ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 423
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

63. aastakäik
7. detsember 2020

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Liidu Kohus

2020/C 423/01

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

1

 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

Euroopa Kohus

2020/C 423/02

Kohtuasi C-681/18: Euroopa Kohtu (teine koda) 14. oktoobri 2020. aasta otsus (Tribunale ordinario di Brescia eelotsusetaotlus – Itaalia) – JH versus KG (Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 2008/104/EÜ – Renditöö – Artikli 5 lõige 5 – Võrdne kohtlemine – Renditöö kuritarvitamise vältimiseks vajalikud meetmed – Liikmesriikide kohustus vältida üksteisele järgnevaid lähetusi – Riigisisestes õigusnormides piirangute sätestamata jätmine – Kooskõlalise tõlgendamise nõue)

2

2020/C 423/03

Kohtuasi C-732/18 P: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 17. septembri 2020. aasta otsus – PAO Rosneft Oil Company, varem NK Rosneft OAO, RN-Shelf-Arctic OOO, AO RN-Shelf-Far East, varem RN-Shelf-Dalniy Vostok ZAO, RN-Exploration OOO, Tagulskoe OOO versus Euroopa Liidu Nõukogu, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus – Piiravad meetmed, mis on võetud seoses Venemaa Föderatsiooni tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas – Isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist – Hagejate nime kandmine nende üksuste loetelusse, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid)

3

2020/C 423/04

Kohtuasi C-778/18: Euroopa Kohtu (viies koda) 15. oktoobri 2020. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Association française des usagers de banques versus Ministre de l’Économie et des Finances (Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Makseteenused siseturul – Direktiiv 2007/64/EÜ – Artikkel 45 – Direktiiv (EL) 2015/2366 – Artikkel 55 – Raamlepingu lõpetamine – Direktiiv 2014/17/EL – Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud – Artikli 12 lõige 1, lõike 2 punkt a ja lõige 3 – Seosmüük – Komplektina müük – Direktiiv 2014/92/EL – Arvelduskontod – Artiklid 9 – 14 – Arvelduskonto vahetamine – Kohustus kanda krediidilepingus fikseeritud tähtaja jooksul oma tulud krediidiandja juures avatud arvelduskontole otsekorralduse alusel, saades selle eest vastusooritusena individuaalse eelise – Kohustuse kestus – Individuaalse eelise kaotus konto ennetähtaegse sulgemise korral)

3

2020/C 423/05

Kohtuasi C-791/18: Euroopa Kohtu (teine koda) 17. septembri 2020. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Stichting Schoonszicht versus Staatssecretaris van Financiën (Eelotsusetaotlus – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Kapitalikaubana soetatud kinnisasi – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Esialgse mahaarvamise korrigeerimine – Mahaarvamise korrigeerimine ühekorraga täies ulatuses pärast kauba esmast kasutuselevõttu – Korrigeerimisperiood)

4

2020/C 423/06

Kohtuasi C-813/18 P: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 15. oktoobri 2020. aasta otsus – Deza, a.s. versus Euroopa Komisjon, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Euroopa Kemikaaliamet (Apellatsioonkaebus – Keskkond – Määrus (EL) nr 1272/2008 – Teatavate ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine – Määrus (EL) 2017/776 – Antrakinooni klassifitseerimine – Klassifitseerimine aineks, millel on eeldatav kantserogeenne toime inimestele – Vead määruse 2017/776 ja õiguskindluse põhimõtte tõlgendamisel ja kohaldamisel – Faktiliste asjaolude ja tõendite moonutamine – Kontrolli ulatus)

5

2020/C 423/07

Kohtuasi C-92/19: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 17. septembri 2020. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Burgo Group SpA versus Gestore dei Servizi Energetici SpA – GSE (Eelotsusetaotlus – Keskkond – Koostootmise stimuleerimine – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette toetuskava – Mittetõhusa koostootmise käitiste soodustamiseks ette nähtud toetuskava, mis laieneb ka ajale pärast 31. detsembrit 2010)

5

2020/C 423/08

Kohtuasi C-117/19: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 15. oktoobri 2020. aasta otsus (Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos vyriausybėsi eelotsusetaotlus – Leedu) – Linas Agro AB versus Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos (Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Rakendusmäärus (EL) nr 999/2014 – Lõplik dumpinguvastane tollimaks tahkete väetiste impordi suhtes, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi – Määratlus – Määrus (EÜ) nro945/2005 – Ammooniumnitraadisisalduse määratlemine – Eeldus, mille kohaselt toode, mille lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi, sisaldab ammooniumnitraati üle 80 massiprotsendi)

6

2020/C 423/09

Kohtuasi C-212/19: Euroopa Kohtu (teine koda) 17. septembri 2020. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Ministre de l’Agriculture et de l’Alimentation versus Compagnie des pêches de Saint-Malo (Eelotsusetaotlus – Riigiabi – Mõiste – Naftatanker Erika uppumine – Abikava kalandus- ja vesiviljelusettevõtjate toetamiseks – Otsus, millega tunnistatakse abikava osaliselt ühisturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse makstud abi tagasi nõudma – Kehtivuse hindamine – Hindamine omal algatusel – Lubatavus – Põhikohtuasja vastustaja poolt tühistamishagi esitamata jätmine – Sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine – Töötajate sissemaksed – Eelis – Tagastamiskohustuse täitmiseks kohustatud isiku kindlakstegemine)

7

2020/C 423/10

Kohtuasi C-335/19: Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. oktoobri 2020. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – E. Sp. z o.o. Sp. k. versus Minister Finansów (Eelotsusetaotlus – Ühine käibemaksusüsteem – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikkel 90 – Käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamine – Hinna täielik või osaline tasumata jätmine – Riigisiseste õigusnormidega kehtestatud tingimused vähendamisõiguse kasutamiseks – Tingimus, mille kohaselt võlgniku suhtes ei või olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust – Tingimus, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad olema käibemaksukohustuslased)

7

2020/C 423/11

Kohtuasi C-396/19 P: Euroopa Kohtu (kuues koda) 21. oktoobri 2020. aasta otsus – Euroopa Keskpank versus Estate of Espírito Santo Financial Group SA (likvideerimisel) (Apellatsioonkaebus – Otsus 2004/258/EÜ – Artikli 4 lõike 1 punkt a – Protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirja kohta – Artikli 10 lõige 4 – Tutvumine EKP dokumentidega – Nõukogu otsus – EKP organite koosolekute ja arutelude konfidentsiaalsus – Arutelude tulemus – Dokumentidega tutvumise osaline keelamine – Avaliku huvi kaitse riive – Põhjendamiskohustus)

8

2020/C 423/12

Kohtuasi C-447/19 P: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 14. oktoobri 2020. aasta otsus – Close SA ja Cegelec SA versus Euroopa Parlament (Apellatsioonkaebus – Tühistamishagi – Ehitustööde riigihange – Hankemenetlus – Luxembourgis asuva Konrad Adenaueri hoone laiendamise ja moderniseerimise projekt – Ulatus, mis on hankija kohustusel teavitada edutut pakkujat – Põhjendused)

9

2020/C 423/13

Kohtuasi C-529/19: Euroopa Kohtu (kuues koda) 21. oktoobri 2020. aasta otsus (Amtsgericht Potsdami eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Möbel Kraft GmbH & Co. KG versus ML (Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Direktiiv 2011/83/EL – Artikli 16 punkt c – Taganemisõigus – Erandid – Kaup, mis on valmistatud tarbija nõuete järgi või mis on selgelt kohandatud konkreetse tarbija vajadustele – Kaup, mille valmistamist ettevõtja on alustanud)

9

2020/C 423/14

Kohtuasi C-540/19: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 17. septembri 2020. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – WV versus Landkreis Harburg (Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ülalpidamiskohustustega seotud asjades – Määrus (EÜ) nr 4/2009 – Artikli 3 punkt b – Ülalpidamist saama õigustatud isiku hariliku viibimiskoha kohus – Regressihagi, mille on esitanud avalik-õiguslik asutus, kellele on üle läinud ülalpidamist saama õigustatud isiku õigused)

10

2020/C 423/15

Kohtuasi C-543/19: Euroopa Kohtu (neljas koda) 15. oktoobri 2020. aasta otsus (Finanzgericht Hamburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Jebsen & Jessen (GmbH & Co.) KG versus Hauptzollamt Hamburg (Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Määrus (EMÜ) nr 2913/92 – Artikkel 78 – Artikli 236 lõige 1 – Importimismenetlus – Tollideklaratsioonis muudatuste tegemine – Kaubanduspoliitika – Dumpinguvastased meetmed – Rakendusmäärus (EL) 2015/82 – Lõplikud dumpinguvastased tollimaksud – Hinnakohustus – Maksuvabastus – Artikli 2 lõige 1 – Kinnitusarve esitamise nõue – Rakendusmääruse 2015/82 lisas loetletud andmete märkimata jätmine)

10

2020/C 423/16

Kohtuasi C-556/19: Euroopa Kohtu (esimene koda) 21. oktoobri 2020. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Société Eco TLC versus Ministre d’État, ministre de la Transition écologique et solidaire, Ministre de l’Économie et des Finances (Eelotsusetaotlus – Riigiabi – ELTL artikli 107 lõige 1 – Mõiste riigi ressursid – Laiendatud tootjavastutus – Taaskasutusorganisatsioon, kellele avaliku võimu organid on andnud tegevusloa teatavate toodete turuleviijatelt tasu kogumiseks, et täita turuleviijate eest nende seadusest tulenev kohustus töödelda neist toodetest tekkivaid jäätmeid – Rahaline toetus, mida taaskasutusorganisatsioon maksab temaga lepingu sõlminud sortimisettevõtjatele)

11

2020/C 423/17

Kohtuasi C-623/19 P: Euroopa Kohtu (kuues koda) 17. septembri 2020. aasta otsus – Alfamicro – Sistemas de computadores, Sociedade Unipessoal, Lda versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus – Tühistamishagi – Võla sissenõudmise otsus – Täitedokument – Seadusjõud – Täitedokumendi jõuga otsuse vastuvõtmine ELTL artikli 299 tähenduses, et nõuda sisse lepingu alusel antud toetused – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) (2007 – 2013) raames sõlmitud toetusleping)

12

2020/C 423/18

Kohtuasi C-629/19: Euroopa Kohtu (teine koda) 14. oktoobri 2020. aasta otsus (Landesverwaltungsgericht Steiermarki eelotsusetaotlus – Austria) – Sappi Austria Produktions-GmbH & Co KG, Wasserverband Region Gratkorn Gratweinversus Landeshauptmann von Steiermark (Eelotsusetaotlus – Keskkond – Jäätmed – Direktiiv 2008/98/EÜ – Artikli 2 lõike 2 punkt a, artikli 3 punkt 1 ja artikli 6 lõige 1 – Reovesi – Reoveesete – Kohaldamisala – Mõiste jäätmed – Jäätmeksoleku lakkamine – Taaskasutus- või ringlussevõtutoiming)

12

2020/C 423/19

Kohtuasi C-677/19: Euroopa Kohtu (kuues koda) 14. oktoobri 2020. aasta otsus (Tribunalul Vâlcea eelotsusetaotlus – Rumeenia) – SC Valoris SRL versus Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Craiova – Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Vâlcea, Administraţia Fondului pentru Mediu (Eelotsusetaotlus – Liidu õiguse põhimõtted – Lojaalse koostöö põhimõte – Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted – Liikmesriigi poolt liidu õiguse vastaselt sissenõutud maksu tagastamine – Niisuguste maksude tagastamise taotluste esitamiseks ette nähtud tähtaeg – Samasuguse tähtaja puudumine nende summade tagasisaamiseks, mille see liikmesriik on sisse nõudnud riigisisese õiguse vastaselt)

13

2020/C 423/20

Kohtuasi C-720/19: Euroopa Kohtu (kuues koda) 21. oktoobri 2020. aasta otsus (Verwaltungsgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – GR versus Stadt Duisburg (Eelotsusetaotlus – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – Otsus nr 1/80 – Artikli 7 esimene lõik – Liikmesriigi tööturul seaduslikult töötava Türgi päritolu töötaja pereliikmete õigus riigis elada – Asjaomase pereliikme naturalisatsioon vastuvõtvas liikmesriigis – Elamisõiguse säilimine – Omandatud õigused)

13

2020/C 423/21

Kohtuasi C-654/19: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 1. oktoobri 2020. aasta määrus (Landesgericht Korneuburgi eelotsusetaotlus – Austria) – FB Passenger Service versus Austrian Airlines AG (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Lennutransport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Reisijatele lendude pikaajalise hilinemise eest antav hüvitis – Õigus hüvitisele hilinemise korral – Hilinemise kestus – Lennuki ukse avamise aeg sihtkohas – Tegelik saabumisaeg – Kavandatud saabumisaeg – Küsimus, millele Euroopa Kohus on juba vastuse andnud või kui küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast)

14

2020/C 423/22

Kohtuasi C-334/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Veszprémi Törvényszék (Ungari) 23. juulil 2020 – Amper Metal Kft. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

14

2020/C 423/23

Kohtuasi C-336/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Ravensburg (Saksamaa) 24. juulil 2020 – QY versus Bank 11 für Privatkunden und Handel GmbH

15

2020/C 423/24

Kohtuasi C-352/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria (Ungari) 31. juulil 2020 – HOLD Alapkezelő Befektetési Alapkezelő Zrt. versus Magyar Nemzeti Bank

17

2020/C 423/25

Kohtuasi C-363/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 5. augustil 2020 – MARCAS MC Szolgáltató Zrt. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

17

2020/C 423/26

Kohtuasi C-373/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Szczecinie (Poola) 6. augustil 2020 – A.M. versus Dyrektor Z. Oddziału Regionalnego Agencji Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa

19

2020/C 423/27

Kohtuasi C-380/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 12. augustil 2020 – BQ versus Deutsche Lufthansa AG

19

2020/C 423/28

Kohtuasi C-381/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 12. augustil 2020 – VR versus Deutsche Lufthansa AG

20

2020/C 423/29

Kohtuasi C-382/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 12. augustil 2020 – AL versus Deutsche Lufthansa AG

20

2020/C 423/30

Kohtuasi C-383/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 12. augustil 2020 – LK versus Deutsche Lufthansa AG

21

2020/C 423/31

Kohtuasi C-384/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 12. augustil 2020 – DP versus Deutsche Lufthansa AG

21

2020/C 423/32

Kohtuasi C-385/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 49 de Barcelona (Hispaania) 12. augustil 2020 – EL, TP versus Caixabank SA

22

2020/C 423/33

Kohtuasi C-389/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 2 de Vigo (Hispaania) 14. augustil 2020 – CJ versus Tesorería General de la Seguridad Social

22

2020/C 423/34

Kohtuasi C-392/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Warszawy-Mokotowa w Warszawie (Poola) 12. augustil 2020 – Euroopa Kemikaaliamet versus Miejskie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej

23

2020/C 423/35

Kohtuasi C-393/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Krakowa-Śródmieścia w Krakowie (Poola) 18. augustil 2020 – T.B., D. sp. z. o. o. versus G. I. A/S

24

2020/C 423/36

Kohtuasi C-396/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria (Ungari) 30. juulil 2020 – CHEP Equipment Pooling NV versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

24

2020/C 423/37

Kohtuasi C-406/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Köln (Saksamaa) 28. augustil 2020 – Phantasialand versus Finanzamt Brühl

25

2020/C 423/38

Kohtuasi C-410/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de La Coruña (Hispaania) 2. septembril 2020 – Banco Santander, S.A. versus J.A.C. ja M.C.P.R.

