EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

15. detsember 2020,

dividendide jaotamise kohta COVID-19 pandeemia ajal ja soovituse EKP/2020/35 kehtetuks tunnistamise kohta

(EKP/2020/62)

(2020/C 437/01)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

27. märtsil 2020 võttis Euroopa Keskpank (EKP) vastu Euroopa Keskpanga soovituse EKP/2020/19, (2) millega soovitati krediidiasutustel mitte maksta dividende ja mitte võtta tagasivõtmatut kohustust dividendi väljamaksmiseks vähemalt kuni 1. oktoobrini 2020 ning krediidiasutustel soovitati mitte teostada aktsionäride tasustamisele suunatud aktsiate tagasioste. 27. juulil 2020 pikendas EKP seda soovitust kuni 1. jaanuarini 2021 ja võttis vastu Euroopa Keskpanga soovituse EKP/2020/35 (3). Nende soovituste aluseks oli kaalutlus, et COVID-19ga seotud majandusšoki olukorras on oluline, et krediidiasutused jätkavad laenuandmist kodumajapidamistele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele ning äriühingutele. Seetõttu peeti oluliseks, et krediidiasutused hoiaksid kapitali ja säilitaksid seega oma võime majandust COVID-19 pandeemia poolt tekitatud määramatuse olukorras toetada. Selles olukorras leiti, et kapitaliressursi hoidmine reaalmajanduse toetamiseks ja kahjumi katmiseks peab olema ülimuslik dividendi jaotamise ja aktsiate tagasiostude valikuvõimaluste suhtes.

(2)

Kuigi makromajanduslik olukord on paranenud ja COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslik määramatus on pärast 27. märtsi 2020 vähenenud, on määramatus endiselt kõrgel tasemel ning see mõjutab endiselt krediidiasutuste võimet prognoosida oma keskpika perspektiivi kapitalivajadusi. Võttes arvesse ka seda, et avaliku sektori toetusmeetmed kestavad ja majanduskriisi mõju krediidiasutuste bilanssidele avaldub olulise hilinemisega, ei ole COVID-19ga seotud majandusšoki mõju pangandussektorile veel täielikult realiseerunud. Määramatuse püsimine nõuab äärmist ettevaatust krediidiasutuste dividendide jaotamise põhimõtete ja tavade osas. Seetõttu peab EKP vajalikuks soovitada krediidiasutustel endiselt mitte maksta dividende ja mitte tagasi osta aktsiaid. Igal juhul on ülimalt tähtis, et krediidiasutused juhinduksid dividendijaotust ja aktsiate tagasioste kaaludes oma reaalsest kapitaliloome võimest tulevikus ja majanduskriisi edasisest mõjust nende riskipositsioonide ja kapitali kvaliteedile. Lisaks sellele ei pea EKP üldjuhul õigeks krediidiasutuste poolt dividendijaotuse ja aktsiate tagasiostu kaalumist, mille puhul makstakse majandusaastate 2019 ja 2020 eest välja üle 15% kogunenud kasumist või mille tagajärjel väheneb esimese taseme põhiomavahendite suhtarv üle 20 baaspunkti, kohaldades nendest väiksemat.

(3)

Võttes täielikult arvesse siseturu ühtsust ja terviklikkust, näeb EKP vajadust alustada arutelu asjaomaste liikmesriikide asjaomaste asutustega, et otsustada, kas kohane on dividendi väljamakse selles mitteosalevas liikmesriigis tegutsevale emaettevõtjale, emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale. Nendel aruteludel tuleb muuhulgas lähtuda samaväärsuse ja kõigipoolsuse põhimõtetest eesmärgiga toetada liidu siseturu sujuvat toimimist tervikuna ja säilitada krediidiasutuste tugevat kapitalipositsiooni usaldatavusnõuete seisukohast ning kaasa aidata finantsstabiilsusele liidus ja igas liikmesriigis.

(4)	Reaalmajandusele antava toe maksimeerimiseks peaksid ka vähem olulised krediidiasutused oma dividendijaotuse põhimõtetes järgima käesoleva soovitusega kooskõlas olevat äärmist mõõdukust.

(5)	See meede on ajutise olemusega ja see on põhjendatud ainult erandjuhtudel. Kui oluliselt ebasoodne areng jääb toimumata, tunnistab EKP 30. septembril 2021 käesoleva soovituse kehtetuks ja hindab pankade dividendijaotuse kavasid jälle tavalise järelevalvetsükli alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I.

1.

EKP soovitab krediidiasutustel kohaldada äärmist ettevaatust dividende maksmise otsustes (4) või aktsionäride tasustamisele suunatud aktsiate tagasiostmise otsustes (5) või selle teostamises kuni 30. septembrini 2021.

2.

Krediidiasutused, kes kavatsevad maksta välja dividende või teostada aktsionäride tasustamisele suunatud aktsiate tagasiostmist, peaksid järelevalve dialoogi osana ühendust võtma oma ühiste järelevalverühmadega, et kaaluda, kas dividendi jaotus on kavandatud ulatuses põhjendatud.

3.

Käesolevat soovitust kohaldatakse järelevalve alla kuuluva olulise grupi konsolideeritud tasandil, nagu on määratletud Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (6) artikli 2 punktis 22, ja järelevalve alla kuuluva olulise üksuse individuaalsel tasandil, nagu on määratletud määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktis 16, kui järelevalve alla kuuluv oluline üksus ei ole järelevalve alla kuuluva olulise grupi osa.

II.

Käesolev soovitus on adresseeritud järelevalve alla kuuluvatele olulistele üksuste ja järelevalve alla kuuluvatele olulistele gruppidele vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktides 16 ja 22.

III.

Käesolev soovitus on adresseeritud ka riiklikele pädevatele asutustele seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppidega vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktides 7 ja 23. Käesoleva määruse kohaldajaks nendele üksuste ja gruppide osas on kohastel juhtudel riiklikud pädevad asutused.

IV.

EKP hindab jooksvalt majandusolukorda ja kaalub käesolevat soovitust enne 30. septembrit 2021.

V.

Soovitus EKP/2020/35 tunnistatakse kehtetuks.

---

(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Euroopa Keskpanga 27. märtsi 2020. aasta soovitus EKP/2020/19 dividendide jaotamise kohta COVID-19 pandeemia ajal ja soovituse EKP/2020/1 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT C 102 I, 30.3.2020, lk 1).

(3)  Euroopa Keskpanga 27. juuli 2020. aasta soovitus EKP/2020/35 dividendide jaotamise kohta COVID-19 pandeemia ajal ja soovituse EKP/2020/19 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT C 251, 31.7.2020, lk 1).

(4)  Krediidiasutustel võib olla mitmesugune õiguslik vorm, näiteks börsiettevõte ja mitte-aktsiaselts, nt investeerimisfond, kooperatiiv või hoiuasutus. Käesolevas soovituses kasutatakse mõistet „dividend“ igat liiki sularaha väljamaksete kohta seoses esimese taseme põhiomavahendite kapitaliga, millega kaasneb omavahendite kvantiteedi või kvaliteedi langus.

(5)  Kui finantseerimisasutus soovib asendada lihtaktsiaid, on see käesoleva soovitusega kooskõlas.

(6)  Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

KOMISJONI TEATIS

Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava aastaks 2021

(2020/C 437/02)

2012. aastal vastu võetud Euroopa standardimismääruse (1) artikliga 8 on ette nähtud, et komisjon peaks vastu võtma liidu iga-aastase töökava Euroopa standardimise kohta.

Seega on käesolevas komisjoni teatises kindlaks määratud Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid, mida komisjon kavatseb taotleda aastaks 2021, samuti konkreetsed eesmärgid ja poliitika nimetatud standardite ja dokumentide jaoks.

Need Euroopa standardimismeetmed on lõimitud sellistesse liidu poliitikasuundadesse nagu kaksiküleminek (digi- ja rohepööre), samuti digitaalne ja ühtne turg, COVID-19 järgne taastumine, energiatõhusus, kliima ja rahvusvaheline kaubandus. Standardid toetavad neid poliitikasuundi, tagamaks, et Euroopa tooted ja teenused on kogu maailmas konkurentsivõimelised ning et neis kajastuvad tipptasemel ohutus-, julgeoleku-, tervise- ja keskkonnakaalutlused.

Käesoleva teatise lisas on esitatud konkreetsed standardid ja dokumendid, mida komisjon kavatseb taotleda, ning need puudutavad järgmisi poliitikavaldkondi:

—	ökodisain ja energiamärgistus;

—

patareid;

—	elektri- ja elektroonikaseadmete romud;

—

liftid;

—	metroloogia;

—	postiteenused;

—	riigihanked;

—	lapsehooldusvahendid;

—	tankimis- ja laadimispunktid;

—	laevavarustus;

—	meditsiiniseadmed;

—	joogivesi;

—	Euroopa elektrooniline maksukogumisteenus;

—	tehisintellektisüsteemid;

—	digiplatvormid;

—	digitaalidentiteet;

—	nutilepingud.

Rahvusvahelisel tasandil jälgib komisjon jätkuvalt nii Hiinas ja Ameerika Ühendriikides kui ka ELi teistes peamistes kaubanduspartnerriikides toimuvat arengut standardimise vallas. Lisaks toetab komisjon nii praegu kui ka edaspidi standardimise lisamist olulise osana iga läbiräägitava vabakaubanduslepingu tehniliste kaubandustõkete peatükki.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum nr M.10045 — Eurazeo/IK Investment Partners/Questel)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 437/03)

11. detsember 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu.

—	elektroonilises vormis EUR-lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M10045 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2012/642/ÜVJP, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2020/2130 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2006, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/2129, mis käsitlevad Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid

(2020/C 437/04)

Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu otsuse 2012/642/ÜVJP (1), mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2020/2130 (2), lisas ning nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2006 (3), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/2129 (4), I lisas loetletud isikutele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et need isikud tuleks lisada selliste isikute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2012/642/ÜVJP ja määruses (EÜ) nr 765/2006. Nende isikute loetellu kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaidid on toodud määruse (EÜ) nr 765/2006 II lisas, luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artikkel 3).

Asjaomased isikud võivad enne 31. detsembrit 2020 esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisele aadressile:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud märkusi võetakse arvesse kõnealuste isikute ja üksuste loetelu korrapärasel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse 2012/642/ÜVJP artikli 8 lõikega 2 ja määruse (EÜ) nr 765/2006 artikli 8a lõikega 4.

---

(1)  ELT L 285, 17.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 426 I, 17.12.2020, lk 14.

(3)  ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

(4)  ELT L 426 I, 17.12.2020, lk 1.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2012/642/ÜVJP ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2006, mis käsitlevad Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid

(2020/C 437/05)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (1) määruse (EL) 2018/1725 artiklile 16.

Töötlemistoimingu õigusliku aluse moodustavad nõukogu otsus 2012/642/ÜVJP (2), mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2020/2130 (3), ning nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2006 (4), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/2129 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi RELEXi peadirektoraadi (välissuhted) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi RELEX üksus 1C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Andmekaitseametnik

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2012/642/ÜVJP, mida rakendatakse rakendusotsusega (ÜVJP) 2020/2130, ning määrusele (EÜ) nr 765/2006, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL)2020/2129.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2012/642/ÜVJP ja määruses (EÜ) nr 765/2006 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud andmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid sellega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid on oma õiguste teostamiseks esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse 5 aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuste meetmete kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 285, 17.10.2012, lk 1.

(3)  ELT L 426 I, 17.12.2020, lk 14.

(4)  ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

(5)  ELT L 426 I, 17.12.2020, lk 1.

Teatis teatavatele isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

(2020/C 437/06)

Allpool esitatud teave tehakse teatavaks järgmistele isikutele ja üksustele: Aleksei Mikhailovich CHALIY; Nikolai Ivanovich RYZHKOV; Valery Vladimirovich KULIKOV; Dmitry Nikolayevich KOZAK; Oleg Yevgenyvich BELAVENTSEV; Vladimir Nikolaevich PLIGIN; Aleksandr Yurevich BORODAI; Mikhail Vladimirovich DEGTYARYOV/DEGTYAREV; Vladimir Abdualiyevich VASILYEV; Alexander Mikhailovich BABAKOV; Sergey Yurievich KOZYAKOV; Mikhail Vladimirovich RAZVOZHAEV ja piiratud vastutusega äriühing „Production-Agrarian Union „Massandra““; aktsiaselts „Russian National Commercial Bank“; „Rahu Luganski piirkonnale“ ja „Luganski Majandusliit“, isikud ja üksused, kes on loetletud nõukogu otsuse 2014/145/ÜVJP (1) lisas ja nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 (2) (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega) I lisas

Nõukogu kavatseb uute põhjendustega säilitada piiravad meetmed eespool nimetatud isikute ja üksuste suhtes. Nimetatud isikuid ja üksusi teavitatakse käesolevaga, et nad võivad esitada kavandatud loetellu kandmise põhjenduste saamiseks nõukogule enne 1. jaanuari 2021 taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

---

(1)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

(2)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.

Euro vahetuskurss (1)

17. detsember 2020

(2020/C 437/07)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2246
JPY	Jaapani jeen	126,19
DKK	Taani kroon	7,4398
GBP	Inglise nael	0,90050
SEK	Rootsi kroon	10,1335
CHF	Šveitsi frank	1,0821
ISK	Islandi kroon	155,40
NOK	Norra kroon	10,5015
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,204
HUF	Ungari forint	355,27
PLN	Poola zlott	4,4423
RON	Rumeenia leu	4,8695
TRY	Türgi liir	9,4828
AUD	Austraalia dollar	1,6052
CAD	Kanada dollar	1,5546
HKD	Hongkongi dollar	9,4939
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7093
SGD	Singapuri dollar	1,6227
KRW	Korea vonn	1 338,48
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,9820
CNY	Hiina jüaan	8,0006
HRK	Horvaatia kuna	7,5315
IDR	Indoneesia ruupia	17 293,80
MYR	Malaisia ringit	4,9419
PHP	Filipiini peeso	58,799
RUB	Vene rubla	89,3049
THB	Tai baat	36,554
BRL	Brasiilia reaal	6,2136
MXN	Mehhiko peeso	24,2407
INR	India ruupia	90,1160

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Ühendkuningriigi valitsuse teade kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) (edaspidi „elektridirektiiv“) artikli 10 lõikega 2 ettevõtjate Diamond Transmission Partners RB Limited ja Diamond Transmission Partners Galloper Limited Ühendkuningriigi põhivõrguettevõtjateks määramise kohta

(2020/C 437/08)

Lähtudes Ühendkuningriigi reguleeriva asutuse 20. märtsi 2019. aasta ja 7. oktoobri 2019. aasta lõplikest otsustest, milles käsitletakse ettevõtjate Diamond Transmission Partners RB Limited ja Diamond Transmission Partners Galloper Limited sertifitseerimist omandisuhetest eraldatud põhivõrguettevõtjatena (elektridirektiivi artikkel 9), teatas Ühendkuningriik komisjonile kõnealuste ettevõtjate ametlikust heakskiitmisest ja Ühendkuningriigis tegutsevateks põhivõrguettevõtjateks määramisest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektridirektiivi artikliga 10.

