés (OPCA) poolt - Otsus, millega tuvastatakse riigiabi puudumine - Mõiste „riigiabi“ - Riigile omistatavus - Vahendite riigipoolne kontrollimine)

(2021/C 72/26)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Hacène Bezouaoui (Avanne, Prantsusmaa) ja HB Consultant (Beure, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-F. Henrotte ja N. Neyrinck)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Georgieva-Kecsmar ja K. Herrmann)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada osaliselt komisjoni 10. aprilli 2018. aasta otsus C(2018) 2075 final juhtumis SA.46897 (2018/NN) – Prantsusmaa eeldatav riigiabi, mis puudutab ehitusmasinate turvalise juhtimise sertifikaati andvate koolituste (CACES) rahastamist.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja HB Consultantilt ja Hacène Bezouaouilt.

(1) ELT C 373, 15.10.2018.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/18

Üldkohtu 13. jaanuari 2021. aasta otsus – Helbert versus EUIPO

(Kohtuasi T-548/18) (1)

(Avalik teenistus - Töölevõtmine - Konkursiteade - Avalik konkurss EUIPO/AD/01/17 - Otsus mitte kanda hageja nime konkursi reservnimekirja - Konkursikomisjoni koosseis - Stabiilsus - Vastutus)

(2021/C 72/27)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Lars Helbert (Alicante, Hispaania) (esindaja: advokaat H. Tettenborn)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: A. Lukošiūtė ja K. Tóth, keda abistas advokaat B. Wägenbaur)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue ühelt poolt tühistada esiteks konkursi EUIPO/AD/01/17 – administraatorid (AD 6) intellektuaalomandi valdkonnas – komisjoni 1. detsembri 2017. aasta otsus mitte kanda hageja nime reservnimekirja, mis koostati administraatorite töölevõtmiseks EUIPOsse, ja teiseks sama komisjoni 7. märtsi 2018. aasta otsus, millega hageja esitatud läbivaatamise taotlus rahuldamata jäeti, selle lõplikul kujul pärast seda, kui EUIPO oli 8. juuni 2018. aasta otsusega hageja kaebuse rahuldamata jätnud, ning teiselt poolt hüvitada kahju, mis hagejale selle tõttu väidetavalt tekkis.

Resolutsioon

1.	Tühistada 7. märtsi 2018. aasta otsus, millega avaliku konkursi EUIPO/AD/01/17 komisjon ei kandnud pärast läbivaatamist Lars Helbertit reservnimekirja palgaastme AD 6 administraatorite töölevõtmiseks intellektuaalomandi valdkonnas.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt (EUIPO).

(1) ELT C 427, 26.11.2018.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/19

Üldkohtu 13. jaanuari 2021. aasta otsus – ZR versus EUIPO

(Kohtuasi T-610/18) (1)

(Avalik teenistus - Töölevõtmine - Konkursiteade - Avalik konkurss EUIPO/AD/01/17 - Otsus mitte kanda hageja nime konkursi reservnimekirja - Konkursikomisjoni koosseis - Stabiilsus)

(2021/C 72/28)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ZR (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: A. Lukošiūtė ja K. Tóth, keda abistas advokaat B. Wägenbaur)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue, millega paluti tühistada esiteks konkursi EUIPO/AD/01/17 – Administraatorid (AD 6) intellektuaalomandi valdkonnas – valikukomisjoni 1. detsembri 2017. aasta otsus mitte kanda hagejat EUIPO administraatorite töölevõtmiseks koostatavasse reservnimekirja, teiseks sama komisjoni 7. märtsi 2018. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja esitatud uuesti läbivaatamise taotlus, ja kolmandaks EUIPO 27. juuni 2018. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja poolt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus.

Resolutsioon

1.	Tühistada 7. märtsi 2018. aasta otsus, millega avaliku konkursi EPSO/AD/01/17 valikukomisjon ei kandnud pärast uuesti läbivaatamist ZRi reservnimekirja palgaastme AD 6 administraatorite töölevõtmiseks intellektuaalomandi valdkonnas.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt (EUIPO).

(1) ELT C 455, 17.12.2018.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/20

Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – ABLV Bank versus SRB

(Kohtuasi T-758/18) (1)

(Majandus- ja rahaliit - Pangandusliit - Krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute ühtne kriisilahenduskord - Ühtne kriisilahendusfond - Ex ante osamaksete kindlaksmääramine aastateks 2015 ja 2018 - Osamaksete uuesti arvutamise ja tagastamise taotluse rahuldamata jätmine - Tühistamishagi - Vaidlustatav akt - Vastuvõetavus - Krediidiasutus, mille tegevusluba on kehtetuks tunnistatud - Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõige 4 - Mõiste „staatuse muutumine“ - Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 12 lõige 2)

(2021/C 72/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ABLV Bank AS (Riia, Läti) (esindaja: advokaat O. Behrends)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (esindajad: J. Kerlin ja P. Messina, keda abistasid advokaadid B. Meyring, S. Schelo, T. Klupsch ja S. Ianc)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou, A. Nijenhuis ja A. Steiblytė)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada SRB 17. oktoobri 2018. aasta kiri, millega viimane jättis rahuldamata hageja taotluse esiteks arvutada ümber tema 2018. aasta eest tasutud ex ante osamakse ja tagastada talle enammakstud summa ning teiseks tagastada talle osa tema 2015. aasta eest tasutud ex ante osamaksest seetõttu, et Euroopa Keskpank (EKP) tunnistas kehtetuks tema tegevusloa.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta ABLV Bank ASi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) kohtukulud.