25

2020/C 423/39

Kohtuasi C-411/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Bremen (Saksamaa) 2. septembril 2020 – S versus Familienkasse Niedersachsen-Bremen der Bundesagentur für Arbeit

26

2020/C 423/40

Kohtuasi C-415/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Hamburg (Saksamaa) 7. septembril 2020 – Gräfendorfer Geflügel- und Tiefkühlfeinkost Produktions GmbH versus Hauptzollamt Hamburg

27

2020/C 423/41

Kohtuasi C-426/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Judicial da Comarca de Braga, Juízo do Trabalho de Barcelos (Portugal) 10. septembril 2020 – GD, ES versus Luso Temp – Empresa de Trabalho Temporário, S.A.

27

2020/C 423/42

Kohtuasi C-436/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Valenciana (Hispaania) 16. septembril 2020 – Asociación Estatal de Entidades de Servicios de Atención a Domicilio (ASADE) versus Consejería de Igualdad y Políticas Inclusivas

28

2020/C 423/43

Kohtuasi C-452/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio de Stato (Itaalia) 23. septembril 2020 – PJ versus Agenzia delle dogane e dei monopoli – Ufficio dei monopoli per la Toscana, Ministero dell’Economia e delle Finanze

29

2020/C 423/44

Kohtuasi C-472/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 30. septembril 2020 – Lombard Pénzügyi és Lízing Zrt. versus PN

29

2020/C 423/45

Kohtuasi C-474/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vrhovni sud Republike Hrvatske (Horvaatia) 30. septembril 2020 – I. D. versus Z. b. d.d., Z.

30

2020/C 423/46

Kohtuasi C-501/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Barcelona (Hispaania) 6. oktoobril 2020 – M P A versus LC D N M T

31

2020/C 423/47

Kohtuasi C-584/20 P: Euroopa Komisjoni 6. novembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas laiendatud koda) 23. septembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-411/17: Landesbank Baden-Württemberg versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

32

2020/C 423/48

Kohtuasi C-353/19: Euroopa Kohtu presidendi 5. oktoobri 2020. aasta määrus (Verwaltungsgericht Köln eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Interseroh Dienstleistungs GmbH versus Land Nordrhein-Westfalen

33

 

Üldkohus

2020/C 423/49

Kohtuasi T-51/19: Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus – Laboratorios Ern versus EUIPO – SBS Bilimsel Bio Çözümler (apiheal) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi apiheal taotlus – Varasem riigisisene sõnamärk APIRETAL – Suhtelised keeldumispõhjused – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Kaupade sarnasuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b) – Maine kahjustamise puudumine – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 5 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõige 5)

34

2020/C 423/50

Kohtuasi T-53/19: Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus – SBS Bilimsel Bio Çözümler versus EUIPO – Laboratorios Ern (apiheal) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi apiheal taotlus – Varasem rahvusvaheline sõnamärk APIRETAL – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Tähiste sarnasuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

34

2020/C 423/51

Kohtuasi T-87/19: Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus – Broughton versus Eurojust (Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Kõrgemasse palgajärku tõusmise peatamine 6 kuuks – Kõrgemale palgaastmele ümberliigitamise tühistamine – Suutlikkus töötada kolmandas keeles – Haldusuurimine – Lojaalsuskohustus – Erapooletus – Kaitseõigused – Menetlusliku võrdsuse põhimõte – Põhjendamiskohustus – Personalieeskirjade artiklid 11 ja 12)

35

2020/C 423/52

Kohtuasi T-487/19: Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus – CU versus Regioonide Komitee (Avalik teenistus – Ametnikud – Enne 1. maid 2004 töölevõetud ametnike igakuine põhipalk – Sellise korrutusteguri kohaldamine, mis on väiksem kui 1 – Korrutusteguri vähendamine – Õigusnormi rikkumine – Võrdne kohtlemine – Õiguspärane ootus)

36

2020/C 423/53

Kohtuasi T-602/19: Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus – Eugène Perma France versus EUIPO – SPI Investments Group (NATURANOVE) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu sõnamärgi NATURANOVE taotlus – Varasem Euroopa Liidu sõnamärk NATURALIUM – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

37

2020/C 423/54

Kohtuasi T-472/20: 15. oktoobril 2020 esitatud hagi – LC versus komisjon

37

2020/C 423/55

Kohtuasi T-563/20: 9. septembril 2020 esitatud hagi – Satabank versus EKP

38

2020/C 423/56

Kohtuasi T-599/20: 22. septembril 2020 esitatud hagi – YG versus komisjon

39

2020/C 423/57

Kohtuasi T-631/20: 19. oktoobril 2020 esitatud hagi – MZ versus komisjon

39

2020/C 423/58

Kohtuasi T-643/20: 23. oktoobril 2020 esitatud hagi – Ryanair versus komisjon

40

ET

 

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2020/C 423/01)

Viimane väljaanne

ELT C 414, 30.11.2020

Eelmised väljaanded

ELT C 399, 23.11.2020

ELT C 390, 16.11.2020

ELT C 378, 9.11.2020

ELT C 371, 3.11.2020

ELT C 359, 26.10.2020

ELT C 348, 19.10.2020

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/2

Euroopa Kohtu (teine koda) 14. oktoobri 2020. aasta otsus (Tribunale ordinario di Brescia eelotsusetaotlus – Itaalia) – JH versus KG

(Kohtuasi C-681/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 2008/104/EÜ - Renditöö - Artikli 5 lõige 5 - Võrdne kohtlemine - Renditöö kuritarvitamise vältimiseks vajalikud meetmed - Liikmesriikide kohustus vältida üksteisele järgnevaid lähetusi - Riigisisestes õigusnormides piirangute sätestamata jätmine - Kooskõlalise tõlgendamise nõue)

(2020/C 423/02)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale ordinario di Brescia

Põhikohtuasja pooled

Hageja: JH

Kostja: KG

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/104/EÜ renditöö kohta artikli 5 lõike 5 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis arvuliselt ei piira sama renditöötaja järjestikusi lähetusi samasse kasutajaettevõtjasse ega sea renditöö õiguspärasuse tingimuseks, et oleks ära märgitud selle kasutamise tehnilised, tootmisalased, organisatoorsed või töötaja asendamisega seotud põhjused. Seevastu tuleb seda sätet tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik ei võta ühtegi meedet renditöö ajutise olemuse säilitamiseks, ning sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis ei näe ette ühtegi meedet, et vältida sama renditöötaja järjestikust lähetamist samasse kasutajaettevõtjasse, mille eesmärk on hoida kõrvale direktiivi 2008/104 sätetest tervikuna.

(1)  ELT C 35, 28.1.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/3

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 17. septembri 2020. aasta otsus – PAO Rosneft Oil Company, varem NK Rosneft OAO, RN-Shelf-Arctic OOO, AO RN-Shelf-Far East, varem RN-Shelf-Dalniy Vostok ZAO, RN-Exploration OOO, Tagulskoe OOO versus Euroopa Liidu Nõukogu, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-732/18 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Piiravad meetmed, mis on võetud seoses Venemaa Föderatsiooni tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas - Isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist - Hagejate nime kandmine nende üksuste loetelusse, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid)

(2020/C 423/03)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: PAO Rosneft Oil Company, varem NK Rosneft OAO, RN-Shelf-Arctic OOO, AO RN-Shelf-Far East, varem RN-Shelf-Dalniy Vostok ZAO, RN-Exploration OOO, Tagulskoe OOO (esindaja: advocaat L. Van den Hende)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M.-M. Joséphidès ja B. Driessen), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Euroopa Komisjon (esindajad: L. Havas, J. Norris ja A. Tizzano, hiljem L. Havas ja J. Norris)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Jätta Rosneft Oil Company PAO, RN-Shelf-Arctic OOO, RN-Shelf-Far East AO, RN-Exploration OOO ja Tagulskoe OOO kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.

Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 93, 11.3.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/3

Euroopa Kohtu (viies koda) 15. oktoobri 2020. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Association française des usagers de banques versus Ministre de l’Économie et des Finances

(Kohtuasi C-778/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Makseteenused siseturul - Direktiiv 2007/64/EÜ - Artikkel 45 - Direktiiv (EL) 2015/2366 - Artikkel 55 - Raamlepingu lõpetamine - Direktiiv 2014/17/EL - Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud - Artikli 12 lõige 1, lõike 2 punkt a ja lõige 3 - Seosmüük - Komplektina müük - Direktiiv 2014/92/EL - Arvelduskontod - Artiklid 9 – 14 - Arvelduskonto vahetamine - Kohustus kanda krediidilepingus fikseeritud tähtaja jooksul oma tulud krediidiandja juures avatud arvelduskontole otsekorralduse alusel, saades selle eest vastusooritusena individuaalse eelise - Kohustuse kestus - Individuaalse eelise kaotus konto ennetähtaegse sulgemise korral)

(2020/C 423/04)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Association française des usagers de banques

Vastustaja: Ministre de l’Économie et des Finances

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010, artikli 12 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis lubavad krediidiandjal nõuda laenuvõtjalt elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu sõlmimisel antava individuaalse eelise eest vastusooritusena, et laenuvõtja kogu töötasu või sellega samastatud tulu laekuks selle krediidiandja juures avatud arvelduskontole otsekorralduse alusel, olenemata laenu suurusest, maksetähtaegadest ja kestusest. Seevastu tuleb seda sätet tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võib otsekorralduse alusel laekumise kohustuse kestus, juhul, kui see ei puuduta krediidisaaja kogu töötasu, olla kuni kümme aastat või kui see on lühem, siis võrduda krediidilepingu kestusega.

2.

Mõistet „tasud“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 45 lõike 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 55 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta artikli 12 lõike 3 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma niisuguse individuaalse eelise kaotust, mille krediidiandja andis laenusaajale vastusooritusena konto avamise eest tulude otsekorralduse alusel sinna kandmiseks krediidilepingu raames – kaotust, mille põhjustas selle konto sulgemine.

(1)  ELT C 54, 11.2.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/4

Euroopa Kohtu (teine koda) 17. septembri 2020. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Stichting Schoonszicht versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-791/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Kapitalikaubana soetatud kinnisasi - Sisendkäibemaksu mahaarvamine - Esialgse mahaarvamise korrigeerimine - Mahaarvamise korrigeerimine ühekorraga täies ulatuses pärast kauba esmast kasutuselevõttu - Korrigeerimisperiood)

(2020/C 423/05)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Stichting Schoonszicht

Vastustaja: Staatssecretaris van Financiën

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 184–187 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on sätestatud kapitalikaupade suhtes kohaldatav korrigeerimise kord, mis näeb ette mitme aasta peale jagatud korrigeerimise ja mille kohaselt kauba esmase kasutuselevõtu aastal, mis vastab ka esimesele korrigeerimisaastale, korrigeeritakse selle kaubaga seotud esialgset mahaarvamist ühekorraga täies ulatuses, kui esmasel kasutuselevõtul selgub, et mahaarvamine ei vasta summale, mida maksukohustuslasel oli lubatud maha arvata kauba tegeliku kasutamise alusel.

(1)  ELT C 122, 1.4.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/5

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 15. oktoobri 2020. aasta otsus – Deza, a.s. versus Euroopa Komisjon, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Euroopa Kemikaaliamet

(Kohtuasi C-813/18 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Keskkond - Määrus (EL) nr 1272/2008 - Teatavate ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine - Määrus (EL) 2017/776 - Antrakinooni klassifitseerimine - Klassifitseerimine aineks, millel on eeldatav kantserogeenne toime inimestele - Vead määruse 2017/776 ja õiguskindluse põhimõtte tõlgendamisel ja kohaldamisel - Faktiliste asjaolude ja tõendite moonutamine - Kontrolli ulatus)

(2020/C 423/06)

Kohtumenetluse keel: tsehhi

Pooled

Apellant: Deza, a.s. (esindaja: advokát P. Dejl)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lindenthal, K. Mifsud-Bonnici ja Z. Malůšková), Soome Vabariik (esindaja: S. Hartikainen), Rootsi Kuningriik (esindajad: H. Eklinder, H. Shev, C. Meyer-Seitz, J. Lundberg ja A. Falk, hiljem H. Eklinder, H. Shev ja C. Meyer-Seitz), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) (esindajad: A. Hautamäki ja M. Heikkilä)

Resolutsioon

1)

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)

Jätta Deza a.s. kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3)

Jätta Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud nende endi kanda.