Lisateavet saab järgmisel aadressil:

Office of Gas and Electricity Markets (Ofgem)

10 South Colonnade

Canary Wharf

E14 4PU London

United Kingdom

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10021 — Netcompany/Copenhagen Airports/SMARTER AIRPORTS JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 437/09)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9956 — DTC/CEPCON/Hornsea One OFTO)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 437/10)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10030 — Ube Industries/Mitsubishi Materials Corporation/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 437/11)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 437/12)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„ARLANZA“

PDO-ES-A0613-AM02

Teate esitamise kuupäev: 25. september 2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSEKIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Organoleptiliste omadustega seotud muudatused: aistingute kirjelduste kohandamine

MUUDATUS

Kaitstud veinide organoleptilised omadused vaadati läbi ja muudeti. Sellega seoses on muudetud tootespetsifikaadi punkti 2 alapunkti b ja koonddokumendi punkti 4.

Muudatus loetakse standardmuudatuseks, sest see ei tähenda olulist muudatust toote omadustes, vaid pigem on tegemist täpsema kirjeldusega, mis on viidud kooskõlla uute organoleptilise hindamise võtetega. Säilitatakse seoseid käsitlevas jaotises kirjeldatud toote omadused ja profiil, mis tulenevad looduslike ja inimtegurite koosmõjust. Seepärast leitakse, et see muudatus ei kuulu ühegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

PÕHJENDUS

Muudatus on vajalik selleks, et neid omadusi saaks siduda hinnatavate tunnustega degusteerimiskomisjoni kaudu, mis vastab standardiga UNE-EN-ISO 17025 kehtestatud kriteeriumidele.

2.   Veinivalmistuse eritavade ajakohastamine. viljelus, valmistamine ja laagerdumine

MUUDATUS

Vaadati läbi viljelusviise ning valmistus- ja laagerdumistingimusi käsitlevate punktide sõnastus. Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 3 alapunkte a ja b ning koonddokumendi punkti 5 alapunkti a.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei tähenda olulist muutust toote omadustes. Seda ei saa liigitada ühekski muudatuseks, mida on käsitletud määruse (EL) 2019/33 muudatusi kirjeldava artikli 14 lõikes 1.

PÕHJENDUS

Muudatusega soovitakse välja jätta mõned teemad, mis on osutunud tarbetuks või mis ei ole toote tehnilised kirjeldused, nagu näiteks keeld istutada, taasistutada ja ümberpookida heakskiiduta sorte, kui kaitstud päritolunimetusega veinide valmistamiseks lubatud sordid on juba määratletud tootespetsifikaadi punktis 6.

Samuti käsitatakse aegununa kohustust vooderdada mahutid epoksüvaikudega.

Lõpuks sõnastati selgemalt laagerdumistingimusi käsitlev punkt, kuna asjaomased nõuded on ette nähtud traditsiooniliste nimetuste määratlustes ja märgistamisandmetes ning need sisalduvad kehtivates õigusaktides.

3.   Veinivalmistamise piirangute muutmine

MUUDATUS

Ajakohastati veinivalmistamise piiranguid, muutes sortide miinimummäära eri liiki veinides.

Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 3 alapunkti c ja koonddokumendi punkti 5 alapunkti a.

Muudatus loetakse standardmuudatuseks, kuna sellega ei muudeta päritolunimetusega veini „Arlanza“ põhiomadusi, mis tulenevad looduslike ja inimtegurite koosmõjust. Sellega ei kaotata seost ning seetõttu leitakse, et see muudatus ei kuulu ühegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

PÕHJENDUS

Kohanduda uute valmistusmeetodite ja tarbijate maitse-eelistustega. Sordikomponendi selline kohandamine ei muuda siiski päritolunimetusega kaitstud veinide põhiomadusi.

4.   Suurimat saagikust käsitleva osa ajakohastamine

MUUDATUS

Ei muudetud saagi ülemmäära hektari kohta. Kavandatud muudatus hõlmab mõiste „viinamarjaistanduseks kasutatav maatükk“ (parcela vitícola) kasutusele võtmist ning ühtlasi kasutatakse võimalust jätta välja selle osa punktid 3 ja 4 (ei ole lubatud kasutada viinamarju või viinamarjavirret, mis on saadud ülemäärase saagina).

Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 5 ja muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Need muudatused loetakse standardmuudatuseks, kuna nendega ei muudeta toote põhiomadusi. Üksnes asjaomane lõige sõnastati selgemalt. Seepärast ei kuulu käesolev muudatus ühegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

PÕHJENDUS

Mõistet „viinamarjaistanduseks kasutatav maatükk“ on vaja nende tootmispiirangute kohaldamiseks.

Väljajäetud punkte ei peeta vajalikuks, kuna need on enesestmõistetavad.

5.   Veinisortide ümberliigitamine

MUUDATUS

Sordid on ümber liigitatud, jättes põhisordiks sordi 'Tinta del País' ja nimetades ülejäänud lisasortideks.

Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 6 ja koonddokumendi punkti 7.

Muudatus loetakse standardmuudatuseks, kuna sellega ei muudeta toote, päritolunimetusega veini „ARLANZA“ põhiomadusi, mis tulenevad looduslike ja inimtegurite koosmõjust ja mille puhul jääb päritolunimetusega kaitstud veinide põhisordiks 'Tinta del País'. Sellega ei kaotata seost ning seetõttu leitakse, et see muudatus ei kuulu ühegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

PÕHJENDUS

Sort 'Tinta del Páis' on piirkonnas valdav, selle istandused moodustavad üle 90 % pindalast ning seetõttu on see ka kaitstud päritolunimetusega veinide „Arlanza“ põhisort. Selle muudatusega sooviti üksnes kohandada tootespetsifikaat kõnealuse kaitstud päritolunimetusega veinide tegeliku olukorraga.

6.   Mõne erandiga seotud muudatused

MUUDATUS

Lisatud on võimalus vähendada viinamarjade tõenäolist alkoholisisaldust kuni ühe kraadi võrra, kui on olemas tehniline põhjendus selle kohta, et see ei mõjuta tooraine kvaliteeti. Selline vähendamine ei tohi mingil juhul olla seotud saagikuse suurendamisega.

Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 8.b.1 ja muudatus ei mõjutata koonddokumenti.

Tegemist on väikese muudatusega, millega luuakse vahend lõpptoote kvaliteedi kontrollimiseks. Peale selle, et see ei muuda kaitstud toote omadusi, on see pigem vahend, millega tagatakse nende saavutamine igal veiniaastal. Seepärast leitakse, et see muudatus ei kuulu ühegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

PÕHJENDUS

Kogemused on näidanud, et iga veiniaasta on isesugune ning et taime mõjutavad muutuvad looduslikud tegurid (temperatuur, sademed, ettenägematud asjaolud, nagu külmad, kahjurid ja haigused jms), mis mängivad rolli viinamarjade koguses ja kvaliteedis.

Seetõttu on peetud vajalikuks lisada võimalus vähendada viinamarjade alkoholisisaldust.

7.   Päritolukohas villimise põhjendus

MUUDATUS

Muudetakse sõnastust, et põhjendada määruse (EL) 2019/33 artikli 4 lõike 2 kohaselt pakendamist (villimist) määratletud piirkonnas. Ühtlasi kasutatakse võimalust jätta välja punkt, millega keelatakse kaitstud päritolunimetuse kvaliteeti või mainet kahjustavad pakendid.

Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 8.b.2 ja koonddokumendi punkti 9.

See tava oli juba varem kohustuslik ja seega ei lisata sellega uusi piiranguid turustamisele. Seega loetakse muudatus standardmuudatuseks, kuna see ei kuulu ühegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

PÕHJENDUS

Esimese muudatuse puhul on tegemist üksnes sõnastuse muutmisega, et kohandada see kehtivate eeskirjadega.

Mis puutub teise muudatusse, siis kaitstud päritolunimetusega veine „ARLANZA“ turustatakse üldjuhul pudelisse villituna. Ainult erandjuhul võib neid turule viia muus pakendis, tingimusel et pakend ei mõjuta veini kvaliteediomadusi. Selliselt vastavad veinid kõige paremini teatavatel välisturgudel turustamise nõuetele.

8.   Märgistamise sätete ajakohastamine

MUUDATUS

Võetakse kasutusele mõiste „külavein“ (vino de pueblo) ja kasutatakse võimalust sõnastada ümber märgistamisnõuded. Lisaks on kasutusele võetud väljend „VAADIS KÄÄRITATUD“ (FERMENTADO EN BARRICA).

Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 8.b.3 ja koonddokumendi punkti 9.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna need vabatahtlikud märgistusandmed annavad tarbijale rohkem teavet toote päritolu ja tootmisviisi kohta ning ei kujuta endast kuidagi turustamise piirangut. Seepärast leitakse, et see muudatus ei kuulu ühegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

PÕHJENDUS

Pädev asutus on hiljuti reguleerinud väiksema geograafilise üksusega seotud väljendite kasutamist, sealhulgas „külavein“, mis on mõeldud tähistama veine, mis on vähemalt 85 % ulatuses valmistatud kohaliku omavalitsusüksuse või väiksema üksuse maadelt saadud viinamarjadest. See muudatus on põhjendatud tarbija aina suurema vajadusega saada teavet selle kohta, millisest päritolunimetusega hõlmatud piirkonna konkreetsest kohast on vein pärit.

Määruse (EL) 2019/33 artikli 55 lõike 2 kohaselt tuleb märgistusel väiksema geograafilise üksuse nimele viitamiseks määratleda see tootespetsifikaadis ja koonddokumendis.

Vaadis kääritatud veine valmistatakse piirkonnas ja nende puhul ei tohi seda viidet kasutada.

Uues sõnastuses ei ole lisatud uusi nõudeid, kogu lõige on selguse huvides ümber korraldatud.

9.   Tootespetsifikaadi kontrollimist käsitleva osa kohandamine

MUUDATUS

Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 9 sõnastust ja muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei kuulu ühegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

PÕHJENDUS

Kohandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ja komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/34 sätetega, eelkõige selle artikliga 19, milles on sätestatud, kuidas peab toimuma iga-aastane kontroll, mida pädev kontrolliasutus tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimiseks korraldab. See muudatus on samuti tingitud vajadusest ajakohastada tootespetsifikaat, et see vastaks standardiga UNE-EN-ISO 17065 sätestatud kriteeriumidele.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Arlanza

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

VEIN – valged veinid

—	Valged veinid. Välimuselt puhta ja kirka värvusega, mis varieerub kahvatukollasest kuldkollaseni, ilma hõljuvate osakesteta. Lõhnale on iseloomulikud puuviljased varjundid. Tasakaalustatud ja värske maitsega veinid.

—

Laagerdunud valged veinid. Välimuselt puhta ja/või kirka värvusega, mis varieerub kahvatukollasest kuldkollaseni. Ilma hõljuvate osakesteta. Lõhnale on puuviljaste nootide kõrval iseloomulik ka puitu meenutav varjund. Maitsmisel tasakaalustatud ja värsked, maitsest aimub puuvaadis laagerdumist. Üldised analüütilised omadused Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)   Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) 10,5 Minimaalne üldhappesus 4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) 13,33 Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) 150

VEIN – roosad veinid

—	Roosad veinid. Välimuselt puhta ja/või kirka värvusega, mis varieerub sibulakooreroosast maasikapunaseni. Ilma hõljuvate osakesteta.

Lõhnas on tunda punaseid ja/või musti puuvilju ja marju. Maitsmisel tasakaalustatud ja värsked.

—	Laagerdunud roosad veinid. Välimuselt puhta ja/või kirka värvusega, mis varieerub sibulakooreroosast vaarikaroosani laagerdumisele iseloomulike varjunditega. Ilma hõljuvate osakesteta. Lõhnas on tunda punaseid värskeid ja/või kompotivilju ja puidust nüanssi. Maitsmisel tasakaalustatud ja värsked.

(*)

Üle ühe aasta vanused veinid ei tohi ületada lenduvate hapete sisalduse piirmäära, mis arvutatakse järgmiselt: 1 gramm liitri kohta kuni 10-mahuprotsendilise alkoholisisalduse puhul, mis suureneb 0,06 grammi võrra liitri kohta iga alkoholiühiku kohta, mis ületab 10 mahuprotsenti. Igal juhul ei tohi lenduvate hapete sisaldus ületada 1,08 grammi liitri kohta äädikhappes väljendatuna.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,33
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

VEIN – punased veinid

Välimuselt punakaslillast purpurpunaseni varieeruva värvusega, noorusele viitavate piirjoontega. Puhtad ja ilma hõljuvate osakesteta.

Keskmise kuni tugeva intensiivse lõhnaga, milles on tunda punaseid ja/või musti puuvilju ja marju. Maitsmisel tasakaalustatud ja värsked.

