Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030)

(2021/C 66/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE:

—

tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010“ („HK 2010“), mille Euroopa Ülemkogu 2002. aasta märtsi Barcelona kohtumisel heaks kiitis, samuti uut tsüklit, mis kehtestati hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilist raamistikku („HK 2020“) käsitlevate nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldustega, ning hinnangut, mis esitati nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandes hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku („HK 2020“) rakendamise kohta – nende kõigi abil loodi ühiste eesmärkide alusel hariduse ja koolituse valdkonnas tehtavale üleeuroopalisele koostööle ja selle järjepidevusele tugev raamistik, mille peamine eesmärk on toetada riikide haridus- ja koolitussüsteemide parandamist, arendades täiendavaid ELi-tasandi vahendeid, vastastikust õppimist ja heade tavade vahetamist avatud koordinatsiooni meetodi abil;

—	kõnealuse küsimuse poliitilist tausta, mis on esitatud I lisas,

ning TUNNISTADES järgmist:

—	ELi juhid võtsid 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsioonis kohustuse töötada selle nimel, et luua liit, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kogu kontinendil;

—

ELi juhid kuulutasid 2017. aasta Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, millega kehtestati esimese põhimõttena kõigile õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele ning elukestvale õppele, õigus saada õigeaegset ja vajadustele vastavat abi tööhõivevõimaluste või ettevõtjana tegutsemise väljavaadete parandamiseks, mille neljas põhimõte hõlmab koolitust ja ümberõpet, üheteistkümnes põhimõte laste õigust kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule ning ebasoodsatest oludest pärit laste õigus erimeetmetele, millega suurendada võrdseid võimalusi;

—	Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldustes nimetati haridust kui võtmetähtsusega elementi kaasava ja sidusa ühiskonna ehitamiseks ja Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks, pannes hariduse ja koolituse esimest korda Euroopa poliitikategevuse keskmesse;

—	HK 2010 tööprogrammi ja HK 2020 raamistiku raames tehtud edusamme, eelkõige riiklike reformide toetamisel, ning tunnistades, et Euroopa seisab endiselt silmitsi suurte väljakutsetega, kui ta soovib saavutada eespool nimetatud deklaratsioonides seatud eesmärke;

—

komisjon võttis koos liikmesriikidega meetmeid selle hariduse ja koolituse tulevikuvisiooni saavutamiseks Euroopa haridusruumi (1) loomise kaudu alates 2018. aastast, mille vastusena võttis nõukogu 22. mail 2018 vastu järeldused Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta ja 8. novembril 2019 resolutsiooni Euroopa haridusruumi edasise arendamise kohta, et toetada tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme;

—	tööd, mida tehti Bologna protsessi raames, mida tugevdati 2020. aasta novembri Rooma ministrite kommünikeega, ning Kopenhaageni protsessi raames, mida samuti tugevdati hiljuti 2020. aasta novembri Osnabrücki deklaratsiooniga;

—	2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias rõhutatakse võrdsete võimaluste ja kaasava hariduse tagamise tähtsust, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning ümberõppesse ja oskuste täiendamisse investeerimisele,

RÕHUTAB, et:

—

haridusel ja koolitusel on oluline roll Euroopa tuleviku kujundamisel ajal, mil on hädavajalik, et Euroopa ühiskond ja majandus muutuksid sidusamaks, kaasavamaks, digitaalsemaks, kestlikumaks, keskkonnahoidlikumaks ja vastupanuvõimelisemaks ning et kodanikud saavutaksid isikliku eneseteostuse ja heaolu, oleksid valmis kohanema ja tegutsema muutuval tööturul ning olema aktiivsed ja vastutustundlikud kodanikud;

—

COVID-19 pandeemia on avaldanud haridus- ja koolitussektorile enneolematut survet ning põhjustanud ulatusliku ülemineku põimõppele ja kaugõppes õpetamisele ja õppimisele. See üleminek on toonud kaasa erinevaid väljakutseid ja võimalusi haridus- ja koolitussüsteemide ja kogukondade jaoks, tuues esile digi- ja ühenduvuslõhe liikmesriikides ning ebavõrdsuse sissetulekurühmade ning linna- ja maapiirkondade vahel, rõhutades samas hariduse ja koolituse potentsiaali suurendada vastupanuvõimet ning edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu;

—

Euroopa haridusruum võimaldab õppijatel jätkata õpinguid erinevates eluetappides ja otsida tööd kogu ELis ning liikmesriikidel ja sidusrühmadel teha koostööd selle nimel, et kvaliteetne, innovatiivne ja kaasav haridus ja koolitus, mis toetab majanduskasvu ja kvaliteetseid tööhõivevõimalusi ning isiklikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut, muutuks reaalsuseks kõigis ELi liikmesriikides ja piirkondades;

—	peale selle saab Euroopa haridusruumist ruum, kus õppijad ja haridustöötajad saavad hõlpsasti teha koostööd ja suhelda valdkonna-, kultuuri- ja piiriüleselt ning kus välismaal veedetud õppeperioodide käigus omandatud kvalifikatsioone ja õpiväljundeid tunnustatakse automaatselt, (2)

TUNNISTAB, et:

—

eelmine hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik (HK 2020) aitas edendada vastastikust õppimist hariduses ja koolituses ühiste strateegiliste eesmärkide, ühiste võrdlusvahendite ja lähenemisviiside, kõikidelt asjaomastelt Euroopa ametitelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud tõendite ja andmete ning ELi liikmesriikide ja muude sidusrühmade vahelise heade tavade vahetamise ja vastastikuse õppimise kaudu ning toetas riiklike reformide rakendamist hariduses ja koolituses;

—

Euroopa haridus- ja koolitusalase koostöö ajakohastatud strateegiline raamistik – austades täielikult subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide haridussüsteemide mitmekesisust ning tuginedes eelmiste raamistike saavutustele – parandab seda koostööd sellistes valdkondades nagu tõhustatud koordineerimine, sealhulgas poliitilisel tasandil, suurem koostoime eri poliitikavaldkondade vahel, mis aitavad kaasa sotsiaalsele ja majanduskasvule ning rohe- ja digiüleminekule, ning tõhusam teabevahetus ja tulemuste levitamine haridus- ja koolitusreformide toetamise uuenduslikumas ja rohkem tulevikku suunatud perspektiivis;

—

COVID-19 kriis näitas, et haridus- ja koolitussüsteemid peavad olema piisavalt paindlikud ja vastupidavad katkestustele oma tavapärastes toimimistsüklites, ning tõestas, et ELi riigid on suutelised leidma lahendusi, et jätkata õpetamis- ja õppimisprotsesside pakkumist eri viisidel ja eri kontekstides ning tagama, et kõik õppijad, olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast või õpivajadustest, jätkavad õppimist. Sama kehtib ka üleeuroopalise koostööraamistiku kohta, mis peaks jääma piisavalt paindlikuks, et reageerida nii praegustele kui ka tulevastele väljakutsetele, sealhulgas Euroopa haridusruumi kontekstis,

PEAB TEVITATAVAKS ja VÕTAB TEADMISEKS järgmist:

komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (3) esitatud põhielemendid ja eelkõige visioon, milles kirjeldatakse, kuidas Euroopa koostöö võib veelgi rikastada ELi haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, kaasavust ning digi- ja rohemõõdet. Kõnealuses teatises pakutakse välja raamistik, mis võimaldab teha koostööd liikmesriikidega ja kaasata asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas aruandlus- ja analüüsistruktuur koos haridusalaste eesmärkide ettepanekutega, et julgustada reformide läbiviimist hariduses ja koolituses ja neid jälgida, eesmärgiga luua 2025. aastaks Euroopa haridusruum,

ja PEAB samuti TERVITATAVAKS:

—	põhielemente, mis on esitatud komisjoni 2020. aasta juuli teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (4);

—	põhielemente, mis on esitatud komisjoni 2020. aasta septembri teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digiõppe tegevuskva 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (5),

NÕUSTUB, et:

1.

kuni 2030. aastani on Euroopa haridusruumi saavutamine ja edasiarendamine uue hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku üldine poliitiline eesmärk, mis hõlmab kõiki käesolevas resolutsioonis esitatud strateegilisi prioriteete ja prioriteetseid valdkondi, pidades silmas, et hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik on peamine vahend Euroopa haridusruumi toetamiseks ja elluviimiseks, aidates koosloomise vaimus selle algatuste ja ühise visiooni kaudu kaasa selle edukale saavutamisele ja ambitsioonikale arendamisele (6);

2.

samal ajal Euroopa haridusruumi saavutamisega aastaks 2025, peaks Euroopa haridus- ja koolitusalase koostöö peamine eesmärk olema liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide edasiarendamise toetamine, eesmärgiga tagada: a) kõigi kodanike isiklik, sotsiaalne ja ametialane eneseteostus, edendades samal ajal demokraatlikke väärtusi, võrdsust, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja kultuuridevahelist dialoogi; b) kestlik majanduslik heaolu, rohe- ja digiüleminek ning tööalane konkurentsivõime;

3.

üleeuroopalises koostöös hariduse ja koolituse valdkonnas aastani 2030 tuleks tugineda strateegilisele raamistikule, mis hõlmab kaasavas, terviklikus ja elukestva õppe perspektiivis haridus- ja koolitussüsteeme tervikuna. Seda tuleks rõhutada kui aluspõhimõtet kogu raamistiku jaoks, mille eesmärk on hõlmata õpetamist, koolitust ja õppimist kõikides kontekstides ja kõikidel tasanditel – nii formaalses, mitteformaalses kui ka informaalses kontekstis – alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni täiskasvanuhariduseni, sealhulgas kutseharidus ja kõrgharidus, ning samuti digikeskkonnas; Euroopa koostöö haridus- ja koolitusvaldkonnas peaks samuti kaasa aitama Euroopa poolaasta asjakohaste prioriteetide saavutamisele;

4.

selle uue raamistiku alusel tehtav töö peaks aitama kaasa rohe- ja digipöördele kooskõlas eesmärkidega, mis on kehtestatud komisjoni 2019. aasta detsembri teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (7), ning peamiste elementidega, mis on esitatud komisjoni 2020. aasta veebruari teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ (8);

5.

selliseid eesmärke tuleks vaadelda ka ülemaailmses perspektiivis, võttes arvesse, et haridus- ja koolitusalane koostöö on järk-järgult muutunud oluliseks vahendiks ELi välispoliitika rakendamisel, mis põhineb Euroopa väärtustel, usaldusel ja autonoomial. See aitab muuta ELi veelgi atraktiivsemaks sihtkohaks ja partneriks nii ülemaailmses konkurentsis talentide pärast kui ka strateegiliste partnerluste edendamisel rahvusvaheliste partneritega, et pakkuda kaasavat ja kvaliteetset haridust kõigile, hariduse kõigis kontekstides ja kõigil tasemetel. Seega on koostöö oluline mõõde liidu geopoliitiliste prioriteetide ning ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel nii ülemaailmselt kui ka ELi liikmesriikides. Suurema koordineerimise edendamine ELi ja liikmesriikide vahel tugevdab ülemaailmsel tasandil Euroopa positsiooni haridusvaldkonna olulise partnerina ning aitab kinnistada Euroopa haridusruumi ja muu maailma vahelisi sidemeid;

6.

tulemuslik ja tõhus investeerimine haridusse ja koolitusse on eeltingimus haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja kaasavuse suurendamiseks ning haridustulemuste parandamiseks, samuti kestliku majanduskasvu edendamiseks, heaolu suurendamiseks ja kaasavama ühiskonna loomiseks. Intensiivsem investeerimisalane töö võib aidata kaasa praegusest kriisist taastumisele ning haridus- ja koolitussektori rohe- ja digipöörde läbiviimisele, võttes seejuures arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

7.

kehtestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude korrapärane jälgimine rahvusvaheliselt võrreldavate andmete süstemaatilise kogumise ja analüüsimise kaudu aitab olulisel määral kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamisele. Allpool kirjeldatud strateegiliste prioriteetide saavutamist peaksid 2021.–2030. aastal toetama käesoleva dokumendi II lisas esitatud näitajad ja ELi tasandi eesmärgid. Need tuginevad hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa koostöö viimases tsüklis saavutatud tulemustele ja aitavad mõõta Euroopa tasandil tehtud üldisi edusamme ja näidata, mida on saavutatud, ning edendada ja toetada haridus- ja koolitussüsteemide arengut ja reforme;

8.

järgmise kümne aasta jooksul keskendutakse strateegilises raamistikus eelkõige järgmisele viiele strateegilisele prioriteedile:

–   1. strateegiline prioriteet: hariduse ja koolituse valdkonnas parema kvaliteedi, võrdsete võimaluste, kaasatuse ja edu tagamine kõigile

Et tänapäeva maailmas edu saavutada ning ühiskonna, majanduse ja tööturu tulevaste muutustega toime tulla, on kõigil inimestel vaja asjakohaseid teadmisi, oskusi, pädevusi ja hoiakuid. Haridus ja koolitus on Euroopa kodanike isikliku, ühiskondliku ja tööalase arengu seisukohalt äärmiselt oluline.

ELi tasandil on kvaliteetse hariduse ja koolituse visiooni kohaselt tulevase edu põhialuseks võtmepädevuste, sealhulgas põhioskuste omandamine (9), mida toetavad kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud õpetajad ja koolitajad ning muud haridustöötajad.

Haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumine, mis seab noored ja täiskasvanud silmitsi sotsiaal-majanduslike võimaluste vähenemisega, on endiselt, ehkki viimasel kümnendil vähenenud probleemiks, eriti kui mõelda COVID-19 pandeemia eeldatavatele tagajärgedele. Tuleb jätkata jõupingutusi, et vähendada haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise määra ja seada eesmärgiks, et rohkem noori omandaks keskhariduse.

Riiklikud haridus- ja koolitussüsteemid on suutnud parandada oma tulemusi kõnealustes valdkondades, kuid endiselt on vaja kindlaks määrata poliitikameetmed, millega suurendada kõigi õppijate haridusalast edu.

Tagades kõigile kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse, saavad liikmesriigid vähendada veelgi sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist ebavõrdsust. Siiski on ebasoodsatest oludest, sealhulgas maapiirkondadest ja äärealadelt pärit õppijad kogu Euroopas kehvade õpitulemustega õpilaste seas üleesindatud ning COVID-19 pandeemia on veelgi rohkem esile tõstnud võrdsete võimaluste ja kaasamise tähtsust hariduses ja koolituses.

Selleks et tagada tõeliselt kaasav haridus ja võrdsed võimalused kõikidele õppijatele hariduse ja koolituse kõikide tasandite ja liikide puhul, tuleks akadeemilised saavutused lahutada sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest staatusest või muudest isiklikest asjaoludest.

Kvaliteetsel alusharidusel ja lapsehoiul on eriti oluline roll ning seda tuleks tulevase haridustee edukuse alusena veelgi tugevdada.

Julgustada tuleb kõigi muude laiema kaasamise meetmete võtmist, näiteks tuleb toetada puuetega inimeste (10), konkreetsete õpivajadustega inimeste, sisserändaja taustaga õppijate ja muude haavatavate rühmade juurdepääsu kaasavale ja kvaliteetsele haridusele, haridussüsteemi naasmist elukestva õppe perspektiivis ning pakkuda tööturule sisenemise võimalusi erinevate haridus- ja koolitusvõimaluste kaudu.

Kaasav haridus ja koolitus hõlmab ka sootundlikkuse arendamist õppeprotsessides ning haridus- ja koolitusasutustes ning sooliste stereotüüpide, eelkõige nende stereotüüpide vaidlustamist ja lahendamist, mis seavad poistele ja tütarlastele piiranguid oma õppesuuna valimisel. Traditsioonilistele meeste või naiste kutsealadele tuleks suunata neil aladel vähem esindatud soost isikuid. Samuti on vaja teha täiendavat tööd, et saavutada nõuetekohane sooline tasakaal haridus- ja koolitusasutuste juhtivatel ametikohtadel.

