NÕUKOGU SOOVITUS

COVID-19 antigeeni kiirtestide ELis kasutamise ja valideerimise ning testitulemuste vastastikuse tunnustamise ühise raamistiku kohta

(2021/C 24/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 168 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

ELi toimimise lepingu artikli 168 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liidu tegevus hõlmab muu hulgas tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist, soodustab liikmesriikide koostööd selles valdkonnas ja vajaduse korral toetab nende tegevust.

(2)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikega 7, võtavad liidu meetmed arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Seega vastutavad ELi liikmesriigid COVID-19ga seotud testimisstrateegiate väljatöötamise ja rakendamisega, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamisega seotud otsuste tegemise eest, võttes seejuures arvesse riikide epidemioloogilist ja sotsiaalset olukorda ning testimise sihtpopulatsiooni.

(3)	15. aprillil võttis komisjon vastu suunised COVID-19 in vitro diagnostika testide ja nende toimivuse kohta (1) ning esitas kaalutlused testide toimivuse kohta ja soovitas, et enne COVID-19-testide kasutuselevõttu kliinilistes rutiinprotseduurides tuleks need valideerida.

(4)

15. juulil võttis komisjon vastu teatise „Lähituleviku tegevuskava, et tagada ELi tervishoiusüsteemi valmisolek COVID-19 puhanguteks“, (2) milles kinnitati, et lisaks muudele valmisoleku ja koordineeritud reageerimissuutlikkuse suurendamiseks võetavatele meetmetele on testimine on üks peamisi tegevusvaldkondi, millele liikmesriigid peavad keskenduma, ning teatises osutati konkreetsetele põhimeetmetele, mida järgnevatel kuudel rakendada.

(5)

28. oktoobril võttis komisjon vastu soovituse COVID-19ga seotud testimisstrateegiate, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta (3). Soovituses esitati riikidele suunised põhielementide kohta, mida tuleks arvesse võtta COVID-19ga seotud testimisstrateegiates, ning soovitused antigeeni kiirtestide kasutamise kohta.

(6)

18. novembril võttis komisjon vastu soovituse antigeeni kiirtestide kasutamise kohta SARS-CoV-2 nakkuse diagnoosimisel, (4) täpsustades kriteeriume, millest tuleb lähtuda antigeeni kiirtestide valimisel, antigeeni kiirtestide kasutamise asjakohaseid tingimusi, testijatega seotud üksikasju ning antigeeni kiirtestide ja testitulemuste valideerimist ja vastastikust tunnustamist. Kuigi antigeeni kiirtestid on odavamad ja kiiremad, on nende tundlikkus üldiselt väiksem kui RT-PCR-testidel.

(7)

Antigeeni kiirtestide turulelaskmise suhtes praegu kohaldatav õigusraamistik on direktiiv 98/79/EÜ (5). Direktiivi kohaselt peab tootja SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide kohta koostama tehnilise dokumentatsiooni, milles selgelt tõendatakse, et test on ohutu ja toimib tootja ettenähtud viisil, vastates seega direktiivi I lisas sätestatud nõuetele.

(8)

Alates 26. maist 2022 asendatakse direktiiv 98/79/EÜ määrusega (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta (6). Selle määruse kohaselt kehtivad antigeeni kiirtestide puhul seadme toimivusele rangemad nõuded ning põhjalik hindamine teavitatud asutuse poolt. Sellega saab vähendada täiendavaid jõupingutusi, mis on vajalikud kõnealuste testide valideerimiseks enne nende kasutamist osana riiklikest strateegiatest.

(9)

Tõhus testimine tagab siseturu sujuva toimimise, sest võimaldab võtta sihipäraseid isoleerimis- või karantiinimeetmeid. Oluline on vastastikku tunnustada teiste liikmesriikide sertifitseeritud tervishoiuasutuste poolt SARS-CoV-2 nakkuse suhtes tehtud testide tulemusi vastavalt nõukogu soovituse (EL) 2020/1475 (7) punktile 18, et hõlbustada piiriülest liikumist, kontaktide jälgimist ning ravi.

(10)

Võttes arvesse nõuet, et ELi kandidaatriigid ja potentsiaalsed ELi kandidaatriigid ning samuti riigid, kes on sõlminud ELiga lepingud, millega luuakse põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond (põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna riigid) peavad asjakohasel juhul oma õigusaktid ELi õigustikuga vastavusse viima ning asjaolu, et mõned neist riikidest osalevad ELi ühishangetes, võib käesolev nõukogu soovituse ettepanek neile riikidele huvi pakkuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Antigeeni kiirtestide kasutamine

Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust oma riikliku testimispoliitika määratlemisel, liikmesriigid:

1.

jätkavad antigeeni kiirtestide kasutamist, et suurendada oma üldist testimissuutlikkust, eelkõige seetõttu, et testimine on jätkuvalt keskse tähtsusega praeguse COVID-19 pandeemia ohjamisel ja leevendamisel, sest võimaldab haigestunutega kokkupuutunud isikud nõuetekohaselt ja piisavalt kiiresti kindlaks teha ning isolatsiooni- ja karantiinimeetmeid viivitama ja sihipäraselt rakendada;

2.

kaaluvad esmajoones antigeeni kiirtestide kasutamist juhul, kui nukleiinhappe amplifitseerimise testide, eelkõige RT-PCR-testide tegemise suutlikkus on väike või kui testitulemuste saamiseni kulub liiga palju aega, mistõttu kliiniline kasu puudub, nakatunud isikute kiire avastamine on takistatud ja väheneb kontaktide jälgimise mõju;

3.

tagavad, et antigeeni kiirteste teevad koolitatud tervishoiutöötajad või vajaduse korral muud koolitatud proovivõtjad kooskõlas riiklike normidega, järgides rangelt tootja juhiseid ja kohaldades kvaliteedikontrolli. Kui uuringud tõestavad, et teatud tingimustel võib testitav ise teha koolitatud tervishoiutöötaja või muu koolitatud töötaja asemel antigeeni kiirteste, võib kaaluda ka enesetestimist koos professionaalse juhendamisega või ilma selleta.

4.	koolitavad tervishoiutöötajaid ning proovide võtmise ja analüüsimisega tegelevaid töötajaid ning sertifitseerivad neid vajaduse korral, et tagada seeläbi piisav suutlikkus ja kvaliteetsete proovide kogumine;

5.	registreerivad antigeeni kiirtestide tulemused asjakohastes riiklikes andmekogumis- ja aruandlussüsteemides, kui see on teostatav;

6.

kaaluvad antigeeni kiirtestide kasutamist eelkõige järgmistes olukordades ja tingimustes: a) COVID-19 diagnoosimine sümptomite ilmnemise korral, olenemata olukorrast ja tingimustest: esimese viie päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist, mil viiruskoormus on suurim, tuleks kasutada antigeeni kiirteste. Haiglaravile võetud patsiente ja sotsiaalhoolekandeasutusse võetud isikuid, kellel on COVID-19ga kokkusobivad sümptomid, tuleks eelistatavalt testida vastuvõtul; b) kinnitatud haigusjuhtudega (lähedalt) kokkupuutunud isikud: kooskõlas kohaldatavate suunistega tuleks antigeeni kiirtest teha asümptomaatilisele nakatunuga kokkupuutunud isikule võimalikult kiiresti, soovitavalt seitsme päeva jooksul pärast kokkupuudet; c) nakkuskolded, haigusjuhtude varajane avastamine ja isoleerimine: selles olukorras on asjakohane korraldada nii sümptomaatiliste kui ka asümptomaatiliste isikute sõeltestimine; d) sõeltestimine suure riskiga piirkondades ja suletud asutustes, nagu haiglad, muud tervishoiuasutused, pikaajalise hoolduse asutused, nagu pansionaadid ja hooldekodud või puuetega inimeste hooldekodud, koolid, vanglad, kinnipidamiskeskused või varjupaigataotlejate, rändajate ja kodutute vastuvõtukohad. Korduvaid sõeltestimisi tuleks võimaluse korral teha iga 2–4 päeva järel ning vähemalt antigeeni kiirtestiga saadud esimese positiivse tulemuse kinnitamiseks tuleks teha RT-PCR-test.; e) epidemioloogilises olukorras või piirkonnas, kus positiivsete testitulemuste osakaal on suur või väga suur (nt > 10 %), võib kogu elanikkonda hõlmavaks sõeltestimiseks kasutada antigeeni kiirteste vastavalt riigisisesele pädevusele, kusjuures mõju hindamiseks on vaja koostada asjakohane hindamiskava, mida tuleb arvesse võtta. Sõeltestimine eeldab kordustestide tegemist konkreetsete ajavahemike järel. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus toetab liikmesriike, avaldades ajakohastatud suunised COVID-19 testimise kohta, milles kirjeldatakse kogu elanikkonda hõlmava testimise eeliseid ja probleeme ning antigeeni kiirtestide kasutamist sellise testimise korral;

7.	kehtestavad strateegiad, milles määratakse kindlaks, millal on vaja teha RT-PCR-test või teine antigeeni kiirtest, nagu on täpsustatud komisjoni 18. novembri 2020. aasta soovituses, ning millega nähakse ette piisavad vahendid kinnitavate testide tegemiseks;

8.

kohaldavad asjakohaseid bioohutusmeetmeid, mis hõlmavad piisavate isikukaitsevahendite kättesaadavust tervishoiutöötajatele ja teistele proovide kogumisega tegelevatele koolitatud töötajatele, eelkõige juhul, kui kogu elanikkonda hõlmava sõeltestimise raames kasutatakse antigeeni kiirteste ja kui on kaasatud märkimisväärne arv proovivõtjaid;

9.

jälgivad valdkonna arengut, mis on seotud SARS-CoV-2 nakkuse (8) kindlaksmääramiseks tehtavate muude nukleiinhappel põhinevate kiirtestidega ning seroloogiliste diagnostiliste testide ja mitmiktestide kasutuselevõtuga. Vajaduse korral kohandavad liikmesriigid testimisstrateegiaid ja lähenemisviise seoses antigeeni kiirtestide kasutamisega. Lisaks tuleks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toetusel hoolikalt jälgida ja arvesse võtta arengut seoses võimalusega, et patsient võtab ise proovi antigeeni kiirtesti jaoks, mis võimaldaks vähendada testimissuutlikkuse ja proovite võtmiseks koolitatud töötajate nappust;

10.

jätkavad testimisvajaduste seiret ja hindamist vastavalt epidemioloogilistele suundumustele ning riigi, piirkonna ja kohaliku omavalitsuse tasandi testimisstrateegias seatud eesmärkidele ja tagavad piisavad ressursid ja suutlikkuse, et nõudlusega sammu pidada. Antigeeni kiirtestide ja RT-PCR-testide valideerimine ja vastastikune tunnustamine

Antigeeni kiirtestide ja RT-PCR-testide valideerimine ja vastastikune tunnustamine

Liikmesriigid:

11.

lepivad kokku (ilma et see piiraks direktiivi 98/79/EÜ kohaldamist), et COVID-19 antigeeni kiirtestid, mida peetakse asjakohaseks kasutada punktis 6 kirjeldatud olukordades ja mis on kooskõlas riikide testimisstrateegiatega, kantakse COVID-19 antigeeni kiirtestide ühisloetellu, ning haldavad seda loetelu ja jagavad seda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja komisjoniga, (9) ning et testid a) kannavad CE-märgist; b) vastavad miinimumnõuetele ≥ 90 % tundlikkuse osas ja ≥ 97 % spetsiifilisuse osas. c) on valideeritud kasutamiseks COVID-19 puhul vähemalt ühes liikmesriigis kes on esitanud üksikasjalikud andmed vastavate uuringute metoodika ja tulemuste kohta (näiteks valideerimiseks kasutatud proovi tüüp, olukord, milles testi kasutamist hinnati, kas esines probleeme seoses nõutavate tundlikkuskriteeriumide või muude toimivusaspektidega);

12.

lepivad kokku, et punktis 11 osutatud ühisloetelu antigeeni kiirtestide kohta ajakohastatakse korrapäraselt, eriti kui tehakse kättesaadavaks uued sõltumatute kinnitavate uuringute tulemused ja turule jõuavad uued testid; Loetelu edasisel ajakohastamisel tuleks arvesse võtta ka seda, kuidas SARS-CoV-2 viiruse mutatsioonid võivad mõjutada konkreetsete antigeeni kiirtestide tõhusust, võimaldades kõrvaldada testid, mida ei peeta enam tõhusaks. Samuti tuleks jälgida SARS-CoV-2 viiruse mutatsioonide mõju RT-PCR-katsete tõhususele.

