Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9866 — United Group/Forthnet)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 46/01)

13. august 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9866 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

8. veebruar 2021

(2021/C 46/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2025
JPY	Jaapani jeen	126,97
DKK	Taani kroon	7,4365
GBP	Inglise nael	0,87833
SEK	Rootsi kroon	10,1148
CHF	Šveitsi frank	1,0842
ISK	Islandi kroon	154,70
NOK	Norra kroon	10,2725
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,739
HUF	Ungari forint	358,33
PLN	Poola zlott	4,4824
RON	Rumeenia leu	4,8748
TRY	Türgi liir	8,5308
AUD	Austraalia dollar	1,5693
CAD	Kanada dollar	1,5363
HKD	Hongkongi dollar	9,3219
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6740
SGD	Singapuri dollar	1,6067
KRW	Korea vonn	1 347,77
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,9701
CNY	Hiina jüaan	7,7618
HRK	Horvaatia kuna	7,5583
IDR	Indoneesia ruupia	16 876,31
MYR	Malaisia ringit	4,8888
PHP	Filipiini peeso	57,843
RUB	Vene rubla	89,4049
THB	Tai baat	36,098
BRL	Brasiilia reaal	6,4955
MXN	Mehhiko peeso	24,3050
INR	India ruupia	87,7240

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10155 — OTPP/SL GIO II/SGI)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 46/03)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10140 — EFMS/VFMF/FocusVision/Confirmit/Dapresy)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 46/04)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10150 — Ares/OTPP/TricorBraun)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 46/05)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10088 — Pai Partners/Euro Ethnic Foods)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 46/06)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10075 - Nexi/Nets Group)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 46/07)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2021/C 46/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Sõir“

ELi nr: PGI-EE-02487 – 21.11.2018

KPN ( ) KGT (X)

1.   [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Sõir“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Eesti Vabariik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.4. Muud loomse päritoluga tooted

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Sõir“ tähistatakse traditsioonilist laagerdamata kohupiimajuustu, keedujuustude klassi kuuluvat piimatoodet, mida tuntakse Eestis ennekõike ajaloolisel Võromaal ja Setomaal.

Toote „Sõir“ kohustuslikud koostisosad on:

—	piim (lehmapiim),

—

kohupiim,

—

kanamuna,

—

või,

—

sool,

—

köömned.

Tootmisel ei kasutata laapensüümi, lisaaineid ega lõhna- ja maitseaineid.

Tootele „Sõir“ on üldjuhul omane ümar, lame kuju. Müügiks minevateks tükkideks võivad olla ka sõirarattast või kandilisest sõirast lõigatud poolik, sektorid või kandilised tükid. Suurus varieerub 100 grammist mitme kilogrammini.

Organoleptilised omadused

Välimus: välispind sõltub vormimisviisist – kanga kasutamisel krobeline, sileda vormi puhul sile.

Sisemus: lõikepind on sile, ühtlase helekollaka kuni kollaka värvusega, milles võivad esineda köömned. Võib esineda ka aimatavat teralisust.

Värvus: tootele annab iseloomuliku värvuse munakollane, mistõttu lõikepinna värvus võib varieeruda helekollasest kollaseni. Pealispinna värvus varieerub helekollasest kollakaspruunini, sõltuvalt viimasest töötlusest. Küpsetatud sõirale on omane kollakaspruun koorik.

Tekstuur: toote tekstuuri mõjutab kalgendi nõrutamise aeg. Tekstuur on elastne, ühtlane ja küllaltki tihke, mis lõikamisel ei lagune. Vähem nõrutatud kalgendist valmistatud sõir on pehmem. Seismisel muutub toote tekstuur tihkemaks ja tekib koorik.

Lõhn ja maitse: tootele on iseloomulik nõrk rõõsa koore lõhn. Maitselt mahe, mõõdukalt soolane, piimhappebakteritest tulenev kergelt hapukas maitse. Tajutav on köömnemaitse.

Füüsikalised ja keemilised omadused

1)	Rasvasisaldus oleneb suuresti kasutatava tooraine koostisest ja võib varieeruda vahemikus 5–30 %.