3.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 82, 4.3.2019.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/21

Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Stada Arzneimittel versus EUIPO – Optima Naturals (OptiMar)

(Kohtuasi T-261/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi OptiMar taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk Mar - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2021/C 72/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Stada Arzneimittel AG (Bad Vilbel, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J.-C. Plate ja R. Kaase)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: A. Folliard-Monguiral ja V. Ruzek)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Optima Naturals Srl (Gallarate, Itaalia) (esindajad: advokaadid S. Brustia ja E. Montelione)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 31. jaanuari 2019. aasta otsuse (asi R 1348/2018-1) peale, mis käsitleb Stada Arzneimitteli ja Optima Naturalsi vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Stada Arzneimittel AG-lt.

(1) ELT C 206, 17.6.2019.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/21

Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – 12seasons versus EUIPO – Société immobilière et mobilière de Montagny (BE EDGY BERLIN)

(Kohtuasi T-329/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi BE EDGY BERLIN taotlus - Varasem riigisisene sõnamärk EDJI - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2021/C 72/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: 12seasons GmbH (Berliin, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Gail)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: L. Rampini ja V. Ruzek)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Société immobilière et mobilière de Montagny (Roanne, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat A. Grolée)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 19. märtsi 2019. aasta otsuse (asi R 1522/2018-5) peale, mis käsitleb Société immobilière et mobilière de Montagny ja 12seasons GmbH vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja 12seasons GmbH-lt.

(1) ELT C 246, 22.7.2019.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/22

Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Enoport versus EUIPO – Miguel Torres (CABEÇA DE TOIRO)

(Kohtuasi T-811/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi CABEÇA DE TOIRO taotlus - Varasem Euroopa Liidu sõnamärk SANGRE DE TORO - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2021/C 72/32)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Enoport – Produção de Bebidas Lda (Rio Maior, Portugal) (esindaja: advokaat J. Alves Coelho)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Miguel Torres, SA (Vilafranca del Penedès, Hispaania) (esindajad: advokaadid M. Ceballos Rodríguez ja M. Robledo McClymont)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 9. septembri 2019. aasta otsuse (asi R 394/2019-5) peale, mis käsitleb Miguel Torrese ja Enoport – Produção de Bebidase vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Enoport – Produção de Bebidas Lda-lt.

(1) ELT C 36, 3.2.2020.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/22

Üldkohtu 13. jaanuari 2021. aasta otsus – RY versus komisjon

(Kohtuasi T-824/19) (1)

(Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Tähtajatu lepingu ülesütlemine muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel - Üldkohtu otsuse täitmine - ELTL artikkel 266 - Õigus olla ära kuulatud - Uus ülesütlemise otsus)

(2021/C 72/33)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: RY (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Schima ja B. Mongin)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 10. aprilli 2019. aasta otsus, millega öeldi üles hageja tähtajatu leping.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja RY-lt.

(1) ELT C 36, 3.2.2020.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/23

Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Apologistics versus EUIPO – Peikert (discount-apotheke.de)

(Kohtuasi T-844/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi discount-ap*theke.de taotlus - Varasemad Euroopa Liidu sõnamärgid APODISCOUNTER ja APO ja varasemad kujutismärgid apo-discounter.de, apo.co et apo.de - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2021/C 72/34)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Apologistics GmbH (Markkleeberg, Saksamaa) (esindaja: advokaat H. Hug)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Söder)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Franz Michael Peikert (Offenbach, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Bruggmann)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 10. oktoobri 2019. aasta otsuse (asi R 2309/2018-5) peale, mis käsitleb Apologisticsi ja M. Peikeri vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Apologistics GmbH-lt.

(1) ELT C 45, 10.2.2020.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/24

Üldkohtu 13. jaanuari 2021. aasta otsus – Multi-Service versus komisjon

(Kohtuasi T-873/19) (1)

(Keskkond - Määrus (EL) nr 517/2014 - Fluoritud kasvuhoonegaasid - Fluorosüsivesinike turulelaskmiseks ettenähtud elektrooniline kvoodiregister - Otsus, millega tühistati ettevõtja registreering - Nõutud teabe esitamata jätmine)

(2021/C 72/35)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Multi-Service S.A. (Kwidzyn, Poola) (esindaja: advokaat P. Jankowski)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Becker, M. Jáuregui Gómez ja M. Rynkowski)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi nõudega tühistada komisjoni 3. oktoobri 2019. aasta otsus Ares(2019) 6103796, millega komisjon tühistas hageja registreeringu määruse (EL) nr 517/2014 artikli 17 kohases, komisjoni loodud ja hallatavas registris.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Multi-Service S.A.-lt.