13.

jätkavad antigeeni kiirteste käsitlevate sõltumatute ja olukorraspetsiifiliste kinnitavate uuringute rahastamist, et võrrelda antigeeni kiirtestide toimivust nukleiinhappe amplifitseerimise testide, eelkõige RT-PCR-testide suhtes. Liikmesriigid peaksid kokku leppima selliste kinnitavate uuringute raamistiku, näiteks kirjeldades üksikasjalikult kasutatavaid meetodeid ning määrates kindlaks prioriteetsed valdkonnad ja tingimused, mille puhul kinnitavaid uuringuid nõutakse. Selline raamistik peaks vastama nõuetele, mida on kirjeldatud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tehnilistes suunistes antigeeni kiirtestide kohta (10). Liikmesriigid peaksid tagama, et võimaluse korral jagatakse täieliku valideerimise andmekogumeid, võttes arvesse asjakohaseid üldisi andmekaitsealaseid õigusakte;

14.	jätkavad koostööd ELi tasandil antigeeni kiirestide kliinilises praktikas kasutamisest saadavate andmete hindamisel, kaasa arvatud Euroopa tervisetehnoloogia hindamise võrgustiku ühismeetme ning muude võimalike tulevaste koostöömehhanismide kaudu;

15.	lepivad kokku teatavate antigeeni kiirtestide suhtes, mille puhul nad tunnustavad vastastikku rahvatervishoiu meetmetega seotud testide tulemusi, tuginedes punktis 11 osutatud ühisloetelus esitatud teabele;

16.	kaaluvad iga kord, kui ajakohastatakse punktis 11 osutatud loetelu, kas mõni antigeeni kiirtest tuleks eemaldada vastastikku tunnustatavate antigeeni kiirtestide valikust või sinna lisada;

17.	tunnustavad vastastikku sertifitseeritud tervishoiuasutuste poolt teistes liikmesriikides tehtud COVID-19 nakkuse RT-PCR testide tulemusi;

18.	antigeeni kiirtestide ja RT-PCR-testide tulemuste vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks, nagu on sätestatud nõukogu soovituse 2020/1475 punktis 18, lepivad kokku ühtses standardiseeritud andmekogumis, mis lisatakse katsetulemuste tõendite vormile.

19.	võtavad arvesse vajadust ja võimalust sealhulgas ajakulu ja hinda luua digiplatvorm, mida saab kasutada COVID-19 standardiseeritud testide sertifikaatide (nii antigeeni kiirtestide kui ka RT-PCR testide) autentsuse valideerimiseks ja asjakohaste arutelude tulemuste jagamiseks komisjoniga.

---

(1)  ELT C 122 I, 15.4.2020, lk 1.

(2)  COM(2020) 318 final

(3)  ELT L 360, 30.10.2020, lk 43.

(4)  ELT L 392, 23.11.2020, lk 63.

(5)  EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1.

(6)  ELT L 117, 5.5.2017, lk 176. Määruses on sätestatud üleminekuperiood, mis algab selle jõustumise kuupäeval (mai 2017) ja mille jooksul võib in vitro diagnostika meditsiiniseadmete vastavust hinnata kas määruse või direktiivi 98/79/EÜ alusel.

(7)  ELT L 337, 14.10.2020, lk 3.

(8)  Näiteks: RT-LAMP (pöördtranskriptsiooniga silmusvahendatud isotermiline amplifikatsioon), TMA (transkriptsiooniga vahendatud amplifitseerimine) ja CRISPR (klasterdatud regulaarsete vahedega lühikesed palindroomsed kordused).

(9)  Komisjoni andmebaas: JRC COVID-19 in vitro diagnostika vahendite ja katsemeetodite andmebaas

(10)  Võimalused COVID-19 antigeeni kiirtestide kasutamiseks ELis/EMPs ja Ühendkuningriigis. Stockholm, 19. november 2020. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC): Stockholm; 2020.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9984 — CIMIC/Elliott/Thiess)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/02)

27. november 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9984 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9911 — Voith/PCSH/TSA)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/03)

19. november 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult saksa keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu,

—	elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9911 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10034 — Pizarreño/Maderas Arauco/E2E JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/04)

18. jaanuar 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10034 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9892 — Leonardo/Thales/VSB)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/05)

2. detsember 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9892 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

21. jaanuar 2021

(2021/C 24/06)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2158
JPY	Jaapani jeen	125,72
DKK	Taani kroon	7,4395
GBP	Inglise nael	0,88625
SEK	Rootsi kroon	10,0825
CHF	Šveitsi frank	1,0773
ISK	Islandi kroon	156,80
NOK	Norra kroon	10,2513
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,094
HUF	Ungari forint	357,38
PLN	Poola zlott	4,5284
RON	Rumeenia leu	4,8740
TRY	Türgi liir	8,9555
AUD	Austraalia dollar	1,5635
CAD	Kanada dollar	1,5345
HKD	Hongkongi dollar	9,4245
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6853
SGD	Singapuri dollar	1,6081
KRW	Korea vonn	1 337,11
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,9988
CNY	Hiina jüaan	7,8552
HRK	Horvaatia kuna	7,5650
IDR	Indoneesia ruupia	17 009,04
MYR	Malaisia ringit	4,8997
PHP	Filipiini peeso	58,406
RUB	Vene rubla	89,6369
THB	Tai baat	36,389
BRL	Brasiilia reaal	6,4073
MXN	Mehhiko peeso	23,8443
INR	India ruupia	88,7220

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Arvamus, mille konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas oma 10. juuli 2020. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit AT.40410 – etüleen

Raportöör: Tšehhi Vabariik

(2021/C 24/07)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

(Juhtum AT.40410 – etüleen)

(2021/C 24/08)

Ettevõtjatele Westlake, (2)Orbia, (3)Clariant (4)ja Celanese (5)(edaspidi ühiselt „pooled“) adresseeritud otsuse eelnõus käsitletakse ELi toimimise lepingu artikli 101 üht ja pidevat rikkumist Belgia, Madalmaade, Prantsusmaa ja Saksamaa territooriumil ajavahemikus 26. detsembrist 2011 kuni 29. märtsini 2017. Otsuse eelnõus leitakse, et poolteks olevad ettevõtjad osalesid selles rikkumises, mis seisnes tundliku äri- ja hinnateabe vahetamises ning etüleeni ostmisega seotud hinnaelemendi kokkuleppimises.

10. juulil 2018 algatas komisjon poolte suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (6) artikli 11 lõike 6 kohase menetluse.

Pärast kokkuleppe sõlmimiseks peetud arutelusid (7)ja kokkuleppemenetluse ettepanekute saamist (8)kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (9) artikli 10a lõikega 2 võttis komisjon 7. veebruaril 2020 vastu pooltele adresseeritud vastuväited.

Pooled kinnitasid määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10a lõike 3 kohaselt vastuväidetele esitatud vastuses, et vastuväidetes oli arvesse võetud nende kokkuleppemenetluse ettepanekute sisu, ja lubasid seega jätkata kokkuleppemenetluses osalemist.

Otsuse 2011/695/EL artikli 16 kohaselt uurisin, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult vastuväiteid, mille kohta pooltel oli võimalus esitada oma seisukohad. Leian, et nii see tõesti on.

Seoses sellega ja võttes arvesse asjaolu, et pooled ei ole esitanud mulle taotlusi ega kaebusi, (10) olen seisukohal, et kõnealuse juhtumi puhul on poolte menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

---

(1)  Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) artiklile 16.

(2)  Westlake Chemical Corporation, Westlake Germany GmbH & Co. KG, Vinnolit GmbH & Co. KG ja Vinnolit Holdings GmbH (edaspidi koos „Westlake“).

(3)  Orbia Advance Corporation, S.A.B. de C.V. (kuni 5. septembrini 2019 oli juriidilise isiku nimi Mexichem S.A.B. de C.V.) ja Vestolit GmbH (edaspidi koos „Orbia“).

(4)  Clariant AG ja Clariant International AG (edaspidi koos „Clariant“).

(5)  Celanese Corporation, Celanese Services Germany GmbH ja Celanese Europe B.V. (edaspidi koos „Celanese“).

(6)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(7)  Kohtumised kokkuleppe sõlmimiseks toimusid ajavahemikus 18. septembrist 2018 kuni 12. novembrini 2019.

(8)  Pooled esitasid ametlikud taotlused kokkuleppe sõlmimiseks ajavahemikus 19. novembrist 2019 kuni 6. jaanuarini 2020.

(9)  Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18).

(10)  Otsuse 2011/695/EL artikli 15 lõike 2 kohaselt võivad kartellijuhtumit käsitleva menetluse pooled, kes osalevad arutelus kokkuleppe sõlmimiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 773/2004 artikliga 10a, pöörduda kokkuleppemenetluse igas etapis ärakuulamise eest vastutava ametniku poole, et tagada oma menetlusõiguste tõhus kasutamine. Vt ka komisjoni teatise 2008/C 167/01 (mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartellidega seotud otsuste puhul, mis on võetud vastu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklitele 7 ja 23) (ELT C 167, 2.7.2008, lk 1) punkt 18.

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

14. juuli 2020,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohase menetluse kohta

(juhtum AT. 40410 – etüleen)

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 4817 final all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2021/C 24/09)

Komisjon võttis 14. juulil 2020 vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes seejuures arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1.   SISSEJUHATUS

(1)

Komisjon võttis 14. juulil 2020 vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ühe ja pideva rikkumise kohta.

(2)

Rikkumine seisnes tundliku äri- ja hinnateabe vahetamises ning etüleeni ostudega seotud hinnaelemendi kokkuleppimises. Rikkumine toimus ajavahemikul 26. detsembrist 2011 kuni 29. märtsini 2017. Geograafiliselt hõlmas rikkumine Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) liikmesriikide Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Madalmaade territooriumi.

(3)

Otsus käsitleb etüleeni, mida ostetakse kaubaturult. See ei hõlma sisemisteks vajadusteks toodetud etüleeni, st etüleeni, mida tootjad toodavad ja kasutavad enda tarbeks.

(4)

Etüleen on värvitu tuleohtlik gaas, mida toodetakse toorbensiinist ja gaasist aurkrakkimise teel. Keemiatööstuses kasutatakse seda laialdaselt mitmesuguste keemiatoodete tootmiseks.

(5)

Etüleeni ostuhind sõltub muutlikest turuteguritest (näiteks toorainehinnad, pakkumise ja nõudluse suhe ning etüleeni kasutamine sisemisteks vajadusteks). Selleks et kajastada etüleeni tarnelepingute hinnavolatiilsuse riski ja luua võrdlusalus, mille põhjal määrata kindlaks etüleeni ostu-müügi hind, viidatakse eelkõige Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Madalmaade etüleeni tarnelepingutes sageli etüleeni kuupõhisele lepingujärgsele hinnale, millest on teatanud eraõiguslikud sõltumatud hinnateabeagentuurid.

(6)

Kuupõhine lepingujärgne hind ei ole etüleeni netohind, vaid teatavate etüleeni tarnelepingute hinnastamisvalemi osa, eelkõige Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Madalmaades. Seega mõjutab kuupõhine lepingujärgne hind otseselt etüleeni tegelikku ostuhinda, mida makstakse tehingute puhul, mis tehakse teatavate etüleeni tarnelepingute alusel eelkõige Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Madalmaades, ning teatavate etüleeni hetketurul tehtavate tehingute puhul.

(7)

Selleks et kehtestada etüleeni kuupõhine lepingujärgne hind konkreetseks eelseisvaks kuuks, tuleb sõlmida kaks eraldiseisvat, kuid identset kahepoolset lepingut (nn kokkulepped) kahe eri tarnijate ja ostjate paari vahel (s.o „2 + 2“ reegel), nagu on kirjeldatud põhjenduses 8.

(8)

Pärast seda, kui üks tarnija ja ostja paar on jõudnud järgmise kuu hinnas kokkuleppele, teatavad nad sellest eraõiguslikele sõltumatutele hinnateabeagentuuridele. Hinnateabeagentuurid teavitavad turgu sellest lepingust ehk nn esialgsest kokkuleppest. Pärast seda, kui mõni teine ostja ja tarnija paar on arveldanud sama hinnaga, saab sellest hinnast nende hinnateabeagentuuride avaldatud järgmise kuu kuupõhine lepingujärgne hind. Hinnateabeagentuurid võistlevad omavahel, et olla esimene, kes kuupõhise lepingujärgse hinna avaldab.

