8.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 424/1

KOMISJONI TEATIS

Suunised järjestuse läbipaistvuse kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1150

(2020/C 424/01)

Sisukord

SISSEJUHATUS

1.1.

Suuniste eesmärk

1.2.

Järjestuse läbipaistvus – taust

1.3.

Eesmärgid ja üldised kaalutlused

1.3.1.

Kasutajakeskne lähenemisviis

1.3.2.

Individuaalne hindamine ja tehnoloogiliselt neutraalne lähenemisviis

1.3.3.

Sobiv üksikasjalikkuse tase

ARTIKLI 5 NÕUETE LAAD JA KOHALDAMISALA

2.1.

Integreeritud teenused

2.1.1.

Tasuline järjestus

2.1.2.

Järjestuse kirjeldamine

2.1.2.1.

Üldine lähenemisviis

MILLISED ON PEAMISED PARAMEETRID JA KUIDAS NEID VALIDA?

3.1.

Järjestusparameetrite näited

3.2.

Peamiste parameetrite valimine

3.3.

Konkreetsed kaalutlused peamiste parameetrite kindlaksmääramisel

3.3.1.

Isikustamine

3.3.2.

Tarbija otsingukäitumine ja kavatsus

3.3.3.

Kasutaja ajalugu

3.3.4.

Vaikeseaded, sortimis- ja filtreerimismehhanismid

3.3.5.

Platvormiülene kohalolek

3.3.6.

Muud välistegurid

3.3.7.

Kolmandate isikute teated

3.3.8.

Juhuslikustamine

3.3.9.

Abitoimingud/korrastamine

3.3.10.

Seos seotud teenustega

3.3.11.

Teenusepakkujate tehniliste vahendite kasutamine

3.3.12.

Masinõppe mõju

3.3.13.

Veebisaitide hindamine

3.3.14.

Meetmed, mida võetakse, et hoida ära järjestustulemuste pahatahtlikku manipuleerimist kolmandate isikute poolt

3.3.15.

Kasutajate hinnangud

3.3.16.

Teenusepakkujate meetmed ebaseadusliku sisuga võitlemiseks

KUIDAS VALIDA PEAMISI PARAMEETREID JA SAMAL AJAL VÄLTIDA JÄRJESTUSEGA PAHATAHTLIKKU MANIPULEERIMIST?

NÕUTAVAD KONKREETSED KIRJELDUSED – OTSENE JA KAUDNE TASU

5.1.

Üldine lähenemisviis

5.2.

Otsene tasu

5.3.

Kaudne tasu

KUIDAS TULEKS PEAMIST PARAMEETRIT KIRJELDADA?

6.1.

Üldine lähenemisviis

6.2.

Üksikasjalikkuse tase

6.3.

Otsese ja kaudse tasu kirjelduse üksikasjalikkuse tase

6.4.

Nõue, et kirjeldus peab olema sõnastatud lihtsas ja arusaadavas keeles

6.5.

Esitlusvahendid

KUS TULEKS PEAMISI PARAMEETREID KIRJELDADA?

7.1.

Veebipõhised vahendusteenused

7.2.

Otsingumootorid

MILLAL TULEKS PEAMISTE PARAMEETRITE KIRJELDUST MUUTA?

8.1.

Kirjelduste ajakohastamine

8.2.

Ajutised muudatused

8.3.

Katsed

PEAMISTE PARAMEETRITE KIRJELDUSE AJAKOHASTAMISEL VÕETAVAD MEETMED

9.1.

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kohustus teatada kavandatavatest muudatustest

9.2.

Veebipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustus kirjeldust ajakohastada

10.

OTSINGUMOOTORITEGA SEOTUD ERIKOHUSTUSED, MIS VÕIMALDAVAD KOMMERTSVEEBISAITIDE KASUTAJATEL TUTVUDA KOLMANDATE ISIKUTE TEADETE SISUGA

1. SISSEJUHATUS

1.1. Suuniste eesmärk

Käesolevate suuniste eesmärk on hõlbustada veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel (1) ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujatel (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1150 (mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks) (3) (edaspidi „määrus“) artiklis 5 sätestatud nõuete järgimist ning nende täitmise tagamist. Kooskõlas määruse artikli 5 lõikega 7 ja põhjendusega 28 on nende suuniste eesmärk ka aidata teenusepakkujatel nõudeid kohaldada ning optimeerida järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite väljaselgitamise ja ärikasutajatele ning kommertsveebisaitide kasutajatele esitamise viisi (4).

Artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt peavad teenusepakkujad sisuliselt kehtestama järjestuse kindlaksmääramise peamised parameetrid ja nende suhtelise tähtsuse põhjused võrreldes muude parameetritega.

Artikli 2 punktis 8 on „järjestus“ määratletud kui „suhteline edemus, mis on antud veebipõhiste vahendusteenuste kaudu pakutavatele kaupadele või teenustele, või veebipõhiste otsingumootorite poolt otsingutulemustele antud tähtsus, nagu neid tulemusi esitletakse, järjestatakse või edastatakse vastavalt veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate kaudu, olenemata tulemuste esitlemiseks, järjestamiseks või edastamiseks kasutatud tehnoloogilistest vahenditest“.

Artikli 5 lõike 5 kohaselt peab iga teenusepakkuja esitama kirjelduse, et ärikasutajad ja kommertsveebisaitide kasutajad mõistaksid vajalikul määral seda, kas, kuidas ja millises ulatuses võetakse järjestuses arvesse järgmist: a) tarbijatele veebipõhiste vahendusteenuste või otsingumootorite kaudu pakutavate kaupade ja teenuste omadused; b) selliste omaduste asjakohasus tarbijate jaoks ning c) ainult veebipõhiste otsingumootorite puhul kommertsveebisaitide kasutajate poolt kasutatava veebisaidi ülesehituse üksikasjad.

Nagu põhjendustes 24 ja 26 on selgitatud, on teenusepakkuja esitatava kirjelduse eesmärk pakkuda paremat prognoositavust ning aidata kasutajatel parandada oma kaupade ja teenuste või kõnealuste kaupade või teenuste iseloomulike omaduste esitlemist.

Samal ajal püütakse määrusega saavutada seda eesmärki nii, et teenusepakkujad ei oleks kohustatud avalikustama algoritme ega teavet, mis tõenäoliselt võimaldaks tarbijaid petta või tekitada tarbijatele kahju otsingutulemustega manipuleerimise kaudu (artikli 5 lõige 6). Seega ei nõuta teenusepakkujatelt nende järjestusmehhanismide, sealhulgas algoritmide toimimise üksikasjade avalikustamist, samuti ei tohiks kahjustada nende suutlikkust võtta meetmeid järjestuse pahatahtliku manipuleerimise vastu (põhjendus 27).

Võttes arvesse artiklis 5 sätestatud osaliselt lahknevaid õiguslikke nõudeid seoses ühest küljest veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja teisest küljest veebipõhiste otsingumootorite pakkujatega ning asjaomaste teenuste erinevat laadi, peab nõutava peamiste järjestusparameetrite kirjelduse sisu olema nende teenuste puhul erinev. Samuti võib kirjelduse sisu, sealhulgas peamiste parameetrite arv ja liik, olla väga erinev ka veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate endi puhul, nagu tunnistatakse põhjenduses 25.

Nendes suunistes sisalduvaid juhiseid ei tohiks kohaldada mehaaniliselt, vaid võttes nõuetekohaselt arvesse iga üksikjuhtumi asjakohaseid fakte ja asjaolusid. Esitatud näited on selgitavad, et hõlbustada suuniste mõistmist. Kuigi neis kirjeldatakse konkreetseid olukordi, ei tohiks neid tõlgendada nii, et asjaomane kohustus piirdub kirjeldatud konkreetse olukorraga. Samuti võivad näited käsitleda konkreetset sektorit, kuid mõisted võivad olla ülekantavad ja kohaldatavad sarnaste meetodite/olukordade suhtes teistes sektorites.

Käesolevad suunised ei ole õiguslikult siduvad. Need ei piira teenusepakkujate kohustust tagada artikli 5 nõuete järgimine ega liikmesriikide pädevate asutuste ja kohtute volitusi ja ülesandeid seoses nende nõuete täitmise tagamisega kooskõlas määruse ja muude ELi õigusnormidega. Nõuete tõlgendamine on lõppkokkuvõttes üksnes Euroopa Liidu Kohtu pädevuses.

10.

Komisjon jälgib jätkuvalt artiklis 5 sätestatud nõuete kohaldamist vastavalt käesolevates suunistes esitatud selgitustele ning võib vajaduse korral otsustada suunised läbi vaadata, et võtta arvesse tulevasi arengusuundumusi ja muutuvaid arusaamu.

1.2. Järjestuse läbipaistvus – taust

11.

Järjestus on määratletud eespool nimetatud artikli 2 punktis 8 ja seda võib põhimõtteliselt käsitada andmetel põhineva algoritmilise otsuse tegemisena. Tarbijatele kaupade või teenuste või otsingutulemuste kohta teavet esitledes, järjestades või edastades „järjestavad“ teenusepakkujad tulemused teatavate parameetrite alusel.

12.

Nagu on selgitatud põhjendustes 24 ja 26, mõjutab teenusepakkujate poolne kaupade ja teenuste järjestamine oluliselt tarbijate valikuid ning seega neid kaupu ja teenuseid tarbijatele pakkuvate kasutajate kaubanduslikku edu. Kuna majandus liigub üha enam internetti, muutub järjestamine otsingute ja veebipõhiste vahendusteenuste puhul ettevõtluse jaoks üha olulisemaks ning ELi ettevõtjate kaubanduslik edu sõltub üha enam nende nähtavusest ja leitavusest veebis.

13.

Teenusepakkujad loovad oma järjestusmeetodid, sealhulgas omandiõigusega kaitstud algoritmid, erinevalt. Neid järjestusmeetodeid kohandatakse tihti ja üldjuhul neid ei avalikustata. Tarbija seisukohast võib teenuseid eristada otsingutulemuste kvaliteet ja seetõttu võib see, kuidas järjestusmeetodid täpselt toimivad, anda teenusepakkujale konkurentsieelise või olla tema ärisaladus. Seepärast ei tea veebis kauplevad ettevõtjad alati põhjuseid, miks nad on järjestuses teataval kohal, ega ka seda, kas ja kuidas saaksid nende tulemused olla paremad (nt tasulise järjestuse abil), kuigi see teave on nende jaoks klientideni jõudmiseks otsustava tähtsusega.

14.

Seega, kuigi määrus ei piira järjestusparameetrite valikut, mida teenusepakkujad võivad kasutada, on artikli 5 eesmärk parandada prognoositavust kasutajate jaoks.

1.3. Eesmärgid ja üldised kaalutlused

15.

Nagu põhjendustes 24 ja 26 on selgitatud, on kooskõlas artikliga 5 teenusepakkujate esitatava kirjelduse eesmärk parandada prognoositavust ning aidata kasutajatel täiustada oma kaupade ja teenuste või kõnealuste kaupade või teenuste omaduste esitlemist. Põhjenduse 24 selgituse kohaselt eeldab prognoositavus seda, et teenusepakkujad ei määra järjestust kindlaks meelevaldselt.

16.

Sellest prognoositavuse nõudest võib tuletada mitu „üldist kaalutlust“, mis võivad aidata teenusepakkujatel artikli 5 nõudeid kohaldada ja hõlbustada nende täitmise tagamist.

1.3.1. Kasutajakeskne lähenemisviis

17.

Võttes arvesse eespool nimetatud eesmärki – parandada prognoositavust ja kaitsta kasutajate õigustatud huve – ning nõuet võimaldada kasutajatel saada „piisaval määral aru“ (põhjendus 27), peaksid teenusepakkujad andma oma järjestusmehhanismide ja eelkõige kasutatud peamiste parameetrite kohta sisulisi selgitusi. Selleks et selgitused oleksid kasutajate jaoks sisulised, tuleks arvesse võtta konkreetse teenuse „keskmise“ kasutaja olemust, tehnilist suutlikkust ja vajadusi, mis võivad eri liiki teenuste puhul märkimisväärselt erineda.

18.

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate puhul peab nõutav teave vastavalt artikli 5 lõikele 1 olema nende tingimuste osa. Artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt peavad tingimused olema sõnastatud lihtsas ja arusaadavas keeles.

19.

Veebipõhiste otsingumootorite pakkujate puhul on artikli 5 lõikes 2 sätestatud, et teave peamiste parameetrite kohta peab olema sõnastatud lihtsas ja arusaadavas keeles.

1.3.2. Individuaalne hindamine ja tehnoloogiliselt neutraalne lähenemisviis

20.

Iga teenusepakkuja peaks individuaalselt kindlaks määrama, milliseid meetmeid peab ta artikli 5 nõuete järgimiseks võtma. Kui ta pakub mitut teenust, peaks ta seda põhimõtteliselt tegema eraldi iga määruse kohaldamisalasse kuuluva teenuse puhul. Samuti peaksid kasutajad, pädevad asutused ja kohtud hindama igal üksikjuhul eraldi, kas neid nõudeid järgitakse või mitte. Selline individuaalne lähenemisviis on eriti oluline, kuna teatavad teenusepakkujad pakuvad mitut teenust (veebipõhine vahendamine ja/või veebiotsing) oma ühtse ettevõtte struktuuri osana või isegi ühe kasutajaliidese kaudu, samal ajal kui kirjeldus, mida kasutajad vajavad kasutatavatest järjestusmehhanismidest piisaval määral aru saamiseks, võib asjaomasest teenusest sõltuvalt erineda.

21.

Lisaks osutab artikli 2 punkt 8, milles on määratletud mõiste „järjestus“, sellele, et pole oluline, milliseid tehnoloogilisi vahendeid teenusepakkujad kasutavad, et esitleda, järjestada või edastada kaupu või teenuseid, mida kasutajad asjaomaste teenuste kaudu pakuvad. Seepärast tuleks individuaalne hindamine läbi viia tehnoloogiliselt neutraalsel viisil, mis tähendab, et järjestusprotsessis kasutatav konkreetne tehnoloogia ei ole otsustava tähtsusega.

1.3.3. Sobiv üksikasjalikkuse tase

22.

Kirjeldused, mida teenusepakkujad esitavad kooskõlas artikliga 5, peaksid pakkuma asjaomastele kasutajatele tegelikku lisaväärtust. Artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt peavad teenusepakkujad andma teavet nii peamiste parameetrite kohta kui ka põhjuste kohta, miks need peamised parameetrid on muude parameetritega võrreldes suhteliselt tähtsad. Lisaks peaks artikli 5 lõike 5 kohaselt olema kasutajatel võimalik „mõista vajalikul määral“ seda, kas, kuidas ja millises ulatuses võetakse arvesse kolme konkreetset tegurit (5). See tähendab, et esitatav kirjeldus peab olema põhjalikum kui lihtsalt peamiste parameetrite loetelu ning selles tuleb esitada vähemalt „teise tasandi“ selgitav teave (6). Teenusepakkujad võiksid näiteks kaaluda „peamiste parameetrite“ kindlakstegemiseks kasutatud ettevõttesisese mõtteprotsessi kirjeldamist, et tuletada ka „nende suhtelise tähtsuse põhjused“.

23.

Põhjenduses 27 selgitatakse, et nõutav kirjeldus võib olla üldine, kuid see peaks andma kasutajatele piisava arusaamise ning lisaks peaks see põhinema vähemalt „kasutatavate järjestusparameetrite asjakohasust käsitlevatel tegelikel andmetel“. Kõnealuses põhjenduses selgitatakse ka, et kuigi järjestusmehhanismide, sealhulgas algoritmide üksikasjaliku toimimise avalikustamist ei nõuta, ei saa teenusepakkujate ärihuvid õigustada järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite artikli 5 kohasest avalikustamisest keeldumist.