(1)  ELT C 93, 11.3.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/5

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 17. septembri 2020. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Burgo Group SpA versus Gestore dei Servizi Energetici SpA – GSE

(Kohtuasi C-92/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Keskkond - Koostootmise stimuleerimine - Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette toetuskava - Mittetõhusa koostootmise käitiste soodustamiseks ette nähtud toetuskava, mis laieneb ka ajale pärast 31. detsembrit 2010)

(2020/C 423/07)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Burgo Group SpA

Kostja: Gestore dei Servizi Energetici SpA – GSE

Menetluses osalesid: Ministero dello Sviluppo economico, Autorità per l’Energia elettrica e il Gas

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ, artikli 12 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad koostootmisjaamadel, mis oma omadustelt ei vasta suure tõhususega käitise omadustele selle direktiivi tähenduses, jätkuvalt kasutada – isegi pärast 31. detsembrit 2010 – koostootmise toetuskava, mille alusel oleksid nad muu hulgas vabastatud kohustusest osta rohelisi sertifikaate.

(1)  ELT C 182, 27.5.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/6

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 15. oktoobri 2020. aasta otsus (Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos vyriausybėsi eelotsusetaotlus – Leedu) – „Linas Agro“ AB versus Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos

(Kohtuasi C-117/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tolliliit - Rakendusmäärus (EL) nr 999/2014 - Lõplik dumpinguvastane tollimaks tahkete väetiste impordi suhtes, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi - Määratlus - Määrus (EÜ) nro945/2005 - Ammooniumnitraadisisalduse määratlemine - Eeldus, mille kohaselt toode, mille lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi, sisaldab ammooniumnitraati üle 80 massiprotsendi)

(2020/C 423/08)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos vyriausybės

Põhikohtuasja pooled

Hageja:„Linas Agro“ AB

Kostja: Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos

Resolutsioon

Komisjoni 23. septembri 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 999/2014, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, artiklit 1 koostoimes nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse nr 945/2005 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 132/2001, millega kehtestatakse muu hulgas Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3) põhjendustega 20–23 tuleb tõlgendada nii, et ammooniumnitraatväetise puhul, mille lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi, ammooniumlämmastiku- ja nitraatlämmastikusisalduse vaheline suhe on ligikaudu 1:1 ning fosfori- ja kaaliumisisaldus ei ületa 12 massiprotsenti, võib eeldada, kuni vastupidist ei ole tõendatud, et selle ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi, selleks et kohaldada rakendusmääruse nr 999/2014 artikliga 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, ilma et oleks vaja teha laborianalüüs, et määrata ammooniumnitraadi täpne sisaldus.

(1)  ELT C 148, 29.4.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/7

Euroopa Kohtu (teine koda) 17. septembri 2020. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Ministre de l’Agriculture et de l’Alimentation versus Compagnie des pêches de Saint-Malo

(Kohtuasi C-212/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Riigiabi - Mõiste - Naftatanker Erika uppumine - Abikava kalandus- ja vesiviljelusettevõtjate toetamiseks - Otsus, millega tunnistatakse abikava osaliselt ühisturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse makstud abi tagasi nõudma - Kehtivuse hindamine - Hindamine omal algatusel - Lubatavus - Põhikohtuasja vastustaja poolt tühistamishagi esitamata jätmine - Sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine - Töötajate sissemaksed - Eelis - Tagastamiskohustuse täitmiseks kohustatud isiku kindlakstegemine)

(2020/C 423/09)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Ministre de l’Agriculture et de l’Alimentation

Vastustaja: Compagnie des pêches de Saint-Malo

Resolutsioon

Komisjoni 14. juuli 2004. aasta otsus 2005/239/EÜ seoses teatavate abimeetmetega, mida Prantsusmaa kohaldas akvakultuuritootjate ja kalurite kasuks, on kehtetu osas, milles sellega kvalifitseeritakse ühisturuga kokkusobimatuks riigiabiks töötajate sissemaksete vähendamine, mida Prantsuse Vabariik kohaldas kalurite suhtes ajavahemikul 15. aprillist15. oktoobrini 2000.

(1)  ELT C 164, 13.5.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/7

Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. oktoobri 2020. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – E. Sp. z o.o. Sp. k. versus Minister Finansów

(Kohtuasi C-335/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 90 - Käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamine - Hinna täielik või osaline tasumata jätmine - Riigisiseste õigusnormidega kehtestatud tingimused vähendamisõiguse kasutamiseks - Tingimus, mille kohaselt võlgniku suhtes ei või olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust - Tingimus, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad olema käibemaksukohustuslased)

(2020/C 423/10)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: E. Sp. z o.o. Sp. k.

Vastustaja: Minister Finansów

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 90 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamine seatud sõltuvusse tingimusest, et kauba tarnimise või teenuse osutamise päeva ja selle maksuvähenduse kasutamiseks maksudeklaratsiooni paranduse esitamisele eelneva päeva seisuga peab võlgnik olema registreeritud käibemaksukohustuslasena ning tema suhtes ei või olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning selle maksuvähenduse kasutamiseks maksudeklaratsiooni paranduse esitamisele eelneva päeva seisuga peab võlausaldaja ise endiselt olema registreeritud käibemaksukohustuslasena.

(1)  ELT C 280, 19.8.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/8

Euroopa Kohtu (kuues koda) 21. oktoobri 2020. aasta otsus – Euroopa Keskpank versus Estate of Espírito Santo Financial Group SA (likvideerimisel)

(Kohtuasi C-396/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Otsus 2004/258/EÜ - Artikli 4 lõike 1 punkt a - Protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirja kohta - Artikli 10 lõige 4 - Tutvumine EKP dokumentidega - Nõukogu otsus - EKP organite koosolekute ja arutelude konfidentsiaalsus - Arutelude tulemus - Dokumentidega tutvumise osaline keelamine - Avaliku huvi kaitse riive - Põhjendamiskohustus)

(2020/C 423/11)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Keskpank (esindajad: F. Malfrère ja M. Ioannidis, keda abistab Rechtsanwalt H.-G. Kamann)

Teine menetlusosaline: Estate of Espírito Santo Financial Group SA (likvideerimisel) (esindajad: advogados D. Duarte de Campos ja S. Estima Martins)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 13. märtsi 2019. aasta kohtuotsuse Espírito Santo Financial Group vs. EKP (T-730/16, ei avaldata, EU:T:2019:161) resolutsiooni punkt 1 osas, milles Üldkohus tühistas Euroopa Keskpanga (EKP) 31. augusti 2016. aasta otsuse osaliselt keelduda õiguse andmisest tutvuda teatavate dokumentidega, mis puudutavad EKP 1. augusti 2014. aasta otsust Banco Espírito Santo SA kohta, kuna selle otsusega keeldus EKP viimasel võimaldamast tutvuda krediidisummaga, mis sisaldub EKP nõukogu 28. juuli 2014. aasta otsuse protokolli väljavõtetes.

2.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 13. märtsi 2019. aasta kohtuotsuse Espírito Santo Financial Group vs. EKP (T-730/16, ei avaldata, EU:T:2019:161) resolutsiooni punkt 3, milles tehti otsus kohtukulude kohta.

3.

Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata.

4.

Jätta Espírito Santo Financial Group SA (likvideerimisel) tühistamishagi rahuldamata osas, milles viimane palub tühistada Euroopa Keskpanga (EKP) 31. augusti 2016. aasta otsuse osaliselt keelduda õiguse andmisest tutvuda teatavate dokumentidega, mis puudutavad EKP 1. augusti 2014. aasta otsust Banco Espírito Santo SA kohta, kuna selle otsusega keeldus EKP viimasel võimaldamast tutvuda krediidisummaga, mis sisaldub EKP nõukogu 28. juuli 2014. aasta otsuse protokolli väljavõtetes.

5.

Jätta Espírito Santo Financial Group SA (likvideerimisel) kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja pool Euroopa Keskpanga poolt esimeses kohtuastmes ja apellatsioonimenetluses kantud kohtukuludest.

6.

Jätta EKP esimeses kohtuastmes ja apellatsioonimenetluses kantud kohtukuludest pool tema enda kanda.

(1)  ELT C 319, 23.9.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/9

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 14. oktoobri 2020. aasta otsus – Close SA ja Cegelec SA versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi C-447/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Tühistamishagi - Ehitustööde riigihange - Hankemenetlus - Luxembourgis asuva Konrad Adenaueri hoone laiendamise ja moderniseerimise projekt - Ulatus, mis on hankija kohustusel teavitada edutut pakkujat - Põhjendused)

(2020/C 423/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Close SA, Cegelec SA (esindajad: advokaadid M. Rikkers ja J.-L. Teheux)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament (esindajad: E. Paladini ja B. Schäfer)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Close SA-lt ja Cegelec SA-lt.

(1)  ELT C 312, 16.9.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/9

Euroopa Kohtu (kuues koda) 21. oktoobri 2020. aasta otsus (Amtsgericht Potsdami eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Möbel Kraft GmbH & Co. KG versus ML

(Kohtuasi C-529/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Direktiiv 2011/83/EL - Artikli 16 punkt c - Taganemisõigus - Erandid - Kaup, mis on valmistatud tarbija nõuete järgi või mis on selgelt kohandatud konkreetse tarbija vajadustele - Kaup, mille valmistamist ettevõtja on alustanud)

(2020/C 423/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Amtsgericht Potsdam

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Möbel Kraft GmbH & Co. KG

Kostja: ML

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, artikli 16 punkti c tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud erandile taganemisõigusest võib tugineda tarbija vastu, kes on sõlminud väljaspool äriruume lepingu sellise kauba ostmiseks, mis tuleb valmistada tema nõuete järgi, sõltumata sellest, kas kaupleja on selle kauba valmistamist alustanud.

(1)  ELT C 348, 14.11.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/10

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 17. septembri 2020. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – WV versus Landkreis Harburg

(Kohtuasi C-540/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Kohtualluvus ülalpidamiskohustustega seotud asjades - Määrus (EÜ) nr 4/2009 - Artikli 3 punkt b - Ülalpidamist saama õigustatud isiku hariliku viibimiskoha kohus - Regressihagi, mille on esitanud avalik-õiguslik asutus, kellele on üle läinud ülalpidamist saama õigustatud isiku õigused)

(2020/C 423/14)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: WV

Vastustaja: Landkreis Harburg

Resolutsioon

Avalik-õiguslik asutus, kes nõuab regressinõude korras ülalpidamist saama õigustatud isikule elatisena makstud summade tagasimaksmist – kui sellele asutusele on üle läinud nõudeõigus ülalpidamist andma kohustatud isiku suhtes –, võib tugineda nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) artikli 3 punktis b ette nähtud õigustatud isiku hariliku viibimiskoha kohtu alluvusele.

(1)  ELT C 348, 14.10.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/10

Euroopa Kohtu (neljas koda) 15. oktoobri 2020. aasta otsus (Finanzgericht Hamburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Jebsen & Jessen (GmbH & Co.) KG versus Hauptzollamt Hamburg

(Kohtuasi C-543/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tolliliit - Määrus (EMÜ) nr 2913/92 - Artikkel 78 - Artikli 236 lõige 1 - Importimismenetlus - Tollideklaratsioonis muudatuste tegemine - Kaubanduspoliitika - Dumpinguvastased meetmed - Rakendusmäärus (EL) 2015/82 - Lõplikud dumpinguvastased tollimaksud - Hinnakohustus - Maksuvabastus - Artikli 2 lõige 1 - Kinnitusarve esitamise nõue - Rakendusmääruse 2015/82 lisas loetletud andmete märkimata jätmine)

(2020/C 423/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Jebsen & Jessen (GmbH & Co.) KG

Vastustaja: Hauptzollamt Hamburg

Resolutsioon

1.

Komisjoni 21. jaanuari 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/82, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohaseid osalisi vahepealseid läbivaatamisi lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes, artikli 2 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kauba importi ei saa vabastada selle rakendusmääruse artiklis 1 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust, kui sellise vabastuse saamiseks nõutaval kinnitusarvel on nimetatud rakendusmääruse lisas toodud loetelu punktis 9 osutatud deklaratsioonis komisjoni 21. jaanuari 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/87, millega kiidetakse heaks Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega seoses pakutud kohustused, asemel mainitud komisjoni 2. detsembri 2008. aasta otsust 2008/899/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustused, mis on pakutud seoses Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega.

2.

Kõiki rakendusmääruse 2015/82 lisas loetletud andmeid sisaldavat kinnitusarvet ei saa selle rakendusmääruse artikli 2 lõikes 1 ette nähtud vabastuse saamiseks esitada nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL) nr 952/2013, artiklis 236 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu tagasimaksmiseks algatatud menetluse raames.

(1)  ELT C 328, 30.9.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/11

Euroopa Kohtu (esimene koda) 21. oktoobri 2020. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Société Eco TLC versus Ministre d’État, ministre de la Transition écologique et solidaire, Ministre de l’Économie et des Finances

(Kohtuasi C-556/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Riigiabi - ELTL artikli 107 lõige 1 - Mõiste „riigi ressursid“ - Laiendatud tootjavastutus - Taaskasutusorganisatsioon, kellele avaliku võimu organid on andnud tegevusloa teatavate toodete turuleviijatelt tasu kogumiseks, et täita turuleviijate eest nende seadusest tulenev kohustus töödelda neist toodetest tekkivaid jäätmeid - Rahaline toetus, mida taaskasutusorganisatsioon maksab temaga lepingu sõlminud sortimisettevõtjatele)

(2020/C 423/16)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Société Eco TLC

Vastustajad: Ministre d’État, ministre de la Transition écologique et solidaire, Ministre de l’Économie et des Finances

Menetluses osales: Fédération des entreprises du recyclage

Resolutsioon

ELTL artikli 107 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selline meede, millega eraõiguslik mittetulunduslik taaskasutusorganisatsioon, kellel on avaliku võimu organite antud tegevusluba, kogub konkreetse tootekategooria turuleviijatelt, kes on sõlminud temaga vastava lepingu, tasu teenuse eest, mis seisneb selles, et nende asemel tagatakse nendest toodetest tekkivate jäätmete töötlemine, ja maksab nende jäätmete sortimise ja taaskasutusega tegelevatele ettevõtjatele toetusi, mille summa on tegevusloas kindlaks määratud, arvestades keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke, ei kujuta endast sekkumist riigi ressurssidest selle sätte tähenduses, kuna need toetused ei ole avaliku võimu pideva kontrolli all, mida peab siiski kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(1)  ELT C 328, 30.9.2020, lk 28.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/12

Euroopa Kohtu (kuues koda) 17. septembri 2020. aasta otsus – Alfamicro – Sistemas de computadores, Sociedade Unipessoal, Lda versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-623/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Tühistamishagi - Võla sissenõudmise otsus - Täitedokument - Seadusjõud - Täitedokumendi jõuga otsuse vastuvõtmine ELTL artikli 299 tähenduses, et nõuda sisse lepingu alusel antud toetused - Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) (2007 – 2013) raames sõlmitud toetusleping)

(2020/C 423/17)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Apellant: Alfamicro – Sistemas de computadores, Sociedade Unipessoal, Lda (esindajad: advogados G. Gentil Anastácio, D. Pirra Xarepe ja M. Stock da Cunha)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Rechena ja J. Estrada de Solà)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Alfamicro – Sistemas de computadores, Sociedade Unipessoal, Lda-lt.