2)	Kuivainesisaldus oleneb rasvasisaldusest ning toote edasisest töötlemisest. Töötlemata toote puhul peab kuivainesisaldus olema vähemalt 30 %, küpsetatud sõira kuivainesisaldus on suurem, kuid mitte üle 60 %.

3)	Soolasisaldus 1,0–2 %

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Sõir“ valmistamiseks kasutatav tooraine pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast, v.a köömned ja sool. Või asemel võib kasutada selitatud võid.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Sõir“ valmistamise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

—	piima kuumutamine,

—	kohupiima lisamine, segu segamine ja kuumutamine,

—	kalgendi nõrutamine,

—	või lisamine, kuumutamine,

—	munade ja köömnete lisamine massile,

—	massi kuumutamine,

—	mass valatakse vormidesse ja lastakse tarduda.

Valmistamise erietappides, mis toimuvad vastavas geograafilises piirkonnas on lubatud järgnevad erandid:

1)	tehnoloogilistes etappides: kohupiimale enne kuumtöötlemist munade ja maitselisandite lisamine;

2)	järeltöötluse etappides toote säilivusaja pikendamiseks: sõira pinna hõõrumine soolaga; sõira küpsetamine ahjus.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Tootele „Sõir“ omase pehme struktuuri säilitamiseks ja pikema realiseerimisaja tagamiseks tuleb toode kindlasti pakendada tootmiskohas. Nii välditakse toote mikrobioloogilist, keemilist ja füüsikalist saastumist.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Märgistusel on kohustuslik lisada registreeritud nimetuse ehk nimetuse „Sõir“ pakendil täpsustav info töötlemisviisi kohta, näiteks küpsetatud sõir.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab Eesti kaguosas asuvaid, ülejäänud Eestist eristuvaid kultuuripiirkondi Vana-Võromaad ja Setomaad, mis on täpselt määratletud ajalooliste piiride kaudu.

2019. aastal kehtiva haldusjaotuse järgi moodustavad Vana-Võromaa geograafilise piirkonna järgmised omavalitsused: Põlva maakonnast Kanepi vald, Põlva vald ja Räpina vald; Võru maakonnast Antsla vald, Rõuge vald, Võru vald, Võru linn ning Valga maakonnast Valga vallast järgmised külad: Iigaste, Korijärve, Väherü, Vilaski, Raavitsa, Kaagjärve, Pugritsa, Pikkjärve, Kirbu, Valtina, Lusti, Lüllemäe, Karula, Käärikmäe, Rebasemõisa, Koobassaare, Lepa, Ringiste, Lutsu, Koikküla, Koiva, Laanemetsa, Korkuna, Taheva, Tsirgumäe, Sooblase, Hargla, Kalliküla, Tõrvase. Setomaa geograafiline piirkond on haldusüksus Setomaa vald, mis asub Võru maakonnas.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Toote „Sõir“ teevad ainulaadseks piirkondlikel traditsioonidel põhinev valmistamisviis ja eriomane maitse. Geograafilise piirkonna eripäraga seostuvad sõira valmistamise oskused, mis on tuntud just antud piirkonnas. Sõira tehakse piirkonnas valdavalt samamoodi, nagu 19. sajandil – tootjad kasutavad oma peres või kogukonnas tuntud ja põlvest põlve edasi antud valmistamisviisi. Sõirameistri võtmetähtsusega oskuseks on kalgendumise protsessi tundmine: kohupiima kuumutamisel piimas tuleb visuaalselt jälgides õige hetk ära tunda, et vältida liigset kuumutamist. Nõrutatud kalgendist sõiramassi valmistamisel on samuti vajalikud kogemused ning eriteadmised segu ühtlasel kuumutamisel ning pideval segamisel, või, soola ja munade õigeaegsel lisamisel. Sõira tegu lõpeb kuuma, ühtlaseks segunenud massi valamisega vormidesse ning sõira tardumise-jahtumisega. Kogu sõirateo kui terviku tunnetamist õpitakse kogenud tegija kõrval. Sõira tegemise viisist, õigest ajastatusest sõltub nii sõira maitse kui tekstuur.