(9)

Äriühingud osalevad kuupõhise lepingujärgse hinna kokkuleppimises vabatahtlikkuse alusel. See tähendab, et kuigi mõned äriühingud võivad osaleda väga sageli, ei pruugi teised selles üldse osaleda. Samuti ei ole osalevatel äriühingutel kohustust edastada hinnateabeagentuuridele kogu asjakohast teavet. Kokkuleppe saavutamiseks peetavad läbirääkimised toimuvad tavaliselt pärast turuanalüütikute asjaomaste hinnaprognooside avaldamist eelneva kuu viimastel päevadel. Käesoleva otsuse adressaadid (edaspidi ka „pooled“ või eraldi „pool“) osalesid korrapäraselt igal kuul kokkuleppe sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel; nad olid ka kokkuleppeosaliste hulgas.

(10)

Otsus on adresseeritud järgmistele juriidilistele isikutele, kes moodustavad osa järgmistest ettevõtjatest (edaspidi „pooled“): a) Westlake Chemical Corporation, Westlake Germany GmbH & Co. KG, Vinnolit GmbH & Co. KG ja Vinnolit Holdings GmbH (edaspidi „Westlake“); b) Orbia Advance Corporation, S.A.B. de C.V. (2) ja Vestolit GmbH (edaspidi „Orbia“); c) Clariant AG ja Clariant International AG (edaspidi „Clariant“); d) Celanese Corporation, Celanese Services Germany GmbH ja Celanese Europe B.V. (edaspidi „Celanese“).

2.   JUHTUMI KIRJELDUS

2.1.   Menetlus

(11)

2016. aasta juunis taotles Westlake 2006. aasta leebema kohtlemise teatise (3) alusel kaitset trahvide eest seoses salajaste kontaktidega teiste etüleeni ostjatega EMPs. Pärast etteteatamata kontrolle taotles Orbia 23. mail 2017 leebema kohtlemise teatise alusel trahvide eest kaitset või teise võimalusena trahvide vähendamist. Clariant taotles 6. juunil 2017 leebema kohtlemise teatise alusel trahvide eest kaitset või teise võimalusena trahvide vähendamist. Celanese taotles 3. juulil 2017 leebema kohtlemise teatise alusel trahvide eest kaitset või teise võimalusena trahvide vähendamist.

(12)

10. juulil 2018 algatas komisjon poolte suhtes määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 kohase menetluse, et alustada nendega arutelusid kokkuleppe sõlmimiseks. Komisjoni ja poolte vahelised kohtumised ja kontaktid kokkuleppe sõlmimiseks toimusid ajavahemikus 2018. aasta septembrist kuni 2019. aasta novembrini. Seejärel esitasid kõik pooled ametliku taotluse sõlmida kokkulepe vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 (4) artikli 10 lõikele 2.

(13)

Komisjon võttis 7. veebruaril 2020 vastu pooltele adresseeritud vastuväited. Kõik pooled vastasid vastuväidetele, kinnitades, et need on vastavuses nende kokkuleppemenetluse ettepanekute sisuga, ja lubasid jätkata kokkuleppemenetluses osalemist.

(14)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas heakskiitva arvamuse 10. juulil 2020.

(15)

Komisjon võttis otsuse vastu 14. juulil 2020.

2.2.   Rikkumise kokkuvõte

(16)

Otsuses on kindlaks tehtud üks ja pidev rikkumine, mis seisnes tundliku äriteabe ja hinnastamisega seotud teabe vahetamises ning hinnaelemendi, nimelt kuupõhise lepingujärgse hinna kokkuleppimises Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Madalmaades etüleeni ostmiseks liidu liikmesriikides. Rikkumise eesmärk oli mõjutada kuupõhise lepingujärgse hinna läbirääkimisi ostjate kasuks, et osta etüleeni võimalikult madala hinnaga, mida müüjad „kokkuleppemenetluses“ aktsepteerivad. Pooled kooskõlastasid kahepoolsete kontaktide kaudu oma tulevast käitumist seoses kuupõhise lepingujärgse hinnaga, nende tulevase turukäitumisega kuupõhise lepingujärgse hinna „kokkuleppe“ sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel etüleeni müüjatega ning seisukohtadega turusuundumuste kohta, tehes seda kõike enne kuupõhise lepingujärgse hinna „kokkuleppe“ sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi ja nende ajal.

2.2.1.   Kestus

(17)

Poolte rikkumises osalemise kestus oli järgmine: Rikkumine Ettevõtja Algus Lõpp   Westlake 26.12.2011 29.6.2016 (5) Orbia 17.11.2015 28.3.2017   Clariant 26.12.2011 29.3.2017   Celanese 18.1.2012 28.3.2017

2.3.   Adressaadid

2.3.1.   Westlake

(18)

Vastutus rikkumise eest omistati solidaarselt ettevõtjatele Vinnolit GmbH & Co. KG (otsese osalemise eest ajavahemikus 26. detsembrist 2011 kuni 29. juunini 2016), Westlake Chemical Corporation (kui Vinnolit GmbH & Co. KG põhiemaettevõtja ajavahemikus 31. juulist 2014 kuni 29. juunini 2016), Westlake Germany GmbH & Co KG (kui Vinnolit GmbH & Co. KG kaudne emaettevõtja ajavahemikus 31. juulist 2014 kuni 29. juunini 2016) ja Vinnolit Holdings GmbH (kui Vinnolit GmbH otsene emaettevõtja ajavahemikus 26. detsembrist 2011 kuni 29. juunini 2016).

2.3.2.   Orbia

(19)

Vastutus rikkumise eest omistati solidaarselt ettevõtjatele Vestolit GmbH (otsese osalemise eest) ja Orbia Advance Corporation, S.A.B. de C.V. (kui Vestolit GmbH emaettevõtja) ajavahemikus 17. novembrist 2015 kuni 28. märtsini 2017.

2.3.3.   Clariant

(20)

Vastutus rikkumise eest omistati solidaarselt ettevõtjatele Clariant International AG (otsese osalemise eest) ja Clariant AG (kui Clariant International AG emaettevõtja) ajavahemikus 26. detsembrist 2011 kuni 29. märtsini 2017.

2.3.4.   Celanese

(21)

Vastutus rikkumise eest omistati solidaarselt ettevõtjatele Celanese Services Germany GmbH (otsese osalemise eest ajavahemikus 18. jaanuarist 2012 kuni 20. jaanuarini 2016), Celanese Europe B.V. (otsese osalemise eest ajavahemikus 21. jaanuarist 2016 kuni 28. märtsini 2017 ja kui Celanese Services Germany GmbH kaudne emaettevõtja ajavahemikus 18. jaanuarist 2012 kuni 20. jaanuarini 2016) ja Celanese Corporation (kui Celanese Services Germany GmbH ja Celanese Europe B.V. emaettevõtja) ajavahemikus 18. jaanuarist 2012 kuni 28. märtsini 2017.

2.4.   Parandusmeetmed

(22)

Otsusega kohaldatakse 2006. aasta suuniseid trahvide määramise kohta (6).

2.4.1.   Trahvi põhisumma

(23)

Kuna käesoleval juhul on tegemist ostukartelliga, võeti müügiväärtuse asemel arvesse ostuväärtust (Üldkohus kinnitas seda lähenemisviisi kohtuasjas T-222/17 (Recylex) seoses juhtumiga AT.40018 – autoakude ringlussevõtt).

(24)

Rikkumine ei hõlma poolte kõiki etüleenioste. See on seotud ostudega, mis tehti kuupõhise lepingujärgse hinnaga seotud hinnastamisvalemeid kasutades. Selle asjaolu arvesse võtmiseks käsitatakse ostuväärtusena seega nende etüleeni tarnelepingute alusel tehtud ostude väärtust, milles kasutati kuupõhisele lepingujärgsele hinnale tuginevat hinnastamisvalemit, ning kuupõhise lepingujärgse hinnaga ostusid, mille pooled tegid 2016. aastal (2015. aastal seoses Westlake’i trahvide eest kaitse saamise taotlusega) etüleeni hetketurul Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Madalmaades.

(25)

Võttes arvesse rikkumise laadi ja selle geograafilist ulatust, määratakse trahvi muutuvsumma ja trahvi täiendava summa protsendiks 15 % rikkumisega seotud ostuväärtusest.

(26)

Muutuvsumma korrutatakse olenevalt ettevõtjast ettevõtja rikkumises osalemise täis- või osa-aastate arvuga, et täielikult arvestada iga poole rikkumises osalemise tegelikku kestust. Rikkumise kestuse koefitsiendi arvutamisel võetakse aluseks kalendripäevade arv.

2.4.2.   Põhisumma kohandamine

(27)

Käesoleval juhul ei ole tuvastatud raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid, välja arvatud rikkumise kordumine Clarianti puhul. Clariant on varasemas juhtumis (AT.37773 – monokloroäädikhappe kartell) pannud toime kartellikokkuleppest tuleneva rikkumise. Seetõttu suurendatakse Clarianti trahvi põhisummat rikkumise eest 50 %.

2.4.3.   Trahvide määramise suuniste punkti 37 kohaldamine

(28)

Kooskõlas komisjoni hiljutise tavaga ostukartellide puhul (juhtum AT.40018 – autoakude ringlussevõtt) (7) suurendatakse hoiatava mõju tagamiseks trahve. Trahvi suurendamine tuleneb asjaolust, et kartelliosalised püüdsid hindu pigem alandada kui säilitada kõrgemaid hindu. On tõsi, et mida edukamad on ostukartelli liikmed ostuhinna alandamisel, seda väiksem on trahvi suuruse arvutamiseks kasutatav ostuväärtus.

(29)

Kuna käesoleval juhul on tegemist ostukartelliga, ei ole ostuväärtus tõenäoliselt asjakohane näitaja kõnealuse rikkumise majandusliku tähtsuse kajastamiseks. Seda ka seetõttu, et tavaliselt on tegutseva ettevõtja puhul ostuväärtus väiksem kui müügiväärtus, mistõttu on trahvi arvutamise lähtepunkt süstemaatiliselt madalam.

(30)

Seetõttu suurendas komisjon 2006. aasta trahvide määramise suuniste punkti 37 alusel kõigile pooltele määratud trahve 10 %.

2.4.4.   Käibest 10 % moodustava piirangu kohaldamine

(31)

Ükski määratud trahv ei ületa 10 % asjaomase poole ülemaailmsest käibest 2019. aastal.

2.4.5.   2006. aasta leebema kohtlemise teatise kohaldamine: trahvide vähendamine

(32)

Westlake oli esimene, kes esitas rikkumise kohta teavet ja tõendeid, mis vastasid 2006. aasta leebema kohtlemise teatise punkti 8 alapunkti a tingimustele. Seega antakse Westlake’ile selle rikkumisega seoses kaitse trahvide eest.

(33)

Orbia oli esimene ettevõtja, kes täitis 2006. aasta leebema kohtlemise teatise punktides 24 ja 25 sätestatud nõuded. Orbia esitas teatavaid väärtuslikke asjaomasest ajast pärit tõendeid, mis kinnitasid poolte osalemist rikkumises, ning tõendeid, mis andsid täiendavat taustteavet rikkumise, selle ulatuse ja eesmärgi, selles osalenud poolte ja asjaomase tööstusharu kohta. Teatav taotluses esitatud teave oli aga juba komisjoni valduses. Seetõttu vähendatakse Orbia trahvi rikkumise eest 45 % võrra.

(34)

Clariant oli teine ettevõtja, kes täitis 2006. aasta leebema kohtlemise teatise punktides 24 ja 25 sätestatud nõuded. Clariant esitas asjaomasest ajast pärit väärtuslikke tõendeid salajaste kontaktide kohta teiste kartelliliikmetega. Ta esitas ka kinnitavaid tõendeid ja üksikasjalikku teavet rikkumise tausta ja asjaomase tööstusharu kohta, mis kinnitas rikkumise olemasolu komisjoni tuvastatud ajavahemiku jooksul. Seetõttu vähendatakse Clarianti trahvi rikkumise eest 30 % võrra.