Digitehnoloogial on oluline roll õpikeskkondade, õppematerjalide ja õpetamismeetodite kohandamisel erinevate õppijate jaoks ja neile sobivaks muutmisel. Need võivad edendada tõelist kaasamist, tingimusel et samal ajal tegeletakse digilõhe probleemidega nii taristu kui ka digioskuste osas;

–   2. strateegiline prioriteet: elukestva õppe ja liikuvuse võimaldamine kõigile

Ühiskondlikud, tehnoloogilised, digitaalsed, keskkonnaalased ja majanduslikud väljakutsed mõjutavad üha enam meie elu- ja tööviise, sealhulgas töökohtade jaotumist ning nõudlust oskuste ja pädevuste järele. Keskmise Euroopa kodaniku oodatavate karjäärialaste üleminekute suur arv koos pensioniea suurenemisega muudab elukestva õppe ja elukestva karjäärinõustamise, sealhulgas teavitustegevuse abil, õiglase ülemineku jaoks äärmiselt oluliseks, kuna hariduse ja oskuste, sealhulgas digioskuste tase, on jätkuvalt peamine tegur tööturul.

Elukestev õpe on ELi hariduse ja koolituse üldise visiooni ja eesmärkide läbiv põhimõte ning hõlmab terviklikul viisil hariduse ja koolituse kõiki tasandeid ja liike, samuti mitteformaalset ja informaalset õppimist.

Siiski on vaja teha täiendavaid edusamme kvaliteetse elukestva õppe pakkumisel kõigile õppijatele, tagades sealhulgas üleminekuvõimalused ja paindlikkuse eri õppimisvõimaluste vahel hariduse ja koolituse eri vormides ja eri tasanditel ning samuti mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise.

Haridus- ja koolitussüsteemid peaksid muutuma paindlikumaks, vastupanuvõimelisemaks, tulevikukindlamaks ja köitvamaks, jõudma mitmekesisema taustaga õppijateni ning võimaldama varasemate õpingutega arvestamist ja nende valideerimist, täienduskoolituse ja ümberõppe võimalusi, sealhulgas kõrgematel kvalifikatsioonitasemetel ja kogu tööelu jooksul, (11) mida toetavad sellised algatused nagu Euroopa ülikoolid ja kutsehariduse tipptaseme keskused, mis loodi programmi Erasmus+ kaudu.

Me näeme praegu tööturul suuremat vajadust oskuste ja kvalifikatsioonide erinevate kombinatsioonide ning kutseharidussüsteemi struktuurimuutuste järele. Mõlemad arengusuunad nõuavad ajakohastatud, tulemuslikku, kaasavat ja tipptasemel kutseharidust, mis mõjutab tööturu ja ühiskondlike probleemide käsitlemist. Kutseharidust tuleb edasi arendada kui atraktiivset ja kvaliteetset võimalust töökohtade ja igapäevaelu jaoks.

Keskmine täiskasvanuõppes osalemise määr ELis on endiselt madal, mis seab ohtu tõeliselt kestliku ja õiglase majanduskasvu liidus. Uuenduslikud õppimisvõimalused, uued hariduskäsitlused, sealhulgas individuaalsed lähenemisviisid, ja õpikeskkonnad kõigis haridus- ja koolitusasutustes, sealhulgas kõrgharidusasutustes, samuti töökohal ja kogukonnas, on eeltingimused suurema hulga õppijate vajaduste paremaks arvessevõtmiseks, kuna üha suurem arv täiskasvanuid vajab ümberõpet ja oskuste täiendamist.

Lisaks tuleks tugevdada meetmeid, millega võimaldada täiskasvanutel omandada põhioskused ja neid selleks motiveerida, et oleks võimalik tagada võrdsed võimalused ja suurem sotsiaalne osalemine, võimaldades seega kohaldada täiskasvanuõppe suhtes terviklikku lähenemisviisi.

Elukestva õppe olulise elemendina ja isikliku arengu tagamise olulise vahendina tuleks jätkuvalt edendada tööalast konkurentsivõimet ja suutlikkust kohaneda, õppijate, õpetajate, õpetajate koolitajate ja haridustöötajate liikuvust, mis on ELi koostöö oluline element ja vahend kvaliteedi ja kaasamise parandamiseks hariduses ja koolituses ja mitmekeelsuse edendamiseks ELis. On oluline püüda saavutada liikuvusvoogude tasakaal, et soodustada optimaalset ajude ringlust ning jälgida seda, sealhulgas hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise kaudu.

Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et kõrvaldada olemasolevad takistused ja tõkked igat liiki õpi- ja õpetamisrände puhul, sealhulgas need, mis on seotud juurdepääsu, juhendamise, üliõpilastele suunatud teenuste ja tunnustamisega, ning võttes samuti arvesse kõikide praeguste või tulevaste reisipiirangute mõju.

Lisaks tuleb haridusasutuste koostöö tugevdamiseks ja liikuvuse edendamiseks teha veel tööd sellistes valdkondades nagu kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide automaatne vastastikune tunnustamine ning kvaliteedikindlustus. Liikuvuse hõlbustamise alaste Euroopa algatuste, sealhulgas programmist „Erasmus+“ rahastatavate algatuste ärakasutamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi;

–   3. strateegiline prioriteet: pädevuste ja motivatsiooni suurendamine haridustöötajate kutsealal

Hariduse ja koolituse keskmes on õpetajad, koolitajad, haridustöötajad ja pedagoogiline personal ning haridus- ja koolitusjuhid kõigil tasemetel. Selleks et toetada innovatsiooni, kaasatust, kvaliteeti ja saavutusi hariduses ja koolituses, peavad haridustöötajad olema väga pädevad ja motiveeritud, milleks on vaja erinevaid kutseõppevõimalusi ja tuge kogu nende karjääri vältel.

Rohkem kui kunagi varem tuleb haridus- ja koolitussüsteemides pöörata tähelepanu õpetajate, koolitajate ja haridustöötajate heaolule, mis on oluline tegur ka hariduse ja koolituse kvaliteedi tagamiseks, kuna see ei mõjuta mitte ainult õpetajate rahulolu, vaid ka õpetamise kvaliteeti.

Samuti on vaja suurendada õpetaja elukutse atraktiivsust ja hakata seda uuesti väärtustama, mis muutub ELi riikides õpetajate nappuse ja vananemise tõttu üha olulisemaks (12).

Lisaks tuleks õpetajate, koolitajate ja haridustöötajate pädevuste ja motivatsiooni arendamiseks soodsa keskkonna ja tingimuste loomisel arvesse võtta haridus- ja koolitusjuhtide keskset rolli, tagades seeläbi, et haridus- ja koolitusasutused toimivad õppivate organisatsioonidena. Sellised algatused nagu Euroopa õpetajate akadeemiad, mis kutsutakse ellu programmi „Erasmus+“ raames, hõlbustavad asutustevahelist võrgustikutööd, teadmiste jagamist ja liikuvust, pakkudes õpetajatele ja koolitajatele õppimisvõimalusi kõikides õpetajate ja koolitajate karjääri etappides, jagades parimaid tavasid ja innovaatilist pedagoogikat, võimaldades seeläbi vastastikust õppimist Euroopa tasandil;

–   4. strateegiline prioriteet: Euroopa kõrghariduse tugevdamine

Kõrgharidussektor ja kõrgharidusasutused ise on näidanud oma vastupanuvõimet ja võimet tulla toime ettenägematute muutustega, nagu COVID-19 pandeemia. Kriis suurendas olemasolevaid väljakutseid, kuid lõi ka võimalusi edasiseks arenguks ettenähtud kõrghariduse ümberkujundamise kava raames.

Kõrgharidusasutusi innustatakse leidma järgmisel kümnendil uusi tihedama koostöö vorme, luues eelkõige riikidevahelisi ühendusi, koondades teadmisi ja vahendeid ning tekitades rohkem võimalusi üliõpilaste ja töötajate liikuvuseks ja osalemiseks, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks, sealhulgas Euroopa ülikoolide algatuse täieliku kasutuselevõtu kaudu.

Euroopa kõrgharidusruumi loomiseks on juba tehtud edukat tööd Bologna protsessi raames. Selle protsessi raames on oluline jätkata tööd ka tulevikus, luues samal ajal täiendavat ja tugevamat sünergiat Euroopa teadusruumiga ning vältides paralleelseid või topeltstruktuure või -vahendeid;

–   5. strateegiline prioriteet: rohe- ja digipöörde toetamine hariduses ja koolituses ning hariduse ja koolituse kaudu

Liidu järgmise kümnendi tegevuse keskmes on rohe- ja digipööre. Üleminek keskkonnasäästlikule ring- ja kliimaneutraalsele majandusele ning üha digitaalsem maailm avaldavad märkimisväärset sotsiaalset, majanduslikku ja tööhõivealast mõju. ELi sotsiaalselt õiglane ümberkujundamine on võimatu, kui ei tagata, et kõik kodanikud omandavad nende muutustega toimetulekuks vajalikud teadmised, pädevused, oskused ja hoiakud.

On vaja võimaldada põhjaliku muutuse toimumist inimeste käitumises ja oskustes, alustades haridus- ja koolitussüsteemidest ja -asutustest kui katalüsaatoritest. Haridus- ja koolitusasutused peavad muutma rohe- ja digimõõtme oma organisatsioonilise arengu osaks. See nõuab investeeringuid, eelkõige digiõppekeskkondadesse, mitte ainult selleks, et integreerida keskkonnasäästlikkuse perspektiiv ning põhi- ja kõrgema taseme digioskused hariduse ja koolituse kõikide tasandite ja liikide lõikes, vaid ka tagamaks, et haridus- ja koolitustaristud oleksid valmis nende muutustega toime tulema ja inimesi nende muutuste jaoks harima. Haridus- ja koolitusasutuste ümberorienteerimine terviklikule koolikäsitlusele ning kaasavate, tervislike ja kestlike hariduskeskkondade loomine on otsustava tähtsusega rohe- ja digipöördeks vajalike muutuste saavutamiseks. Lisaks peavad ettevõtjad, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning asjaomased sidusrühmad töötama välja strateegiaid ja ühiselt vastutama. Sellega seoses on oluline ajakohastada teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika (STEAM) õppevaldkondi,

NÕUSTUB LISAKS, et:

1.

püüdes teha strateegilises raamistikus tööd eespool kirjeldatud strateegiliste prioriteetide alusel ning selleks, et saavutada Euroopa haridusruum ja toetada selle edasiarendamist, tuleks kuni 2030. aastani järgida järgmisi põhimõtteid: a) Euroopa koostöö haridus- ja koolitusvaldkonnas peaks võimaldama ELil ja laiemal haridus- ja koolituskogukonnal viia ellu algatusi, millega toetatakse peamiselt Euroopa haridusruumi loomist 2025. aastaks, aga ka digiõppe tegevuskava ja Euroopa oskuste tegevuskava. Tuginedes nõukogu tõhustatud juhistele ja järgides avatud koordinatsiooni meetodit on selleks vaja edendada paindlikke koostöömeetodeid ja tugevdada koostoimet haridus- ja koolitusvaldkonna muude algatustega; b) üleeuroopalist koostööd haridus- ja koolitusvaldkonnas tuleks rakendada kaasavast, terviklikust ja elukestva õppe seisukohast, säilitades ja süvendades järeleproovitud vastastikuse õppe korraldusi, tööriistu, vahendeid ja olemasolevat poliitilist toetust, eelkõige HK 2020 raames ja avatud koordinatsiooni meetodi alusel, ning arendades vajaduse korral koostoimet haridus- ja koolitussektori ning muude poliitikavaldkondade vahel. Austades täiel määral liikmesriikide pädevust haridus-ja koolitusvaldkonnas ning üleeuroopalise koostöö vabatahtlikku laadi hariduse ja koolituse vallas järgmise kümne aasta jooksul, peaks strateegiline raamistik põhinema: i) eespool nimetatud viiel üleeuroopalise koostöö strateegilisel prioriteedil; ii) ühistel võrdlusnäitajatel ja lähenemisviisidel; iii) vastastikusel õppimisel, kogemusnõustamisel ja heade tavade vahetamisel, pöörates erilist tähelepanu tulemuste levitamisele ja selgele nähtavusele ning riiklikule mõjule; iv) perioodilisel seirel ja aruandlusel, sealhulgas ELi tasandi eesmärkide, iga-aastase hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate kaudu, samuti seoses Euroopa poolaastaga, kasutades samal ajal näitajate ja sihttasemete alalise töörühma eksperditeadmisi ning vältides liikmesriikide täiendavat halduskoormust; v) võrreldavatel tõenditel ja andmetel kõigilt asjaomastelt Euroopa ametitelt, Euroopa võrgustikelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, nagu OECD, UNESCO ja Rahvusvaheline Energiaagentuur; vi) eksperditeadmistel, mis on saadud näitajate ja sihttasemete alaliselt töörühmalt, mis peaks olema esimene arutelufoorum ühiste ELi tasandi eesmärkide ja näitajate ning tulevaste sihtvaldkondade jaoks, samuti koostööl muude asjaomaste sektoritega (tööhõive, sotsiaal- ja teadussektor), et tagada asjakohased ja otstarbekohased näitajad; vii) ELi programmide, fondide ja rahastamisvahendite pakutavate võimaluste täielikul ärakasutamisel, eelkõige hariduse ja koolituse, sealhulgas elukestva õppe valdkonnas; c) Euroopa koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas peaks olema asjakohane, konkreetne ja tulemuslik. Tuleb teha edasisi jõupingutusi, et tagada selgete ja nähtavate tulemuste saamiseks eelnev kavandamine ja seejärel nende korrapäraselt ning struktureeritud viisil esitamine, läbivaatamine ja levitamine Euroopa ja riikide foorumite kaudu, luues seega aluse pidevale hindamisele ja arengule; d) selleks et toetada liikmesriikide jõupingutusi plaanitava kõrghariduse ümberkujundamise hõlbustamiseks Euroopas ja edendada kõrgharidusasutuste koostööd, tuleks tagada tihe ja struktureeritud koostoime Euroopa kõrgharidusruumi ja Bologna protsessiga, eelkõige seoses kvaliteedi tagamise, tunnustamise, liikuvuse ja läbipaistvuse vahenditega, vältides Euroopa kõrgharidusruumis juba väljatöötatud paralleelsete või topeltstruktuuride ja -vahendite loomist; e) Kopenhaageni protsess on oluline aspekt avatud koordinatsiooni meetodi alusel toimuvas Euroopa koostöös kutsehariduse valdkonnas, mis aitab kaasa käesolevas raamistikus sätestatud strateegiliste prioriteetide saavutamisele; f) tuleb tõhustada valdkondadevahelist koostööd asjaomaste ELi hariduse ja koolituse alaste algatuste ning nendega seotud poliitikavaldkondade – eelkõige tööhõive, sotsiaalpoliitika, teadusuuringute, innovatsiooni ning noorte ja kultuuri – ja sektorite vahel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata parema dialoogi edendamisele hariduskomitee ja tööhõivekomitee vahel, tagades õigeaegse teabevahetuse (13). Seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba, eelkõige selle esimese, neljanda ja 11. põhimõtte rakendamisega, tuleks erilist tähelepanu pöörata selle järelevalvele, mis põhineb sotsiaalnäitajate tulemustabelil, mille abil jälgitakse suundumusi ja edusamme kõigis liikmesriikides ning millega kogutakse teavet Euroopa poolaasta jaoks; g) pidades eelkõige silmas nn teadmiste nelinurka (haridus, teadusuuringud, innovatsioon ja teenused ühiskonnale), tuleks erilist tähelepanu pöörata hariduse ja koolituse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahelisele poliitika- ja rahastamissünergiale, eelkõige Euroopa teadusruumi ja Euroopa haridusruumi kontekstis, tagades samal ajal kooskõla Euroopa kõrgharidusruumiga (14); h) Euroopa koostöö, eelkõige Euroopa haridusruumi loomiseks, nõuab läbipaistvat ja järjepidevat dialoogi ja võrgustikutööd koosloomise perspektiivis mitte ainult liikmesriikide ja komisjoni vahel, vaid ka kõigi asjaomaste sidusrühmadega; i) poliitilist dialoogi kolmandate riikidega ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Nõukogu, OECD ja UNESCO, tuleks tugevdada, kuna see pakub nii tõendeid ja andmeid, kuid ka inspiratsiooni ning uute ideede allikat ja erinevaid töömeetodeid võrdlemiseks ja täiustamiseks; j) programmi „Erasmus+”, Euroopa struktuurifondide, REACT-EU, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ning muude liidu rahastamisprogrammide ja -mehhanismide rahalisi vahendeid tuleks kasutada haridus- ja koolitussüsteemide tõhustamiseks kooskõlas üldise eesmärgiga saavutada Euroopa haridusruum ja liikmesriikide prioriteetidega, toimides uue raamistiku strateegiliste prioriteetide raames; k) arvestades hariduse ja koolituse põhjapanevat rolli majanduse taastumisel ning sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime suurendamisel, nõuab Euroopa haridusruumi loomine suuremat keskendumist haridusse tehtavatele investeeringutele. Komisjon tõhustab koos liikmesriikidega investeeringutealast tööd, sealhulgas edendades vajaduse korral asjakohastel kõrgetasemelistel poliitilistel foorumitel peetavaid arutelusid, näiteks ühiseid mõttevahetusi ELi rahandusministrite ja ELi haridusministrite ning teiste institutsioonide, nagu Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Parlamendiga (15);