24.

Artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab teenusepakkujate esitatav kirjeldus olema seotud kõigi peamiste parameetritega, mis järjestuse kindlaks määravad, st mis on järjestuse kindlaksmääramisel kõige olulisemad. Seetõttu kehtib see kohustus ka selliste tegurite suhtes nagu ajutised muutused, juhuslikkus või isikustamine, kui need tegurid on peamised parameetrid.

25.

Teabe üleküllus võib siiski tähendada, et kasutajatele ei anta tegelikult sisulist teavet. Teenusepakkujad peaksid ühest küljest peamised järjestusparameetrid kindlaks tegema ja neid piisavalt selgitama, teisest küljest aga mitte koormama kasutajaid kirjeldustega, mis on liiga pikad või keerulised või ei käsitle peamisi parameetreid. Liigsete üksikasjade esitamata jätmine peaks ka aitama vältida tarbijate petmise või neile kahju tekitamise ohtu, millele on osutatud artikli 5 lõikes 6.

2. ARTIKLI 5 NÕUETE LAAD JA KOHALDAMISALA

2.1. Integreeritud teenused

26.

Artikli 5 nõudeid kohaldatakse veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujate suhtes. Kui veebipõhiste otsingumootorite pakkujad on (vertikaalselt või horisontaalselt) integreeritud, võivad nad muu hulgas pakkuda ka veebipõhiseid vahendusteenuseid. Samamoodi võivad „konglomeraadi“ moodustavad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad lisada ühe ettevõtte struktuuri mitu veebipõhist vahendusteenust. Nagu eespool selgitatud, kohaldatakse sellisel juhul artiklis 5 sätestatud kohustusi põhimõtteliselt eraldi iga pakutava veebipõhise otsingumootori ja veebipõhise vahendusteenuse suhtes, sest vastasel juhul ei ole tavaliselt võimalik anda asjaomastele kasutajatele sisulisi selgitusi. Sellega seoses võivad tekkida järgmised probleemid.

27.

Eri seadmete kaudu pakutavad teenused. Kui teenusepakkujad pakuvad teenuseid eri seadmete kaudu, peaksid nad hindama, kas iga seadme kohta on vaja eraldi selgitusi. Kui teenus toimib kõigil seadmetel ühtemoodi ja ühe järjestusmehhanismi suhtes kohaldatakse samu peamisi parameetreid, ei ole artikli 5 kohaselt üldjuhul eraldi selgitust vaja. Kui aga teenus toimib eri seadmetes sõltumatult ja erinevalt, nii et kasutatakse erinevaid peamisi parameetreid, on eraldi selgituse esitamine põhimõtteliselt vajalik.

28.

Teenused, mis toimivad piiriüleselt ja sujuvate tarbijaliideste kaudu. Võib esineda olukordi, kus teenusepakkuja haldab kauplemiskoha teenusega (veebipõhiste vahendusteenuste liik) integreeritud internetipoe veebisaiti ja veebipõhised vahendusteenused või veebipõhised otsingumootorid toimivad eri territooriumidel, kasutades erinevaid domeeninimesid või isegi mitut domeeninime. Kui teenusepakkuja ühendab sellise internetipoe veebisaidi oma kauplemiskoha teenusega, peaks ta hindama, kas tegemist on kauplemiskoha teenuse osaga või eraldiseisva tegevusega. See on vajalik, et teha kindlaks, kas ja kuidas tuleb internetipoe veebisaidi toimimist artikli 5 kohases kirjelduses käsitleda. Olenevalt olukorrast võib olla vaja ühte või mitut sellist kirjeldust ning internetipoe veebisaitide olemasolu võib olla vaja kirjeldada erineval viisil. Sama kehtib ka erinevate domeeninimede või mitme domeeninime kasutamise korral.

29.

Otsingutulemuste sündikeerimine või allsündikeerimine. Tekkida võib ka selline olukord, kus veebipõhise otsingumootori pakkuja kasutab otsingutulemuste sündikeerimist või allsündikeerimist, sealhulgas ostab asjaomased tegevused sisse kolmandate isikute veebipõhistelt otsingumootoritelt (7). Kui otsingutulemused hangitakse tegelikult kolmandast isikust veebipõhiste otsingumootorite pakkujatelt, ei tohiks see vabastada asjaomaste veebipõhiste otsingumootorite pakkujaid artiklis 5 sätestatud kohustuse täitmisest, niivõrd kui kõnealune tegevus kuulub selle sätte kohaldamisalasse.

30.

Ärikasutajate pakkumiste integreerimine kolmandate isikute veebipõhiste vahendusteenustega. Samuti võib tekkida olukord, kus veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja integreerib ärikasutajate pakkumised kolmandate isikute veebipõhiste vahendusteenustega, näiteks metaotsingumootoritega, millesse integreeritakse lingid ärikasutajate pakkumistele veebipõhistes reisibüroodes. Teenusepakkujad peaksid vajaduse korral hindama, kas ja kuidas tuleb neid pakkumisi artikli 5 kohases kirjelduses käsitleda. Olenevalt olukorrast võib olla vaja ühte või mitut sellist kirjeldust ning nende pakkumiste olemasolu võib olla vaja kirjeldada erineval viisil.

31.

Nn ostunupu kasutamine sotsiaalmeedias. Spetsialistide kasutatavaid nn ostunuppe saab integreerida sotsiaalmeediateenustega. Sellisel juhul peaksid teenusepakkujad hindama, kas need ostunupud moodustavad osa ulatuslikumast veebipõhisest vahendusteenusest või on eraldi tegevus, mis võib ise olla veebipõhine vahendusteenus. See on vajalik, et teha kindlaks, kas ja kuidas tuleb ostunupu toimimist artikli 5 kohases kirjelduses käsitleda. Olenevalt olukorrast võib olla vaja ühte või mitut sellist kirjeldust ning nende ostunuppude olemasolu võib olla vaja kirjeldada erineval viisil.

2.1.1. Tasuline järjestus

32.

Seoses otsese või kaudse tasuga, mis võib olla järjestuse üks peamisi parameetreid („tasuline järjestus“), on artikli 5 lõikes 3 sätestatud sõnaselge kohustus kirjeldada iga sellist tasulise järjestuse võimalust ja tasu mõju järjestusele, kui järjestuse peamised parameetrid hõlmavad selliseid võimalusi.

33.

Artikli 2 punkti 8 kohaselt sõltub järjestus „suhteli[sest] edemus[est], mis on antud veebipõhiste vahendusteenuste kaudu pakutavatele kaupadele või teenustele“ (8). Ribareklaam või kuvatav reklaam võib teatavatel juhtudel aktiivselt mõjutada kasutajate pakutavate kaupade või teenuste „suhtelist edemust“. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 5 lõiget 3, tingimusel et ka muud artikli 2 punkti 8 nõuded on täidetud ning et kõnealuse parameetri tähtsus on lisaks selline, et see kvalifitseerub „peamiseks“ parameetriks. Muudel juhtudel ei kohaldata sellise reklaami suhtes artikli 5 lõiget 3. Sellega seoses ei tohiks üldiselt pidada otsustavaks teguriks asjaolu, et samu veebipõhiseid reklaamivahendeid või veebipõhist reklaamide vahendamist, mis ei kuulu määruse kohaldamisalasse, (9) võib kasutada „platvormipõhise“ ja „platvormivälise“ reklaami hõlbustamiseks.

Selgitav näide

Mobiilirakenduse pakkuja maksab ühele ja samale veebipõhiste reklaamiteenuste (reklaamivõrgud, reklaamivahendid ja reklaamide vahendamine) pakkujale, et parandada „tasulise järjestuse“ abil oma rakenduse suhtelist edemust mobiilirakenduste poes ja samal ajal reklaamida seda rakendust ribareklaami abil kolmandate isikute veebisaitidel, mis kuuluvad sama veebipõhiste reklaamiteenuste pakkuja reklaamivõrku. Ainuüksi asjaolu, et sama reklaamitehnoloogiat, mida kasutatakse ribareklaami esitamiseks kolmandate isikute veebisaitidel, võib kasutada rakenduse reklaamimiseks otse asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhise otsingumootori kaudu, ei tähenda, et rakenduse „reklaamimine“ viimati nimetatud teenuste kaudu ei kuulu artikli 5 kohaldamisalasse. Rakenduse reklaamimine asjaomase teenusepakkuja enda veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite kaudu võib põhimõtteliselt kujutada endast „tasulist järjestust“.

34.

Kuna artikli 5 lõiget 3 kohaldatakse kõigi kõnealuste teenusepakkujate suhtes, kehtib sama ka veebipõhiste otsingumootorite pakkujate kohta, kelle puhul võib „tasuline järjestus“ hõlmata reklaamivõimalusi, mis seisnevad kommertsveebisaitide kasutajate veebisaitide või digirakenduste tasulises esiletõstmises asjaomases otsingumootoris.

2.1.2. Järjestuse kirjeldamine

2.1.2.1. Üldine lähenemisviis

35.

Artikli 2 punktist 8 tuleneb, et mõiste „suhteline edemus“ on seotud sellega, kuidas kaupu ja teenuseid veebipõhiste vahendusteenuste kaudu erinevates olukordades pakutakse (10). Seda kinnitab põhjendus 24, milles on sätestatud, et „[j]ärjestus viitab ärikasutajate pakkumiste suhtelisele edemusele või otsingutulemuste asjakohasusele, mida esitletakse, järjestatakse või edastatakse veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate [...] poolt ja mis tulenevad algoritmilise järjestuse, hindamis- või läbivaatamismehhanismide, visuaalsete märgistuste või muude esiletõstmisvahendite või nende kombinatsioonide kasutamisest“.

36.

Seega on otsingupäringule vastuseks saadud otsingutulemuste algoritmiline järjestus vaid üks näide sellest, kuidas kaupu või teenuseid saab artikliga 5 hõlmatud järjestusmehhanismi raames esitleda, järjestada või edastada. Tõepoolest, kaupu ja teenuseid saab esitleda, järjestada või tarbijatele edastada väga erineval viisil. Need viisid on näiteks selliste kaupade ja teenuste „vaikimisi“ järjekorda seadmine, mida tarbijad võivad leida mitte otsingu kaudu, vaid kasutades sujuvalt „ostunuppude“ abil erinevaid veebipõhiseid vahendusteenuseid (vt eespool), visuaalne kokkupuude (sh veebipõhistes vahendusteenustes, mis esinevad kaartide või kataloogide kujul), esiletõstmine, müügikontaktide loomine, toimetamine jne.

37.

Sõltuvalt sellest, mida tarbijad näevad, kui nad otsivad määrusega hõlmatud konkreetse teenuse kaudu kaupu ja teenuseid, võib esitletav, järjestatav või edastatav teave olla põhiteave või keeruline teave. Kõige algelisemal tasandil võib see teave olla näiteks üks kaupade loetelu ilma ühegi muu elemendita. Muude teenuste puhul võib teave olla mitmekesisem ning tarbijad võivad teenuse lehekülge vaadates või erinevaid „filtreid“ kasutades näha mitmesuguseid erinevalt esitatud ja rühmitatud kaupu või teenuseid. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad võivad näiteks kombineerida tellitud otsingutulemuste nimekirjad tasuliste järjestustulemuste ja toimetuslike funktsioonidega (nt soovitused), kasutades ühtset sujuvat liidest. Nad võivad selliseid järjekorda seatud nimekirju ka eristada, kasutades näiteks lehekülje eri kohtades erinevaid tähiseid, märkusi või pealkirju (st olenemata asjaomaste toodete või teenuste asukohast loetelus).

38.

Võttes arvesse järjestuse erinevat keerukust ja tehnoloogiliselt neutraalse mõiste „suhteline edemus“ võimalikku laia ulatust, peaksid teenusepakkujad võtma oma konkreetse teenuse „peamiste parameetrite“ kindlaksmääramisel arvesse järjestuse kõiki asjakohaseid omadusi.

3. MILLISED ON PEAMISED PARAMEETRID JA KUIDAS NEID VALIDA?

3.1. Järjestusparameetrite näited

39.

Kui teenusepakkujad on igal üksikjuhul eraldi hinnanud, millised parameetrid määravad kindlaks artikli 2 punktis 8 määratletud „järjestuse“, peavad nad kindlaks tegema, millised on artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud peamised parameetrid. A lisas on esitatud järjestusparameetrite liikide näited.

3.2. Peamiste parameetrite valimine

40.

Mõne teenuse puhul võib järjestusparameetreid olla palju. Teiste puhul võib neid olla vähem. Teenusepakkuja peab valima parameetritest kõige asjakohasemad, eriti siis, kui neid on palju (vt põhjendus 24). Täpsemalt peavad asjaomased teenusepakkujad vastavalt artikli 5 lõikele 1, mis käsitleb veebipõhiseid vahendusteenuseid, esitama „järjestuse kindlaksmääramise peamised parameetrid“ ja „nende suhtelise tähtsuse põhjused“. Vastavalt artikli 5 lõikele 2, mis käsitleb veebipõhiseid otsingumootoreid, peavad asjaomased teenusepakkujad esitama „peamised parameetrid, mis üksikult või kogumis on kõige olulisemad järjestuse kindlaksmääramisel“, ja „nende suhtelise tähtsuse“.

41.

Selleks et otsustada, millised parameetrid on järjestust kindlaks määravad (artikli 5 lõige 1) või „kõige olulisemad järjestuse kindlaksmääramisel“ (artikli 5 lõige 2) ja mida tuleb pidada peamisteks parameetriteks, võiksid teenusepakkujad kaaluda, mis oli algselt algoritmi ülesehituse põhjuseks. Näiteks kas selleks oli soov tagada, et tarbijad leiavad kaupu või teenuseid, mis on kohalikud, odavad, kvaliteetsed jne. See lähenemisviis on kooskõlas artikli 5 ühe eesmärgiga, mida on selgitatud põhjenduses 24: „[aidata] ärikasutajatel parandada oma kaupade ja teenuste või kõnealuste kaupade või teenuste teatavate iseloomulike omaduste esitlemist“. Parima tavana võiks lisaks ettevõttesisesele arutelule mõelda ka selle üle, mida teenusepakkuja peab oma teenuse puhul kõige paremaks tulemuseks. Samuti võiks teenusepakkuja kaaluda, millega teenuste tarbijad kõige rohkem rahule jääksid. See võib olla seotud sellega, mida teenusepakkuja teeb, et teenida oma teenuse tarbijate huve, näiteks kaaludes, miks ta valis välja tarbijatele tema teenuseid puudutavate tulemuste sorteerimiseks pakutavad filtrid või muud sarnased meetodid.

42.

Kui teenusepakkuja teeb kindlaks suure arvu järjestusparameetreid, võiks ta kaaluda nende jaotamist mitmesse üldkategooriasse ja seejärel vaadata, millised alakategooriad või elemendid nende alla kuuluvad. Kui parameetrid jagunevad paljudesse kategooriatesse, võiksid teenusepakkujad kaaluda rekursiivselt selliste parameetrite kõrvaldamist, millel on järjestamisel üksnes kõrvaline roll. Siis jääksid alles ainult peamised parameetrid, mis jaotatakse vastavalt vajadusele kategooriatesse ja alakategooriatesse. See võimaldaks teenusepakkujal määrata kindlaks tuvastatud „peamiste parameetrite“„suhtelise tähtsuse“ ja seda selgitada.

43.

Parim tava, mis võib aidata kasutajatel mõista, kuidas järjestus toimib, on uurida etteaimamatumaid elemente, mis määravad järjestuse kindlaks. Nendeks võivad olla ka tegurid, mida kasutaja võib pidada ebaoluliseks, kuna need ei ole seotud teenuse kaudu pakutava kauba või teenuse kvaliteediga.