(35)

Celanese oli kolmas ettevõtja, kes täitis 2006. aasta leebema kohtlemise teatise punktides 24 ja 25 sätestatud nõuded. Celanese esitas tõendid salajaste kontaktide kohta teiste rikkumises osalenud pooltega. Ta esitas ka üksikasjaliku teabe varasemate sündmuste ja uuritud tegevuse üksikasjade kohta. Lisaks esitas ta teavet asjaolude kohta ja kinnitavad tõendid, mis sisaldasid täiendavat taustteavet rikkumise ja teiste rikkumises osalenud poolte jätkuva osalemise kohta. Seetõttu vähendatakse Celanese trahvi rikkumise eest 20 % võrra.

2.4.6.   Kokkuleppemenetlust käsitleva teatise kohaldamine

(36)

Kokkuleppemenetlust käsitleva teatise kohaldamise tulemusena vähendati kõigile pooltele määratud trahve 10 % võrra. See trahvivähendus lisati leebemast kohtlemisest tulenevale kompensatsioonile.

3.   KOKKUVÕTE

(37)

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 kohaselt määrati rikkumise eest järgmised trahvid: a) ettevõtjatele Vinnolit GmbH & Co. KG, Vinnolit Holdings GmbH, Westlake Chemical Corporation ja Westlake Germany GmbH & Co. KG solidaarselt: 0 eurot; b) ettevõtjatele Orbia Advance Corporation, S.A.B. de C.V. ja Vestolit GmbH solidaarselt: 22 367 000 eurot; c) ettevõtjatele Clariant International AG ja Clariant AG solidaarselt: 155 769 000 eurot; d) ettevõtjatele Celanese Services Germany GmbH, Celanese Europe B.V. ja Celanese Corporation solidaarselt: 66 484 000 eurot; e) ettevõtjatele Celanese Europe B.V. ja Celanese Corporation solidaarselt: 15 823 000 eurot.

---

(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 411/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).

(2)  Kuni 5. septembrini 2019 oli juriidilise isiku nimi Mexichem S.A.B. de C.V.

(3)  ELT C 298, 8.12.2006, lk 17.

(4)  ELT L 123, 27.4.2004, lk 18.

(5)  Trahvide eest kaitse saamise taotluse esitamise kuupäev.

(6)  ELT C 210, 1.9.2006, lk 2.

(7)  Nagu on kinnitatud Üldkohtu kohtuotsuses T-222/17, Recylex S.A. Fonderie et Manufacture de Métaux S.A. ja Harz-Metall GmbH vs. komisjon, ECLI:EU:T:2019:356, punkt 124, ja kohtuotsuses T-240/17, Campine NV ja Campine Recycling NV vs. komisjon, ECLI:EU:T:2019:778, punktid 342–349.

Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 27. mai 2019. aasta koosolekul esialgse otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.8713 – Tata Steel / ThyssenKrupp / JV

Raportöör: Bulgaaria

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/10)

Tehing

1.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et tehing on ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses koondumine.

Olulisus liidu seisukohalt

2.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et tehing on ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 kohaselt ELi seisukohalt oluline.

Tooteturud

3.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud asjaomased tooteturud teatavate süsiniklehtterasest valmistoodete tootmise ja tarnimise valdkonnas, eelkõige sellega, et toodete pakendamiseks ette nähtud valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase turud on eraldi tooteturud.

4.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud asjaomased tooteturud teatavate süsiniklehtterasest valmistoodete tootmise ja tarnimise valdkonnas, täpsemalt järgmiste järeldustega: 4.1. autotööstusele tarnitavad kuumtsingitud terasetooted (edaspidi „autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras“) moodustavad muudeks otstarveteks tarnitavatest kuumtsingitud terasetoodetest eraldiseisva tooteturu, eelkõige tulenevalt nende piiratud asendatavusest nii nõudluse kui ka pakkumise poolel, muudest autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase nõudluse ja pakkumise eripäradest, mida on otsuses kirjeldatud, ja valitsevatest konkurentsitingimustest ([teave marginaalide kohta]) autotööstustest klientide ja muude kui autotööstustest klientide võrdluses; 4.2. igasugune autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras, olenemata sellest, kas seda tarnitakse autotööstuse algseadmete tootjatele otse või kaudselt, on osa samast asjaomasest tooteturust, mille sees on tõenäoliselt erinevusi.

Geograafilised turud

5.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud asjaomased geograafilised turud teatavate süsiniklehtterasest valmistoodete tootmise ja tarnimise valdkonnas, täpsemalt järgmiste järeldustega: 5.1. valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase turud hõlmavad kõige rohkem EMPd ja 5.2. autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase turg hõlmab kõige rohkem EMPd, kuid on tõendeid, et selles on EMP-siseseid erinevusi.

Konkurentsimõju hindamine

6.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi horisontaalse kooskõlastamata mõju tõttu järgmistes valdkondades: 6.1. pakendamiseks ette nähtud valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase tootmine ja tarnimine EMPs ja 6.2. autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase tootmine ja tarnimine EMPs.

Tõhususe kasv

7.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et ükski osaliste väitel saavutatava tõhususe kasvu aspekt ei vasta tõhususe kasvu kumulatiivsetele kriteeriumidele, milleks on tõendatavus, ühinemisest tingitus ja kasu tarbijatele.

Kohustused

8.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et lõplikud kohustused ei kõrvalda tõhusa konkurentsi märkimisväärseid takistusi järgmistes valdkondades: 8.1. pakendamiseks ette nähtud valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase tootmine ja tarnimine EMPs ja 8.2. autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase tootmine ja tarnimine EMPs.

9.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et lõplikud kohustused ei taga piisavalt võõrandatavate ettevõtete elujõulisust ega konkurentsivõimet.

Kokkusobivus siseturuga

10.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et sellest tulenevalt tuleks koondumine tunnistada vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 3 ja artikli 8 lõikele 3 ning EMP lepingu artiklile 57 siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks.

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

(Juhtum M.8713 – Tata Steel / ThyssenKrupp / JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/11)

---

(1)  Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) (edaspidi „otsus 2011/695/EL“) artiklitele 16 ja 17.

(2)  Ärakuulamise eest vastutav ametnik on pädev tegema otsuseid, mis käsitlevad tähtaja pikendamist seoses määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohase teavet taotleva otsusega, kuid otsuses 2011/695/EL puudub sarnane säte ühinemismääruse artikli 11 lõike 3 kohaste teabe taotlemise otsuste kohta. Küll aga oleks saanud Üldkohtult taotleda teabe taotlemise otsuste tühistamist.

(3)  Tata ja ThyssenKrupp vastasid teabe taotlemise otsustele vastavalt 4. ja 9. jaanuaril 2019.

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

11. juuni 2019,

millega tunnistatakse koondumine siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks

(Juhtum M.8713 – Tata Steel / ThyssenKrupp / JV)

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 4228 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/12)

Vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (1) eelkõige selle artikli 8 lõikele 3, võttis komisjon 11. juunil 2019 vastu otsuse ühinemisjuhtumi kohta. Otsuse täisteksti (esialgne) mittekonfidentsiaalne versioon on juhtumi autentses keeles kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=2.

1.   OSALISED

(1)

Indias asutatud Tata Steel Limited (edaspidi „Tata“) on mitmekülgne ettevõtja, kelle tegevusalad on söe ja rauamaagi kaevandamine ning terasetoodete tootmine ja nende müük kogu maailmas. Tata toodab ka ferrosulameid ja nendega seotud mineraale, samuti mõningaid muid tooteid, näiteks põllumajandusseadmeid ja laagreid.

(2)

Saksamaal asutatud ThyssenKrupp AG (edaspidi „ThyssenKrupp“) on mitmekülgne tööstuskontsern, kes toodab süsiniklehtterasest tooteid ning tegeleb materjalide tarnimise, liftitehnoloogia, tööstuslahenduste ja komponenditehnoloogiaga.

2.   TEHING

(3)

25. septembril 2018 sai Euroopa Komisjon ühinemismääruse artiklile 4 vastava teatise, mille kohaselt Tata ja ThyssenKrupp omandavad uue ühisettevõtja (edaspidi „JV“) (2) üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses. Ettevõtjaid Tata ja ThyssenKrupp nimetatakse edaspidi „teatise esitanud osalised“ või „osalised“ ning kumbagi eraldi „osaline“. Teatatud tehingut nimetatakse edaspidi „tehing.

3.   MENETLUS

(4)

Esimese etapi uurimise järel leidis komisjon, et tehingu kokkusobivus siseturuga tekitab tõsiseid kahtlusi, ja võttis 30. oktoobril 2018 vastu otsuse algatada ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohane menetlus.

(5)

13. veebruaril 2019 võttis komisjon vastu vastuväited, milles väljendas esialgseid kahtlusi. Teatise esitanud osalised vastasid vastuväidetele 27. veebruaril 2019.

(6)

1. aprillil 2019 esitasid teatise esitanud osalised ühinemismääruse artikli 8 lõike 2 kohased kohustused vastuväidetes nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks (edaspidi „1. aprilli 2019. aasta kohustused“).

(7)

2. aprillil 2019 algatas komisjon 1. aprilli 2019. aasta kohustuste turupõhisuse kontrolli.

(8)

23. aprillil 2019 esitasid teatise esitanud osalised muudetud kohustused (edaspidi „23. aprilli 2019. aasta muudetud kohustused“).

(9)

25. aprillil 2019 algatas komisjon 23. aprilli 2019. aasta muudetud kohustuste turupõhisuse kontrolli.

4.   KOKKUVÕTE

(10)

Komisjoni uurimise tulemusena ilmnes, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul, täpsemalt i) autotööstusele ette nähtud kuumtsingitud terasetoodete (edaspidi „autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras“) ning ii) pakendamiseks ette nähtud metallkattega ja lamineeritud terasetoodete tootmise ja tarnimise turul.

(11)

Teatise esitanud osaline esitas kohustused konkurentsiprobleemi lahendamiseks, kuid esitatud kohustused ei olnud konkurentsiprobleemide täielikuks ja püsivaks lahendamiseks piisavad või sobivad.

(12)

Seetõttu tunnistas komisjon tehingu ühinemismääruse artikli 2 lõike 3 ja artikli 8 lõike 3 ning EMP lepingu artikli 57 kohaselt siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks.

5.   SELETUSKIRI

5.1.   Asjaomased tooteturud

(13)

Artikli 8 lõike 3 kohane otsus käsitleb i) autotööstusele ette nähtud kuumtsingitud terasetoodete (edaspidi „autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras“) ja ii) pakendamiseks ette nähtud metallkattega ja lamineeritud terasetoodete tootmist ja tarnimist.

(14)

Autotööstuses kasutatavkuumtsingitud teras on kuumtsingitud süsiniklehtteras, mida tarnitakse autotööstuses kasutamiseks. Uurimine kinnitas, et nõudluse seisukohalt erineb autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras lihtsamast kuumtsingitud terasest (edaspidi „muuks kui autotööstusele ette nähtud kuumtsingitud teras“) eelkõige seetõttu, et autotööstusel on kliendina erilised ja sageli suuremad nõudmised kui paljudel muudel terasekasutajatel. Praktikas on autotööstuses kasutataval kuumtsingitud terasel tavaliselt väiksemad lubatud kõrvalekalded, kvaliteetsem pind, rangemad nõuded tsinkkattele ja rohkem kategooriaid kui muuks kui autotööstusele ette nähtud kuumtsingitud terasel. Lisaks tuleb selle tootmiseks kasutada kvaliteetset kuum- ja külmvaltsitud terast. Pakkumise seisukohalt kinnitas uurimine, et kõikidel tsinkimisliinidel ei saa autotööstuses kasutatavat kuumtsingitud terast toota ning autotööstuse klientide jaoks on vaja eraldi tootmisvõimet. Need hõlmavad ka kogu väärtusahela kontrollimist alates vedelast ja kuumvaltsitud terasest kuni tsinkimiseni – tingimus, millele vastab piiratud arv (integreeritud) pakkujaid. Seega on põhjendatud autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase turu määratlemine eraldi tooteturuna.