2.

avatud koordinatsiooni meetodi edukas kasutamine hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilises raamistikus sõltub liikmesriikide poliitilisest pühendumusest ning nõukogu tõhustatud juhistest ja tõhusatest töömeetoditest Euroopa tasandil, mis peaksid põhinema järgmisel: a) töötsüklid – ajavahemik 2030. aastani jagatakse kaheks tsükliks, kus esimene tsükkel hõlmab vastavalt komisjoni Euroopa haridusruumi teatises välja pakutud ajakavale viit aastat (2021–2025) ning teine tsükkel kestab kuni 2030. aastani. Esimene tsükkel peaks võimaldama Euroopa haridusruumi loomist 2025. aastaks; b) prioriteetsed valdkonnad – nõukogu lepib iga tsükli puhul kokku mitmes strateegilistel prioriteetidel põhinevas Euroopa koostöö prioriteetses valdkonnas, võttes arvesse üldeesmärki luua Euroopa haridusruum ja seda edasi arendada. Euroopa prioriteetsed valdkonnad peaksid võimaldama kõigil liikmesriikidel teha koostööd laiemates küsimustes, kuid võimaldama ka konkreetsemat ja tihedamat koostööd sellest huvitatud liikmesriikide vahel, et käsitleda tekkivaid probleeme ja konkreetseid poliitilisi vajadusi. Esimese tsükli prioriteetsed valdkonnad on esitatud käesoleva dokumendi III lisas; c) vastastikune õppimine – üleeuroopalises koostöös eespool nimetatud prioriteetsetes valdkondades tuleks kasutada selliseid vahendeid nagu vastastikune õpe, kogemusnõustamine, konverentsid ja seminarid, õpikojad, kõrgetasemelised foorumid või eksperdirühmad, komisjonid, uuringud ja analüüsid, internetipõhine koostöö ning vajaduse korral asjaomaste sidusrühmade kaasamine. Kõigi nende algatuste väljatöötamisel tuleks tugineda selgesõnalistele volitustele, ajakavadele ja kavandatud tulemustele, mille pakub välja komisjon koostöös liikmesriikidega; d) ühised võrdlusnäitajad ja lähenemisviisid – vastastikune õppimine võib olla inspireeritud sellistest võrdlusnäitajatest ja lähenemisviisidest, mis põhinevad ühisel analüüsil ja toetavad poliitika edasist arendamist erinevatel valitsemistasanditel (ELi, riiklikul, piirkondlikul, kohalikul, valdkondlikul jne), või viia selliste võrdlusnäitajate ja lähenemisviiside väljatöötamiseni; e) juhtimismehhanism – esimeses tsüklis peaks strateegiline raamistik säilitama kõik HK 2020 järeleproovitud vastastikuse õppimise korraldused, nagu töörühmad, peadirektorite koosseisud ja vastastikuse õppimise vahendid, ning säilitama teiste asjaomaste juhtorganite kaasamise. Liikmesriigid ja komisjon kohandavad seda korda uute strateegiliste prioriteetidega ja teevad koostööd, et luua juhtimislahendused, millega hõlbustada vajaduse korral teabe tõhusat edastamist tehniliselt tasandilt poliitilisele tasandile, ning koordineerida strateegilise raamistiku alusel tehtavat tööd, tekitamata liikmesriikidele tarbetuid struktuure või lisakoormust; f) tulemuste levitamine – nähtavuse ja mõju suurendamiseks levitatakse riigi ja Euroopa tasandil koostöö tulemusi laiaulatuslikult asjaomaste sidusrühmade seas ja vajaduse korral arutatakse neid poliitilisel tasandil; g) protsessi järelevalve – selleks et edendada tulemuste saavutamist avatud koordinatsiooni meetodi kaudu ning protsessi omaksvõtmist nii riikide kui ka Euroopa tasandil, teevad liikmesriigid ja komisjon tihedalt koostööd, et teha kokkuvõte tehnilisel tasandil tehtud tööst ja hinnata protsessi ja selle tulemusi. Iga-aastane järelevalve toimub ka komisjoni hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate kaudu, milles jälgitakse edusamme kõigi kokkulepitud ELi tasandi eesmärkide ja näitajate, sealhulgas allnäitajate saavutamisel hariduse ja koolituse valdkonnas ning antakse panus ka Euroopa poolaasta protsessi; h) eduaruanne – esimese tsükli lõpus, 2025. aastaks, on vaja uuesti läbi vaadata prioriteetsed valdkonnad, et neid kohandada või kehtestada järgmiseks tsükliks uued valdkonnad, tuginedes praegustele väljakutsetele ja eesmärgiga kajastada tehtud edusamme, sealhulgas Euroopa haridusruumi poliitiliste ambitsioonidega proportsionaalsete juhtimislahenduste väljatöötamisel. 2022. aastal avaldab komisjon Euroopa haridusruumi eduaruande, milles tehakse kokkuvõte strateegilise koostöö raamistiku kaudu Euroopa haridusruumi loomiseks tehtud edusammudest ja hinnatakse neid ning tehakse vajaduse korral ettepanekuid järgmisteks sammudeks, ning 2023. aastal korraldab komisjon ka vahehindamise. Nii eduaruannet kui ka vahekokkuvõtet võetakse arvesse ka nõukogu kokkuleppes võimalike uute prioriteetsete valdkondade kohta pärast 2025. aastat;

3.

komisjon avaldab 2025. aastal täieliku aruande Euroopa haridusruumi kohta. Selle hindamise alusel vaatab nõukogu strateegilise raamistiku, sealhulgas ELi tasandi eesmärgid, juhtimisstruktuuri ja töömeetodid, läbi ning teeb vajaduse korral teise tsükli jaoks vajalikud kohandused vastavalt Euroopa haridusruumi tegelikule olukorrale ja vajadustele või muudele olulistele arengutele Euroopa Liidus,

KUTSUB LIIKMESRIIKE OMA RIIGI OLUDEST LÄHTUVALT:

1.

tegema komisjoni toetusel ja avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vastavalt käesolevale resolutsioonile koostööd selle nimel, et tõhustada üleeuroopalist koostööd hariduse ja koolituse vallas ajavahemikul kuni 2030. aastani, tuginedes eespool nimetatud viiele strateegilisele prioriteedile, põhimõtetele ja töömeetoditele ning iga töötsükli jaoks kokku lepitud prioriteetsetele valdkondadele (esimese tsükli (2021–2025) prioriteetsed valdkonnas on esitatud III lisas);

2.

kaaluma riikide prioriteetidele tuginedes ja riikide haridus- ja koolitusalaseid pädevusi nõuetekohaselt arvesse võttes riigi tasandil selliste meetmete vastuvõtmist, mis on suunatud edu saavutamisele strateegilises raamistikus esitatud strateegiliste prioriteetide osas ning aitavad kaasa Euroopa haridusruumi ja käesoleva dokumendi II lisas kindlaks määratud ELi tasandi eesmärkide ühisele saavutamisele; juhinduma riiklike haridus- ja koolituspoliitikate väljatöötamisel vastastikusest õppest Euroopa tasandil;

3.

vajaduse korral kaaluma, kuidas ja mil määral saavad nad aidata kaasa ELi tasandi eesmärkide ühisele saavutamisele riiklike meetmete ja tegevuste kaudu, kehtestades seega riiklikud eesmärgid kooskõlas oma haridus- ja koolitussüsteemide eripäradega ning võttes arvesse riiklikke olusid, sealhulgas COVID-19 kriisi mõju majandusele ja ühiskonnale ning haridus- ja koolitussektorile;

4.

toetama eespool kirjeldatud juhtimisstruktuuri ja valitud töömeetodeid, võttes protsessi eest vastutuse;

5.

kasutama tõhusalt ELi poliitikaid ja rahastamisvahendeid, et toetada riiklike meetmete ja tegevuste rakendamist strateegiliste prioriteetide ja nendega seotud eesmärkide osas edusammude saavutamiseks ELi ja riiklikul tasandil, eelkõige majanduse taastumise ning rohe- ja digipöörde kontekstis,

PALUB KOMISJONIL KOOSKÕLAS ALUSLEPINGUTEGA JA SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET TÄIELIKULT ARVESSE VÕTTES:

1.

toetada liikmesriike ja teha nendega ajavahemikul kuni 2030. aastani koostööd käesoleva raamistiku raames, tuginedes eespool kirjeldatud viiele strateegilisele prioriteedile, põhimõtetele ja töömeetoditele ning ELi tasandi eesmärkidele ning samuti kokkulepitud prioriteetsetele valdkondadele, mis on esitatud vastavalt käesoleva dokumendi II ja III lisas;

2.

teha koostööd liikmesriikidega kuni 2021. aasta lõpuni, et leppida kokku sobivas juhtimisstruktuuris, eesmärgiga koordineerida tööd ja juhtida strateegilise raamistiku väljatöötamist üldeesmärgi raames, milleks on Euroopa haridusruumi saavutamine ja edasiarendamine, pöörates tähelepanu teemadele, mis tuleb edastada kõrgemale poliitilise arutelu tasandile, tekitamata liikmesriikidele lisakoormust, tagades samal ajal nende isevastutuse protsessis;

3.

teha koostööd liikmesriikidega ning pakkuda kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele ametiasutustele eritoetust, et hõlbustada vastastikust õppimist, analüüsi ja heade tavade jagamist haridustaristusse investeerimisel;

4.

analüüsida, eelkõige eduaruannete kaudu, mil määral on saavutatud kõnealuse raamistiku strateegilised prioriteedid seoses Euroopa haridusruumi loomisega, aga ka hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa koostöö valdkonnas riiklikul tasandil;

5.

teha tööd näitajate ja sihttasemete alalise töörühma eksperdiarvamusele tuginevate ettepanekutega võimalike näitajate või ELi tasandi eesmärkide seadmiseks kaasamise ja võrdsete võimaluste, õpetajakutse ja kestlikkuse, sealhulgas haridus- ja koolitussüsteemide keskkonnasäästlikumaks muutmise valdkonnas;

6.

teha liikmesriikidega koostööd, et analüüsida, kuidas parandada andmete kogumist ja analüüsi olemasolevate ELi tasandi eesmärkide ja näitajate jaoks, eesmärgiga edendada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist, sealhulgas näitajate ja võrdlusaluste alalise töörühma eksperditeadmiste abil, ning anda nõukogule nende arutelude kohta aru;

7.

teha liikmesriikidega koostööd, et vaadata pärast 2025. aastat läbi ELi eesmärgid ja näitajad, mille jaoks kindlaks määratud tähtajad ei lange kokku kümneaastase perioodiga, mida käesolev raamistik hõlmab, ning anda nõukogule aru nende eesmärkide ja näitajate võimalike uute väärtuste kohta;

8.

esitada ja ajakohastada korrapäraselt süstemaatilist ülevaadet ja tegevuskava liidu tasandil käimasolevatest ja kavandatavatest poliitikameetmetest, koostöövahenditest, rahastamisvahenditest, algatustest ja sihipärastest taotlusvoorudest, mis aitavad kaasa Euroopa haridusruumi loomisele ning üleeuroopalise koostöö arendamisele hariduse ja koolituse valdkonnas;

9.

esitada tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba, eelkõige selle esimese, neljanda ja üheteistkümnenda põhimõtte rakendamiseks;

10.

luua interaktiivse avaliku portaalina Euroopa haridusruumi platvorm, et toetada liikmesriikide ja sidusrühmade juurdepääsu teabele, tegevustele, teenustele, vahenditele ja tulemustele ning edendada koostööd ja teabevahetust.

---

(1)  COM(2017) 673 final.

(2)  Kooskõlas nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitusega kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (ELT C 444, 10.12.2018, lk 1).

(3)  COM(2020) 625 final.

(4)  COM(2020) 274 final.

(5)  COM(2020) 624 final.

(6)  Vastavalt nõukogu 8. novembri 2019. aasta resolutsioonile Euroopa haridusruumi edasise arendamise kohta, et toetada tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme (ELT C 389, 18.11.2019, lk 1).

(7)  COM(2019) 640 final.

(8)  COM(2020) 67 final.

(9)  Nagu on esitatud nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppe (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1).

(10)  Kooskõlas 13. detsembri 2006. aasta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

(11)  Kooskõlas eesmärkidega, mis on kehtestatud nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (ELT C 417, 2.12.2020, lk 1) ning 30. novembri 2020. aasta Osnabrücki deklaratsioonis.

(12)  Nagu rõhutati nõukogu 9. juuni 2020. aasta järeldustes tuleviku Euroopa õpetajate ja koolitajate kohta (ELT C 193, 9.6.2020, lk 11).

(13)  Pärast nõukogu 27. veebruari 2020. aasta resolutsiooni (mis käsitleb haridust ja koolitust Euroopa poolaastal: teabepõhise arutelu tagamine reformide ja investeeringute teemal) vastuvõtmist ja sellega kooskõlas (ELT C 64, 27.2.2020, lk 1).

(14)  Seda tööd võiks toetada tehnilisel tasandil.

(15)  Tehnilisel tasandil toetab seda protsessi haridusse ja koolitusse tehtavate kvaliteetsete investeeringute eksperdirühm, kes aitab jätkuvalt keskenduda riiklikele ja piirkondlikele investeeringutele.

Komisjoni teatis määruse (EL) 2017/625 artikli 6 kohaste auditite tegemist käsitlevate sätete rakendamist käsitleva juhenddokumendi kohta

(2021/C 66/02)

Eessõna

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (1) artikli 6 lõikega 1 nähakse ette, et pädevad asutused teevad siseauditeid või lasevad ennast auditeerida ning võtavad nende auditite tulemusi silmas pidades asjakohaseid meetmeid.

Käesoleva juhenddokumendi eesmärk on abistada liikmesriikide pädevaid asutusi eespool nimetatud nõuete kohaldamisel. Selle on välja töötanud komisjon koostöös liikmesriikidega ja see ei ole õiguslikult siduv (2). ELi õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.

Sisukord

1.

Eesmärk ja rakendusala

24

2.

Õiguslik taust

24

3.

Mõisted

24

4.

Aluspõhimõtted

25

5.

Auditiprotsessi teostamine

25

5.1.

Süsteemne lähenemisviis

25

5.2.

Läbipaistvus

26

5.3.

Sõltumatus

27

5.4.

Sõltumatu kontroll

28

5.5.

Põhieesmärgid

28

6.

Auditi tegemine

29

6.1.

Auditi kavandamine ja ettevalmistamine

29

6.2.

Auditi läbiviimine

29

6.3.

Auditiaruanne

30

6.4.

Auditi järelmeetmed

31

7.

Auditi tulemuste läbivaatamine ja levitamine

31

8.

Muud küsimused

31

8.1.

Ressursid

31

8.2.

Audiitori pädevus

32

1.   Eesmärk ja rakendusala

Juhenddokumendis antakse suuniseid auditeerimissüsteemide laadi ja rakendamise kohta pädevate asutuste poolt, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/625 artikli 3 lõike 3 punktides a ja b. Auditeerimissüsteemide eesmärk on kontrollida, kas ametlikke kontrolle ja muid määrusega (EL) 2017/625 reguleeritud ametlikke toiminguid (3) rakendatakse tõhusalt ning kas need on asjaomaste õigusaktide eesmärkide, sealhulgas riiklike kontrollikavadega vastavuse saavutamiseks sobivad.