(*)

Üle ühe aasta vanused veinid ei tohi ületada lenduvate hapete sisalduse piirmäära, mis arvutatakse järgmiselt: 1 gramm liitri kohta kuni 10-mahuprotsendilise alkoholisisalduse puhul, mis suureneb 0,06 grammi võrra liitri kohta iga alkoholiühiku kohta, mis ületab 10 mahuprotsenti. Igal juhul ei tohi lenduvate hapete sisaldus ületada 1,2 grammi liitri kohta äädikhappes väljendatuna.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,33
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

VEIN – laagerdunud punased veinid

Välimuselt granaatpunasest tellispunaseni varieeruva värvusega, laagerdumisele iseloomulike varjunditega. Puhtad ja ilma hõljuvate osakesteta. Lõhnale on iseloomulik puidususe ja puuviljasuse tasakaal, mis oleneb laagerdumisajast. Maitsmisel kuivad ja tasakaalustatud happesusega.

(*)

Üle ühe aasta vanused veinid ei tohi ületada lenduvate hapete sisalduse piirmäära, mis arvutatakse järgmiselt: 1 gramm liitri kohta kuni 10-mahuprotsendilise alkoholisisalduse puhul, mis suureneb 0,06 grammi võrra liitri kohta iga alkoholiühiku kohta, mis ületab 10 mahuprotsenti. Igal juhul ei tohi lenduvate hapete sisaldus ületada 1,2 grammi liitri kohta äädikhappes väljendatuna.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,67
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritava

—	Viinamarjade minimaalne tõenäoline alkoholisisaldus: 10,5 % valgete ja 11,5 % punaste sortide puhul.

—	Suurim ekstraheerimisel saadav kogus: 72 liitrit 100 kg viinamarjade kohta.

—	Nende veinide laagerdumisaega, mille puhul kasutatakse väljendeid „CRIANZA“, „RESERVA“ ja „GRAN RESERVA“, hakatakse arvestama saagikoristusaasta 1. novembrist.

Veinivalmistamise kohta kehtestatud piirangud

Valget veini toodetakse üksnes valgetest sortidest 'Albilillo' ja 'Viura'.

Roosat veini toodetakse järgmistest sortidest: 'Tinta del País', 'Garnacha Tinta', 'Mencía', 'Cabernet Sauvignon', 'Merlot', 'Petit Verdot', 'Albillo Mayor' ja 'Viura', vähemalt 50 % ulatuses punastest sortidest.

Punast veini toodetakse punastest sortidest: 'Tinta del País', 'Garnacha Tinta', 'Mencía', 'Cabernet Sauvignon', 'Merlot' ja 'Petit Verdot'.

Viljelustavad

Istutustihedus peab olema vähemalt 2 000 viinapuud hektari kohta.

b.   Suurim saagikus

Valged sordid

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

72 hektoliitrit hektari kohta

Punased sordid

7 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

50,4 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Burgose provints:

Avellanosa de Muñó ja väiksemad üksused: Pinedillo, Paules del Agua ja Torrecítores del Enebral; Ciruelos de Cervera (katastriüksus 518) ja Briongos de Cervera väiksem üksus; Cebrecos, Cilleruelo de Abajo, Cilleruelo de Arriba, Covarrubias ja Ura väiksem üksus; Fontioso, Iglesiarrubia, Lerma ning järgmised väiksemad üksused: Revilla Cabriada, Castrillo Solarana, Rabé de los Escuderos, Santillán del Agua, Ruyales del Agua ja Villoviado; Los Balbases (katastriüksus nr 523), Madrigal del Monte, Madrigalejo del Monte ja Montuenga väiksem üksus; Mahamud, Nebreda, Peral de Arlanza, Pineda Trasmonte, Pinilla Trasmonte, Puentedura, Quintanilla del Agua, Tordueles, Quintanilla del Coco ja Castroceniza väiksem üksus; Quintanilla de la Mata, Retuerta, Revilla Vallejera, Royuela de Riofranco, Santa Cecilia, Santa Inés, Santa María del Campo, Santibáñez del Val, Santo Domingo de Silos, Solarana, Tordomar, Torrecilla del Monte, Torrepadre, Valles de Palenzuela, Villafruela, Villahoz, Villalmanzo, Villamayor de los Montes, Villangómez ja Villafuertese väiksem üksus; Villaverde del Monte ja Zael.

Palencia provints:

Baltanás ja Valdecañas de Cerrato väiksem üksus, Cobos de Cerrato, Cordovilla la Real, Espinosa de Cerrato, Herrera de Valdecañas, Hornillos de Cerrato, Palenzuela, Quintana del Puente, Tabanera de Cerrato, Torquemada, Villahán ja Villodrigo.

Los Balbasese omavalitsusüksuses sobib päritolunimetusega hõlmatud viinapuude viljelemiseks ainult katastriüksuses 523 asuv ala. Ciruelos de Cervera omavalitsusüksuses sobib päritolunimetusega hõlmatud viinapuude viljelemiseks ainult katastriüksuses 518 asuv ala.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

'TEMPRANILLO' – 'TINTA DEL PAÍS'

8.   Seos(t)e kirjeldus

Karm mandriline kliima (suur temperatuurikõikumine päeval ja öösel) ja kõrgus on kõige määravamad tegurid, eelkõige küpsemise perioodil (aeglane, hilinenud). Samuti piirkonna väike saagikus, mis on saavutatud väikese istutustiheduse ja kobarate harvendamisega. Sellistes tingimustes annab 'Tinta del País' väga erilised omadused, mis rõhutavad erinevust teiste piirkondadega (polüfenoolide ja aroomielementide kogunemine ning alkoholisisalduse ja märgatava happesuse õige tasakaal). Veinid sisaldavad rohkelt polüfenoole, need on hea struktuuri ja happesusega, mis tõttu sobivad need iseäranis hästi laagerdamiseks.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Veinivalmistusprotsess hõlmab veinide villimist ja timmimist selliselt, et käesolevas tootespetsifikaadis kirjeldatud organoleptilised ja füüsikalis-keemilised omadused on tagatud üksnes siis, kui kõik veini käitlemisega seotud toimingud tehakse tootmispiirkonnas. Seepärast, võttes arvesse asjaolu, et veinide villimisel on oluline roll käesolevas spetsifikaadis määratletud omaduste saavutamises, tehakse seda kvaliteedi, päritolu ja kontrolli tagamise huvides tootmispiirkonnas asuvates villimisrajatistes paiknevates veinikeldrites.

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

—	Päritolunimetusega kaitstud veinide etikettidel peab olema nähtaval kohal kaitstud päritolunimetuse geograafiline nimi „Arlanza“. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 punktis a viidatud traditsiooniline nimetus on PÄRITOLUNIMETUS (DENOMINACIÓN DE ORIGEN).

—	Aastakäigu märkimine etiketil on kohustuslik, isegi kui veinid ei ole laagerdunud.

—	Roosade ja punaste veinide puhul võib märgistusel kasutada traditsioonilisi nimetusi CRIANZA, RESERVA ning GRAN RESERVA ja ROBLE, kui veinid vastavad asjakohases kehtivas õigusnormis sätestatud nõuetele.

—	Kaitstud päritolunimetusega roosade ja punaste veinide „Arlanza“ puhul võib märgistusel kasutada väljendit ROBLE (TAMM), kui veinid vastavad asjakohastele kehtivatele eeskirjadele.

—	Veinide märgistamisel on lubatud kasutada väljendit FERMENTADO EN BARRICA (VAADIS KÄÄRITATUD) asjakohastes kehtivates õigusnormides sätestatud tingimustel.

—

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktile g võib kasutada sellise geograafilise koha nime, mis on väiksem kui käesoleva koonddokumendi lõikes 5 määratletud geograafiline piirkond (kohalikud omavalitsusüksused ja väiksemad kohalikud üksused) koos väljendiga „Vino de Pueblo“ (külavein), kui päritolunimetusega kaitstud vein on vähemalt 85 % ulatuses valmistatud kõnealuses väiksemas geograafilises üksuses asuvatelt maatükkidelt saadud viinamarjadest.

Link tootespetsifikaadile

www.itacyl.es/documents/20143/342640/Ppta+PCC+DOP+ARLANZA+Rev+1.docx/6c7b99b4-7da4-273d-cab8-a8a11e3df07d

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 437/13)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEATIS STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„RIBERA DEL GUADIANA“

PDO-ES-A1295-AM03

Teate esitamise kuupäev: 29.9.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Veinide uued tähistused

MUUDATUS

Valged, roosad ja punased veinid, mis ei ole valminud puitmahutites, nimetatakse ümber „noorteks“ (hisp k joven).

Erinevalt muudest toodetest ei tähistatud neid veine varasemates tootespetsifikaatides ühegi märkega. Sel põhjusel ja eesmärgiga siduda kõik valmistusviisid eraldi tähistusega võetakse puitmahutiteta valmistatud valgete, roosade ja punaste veinide puhul kasutusele märge „noor“.

Punased veinid tähistusega „muud valmistusviisid vaadis“ nimetatakse ümber „säilitusveinideks“.

Muudetakse tootespetsifikaadi punkte 2 ja 3 ning koonddokumendi punkte 4 ja 5a.

Muudatus loetakse standardmuudatuseks, sest see ei vasta ühelegi komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 14 lõikes 1 loetletud tingimusele.

PÕHJENDUS

Märge „noor“ annab võimaluse eristada neid tooteid muudest toodetest, mis läbivad lühema või pikema laagerdumisprotsessi puitmahutites.

Alates tootespetsifikaadi koostamisest 2011. aastal on märke „MUUD VALMISTUSVIISID“ väljastamine säilitusveinide puhul ettevõtjate vähese kasutuse tõttu olnud peaaegu olematu, kuigi põhimõtteliselt on turul nõudlus lühemalt puiduga kokku puutunud veinide järele.

2.   Alkoholisisalduse, suhkrusisalduse ja lenduvate hapete sisalduse muudatused

MUUDATUS

Tehakse järgmised muudatused:

—	Noorte valgete veinide puhul: — Üldalkoholisisalduse (%) vahemikuks on 9–15 %. — Minimaalset tegelikku alkoholisisaldust vähendatakse 10 mahuprotsendilt 9 %-le.

—

Puitmahutites valmistatud valgete veinide puhul: — Üldalkoholisisalduse (%) vahemikuks määratakse 9–15 %. — Vaadis kääritatud veinide puhul vähendatakse minimaalset tegelikku alkoholisisaldust 10 mahuprotsendilt 9 mahuprotsendile. — Crianza, Reserva ja Gran Reserva tähistusega veinide puhul vähendatakse minimaalset tegelikku alkoholisisaldust 12,5 mahuprotsendilt 9 mahuprotsendile. — Redutseerivate üldsuhkrute näitaja asendatakse üldsuhkrute näitajaga. — Lisatakse poolkuiv alatüüp ja määratletakse selle tunnused. — Lenduvate hapete piirmäär määratakse üldalkoholisisalduse järgi.

—

Roosade veinide puhul: — Üldalkoholisisalduse (%) vahemikuks määratakse 9–15 %. — Minimaalset tegelikku alkoholisisaldust vähendatakse 11 mahuprotsendilt 9 mahuprotsendile. — Redutseerivate üldsuhkrute näitaja asendatakse üldsuhkrute näitajaga. — Lisatakse poolkuiv, poolmagus ja magus alatüüp ning määratletakse nende tunnused.

—

Noorte punaste veinide puhul: — Üldalkoholisisalduse (%) vahemikuks määratakse 11–15 %. — Minimaalset tegelikku alkoholisisaldust vähendatakse 12 mahuprotsendilt 11 mahuprotsendile. — Redutseerivate üldsuhkrute näitaja asendatakse üldsuhkrute näitajaga. — Lisatakse poolkuiv, poolmagus ja magus alatüüp ning määratletakse nende tunnused.

—

Puitmahutites valmistatud punaste veinide puhul: — Märge „Muud valmistusviisid“ asendatakse märkega „Säilitusvein“. — Üldalkoholisisalduse (%) vahemikuks määratakse 11–15 %. — Vaadis kääritatud ja tammevaadis laagerdunud punaste veinide puhul vähendatakse minimaalset tegelikku alkoholisisaldust 12 mahuprotsendilt 11 mahuprotsendile. — Crianza, Reserva ja Gran Reserva veinide puhul vähendatakse minimaalset tegelikku alkoholisisaldust 12,5 mahuprotsendilt 11 mahuprotsendile. — Redutseerivate üldsuhkrute näitaja asendatakse üldsuhkrute näitajaga. — Lisatakse poolkuiv alatüüp ja määratletakse selle tunnused. — Lenduvate hapete piirmäär määratakse üldalkoholisisalduse järgi.

Muudetakse tootespetsifikaadi punkti 2 ja koonddokumendi punkti 4.

Muudatus loetakse standardmuudatuseks, sest see ei vasta ühelegi komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 14 lõikes 1 loetletud tingimusele.

PÕHJENDUS

Alates tootespetsifikaadi koostamisest 2011. aastal on toimunud märkimisväärsed muutused veiniturgudel, kus tarbijad nõuavad aina enam väiksema alkoholisisaldusega veine ja uut tüüpi suurema üldsuhkrusisaldusega veine.

Lisaks nõuavad päritolunimetusega tegelevad ettevõtjad, et spetsifikaadis nõutud analüütilised piirnormid vastaksid enamiku parameetrite puhul seadusega kehtestatud piirnormile, kusjuures iga ettevõtja kehtestab rangemad nõuded oma individuaalsete spetsifikatsioonide kohaselt.

Kõigi uute (suhkrusisalduse alusel) lisatud veini alatüüpide puhul on vääveldioksiidi piirnorm sätestatud ühenduse õigusaktides.

3.   Organoleptiliste kirjelduste muutmine

MUUDATUS

Seoses kontrolliasutuse akrediteerimisega standardis UNE-EN 170025 tuleb organoleptilise hindamismetoodika muutmisel teha järgmised muudatused:

—	Näitaja „maitse“ nimetatakse ümber „aroomiks“.

—	Näitaja „tasakaal“ nimetatakse ümber „maitse tasakaaluks“.

—	Lisatakse lille- ja käärimislõhnade ja -aroomide esinemine.

—	Poolkuivade, poolmagusate ja magusate veinide maitse tasakaalu näitaja alla lisatakse magususe esinemise võimalus.