44.

Parim tava on aidata kasutajatel mõista, kirjeldades üksikasjalikult asjaomase teenusepakkuja ettevõttesisest protsessi, mille tulemusel ta otsustas, millised on „peamised“ parameetrid. See võib aidata teenusepakkujatel ka täita artikli 5 lõikes 5 sätestatud nõuet võimaldada kasutajatel „mõista vajalikul määra“ teatavaid järjestusega seotud konkreetseid tegureid (vt allpool punkt 6.2).

45.

Samamoodi võiksid teenusepakkujad peamiste parameetrite kindlaksmääramisel kaaluda, mida oleks asjaomastel kasutajatel kõige kasulikum teada. Ärikasutajate jaoks on järjestuse läbipaistvuse eesmärk parandada prognoositavust ja aidata neil parandada oma kaupade ja teenuste või nende kaupade või teenuste teatavate iseloomulike omaduste esitlemist. Kommertsveebisaitide kasutajate jaoks tähendab see piisava teabe saamist selle kohta, kas ja kuidas ning millises ulatuses võetakse arvesse kasutatava veebisaidi ülesehituse teatavaid põhimõtteid, näiteks nende kohandusi, mis võimaldavad kuvamist mobiilsidevahendites.

46.

Oluline on märkida, et „suhteline tähtsus“ ei nõua peamiste parameetrite täpse osatähtsuse ega ka teenusepakkujate algoritmide avalikustamist (vt artikli 5 lõige 6 ja põhjendus 27). Teenusepakkujad peaksid staatilisemas kirjelduses siiski teataval määral kajastama (tavaliselt algoritmipõhise) järjestuse loomupärast dünaamilist olemust. Ajutisi muutusi, mis võivad olla prognoositavad ja korrapärased (nt müügiedendus või ilmastiku mõju), võib põhimõtteliselt kirjeldada üldiselt, ilma et see tooks tingimata kaasa vajaduse iga ajutise muutuse toimumisel järjestuse kirjeldust kohandada. Järjestusmehhanismide olulised muudatused, mille tõttu muutuvad „peamised parameetrid“, sealhulgas põhjaliku õppimise tulemusel aja jooksul toimuvad „arengulised“ muutused, tooksid kaasa vajaduse esitatud kirjeldust kohandada (11).

47.

Üldisemalt peaksid kindlaksmääratud peamised parameetrid kajastama tõeliselt seda, mis määrab kõnealuse mehhanismi puhul järjestuse kindlaks. Peamiste parameetritena kirjeldatud parameetrid peaksid olema need, mis on järjestuse kindlaksmääramisel tegelikult kõige tähtsamad. Seetõttu ei ole oluline, kas need parameetrid on tegurid, mida kasutajad saavad mõjutada. Samuti ei saa teenusepakkujad viidata pelgalt asjaolule, et järjestus määratakse kindlaks tehisintellekti kasutavate algoritmide abil. Masinõppe ja peamiste parameetrite avalikustamise kohustuse vahelise seose paremaks mõistmiseks vt allpool punkt 3.3.12.

3.3. Konkreetsed kaalutlused peamiste parameetrite kindlaksmääramisel

48.

Viies läbi hindamist, mis on vajalik peamiste järjestusparameetrite kindlaksmääramiseks kooskõlas eespool kirjeldatud üldpõhimõtetega, võiksid teenusepakkujad ja muud isikud võtta eelkõige arvesse järgmisi kaalutlusi.

3.3.1. Isikustamine

49.

Pakkumiste isikustatud järjestamine on laialdaselt kasutatav meetod. Kuigi järjestuse tulemused võivad hüpoteetiliselt olla iga üksiku tarbija puhul erinevad, kohaldatakse tulemuste isikustamiseks kasutatavaid parameetreid (mida võib olla mitu) tavaliselt ühtemoodi kõigi asjaomase teenuse kasutajate pakutavate kaupade või teenuste suhtes. Teisisõnu on tulemuste isikustamise parameetrid eelnevalt objektiivselt kindlaks määratud, isegi kui tarbija näeb nende kohaldamise tulemusena järjestust, mis erineb sellest, mida näeb teine samu veebipõhiseid vahendusteenuseid või otsingumootorit kasutav tarbija.

50.

Nagu põhjenduses 24 on selgitatud, eeldab prognoositavus, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ei määra järjestust kindlaks meelevaldselt. Kui tegemist on peamise parameetriga, võib isikustamise, selle põhiomaduste ja järjestusele avaldatava mõju, sealhulgas volatiilsuse (st eri tarbijate järjestuse erinevuse ulatus) (12) selgitamine aidata parandada prognoositavust ja vältida ohtu, et järjestus määratakse kindlaks meelevaldselt. Seetõttu võib juhtuda, et teenusepakkujad peavad kaaluma, kuidas ja mil määral mõjutab isikustamine järjestust nende konkreetsete veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite puhul.

51.

Teenusepakkujad peaksid seega analüüsima isikustamiseks kasutatavate tegurite loetelu, mis võib olla väga pikk, sisaldades näiteks selliseid tegureid nagu tarbijate isikuprofiilid, huvid, otsingukäitumine, tegelik geograafiline asukoht, otsingu toimumise kellaaeg, küpsiste blokeerijate või muude tehniliste vahendite kasutamine ning üldisemalt paljusid andmeid, mis käsitlevad konkreetset tarbijat ja tema kasutatavaid vaikeseadeid (st tema oskust vaikeseadeid tühistada või kasutada filtreerimismehhanisme (vt punkt 3.3.4)).

52.

Kuna teatavad teenusepakkujad võivad püüda oma ärimudelite diferentseerimiseks kaasata ainulaadset kasutajaskonda ainulaadsel eesmärgil, (13) võiksid nad järjestusele avalduva isikustamise mõju hindamisel arvesse võtta ka konkreetseid teenuseid kasutava tarbijaskonna koosseisu.

53.

Teenusepakkujad peaksid kaaluma, kas ja kuidas saavad tarbijad kasutada ja kasutavad nende teenuste puhul privaatsusseadeid, võttes arvesse, et need seaded võivad mõjutada järjestuse isikustamise võimalust.

Selgitav näide

Veebipõhine kauplemiskoht „isikustab“ järjestuse, määrates üksiktarbijatele kuni 10 000 eelnevalt kindlaksmääratud „omadust“. Teenusepakkuja leiab, et see võib olla väga tõhus tema ärikasutajate pakkumiste järjekorra kujunemisel (st järjestuses), kuigi tema isikustamismehhanismi tõhusust mõjutavad tugevalt tarbijate kasutatavad privaatsusseaded. Sõltuvalt asjaomast teenust kasutavate tarbijate arvust, heterogeensusest ja privaatsuseelistustest võivad tulemused olla seetõttu väga erinevad. Samuti võis teenusepakkuja kujundada oma järjestusmehhanismi nii, et muudele teguritele, näiteks tasustatud järjestusele antakse suurem kaal juhtudel või ajal, mil isikustamine ei ole küllalt tõhus. Sellises olukorras võib teenusepakkujal olla vaja esitada see faktiline teave järjestust määravate peamiste parameetrite ja nende suhtelise tähtsuse põhjuste kirjelduses, et ärikasutajad saaksid järjestusmehhanismist õigesti aru, ilma et neid siiski üle koormataks või segadusse aetaks, loetledes üles kasutatud mehhanismi tuhanded üksikomadused.

3.3.2. Tarbija otsingukäitumine ja kavatsus

54.

Kui see on vajalik artikli 5 nõuete täitmiseks, eelkõige seoses nõutava peamiste parameetrite kirjeldusega, võivad teenusepakkujad kaaluda, kuidas ja mil määral mõjutab järjestust tarbijate otsingukäitumine, näiteks isikustatud järjestuse võimaliku elemendina (vt punkt 3.3.1).

3.3.3. Kasutaja ajalugu

55.

Kui see on vajalik artikli 5 nõuete täitmiseks, eelkõige seoses nõutava peamiste parameetrite kirjeldusega, võivad teenusepakkujad kaaluda, kuidas ja mil määral mõjutavad järjestust teatavad tegurid – näiteks kasutaja ajalugu või varasem tegevus –, mis ei ole otseselt seotud kaupade või teenustega, mida kasutaja kõnealuste teenuste kaudu pakub.

Selgitav näide

Mobiilirakenduste poodides saab arendajaid või avaldajaid hinnata nende rakendustest eraldi, nii et näiteks konkreetses rakenduste poes juba pakkumist omava kogenud arendaja äsja väljalastud rakenduse järjestus võib olla parem kui uue arendaja rakenduse järjestus. Kui sellised tegurid on järjestuse kindlaksmääramise peamised parameetrid, peab asjaomane teenusepakkuja tagama, et ärikasutajad seda mõistavad. Teenusepakkuja võib vajaduse korral teavitada ärikasutajaid ka võimalikest parandusmehhanismidest, näiteks uute arendajate rakenduste ajutisest esiletõstmisest.

3.3.4. Vaikeseaded, sortimis- ja filtreerimismehhanismid

56.

Isikustamise liigina võivad vaikeseaded, mida tarbijad saavad sortimis- või filtreerimisvahendeid kasutades ümber korraldada, tagasi võtta või tühistada, avaldada olulist mõju ärikasutajate kaupade ja teenuste pakkumiste järjestusele. Need mehhanismid võivad olla ise „peamised parameetrid“, näiteks kui tarbijad kasutavad neid väga sageli ja need on järjestuse jaoks eriti olulised. Sellisel juhul võib olla oluline, et ärikasutajad mõistaksid näiteks seda, kas pärast filtri rakendamist põhineb järjestus kõigil pakkumistel või kas järjestus sõltub sellest, kas kaupade või teenuste pakkumine vastab teatavatele kaasamiskriteeriumidele, nagu minimaalne arv hinnanguid, et vaikeseadete all viidatud kaupu või teenuseid näidataks „kvaliteedi“ filtris. Sama kehtib ka võimaliku mõju ulatuse kohta, mida erinevad filtrid järjestusele avaldavad.

57.

Lisaks, kuna konkreetsetes filtreerimismehhanismides (nt hind või hinnang) kasutatava parameetri (st filtri) tähtsus suureneb loogiliselt, võib samamoodi suureneda lisaks filtrile kasutatavate muude parameetrite tähtsus, st neile antav kaal võrreldes olukorraga, kus filtrit ei kasutata. Selline suurem kaal võib olla vajalik eelkõige selleks, et suur hulk pakkumisi, mis ei pruugi üksteisest selliste elementide poolest nagu hind või hinnang (st filter) palju erineda, oleksid siiski tõhusalt järjestatud. Sellised muud parameetrid võivad olla olukorrast olenevalt artikli 5 kohased „peamised parameetrid“. Lisaks neile olukordadele võib olla oluline, et ärikasutajad mõistaksid filtrite kasutamise võimalikku mõju muude parameetrite kui kasutatava filtri suhtelisele kaalule.

3.3.5. Platvormiülene kohalolek

58.

Müügi suurendamiseks pakuvad ärikasutajad sageli oma kaupu või teenuseid samal ajal erinevate veebipõhiste vahendusteenuste kaudu („mitmestus“). Lisaks on olemas sõltumatud kolmandast isikust teenusepakkujad, kes koguvad ettevõtjate kohta kasutajate hinnanguid. Praktikas võivad mõned teenusepakkujad pidada ärikasutajate tegevust või kohalolekut kolmandate isikute pakutavates teenustes ärikasutajate kvaliteedi või tähtsuse näitajaks kõnealustes veebipõhistes vahendusteenustes. Kui see on nii ja nimetatud tegur on järjestuse seisukohast nii tähtis, et seda tuleb käsitada „peamise parameetrina“, peaksid teenusepakkujad kasutajaid teavitama, et seda tegurit võetakse järjestuses arvesse, ja ka sellest, kuidas seda tehakse.

3.3.6. Muud välistegurid

59.

Kasutajaid ning nende pakutavaid kaupu ja teenuseid saab hinnata ka muude tegurite abil, mis ei ole seotud asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootoritega. Järjestuse seisukohast võivad „peamiste parameetritena“ olla asjakohased sellised tegurid nagu hotelli tärnide arv, moespetsialistide hulgas läbi viidud küsitluste abil mõõdetav „kaubamärgi atraktiivsus“, ärikasutajate endi veebipoodidele antud kolmanda isiku usaldusmärgid (nt „usaldusväärne kauplus“), tööstusharu auhinnad (nt „parim kohvik x-s“) või kolmandate isikute meediakanalites avaldatud lood (nt ajaleheartiklid või ajakirjades avaldatud lood). Kui see on nii, siis tuleb ka selliseid tegureid kirjeldada.

60.

Ometi ei saa välistada, et teatud juhtudel võib mõne ärikasutaja või kommertsveebisaidi kasutaja jaoks olla „üllatav“, et teatavaid välistegureid, mis tunduvad teenuse laadi arvestades väga olulised, ei võeta järjestuse kindlaksmääramisel arvesse. Näiteks võib kasutajaid üllatada see, kui arvesse ei võeta eraelu puutumatust oluliseks pidava veebipõhise otsingumootori veebisaitidele määratud eraelu puutumatuse hinnangut või toidumärgistusi tervisesuunitlusega toiduturul. Kirjeldus, mis käsitleb peamiste parameetrite suhtelise tähtsuse põhjuseid või selliste peamiste parameetrite suhtelise tähtsuse põhjuseid, mis on kogumis kõige olulisemad järjestuse kindlaksmääramisel, ja nende peamiste parameetrite suhtelist tähtsust, peaks olema piisavalt selge, et kasutajad mõistaksid, et neid muid tegureid ei võeta järjestuses arvesse.

61.

Samuti peaksid veebipõhiste vahendusteenuste ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujad parima tavana kaaluma, kas kirjelduses tuleks viidata valdkondlikele eeskirjadele, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada järjestusparameetrite kindlaksmääramist. See hõlmab ELi ja liikmesriikide õigusnorme, mis käsitlevad mitmesuguseid avaliku huvi eesmärke eri sektorites.

3.3.7. Kolmandate isikute teated

62.

Juhul kui kolmandate isikute teated kaupade ja teenuste pakkumiste kohta on järjestuse jaoks „peamiste parameetritena“ tähtsad, tuleb asjaomaste teenusepakkujate esitatavates kirjeldustes ka seda tegurit arvesse võtta. Sellist tähtsust võiks üksikjuhtudel kirjeldada võimaliku tähtsusena ning samuti pideva mõjuna, mis võib tuleneda näiteks suurest hulgast teadetest või põhimõtetest, mida teenusepakkujad kohaldavad seoses ebaseadusliku sisu liikidega, millega kolmandate isikute teated võivad seotud olla. Veebipõhiste otsingumootorite eraldi kohustuse kohta võimaldada tutvuda artikli 5 lõike 4 kohaste teadete sisuga vt punkt 10.

3.3.8. Juhuslikustamine

63.

Praktikas võivad teatavad teenusepakkujad kasutada meetodeid, et kaupade ja teenuste pakkumiste suhteline edemus (osaliselt) juhuslikkuse põhimõttel ümber korraldada, näiteks maandumislehe välimuse uuendamiseks. Juhuslikustamist võib kasutada ka näiteks selleks, et muuta järjestus dünaamilisemaks ja eristada asjaomaseid veebipõhiseid vahendusteenuseid või veebipõhiseid otsingumootoreid teistest. Kui sellised tegurid on „peamised parameetrid“, peavad asjaomased teenusepakkujad seda oma kirjeldustes arvesse võtma. Nad võivad näiteks selgitada selliste meetodite kasutamist (millal neid kasutatakse, kui kaua neid kasutatakse, kui palju neid kasutatakse jne) ja nende mõju. Sellised selgitused võiksid anda faktidel põhineva ülevaate „ulatusest“, st kui suur on juhuslikustamise võimalik mõju järjestusele – see aitaks kasutajatel mõista ka seda, kui oluline on võtta kasutusele järjestuse optimeerimise meetodid seoses erinevate veebipõhiste vahendusteenuste ja veebipõhiste otsingumootoritega, mida nad võivad kasutada.

