28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/1

Resolutsioon teemal „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammi ajutise töörühma „Komitee panus Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammi“ töö põhjal“

(2020/C 364/01)

Raportöörid:

Petr ZAHRADNÍK

Stefano PALMIERI

Jan DIRX

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 15.–16. juuli 2020 istungjärgul (16. juuli istungil) vastu järgmise resolutsiooni. Poolt hääletas 140, vastu hääletas 15, erapooletuks jäi 17.

1. Sissejuhatus

1.1.

Nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märkis oma resolutsioonis „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekud COVID-19 kriisi järgse ülesehituse ja taastumise kohta“, (1) kiidab ja toetab komitee täielikult Euroopa Komisjoni ettepanekuid taasterahastu „NextGenerationEU“ ja ELi 2021.–2027. aasta kogueelarve kohta. Komitee loodab ja ootab, et komisjoni 2021. aasta tööprogrammis arendatakse täielikult ja konkreetselt välja need suunad, mille komisjon on koroonaviiruse kriisi järgse taastumise ja ülesehitamise vajaduse tõttu neis ettepanekutes esitanud.

1.2.

Komitee seisukohast peaks tööprogrammi keskmes olema meie majanduse ja ühiskonna ümberkorraldamine ja parandamine, mis toetuks järgmistele põhimõtetele: sotsiaalsete ja inimõiguste ning demokraatlike väärtuste ja õigusriigi kaitsmine, ühtse turu potentsiaali täielik rakendamine, kestliku arengu eesmärkide saavutamine, ringmajanduse loomine ja ELis hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine ning hea valitsemistava ja demokraatliku vastutuse tagamine.

1.3.

Komitee rõhutab, et komisjoni valitud kuus üldeesmärki (Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa, inimeste hüvanguks toimiv majandus, Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine, euroopaliku eluviisi edendamine ja uus hoog Euroopa demokraatiale) moodustavad võimsa raamistiku 2021. aasta tööprogrammi elluviimiseks. Võib-olla tuleks rohkem keskenduda investeeringutele ja vajadusele investeerimist kiirendada, seda ka praegu võetavate meetmete kaudu. Tulevase tööprogrammi mõned üksikasjad on esitatud komisjoni teatises Euroopa majanduse taastekava kohta (2) ning uued ettepanekud kajastuvad komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni septembris peetavas kõnes olukorrast Euroopa Liidus ning kavatsusavalduses Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komitee tunnustab ka 2020. aasta kohandatud tööprogrammi, milles reageeritakse COVID-19 kriisile ja mis võib viidata lähitulevikus toimuvale arengule.

1.4.

Komitee peab tervitatavaks seda, et Euroopa Komisjon kohandas oma 2020. aasta tööprogrammi, aitamaks kaasa Euroopa majanduse taastamisele, et reageerida koroonaviiruse pandeemiale. Komisjon suunas oma töö ümber ja seadis prioriteediks meetmed, mis on vajalikud Euroopa majanduse taastamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks, võttes samas kohustuse viia ellu oma juhtalgatused, Euroopa rohelise kokkuleppe ja digistrateegia, sest need on võtmetähtsusega Euroopa majanduse taaskäivitamiseks ning vastupidavama, kestlikuma, õiglasema ja jõukama Euroopa ülesehitamiseks. Komitee võtab teadmiseks, et üheksa algatust on edasi lükatud 2021. aastasse.

1.5.

Eelkõige nüüd, kui kogeme riikide koostöö tähtsust kriisiajal, loodab komitee, et eelseisva Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi tulemusel tugevdatakse ja süvendatakse ELi institutsioonilist struktuuri ning uuendatakse tõeliselt ELi projekti, mis suudaks toime tulla järgmiste kümnendite katsumustega. Komisjon võib seega loota komitee täielikule toetusele.

1.6.

Komitee on veendunud, et majanduse ja ühiskonna taastamise ja ülesehitamise protsess on võimalik ainult kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite aktiivsel osalusel.

1.7.

Järgmistes peatükkides ja lõikudes sõnastab komitee 2021. aasta tööprogrammi kohta konkreetsed ettepanekud vastavalt komisjoni kuuele üldeesmärgile.

2. Euroopa roheline kokkulepe

2.1. Roheline kokkulepe

2.1.1.

ELi rohelist kokkulepet võib samuti pidada tõhusaks vahendiks majanduse kestlikuks taaskäivitamiseks ulatuslike investeeringute abil, mis toetavad vajalikke struktuurimuutusi, millega Euroopa silmitsi seisab. Sellest lähtudes võiks kokkulepet pidada võimaluseks toetada majanduse taastamist pikemas perspektiivis. Euroopas on vaja uut konsensust, et sel eesmärgil koondada piisavad avaliku ja erasektori rahastamisallikad ning hakata järgima uut juhtimisviisi, mille abil see praktikas edukalt ellu viia.

2.1.2.

Komitee toetab kindlalt üleminekut ringmajandusele. Oma tegevuse kaudu Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormil on komitee seni selles valdkonnas aktiivselt toetanud julget poliitikat. Komitee kauaaegsed nõudmised komisjonile ressursitõhususe vallas hõlmavad üleskutset vaadata läbi ökodisainialased õigusaktid ja asjaomased tootepoliitika õigusaktid, lisada tootekujundusse järk-järgult kohustuslikud ressursitõhususe nõuded ning uued riigihankemenetlused, et soodustada ringluspõhiseid tooteid ja uusi ärimudeleid, võttes seejuures arvesse COVID-19-järgseid majandustingimusi ja muutuste tegelikku teostatavust.

2.1.3.

Komitee võtab teadmiseks, et muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi läbivaatamine, mille eesmärk on parandada muu kui finantsteabe avalikustamise kvaliteeti ja ulatust, sh keskkonnaaspektide, näiteks elurikkuse osas, on edasi lükatud 2021. aastasse. Komitee leiab, et maksupoliitikat tuleks üldiselt reformida kooskõlas kliimaeesmärkidega ning et maksusüsteemid ja hinnakujundus peaksid kajastama keskkonnakulusid, sealhulgas elurikkuse vähenemist. See peaks toetama riikide maksusüsteemide muutmist nii, et liikmesriigid nihutavad maksukoormuse tööjõult saastamisele, liiga madala hinnaga ressurssidele ja muudele keskkonnaalastele välismõjudele. Et keskkonnaseisundi halvenemist vältida ja keskkonnaseisundit parandada, tuleb rakendada „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ põhimõtet.

2.1.4.

Komitee peab tervitatavaks asjaolu, et elurikkus integreeritakse kõikidesse poliitikavaldkondadesse, nagu on märgitud 2030. aasta elurikkuse strateegia teatises (3). Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjon kehtestab uue Euroopa elurikkuse juhtimise raamistiku. See võimaldab kindlaks teha kohustused ja lubadused ning koostada tegevuskava nende elluviimiseks. Samuti tooks see kasu nii ühisele põllumajanduspoliitikale kui ka Euroopa toidusüsteemile ning võiks seega neid jätkuvalt kestlikumaks muuta. Elluviimisel kehtestab komisjon selgete kokkulepitud näitajatega seire- ja läbivaatamismehhanismi, mis võimaldab edusamme korrapäraselt hinnata ja vajaduse korral parandusmeetmeid võtta. See mehhanism peab aitama kaasa keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisele ja Euroopa poolaasta protsessile.

2.1.5.

Komitee väljendab heameelt Euroopa kliimaseaduse üle, milles on sätestatud kogu ELi hõlmav õiguslikult siduv ühine eesmärk viia 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini ja kehtestatud raamistik selle eesmärgi saavutamiseks. Seepärast peab komitee Euroopa kliimaseaduse ettepanekut üheks vahendiks, mis aitab kaasa Euroopa majanduse soovitud ja vajalikule taastamisele (4). Komisjon soovib 2020. aasta septembriks läbi vaadata liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi, võttes arvesse kliimaneutraalsuse eesmärki, uurida võimalusi seada 2030. aastaks uus eesmärk vähendada heidet 1990. aasta tasemega võrreldes 50–55 % ning esitada 2021. aasta keskpaigaks vastavad seadusandlikud ettepanekud. Komitee kutsub komisjoni üles taotlema heite vähemalt 55 %-list vähendamist aastaks 2030 ja esitama vastavad seadusandlikud ettepanekud, et reageerida omalt poolt tohutule ülemaailmsele vajadusele vähendada heitkoguseid (5).

2.1.6.

Kõigi elanike osalemine kodanikuühiskonna organisatsioonide, ühenduste ja võrgustike kaudu teeb majanduse ja ühiskonna reformimise reaalselt võimalikuks. Seetõttu peavad liikmesriigid ja EL tagama, et selles keerulises protsessis ei jäeta kõrvale kedagi, eriti kõige ohustatumaid.

2.1.7.

Kliimameetmed ja kestliku arengu kohustused tuleb seada taastamis- ja ülesehituspoliitikas esiplaanile, et EL ei seoks oma tulevikku enam suure CO2 heitega.

2.1.8.

Mitmeaastases finantsraamistikus tuleb suurendada ja eraldada piisavalt vahendeid investeerimisvajaduste täitmiseks, et saavutada tõeline ja põhjalik rohepööre. Samuti on oluline jätkuvalt prioriseerida muid keskkonnaküsimusi, nagu mulla-, maa ja mere kaitse, et nende seisukord pärast COVID-19 kriisi ja sellest hoolimata ei halveneks.

2.1.9.

Veelgi on vaja parandada energiajulgeolekut kõigil tasanditel ja ühiskonna vastupidavust, näiteks hoonete renoveerimise programmide kaudu. Piiriülene energiakoostöö ja piiriülesed energiaühendused kogu ELis on jätkuvalt olulised, nagu ka vajadus soodustada tarneallikate ulatuslikumat mitmekesistamist, näiteks pakkudes suuremat valikut taastuvaid energiaallikaid ja energia salvestamise lahendusi.

2.1.10.

Üks võimalus kiirendada ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist on suurendada taastuvenergia ja vähese CO2 heitega elektrienergia kasutamist praegu veel fossiilkütustepõhistest energiaallikatest sõltuvate sektorite elektrifitseerimise kaudu. Riiklikud energia- ja kliimakavad on oluline samm energialiidu ja Euroopa rohelise kokkuleppe tagamisel.

2.1.11.

Seoses Euroopa kliimaseaduses sätestatud eesmärgiga saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus tuleb erilist tähelepanu pöörata transpordisektorile. Selle sektori CO2 heide kasvab endiselt, kuid kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on vaja 2050. aastaks vähendada transpordisektori heitkoguseid 90 %.

2.1.12.

Komitee on nõudnud ajakohastatud 2020. aasta järgset ELi metsastrateegiat, mis oleks Euroopa rohelise kokkuleppe osa. Uus strateegia võiks võimaluse korral ettevaatavalt ulatuda kuni aastani 2050. Metsade, metsanduse ja metsatööstuse tähtsust nimetatud eesmärkide täitmisel tuleks tunnistada kõigis sektorites ning see peaks tooma kaasa optimeeritud sektoriülese koostöö.

2.1.13.

Komitee leiab, et kohanemismeetmed võivad aidata märkimisväärselt kaasa kestliku ülemineku ja COVID-19-järgse taastamise õiglasemale rakendamisele. Kogukondadel ja piirkondadel, mida kliimamuutuste kahjulik mõju keskmisest rohkem puudutab, tuleks aidata sellisele mõjule ja tuvastatud riskidele vastata. See kehtib eriti kogukondade ja piirkondade kohta, kus kasvuhoonegaaside heitkogused on nii praegu kui ka ajalooliselt olnud keskmisest väiksemad.

2.1.14.

Komitee hindab seda, et komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogrammis käsitletakse Euroopa rohelise kokkuleppe teemat piisavalt ja see on üsna ühtlaselt integreeritud selle peamistesse osadesse. Eriti rõhutab komitee prioriteetset tähelepanu, mida on pööratud kestliku ülemineku rahastamisele, eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavale ja õiglase ülemineku fondile. Ka muud kohandatud tööprogrammis nimetatud huvivaldkonnad, nagu säästev ja arukas liikuvus, säästev tootmine ja tarbimine, toidusüsteemide jätkusuutlikkus või energia CO2 heite vähendamine, on selle eesmärgi saavutamiseks üsna olulised. Komitee usub, et ka komisjoni 2021. aasta tööprogrammi prioriteedid keskenduvad nendele algatustele.

2.2. Investeerimisprioriteedid

2.2.1.

Taastekavadesse investeeritud avaliku sektori vahendid ei peaks mitte ainult aitama taastada Euroopa majandust ja ühiskonda, vaid aitama oluliselt vähendada ka tulevaste vapustuste mõju, investeerides vastupidavasse, kaasavasse ja kliimahoidlikku majandusse (nn heaolumajandus).

2.2.2.

ELi kestliku rahanduse taksonoomia peaks suunama avaliku ja erasektori investeeringuid kogu majanduse taastamise ajal, et kiirendada üleminekut saastavatelt sektoritelt rohelistele sektoritele.

2.2.3.

Tuleb tagada, et uues mitmeaastases finantsraamistikus eraldataks piisavalt vahendeid kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks ja kliimamuutustega võitlemiseks, kaotades samal ajal järk-järgult kahjuliku rahastamise (nt fossiilkütuste toetamine).

2.2.4.

Pärast 2009. aastat on Euroopa majandust suuremal osal kriisijärgsest aastakümnest iseloomustanud investeeringute puudujääk. Piisavate tulemuste saavutamiseks on hädavajalik investeeringute taastamine. Seepärast tunnustab komitee taastekava ettepanekut, mis koosneb peamiselt taasterahastu „NextGenerationEU“ programmist ja selle sammastest, ning 2021.–2027. aasta kohandatud mitmeaastast finantsraamistikku. Taasterahastut „NextGenerationEU“ võib pidada erakorraliseks, kuid ka vajalikuks ja kiireks sammuks ELi investeerimiskeskkonna parandamisel. Seda on täpsemalt käsitletud näiteks komitee arvamuses ECO/523 (6).

2.2.5.

Komitee märgib, et investeeringud ei kujuta endast komisjoni poliitilist eesmärki 2024. aastani ulatuval ametiajal, samuti ei ole investeeringud – konkreetsete algatuste puhul – 2020. aasta kohandatud tööprogrammis piisavalt esindatud. Seepärast soovitab komitee lisada 2021. aasta tööprogrammi investeeringutel põhinevad algatused, sealhulgas meetmed kaasata ELi tulevase kestliku majandusarengu huvides erainvesteeringuid.

3. Digitaalajastule vastav Euroopa

3.1.

Koroonaviiruse kriis näitas, et digipöördel on oluline osa meie kogukondade kriisitaluvusvõime suurendamises. Ülimalt tähtis on investeerida oluliste teenuste digiüleminekusse ning suurendada valitsuste, seadusandjate ja avaliku sektori asutuste suutlikkust osutada teenuseid kriisi ajal. Samas peame mõistma, et digitehnoloogia on vahend, mitte lõppeesmärk. Peame võtma digitehnoloogiat ümbritseva raamistiku avaliku sektori omandisse ja juhtima seda kõrgete kestlikkuse standardite, sealhulgas tugevate demokraatlike ja tehnoloogiliste kaitsemeetmete poole, millega kaasnevad kulud ja teadmisi toetavad meetmed, mis ei jäta kedagi kõrvale. Kooskõlas ELi ligipääsetavuse aktiga tähendab see vajadust tagada, et digipööre võimaldab ligipääsu ELis elavale rohkem kui 100 miljonile puuetega inimesele.

3.2.

Digiüleminek on taastumisele nii võimalus kui ka oht. Innovatsiooni valdkonnas võib Euroopa Liit tõusta esirinda, näiteks plokiahela valdkonnas, kus EL on juba juhtpositsioonil. Plokiahel kui tehnoloogia (mitte bitcoin) kannab demokraatlikke väärtusi, võimaldades läbipaistvust ja paremaid juhtimisstruktuure. Siiski tuleb juhtida digiüleminekuga kaasnevaid riske, nagu suurenev töötus, digitaalne marginaliseerumine ja sotsiaalne tõrjutus. Samuti tuleb leida viis, kuidas neid võimalusi ära kasutada ja samal ajal tasakaalustada riske maastikul, kus EL soovib jääda ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks.

3.3.

Oluline on säilitada õiguste, standardite ja tarbijapoliitika Euroopa mudel. Just see muudab ELi ainulaadseks. Näiteks digiülemineku valdkonnas on ELi tehisintellekti eetikakoodeksis ELi seisukoht inimjuhitavuse põhimõtte kohta eristatud teiste piirkondade seisukohast. See lähenemisviis, mis rajaneb põhiõigustel ja -vabadustel, on osa ELi mudelist ning seda tuleks säilitada, hoolimata sellest, et konkurents praegu karmistub.