(1) ELT C 87, 16.3.2020.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/24

Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Folschette jt versus komisjon

(Kohtuasi T-884/19) (1)

(Lepinguväline vastutus - OLAFi juurdlus - Infotehnoloogiaturg - Korruptsioon - Mõjuvõimuga kauplemine - Lõplik aruanne, milles soovitatakse alustada kriminaalmenetlust - Lõplik õigeksmõistmine kriminaalkohtus - Aegumine - Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

(2021/C 72/36)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Marc Folschette (Leudelange, Luksemburg), Tetyana Grygorenko (Leudelange), Professional Business Solutions SA (Leudelange), (esindaja: advokaat N. Bauer)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Baquero Cruz ja F. Blanc)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada kahju, mis hagejatele väidetavalt tekitati Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tegevusega sisejuurdluse raames.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Marc Folschette’ilt, Tetyana Grygorenkolt ja Professional Business Solutions SA-lt.

(1) ELT C 61, 24.2.2020.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/25

Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Oatly versus EUIPO (IT’S LIKE MILK BUT MADE FOR HUMANS)

(Kohtuasi T-253/20) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu sõnamärgi IT’S LIKE MILK BUT MADE FOR HUMANS taotlus - Suhteline keeldumispõhjus - Eristusvõime - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b)

(2021/C 72/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Oatly AB (Malmö, Rootsi) (esindaja: advokaat M. Johansson)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: J. Ivanauskas ja V. Ruzek)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 7. veebruari 2020. aasta otsuse (asi R 2446/2019-5) peale, mis käsitleb sõnamärgi IT’S LIKE MILK BUT MADE FOR HUMANS ELi kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada EUIPO viienda apellatsioonikoja 7. veebruari 2020. aasta otsus (asi R 2446/2019-5), mis käsitleb sõnamärgi IT’S LIKE MILK BUT MADE FOR HUMANS ELi kaubamärgina registreerimise taotlust.

2.	Jätta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt Oatly AB kohtukulud.

(1) ELT C 215, 29.6.2020.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/25

Üldkohtu 20. jaanuari 2021. aasta otsus – Crevier versus EUIPO (õhu desodoreerimisseade)

(Kohtuasi T-276/20) (1)

(Ühenduse disainilahendus - Õhu desodoreerimisseadmes seisneva ühenduse disainilahenduse taotlus - EUIPO määratud tähtajast kinni pidamata jätmine - Tähtaja ennistamise taotlus - Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 67 lõige 1 - Valvsuskohustus)

(2021/C 72/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Jeffrey Scott Crevier (Fort Lauderdale, Florida, Ühendriigid) (esindaja: barrister M. Kime)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: R. Cottrell, A. Folliard-Monguiral ja V. Ruzek)

Ese

Hagi EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 2. märtsi 2020. aasta otsuse (asi R 2396/2019-3) peale, mis käsitleb tähtaja ennistamise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Jeffrey Scott Crevierilt.

(1) ELT C 247, 27.7.2020.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/26

15. detsembril 2020 esitatud hagi – Grupa Azoty jt versus komisjon

(Kohtuasi T-726/20)

(2021/C 72/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Grupa Azoty S.A. (Tarnów, Poola), Azomureș SA (Tîrgu Mureş, Rumeenia), Lipasmata Kavalas LTD Ypokatastima Allodapis (P. Fáliro, Kreeka) (esindajad: advokaadid D. Haverbeke, L. Ruessmann ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni teatise – Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat (1) – I lisa osas, milles see jätab vääralt välja väetisesektori;

—	märkida vastavalt ELTL artiklile 264, et vaidlustatud akti I lisa tagajärgi loetakse kehtivaks seni, kuni kostja võtab vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks vastavalt ELTL artiklile 266;

—	mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad seitse väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud akti I lisa on pädevuse puudumise tõttu puudulik.

—	ELL artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt tegutseb liit talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele;

—	Mitte kostja, vaid liikmesriigid on direktiivi 2003/87/EÜ (muudetud) (2) artikli 10a lõike 6 alusel pädevad tegema kindlaks sektorid ja allsektorid ning võtma vastu sellise loetelu, nagu on toodud vaidlustatud akti I lisas.

Teine väide, et vaidlustatud akti I lisa on olulise menetlusnõude (põhjendused) rikkumise tõttu puudulik.

—	Vaidlustatud akti põhjendustest, mida nõuab ELTL artikkel 296, ei nähtu selgelt ja üheselt, millistel kaalutlustel arvutas kostja hageja sektori jaoks kaudsete heitkoguste heitemahukuse näitaja, mis on määrav tegur vaidlustatud akti I lisasse lisamiseks või sellest väljajätmiseks;

—	Põhjenduste esitamata jätmise tõttu ei ole hagejatel võimalik kaitsta oma õigusi ja Euroopa Kohus ei saa teostada kohtulikku kontrolli.

Kolmas väide, et vaidlustatud akti I lisa sisaldab ilmseid hindamisvigu.