—	Lisatakse uued värvitoonid.

—	Punaste veinide puhul nimetatakse näitaja „intensiivsus“ ümber „värvuse sügavuseks“.

Sellega muudetakse tootespetsifikaadi punkti 2 ja koonddokumendi punkti 4.

Muudatus loetakse standardmuudatuseks, sest see ei vasta ühelegi komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 14 lõikes 1 loetletud tingimusele.

PÕHJENDUS

Päritolunimetuse „Ribera del Guadiana“ kontrolliasutus (Vincal Laboratorios) sai 31. juulil 2015 standardi UNE-EN ISO/IEC 17025 alusel akrediteeringu veinide organoleptiliseks hindamiseks.

Akrediteerimine on toonud kaasa järgmised muudatused:

ORGANOLEPTILISTE OMADUSTE ANALÜÜSINÄITAJATE NIMETUSE MUUDATUS

Akrediteeringu saamiseks töötati välja metoodika, mille tehnilise lisa kohaselt vastasid näitaja „maitse“ all analüüsitavad tunnused (magusus, happesus, alkoholi- ja süsihappegaasi sisaldus) eelmise spetsifikaadi järgi näitajale „tasakaal“.

Samamoodi vastavad näitaja „aroom“ all hinnatavad tunnused (puuviljane, õiearoom, käärimine, puit, röstitud) eelmise spetsifikaadi näitaja „maitse“ all määratletud tunnustele.

Seetõttu on tehtud järgmised muudatused:

—	Näitaja „maitse“ nimetatakse ümber „aroomiks“.

—	Näitaja „tasakaal“ nimetatakse ümber „maitse tasakaaluks“.

UUTE TUNNUSTE LISAMINE ORGANOLEPTILISTE OMADUSTE ALLA.

Akrediteeritud hindamismeetod näeb ette näitajate „lõhn“ ja „aroom“ alla kuuluvate tunnuste eraldi väljatoomise, mis on võimaldanud täheldada teatavate veinide puhul eelmises spetsifikaadis määratlemata lille- ja käärimislõhnade korduvat esinemist tunnusena.

Seetõttu on tehtud järgmised muudatused:

—	Lille- ja käärimislõhna mittevälistava tunnuse lisamine näitaja „lõhn“ alla puitmahutiteta valminud valgete, roosade ja punaste veinide puhul.

—	Lille- ja käärimislõhna mittevälistava tunnuse lisamine näitaja „aroom“ alla puitmahutiteta valminud valgete, roosade ja punaste veinide puhul.

VEINIKATEGOORIA UUTE ALATÜÜPIDE ORGANOLEPTILISTE OMADUSTE MÄÄRATLEMINE

Uute veini alatüüpide lisamise tõttu tuli määratleda poolkuiva, poolmagusasse ja magusasse alatüüpi kuuluvate veininimetuste organoleptilised omadused.

4.   Muudatused veinivalmistustavades

MUUDATUS

—	Poolkuiva, poolmagusa ja magusa alatüübi lisamise tõttu lisatakse nende tootmisprotsess.

—	Kuna on vaja ühtlustada laagerdumisaega vaadis kääritatud, tammevaadis laagerdunud, säilitusveini, Crianza, Reserva ja Gran Reserva veinide puhul, lisatakse laagerdumisprotsessi alguskuupäev.

—	Kuna on vaja ühtlustada veinide laagerdamiseks kasutatavate mahutite mõõtmed, suurendatakse tammevaadis laagerdunud punase veini (Tinto Roble) ja säilitusveini (Vino de Guarda) märkega veinide mahutite suurus seadusega ettenähtud maksimumini.

—	Vaadis kääritatud valgete või punaste veinide puhul jäetakse välja osaline kääritamine.

See puudutab tootespetsifikaadi punkti 3 ja koonddokumendi punkti 5a.

Muudatus loetakse standardmuudatuseks, sest see ei vasta ühelegi komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 14 lõikes 1 loetletud tingimusele.

PÕHJENDUS

Tootespetsifikaat hõlmas vaid poolkuivi, poolmagusaid ja magusaid noori valgeid veine ning selles oli märgitud, et neid toodetakse kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Laiendades neid alatüüpe muudele veiniliikidele, tundub asjakohane täpsustada, millised need eeskirjad on.

Kuigi puitmahutites hoitavate veinide laagerdumisprotsessi alguskuupäeva ei olnud ette nähtud, oli see sätestatud kontrolliasutuse sisekorra kohaselt tootmispiirkonna tavapärase saagikoristusperioodi järgi, mis on tavaliselt augustis ja septembris. Tundus asjakohane see ühtlustada ja lisada spetsifikaati.

Alates tootespetsifikaadi koostamisest 2011. aastal ja selle kehtimise ajal on päritolunimetusega seotud ettevõtjad avaldanud soovi, et mahutite suuruse suhtes kohaldatavad eeskirjad vastaksid seadusega kehtestatud piirmäärale.

Välja on jäetud võimalus valmistada vaadis osaliselt kääritatud veine, kuna seda liiki veini tootvad veinitootjad kasutavad alati täielikult tammevaatides toimuvat kääritamist ega lisa veine, mida pole sel viisil kääritatud.

5.   Tagaküljemärgiste liigid

MUUDATUS

Võetakse kasutusele tagaküljemärgised, mis peavad olema kinnitatud igale veinitüübile.

Muudetakse tootespetsifikaadi punkti 8 ja koonddokumendi punkti 9.

Muudatus loetakse standardmuudatuseks, sest see ei vasta ühelegi komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas) artikli 14 lõikes 1 loetletud tingimusele.

PÕHJENDUS

Igale veinitüübile tuleb määrata vastav tagaküljemärgis järgmistel põhjustel:

—	Määrata tagaküljemärgis vaadis kääritatud veinidele, millel ei ole eriomast tagaküljemärgistust.

—	Omistada noorele veinile tagaküljemärgis „Cosecha“, et vältida nende kahe väljendi segiajamist.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Ribera del Guadiana

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

VALGE VEIN

Välimus.

Puhtus: puhtad või mõningase viinhappe sadestusega veinid. Värvus: kollasest kuni kuldsete toonideni.

Lõhnabukett.

Lõhn: esinevad puuvilja- ja/või lillelõhn ja/või käärimislõhn ja/või puidu ja rösti lõhn.

Maitse.

Aroom: esinevad puuvilja- ja/või lillearoom ja/või käärimisaroom ja/või puidu ja rösti aroom.

Maitsetasakaal: alkoholi ja happesuse suhe on tasakaalus. Võib esineda magusust. Järelmaitse: püsiva lõhna- ja maitsebuketiga.

*	Vääveldioksiidi piirnorm, kui suhkrusisaldus on kuni 5 g/l: 240 mg/l.

*

Puitmahutites valmistatud valgete veinide puhul on maksimaalne lenduvate hapete sisaldus: 1 g/l alkoholisisalduse puhul kuni 10 mahuprotsenti ning lisaks 0,06 g/l iga alkoholiühiku kohta, mis ületab 10 mahuprotsenti, maksimaalselt 1,08 g/l. Üldised analüütilised omadused Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 15 Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 9 Minimaalne üldhappesus: 4,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 10 Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 180

ROOSA VEIN

Välimus.

Puhtus: puhtad või mõningase viinhappe sadestusega veinid. Värvus: roosadest kuni oranžide toonideni, kaasa arvatud punakad toonid.

Lõhnabukett.

Lõhn: esinevad puuvilja- ja/või lillelõhn ja/või käärimislõhn ja/või puidu ja rösti lõhn.

Maitse.

Aroom: esinevad puuvilja- ja/või lillearoom ja/või käärimisaroom ja/või puidu ja rösti aroom.

Maitsetasakaal: alkoholi ja happesuse suhe on tasakaalus. Võib esineda magusust. Järelmaitse: püsiva lõhna- ja maitsebuketiga.

*

Vääveldioksiidi piirnorm, kui suhkrusisaldus on kuni 5 g/l: 240 mg/l. Üldised analüütilised omadused Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 15 Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 9 Minimaalne üldhappesus: 4,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 10 Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 180

PUNANE VEIN

Välimus.

Puhtus: puhtad või mõningase viinhappe või värvaine sadestusega veinid. Värvus: violetsetest tellispunaste toonideni. Värvuse sügavus: sügava värvusega.

Lõhnabukett.

Lõhn: esinevad puuvilja- ja/või lillelõhn ja/või käärimislõhn ja/või puidu ja rösti lõhn.

Maitse.

Aroom: esinevad puuvilja- ja/või lillearoom ja/või käärimisaroom ja/või puidu ja rösti aroom.

Maitsetasakaal: alkoholi ja happesuse suhe on tasakaalus. Võib esineda magusust. Järelmaitse: püsiva lõhna- ja maitsebuketiga.

*	Vääveldioksiidi piirnorm, kui suhkrusisaldus on kuni 5 g/l: 190 mg/l.

*

Puitmahutites valmistatud punase veini maksimaalne lenduvate hapete sisaldus on: 1 g/l alkoholisisalduse puhul kuni 10 mahuprotsenti ning lisaks 0,06 g/l iga alkoholiühiku kohta, mis ületab 10 mahuprotsenti, maksimaalselt 1,2 g/l. Üldised analüütilised omadused Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 15 Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 11 Minimaalne üldhappesus: 4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,33 Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 150

5.   Veinivalmistustavad

a)   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritava

Viinamarjavirde või veini ekstraheerimisel ja pressimisjääkidest eraldamisel avaldatakse sobivat survet nii, et tulemus ei ületaks 70 liitrit veini 100 kg saagi kohta.

Täielikult vaadis kääritatud valgete või punaste veinide tootmisel toimub kääritamine kuni 600-liitristes tammevaatides.

Märkega „Tinto Roble“ tammevaadis laagerdunud punaste veinide valmistamisel tuleb neil lasta laagerduda 90 päeva, millest vähemalt 60 päeva kuni 600-liitrises tammevaadis.

Säilitusveinid peavad laagerduma vähemalt 365 päeva, millest vähemalt 60 päeva kuni 600-liitrises tammevaadis.

Laagerdumisaega arvestatakse alates saagiaasta 1. oktoobrist.

b)   Suurim saagikus

Valged sordid

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

84 hektoliitrit hektari kohta

Punased sordid

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

70 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

—

PIIRKOND TIERRA DE BARROS: Aceuchal, Ahillones, Alange, Almendralejo, Arroyo de San Serván, Azuaga, Berlanga, Calamonte, Corte de Peleas, Entrín Bajo, Feria, Fuente del Maestre, Granja de Torrehermosa, Higuera de Llerena, Hinojosa del Valle, Hornachos, La Morera, La Parra, Llera, Llerena, Maguilla, Mérida (Guadiana jõe vasakpoolne kallas), Nogales, Palomas, Puebla del Prior, Puebla de la Reina, Ribera del Fresno, Salvatierra de los Barros, Santa Marta de los Barros, Solana de los Barros, Torre de Miguel Sesmero, Torremegía, Valencia de las Torres, Valverde de Llerena, Villafranca de los Barros, Villalba de los Barros.

—	PIIRKOND MATANEGRA: Bienvenida, Calzadilla, Fuente de Cantos, Medina de las Torres, Puebla de Sancho Pérez, Los Santos de Maimona, Usagre, Valencia del Ventoso, Zafra.

—

PIIRKOND RIBERA ALTA: Aljucén, Benquerencia, Campanario, Carrascalejo, Castuera, La Coronada, Cristina, Don Álvaro, Don Benito, Esparragalejo, Esparragosa de la Serena, Higuera de la Serena, La Garrovilla, Guareña, La Haba, Magacela, Malpartida de la Serena, Manchita, Medellín, Mengabril, Mérida (Guadiana jõe parempoolne kallas), Mirandilla, Monterrubio de la Serena, La Nava de Santiago, Navalvillar de Pela, Oliva de Mérida, Quintana de la Serena, Rena, San Pedro de Mérida, Santa Amalia, Trujillanos, Valdetorres, Valverde de Mérida, Valle de la Serena, Villagonzalo, Villanueva de la Serena, Villar de Rena, Zalamea de la Serena, Zarza de Alange.

—	PIIRKOND RIBERA BAJA: La Albuera, Almendral, Badajoz, Lobón, Montijo, Olivenza, La Roca de la Sierra, Talavera de la Real, Torremayor, Valverde de Leganés, Villar del Rey.

—

PIIRKOND MONTÁNCHEZ: Albalá, Alcuéscar, Aldea de Trujillo, Aldeacentenera, Almoharín, Arroyomolinos de Montánchez, Casas de Don Antonio, Escurial, Garciaz, Heguijuela, Ibahernando, La Cumbre, Madroñera, Miajadas, Montánchez, Puerto de Santa Cruz, Robledillo de Trujillo, Salvatierra de Santiago, Santa Cruz de la Sierra, Santa Marta de Magasca, Torre de Santa María, Torrecilla de la Tiesa, Trujillo, Valdefuentes, Valdemorales, Villamesías, Zarza de Montánchez.

—	PIIRKOND CAÑAMERO: Alía, Berzocana, Cañamero, Guadeloupe Valdecaballeros.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

CABERNET SAUVIGNON

CAYETANA BLANCA

GRACIANO

MACABEO-VIURA

MERLOT

PARDINA–JAÉN BLANCO

SYRAH

TEMPRANILLO–CENCIBEL

TEMPRANILLO–TINTO FINO

8.   Seos(t)e kirjeldus

Valged veinid

Veini omadusi mõjutab piirkonnas valitsev vahemereline kliima.

Valgete veinide puhul tõuseb esile nende väga eriline puuviljane keskmisest suurema happesusega lõhna- ja maitsebukett.

Teisalt vähendab väike sademete hulk kasvuperioodi teatavatel etappidel seenhaiguste tekkeriski, mis mõjutab otseselt veinide lõppkvaliteeti.

Roosad veinid

Veini omadusi mõjutab piirkonnas valitsev vahemereline kliima.

Nende tingimuste tulemusena saadakse suure tanniini- ja värvainesisaldusega veine, millel on tasakaalustatud alkoholisisaldus ja sobiv happesus ning viinamarjade küpsusastmest tulenev eripärane aromaatne iseloom.