3.4.

Komitee rõhutab, kui tähtis on ühiskonna kõigi sektorite digiüleminek, eelkõige kaugtöö ja digitaalteenuste, sealhulgas e-kaubanduse ja e-tervise kaudu.

3.5.

Pandeemia on näidanud, et digiüleminek hariduses ei ole ühiskonnas võrdselt kättesaadav, mis võib kaasa tuua edasisi probleeme haridustulemustes ja haridusvõimalustes. Seetõttu on vaja kehtestada meetmed, millega toetatakse ebasoodsas olukorras olevaid rühmi ja aidatakse seega vältida segregatsiooni.

3.6.

Tehisintellekti ja digiülemineku õigusraamistikku on vaja pidevalt ajakohastada, et pidada sammu tehnika arenguga ja eelkõige digitaalse teabevahetuse turvalisusega nii võrkude kui ka sisu osas.

3.7.

Komitee võtab teadmiseks, et komisjon lükkab 2021. aastasse edasi seadusandliku ettepaneku tehisintellekti mõju kohta muu hulgas ohutusele, vastutusele, põhiõigustele ja andmetele. Komitee kutsub komisjoni üles i) edendama teadustöös multidistsiplinaarsust, kaasates teisi valdkondi, nagu õigus, eetika, filosoofia, psühholoogia, tööteadus, humanitaarteadused, majandusteadus jne; ii) kaasama asjaomaseid sidusrühmi (ametiühingud ning kutse-, tarbija- ja ettevõtlusorganisatsioonid, vabaühendused) arutellu tehisintellekti üle ja võrdsete partneritena ELi rahastatud teadusuuringutesse ja muudesse projektidesse, nagu tehisintellektialane avaliku ja erasektori partnerlus, valdkondlikud dialoogid ning avalikule sektorile suunatud programm „Võtame tehisintellekti kasutusele“ ja tippkeskus; ning iii) jätkama laiema avalikkuse harimist ja teavitamist tehisintellektiga seotud võimalustest ja probleemidest. Komitee soovitab samuti, et komisjon kaaluks põhjalikumalt tehisintellekti mõju kõigile põhiõigustele ja -vabadustele, sealhulgas – ent mitte üksnes – õigus õiglasele kohtumõistmisele, õigus õiglastele ja avatud valimistele ning õigus koguneda ja meelt avaldada, samuti õigus mittediskrimineerimisele. Komitee ei poolda jätkuvalt tehisintellekti jaoks mis tahes juriidilise isiku vormi kasutuselevõttu. Sellega kaotataks tsiviilvastutuse ennetav ja korrigeeriv mõju, tekib suur moraalne risk nii tehisintellekti arendamisel kui ka kasutamisel ning luuakse võimalused kuritarvitamiseks (7).

3.8.

Nutitelefonide üha sageneva kasutuse ja 5G-võrkude kasutuselevõtu tõttu on rakenduste ja võrkude koostalitlusvõime kogu Euroopa Liidus väga oluline, eriti hädaolukordades.

3.9.

Arvestades digiülemineku edasist arengut ja selle kasvavat mõju era-, ühiskonna- ja tööelule ning kõigile sektoritele, on väga oluline õpetada digitaaloskusi ja võidelda elanike digitaalse lõhe vastu.

3.10.

Üsna õigesti on Euroopa valmisolek digitaalajastuks üks peamisi prioriteete, mis on nähtaval kohal ka 2020. aasta kohandatud tööprogrammis. Komitee hindab kõrgelt Euroopa Komisjoni suuri jõupingutusi sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, digitaalteenused, küberturvalisus, digitaalsed seadmed ja tarbijate jaoks mõeldud lahendused, aga ka digitaalne rahandus. Komitee väljendab erilist heameelt tugeva digitaalse suuna üle kavandatavas Euroopa uues tööstusstrateegias. Digipööre on nähtav ka lennundusteenuste paketis. Komitee on samuti väga rahul sellega, et digiüleminek kajastub Euroopa teadusruumi kavandatud prioriteetsetes valdkondades.

4. Inimeste hüvanguks toimiv majandus

4.1.

Peame oma majanduse juhtimise ümber kujundama vastupidava, kestliku ja kaasava Euroopa majandussüsteemi alusel. Meie eesmärk ei ole mitte ainult majanduse mehaaniline taastumine, vaid pigem kvalitatiivne muutus majanduspoliitika haldamises ja juhtimises.

4.2.

Kriisi kogumõju ei ole veel selge ning ülesehitustöö ja taastumine nõuavad märkimisväärseid jõupingutusi. Seetõttu on vaja kiiresti ellu viia 2020. aasta mais tehtud ettepanekud taasterahastu ja tugevdatud mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Samuti peame olema valmis võtma lisameetmeid ja muutma juba vastu võetud meetmeid, kui see on muutuva olukorra tõttu õigustatud.

4.3.

Komitee palub komisjonil jätkata Euroopa poolaasta kasutamist majanduse taastamise tõukejõuna, tuginedes Euroopa poolaasta raames kindlaks määratud investeerimis- ja reformiprioriteetidele. Komiteel on hea meel, et hiljuti on rõhutatud sotsiaalküsimuste paremat kaasamist ja Euroopa rohelist kokkulepet, samuti taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamist Euroopa poolaasta kaudu. Komisjon peaks kogu Euroopa poolaasta kestel toetama euroala liikmesriike kõigi vajalike meetmete võtmisel, et kindlustada suurem majanduslik lähenemine ja integratsioon. See hõlmab koondatud positiivset eelarvepoliitikat euroalal tervikuna, et suuta väljuda praegusest kriisist.

4.4.

Kõik muude poliitikavaldkondade prioriteedid ja meetmed hõlmavad vajadust töötada välja uus majanduse juhtimise raamistik, mis vastab tänapäeva makromajandusliku olukorra probleemidele ning võimaldab liidul ja selle liikmesriikidel rakendada strateegilist tööstus-, konkurentsivõime-, sotsiaal-, keskkonna- ja kaubanduspoliitikat. 2020. aasta alguses algatas komisjon sellel teemal ulatusliku avaliku arutelu, kuid see peatati koroonaviiruse kriisi ning stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamise tõttu. Ei ole võimalik arvata, et saaksime 2021. aastal pöörduda tagasi pakti automaatse kohaldamise juurde. Seepärast peaks komisjon tegema uusi algatusi stabiilsuse ja kasvu pakti reformi edendamiseks, et tagada samal ajal stabiilsus ja majanduskasv.

4.5.

Sellega seoses nõuab komitee sümmeetrilisemat makromajanduslikku kohandamist nii jooksevkonto puudujäägi kui ka ülejäägiga liikmesriikide puhul. Kõigil liikmesriikidel peab olema võimalik rohkem investeerida avalikesse teenustesse, sest nagu kriis näitas, on avalikel teenustel oluline roll inimeste elude päästmisel ja pandeemiaga võitlemisel. Lisaks peaksid Euroopa juhid kaaluma ELi eelarve-eeskirjade kohaldamisel tasakaalus eelarve nõuet, jättes avaliku sektori investeeringud eelarvepuudujäägi arvutamisel kõrvale ning võttes arvesse olemasoleva võlataseme jätkusuutlikkust.

4.6.

Lisaks on pikka aega nõutud euroala alalist fiskaalstabiilsusmehhanismi, sest see toetaks tulevaste vapustuste korral tugevalt liidu antitsüklilist poliitikat. Selline mehhanism aitaks kaasa riikide rahanduse pikaajalisele stabiilsusele ja jätkusuutlikkusele ning tähistaks järgmist vajalikku sammu Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamisel.

4.7.

COVID-19-järgne taastumine sõltub olulisel määral Euroopa finantsturgude suutlikkusest tagada piisav likviidsus. Finantsturgude nõuetekohane toimimine ja parem finantsriskide jagamise suutlikkus on samuti vajalikud, et suurendada Euroopa majanduse vastupanuvõimet. Seetõttu tuleks viivitamata jätkata Euroopa finantsturgude edasist ühtlustamist ja integreerimist, sealhulgas pangandusliidu väljakujundamist ja kapitaliturgude liidu tugevdamist. Pankade usaldatavusnõuete läbivaatamisel Baseli raamistiku ülejäänud kokkulepete rakendamiseks tuleb arvesse võtta ELi panganduse eripära. Lisaks on oluline, et finantsturud suudaksid toetada rohepööret ja digiüleminekut. Komitee leiab, et finantssektori jätkusuutlikkuse süvalaiendamiseks on vaja rohkem pingutada, mistõttu toetab komitee komisjoni eesmärki uuendada kestliku rahanduse strateegiat.

4.8.

Komitee on kindlal arvamusel, et majanduse digipöörde kontekstis peavad mis tahes muutused riikide vahel kasumi maksustamisõiguste jaotamises olema ülemaailmselt kooskõlastatud, ja väljendab seepärast heameelt komisjoni, liikmesriikide, OECD/G20 koostöö üle rahvusvahelise lahenduse väljatöötamisel. Kui ei ole võimalik leida rahvusvahelist lahendust, peab EL kaaluma iseseisvalt tegutsemist. Võitlus maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu vastu peab jääma tegevuskavas esmatähtsaks.

4.9.

Ühtekuuluvuspoliitikal on oluline roll majanduse tasakaalustatud taastamisel, lähenemise soodustamisel ja selle tagamisel, et kedagi ei jäetaks kõrvale. Finantspaindlikkus on ühtekuuluvusprogrammide jaoks väga oluline ja annab liikmesriikidele võimaluse kanda vahendeid üle vastavalt oma vajadusele kriisiga toime tulla. Komitee arvates tuleks kehtestada realistlik ajakava, et rahalised vahendid eraldataks liikmesriikidele võimalikult kiiresti. ELi ühtekuuluvuspoliitika peaks aastatel 2021–2027 jätkuvalt keskenduma majanduslikule konkurentsivõimele teadusuuringute ja innovatsiooni, digiülemineku ning Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava ja kestliku arengu kaudu.

4.10.

COVID-19 pandeemia põhjustatud tervise- ja majanduskriis süvendas praegust jõukuse ja tulu ebavõrdset jaotust ning näitas selgelt vajadust uue ühiskonnamudeli järele, mis aitab rohkem kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, tootlikkusele ja jõukuse õiglasemale jaotumisele. Komisjon peaks nüüd kiiresti tegutsema komitee varasemate ettepanekute kohaselt, mis aitaksid pöörata ümber kasvava ebavõrdsuse suundumuse, mis tekitab lõhe eri liikmesriikide ja ühiskonnarühmade vahel ning on aidanud kaasa äärmuslike liikumiste ja parteide kasvule. Selleks on vaja otsustavaid ELi meetmeid, mis täiendavad liikmesriikide jõupingutusi, et suurendada investeeringuid sotsiaalsesse taristusse (haridus ja elukestev õpe; tervishoid, pikaajaline hooldus ja sotsiaalhooldus; taskukohane eluase), arendada avalikke hüvesid turusüsteemi lünkade täitmiseks, nihutada maksutulu raskuskese järk-järgult tööjõumaksudelt varamaksude suunas; töötada välja läbipaistev mehhanism kogu tulu ja jõukust käsitlevate andmete jälgimiseks ja koondamiseks; luua Euroopa tasandil äriühingutest aktsionäride register jne.

4.11.

COVID-19 kriisi taustal peaks komisjon jätkama ka varasemaid algatusi, mille eesmärk on tugevdada ja edendada Euroopa rolli maailmamajanduses. Komisjon peaks täiendavalt analüüsima ja pakkuma välja konkreetsemaid viise ja vahendeid, et tugevdada euro rahvusvahelist rolli, mitmekesistada tarneahelaid ja edendada Euroopa eeskirju ja standardeid teatavates strateegilistes sektorites, muuta Euroopa kolmandate riikide eksterritoriaalsete sanktsioonide suhtes vastupidavamaks ning liikuda järk-järgult Euroopa ühtse esindatuse poole rahvusvahelistel finantsfoorumitel.

4.12.

Majanduslik jõukus tuleb lahutada keskkonnaseisundi halvenemisest ja ühiskondlikust tüdimusest. Sellised mudelid nagu ringmajandus, koostöö- ja jagamismajandus pakuvad uusi tööhõive-, omandi- ja innovatsioonivõimalusi ning muudavad tootjate, turustajate ja tarbijate suhteid, muutes – nõuetekohase reguleerimise korral – kõik osalejad kriisidele vastupidavamaks. Lisaks uue ringmajanduse tegevuskava nõuetekohasele rakendamisele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Komisjoni loodud Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi jätkamisele on peamiste prioriteetide hulgas edendada säästva tarbimise kõikehõlmavat strateegiat, töötada välja uued näitajad, et asendada SKP sobimatu kasutamine, ning kohandada ELi stabiilsuse ja kasvu pakti nii, et see hõlmaks kestlikkust ja heaolu.

4.13.

Nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 14, mis käsitleb üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 26 üldhuviteenuste kohta ning Euroopa sotsiaalõiguste sambas, tuleb üles ehitada tugevamate üldhuviteenustega ühiskond, eelkõige aga tervishoiu- ja sotsiaalteenused, elektrooniline side, ühistransport, energeetika, vesi ja jäätmekogumine ning toetavate investeeringute programm.

4.14.

Kaasaegsed majandusarengu kontseptsioonid ei põhine mitte ainult jõukuse, kasumlikkuse ja tõhususe kriteeriumidel, vaid ka sotsiaalsete ja keskkonnanõuete järgimisel ning igat liiki negatiivsete välismõjude ja turutõrgete kõrvaldamisel. Hiljutise COVID-19 kriisi õppetund näitab, et ka majandus peab olema tulevaste vapustustega toimetulekuks piisavalt vastupidav ja tugev. Seetõttu soovitab komitee tungivalt kõrvaldada struktuurse tasakaalustamatuse.

4.15.

Nüüdisaegne majandus nõuab ka turu sujuvat toimimist kõigis turusegmentides, sealhulgas üsna hiljutistes (virtuaal-, jagamis-, ring-, digitaalmajandus). Seetõttu on asjakohane ka finantsvahenduse parem toimimine. ELi kontekstis tähendab see eelkõige kapitaliturgude liidu süvendamist ja pangandusliidu väljakujundamist. Selleks et rohkem toetada üleminekut kestlikumale majandusele, tuleb kohandada ka maksusüsteemi.

4.16. Ühtne turg

4.16.1.

Ühtne turg on Euroopa projekti süda. Toimiv ühtne turg stimuleerib konkurentsi, parandab tõhusust ja kvaliteeti ja aitab alandada hindu. Euroopa ühtne turg on kindlasti üks ELi suurimaid saavutusi. Seepärast on väga oluline uurida, kuidas siseturu toimimine võib stimuleerida või takistada majanduse taastumist pärast tervishoiukriisi.

4.16.2.

Ühtse turu sidusus ja ühtsus on hiljutise COVIDi pandeemia käigus tugevalt proovile pandud. Ilmnesid mõned valdkonnad, kus ühtne turg oli tõsiselt löögi all ja halvatud, eelkõige isikute vaba liikumise osas. Samuti mõjutas pandeemia negatiivselt piiriüleste tarneahelate järjepidevust. Piiriülese kaubanduse maht ELis vähenes kahekohaliste arvude võrra eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Ent selle põhiosa pidas vastu ja jäi püsima. Praegu on ühtse turu peamine ülesanne taastada kõik ELi-sisesed tavapärased piiriülesed kaubavood ja kõrvaldada ühtsel turul valitsevad tõkked, mis on hiljuti isegi kasvanud seoses teatavate riiklike strateegiate ja käsituste rakendamisega pärast eelmist kriisi.

4.16.3.

Sotsiaalset innovatsiooni kui taastumise mudelit on võimalik edendada ühisloomise, -kavandamise ja -tootmise kaudu. Keerulisel sotsiaalsel maastikul, kus esineb suuri ühiskondlikke probleeme, on ainus viis lahenduste leidmiseks mobiliseerida kõik ühiskonna ressursid ning töötada valdkonnaüleselt ja multidistsiplinaarselt. Organiseeritud kodanikuühiskond on sotsiaalse innovatsiooni katalüsaator. Tegemist on liikumisega, mis on aidanud kujundada hoolekandesüsteeme, andes tulemuseks uued poliitikameetmed, struktuurid, tooted, teenused ja töömeetodid. Kodanikuühiskonna osalus on praegu vajalikum kui kunagi varem, ent tõeline sotsiaalne innovatsioon toimub üksnes siis, kui kaasatud on organiseeritud kodanikuühiskond.