Juhenddokumendi eesmärk on pigem kirjeldada määrusest (EL) 2017/625 tulenevaid põhimõtteid seoses riiklike auditeerimissüsteemide kehtestamise ja siseauditite tegemisega kui sätestada üksikasjalikud meetodid eesmärgiga hõlbustada eespool nimetatud põhimõtete kohaldamist liikmesriikide kõikvõimalike kontrolli- ja auditeerimissüsteemide suhtes. Kõnealuste põhimõtete kohaldamiseks valitud meetodid võivad erineda sõltuvalt liikmesriikides tehtavate ametlike kontrollide eest vastutavate pädevate asutuste suurusest, olemusest, arvust ja keerukusest.

2.   Õiguslik taust

Käesoleva juhenddokumendi eesmärk on aidata liikmesriikidel rakendada määruse (EL) 2017/625 artikliga 6 ette nähtud auditite läbiviimist käsitlevaid sätteid, mis on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 6 Pädevate asutuste audit 1.   Pädevad asutused teevad siseauditeid või lasevad ennast auditeerida, et tagada vastavus käesolevale määrusele, ning võtavad nende auditite tulemusi silmas pidades asjakohaseid meetmeid. 2.   Lõikes 1 osutatud auditite suhtes tuleb kohaldada sõltumatut kontrolli ning neid tuleb teha läbipaistvalt.

Määruse (EL) 2017/625 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, mida ei ole artiklis 6 sõnaselgelt nimetatud, on samuti olulised, et tagada kooskõla määrusega (EL) 2017/625. Seega tuleb auditid läbi viia ka selleks, et tagada vastavus kõnealustele delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele.

3.   Mõisted

Käesolevas juhenddokumendis viidatakse mõistetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklites 2 ja 3.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 30 on „audit“ määratletud kui „süstemaatiline ja sõltumatu kontroll, mille käigus tehakse kindlaks, kas tegevused ja nende tulemused vastavad kavandatud korrale, kas kõnealust korda rakendatakse tõhusalt ning kas see kord sobib eesmärkide saavutamiseks“.

Muud käesolevas juhenddokumendis kasutatavad mõisted:

„auditeerimisasutus“ – auditit korraldav asutus. See võib olla asutusesisene või asutuseväline üksus;

„auditeerimisvaldkond“ – auditivaldkondade loend, mille koostab ja mida ajakohastab auditeerimisasutus võimalike auditivaldkondade kindlaksmääramiseks auditi kavandamise protsessis;

„auditeerimissüsteem“ – ühest või mitmest auditeerimisasutusest koosnev süsteem, mis teeb auditit ühes või mitmes pädevas asutuses;

„auditiprotsess“ – punktis 5.1 („Süsteemne lähenemine“) ja punktis 6 („Auditi läbiviimine“) kirjeldatud tegevuste kogum;

„auditikava“ – konkreetseks ajavahemikuks ja kindla eesmärgiga kavandatud ühe või mitme auditi läbiviimise plaan;

„auditiplaan“ – auditeerimistegevuste ja -korra kirjeldus;

„auditi lähenemisviis“ – rõhuasetus auditeeritavate tegevuste vaatlemisel auditi ajal (nt kas auditeeritakse otseselt vastavust ning esialgne rõhuasetus on sisenditel ja väljunditel või auditeeritakse kontrollisüsteeme ning esialgne rõhuasetus on süsteemidel ja kontrollil).

Konkreetsete audititerminite puhul võib olla abiks konsulteerimine rahvusvaheliste standardite, nagu ISO 19011 ja ISO 9000 kehtivate versioonide ja Siseaudiitorite Instituudi (IIA) materjalidega (5).

4.   Aluspõhimõtted

Auditeerimissüsteemid peaksid hõlmama kõiki ametlikke kontrolle ja muid ametlikke toiminguid liidu põllumajandusliku toidutööstuse tootmisahela kõigis etappides, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/625, sealhulgas kõigi pädevate asutuste tegevust, olenemata nende organisatsioonilisest või haldustasandist, ning kõiki asjaomaseid asutusi või kontrolliorganeid. Selle saavutamiseks tuleks auditit vajaduse korral laiendada väljapoole halduspiire. Kui liikmesriigis on mitu auditeerimissüsteemi, tuleks kehtestada mehhanismid, millega tagatakse, et süsteemide kombineerimisega saavutatakse kõigi eespool nimetatud tegevuste täielik hõlmatus.

Selleks et suurendada ja säilitada usaldust auditeerimissüsteemi terviklikkuse vastu, peab auditiprotsessi juhtimine ja rakendamine olema kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks läbipaistev. Eelkõige peab täielik läbipaistvus iseloomustama auditeerimisasutuse ja auditeeritava vahelisi suhteid (vt tabel allpool punktis 5.2). Auditi läbipaistvuse tagamine muude sidusrühmade silmis aitab suurendada usaldust, levitada teavet ning eelkõige jagada parimat tava pädevates asutustes ja nende vahel.

Sõltumatust tuleks käsitleda organisatsiooni, funktsiooni, auditiprotsessi ja audiitori tasandil. Auditeerimisasutuse ja auditirühma peaks määrama pädeva asutuse kõrgeim juhtkond, kellele nimetatud organid peaksid ka aru andma. Auditi läbiviijal peaks olema selge ja dokumenteeritud volitus, mis annab auditi tegemiseks piisava voli. See volitus peaks hõlmama vähemalt auditeerimisasutuse eesmärki, kohustusi, volitusi ja aruandekohustust ning mis tahes muid aspekte, mida peetakse sõltumatuse rahuldava taseme saavutamiseks vajalikuks. Auditeerimisasutus ega auditirühm ei tohiks olla seotud auditeeritavate kontrollisüsteemide juhtimise või järelevalvega.

Juhtudel, kus kontrolliülesanded delegeeritakse ja pädev asutus on otsustanud delegeeritud asutust pigem auditeerida kui kontrollida, peaks üheks delegeeritud asutuse lepinguliseks kohustuseks olema nõustumine auditeerimise nõuete ja tingimustega.

Sõltumatu kontroll peaks olema korrapärane ja kavandatud, auditeerimisasutusest väljaspool toimuv protsess, mis aitab tagada, et auditeerimissüsteem suudab anda objektiivseid tulemusi ja pädevad asutused täidavad määruse (EL) 2017/625 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.

Lisaks käesolevas dokumendis sätestatud konkreetsetele juhtnööridele võib üldiste juhiste saamiseks olla abi standardist ISO 19011.

5.   Auditiprotsessi teostamine

5.1.   Süsteemne lähenemisviis

Auditiprotsessi tuleks juhtida süsteemselt. Selleks peaks auditiprotsess

—	tuginema läbipaistvale kavandamisprotsessile, mille käigus tehakse kindlaks riskipõhised prioriteedid kooskõlas pädeva asutuse kohustustega määruse (EL) 2017/625 alusel;

—	hõlmama mitmeaastast strateegilist planeerimist, mis on — aluseks eesmärkide ja prioriteetide seadmisel; — lähtepunktiks otsustamisel, millised audititeemad auditeerimiseks valida, ning — üksikasjaliku iga-aastase planeerimise alus;

—	strateegilise planeerimise kaudu kindlaks tegema auditeerimisvaldkonna: jagades selle auditeeritavateks üksusteks, määrates kavandamisprotsessi jaoks kindlaks teabeallikad ja kehtestades valikukriteeriumid auditi teemade valimiseks;

—

kehtestama auditikava, millega tagatakse kõikide asjakohaste tegevusvaldkondade ja määrusega (EL) 2017/625 reguleeritud pädevate asutuste piisav hõlmatus sobiva riskipõhise sagedusega vähemalt kord viie aasta jooksul. Auditikava võib sisaldada teavet auditite liikide, vahendite, ajakava, läbivaatamise sageduse (nt kord aastas või sagedamini) kohta;

—

toetuma dokumenteeritud menetlustele ja dokumentidele, et tagada ühtlus ja näidata, et kasutatakse süsteemset lähenemisviisi. Sellised menetlused peaksid hõlmama järgmist: — auditikava riskipõhine kavandamine; — auditi tähelepanekute tegemine, sealhulgas vastavuse ja rikkumiste tõendite kindlaksmääramine vastavalt vajadusele; — auditiaruannete koostamine, kinnitamine ja levitamine; — auditi järelduste läbivaatamise menetlused, et teha kindlaks kogu kontrollisüsteemi tugevad ja nõrgad küljed, levitada head tava ning tagada parandus- ja ennetusmeetmete järelevalve;

—	võimaldama auditeerimisprotsessi jälgida ja kontrollida, et tagada auditikava eesmärkide saavutamine ja teha kindlaks paranemisvõimalused.

Kui liikmesriigis on kavas kehtestada rohkem kui üks auditikava, tuleks need omavahel tõhusalt kooskõlastada, et tagada asjaomaste pädevate asutuste sujuv auditeerimine. Auditikava(d) peaks(id) hõlmama kõiki pädeva asutuse asjakohaseid struktuuritasemeid.

5.2.   Läbipaistvus

Selleks, et näidata auditiprotsessi läbipaistvust, peaksid olema olemas dokumenteeritud menetlused, millega määratletakse selgelt auditi kavandamisprotsess, mis hõlmab auditi eesmärkide ja kriteeriumide seadmist, auditi lähenemisviisi valikut ning auditi aruande kinnitamise ja levitamise meetodit.

Pädevad asutused peaksid võtma asjakohaseid meetmeid läbipaistvuse tagamiseks, võttes vajaduse korral arvesse siseriiklike ja liidu õigusaktide asjakohaseid nõudeid ning muid tingimusi. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid pädevad asutused pöörama tähelepanu selliste tavade soodustamisele, mis suurendavad auditi läbipaistvust. Mõned näited taoliste tavade kohta on toodud allpool tabelis. Selliste meetmete kasutuselevõtu üle otsustamisel peaksid pädevad asutused leidma tasakaalustatud lähenemisviisi, mis võtaks arvesse nii läbipaistvusvajadust kui ka ohtu kahjustada auditeerimissüsteemi võimet saavutada oma eesmärke. Selleks, et läbipaistvusest võimalikult rohkem kasu saada, tuleks see siduda tasakaalustatud aruandlusega, mis sisaldab teavet nii tõendatud nõuetelevastavuse (positiivsed tulemused) kui ka parandamist vajavate valdkondade (negatiivsed tulemused) kohta.

Tabel. Näited tavadest, mis suurendavad auditiprotsessi läbipaistvust

	Auditeeritav	Pädevas asutuses	Pädevate asutuste vahel (liikmesriigi piires)	Avalikkus ja muud sidusrühmad
Juurdepääs auditeerimisasutuse dokumenteeritud menetlustele	✓	✓	✓
Konsulteerimine auditikava plaanimise küsimuses	✓	✓	✓
Auditikava avaldamine	✓	✓	✓	✓
Auditiplaani esitamine	✓	✓
Võimalus esitada märkusi auditiaruande esialgse versiooni kohta	✓	✓
Auditi lõpparuande levitamine	✓	✓	✓
Kontrollitava poolt aruande esialgse versiooni kohta tehtud märkuste avaldamine	✓	✓	✓	✓
Auditi lõpparuande avaldamine	✓	✓	✓	✓
Auditi lõpparuannete ja aastaaruande kokkuvõtete avaldamine	✓	✓	✓	✓
Kontrollitava tegevuskava avaldamine	✓	✓	✓	✓
Järelkontrolli tulemuste avaldamine	✓	✓	✓	✓
Märkus. Pädevad asutused peaksid valima tavad (esimene veerg) ja selle, mis ulatuses neid rakendada (ülejäänud veerud), vastavalt konkreetsele olukorrale asjaomases liikmesriigis.

5.3.   Sõltumatus

Auditeerimisasutused ei tohiks olla ärilise, finantsilise, ametialase, poliitilise või muu surve all, mis võiks mõjutada nende otsuseid või auditiprotsessi tulemusi. Auditeerimissüsteem, -asutus ja audiitorid peaksid olema auditeeritavast tegevusest sõltumatud, eelarvamusteta ja neil ei tohiks olla huvide konflikti.

Täielik sõltumatus ei ole paljudes olukordades saavutatav. Nõutav on sõltumatuse tase, mida mõistlik välisvaatleja peab piisavaks selleks, et tagada auditite õiglane, objektiivne ja erapooletu läbiviimine ning välistada olukord, kus auditeerimisasutust ja selle audiitoreid mõjutataks lubamatult või neil esineks huvide konflikt, mis kahjustaks auditiprotsessi või üksikuid auditeid.

Auditeerimisasutusele tuleks tagada piisaval arvul kvalifitseeritud ja pädevaid töötajaid, piisav rahastamine, infrastruktuur ja muud auditikava elluviimiseks vajalikud vahendid. Auditeerimisasutusele tuleks võimaldada pidevat kutsealast arengut ja juurdepääs asjakohasele tehnilisele oskusteabele.

Peaks olema välistatud auditeerimisasutuse lubamatu mõjutamine auditiprotsessi ühelgi tasandil. Eelkõige ei tohiks auditeeritav mõjutada ega takistada auditikava ja aruannete heakskiitmist. Auditeerimisasutusel peaks olema vabadus kehtestada auditi ulatus ja eesmärgid ning tal peaks olema juurdepääs kõigile auditi eesmärkide saavutamiseks vajalikele valdustele ja teabele.

Tuleks kontrollida, kas auditeerimisasutusel, auditirühmal või auditiga seotud tehnilisel eksperdil ei ole huvide konflikti. Auditirühma liikmed peaksid käituma objektiivselt, erapooletult, sõltumatult, õiglaselt, moraalselt ja ausalt ning deklareerima vajaduse korral huvide konflikti. Selle saavutamisele võib kaasa aidata audiitorite ja/või auditirühmade rotatsioon.

Kui auditi jaoks vajalikud tehnilised teadmised on ainult auditeeritava pädeva asutuse töötajatel, tuleks võtta meetmed, et tagada auditirühma sõltumatus. Kui kontrollitegevust korraldatakse piirkondlikult, võiks tehnilisi eksperte omavahel vahetada, et tagada nende sõltumatus. Kui tehnilised eksperdid tuleb hankida väljastpoolt auditeerimisasutust, tuleks võtta meetmeid, et tagada nende sõltumatus ja vältida auditirühma sõltumatust ohustavat huvide konflikti.

5.4.   Sõltumatu kontroll

Sõltumatut kontrolli peaks tegema isik(ud), kes ei tööta ei auditeerimisasutuses ega ka organisatsioonis, kus siseauditit tehakse, ning kellel on auditiprotsessi kontrollimiseks piisav sõltumatus ja teadmised. Kui auditiprotsessi sõltumatu kontrolli jaoks on loodud organ või komitee, peaksid üks või mitu sellise organi või komitee liiget olema sõltumatud isikud.

Sõltumatu kontroll peaks hõlmama kogu auditiprotsessi, sealhulgas auditikava koostamist ning üksikute auditite kavandamist ja läbiviimist, aruandlust (sealhulgas aruannete heakskiitmist), parandus- ja järelmeetmeid. See peaks hõlmama ka mitmesuguseid sõltumatust ähvardavaid riske ja nende riskide juhtimise mehhanisme. Ehkki sõltumatu kontroll ei ole audit, võib selle puhul kasutada ka auditi lähenemisviisi. Kontroll võib varieeruda ulatuse, üksikasjalikkuse ja intensiivsuse poolest ning peaks hõlmama järgmist:

—	auditiprotsessi ja auditeerimisasutuse tõhususe ja sõltumatuse objektiivne hindamine;

—	tagasiside, mis võimaldab protsessi pidevalt paremaks muuta;

—	auditeerimisasutuse, pädeva asutuse juhtkonna ja muude sidusrühmade kindlus selle suhtes, et auditiprotsess vastab määruse (EL) 2017/625 artiklis 6 sätestatud eesmärkidele.

Selline kontroll peaks toimuma korrapäraselt, kuid selle sagedus võib varieeruda sõltuvalt eelmise kontrolli tulemustest ja auditeerimisasutuse kohaldatavast sisekontrollist.

Pädevad asutused peaksid tagama, (6) et sõltumatu kontrolli protsess dokumenteeritakse ning sealhulgas kirjeldatakse pädevust, rolle ja vastutust, konfidentsiaalsuse tagamist, eetikakoodeksit, õigusi ja kohustusi, aruandlus- ja levitamisnõudeid.