Teisalt vähendab väike sademete hulk kasvuperioodi teatavatel etappidel seenhaiguste tekkeriski, mis mõjutab otseselt veinide lõppkvaliteeti.

Geograafilise piirkonna omaduste tõttu on hakatud kasvatama piirkonnale mitteomaseid punaseid sorte, mis annavad tulemuseks eripärased veinid.

Punased veinid

Veini omadusi mõjutab piirkonnas valitsev vahemereline kliima.

Nende tingimuste tulemusena saadakse suure tanniini- ja värvainesisaldusega veine, millel on tasakaalustatud alkoholisisaldus ja sobiv happesus ning viinamarjade küpsusastmest tulenev eripärane aromaatne iseloom.

Teisalt vähendab väike sademete hulk kasvuperioodi teatud etappidel seenhaiguste tekkeriski, mis mõjutab otseselt veinide lõppkvaliteeti.

Geograafilise piirkonna omaduste tõttu on hakatud kasvatama piirkonnale mitte omaseid punaseid sorte, mis annavad tulemuseks eripärased veinid.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

Riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

Olenemata päritolunimetuse „Ribera del Guadiana“ alla kuuluvate turustatavate veinide pakendi tüübist, tuleb kaitstud nimetus märkida etiketile kohaldatavates ühenduse õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.

Pakendil peab omakorda olema veini kirjelduse jaoks sobiv nummerdatud tagaküljemärgis, mille on välja andnud kontrolliasutus, kelle ülesanne on sertifitseerida ja võimaldada toote jälgitavust selle turustamisel.

Tagaküljemärgise liik määratakse veini tüübi järgi:

NOOR JA VAADIS KÄÄRITATUD VEIN: tagaküljemärgis on „Cosecha“

TAMMEVAADIS LAAGERDUNUD PUNANE VEIN: tagaküljemärgis TAMMEVAADIS LAAGERDUNUD PUNANE VEIN

SÄILITUSVEIN: tagaküljemärgis SÄILITUSVEIN

CRIANZA: tagaküljemärgis on „Crianza“

RESERVA: tagaküljemärgis on „Reserva“

GRAN RESERVA: tagaküljemärgis on „Gran Reserva“

Link tootespetsifikaadile

http://www.juntaex.es/filescms/con03/uploaded_files/SectoresTematicos/Agroalimentario/Denominacionesdeorigen/PliegoCondiciones2.pdf

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 437/14)

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikega 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„MAREMMA TOSCANA“

PDO-IT-A1413-AM02

Teate esitamise kuupäev: 14.9.2020

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Uued tootetüübid

Kirjeldus

tüüpidele Bianco (valge) ja Rosso (punane) on omistatud nimetus „Riserva“.

Tüübile Rosso ja sorditüübile Sangiovese on lisatud nimetus „Governo all’uso Toscano“.

Sorditüübile Merlot on omistatud nimetus „Passito“ (rosinavein).

Sorditüüpide Sangiovese, Ciliegiolo, Alicante või Grenache, Syrah, Merlot puhul on lisatud versioon „Rosato“ (roosa).

Lisatud on uued sorditüübid:

—	Cabernet franc;

—	Petit Verdot;

—	Pugnitello;

Lisatud on võimalus esitada etiketil märge tootespetsifikaadis täpsustatud kahe sarnase värvusega viinamarjasordi kohta, millest tuleb teatada viinamarjade tegeliku osakaalu suhtes kahanevas järjekorras.

Lisatud on tüüp „Spumante Rosato (Rosé)“ (roosa vahuvein).

Põhjendus

Kuna tegemist on kaitstud päritolunimetusega veiniga, taheti rõhutada toote kvaliteediaspekti, kvalifitseerides kõige tüüpilisemad veinid neile traditsiooniliste nimetuste („Riserva“, „Governo all’uso toscano“ ja „Passito“) omistamisega.

Kaitstud päritolunimetus „Maremma Toscana“ esindab kogu viinamarjakasvatuse piirkonda Grosseto provintsis, mistõttu taheti tähtsustada kogu veinitootmist, täiendades tüübiga Rosato (sh Spumante) ja sorditüüpidega selliste veinide valikut, mis on seotud nimetusega „Maremma Toscana“, mis esindab suurepäraste traditsioonidega kvaliteetset veinitootmist;

võimalus esitada etiketil märge kahe viinamarjasordi kohta kujutab endast üht päritolunimetusega veinide turustusvõimalust.

Muudatus käsitleb koonddokumendi punkte 4, 5, 7 ning tootespetsifikaadi artikleid 1, 2, 4, 5, 6, 7, 8, 9.

2.   Viinamarjasordid

Kirjeldus

Veinitüübile Bianco (sh Riserva) on lisatud sort ’Viognier’, et täiendada praeguseid sorte ’Vermentino’ ja ’Trebbiano toscano’, mille osakaal selle tüübi valmistamisel kas ühe sordi põhjal või mitme sordi hulgas võib olla vähemalt 60 %; muude viljelemiseks sobivate valgete viinamarjasortide kasutamise osakaalu on vähendatud 60 %-lt 40 %-le.

Veinitüüpidele Rosso (sh Riserva), Rosato, Spumante Rosato või Rosé on lisatud ’Cabernet’ sordid (nii ’Cabernet Sauvignon’ kui ka ’Cabernet franc’) ning sordid ’Merlot’, ’Syrah’ ja ’Ciliegiolo’, et täiendada praegust Sangiovese tüüpi kas ühe või mitme sordiga vähemalt 60 % ulatuses; muude viljeluseks sobivate punaste viinamarjasortide kasutamise osakaalu on vähendatud 60 %-lt 40 %-le.

Sorditüübi Alicante (sh Rosato) puhul on märgitud sünonüüm „Grenache“.

Sorditüübi Cabernet puhul on märgitud sünonüüm „Carmenere“.

’Cabernet franc’, ’Petit Verdot’ ja ’Pugnitello’ on samuti arvatud peamiste viinamarjasortide hulka nende seas, mida võib etiketile märkida vastavate sorditüüpide tähistamiseks, kui nende osakaal on vähemalt 85 %.

Põhjendus

Kuna kaitstud päritolunimetus „Maremma Toscana“ esindab kogu provintsi viinamarjakasvatuspiirkonda, sooviti tähtsustada kogu veinitootmist, et täita eesmärki, mille jaoks see nimetus loodi, lisades võimaluse toota valgeid, punaseid ja roosasid põhiveine, kasutades peamiseid kasvatatavaid sorte. Et jääks võimalus suurendada veinide arvu, mille puhul seda nimetust võib kasutada otsustati kujundada välja peamine viinamarjasortidega seotud raamistik, täiendades juba olemasolevaid põhisorte Grosseto provintsis kõige levinumate viinamarjasortidega, mida kasvatatakse 100–800 hektari suurustel aladel.

Muudatus käsitleb koonddokumendi punkti 7 ja tootespetsifikaadi artikleid 2, 4, 5, 6.

3.   Viinamarjakasvatusnormid

Kirjeldus

1.	Lisatakse märge viinamarjade maksimaalse saagikuse kohta hektari kohta, veinis kasutatavate viinamarjade maksimaalse saagikuse kohta ja lisatud veinitüüpide minimaalse naturaalse alkoholisisalduse kohta mahuprotsentides.

2.	Istutustihedus varieerub 3 000 kuni 4 000 viinapuuni hektari kohta.

3.	Lisatud on horisontaalsel toestusel, näiteks mis tahes vormis pergolatoestusel viinapuude kasvatamise keeld.

Põhjendus

1.	Viinamarjade saagikusega hektari kohta ja alkoholisisaldusega seonduvad andmed tuletatakse katsetest, mis kinnitavad nimetusega hõlmatud toodete kvaliteeti.

2.	Viinapuude istutustiheduse suurendamine hektari kohta, mis võimaldab toota vähem viinamarju taime kohta ja soodustab viinamarjade kvaliteedi paranemist.

3.	Päritolunimetuse jaoks sobivate viinamarjade tootmiseks kasutatavate kasvatussüsteemide puhul on keelatud süsteemid, mis hõlmavad toodangu suurendamist kvaliteedi kahjuks.

Muudatus käsitleb koonddokumendi punkti 5b ja tootespetsifikaadi artiklit 4.

4.   Veinivalmistusnormid

Kirjeldus

1.	Täpsustatakse, et veinide laagerdamine toimub tootmispiirkonnas.

2.	Pisa, Livorno, Siena ja Firenze provintsidele on lisatud Arezzo provintsi territoorium, mille piires on võimalik teha KPNiga toodete veinivalmistustoiminguid.

Põhjendus

1.	Tegemist on vormilise muudatusega, kuna laagerdamistoimingud on üks veinivalmistamise etappidest.

2.	Muudatus on kooskõlas määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõike 1 sätetega. Tegemist on vormilise muudatusega, kuna laagerdamistoimingud on üks veinivalmistamise etappidest.

Muudatus käsitleb koonddokumendi punkti 9 ja tootespetsifikaadi artiklit 5.

5.   Traditsioonilised nimetused „Riserva“ ja „Governo all’uso toscano“

Kirjeldus

1.	Nimetusele „Riserva“ viitavad sätted lisatakse tüübile Bianco, mis laagerdub vähemalt 12 kuud, ja tüübile Rosso, mis laagerdub vähemalt 24 kuud, millest kuus kuud puidust vaadis.

2.	Traditsioonilisele nimetusele „Governo all’uso toscano“ viitavad sätted lisatakse veinitüübi puhul, mida valmistatakse veini aeglasel taaskääritamisel, lisades hektoliitri kohta vähemalt 10 kg kergelt kuivatatud musti viinamarju, mis on pärast purustamist alustanud käärimisprotsessi.

Põhjendused

1.	Kuna tegemist on kaitstud päritolunimetusega veiniga, lisati valgete ja punaste tüüpide väärtustamiseks nimetus „Riserva“ ka selleks, et klassifitseerida kaubanduslikult toote kahte erinevat kvaliteeti ja võimaldada edasist kvaliteedi tõstmist.

2.	Kuna tegemist on kaitstud päritolunimetusega veiniga, taheti rõhutada toote kvaliteediaspekti, kvalifitseerides kõige tüüpilisemad punased veinid neile asjaomase nimetuse omistamisega, mis viitab traditsioonilisele veinivalmistusmeetodile, mida kasutatakse suures osas Toscanas.

Muudatus käsitleb koonddokumendi punkti 5 ja tootespetsifikaadi artiklit 5.

6.   Veinide kirjeldus

Kirjeldus

Lisatud on äsja lisatud veinitüüpide keemilis-füüsikalised ja organoleptilised tunnused; lisaks on tootespetsifikaadis juba sisalduvate tüüpide puhul täpsustatud mõningaid organoleptilisi omadusi ja muudetud muid keemilis-füüsikalisi väärtusi.

Põhjendus

Kirjeldati äsja kasutusele võetud veinide omadusi ja vaadati läbi teatavate juba sätestatud veinitüüpide omadused, et täpsemalt kirjeldada analüütilisi ja organoleptilisi omadusi, ning eelkõige põhitüüpide Bianco, Rosso ja Rosato ning märkega „Vendemmia tardiva“ veinitüüpide puhul täpsustati paremini maitsega seotud kirjeldavaid parameetreid, võimaldades lisada veine, mille jääksuhkrusisaldus on ratsionaalsemalt määratletud piirides; vaadati läbi ka suhkruvaba ekstrakti ja veinitüüpide Bianco, Rosso, Rosato ja Spumante üldhappesusega seotud analüütilised parameetrid, et ühtlustada neid muude tüüpidega.

Muudatus käsitleb koonddokumendi punkti 4 ja tootespetsifikaadi artiklit 6.

7.   Märgistus

Kirjeldus

Täpsustatakse, et sordinime ’Alicante’ alternatiivina võib kasutada sünonüümi „Grenache“.

Põhjendus

Selle täiendava täpsustuse eesmärk on kaubanduslikust vaatepunktist veelgi rõhutada selliste veinitüüpide eripära, millel on territooriumil kindlustatud traditsioon.

Muudatus käsitleb tootespetsifikaadi artiklit 7 ega mõjuta koonddokumendi sisu.

8.   Pakendamine

Kirjeldus

a)	Täpsustatakse, et muude kui klaasist mahutite mahutavus on 3–5 liitrit.

b)	Jäetakse välja selliste klaasanumate nagu korvpudelid (itaalia keeles dame ja damigiane) kasutamine.

c)	Jäetakse välja kuni 6-liitrise mahutavusega klaaspudelite sulgemiseks mõeldud kroonkorkide kasutamine nimetusega Riserva ja Vigna veinide puhul ning veinitüüpide Passito, Vin Santo ja Vendemnia tardiva puhul.

Põhjendus

a)	Muude kui klaasist mahutite kasutamine vastab tarbijate vajadustele ja parandab seetõttu kaitstud päritolunimetusega „Toscana Maremma“ toodete turustamise võimalusi nii ELi kui ka rahvusvahelistel turgudel.

b)	Turustatava toodangu eripära paremaks rõhutamiseks ja tarbijale pakutavast tootest õige ettekujutuse andmiseks on sellised klaasnõud nagu korvpudelid (dame, damigiane) välja jäetud.

c)	Klaaspudelites tarbijale pakutavate traditsiooniliste nimetustega veinitüüpidest õige ettekujutuse andmiseks on anumate sulgemiseks mõeldud kroonkorgid välja jäetud.

Muudatus käsitleb tootespetsifikaadi artiklit 8 ega mõjuta koonddokumendi sisu.

9.   Seos geograafilise piirkonnaga

Kirjeldus

Punkti on lisatud ajakohastatud teavet: teave geograafilise piirkonna kohta; teave toote kvaliteedi ja omaduste kohta, mis on peamiselt või eranditult seotud geograafilise keskkonnaga; teave põhjusliku seose kirjelduse kohta.

Põhjendus

See on vormiline kohandamine uut tüüpi toodete lisamise tõttu, mis ei muuda kehtetuks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud seost.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti, kuid käsitleb tootespetsifikaadi artiklit 9.