—

Kostja peab kaalutlusõiguse kasutamisel, kui ta oma ELTL artikli 107 lõike 3 punktist c tulenevat pädevust teostades viib läbi kompleksset majanduslikku ja sotsiaalset hindamist, olema võimeline näitama, et ta hindas kõiki selle olukorra asjakohaseid tegureid ja asjaolusid, mida vaidlustatud akt pidi reguleerima. Kostja tegi mitu ilmset hindamisviga, kui ta jättis hagejate sektori välja vaidlustatud akti I lisas toodud rahastamiskõlblike sektorite loetelust, kuna ta (a) ei võtnud arvesse väetisesektori elektritarbimist puudutavaid asjakohaseid ja täielikke andmeid, et teha kindlaks sektori kaudsete heitkoguste heitemahukust, mille tagajärjel alahinnati sektori kaudsete heitkoguste heitemahukust ja jäeti see I lisast välja; (b) ei võtnud arvesse ja ei analüüsinud kõiki taotluses esitatud asjakohaseid tegureid, sest ta jättis hagejate tõendid tähelepanuta, ilma seda põhjendamata; (c) seoses kvalitatiivse hinnanguga hindas vääralt sektori liigitamist kütuse/elektri asendatavuse kriteeriumi alusel ning ei põhjendanud, miks sektori allsektoreid ei võetud selle kriteeriumi alusel I lisasse.

Neljas väide, et vaidlustatud akti I lisa puhul on vääralt kohaldatud õiget hindamiskriteeriumi.

—	Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 6 on nõutud, et sektoreid tuleks hinnata süsinikdioksiidi lekke „tõelise ohu“ hindamise kriteeriumi alusel;

—	Kostja kohaldas teistsugust testi ehk „märkimisväärse ohu“ testi. Seda tehes ei kohaldanud ta õiget seaduslikku testi.

Viies väide, et vaidlustatud akti I lisa rikub läbipaistvuse põhimõtet.

—

Vaidlustatud akti vastuvõtmise menetlus ei olnud olulistes aspektides läbipaistev, eelkõige: (a) kostja ei avaldanud ei vaidlustatud aktis ega sellega kaasnevas mõjuhinnangus andmeid, mida ta kasutas selleks, et arvutada kaudsete heitkoguste heitemahukuse näitajat, mis arvutati hagejate sektori jaoks; (b) kostja ei andnud selgitusi, mis oleks põhjendanud tema hinnangut selle kohta, millistel allsektoritel on kõige suurem elektrifitseerimise potentsiaal.

—

Kogu vaidlustatud akti vastuvõtmise menetluse käigus keeldus kostja informeerimast puudutatud isikuid, kuidas nende kaudsete heitkoguste heitemahukuse näitajat arvutatakse ja kuidas elektrifitseerimise kriteeriumi kohaldatakse, takistades viimastel seega kostjaga sisulise diskussiooni alustamist konsulteerimise ajal;

—	Seetõttu ei täitnud kostja ELTL artiklist 15 ja ELL artiklist 11 tulenevaid kohustusi tagada vaidlustatud otsuse I lisa vastuvõtmiseni viiva menetluse läbipaistvus.

Kuues väide, et vaidlustatud akti I lisa rikub subsidiaarsuse põhimõtet.

—

ELL artikli 5 lõike 3 kohaselt võtab Euroopa Liit valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil;

—

Kuivõrd direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikel 6 põhinevad riiklikud meetmed alluvad riigiabi kontrollile, rikkus kostja subsidiaarsuse põhimõtet, kui määras kindlaks ex ante loetelu, piiritledes sektorid ja allsektorid, mille kaudsete heitkoguste kulusid saab hüvitada, kuna (a) liikmesriigid saavad tegelikult tekkinud märkimisväärsete kaudsete kulude tõttu paremini hinnata iga tööstussektori süsinikdioksiidi lekke „tõelist ohtu“; (b) kostja võttis I lisa vastu, ilma et oleks piisavalt selgitanud niiviisi toimimise vajadust.

Seitsmes väide, et vaidlustatud akti I lisa rikub proportsionaalsuse põhimõtet.

—

Kostja rikub proportsionaalsuse põhimõtet, kuna ta: (a) ei püüa saavutada õiguspärast eesmärki edendada majanduse CO2 heite kulutõhusat vähendamist nii, et suure energiakasutusega sektoritel lubatakse investeerida energiatõhususse, selle asemel et viia nende tootmine kolmandatesse riikidesse; (b) asetab välja jäetud sektoritele ülemäärase koorma, samas kui vähem koormavad lahendused (nagu abi maksimaalse suuruse kehtestamine või tingimuslikkuse mehhanismid) täidaks vaidlustatud akti eesmärke vähemalt samamoodi; (c) avaldas rahastamiskõlblike sektorite hindamise peamised üksikasjad ainult neli päeva enne vaidlustatud akti avaldamist 25. septembril 2020, mis on ainult pisut rohkem kui kolm kuud enne praegu kohaldatava heitkogustega kauplemise süsteemi suuniste kehtivuse lõppemist. Seda tehes rikkus kostja ELL artikli 5 lõiget 4.