3.3.9. Abitoimingud/korrastamine

64.

Mõned teenusepakkujad võivad kasutajate kaupade ja teenuste pakkumisi, mida nende teenuste raames esitletakse, järjestatakse või edastatakse, muuta või „korrastada“. Näiteks võivad nad liigitada selliste kaupade pakkumised, mis on olnud nende e-kaubanduse veebipõhistes vahendusteenustes pikka aega, ilma et neid oleks ostetud, „vanaks“ ja viia need seega järjestuses tahapoole. Kui sellised tegurid on „peamised parameetrid“, tuleb esitada asjakohaste tavade kirjeldus. See võib olla oluline prognoositavuse seisukohast, võttes eelkõige arvesse tavade võimalikku suurt mõju järjestusele ja seega kasutajate kaubanduslikule edule.

3.3.10. Seos seotud teenustega

65.

Teatavatel juhtudel kujundavad teenusepakkujad oma järjestusmehhanismi nii, et see, kuidas kasutajad kasutavad sama teenusepakkuja seotud teenuseid (mida pakutakse koos asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootoritega või eraldi), võib mõjutada nende kasutajate järjestust. Selline olukord võib olla näide kaudsest tasust, mille kohta tuleb esitada täiendav kirjeldus vastavalt artikli 5 lõikele 3. Sellest hoolimata võib seotud teenuste kasutamine olla samuti üks peamisi parameetreid, mida kasutatakse artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud järjestuse kindlaksmääramiseks. Sellisel juhul peavad teenusepakkujad seda piisavalt üksikasjalikult selgitama, et kasutajad saaksid otsustada, kas kasutada selliseid seotud teenuseid, teades näiteks, et need seotud teenused ei ole lihtsalt mugavust pakkuvad (st kõik teenused samalt teenusepakkujalt ühtsest kontaktpunktist), vaid et nende kasutamine võib olla oluline müügi optimeerimiseks. See võib nii olla näiteks juhul, kui asjaomase teenusepakkuja pakutavad tellimuste täitmise teenused on kiiremad kui tavalised kättetoimetamis- või postiteenused, kusjuures kättetoimetamise kiirus on järjestuse „peamine parameeter“. Seega võib olla oluline mõista seotud teenuste kui „peamiste parameetrite“ kasutamise ja mõju tähtsust, et parandada prognoositavust kasutajate jaoks.

3.3.11. Teenusepakkujate tehniliste vahendite kasutamine

66.

Nii nagu seotud teenuste puhul, võivad mõned teenusepakkujad pakkuda kasutajatele tehnilisi vahendeid, mille eest võidakse tasu küsida ja mis kuuluvad seega artikli 5 lõike 3 kohaldamisalasse. Selliste vahendite kasutamine või mõju võib samuti järjestust mõjutada ning kui see tegur on nii oluline, et kujutab endast „peamist parameetrit“ artikli 5 lõigete 1 ja 2 tähenduses, siis tuleb nende vahendite suhtes kohaldada sama lähenemisviisi, nagu on kirjeldatud eelmises punktis.

67.

Näiteks võib veebipõhiste vahendusteenuste raames või veebipõhises otsingumootoris pakutava andmeanalüüsi vahendi kasutamine aidata teatud juhtudel kasutajatel oma järjestust märkimisväärselt parandada. Sel juhul ja tingimusel, et see tegur on „peamine parameeter“, on oluline, et teenusepakkujad selgitaksid, kas mõju järjestusele tuleneb üksnes kasutajate saadud ja hiljem rakendatud teadmistest või võetakse arvesse ka lihtsalt asjaolu, et nad kasutavad analüüsivahendit. Viimasel juhul võib analüüsivahendi kasutamine olla kaudse tasu vorm, mille puhul kohaldatakse ka artikli 5 lõikes 3 sätestatud erinõudeid. Sellise analüüsivahendi tähtsus võib tuleneda näiteks asjaolust, et pakutavad teadmised on ainulaadsed ja võimaldavad kasutajatel täiustada oma kaupu või teenuseid rohkem, kui nad saaksid seda teha uuringute või muude turulahenduste põhjal, või sellest, et see vahend võib aidata optimeerida nende veebipõhist kohalolekut kas platvormil või sellest väljaspool.

3.3.12. Masinõppe mõju

68.

Teenusepakkujad peavad kindlaks määrama, kas masinõpe on „peamine parameeter“. Kui see on nii, siis isegi kui see on dünaamiline, võib seda käsitleda „staatilisemas“ kirjelduses. Kooskõlas juhtpõhimõtetega, mis näevad ette sobivat üksikasjalikkust tagava kasutajakeskse lähenemisviisi kasutuselevõtmise, võiksid teenusepakkujad keskenduda eeldatava „ulatuse“ ehk selle selgitamisele, kui suur on masinõppe mõju järjestusele. See võib hõlmata küsimust, kas masinõpe mõjutab võrdselt kõiki peamisi parameetreid, ning näiteks seda, millal ja kui sageli võib masinõpe tuua kaasa „peamiste parameetrite“ muutumise. Kui sellised peamised parameetrid muutuvad masinõppe tulemusena, peavad teenusepakkujad artiklis 5 nõutud kirjeldust kohandama.

3.3.13. Veebisaitide hindamine

69.

Veebipõhise otsingumootori pakkuja võib võtta arvesse veebisaitide teatavaid omadusi, et hinnata nende usaldusväärsust kasutajate seas või nende ohutust, autentsust, populaarsust või tehnoloogilisi funktsioone. Seda tehes peaks teenusepakkuja arvesse võtma ja selgitama, mil määral mõjutab tema hinnang veebisaidi omadustele järjestust, niivõrd kui sellised tegurid kujutavad endast „peamisi parameetreid“.

70.

See tähendab, et teenusepakkujad otsustavad individuaalselt, mida nad teevad veebisaitide hindamiseks ja kuidas see mõjutab järjestust. See võib hõlmata näiteks seda, kuidas teenusepakkujad töötavad välja veebisaitide konkreetsed hinded, mis arvutatakse mitme muutuja alusel, näiteks kas kasutajad usaldavad veebisaiti ja kas see on varem linke või väärinfot jaganud. Seega võib veebisaidi järjestuse seisukohast olla oluline selle sisu kvaliteet või saidi usaldusväärsus. Teise võimalusena võidakse keskenduda veebisaidi populaarsusele, mida mõõdetakse näiteks konkreetse ajavahemiku jooksul saiti külastanud üksikkülastajate ja lehekülje vaatamiste arvu alusel. Samuti võib arvesse võtta teatavaid tehnilisi aspekte, näiteks laadimiskiirust, mobiilisõbralikkust, domeeni vanust või veebisaidi turvalisust ja juurdepääsetavust.

71.

Kui veebisaitide teatavad omadused on teistest olulisemad ja nende aspektide hindamine mõjutab järjestust sellisel määral, et see kvalifitseerub „peamiseks parameetriks“, on oluline, et kasutajad seda mõistaksid. See peaks kajastuma ka kirjelduse üksikasjalikkuses, et tagada kasutajatele piisav selgus.

3.3.14. Meetmed, mida võetakse, et hoida ära järjestustulemuste pahatahtlikku manipuleerimist kolmandate isikute poolt

72.

Teenusepakkujad kalduvad kasutama keerukaid pettuste ennetamise mehhanisme, mis võivad kujutada endast artikli 5 kohaseid „peamisi parameetreid“.

73.

Seetõttu peaksid teenusepakkujad hoolikalt kaaluma, kas nad peavad oma pettusevastase võitluse mehhanismide elemente kirjeldama. Kuigi selliste mehhanismide olemuse tõttu ei saa nende kohta üksikasjalikku teavet avalikustada, ilma et see kahjustaks nende eesmärki ja tõhusust, peaksid teenusepakkujad vähemalt teavitama nende olemasolust ja andma kvaliteetset teavet selle kohta, kuidas kõnealused mehhanismid saavad järjestust mõjutada, juhul kui need on „peamised parameetrid“.

3.3.15. Kasutajate hinnangud

74.

Kui tarbijahinnangud on konkreetse järjestusmehhanismi „peamine parameeter“, peaksid asjaomased teenusepakkujad seda tegurit artikli 5 kohases kirjelduses piisavalt üksikasjalikult ja selgelt kirjeldama. Näiteks võiks selgitada, et hinnanguid kogutakse asjaomase veebipõhise vahendusteenuse või veebipõhise otsingumootori kaudu või väljaspool neid teenuseid. Sel juhul võib olla ka oluline, et kasutajad teaksid, milliseid meetmeid võetakse selliste hinnangute õigsuse kontrollimiseks.

3.3.16. Teenusepakkujate meetmed ebaseadusliku sisuga võitlemiseks

75.

Võttes meetmeid ebaseadusliku veebisisuga võitlemiseks, peavad teenusepakkujad arvesse võtma mõju, mida need meetmed võivad avaldada järjestusele, ja seda, mida tuleks artiklis 5 nõutud „peamiste parameetrite“ kirjelduses käsitleda. Järjestusele avalduv mõju võib olla eri teenusepakkujate puhul erinev, kuid üldiselt võib nii ebaseadusliku sisu olemasolu või ajutine olemasolu kui ka ebaseadusliku sisu eemaldamine otseselt mõjutada ärikasutajate seaduslike pakkumiste nähtavust. Juhul kui sellised meetmed on „peamised parameetrid“, peaksid teenusepakkujad kaaluma kirjelduse sisu kohta otsuse tegemisel näiteks seda, milline teave kõnealuse teenuse ebaseadusliku sisu liikide ja levimuse kohta ja nende läbipaistvus võiks aidata ärikasutajatel paremini mõista asjaomaste järjestusmehhanismide toimimist.

4. KUIDAS VALIDA PEAMISI PARAMEETREID JA SAMAL AJAL VÄLTIDA JÄRJESTUSEGA PAHATAHTLIKKU MANIPULEERIMIST?

76.

Artikli 5 lõikes 6 tunnistatakse, et teenusepakkujad „ei ole [...] kohustatud avaldama algoritme ega teavet, mis tõenäoliselt võimaldaks tarbijaid petta või tekitada tarbijatele kahju otsingutulemustega manipuleerimise kaudu“.

77.

Seda sätet tuleks tõlgendada koostoimes põhjendusega 27, milles tunnistatakse, et „määruse eesmärgi täitmise tagamiseks ei tohiks veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate ärihuvide arvesse võtmisega seetõttu kunagi kaasneda järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite avalikustamisest keeldumine“ (14).

78.

Sellest tulenevalt on artiklis 5 sätestatud teatavad piirangud järjestusega seotud avalikustamisnõuetele. Need piirangud ei ole siiski seotud teenusepakkujate ärihuvidega, vaid pigem võimaliku negatiivse mõjuga tarbijatele. Sellest hoolimata saavad teenusepakkujad kasutada oma „ärihuvide“ kaitseks mitut kaitsemeedet.

79.

Esiteks on artiklis 5 sätestatud, et esitada tuleb üksnes peamiste parameetrite (ja nende suhtelise tähtsuse põhjuste) kirjeldus, ilma et teenusepakkujad peaksid avalikustama oma järjestusmehhanismide toimimise üksikasjad (põhjendus 27).

80.

Teiseks, nagu on sätestatud artikli 1 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 6, ei piira määrus üldiselt ega eelkõige selle artikkel 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 (15) (ärisaladuste direktiiv) kohaldamist.

81.

Teise punkti selgitamiseks tuleb märkida, et ärisaladuste direktiivi artikli 2 punktis 1 on ärisaladus määratletud kui teave, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele: a) see on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; b) sellel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu; c) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

82.

Seega ei saa teenusepakkuja keelduda näiteks peamiste parameetrite avalikustamisest üksnes põhjendusel, et ta ei ole kunagi varem ühtegi oma parameetrit avalikustanud või et kõnealune teave on tundlik äriteave.

83.

Kolmandaks võivad teenusepakkujad võtta meetmeid, et takistada järjestuse pahatahtlikku manipuleerimist kolmandate isikute poolt, sealhulgas tarbijate petmise ohu vältimiseks (vt põhjendus 27).

84.

Sellega seoses tuleb märkida, et see võimalus on seotud pahatahtliku manipuleerimisega, täpselt samuti nagu artikli 5 lõikes 6 on märgitud, et teenusepakkujad ei ole kohustatud avaldama teavet, mis tõenäoliselt võimaldaks tarbijaid petta või tekitada tarbijatele kahju. Seetõttu tuleb leida tasakaal ühest küljest manipuleeriva ja kahjuliku tegevuse vastu võitlemise ning teisest küljest artiklis 5 nõutud läbipaistvuse vahel.

5. NÕUTAVAD KONKREETSED KIRJELDUSED – OTSENE JA KAUDNE TASU

85.

Artikli 5 lõikes 3, mida on selgitatud põhjenduses 25, on konkreetselt sätestatud, et teenusepakkujad peavad kirjeldama kasutajate võimalust mõjutada järjestust otsese või kaudse tasu eest, kui selline võimalus on „peamine parameeter“.

86.

Nagu artikli 5 lõikes 3 on täpsustatud, peavad teenusepakkujad sellisel juhul esitama oma kirjelduses kooskõlas artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega, mida kohaldatakse asjaomase teenusepakkuja suhtes:

a.	selgituse ärikasutajate võimaluse kohta aktiivselt mõjutada järjestust tasu eest ning

b.	selgituse tasu suhtelise mõju kohta järjestusele.

5.1. Üldine lähenemisviis

87.

Määruse ettepanekuga seotud komisjoni mõjuhinnangus tehti kindlaks, et teenusepakkujate kasutatavate järjestusmehhanismide puhul jääb ärikasutajate ja kommertsveebisaitide kasutajate jaoks puudu sisulisest vastutusest ja prognoositavusest. Seoses tasulise järjestusega mööndi, et ettevõtjatele ja eelkõige väikeettevõtjatele tuleks kasuks, kui nad mõistaksid, kuidas need võimalused toimivad. See võimaldaks neil mitte osaleda, kui järjestus ei ole tõenäoliselt rahuldav, ja hoida seega kokku osalemiskulude pealt või osaleda ja saavutada suurem nähtavus (16).

88.

Sellega seoses kasutatakse mõistet „tasu“ laiemas tähenduses. Põhjenduses 25 on seda kirjeldatud järgmiselt: „[makse], mille peamine või ainus eesmärk on järjestuse parandamine, samuti [kaudne tasu], mis seisneb ärikasutaja nõustumises lisakohustustega, mille tegelikuks mõjuks võib olla järjestuse paranemine, näiteks seotud teenuste või preemiumelementide kasutamine“. Samuti on põhjenduses 25 toodud näide selle kohta, mida võiks hõlmata tasu suhtelise mõju selgitus, nimelt „järjestusele avalduva niisuguse mõju ulatus, mis tuleneb tasu maksmisest“.

89.

Artikli 5 lõike 3 kohaselt nõutava teabe esitamise parim tava peaks hõlmama kirjaliku selgituse kasutamist koos selliste tehnoloogiliste vahenditega nagu dünaamiline simulaator, mis näitab tasu eeldatavat mõju järjestusele.

5.2. Otsene tasu

90.

Otsest tasu kirjeldatakse kui „[makseid], mille peamine või ainus eesmärk on järjestuse parandamine“ (17). Teenusepakkujad peaksid seega kaaluma, milliseid võimalusi pakutakse kasutajatele järjestuse parandamise eest maksmiseks ja kuidas sellised võimalused toimivad. B lisas on esitatud otsese tasu võimalike liikide näited.