(15)

Pakketerast kasutatakse mitmesugustes pakendamislahendustes, nagu konservikarbid, värvipurgid, pihustid ja pudelikorgid. Selle lähtematerjal on külmvaltsitud süsiniklehtteras, mis kaetakse tinaga (valgeplekk) või kroomiga (elektrolüütiliselt kroomitud teras). Pakendamiseks ette nähtud lamineeritud teras saadakse valgepleki ja elektrolüütiliselt kroomitud terase edasise töötlemise tulemusena ning selle tootmiseks kaetakse lähtematerjaliks olev valgeplekk või elektrolüütiliselt kroomitud teras laminaatkattega. Komisjon on varem kaalunud valgepleki ja elektrolüütiliselt kroomitud terase turu käsitlemist eraldi turuna (kuid ei ole seda eraldi turuna määratlenud) ning praegune uurimine kinnitas, et need võib määratleda eraldi tooteturgudena. Samuti kinnitas uurimine, et pakendamiseks ette nähtud lamineeritud terase turg on eraldi turg. Komisjon teeb praeguses juhtumis järelduse, et pakendamiseks ette nähtud valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase turud on eraldi tooteturud.

5.2.   Asjaomased geograafilised turud

(16)

Kõige hiljutisemas pretsedendis (ArcelorMittal/Ilva) määratles komisjon süsiniklehtterase turud EMPd hõlmavatena, kuid möönis, et nende sees esineb geograafilisi erinevusi.

(17)

Uurimine kinnitas, et konkurentsitingimused ei ole maailmas ühetaolised ning maailma eri piirkonnad erinevad tarnijate kohaloleku poolest oluliselt.

(18)

Samuti näitas põhjalik uurimine sarnaselt pretsedendiga, et suurem osa Euroopa kliente hangib peamiselt EMPs asuvatelt tarnijatelt või veelgi kitsamast piirkonnast, mis asub nende tootmisrajatistele lähemal. See ei ole tingitud üksnes transpordikuludest, vaid ka hinnast sõltumatutest teguritest, nagu täitmisaeg ja sulandumine sujuvatesse täppisajastatud tarneahelatesse, tarnekindlus ja tehniline tugi.

(19)

Ülemaailmses kaubanduses kasutatakse teraseturgudel aina enam kaubandusmeetmeid, mis tekitavad lisatõkkeid. Paljud riigid on võtnud meetmeid (näiteks USA on kehtestanud tariifid suurema osa terast eksportivate riikide suhtes) või algatanud vastuseks sellistele meetmetele menetlusi impordivoogude piiramiseks. ELis on komisjon kehtestanud mitme toote suhtes dumpinguvastased tollimaksud ning võtnud kaitsemeetmeid vastuseks USA meetmetele. Need meetmed hõlmavad kõiki asjaomaseid süsiniklehtterasest tooteid. Need meetmed ning muude jurisdiktsioonide, näiteks Kanada, Türgi ja Euraasia Majandusliidu võetud või rakendatud meetmed ei ole mingil moel seostatavad üleilmsete turgudega. Vastupidi, nende eesmärk on neutraliseerida ebanormaalne imporditase, mida põhjustavad turumoonutused. Uurimine kinnitas, et kaubandustõkete kasvav arv suurendab teraseimpordi kulusid ja riske eelkõige selliste klientide jaoks nagu auto- ja pakendamistööstus, kus tarnekindlus, täitmisajad ja täppisajastatud tarneahelad on väga olulised.

(20)

Kokkuvõttes näitas põhjalik uurimine, et väljakujunenud pretsedendist ei ole põhjust kõrvale kalduda ning turud tuleks määratleda EMPd hõlmavana. Tõendeid geograafiliste erinevuste kohta autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase tootmise ja tarnimise turul ning impordi rolli igal tooteturul hinnatakse siiski osana konkurentsimõju analüüsist.

5.3.   Konkurentsimõju hindamine

5.3.1.   Horisontaalne kooskõlastamata mõju autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase tootmise ja tarnimise turul

(21)

Osaliste müügi osakaal autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase turust on [20–30] %, jäädes maha turuliidri ArcelorMittali turuosast. Ülejäänud konkurendid on palju väiksemad: Voestalpine ja Salzgitter omavad kumbki ligikaudu [10–20] % turuosa ning SSAB ja USSK on veel väiksemad. Impordi ja integreerimata ümbervaltsijate osakaal on ebaoluline ning kliendid peavad vertikaalset integratsiooni oluliseks.

(22)

Autotööstuses kasutatavat kuumtsingitud terast suudavad pakkuda vähesed ettevõtjad, sest kogu selle tootmisprotsessi ulatuses kehtivad kõrgemad kvaliteedinõuded, ning veel vähem on ettevõtjaid, kes pakuvad laia tootevalikut, mis hõlmab ka spetsiifilisi allsegmente, nagu ülitugev teras või laiad ja kvaliteetse pinnaga terasetooted väliste autoosade jaoks. Lisaks on vajalik suutlikkus tagada optimaalsed tarneahelad, lühike täitmisaeg ja õigeaegsed tarned. Lisaks teatavad turuosalised järjepidevalt kõrgest tootmisvõimsuse rakendamise astmest ja väga piiratud vabast tootmisvõimsusest kogu tööstusharus.

(23)

Tata turuosa on tõenäoliselt alahinnatud, sest tal on märkimisväärne tootmisvõimsus ja tegu on kasvava ettevõtjaga, kes teeb märkimisväärseid investeeringuid laienemisse ja oma turuosa suurendamisse, avaldades sellega ThyssenKruppile üha suuremat konkurentsisurvet. Ka teise etapi uurimine kinnitab, et osaliste vahel on tulenevalt nende tegevuspiirkonnast tihe konkurents mitmes autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase turu segmendis.

(24)

Ühinenud üksusel oleks vähe piiranguid hindade tõstmiseks, sest kõik väiksemad konkurendid Euroopas tegutsevad peaaegu täisvõimsusel. ArcelorMittalil (sh Ilva) on küll vaba tootmisvõimsust, kuid ta võidaks ka ise hinnatõusust ega oleks seega kuigi motiveeritud tootmismahtu suurendama. Seda toetab see, et kuigi tsingitud terase turul on nõudluse ja pakkumise vahe väike, on ArcelorMittal teatanud vahetuste vähendamisest ja võimalikust tehaste sulgemisest.

(25)

Mitu autotööstusettevõtjat, sealhulgas suurtootjad, väljendasid muret tehingu mõju pärast hindadele ning mõni ka selle mõju pärast innovatsioonile. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tõendid tunduvad neid väiteid kinnitavat.

5.3.2.   Horisontaalne kooskõlastamata mõju metallkattega ja lamineeritud pakketerase tootmise ja tarnimise turul

(26)

Pakketerase turud (valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase turg, mis on igaüks eraldi tooteturg) EMPs on juba enne tehingut väga koondunud. Ainsad tootjad EMPs on ArcelorMittal, ThyssenKrupp, Tata Steel ja väiksemal määral USSK. USSK on teistest pakkujatest palju väiksem, tegutseb üksnes valgepleki turul ega paku kogu tootevalikut. Tehing tooks seega EMP pakketerase turul kaasa täieliku tootevaliku pakkujate duopoli (ja lamineeritud terase turul monopoli).

(27)

Kuigi tooteid imporditakse ka väljastpoolt EMP riike, ei pea kliendid seda toimivaks alternatiiviks, sest see ei taga sellist kvaliteeti ja täitmisaega, nagu kliendid vajavad näiteks konservikarpide puhul. Samuti on hiljuti toimunud kaubanduses muutused, mis on väljastpoolt EMPd ostmise tarnekindluse poolest raskemaks teinud.

(28)

Pärast tehingut oleks ühinenud üksuse koondmüügi osakaal [40–50] %, millele järgneks ArcelorMittal. Tootmisvõimsusest oleks ühinenud üksuse osakaal [60–70] %. Lisaks ArcelorMittalile jääb turule ka Slovakkias asuv USSK, kuid tema suutlikkus on piiratud ning kliendid peavad teda nõrgemaks konkurendiks ja parimal juhul piirkondliku tähtsusega turuosaliseks.

(29)

Elektrolüütiliselt kroomitud terase turule jääks ühinemise järel kolme Euroopa pakkuja asemel kaks. Ühinenud üksus oleks ArcelorMittali järel teine ja tema müügi osakaal oleks [30–40] %. Komisjoni tururekonstruktsiooni kohaselt oleks ühinenud üksus tootmisvõimsuse poolest [40–50] %-ga turuliider.

(30)

Lamineeritud pakketerase valdkonnas on osalised ainsad tootjad EMPs. Ühinemise tulemus oleks tegelik monopol.

(31)

Osalised ja ArcelorMittal pakuvad täielikku tootevalikut ja neil on head võimalused EMP klientide vajaduste rahuldamiseks. Seevastu USSK ja EMP-välised pakkujad on nõrgemad konkurendid ja avaldavad üksnes piiratud konkurentsisurvet ning USSK-l on piiratud määral vaba tootmisvõimsust. Pärast tehingut oleks klientidel piiratud valik tarnija vahetamiseks (st ühinenud üksuse ja ArcelorMittali vahel). Enamik kliente arvab, et hinnad tõusevad, ning osa kliente on selles küsimuses aktiivselt rahulolematust väljendanud ja kaebusi esitanud.

5.3.3.   Järeldus

(32)

Otsuses jõutakse seetõttu järeldusele, et teatatud koondumine takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul, täpsemalt autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase ning metallkattega ja lamineeritud pakketerase tootmise ja tarnimise turul.

5.3.4.   Osaliste esitatud kohustused

(33)

Selleks et lahendada eespool nimetatud konkurentsiprobleemid autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase ning metallkattega ja lamineeritud pakketerase turgudel, esitasid osalised allpool kirjeldatud kohustused.

(34)

Teatise esitanud osalised kohustusid võõrandama mitu tootmisahela hilisemates etappides tegutsevat töötlemistehast nii metallkattega ja lamineeritud pakketerase kui ka autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase valdkonnas sõltumatu(te)le ostja(te)le, kui komisjon selle heaks kiidab. Tulenevalt nõudest, et ostja oleks mõlemal juhul eelnevalt teada, olid osalised kohustatud ootama kavandatud tehinguga seni, kuni nad ise või võõrandamise usaldusisik on sõlminud mõlema võõrandatava ettevõtte siduva müügilepingu ning komisjon on ostja(d) ja müügitingimused heaks kiitnud.

(35)

Pakketerase valdkonnas hõlmasid võetud kohustused Tata pakketerase tootmisvarasid Trostres (Ühendkuningriik, edaspidi „Trostre tehas“) ja Duffelis (Belgia, edaspidi „Duffeli tehas“, ühiselt „pakketerase ettevõte“). Pakketerase ettevõte hõlmas pakendamiseks ette nähtud valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase toimivat tootmisvõimsust. Trostre tehasel on võimsused sisendmaterjaliks oleva kuumvaltsitud terase söövitamiseks ja külmvaltsimiseks. Viimistlusetapis hõlmab see ühte elektrolüütiliselt kroomitud terase liini, kahte valgepleki liini ja ühte lamineerimisliini. Duffeli tehases on üks lamineerimisliin.

(36)

Kohustused ei hõlmanud tootmisvarasid külmvaltsimisele eelnevate tootmisetappide jaoks (nagu kuumvaltsimine või vedela terase tootmine), küll aga võimalust sõlmida kuumvaltsitud rullide kümneaastane „kulud pluss“-tarneleping, kui ostja seda soovib. Trostre tehase lähtematerjaliks olev teras tuleb praegu Port Talbotis asuvast Tata tehasest ning Duffeli tehase lähtematerjal tuleb Trostre tehasest.

(37)

Samuti kohustusid osalised looma tinghoiukonto, mida ostja saaks kasutada tootmisvõimsuse laiendamise, teadus- ja arendusüksuse lisamise ja pakketerase ettevõtte muu täiustamise rahastamiseks.

(38)

Selleks ajaks, kuni pakketerase ettevõte tootmisvõimsuse suurendamiseks tehtavad investeeringud lõpule viib (kasutades tinghoiust), pakkusid osalised võimalust sõlmida ostjaga leping, mille kohaselt osalised toodavad pakketerase ettevõttele töötlemislepingu alusel või tarnivad talle (või nii toodavad kui ka tarnivad) aastas teatava koguse pakketerase valmistooteid. Leping sõlmitaks pakketerase ettevõttega kuni kolmeks aastaks „kulud pluss“ tingimustel.

(39)

Osalised kohustusid tegema majanduslikult mõistlikke jõupingutusi selleks, et ergutada oma olemasolevaid kliente pakketerase ettevõtte klientideks hakkama.