4.16.4.

Ühtse turu strateegia on Euroopa projekti keskmes, võimaldades inimestel, teenustel, kaupadel ja kapitalil vabalt liikuda ning pakkudes võimalusi Euroopa ettevõtjatele, tarbijatele ja töötajatele. Selle potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on vaja meetmeid tõkete kõrvaldamiseks. Lisaks peab ühtne turg pärast kriisi ja lähtuvalt muutuva keskkonna muudest aspektidest, nagu digiüleminek, täielikult kohanema uute ideede ja ärimudelitega. Eesmärk on seega taastada, taaselustada ja üles ehitada ühtne turg kui majanduse taastevahend. Lühiajalised meetmed hõlmavad ka piiride viivitamatut avamist. Lisaks vajame lühiajalisi meetmeid kahes suunas – pingete lahendamiseks ning majanduse ja tootlikkuse käivitamiseks.

4.16.5.

Praegu väljajoonistuvad ebavõrdsed tingimused tekitavad tõsist muret. Liikmesriikides rakendatavad toetuspaketid on väga erinevad ja on (vaatamata headele kavatsustele nõudlusšokki veidigi leevendada) toonud kaasa ebavõrdsed tingimused liikmesriikide vahel. Lisaks tuleb riigiabi andmist käsitleda ja analüüsida sektoripõhiselt, uurides, kuidas need meetmed moonutavad lühi- ja pikaajalises perspektiivis konkurentsi ja võrdseid tingimusi.

4.16.6.

Me vajame tootlikkust reaalmajanduses (see tähendab töökohti, ostujõudu ning põhitooteid ja -teenuseid). Tootlikkuse vorm võib olla erinev ja lähtuda erinevatest ärimudelitest, kuid ebavõrdsuse edasise suurenemise vältimiseks peame selles valdkonnas meetmeid võtma. See käivitamine tähendab VKEdele ja tööstusele toetuspakettide ning soodsa keskkonna võimaldamist. Nagu me teame, moodustavad VKEd Euroopa majanduse selgroo ja vajavad eritoetust, kuid sellega ei tohiks kaasneda lisakoormus või bürokraatia. VKEde taastumine on võimalik üksnes siis, kui neile tehakse kättesaadavaks ELi ja riiklik rahaline toetus. Siinkohal on otsustava tähtsusega toetused, laenud, likviidsuse tagamine, maksusoodustused, soodsad tingimused töötajate tööl hoidmiseks ja värbamiseks, pankrotiseaduste läbivaatamine ja muu toetus. Pankrotiõiguse valdkonnas peaks EL võtma seadusandlikke meetmeid, et COVID-19 tõttu pankrotistunud väikeettevõtjatel oleks kiiresti võimalik oma tegevust taasalustada. Need meetmed peaksid olema ajaliselt piiratud.

4.17. Tööstusstrateegia

4.17.1.

Paljud eelnimetatud punktid kehtivad üldises mõttes ka täielikult tööstusstrateegia puhul. Euroopa tööstus seisab aga silmitsi mitte üksnes ühtse turu parandamise väljakutsega, vaid teenuste asemel ka oluliste struktuurimuutustega, mis on olulised peamiselt söekaevanduse ja väga CO2-mahukate tööstusharude jaoks.

4.17.2.

Euroopa uue tööstusstrateegia sisu seisneb ajakohase ja tugeva Euroopa tööstuse ning kliima- ja keskkonnanõuetest tulenevate väljakutsete kooseksisteerimisvõimaluste leidmises. Komitee on veendunud, et selline kooseksisteerimine on teostatav ja edu korral võib see anda Euroopale ülemaailmse suhtelise eelise. Teisest küljest on komitee täiesti teadlik selle üleminekuga seotud hiiglaslikest kuludest, võtab neid arvesse ning toetab nende asjakohast leevendamist ja hüvitamist ning majanduslike võimaluste arvesse võtmist.

4.18. Tervishoiusüsteemid

4.18.1.

Kõige olulisem on see, et koroonaviiruse kriisi üks peamisi õppetunde näitas vajadust tugevdada peaaegu iga Euroopa riigi tervishoiusüsteeme, keskendudes esmajoones ennetustegevusele. Koroonaviiruse mõju seab tervishoiusüsteemid kogu Euroopas tohutu surve alla. Kuigi tervishoiu eest vastutavad liikmesriigid, ei takista piirid viiruse levikut. See puudutab kogu Euroopat nii meie piiride sees kui ka neist väljaspool ning selle tervishoiualased, sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed nõuavad ühist reageerimist Euroopa tasandil.

4.18.2.

Koroonaviiruse kriis on näidanud ELi sõltuvust meditsiinitoodete impordist kolmandatest riikidest. Vaja on investeeringuid tervisekaitse-, hooldus- ja pikaajalise hoolduse teenustesse, ennetava tervishoiu ning töötervishoiu ja tööohutuse meetmetesse – elutsüklipõhise lähenemisviisi kohaselt – ning neid peavad toetama ELi institutsioonid.

4.18.3.

Koroonaviiruse kriis näitab selgelt, et hargmaistel farmaatsiaettevõtetel on suur võim. Farmaatsiatööstuse sõltumatuse suurendamiseks tuleb luua ka ulatuslik Euroopa teadusfond uute ravimite ja vaktsiinide väljatöötamiseks. ELi institutsioonidel peaksid olema vajalikud volitused oluliste meditsiini- ja kaitsevahendite tarnimise, jaotamise ja hinnastamise kooskõlastamiseks ühtsel turul.

4.18.4.

Komitee kutsub üles koostama kestlikkust toetava kemikaalide strateegia, mis tagaks inimeste tervise ja keskkonna kaitse, minimeerides samal ajal kokkupuudet ohtlike kemikaalidega. Uus strateegia peab olema täielikult kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega.

4.18.5.

Vaja on taastada reisijate usaldus transpordi vastu, pöörates erilist tähelepanu ühistranspordile. See hõlmab muu hulgas reisijate terviseohutust suurendavaid meetmeid (nt kliimaseadmed, haigete tuvastamine, puhastus- ja desinfitseerimismeetmed jne). Sellega seoses tuleb uuesti käsitleda ja isegi tugevdada ka reisijate õigusi (nt tühistatud reiside hüvitamine).

5. Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine

5.1.

EL peab tugevdama ja toetama oma ülemaailmset positsiooni, täites tähtsamat ja strateegilisemat rolli maailma majanduses ja poliitikas. See positsioon on viimase kümnendi jooksul nõrgenenud. ELi majandusel on potentsiaali kasutada paremini ära oma suhtelisi eeliseid ülemaailmsel kaubandus- ja investeerimisturul, eelkõige kõrgtehnoloogilise tootmise ja innovatiivsete teenuste vallas, samuti saadab teda soov olla maailmas juhtpositsioonil. Selle jõupingutusega peaks kaasnema ELi parem ja tõhusam esindatus peamistes ülemaailmsetes organisatsioonides ning vajadus kõneleda seal ühel häälel. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema asjakohaseid jõupingutusi, et kajastada oma 2021. aasta tööprogrammis konkreetsemalt vajadust tugevdada ELi ülemaailmset positsiooni.

5.2.

EL peaks veelgi toetama mitmepoolset lähenemisviisi kaubandusele. Sotsiaalsete, töö- ja kestliku arengu standardite (8) lisamine WTO ja teiste ÜROga seotud ametite eeskirjadesse võib oluliselt kaasa aidata uue, õiglase majandus- ja kaubanduskorra loomisele ning õiglasele ja arukale üleilmastumisele. Samal ajal peaks EL olema vastu jõupingutustele luua maailmamajanduses uusi tõkkeid ja piiranguid.

5.3.

COVIDi kriisi ühe konkreetse õppetunnina peaks EL tähelepanelikumalt kaaluma oma strateegiliste varade ja investeeringute kaitsmist ning tugevdama taustauuringuid valdkondades, kus on oht, et investeerimistehinguid kasutatakse strateegilises tööstusharus poliitiliselt vääriti.

5.4.

Pärast Brexitit ei peaks EL keskenduma üksnes oma sidususe ja ühtsuse tugevdamisele, vaid asjakohastel juhtudel ei tohiks unustada jätkata laienemisprotsessi, mis on viimasel ajal mõnevõrra viibinud, vaatamata teatavatele edusammudele iseäranis mõnede Lääne-Balkani kandidaatriikide ühinemisel. Laienemine võib oluliselt aidata kõrvaldada poliitilist ja majanduslikku ebakindlust kõrvaldamisele ning suurendada stabiilsust selles Euroopa osas.

5.5.

Viimasel kümnendil on geopoliitiline olukord halvenenud, mis puudutab ka ELi välispiirile lähemal asuvaid territooriume. Stabiilsuse toetamiseks ja ELiga vastastikuste suhete parandamiseks tuleb jätkata strateegilise partnerluse ja kaasava naabruspoliitika algatust. See peaks uutele oludele paindlikult reageerima ning põhinema vastastikusel austusel ja hüvedel, mida see mõlemale poolele annab.

5.6.

Muutuv geopoliitiline olukord ja hiljutise rändekriisi tagajärjed ning välissuhete halvenemine maailmas koos paljude uute ohtlike nähtustega on samuti muutnud ELi arenguabi ja toetuse spektrit. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendatakse märkimisväärselt selleks otstarbeks eraldatavaid rahalisi vahendeid ning oodatakse Euroopa Arengufondi lisamist raamistikku. Komitee toetab seda tegevust ja rõhutab vajadust pöörata eritähelepanu Aafrikale, et aidata sellel mandril ületada keeruline poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaolukord.

5.7.

EL peab uuesti hakkama täitma strateegilist geopoliitilist rolli ülemaailmsete rahuprotsesside edendamisel, et taastada majandusarengu võimalused ELi naaberriikides – Lääne-Balkani, Euromedi ja idapartnerluse riikides – ning teistes konfliktidest räsitud piirkondades.

6. Euroopaliku eluviisi edendamine

6.1. Sotsiaalmeetmed

6.1.1.

Lisaks majandus- ja keskkonnaküsimustele peab ELi 2021. aasta tööprogramm lähtuma sotsiaalsest mõõtmest. See tähendab, et ELi pühendumine sotsiaalsele ja kestlikule Euroopale on prioriteet. Selles on oluline roll ka kodanikuühiskonna organisatsioonidel. Sotsiaalset innovatsiooni kui taastumise mudelit on võimalik edendada ühisloomise, -kavandamise ja -tootmise kaudu. Keerulisel sotsiaalsel maastikul, kus esineb suuri ühiskondlikke probleeme, on ainus viis lahenduste leidmiseks mobiliseerida kõik ühiskonna ressursid ning töötada valdkonnaüleselt ja multidistsiplinaarselt. Organiseeritud kodanikuühiskond on sotsiaalse innovatsiooni katalüsaator.

6.1.2.

Vaja on jõuda õiglase ülemineku laiema mõistmiseni (minnes kaugemale kivisöe kasutamise lõpetamisest) ja viia täielikult ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas, reformides samas ümberjagamissüsteeme, töö ja eraelu tasakaalu ning soolist võrdõiguslikkust.

6.1.3.

Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine Euroopa tasandil ja kõigis liikmesriikides on oluline samm, et alustada proaktiivselt ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise protsessi. Komisjoni poliitilistes suunistes lubati kõigile õiglast üleminekut keskkonnahoidlikule sotsiaalsele turumajandusele. Sellega seoses esitas komisjon tegevuskava „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“, millega algatati 2020. aasta novembrini kestev arutelu ELi riikide, piirkondade ja partneritega konkreetsete kohustuste üle samba rakendamiseks, et saavutada edu ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil (9). Saadud panuste põhjal esitab komisjon 2021. aasta alguses tegevuskava sotsiaalõiguste samba rakendamiseks. Täiendavad ettepanekud 2021. aastaks on esitatud tegevuskava lisas. Nende hulka kuuluvad lastegarantii, sotsiaalmajanduse tegevuskava, puuetega inimeste strateegia ja pikaajaline visioon maapiirkondade jaoks (10).

6.1.4.

Tegevuskava raames algatas komisjon esimese etapi ja seejärel teise etapi konsultatsioonid sotsiaalpartneritega õiglase miinimumpalga teemal (11). Komitee ootab komisjoni võimalikku tulevast seadusandlikku algatust inimväärse ja õiglase miinimumpalga kohta. Eesmärk peaks olema, et miinimumpalk tagab kõigis ELi liikmesriikides kõigile töötajatele inimväärse elatustaseme. Komitee tunnustab komisjoni tõdemust, et ELi meetmete abil on võimalik edendada kollektiivläbirääkimiste rolli piisava miinimumpalga ja sellega kaetuse toetuseks ning et kollektiivläbirääkimisi toetavad meetmed – iseäranis valdkondlikul tasandil – tuleks lisada miinimumpalka käsitlevatesse ELi meetmetesse (12).

6.1.5.

ELi sotsiaalne mõõde on nii keerukas, et selle tugevdamiseks on vaja juhtimismehhanisme, mis võimaldavad eri sektorite erinevatel osalejatel probleeme ühiselt lahendada. Sotsiaaldialoogi roll on võtmetähtsusega. Tugev sotsiaalne taastumine tähendab ka paremat juurdepääsu ametiühingutele ja paremat kaitset. Toetada tuleks kollektiivläbirääkimisi ja töökoha demokraatiat. EL ja liikmesriigid peavad toetama sotsiaalpartnereid kollektiivläbirääkimiste ulatuse märkimisväärsel suurendamisel. Vaja on tugevdada representatiivsust ja autonoomiat ning sidemeid Euroopa ja liikmesriikide tasandi sotsiaaldialoogi vahel. Lisaks on vaja veelgi parandada sotsiaalpartnerite suutlikkust ja osalemist poliitika kujundamisel ning tagada stabiilne ja tasakaalustatud töösuhete raamistik. Komitee on seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks vaatama läbi muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku ning pakkuma välja õigusliku aluse töötajate osalemise konkreetsete raamtingimuste jaoks, kahjustamata riiklikku pädevust (13), et tõhustada töötajate osalemist rohelise kokkuleppe ja digiülemineku protsessiga seotud probleemide lahendamisel.

6.1.6.

Komitee kutsub komisjoni üles reformima Euroopa Liidu majanduse juhtimist. Komitee on veendunud, et vajalikud on mõningased muudatused a) juhtimises, st on vaja sihtotstarbelisi juhtimismehhanisme pakiliste probleemide kiiremaks lahendamiseks ja keeruliste küsimustega tegelemiseks. Selliste mehhanismide ülesanne oleks ühendada ELi ja liikmesriikide tasandit, mitte asendada kummaski tegutsemist; b) selles, kuidas integreerida kestliku arengu eesmärgid ELi majandus- ja sotsiaalseire- ning eelarvemenetlustesse. Selleks võiks Euroopa poolaastasse lisada uued, täiustatud, mõõdetavad ja vastastikku täiendavad sotsiaal-, majandus- ja keskkonnanäitajad, et jälgida ja pidada silmas Euroopa sotsiaalõiguste samba kõiki aspekte ja põhimõtteid, samuti 17 kestliku arengu eesmärki (14).

6.1.7.

Komitee kiidab heaks ettepaneku platvormitöötajate töötingimuste parandamise kohta 2021. aastal. Komitee peab aga kahetsusväärseks, et komisjoni teatises ei ole otseselt käsitletud palju ulatuslikumat ülesannet, mida kujutab endast kaasav ja õiglane üleminek (15). Komitee rõhutab vajadust ambitsioonika tegevuskava järele, et julgustada liikmesriike täitma oma lubadusi seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamisega (16).

6.1.8.

Äärmiselt tähtis on COVID-19 kriisist taastumise etapis tööd uuesti mõtestada. Tööviljakuse kasvu taotlemine nii era- kui ka avalik-õiguslikel alustel toimivas tervishoiu- ja hooldussektoris kahjustas teenuse kvaliteeti ja halvendas töökogemust, põhjustades tervishoiukriisi ajal ulatuslikke tagajärgi enamikus ELi riikides. Tegevuse teenusekesksemaks muutumine viiks töömahukama majanduseni, mis tasakaalustaks töökohtade ebakindlust nendes sektorites, toetades suuremat tööhõivet ja tuues töökohad reaalmajandusse tagasi. Seepärast on hädasti vaja poliitikat, millega toetada kvaliteetset tööd tööjõumahukates ja kvaliteetseid teenuseid pakkuvates sektorites.

6.1.9.