Auditeerimisasutus peaks võtma meetmeid sõltumatu kontrolli käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

5.5.   Põhieesmärgid

Auditeerimissüsteemide eesmärk on kontrollida, kas pädevad asutused järgivad määrust (EL) 2017/625, ja ametlike kontrollisüsteemide toimimist. Selleks ning ka määruse (EL) 2017/625 artikli 6 nõuete täitmiseks peaks auditeerimissüsteem hõlmama määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 30 sätestatud järgmist kolme punkti.

a)

Kontroll, kas ametlikud kontrollid viiakse läbi vastavalt kavandatud korrale Seeläbi luuakse kindlus, et pädevad asutused täidavad oma üldiseid kohustusi, (7) ametlikke kontrolle teostatakse kavandatud viisil ja järgitakse kõiki kontrolli teostavatele töötajatele antud juhendeid ja suuniseid. Selle nõude täitmist saab suures osas kontrollida dokumentide põhjal, kuid see peaks hõlmama ka kohapealset kontrolli. Auditirühmal peaksid olema head auditeerimisalased üldteadmised ja oskused, et seda auditi eesmärki saavutada.

b)

Kontroll, kas kavandatud korda kohaldatakse tõhusalt Tõhususe all mõistetakse seda, kuivõrd ametlikud kontrollid annavad (soovitud) tulemuse / saavutavad eesmärgi. Piisavalt toimivast ametlike kontrollide süsteemist eeldatakse, et sellega kontrollitakse kavandatud korra kaudu vastavust asjaomastele õigusnõuetele ning kui avastatakse nõuete rikkumisi, võetakse meetmeid nende rikkumiste leevendamiseks või kõrvaldamiseks asjakohase ajavahemiku jooksul. Lisaks peaks see tagama kontrolli ja täitmise tagamise sellise taseme, mis sunniks rikkumistest hoiduma ning aitaks juhtida toiduohutuse riske. Selle nõude täitmise kontroll peaks hõlmama kontrollide kvaliteedi, usaldusväärsuse ja järjepidevuse hindamist ning kohapealset auditeerimist. Auditirühmal peaks olema asjaomane tehniline pädevus, et seda auditi eesmärki saavutada.

c)

Kontroll, kas kavandatud kord sobib ametliku kontrolli eesmärkide saavutamiseks Sobivus seisneb selles, kuivõrd kontrollisüsteemi kavandamine ja rakendamine võimaldab saavutada soovitud tulemused, nimelt määruse (EL) 2017/625 ja liikmesriikide mitmeaastaste riiklike kontrollikavade eesmärgid või siseriiklikud poliitikaeesmärgid. See aspekt on eriti oluline, kui leidub märke selle kohta, et kavandatud korra kohaselt tehtud kontrollid ei saavuta oma kavandatud tulemusi või eesmärke. Selle nõude täitmise kontrollimisel tuleks hinnata ametlikke kontrolle, näiteks nende kavandamist, sagedust/intensiivsust ja kasutatavaid meetodeid, võttes arvesse tootmisahela(te) struktuuri ja riskiprofiili ning tootmistavasid ja -mahtu. Samuti tuleks tähelepanu pöörata piirangutele, mis võisid mõjutada kokkulepete kavandamist või rakendamist (8). Auditirühmal peaksid olema küllaldased teadmised ja arusaam süsteemsest auditeerimisest ning asjakohane tehniliste teadmiste pagas, et seda auditi eesmärki saavutada.

6.   Auditi tegemine

6.1.   Auditi kavandamine ja ettevalmistamine

Audiitor (või auditirühm) peaks auditi kavandama viisil, mis tagab auditi tõhusa ja tulemusliku ning õigeaegse läbiviimise.

Auditikavas tuleks anda tehniline ja õiguslik ülevaade auditi teemast ja tõenäolistest auditeeritavatest, määrata kindlaks auditi eesmärgid ja ulatus, kehtestada auditikriteeriumid, teha kindlaks peamised valdkonnad / riskivaldkonnad, valida auditi lähenemisviis ning hinnata ressursse ja ajastust.

Auditikriteeriumid peaksid hõlmama mitmeaastastest riiklikest kontrollikavadest ja määrustest (EÜ) nr 178/2002 ja (EL) 2017/625 tulenevaid eesmärke ning vajaduse korral asjaomaste ELi ja riiklike õigusaktide erinõudeid.

Kui auditi eesmärgid, ulatus ja kriteeriumid on määratletud, tuleks kindlaks määrata auditi lähenemisviis, metoodika ja võtted. Auditi lähenemisviisi kehtestamise eesmärk on tagada auditi eesmärkide saavutamine ja piisava asjakohase auditi tõendusmaterjali kogumine, et teha paikapidavaid ja usaldusväärseid auditi järeldusi. Audiitor (või auditirühm) peaks sellise lähenemisviisi välja töötama kutsealase otsustuse alusel.

Auditirühm peaks auditi kavandamise etapis kaaluma, millist auditi tõendusmaterjali tuleks nõuda. Vajalike tõendite kavandamine ning see, kuidas, millal ja kus neid koguda, on auditi kavandamise protsessi lahutamatu osa. Kogutud tõendite kvaliteedil on otsene ja oluline mõju auditi tähelepanekutele ja järeldustele.

6.2.   Auditi läbiviimine

Enne audititegevuse alustamist peaks auditirühm tagama, et auditeeritavat teavitatakse täielikult auditi eesmärkidest ja ulatusest ning mis tahes nõuetest auditeeritavalt panuse või abi saamiseks, näiteks seoses juurdepääsuga valdustele, dokumentidele või andmetele kas enne auditit või auditi ajal.

Avakohtumise korraldamine on hea võimalus tagada, et auditirühma ja auditeeritava võtmetöötajate vahel vahetatakse asjakohast teavet. Sellel kohtumisel selgitatakse auditi eesmärke, tagatakse auditikavast arusaamine, kehtestatakse töökord ja käsitletakse kõiki lahendamata küsimusi.

Auditi läbiviimisel peaks auditirühm koguma, kontrollima ja analüüsima/hindama auditi tõendusmaterjali, et tagada selle asjakohasus ja piisavus auditi eesmärkide saavutamiseks, eelkõige kavandatud korra järgimise, rakendamise tulemuslikkuse ja kavandatud korra sobivuse osas seatud eesmärkide saavutamiseks. Need tegevused tuleks dokumenteerida.

Auditi tõendusmaterjali tuleb võrrelda auditi kriteeriumide ja auditi eesmärkidega, et võimaldada auditirühmal teha auditi tähelepanekuid ja esitada veenvaid auditi järeldusi. Ainult asjakohane ja piisav auditi tõendusmaterjal aitab tõhusalt teha auditi tähelepanekuid ja järeldusi ning anda (vajaduse korral) soovitusi, mida ei saa ümber lükata ja mis läbivad sise- ja välisülevaatuse.

Lõppkoosolekul tutvustab auditirühm auditi tulemusi ning see peaks hõlmama järgmisi punkte:

—	esialgsete tähelepanekute ja järelduste arutamine auditeeritava juhtkonnaga ning juhtkonnalt nende kohta tagasiside saamine;

—	auditeeritavale tuleb anda võimalus parandada eksiarvamused, arutada esialgseid tähelepanekuid ja järeldusi ning esitada oma seisukoha toetuseks täiendavat teavet või selgitusi;

—	auditeeritav esitab oma seisukohad auditi läbiviimise kohta;

auditirühm võib esialgsed tähelepanekud ja järeldused läbi vaadata, tuginedes kogutud või esitatavate tõendite edasisele analüüsile;

mis tahes asjakohane auditeeritavalt saadud tagasiside tuleks registreerida ja seda tuleks arvesse võtta auditi kohta aruande esitamisel ja tulevaste auditite läbiviimisel.

6.3.   Auditiaruanne

Auditiaruanne on väga tähtis osa auditist, kuna see

—	annab vajaliku kindluse auditeeritavate protsesside toimimise suhtes;

—	aitab välja selgitada ja levitada häid tavasid;

—	teeb kindlaks nõuete rikkumised või puudused ning juhib nendele auditeeritava tähelepanu, et võtta parandus- ja/või ennetusmeetmeid;

—	valmistab ette aluse, millest lähtudes saab auditeeritav võtta järelmeetmeid vastuseks auditi soovitustele;

—	annab vajaduse korral võimaluse suhelda laiemate sidusrühmadega.

Auditiaruanne peaks olema objektiivne, veenev ja õigeaegne.

Et olla objektiivne, peaks auditirühm esitama aruandluses asjakohased tõendid, sealhulgas mis tahes tõendid, mis võivad rääkida tema arvamuse või järelduse vastu või seda mitte toetada. Tõendite valikulist esitamist tuleks vältida ning auditirühma arvamusi, mida ei toeta usaldusväärsed tõendid, ei tohiks aruandes kajastada. Aruandlus peaks olema tasakaalustatud ja mitte keskenduma üksnes negatiivsetele elementidele. Aruanne peaks sisaldama positiivseid avaldusi, kus leitakse, et auditeeritava tegevus on hästi korraldatud ja läbi viidud.

Veenva auditi usaldusväärsus tagatakse seeläbi, et tehakse paikapidavaid, tõenditel põhinevaid tähelepanekuid ja loogilisi järeldusi ning antakse praktilisi, realistlikke ja asjakohaseid soovitusi. Aruanne peaks olema loogiliselt üles ehitatud ja juhtima lugejat läbi auditiprotsessi alates auditi eesmärkidest ja ulatusest kuni tähelepanekute, järelduste ja soovitusteni. Tõendusmaterjal, tähelepanekud, järeldused ja soovitused peaksid olema omavahel selgelt kooskõlas.

Järeldustes tuleks vastavalt vajadusele käsitleda kavandatud korra järgimist, rakendamise tõhusust ja kavandatud korra sobivust seatud eesmärkide saavutamiseks (vt punkt 5.5). Järeldused peaksid põhinema objektiivsel tõendusmaterjalil. Juhul, kui järeldustes käsitletakse seda, kas kavandatud kord sobib püstitatud eesmärkide saavutamiseks, võib tõendeid saada mitme auditi tulemuste koondamisest ja analüüsist. Sellisel juhul ei tohiks järeldused piirduda ühe asutuse või allüksusega.

Soovitused peaksid olema suunatud sellele, et kõrvaldada või parandada põhjused, miks auditeeritav ei vastanud auditikriteeriumidele. Soovitustes ei tohiks ette kirjutada meetmeid, mida auditeeritav peab võtma, vaid tuleks selle asemel täpsustada tulemusi, mille auditeeritav peaks parandus- ja/või ennetusmeetmete abil sekkudes saavutama.

Aruanne peaks sisaldama vähemalt järgmist:

—	auditi nimetus, kuupäevad, kohad ja auditeeritava nimetus;

—	auditi eesmärgid, ulatus, metoodika ja kriteeriumid;

—	auditi tähelepanekud (ja nendega seotud tõendusmaterjal), järeldused ja vajaduse korral soovitused.

Sõltuvalt auditeerimisasutuse poliitikast võib aruandes nimetada auditirühma liikmed või ei tohi seda teha.

6.4.   Auditi järelmeetmed

Vajaduse korral peaks auditeeritav koostama ja esitama tegevuskava. Selles peaksid olema kavandatud tähtajalised parandus- ja ennetusmeetmed (9) auditi soovituste elluviimiseks. Auditirühm (10) peaks hindama tegevuskava sobivust ja võib olla seotud selle edaspidise rakendamise kontrollimisega.

—

Tegevuskava võimaldab auditirühmal hinnata, kas kavandatud parandus- ja ennetusmeetmed on auditiaruande soovitustega arvestamiseks piisavad. Tegevuskava peaks sisaldama riskipõhist prioriteetide seadmist, rakendamise eest vastutuse määramist ning parandus- ja ennetusmeetmete rakendamise tähtaegu. Rahuldavaks võib pidada mitut erinevat tegevuskava. Nii saab auditeeritav valida mitme võimaluse vahel.

—

Parandus- ja ennetusmeetmed ei peaks käsitlema ainult konkreetseid tehnilisi nõudeid, vaid peaksid vajaduse korral hõlmama kogu süsteemi suhtes rakendatavaid meetmeid (näiteks teabevahetust, koostööd, koordineerimist, läbivaatamist, kontrolliprotsesside läbivaatamist ja täiustamist). Auditeeritav peaks analüüsima mis tahes rikkumiste algpõhjusi, et teha kindlaks kõige asjakohasemad parandus- ja ennetusmeetmed. Kõik auditeeritava ja auditirühma vahelised lahkarvamused tuleks lahendada.

—	Lõpetamine: tuleks kehtestada mehhanismid tagamaks, et tegevuskavad on asjakohased ning et parandus- ja ennetusmeetmeid rakendatakse tõhusalt ja õigeaegselt; auditeeritav ja auditirühm peaksid kokku leppima tegevuskava lõpetamise kontrollimise menetlustes.

7.   Auditi tulemuste läbivaatamine ja levitamine

Auditi tulemusi ja tagasisidet tuleks arvesse võtta tulevaste auditikavade kavandamisel ja auditiprotsessi läbivaatamisel.

Tuleks arvestada auditi tähelepanekute või nõuete rikkumiste mõju teistele sektoritele, piirkondadele või muudele pädevatele asutustele, eriti liikmesriikides, kus kontrolle teevad mitu pädevat asutust või kus see on detsentraliseeritud.

Siseauditid annavad sõltumatu hinnangu ametlike kontrollide tõhususele ja sobivusele eesmärkide saavutamiseks. Seepärast tuleks audititulemused teha kättesaadavaks liikmesriikide asjaomastele pädevatele asutustele, et aidata neil välja töötada ja parandada oma kontrollisüsteeme ning vaadata läbi oma mitmeaastased riiklikud kontrollikavad.

Auditi tulemustes võib esitada ka näiteid parimatest tavadest, mida tuleks levitada. Neid näiteid võib auditeeritav kasutada muudes valdkondades või teised sarnase tegevusega tegelevad üksused oma protsesside täiustamiseks. Sellel eesmärgil tuleks aruanded teha taotluse korral kättesaadavaks teistele sektoritele ja piirkondadele asjaomases liikmesriigis ning komisjonile.

8.   Muud küsimused

8.1.   Ressursid

Liikmesriigid peaksid tagama, et pädevatel asutustel on piisavad (õiguslikud ja halduslikud) rakendamisvolitused ning vahendid ja asjakohane pädevus tõhusa auditeerimissüsteemi loomiseks, kasutusele võtmiseks ja jätkuvaks rakendamiseks.

Kättesaadavaks tuleks teha auditiprotsessi juhtimiseks, järelevalveks ja läbivaatamiseks vajalikud inimressursid ja nendega seotud vahendid, võttes arvesse, et auditeerida tuleb kõiki pädevaid asutusi ja nende määrusest (EL) 2017/625 lähtuvat kontrollitegevust. Selleks, et auditirühmal oleks auditi ning auditikava(de) eesmärkide ja ulatuse saavutamiseks vajalik pädevus, võib auditirühma kuuluda nii üldteadmiste kui ka tehniliste eriteadmistega audiitoreid ja tehnilisi eksperte.

Üldised juhised auditeerimiseks vajalike vahendite kohta on esitatud standardis ISO 19011.

8.2.   Audiitori pädevus

Audiitori pädevus ja valikukriteeriumid tuleks määrata järgmiste valdkondade kaupa:

—	üldteadmised ja oskused,

—	auditi põhimõtted, menetlused ja võtted; juhtimis- ja organisatsioonilised oskused,

—	tehnilised eriteadmised ja -oskused,

—	isikuomadused (11),

—

haridus,

—	töökogemused,

—	audiitori väljaõpe ja kogemused.

On oluline kehtestada mehhanism tagamaks, et audiitorid tegutseksid ühetaoliselt ja et nende pädevuse tase püsiks. Auditirühmadelt nõutav pädevus võib varieeruda vastavalt sellele, millist kontrolli- ja järelevalvesüsteemide valdkonda nad auditeerivad. Audiitoritel peaksid olema vajalikud tehnilised teadmised ja oskused ning nad peaksid olema kursis ametlikke kontrolle ja muid ametlikke toiminguid tegevate töötajate koolituse sisuga, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/625 II lisa I peatükis.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(2)  Sõnad „peaks“ ja „tuleks“ tähendavad käesolevas juhenddokumendis head tava, mitte siduvat nõuet.