(1) ELT 2020, C 317, lk 5.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT 2003, L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631), muudetud.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/28

17. detsembril 2020 esitatud hagi – Car-Master 2 versus komisjon

(Kohtuasi T-743/20)

(2021/C 72/40)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Car-Master 2 sp. z o.o. sp.k. (Kraków, Poola) (esindaja: radca prawny M. Miśkowicz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 22. oktoobri 2020. aasta otsus C(2020) 7369 final asjas AT.40665 – Toyota;

—	mõista kostjalt välja menetluskulud, sealhulgas kohtus esindamisega seotud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, mille kohaselt on nõukogu määruse nr 1/2003 (edaspidi „määrus nr 1/2003“) (1) artikli 13 lõiget 2 tõlgendatud ebatäpselt ja kohaldatud valesti.

—

Väite põhjendamisel leiab hageja, et Poola konkurentsiamet ei uurinud juhtumit määruse nr 1/2003 artikli 13 lõike 2 alusel. Nimelt teavitas hageja Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentówi (Poola konkurentsi- ja tarbijakaitseamet) presidenti (edaspidi „UOKiK president“) konkurentsi piirava tegevuse kahtlusest. Kõnealune amet keeldus siiski alustamast seaduses ette nähtud menetlust või hindamast kõnealust tegevust, väites, et tal ei ole piisavalt teavet, ning palus hagejal esitada see teave. Samal ajal ei teinud amet teabe saamiseks midagi ning pani tõendamiskoormise täielikult hagejale. Sellega seoses ei saa ameti tegevust kvalifitseerida „kohtuasja analüüsimiseks“ komisjoni teatise (2) ega Üldkohtu praktika mõttes. Seetõttu tugines komisjon kaebuse rahuldamata jätmisel ekslikult määruse nr 1/2003 artikli 13 lõikele 2. Hageja lisab, et pärast seda, kui komisjon jättis kaebuse rahuldamata, ei uuri juhtumit ükski ametivõim, mis on sisuliselt vastuolus määruse nr 1/2003 põhjendusega 18.

Teine väide, mille kohaselt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklist 41 tulenevat õigust heale haldusele.

—

Väite põhjendamisel leiab hageja, et tal ei ole võimalik kasutada õigusi, mis tal on harta artikli 41 lõike 1 alusel, kuna ükski ametivõim ei ole asunud tema juhtumit uurima. Tal ei ole võimalik kaebust esitada, kuna esiteks ei näe riigisisesed õigusnormid ette võimalust esitada kaebust UOKiK presidendi keeldumise peale alustada menetlust. Teiseks ei uurinud komisjon juhtumit ja leidis ekslikult, et seda on juba uuritud. Järelikult ei ole hagejal võimalik oma õigusi teostada. Hageja täpsustab, et komisjon ei võtnud arvesse kõiki käesoleva juhtumi asjaolusid ning ei uurinud hoolikalt hageja olukorda. Hageja arvates oleks komisjon pidanud täpsemalt tuvastama, kas ja kuidas on juhtumit uuritud ning järelikult üksikasjalikult analüüsima riigi konkurentsiameti tegevust. Komisjon seda kohustust ei täitnud ning seega ei järginud ta hea halduse õigusest tulenevat hoolsuskohustust. Komisjon ei järginud ka ELTL artikli 105 lõikest 1 tulenevat kohustust. Komisjon ei võtnud tegelikult arvesse asjaolu, et kaebuse rahuldamata jätmisel jääb lahendamata juhtum konkurentsiõiguse põhimõtte võimalikust rikkumisest, kuna riigi ametivõim ei ole selles osas otsust teinud.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101 ja 102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(2) ELT 2004, C 101, lk 43.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/29

21. detsembril 2020 esitatud hagi – Jakeliūnas versus ESMA

(Kohtuasi T-760/20)

(2021/C 72/41)

Kohtumenetluse keel: leedu

Pooled

Hageja: Stasys Jakeliūnas (Vilnius, Leedu) (esindaja: advokaat R. Paukštė)

Kostja: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tuvastada, et ESMA 30. oktoobri 2020. aasta kirjaga ESMA22-105-1261 saadetud keeldumine rahuldada hageja 30. septembri 2020. aasta taotlus algatada uurimine turuga võimaliku manipuleerimise kohta (edaspidi „taotlus“) ei ole põhjendatud;

—	kohustada ESMAt taotlust uuesti hindama;

—	mõista kohtukulud välja ESMA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide põhineb asjaolul, et:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/6/EÜ (1) sätestatud normid sisaldavad taotluses kirjeldatud võimalikke rikkumisi;

—	nimetatud direktiivi koordineeriti ja selle üle teostati järelevalvet ELi tasandil. Sama on sätestatud ka komisjoni direktiiviga 2003/124/EÜ (2);

—	ESMA asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (3) ja see võttis sisuliselt üle senini Euroopa väärtpaberite järele valvanud asutuste ülesanded ning vastutas direktiivi 2003/6/EÜ nõuetekohase rakendamise ja järelevalve ning investorite kaitse eest;

—	direktiiv 2003/6/EÜ tunnistati alates 3. juulist 2016 kehtetuks;

—	seetõttu oli ESMA kohustus uurida direktiivi 2003/6/EÜ rikkumisi, mis võidi toime panna ajani, mil ESMA asutati.