Komitee on jätkuvalt mures selle pärast, et vaesus üldiselt ja palgavaesus on paljudes liikmesriikides endiselt suur probleem. Lisaks palgatasemete parandamisele on ELi ja liikmesriikide tasandil vaja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab meetmeid piisava miinimumsissetuleku kavade, töötuskindlustuse ühiste miinimumstandardite ja tõhusate aktiivse kaasamise kavade tagamiseks, mida toetavad olulised ja võimalusi pakkuvad sotsiaalteenused. Samuti on vaja hästi toimivaid tööturge, riiklikke tööturuasutusi ja aktiivset tööturupoliitikat (17).

6.1.10.

Komitee toetab komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025 ja soovitab komisjonil võtta vastu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegiad kogu programmitöös ja kõigis juhtorganites, samuti valdkonnaülese lähenemisviisi soolisele võrdõiguslikkusele. Strateegia rakendamisel tuleks arvesse võtta COVID-19 mõjuga tegelemist, kasutades selleks kohandatud ja sihipäraseid poliitikameetmeid. Komitee võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada seadusandlik algatus palkade läbipaistvuse siduvate meetmete kohta. Palgaerinevuste ja muude sooliste lõhedega tegelemisel tuleks suuremat sotsiaalset tunnustust ja majanduslikku väärtust omistada töökohtadele ja sektoritele, kus traditsiooniliselt töötab palju naisi ning mis on sageli alatasustatud ja alaväärtustatud.

6.1.11.

Oluline on jätkata tegelemist pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mis on erakordselt tugevad transpordi-, reisi- ja turismivaldkonnas, ning neid tagajärgi leevendada.

6.2. Ränne ja COVID-19-järgne ajastu

6.2.1.

COVID-19 pandeemia saabumisega, sellest tuleneva tohutu tragöödiaga riiklike tervishoiusüsteemide jaoks ja majanduse kokkuvarisemisega kõigis riikides tundus, et rände küsimus kaob päevakorrast ja vajub tagaplaanile, kusjuures avalik arvamus jääb selle suhtes mõnevõrra ükskõikseks. Varjupaigataotlejaid ei saa praeguse kriisi tõttu hüljata. Põhilised kaitseõigused on Euroopa väärtuste tuum ja neid ei saa üle parda heita, kui need osutuvad ebamugavaks.

7. Uus hoog Euroopa demokraatiale

7.1.

Euroopa Liit põhineb ühistel Euroopa väärtustel, mis ei ole mingil juhul läbiräägitavad: inimväärikuse ja inimõiguste austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus ja õigusriik. EL ja selle liikmesriigid ei tohi hädaolukorra ning selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega silmitsi seistes neid väärtusi unustada. Kuigi praegusele kriisile tuleb reageerida kiiresti ja see nõuab teatavaid erakorralisi ja ajaliselt piiratud meetmeid, ei tohi need minna vastuollu õigusriigi põhimõttega ega ohustada demokraatiat, võimude lahusust ja Euroopa kodanike põhiõigusi. Komitee rõhutab, et kõik sellega seotud poliitikameetmed peavad olema täielikult kooskõlas meie ühiste väärtustega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2.

7.2.

Uue taaste- ja ülesehitusprotsessi käigus loodab komitee, et eelseisev Euroopa tulevikku käsitlev konverents võiks anda võimaluse tugevdada ja süvendada ELi institutsioonilist struktuuri ning tõeliselt uuendada ELi projekti, mis suudaks toime tulla järgmiste kümnendite katsumustega.

7.3.

COVID-19 kriis on toonud esile praeguse Euroopa Liidu institutsionaalsed piirid ja puudused, näidates samas pakilist vajadust tulemusliku ja tõhusa liidu järele. Vaja on Euroopa Liidu uut ülesehitust, mis läheb kaugemale ELi ühtsest turust, et saavutada reaalse fiskaalvõimekusega integreeritum Euroopa, ja mille peamine eesmärk on parandada oma elanike elu- ja töötingimusi. Seepärast on komitee seisukohal, et konverentsi protsessis tuleks arvesse võtta ELi olemasolevaid majanduse taastamise vahendeid ja juba kujunenud solidaarsust, tagades samal ajal ökoloogilise kestlikkuse, majandusarengu, sotsiaalse arengu, julgeoleku ja demokraatia. Komitee rõhutab, et hoolimata pandeemiast peab kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja valitud esindajate otsene kaasamine jääma konverentsi prioriteediks, ning ootab huviga konverentsi algust, et luua koos kõigi ELi elanikega demokraatlikum, tõhusam ja vastupidavam liit. Komitee leiab, et komisjon peaks hoidma konverentsi ulatuse avatuna kõigile võimalikele tulemustele, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud, millega algatatakse aluslepingute muutmine või tehakse muid muudatusi.

7.4.

Komitee arvates kujutab väärinfo endast otsest ohtu nii inimeste võimalusele teha teadlikke poliitilisi otsuseid kui ka Euroopa integratsiooniprojektile ning seega Euroopa Liidu ühtsusele, õitsengule ja ülemaailmsele mõjule. ELi demokraatliku otsustusvõime nõrgendamine on paljude välisriikide, aga ka Euroopa koostöö ja tugevama ühtekuuluvuse vastu seisvate äärmusrühmituste huvides. Komitee väljendab kindlat toetust ELi praegustele jõupingutustele – nii liidust endast kui ka mujalt – pärit väärinfo vastu võitlemisel ning nõuab, et komisjon tagaks väärinfot käsitleva tegevusjuhendi täieliku järgimise ja sellest johtuvad regulatiivsed järelmeetmed, arendaks edasi vast loodud varajase hoiatamise süsteemi ja STRATCOMi luureüksuseid ning avardaks Euroopa välisteenistuse tegevust väärinfo vastu, laiendades samal ajal märkimisväärselt ELi meetmeid liidusisese väärinfo vastu võitlemisel (18).

7.5.

Komitee toetab kindlalt Euroopa Komisjoni ettepanekut töötada välja Euroopa demokraatia tegevuskava, mis peaks olema kõikehõlmav, järjepidev ja suuteline muutusi ellu viima, mida toetab rahaline tugi ja institutsioonidevaheline koordineerimine. Euroopa demokraatia tegevuskava ja sellega seotud tulevaste algatuste abil peaks püüdma palju rohkem ära teha, et saavutada vaba ja mitmekesine meedia ning kvaliteetne sõltumatu ajakirjandus, sotsiaalmeedia tõhus reguleerimine (eelkõige väärinfo vastu võitlemiseks ning vastutuse reguleerimiseks poliitilise internetireklaami ja teabesisu eest), nüüdisajastatud valimisprotsess, tõrjutud rühmade, peamiselt puuetega inimeste kaasamine ning ulatuslik kodanikuharidus Euroopa Liidu ja selle demokraatliku protsessi kohta kõigis liikmesriikides. Komitee tuletab meelde oma ettepanekut luua ELi kaugelevaatav teabevahetus-, haridus- ja kodanike teadlikkuse suurendamise strateegia põhiõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatia valdkonnas (19).

7.6.

Vaja on täiendavaid meetmeid, et saavutada vaba ja pluralistlik meedia ning kvaliteetne sõltumatu ajakirjandus, samuti sotsiaalmeedia tõhus reguleerimine, eelkõige väärinfo vastu võitlemiseks ning vastutuse reguleerimiseks poliitilise internetireklaami ja teabesisu eest.

7.7. Parem õigusloome ja prognoos

7.7.1.

Komitee jääb kindlaks üleskutsele vaadata läbi parema õigusloome tegevuskava, mis hõlmab kestlikkuse kontrolli, et kõik ELi õigusaktid ja poliitikameetmed aitaksid kaasa kestliku arengu eesmärkide rakendamisele.

7.7.2.

Komitee on pühendunud REFITi platvormi asendava uue tulevikukindluse platvormi edule kaasa aitamisele ning tunnustab komitee suuremat rolli tulevikukindluse platvormis osalemise, esindatuse ja panuse osas. See uus platvorm kaasab liikmesriike ja kodanikuühiskonna esindajaid töösse lihtsustamise ja tarbetu regulatiivse koormuse vähendamise nimel ning valmistama Euroopat ette tulevasteks uuteks väljakutseteks, nagu digiüleminek. COVID-19 kriis on näidanud, kui oluline on kujundada meetmeid ja tugevdada võimeid nii, et need sobiksid tuleviku ebakindluse käsitlemiseks.

7.7.3.

Komitee kordab, et parem õigusloome ei saa asendada poliitilisi otsuseid ega tohi mingil juhul viia dereguleerimiseni või vähendada sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijakaitset ning põhiõiguste kaitset. Komitee kutsub komisjoni üles vaatama läbi parema õigusloome vahendite suunised ja kriteeriumid, eesmärgiga integreerida 2030. aastani ulatuvas tegevuskavas seatud kestliku arengu eesmärgid hindamisprotsessi. Parema õigusloome tegevuskava vahenditesse tuleb selgelt lisada kestlikkuse kontroll. Komitee kordab oma üleskutset jätkata mõjuhindamise ja pideva hindamise Euroopa ökosüsteemi arendamist, et parandada selle kvaliteeti ning julgustada organiseeritud kodanikuühiskonna aktiivset osalemist õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises (20).

7.7.4.

Komitee soovitab komisjonil ühendada avalikud konsultatsioonid (nende piirangute tõttu) sihtotstarbeliste ümarlaudadega, kus kohtuvad asjaomased sidusrühmad, nagu sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskond, et tugevdada osalusdemokraatiat.

7.7.5.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist mõju hindamisel ja strateegilisel prognoosimisel tuleks tugevdada, et tagada nende eksperditeadmiste ja kohapealsete teadmiste arvessevõtmine tulevaste õigusaktide ja poliitikameetmete kujundamisel uues, COVID-19 pandeemia järgses kontekstis.

7.7.6.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid ise on süsteemi ebavõrdsuse ja nõrkuse ohvrid. Nende praegust ja tulevast suutlikkust vajadustele reageerida ohustavad sageli napid ja kõikuvad ressursid. Seda probleemi tuleb käsitleda kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamismehhanismide abil. Komisjoni 2021. aasta tööprogramm pärast kriisi on suurepärane võimalus vaadata läbi kodanikuühiskonna organisatsioonide suhtes võetud ELi kohustused, mis puudutavad kestlikumat ja struktuursemat rahalist toetust vs. projektipõhist rahastamist.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Resolutsioon COVID-19 kriisi järgse aja kohta (ELT C 311, 18.9.2020, lk 1).

(2) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590732521013&uri=COM:2020:456:FIN.

(3) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590574123338&uri=CELEX%3A52020DC0380.

(4) NAT/784 „Euroopa kliimaseadus“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 143).

(5) Vt joonealune märkus 4.

(6) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 124.

(7) INT/894 „Valge raamat tehisintellekti kohta“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 87).

(8) Vt näiteks https://www.ilo.org/global/standards/lang--en/index.htm.

(9) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/qanda_20_20.

(10) Strong Social Europe for Just Transitions.

(11) https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=1226&furtherNews=yes&newsId=9696.

(12) Koostamisel olev Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus SOC/632, „Inimväärne miinimumpalk kogu Euroopas“.

(13) CCMI/124 „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (ELT C 19, 21.1.2015, lk 50)

(14) https://www.eesc.europa.eu/en/documents/resolution/european-economic-and-social-committees-contribution-2020-commissions-work-programme-and-beyond

(15) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0102&from=ET

(16) INT/897 „Tööstusstrateegia“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 108).

(17) Koostamisel olev Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus SOC/632 teemal „Inimväärne miinimumpalk kogu Euroopas“ ja arvamus SOC/583, https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions/common-minimum-standards-field-unemployment-insurance-eu-member-states-concrete-step-towards-effective-implementation (ELT C 97, 24.3.2020, lk 32) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa raamdirektiiv piisava miinimumsissetuleku tagamiseks“ (ELT C 190, 5.6.2019, lk 1).

(18) SOC/630 „Kampaaniate mõju poliitilises otsustusprotsessis osalemisele“ (ELT C 311, 18.9.2020, lk 26).

(19) ELT C 282, 20.8.2019, lk 39, ja komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud“, 3. aprill 2019.

(20) INT/886 „Parem õigusloome: kokkuvõtete tegemine ja pingutuste jätkamine“ (ELT C 14, 15.1.2020, lk 72).

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kaasavama ja kestlikuma pangandusliidu edendamine, suurendades liidu pankade panust kohalikku arengusse ning tugevdades sotsiaalselt vastutustundlikku rahvusvahelist ja Euroopa finantssüsteemi“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 364/02)

Raportöör:

Giuseppe GUERINI

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	24.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	205/6/6

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Viimastel aastatel rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil heaks kiidetud eeskirjades ei ole alati võetud täielikult arvesse erinevaid mudeleid, mis aitavad kaasa Euroopa panganduse mitmekesisusele. See on avaldanud märkimisväärset mõju väiksematele ja piirkondlikele pankadele, mis sageli tegutsevad ühistulises vormis, eelkõige Itaalias ja Hispaanias.

1.2.

Eelmisele finantskriisile järgnenud reguleerimine ei ole ühtemoodi mõjutanud eri mudeleid, mis iseloomustavad Euroopa pangandussüsteemi pluralismi ja mitmekesisust. Mõnel juhul kannatavad pangad, kelle osa 2008. aasta kriisi põhjustamisel oli kõige väiksem, kriisi tagajärjel vastu võetud eeskirjade survet kõige rohkem.

1.3.

Tunnistades komisjoni edusamme väiksemate ja vähem keerukate pankade arvesse võtmisel oma viimastes regulatiivsetes sekkumistes, leiab komitee, et on kasulik veelgi suurendada panganduseeskirjade proportsionaalsust vastavalt pankade omadustele, vähendamata seejuures usaldatavusnõuete tõhusust. Samal ajal ei tohiks ohustada ega õõnestada alates finantskriisist võetud meetmete aluseks olevaid üldpõhimõtteid ja eesmärke, kuna need on osutunud vajalikuks ja tõhusaks. Finantssüsteemi turvalisus, stabiilsus ja vastupidavus on äärmiselt olulised.

1.4.

Komitee tunneb heameelt hiljutise otsuse üle lükata Basel III kokkleppe rakendamine edasi ning julgustab võtma sobival ajal üle uue kapitalinõuete raamistiku, võttes piisavalt arvesse Euroopa panganduse ärimudelite mitmekesisust ning nende panust pangandusliidu mitmekesistamisse ja vastupanuvõimesse.

1.5.

Komitee kutsub üles rohkem tunnustama mõnes liikmesriigis, näiteks Itaalias ja Hispaanias, sageli ühistulises vormis tegutsevate piirkondlike ja kogukonna pankade erilist rolli VKEde ja perede puhul kohalikul tasandil, kuna tegemist on mõnel juhul peamise, kui mitte ainsa krediidiallikaga tuhandetele Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele.

1.6.

Samuti kutsub komitee üles piisavalt väärtustama Saksamaa, Austria, Madalmaade ja Prantsusmaa suuremate ühistupankade panust Euroopa pangandussüsteemi. Juhtudel, kui need aitavad kaasa süsteemsele riskile, tuleb seda reguleerimisel ja järelevalves nõuetekohaselt arvesse võtta.

1.7.

Samuti tuleb meeles pidada nende olulist rolli majandusdemokraatia edendamisel, kuna nad soodustavad oma sidusrühmade osalemist, – tegemist ei ole pelgalt aktsionäride ega klientidega, vaid partneritega, kes saavad oma hääle alusel kaasa rääkida juhtimissuunistes, mis on tegelikult suunatud pigem sidusrühmade kui aktsionäride vara väärtusele.

1.8.

Komitee on veendunud, et Euroopa pankadel, sealhulgas piirkondlikel ja ühistupankadel, on majanduse taastumisel oluline roll, et toetada majandust ja tööhõivet pärast COVID-19 hädaolukorda.

1.9.

Mitmekesine pangandussüsteem, milles osalevad arvukad sidusrühmad ja mis on juurdunud piirkondades ja kohalikes kogukondades, on ka oluline tagatis, et säiliks kodanike, VKEde ja üksikettevõtjate jagatud sotsiaalne vastutus, kes osalevad olulisel määral reaalmajanduses.

2. Üldised märkused

2.1.

Käesolev omaalgatuslik arvamus sündis komitee panusena pangandusliidu projekti, et saavutada kestliku arengu ja sotsiaalse kaasatuse eesmärgid, mis on vajalik Euroopa Liidu tulevase konkurentsivõime tagamiseks mitme üleilmse probleemi kontekstis. Sellega seoses soovib komitee anda teada kodanikuühiskonna huvidest kaasava, mitmekesise ja jätkusuutliku pangandusliidu saavutamisel.

2.2.