(3)  Määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 5 kohaselt kohaldatakse sama määruse artiklit 6 ka muude ametlike toimingute suhtes. Käesolevas juhenddokumendis hõlmab mõiste „ametlik kontroll“ ka mõistet „muud ametlikud toimingud“.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5)  https://na.theiia.org/Pages/IIAHome.aspxhttps://na.theiia.org/Pages/IIAHome.aspx

(6)  Eeldatakse teatavat paindlikkust, kuna vastutus sõltumatu kontrolli eest on liikmesriigiti erinev.

(7)  Vastavalt määruse (EL) 2017/625 artiklile 5.

(8)  Algpõhjuste analüüs võib olla oluline vahend sobivuse hindamisel.

(9)  Selles kontekstis tähendab „parandusmeede“ tegevust, mille eesmärk on kõrvaldada mittevastavuse põhjus ja vältida selle kordumist, ning „ennetusmeede“ tegevust, mille eesmärk on kõrvaldada võimaliku mittevastavuse põhjus (et vältida mittevastavuse tekkimist) või muu võimalik ebasoovitav olukord.

(10)  Eeldatakse teatavat paindlikkust, kuna vastutus järelmeetmete eest on eri liikmesriikide pädevatel asutustel erinev.

(11)  Audiitorid peaksid olema sõltumatu, eetilise ja avatud mõtteviisiga, diplomaatilised, tähelepanelikud, peene tajuga, mitmekülgsed, kindlameelsed, otsustavad, enesekindlad, iseseisvad ja arenguvõimelised.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10116 — ION/NN/bpfBOUW/IRP JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 66/03)

17. veebruar 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10116 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10128 — Stirling Square Capital Partners/TA Associates/Glenigan)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 66/04)

19. veebruar 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10128 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10064 — AnaCap/Carrefour/Market Pay)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 66/05)

19. veebruar 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10064 all. EUR-Lex pakub online juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10072 — Sojitz/Eneos/Edenvale Solar Park)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 66/06)

15. veebruar 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10072 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10004 — EQT/Zentricity/Cajelo/Recipharm)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 66/07)

10. veebruar 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10004 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10109 — Cinven/BCI/Compre)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 66/08)

17. veebruar 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10109 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10145 — American Industrial Partners/Personal Care Business of Domtar)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 66/09)

4. veebruar 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10145 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Nõukogu järeldused

maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta

(2021/C 66/10)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

1.

TUNNUSTAB maksuküsimustes tehtavat jätkuvat tulemuslikku koostööd ELi käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) (edaspidi „käitumisjuhendi töörühm“) ja enamiku maailma jurisdiktsioonide vahel, et ülemaailmselt edendada hea maksuhaldustava põhimõtteid;

2.

PEAB TERVITATAVAKS edu, mida asjaomased jurisdiktsioonid on saavutanud tänu kokkulepitud tähtaegadeks võetud aktiivsetele meetmetele, et kõrvaldada käitumisjuhendi töörühma poolt tuvastatud puudused, ning RÕHUTAB, et sellised meetmed aitavad tugevdada hea maksuhaldustava mehhanisme, õiglast maksustamist, ülemaailmset maksustamise läbipaistvust ning võitlust maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil;

3.

TUNNISTAB, et praegune COVID-19 pandeemia mõjutab jätkuvalt paljude jurisdiktsioonide suutlikkust võtta uusi kohustusi või täita oma varasemaid kohustusi, samuti käitumisjuhendi töörühma üldisi töömeetodeid;

4.

PALUB töörühmal jätkata edusammude tegemist kõigis lahendamata küsimustes, mida COVID-19 pandeemia on mõjutanud, et need võimalikult kiiresti lõpule viia, ning alustada asjakohasel juhul arutelu jurisdiktsioonide kohustuste võtmise võimalike taotluste üle;

5.

VÄLJENDAB KAHETSUST, et mõned jurisdiktsioonid ei ole astunud piisavaid samme oma kohustuste täitmiseks kokkulepitud tähtajaks või alustanud sisulist dialoogi, mis võiks viia selliste kohustuste võtmiseni, ning KUTSUB neid jurisdiktsioone ÜLES tegema käitumisjuhendi töörühmaga koostööd, et allesjäänud küsimused lahendada;

6.

PEAB eriti KAHETSUSVÄÄRSEKS, et Türgi ei ole teinud olulisi edusamme kõigi ELi liikmesriikidega toimuva automaatse teabevahetuse tõhusal rakendamisel ning ei ole seetõttu veel täitnud kõiki kohustusi, mis ta on võtnud hea maksuhaldustava põhimõtete rakendamiseks, nagu on esitatud käitumisjuhendi töörühma aruandes; VÕTAB TEADMISEKS, et teabevahetus on käivitatud 21 ELi liikmesriigiga ja peaks 2022. aastal algama veel viie ELi liikmesriigiga; PEAB KAHETSUSVÄÄRSEKS, et mingeid tõendeid ei ole selle kohta, et Türgi oleks ühegi liikmesriigiga tegelikult andmeid vahetanud; RÕHUTAB, et ühe liikmesriigiga toimuva teabevahetuse osas ei ole tehtud mingeid edusamme; KORDAB, et tegelik teabevahetus kõigi liikmesriikidega on tingimus, mille Türgi peab täitma, et vastata ELi loetelu kriteeriumile 1.1 kooskõlas nõukogu 2020. aasta veebruari järeldustega; KUTSUB Türgit ÜLES pühenduma 31. maiks 2021 kõrgel poliitilisel tasandil täielikult sellele, et tõhusalt aktiveerida automaatne teabevahetus ülejäänud kuue liikmesriigiga 30. juuniks 2021; kõigi 27 liikmesriigi puhul tuleb teave 2019. eelarveaasta kohta saata hiljemalt 1. septembriks 2021 ning teave 2020. ja 2021. eelarveaasta kohta tuleb saata vastavalt OECD automaatse teabevahetuse ajakavale ning igal juhul hiljemalt vastavalt 30. septembriks 2021 ja 30. septembriks 2022; MÄRGIB, et kui Türgi ei pea kinni mõnest eespool nimetatud viiest tähtajast, täidaks see tingimused, et kanda Türgi kriteeriumi 1.1 alusel I lisasse; PALUB töörühmal Türgit sellest taotlusest teavitada, jätkata kõigi liikmesriikidega toimuva tegeliku teabevahetuse edusammude jälgimist ning teavitada nõukogu sellega seotud arengutest, jätkates samal ajal Türgiga selles küsimuses peetavat dialoogi, ning MÄRGIB, et nõukogu võtab 2021. aasta oktoobris vastu vajaliku otsuse loetellu kandmise kohta, lähtudes töörühma analüüsist Türgi nõuetele vastavuse kohta, ning vaatab selle otsuse uuesti läbi pärast eespool nimetatud tähtaja möödumist;

7.

KIIDAB HEAKS dokumendis ST 6223/21 esitatud käitumisjuhendi töörühma aruande;

8.

KIIDAB vastavalt HEAKS maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu („ELi loetelu“), mis on esitatud I lisas;

9.

KINNITAB II lisas esitatud ülevaate olukorrast seoses koostööd tegevate jurisdiktsioonide poolt hea maksuhaldustava põhimõtete rakendamiseks võetud kohustustega;

10.

KUTSUB ELi institutsioone ja liikmesriike ÜLES võtma I lisas esitatud muudetud ELi loetelu vajaduse korral jätkuvalt arvesse välispoliitikas, majandussuhetes ja arengukoostöös asjaomaste kolmandate riikidega, ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu aluslepingutest tulenevaid vastavaid pädevusi.

Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2012/642/ÜVJP ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2006, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes

(2021/C 66/11)

Piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes käsitleva nõukogu otsuse 2012/642/ÜVJP, (1) mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/353, (2) lisas ning nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2006, (3) mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2021/339, (4) I lisas loetletud isikutele ja üksustele tehakse teatavaks järgmine teave.

Pärast eespool nimetatud lisades esitatud isikute ja üksuste loetelu läbivaatamist otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et otsuses 2012/642/ÜVJP ja määruses (EÜ) nr 765/2006 sätestatud piiravate meetmete kohaldamist nimetatud isikute ja üksuste suhtes tuleks jätkata. Nende isikute ja üksuste loetellu kandmise põhjused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaidid on esitatud määruse (EÜ) nr 765/2006 II lisas, luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artikkel 3).

Asjaomased isikud ja üksused võivad enne 30. novembrit 2021 esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisele aadressile:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud märkusi võetakse arvesse kõnealuste isikute ja üksuste loetelu korrapärasel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse 2012/642/ÜVJP artikli 8 lõikega 2 ja määruse (EÜ) nr 765/2006 artikli 8a lõikega 4.

---

(1)  ELT L 285, 17.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 68, 26.2.2021, lk 189.

(3)  ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

(4)  ELT L 68, 26.2.2021, lk 29.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2012/642/ÜVJP ning nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2006, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes

(2021/C 66/12)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õigusliku aluse moodustavad nõukogu otsus 2012/642/ÜVJP, (2) mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/353, (3) ning nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2006, (4) mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2021/339 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on nõukogu peasekretariaadi välissuhete peadirektoraadi (RELEX) üksus RELEX.1.C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

andmekaitseametnik

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2012/642/ÜVJP, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2021/353, ning määrusele (EÜ) nr 765/2006, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2021/339.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2012/642/ÜVJP ja määruses (EÜ) nr 765/2006 kehtestatud loetellu kandmise kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid sellega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid on oma õiguste teostamiseks esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse 5 aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuste meetmete kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 285, 17.10.2012, lk 1.

(3)  ELT L 68, 26.2.2021, lk 189.

(4)  ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

(5)  ELT L 68, 26.2.2021, lk 29.

Euro vahetuskurss (1)

25. veebruar 2021

(2021/C 66/13)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2225
JPY	Jaapani jeen	129,73
DKK	Taani kroon	7,4363
GBP	Inglise nael	0,86408
SEK	Rootsi kroon	10,0668
CHF	Šveitsi frank	1,1076
ISK	Islandi kroon	153,30
NOK	Norra kroon	10,2275
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,110
HUF	Ungari forint	360,18
PLN	Poola zlott	4,5122
RON	Rumeenia leu	4,8748
TRY	Türgi liir	8,8344
AUD	Austraalia dollar	1,5317
CAD	Kanada dollar	1,5257
HKD	Hongkongi dollar	9,4793
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6409
SGD	Singapuri dollar	1,6120
KRW	Korea vonn	1 359,14
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	18,1101
CNY	Hiina jüaan	7,8898
HRK	Horvaatia kuna	7,5895
IDR	Indoneesia ruupia	17 352,10
MYR	Malaisia ringit	4,9383
PHP	Filipiini peeso	59,492
RUB	Vene rubla	90,3519
THB	Tai baat	36,858
BRL	Brasiilia reaal	6,6663
MXN	Mehhiko peeso	25,3424
INR	India ruupia	88,7940

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Algatamisteade teatavate terasetoodete impordi suhtes kohaldatava kaitsemeetme võimaliku pikendamise kohta

(2021/C 66/14)

1. veebruaril 2019 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) oma rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (1) teatavatele terasetoodetele lõpliku kaitsemeetme. Praegu kehtiv meede koosneb tariifikvoodist, mis põhineb varasemal impordil ja mida kohaldatakse kõigi 26 vaatlusaluse toote moodustava tootekategooria liitu suunatud impordi suhtes. Kui asjaomane tariifikvoot on ammendatud, kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril täiendavat 25 % tollimaksu.

Kaitsemeede kehtestati esialgu kolmeks aastaks, st kuni 30. juunini 2021.

1.   Meetme pikendamise taotlus

Komisjon sai 15. jaanuaril 2021 12 liikmesriigi põhjendatud taotluse uurida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/478 (2) artiklile 19 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (3) artiklile 16, kas kehtivat meedet tuleks aegsasti pikendada.

Taotlus sisaldab tõendeid selle kohta, et kaitsemeede on jätkuvalt vajalik olulise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks, ning et liidu tootjad teevad kohandusi. Eelkõige sisaldab taotlus teavet teatavate peamiste kahjunäitajate negatiivsete tulemuste ja jätkuva märkimisväärse impordisurve kohta kolmandatest riikidest. Taotluses on esitatud ka elemendid, mis osutavad asjaolule, et ülemaailmne liigne tootmisvõimsus püsib väga kõrgel tasemel, et kolmandad riigid võtavad jätkuvalt arvukalt kaubandust piiravaid meetmeid ja kaubanduse kaitsemeetmeid ning et ei ole tõendeid selle kohta, et USA kõrvaldaks paragrahvi 232 kohased meetmed terase suhtes. Seega väidetakse taotluses, et kaubavoogude ümbersuunamise oht püsib ja et meetme tühistamise korral tabaks liidu tootmisharu impordi sissevool, millel oleks väga negatiivne mõju liidu majanduslikele näitajatele. Lisaks sisaldab taotlus näiteid kohanduste kohta, mida liidu tootjad on teinud. Komisjon leidis, et esitatud teave, sealhulgas allikad ja tõendusmaterjal, on piisav alus uurimise algatamiseks.

2.   Uurimise ulatus ja eesmärk

Vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 19 ja määruse (EL) 2015/755 artiklile 16 võib kaitsemeetme esialgset kehtivusaega pikendada. Tegemaks kindlaks, kas selline pikendamine on põhjendatud, peaks komisjon korraldama uurimise vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 5 ja määruse (EL) 2015/755 artiklile 3.

Uurimise käigus keskendub komisjon oma hinnangus eelkõige sellele, kas kaitsemeede on jätkuvalt vajalik olulise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks, kas on tõendeid selle kohta, et liidu tootjad kohanevad, ja kas pikendamine oleks liidu huvides. Uurimise käigus määratakse kindlaks ka pikenduse asjakohane kestus (kui vajalik).

3.   Uuritav toode

Uuritavaks tooteks on käesoleva teate lisas loetletud teatavad terasetooted.

4.   Menetlus

Olles kindlaks teinud, et tema käsutuses on piisavalt tõendeid, algatab komisjon käesolevaga uurimise, et otsustada, kas pikendada praegu teatavate terasetoodete suhtes kohaldatava kaitsemeetme kehtivusaega.

4.1.   Küsimustiku vastused (ainult liidu tootjad)

Selleks et hinnata nõuetekohaselt vajadust pikendada praeguse kaitsemeetme kehtivusaega, et hoida ära või heastada olulist kahju, peab komisjon vajalikuks koguda liidu tootmisharult konkreetseid andmeid. Need andmed hõlmavad muu hulgas peamiste majandus- ja finantsnäitajate arengut vaatlusalusel perioodil (2018–2020).

Liidu tootjatel palutakse seega täita ja esitada küsimustikud oma vastavate liidu ühenduste kaudu 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamisest. Asjaomase küsimustiku vorm on kättesaadav aadressil: https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2519.

4.2.   Kirjalikud esildised

Selleks et saada uurimiseks kogu vajalikku asjakohast teavet, palutakse huvitatud isikutel, st isikutel, kelle tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos, teha oma seisukohad teatavaks, esitada teave ja kinnitavad tõendid komisjonile kirjalikult 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kõik kirjalikud esildised tuleb esitada TRON.tdi kaudu (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI). Lisateavet leiate punktist 4.6.

Esildisi esitavatel isikutel palutakse oma kirjavahetuses selgelt märkida, millist allpool nimetatud küsimust (milliseid küsimusi) nende esildis puudutab, ning esitada oma argumendid järgmiste pealkirjade all:

a)	kas meede on jätkuvalt vajalik ja miks;

b)	liidu huvide kaalutlused;

c)

muu

Komisjon laiendab tõhususe huvides, ja nagu ta on teinud varasemates läbivaatamisuurimistes, huvitatud isiku staatust automaatselt kõigile sidusrühmadele, kellel on selline staatus praeguse kaitsemeetme alusel. Seda sätet ei kohaldata siiski volikirjade suhtes.

Nende äriühingute, ühenduste või kolmandate riikide valitsuste puhul, kes soovivad osaleda käesoleva teate avaldamisega algatatud menetluses väliste seaduslike esindajate kaudu, tuleb esitada käesoleva menetlusega seotud volikiri.

Isikutel, kes soovivad menetluses osaleda, ja kes ei ole praegu registreeritud huvitatud isikutena, palutakse TRONi kaudu esildise tegemisel selgitada oma huvi ja seoseid juhtumiga.

4.3.   Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta

Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi probleeme. Vastuväites peaksid huvitatud isikud konkreetselt märkima, missugus(te) isiku(te) märkuse(d) nad ümber lükkavad, ning järgima eespool nimetatud pealkirjade struktuuri.