(1)  ELT C 348, 14.10.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/12

Euroopa Kohtu (teine koda) 14. oktoobri 2020. aasta otsus (Landesverwaltungsgericht Steiermarki eelotsusetaotlus – Austria) – Sappi Austria Produktions-GmbH & Co KG, Wasserverband „Region Gratkorn Gratwein“versus Landeshauptmann von Steiermark

(Kohtuasi C-629/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Keskkond - Jäätmed - Direktiiv 2008/98/EÜ - Artikli 2 lõike 2 punkt a, artikli 3 punkt 1 ja artikli 6 lõige 1 - Reovesi - Reoveesete - Kohaldamisala - Mõiste „jäätmed“ - Jäätmeksoleku lakkamine - Taaskasutus- või ringlussevõtutoiming)

(2020/C 423/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesverwaltungsgericht Steiermark

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Sappi Austria Produktions-GmbH & Co KG, Wasserverband „Region Gratkorn-Gratwein“

Kostja: Landeshauptmann von Steiermark

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, artikli 2 lõike 2 punkti a, artikli 3 punkti 1 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et puhastusjaamas tööstusliku reovee ja olme- või asulareovee ühise käitlemise tulemusel tekkivat setet, mis energiakasutuse otstarbel põletatakse jääkainete põletis auru tootmiseks, ei tule käsitada jäätmetena, kui direktiivi 2008/98 artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud juba enne selle põletamist. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas see on nii põhikohtuasjas.

(1)  ELT C 399, 25.11.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/13

Euroopa Kohtu (kuues koda) 14. oktoobri 2020. aasta otsus (Tribunalul Vâlcea eelotsusetaotlus – Rumeenia) – SC Valoris SRL versus Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Craiova – Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Vâlcea, Administraţia Fondului pentru Mediu

(Kohtuasi C-677/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Liidu õiguse põhimõtted - Lojaalse koostöö põhimõte - Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted - Liikmesriigi poolt liidu õiguse vastaselt sissenõutud maksu tagastamine - Niisuguste maksude tagastamise taotluste esitamiseks ette nähtud tähtaeg - Samasuguse tähtaja puudumine nende summade tagasisaamiseks, mille see liikmesriik on sisse nõudnud riigisisese õiguse vastaselt)

(2020/C 423/19)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Vâlcea

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: SC Valoris SRL

Vastustajad: Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Craiova – Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Vâlcea, Administraţia Fondului pentru Mediu

Resolutsioon

Tõhususe põhimõtet koostoimes lojaalse koostöö põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormid kehtestavad liidu õigusega vastuolus olevaks tunnistatud maksude tagastustaotluste esitamiseks ligikaudu üheaastase tähtaja, mis hakkab kulgema alates nende õigusnormide jõustumisest, mille eesmärk on kõrvaldada liidu õiguse rikkumine.

Võrdväärsuse põhimõtet koostoimes lojaalse koostöö põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormid kehtestavad liidu õigusega vastuolus olevaks tunnistatud maksude tagastustaotluste esitamiseks ligikaudu üheaastase tähtaja, kui see liikmesriik ei ole sellist tähtaega ette näinud samalaadsete riigisisese õiguse rikkumisel põhinevate tagastustaotluste puhul.

(1)  ELT C 432, 23.12.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/13

Euroopa Kohtu (kuues koda) 21. oktoobri 2020. aasta otsus (Verwaltungsgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – GR versus Stadt Duisburg

(Kohtuasi C-720/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping - Otsus nr 1/80 - Artikli 7 esimene lõik - Liikmesriigi tööturul seaduslikult töötava Türgi päritolu töötaja pereliikmete õigus riigis elada - Asjaomase pereliikme naturalisatsioon vastuvõtvas liikmesriigis - Elamisõiguse säilimine - Omandatud õigused)

(2020/C 423/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Hageja: GR

Kostja: Stadt Duisburg

Resolutsioon

Assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel artikli 7 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et Türgi töötaja perekonnaliige, kes on omandanud selles sättes ette nähtud õigused, ei kaota neist õigustest saadavat eelist, kui ta oma senisest kodakondsusest ilma jäädes omandab vastuvõtva liikmesriigi kodakondsuse.

(1)  ELT C 19, 20.1.2020.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/14

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 1. oktoobri 2020. aasta määrus (Landesgericht Korneuburgi eelotsusetaotlus – Austria) – FB Passenger Service versus Austrian Airlines AG

(Kohtuasi C-654/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Lennutransport - Määrus (EÜ) nr 261/2004 - Reisijatele lendude pikaajalise hilinemise eest antav hüvitis - Õigus hüvitisele hilinemise korral - Hilinemise kestus - Lennuki ukse avamise aeg sihtkohas - Tegelik saabumisaeg - Kavandatud saabumisaeg - Küsimus, millele Euroopa Kohus on juba vastuse andnud või kui küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast)

(2020/C 423/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Korneuburg

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: FB Passenger Service GmbH

Kostja: Austrian Airlines AG

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, tuleb koostoimes 4. septembri 2014. aasta kohtuotsusega Germanwings (C-452/13, EU:C:2014:2141) tõlgendada nii, et reisijatele lennu saabumisel tekitatud hilinemise ulatuse kindlaksmääramiseks tuleb välja arvutada aeg, mis kulus kavandatud saabumisajast tegeliku saabumisajani, st hetkeni, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda.

(1)  ELT C 406, 2.12.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Veszprémi Törvényszék (Ungari) 23. juulil 2020 – Amper Metal Kft. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

(Kohtuasi C-334/20)

(2020/C 423/22)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Veszprémi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Amper Metal Kft.

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi „käibemaksudirektiiv“) (1), artikli 168 punkti a tuleb või tõlgendada nii, et selle sätte kohaselt ei või – selles sisalduva väljendi „kasutatakse“ tõttu – keelata käibemaksu mahaarvamist tehingu puhul, mis kuulub käibemaksudirektiivi kohaldamisalasse, põhjusel, et maksuhalduri hinnangul ei ole teenus, mida on arve väljastaja osutanud sõltumatute poolte vahel tehtud tehingu raames, arve saaja maksustatava tegevuse jaoks „kasulik“, kuna:

—

arve väljastanud isiku osutatud teenuse (reklaamiteenus) väärtus on ebaproportsionaalne võrreldes sellest teenusest arve saajale tuleneva kasuga (käive/käibe suurenemine) või

—

see teenus (reklaamiteenus) ei ole tekitanud teenuse saajale mingit käivet?

2.

Kas käibemaksudirektiivi artikli 168 punkti a tuleb või võib tõlgendada nii, et selle sätte alusel võib keelata käibemaksu mahaarvamist käibemaksudirektiivi kohaldamisalasse kuuluva tehingu puhul põhjusel, et maksuhalduri hinnangul on arve väljastaja poolt sõltumatute poolte vahelise tehingu raames osutatud teenusel ebaproportsionaalselt suur väärtus, kuna teenus (reklaamiteenus) on kallis ja selle hind on liiga kõrge võrreldes muu võrdlusalusena kasutatud teenusega?

(1)  ELT 2006, L 347, lk 1.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Ravensburg (Saksamaa) 24. juulil 2020 – QY versus Bank 11 für Privatkunden und Handel GmbH

(Kohtuasi C-336/20)

(2020/C 423/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Ravensburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: QY

Kostja: Bank 11 für Privatkunden und Handel GmbH

Eelotsuse küsimused

1.

Seaduslikkuse fiktsiooni kohta tsiviilseadustiku rakendamise seaduse (Einführungsgesetz zum Bürgerlichen Gesetzbuche, edaspidi „EGBGB“) artikli 247 § 6 lõike 2 kolmanda lause, § 12 lõike 1 kolmanda lause alusel

a)

Kas EGBGB artikli 247 § 6 lõike 2 kolmas lause ja artikli 247 § 12 lõike 1 kolmas lause on osas, milles need tunnistavad direktiivi 2008/48/EÜ (1) artikli 10 lõike 2 punktile p vasturääkivad lepingutingimused vastavaks EGBGB artikli 247 § 6 lõike 2 esimese ja teise lause nõuetele ning vastavaks EGBGB artikli 247 § 12 lõike 1 teise lause punkti 2 alapunktis b esitatud nõuetele, vastuolus direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punktiga p ja artikli 14 lõikega 1?

Kui vastus on jaatav:

b)

Kas liidu õigusest, eelkõige direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punktist p ja artikli 14 lõikest 1 tuleneb, et EGBGB artikli 247 § 6 lõike 2 kolmas lause ja artikli 247 § 12 lõike 1 kolmas lause ei ole kohaldatavad osas, milles need tunnistavad direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punktile p vasturääkivad lepingutingimused vastavaks EGBGB artikli 247 § 6 lõike 2 esimese ja teise lause nõuetele ning vastavaks EGBGB artikli 247 § 12 lõike 1 teise lause punkti 2 alapunktis b esitatud nõuetele?

Kui esimese küsimuse alaküsimusele b ei vastata jaatavalt:

2.

Küsimused kohustusliku teabe kohta direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 alusel

a)

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et krediidi liigi puhul tuleb vajaduse korral täpsustada, et tegemist on seotud krediidilepinguga?

Kui vastus on eitav:

b)

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti l tuleb tõlgendada nii, et absoluutarvuna tuleb esitada krediidilepingu sõlmimise ajal kehtiv viivitusintressimäär või vähemasti intressimäära kehtiv võrdlusalus (käesoleval juhul baasintressimäär tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, edaspidi „BGB“) § 247 alusel), mille põhjal arvutatakse kehtiv viivitusintressimäär teatava määra (käesoleval juhul 5 protsendipunkti tulenevalt BGB § 288 lõike 1 teisest lausest) lisamise teel?

Kui vastus on eitav:

c)

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti t tuleb tõlgendada nii, et krediidilepingu tekstis tuleb teatavaks teha olulised vorminõuded, mille täidetuse korral saab kasutada vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalust?

Kui teise küsimuse alaküsimusele a, b või c vastatakse jaatavalt:

d)

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 14 lõike 1 teise lause punkti b tuleb tõlgendada nii, et taganemisõiguse tähtaeg hakkab kulgema vaid siis, kui direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõikes 2 nimetatud teave on edastatud täielikult ja sisuliselt õigesti, ilma et oleks oluline, kas teabe puudumine või ebaõigsus võib mõjutada tarbija võimalust hinnata oma kohustuse ulatust?

Kui esimese küsimuse alaküsimusele a ja/või teise küsimuse alaküsimusele a, b või c vastatakse jaatavalt:

3.

Küsimused direktiivi 2008/48/EÜ artikli 14 lõike 1 esimeses lauses nimetatud taganemisõiguse kaotamise kohta:

a)

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 14 lõike 1 esimeses lauses viidatud taganemisõigus on kaotatav?

Kui vastus on jaatav:

b)

Kas taganemisõiguse kaotamine on taganemisõiguse ajaline piirang, mis peab olema sätestatud parlamendi poolt vastu võetud seaduses?

Kui vastus on eitav:

c)

Kas taganemisõiguse kaotamise vastuväide eeldab subjektiivsest aspektist seda, et tarbijale oli tema taganemisõiguse jätkumine teada või et tarbija teadmatus oli vähemalt põhjustatud raskest hooletusest?

Kui vastus on eitav:

d)

Kas krediidiandja võimalus esitada asjaomane teave krediidivõtjale direktiivi 2008/48/EÜ artikli 14 lõike 1 teise lause punkti b kohaselt tagantjärele ja tekitada sellega olukord, kus taganemisõiguse tähtaeg hakkab kulgema, on vastuolus taganemisõiguse kaotamise sätete kohaldamisega hea usu põhimõtte alusel?

Kui vastus on eitav:

e)

Kas see on kooskõlas kehtivate põhimõtetega, mis on põhiseaduse kohaselt Saksa kohtunikule siduvad, ja kui vastus on jaatav, siis kuidas peab õiguse kohaldaja Saksamaal lahendama vastuolu rahvusvahelise õiguse siduvate nõuete ja Euroopa Kohtu nõuete vahel?

Olenemata vastustest eespool sõnastatud esimesele, teisele ja kolmandale eelotsuse küsimusele:

4.

Küsimus ainukohtuniku õiguse kohta esitada ELTL artikli 267 teise lõigu alusel eelotsusetaotlusi

Kas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, edaspidi „ZPO“) § 348a lõike 2 punkt 1 on osas, milles sellega on hõlmatud ka eelotsusetaotluste esitamine ELTL artikli 267 teise lõigu alusel, vastuolus liikmesriigi kohtutele ELTL artikli 267 teisest lõigust tuleneva õigusega esitada eelotsusetaotlusi ja seetõttu ei ole see eelotsusetaotluste esitamisele kohaldatav?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT 2008, L 133, lk 66).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria (Ungari) 31. juulil 2020 – HOLD Alapkezelő Befektetési Alapkezelő Zrt. versus Magyar Nemzeti Bank

(Kohtuasi C-352/20)

(2020/C 423/24)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kúria

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: HOLD Alapkezelő Befektetési Alapkezelő Zrt.

Vastustaja: Magyar Nemzeti Bank

Eelotsuse küsimus

Kas [asjaomastele juhtidele] makstavad dividendid kuuluvad investeerimisfondide valitsejate tasustamise poliitika alla

a)

otse, nende fondivalitseja eelisaktsiate omanike staatuse tõttu, kellel on eelisõigus dividendidele, ja

b)

ainuaktsionäriga aktsiaseltside kaudu, mis kuuluvad [kõnealustele juhtidele],

kellel on eelisaktsiad, millega kaasneb eelisõigus saada fondivalitseja dividendi?