10.   Viited kontrolliasutusele

Kirjeldus

Kontrolliasutuse aadressi on ajakohastatud (Valoritalia srl) ja ning on lisatud teatavad regulatiivsed viited kontrollikava kinnitamisele.

Põhjendus

Tegemist on muudatusega, mis käsitleb tootespetsifikaadi artiklit 10 ega mõjuta koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Maremma Toscana

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.

Vahuvein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus:

Bianco (valge), sh Riserva, koos märkega ühe või kahe viinamarjasordi kohta

Värvus: erineva intensiivsusega õlgkollane.

Lõhn: peen ja hõrk, puuviljasemate nootidega sorditüüpide Viognier ja Ansonica puhul ning laiem ja keerukam versiooni Riserva puhul.

Maitse: kuivast poolkuivani Bianco puhul; pehme ja sametine Vermentino, Viognier’ ja Ansonica puhul, värskem vürtsikate nootidega, pikantne, täidlane versiooni Riserva puhul.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: Bianco: 10,5; Ansonica, Viogner, Vermentino, Chardonnay, Sauvignon, Trebbiano: 11; Riserva: 12.

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: Bianco: 14 g/l; Ansonica, Viogner, Vermentino, Chardonnay, Sauvignon, Trebbiano: 16 g/l; Riserva: 18 g/l.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Rosso (punane), Novello, Riserva ning ühe ja kahe viinamarjasordi nimega

Värvus: erineva intensiivsusega violetse varjundiga rubiinpunane; intensiivne punane muutub laagerdumisel granaatpunaseks.

Lõhn: puuviljaliste nootidega Novello, Alicante või Grenache, Merlot’, Pugnitello ja Sangiovese puhul; vürtsikad noodid Cabernet franc’i, Cabernet Sauvignon’i, Syrah’ ja Petit Verdot’ puhul, delikaatsem Ciliegiolo puhul, Riserva puhul laagerdumise ajal täiustub.

Maitse: kuivast poolkuivani Rosso puhul ning kergelt happeline ja pikantne Novello, Alicante või Grenache puhul; täidlasem Cabernet’, Cabernet franc’i, Cabernet Sauvignon’i, Ciliegiolo, Petit Verdot’, Pugnitello, Sangiovese, Merlot’ ja Riserva puhul; Syrah puhul intensiivne ja vürtsikas; tüübid Rosso ja Sangiovese, mis on toodetud „Governo all’uso toscano“ veinivalmistusviisil, on värsked ja täidlased.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: Rosso, Novello: 11; Alicante või Grenache, Cabernet, Cabernet franc, Cabernet Sauvignon, Canaiolo, Merlot, Petit Verdot, Pugnitello, Sangiovese ja Ciliegiolo, Syrah: 11,5; Riserva: 12.

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: Rosso 22 g/l; ja 20 g/l tüübi Novello puhul; Alicante või Grenache, Cabernet, Cabernet franc, Cabernet Sauvignon, Canaiolo, Merlot, Petit Verdot, Pugnitello, Sangiovese ja Ciliegiolo, Syrah: 22 g/l; Riserva 24.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Rosato (roosa), koos märkega viinamarjasordi kohta

Värvus: erineva intensiivsusega roosa.

Lõhn: õrn, intensiivsete puuviljaliste nootidega, püsivam Alicante puhul, õrnem Sangiovese puhul.

Maitse: kuivast poolkuivani, kergelt happeline, harmooniline.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 10,5 mahuprotsenti.

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 16 g/l.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Vin Santo

Värvus: õlgkollasest merevaigukollase ja pruunini.

Lõhn: eeterlik, soe ja iseloomulik.

Maitse: kuivast magusani, harmooniline ja sametine.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 16 mahuprotsenti.

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus 22 g/l.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta):	30
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Vendemmia tardiva (valmistatud hiliskorje viinamarjadest), sh koos märkega viinamarjasordi kohta

Värvus: erineva intensiivsusega õlgkollasest kuldkollaseni.

Lõhn: õrn, intensiivne, mõnikord vürtsikas.

Maitse: kuivast magusani, sametine ja harmooniline.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 15 mahuprotsenti.

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 22 g/l.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta):	25
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Passito Bianco (valge rosinavein), sh koos märkega viinamarjasordi kohta

Värvus: erineva intensiivsusega kuldkollane kuni merevaigukollane.

Lõhn: intensiivne, küpsetele puuviljadele iseloomulik.

Maitse: kuivast magusani, täidlane ja sametine.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 15,5 mahuprotsenti.

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 23 g/l.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta):	25
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Passito Rosso (punane rosinavein), sh koos märkega viinamarjasordi kohta

Värvus: intensiivne rubiinpunane.

Lõhn: tugev, täidlane.

Maitse: kuivast magusani, sametine.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 15,5 mahuprotsenti.

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 24 g/l.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta):	25
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Vino Spumante (vahuvein) ja Vino Spumante di Qualità (kvaliteetvahuvein) – tüübid Bianco, sh koos märkega viinamarjasordi kohta, ja Rosato

Värvus: erineva intensiivsusega õlgkollane; erksa tooniga õlgkollane Ansonica puhul; kohati roheka varjundiga Vermentino puhul; kahvaturoosast kirsiroosani Rosato või Rosé puhul.

Vaht: peen ja püsiv.

Lõhn: peen, puuviljane, püsiv, Ansonica puhul heledam, Vermentino puhul õrnem; Rosato või Rosé puhul selgemate puuviljaliste nootidega.

Maitse: brut nature kuni ekstra kuiv, harmooniline Ansonica puhul; elav, happeline, veidi mõrkjas Rosato või Rosé puhul.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: Bianco ja Rosato: 10,5 mahuprotsenti; Ansonica ja Vermentino: 11 mahuprotsenti.

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: Bianco 14 g/l; Ansonica, Vermentino, Rosato või Rosé: 16 g/l.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Vin Santo veinivalmistusmeetod

Veinivalmistuse eritava

Pärast hoolikat selekteerimist tuleb viinamarjadel lasta sobivates ruumides loomulikul teel kuivada, kuni viinamarjad saavutavad enne purustamist piisava suhkrusisalduse. Saadud toote veiniks valmistamine, säilitamine ja laagerdamine peab toimuma puitmahutites, mille maht ei ületa 500 liitrit, samas kui tarbimisse lubamine ei tohi toimuda enne saagikoristusaastale järgneva kolmanda aasta 1. märtsi.

Veinivalmistusmeetod „Governo all’uso toscano“

Veinivalmistuse eritava

Traditsiooniline tava, mis on lubatud tüüpide Rosso ja Sangiovese puhul, seisneb veini aeglases taaskääritamises, lisades hektoliitri kohta vähemalt 10 kg kergelt kuivatatud musti viinamarju, mis on pärast purustamist alustanud käärimisprotsessi.

b.   Maksimaalne saagikus

Bianco, Bianco Riserva ja Spumante

13 000 kg viinamarju hektari kohta

Bianco, Bianco Riserva ja Spumante

91 hektoliitrit hektari kohta

Rosso, Rosso Riserva, Rosato, Rosato Spumante, Novello

12 000 kg viinamarju hektari kohta

Rosso, Rosso Riserva, Rosato, Rosato Spumante, Novello

84 hektoliitrit hektari kohta

Vin Santo

13 000 kg viinamarju hektari kohta

Vin Santo

45,5 hektoliitrit hektari kohta

Ansonica, Ansonica Spumante, Chardonnay, Sauvignon, Trebbiano, Vermentino, Vermentino Spumante, Viognier

12 000 kg viinamarju hektari kohta

Ansonica, Ansonica Spumante, Chardonnay, Sauvignon, Trebbiano, Vermentino, Vermentino Spumante, Viognier

84 hektoliitrit hektari kohta

Alicante Cabernet, Cabernet Sauvignon, Cabernet franc, Canaiolo, Ciliegiolo, Merlot, Petit Verdot, Sangiovese, Syrah

11 000 kg viinamarju hektari kohta

Alicante Cabernet, Cabernet Sauvignon, Cabernet franc, Canaiolo, Ciliegiolo, Merlot, Petit Verdot, Sangiovese, Syrah

77 hektoliitrit hektari kohta

Pugnitello

9 000 kg viinamarju hektari kohta

Pugnitello

63 hektoliitrit hektari kohta

Alicante Rosato, Ciliegiolo Rosato, Merlot Rosato, Sangiovese Rosato, Syrah Rosato

11 000 kg viinamarju hektari kohta

Alicante Rosato, Ciliegiolo Rosato, Merlot Rosato, Sangiovese Rosato, Syrah Rosato

77 hektoliitrit hektari kohta

Passito Bianco, Ansonica Passito, Chardonnay Passito, Sauvignon Passito, Vermentino Passito

11 000 kg viinamarju hektari kohta

Passito Bianco, Ansonica Passito, Chardonnay Passito, Sauvignon Passito, Vermentino Passito

44 hektoliitrit hektari kohta

Passito Rosso, Cabernet Passito, Cabernet Sauvignon Passito, Ciliegiolo Passito, Merlot Passito, Sangiovese Passito

11 000 kg viinamarju hektari kohta

Passito Rosso, Cabernet Passito, Cabernet Sauvignon Passito, Ciliegiolo Passito, Merlot Passito, Sangiovese Passito

44 hektoliitrit hektari kohta

Vendemmia tardiva, Ansonica Vendemmia tardiva, Chardonnay Vendemmia tardiva, Sauvignon Vendemmia tardiva

80 000 kg viinamarju hektari kohta

Vendemmia tardiva, Ansonica Vendemmia tardiva, Chardonnay Vendemmia tardiva, Sauvignon Vendemmia tardiva

40 hektoliitrit hektari kohta

Trebbiano Vendemmia tardiva, Vermentino Vendemmia tardiva, Viognier Vendemmia tardiva

80 000 kg viinamarju hektari kohta

Trebbiano Vendemmia tardiva, Vermentino Vendemmia tardiva, Viognier Vendemmia tardiva

40 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Tootmispiirkond jääb Toscana piirkonna territooriumile ja hõlmab eelkõige kogu Grosseto provintsi

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

Alicante N. – Grenache

Ansonica B. – Inzolia

Cabernet franc N. – Cabernet

Cabernet sauvignon N. – Cabernet

Canaiolo nero N. – Canaiolo

Carmenère N. – Cabernet

Chardonnay B.

Ciliegiolo N.

Malvasia Istriana B. – Malvasia

Malvasia bianca Lunga B. – Malvoisier

Malvasia bianca di Candia B. – Malvasia

Merlot N.

Petit verdot N.

Pugnitello N.

Sangiovese N. – Sangioveto

Sauvignon B. – Sauvignon blanc

Syrah N.

Trebbiano toscano B. – Procanico

Vermentino B. – Pigato B.

Viogner B.

8.   Seos(t)e kirjeldus

„KPN „Maremma Toscana“ – Vino, sh Vin Santo, Vendemmia tardiva ja Passito“

Territoorium on peamiselt künklik ja nõlvjas, mõõdukate sademete ja väheste suvevihmadega; muld on juurte arenemiseks sobiva sügavuse ja hea drenaažiga. See sajandite jooksul viinapuude kasvatamiseks ideaalseks peetud ajalooline viinamarjakasvatusala pärineb juba etruskide ajast. Viinapuid kujundatakse seal peamiselt nöörpuumeetodil ja istutatakse suure istutustihedusega. Esindatud on nii territooriumi traditsioonilised sordid, nagu ’Trebbiano toscano’, ’Ansonica’, ’Vermentino’, ’Sangiovese’, ’Ciliegiolo’, kui ka moodsamad (’Chardonnay’, ’Sauvignon’, ’Viognier’, ’Merlot’, ’Cabernet’, ’Syrah’), mis suudavad väljendada veinide jõulisi omadusi: värskust, aromaatsust, head struktuuri.

„KPN „Maremma toscana“ – Vino Spumante ja Vino Spumante di qualità“

Territoorium on peamiselt künklik ja nõlvjas, mõõduka sademete hulga ja väheste suviste vihmadega, hea ventilatsiooniga; muldadel on juurte arenguks sobiv suur sügavus ja hea kuivendusvõime. Vahuveinide traditsiooniline valmistusviis on seotud ka piirkonna tufi pinnasesse kaevatud veinikeldritega, mis võimaldavad säilitada optimaalseid temperatuure. Viinamarjaistanduste istutustihedus oli juba iidsetel aegadel suur. Sordid on selle territooriumi traditsioonilised (’Trebbiano toscano’, ’Vermentino’ ja ’Ansonica’), mille hulgas on mõnikord muud moodsamad sordid (’Chardonnay’, ’Sauvignon’), mis iseloomustavad värskeid, kergelt happelisi, peeni ja puuviljalisi veine.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistamine

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Täpsustatakse, et sordinime ’Alicante’ alternatiivina võib kasutada sünonüümi „Grenache“.

Toote veinivalmistamise piirkond

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas valmistamisega seonduv erand.

Tingimuse kirjeldus:

Pisa, Livorno, Siena ja Firenze provintsidele on lisatud Arezzo provintsi territoorium, mille piires on võimalik teha KPNiga toodete veinivalmistustoiminguid.

Viinamarjasordi tähis

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Lisatud on võimalus esitada etiketil märge tootespetsifikaadis täpsustatud kahe sarnase värvusega viinamarjasordi kohta, millest tuleb teatada viinamarjade tegeliku osakaalu suhtes kahanevas järjekorras määruse (EL) 2019/33 artikli 50 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

Link tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/15969

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 437/15)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„MONTLOUIS-SUR-LOIRE“

PDO-FR-A0169-AM01

Teate esitamise kuupäev: 7.10.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Viide ametlikule geograafilisele koodile

Lisatud on viide geograafilise piirkonna ja selle vahetus läheduses asuva piirkonna ametlikule geograafilisele koodile. See täiendus ei muuda neid kahte piirkonda.

Koonddokumenti on seetõttu muudetud punktides 1.6 ja 1.9.