Märkused peavad jõudma komisjoni kümne päeva jooksul alates sellest, kui punktis 4.2 märgitud esildised ning liidu tootjate vastused küsimustikele tehakse huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks süsteemis TRON. Komisjon teavitab huvitatud isikuid TRONi kaudu nõuetekohaselt kirjaliku menetluse teise etapi käivitamisest.

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval veebisaidil Tron.tdi järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid.

Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt nõuetekohaselt põhjendatud juhul lisateavet.

4.4.   Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Kõik ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja taotlust tuleb põhjendada, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada.

Huvitatud isikuid teavitatakse siiski sellest, et võttes arvesse vajadust lõpetada uurimine ja teha otsus hiljemalt 30. juuniks 2021 (vt allpool punkt 5), huvitatud isikute tõenäolist suurt arvu ja asjaolu, et neile huvitatud isikutele antakse võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta, mis tagavad piisavad võimalused oma seisukohtade kaitsmiseks ja teatavaks tegemiseks, kavatseb komisjon viia uurimise läbi kirjalikus vormis, korraldamata suulisi ärakuulamisi, välja arvatud juhul, kui huvitatud isikud suudavad tõendada, et on eriline vajadus suulise ärakuulamise järele.

4.5.   Teabe esitamine ja käesolevas teates kindlaks määratud tähtaegade pikendamine

Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesolevas teates täpsustatud tähtaegade jooksul. Käesolevas teates esitatud tähtaegade pikendamist võib taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhul võib esildise esitamise tähtaega tavaliselt pikendada maksimaalselt kolme lisapäeva võrra.

4.6.   Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks menetlusteks esitatud teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt konkreetse loa, mis sõnaselgelt võimaldab komisjonil a) kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevas menetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kirjalikud märkused, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema varustatud märkega „Limited“ (4). Uurimise käigus teavet esitavatel isikutel palutakse põhjendada oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust.

Isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited“, peavad vastavalt määruse (EL) 2015/478 (5) artiklile 8 ja määruse (EL) 2015/755 (6) artiklile 5 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele on lisatud märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teave annaks asjast piisava ülevaate, ning need peavad jõudma komisjoni samal ajal kui versioon märkega „Limited“.

Kui konfidentsiaalset teavet esitav isik ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust ega esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon sellise teabe jätta arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse teave ja taotlused koos skaneeritud volikirjadega esitada TRON.tdi (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI) platvormi kaudu. TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektroonselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „KIRJAVAHETUS EUROOPA KOMISJONIGA KAUBANDUSE KAITSEMEETMETEGA SEOTUD UURIMISTES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikutel tuleb esitada oma nimi, aadress ja telefon ning toimiv ametlik e-posti aadress, mida vaadatakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult TRON.tdi või e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad nõuded ja lisateabe komisjoniga suhtlemise kohta, sealhulgas teabe TRON.tdi kaudu esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate G, unit G5

Office: CHAR 03/66

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

TRON.tdi: https://webgate.ec.europa.eu/tron/tdi

E-posti aadress: TRADE-SAFE009-REVIEW@ec.europa.eu

5.   Uurimise ajakava

Kehtiv meede kaotab kehtivuse 30. juunil 2021, välja arvatud juhul, kui on otsustatud seda pikendada. Seetõttu tuleks kõik käesolevast menetlusest tulenevad otsused teha enne nimetatud kuupäeva.

6.   Koostööst keeldumine

Kui huvitatud isik ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 5 ja määruse (EL) 2015/755 artiklile 3 teha järeldused kättesaadavate faktide põhjal. Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

7.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.

Huvitatud isikud võivad taotleda ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Põhimõtteliselt piirduvad need sekkumised teemadega, mis on käimasoleva läbivaatamismenetluse ajal tekkinud.

Taotlus ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Huvitatud isikutel palutakse järgida ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumise taotlemisel käesoleva teate punktides 4.1–4.3 esitatud tähtaegu, mis on ette nähtud komisjonile esildiste esitamiseks. Kui sellised taotlused esitatakse pärast asjaomaseid tähtaegu, võib ärakuulamise eest vastutav ametnik analüüsida ka tähtajast hiljem esitatud taotluse põhjendusi, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise hea haldamise ja õigeaegse lõpuleviimise eesmärki.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

8.   Isikuandmete töötlemine

Kõiki uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (7).

Andmekaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid isikuandmete töötlemisest komisjoni kaubanduskaitsetegevuse raames, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/html/157639.htm

---

(1)  Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 16).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755, teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33).

(4)  Märkega „Limited“ tähistatakse dokumendid, mida määruse (EL) 2015/478 artikli 8, määruse (EL) 2015/755 artikli 5 ning WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(5)  ELT L 83, 27.3.2015, lk 16.

(6)  ELT L 123, 19.5.2015, lk 33.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10148 — FCA/EEPS/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 66/15)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 66/16)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„LA JARABA“

PDO-ES-01895-AM01

Teate esitamise kuupäev: 16.11.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

Jaotis

VALGE VEINI LISAMINE

—	Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 2.1 (mis puudutab hinnatavaid näitajaid, nende piirmäärasid ja analüütilisi hälbeid), samuti mõjutab see veinide kirjeldust koonddokumendis.

Kirjeldus ja põhjused

—	Sordist 'Sauvignon Blanc' valmistatud valge ühesordiveini lisamisel tuleb kindlaks määrata valgete veinide analüütilised näitajad.

UUS SÕNASTUS

2.1.2.

Valge vein Näitaja Piirmäär Lubatud hälve Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (% vol) ≥ 11,5 ±0,2 Minimaalne alkoholi üldsisaldus (% vol) ≥ 12,5 ±0,2 Redutseerivad suhkrud (g/l, glükoosina) ≥ 4 ±0,5 Üldhappesus (g/l, viinhappena) 4 < üldhappesus < 7 ±0,3 Lenduvate hapete sisaldus (meq/l) ≥ 16,7 ±3 Vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l) ≥ 130 ±15 Strontsiumisisaldus (mg/l) ≥ 2,2 ±0,2

PÕHJENDUS

—

Kuna kaitstud päritolunimetusega „La Jaraba“ hõlmatud piirkonnas on maatükk, kus kasvatatakse sorti 'Sauvignon Blanc', millest valmistatavates veinides on samuti suur strontsiumisisaldus, palume muuta tootespetsifikaati ning lisada sellesse valge viinamarja sort 'Sauvignon Blanc' ja sellest valmistatavad valged veinid.

Jaotis

VALGE VEINI LISAMINE

—	Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 2.2 (mis puudutab organoleptilise analüüsiga kindlaksmääratud omadusi), samuti mõjutab see veinide kirjeldust koonddokumendis.

Kirjeldus ja põhjused

—	Sordist 'Sauvignon Blanc' valmistatud valge ühesordiveini lisamisel tuleb kindlaks määrata sellest sordist valmistatava valge veini organoleptilised omadused.

UUS SÕNASTUS

2.2.4.

Sordist 'Sauvignon Blanc' valmistatud valge ühesordivein — Välimus: puhas, sädelev, klaar, õlgkollast värvi. — Lõhnabukett: jõuline ja täidlane, viinamarjasordile iseloomuliku lõhnaga, milles tulevad esile valged luuviljad ja lillenüansid. — Maitse: värske, siidjas ja heas tasakaalus.

PÕHJENDUS

—

Kuna kaitstud päritolunimetusega „La Jaraba“ hõlmatud piirkonnas on maatükk, kus kasvatatakse sorti 'Sauvignon Blanc', millest valmistatavates veinides on samuti suur strontsiumisisaldus, palume muuta tootespetsifikaati ning lisada sellesse valge viinamarja sort 'Sauvignon Blanc' ja sellest valmistatavad valged veinid.

Jaotis

VEINIVALMISTUSMEETODID JA VALGE VEINI TOOTMINE

—	Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 3 (mis puudutab veinivalmistuse eritavasid), samuti mõjutab see veinivalmistuse eritavasid käsitlevat osa koonddokumendis.

Kirjeldus ja põhjused

—	Sordi 'Sauvignon Blanc' lisamisega tootespetsifikaati lisatakse valge veini valmistamise eritavad.

UUS SÕNASTUS

Virdel, mis on saadud koristatud ja vartest puhastatud valgete viinamarjade purustamise ja pressimise teel, lastakse vähemalt 12 tundi selgida temperatuuril 15–20 °C. Viinamarjavirde alkoholkäärimine toimub 10–21 °C juures roostevabast terasest mahutites. Tavapärastes tingimustes vallandab alkoholkäärimise viinamarjade mikrofloora. Seejärel viinamarjavirre selitatakse ja vahetult enne pudelisse villimist kurnatakse läbi suure pooride läbimõõduga filtri, et säilitada võimalikult hästi toote omadused.

PÕHJENDUS

—	Kuna tootespetsifikaati lisatakse valge vein, tuleb veinivalmistus- ja tootmisviiside all eristada punase veini tootmist valge veini tootmisest.

Jaotis

LAAGERDUMISAEGADE MUUTMINE

Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 3 (mis puudutab veinivalmistuse eritavasid), samuti mõjutab see veinivalmistuse eritavasid käsitlevat punkti koonddokumendis.

Kirjeldus ja põhjused

Muudetakse nende veinivalmistus- ja tootmisviiside sõnastust, mille puhul on vaatides ja pudelites hoidmise aeg lühem.

UUS SÕNASTUS

3.1.

Punased mitmesordiveinid, mille valmistamisel kasutatakse eri vahekorras sorte 'Tempranillo', 'Cabernet Sauvignon', 'Merlot' ja 'Graciano'. Laagerdumine 225-liitristes tammevaatides kestab vähemalt kolm kuud. Pudelis laagerdatakse vähemalt üks kuu.

3.2.

Punased mitmesordiveinid, mille valmistamisel kasutatakse eri vahekorras sorte 'Tempranillo', 'Cabernet Sauvignon' ja 'Merlot'. Laagerdumine 225-liitristes tammevaatides kestab vähemalt kolm kuud. Pudelis laagerdatakse vähemalt üks kuu.

PÕHJENDUS

—	Tarbijad nõuavad aina enam lühema laagerdumisajaga veine.

Jaotis

SUURIMA SAAGIKUSE LISAMINE

—	Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 5 suurima saagikuse kohta, samuti mõjutab muudatus suurimat saagikust käsitlevat punkti koonddokumendis.

—	Põhjuste kirjeldus

—	Suurima saagikuse lisamine sordi 'Sauvignon Blanc' puhul

UUS SÕNASTUS

5.

Suurim saagikus 'Tempranillo': 10 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta, vastab 73,5 hektoliitrile hektari kohta 'Cabernet Sauvignon': 11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta, vastab 77 hektoliitrile hektari kohta 'Merlot': 10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta, vastab 70 hektoliitrile hektari kohta. 'Graciano': 10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta, vastab 70 hektoliitrile hektari kohta. 'Sauvignon Blanc': 11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta, vastab 77 hektoliitrile hektari kohta

PÕHJENDUS

—	Kuna sort 'Sauvignon Blanc' lisatakse tootespetsifikaati, kehtestatakse selle sordi suurim saagikus hektari kohta.

Jaotis

KASUTATAVA VEINIVIINAMARJASORDI LISAMINE

—	Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 6 (mis puudutab veiniviinamarjasorte), muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Põhjuste kirjeldus

—	Sordi 'Sauvignon Blanc' lisamine

UUS SÕNASTUS

6.

Veiniviinamarjasordid Punane vein: 'Tempranillo', 'Cabernet Sauvignon', 'Merlot', 'Graciano'. Valge vein: 'Sauvignon Blanc'

PÕHJENDUS

—	Sordi 'Sauvignon Blanc' lisamisel tootespetsifikaati lisatakse see sort ka sellesse punkti.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

La Jaraba

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Punane vein

Küpse kirsi sügavpunase värvusega; punaste ja mustade marjade noot annab veinile rikkaliku ja tummise maitse; analüütiliste näitajate poolest sisaldab see vein muudest veinidest rohkem strontsiumi, kuna pinnas on väga strontsiumirikas – tänu sellele saab valmistada selliseid jõulisi veine, mis on aromaatsed ja nüansirohked ning milles tuleb tugevalt esile mineraalide ja palsami noot.

*	Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	11
Minimaalne üldhappesus:	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	130

Valge vein

Puhta, sädeleva, klaari õlgkollase värvusega; lõhn on jõuline ja täidlane, viinamarjasordile iseloomuliku lõhnaga, milles tulevad esile valged luuviljad ja lillenüansid; maitse on värske, siidjas ja heas tasakaalus.

*	Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	11,5
Minimaalne üldhappesus:	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	10
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	130

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritava

Punast viinamarjavirret alkoholkääritatakse 15–30 °C juures roostevabast terasest mahutites või Prantsuse tammevaatides; mahutisse paigutamisel leotatakse vähemalt kümme päeva.

Virdel, mis on saadud koristatud ja vartest puhastatud valgete viinamarjade purustamise ja pressimise teel, lastakse vähemalt 12 tundi selgida temperatuuril 15–20 °C. Viinamarjavirde alkoholkäärimine toimub 10–21 °C juures roostevabast terasest mahutites.

Pressimisel tohib saada kuni 70 liitrit virret 100 kg viinamarjade kohta.

Veini laagerdatakse esmalt 225-liitristes tammevaatides ja seejärel pudelis järgmiste ajavahemike jooksul:

—	Punased mitmesordiveinid, mille valmistamisel kasutatakse eri vahekorras sorte 'Tempranillo', 'Cabernet Sauvignon', 'Merlot' ja 'Graciano': laagerdatakse 225-liitrises tammevaadis vähemalt kolm kuud ja pudelis vähemalt üks kuu.

—	Punased mitmesordiveinid, mille valmistamisel kasutatakse eri vahekorras sorte 'Tempranillo', 'Cabernet Sauvignon' ja 'Merlot': laagerdatakse 225-liitrises tammevaadis vähemalt kolm kuud ja pudelis vähemalt üks kuu.

—	Sordist 'Merlot' valmistatud punane ühesordivein: laagerdatakse 225-liitrises tammevaadis vähemalt kuus kuud ja seejärel pudelis vähemalt kuus kuud.

Viljelustavad

Viinamarjad korjatakse siis, kui need on saavutanud fenoolse küpsuse, sealjuures valitakse parima struktuuriga ja suurima fenoolsete ühendite kontsentratsiooniga kobarad; ainsa orgaanilise ainena kasutatakse viinapuude väetamiseks lambasõnnikut, mis pärineb enda karjakasvatusettevõttest.

b.   Suurim saagikus

'Tempranillo'

73,5 hektoliitrit hektari kohta

'Tempranillo'

10 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta

'Cabernet Sauvignon'

77 hektoliitrit hektari kohta

'Cabernet Sauvignon'

11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

'Merlot' ja 'Graciano'

70 hektoliitrit hektari kohta

'Merlot' ja 'Graciano'

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Määratletud piirkond asub El Provencio (Cuenca) omavalitsusüksuses. Maatükkide paigutus on viinamarjaistanduste registri kohaselt järgmine: maa-ala 9, maatükid 14b, 14d, 14f, 14h, 26d, 26e, 26h, 26i, 26j, 26k, 26m, 26n, 26v.

Veini valmistamine määratletud piirkonna viinamarjaistandustes korjatud viinamarjadest ja veini pudelisse villimine toimub tootmispiirkonnas asuvas veinikeldris.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

MERLOT

TEMPRANILLO – CENCIBEL

8.   Seos(t)e kirjeldus

KESKKOND (LOODUS- JA INIMTEGURID)

La Jaraba on määratletud piirkonna asukoha geograafiline nimi, nagu on märgitud Hispaania praegusel maakatastri kaardil. See asub setetega täidetud orus, kust varem voolas läbi jõgi Cañada de Valdelobos (mis nüüd on katkendlik), mis suubus Cuenca ja Albacete provintsi vahelise piiri moodustavasse Záncara jõkke; piirkonnas ei leidu märkimisväärseid reljeefseid vorme ja seega võib seda pidada täiesti tasaseks; piirkond asub merepinnast 700 meetri kõrgusel.