2.	Teine väide puudutab asjaolu, et hageja taotlus ei ole põhjendatud vajadusega kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 (5), mille jõustumisega põhjendas ESMA oma keeldumist.

Kolmas väide põhineb asjaolul, et:

—

ESMA tõlgendab direktiivi 2003/6/EÜ liiga kitsalt ja paindumatult ning piirab põhjendamatult selle kohaldamisala. Asjaolu, et selle direktiivi norme laiendati ja neile anti määrusega (EL) nr 596/2014 täpsem määratlus, ei tähenda iseenesest, et see direktiiv ei hõlmanud taotluses kirjeldatud võimalikke turuga manipuleerimise juhtumeid ja seda ei tule nende suhtes kohaldada;

—	ESMA jättis tähelepanuta talle esitatud teabe, mis puudutas avalikustamata pankade võimalikke huvide konflikte, mis näitab, et direktiivi 2003/6/EÜ artikli 1 lõike 2 punkti c ja artikli 6 lõiget 5 võib olla rikutud.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT 2003, L 96, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 367).

(2) Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/124/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega (ELT 2003, L 339, lk 70, ELT eriväljaanne 06/06, lk 348).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT 2010, L 331, lk 84).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT 2016, L 171, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT 2014, L 173, lk 1).

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/30

24. detsembril 2020 esitatud hagi – PB versus komisjon

(Kohtuasi T-775/20)

(2021/C 72/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: PB (esindajad: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

selle tulemusena:

—	tühistada komisjoni 22. oktoobri 2020. aasta otsus, teatavaks tehtud 23. oktoobril 2020, millega võeti hageja suhtes haldusmeede, et nõuda temalt tagasi summa, mille väidetavalt sai alusetult [HB] seoses lepingutega TACIS/2006/101-510 ja CARDS/2008/166-429;

—	anda korraldus tagastada kõik summad, mille komisjon võis selle otsuse alusel sisse nõuda, ning tasuda viivitusintressi Euroopa Keskpanga määraga, mida suurendatakse 7 protsendipunkti võrra;

—	anda korraldus tasuda hüvitist summas 10 000 eurot, mis kuulub korrigeerimisele;

—	mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kümme väidet.

Esimene väide, et OLAFi aruannete järeldused ja hageja juhitava äriühingu vastu esitatud rikkumissüüdistused on õigusvastased. Hageja leiab selle kohta, et talle ette heidetud rikkumised on tihedalt seotud rikkumistega, milles süüdistatakse äriühingut, mille juht ta on, ja mida see äriühing on vaidlustanud kahe hagiga (kohtuasjad T-795/19 ja T-796/19, HB vs. komisjon), ning hageja väidab, et kui Üldkohus peaks neis kahes kohtusjas tuvastama OLAFi aruannete ja/või 15. oktoobri 2019. aasta otsuste õigusvastasuse, tuleneks sellest tuvastusest käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsuste õigusvastasus.

Teine väide, et väidetav nõue on aegunud ning et igal juhul on rikutud mõistliku aja nõuet, nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74) (edaspidi „2002. aasta finantsmäärus“) artikli 73a lõiget 1, õigust heale haldusele niisugusena, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41, ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“) artiklit 6. Hageja sõnul on nõue, mille komisjon väidab endal tema suhtes olevat, aegunud, sest on möödunud 2002. aasta finantsmääruse artiklis 73a ette nähtud viieaastane tähtaeg, ning igal juhul on vaidlustatud otsuse ja sellele otsusele lisatud võlateate vastuvõtmiseks kulunud aeg ilmselgelt ebamõistlik ning sellega on rikutud põhiõiguste harta artiklit 41 ja EIÕK artikli 6 lõiget 1 (sest selles on sätestatud põhiõigus, mis kujutab endast ka õiguse üldpõhimõtet).

Kolmas väide, et puudub õige õiguslik alus ning on rikutud karistuste seaduslikkuse põhimõtet ja leebema karistusseaduse kohaldamise põhimõtet. Hageja leiab, et 2002. aasta finantsmääruse artikli 103 kohaselt võib sissenõudmine puudutada vaid lepingupartnerit, st äriühingut, mille juht ta on. Kostja on 2002. aasta finantsmääruses ette nähtud õiguslikust kohustusest rangemat kohustust kohaldades rikkunud ka leebema karistusseaduse kohaldamise põhimõtet või karistuste seaduslikkuse põhimõtet, mis on sõnastatud harta artiklis 49. Lisaks väidab hageja, et ta ei ole ettevõtja, ta ei ole saanud väidetavate rikkumiste tõttu mingit kasu, lepingu sõlminud asutus ei ole teinud talle mingeid makseid ning ta ei ole kindlasti saanud kahe kõne all oleva hanke koguväärtusega samaväärset kasu.