Tooraine päritolu oma tootmisest või teistelt piirkonna tootjatelt lähikonnast annab sõirategijale kindluse sõira lähtematerjali värskusest (ühe kuni kahe päeva vanusest piimast), et valminud sõir oleks omase maitse, aroomi ja tekstuuriga. Piirkonna sõiratootjad peavad oluliseks, et sõira tegemiseks kasutatav kohupiim valmistatakse samade tootjate poolt, kes teevad sõira, või kasutatakse kohupiima, mis on valmistatud samas piirkonnas.

5.2.   Toote eripära

Sõir on laagerdamata kohupiimajuust, mille tootmisel kasutatakse võid ja muna. Tootele „Sõir“ on iseloomulik elastne, ühtlane ja küllaltki tihke tekstuur, mis lõigates ei lagune. Maitselt on sõir maheda, mõõdukalt soolase ja kergelt hapuka maitsega. Tajutav on meeldiv köömnemaitse. Võrreldes Eestis müüdavate kohupiimast valmistatud laagerdamata keedujuustudega on sõir kollase värvusega, mille annab munade kasutamine.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul)

Seos toote „Sõir“ ja geograafilise piirkonna vahel põhineb toote mainel ja eriomasel maitsel, mis on tugevalt seotud tootmisviisi eripäraga (tooraine päritolu, valmistamise oskused) ning ajaloolise traditsiooniga. Tarbija ostab sõira selgete ootustega kindlale ning harjumuspärasele maitsele, mis tuleneb piirkonna sõiratootjate oskustest ja mida saab kogeda just selles geograafilises piirkonnas tehtud sõira süües.

Toodet „Sõir“ seob taotluses kirjeldatud geograafilise piirkonnaga ajalooline tava. Traditsiooniliselt valmistati sõira taludes käsitsi. Piim, sellest tehtud kohupiim ja või saadi oma talu lehmadelt, munad kanadelt ning köömned korjati nurmelt. Eestis on sõira tuntud ja tehtud ainult riigi kaguosas. Sõna „sõir“ on murdekeelset päritolu ja on algupäraselt esinenud vaid Kagu-Eesti kihelkondade keeleaineses. Kuigi 20. sajandi teisest poolest on sõira valmistatud ja söödud ka mujal Eestis (eeskätt koduse toiduna), on sellel endiselt oluline maine Vana-Võromaale ja Setomaale omase traditsioonilise toidu ja piirkondliku eritootena.

Sõira iseloomulikkusest geograafilisele piirkonnale annavad tunnistust arhiiviallikad, ajakirjandus, kokaraamatud.

Vanim sõira mainimine trükis ilmunud allikates on raamat-kalendris „Eesti rahva kalender 1853 aasta peale“, kus soovitatakse lehmapiimast teha kohalikku juustu sõir. Vanemas ajakirjanduses (artiklid perioodist 1907–1934), kirjeldavad piirkonda mujalt Eestist sattunud inimesed sõira kui sellele kandile iseloomulikku toitu. Sõira valmistamise, söömise ning sellega seotud kommete ja rituaalide kirjeldusi 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse Võromaal ja Setomaal on talletatud Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule arhiivis, Eesti Rahva Muuseumi ja Emakeele Seltsi arhiivides.

Sõir on piirkonnas läbi aegade olnud kodustes majapidamises tehtav toit, selle tööstusliku tootmise tava pole olnud järjepidev. Sõira toodavad täna peamiselt mikro- ja väiketootjad, seda ei valmistata suuremates piimatööstusettevõtetes. Sõir on müügil taluturgudel, laatadel, väiksemates kohalikes poodides, turismitaludes ja kohvikutes ning üksikutes poekettides. Mitmed ettevõtjad õpetavad sõira valmistamist ka töötubades.

Sõir on piirkonnale omase toidutootena jätkuvalt populaarne nii argi- kui pidupäevaroana. Seda müüakse ja tarbitakse lisaks piirkonna kultuuriüritustel, laatadel (näiteks Lindora laat, Uma Meki laat) ja kohalikku kultuuripärandit tutvustavatel sündmustel.