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 5. augustil 2020 – MARCAS MC Szolgáltató Zrt. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

(Kohtuasi C-363/20)

(2020/C 423/25)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: MARCAS MC Szolgáltató Zrt.

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 47 õiguse üldpõhimõttena tunnustatud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele ning õiguskindluse, proportsionaalsuse ja õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõtetega on kooskõlas liikmesriigi maksuhalduri praktika, mille alusel maksuhaldur tuvastab maksumaksja deklaratsiooni järelkontrolli kontekstis – ilma et oleks hinnatud, kas maksumaksja on rikkunud konkreetset raamatupidamisnormi või materiaalõigusnormi, mis käsitleb kontrolli esemeks olevat maksu, ja ilma et majandusaastate deklaratsiooni alusel võlgnetavat maksuosa oleks muudetud – oma hinnangut põhjendamata maksuvahe, mis tuleb maksumaksjal tasuda, ainuüksi põhjusel, et maksumaksja ei koostanud oma deklaratsiooni liikmesriigi raamatupidamisseaduses sätestatud raamatupidamispõhimõtete hulgast kahte maksupõhimõtet arvesse võttes, nagu nõuab maksuhaldur, vaid koostas selle oma kaalutlusruumi kasutades teiste põhimõtete alusel, mis kehtivad maksumaksja arvates tema majandustegevuse suhtes?

2.

Kas direktiivi 78/660/EMÜ (1) (neljas direktiiv) artikli 2 lõiget 3 ja artiklit 31 võib harta artiklis 47 tunnustatud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ning liidu õiguse üldpõhimõtetena sätestatud õiguskindluse, proportsionaalsuse ja õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõtteid silmas pidades tõlgendada nii, et kui maksuhaldur asendab majandustegevuse korral, mis toimub mitmel majandusaastal, maksumaksja valitud raamatupidamispõhimõtted teiste raamatupidamispõhimõtetega ning teeb sellest tulenevalt muudatuse raamatupidamiskandesse, mis mõjutab ka eelneva ja järgneva aasta maksudeklaratsioone, peab ta laiendama oma maksukontrolli ka nendele majandusaastatele, millal toimus majandustegevus ja mida maksuhalduri järeldused maksukontrolli vaatlusaluse perioodi kohta seega samuti puudutavad? Kas maksuhaldur peab maksumaksja deklaratsiooni suhtes järelkontrolli tegemisel võtma vaatlusalusel majandusaastal arvesse raamatupidamiskirjeid, mida on muudetud eelneva aasta kohta esitatud täiendava deklaratsiooniga, mille tulemusel maksumaksja on teinud enammakse, kuna ta on maksnud maksu enne maksetähtpäeva, või kas selline toimimisviis, mille alusel maksuhaldur tuvastab maksumaksja puhul maksuvõla, kuigi on tehtud enammakse, on nimetatud põhimõtetega ja harta artiklis 54 sätestatud õiguse kuritarvitamise keeluga kooskõlas?

3.

Kas on proportsionaalne karistada niisuguse arvestusmeetodi valimist, mis osutub valeks, sellega, et tuvastatakse maksuvahe, mis kvalifitseeritakse maksuvõlaks, võttes lisaks arvesse, et määratakse trahv – isegi kui see on ainult 10 % summas – ja viivis, kui vaidlusalune maks on makstud enne maksetähtpäeva ja see on olnud kogu menetluse jooksul kuni lõpuni kaebaja maksuarvelduskontol enammakse, nii et maksuhalduril ei ole tulusid saamata jäänud, ja ei ole mingeid kaudseid tõendeid kuritarvitusest?

4.

Kas õiguspärase ootuse (kaitse) põhimõtet võib tõlgendada nii, et selle objektiivne alus, s.o maksumaksja ootus tema raamatupidamiskäsitluse suhtes, on põhjendatud, kui maksuhaldur on varem teinud maksumaksja juures kontrolle, mille käigus ta on hinnanud – ehkki ei ole seda konkreetselt tuvastanud või see järeldub vaikimisi tema toimimisviisist –, et tõendavate dokumentide, raamatupidamise ja registrite esitamine ja pidamine on nõuetele vastav, või võib maksumaksja tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele ainult siis, kui maksuhaldur kontrollib tagantjärele tema maksudeklaratsioone, mille aruandeperioodid on suletud, laiendades kontrolli igat liiki maksudele, ning teeb maksumaksja raamatupidamistava kohta sõnaselgelt soodsa otsuse? Kas maksuhaldur toimib kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetega, kui ta oma hilisemates otsustes omistab raamatupidamiseeskirjade eiramistele õiguslikke ja maksualaseid tagajärgi, nii et ta – väites, et varasem maksukontroll oli formaalne või mittetäielik või et ta ei ole sõnaselgelt avaldatud soodsat seisukohta – ei tunnista, et kaebajal oli põhjendatud ootus, et tema varasem raamatupidamistava oli õige?

(1)  Nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljas direktiiv 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT 1978, L 222, lk 11; ELT eriväljaanne 17/01, lk 21).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Szczecinie (Poola) 6. augustil 2020 – A.M. versus Dyrektor Z. Oddziału Regionalnego Agencji Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa

(Kohtuasi C-373/20)

(2020/C 423/26)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Wojewódzki Sąd Administracyjny w Szczecinie

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: A.M.

Vastustaja: Dyrektor Z. Oddziału Regionalnego Agencji Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa

Eelotsuse küsimused

Kas on õige komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1120/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) III jaotises sätestatud ühtse otsetoetuste kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (1), artikli 2 punktis c sisalduvale mõistele „püsikarjamaa“ riigiasutuste antud tõlgendus, mille kohaselt perioodilist erikaitsevööndis (Natura 2000 ala; Ińsko maastikupark) paiknevate niitude ja karjamaade looduslikku üleujutust ja uputust põhjustab nn külvikorra rakendamine nendel maadel ja seetõttu katkeb selle külvikorra mitterakendamise viieaastane (või pikem) periood, ja lõpptulemusena on see aluseks ka põllumajanduse keskkonnatoetuse äravõtmisele põllumajandustootjalt või sellise toetuse maksmise piiramisele ning toob samuti kaasa täiendavad finantstagajärjed seoses põllumajanduse keskkonnaprogrammi viieaastase rakendusperioodi kulgemise katkestamisega?

(1)  ELT 2009, L 316, lk 1

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 12. augustil 2020 – BQ versus Deutsche Lufthansa AG

(Kohtuasi C-380/20)

(2020/C 423/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Hageja: BQ

Kostja: Deutsche Lufthansa AG

Eelotsuse küsimused

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 12. augustil 2020 – VR versus Deutsche Lufthansa AG

(Kohtuasi C-381/20)

(2020/C 423/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Hageja: VR

Kostja: Deutsche Lufthansa AG

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 12. augustil 2020 – AL versus Deutsche Lufthansa AG

(Kohtuasi C-382/20)

(2020/C 423/29)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Hageja: AL

Kostja: Deutsche Lufthansa AG

Eelotsuse küsimused

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 12. augustil 2020 – LK versus Deutsche Lufthansa AG

(Kohtuasi C-383/20)

(2020/C 423/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Hageja: LK

Kostja: Deutsche Lufthansa AG

Eelotsuse küsimused

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 12. augustil 2020 – DP versus Deutsche Lufthansa AG

(Kohtuasi C-384/20)

(2020/C 423/31)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Hageja: DP

Kostja: Deutsche Lufthansa AG

Eelotsuse küsimused

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 49 de Barcelona (Hispaania) 12. augustil 2020 – EL, TP versus Caixabank SA

(Kohtuasi C-385/20)

(2020/C 423/32)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia no 49 de Barcelona

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: EL, TP

Kostja: Caixabank SA

Eelotsuse küsimused

1.

Kas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Ley de Enjuiciamiento Civil, edaspidi „LEC“) artikli 251, artikli 394 lõike 3 ja artikli 411 kohtulik tõlgendus, mis on antud 1. oktoobri 2019. aasta dekreediga ja mille kohaselt samastatakse hagihind kohtuasja majandusliku huviga ja mis seega vähendab tasu, mida tarbija maksis oma advokaadile kindla summa alusel (18 000 eurot), mis on seadusega kindlaks määratud üksnes summa puhul, mille suurust ei saa kindlaks määrata, ja mitte kindlaksmääramata summa puhul, on vastuolus direktiivi (1) artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1, kuna tarbijale ei saa taastada faktilist ja õiguslikku olukorda, milles ta oleks, kui nimetatud lepingutingimust ei oleks olnud, vaatamata sellele, et kohus on tarbija kasuks teinud otsuse, milles tunnistati lepingutingimus ebaõiglaseks, ja kuna ei kõrvaldata kulude piiramisega seotud ebamõistlikku menetlusnõuet, mis tagaks tarbijale tema õiguste kasutamiseks sobivamad ja tõhusamad vahendid.

2.

Kas LEC artikli 394 lõige 3 on iseenesest vastuolus direktiivi artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1 ning muudab selle direktiiviga tarbijatele antud õiguste kohtuliku kasutamise võimatuks või ülemäära raskeks, kuna selle artikliga tarbijale kehtestatud piirang, mis seisneb selles, et tarbija peab kandma osa oma kohtukuludest, tähendab, et ei saa taastada faktilist ja õiguslikku olukorda, milles tarbija oleks, kui sellist lepingutingimust ei oleks olnud, vaatamata sellele, et kohus on tarbija kasuks teinud otsuse, milles tunnistati see lepingutingimus ebaõiglaseks, ja kuna ei kõrvaldata kulude piiramisega seotud ebamõistlikku menetlusnõuet, mis tagaks tarbijale tema õiguste kasutamiseks sobivamad ja tõhusamad vahendid.

(1)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 2 de Vigo (Hispaania) 14. augustil 2020 – CJ versus Tesorería General de la Seguridad Social

(Kohtuasi C-389/20)

(2020/C 423/33)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 2 de Vigo

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: CJ

Vastustaja: Tesorería General de la Seguridad Social

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas) (1) artikli 4 lõiget 1 võrdse kohtlemise kohta, mis takistab igasugust otsest või kaudset soolist diskrimineerimist sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustuses, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes artikli 5 punkti b (2), milles on sätestatud samasugune otsese või kaudse soolise diskrimineerimise keeld sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise ja nendes kindlustuse saamise tingimuste ning samuti sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustuse ja nende maksete suuruse arvutamise osas, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu üldise sotsiaalkindlustusseaduse (LGSS) [Ley General de la Seguridad Social] artikli 251 punkt d, [milles on sätestatud:] „d) Koduabilistele ette nähtud eriskeemiga tagatud kaitse ei hõlma töötuskindlustuse kaitset.“?

2.

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas eespool viidatud õigusnormi tuleb käsitada vastavalt Euroopa Parlamendi 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1 punktidele e ja/või k keelatud diskrimineerimise näitena, kuna kõnealuse õigusnormi, LGSSi artikli 251 punkti d adressaadid on peaaegu eranditult naised?

(1)  EÜT 1979, L 6, lk 24; ELT eriväljaanne 05/01, lk 215.

(2)  ELT 2006, L 204, lk 23.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Warszawy-Mokotowa w Warszawie (Poola) 12. augustil 2020 – Euroopa Kemikaaliamet versus Miejskie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej

(Kohtuasi C-392/20)

(2020/C 423/34)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy dla Warszawy-Mokotowa w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Taotluse esitaja: Euroopa Kemikaaliamet

Kohtuametniku määruse peale kaebuse esitanud võlgnik: Miejskie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 299 tuleb tõlgendada nii, et seda tuleb kohaldada ainult nõukogu, komisjoni või Euroopa Keskpanga otsuste suhtes või ka Euroopa Kemikaaliameti otsuste suhtes, mis käsitlevad täiendava haldustasu määramist?

2.

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 299, mis sätestab, et täitekorraldus väljastatakse ilma igasuguse muu kontrollita peale autentsuse kontrolli, tuleks mõista nii, et liikmesriigi kohtul ei ole täitekorralduse väljastamise üle otsustamisel ja riigisisese tsiviilkohtumenetluse sätete kohaldamisel õigust uurida, kas nõue, mida täitedokument käsitleb, on aegunud?

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/24

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Krakowa-Śródmieścia w Krakowie (Poola) 18. augustil 2020 – T.B., D. sp. z. o. o. versus G. I. A/S

(Kohtuasi C-393/20)

(2020/C 423/35)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy dla Krakowa-Śródmieścia w Krakowie

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: T.B., D. sp. z. o. o.

Kostja: G. I. A/S

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) artikli 13 lõiget 2 koostoimes sama määruse artikli 11 lõike 1 alapunktiga b tuleb tõlgendada nii, et sellele võib tugineda isik, kes vastutasuks teenuste eest, mida ta osutas liiklusõnnetuses otseselt kahjustatud isikule seoses tekkinud kahjuga, on omandanud kahju hüvitamise nõude, kuid ei tegele majandus- või kutsetegevuse raames kindlustushüvitise sissenõudmisega kindlustusandjatelt, ja kes on esitanud oma asukohajärgsele kohtule hagi liiklusõnnetuse põhjustanud isiku tsiviilvastutuskindlustuse andja vastu, kelle asukoht on teises liikmesriigis?

2.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 7 punkti 2 või artiklit 12 tuleb tõlgendada nii, et sellele võib tugineda isik, kes omandas liiklusõnnetuses kahjustatud isikult nõude loovutamise lepingu alusel õiguse esitada tsiviilvastutusnõue selle liikmesriigi kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum toimus, liiklusõnnetuse põhjustanud isiku tsiviilvastutuskindlustuse andja vastu, kelle asukoht on muus liikmesriigis kui see liikmesriik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud?

(1)  ELT 2012, L 351, lk 1.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/24

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria (Ungari) 30. juulil 2020 – CHEP Equipment Pooling NV versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

(Kohtuasi C-396/20)

(2020/C 423/36)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kúria

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: CHEP Equipment Pooling NV

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis, (1) artikli 20 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tagastamisliikmesriik võib isegi ilmsete erinevuste korral maksukohustuslase kahjuks tagastamistaotluses ja arvel märgitud arvandmetes, ilma et oleks tekkinud küsimust mahaarvamisõiguse kohta, asuda seisukohale, et ei ole vaja taotleda lisateavet ja et ta on kätte saanud kogu vajaliku teabe, mille alusel teha otsus tagastamistaotluse kohta?