Neljas väide, et on rikutud tribunal de première instance de Bruxelles’i (Brüsseli esimese astme kohus, Belgia) 5. oktoobri 2017. aasta otsust ja põhimõtet, et haldusasja menetlemine tuleb kriminaalasja lahendamise ajaks peatada. Hageja väidab, et komisjonile on siduv 5. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus, mille tegi Belgia kriminaalkohus, kes tunnistas kriminaalmenetluse lubamatuks, sest puudub teave, mis süüks pandavaid faktilisi asjaolusid tõendaks. Komisjonile, kes oli muide esitanud kriminaalkohtule tsiviilhagi ja otsustas enne sissenõudmisotsuse tegemist oodata Belgias poolelioleva menetluse tulemust, on see tulemus siduv ja seda vaatamata sellele, et Belgia kohtu otsus ei ole komisjoni suhtes jõustunud kohtuotsus.

Viies väide, et vaidlustatud otsuses on tehtud ilmseid hindamisvigu. Hageja arvab, et talle ette heidetavad faktilised asjaolud ei ole ilmselgelt tõendatud ning et mingeid rikkumisi ei ole ilmselgelt toime pandud, ammugi veel tõsiseid rikkumisi. Vaidlustatud otsus põhineb kahel OLAFi aruandel, samas kui kostja etteheiteid ei ole tõendatud või on ilmselgelt ekslikud.

Kuues väide, et Belgia äriühinguõiguse alusel ei saa hagejat pidada vastutavaks väidetavate rikkumiste eest. Selle kohta väidab hageja, et tema juhitav äriühing on Belgia õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühing, mille juhatuse liige või liikmed ei ole äriühingu nimel võetud kohustuste eest isiklikult vastutavad ning nende vara ei või kasutada äriühingu võlakohustuste täitmiseks.

7.	Seitsmes väide, et on rikutud kaitseõigusi, sest eelteadetele lisatud OLAFi aruannetes olid sedavõrd palju kohti kaetud mustaga, et aruanded muutusid loetamatuks ega võimaldanud hagejal neist aru saada ja nende suhtes seisukohta kujundada.

8.	Kaheksas väide, et on rikutud hea halduse põhimõtet, lepingute heauskse täitmise põhimõtet ja „õiguse kuritarvitamise“ keelu põhimõtet, sest komisjon ei tegutsenud ei hoolikalt ega erapooletult.

Üheksas väide, et 2002. aasta finantsmääruse artikkel 103 on õigusvastane ning et selle artikliga on eiratud alusetu rikastumise keelu üldpõhimõtet. Hageja arvates annab see artikkel institutsioonile võimaluse nõuda sisse kõik summad, mis maksti välja kogu lepingu täitmise perioodi jooksul, isegi kui lepingupartner täitis selle lepingu täielikult, mis tähendab, et institutsioon saab seega kasutada kõiki lepingupartneri osutatud teenuseid, ilma et viimasele tuleks teha mingit makset. Artikkel 103 tuleb tunnistada õigusvastaseks, sest see lubab institutsioonil oma vara alusetult lepingupartneri arvel suurendada.

10.

Kümnes, teise võimalusena esitatud väide, et on rikutud 2002. aasta finantsmääruse artiklit 103 ja proportsionaalsuse põhimõtet. Hageja sõnul peab institutsioon oma hindamisõigust kasutama vastavalt 2002. aasta finantsmääruse artiklile 103, mis tähendab, et komisjon ei saa kohaldada mitut karistust, sest artiklis 103 on toodud karistuste loetelu, mis ei ole kumuleeruvad. Lisaks peab institutsioon hindamise käigus veenduma, et tema otsus on proportsionaalne asjaomase rikkumise raskusastmega, järgides proportsionaalsuse põhimõtet, mis kujutab endast heausksuse põhimõtte väljendust, ja seda viimast tuleb lepingute täitmisel järgida, mis käesoleval juhul aga nii ei olnud.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/32

9. jaanuaril 2021 esitatud hagi – Griesbeck versus parlament

(Kohtuasi T-10/21)

(2021/C 72/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Nathalie Griesbeck (Ancy-sur-Moselle, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid J.-L. Teheux, J.-M. Rikkers ja G. Selnet)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

esimese võimalusena:

—	tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse 5. oktoobri 2020. aasta otsus; sellest tulenevalt,

—	tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 18. oktoobri 2019. aasta otsus ja sellele järgnenud võlateade;

teise võimalusena:

—	tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse 5. oktoobri 2020. aasta otsus; sellest tulenevalt,

—	tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 18. oktoobri 2019. aasta otsus ja vähendada proportsionaalselt sellele järgnenud võlateate summat;

mõlemal juhul:

—	anda hagejale võimalus täiendada hiljem oma seisukohta;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et parlament on teinud järgmised hindamisvead. Kõigepealt välistas ta, et assistendi töösuhte erilised asjaolud võivad mõjutada tema tehtud töö tõendamist. Seejärel ei võtnud ta arvesse, et pärast nende asjaolude toimumist on möödunud aega ja kaduma on läinud tõendeid. Lõpuks ei hinnanud ta hageja esitatud tõendeid.