5.3. Kaudne tasu

91.

Kaudset tasu kirjeldatakse kui „[tasu], mis seisneb ärikasutaja nõustumises lisakohustustega, mille tegelikuks mõjuks võib olla järjestuse paranemine“ (18). Teenusepakkujad peaksid seega kaaluma, millised on kasutajatele pakutavad võimalused, mille tegelik mõju võiks olla järjestuse parandamine, ja kuidas sellised võimalused toimivad.

92.

Selliste seotud teenuste nagu maksete tegemine, tinghoiustamine, tellimuste täitmine jne kasutamine kasutajate poolt võib mitmesugustel põhjustel mõjutada nende kaupade või teenuste järjestust. Artikli 5 kohane kirjeldus peaks sisaldama neid seotud teenuste võimalikke kasutusviise, kui need hõlmavad kaudset tasu artikli 5 lõike 3 tähenduses ja kujutavad endast „peamisi parameetreid“. Artikli 5 lõikes 3 sätestatud lisakohustusi võib kohaldada eelkõige juhul, kui mõni neist mõjudest või kõik need mõjud järjestusele tulenevad üksnes ärikasutaja osalemisest konkreetses seotud teenuses, välja arvatud mis tahes kaudne mõju, mida seotud teenus võib avaldada kasutaja järjestusele, mida mõõdetakse muude parameetritega. B lisas on esitatud kaudse tasu võimalike liikide muud näited.

6. KUIDAS TULEKS PEAMIST PARAMEETRIT KIRJELDADA?

93.

Artikli 5 lõikes 5 on sätestatud, et artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud „peamiste parameetrite“ kirjeldused peavad olema „piisavad, et ärikasutajad ja kommertsveebisaitide kasutajad mõistaksid vajalikul määral seda, kas, kuidas ja millises ulatuses võetakse järjestuses arvesse järgmist:

a.	tarbijatele veebipõhiste vahendusteenuste või otsingumootorite kaudu pakutavate kaupade ja teenuste omadused;

b.	selliste omaduste asjakohasus tarbijate jaoks;

c.	veebipõhiste otsingumootorite puhul kommertsveebisaitide kasutajate poolt kasutatava veebisaidi ülesehituse üksikasjad“ (19).

94.

Üldise märkusena on oluline mainida, et kui kasutajad mõistavad vajalikul määral, kuidas järjestus toimib, saavad nad oma müügistrateegiate üle otsustamisel konkureerida võrdsematel tingimustel. Need strateegiad võivad hõlmata nii kaupade ja teenuste optimeerimist kui ka investeerimist veebinähtavusse, sealhulgas otsingumootori optimeerimist ja tasulist järjestust. Kasutajatel peaks olema mõistlikult võimalik otsustada, kas investeerida rohkem oma kaupade ja teenuste konkreetsetesse elementidesse või mitte, ning teha paremini kindlaks, kas ja kuidas investeerida „järjestusstrateegiatesse“.

6.1. Üldine lähenemisviis

95.

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peavad kooskõlas artikli 5 lõikega 1 esitama peamised parameetrid ja „nende suhtelise tähtsuse põhjused võrreldes muude parameetritega“. Samuti peavad veebipõhiste otsingumootorite pakkujad esitama artikli 5 lõike 2 kohaselt „nende [peamiste parameetrite] suhtelise tähtsuse“ (20).

96.

See tähendab, et teenusepakkujad kirjeldavad, miks konkreetsed parameetrid valiti peamisteks parameetriteks (vt punkt 3.2). Parim tava võiks olla see, kui teenusepakkujad selgitavad, kuidas ja mis pani neid individuaalsel hindamisel otsustama, kuidas määratakse kindlaks nende teenuste „suhteline tähtsus“ ja millised on „peamised parameetrid“.

6.2. Üksikasjalikkuse tase

97.

Teenusepakkujad peaksid artiklis 5 sätestatud kohustuse eesmärki arvesse võttes määrama kindlaks sobiva üksikasjalikkuse taseme ning lisama nii palju üksikasju, kui on vajalik ja asjakohane nende konkreetse professionaalsete kasutajate baasi jaoks, ilma neid liigselt koormamata või segadusse ajamata. Esitatav teave peaks olema üksikasjalikum kui lihtne peamiste parameetrite loetelu ja sisaldama vähemalt „teise tasandi“ selgitavat teavet.

98.

Teenusepakkujad ei tohiks esitada kirjeldusi, mis on liiga lühikesed või võivad olla eksitavad. Näiteks kui teenusepakkuja määratleb „kvaliteedi“ peamise parameetrina ja teab, et „kvaliteet“ moodustub mitme teguri keeruka analüüsi tulemusel, tuleks tema esitatavas kirjelduses seda asjaolu kajastada, kasutades lihtsat ja arusaadavat keelt. Piisavalt konkreetseks ei saa ka pidada pelgalt kirjeldust, et peamist parameetrit võib mõjutada „otsinguajalugu“, eriti kui teenusepakkuja teab, et arvesse võetakse üksnes otsinguajaloo teatavaid elemente.

99.

Peamiste parameetrite, sealhulgas nende suhtelise tähtsuse põhjuste kirjelduse koostamisel on oluline, et teenusepakkujad väljenduksid selged ja väldiksid segadust. Näiteks kui üks peamisi parameetreid on „kvaliteet“, peaksid teenusepakkujad kaaluma täpset kirjeldust, mida „kvaliteet“ nende järjestusmehhanismides tähendab, kuna erinevate teenuste puhul mõistetakse ja mõõdetakse seda tõenäoliselt erinevalt. Teine näide võiks olla olukord, kus parameeter põhineb saadud hindel; sellisel juhul peaksid teenusepakkujad kirjeldama, milliseid tegureid hinde andmisel arvesse võetakse. Need kirjeldused peaksid võimaluse korral viitama objektiivsetele teguritele, näiteks tootekategooriatele või ühikuhindadele/hinnavahemikele. Samamoodi võib hinnangutele viitamisel olla eri liiki hinnangute osakaal üldises hinnangus ja kasutaja järjestuses erinev, olenevalt näiteks konkreetsest tootest või teenusest, mida tarbija otsib. Näitena võib tuua restoranid, mis pakuvad nii lauas teenindamist kui ka toidu kaasa tellimist – nende teenuste puhul võivad olla erinevad tegurid rohkem või vähem olulised. Vajaduse korral tuleks seda täpsuse huvides selgitada. Sama kehtib olukorras, kus viimastel hinnangutel on vanematega võrreldes suurem kaal.

100.

Kui see on artikli 5 nõuete täitmiseks asjakohane, võivad teenusepakkujad lisada ka selgitusi selle kohta, kuidas ettevõttesisene strateegia võib mõjutada seda, mida tarbijad teenuse kohta näevad, näiteks siis, kui peamisi parameetreid võib mõjutada teatavate kaupade pakkumiste suurendamine, mis põhineb teenusepakkuja enda hinnangul selle kohta, milline on järgmine suur tarbijasuundumus. Selleks et anda kasutajatele sisulisi selgitusi peamiste parameetrite kohta, peaks esitatav kirjeldus sisaldama piisavalt üksikasjalikku teavet selle kohta, mida selliste otsuste tegemisel arvesse võetakse.

6.3. Otsese ja kaudse tasu kirjelduse üksikasjalikkuse tase

101.

Kui kasutatavate peamiste parameetrite hulka kuulub võimalus mõjutada järjestust tasu eest, peaksid asjaomased teenusepakkujad kaaluma, kuidas nad neid võimalusi kavandavad. Sellisel juhul võiks parima tavana lisada tasulise järjestuse võimaluse ja selle mõju ulatuse kirjeldusele selgituse kõnealuse võimaluse äriloogika ja võimaliku mõju kohta.

102.

Vajaduse korral võiks tasulise järjestuse võimaluste kirjelduses parima tavana viidata diferentseeritud kohtlemist käsitleva artikli 7 lõike 3 punktide c ja d kohaselt esitatavatele kirjeldustele. Diferentseeritud kohtlemine võib olla artikli 5 kohane „peamine parameeter“. Lisaks selle sätte kohasele kirjeldusele juhib viide kasutajate tähelepanu teenusepakkujate endi teenuste või kaupade erikohtlemise „peamistele majanduslikele, kaubanduslikele ja juriidilistele kaalutlustele“, mille teenusepakkujad peavad artikli 7 lõike 1 kohaselt esitama.

6.4. Nõue, et kirjeldus peab olema sõnastatud lihtsas ja arusaadavas keeles

103.

Nagu eespool märgitud, peavad peamiste järjestusparameetrite kirjeldused olema vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2 koostoimes artikli 3 lõikega 1 sõnastatud lihtsas ja arusaadavas keeles.

104.

Iga teenusepakkuja peaks hindama, kas tema kirjeldus vastab sellele nõudele. Üldiselt aitab kirjelduse selgusele ja loetavusele kaasa ka see, kui kirjelduse esitusviisi üle veidi järele mõeldakse.

105.

Samuti peaksid teenusepakkujad kirjelduse koostamisel arvesse võtma, kes on nende kasutajaskond. Teatul juhtudel võivad sobivamaks ja vajalikumaks osutuda tehnilisemad kirjeldused, pidades silmas, et kirjeldused on mõeldud professionaalsetele kasutajatele. Ilma et see piiraks nõuet kasutada lihtsat ja arusaadavat keelt, võib põhimõtteliselt eeldada, et spetsialistid vajavad ja suudavad mõista üksikasjalikumat ja tehnilisemat teavet kui tarbijad.

6.5. Esitlusvahendid

106.

Iga teenusepakkuja peab ise otsustama, kuidas peamiste järjestusparameetrite kirjeldust kõige paremini oma teenustele kohandada. Selleks võib olla vaja kaaluda meetodeid, mis lähevad kirjalikust kirjeldusest kaugemale ja hõlmavad täiendavaid meetmeid, mis võivad aidata kasutajatel kõnealuse järjestusmehhanismi toimimisest piisaval määral aru saada. Neid täiendavaid meetmeid saab kohandada eri kasutajate erinevatele vajadustele.

107.

Selleks et selgitada „otsese ja kaudse tasu“ mõju järjestusele olukorras, kus see on „peamine parameeter“, võiks näiteks kirjalikule selgitusele lisada sellised tehnoloogilised vahendid nagu dünaamiline simulaator, mis näitab tasu eeldatavat mõju järjestusele ja selle mõju ulatust. Esitatavas kirjelduses tuleks põhimõtteliselt täpselt selgitada, milline mõju on erineva meetodi kasutamisel eraldi või koos teiste meetoditega / tavapärase järjestusmehhanismiga, kui kõnealuse teenuse valikuvõimalused nii toimivad. Võib tulla kasuks, kui teenusepakkujad kaaluksid, kas seda on lähteolukorrast lähtuvalt võimalik teha.

108.

Põhimeetodid võivad aidata kasutajatel esitatud teabes orienteeruda. Kasutada võib näiteks lihtsalt pealkirjade ja alapealkirjadega selget struktuuri, kus viidatakse eespool kirjeldatud täiendavatele meetmetele.

109.

Teenusepakkujad võivad kaaluda olemasolevate vahendite kasutamist või võimaliku lähenemisviisi testimist kasutajate valimil tagamaks, et kirjeldusest saadakse aru nii, nagu on see on mõeldud, või vahendi lisamist kasutajatelt tagasiside saamiseks selle kohta, kas kirjeldus on kasulik ja piisavalt üksikasjalik. Teine võimalus sellise tagasiside saamiseks on testida kirjeldust kasutajaid esindaval valimil. Kuigi selliseid meetmeid konkreetselt ei nõuta, võivad need aidata tagada, et teenusepakkujad järgivad artikli 5 nõudeid.

7. KUS TULEKS PEAMISI PARAMEETREID KIRJELDADA?

7.1. Veebipõhised vahendusteenused

110.

Artikli 5 lõike 1 kohaselt peavad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad esitama järjestuse kindlaksmääramise peamised parameetrid ja nende suhtelise tähtsuse põhjused oma tingimustes.

111.

Tuleb märkida, et „tingimused“ on lai mõiste. Artikli 2 punktis 10 on see määratletud järgmiselt: „kõik tingimused või kirjeldused, olenemata nende nimetusest või vormist, mis reguleerivad“ selliste teenuste pakkuja ja kasutajate vahelist „lepingulist suhet“ ja mille määrab ühepoolselt kindlaks kõnealune teenusepakkuja. Teisisõnu võib kirjeldus esineda erinevas vormis ja seda võib siiski käsitada teenusepakkuja tingimustes esitatuna kooskõlas artikli 5 lõikega 1.

112.

Kuigi peamiste järjestusparameetrite kirjeldus peab moodustama tingimuste osa, võivad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad valida, kuidas oma ärikasutajatega kõige paremini suhelda ja nõutud kirjeldus esile tõsta. Näiteks võivad nad astuda samme, et suunata ärikasutajad kirjelduse täpsesse asukohta ja/või lisada see küsimuste ja vastuste osasse, juhenditesse, suunistesse, hüpikakendesse, videosõnumitesse või esitada see muus vormis. Teave ei tohiks siiski olla vastuoluline ega hajutatud eri vahendite või meediakanalite vahel, kui selle tulemusel ei ole kõnealune teave enam hõlpsasti kättesaadav või lihtne ja arusaadav.

113.

Ilma et see piiraks juhtumipõhiseid lahendusi, mida teenusepakkujad võivad kasutada, võiksid teenusepakkujad kaaluda ühe kontaktpunkti loomist (näiteks kasutaja „koondpaneelil“), mis võiks viidata kõikidele järjestuse läbipaistvuse selgitamiseks olemasolevatele asjakohastele teabevahenditele või sisaldada nende loendit. Teise võimalusena võib teavet dubleerida erinevates teabevahendites, tingimusel et artiklites 3 ja 5 sätestatud õigusnõuded on täidetud.

114.

Kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b peavad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate tingimused olema ärikasutajatele hõlpsasti kättesaadavad nendevaheliste suhete kõikides etappides, sealhulgas enne teenusepakkujaga lepingu sõlmimist. Seetõttu peaks kogu see teave olema kättesaadav ka tulevastele ärikasutajatele.

7.2. Otsingumootorid

115.

Artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad veebipõhiste otsingumootorite pakkujad esitama „oma veebipõhises otsingumootoris hõlpsasti leitava ja avalikult kättesaadava kirjelduse“.

116.

See tähendab, et kirjeldus paigutatakse veebipõhise otsingumootori veebisaidil kergesti juurdepääsetavasse kohta. Selleks võib olla koht, kuhu kasutajad ei pea kirjelduse lugemiseks sisse logima või end registreerima.

117.

Veebipõhise otsingumootori pakkuja peab artikli 5 lõikes 2 sätestatud piirides hindama ja otsustama, kus ta nõutava järjestuse kirjelduse esitab. Selle otsuse tegemisel võiks teenusepakkuja võtta arvesse seda, kuidas tema teenuse kasutajad käituvad, et leida sellisele käitumisele vastav lahendus. Näiteks kui kasutajad kasutavad teenust nii, et see annab tulemuse ühe klõpsuga, võib kirjelduse suhtes kohaldada sama põhimõtet. See võib tähendada, et kui kirjeldusele pääseb juurde lingi kaudu, peaks link suunama otse kirjelduse juurde, ilma et selle leidmiseks oleks vaja täiendavalt navigeerida.

118.