2.   Istutustihedus

Istutustihedus on kasvanud 6 000 puult 6 250 puule hektari kohta. Selle tulemusena on ridadevahelist miinimumkaugust vähendatud 0,8 meetrini. Viinapuude tihendamise eesmärk on parandada toodetava veini kvaliteeti.

Koonddokumenti on seetõttu muudetud punktis 1.5.

3.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viinapuude lõikamise eeskirjad on läbi vaadatud, et anda viinamarjakasvatajatele rohkem paindlikkust kohanemisel üha sagedamate ebasoodsate ilmastikunähtustega (hilised öökülmad jms). Uus sõnastus on järgmine:

„—	Lühikese lõikusega viinapuudel (lehvikukujuline võrakujundus või Royat’ nöörpuu vorm) ei tohi alles jäetud pungade arv ületada keskmiselt 85 800 punga hektari kohta ja 13 punga puu kohta, igal puul võib olla kuni 15 punga, igal võrsel kuni 3 punga.

—	Pika lõikusega viinapuudel ei tohi alles jäetud pungade arv ületada keskmiselt 72 600 punga hektari kohta ja 11 punga puu kohta, igal viinapuul võib olla kuni 13 punga.“

Koonddokumenti on seetõttu muudetud punktis 1.5.

4.   Viinapuude toestamise eeskirjad

Nüüd tuleb Guyot’ meetodil lõigatud pikad viinapuuoksad kindlasti kinnitada toestustraadi külge.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

5.   Põllumajanduse keskkonnatavad

Lisatud on järgmine säte:

„—	Maatükke ümbritsev püsihaljastus on kohustuslik (põllupeenrad ja maatükkidevahelised alad, kuhu ei istutata ning mida ei harita). Seda kohustust ei kohaldata põllupeenarde korrastamise korral, eelkõige erosiooni või erandlike ilmastikutingimuste tõttu.

—	Vähemalt 40 %-l alast, mis jääb ridade vahele, tagatakse külvatud või spontaanse taimestiku kontroll mehaaniliste või füüsiliste vahenditega.“

See muudatus tuleneb ettevõtjate põllumajandusökoloogia tavade praegusest arengust kogu viinamarjakasvatuspiirkonnas. See annab tunnistust asjaolust, et tehniliste lahenduste kasutamisel võetakse üha rohkem arvesse keskkonnakaitseküsimusi. Toetades taimkatte olemasolu, vähendab see nõue keemiliste herbitsiidide kasutamist. Herbitsiidide kasutamise vähendamine peab võimaldama tõhustada viinamarjaistanduste mullakaitset ja säilitada nende looduslikke omadusi (viljakus, bioloogiline mitmekesisus, bioloogiline puhastamine), mis parandavad veinide kvaliteeti ja autentsust ning tugevdavad veinipiirkonna mainet.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

6.   Saagikoristus

I peatüki VII punkti alapunktis 1 on välja jäetud järgmine lause: „Koristushooaja alguse kuupäev määratakse kindlaks põllumajanduse ja merekalanduse seadustiku artikli D. 644-24 sätete alusel.“

Koristushooaja alguskuupäeva ei ole enam vaja kindlaks määrata, kuna ettevõtjatel on nüüd palju eri vahendeid, mis võimaldavad neil täpsemalt hinnata viinamarjade küpsusastet. Kõikidel ettevõtjatel on isiklikus ja ühiskasutuses teatavad seadmed ja varustus, mis võimaldavad olenevalt tootmiseesmärkidest täpselt kindlaks määrata koristushooaja alustamise optimaalse kuupäeva iga kasvatusala jaoks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

7.   Saagikoristuse erisätted

Lisatud on järgmised sätted:

„—	Kui saak koristatakse mehaaniliselt, ei tohi saagikoristuse transpordi ja pressimistsükli alguse vaheline aeg ületada kahte tundi.

—	Kui saak koristatakse käsitsi, ei tohi saagikoristuse transpordi ja pressimistsükli alguse vaheline aeg ületada 24 tundi.

—	Saagikoristusseadmeid tuleb pesta vähemalt kord päevas.“

Nende sätete eesmärk on tagada viinamarjade võimalikult hea sanitaarne kvaliteet.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

8.   Ühekordsel kääritamisel saadud vahuveinid

Tootespetsifikaati on muudetud, et lisada sellesse ühekordsel kääritamisel saadud vahuveinide tootmise tingimused. Nende kasutuselevõtuga muudetakse spetsifikaati järgmistes punktides:

Saagikoristus

„—	Ühekordsel kääritamisel saadud vahuveinid on valmistatud käsitsi koristatud viinamarjadest, mis transporditakse tervena pressi, kasutades selleks mahuteid või anumaid, mida ei saa tühjendada kruvi ega pumba abil.“

Viinamarjade küpsus

—	Ühekordsel kääritamisel saadud vahuveinide puhul kuni 178 grammi ühe liitri virde kohta.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

—	11 % vahuveinide puhul, mis on toodetud ühekordse kääritamise teel.

Saagikus

—	Maaelu ja merekalanduse seadustiku artiklis D. 645-7 osutatud saagikus on vaiksete veinide ja ühekordse kääritamise teel saadud vahuveinide puhul 52 hektoliitrit hektari kohta.

Kogusaagikus

a)	— Maaelu ja merekalanduse seadustiku artiklis D. 645-7 osutatud kogusaagikus on vaiksete veinide ja ühekordse kääritamise teel saadud vahuveinide puhul 62 hektoliitrit hektari kohta.

Pressimine

—

Viinamarjad, mis on ette nähtud ühekordse kääritamise teel saadud vahuveinide tootmiseks, valatakse tervenisti pressi, ilma eelnevalt varsi eemaldamata või viinamarju purustamata. Viinamarju pressitakse pneumaatilise pressi või horisontaalse plaatpressiga, millel puuduvad ketid ja kettad, või vertikaalpressiga.

Analüütilised standardid

—	Ühekordse kääritamise teel saadud vahuveinide sete peab olema eraldatud dégorgement-meetodil ja fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 5 grammi liitri kohta.

Veinivalmistustavad

—	Ühekordse kääritamise teel saadud vahuveinide virde selitamine ensüümide või ensüümipreparaatide abil on keelatud.

—	Ühekordsel kääritamisel saadud vahuveine toodetakse ilma suhkrut ja pärmi lisamata.

Keelatud seadmed

—	Varreeraldusseadmed ja purustid, mida kasutatakse ühekordse kääritamise teel saadud vahuveinide valmistamiseks.

Veinitootmine

—	Villimine klaaspudelitesse, milles toimub ühekordne lõplik käärimine, tehakse kõige varem alates saagikoristusele järgnevast 1. oktoobrist.

c)

Ühekordsel kääritamisel saadud vahuveini toodetakse järgmistes tingimustes: — kääritamine algab kääritusanumas või vaatides; — kääritamist juhitakse üksnes külma abil; — keelatud on lisada pärmi; — keelatud on lisada veinisiirupit; — keelatud on kasutada kaltsium- või naatriumalginaate; — osaliselt käärinud veinivirde lõplik kääritamine toimub üksnes klaaspudelites; — keelatud on kasutada dosage’i segu; — sette eraldumisel tekkinud kadu asendatakse samast partiist pärit veiniga.

Pakendamine

—	Analüüs tuleb teha vaiksete veinide puhul enne või pärast pakendamist, vahuveini või poolvahuveini puhul enne sette eemaldamist, ühekordsel kääritamisel saadud vahuveini puhul pärast sette eemaldamist.

Märgistus

c)	— Ühekordse kääritamisega saadud vahuveinide aastakäik peab olema ära näidatud.

Register

2.	Ühekordsel kääritamisel saadud vahuveinide tootmiseks ette nähtud maatükkide register

Kõik viinamarju korjavad ettevõtjad ajakohastavad registrit, kus on nimetatud maatükid, kust pärinevad viinamarjad, mis on ette nähtud ühekordse kääritamise teel valmistatud vahuveini tootmiseks, ja selles on märgitud asjaomaste maatükkide

—	katastritunnus;

—

pindala.

Ettevõtja saadab selle registri kaitse- ja haldusasutusele hiljemalt saagikoristusele järgneval 1. novembril.

Koonddokumenti on seetõttu muudetud punktides 1.4, 1.5, 1.8 ja 1.9.

9.   Viinamarjade suhkrusisaldus

Vaiksete veinide puhul suurendatakse viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust 8 grammi võrra ühe liitri virde kohta, et tagada optimaalne küpsus. Selle tulemusena suureneb vaiksete veinide naturaalne alkoholisisaldus 10,5 %-lt 11 %-le.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

10.   Kogusaagikus

Vaiksete veinide, vahuveinide ja poolvahuveinide kogusaagikust vähendatakse 3 hektoliitri võrra hektari kohta. Selle muudatuse alus oli lõikuseeskirjade muutmine, et hoida ära ülemäära suured saagikuse muudatused.

Koonddokumenti on seetõttu muudetud punktis 1.5.

11.   Pressimine

Lisatud on pressimist käsitlev peatükk:

„—	Vastuvõtu- ja pressimisseadmeid tuleb pesta vähemalt kord päevas;

—	viinamarjakestade leotamine peab toimuma hermeetilistes mahutites.“

Selle sätte eesmärk on tagada, et saagi kvaliteet ei halvene.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

12.   Analüütilised standardid

Märke sec (kuiv) kasutamiseks ette nähtud fermenteeritavate suhkrute maksimumsisaldust vaiksete veinide puhul vähendatakse 8 grammilt 5 grammile liitri kohta.

Koonddokumenti on seetõttu muudetud punktis 1.9.

13.   Üldalkoholisisaldus pärast rikastamist

Vaiksete veinide üldalkoholisisaldust on pärast veini rikastamist vähendatud 13 mahuprotsendini, et piirata rikastamisvõimalusi.

Koonddokumenti on seetõttu muudetud punktis 1.5.

14.   Keelatud seadmed

Et viinamarju saaks pressida nii, et need ei lagune, on tootespetsifikaadiga keelatud kasutada järgmist:

—	telje kaudu täidetavad pressid;

—	töötlemata betoonist vaadid, välja arvatud need, millel on tootja vastavusdeklaratsioon selle kohta, et need võivad puutuda kokku viinamarjade, virde või veiniga.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

15.   Kääritusmahutite mahutavus

Et veiniga tehtav töö toimuks heades tingimustes, suurendatakse tootespetsifikaadiga kääritusmahutite minimaalset mahutavust, suurendades koefitsienti 1-lt 1,5-le viimase viie aasta jooksul valmistatud kontrollitud päritolunimetusega veini kogusest.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

16.   Vahuveini villimine

Kuupäeva, mil vahuvein villitakse teiseks kääritamiseks pudelitesse, nihutatakse ühe kuu võrra ettepoole, et võtta arvesse üha varasemat saagikoristust.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

17.   Pakendamine

Koos ühekordse kääritamisega vahuveinide tunnustamisega täpsustatakse, et säte, milles käsitletakse kuni 37,5 cl või suurema kui 150 cl mahutavusega pudelite turustamist, on ette nähtud vahuveinidele ja poolvahuveinidele, mis on saadud teise kääritamise teel pudelites.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

18.   Laagerdamine ja tarbijale suunatud turustamine

Vaiksete veinide laagerdusaega pikendatakse pooleteise kuu võrra. Nimelt on ’Chenin’ viinamarjasort, millel kujunevad kasvamise käigus välja huvitavad aromaatsed omadused. Seetõttu lükati kuupäev, mil veinid tehakse tarbijatele kättesaadavaks, 1. veebruarilt 15. märtsile.

Lisati vahuveinide ja poolvahuveinide turustamise minimaalne tähtpäev, mis on 30. september.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

19.   Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

1. peatüki IX osa punkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse veinide ringlusse laskmist volitatud laopidajate vahel, on välja jäetud.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

20.   Seos geograafilise piirkonnaga

Ühekordsel kääritamisel saadud vahuveini kirjelduses on läbi vaadatud seos geograafilise piirkonnaga.

Seda seost otsustati muuta, nimelt jäeti välja lühikeseks lõikamist käsitlev rida, kuna lõikamistingimused olid muutunud.

Koonddokumenti on seetõttu muudetud punktis 1.8.

21.   Üleminekumeetmed

Üleminekumeetmed, mille tähtaeg on saabunud, on tootespetsifikaadist välja jäetud. Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

22.   Pudelite esitusviis

Poolvahuveini pudeli esitusviisi käsitlev säte jäetakse välja.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

23.   Märgistus sec (kuiv)

Ära jäetakse märgistuse sec (kuiv) nõue rahulike veinide puhul.

Koonddokumenti on seetõttu muudetud punktis 1.9.

24.   Deklareerimiskohustused

Lisatakse maatüki kasutamise eeldeklaratsioon.

See deklaratsioon võimaldab ette näha, milline tooteliik on maatükiga hõlmatud, ja seada sisse erinevad toimimisviisid, et kohe alates lõikamisest kohandada tehnilisi protsesse nii, et saagikus oleks maksimaalne. See võimaldab kaitse- ja haldusasutusel hallata turule jõudvaid mahte tooteliikide kaupa.

Välja on jäetud nõue esitada deklaratsioon, kui veini turustatakse üldisema nimetuse all.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

25.   Registrid

Lisatakse register, milles on täpsustatud, millal korjatakse viinamarju käsitsi või mehaaniliselt.

Lisatakse korje-, vastuvõtu- ja pressimisseadmete puhastamise register.

Pakendamise register jäetakse välja.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

26.   Peamised kontrollitavad punktid

Peamised kontrollitavad punktid on läbi vaadatud, et lihtsustada nende hindamismeetodeid.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

27.   Aadress

INAO aadress on läbi vaadatud.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Montlouis-sur-Loire

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

8.	Poolvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

Vaiksed veinid

Vaiksete veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei tohi vaiksete veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti. Pärast pakendamist on märkega sec (kuiv) tähistatud vaikse veini fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 5 grammi liitri kohta ning üldhappesus, väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta, mis ei ole liitri kohta üle 2 grammi vähem kui fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus.