(40)

Lisaks kohustusid osalised pakkuma tarnimiseks mitut üleminekulahendust, sealhulgas i) kolmeaastane leping kuumvaltsitud rullide tarnimiseks (juhuks kui kümneaastast tarnelepingut ei sõlmita), ii) kolmeaastane leping polümeerkile tarnimiseks (lamineeritud pakketerase tootmiseks) ja iii) mitmesuguste muude teenuste osutamine kuni 18-kuulise üleminekuperioodi jooksul, sealhulgas Tata IJmuideni tehase katsevahendite kasutamise teenus.

(41)

Tata IJmuideni tehases paiknevad ühised töötajad ning ühised katse- ja uurimisvahendid oleksid pakketerase ettevõttest välja jäänud.

(42)

Autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase suhtes võetud kohustused hõlmasid ThyssenKruppi tehast Saguntos (Hispaania, edaspidi „Sagunto tehas“) ja Tata tehast Ivôz-Ramet’s (Belgia, edaspidi „Segali tehas“, ühiselt „autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase ettevõte“). Nii Sagunto tehases kui ka Segali tehases on üks tsinkimisliin tsingi ja tsink-magneesiumiga kaetud autotööstuse kuumtsingitud terase tootmiseks ning üks viimistlus-/kontrolliliin.

(43)

Autotööstuse kuumtsingitud terase ettevõte ei hõlmanud tootmisvarasid külmvaltsitud rullide ja neile tootmisahelas eelnevate sisendmaterjalide tootmiseks. Selle asemel hõlmas see võimalust sõlmida vajamineva külmvaltsitud lähtematerjali kümneaastane „kulud pluss“-tarneleping, kui ostja seda soovib.

(44)

Lisaks kohustusid osalised looma tinghoiukonto, mida ostja saab kasutada Sagunto tehase täiustamise ja ajakohastamise rahastamiseks.

(45)

Samuti kohustusid osalised pakkuma tarnimiseks mitut üleminekulahendust, sealhulgas i) kolmeaastane leping külmvaltsitud rullide tarnimiseks (juhuks kui kümneaastast tarnelepingut ei sõlmita) ja ii) 18-kuulise üleminekuperioodi jooksul vajalike teenuste osutamine kõikide olemasolevate kokkulepete raames, mille kohaselt osalised või nende sidusettevõtjad tarnivad tooteid või osutavad teenuseid kuumtsingitud terast kasutavatele autotööstuse ettevõttele.

(46)

ThyssenKruppi Duisburg Northi tehases ja Tata IJmuideni tehases paiknevad ühised töötajad ning ühised katse- ja uurimisvahendid tuli kuumtsingitud terast kasutavast autotööstuse ettevõttest välja arvata.

5.3.5.   Hinnang esitatud kohustustele

Autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras

(47)

Seoses autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terasega leiab komisjon, et 23. aprilli 2019. aasta parandusmeetmete ettepanek ei kõrvaldanud tehinguga tekitatud olulisi takistusi tõhusale konkurentsile. See on tingitud on tootmisvarade suurusest, kasutusvaldkonnast ja geograafilisest asukohast ning integreerituse puudumisest tootmisahela eelnevate etappidega.

(48)

Autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase ettevõtte osakaal tehingust tulenevas nimivõimuse suurendamises oleks üksnes ligikaudu 40 % osaliste kattuvatel tegevusaladel autotööstuse kuumtsingitud terase valdkonnas EMPs ning hõlmaks üksnes kahte autotööstuse kuumtsingitud terase tootmisliini nendest enam kui kümnest liinist, mis osalistele EMPs kuuluvad.

(49)

Lisaks on mõlemal võõrandamiseks pakutud liinil tehnilisi piiranguid (näiteks piiratud võime toota kuumtsingitud terast laiemate ribadena ja väga suure tõmbetugevusega). Samuti tarnib Sagunto tehas olulise osa oma toodangust väljapoole seda keskust, kus asub suurem osa autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase nõudlusest EMPs.

(50)

Neid järeldusi kinnitasid ka turupõhisuse kontrolli tulemused. Suurem osa vastanud klientidest, kes seisukoha võtsid, ei pidanud parandusmeetmeid sobivaks ega piisavaks, et kõrvaldada tulemuslikult komisjoni tuvastatud konkurentsiprobleem autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase valdkonnas EMPs.

(51)

Autotööstuste klientide (eriti algseadmete valmistajate) vastustes peeti väga sageli probleemiks ka seda, et autotööstuses kasutatavat kuumtsingitud terast käsitlev parandusmeetmete ettepanek ei hõlmanud tootmisahela eelnevate etappide tootmisvõimsusi.

Metallkattega ja lamineeritud pakketeras

(52)

Metallkattega ja lamineeritud pakketerase suhtes leiab komisjon, et 23. aprilli 2019. aasta parandusmeetmete ettepanek ei kõrvaldanud tehinguga tekitatud olulisi takistusi tõhusale konkurentsile. See on tingitud tootmisvarade suurusest, kasutusvaldkonnast ja geograafilisest asukohast, aga ka ebaselgusest kavandatud investeeringute suhtes ning integreerimise puudumisest tootmisahela eelnevate etappidega.

(53)

Tehing suurendaks märkimisväärselt turu juba niigi suurt koondumist nii tootmisvõimsuse kui ka EMPs toimuva müügi poolest. Valgepleki valdkonnas oleks ühinenud üksuse müügi osakaal [30–40] % ja tootmisvõimsuse osakaal [50–60] %, samal ajal kui pakketerase ettevõtte müügi osakaal oleks üksnes [5–10] % ja tootmisvõimsuse osakaal [5–10] %. Ainsaks suureks konkurendiks jääks ArcelorMittal ning turu struktuuris toimuks parandusmeetmele vaatamata ikkagi kolme osalise sisuline asendumine duopoliga.

(54)

Komisjoni turupõhisuse kontrollile vastanud osutasid veel ka sellele, et võõrandamiseks pakutud tehastes valmistatud tooted on teatavatel juhtudel vähem kvaliteetsed kui osalistele jäävate tehaste tooted. Nad märkisid, et Trostre tehas vajab kvaliteediprobleemide lahendamiseks sageli Tata IJmuideni tehase abi.

(55)

Isegi kui pakutud investeeringud pakketerase ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisse ja muude aspektide täiustamisse oleksid edukad, ei korvaks need tehingu tulemusena suurenevat kattumist. Samuti leidis suurem osa seisukoha võtnud kliente, et kohustuste, sealhulgas tootmisvõimsuse suurendamiseks kavandatud investeerimiskohustuse maht ja ulatus ei ole piisavad, et tagada pakketerase ettevõtte elujõulisus ja konkurentsivõime.

(56)

Ettepanekukohane pakketerase ettevõtte laiendamine võtaks tõenäoliselt üsna palju aega. Seetõttu kohustusid osalised tootma pakketerast ajutiselt pakketerase ettevõtte eest töötlemislepingu alusel kulupõhistel või „kulud pluss“-tingimustel. Selles küsimuses ilmnes turupõhisuse kontrollist, et klientidel oli suuri kahtlusi selle suhtes, kas pakketerase ettevõte suudaks pakutud töötlemislepingu alusel osalistega edukalt hindades konkureerida.

(57)

Lisaks on tulenevalt Trostre tehase asukohast problemaatiline jõuda klientideni seal, kus osaliste tegevus mandri-Euroopas kattub. Seda illustreerib näiteks see, et tehase müük on tugevalt Ühendkuningriigi poole kaldu. Seevastu ThyssenKruppi Rasselsteini tehase müük on tunduvalt vähem kaldu ning jaguneb ühtlasemalt eri riikide vahel. Kui see on juba praegu nii, süvendaks Ühendkuningriigi võimalik lahkumine EMPst seda veelgi.

(58)

Lisaks tekitas eelnevate tootmisetappidega integreerituse puudumine märkimisväärset ebakindlust selle suhtes, kas pakketerase ettevõte toimiks sõltumatult osalistest või muudest tarnijatest pakendamiseks ette nähtud valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase turu oligopoolses struktuuris elujõulise ettevõttena. Kliendid rõhutasid ka seda, et metallkattega ja lamineeritud pakketerase tarnija jaoks on vertikaalne integratsioon väga oluline, selleks et omada kontrolli eelnevatest tootmisetappidest saadava vajamineva kvaliteetse sisendmaterjali üle. Seda sisendmaterjali kasutatakse ainult pakketerase tootmiseks ning turupõhisuse kontroll näitas, et terasetarnijad, kes ei tegutse pakketerase valdkonnas, ei tooda seda. Turupõhisuse kontrollist ilmnes ka see, et Euroopas puudub praegu vajamineva lähtematerjali kaubaturg, mis muudab pakketerase ettevõtte väga tõenäoliselt sõltuvaks EMP turgu valitsevatest pakketerase tootjatest.

(59)

Seetõttu jõudis komisjon oma otsuses järeldusele, et teatise esitanud osaliste esitatud kohustused ei ole tulemuslikud ega täielikud, sest need ei kõrvalda tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistust.

6.   JÄRELDUS

(60)

Eespool nimetatud põhjustel jõutakse otsuses järeldusele, et kavandatud koondumine takistab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulises osas.

(61)

Sellest tulenevalt tunnistatakse koondumine vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 3 ja artikli 8 lõikele 3 ning EMP lepingu artiklile 57 siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 (edaspidi „ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 354, 3.10.2018, lk 4.

Teave komisjonilt vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2020/1421

(2021/C 24/13)

Vastavalt nõukogu 1. oktoobri 2020. aasta otsuse (EL) 2020/1421 (Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta seoses ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) lisades ja ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkuleppele (ADN) lisatud eeskirjades tehtavate muudatustega) (1) artiklile 3 teatab komisjon, et asjaomaste organite vastuvõetud otsused on kättesaadavad järgmistel aadressidel:

https://treaties.un.org/doc/Publication/CN/2020/CN.438.2020-Eng.pdf,

https://treaties.un.org/doc/Publication/CN/2020/CN.461.2020-Eng.pdf ja

https://treaties.un.org/doc/Publication/CN/2020/CN.546.2020-Eng.pdf.

---

(1)  ELT L 329, 9.10.2020, lk 1.

Eriaruanne nr 2/2021

Haridusele antav ELi humanitaarabi: aitab abivajavaid lapsi, kuid peaks olema pikemaajaline ja jõudma rohkem tüdrukuteni

(2021/C 24/14)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati eriaruanne nr 2/2021 „Haridusele antav ELi humanitaarabi: aitab abivajavaid lapsi, kuid peaks olema pikemaajaline ja jõudma rohkem tüdrukuteni“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10105 — FSN Capital/Obton Invest/Obton Group)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/15)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10131 — Partners Group/Warburg Pincus/Ecom Express Private)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/16)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M. 10117 — A.P. Moller/APMH Invest/Faerch Group)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/17)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 24/18)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„SAINT-MONT“

PDO-FR-A0711-AM01

Teate kuupäev: 3.11.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Määratletud geograafiline piirkond

Riscle’i kommuun asendatakse märkega „Riscle (endine Riscle’i kommuun)“ pärast Riscle’i ja Cannet’ kommuuni ühendamist.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 6.

2.   Viinamarjasort

Viinamarjasorte täpsustatakse veini värvuse järgi.

Punaste ja roosade veinide viinamarjasortidele on lisatud kohandamiseks mõeldud sordid 'Manseng N' (tume) ja tume hiline viinamari. Need kaks kohalikku sorti Pürenee Piémonte’ist vastavad kliima- ja keskkonnatingimuste ning tehnoloogia arengule. Asjaolu, et hiline tume viinamarjasort küpseb hilja, ning selle piprane aroom ja siidised tanniinid kujutavad kliima soojenemise kontekstis endast trumpi. Lisaks ei ole see sort eriti tundlik hahkhallitusele. Tume 'Manseng N' pakub kindlasti huvi selle poolest, et selle alkoholi kogusisaldus on küpsena väiksem. Need kaks sorti võivad segudes taastada tasakaalu (rohkem aroomi ja vähem alkoholi).