Samuti võiks veebipõhise otsingumootori pakkuja kaaluda meetodeid, mida ta oma teenuses edukalt kasutab, et juhtida kasutajate tähelepanu juba olemasolevatele konkreetsetele funktsioonidele. Selleks võib kasutada näiteks ikoone, sakke või bännereid. Seega võib sarnase meetodi kasutamine tagada, et kirjeldus on kergesti kättesaadav ja paigutatud nii, nagu teenuse kasutajad eeldavad või on harjunud.

119.

Veebipõhiste otsingumootorite pakkujad võiksid kaaluda ka seda, kuidas kasutajad nende teenustele juurde pääsevad. Kui selleks kasutatakse näiteks kõnemoodulit, võiksid teenusepakkujad kaaluda seda, kuidas nende teenuse kasutajad leiavad juurdepääsu muule teenusega seotud teabele. Kui see on tõhus viis, võivad teenusepakkujad seda korrata, et kommertsveebisaitide kasutajad leiaksid kirjelduse samal viisil.

8. MILLAL TULEKS PEAMISTE PARAMEETRITE KIRJELDUST MUUTA?

8.1. Kirjelduste ajakohastamine

120.

Kuigi ainult artikli 5 lõige 2 sisaldab sõnaselget nõuet, et peamiste järjestusparameetrite kirjeldust tuleb ajakohastada, on sarnane nõue kaudselt sätestatud ka artikli 5 lõikes 1. Viimati nimetatud sättes nõutakse nimelt järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite, mitte järjestuse kindlaks määranud peamiste parameetrite kirjeldust. Samuti tuleb sellises olukorras kirjeldus esitada teenuse tingimustes, mida teenusepakkuja peab ajakohastama. Vastasel juhul ei ole võimalik saavutada parema prognoositavuse eesmärki ning kirjeldus ei põhineks tegelikel andmetel, mis oleks vastuolus põhjenduses 27 esitatud selgitusega.

121.

Järelikult peavad teenusepakkujad nõutavaid kirjeldusi ajakohastama. Selleks võib neil olla vaja korrapäraselt kaaluda, kas nad täidavad endiselt seda õigusnõuet või kas kirjeldusi on vaja ajakohastada. Teenusepakkujad võivad luua oma süsteemid, et määrata kindlaks, kas, millal ja kuidas nad seda teevad, võttes arvesse selliseid elemente nagu muudatuste tegemise sagedus, selliste muudatuste mõju ning see, millal nende teenuste puhul kasutatavad katsed (nt A/B-testimine) ja muud meetodid (nt masinõpe) võivad tingida muutusi järjestust kindlaks määravates „peamistes parameetrites“.

122.

Kui individuaalse hindamise tulemusel ilmneb, et peamiste järjestusparameetrite kirjeldust on vaja ajakohastada, peavad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ärikasutajaid sellistest muutustest kooskõlas artikliga 3 (vt punkt 9.1) eelnevalt teavitama. Veebipõhiste otsingumootorite pakkujate suhtes sellist nõuet ei ole, sest nad peavad tagama, et nende kirjeldused on avalikult kättesaadavad (artikli 5 lõige 2).

8.2. Ajutised muudatused

123.

Teenusepakkujad peaksid igal üksikjuhul eraldi kindlaks määrama, kas nende järjestusmehhanismide, sealhulgas ajutiste mehhanismide muutmise tulemusena muutuvad ka „peamised parameetrid“, nii et artiklile 5 vastavuse tagamiseks on vaja kirjeldusi muuta.

124.

Teenusepakkujad ei tohiks eeldada, et parameetrites, kaaludes või muudes järjestuse omadustes tehtud muudatuste ajutine olemus tähendab tingimata seda, et peamiste parameetrite kirjeldust ei ole vaja muuta. Näiteks ühekordsed üritused, nagu spordiüritused, võivad tarbijate nõudlust märkimisväärselt suurendada, millega võivad kaasneda ajutised muutused järjestust kindlaks määravates peamistes parameetrites. Sama kehtib ka selliste reklaamürituste nagu „Must reede“, puhkusehooaegade või hooajaliste müügiperioodide, näiteks jõulueelse müügiperioodi kohta. Kui teenusepakkujad muudavad sellistel juhtudel oma „tavapäraseid“ järjestusmeetodeid, näiteks andes suurema kaalu teatavatele parameetritele (nt „kättetoimetamise kiirus“, „hind“ või muud parameetrid, nagu „kaubamärgi atraktiivsus“ või „kvaliteet“, võimalik et mitut tegurit kombineerides), lisades uusi parameetreid või jättes mõned neist kõrvale, ning need muudatused mõjutavad peamisi parameetreid, peaksid teenusepakkujad nende kirjeldust kohandama.

125.

Heaks tavaks võib olla see, kui teenusepakkujad püüavad esitada peamiste järjestusparameetrite kirjelduses oma järjestusmehhanismide „tavalised“ dünaamilised omadused. Asjaolu, et tegemist on „tavaliste“ omadustega, võib tähendada, et tegemist on „peamise parameetriga“ või peamiste parameetrite suhtelise tähtsuse põhjusega. Näiteks võib e-kaubanduse kauplemiskoha pakkuja soovida struktuurselt suurendada konkreetse korduva müügiürituse ajal hinnaparameetri kaalu.

8.3. Katsed

126.

Kui teenusepakkujad kasutavad katseid, sealhulgas muutuste või muutuvate pettusevastase võitluse mehhanismide A/B-testimist, peavad nad igal üksikjuhul eraldi kaaluma, kas ja kuidas see mõjutab nende teenuste järjestust ja eelkõige seda, kas tuleb muuta artikli 5 kohaselt nõutavat peamiste järjestusparameetrite kirjeldust. Üldiselt võiksid teenusepakkujad selles kontekstis arvesse võtta selliseid elemente nagu katsete sagedus ja mõju ning testitava sihtrühma või mõjutatud geograafilise piirkonna suurus.

127.

Kui tegemist on nn eluskatsega (see tähendab, et „testitavat sihtrühma“ ei saa tingimata ülejäänud kasutajabaasist eristada), on võimalik, et katsed võivad mõjutada kõigi kasutajate pakutavate kaupade ja teenuste suhtelist edemust. Seega peavad teenusepakkujad võib-olla esimese sammuna mõtlema, kas nende katse viiakse läbi tõeliselt isoleeritud katsekeskkonnas või mitte. Kui üksikuid katseid ei isoleerita, peavad teenusepakkujad eelkõige kaaluma, a) kas katse ise mõjutab järjestust ja kui mõjutab, siis kas katsetatav parameeter on „peamine parameeter“, mida tuleb kirjeldada, ning b) kas ja millal tähendab katse täielik käivitamine, et katsetatav parameeter muudab järjestusmehhanismi ja on „peamine parameeter“, mida tuleb kirjeldada.

9. PEAMISTE PARAMEETRITE KIRJELDUSE AJAKOHASTAMISEL VÕETAVAD MEETMED

9.1. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kohustus teatada kavandatavatest muudatustest

128.

Järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite kirjeldus peab sisalduma veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate tingimustes (artikli 5 lõige 1). Kui need teenusepakkujad kavatsevad oma tingimusi muuta, peavad nad artikli 3 lõike 2 kohaselt teatama kavandatavatest muudatustest oma ärikasutajatele vähemalt 15 päeva enne nende kohaldamist. Ainus erand etteteatamisaja kohaldamisest on see, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja a) suhtes kehtib õiguslikult siduv kohustus, millega nõutakse temalt tingimuste muutmist viisil, mis ei võimalda etteteatamistähtajast kinni pidada, või b) ta peab erandkorras muutma oma tingimusi, et tegeleda ettenägematu ja otsese ohuga, mis on seotud veebipõhiste vahendusteenuste, nende tarbijate või teiste ärikasutajate kaitsmisega pettuse, pahavara, rämpsposti, andmetega seotud rikkumiste või muude küberturvalisuse riskide eest. Lisaks ei kohaldata etteteatamisaega muudatuste suhtes, mis on pelgalt redaktsioonilised (st muudatused, mis ei muuda tingimuste sisu või tähendust). Mõiste „redaktsioonilised muudatused“ välistab kindlalt muudatused „peamistes parameetrites“, kuna need muudavad tingimuste sisu või tähendust.

129.

See tähendab, et kui peamiste parameetrite kirjeldus muutub, tuleb põhimõtteliselt enne muudatuste jõustumist teatada sellest ärikasutajatele vähemalt 15 päeva ette. Oluline on märkida, et 15-päevane etteteatamine on seadusest tulenev miinimumnõue. Artikli 3 lõike 2 kohaselt on nõutavad pikemad etteteatamistähtajad, kui see on vajalik, et ärikasutajad saaksid teha tehnilisi või kaubanduslikke kohandusi kõnealuste muudatuste järgimiseks.

130.

Samuti peavad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad artikli 3 lõike 2 kohaselt teavitama ärikasutajaid sellistest kavandatavatest muudatustest püsival andmekandjal. Määruses on „püsiv andmekandja“ määratletud kui „vahend, mis võimaldab ärikasutajatel säilitada isiklikult neile suunatud teavet nii, et sellele on teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada“ (21).

131.

Selguse huvides võivad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad soovida tagada, et peamiste parameetrite kirjelduse muudatused on kergesti tuvastatavad. Parim tava selles valdkonnas võiks hõlmata spetsiaalse lehekülje pidamist, mille kaudu pääseb juurde kirjelduste varasematele versioonidele või kus peetakse arvet aja jooksul tehtud muudatuste üle. Teine parim tava, mis aitab ärikasutajatel saada piisavat teavet, on selgitada muudatuste praktilist mõju.

9.2. Veebipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustus kirjeldust ajakohastada

132.

Artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad veebipõhiste otsingumootorite pakkujad tagama peamiste järjestusparameetrite kirjelduse ajakohastamise.

133.

Kirjelduste ajakohastamisel lähtutakse eespool punktis 9.1 osutatud parimatest tavadest.

10. OTSINGUMOOTORITEGA SEOTUD ERIKOHUSTUSED, MIS VÕIMALDAVAD KOMMERTSVEEBISAITIDE KASUTAJATEL TUTVUDA KOLMANDATE ISIKUTE TEADETE SISUGA

134.

Artikli 5 lõike 4 kohaselt peavad veebipõhiste otsingumootorite pakkujad pakkuma kommertsveebisaitide kasutajatele võimalust tutvuda kolmandate isikute teadetega, kui need ajendasid teenusepakkujat järjestust muutma või asjaomast veebisaiti registrist kustutama.

135.

Põhjenduses 26 selgitatakse, et see kohustus aitab vähendada võimalikke kuritarvitusi, mis esinevad konkurentsivastaste teadete vormis, ning et see kajastab võimalikke raskusi, millega veebipõhiste otsingumootorite pakkujad võivad lepinguliste suhete puudumise korral kokku puutuda, kui nad teavitavad kõiki asjaomaseid kommertsveebisaitide kasutajaid.

(1) „Veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja“ on määruse artikli 2 punktis 3 määratletud kui „füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või edastab pakkumiseks ärikasutajatele veebipõhiseid vahendusteenuseid“. „Veebipõhised vahendusteenused“ on artikli 2 punktis 2 määratletud kui „teenused, mis vastavad kõikidele järgmistele nõuetele: a) need on infoühiskonna teenused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses; b) need võimaldavad ärikasutajatel pakkuda kaupu ja teenuseid eesmärgiga hõlbustada otsetehingute algatamist ärikasutajate ja tarbijate vahel olenemata sellest, kus tehingud lõpuks sooritatakse; c) neid pakutakse ärikasutajatele lepinguliste suhete alusel sellise teenuste pakkuja ning nende ärikasutajate vahel, kes pakuvad kaupu või teenuseid tarbijatele“.

(2) „Veebipõhise otsingumootori pakkuja“ on määruse artikli 2 punktis 6 määratletud kui „füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või edastab pakkumiseks tarbijatele veebipõhiseid otsingumootoreid“. „Veebipõhine otsingumootor“ on määruse artikli 2 punktis 5 määratletud kui „digitaalne teenus, mis võimaldab kasutajatel sisestada päringuid, et teha otsinguid üldjuhul kõikidel veebisaitidel või teatavas keeles kõikidel veebisaitidel mis tahes teemal võtmesõna, häälkäskluse, fraasi või muu sisendi vormis tehtud päringu alusel, ning saadab vastuseks mis tahes vormingus tulemused, kust võib leida teavet taotletud sisu kohta“.

(3) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57.

(4) Lühiduse huvides kasutatakse käesolevates suunistes nii veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kui ka veebipõhiste otsingumootorite pakkujate kohta terminit „teenusepakkujad“, kui ei ole öeldud teisiti. Samuti tähistab termin „kasutajad“ nii ärikasutajaid kui ka kommertsveebisaitide kasutajaid, kes on määratletud määruse artikli 2 punktides 1 ja 7, kui ei ole öeldud teisiti. Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevates suunistes viidatud artiklid ja põhjendused nimetatud määruse artiklid ja põhjendused.

(5) Mõju, mis tuleb saavutada „piisaval määral arusaamise“ kriteeriumi kohaldamisega, on esitatud põhjenduses 25: „[k]irjelduse sisu, sealhulgas peamiste parameetrite arv ja liik, võib seepärast olla konkreetsetest veebipõhistest vahendusteenustest sõltuvalt väga erinev, kuid peaks pakkuma ärikasutajatele piisavat teavet selle kohta, kuidas järjestusmehhanismis arvestatakse ärikasutaja pakutavate tegelike kaupade või teenuste omadusi ja nende asjakohasust konkreetsete veebipõhiste vahendusteenuste tarbijate jaoks“.

(6) Sellega seoses on põhjenduses 25 esitatud mitu näidet järjestusmehhanismi moodustavate elementide kohta, mis peaksid aitama ärikasutajatel saada nõutavat piisavat teavet, sealhulgas: „ärikasutajate kaupade või teenuste kvaliteedi mõõtmiseks kasutatavad näitajad“, „toimetajate kasutamine ja nende võime mõjutada kõnealuste kaupade või teenuste järjestust“, „järjestusele avalduva niisuguse mõju ulatus, mis tuleneb tasu maksmisest“ ja „elemendid, mis ei ole kauba või teenuse endaga üldse seotud või on nendega kõigest kaudselt seotud, nt veebipõhise pakkumise esitluselemendid“.

(7) Lisateabe saamiseks vt näiteks https://en.wikipedia.org/wiki/Search_syndication.

(8) Allajoonimine lisatud.

(9) Määruse artikli 1 lõige 3.

(10) Järjestuse läbipaistvuse tagamise kohustuse raames on teenusepakkujad kohustatud kirjeldama ka peamiste parameetrite „suhtelist tähtsust“; seda käsitletakse punktis 6.2.

(11) Nagu eespool märgitud, kohaldatakse veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate puhul, kes peavad esitama oma tingimustes peamised parameetrid ja nendega seotud põhjused, artikli 3 nõudeid kõigi selliste tingimuste muudatuste suhtes.

(12) See võib ulatuda näiteks mitmest tootest või teenusest, mille suhteline edemus muutub vaid vähestel juhtudel ja vähesel määral, kuni täiesti erinevate toodete või teenusteni, mida eri tarbijatele korrapäraselt esitletakse.

(13) Vt ka KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT. MÕJUHINNANG, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks, SWD(2018) 138 final, punktid 1.6, 2.2 ja 7.1.

(14) Allajoonimine lisatud.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

(16) Samas 5.

(17) Määruse põhjendus 25.

(18) Määruse põhjendus 25, tekstilõigud lisatud selguse huvides.

(19) Allajoonimine lisatud.

(20) Allajoonimine lisatud.

(21) Määruse artikli 2 punkt 13.