(1)  ELT 2008, L 44, lk 23.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Köln (Saksamaa) 28. augustil 2020 – Phantasialand versus Finanzamt Brühl

(Kohtuasi C-406/20)

(2020/C 423/37)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Phantasialand

Vastustaja: Finanzamt Brühl

Eelotsuse küsimused

1.

Kas tõsiasja, et direktiivi 2006/112/EÜ (1) III lisa punktis 7 koostoimes artikli 98 lõikega 2 on nimetatud nii laadad kui ka lõbustuspargid, saab kasutada argumendina, mis toetab järeldust, et lubatav on vahetegemine ja teemapargi (Freizeitpark) maksustamine hariliku maksumääraga, olgugi et nimetus „lõbustuspark“ hõlmab nii paikseid atraktsioone pakkuvate ettevõtjate tegevust kui ka teisaldatavaid atraktsioone pakkuvate ettevõtjate tegevust?

2.

Kas Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt võib erinevate teenuste kontekstist tuleneda nende sarnasuse puudumine, on kohaldatav teisaldatavaid atraktsioone pakkuvate ettevõtjate teenustele ja teemaparkide kujul paikseid atraktsioone pakkuvate ettevõtjate teenustele?

3.

Juhul kui vastus teisele eelotsuse küsimusele on eitav: Kas „keskmise tarbija seisukoht“, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt on käibemaksu neutraalsuse põhimõtte oluline element, on „mõtteline konstruktsioon“, mida ei saa tõendada eksperdiarvamuse abil?

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de La Coruña (Hispaania) 2. septembril 2020 – Banco Santander, S.A. versus J.A.C. ja M.C.P.R.

(Kohtuasi C-410/20)

(2020/C 423/38)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de La Coruña

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Banco Santander, S.A.

Vastustajad: J.A.C. ja M.C.P.R.

Eelotsuse küsimused

1.

Kui finantsasutuse kriisilahendusmenetluse raames tühistatakse kõik aktsiad, milleks kapital jagunes, siis kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL (1) artikli 34 lõike 1 punkti a, artikli 53 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 60 lõike 2 punkte b ja e tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, et isikud, kes omandasid oma aktsiad mõni kuu enne kriisilahendusmenetluse algatamist märkimiseks avaliku pakkumise teel kapitali suurendamise korral, võivad esitada emitendi vastu või hiljem ühendamise teel toimunud ühinemise tulemusel loodud asutuse vastu kahju hüvitamise nõudeid või samaväärse mõjuga nõudeid, mis põhinevad sellel, et emissiooniprospektis antud teave oli puudulik?

2.

Kas samal juhul, mille kohta on esitatud eelmine küsimus, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktiga a, artikli 53 lõikega 3 ja artikli 60 lõike 2 punktiga b vastuolus see, kui emitenti või tema õigusjärglast kohustatakse aktsiate märkimise lepingu tagasiulatuvalt (ex tunc) kehtetuks tunnistamise tagajärjel pärast asutuse suhtes kriisilahendusmenetluse lõpetamist esitatud nõuete alusel kohtus tagastama märgitud aktsiate eest tasutud summa koos intressidega?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik (ELT 2014, L 173, lk 190).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/26

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Bremen (Saksamaa) 2. septembril 2020 – S versus Familienkasse Niedersachsen-Bremen der Bundesagentur für Arbeit

(Kohtuasi C-411/20)

(2020/C 423/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Bremen

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: S

Vastustaja: Familienkasse Niedersachsen-Bremen der Bundesagentur für Arbeit

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2004/38/EÜ (1) artiklit 24 ja määruse (EÜ) nr 883/2004 (2) artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt ei ole teise liikmesriigi kodanikul, kellel on selle liikmesriigi territooriumil alaline elukoht või harilik viibimiskoht, ning kes ei tõenda, et ta saab riigisisest tulu põllu- ja metsamajandusest, ettevõtlusest, tööst füüsilisest isikust ettevõtjana või palgatööst, õigust saada kolme esimese kuu eest alates alalisse elukohta või harilikku viibimiskohta elama asumisest perehüvitisi määruse nr 883/2004 (EÜ) artikli 3 lõike 1 punkti j tähenduses koostoimes määruse nr 883/2004 (EÜ) artikli 1 punktiga z, samas kui samasuguses olukorras oleval asjaomase liikmesriigi kodanikul on õigus saada perehüvitisi määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 3 lõike 1 punkti j tähenduses koostoimes artikli 1 punktiga z ilma, et ta tõendaks põllu- ja metsamajandusest, ettevõtlusest, tööst füüsilisest isikust ettevõtjana või palgatööst saadava riigisisese tulu olemasolu?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 77, ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/27

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Hamburg (Saksamaa) 7. septembril 2020 – Gräfendorfer Geflügel- und Tiefkühlfeinkost Produktions GmbH versus Hauptzollamt Hamburg

(Kohtuasi C-415/20)

(2020/C 423/40)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Gräfendorfer Geflügel- und Tiefkühlfeinkost Produktions GmbH

Vastustaja: Hauptzollamt Hamburg

Eelotsuse küsimused

1.

Kas liidu õigusest tulenevalt on liikmesriigil kohustus maksta liidu õigust rikkudes sissenõutud maksude tagastamisel lisaks intresse ka juhtudel, kui tagastamise alus ei ole Euroopa Liidu Kohtus tuvastatud liidu õiguse rikkumine, vaid Euroopa Kohtu antud tõlgendus kombineeritud nomenklatuuri (alam-) rubriigi kohta?

2.

Kas Euroopa Liidu Kohtu loodud liidu õiguse intressinõuete põhimõtted on ülekantavad ka eksporditoetuste maksmisele, millest liikmesriigi ametiasutus keeldus liidu õigust rikkudes?

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/27

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Judicial da Comarca de Braga, Juízo do Trabalho de Barcelos (Portugal) 10. septembril 2020 – GD, ES versus Luso Temp – Empresa de Trabalho Temporário, S.A.

(Kohtuasi C-426/20)

(2020/C 423/41)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Judicial da Comarca de Braga, Juízo do Trabalho de Barcelos

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: GD, ES

Kostja: Luso Temp – Empresa de Trabalho Temporário, S.A.

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/104/EÜ renditöö kohta (1) artikli 3 lõike 1 punktiga f ja artikli 5 lõikega 1 on vastuolus niisugune norm, nagu on sätestatud tööseadustiku (mis on heaks kiidetud 12. veebruari 2009. aasta seadusega nr 7/2009) artikli 185 lõikes 6, mille kohaselt on renditöötajal igal juhul õigus palgalisele puhkusele ja erakorralisele puhkusetasule ainult proportsionaalselt kasutajaettevõtjas töötatud ajaga, isegi kui tema töösuhe algab ühel kalendriaastal ja lõpeb kahe või enama kalendriaasta möödumisel sellest kuupäevast, samas kui kasutajaettevõtja poolt otse tööle võetud töötajale, kes töötab samal ajavahemikul samal töökohal, kohaldatakse üldist puhkusekorda, mis tagab talle pikema tasustatud puhkuse ja suurema erakorralise puhkusetasu, kuna need ei ole proportsionaalsed töötatud ajaga?

(1)  ELT 2008, L 327, lk 9.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/28

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Valenciana (Hispaania) 16. septembril 2020 – Asociación Estatal de Entidades de Servicios de Atención a Domicilio (ASADE) versus Consejería de Igualdad y Políticas Inclusivas

(Kohtuasi C-436/20)

(2020/C 423/42)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Valenciana

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Asociación Estatal de Entidades de Servicios de Atención a Domicilio (ASADE)

Vastustaja: Consejería de Igualdad y Políticas Inclusivas

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 49 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL (1) artikleid 76 ja 77 (koostoimes artikliga 74 ja lisaga 14) tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega on avaliku sektori hankijatel lubatud sõlmida kokkuleppeid eraõiguslike mittetulundusasutustega – mitte ainult vabatahtlike ühendustega – isikutele igat laadi sotsiaalteenuste osutamiseks kulude hüvitamise eest, kasutamata riigihangete direktiivis ette nähtud menetlusi, olenemata hinnangulisest maksumusest; lihtsalt seeläbi, et nimetatud kokkulepped on eelnevalt kvalifitseeritud kokkulepeteks, mis ei ole lepingulised?

2.

Kui vastus on eitav ja see on järelikult võimalik, siis kas ELTL artiklit 49 ning riigihangete direktiivi artikleid 76 ja 77 (koostoimes artikliga 74 ja lisaga 14) tuleb tõlgendada nii, et nendega on avaliku sektori hankijatel lubatud sõlmida kokkuleppeid eraõiguslike mittetulundusasutustega (mitte ainult vabatahtlike organisatsioonidega) isikutele igat laadi sotsiaalteenuste osutamiseks kulude hüvitamise eest, kasutamata direktiivis ette nähtud menetlusi, olenemata hinnangulisest maksumusest, lihtsalt seeläbi, et nimetatud kokkulepped kvalifitseeritakse kokkulepeteks, mis ei ole lepingulised, kui nimetatud riigisisestes õigusnormides ei ole lisaks sõnaselgelt kehtestatud selle direktiivi artiklis 77 ette nähtud nõudeid, vaid on viidatud edasistele rakenduseeskirjadele, lisamata sõnaselgelt nende juhiste hulka, mida tuleb nendes rakenduseeskirjades järgida, et need peavad sõnaselgelt kehtestama nimetatud direktiivi artiklis 77 ette nähtud nõuded?

3.

Kui vastus on samuti eitav ja see on järelikult võimalik, siis kas ELTL artikleid 49 ja 56, riigihangete direktiivi artikleid 76 ja 77 (koostoimes artikliga 74 ja XIV lisaga) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 123/2006/EÜ teenuste kohta siseturul (2) artikli 15 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on avaliku sektori hankijatel lubatud mittetulundusasutuse (mitte ainult vabatahtlike ühenduste) valimiseks, kellega sõlmida kokkulepet isikutele igat liiki sotsiaalteenuste osutamiseks – lisaks selle direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis j loetletud teenustele –, näha valikukriteeriumide hulgas ette, et asutus peab asuma selles kohas, kus hakatakse teenust osutama?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).

(2)  ELT L 376, lk 36.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/29

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio de Stato (Itaalia) 23. septembril 2020 – PJ versus Agenzia delle dogane e dei monopoli – Ufficio dei monopoli per la Toscana, Ministero dell’Economia e delle Finanze

(Kohtuasi C-452/20)

(2020/C 423/43)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio de Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellant: PJ

Vastustajad: Agenzia delle dogane e dei monopoli – Ufficio dei monopoli per la Toscana, Ministero dell’Economia e delle Finanze

Eelotsuse küsimus

Kas kuninga 24. detsembri 1934. aasta dekreedi nr 2316 (r.d. 24 dicembre 1934, n. 2316) artikli 25 lõige 2, mis on asendatud 2016. aasta seadusandliku dekreedi nr 6, mis käsitleb direktiivi 2014/40/EL (1) tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ ülevõtmist (d.lgs. n. 6 del 2016 „Recepimento della direttiva 2014/40/UE sul ravvicinamento delle disposizioni legislative, regolamentari e amministrative degli Stati membri relative alla lavorazione, alla presentazione e alla vendita dei prodotti del tabacco e dei prodotti correlati e che abroga la direttiva 2001/37/CE“), artikli 24 lõikega 3 – rikub osas, milles see näeb ette, et „[i]gaühte, kes müüb nooremale kui kaheksateistaastasele isikule tubakatooteid või elektroonilisi sigarette või nende täitekapsleid, mis sisaldavad nikotiini, või uue põlvkonna tubakatooteid, või varustab teda nendega, karistatakse rahalise halduskaristusega 500–3 000 eurot ja tegevusloa peatamisega 15 päevaks – liidu õiguse proportsionaalsuse põhimõtet ja ettevaatusprintsiipi, mis tulenevad ELL artiklist 5, direktiivi 2014/40 artikli 23 lõikest 3 ja sama direktiivi põhjendustest 21 ja 60, kuna nendega antakse esimus ettevaatusprintsiibile, ilma et selle toimet leevendataks proportsionaalsuse põhimõttega, ja piiratakse seetõttu ebaproportsionaalselt ettevõtjate huve tervise kaitse õiguse hüvanguks, jättes sel viisil tagamata õige tasakaalu erinevate põhiõiguste vahel, seda enam, et tegemist on karistusega, mis direktiivi põhjendust 8 rikkudes ei aita tõhusalt saavutada eesmärki vähendada suitsetamise levikut noorte hulgas?

(1)  ELT 2014, L 127, lk 1.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/29

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 30. septembril 2020 – Lombard Pénzügyi és Lízing Zrt. versus PN

(Kohtuasi C-472/20)

(2020/C 423/44)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Lombard Pénzügyi és Lízing Zrt.

Vastustaja: PN

Eelotsuse küsimused

1.

Kui ebaõiglane lepingutingimus on seotud lepingu põhiobjektiga (teave vahetuskursi kohta ei olnud kooskõlas), mille tagajärjel ei saa leping kehtida ja poolte vahel ei ole kokkulepet, siis kas direktiivi 93/13 (1) täielik mõju on tagatud sellega, et liikmesriigi õiguses dispositiivse normi puudumisel annab juhised lepingu kehtivaks või jõus olevaks tunnistamiseks kõrgemalseisva kohtu seisukoht, mis ei ole madalama astme kohtutele siduv?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas juhul, kui leping ei saa kehtida ebaõiglase lepingutingimuse tõttu, mis on seotud lepingu põhiobjektiga, kui poolte vahel ei ole kokkulepet ning kui eespool nimetatud seisukohta ei saa kohaldada, esineb võimalusi esialgse olukorra taastamiseks?

3.

Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas juhul, kui on esitatud hagi, milles palutakse tuvastada (seda) tüüpi lepingutega seoses lepingu põhiobjektiga seotud tühisus, võib seadusega kehtestada nõude, et tarbija peab koos selle hagiga esitama ka hagi lepingu kehtivuse või jõus olemise tuvastamiseks?