Käesolev panus järgib paljusid teisi komitee seisukohti kohalike ja ühistupankade rolli kohta (1) ning on tänapäeval veelgi vajalikum, arvestades uut olukorda üleilmses tervise-, humanitaar-, majandus-, tööhõive- ja sotsiaalkriisis, mille põhjustas COVID-19 hädaolukord.

2.3.

Euroopa tasandi panganduseeskirjade arvu pideval suurenemisel ja nende järkjärgulisel karmistamisel aastate jooksul ei ole alati suudetud võtta arvesse eri mudeleid, mis toetavad Euroopa panganduse mitmekesisust, või töötada välja proportsionaalseid eeskirju, mis sobivad ka väiksematele ja piirkondlikele pankadele.

2.4.

Allpool käsitletavad argumendid osutavad peamiselt kogukonna pankadele, mis on sageli väikesed ja lihtsustatud juhtimisstruktuuriga. Samuti käsitletakse eri mudeli ja suurusega ühistupankasid Euroopas. Mõnes riigis, nagu Itaalias ja Hispaanias, on need pangad väikesed, arvukad ja tegutsevad ainult kohapeal. Seevastu sellistes liikmesriikides nagu Saksamaa, Austria ja Madalmaad on nad olulised osalejad, ent kuivõrd nad tegutsevad ühistuna, on neil endiselt sama eripära kui teistel ühistupankadel: nad püüavad saavutada väärtust pigem sidusrühma kui (peamiselt) aktsionäride jaoks. Kui ühistupangad kuuluvad börsil noteeritud pangagruppi, peab neil olema sarnaseid tunnuseid kui teistel börsil noteeritud äriühingutel.

2.5.

Panganduse reguleerimise küsimusega tegelemine nõuab ühtaegu kriitilist tagasivaadet sündmustele, mis on aastate jooksul mõjutanud Euroopa reguleerivat raamistikku, ja selget visiooni sellest, kuhu tulevikus tahetakse jõuda.

2.6.

Mis puudutab minevikku vaatamist, tuleb meenutada, et praegune raamistik on suures osas vastus 2008. aasta kriisile. Euroopa seadusandja kavatses eeskirjad ümber kujundada, et kõrvaldada kriisi käigus ilmnenud puudused ning ennekõike muuta pangad tulevaste kriiside korral paremini toimetulevaks ja kindlamaks.

2.7.

Kuigi aset leidnud reformide eesmärgid olid ja jäävad kiiduväärseks, ei ole kahtlust, et panganduse reguleerija senise lähenemisviisi mõju ja tulemused on pangandussüsteemi eri osades olnud asümmeetrilised.

2.8.

Läbiviidud reformid ei ole Euroopa pangandussüsteemi pluralismi ja mitmekesisust iseloomustavaid erinevaid mudeleid ühtviisi mõjutanud. Mõnel juhul avaldasid eeskirjad suuremat survet sellistele ärimudelitele, mille osa 2008. aasta kriisi põhjustamisel oli kõige väiksem, nagu kohalikud pangad, mis on sageli väikesed ja keskmise suurusega ning mõnes riigis ühistulises vormis.

2.9.

Osalt eeskirjade tõttu, mida on mitmes mõttes üha raskem järgida, on väikesed ja keskmise suurusega kohalikud pangad olnud kasvava regulatiivse surve all ühineda suuremate gruppidega või omavahel või olla sunnitud turult lahkuma, mistõttu kaob Euroopa pangandussüsteemis mitmekesisus.

3. Kohalikud pangad ja panganduseeskirjad: üldised kaalutlused

3.1.

Viimastel aastatel on rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa eeskirjade rakendamiseks vastu võetud eri õigusaktidega karistatud väikeseid ja keskmise suurusega pankasid, eeskätt ühistu-, piirkondlikke ja vastastikkuse põhimõttel tegutsevaid pankasid kolmel põhjusel:

a)	eeskirjade täitmisega seotud kulud keerukate, üksikasjalike ja pidevalt muutuvate õigusaktide tõttu;

b)	vaid piiratud ulatuses tunnistatakse, et riskide puhul on kohalike pankade süsteemne mõju teistsugune;

c)	suurtel süsteemsetel pankadel on rahastamiskulude puhul eelis.

3.2.

Neil põhjustel peab komitee vajalikuks, et seadusandja suurendaks kiiresti panganduseeskirjade struktuurilist proportsionaalsust ja asjakohasust, võttes arvesse reguleeritavate krediidiasutuste omadusi kolmel eesmärgil:

a)	vähendada kunstlikke konkurentsimoonutusi, mida põhjustavad eeskirjad, mis on ebaproportsionaalsed või mitteasjakohased reguleeritavate krediidiasutuste eri omaduste, sealhulgas neid eristavate äriliste eesmärkide seisukohast;

b)	säilitada mitmekesine Euroopa pangandussektor, mis on sellisena vastupidavam tulevastele finants- ja majanduskriisidele;

c)	soodustada (ja mitte vähendada) laenu andmist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mis on oluline majandussektor Euroopas.

3.3.

Komitee toetab hiljutist otsust lükata Basel III kokkuleppe rakendamine edasi ning julgustab sobival ajal üle võtma Euroopa õiguskorra, võttes piisavalt arvesse Euroopa panganduse ärimudelite mitmekesisust.

3.4.

Arvestades Baseli kokkuleppe uute sätete ülevõtmist, peab komitee kasulikuks meelde tuletada ja toetada seitset põhimõtet, mille kehtestas 2019. aasta juunis Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Board) teaduskomitee ja mis töötati välja enne kõnealuse nõukogu konsultatiivse hindamise alustamist (2).

Kohandatavus : finantseeskirjad peavad saama areneda koos finantssüsteemiga ega tohi takistada innovatsiooni. See tähendab ka seda, et ei seata märkimisväärseid takistusi uute pankade sektorisse sisenemiseks ega tõkestata uute ärimudelite tekkimist ega ajalooliselt väljakujunenud alternatiivsete pangandusmudelite, nagu ühistulised mudelid, säilitamist.

Mitmekesisus : finantsasutuste ja äritavade mitmekesisust tuleks säilitada, arvestades, et selline mitmekesisus on tõhus kaitse süsteemse ebastabiilsuse vastu. Vältida tuleb reguleeritavate ettevõtete ja tegevuste liigset ühtlustamist: võime välja töötada nn antikehi ja erinevaid reageerimise/vastupidavuse vorme negatiivsete majandustsüklite korral suurendab näiteks finantssektori ja laiemalt majanduse üldist stabiilsust.

c)	Proportsionaalsus : regulatiivne koormus peaks olema võrdeline turu puuduste kaotamise tähtsusega ja reguleeritavate krediidiasutuste süsteemse tähtsusega.

d)	Kriisilahenduse võimalus : õigusakt peaks võimaldama institutsioonidel, kes ei ole majanduslikult jätkusuutlikud, süsteemist väljuda, kahjustamata süsteemset stabiilsust. Tuleb võtta meetmeid, milles võetakse arvesse asjaomaste institutsioonide sisemist ülesehitust ja keerukust.

e)	Süsteemne perspektiiv : finantseeskirjade eesmärk peaks olema tagada ühiskonnale oluliste finantsteenuste katkematu osutamine. Regulatiivne süsteem, mis soodustab tegevuse koondumist piiratud arvu finantsasutuste kätte, võib olla haavatavam, kuna sõltub nende väheste asutuste püsimajäämisest.

f)	Teabe kättesaadavus : valdkondlike õigusaktidega ette nähtud teabevoog pankadest reguleerivatele asutustele peaks võimaldama kiiresti tuvastada nn nakkuskanalid ja haavatavad kohad.

g)	Mitteregulatiivsed lahendused : regulatiivse korra olemasolu ei tohiks tähendada, et kaotatakse väljaspool kitsast reguleerimisala väljakujunenud lahendused.

4. Mõned konkreetsed ettepanekud uute eeskirjade ülevõtmiseks pangandusliidu regulatiivsesse raamistikku

4.1.

On mõistlik arvata, et Euroopa Komisjon vaatab pärast COVID-19 hädaolukorda läbi oma regulatiivsete meetmete kava ELi institutsioonide 2019.–2024. aasta ametiajaks. Komitee on seisukohal, et kuni uue kava valmimiseni tuleks Euroopa pangandussüsteemi regulatiivsel kohandamisel juhinduda järgmistest peamistest põhimõtetest.

4.2.

Baseli kokkulepe (sõlmitud 2017. aasta detsembris) on vaja võtta üle nii, et kasutatakse paremini ära ELi käsutuses olevat tõlgendamis- ja kaalutlusruumi, võrreldes sellega, mis juhtus Basel II ja Basel III puhul. Üldiselt on asjakohane tunnistada, et komisjon on astunud teatavaid samme õiges suunas eesmärgiga lihtsustada eeskirju väiksemate ja vähem keerukate pankade suhtes eri valdkondades, näiteks aruandlus-, järelevalve- ja kapitalinõuete puhul (VKEsid toetav tegur). Selles suunas on nüüd vaja edasi liikuda, kohandades võimalikult suures ulatuses eeskirju erinevatele ärimudelitele, ilma et kannataks usaldatavusnõuete tõhusus.

4.3.

Komitee tunnistab eeskätt mõnes liikmesriigis, nagu Itaalias ja Hispaanias sageli ühistu vormis tegutsevate piirkondlike ja kogukonna pankade erilist rolli VKEde ja perede puhul. Samuti tunnistab komitee selliste riikide nagu Saksamaa, Austria ja Madalmaad suuremate ühistupankade panust Euroopa pangandussüsteemi. Juhtudel, kui need aitavad kaasa süsteemsele riskile, tuleb seda reguleerimisel ja järelevalves nõuetekohaselt arvesse võtta.

4.4.

Euroopa majandus- ja pangandussüsteemi jaoks oleks positiivne, kui püütaks lõpetada võrdsustamine (ette nähtud Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (3) artikliga 40), mille kohaselt pangad, mis kuuluvad olulisse konsolideerimisgruppi, liigitatakse omakorda olulisteks, kuigi nad jäävad tegelikult suuruse, rolli ja süsteemsete riskide poolest küllaltki väikeseks. See võimaldaks arvestada proportsionaalsuse vorme, mis kehtestati 2019. aasta mais viienda kapitalinõuete direktiivi ja teise kapitalinõuete määrusega (panganduspakett). Vt eelkõige viienda kapitalinõuete direktiivi artikli 84 lõige 4 ja teise kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 145, milles võetakse kasutusele mõiste „väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud“, millest tulenevalt leevendatakse mõningaid nõudeid, eelkõige seoses teabekohustusega.

4.5.

Komitee leiab, et määratlus „väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud“ võimaldab nüüd süstemaatiliselt läheneda proportsionaalsuse küsimusele. Väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustuste lihtsustamine ei peaks piirduma teabenõuete ulatusega. Seda peaks saama laiendada teistele usaldatavus- ja järelevalve nõuetele. Näiteks ei tohiks väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse ja investeerimisühingute üle järelevalvet teostada samuti nagu olulise krediidiasutuse puhul, kui see on olulise grupi osa siseriikliku õigusnormi alusel, mis sellist järelevalvet nõuab. Selline olukord võib tegelikkuses kaasa tuua erinevatel tasanditel teostatava topeltjärelevalve väiksemate pankade üle, millel on märkimisväärne negatiivne mõju nii pankade nõuete täitmisega seotud kulude kui ka pangandusasutuste regulatiivsete kulude seisukohast.

4.6.

Komitee kutsub üles vaatama läbi ka pankade kriisilahendust ja likvideerimist reguleerivad eeskirjad ja mehhanismid, MRELi (4) arvutamise meetodid, alternatiivsed meetmed, mida saab võtta spetsiaalsete hoiuste tagamise skeemi abil, (5) mille on loonud mõni piirkondliku või ühistupanga süsteem vastavalt Euroopa Kohtu 19. märtsi 2019. aasta Tercase kohtuotsusele (6).

4.7.

Tuleb tagada, et uued esmased õigusnormid, samuti jätkusuutliku finantseerimise järelevalve-eeskirjad ei tooks kaasa täiendavaid eeskirjade täitmise kulusid koos sellest tulenevate väikeste ja ühistupankade jaoks jätkusuutmatute järelevalvemudelitega.

4.8.

Komitee kiidab heaks Euroopa Parlamendi 2019. aasta majandus- ja rahanduskomisjoni ettepanekud seoses võimalusega kehtestada keskkonnahoidlikkust ja sotsiaalsust toetav tegur, mis võimaldab vähendada kapitali absorptsiooni pankade pakutavate rahaliste vahendite puhul, mida pangad annavad sotsiaalsetele ettevõtetele ning neile ettevõtetele, kes tegelikult osalevad kestliku ja kaasava arengu programmides. Pidades silmas finantssektori vastupanuvõime ja stabiilsuse vajalikkust, tuleks seega nõuetekohaselt uurida ja hinnata võimalust töötada välja keskkonnahoidlikkust ja sotsiaalsust toetav tegur.

4.9.

Komitee arvates on oluline, et pangandusliidu uute eeskirjadega tehakse kättesaadavaks konkreetsed vahendid, millega tunnistataks, et pankade investeeringuid positiivse sotsiaalse ja keskkonnamõjuga tegevusse tuleks ergutada ka sooduskohtlemise kaudu seoses Euroopa Pangandusjärelevalve nõutavate usaldusnormatiividega.

4.10.

Seda regulatiivset tundlikkust toetavad ka andmed, mis näitavad sotsiaalsete ettevõtete väiksemat investeerimisriski, mille tõttu ei ole neil ettevõtetel viivislaenude seisukohast Euroopa pangandussüsteemile peaaegu mingit negatiivset mõju.

4.11.

Kaasseadusandjad saavutasid 2019. aasta kevadel kompromissi, andes Euroopa Pangandusjärelevalvele (kapitalinõuete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (7) artikkel 501) – pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist – ülesande hinnata olemasolevate andmete ja komisjoni kestliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma järelduste põhjal, kas oleks põhjendatud käsitleda keskkonna ja/või sotsiaalsete eesmärkidega olulisel määral seotud tegevuste riskipositsioonide usaldusnõudeid. Komitee loodab, et see hinnang on hoolikas ja positiivne.

5. Pangagrupid ja järelevalve

5.1.

Seoses ühistuliste pangagruppide loomisega – mida nõutakse Euroopa õigusaktidega ning mille kaudu kogukonna ja piirkondlikud pangad ühinevad, eeskätt Itaalias ja Hispaanias – oma tegevusse suuremate rahaliste vahendite kaasamiseks, peaksid piirkondlikud pangad suutma asjakohaselt hallata vastavate emaettevõtjate kapitalis osaleva vara absorptsiooni, et mitte liigselt kärpida krediidi andmiseks mõeldud varasid.

5.2.

Praegu järgitakse Euroopa pangagruppe käsitlevates õigusaktides sätestatud õigusraamistikus kapitalinõuete määruse kolme artiklit:

a)	artikkel 10: pangagrupid, mis koosnevad keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustest, millel on risttagatised ning juhtimis- ja koordineerimisvolitused (Itaalia, Holland, Soome, Portugal, Luksemburg);

b)	artikkel 113 lõige 6: pangagrupid, millel on emaettevõtja juhtimis- ja koordineerimisvolitused või suurel määral integreeritud süsteemid (Prantsusmaa);

c)	artikkel 113 lõige 7: krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem: Saksamaa, Austria, Hispaania, Itaalia Bolzano provints.

5.3.

Need kolm eri süsteemi ei suuda tegelikult ära tunda mõnda eripära, mis iseloomustab ja eristab nende ühistupankade tegevust, kes olid pärast pangandusliidu sündi kohustatud ühinema ühistulistesse pangagruppidesse või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidesse.

5.4.

Ühistupankade kohustus järgida vastastikuseid nõudeid, töötada välja toimingud üksnes piirkonna jaoks, kus krediidiasutus asub, luua demokraatlik juhtimine, mitte järgida isiklikku tulunduslikku eesmärki, kasumi jaotamise täpsed piirid ja vara jagamatus ei ühildu praeguse reguleeriva raamistikuga.

5.5.

See võib nõrgendada nende kui tõendatult vastutsüklilise funktsiooniga piirkondliku arengu pankade pikaajalist ja tavapärast tõhusust.

6. COVID-19 järgne raamistik

6.1.

COVID-19 pandeemia mõju on praegu äärmiselt ilmne. Tuleb harjuda palju suurema valitsemissektori võlaga ning tagamaks, et ressursid jõuavad õigel ajal sinna, kuhu vaja, tuleb rakendada kogu finantssüsteemi osana ühistest jõupingutustest, millesse on kaasatud avaliku sektori asutused ja erasektori osalejad.