Setomaal Saatse muuseumis peetakse alates 2010. aastast igal suvel juunis sõirapäeva, mis toob kokku kohalikud sõirameistrid, kes viivad läbi ka töötubasid. Setomaa aasta suurimal ja tähtsamal pidustusel – Seto Kuningriigi päeval – korraldatakse sõirameistrite konkurssi ja valitakse parim sõirameister. 2019. aasta suvel tehti Võru linna 235. sünnipäevaks Võrumaa tootjate ühisel ettevõtmisel 106 kg (vanade mõõtühikute kohaselt 235 naela) kaalunud ja üle 4 meetri pikk suurim Eestis valmistatud sõir, mida pakuti linnarahvale ja külalistele maitsmiseks.

Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on 2010. aastal kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ministeerium/kaitstud-tahis-2019-09-soir-spetsifikaat.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) artikli 17 lõike 6 kohase muutmistaotluse avaldamine

(2021/C 46/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotlusele vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 (1) artiklile 27.

GEOGRAAFILISE TÄHISE TEHNILISE TOIMIKU MUUTMISE TAOTLUS

„Hamburger Kümmel“

ELi nr: PGI-DE-01972-AM01 – 28.9.2017

Muudatuse keel: saksa

Vahendaja

Saksamaa Liitvabariik

Vahendaja nimi:

Bundesverband der Deutschen Spirituosen-Industrie und -Importeure e. V. [Saksamaa piiritusjookide tööstusharu ja importijate ühendus]

Urstadtstraße 2

53129 Bonn

DEUTSCHLAND

Tel +49 228539940

E-post: info@bsi-bonn.de

Geograafilise tähise nimi

„Hamburger Kümmel“ / „Hamburg’s Kümmel“

Spetsifikaadi osad, mida muudatus puudutab

Kaitstud nimetus:	1. Nimetuse sünonüümne kirjapilt
Kontrolliasutuse nimi:	2. Kõrgeima kontrolliasutuse nime muutmine
Muud:	3. Kategooria muutmine

Muudatus

Tootespetsifikaadi muutmine, mis nõuab peamiste spetsifikaatide muutmist

Selgitused muudatuste kohta

1.   Nimetuse sünonüümne kirjapilt

Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (2) III lisas registreeritud geograafilisele tähisele „Hamburger Kümmel“ peaks valikuna olema lubatud ka sünonüümne geograafiline tähis „Hamburg’s Kümmel“.

2.   Pädeva kontrolliasutuse nimi

Vaba Hansalinna Hamburgi pädev kontrolliasutus on 1. juulist 2020 Behörde für Justiz und Verbraucherschutz (õigus- ja tarbijakaitseamet, varem tervise- ja tarbijakaitse amet).

3.   Muu (tootekategooria muutmine)

Muudatus on seotud tehnilise toimiku punktiga 1.1.2 (Kategooria), nimelt asjaoluga, et toote „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ klassifikatsiooni muudetakse määruse (EÜ) nr 110/2008 (edaspidi „piiritusjookide alusmäärus“) II lisa 32. kategooriast („Liköör“) 23. kategooriaks („Köömnemaitselised piiritusjoogid“).

Punktis 1.1.2 on kategooria nr „32. Liköör“ muudetud lihtsalt kategooriaks nr „23. Köömnemaitselised piiritusjoogid“. Kuigi kõikide toodete maitset ümardatakse jätkuvalt suhkruga, on erineva magususastmega toodete sortiment lai, seega ei ole minimaalset suhkrusisaldust kindlaks määratud. Lisaks on kavas pakkuda tooteid, mille suhkrusisaldus on alla 100 g valmistoote liitri kohta, kooskõlas Saksamaa valitsuse strateegiaga vähendada tulevikus valmistoiduainete suhkrusisaldust. Loomulikult on võimalik turustada tooteid, mille suhkrusisaldus on vähemalt 100 g valmistoote liitri kohta. Seetõttu ei kaasne kategooria muutmise ettepanekuga täiendavaid muudatusi tehnilises toimikus.