4.

Kui vastus teisele küsimusele on eitav, siis kas juhul, kui esialgset olukorda ei ole võimalik taastada, võib selleks, et tagada tasakaal lepinguosaliste vahel, tunnistada lepingud kehtivaks või jõus olevaks tagantjärele seadusandlikul teel?

(1)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/30

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vrhovni sud Republike Hrvatske (Horvaatia) 30. septembril 2020 – I. D. versus Z. b. d.d., Z.

(Kohtuasi C-474/20)

(2020/C 423/45)

Kohtumenetluse keel: horvaatia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vrhovni sud Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi kõrgeim kohus)

Põhikohtuasja pooled

Teistmisavalduse esitaja: I. D.

Vastustaja: Z. b. d.d., Z.

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes tuleb tõlgendada (1) nii, et selle sätteid kohaldatakse laenulepingu suhtes, mis on sõlmitud enne Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga ja mis on kujundatud pärast Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga ümber seaduse alusel, mille Horvaatia Vabariik võttis vastu pärast ühinemist Euroopa Liiduga, ja kas teisele küsimusele vastamine kuulub seega Euroopa Kohtu pädevusse?

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, tekib järgmiselt sõnastatud teine küsimus:

2.

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 tuleks tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusakt, näiteks põhikohtuasjas käsitletav eriseadus – ümberarvestusseadus (ZID ZPK 2015 – Zakon o konverziji), mis esiteks, imperatiivse sätte alusel, kohustab teenusepakkujat pakkuma tarbijale selles seaduses sätestatud viisil laenulepingu lisa sõlmimist, asendades lepingu üksikud tingimused, mille tühisus on seaduse jõustumise päeval (intressimäära ühepoolset muutmist puudutav tingimus) või hiljem (CHF (Šveitsi frangiga) seotud valuutaklauslit puudutav tingimus) kohtuotsusega tuvastatud, kehtivate lepingutingimustega, nagu oleksid lepingu lisas olevad tingimused poolte vahel algusest peale kehtinud, tagades seeläbi lepingu kehtivuse, ja teiseks näeb ette, et selle tarbija, kes nõustus vabatahtlikult lepingu lisa sõlmima, ebaõiglaste lepingutingimuste alusel tehtud maksed arvatakse kehtiva lepingu lisa tingimustest tulenevate kohustuste täitmise katteks, võimaliku enammakse haldamise või tarbijale maksete tagasimaksmise kokkuleppe teel, kui enammakse ületab uue tagasimaksegraafiku kohase vastavate osamaksete summa ning ülaltoodut tehakse selles seaduses sätestatud viisil?

(1)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/31

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Barcelona (Hispaania) 6. oktoobril 2020 – M P A versus LC D N M T

(Kohtuasi C-501/20)

(2020/C 423/46)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Barcelona

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: M P A

Vastustaja: LC D N M T

Eelotsuse küsimused

1.

Kuidas tuleb tõlgendada määruse nr 2201/2003 (1) artiklis 3 ja määruse nr 4/2009 artiklis 3 sätestatud mõistet „alaline elukoht“ liikmesriigi kodanikest isikute puhul, kes elavad kolmandas riigis oma tööülesannete tõttu, mida nad täidavad Euroopa Liidu lepinguliste töötajatena, ja kes on kolmandas riigis Euroopa Liidu diplomaatiliste töötajate staatuses, kui nende elamine selles riigis on seotud nende ülesannete täitmisega, mida nad täidavad liidu jaoks?

2.

Kui määruse nr 2201/2003 artikli 3 ja määruse nr 4/2009 (2) artikli 3 tähenduses sõltub abikaasade alalise elukoha kindlaksmääramine nende kui Euroopa Liidu lepinguliste töötajate staatusest kolmandas riigis, siis kuidas mõjutab see alaealiste laste alalise elukoha kindlaksmääramist vastavalt määruse nr 2201/2003 artiklile 8?

3.

Kas juhul, kui leitakse, et laste alaline elukoht ei ole kolmandas riigis, võib alalise elukoha kindlaksmääramiseks vastavalt määruse nr 2201/2003 artiklile 8 võtta arvesse ema kodakondsuse seost, elukohta Hispaanias enne abielu sõlmimist, alaealiste laste Hispaania kodakondsust ja asjaolu, et lapsed on sündinud Hispaanias?

4.

Kui tuvastatakse, et vanemate ja laste alaline elukoht ei ole liikmesriigis, võttes arvesse asjaolu, et vastavalt määrusele nr 2201/2003 ei ole nõudeid lahendama pädev ükski teine liikmesriik, siis kas asjaolu, et kostja on liikmesriigi kodanik, takistab määruse nr 2201/2003 artiklites 7 ja 14 ette nähtud täiendava sätte kohaldamist?

5.

Kuidas tuleb – juhul kui määratakse kindlaks, et laste elatise kindlaksmääramise seisukohast ei ole vanemate ja laste alaline elukoht liikmesriigis – tõlgendada määruse nr 4/2009 artikli 7 forum necessitatis’t ja eelkõige, millised eeltingimused on vajalikud selleks, et asuda seisukohale, et menetlust ei saa mõistlikult algatada või läbi viia või see osutub võimatuks kolmandas riigis, millega on kohtuvaidlusel tihe seos (käesoleval juhul Togo)? Kas on vaja, et pool tõendaks, et ta on selles liikmesriigis algatanud või püüdnud algatada menetlust, aga negatiivse tulemusega, ning kas liikmesriigiga piisava seotuse jaoks piisab ühe vaidluse poole kodakondsusest?

6.

Kas sellisel juhul nagu käesolev, kui abikaasadel on tugev side liikmesriikidega (kodakondsus, varasem elukoht), on põhiõiguste harta artikliga 47 vastuolus, kui ükski liikmesriik ei ole määruste sätete kohaselt pädev?

(1)  Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (EÜT 2003, L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243).

(2)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT 2009, L 7, lk 1).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/32

Euroopa Komisjoni 6. novembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas laiendatud koda) 23. septembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-411/17: Landesbank Baden-Württemberg versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi C-584/20 P)

(2020/C 423/47)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou, A. Nijenhuis, A. Steiblytė, V. Di Bucci)

Teised menetlusosalised: Landesbank Baden-Württemberg, Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Apellandi nõuded

Apellant palub

—

tühistada Üldkohtu otsus;

—

mõista kohtukulud välja vastustajalt apellatsioonimenetluses.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et vaidlustatud kohtuotsus, millega Üldkohus tühistas Landesbank Baden-Württembergi puudutavas osas Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) 11. aprilli 2017. aasta täitevistungil tehtud otsuse ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2017. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2017/05) (vaidlusalune otsus), tuleb järgmistel põhjustel tühistada:

Esiteks on vaidlusaluse otsuse lisa kvalifitseerimine väär osas, milles Üldkohus leiab, et see lisa „ei ole [selle otsusega] lahutamatult seotud“. Sellega on moonutatud faktilisi asjaolusid. Lisaks rikkus Üldkohus sellega seoses võistleva menetluse põhimõtet ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu kaitseõigusi. Vaidlusaluse otsuse lisa on selle otsuse lahutamatu osa. Kõnealune lisa esitati SRB täitevistungile koos otsuse tekstiga elektrooniliselt ja viimati nimetatu kiitis selle heaks. Otsuse omakäelist allkirja kandval kaaskirjal oli nimetatud lisa märgitud sama koondnumbriga. Üldkohus jättis selle tähelepanuta ja ei andnud Ühtsele Kriisilahendusnõukogule võimalust tõendada kahe dokumendi seotust, kuigi tegemist oli Üldkohtu poolt omal algatusel tõstatatud õigusliku puudusega.

Teiseks luges Üldkohus delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (1) peale esimeses kohtuastmes esitatud õigusvastasuse vastuväite vääralt ja ilma põhjenduseta lubatavaks. Üldkohus jättis tähelepanuta, et delegeeritud määruse väidetav õigusvastasus tuleneb määrusest (EL) nr 806/2014 (2) ja direktiivist 2014/59 (3). Kuna kahe viimati nimetatud õigusakti õiguspärasust ei olnud vaidlustatud, siis ei oleks tohtinud Üldkohus kontrollida delegeeritud määruse õigusvastasust, kuivõrd delegeeritud määrus põhineb kahel hierarhias kõrgemal asetseval õigusaktil. Üldkohus ei selgitanud ka seda, mil määral tulenevad delegeeritud määruses tuvastatud õiguslikud puudused kõrgemal asetsevatest õigusaktidest.

Kolmandaks tõlgendas Üldkohus vääralt määruse nr 806/2014 artikli 69 lõiget 1 ja artikli 70 lõiget 2 seoses sihttaseme ja aastase põhisummaga. Üldkohus lähtus sellest, et sihttasemest ja aastasest põhisummast võib minna üle või jääda allapoole. Seejuures ei märganud aga Üldkohus, et sellisel asutusel nagu Ühtsel Kriisilahendusnõukogul ei saa olla volitust selliste summade kindlaksmääramiseks. Kindla võrdlussummaga kaasneb vajadus koormuse proportsionaalseks jagamiseks kõigi maksmiseks kohustatute vahel.

Neljandaks käsitas Üldkohus delegeeritud määrust, nimelt selle artikleid 4–7, artiklit 9 ja I lisa vääralt kui „vastastikku sõltuvaid“ ning seejuures kvalifitseeris ta osamaksete riskiprofiiliga korrigeerimist ebaõigesti. Üldkohus tugines oma osamaksete „vastastikkuse sõltuvuse“ teesis individuaalsete osamaksete korrigeerimisele riskiprofiiliga, mis on osamakseid tasuma kohustatud asutustel. See korrigeerimine on siiski üksikute asutuste nende konkurentidega võrdlemise tulemus; seda ei või aga segi ajada „vastastikuse sõltuvusega“.

Viiendaks laiendas Üldkohus vääralt Euroopa Komisjonil ELTL artikli 296 kohaselt olevat põhjendamiskohustust. Üldkohus kritiseeris delegeeritud määruse mitut normi koos käsitledes, et osamaksete arvutamise meetod on läbipaistmatu, mööndes samas, et konkureerivate asutuste andmed on konfidentsiaalsed. Apellandi arvates peaks aga piisama sellest, et konkreetses otsuses selgitatakse kohaldatavat meetodit, selle mõtet ja ulatust, nii et iga osamaksete tasumiseks kohustatud asutus saab seostada neid teda puudutavate oluliste andmetega. Tema arvukate konkurentide andmed on selles osas ebaolulised. Kohtupraktikas on mitu näidet, kus säilitatakse konkureerivate isikute andmete konfidentsiaalsus, ilma et asjaomaseid norme peetaks ebasobivaks. Lõpuks ei kasutanud Üldkohus võimalust kohaldada enda menetluseeskirju konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu kohta.

(1)  Euroopa Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/33

Euroopa Kohtu presidendi 5. oktoobri 2020. aasta määrus (Verwaltungsgericht Köln eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Interseroh Dienstleistungs GmbH versus Land Nordrhein-Westfalen

(Kohtuasi C-353/19) (1)

(2020/C 423/48)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 255, 29.7.2019.

Üldkohus

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/34

Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus – Laboratorios Ern versus EUIPO – SBS Bilimsel Bio Çözümler (apiheal)

(Kohtuasi T-51/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi apiheal taotlus - Varasem riigisisene sõnamärk APIRETAL - Suhtelised keeldumispõhjused - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Kaupade sarnasuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Maine kahjustamise puudumine - Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 5 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõige 5)

(2020/C 423/49)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Laboratorios Ern, SA (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat S. Correa Rodríguez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: S. Palmero Cabezas ja H. O’Neill)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: SBS Bilimsel Bio Çözümler Sanayi Ve Ticaret AŞ (Istambul, Türgi) (esindaja: advokaat M. López Camba)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 19. novembri 2018. aasta otsuse (asi R 1725/2017-4) peale, mis käsitleb Laboratorios Ern-i ja SBS Bilimsel Bio Çözümler Sanayi Ve Ticareti vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Laboratorios Ern, SA-lt.

(1)  ELT C 103, 18.3.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/34

Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus – SBS Bilimsel Bio Çözümler versus EUIPO – Laboratorios Ern (apiheal)

(Kohtuasi T-53/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi apiheal taotlus - Varasem rahvusvaheline sõnamärk APIRETAL - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Tähiste sarnasuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2020/C 423/50)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: SBS Bilimsel Bio Çözümler Sanayi Ve Ticaret AŞ (Istambul, Türgi) (esindaja: advokaat M. López Camba)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: S. Palmero Cabezas ja H. O’Neill)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Laboratorios Ern, SA (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat S. Correa Rodríguez)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 19. novembri 2018. aasta otsuse (asi R 1725/2017-4) peale, mis käsitleb Laboratorios Ern-i ja SBS Bilimsel Bio Çözümler Sanayi Ve Ticareti vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) neljanda apellatsioonikoja 19. novembri 2018. aasta otsus (asi R 1725/2017-4) osas, mis puudutab järgmisi kaupu: „meditsiinilised farmaatsia- ja veterinaariapreparaadid; meditsiinilised ja veterinaarsed keemiapreparaadid, meditsiinilised ja veterinaarsed keemilised reaktiivid; toidulisandid inimestele ja loomadele; toidulisandid; vitamiinilisandid; meditsiinilised dieetained; imikutoidud; ravimtaimed ja ravimtaimeteed; ravimtaimedest valmistatud toidulisandid; ravimtaimedest valmistatud kreemid; meditsiinis kasutatavaid taimi sisaldavad kreemid; taimeteed; ravimtaimedest valmistatud vedelad toidulisandid; hambaplommimaterjalid, hambajäljendimaterjalid, hambaproteeside kinnitusained ja hambatäidised; meditsiinilised hügieenitooted; hügieenisidemed; tampoonid; plaastrid, sidemematerjalid; ained sidumise jaoks; mähkmed, sh paberist ja tekstiilist; fungitsiidid; desinfektsioonivahendid; antiseptikumid; meditsiinilised detergendid“ klassis 5 ning „taruvaik inimtoiduks, taruvaik, proopolis inimtoiduks“ klassis 30.

2.

Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.

Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja SBS Bilimsel Bio Çözümler Sanayi Ve Ticaret AŞi kohtukulud.

4.

Jätta Laboratorios Ern, SA kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 103, 18.3.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/35

Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus – Broughton versus Eurojust

(Kohtuasi T-87/19) (1)

(Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Kõrgemasse palgajärku tõusmise peatamine 6 kuuks - Kõrgemale palgaastmele ümberliigitamise tühistamine - Suutlikkus töötada kolmandas keeles - Haldusuurimine - Lojaalsuskohustus - Erapooletus - Kaitseõigused - Menetlusliku võrdsuse põhimõte - Põhjendamiskohustus - Personalieeskirjade artiklid 11 ja 12)

(2020/C 423/51)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Jon Broughton (Rotterdam, Madalmaad) (esindaja: advokaat D. Coppens)

Kostja: Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (esindajad: J. Jooma ja A. Terstegen-Verhaag, keda abistasid advokaadid D. Waelbroeck ja A. Duron)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega sisuliselt palutakse esiteks tühistada 4. mai 2018. aasta otsused, millega Eurojust peatas kuueks kuuks hageja tõusu kõrgemasse palgajärku, leidis, et prantsuse keel on tema kolmas keel ja tühistas 2012. aastal toimunud hageja ümberliigitamise palgaastmelt AD 9 palgaastmele AD 10 ja nõudis tagasi sellel aastal selle ümberliigitamise eest makstud summad, teiseks tuvastada, et prantsuse keel tuleb lugeda hageja teiseks ning hollandi keel tema kolmandaks keeleks, kolmandaks tunnistada kõrgemale palgaastmele ümberliigitamise eest hagejale makstud summade tagasinõudmine õigusvastaseks ja kohustada Eurojusti kinnipeetud summad hagejale hüvitama, ning neljandaks kohustada Eurojusti taastama õiguslik olukord, milles hageja oli varem.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Jon Broughtoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (EUROJUST) kohtukulud.

(1)  ELT C 139, 15.4.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/36

Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus – CU versus Regioonide Komitee

(Kohtuasi T-487/19) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Enne 1. maid 2004 töölevõetud ametnike igakuine põhipalk - Sellise korrutusteguri kohaldamine, mis on väiksem kui 1 - Korrutusteguri vähendamine - Õigusnormi rikkumine - Võrdne kohtlemine - Õiguspärane ootus)

(2020/C 423/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: CU (esindajad: advokaadid T. Martin ja S. Orlandi)

Kostja: Regioonide Komitee (esindajad: B. Rentmeister, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: T. Bohr, T. Lilamand ja B. Mongin)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue, millega palutakse tühistada Regioonide Komitee 18. oktoobri 2018. aasta otsus, millega hageja edutati palgaastme AD 14 esimesse järku, osas, milles sellega määrati kohaldatavaks korrutusteguriks 0,9589951.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta CU ja Regioonide Komitee kohtukulud nende endi kanda.

3.

Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 295, 2.9.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/37

Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus – Eugène Perma France versus EUIPO – SPI Investments Group (NATURANOVE)

(Kohtuasi T-602/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi NATURANOVE taotlus - Varasem Euroopa Liidu sõnamärk NATURALIUM - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2020/C 423/53)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Eugène Perma France (Saint-Denis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat S. Havard Duclos)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: J. Crespo Carrillo ja V. Ruzek)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: SPI Investments Group, SL (Sant Just Desvern, Hispaania)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 1. juuli 2019. aasta otsuse (asi R 2161/2018-4) peale, mis käsitleb SPI Investments Groupi ja Eugène Perma France’i vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) neljanda apellatsioonikoja 1. juuli 2019. aasta otsus (asi R 2161/2018-4), mis käsitleb SPI Investments Groupi ja Eugène Perma France’i vahelist vastulasusemenetlust.

2.

Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud ning EUIPO apellatsioonikoja menetluses kantud vältimatud kulud.

(1)  ELT C 363, 28.10.2019.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/37

15. oktoobril 2020 esitatud hagi – LC versus komisjon

(Kohtuasi T-472/20)

(2020/C 423/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: LC (esindaja: advokaat L. Bôle-Richard)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 28. mai 2020. aasta otsus C(2020) 3503 final;

—

saata asi tagasi komisjonile;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et Euroopa Komisjon on ühenduste huve ilmselgelt valesti hinnanud. Hageja väidab selle kohta, et komisjon ei võtnud arvesse konkurentsieeskirjade rikkumise olulisust ja raskusastet kui ühenduste huvi hindamise kriteeriume. Hageja lisab, et tema patendiportfelli petturlik ärakasutamine võimaldas veebipõhistel turustajatel ning posti- ja logistikaettevõtjatel kõnealust leiutist kasutada, jagamata selle kasutamist ning sellest tulenevaid eeliseid ja kasu kogu asjaomasele turuga.

2.

Teine väide, et komisjon ei lahendanud tema kaebust hoolsalt ja erapooletult. Hageja heidab ette, et vaidlustatud otsuses on juhtumi asjaolusid ja nende ajalist järjestust kirjeldatud erapoolikult, jagades talle kohatuid juriidilisi nõuandeid. Vaidlustatud otsuse sõnastus näitab veel, et komisjon ei ole talle teatavaks tehtud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid analüüsinud.

3.

Kolmas väide, et on tegemist võimu kuritarvitamisega, kuna komisjonil oli huvide konflikt ning ta kasutas hageja ja tema taotluste vastu venitamistaktikat. Selle väite põhjendamiseks viitab hageja muu hulgas komisjoni sidemetele äriühinguga Amazon.

4.

Neljas väide, et komisjon rikkus õigusnormi, kuna ta jättis tuvastamata diskrimineerimise, mis puudutab standardite kehtestamise protsessis osalemist ning tutvumist selle protsessi tulemuste ja aruannetega. Hageja kinnitab, et talle tehti standardite kehtestamise protsessis osalemiseks takistusi nii GS1 ja ISO kui ka posti- ja logistikaettevõtjate ning selliste ettevõtjate osas, kes töötasid välja oma tegevusala standardid, mis faktiliselt põhinesid tema patenditud meetodil.

5.

Viies väide, et komisjon rikkus õigusnormi, kuna ta jättis tuvastamata ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumise. Hageja leiab, et pakkide kättetoimetamise ja jälgimise turul on tõendatud, et väidetavad rikkujad korraldasid konkurentsivastaseid arutelusid, tegid konkurentsivastase väljaarvamise ja ühtlasi keeldusid võimaldamast tal standardite kehtestamise protsessis osaleda. Horisontaalsete koostöölepingute läbivaatamine kokkusobivuse ja kokkusobimatuse eeldustest lähtuvalt viis vaieldamatult järelduseni, et need lepingud on kokkusobimatud ELTL artikli 101 lõikega 1. Lõpuks osutab hageja, et ELTL artikli 101 lõike 3 kohaselt ei saa vaidlusalustele horisontaalsetele koostöölepingutele teha mingeid erandeid.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/38

9. septembril 2020 esitatud hagi – Satabank versus EKP

(Kohtuasi T-563/20)

(2020/C 423/55)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Satabank plc (St. Julians, Malta) (esindaja: advokaat O. Behrends)

Kostja: Euroopa Keskpank (EKP)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Keskpanga 30. juuni 2020. aasta otsus, millega tunnistati kehtetuks hageja kui krediidiasutuse tegevusluba;

—

mõistja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud otsus on oluliste puudustega EKP ja Malta finantsteenuste ameti (MFSA) eelnenud meetmete tõttu ning seetõttu, et EKP ei analüüsinud neid vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt.

2.

Teine väide, mille kohaselt on vaidlustatud otsus on vigane seetõttu, et väidetavalt ei ole järgitud eeskirju, millele otsuse tegemisel tugineti.

—

Väidetavate rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise vastaste (AML/CFT) eeskirjadega seotud küsimuste kohta leitakse, et vaidlustatud otsuses ei ole nimetatud ühtegi praegu toimuvat rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise vastaste eeskirjade rikkumist ning et EKP ei ole nimetanud ühegi rahapesu vastase võitluse ja terrorismivastase võitluse puhul pädeva asutuse tuvastatud asjaolu, millest nähtuks, et hageja rikkus vaidlustatud otsuse tegemise ajal rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise vastaseid (AML/CFT) eeskirju.

—

Hageja väidab ka, et vaidlustatud otsuses on vigane puuduste tõttu, mis on seotud regulatiivsete kapitalinõuete väidetava täitmata jätmisega. Sellega seoses väidab hageja, et vaidlustatud otsus kirjeldab üksnes Malta finantsteenuste ameti tegevuse tagajärgi ja seega kaudselt EKP enda tegevust.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/39

22. septembril 2020 esitatud hagi – YG versus komisjon

(Kohtuasi T-599/20)

(2020/C 423/56)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: YG (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Champetier)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 14. novembri 2019. aasta otsus jätta hageja kandmata 2019. aastal edutatud ametnike nimekirja;

—

tühistada 11. juuni 2020. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus Euroopa Komisjoni 14. novembri 2019. aasta otsus peale jätta hageja kandmata edutatud ametnike nimekirja ja

—

mõista tema kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud personalieeskirjade artiklit 45, tehtud ilmsed hindamisvead ega ole võrdlevalt hinnatud:

—

nii osas, mis puudutab hinnangu andmist hageja hindamisaruannetele kui ka võrdlevale hindamismeetodile ((i) seoses igasuguse võrdleva hindamise puudumisega ja (ii) seoses võrdleva hindamise puudumisega sama peadirektoriraadi ja sama palgaastme töötajatega võrreldes).

2.

Teine väide, mille kohaselt on rikutud personalieeskirjade artikli 25 teist lõiku (põhjendamiskohustus).

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/39

19. oktoobril 2020 esitatud hagi – MZ versus komisjon

(Kohtuasi T-631/20)

(2020/C 423/57)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: MZ (esindaja: advokaat M. Velardo)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul tühistada:

—

17. juuli 2019. aasta otsus konkursi EPSO/AD/363/18 (AD7) – 2, maksuvaldkonna administraatorite reservnimekirja kandmata jätmise kohta;

—

10. detsembri 2019. aasta otsus, millega otsus konkursi EPSO/AD/363/18 (AD7) – 2, maksuvaldkonna administraatorite reservnimekirja kandmata jätmise kohta muutmata jäeti;

—

ametisse nimetava asutuse 8. juuli 2020. aasta otsus, mis tehti hagejale e-kirjaga samal päeval teatavaks, ning mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on rikutud liidu institutsioonide keeltekasutuse korda reguleerivaid sätteid, keele alusel diskrimineerimise keeldu, proportsionaalsuse põhimõtet, Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklit 27, kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet ja põhiõiguste harta artiklit 22.

2.

Teise väite kohaselt on rikutud kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet ja hinnangud on ebaobjektiivsed, kuna valikukomisjoni koosseis ei olnud stabiilne; rikutud on personalieeskirjade artiklit 27 ning valikukomisjoni hinnang on ebaloogiline ja vasturääkiv ja ta on teinud ilmse hindamisvea.

3.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud konkursiteadet ja sellest tulenevalt personalieeskirjade artiklit 27, kuivõrd valikukomisjon ei järginud konkursiteates sätestatut üldise pädevuse ja igas konkreetses valdkonnass nõutud pädevuse hindamisega seoses.

4.

Neljanda väite kohaselt on rikutud personalieeskirjade III lisa artiklit 5 ja tehtud ilmne hindamisviga.

5.

Viienda väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust, mis valikukomisjonil uuesti läbivaatamisel lasub, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, hea halduse põhimõtet ja kaitseõiguseid, kuivõrd valikukomisjon kasutas põhjendamisel standardset formuleeringut, millest ei ole võimalik välja lugeda, kas hageja pädevust hinnati või mitte ning milliseid kriteeriumeid hindamisel tegelikult kasutati.

7.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/40

23. oktoobril 2020 esitatud hagi – Ryanair versus komisjon

(Kohtuasi T-643/20)

(2020/C 423/58)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ryanair DAC (Swords, Iirimaa) (esindajad: advokaadid F. Laprévote, V. Blanc, E. Vahida, S. Rating ja I. Metaxas-Maranghidis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa komisjoni 13. juuli 2020. aasta otsus (EL) riigiabi asjas SA. 57116 – Madalmaad – COVID-19: riiklik laenugarantii ja riigilaen KLMile; ja

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Ühtlasi palus hageja lahendada kohtuasi Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 23a ette nähtud kiirendatud menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et Euroopa komisjon jättis Air France’ile antud abi otsuse kohaldamisalast vääralt välja.

2.

Teine väide, et Euroopa Komisjon rikkus konkreetseid ELTL sätteid ja Euroopa õiguse üldpõhimõtteid diskrimineerimise keelu, teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabaduse kohta, mis on aluseks ELi lennutranspordi liberaliseerimisele alates 1980ndate lõpust. ELi lennutranspordi turu liberaliseerimine on võimaldanud kasvada tõeliselt üleeuroopalistel odavlennufirmadel. Euroopa Komisjon jättis tähelepanuta niisugustele üleeuroopalistele lennufirmadele COVID-19 kriisi põhjustatud kahju ja nende rolli Madalmaade lennuühenduses, kui ta lubas Madalmaadel reserveerida abi KLMile. ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b on nähtud ette erand riigiabi keelust ELTL artikli 107 lõike 1 alusel, kuid seal ei sätestata erandit muudest ELTL eeskirjadest ja põhimõtetest.

3.

Kolmas väide, et Euroopa Komisjon kohaldas valesti ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja tegi ilmse hindamisvea, järeldades, et abi kõrvaldab Madalmaade majanduses tõsise häire, ja rikkudes oma kohustust kaaluda abi positiivseid mõjusid võrreldes selle negatiivsete mõjudega kaubandustingimustele ja moonutamata konkurentsi säilitamisele (nn tasakaalustatuse analüüs) ja tagada, et abi on proportsionaalne.

4.

Neljas väide, et vaatamata tõsistele raskustele jättis Euroopa Komisjon algatamata ametliku uurimismenetluse ja rikkus hageja menetlusõigusi.

5.

Viies väide, et otsuses rikkus Euroopa Komisjon oma põhjendamiskohustust.