6.2.

Arvestades COVD-19 tagajärgi, on autoriteetsed allikad täheldanud, et Euroopa pankadest peavad saama riigi sekkumise alustalad majanduse ja tööhõive toetamisel pärast seda rahvatervise hädaolukorda. Sellest tulenevalt ei tohiks reguleerimine ega tagatise-eeskirjad takistada pangabilanssides selleks vajalike võimaluste loomist (8).

6.3.

Praegu ei ole veel võimalik teada, milline on COVID-19 kriisi mõju majandusele ja milline on selle lõplik mõju pankadele, kuid praegust ja tulevast raamistikku silmas pidades tuleb olukorra üle järele mõelda.

a)	Regulatiivsest seisukohast oli pärast 2008. aasta finantskriisi peamine eesmärk vähendada pankade bilansside riske. Ent pärast COVID-19 puhangut ja ajavahemikuks, mida keegi praegu ei oska prognoosida, survestavad pankade bilansse riikide ja reaalmajanduse riskid.

b)	Ühtne järelevalvemehhanism, Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on võtnud mitmeid meetmeid paindlikkuse raames, mida praegune õigusraamistik võimaldab, et peatada teatavad kohustused või kergendada teatavaid usaldatavusnõudeid.

c)	Kui kriisi majanduslikud ja finantsmõjud on pankade bilanssides tulevikus endiselt märkimisväärsed, tuleb tõenäoliselt läbi vaadata 2017. aasta detsembri Baseli kokkuleppe.

2017. aasta detsembri Baseli komitee otsus kokkuleppe rakendamine edasi lükata on kahtlemata asjakohane ja vajalik, et võimaldada pankadel pandeemia tagajärgedega toime tulla nii selleks, et võtta arvesse COVID-19 kriisi mõju pankade finantsolukorrale, kui ka selleks, et hoolitseda paremini Euroopa panganduse mitmekesisuse eest.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Komitee on juba esitanud mitu arvamust pangandusliidu kohta („Ühistu- ja hoiupankade roll territoriaalses ühtekuuluvuses“), milles antud soovitusi ei ole siiski seni arvesse võetud. 2014. aastal seoses ettepanekuga võtta vastu määrus krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavate struktuurimeetmete kohta [COM(2014) 43 final – 2014/0020 (COD)] esitas komitee soovitusi, mis käsitlevad kohaliku majanduse toetamist ja vajadust panganduseeskirjade järele, mis järgiksid proportsionaalsuse põhimõtet. 2018. aastal avaldas komitee uuringu pealkirjaga „Europe's cooperative banking models“ („Euroopa ühistupanganduse mudelid“) (ISBN: 978-92-830-4024-8, katalooginumber: QE-01-18-233-EN-N), milles kirjeldatakse ühistupangandussüsteemi olukorda ja väljavaateid Euroopas.

(2) Teadusliku nõuandekomitee aruanded – „Regulatory Complexity and the Quest for Robust Regulation“ („Reguleerimise keerukus ja tõhusa reguleerimise poole püüdlemine“), nr 8, juuni 2019.

(3) ELT L 141, 14.5.2014, lk 1.

(4) MREL (omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue) kehtestati pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga, mille eesmärk on tagada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise mehhanismi nõuetekohane toimimine, suurendades panga kahjumikatmisvõimet.

(5) Üks näide sellisest fondist on Itaalia ühistuliste liikmespankade (BCC-CR) loodud hoiustajate kaitse, mis on kasulik näide sellest, kuidas loodi hoiustajate kaitse mehhanism, mida täielikult finantseeritakse pankade omavahenditest, koos vastastikkuse ja koostöömehhanismiga. Fond sekkub liikmespankade sundlõpetamise korral ja Itaalias tegutsevate kogukonna ühistupankade filiaalide korral, kui on sekkunud päritoluriigi tagamissüsteem; liikmespankade kriisilahenduse korral; varade, kohustuste, ettevõtete, filiaalide ja õiguslike suhete paketi võõrandamistehingute korral; maksejõuetuse või maksejõuetuks jäämise ohu vältimiseks.

(6) Selle otsusega tühistatakse komisjoni otsus, mille kohaselt eraõigusliku konsortsiumi sekkumine ühe liikme toetamiseks kujutab endast riigiabi.

(7) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(8) Vt näiteks EKP endise presidendi Mario Draghi argumendid ajalehes „Financial Times“, 26. märts 2020.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Maksustamismehhanismid CO2 heite vähendamiseks“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 364/03)

Raportöör:

Krister ANDERSSON

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	24.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	209/1/6

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et on olemas head põhjused selleks, et kehtestada ELis ühtsed eeskirjad globaalse soojenemise vastu võitlemiseks ja alustada nende alusel rahvusvahelisi arutelusid teiste kaubandusblokkidega.

1.2.

Senised arutelud on keskendunud eeskirjadele ja keskkonnamaksudele, eriti heitkoguste vähendamise maksudele. Komitee märgib, et globaalset soojenemist tuleb käsitleda ülemaailmselt, terviklikult ja sümmeetriliselt, võttes arvesse CO2 taset atmosfääris.

1.3.

Komisjon on süsinikdioksiidiheite vähendamisel keskendunud heitkogustega kauplemise süsteemile. Komitee leiab, et tulevikus võib olla kasulik ja vajalik töötada välja ka uued maksumeetmed, mis võivad täiendada praegust heitkogustega kauplemise süsteemi ja riiklikke süsinikdioksiidimakse, et saavutada tõhus ja sümmeetriline poliitiline raamistik, mille eesmärk on takistada CO2 heite suurenemist.

1.4.

Komitee tunnustab komisjoni lähenemisviisi, kuna see näib olevat õige samm CO2 heite tõhusamaks maksustamiseks kogu majanduses. Selline vahend peaks olema kooskõlastatud teiste täiendavate vahenditega, sealhulgas uue lähenemisviisiga maksustamisele ELi siseturul ühtses poliitikaraamistikus, samuti muude sarnaste vahenditega, mida rakendatakse teistes jurisdiktsioonides kogu maailmas.

1.5.

Komitee julgustab komisjoni tegema konkreetseid algatusi sarnaste süsinikdioksiidimaksude kehtestamiseks liikmesriikides, et ühtlustada jõupingutusi CO2 heite taseme tõhusaks vähendamiseks. Ideaalse tulemuse korral peaks loodama ühtsed tingimused maksustatavate heitkoguste/heite vähendamise valdkonnas kogu ELi ühtsel turul ning konkreetsed maksustamismeetodid ja maksumäärad, mis tagaksid võrdse mõju CO2 tasemele atmosfääris.

1.6.

Komitee usub, et tõenäoliselt jätkub globaalne soojenemine isegi uute maksude ja täiendavate meetmete rakendamise korral. Seda ei juhtu, kui juba eraldunud CO2 saab atmosfäärist eemaldada.

1.7.

Komitee julgustab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiate arendamist sihtotstarbeliste investeeringutega nii ELi kui ka riiklikul tasandil, kuna need aitavad kaasa CO2 heite mõju vähendamisele ning üldisemalt nii ÜRO kestliku arengu eesmärkide kui ka Pariisi kliimakokkuleppe sihtide saavutamisele.

1.8.

Liikmesriigid peaksid eelkõige võtma vastu põhjaliku ja sümmeetrilise keskkonnamaksude poliitika, mis käsitleks CO2 heite mõju globaalsele soojenemisele. Tarvis on kehtestada nii positiivsete kui ka negatiivsete määradega maksud. CO2-maksudest laekuvaid tulusid tuleks kasutada CO2 heite vähendamise meetodite rahalisteks stiimuliteks kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil.

1.9.

Komitee juhib tähelepanu muudele poliitikavahenditele, mis on suunatud CO2 heite vähendamisele. Need ulatuvad uutest tehnoloogiatest kuni maakorraldustavadeni, mida tuleks julgustada ja toetada nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Eelkõige metsad eemaldavad süsinikdioksiidi looduslikul teel ning puud saavad eriti hästi säilitada atmosfäärist fotosünteesi teel eemaldatud süsinikku. Metsade laiendamise, taastamise ja nõuetekohase majandamisega saab suurendada fotosünteesi mõju, et vähendada CO2 heidet.

1.10.

Ehkki metsasaaduste müüki maksustatakse omaniku sissetulekuna, tuleks siiski mõista, et puude istutamine ja metsade kasv vähendab CO2 sisaldust atmosfääris, ning seetõttu tuleks seda kliimamuutusi käsitlevas sümmeetrilises maksupõhises lähenemisviisis soodustada negatiivse CO2-maksuga. See oleks oluline meede kliimaeesmärkide saavutamiseks.

1.11.

Komitee soovib rõhutada vajadust tõhusate meetmete järele, mis oleksid kõigi jaoks sotsiaalselt vastuvõetaval viisil rakendatavad.

2. Üldised märkused

2.1.

Globaalne soojenemine valmistab kõigile muret ja valitsused otsivad tõhusaid meetodeid ülemaailmse temperatuuri tõusu piiramiseks. Globaalset soojenemist soodustavad mitmed tegurid, kuid süsinikdioksiidi (CO2) heide on eriti oluline.

2.2.

Peamine inimtegevuse tulemusena tekkiv kasvuhoonegaas on CO2 , mille arvele võib kirjutada 64 % inimkonna põhjustatud globaalsest soojenemisest (1). Kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris tõusis mitme aastakümne jooksul märkimisväärselt ja on praegu 40 % suurem kui industrialiseerimise algusaegadel.

2.3.

Maa praegune keskmine õhutemperatuur on 0,9 oC kõrgem kui 19. sajandi lõpus (2). Sellise muutuse taga on süsinikdioksiidi ja muu inimtegevusest tingitud heite suurenevad kogused atmosfääris, mis paljude teadlaste sõnul on põhjustanud globaalse temperatuuri üldise tõusu.

2.4.

Inimtegevus muudab süsinikuringet, lisades atmosfääri rohkem CO2, mõjutades looduslike neeldajate, näiteks metsade võimet atmosfäärist CO2 eemaldada ja mulla võimet süsinikku siduda. Peamine CO2 tekitav inimtegevus on fossiilkütuste – söe, maagaasi ja nafta – põletamine energia ja transpordi jaoks, millele järgnevad teatavad tööstuslikud protsessid ja maakasutustavad.

2.5.

Aasia on praegu suurim piirkondlik heiteallikas maailmas, tekitades 53 % ülemaailmsest heitkogusest, sealjuures tekitab Hiina 10 miljardit tonni (seega üle veerandi ülemaailmsest koguheitest), samal ajal kui Põhja-Ameerika on suuruselt teine heiteallikas (18 % ülemaailmsest heitkogusest), millele järgneb Euroopa 17 %ga (3).

2.6.

CO2 heitkoguste mõju Maa temperatuurile ja kliimamuutustele muutub järjest olulisemaks avaliku arvamuse ja kodanikuühiskonna ning ka erakondade jaoks nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.

2.7.

Euroopa Komisjon omakorda seadis oma poliitilises kavas esmatähtsaks konkreetsete kliimamuutustevastaste algatuste väljatöötamise, näiteks rohelise kokkuleppe (4), enne kui ta oli sunnitud keskenduma COVID-19 hädaolukorrale 2020. aasta esimestel kuudel.

2.8.

Roheline kokkulepe (5) on Euroopa Komisjoni uue poliitilise tegevuskava alus. See on tõhus vastus praegustele keskkonnaprobleemidele ja ühtlasi kasvustrateegia, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks ELis kliimaneutraalsus.

2.9.

Roheline kokkulepe hõlmab Euroopa majanduse peamisi sektoreid, sealhulgas transporti, energeetikat, põllumajandust ja ehitussektorit, ning spetsiifilisi tööstusharusid, näiteks terase- ja tsemenditööstust, IKT valdkonda, tekstiili- ja kemikaalitööstust. Komisjon töötab välja esimese Euroopa kliimaseaduse ning täiendavad konkreetsed strateegiad ja investeeringud, et soodustada keskkonnasäästlikku majanduskasvu. Õiglase ülemineku fond on oluline, kuid see võib vajada täiendavaid vahendeid (6).

3. CO2 vähendamiseks kasutatavad võimalikud poliitilised vahendid (7)

3.1.

Paljud tegevused võivad põhjustada reostust, mõjutades nii teisi majanduses osalejaid. Seda mõju ei pruugita neid tegevusi käsitlevates otsustes arvesse võtta. Tegevuse teostamisel ei võeta seega arvesse sellega kaasnevat välismõju. Teisisõnu ei arvestata tegevuse tegelikku sotsiaalset kulu. Otsustamisel on oluline võtta arvesse saaste sotsiaalseid kulusid. Seda saab teha tegevusele maksu kehtestades. Otsustamisel võetaks sel juhul arvesse tegevuse välismõju ning vähendataks saastet vastavalt tekkivatele kuludele.

3.2.

Tegevus võib siiski ka vähendada üldist saastetaset, luues positiivse välismõju. Selliseid tegevusi tuleks stimuleerida nii, et neid laiendatakse sellisel määral, et nendest saadava kasu eesmärgil hüvitatakse nende kulu täielikult. Seda saab teha subsiidiumi või negatiivse maksu kehtestamisega.

3.3.

Kuna CO2 heitkoguste mõju on ülemaailmne, peaks saaste hind olema samaväärse negatiivse mõju korral kõikjal ühesugune. Alles sellisel juhul kehtestatakse maks kulutõhusal viisil. Seetõttu on vaja globaalset lähenemisviisi (8).

3.4.

Siiski on keeruline täpselt hinnata, kui palju CO2 iga tegevus tekitab, ja puudub maailmaturg, kus CO2 tekitavatele tegevustele saaks kehtestada ühtse maksu. Seetõttu on riigid pidanud võtma üksikuid meetmeid. Oluline on laiendada võetud meetmeid suurematele piirkondadele ja saastavamatele tegevustele.

3.5.

Komitee leiab, et on olemas head põhjused, et kehtestada ELis ühtsed eeskirjad ja alustada nende alusel rahvusvahelisi arutelusid teiste kaubandusblokkidega.

3.6.

Kauplemislubade kasutamine ELis ja mujal on meetod, millega käsitletakse vajadust kehtestada ühtne hind CO2 heitkoguste tonni kohta.

3.7.

Senised arutelud on siiski keskendunud eeskirjadele ja keskkonnamaksudele, eriti heitkoguste vähendamise maksudele. Komitee leiab, et globaalset soojenemist tuleb käsitleda terviklikult ja sümmeetriliselt, võttes arvesse CO2 praegust sisaldust atmosfääris.

3.8.

Kuna CO2 sisalduse vähendamise abil atmosfääris võideldakse globaalse soojenemise vastu, on samavõrd kasulik vähendada CO2 heidet teatud koguses või eemaldada sama kogus CO2 atmosfäärist. Seetõttu tuleks CO2 lisamist või eemaldamist käsitleda sümmeetriliselt. See tähendab, et CO2 lisamine atmosfääri (saastamine) peaks olema lisakulu (maks), samas tuleks CO2 taset vähendavatele tegevustele anda toetust (negatiivne maks).

3.9.

Siiani on keskendutud peaaegu eranditult edasiste heitkoguste vältimisele. Tõenäoliselt jätkub globaalne soojenemine isegi uute maksude ja täiendavate meetmete rakendamise korral. Seda ei juhtu, kui juba eraldunud CO2 saab atmosfäärist eemaldada. Seetõttu leiab komitee, et liikmesriigid peaksid kehtestama sümmeetrilised meetmed.

3.10.

Süsinikdioksiidiheite maksu ja atmosfääris CO2 sisalduse vähendamise negatiivse maksu eesmärk on mõjutada käitumist ja võtta arvesse globaalse soojenemise välismõju. Maks/toetus mõjutab siiski tootmise ja tööhõive võimalusi kõigis majandussektorites. A priori ei ole ilmne, et positiivne ja negatiivne maksumäär peaksid olema võrdses suurusjärgus (9).

3.11.

Jätkusuutlike investeeringute soodustamiseks on väga oluline erinevaid stiimuleid omavahel kooskõlastada, tingimusel et see toob kaasa positiivse välismõju. Vähese süsinikdioksiidiheite indeksite ühtlustatud metoodika peab olema aluseks muu mõju arvestamisel.

3.12.

Selleks, et üleminek süsihappegaasivabale majandusele oleks majanduslikult jõulisem ja poliitiliselt usaldusväärsem, tuleks võimalikult kiiresti võtta meetmeid, et vähendada otseseid ja kaudseid toetusi fossiilkütuste sektorile, kes kannab vastutust suure keskkonnakulu eest.