Roosade veinide viinamarjasortide puhul lähevad täiendavad sordid 'Cabernet-Sauvignon' ja tume 'Fer N' üle peamisteks sortideks ning nende osakaal on suurem. Täiendavate viinamarjasortide loetellu lisatakse juba loetelus olevatele tumedatele sortidele 'Cabernet Franc N' ja 'Merlot N' järgmised heleda viinamarja sordid, mis olid sortide proportsioonide eeskirjades juba olemas, kuid mida ei olnud selles rubriigis nimetatud: 'Manseng B' (hele), 'Arrufiac B' (hele), 'Petit Courbu B' (hele), 'Courbu B' (hele), 'Petit Manseng B' (hele).

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

3.   Viinamarjasortide osakaalud põllumajandusettevõttes

Viinamarjasortide segude muutmise tulemusena kirjeldatakse proportsioone käsitlevaid eeskirju veini värvuse järgi.

Punaste ja roosade veinide puhul lisatakse proportsioonieeskirjad, milles käsitletakse kohandamiseks mõeldud uute sortide lisamist: „Kõigi täiendavate hiliste tumedate viinamarjasortide ja tumeda sordi 'Manseng N' osakaal on alla 5 %.“

Valgete veinide puhul kinnitatakse põhilist viinamarjasorti, suurendades viinamarjasordi minimaalset sisaldust 50 %-lt 60 %-le.

Lisatakse erisätted väikeste viinamarjaistanduste kohta: „Välja arvatud sätted, milles käsitletakse kohandamiseks mõeldud viinamarjasortide, nimelt tumeda hilise viinamarja ja tumeda 'Manseng N' osakaalu seoses kummagi värviga (valge või punane), ei kohaldata proportsioonieeskirju viinamarjakasvatajate suhtes, kes oma toodangust veini ei valmista ja kasutavad kontrollitud päritolunimetusega „Saint-Mont“ hõlmatud piirkonnas alla 1,5 hektari ühe värvi kohta ning kelle ettevõttes on asjaomase värvi puhul järgitud põhisortide osakaalu vähemalt 50 %.“ 98 % ettevõtjatest on nimelt koostööpartnerid. Nõue, et kõnealustel viinamarjakasvatajatel peavad nii väikestel maa-aladel olema esindatud kõik tootespetsifikaadis nimetatud viinamarjasordid, võib neid nõrgestada, sest neil on raske saavutada neid nii märkimisväärseid suhtarve oma maa-alal. Lisaks on olemas kollektiivne keldristruktuur, mis võimaldab täita segamiseeskirju vastavalt territooriumil esindatud viinamarjasortidele.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

4.   Viinapuude tüvedevaheline kaugus

Samas reas paiknevate viinapuude tüvede minimaalset vahekaugust vähendatakse 0,90 meetrilt 0,80 meetrile.

See meede võimaldab suurendada tihedust, vähendades tüvede minimaalset vahekaugust. Tiheduse suurenemisega kaasneb tihedam konkurents viinapuude vahel, neil areneb sügavamale ulatuv juuresüsteem, tänu millele tuleb paremini esile piirkonna eripära.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

5.   Maatüki maksimaalne koormus

Roosa veini maksimumkogus viiakse kooskõlla punase veini maksimumkogusega, vähendades seda 10 000 kg-lt hektari kohta 9 500 kg-le hektari kohta. Selle tulemusena käitatakse roosade ja punaste veinide maatükke samamoodi kontrollikavaga hõlmatud sätete, st maksimaalse keskmise koormuse ja saagikoristuse seisukohast. Kuna korjatav saagikogus on punase ja roosa veini puhul sama (9 500 kg), erinevad need kaks värvi ainult koristusmeetodi poolest.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

6.   Viinamarjakasvatusviisid

Säte „Et säiliksid mulla omadused, mis kujutavad endast piirkonna põhilist iseloomulikku tunnust, säilitatakse määratletud maatükkide ala hulka kuuluvaid maatükke ümbritsevatel ääristel taimkate.“ asendatakse järgmisega: „Keemiline umbrohutõrje nendel ääristel on keelatud.“ Muudatus tehakse selleks, et neid tavasid oleks võimalik paremini kontrollida.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

7.   Vanu viinapuid käsitlevad sätted

Et säilitada teatavad ajaloolise ja geneetilise väärtusega viinapuud, mida tuleks tõenäoliselt 2021.–2040. aastal välja juurida, kuna need ei vasta enam tootespetsifikaadis nõutavale istutustihedusele, on lisatud erisätted:

„Käesoleva spetsifikaadi heakskiitmise kuupäeval toimivad viinamarjaistandused, kus istutustihedus on alla 4 000 taime hektari kohta – mis ei vasta ühelegi ridade ja samas reas paiknevate taimede vahekauguseid käsitlevatest sätetest – ning mis on kantud kaitstud kontrollitud päritolunimetuse „Saint-Mont“ vanade viinamarjaistanduste registrisse, saavad kuni nende väljajuurimiseni saagi korjamisega seoses õiguse kontrollitud päritolunimetusele“. Vanade viinamarjaistanduste register vaadatakse igal aastal läbi vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

—	viinapuud on istutatud enne 1982. aastat;

—	viinapuid tuleb kasvatada „raamidel“ ja nii, et ridadevaheline ja toestatud lehestiku kõrgus peab olema vähemalt 0,6 korda ridadevaheline kaugus;

—	maatükkidel, millel istutustihedus on üle 3 600 taime hektari kohta, on maksimaalne saagikus 50 hl hektari kohta;

—	maatükkidel, millel istutustihedus on alla 3 600 taime ja üle 3 200 taime hektari kohta, on maksimaalne saagikus 45 hl hektari kohta;

—	maatükkidel, millel istutustihedus on alla 3 200 taime ja üle 2 600 taime hektari kohta, on maksimaalne saagikus 40 hl hektari kohta.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

8.   Viinamarjade suhkrusisaldus

Viinamarjasortide lisamise tulemusena täpsustatakse nende sortide suhkrusisaldus punaste ja roosade veinide puhul.

Hiline tume viinamari, tume 'Manseng N': 189 grammi suhkrut ühe liitri virde kohta punaste veinide puhul

Hiline tume viinamari, tume 'Manseng N': 180 grammi suhkrut ühe liitri virde kohta roosade veinide puhul

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

9.   Kokkusegamine

Lisatakse kohandamise eesmärgil kasutatavate sortide segamise eeskirjad roosade ja punaste veinide puhul: „Veinid on valmistatud segust, milles kummagi kohandamise eesmärgil kasutatava sordi, st tumeda hilise ja tumeda sordi 'Manseng N' osakaal on kuni 10 %.“

Punaste veinide segude puhul kinnitatakse uuesti sorti 'Tannat', suurendades miinimumprotsenti 50 %-lt 60 %-le.

Valgete veinide segude puhul kinnitatakse uuesti sorti 'Gros Manseng', suurendades miinimumprotsenti 50 %-lt 60 %-le.

Roosade veinide segudes:

—

eeskiri „Veinid valmistatakse segust, milles on vähemalt põhisort ja täiendavad sordid“ muutub eeskirjaks „Veinid valmistatakse segust, milles on vähemalt kaks põhisorti“. Mõne aastakäigu puhul ei sobi 'Tannat' eriti hästi roosa veini valmistamiseks (lahknevus fenoolse ja tehnoloogilise küpsuse vahel, raske on leida tasakaalu alkoholisisalduse ja happesuse vahel). 'Cabernet-Sauvignon' ja tume 'Fer N' on vastupidi väidetavalt roosa veini valmistamiseks kõige sobivamad (väiksem alkoholisisaldus). See uus segamiseeskiri annab roosade veinide valmistamisel suurema tegutsemisruumi.

—	Heledaid viinamarjasorte on üksikasjalikult kirjeldatud järgmiselt: „Veinid valmistatakse segust, milles heledate viinamarjasortide 'Manseng B', 'Arrufiac B', 'Petit Courbu B', 'Courbu B' ja 'Petit Manseng B' on kuni 10 %.“

—	Järgmised eeskirjad jäetakse välja: „Ükski sort segus ei ületada 70 %“ ja „Põhiviinamarjasort on segus ülekaalus“.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

10.   Aktiivsüsi

Söe kasutamine, mis varem oli keelatud, lubatakse reguleeritult ja piiratud ulatuses: „Roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe kasutamine lubatud veinivirde puhul 20 % ulatuses asjaomase veinivalmistaja vastava aasta saagist valmistatud roosa veini mahust.“ Eesmärk on keskenduda nende kasutamisel halvema organoleptilise või analüütilise kvaliteediga partiidele (eelkõige oksüdeerumisega seotud muutused aroomis), muutmata samas toote tüüpilisi omadusi.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

11.   Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

1. peatüki IX osa punkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse kuupäeva, mil veinid lastakse ringlusse volitatud ladustajate vahel, jäetakse välja.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

12.   Registripidamine

Vanade viinamarjaistanduste register lisatakse kohustuslike registrite loetellu, kuna on lisatud erisäte teatavate geneetilist huvi pakkuvate viinapuude maatükkide säilitamise kohta.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

13.   Loobumisdeklaratsioon, mis tuleb esitada

Tootmisest loobumist käsitlevat lõiku lihtsustatakse, et veinide värve ei oleks vaja eristada.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

14.   Peamised kontrollitavad punktid

Nn vanadel viinamarjaistanduste maatükkidel lisatakse dokumentide ja maapinna kontroll.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Saint-Mont

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Punased veinid

Punaste veinide puhul on minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 12 mahuprotsenti.

Iga veinipartii puhul, mis on valmis turustamiseks pakendamata või pakendatult, kehtib järgmine:

—	punaste veinide puhul ei ületa üldalkoholisisaldus pärast rikastamist 13,5 %;

—	punaste veinide puhul on õunhappesisaldus kuni 0,4 grammi liitri kohta;

—	fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni: — 3 grammi liitri kohta punaste veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on kuni 14 %; — 4 grammi liitri kohta punaste veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 %.

Üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Punastel veinidel on intensiivne värvus. Tavaliselt iseloomustab neid suus tugev maitse, milles on sageli punaste ja mustade marjade noote. Tanniinine konsistents muudab need veinid hästi säilivaks, tänu millele saavad need omandada sukaadide ja vürstide keerukaid lõhnabukette, tihti koos metsanootidega, mis on vaatides laagerdumise tulemus.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Valged ja roosad veinid

Valgete ja roosade veinide puhul on minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 11,50 mahuprotsenti.

Iga veinipartii puhul, mis on valmis turustamiseks pakendamata või pakendatult, kehtib järgmine:

—	valgete ja roosade veinide puhul ei ületa üldalkoholisisaldus pärast rikastamist 12,5 %;

—	fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni: — 4 grammi liitri kohta valgete ja roosade veinide puhul.

Üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Roosad veinid on mõnikord sügava värvusega ja nende lõhnale on tavaliselt iseloomulikud punaste marjade noodid. Tugev järelmaik suus teeb nendest harmoonilised veinid, mille rasvasus ja happesus on tasakaalus.

Valged veinid on väga aromaatsed, rasvased ja tasakaalustatud tänu viinamarjasordile 'Gros Manseng B' (hele).

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5.   Veinivalmistustavad

a.   Konkreetsed veinivalmistustavad

Konkreetne veinivalmistustava

—	Roosad veinid valmistatakse otsese pressimise teel.

—	Roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe kasutamine lubatud veinivirde puhul 20 % ulatuses asjaomase veinivalmistaja vastava aasta saagist valmistatud roosa veini mahust.

—	Punaste veinide puhul on lubatud kasutada subtraktiivseid rikastamismeetodeid ja maksimaalne osalise kontsentratsiooni määr kasutatud koguste suhtes on 10 %.

—	Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti punaste veinide puhul ning 12,5 mahuprotsenti valgete ja roosade veinide puhul.

Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maa- ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

Viljelustavad

—   Istutustihedus

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 2,50 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas võib olla 0,80–1,10 meetrit.

Neid sätteid ei kohaldata terrassidele istutatud viinapuude suhtes.

Terrassidele istutatud viinapuude puhul võib viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas olla 0,90–1,10 meetrit.

—   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viinapuud lõigatakse kas ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi meetodil või võrsete lühikeseks lõikamise meetodil (Royat’ nöörpuu vorm) maksimaalselt:

—	12 punga sordi 'Tannat N' (tume) puhul;

—	18 punga sortide 'Courbu B' (hele) ja 'Petit Manseng B' (hele) puhul;

—	muude sortide puhul 16 punga.