Registreeritud geograafiline tähis „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ on praegu loetletud piiritusjookide alusmääruse (praegu määrus (EÜ) nr 110/2008) III lisa kategoorias „Liköör“ (32. kategooria) peamiselt seetõttu, et algse piiritusjookide alusmääruse (nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) (3) kohane klassifikatsioon oli rangem. Nimetatud määruse kohaselt liigitati toode automaatselt likööride hulka, kui suhkrusisaldus oli vähemalt 100 g valmistoote liitri kohta.

Traditsiooniliselt turustati toodet „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ suhteliselt kõrge suhkrusisaldusega, mõnel juhul rohkem kui 100 g valmistoote liitri kohta. Esimese piiritusjookide alusmääruse klassifikatsioonisüsteemi kohaselt käsitatakse kõiki piiritusjooke, mille suhkrusisaldus on vähemalt 100 g valmistoote liitri kohta, õiguslikus mõttes automaatselt likööridena, sealhulgas käsitatakse likööridena jooke, mis on valmistatud köömnemaitselise piiritusjoogi valmistamise meetodil. Tootekategooria „köömnemaitselised piiritusjoogid“ kehtestati määruse (EMÜ) nr 1576/89 artikli 1 lõike 4 punktiga n ja nüüd on see loetletud määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa 23. kategoorias.

Määrusega (EÜ) nr 110/2008 loodi esmakordselt võimalus, et piiritusjookide tarnijad võivad ühe või mitme müüginimetuse all turustada üldnimetuse all müüdavaid ja rohkem kui ühe tootekategooria nõuetele vastavaid tooteid (vt kõnealuse määruse artikli 9 lõige 3).

Selleks et ära hoida olukorda, kus toode, mida varem turustati nime all „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“, jääks siis, kui määrus (EMÜ) nr 1576/89 15. detsembrist 1989 jõustus, selle kohaldamisalast välja, otsustas Saksamaa valitsus liigitada selle toote kategooriasse „Liköör“. Kui aastatel 2006 ja 2007 toimusid arutelud piiritusjookide määruse muutmise üle, ei kasutanud Saksamaa valitsus määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 9 lõikes 3 sätestatud uut võimalust klassifitseerida toode „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ kõnealuse määruse II lisa punkti 23. kategooriasse.

Köömnelikööri valmistamiseks segatakse tavaliselt alkohol, enamasti põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, suhkru ning lõhna- ja maitseühendite või -valmististega. Köömnemaitselise piiritusjoogi valmistamiseks aga maitsestatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol mitmesuguseid meetodeid kasutades looduslike köömnetega. Köömnemaitselise piiritusjoogi puhul seisnevad kõige olulisemad maitsestamismeetodid köömnete leotamises teatud aja jooksul või leotamises koos sellele järgneva destilleerimisega.

Lisaks tähendabki traditsiooniline nimetus „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“, et toode on köömnemaitseline piiritusjook, st II lisa 23. kategooria toode, mitte köömneliköör kõnealuse lisa 32. kategooria tähenduses.

TEHNILISE TOIMIKU PEAMISED SPETSIFIKAADID

„HAMBURGER KÜMMEL / HAMBURG’S KÜMMEL“

ELi nr: PGI-DE-01972-AM01 – 28.9.2017

1.   Nimetus/Nimi

„Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“

2.   Piiritusjoogi kategooria

23. kategooria. Köömnemaitseline piiritusjook

3.   Piiritusjoogi kirjeldus

„Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ on toodetud Vabas Hansalinnas Hamburgis põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel köömnetega (Carum carvi L.) ja vajadusel ka muude maitset andvate koostisosadega.

Eriomadused (võrreldes sama kategooria muude piiritusjookidega):

alkoholisisaldus vähemalt 32 mahuprotsenti, mis on tootekategooria puhul sätestatud alkoholisisaldusest suurem. Sellest tulenevalt on köömnearoom lõhnas ja maitses palju tuntavam.