3.13.

Kuna Euroopa rohelise kokkuleppe rahaline vajadus on väga suur ja ELi ühised eelarveallikad üsna piiratud, on erasektoril märkimisväärne roll. Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas kokkuleppes tuleb seda arvestada. CO2-maksud on siiski tingitud peamiselt vajadusest muuta kodumajapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste käitumist ning ei ole mõeldud tuluallikana. Komitee soovib rõhutada vajadust tõhusate meetmete järele, mis oleksid kõigi jaoks sotsiaalselt vastuvõetaval viisil rakendatavad.

4. Heitkogustega kauplemise süsteemid

4.1.

Võimalik poliitiline vahend CO2 heitkoguste vähendamiseks on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (10). See põhineb piiramise ja kauplemise põhimõttel. Sellise põhimõtte kohaselt kehtestatakse piirmäär teatavate kasvuhoonegaaside üldkogusele, mida süsteemi kuuluvad rajatised võivad õhku paisata. Piirmäära vähendatakse aja jooksul, sundides koguheidet vähendama. Piirmäära ulatuses saavad või ostavad süsteemi kuuluvad ettevõtted saastekvoote, mis on vastavalt vajadusele kaubeldavad (11).

4.2.

Teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640) kohaselt vaatab komisjon kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgil 2021. aasta juuniks läbi mitu asjakohast kliimapoliitika vahendit (12). See hõlmab praegust heitkogustega kauplemise süsteemi, sealhulgas olemasoleva süsteemi võimalikku laiendamist uutele sektoritele, samuti täiendavaid sekkumisi seoses: i) liikmesriikide eesmärkidega vähendada heitkoguseid ELi heitkogustega kauplemise süsteemist väljapoole jäävates sektorites; ii) maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrusega.

4.3.

Komitee tunnustab komisjoni lähenemisviisi, kuna see näib olevat hea samm CO2 heite tõhusamaks maksustamiseks kogu majanduses. Selline vahend peaks olema kooskõlastatud teiste täiendavate vahenditega, sealhulgas uue lähenemisviisiga maksustamisele ELi siseturul ühtses poliitikaraamistikus, samuti muude sarnaste vahenditega, mida rakendatakse teistes jurisdiktsioonides kogu maailmas.

4.4.

Rahvusvahelisest vaatenurgast on heitkogustega kauplemise süsteemide arv kogu maailmas suurenenud. Lisaks ELi heitkogustega kauplemise süsteemile on juba kehtestatud või praegu väljatöötamisel riiklikud või piirkondlikud süsteemid Kanadas, Hiinas, Jaapanis, Uus-Meremaal, Lõuna-Koreas, Šveitsis ja Ameerika Ühendriikides.

4.5.

Komitee kiidab heaks piirkondlikud algatused, mille eesmärk on oluliselt vähendada CO2 heidet, kui vajalikud sammud selleks, et tulla tõhusalt toime CO2 heitkogustest tulenevate kliimamuutustega. Sellega seoses julgustab komitee Euroopa Komisjoni jätkama ja parandama oma jõupingutusi, et muuta Euroopa selles valdkonnas juhtivaks piirkonnaks.

5. Süsinikdioksiidiheitele kehtestatavad maksud

5.1.

Teine võimalik poliitiline vahend on süsinikdioksiidimaks. Selline maks vähendab heitkoguseid peamiselt kahel viisil: i)osuurendab süsinikupõhiste kütuste ja elektrienergia kulusid; ii)omotiveerib seetõttu ettevõtteid üle minema puhtale energiale, näiteks hüdro-, päikese- või tuuleenergiale.

5.2.

Kui süsinikdioksiidimaks on õigesti välja töötatud, on see kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega, mille kohaselt peaks saastaja kandma saaste vähendamise meetmete kulud vastavalt ühiskonnale tekitatud kahju suurusele, nagu on kirjas ÜRO Rio deklaratsioonis (1992) (13) ja direktiivis 2004/35/EÜ (keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta) (14).

5.3.

5.4.

Euroopas on mitmed riigid kehtestanud puhtalt energiamaksud või energiamaksud, mis põhinevad osaliselt süsinikusisaldusel. Nende hulka kuuluvad Rootsi, Taani, Soome, Madalmaad, Norra, Sloveenia, Šveits ja Ühendkuningriik (16).

5.5.

Rootsi kohaldab kõrgeimat süsinikdioksiidimaksu määra – 112,08 eurot süsinikdioksiidiheite tonni kohta, olles selle tulemusel vähendanud CO2 heitkoguseid viimase 25 aasta jooksul 23 % võrra. Rootsi süsinikdioksiidimaks kehtestati 1991. aastal määraga, mis vastab 250 Rootsi kroonile (23 eurole) eraldatud fossiilse süsinikdioksiidi tonni kohta. Seda maksu on järk-järgult tõstetud 1 190 Rootsi kroonini (110 euroni) 2020. aastal. See maks on endiselt Rootsi kliimapoliitika alus (17).

5.6.

Rootsi süsinikdioksiidimaks pakkus stiimuleid energiatarbimise vähendamiseks, energiatõhususe parandamiseks ja alternatiivse taastuvenergia kasutamise suurendamiseks. Suurendades järk-järgult maksumäära, on huvitatud isikutele antud aega kohanemiseks, ning maksude suurendamise poliitiline heakskiit on aja jooksul paranenud.

5.7.

Üldiselt näitab Rootsi kogemus, et heitkoguseid on võimalik vähendada, isegi kui see nõuab majanduse olulist ümberkujundamist. Ajavahemikul 1990–2017 suurenes SKP 78 %, samas vähenesid riigisisesed kasvuhoonegaaside heitkogused samal ajavahemikul 26 %, muutes Rootsi ülemaailmse konkurentsivõime indeksi järgi kaheksandaks riigiks maailmas.

5.8.

1990. aastal oli Soome maailma esimene riik, kes kehtestas süsinikdioksiidimaksu. Maksu aluseks oli algselt vaid süsinikusisaldus seoses soojuse ja elektri tootmisega. Seda on laiendatud nii süsinikdioksiidi kui ka energia maksustamisele ja see hõlmab ka transpordikütuseid.

5.9.

Taani kehtestas 1992. aastal süsinikdioksiidimaksu, mis hõlmas kogu fossiilkütuste (maagaasi, toornafta ja kivisöe) tarbimist. Norras kaetakse süsinikdioksiidimaksuga kuni 55 % kogu heitest. Ülejäänud heitkogused kaetakse riikliku heitkogustega kauplemise süsteemiga (18).

5.10.

Komitee julgustab Euroopa Komisjoni tegema konkreetseid algatusi sarnaste süsinikdioksiidimaksude kehtestamiseks liikmesriikides, et ühtlustada jõupingutusi CO2 heite taseme tõhusaks vähendamiseks. Ideaalse tulemuse korral peaks loodama ühtsed tingimused maksustatavate heitkoguste/heite vähendamise valdkonnas kogu ELi ühtsel turul ning konkreetsed maksustamismeetodid ja maksumäärad, mis tagaksid võrdse mõju CO2 tasemele atmosfääris. Arvestades riigipõhiseid vajadusi, võib selline tulemus siiski aega võtta.

5.11.

Sarnaste CO2-maksude vastuvõtmist liikmesriikide seas tuleks kasutada, et mõjutada kaubanduspartnereid võtma sarnaseid meetmeid, laiendades sellega jõupingutusi kogu maailmas ja piirates mõju Euroopa konkurentsivõimele. Keerukate kompenseerivate eeskirjade vältimiseks on tarvis üldist lahendust.

5.12.

Lisaks võivad maksud, kui need on õigesti kavandatud, aidata kaasa majanduskasvule, luues muu hulgas tulusaid investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. See on eriti vajalik tehnoloogiate arendamiseks, et vähendada CO2 praegust taset atmosfääris.

6. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiad

6.1.

Veel üks võimalik poliitiline vahend on meetodite kasutamine CO2 praeguse taseme vähendamiseks atmosfääris. Selliseid meetodeid on tõenäoliselt vaja lisaks ELi heitkogustega kauplemise süsteemile ja CO2-maksudele. Tarvis on sümmeetrilist lähenemisviisi. Atmosfääris juba sisalduva CO2 taset vähendavad tegevused on globaalse soojenemise piiramiseks sama kasulikud kui CO2 tekitavate tegevuste vähendamine.

6.2.

Kaks peamist CO2 heite taseme vähendamise tehnoloogiat on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogia (19). Mõlemad tehnoloogiad eraldavad atmosfäärist CO2, tihendavad CO2 ja transpordivad selle säilitamiskohta. Tehnoloogiatel on märkimisväärne potentsiaal leevendada kliimamuutusi (20). On ka muid tehnoloogiaid ning lähitulevikus on oodata paljude muude tehnoloogiate väljatöötamist.

6.3.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise erinevus seisneb kogutud CO2 lõppsihtkohas. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega kantakse kogutud CO2 pikaajaliseks säilitamiseks sobivasse kohta, samas muudetakse süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise käigus saadud CO2 kaubanduslikeks toodeteks.

6.4.

Süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine viitab süsinikdioksiidi kogumisele ja kasutamisele lähteainena mineraalide, keemiliste lähteainete, sünteetiliste kütuste ja ehitusmaterjalide tootmisel. Seda saab kasutada CO2 heitkoguste piiramiseks, töödeldes CO2 toodeteks, sidudes CO2 püsivalt ehitusmaterjalidesse, näiteks betooni, ning kogudes CO2 otse õhust. Samuti saab see sünteetilise metaani tootmise kaudu pakkuda elektrienergia salvestamise võimalusi.

6.5.

EL on loonud regulatiivse raamistiku selle uue tehnoloogia turustamiseks ja toetamiseks, ehkki kogumis- ja säilitamiskulud on endiselt oluline negatiivne tegur. Praegu on kogumiskomponent protsessi kõige kallim osa.

6.6.

Hetkel on suurimad süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rajatised Ameerika Ühendriikides.

6.7.

Euroopas on Norra kasutanud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiaid alates 1996. aastast (21). Miljoneid tonne CO2 aastas, mis saadakse maagaasi tootmisel mitmetes selleks ette nähtud rajatistes, on kogutud ja ladustatud vastavates kohtades, mis on seni Euroopa edukaim kogemus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutamisel. Viimastel aastatel on Rootsis, Madalmaades, Belgias, Prantsusmaal ja Iirimaal välja töötatud muid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogia lisavorme (22).

6.8.

Komitee julgustab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogia arendamist sihtotstarbeliste investeeringute abil nii ELi kui ka riiklikul tasandil, kuna need aitavad kaasa CO2 heite mõju vähendamisele ja üldisemalt nii ÜRO edendatud kestliku arengu eesmärkide kui ka Pariisi kliimakokkuleppe sihtide saavutamisele.

6.9.

Globaalse soojenemise tulemuslikuks ja kulutõhusaks vähendamiseks tuleb edendada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiaid (23). Eelkõige peaksid riikide eelarved omama olulist rolli selliste tehnoloogiate tõhustatud kasutamisel, edendades nii riiklikke investeeringuid kui ka maksusoodustusi. Sellega seoses kaalub Euroopa Komisjon asjakohaste riigiabi suuniste, sealhulgas keskkonna- ja energiasuuniste läbivaatamist, mida muudetakse 2021. aastaks, et võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust.

6.10.

Liikmesriigid peaksid eelkõige võtma vastu põhjaliku ja sümmeetrilise keskkonnamaksupoliitika, mis käsitleks CO2 heite mõju globaalsele soojenemisele. Vaja on kehtestada nii positiivsete kui ka negatiivsete määradega maksud. CO2-maksudest laekuvaid tulusid võiks eelistatavalt kasutada CO2 heite vähendamise meetodite rahalisteks stiimuliteks.

6.11.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise valdkonna teadusuuringutele eraldatud Euroopa vahendeid võiks rahalises mõttes tugevdada ja strateegiliselt suunata, et saavutada paremaid ja konkreetseid tulemusi CO2 kogumise suutlikkuse ja säilitusvõimaluste vallas.

6.12.

Riigihanke-eeskirjade rolli ei tohiks alahinnata (24). Riikide valitsused ja kohalikud omavalitsused veelgi paremini ära kasutama keskkonnasäästlikke eesmärke ja konkreetseid keskkonnavahendeid, mis on sätestatud direktiivides 2014/24/EL, (25) 2014/25/EL (26) ja 2014/23/EL (27). Seega võiksid ühelt poolt riiklikud investeeringud ja avaliku sektori kulutused toimida koostoimes teiselt poolt Euroopa rohelise kokkuleppe raames kavandatud meetmetega.

7. Täiendavad vahendid heitkoguste vähendamiseks

7.1.

Lõputuseks juhib komitee tähelepanu süsinikdioksiidiheite vähendamiseks mõeldud muudele poliitikavahenditele. Need vahendid ulatuvad uutest tehnoloogiatest kuni maakorraldustavadeni, mida tuleks julgustada ja toetada nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Eelkõige eemaldavad metsad süsinikdioksiidi looduslikult ning puud saavad eriti hästi säilitada atmosfäärist fotosünteesi teel eemaldatud süsinikku. Metsade laiendamise, taastamise ja nõuetekohase majandamisega saab suurendada fotosünteesi mõju, et vähendada CO2 heidet.

7.2.

Ehkki metsasaaduste müüki maksustatakse omaniku sissetulekuna, tuleks siiski mõista, et puude istutamine ja metsade kasv vähendab atmosfääris CO2 sisaldust, ning seetõttu tuleks seda kliimamuutusi käsitlevas sümmeetrilises maksupõhises lähenemisviisis soodustada negatiivse CO2-maksuga. See oleks oluline meede kliimaeesmärkide saavutamiseks.

7.3.

Lisaks sellele seovad mullad looduslikult süsinikku. Viimati kehtestatud ühise põllumajanduspoliitikaga on kasutusele võetud mõned keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed, mille eesmärk on suurendada Euroopa põllumajanduse panust Euroopa keskkonnasäästlikku majanduskasvu. Selliseid meetmeid tuleks julgustada niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas toiduainete tootmise suureneva vajaduse ja keskkonnaeesmärkide täitmisega. Ringmajandusega võivad kaasneda ka suuremad võimalused keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) „Kliimamuutuste põhjused“, Euroopa Komisjon (energeetika, kliimamuutused, keskkond), https://ec.europa.eu/clima/change/causes_et.

(2) „Global Climate Change“ (Ülemaailmsed kliimamuutused), NASA, https://climate.nasa.gov/evidence/.

(3) „Global Carbon Project, CO2 emissions“ (Ülemaailmne süsinikuprojekt, CO2 heide), http://www.globalcarbonatlas.org/en/CO2-emissions.

(4) Vt Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe. Siht saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks“.

(5) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“ (koostamisel) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus (ELT C 282, 20.8.2019, lk 51).

(6) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Õigase ülemineku fond ja ühissätete määruse muudatused“ (ELT C 311, 18.9.2020, lk 55).

(7) Ülemaailmsete jõupingutuste kohta vt UNEPi „Emissions Gap Report“ (Aruanne heitkoguste erinevuse kohta), 2019.

(8) Kui tõeliselt globaalset lahendust ei leita, tekib küsimus, kuidas käsitleda kolmandatest riikidest pärit tooteid, kas on tarvis piirimaksude kohandamise mehhanismi ja millised on selle tagajärjed.

(9) CO2 heite vähendamise toetus tonni kohta peaks olema suurem kui CO2 heitkoguste maksumäär, kuna CO2 tekitava tegevuse vähenemise mõju tööhõivele põhjustab tõenäoliselt püsivat töötust. Lisaks on ilmselt lihtsam saada avaliku sektori toetust majanduse struktuurimuutuseks, mis viib uue tehnoloogia väljatöötamiseni, selle asemel et vähendada olemasolevate tootmismeetodite kasutamist.

(10) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine“ (ELT C 71, 24.2.2016, lk 57).

(11) Heitkogustega kauplemise süsteem ja lubade hinnakujundus on käivitanud palju arutelusid. Lubade arv ja majandustsükkel kalduvad lubade hinda oluliselt mõjutama. Praegune majanduslik olukord pärast COVID-19 kriisi toob tõenäoliselt kaasa ka uued arutelud heitkogustega kauplemise süsteemi üle.

(12) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“ (ELT C 311, 18.9.2020, lk 63).

(13) Vt ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi raport.

(14) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.