I LISA

Järjestusparameetrite selgitavad näited

Saidikaardi kvaliteet

Lehekülje laadimise kiirus

Turvalisus (nt HTTPS)

Pildid (nt liik, arv, kvaliteet)

Tarbijahinnangud (nt arv, hinne, viimased)

Kaupleja ja tarbija vaheline suhtlus (nt päringutele vastamine, reageerimine)

Vaidluste lahendamise ajalugu (nt tarbijakaebuste arv, leitud lahendused)

Lõpule viidud müügitehingud (nt arv, viimased)

Hind

Internetiliiklus, otsingud

Offline-teenuse kvaliteedinäitajad (nt hotelli tärnide arv, kättetoimetamine, mil määral on kohad, kaubamärgid jne ühiskonnas tuntud või hästi tuntud)

Usaldusmeetmed (nt osalemine platvormide tinghoiustusteenustes, registreeritud identiteet, valdkonna sertifitseerimissüsteemid/-ikoonid, andmekaitsepitserid/-sertifikaadid)

Andmekaitsehinne, nt tuginedes sellele, kuidas rakenduste poed hindavad rakenduste privaatsuspõhimõtteid

Veebi kaudu juurdepääsetavus

(Mitme) seadme sobitatavus

Sisu kvaliteet (nt veebisaidi linkimise, rikkuse, keele kvaliteedi, keelte arvu jms põhjal)

Võtmesõna sildistus (positiivne – arv, üksikasjalikkus; negatiivne – spämm-indekseerimine)

Pealkirja täpsus ja asjakohasus (nt kaubamärk, tehniline kirjeldus jne)

Turuletuleku kuupäev

Lühivastused, näiteks seoses pakutavate toodete või teenustega või vastuseks korduma kippuvatele küsimustele

Tasuline järjestus (sh veebipõhiste vahendusteenuste kaudu veebipõhistes otsingumootorites)

—

pakkumine

—	reklaami kvaliteet, kontekst

—	reklaamija usaldusväärsus

Pakkumise suurus (nt toote või teenuse pakkumise ulatus või rakendusesisesed ostud, mis on esitatud eraldi rakenduste poodide järjestuses)

Toimetamise protsess ja konkreetsed valikukriteeriumid (nt platvormi poolt hinnatud rakendused või kunstiprojektid)

Korrigeerimisalgoritmid (nt seoses rämpsposti, värskuse ja kvaliteediga)

Mobiilirakenduse desinstallimise määr

Põrkemäär

A/B-testimine (mõju võib oleneda teatavatest elementidest, nagu ajastus – tippnõudlus, kestus ja valimi suurus)

Juhuslikustamine

Isikustamine

—	isikustamise ulatus (asjaomaste funktsioonide arv ja liigid), kas ja kuidas see võib sõltuda kasutajate privaatsusseadetest jne

—	geograafiline asukoht, otsingu ajastus

—	kasutaja otsinguajalugu, hõive ajalugu

—	vaikeseadete tagasivõtt

—	filtrite (ja ülejäänud parameetrite) mõju

Mitme platvormi olemasolu (nt konkureeriva platvormi madalamate hindade negatiivne mõju järjestusele, sotsiaalmeedia „hinne“, veebisaidi viitamis-/linkimismäär, viitamissagedus, viitavate saitide või blogide maine)

Uute ärikasutajate kaubamärgi atraktiivsus, mille mõõtmiseks kasutatakse asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste väliseid tegureid (nt uuringud erikogukondade seas)

Pakkumise tugevus, nt:

—	võrreldav konkurentsivõime (nt hinded, tarbijahinnangud)

—	asjakohasus

—	kättesaadavus

—	tagasilükkamise jälgija

—	tühistamised

—	topeltbroneeringud (sektoripõhised)

Konversioonimäär

Geograafiline lähedus

Makstud vahendustasu

Teatavas programmis mitte osalemine (mis kahjustab järjestust) või teatavas programmis osalemine / lisateenuste ostmine (mis parandab järjestust)

Varude tase ärikasutaja tarneahelas

Hooajalisus ja ajutised kõrvalekalded (nt ühepäevane müügiüritus)

Riiklik lähenemisviis (piiriülesed kultuurilised erinevused)

Kasutajate hinnangute kaalumise konkreetne meetod (nt usaldusväärsete hindajate kasutamine)

Eksperimenteerimine (nt platvormid, mis reklaamivad ennetavalt turule tulnud uusi ärikasutajaid)

Veebisaidi „mobiilisõbralikkus“

Toimetamine (toimetaja „valik“, „päevapakkumine“, konkreetse ärikasutaja või kommertsveebisaidi kasutaja otsingutulemuste parandused olenemata sellest, kas parandused tehakse käsitsi (teeb inimene) või algoritmiga jne)

Abitoimingud (nt vanade rakenduste kustutamine)

Klõpsutegur

Pääsueeskirjad

Pettuste ennetamise mehhanismid

Ärikasutajate või kommertsveebisaitide kasutajate kompleksteenused (nt tasuta kohaletoimetamine, lihtsad tagastamispõhimõtted jne)

Pakkumise kirjelduse kvaliteet (kirjalik kirjeldus, piltide kasutamine jne)

Kõrgema tasandi nähtavuse / ajutise nähtavuse suurendamise võimaluste kasutamine (nt sellise mehhanismi kasutamine lisasissetuleku saamiseks ja/või toodete/teenuste turule toomise või sisenemise hõlbustamiseks), võimalik et koos mehhanismide või meetmetega või mehhanismide või meetmetena, mis vähendavad „muude kohaldatavate“ parameetrite suhtelist edemust

Maine/usalduse (mis põhineb näiteks kasutajate hinnangutel või hinnetel) tähtsus

Sisu kvaliteet, sealhulgas sisu korrapärane ajakohastamine

Selgete ja lühikeste pealkirjade kasutamine

Kiirus ja kasutajasõbralikkus kõigi seadmete puhul

Ostja päringule vastavate loetelude arv

Domeeni vanus

Sisu ainulaadsus

Kasutaja esitatud teave (trükitud või räägitud sõnad, sugu, vanus, kultuur, keel, aadress, varasem suhtlus jne)

„Objektiivsed“ platvormivälised andmed (kuupäev, kellaaeg, ilm jne)

Teiste kasutajatega seotud isikuandmed (laigid, enimotsitud sõnad, enimmüüdud tooted jne)

Jagamiste/vaatamiste/salvestuste / järjehoidjatesse lisamise arv

Tehnoloogilised vahendid (st kuidas tarbija pääseb järjestusele juurde)

Multilingid

Tasu

Ärisuhe ärikasutajaga (suhte pikkus, privilegeeritud ärisuhe, platvormiga seotud investeeringud jne)

Klienditeeninduse kvaliteet

Tühistamiste suhtarv

Turuga seotud omadused (üldine nõudlus, konkurentsivõimelised hinnad, konkurentsivõimeline kättesaadavus jne)

Negatiivsed kriteeriumid, näiteks tarbijakaebuste esinemissagedus või eeldused, et teatavad omadused ei meeldi tarbijale

Tarbijaküsimuste lahendamise hinne

Pariteet (nt vahendusmäärade võrdlemine muude turustuskanalite määradega)

Poe konversioon

Rakendus ei reageeri (ANR)

Säilitamine

Installid ja sisendlingid välistele veebisaitidele

Varude kättesaadavus

Toote kvaliteet ja omadused

Toote asjakohasus sortimendi puhul

Filtrid, mida tarbijad kasutavad oma otsingu kitsendamiseks

Otsinguga seotud sisendid (loetelu sisu, atribuudid, märksõnad/sildid/märgistused)

Lõppkasutaja ja ärikasutaja sisendite vastavusel põhinev asjakohasus

Pakkumiste populaarsus

Lõppkasutaja järjestuseelistuse demonstreerimine (viimane, kõige asjakohasem, kõige parema hinnangu saanud jne)

Õiguslikud nõuded (sh seoses pettuste- ja võltsimisvastase võitlusega)

Hiljuti loetellu kantud

Selliste ärikasutajate eelistamine, kes valivad võimaluse kasutada enamsoodustusrežiimi klausleid, nt kui neid üldiselt ei kehtestata.

Peagi aeguvad pakkumised

Lähimad esimesena

Enampakkumine või kohe ostmine

Kaubamärk

Toote seisukord (uus või kasutatud)

Konkreetsed parameetrid, mida võidakse kasutada majutussektoris:

Majutusettevõtte märgitud minimaalne kättesaadavus

Majutusettevõtte realiseeritud maht

Teenused ja mugavusteenused (nt toitlustus, parkimine, spordirajatised, vastuvõtu- ja asjaajamisteenused, WiFi ja ärikeskused, transpordi lähedus ja kohalikud vaatamisväärsused)

Broneeringute arv, mis on seotud platvormi asjaomase majutuslehe külastuste arvuga (konversioonimäär)

Hotelli kvaliteet võrreldes reklaamitud kvaliteediga

Hotelli või restorani broneeringu kinnitus

Restorani kaugus kliendist või varasemad kasutajate tegevuse mustrid

Tegevuspõhimõtted (nt varajane sisseregistreerimine, hiline lahkumine ja tühistamisõigused)

Kinnisvaraga seonduv (tarbijahinnangute arv ja kvaliteet, vahendustasu suurus, arvete tasumise täpsus, müügiedendus, osalemine eelistatud programmides jne)

Reisi eesmärk (ärireis/puhkusereis)

II LISA

Otsese ja kaudse tasu selgitavad näited

Suurema vahendustasu maksmine ärikasutaja poolt suurema suhtelise edemuse eest, näiteks boonus-/partnerprogrammide raames korraldatavatel enampakkumistel

Ärikasutajate või kommertsveebisaitide kasutajate perioodilised maksed seoses tasulise järjestuse või ühiste reklaamiüritustega asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite raames

Otsemakse asjaomase veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite pakkuja toetuse või eelistatud paigutuse eest

Otsemakse ettevõtete lehekülgede nähtavuse suurendamiseks sotsiaalmeedias, veebipõhistes kataloogiteenustes või muudes veebipõhistes vahendusteenustes

(Ühekordne) otsemakse nähtavuse suurendamiseks konkreetse aja jooksul

(Korrapärased) otsemaksed, mille tulemusel paigutatakse toode järjestuses silmapaistvale kohale

Püsikliendi- või boonusprogrammid

Ärikasutajad saavad teatavate boonusfunktsioonide eest maksta platvormide pakutavate püsikliendi- või boonusprogrammide kaudu. Juba üksnes selliste programmidega liitumine, mitte selle võimalik objektiivne mõju tulemuslikkusele, mida mõõdetakse erinevate peamiste parameetrite alusel (nt kättetoimetamise kiirus e-kaubanduses), võib kaudselt parandada ärikasutajate järjestust tänu järjestusmehhanismide konfiguratsioonile, mis võib eelistada programmiga liitunud ettevõtjaid.

Rakendusesisesed ostud

Rakendusesisesed ostud on mobiilseadmetes või lauaarvutites olevate rakenduste lisasisu või -tellimused, mis on kättesaadavad pärast rakenduse algset allalaadimist. Kõik rakendused ei paku rakendusesiseseid oste, kuid mõne või kõigi rakenduse funktsioonide kasutamiseks võidakse nõuda, et kasutajad teeksid ühekordse rakendusesisese ostu või liituksid (tasulise) tellimusega. Näiteks võib tuua rakenduste lisafunktsioonid, rakenduste tasulised ja reklaamivabad versioonid jne.

Ärikasutajad, kes pakuvad rakendusesiseseid oste võimaldavaid rakendusi, maksavad tavaliselt platvormile nende ostude eest vahendustasu. See võib parandada nende rakenduste nähtavust otsingutulemustes. Mõnikord võivad rakenduste poodide haldajad isegi osutada rakendusesisestele ostudele järjestuses põhirakendusest eraldi ja sellele lisaks, mis samuti suurendab asjaomase rakenduse üldist „suhtelist edemust“.

Seotud teenused

Sarnaselt püsikliendi- või boonusprogrammidega võib järjestust mõjutada lihtsalt asjaolu, et kasutatakse asjaomase veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja seotud teenuseid, näiteks ettemaksete tegemist, tinghoiustamist, tellimuste täitmist, pilveteenuseid, hinnavähendeid, logistikat, kindlustust jms.

Premeerivad/stimuleerivad struktuurid

Preemiaprogrammid, mis annavad krediiti platvormil tasuta reklaamimiseks – mis mõjutab suhtelist edemust – näiteks ärikasutajatele, kes laiendavad oma toote või teenuse pakkumist asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste kaudu kas ulatuse ja/või mahu poolest, või vastutasuks kohustuse eest teha allahindlusi konkreetse aja jooksul, kui sellest tulenev suurem suhteline edemus ei tulene üksnes suhtelistest hinnaerinevustest (kui hind on peamine parameeter)

Usaldusmärgid

Usaldusmärkide litsentsitasud, kui asjaomane veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite pakkuja on mingil viisil seotud konkreetse usaldusmärgiga

Ainuõigus

Ainuõiguslikud kokkulepped, kui need võivad järjestust parandada. See võib nii olla juhul, kui need tehingud on vabatahtlikud – vastupidiselt veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate suhtes ühepoolselt kehtestatud kohustusele – ja neid kasutab ainult ärikasutajate alarühm.

Kasumi jagamine

Kasumi jagamise olukorras võib kaudne tasu esineda siis, kui hüvitist makstakse näiteks protsendina linkidest, millele on suunavas veebipõhises otsingumootoris klõpsatud. Näiteks võidakse ettevõte järjestada otsingutulemuste loetelus kõrgemale kohale, kui ta nõustub lubama veebipõhise otsingumootori pakkujal kuvada ettevõtte sisu sama pakkuja pakutavas uudiste- või taskuhäälinguteenuses.

Juurdepääs andmetele ja nende kasutamine

Ärikasutajad võivad anda veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatele parema juurdepääsu andmetele, mida nad koguvad selliseid teenuseid kasutades, või anda neile selliste andmetega seotud muud lepingulised/seaduslikud õigused. Kui sellise andmetega seotud lepingulise kohustuse võtab ainult ärikasutajate alarühm, võib see mõjutada järjestust erineval viisil, sealhulgas tänu teenusepakkujalt vastutasuks saadud parematele järjestuse optimeerimise nõuannetele/teadmistele. Need andmed on väärtuslik teave, mis võib anda veebipõhistele vahendusteenustele ka tugeva kaubandusliku või konkurentsieelise, sealhulgas siis, kui nad ise müüvad aktiivselt samade veebipõhiste vahendusteenuste kaudu.

Komplekspakkumised/ärisuhted

Tasu on osa veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatega sõlmitud laiematest ärikokkulepetest. Sellises olukorras võivad otsemaksed ühe teenuse eest, mis ei pruugi isegi olla asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhise otsingumootoriga seotud, mõjutada asjaomase ettevõtte staatust – ja võimalik, et ka järjestust – enamate või kõigi kahe ettevõtte vahel vahetatud teenuste puhul.

8.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 424/43

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2020/C 424/13)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muudatuse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Rheinisches Zuckerrübenkraut“ / „Rheinischer Zuckerrübensirup“ / „Rheinisches Rübenkraut“

ELi nr: PGI-DE-0717-AM01 – 31.3.2020

KPN ( ) KGT (X)

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Ühingu nimi:	Schutzgemeinschaft Rheinischer Zuckerrübensirup / Rheinisches Apfelkraut [Toote „Rheinischer Zuckerrübensirup“ / „Rheinisches Apfelkraut“ kaitseühing]
Aadress:	Wormersdorfer Straße 22-26, 53340 Meckenheim
Riik:	Saksamaa
E-posti aadress(id):	info@sg-zuckerruebensirup-apfelkraut.de

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☐	Päritolutõend

☐	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☐

Märgistus

☐	Muu (täpsustada)

4. Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitata määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Muudatus

Praegune sõnastus: „– raud: vähemalt 4 mg / 100 g“

Taotletav muudatus: Viide rauale tuleks täielikult eemaldada.