Teine väide, et tõendamiskoormis on ümber pööratud ja rikutud on õigust õiglasele menetlusele. Selle kohta leiab hageja sisuliselt, et ta ei pea tõendama töösuhet oma assistendiga.

Kolmas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, sest parlamendi juhatus leidis, et kõik assistendile töösuhte ajal makstud summad tuleb tagastada, kuigi vähemalt osaliselt on tõendatud, et seda tööd tegelikult tehti.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/33

15. jaanuaril 2021 esitatud hagi – Ryanair versus komisjon

(Kohtuasi T-14/21)

(2021/C 72/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ryanair DAC (Swords, Iirimaa) (esindajad: advokaadid E. Vahida, F. Laprévote, V. Blanc, S. Rating ja I. Metaxas-Maranghidis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 21. augusti 2020. aasta otsus riigiabi asjas SA.57544(2020/N) – Belgia – COVID-19: Abi Brussels Airlinesile; ja

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et komisjon kohaldas vääralt ajutist raamistikku, kui ta järeldas, et laen Brussels Airlinesile oli ajutise raamistikuga kooskõlas ning et Brussels Airlines võib saada rekapitaliseerimisabi; jättis hindamata selle, kas lisaks rekapitaliseerimisele oli veel muid sobivamaid ja vähem kahjustavamaid meetmeid; järeldas, et rekapitaliseerimise summa oli proportsionaalne, ja jättis kehtestamata tegeliku keelu Brussels Airlinesi agressiivsele laienemisele.

Teine väide, et Euroopa Komisjon kohaldas vääralt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b, kui ta järeldas, et abiga kõrvaldatakse tõsine häire Belgia majanduses, ja rikkus oma kohustust kaaluda abi positiivseid mõjusid võrreldes selle negatiivsete mõjudega kaubandustingimustele ja moonutamata konkurentsi säilitamisele (nn tasakaalustatuse kriteerium).

3.	Kolmas väide, et otsus rikub diskirimineerimiskeelu, teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabaduse üldpõhimõtteid.

4.	Neljas väide, et vaatamata tõsistele raskustele jättis Euroopa Komisjon algatamata ametliku uurimismenetluse ja rikkus hageja menetlusõigusi.

5.	Viies väide, et Euroopa komisjon rikkus oma põhjendamiskohustust.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/34

15. jaanuaril 2021 esitatud hagi – Miquel y Costas & Miquel versus EUIPO (Pure Hemp)

(Kohtuasi T-17/21)

(2021/C 72/45)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Miquel y Costas & Miquel, SA (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Mora Cortés)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi Pure Hemp taotlus – registreerimistaotlus nr 18 132 358

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 21. oktoobri 2020. aasta otsus asjas R 853/2020-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega rahuldatakse kaebus R 853/2020-1 ja jäetakse osaliselt rahuldamata ELi kaubamärgi nr 18 132 358 Pure Hemp (kujutismärk) taotlus;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas EUIPO registri pidamise eest vastutava osakonna ja esimese apellatsioonikoja menetlusega seonduvad kulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine;

—	määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b koostoimes artikli 7 lõikega 2 rikkumine.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/34

19. jaanuaril 2021 esitatud hagi – Amazon.com jt versus komisjon

(Kohtuasi T-19/21)

(2021/C 72/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Amazon.com, Inc. (Wilmington, Delaware, Ameerika Ühendriigid), Amazon Services Europe Sàrl (Luxembourg, Luksemburg), Amazon EU Sàrl (Luxembourg), Amazon Europe Core Sàrl (Luxembourg) (esindajad: advokaadid A. Komninos ja G. Tantulli)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada osaliselt Euroopa Komisjoni 10. novembri 2020. aasta otsus C(2020) 7692 final osas, milles selles välistatakse Itaalia suhtes uurimine ja määruse 1/2003 artikli 16 lõike 6 õiguslike tagajärgede kohaldamine;

—	mõista hagejate käesoleva menetlusega seotud kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad esitavad oma hagi toetuseks üheainsa väite, et Itaalia jäeti vaidlustatud otsusega õigusvastaselt välja juhtumi AT.40703 uurimisalast ning määruse 1/2003 artikli 16 lõike 6 õiguslike tagajärgede kohaldamisalast. Vaidlustatud otsusega rikuti seeläbi määruse 1/2003 artikli 16 lõiget 6 ning pärsiti selle tõhusat toimet ja/või eirati määruse 1/2003 artikli 11 lõiget 6 ja eirati selle olemasolu eesmärki.

1.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 72/35

20. jaanuaril 2021 esitatud hagi – Corman versus komisjon

(Kohtuasi T-25/21)

(2021/C 72/47)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Marie Corman (Schaerbeek, Belgia) (esindaja: advokaat S. Orlandi)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada 4. juuni 2020. aasta otsus, millega määratakse kindlaks hageja vanaduspensioni õigused,

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja üheainsa väite, mille kohaselt on vaidlustatud otsusega rikutud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade XIII lisa artikleid 21 ja 22.