Lisaks köömnetele võib kasutada vaid muid looduslikke maitset andvaid koostisosi, nagu ürdid või vürtsid, sealhulgas looduslikud lõhna- ja maitseühendid ning -valmistised.

Toidu lisaaineid, näiteks värvaineid, ei kasutata.

Füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused

Piiritusjoogi „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused peavad vastama alljärgnevatele nõuetele.

Füüsikalised ja keemilised nõuded

Alkoholisisaldus: vähemalt 32 mahuprotsenti

Organoleptilised nõuded

Selgus	:	selge
Värvus	:	värvitu või kergelt kollakas
Lõhn (aroom)	:	diskreetse, st õrna ja maheda kuni tugeva köömnelõhnaga
Maitse	:	mahe, tasakaalustatud, diskreetse kuni tugeva köömnearoomiga

4.   Asjaomane geograafiline piirkond

Piiritusjooki „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ toodetakse Vabas Hansalinnas Hamburgis.

Toote valmistamiseks kasutatud köömned ja muud koostisosad, nt põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol ja suhkur, ei pea enam pärinema Hamburgist ega selle ümbrusest.

5.   Piiritusjoogi valmistamise meetod

Traditsiooniliselt on piiritusjoogi „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ valmistamiseks kasutatud kahte erinevat meetodit. Neid meetodeid saab omavahel kombineerida.

Piiritusjooki „Hamburger Kümmel“ valmistatakse kas:

—	kuummeetodil, mis hõlmab vee, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, köömne (Carum carvi L.) ja vajaduse korral ka muu taimse aine ühe- või kahekordset destilleerimist; või

—	külmmeetodil, mis seisneb põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamises köömneõli või köömnedestillaadiga ning vajaduse korral muude looduslike lõhna- ja maitseühenditega.

Sellele järgneb:

—	säilitamine ja/või küpsemine (vastavalt vajadusele) sobivates mahutites;

—	magustamine suhkru või muu magusainega mitmesuguses vahekorras, kuni see sisaldab 100 g või rohkem suhkrut valmistoote liitri kohta, väljendatud invertsuhkruna;

—	magustatud segu redutseerimine (vajaduse korral) joomiseks sobiliku kanguseni vee lisamise teel;

—	filtreerimine (vajaduse korral);

—	villimine ning

—	märgistamine ja pakendamine.

Magustatud segu redutseerimine joomiseks sobiliku kanguseni vee lisamise teel, filtreerimine, villimine, märgistamine ja pakendamine (tootmisprotsessi viimased etapid) võivad toimuda ka väljaspool Vaba Hansalinna Hamburgi.

6.   Seos geograafilise piirkonnaga või päritolu

On tõendeid, et piiritusjooki „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ on Suur-Hamburgi piirkonnas toodetud alates 19. sajandist, ning seda toodetakse seal jätkuvalt.

Harilik köömen (Carum carvi L.) kasvas Suur-Hamburgi piirkonna niitudel metsikuna. Nüüd kasvatatakse köömnet põllukultuurina kogu Saksamaal ja ELi naaberliikmesriikides, kust seda saadakse piiritusjoogi „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ tootmiseks.

Lisaks on köömen Põhja-Saksamaa köögile eriomane maitsetaim. See soodustab teatavat laadi kapsatoitude seedimist. Juba 19. sajandi alguses avastati, et seda võib kasutada ka meeldiva maitsega piiritusjoogi valmistamiseks. Hamburgis ei leidu ilmselt ainsatki restorani, mille joogikaardil ei ole piiritusjooki „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“.

Lisaks pakutakse paljudes restoranides toite või eritooteid, milles üks koostisosa on „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“.

Tuntud otsingumootorisse termini „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ sisestamine annab vastuseks lingid paljudele veebisaitidele.

Piiritusjooki „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ nimetatakse mitteametlikult Hamburgi rahvusjoogiks. Hamburgi raekojas pakutakse seda kõikidel ametlikel puhkudel.