Selgitus

Viimastel aastatel tehtud analüüsid on näidanud, et esialgses spetsifikatsioonis esitatud rauasisaldus oli osaliselt tingitud toote küljes olevast savist ja pinnasest (mis järgneva keetmise ja filtreerimise tulemusena ei kahjustanud kuidagi lõpptoote kvaliteeti). Sel ajal ei olnud savi ja pinnast võimalik tehnilistel põhjustel eemaldada ning need jõudsid koos suhkrupeediga tootmisprotsessi. Lisaks on ilmastikutingimuste tõttu esinenud aastate lõikes alati märkimisväärseid erinevusi.

Kuid tänu tootmisprotsessi arengule on nüüd võimalik peedist märkimisväärselt rohkem savi ja pinnast eemaldada. See tähendab, et rauasisaldus väheneb.

Selle protsessi edasine optimeerimine on üks toote tootjate eesmärke. See tähendab aga, et rauasisaldust vähemalt 4 mg 100 g toote kohta ei ole alati võimalik tagada. Seepärast tuleks rauasisaldus välja jätta.

Seos piirkonnaga

Muudatus

2. jagu „Toote eripära“, esimene lõik

Praegune sõnastus: „Traditsiooniline, säästlik, tootmispiirkonnas pika traditsiooni vältel juurdunud tootmismeetod tagab väärtuslike mineraalide, nagu näiteks magneesiumi ja raua säilimise lõpptootes. Lisaks sellele sisaldab toode kaaliumit ning foolhapet, mille sisaldus aga muutub ning ladustamisaja pikenedes väheneb. Selle valmistamisel ei kasutata lisandeid.“

Taotletav muudatus (rauasisaldust ja foolhapet käsitlevate tekstiosade kustutamine):

„Traditsiooniline, säästlik, tootmispiirkonnas pika traditsiooni vältel juurdunud tootmismeetod tagab väärtuslike mineraalide, nagu näiteks magneesiumi säilimise lõpptootes. Lisaks sellele sisaldab toode kaaliumi. Selle valmistamisel ei kasutata lisandeid.“

Selgitus

Rauasisalduse puhul: vt selgitus punktis b.

Foolhappe puhul: juba viimases muutmistaotluses jäeti foolhappe sisaldus kirjeldusest (punkt b) välja, sest pärast registreerimist tehtud mõõtmised näitasid, et tootmise järel väheneb foolhappe sisaldus pidevalt loomulikul teel. Seda seetõttu, et foolhape laguneb.

Foolhappe sisaldust enam ei mõõdeta, kuna sellised mõõtmised oleksid spetsifikaadi nõudeid silmas pidades üleliigsed. Kuna foolhappe sisaldus toote pikaajalisel ladustamisel niikuinii väheneb ja aine hävineb lõpuks, ei ole üldjuhul asjakohane sellele viidata.

KOONDDOKUMENT

„Rheinisches Zuckerrübenkraut“ / „Rheinischer Zuckerrübensirup“ / „Rheinisches Rübenkraut“

ELi nr: PGI-DE-0717-AM01 – 31.3.2020

KPN ( ) KGT (X)

1. [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Rheinisches Zuckerrübenkraut“ / „Rheinischer Zuckerrübensirup“ / „Rheinisches Rübenkraut“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Värskelt koristatud suhkrupeedi naturaalne puhas, kontsentreeritud mahl, mis ei sisalda taimseid kiude ega muid lisandeid.

—	Välimus: tumepruun, väga viskoosne siirup

—	Maitse: magus ja linnaseline

—	Lõhn: magus, linnase ja karamelli lõhn

—	Lõplik suhkrusisaldus (võib varieeruda ± 3 %) Sahharoos: 33 % Glükoos: 17 % Fruktoos: 16 %

—	Brixi kraadides: vähemalt 78 Brixi kraadi

—	pH: 4,4 kuni 5

—	Veesisaldus: kuni 22 %

—	Magneesium vähemalt 60 mg / 100 g

—	Kaalium: vähemalt 50 mg / 100 g

—	Suhkrupeedisiirupi valmistamisel ei kasutata lisandeid. Toodet valmistatakse peedikoristuse hooajal, hilissuvest kuni kevadeni. Traditsiooniline, kuid tänapäeva toidualaste õigusnormide nõuetele vastav tootmisprotsess näeb välja järgmine:

—	Kauba vastuvõtt/kvaliteet: värskelt koristatud peedi vastuvõtmine.

—	Vastuvõtukontroll: suhkrusisalduse määramine vajalike tööparameetrite kindlaksmääramiseks (temperatuur, keetmisaeg jne). Visuaalne kontroll mulla ja lehtede suhtes.

—	Säilitamine: lühiajaline ladustamine nii põllumajandustootja juures kui ka töötlemisettevõttes, saagi koristamise ja tarne koordineerimine.

—	Ettevalmistus edasiseks töötlemiseks ja ümbertöötlemiseks: eelnev pesemine; lehtede, mulla ja kivide eemaldamine; seejärel pestakse suhkrupeeti vastavas seadmes.

—

Töötlemine: töötlemine toimub geograafilises piirkonnas. Suhkrupeeti töödeldakse tervelt või tükeldatult. Meskit kuumutatakse ehk keedetakse ettevaatlikult mitu tundi. Seejuures lastakse meskit mõnda aega seista. Keetmisaja ja temperatuuri määramisel arvestatakse ettevõtte traditsiooni. Seejärel pressitakse peedimassist kõrgel rõhul toormahla. Saadud toormahlast eraldatakse filtrisüsteemide abil peaaegu kõik tahked osakesed ning filtreeritud mahl pannakse aurutisse. Aurutis eemaldatakse filtreeritud mahlast vaakumi all ettevaatlikult vesi. Lõpptoote kuivainesisaldus on vähemalt 78 Brixi kraadi. Enne ladustamist analüüsitakse töötlemisettevõttes lõpptoote pH-väärtust, värvust, sahharoosi-, fruktoosi-, glükoosi- ja kuivainesisaldust. Lisaks sellele uuritakse lõpptoodet korrapäraselt ettevõtjast sõltumatus laboris. Saadud suhkrupeedisiirup laagerdatakse mahutites, kust seda saab villida.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lähtematerjaliks olevad suhkrupeedid peavad pärinema vaid määratletud geograafilisest piirkonnast.

Peedisiirupi valmistamiseks kasutatav suhkrupeet pärineb traditsiooniliselt üksnes kohalikelt peedikasvatajatelt.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kogu tootmisprotsess toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

4. Geograafilise piirkonna täpne piiritlus

Rheinland. Reinimaa (Rheinland) moodustavad Nordrhein-Westfalenis Kölni haldusüksus (välja arvatud Oberbergische kreis) ja järgmised Düsseldorfi haldusüksused: Mettmanni kreis, Düsseldorfi linn, Neussi Reini kreis, Mönchengladbachi linn, Vierseni kreis, Krefeldi linn, Kleve kreis, Weseli kreis. Rheinland-Pfalzi liidumaal hõlmab see Ahrweileri kreisi ja Mayen-Koblenzi kreisi.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Sajanditepikkune siirupikeetmise traditsioon on Reinimaal kaasa aidanud toote valmistamise ja maitse täiuslikkuse saavutamisele. Oskust on põlvest põlve edasi antud. Suhkrupeedi kasvatamine kujunes 14. ja 15. sajandil põlluharimise lahutamatuks osaks; alates 15. sajandist moodustasid peedid Reinimaal osa kümnisest, mida talupojad pidid lääniisandale maksma. 17. sajandi alguses tõi kolmekümneaastane sõda kaasa näljahäda; suhkrupeedi kasvatamine osutus lihtsamaks ja tootlikumaks kui teravilja kasvatamine. Ka Reinimaal, kus rahutuste mõju ei olnud nii suur, sai magusa valge peedi kasvatamisega põhjalikumalt tegeleda.

Millal täpsemalt Reinimaal peedisiirupit „Rübenkraut“ tootma hakati, ei ole tänapäeval enam võimalik kindlaks teha, kuid ilmselt on seda valmistatud juba alates 18. sajandist. Toote „Rübenkraut“ valmistamise keskus asub Alam-Reini piirkonnas (Niederrhein). Preisimaa 309 siirupitehasel oli 1860. aasta paiku ainuüksi 63 pressi registreeritud Grevenbroichi kreisis. Peedisiirupit valmistati algupäraselt söödapeedist või porgandist. 19. sajandil hakkas laiemalt levima Alam-Reini piirkonnas kasvatatud söödapeedisort „Lanker Rübe“. Sajandi teisel poolel hakati tootmisel kasutama üha enam suhkrupeeti. Kölni kaubanduskoja aastaraamatutest võib 1870. aasta kohta lugeda, et aastas toodeti 6 000 kuni 10 000 tsentnerit (= 300 kuni 500 tonni) peedisiirupit.

Lisaks sellele kajastub siirup „Rübenkraut” olulise, traditsioonilise osana Reinimaale tüüpilistes retseptides, nagu näiteks marineeritud veiselihast prae „Rheinischer Sauerbraten“ ja piparkookide „Aachener Printen“ valmistamisel. Suhkrupeedisiirupi valmistamise pikk traditsioon Reinimaal peegeldub selgelt ka kohalikus keeles: Reinimaalt pärit inimesed tunnevad suhkrupeedisiirupit nime „Rübenkraut“ (varem ka „Rüöwenkrut“ või „Röbenkraut“) all. Seda väljendit kasutatakse ja seda tuntakse ka tänapäeval isegi väljaspool Reinimaa piire. Enne kui avastati, et söödapeedist on võimalik toota suhkrut, kasutati seda kui köögivilja. Sarnaselt õuntest saadud siirupiga „Apfelkraut“ anti ka söödapeedist saadud siirupile nimetus „Rübenkraut“.

Blocki väljaande „Rübensirup – Seine Herstellung, Beurteilung und Verwendung“ („Peedisiirup – selle valmistamine, hindamine ja kasutamine“), Leipzig 1920, joonisel 2 on näha, et peedisiirupivabrikud (tähistatud mustade ringidena) olid levinud valdavalt Reinimaal. Suhkruvabrikud paiknesid üle kogu Saksamaa, Reinimaal asusid aga vaid vähesed. See-eest oli seal peedimahlavabrikuid enam kui kusagil mujal. Ka tänapäeval toodetakse veel Reinimaal suurtes kogustes peedimahla.

Toote eripära

Traditsiooniline, säästlik, tootmispiirkonnas pika traditsiooni vältel juurdunud tootmismeetod tagab väärtuslike mineraalide, nagu näiteks magneesiumi säilimise lõpptootes. Lisaks sellele sisaldab toode kaaliumi. Selle valmistamisel ei kasutata lisandeid.

Oma erakordse intensiivse magusa ja linnaselise maitsega, mis tekib nagu ka magus linnase ja karamelli lõhn säästlikku tootmismeetodit kasutades, sobib see suurepäraselt mitte ainult võideks, vaid ka maitsestamiseks keetmisel ja küpsetamisel.

Toode on juba pikka aega väga populaarne ja väga hea mainega. Tootel on hea maine mitte ainult Reinimaal, vaid ka väljaspool selle piire. Populaarsus ja hea maine põhinevad toote pikal ajalool geograafilises piirkonnas.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Toote suurepärane maine põhineb selle geograafilisel päritolul.

Siirupi „Rübenkraut“ tootmine sai alguse Reinimaal. Sellest ajast peale valmistatakse seda seal. Siirupit on alati valmistatud Reinimaalt pärit suhkrupeedist. Asjaolu, et suhkrupeet on pärit tootmispiirkonnast, on samuti olulisel määral toote hea maine kujunemisele kaasa aidanud. Toote autentsuse lahutamatuks osaks on ainukese kasutatud tooraine, nimelt suhkrupeedi, kohalik päritolu.

Toodet „Rübenkraut“ valmistatakse tänapäeval peaaegu samamoodi nagu möödunud sajanditel. Töödeldi alati üksnes peete, mis pärinesid määratletud piirkonnast. Sellest tulenevalt oli Reinimaal ka arvukalt peedimahlavabrikuid. Reinimaal kasvatatakse jätkuvalt suurtes kogustes suhkrupeeti, enamjaolt suhkru saamiseks, aga märkimisväärses osas ka siirupi „Rübenkraut“ tootmiseks.

Peedisiirupi valmistamiseks kasutatav suhkrupeet pärineb traditsiooniliselt üksnes kohalikelt peedikasvatajatelt. Suhkrupeedi kasvatamise aluseks on töötlejate ja põllumajandustootjate vaheline lepinguline koostöö, mis võimaldab seega laiaulatuslikku põllumajandusliku tootmise nõustamist. Tootjate ja töötlejate vahel on tekkinud tugev, läbipaistev ja vastutustundlik koostöö. See annab müügitagatise näol peedikasvatajatele vajaliku kindluse külviplaanide tegemiseks. Suhkrupeedi kvaliteeti kontrollitakse korrapäraselt identsete analüüsimeetoditega keemiliste parameetrite suhtes.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://register.dpma.de/DPMAregister/blattdownload/marken/2019/44/Teil-7/20191031

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 424

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 8. detsember 2020

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2020/C 424/01	Komisjoni teatis Suunised järjestuse läbipaistvuse kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1150	1
2020/C 424/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10007 — Telefónica/Banco Bilbao Vizcaya Argentaria/Movistar Money Colombia JV) ( 1 )	27

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2020/C 424/03	Euro vahetuskurss — 7. detsember 2020	28
2020/C 424/04	Teade selliste demaršide tagasivõtmise kohta, mis esitati kolmandale riigile, kellele teatati 21. aprillil 2016 tema võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks	29
2020/C 424/05	Komisjoni teatis, millega muudetakse Euroopa Liidu suuniseid (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) seoses nende kohaldamisajaga ja kohandatakse neid ajutiselt, et võtta arvesse COVID-19 pandeemia mõju ( 1 )	30

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 424/06	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta	32
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 424/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum: M.10089 — Phillips 66/Fortress Investment Group/Pester Marketing) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	33
2020/C 424/08	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum: M.9982 — Ford/GFT) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	35
2020/C 424/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum: M.10083 — China Baowu/Taiyuan Iron & Steel Group) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	36
2020/C 424/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum: M.9983 — Magna/GFT Bordeaux) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	37
2020/C 424/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10055 — MIRA/Romanian assets of CEZ) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	38
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2020/C 424/12	Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile b	39
2020/C 424/13	Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a	43

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2128
JPY	Jaapani jeen	126,30
DKK	Taani kroon	7,4433
GBP	Inglise nael	0,91215
SEK	Rootsi kroon	10,2018
CHF	Šveitsi frank	1,0802
ISK	Islandi kroon	152,70
NOK	Norra kroon	10,6328
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,482
HUF	Ungari forint	359,49
PLN	Poola zlott	4,4670
RON	Rumeenia leu	4,8735
TRY	Türgi liir	9,5053
AUD	Austraalia dollar	1,6374
CAD	Kanada dollar	1,5537
HKD	Hongkongi dollar	9,3999
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7252
SGD	Singapuri dollar	1,6212
KRW	Korea vonn	1 316,88
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	18,4244
CNY	Hiina jüaan	7,9310
HRK	Horvaatia kuna	7,5400
IDR	Indoneesia ruupia	17 214,85
MYR	Malaisia ringit	4,9385
PHP	Filipiini peeso	58,421
RUB	Vene rubla	89,7900
THB	Tai baat	36,669
BRL	Brasiilia reaal	6,2124
MXN	Mehhiko peeso	24,0901
INR	India ruupia	89,6285


	(1) EMPs kohaldatav tekst