Olenemata kasutatavast lõikamismeetodist ei tohi viljakandvate oksade arv ühe viinapuu kohta värvumise etapis ületada:

—	10 sordi 'Tannat N' (tume) puhul;

—	16 sortide 'Courbu B' (hele) ja 'Petit Manseng B' (hele) puhul;

—	12 muude sortide puhul.

—	Niisutamine võib olla lubatud.

—	Sorti 'Tannat N' (tume) ja punaste veinide valmistamiseks mõeldud sorte korjatakse käsitsi.

b.   Maksimaalne saagikus

Punased veinid

63 hektoliitrit hektari kohta

Roosad veinid

68 hektoliitrit hektari kohta

Valged veinid

69 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja kääritamine toimub Gersi departemangu järgmiste kommuunide territooriumil või ühel osal sellest territooriumist.

Kommuunid, mille territoorium tervikuna kuulub geograafilisse piirkonda: Aignan, Arblade-le-Bas, Armous et Cau, Aurensan, Beaumarchès, Bernède, Bouzon-Gellenave, Castelnavet, Caumont, Corneillan, Couloumé-Mondebat, Courties, Fusterouau, Gazax et Baccarisse, Ju-Belloc, Labarthète, Ladevèze-Ville, Ladevèze-Rivière, Lannux, Lasserrade, Lelin-Lapujolle, Louslitges, Loussous-Débat, Lupiac, Margouët-Meymes, Maulichères, Peyrusse-Grande, Peyrusse-Vieille, Plaisance, Pouydraguin, Projan, Riscle (ancienne commune de Riscle), Sabazan, Saint-Aunix-Lengros, Saint-Mont, Saint-Pierre-d’Aubézies, Sarragachies, Tasque, Termes-d’Armagnac, Tieste-Uragnoux, Tourdun, Verlus.

Geograafilisse piirkonda osaliselt kuulvad kommuunid: Averon-Bergelle, Dému, Marciac, Seailles.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

'Arrufiac B' (hele) – 'Arrufiat'

'Cabernet franc N' (tume)

'Cabernet-Sauvignon N' (tume)

'Courbu B' (hele) – 'Gros Courbu'

'Fer N' (tume) – 'Fer Servadou', 'Braucol', 'Mansois', 'Pinenc'

'Gros Manseng B' (hele)

'Merlot N' (tume)

'Petit Courbu B' (hele)

'Petit Manseng B' (hele)

'Tannat N' (tume)

8.   Seos(t)e kirjeldus

Geograafiline piirkond asub ligikaudu 100 kilomeetri kaugusel ning võrdsel kaugusel Püreneedest lõunas ja Atlandi ookeanist läänes. See laiub Adouri oru ja selle jõe lisajõe Arros’ mõlemal küljel asuvatel nõlvadel.

Viinamarjaistandustega maatükid paiknevad laialipillutatult nõlvadel niisuguse põllumajanduspiirkonna südames, kus tegeldakse segaviljeluse ja loomakasvatusega ning kus on oluline koht maisikasvatusel.

See hõlmab 46 kommuuni territooriumi.

Temperatuurid, mis kokkuvõttes on leebed, on kogu geograafilises piirkonnas üsna ühtlased. Sademete hulk väheneb läänest itta tunduvalt, st 1 000 millimeetrilt aastas 800 millimeetrini aastas.

Suvi ja varasügis on soojad ja sageli kuivad, eelkõige tänu fööni tüüpi lõunatuulele, mis sel perioodil sageli puhub.

Geoloogiline substraat on mitmekesine. Läänes esinevad peamiselt nn punakaspruunid liivad (Sables Fauves) – tertsiaarajastu mereline moodustis, mille lõunapiir langeb kokku geograafilise piirkonna piiriga. Need on kaetud iidsete alluviaalsete liivaluidetega, mille kolluviaalsed veerised ulatuvad nõlvadele.

Idas kaovad punakaspruunid liivad ja asenduvad melassiga, mille paepangad domineerivad maastikul selgelt.

Sellel substraadil on järgmised mullad:

—	kas melassil välja kujunenud savi-lubjamullad

—	või happelised punakaspruunidel liivadel ja kolluviaalsetel veeristel välja kujunenud leostunud mullad.

Need mullad sisaldavad vähe mineraale.

Üleliigse vee äravoolu tagab nõlv ning piirkonna lääneosas mulla liivasus ja kividerohkus.

Maastiku keerukas struktuur piki põhitelgesid (Adour/Arros), mille põhjuseks on sageli tektoonika, ning seejärel jagunemine sekundaarseteks mäeharjadeks, moodustavad erinevate olukordade mosaiigi, kus eeldused on väga mitmekesised.

Orgude morfoloogia on selgelt ebasümmeetriline. Läänepoolne nõlv on sageli järsk erinevalt idapoolsest nõlvast, mis on lauge.

Juba alates keskaja lõpust valmistatakse peale punaste ja heledate veinide, mida toodetakse suuremas osas Adouri vesistust ja mis on mõeldud Püreneede mägilastele, selle geograafilise piirkonna lääneosas ka valgeid veine, mida eksporditakse alates XVII sajandist Põhja-Euroopasse.

Asjaolu, et järgemööda ründasid viinapuid jahukaste, hallitus ja viinapuutäi ning et valitses suur nõudlus veinide järele, et destilleerida armanjakki, tõid kaasa selle, et kvaliteetveinide tootmiseks mõeldud viinamarjaistanduste pindalad vähenesid tunduvalt, nendele eelistati piquepoule’e – madalaid viinamarjaistandusi, mida kasutati destilleeritud veinide valmistamiseks.

Lõpuks tõi põllumajanduse mehhaniseerimine XX sajandi keskel kaasa maisikasvatusalade laienemise ja viinamarjakasvatusalade veelgi suurema vähenemise.

Esimene veinide „Saint-Mont“ kaitseks loodud ametiühing asutati 1957. aastal. Selle algatusel hakati alates 1970. aastatest uuendama viinamarjakasvatusala, kus kasvatati niisuguseid kohalikke viinamarjasorte nagu tumedad sordid 'Tannat N', 'Cabernet Franc N', 'Cabernet-Sauvignon N' ja 'Fer N' või heledad sordid 'Arrufiac B', 'Courbu B', 'Gros Manseng B' ja 'Petit Manseng B'.

Kontrollitud päritolunimetust „Saint-Mont“ tunnustati 2011. aastal.

Punastel veinidel on intensiivne värvus. Tavaliselt iseloomustab neid suus tugev maitse, milles on sageli punaste ja mustade marjade noote. Tanniinine konsistents muudab need veinid hästi säilivaks, tänu millele saavad need omandada sukaadide ja vürstide keerukaid lõhnabukette, tihti koos metsanootidega, mis on vaatides laagerdumise tulemus.

Roosad veinid on mõnikord sügava värvusega ja nende lõhnale on tavaliselt iseloomulikud punaste marjade noodid. Tugev järelmaik suus teeb nendest harmoonilised veinid, mille rasvasus ja happesus on tasakaalus.

Valged veinid on väga aromaatsed, rasvased ja tasakaalustatud tänu viinamarjasordile 'Gros Manseng B' (hele).

Viinamarjaistandused asuvad kõige soodsamatel maatükkidel, mis on rühmitatud plokkidena, paiknevad hea asetusega nõlvadel ning nende muldades on vähe mineraale ja neid kuivendatakse hästi.

Geograafiline piirkond kuulub Adouri jõgikonda ning viinamarjasortide hulgas on ülekaalus tume 'Tannat N' ning heledad sordid 'Gros Manseng B' ja 'Petit Manseng B', mis on geograafilise piirkonna pigemini niiske kliima ja sügavate mullakihtide puhul eriti sobivad. Geograafilise piirkonna paiknemine mitme viinamarjakasvatuspiirkonna keskmes on aga andnud panuse naaberpiirkondade viinamarjaistanduste rikastamisse ning mis puudutab konkreetsemalt taimset panust, siis Garonne’i jõgikonna kolme sordiga, milleks on tumedad sordid 'Cabernet Franc N' 'Cabernet-Sauvignon N' ja 'Merlot N' ning mille istutamist soosib ka ookeanilise kliima mõju.

Ettevõtjate viinamarjakasvatusviiside tõttu tuleb punaste veinide valmistamiseks mõeldud viinamarjasorte korjata käsitsi.

Veine on vaja lasta pärast kääritamist keldis laagerduda, et saada keeruka lõhnabuketiga punane vein, kuid eriti selleks, et tanniinid muutuksid täidlaseks ja siidiseks. See tähendab, et veine laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. märtsini.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

KPNi „Saint-Mont“ võib vastavalt tootespetsifikaadis sätestatule täiendada nimetusega „Sud-Ouest“ („Edela“), mis täpsustab suuremat geograafilist üksust.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-81a8636c-9714-494d-aae4-be44e3f2820d

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teade ettevõtjatele, kes kavatsevad 2022. aastal fluorosüsivesinikke mahtkaubana Euroopa Liidu turule lasta

(2021/C 24/19)

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

(2)  Komisjoni 25. aprilli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/661, millega tagatakse fluorosüsivesinike turulelaskmise kvootide elektroonilise registri sujuv toimimine (ELT L 112, 26.4.2019, lk 11).

(3)  Kooskõlas määruse (EL) nr 517/2014 artikliga 17 loodud register:

https://webgate.ec.europa.eu/ods2/resources/domain.

(4)  Vt ka komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1375 artikli 1 lõige 2. ELT L 194, 26.7.2017, lk. 4

(5)  https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/f-gas/docs/guidance_document_en.pdf

TEADAANNE – AVALIK KONSULTATSIOON

Geograafilised tähised, millele Indoneesia soovib ELis kaitset

(2021/C 24/20)

Geograafilisi tähiseid käsitlevat peatükki sisaldava ulatusliku majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) sõlmimiseks Indoneesiaga peetavate läbirääkimiste raames on Indoneesia ametiasutused esitanud lepingukohase kaitse saamise eesmärgil kolmanda loetelu, mis sisaldab kahte (2) geograafilist tähist. Euroopa Komisjon kaalub praegu, kas kõnealused geograafilised tähised peavad vastavalt tulevasele lepingule olema kaitstud geograafiliste tähistena intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 22 lõike 1 tähenduses.

Komisjon kutsub liikmesriike ja kolmandaid riike ning liikmesriikides või kolmandates riikides asuvaid või seal tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, esitama sellise kaitse suhtes nõuetekohaselt põhjendatud vastuväiteid.

Komisjon peab vastuväited kätte saama kahe kuu jooksul alates käesoleva teadaande avaldamise kuupäevast. Vastuväited tuleb saata järgmisel e-posti aadressil: AGRI-A4@ec.europa.eu

Läbi vaadatakse üksnes need vastuväited, mis saadakse eespool nimetatud tähtaja jooksul ja millest nähtub, et

(a)	asjaomane nimetus oleks vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

(b)

kaitstav tähis oleks täielikult või osaliselt homonüümne nimetusega, mis on juba liidus kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) (1), või ELi mittekuuluva riigi geograafilise tähisega, mis on kaitstud ELis kahepoolsete lepingutega, mis on avalikkusele kättesaadavad aadressil: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/food-farming-fisheries/food_safety_and_quality/documents/list-gis-non-eu-countries-protected-in-eu_en.pdf

(c)	asjaomase nimetuse kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada;

(d)	asjaomase tähise kaitse ohustaks täielikult või osaliselt identset nimetust või kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne käesoleva teadaande avaldamist;

(e)	vastuväidetes esitatakse üksikasju, millest võib järeldada, et nimetus, mille kaitset taotletakse, on üldnimetus.

Eespool osutatud kriteeriume hinnatakse lähtuvalt liidu territooriumist, mis intellektuaalomandi õiguste korral tähendab vaid territooriumi või territooriume, kus nimetatud õigused on kaitstud. Kõnealuste tähiste võimalik kaitse Euroopa Liidus sõltub läbirääkimiste edukast lõpetamisest ning seejärel vastuvõetavast õigusaktist.

Geograafiliste tähiste loetelu (2)

Geograafilised tähised, millele Indoneesia soovib ELis kaitset	Tootekategooria
Kopi Robusta Pagar Alam	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – Kohv
Salak Sibetan Karangasem Bali	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul – Salakkpalmi vili

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Läbirääkimiste raames Indoneesia ametiasutuste esitatud nende tähiste loetelu, mis on registreeritud Indoneesias.