Piiritusjoogi „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ organoleptilised omadused põhinevad järgmisel:

—	Suur-Hamburgi piirkonnas ja naaberpiirkondades, näiteks Ida-Friisimaal ja Hollandis, kasvatatud või metsikult kasvanud köömnetaimed ning

—	alates 19. sajandi algusest kasutatud tootmismeetod, k.a hansa destilleerimiskunst.

Mõned piiritusjoogi „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ tootjad on kujundanud selle serveerimiseks eriklaasid. Need klaasid toetavad joogikogemust.

Lisaks kasutavad mõned piiritusjoogi „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ tootjad märgiseid, millel on kujutatud Hamburgi siluett või teatavad iseloomulikud vaated. Kohalikud elanikud ja turistid tunnevad seost linna ja selle kange tunnusjoogiga.

7.   Euroopa Liidu või riiklikud/piirkondlikud sätted

„Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ on registreeritud määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määrus) III lisas ja on seetõttu kaitstud geograafilise tähisena.

Samuti peab toode vastama ELi horisontaalsete toidualaste õigusnormide, ELi tootepõhiste piiritusjooke käsitlevate õigusaktide ja täiendavate riiklike õigusnormide (näiteks tuleb partii number märkida vastavalt partii identifitseerimise määrusele) nõuetele.

8.   Geograafilise tähise täiend

Lisaks võib geograafilist tähist „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ täiendada üksnes järgmisega.

a)

Geograafilise tähise „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ täiendite põhireegel: liidu kehtivate piiritusjooke käsitlevate õigusaktide kohaselt võib nimetust „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ täiendada üksnes järgmisega: — punktis b osutatud mõisted või — muud kui punktis b osutatud mõisted, mille puhul saab näidata, et need on olnud 20. veebruaril 2008 tavakasutuses.

b)

Täiendid koos muude mõistetega (laagerdumine ja kvaliteeditähised): — kui geograafilisele tähisele „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ lisatakse küpsemist, laagerdumist või ladustamist käsitlevad tähised (nt „alt“ või „alter“ (vana)), peavad tooted olema laagerdunud või ladustatud sobivates mahutites vähemalt kuus kuud; — kui geograafilisele tähisele „Hamburger Kümmel / Hamburg’s Kümmel“ lisatakse kvaliteediga seotud sõnad (nt „feiner“ (esmaklassiline) või „Tafel-“ (laua-)), peavad tooted olema märkimisväärselt kvaliteetsemad kui tavatooted. See võib olla tingitud näiteks sellest, et põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholiga segus on eriti palju köömneid või on kasutatud mahekasvatatud köömneid või eriti peenelt filtreeritud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või on alkoholisisaldus suurem kui tootekategooria „köömnemaitseline piiritusjook“ puhul sätestatud minimaalne alkoholisisaldus.

9.   Taotleja

Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft (BMEL) [föderaalne toidu- ja põllumajandusministeerium (BMEL)] Referat 414 (Wein, Bier, Getränkewirtschaft) [414. osakond (veini-, õlu- ja joogisektor)]

Rochusstraβe 1

D-53123 Bonn

DEUTSCHLAND

10.   Vahendajad

Bundesverband der Deutschen Spirituosen-Industrie und -Importeure e. V. [Saksamaa piiritusjookide tööstusharu ja importijate ühendus]

Urstadtstraße 2

53129 Bonn

DEUTSCHLAND

11.   Kontrolliasutused

Vabas Hansalinnas Hamburgis vastutab piiritusjookide tootjate kontrolli eest seitse piirkondlikku asutust.

Nende piirkondlike asutuste nimede kohta annab infot

Behörde für Justiz und Verbraucherschutz [õigus- ja tarbijakaitse amet]

Amt für Verbraucherschutz, Lebensmittelsicherheit und Veterinärwesen [tarbijakaitse, toiduohutuse ja veterinaaria osakond]

Billstrasse 80a (Turm)

20539 Hamburg

DEUTSCHLAND

Tel +49 40428370

E-post: lebensmittelueberwachung@justiz.hamburg.de

---

(1)  ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

(2)  ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(3)  ELT L 160, 12.6.1989, lk 1.