Viinamarjaistandusi kaitseb suuresti 92 hektarit iilekstamme- ja männimetsa, mis on loonud viinapuude arenguks eriti soodsa mikrokliima. Mets kaitseb sooja ja kuiva idatuulega kaasneva veepuuduse eest ning võimaldab viinamarjadel pikemalt küpseda, mistõttu on kohalikes viinamarjades rohkem värviühendeid, tanniine ning marjaseid lõhna- ja maitsenüansse kui marjades, mis on korjatud väljaspool määratletud piirkonda asuvatest viinamarjaistandustest.

Piirkonna pinnas on moodustunud kvaternaari ajastul ja on osa Guadiana jõgikonna morfo-stratigraafilisest üksusest. Selle koostis on mitmekesine, muu hulgas leidub selles kvartsiite ja kvartsi ning mesosoikumi ja miotseeni lubjakivi, mis võimaldab pinnasel säilitada niiskust pikema aja jooksul ning muudab selle erinevaks muude lubjakivirikkamate naaberpiirkondade pinnasest.

Lubjakivil moodustunud punase vahemerelise pinnase võib mullatüübilt liigitada alfisol’iks. Pinnasel on hästi väljakujunenud omadused: pH vahemikus 7–8,5, kehv vahetusvõime, hea sisemine läbilaskevõime, hea läbivus kuni horisontaalse paekivikihini, mis asub umbes 60–90 cm sügavusel, ning tekstuur varieerub sõredast liivast kuni savini. Pinnases on palju lammisetteid, mistõttu on mullad toitainerikkad. Viljakas pinnas, milles leidub rohkesti jämedateralisi lammisetteid, ja viljelustavad, mille kohaselt väetatakse istandusi igal aastal sõnnikuga, muudavad pinnase kergeks ja õhuliseks ning selline pinnas sobib hästi viinamarjakasvatuseks ja tagab kvaliteetse saagi.

Piirkonnas on mõõdukas vahemereline kliima, millel on mandrilise kliima tunnused. Peamiste kliimanäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: keskmine temperatuur 14–16 °C ja keskmine sademete hulk 450 mm.

Pinnase strontsiumisisaldus on keskmisest suurem, teatavate maatükkide puhul võib see olla üle 100 mg/kg, täpsemalt on pinnase strontsiumisisaldus 111,67–158,41 mg/kg – need kogused on palju suuremad kui määratletud piirkonna naaberpiirkondade muldade puhul, sest näiteks Los Canforralese piirkonnas on see näitaja 76,59 mg/kg ja Mantelerose piirkonnas 20,19 mg/kg ehk peaaegu kaheksa korda väiksem kui La Jarabas.

Sellel on otsene mõju veinidele, mille strontsiumisisaldus on üle 2,2 mg/l ja mõnel juhul koguni 3,3 mg/l, seega on need väärtused märkimisväärselt suuremad kui naaberpiirkondade veinide puhul, mille strontsiumisisalduseks on mõõdetud 0,95–1,6 mg/l. Seetõttu võib veinide strontsiumisisaldust pidada La Jaraba viinamarjakasvatuspiirkonna veinide oluliseks tunnuseks.

Tootmismeetodina kasutatakse orgaanilise ainena üksnes istanduse enda karjakasvatusettevõttest pärit lambasõnnikut.

Veinivalmistustava kohaselt käivitab alkoholkäärimise viinamarjade mikrofloora ja pressimisel saadakse 100 kg viinamarjadest kuni 70 liitrit veini.

VEINI KIRJELDUS

La Jaraba piirkonna veinide omadusi mõjutavad kohalik pinnas ja kliima, mis peale fenoolisisalduse annavad veinile jõulisuse, stabiilsuse ja elegantsuse. Veinid on muljetavaldavalt struktuursed, mineraalirikkad ja täidlased. Veini laagerdamine vaadis ja pudelis mõjutab veini organoleptilisi omadusi, andes sellele küpse kirsi sügavpunase värvuse ning punaste ja mustade marjade noodiga nüansirohke ja tummise maitse. Nende veinide strontsiumisisaldus on suurem kui väljaspool määratletud piirkonda toodetud veinidel ja tuleneb selle elemendi suurest kontsentratsioonist La Jaraba piirkonna pinnases. Seepärast on veinid nüansirikkad ning tugeva mineraalide ja palsami noodiga. .

SEOS PIIRKONNAGA

Määratletud piirkond asub setetega täidetud jõeorus, kus leidub eri koguses kvartsiiti, kvartsi ja lubjakivi ning kus mulla strontsiumisisaldus on tavapärasest keskmisest suurem. Tänu sellele on selle piirkonna veinid jõulised, aromaatsed ja täidlased ning tuntava mineraalide ja palsami noodiga, samuti lisab neile eripära suur strontsiumisisaldus.

Kuigi määratletud piirkond asub kaitstud päritolunimetuse „La Mancha“ piirkonnas, eristavad seda La Manchast järgmised tegurid.

LOODUSTEGURID

Piirkonna piiritlemine põhineb mulla strontsiumisisaldusel, mis on määratletud piirkonnas palju suurem kui naaberpiirkondades ja mis annab piirkonna veinidele suurema mineraalsuse.

Taotleja esitatud keskkonnauuringu tulemustest nähtub, et väljaspool määratletud piirkonda on pinnase strontsiumisisaldus 20–80 mg/kg, samas kui määratletud piirkonnas on see 110–160 mg/kg. See tähendab, et piirkonna veinide strontsiumisisaldus on 2,5–3,3 mg/l, samas kui ümbritsevate viinamarjaistanduste veinides on see ainult ligikaudu 1 mg/l.

Lisaks strontsiumisisaldusele aitab piirkonna ainulaadsusele kaasa asjaolu, et seda ümbritsevad suured iilekstamme- ja männimetsad, mis kaitsevad piirkonda sooja ja kuiva idatuule eest, ning tänu sellele on määratletud piirkonnas rohkem niiskust kui naaberpiirkondades – see võimaldab viinamarjadel pikemalt küpseda, andes marjadele ja ka veinile rohkem värviühendeid, tanniine ning lõhna- ja maitsenüansse.

INIMTEGURID

Kaitstud päritolunimetusega veinide „La Jaraba“ ja naabruses toodetavate kaitstud päritolunimetusega veinide „La Mancha“ (võrdluses kasutatakse La Mancha laagerdatud punast veini, sest La Jaraba punane vein on ainult seda tüüpi) suurimad erinevused on järgmised:

KPN LA MANCHA	LA JARABA	ERINEVUSED
> 11,5 mahuprotsenti	> 12,5 mahuprotsenti	Suurem alkoholisisaldus
< 10 meq/l	< 16,7 meq/l	Suurem lenduvate hapete sisaldus
< 13 000 kg/ha	< 11 000 kg/ha	Väiksem toodang hektari kohta
≤ 1,6 mg/l	≥ 2,2 mg/l	Suurem strontsiumisisaldus

Pinnase strontsiumisisalduse alusel kindlaks määratud piirkonnas on ainult üks veinitehas, mis kuulub taotlejale.

Tuleb märkida, et talle kuuluv ala on määratletud piirkonnast suurem. Seega ei ole piirkonna piiride kindlaksmääramisel lähtutud mitte omandiõigusest, vaid eespool kirjeldatud keskkonnatingimustest.

Lisaks võivad registreeritud nimetust kasutada uued tootjad, kes alustavad tootmist määratletud geograafilises piirkonnas, eeldusel et nad vastavad spetsifikaadis esitatud tingimustele. Määratletud piirkonna pindala on umbes 75 hektarit, seega on seal ruumi rohkematele veinitootjatele.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Määratletud viinamarjaistandustes koristatud viinamarjadest valmistatakse vein ja villitakse see pudelisse tootmispiirkonnas asuvas veinitehases, sest punaste veinide puhul hõlmab valmistamisprotsessi teine etapp veini pudelis laagerdamist, mis kestab vähemalt ühe kuu. Selle aja jooksul toimub redutseerimisprotsess, mis parandab veinide kvaliteeti ja toob esile nende maitse. Veinid on tarbimiseks valmis, kui nad on saavutanud spetsifikaadis igale veinitüübile kehtestatud organoleptilised omadused. Sellega soovitakse kaitsta veinide päritolu ja kvaliteeti ning tagada ja kontrollida, et veinid vastaksid kaitstud päritolunimetusega valgete ja punaste veinide „La Jaraba“ tootespetsifikaadis kindlaksmääratud omadustele.

Link tootespetsifikaadile

http://pagina.jccm.es/agricul/paginas/comercial-industrial/consejos_new/pliegos/MOD_PLIEGO_LA-JARABA_20200529-II.pdf

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2021/C 66/17)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis eAmbrosia.

KOONDDOKUMENT

„SALCHICHÓN DE VIC“ / „LLONGANISSA DE VIC“

ELi nr: PGI-ES-0119-AM02 – 9.9.2020

KPN ( ) KGT (X)

1.   Nimetus(ed)

„Salchichón de Vic“ / „Llonganissa de Vic“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Toode „Salchichón de Vic“ / „Llonganissa de Vic“ on traditsiooniline Kataloonia vorst, mille koostisained on taine ja pekine sealiha, millele on maitseainetena lisatud vaid suhkrut, soola ja pipart ning mis on hakitud, leotatud, soolde pressitud ja seejärel kuivatatud.

Kuna kasutatakse looduslikku soolt on vorstil iseloomulik krobeline välispind, kusjuures sool on tihedalt vastu liha, vorst on enam-vähem korrapärase silinderja kujuga ning selle värvus on seenfloora tõttu väljastpoolt valkjas, muutudes vähehaaval pruunikaslillaks. Lõikepinnal võib näha tükeldatud rasva ja terapipart.

Iseloomulik ja meeldiv lõhn ja maitse saadakse tänu kuivatamisele ja vürtsidele.

Toote „Salchichón de Vic“ / „Llonganissa de Vic“ diameeter ja pikkus sõltuvad kasutatavast soolest. Mõõtmed väljasaatmise hetkel ja kuivatamise kestus on järgmised:

Kaal (g)	Kuivatatud vorsti diameeter (kuivalt) (mm)		Vähim kuivamisaeg (päeva)
200–300	≥ 35	≤ 75	30 päeva
≥ 300	> 40	≤ 90	45 päeva

Füüsikalis-keemilised omadused:

—	Maksimaalne rasvasisaldus: 48 % (*)

—	Minimaalne valgusisaldus: 38 % (*)

—	Kollageeni ja valkude suhe x 100: maksimum 12

—	Lahustuvate suhkrute kogusisaldus glükoosina: kuni 3 % (*)

—	Lisatud valgud: –

—	Vee aktiivsus 20 °C juures: Aw < 0,92

—	5,3 ≤ pH ≤6,2

(*)	Väärtus kuivaine kohta.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kasutatakse valitud seatailiha (taga- ja abaosa ning esimese kvaliteedi sea tailiha), rasva, soola, pipart ja looduslikku soolt (pärasool, jämesool, õmmeldud või parandatud).

Muud koostisained: lubatud on üksnes suhkrute (mono- ja disahhariidid), tootja eriliste juuretiste, kaalium- ja naatriumnitriti, kaalium- ja naatriumnitraadi ning askorbiinhappe ja selle naatriumsoola kasutamine.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote valmistamine (värske liha ettevalmistamine, puhastamine ja hakkimine, segamine, sõtkumine, leotamine, soolde pressimine ja kuivatamine-valmimine) peab toimuma punktis 4 kirjeldatud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Viilutatud ja pakendatud toote „Salchichón de Vic“ turustamine on lubatud nii punktis 4 kirjeldatud geograafilises piirkonnas kui ka mujal.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks kehtivates õigusaktides ette nähtud üldisele teabele peab toote märgistusel olema nähtaval kohal kaitstud geograafilise tähise nimetus „Salchichón de Vic“ (hispaania keeles) või „Llonganissa de Vic“ (katalaani keeles), KGT spetsiifiline logo, Euroopa Liidu KGT sümbol ning kontrolliasutuse heakskiidetud nummerdatud märgis.

KGT spetsiifiline logo:

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega määratletud piirkond hõlmab Barcelona provintsi Osona maakonnas asuva Vici tasandiku kõiki omavalitsusüksusi:

Aiguafreda, Sant Martí de Centelles, El Brull, Seva, Tona, Muntanyola, Malla, Taradell, Sant Julià de Vilatorta, Santa Eugènia de Berga, Calldetenes, Folgueroles. Vic. Santa Eulàlia de Riuprimer, Gurb, Tavèrnolas, Roda de Ter, Manlleu, Santa Cecila de Voltregà, Sant Hipòlit de Voltregà, Les Masies de Voltregà, Oris, Torelló, Centelles, Balenyà, Les Masies de Roda, San Vicenç de Torelló ja Sant Pere de Torelló.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Vorsti „Salchichón de Vic“ eripära põhineb mainel ja tuntusel, mille see toode on omandanud nii Kataloonias kui ka kogu ülejäänud Hispaanias sajandite jooksul, täpsemalt alates 19. sajandist, ning selle valmistamiseks soodsatel geograafilise piirkonna keskkonna- ja kliimatingimustel.

KGTga hõlmatud geograafiline piirkond, Vici tasandik, on suurepäraste põllumajandustingimustega tasandik, kus asub arvukalt põllumajanduslikke majapidamisi ja väikeseid külasid. See asub 400–600 meetri kõrgusel ja on ümbritsetud Guilleriesi, Montseny, Collsacabra ja Lluçanési mägede ahelikega, mille tõttu on tasandik teataval määral isoleeritud. Kliima on kontinentaalne vahemereline, kuid seoses asukohaga tekib selles piirkonnas kõrgrõhkkonna korral tihti olukord, kus õhumass seisab paigal. Seetõttu esinevad temperatuuri inversioonid, mis võib temperatuuri viia isegi kuni 20 °C võrra madalamaks võrreldes külgneva piirkonnaga. Peale selle katavad seda piirkonda tihti pilved (udu esineb aastas keskmiselt 225 päeval). Tänu sellele on Vici tasandikul väga erilised ja ainulaadsed keskkonnatingimused, mis soodustavad iseloomuliku mikroobse floora teket, soodustades ensümaatilisi protsesse ja käärimist, mis annavad tootele „Salchichón de Vic“ tema eripärase lõhna ja maitse.

Viiteid tootele „Salchichón de Vic“ on leitud aastast 1456 ja selle valmistamise algus võib ulatuda 4. sajandisse. Varem võimaldas see toode, mida valmistati piirkonna põllumajanduslikes majapidamistes, säilitada kõige parema kvaliteediga liha. Alates 19. sajandi keskpaigast kiidetakse mitmes kirjalikus dokumendis toote „Salchichón de Vic“ kvaliteeti ja tunnistatakse selle head mainet. Näiteks 29. mail 1867. aastal avaldatud ajalehe El Porveniri (Tulevik) artiklis on kirjas: „[...] Los ya famosos salchichones de Vic“ (Vici vorstid, mille maine ei vaja tõestamist). On teada, et tootest „Salchichón de Vic“ pidas lugu ka kuningas Alfonso XIII. Nii on „Vic“ ja „salchichón“ aastate jooksul muunud lahutamatuks sõnapaariks. Toode „Salchichón de Vic“ on aja jooksul muutunud tõeliseks väikeseks aardeks.

Vaatamata traditsioonilisele arusaamale sõnast salchichón, mis viitab paksule ja kuivale vorstile, peame meeles pidama, et katalaani keeles nimetatakse seda llonganissa, mis on selle piirkondlik ja algne nimetus ning mis katalaani keeles tähendab vorsti (salchichón). Seepärast kasutatakse vahet tegemata nimetust „Salchichón de Vic“ või „Llonganissa de Vic“.

Kokkuvõttes on „Salchichón de Vic“ hea mainega toode, mis on põlvkonnalt põlvkonnale edasi antud oskuste ja tootmispiirkonna geograafilise asukoha eriliste keskkonnatingimuste tulemus.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Ajakohastatud tootespetsifikaat on muutmistaotluse menetlemise ajal kättesaadav aadressil: http://agricultura.gencat.cat/web/.content/al_alimentacio/al02_qualitat_alimentaria/normativa-dop-igp/plecs-tramit/pliego-condiciones-igp-llonganissa-vic-cambio-logo.pdf. Pärast muutmistaotluse heakskiitmist on tootespetsifikaat kättesaadav aadressil:http://agricultura.gencat.cat/ca/ambits/alimentacio/segells-qualitat-diferenciada/distintius-origen/dop-igp/normativa-dop-igp/plecs-condicions/ .

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.