Rahulike veinide lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus ja vääveldioksiidi üldsisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Vaiksetel veinidel on noorena puuvilja- ja lillearoom, mis võib laagerdumise käigus asenduda magusate varjunditega, nagu mesi. Kui veinid sisaldavad fermenteeritavaid suhkruid, on nende komplekssus üldiselt suurem ja säilimisvõime parem. Siis ei ole haruldased ka lopsakad eksootiliste viljade nüansid või mahedad kuivatatud puuviljade nüansid, tihti avalduvad aja jooksul ka röstmandlite ja küdooniate nüansid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Vahuveinid ja poolvahuveinid

Järelkääritatud vahuveinide ja poolvahuveinide puhul ei tohi rikastamise järel olla viinamarjavirde üldalkoholisisaldus üle 13 %.

Vahuveinide ja poolvahuveinide lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus, vääveldioksiidi üldsisaldus ning süsinikdioksiidi sisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Peene ja kerge vahuga vahuveinile on sageli iseloomulik valge viljalihaga viljade või tsitrusviljade nüansid, samuti nupsusaia nüanss, mis aja jooksul tugevneb.

Poolvahuveine iseloomustavad nende väiksem süsinikdioksiidi sisaldus ja pisemad mullid, mis tulevad suus vähem esile. Neil meeldivatel veinidel on üldiselt veinisem iseloom kui vahuveinidel.

Ühekordse kääritamise teel saadud vahuveinidele on iseloomulik elegantne ja tihe mull. Tajutav on teatav rikkalikkus, mis on seotud valmistamiseks vajaliku küpsusega. Toote maitse- ja lõhnatasakaalu täiustavad valged lilled ning valge viljalihaga puuviljad.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritava

Vahuveine ja poolvahuveine valmistatakse teise kääritamise teel klaaspudelites ning vahuveine ühekordse kääritamise teel. Rikastamise järel ei tohi nende viinamarjavirde üldalkoholisisaldus olla üle 13 %. Pärast rikastamist ei tohi vaiksete veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

Viljelustavad

a)	— Istutustihedus: viinapuude minimaalne istutustihedus on 6 250 puud hektari kohta, ridadevaheline kaugus on kuni 1,6 meetrit. Sama rea puude vaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui 0,8 meetrit.

b)

— Viinapuude lõikamise eeskirjad: viinapuid lõigatakse enne 1. maid. — Lühikese lõikusega viinapuudel (võrakujundus lehvikukujuline või Royat’ kordon) ei tohi alles jäetud pungade arv ületada keskmiselt 85 800 punga hektari kohta ja 13 punga puu kohta, igal puul võib olla kuni 15 punga, igal võrsel kuni 3 punga.

—	Pika lõikusega viinapuudel ei tohi alles jäetud pungade arv ületada keskmiselt 72 600 punga hektari kohta ja 11 punga puu kohta, igal viinapuul võib olla kuni 13 punga.

Ühekordsel kääritamisel saadud vahuvein

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Ühekordsel kääritamisel saadud vahuveini toodetakse järgmistes tingimustes:

—	kääritamine algab kääritusanumas või vaatides;

—	kääritamist juhitakse üksnes külma abil;

—	keelatud on lisada pärmi;

—	keelatud on lisada veinisiirupit;

—	keelatud on kasutada kaltsium- või naatriumalginaate;

—	osaliselt käärinud veinivirde lõplik kääritamine toimub üksnes klaaspudelites;

—	keelatud on kasutada dosage’i segu;

—	sette eraldumisel tekkinud kadu asendatakse samast partiist pärit veiniga.

b.   Maksimaalne saagikus

Vaiksed veinid

62 hektoliitrit hektari kohta

Vahuveinid ja poolvahuveinid

75 hektoliitrit hektari kohta

Ühekordsel kääritamisel saadud vahuveinid

62 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Vaiksete veinide jaoks viinamarjade korjamine, veini valmistamine, tootmine ja laagerdamine ning vahuveinide ja poolvahuveinide jaoks viinamarjade korjamine, veini valmistamine, tootmine, laagerdamine ja pakendamine toimuvad Indre-et-Loire’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil (loetelu on koostatud 2019. aasta ametliku geograafilise koodi alusel): Lussault-sur-Loire, Montlouis-sur-Loire, Saint-Martin-le-Beau.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

’Chenin B’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Seos geograafilise piirkonnaga

Toursist mõne kilomeetri kaugusel asuv kaitstud päritolunimetusega „Montlouis-sur-Loire“ viinamarjaistandus asub lubjakiviplatool, mis moodustab kolmnurga, mille põhja- ja lõunaosa piiravad Loire’i ja Cheri orud ning idaosa Amboise’i metsalaam. Geograafiline piirkond piirdub kolme kommuuni territooriumiga.

Geograafilise piirkonna maastik on üsna eripärane ja viinamarjaistandused asuvad 55–100 meetri kõrgusel merepinnast. Kaguosas laskub platoo Cheri oru poole, moodustades viinapuude kasvuala, mida läbivad kuivad orud. Läänes ja põhjas lõpeb viinamarjakasvatusplatoo äkitselt umbes 30 meetri pikkuse kaljuga, mida läbistavad siin-seal väiksed kuivad orud.

Geoloogiliselt toetavad platood Touraine’i (vilkkilt või kollane tuff) ja Senoni (Villedieu kriidi paljand Cheri orus) kriidilademed, mida ümbritsevad savi ja räni lademed (savi ja ränikivi) Senoni ajastikust, siin ja seal eotseeni ajastikust (pudingkivi, kruus) ja eelkõige kõrged alluviaalterrassid, mis on rohkem või vähem segunenud tuule toodud liivaga.

Viinamarjade korjamiseks ette nähtud maa-alad on peamiselt savised, mõnikord savi-lubjakivirikkad mullad. Sageli moodustavad maapinnast kõrgemal asuvad liivasetted domineeriva liivase tekstuuri.

Kliima on astmeline mereline kliima mereliste ja mandriliste mõjude ristumiskohas, kus Loire toimib soojusregulaatorina ning kus mõnikord on suurepärased sügisesed ja hilissügisesed tingimused.

Tuff, rabe kriitjas materjal, mis moodustab platoo esimesed kihid, on kaevatud suurtest maa-alustest karjääridest Rooma perioodist kuni 20. sajandini ja neid karjääre taaskasutatakse keldritena vaiksete veinide valmistamisel ning vahuveinide valmistamisel, valmimisel ja ladustamisel.

14.–19. sajandini toodeti viinamarjaistandustes valgeid veine, mille kvaliteet ja säilimisvõime võimaldasid neid transportida Loire’ist Nantes’ini ning seejärel Põhja-Euroopa riikidesse. Harilikult müüdi neid nimetusega „Vouvray“, mis tähistas siis Toursi piirkonna parimaid valgeid veine.

1930. aastate jooksul lükati kaitstud päritolunimetusele „Vouvray“ lisamise taotlus mitu korda tagasi. Seejärel alustasid Lussault-sur-Loire’i, Montlouis-sur-Loire’i ja Saint-Martin-le-Beau viinamarjakasvatajad kaitstud päritolunimetusega veinina tunnustamise taotlemise menetlust, alates 1938. aastast tunti neid nimetuse „Montlouis“ all ja 2002. aastal sai uueks nimetuseks „Montlouis-sur-Loire“.

2008. aastal hõlmas viinamarjaistandus 400 hektarit, mida käitas ligikaudu 50 viinamarjakasvatajat. Pool sellest alast on ette nähtud vaiksete veinide tootmiseks (ligikaudu 6 000 hektoliitrit) ja teine pool vahuveinide või poolvahuveinide tootmiseks (ligikaudu 9 600 hektoliitrit).

Toote kirjeldus ja põhjuslikud seosed

Vaiksed veinid

Vaiksetel veinidel on noorena puuvilja- ja lillearoom, mis võib laagerdumise käigus asenduda magusate varjunditega, nagu mesi.

Kui veinid sisaldavad fermenteeritavaid suhkruid, on nende komplekssus üldiselt suurem ja säilimisvõime parem. Siis ei ole haruldased ka lopsakad eksootiliste viljade nüansid või mahedad kuivatatud puuviljade nüansid, tihti avalduvad aja jooksul ka röstmandlite ja küdooniate nüansid.

Vahuveinid

Peene ja kerge vahuga vahuveinile on sageli iseloomulik valge viljalihaga viljade või tsitrusviljade nüansid, samuti nupsusaia nüanss, mis aja jooksul tugevneb.

Poolvahuveine iseloomustavad nende väiksem süsinikdioksiidi sisaldus ja pisemad mullid, mis tulevad suus vähem esile. Neil meeldivatel veinidel on üldiselt veinisem iseloom kui vahuveinidel.

Ühekordse kääritamise teel saadud vahuveinidele on iseloomulik elegantne ja tihe mull. Tajutav on teatav rikkalikkus, mis on seotud valmistamiseks vajaliku küpsusega. Toote maitse- ja lõhnatasakaalu täiustavad valged lilled ning valge viljalihaga puuviljad.

Vaiksed veinid

Need veinid pärinevad üksnes vastupidavast sordist ’Chenin B’, mille potentsiaal varieerub suuresti olenevalt mullastikust, kus ta kasvab, ja mis lisaks on tänu sellele, et ta asub kaitstud päritolunimetusega „Montlouis-sur-Loire“ hõlmatud geograafilises piirkonnas, on Loire’i oru kõige idapoolsema kasvatuspiirkonna lähedal.

Viinamarjad korjatakse üksnes maatükkidelt, mille pinnasel on head vee- ja soojusomadused.

Need tingimused pakuvad sordile ’Chenin B’ soodsaid tingimusi omapäraseks ja elegantseks tulemuseks, ent nõuavad taime ja selle tootmispotentsiaali optimaalset haldamist, mis tähendab teatavate kloonide keelustamist ning viinapuude ranget kujundamist.

Nimetusega „Montlouis-sur-Loire“ hõlmatud piirkonna viinamarjakasvatajad on kohanenud sordi ’Chenin B’ nõuetega ning on saanud sellest kasu, mitmekesistades tehnilisi lahendusi ja toodetavaid veiniliike. Toodetavad veinid sisaldavad vähem või rohkem fermenteeritavaid suhkruid olenevalt istutuskohast, viljelustavadest ja aastakäigu kliimatingimustest. Valgete veinide laagerdumine muudab need aromaatsemaks. Kui ilmastikuolud on saagikoristuse lõpus soodsad, toodetakse korjatud marjadest poolmagusaid ja magusaid veine pärast nende kontsentreerimist, nende viinapuudel kuivatamist, või marjadest, millel on Botrytis cinerea toimel arenenud välja väärishallitus.

Veinide „Montlouis-sur-Loire“ kvaliteeti selgitavad viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide valik, kohandamine ja seejärel viinamarjaistandustes aja jooksul kasutusele võetud pidevad tootmistavad. Nende tuntus väljendub nende kaubanduse püsivuses, mida esialgu lihtsustas Loire’i ja Cheri olemasolu. Arvatavasti veelgi vanemate vahenduste jätkuks transporditi veinid 16. ja 17. sajandil veeteed mööda Nantesi ning saadeti seejärel edasi põhja poole Flandriasse ja Madalmaadesse. Sellest ajast on nende maine pidevalt paranenud ning 2010. aastal turustati neid väljaspool riigi territooriumi ja eksporditi üle kogu maailma.

Vahuveinid

Vahuveine toodetakse samas kontekstis. Kui avastati, et keldrisse paigutatud pudelites algas mõnikord uus käärimine, tekkis Montlouis-sur-Loire’i piirkonna veinitootjatel soov selliste nn looduslike vahuveinide omadusi ära kasutada ja sellest kasu saada. Nii sündisid 19. sajandil tarbijatele poolvahuveinina pakutavad veinid. Tuginedes areneva veiniteaduse alustele, algasid 1840. aastatel esimesed katsed valmistada vahuveini traditsioonilisel viisil. Sajandivahetusel toimus pädevuse ülekandmine, millesse olid kaasatud Champenoise’i meistrid. Tufipinnasesse kaevatud koopad on seega väga oluline tegur nende veinide valmistamisel, kuna see protsess nõuab suuri ühtlaste tingimustega ladustamis- ja käitlemisruume. Alates 2000. aastatest taasalustasid viinamarjakasvatajad tänu oma viinapuude ja veinivalmistamise tehnilistele oskustele ühekordse kääritamisega vahuveinide tootmist, mis on esimene vahuveinide tootmise meetod. Need veinid, mis on valmistatud täiuslikult küpsetest viinamarjadest, mille saagikust on kontrolli all hoitud ja millele ei ole töötlemisel suhkrut lisatud, kajastavad täpselt aastakäigu tingimusi.

Enam kui sajandi jooksul omandatud kogemused ja vahuveinivalmistajate tänapäevased suurepärased oskused kajastuvad ka nende valmistatud veinis. Vähemalt üheksa kuud kestev restidel kasvatamine aitab kaasa sellele, et veinidel kujuneb nupsusaia aroom ja maitse komplekssus.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit vaiksete veinide jaoks viinamarjade korjamise, veini valmistamise, tootmise ja laagerdamise ning vahuveinide ja poolvahuveinide valmistamise, tootmise, laagerdamise ja pakendamise osas, hõlmab Indre-et-Loire’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumi (loetelu on koostatud 2019. aasta ametliku geograafilise koodi alusel): Amboise, Athée-sur-Cher, Dierre, Larcay, Véretz, La Ville-aux-Dames.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

—

Vabatahtlikud märked kantakse etiketile tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt ega laiuselt) üle kahe korra suuremad kui kaitstud päritolunimetuse nime moodustavad tähed.– Tähed, mida kasutatakse geograafilise nimetuse „Val de Loire“ märkimiseks, ei tohi olla suuremad (kõrguselt ega laiuselt) kui kaks kolmandikku tähtede suurusest, mis moodustavad kaitstud päritolunimetuse nime.

—	Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on: – katastriüksus; – märgitud saagideklaratsioonile.

Ühekordse kääritamisega vahuveini aastakäik peab olema ära näidatud.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-bad3034d-713a-430e-beaf-032ca451a8b8

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.