(15) IMF „How to Mitigate Climate Change“ (Kuidas leevendada kliimamuutusi), Fiscal Monitor, 2019, lk IX. Selle analüüsi kohaselt on erinevatel poliitikavahenditel häid ja halbu külgi, kuid kliimakriis on kiireloomuline ja eksistentsiaalne, kutsudes peamisi sidusrühmi üles rakendama kõiki asjakohaseid poliitilisi meetmeid. Rahandusministrid saavad selle kriisiga võidelda, rakendades süsinikdioksiidiheite maksustamist või muud sarnast poliitikat, muutes kliimamuutuste leevendamise täiendavate maksu- või kulumeetmete kaudu paremini vastuvõetavaks, tagades puhta tehnoloogia investeeringuteks piisava eelarve ja koordineerides rahvusvahelisi strateegiaid.", lk IX.

(16) Süsinikdioksiidiheitele maksude kehtestamine või nende suurendamine on sageli seotud keeruliste kompromissidega. Maksude tõttu on vaja reformida tootmistehnoloogiaid ja transpordivahendeid. See võib põhjustada mõnes sektoris tööpuudust ja vajadust minna üle muud liiki tööle. Nende jaoks, keda see mõjutab, võivad sotsiaalsed kulud olla suured. Riikidel on sotsiaalkaitse pakkumisel erinevad võimalused ning seda tuleb arvesse võtta, et muuta mis tahes rakendamine sotsiaalselt vastuvõetavaks.

(17) Rootsi süsinikdioksiidimaks, Rootsi valitsusasutused, https://www.government.se/government-policy/taxes-and-tariffs/swedens-carbon-tax/.

(18) „Putting a Price on Carbon with a Tax“ (Süsinikdioksiidi heite maksustamine), Maailmapanga Grupp, https://www.worldbank.org/content/dam/Worldbank/document/SDN/ background-note_carbon-tax.pdf.

(19) „The potential for CCS and CCU in Europe“ (Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise potentsiaal Euroopas), Euroopa Komisjon, https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/iogp_-_report_-_ccs_ccu.pdf.

(20) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus (ELT C 341, 21.11.2013, lk 82).

(21) Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, Norwegian Petroleum, https://www.norskpetroleum.no/en/environment-and-technology/carbon-capture-and-storage/.

(22) „How European CO2 Transport and Storage Infrastructure can enable an Innovative Industrial Transition“ (Kuidas saab Euroopa CO2 transpordi ja säilitamisega seotud taristu võimaldada uuenduslikule tööstusele üleminekut?), Euroopa Parlament, https://zeroemissionsplatform.eu/wp-content/uploads/ZEP-Conference-Presentations.pdf.

(23) Rootsi valitsuse komisjon jõudis 2020. aastal järeldusele, et Rootsi võib 2045. aastaks saavutada süsinikuneutraalse tulemuse, kui CO2-maksudest saadavat tulu kasutatakse CO2 sisalduse vähendamiseks atmosfääris. Positiivne ja negatiivne maksumäär oleks võrdses suurusjärgus. Vt SOU 2020:4, Rootsi valitsuse avalikud uurimised.

(24) Seda on rõhutatud Euroopa Komisjoni väljaandes ringmajandust soodustavate riigihanget eteemal, oktoober 2017, https://ec.europa.eu/environment/gpp/circular_procurement_en.htm. Ka Maailmapank on rõhutanud riigihanke-eeskirjade rolli oma hangetes; https://www.worldbank.org/en/about/corporate-procurement/vendors.

(25) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(26) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(27) ELT L 94, 28.3.2014, lk 1.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/29

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Jätkusuutliku majanduskasvu edendamine kogu ELis“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 364/04)

Raportöör:

Philip VON BROCKDORFF

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	24.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	194/11/12

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

COVID-19 pandeemia on mõjutanud Euroopa Liitu ja riike kogu maailmas. Euroopa Komisjon reageeris kriisile laiaulatusliku vahendite paketiga, mille eesmärk on leevendada seda välist šokki. See hõlmas pandeemia kriisitoetuse kaitsemeedet Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu, ajutisi laene riiklike lühendatud tööaja kavade rahastamiseks ja sarnaseid meetmeid töökohtade kaitsmiseks ELi liikmesriikides tööhõive toetamise erakorralise rahastu algatuse raames. Lisaks pakkus Euroopa Investeerimispank ettevõtetele likviidsustoetust. Hiljuti tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua uus 750 miljardi euro suurune taasterahastu „Next Generation EU“, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel majanduskriisist toibuda.

1.2.

Seda silmas pidades leiab komitee, et COVID-19 kriis ei tohiks juhtida ELi eemale keskpika ja pika perspektiivi eesmärkidest, mis on esitatud Euroopa rohelises kokkuleppes, 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas. Need eesmärgid annavad pigem tunnistust vajadusest kujundada Euroopa majandus ümber, et tagada järgnevatel aastatel jätkusuutlik majanduskasv, mis seisab keskkonnasäästlikkuse, tootlikkuse kasvu, õigluse ja sotsiaalse progressi ning makromajandusliku stabiilsuse sammastel.

1.3.

Kriisi ajal haavatavaks osutunud tarneahelate tugevdamiseks peavad komitee arvates ELi ettevõtjad uuesti määratlema nii tarneahela strateegiad, sealhulgas mitmekesistamise, kui ka tarneahelate ümberkorraldamise eri sektorites. Samavõrd oluline on see, et EL peab etendama tähtsamat rolli maailmakaubanduses, mis on ELi ettevõtete ja nende äritegevuse väljavaadete jaoks ülitähtis. Samuti leiab komitee, et maailmaturul tegutsevatele üleilmsetele ettevõtetele peaksid kehtima võrdsed tingimused suures hulgas aspektides (muu hulgas rahvusvaheliste tööstandardite, ausa konkurentsi ja kliimamuutustega seotud eesmärkide osas). Välistada ei saa seda, et ELi ettevõtted paigutavad oma tootmistehased (vähemalt oluliste toodete puhul) ümber Euroopa Liitu, et vältida tarneahelaga seotud probleeme.

1.4.

Globaliseerumine on kõigi oma kõrvalmõjudega kaasa toonud investeeringud eri riikides, kuid neid ei tehta niivõrd kapitali investeeringu ülesehitamiseks, kuivõrd selleks, et otsida madalaimate maksudega riike. Komitee arvates viitavad COVID-19 kriisi põhjustatud majandusprobleemid ja muud tagajärjed sellele, et ELis ja kogu maailmas on vaja muuta ettevõtete tegutsemisviisi. Komitee soovitused kiirendada maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise ajakavu on nüüd omandanud suurema tähtsuse ning sama kehtib liikmesriikide arutelu kohta, mis puudutab järkjärgulist üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusele ja seadusandlikku tavamenetlust maksuküsimustes.

1.5.

Valitsuse poliitika ja toetus on kriisi ajal muutunud olulisemaks. Eriti fiskaalpoliitika on ülioluline mitte üksnes majanduse stabiilsuse tagamiseks, vaid ka selleks, et võimaldada valitsustel stiimuleid kasutades ettevõtteid toetada, nagu ELi õigusaktid lubavad. Seetõttu on komitee seisukohal, et kõik jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise ja edendamise katsed nõuavad valitsuse suuniseid ja reguleerimist kõigis majandustegevuse ja keskkonnakaitse valdkondades, rõhuasetusega keskkonnakaitse süvalaiendamisel majandustegevusse. Majanduse arengusuuna määramisel on loomulikult keskse tähtsusega avatud dialoog sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga.

1.6.

Tohutu laenamisvajadus, et pakkuda kriisi ajal piirangute tõttu seiskunud ettevõtetele sissetulekutoetust ja laenutagatisi, piirab kahtlemata seda, mil määral saavad valitsused pakkuda stiimuleid majandustegevuse taaskäivitamiseks. Samuti piiraks see nii keskkonnakaitse kui ka tootlike investeeringute toetamiseks vajalike rahaliste vahendite hulka. Valitsused peavad seetõttu leidma loovaid viise, kuidas toetada jätkusuutlikule majanduskasvule suunatud kulutusi, tagades samal ajal ka rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse.

1.7.

Jätkusuutlikumale majanduskasvule üleminek peab hõlmama nii roheliste sektorite arendamist kui ka olemasolevate ärimudelite ja sektorite võimalikult suures ulatuses rohelisemaks muutmist lisaks juba traditsiooniliselt rohelistele. Seega peab komitee arvates ettevõtetele pakutav abi nii riiklikul kui ka ELi tasandil sõltuma Euroopa rohelises kokkuleppes ja 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias püstitatud eesmärkide saavutamisest ja tõenditest sotsiaalse progressi kohta.

1.8.

Majanduse taastumiseks, investeeringuteks ja jätkusuutlikkuseks vajalike strateegiate kindlaksmääramisel on komisjoni üldise vabastusklausli rakendamine stabiilsuse ja kasvu pakti raames – et võimaldada euroala riikidel ajutiselt peatada keskpika perioodi eelarve-eesmärkide saavutamiseks vajalikud kohandused – samm õiges suunas. Komitee leiab siiski, et kehtivate eeskirjade läbivaatamine võib osutuda vajalikuks, kui siseneme COVIDi-järgsesse taastumisfaasi.

1.9.

Komitee usub, et ELi kestliku majanduskasvu nurgakivi peab olema tõelise ringmajanduse loomine ja arendamine, millega suurendatakse ja säilitatakse väärtust kogu väärtusahela ulatuses, vähendades samal ajal raiskamist ja seades eesmärgiks ressursitõhususe. Ringmajanduse ärimudelid pakuvad märkimisväärset potentsiaali Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks mitte ainult looduskeskkonna kaitsmise, vaid ka kvaliteetsete töökohtade loomise ja abitööstuste arendamise tähenduses.

1.10.

Innovatsiooni ja digipöörde ning pidevalt inimkapitali investeerimise rolli kestlikule arengule ülemineku hõlbustamisel ei ole võimalik ületähtsustada. Pealegi on praegune pandeemia taas esile tõstnud, kui oluline on keskenduda inimeste tervisele ja heaolule, mitte pelgalt tootlikkusele ja majanduskasvule. Tootlikkus täidab jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel keskset rolli. Selleks et majandus saaks tulevikus jätkusuutlikult kasvada, peab see komitee arvates suurendama oma kasvuvõimet, kuid ainult senikaua, kuni selline kasv lisab majandusele väärtust, suurendades nii palku kui ka ülejääki ja seeläbi nõudlust ühtsel turul ning kahjustamata omandatud õigusi, nagu näiteks sotsiaalne kaitse ja kollektiivläbirääkimised.

2. Vastupidavus majandusšokkidele (COVID-19 kogemus)

2.1.

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendit (1) käsitleva arvamuse järeldustes märkis komitee, et Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend, mille eesmärk on muuta riikide fiskaalpoliitika majandusšokkide suhtes stabiliseeritumaks, ei oleks selle suurust arvestades piisavalt tõhus, kui majanduskriis mõjutab mitut liikmesriiki. Ehkki Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendit peeti sammuks euroala tihedama integratsiooni suunas, leidis komitee, et hästi kujundatud kogu liitu hõlmav kindlustusskeem, mis toimib makromajanduslike šokkide ajal automaatse stabilisaatorina, oleks tõhusam kui kavandatud Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend.

2.2.

Viimastel kuudel on COVID-19 pandeemia mõjutanud negatiivselt Euroopa Liitu ja riike kogu maailmas. Kriis paljastas ELi sisemised nõrkused: vähemalt esialgu tundus, et selle juhid ei suuda COVID-19 kriisist põhjustatud tõsiste majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega silmitsi seistes reageerida tõhusalt ja kooskõlastatult. Tervishoiusüsteemid, eriti Itaalias ja Hispaanias, nägid vaeva, et tulla toime nakatunud inimeste hulgaga ja üldine reaktsioon lõhnas irooniliselt paremäärmuslaste ja natsionalistide pooldatava retsepti „iga rahvas enda eest“ järele.

2.3.

Võiks väita, et see hiljutine kriis oli suurim proovikivi ELi projekti, selle institutsioonide ja euro kui valuutasüsteemi jaoks. 2008. aastal oli pangandussektor kriisi keskmes Euroopa Keskpank pakkus finantsturgudele likviidsust ja toetas pankasid. Toona olid üliolulised rahanduslikud vahendid, kuid hiljutine kriis on olnud hoopis teistsugune katsumus, sest riiklike tervishoiusüsteemide stabiilsuse tagamiseks on tulnud võtta fiskaalmeetmeid, pakkudes samal ajal sissetulekutoetust haavatavatele ettevõtetele ja nende töötajatele. Euroopa Keskpank omalt poolt toetas kaudselt valitsuste suutlikkust emiteerida võlakohustusi ja võtta laenu kulutuste rahastamiseks, sealhulgas sotsiaalarengu ja sotsiaalhoolekande programmidele suunatud kulutusteks.

2.4.

COVID-19 majanduslikud tagajärjed tabasid kõiki valuutabloki liikmeid. Ent puudub mehhanism, mis võimaldaks euroala valitsustel sellisele šokile ühiselt reageerida. Selle tulemusena olid poliitilised vastumeetmed pandeemiale valdavalt riiklikud – rõhutades erinevusi, selle asemel, et Euroopat kriisi ajal ühendada. Isegi sümmeetrilise šokiga silmitsi seistes reageeris euroala asümmeetriliselt. Erinevused liikmesriikide eelarvetingimuste vahel põhjustasid suuri erinevusi poliitilistes meetmetes. Komitee on mitmes arvamuses välja toonud suurema lähenemise olulisuse nii majandus- kui ka sotsiaalpoliitikas ning kooskõlastatud lähenemisviisi tähtsuse fiskaalpoliitikas, sealhulgas maksunduses, kuid praegune kriis on taas kord näidanud, et fiskaalpoliitika meetmetes on olulisi lahknevusi, mis on põhjustatud erinevustest riikide eelarvetingimustes. Euroala tugevama majandusega riigid reageerisid COVID-19-le jõuliselt, suurendades laenamist päästepakettide rahastamiseks. Haavatavamatel majandustel ei ole samasugust rahalist vabadust ja nad on reageerinud tagasihoidlikuma päästepaketiga. See näitab erinevuse ulatust euroala riikide majanduses. Mida pikem kriis, seda nähtavamaks need erinevused muutusid.

2.5.

Kriisile reageerides kuulutas Euroopa Keskpank välja erakorralise uue varaostukava Euroopa turgude stabiliseerimiseks. Esialgne reaktsioon Euroopa pealinnades oli etteaimatav: kui turud rahunesid ja võlakirjade hinnavahed riikide vahel vähenesid, haihtus tunnetatud vajadus ühiste fiskaalmeetmete järele. Iga riik pööras oma tähelepanu uuesti riiklikele päästepakettidele. Samas komisjoni, eurorühma ja Euroopa Ülemkogu hilisem töö taastekava väljatöötamisel andis liikmesriikidele väga vajaliku tõuke. Sellele kriisile tõhusaks reageerimiseks on siiski vaja palju rohkem ära teha, sealhulgas jätkata tööd ühise võlainstrumendiga, mille eesmärk on koondada majanduse elavdamiseks vajalikud investeeringud ja hoida ära miljonite töökohtade kadumine kogu ELis.

2.6.

See viib meid Euroopa stabiilsusmehhanismi ja selle 410 miljardi euro suuruse laenuandmisvõimeni. Liikmesriigid on olnud Euroopa stabiilsusmehhanismi poole pöördumisel tavaliselt veidi tagasihoidlikud, arvestades, et kõigi laenudega kaasnevad tingimused. Teiseks, isegi kui neist tingimustest loobutakse või neid kohandatakse, nagu tehti eurorühma 9. aprillil 2020. aastal toimunud kohtumisel, võivad Euroopa stabiilsusmehhanismi nn sünteetilised võlakirjad euroala killustatud olemust vaid kinnistada. Killustatust ei ole praeguses majanduse ja eelarve järelevalveraamistikus – eelkõige kuuest seadusandlikust aktist koosneva paketi ja majanduse juhtimist käsitlevast kahest seadusandlikust aktist koosneva paketi reformi kontekstis – käsitletud, ning see on hiljutise Euroopa Komisjoni teatise (2) peamine põhjus. Kõnealuse läbivaatamise eesmärk on peamiselt suunatud uurimisele, mida on vaja majanduskasvu saavutamiseks, säilitades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja vältides makromajanduslikke tasakaalustamatusi majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ja liikmesriikide majandustulemuste püsiva lähendamise kaudu. See võib olla oluline samm õiges suunas, kuni tasakaalustamatuse algpõhjused selgitatakse välja kas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse või Euroopa poolaasta kaudu, keskendudes tõhusamale poliitikale, sealhulgas sotsiaalkaitsesüsteemide parandamise poliitikale.

2.7.

9. aprillil 2020. aastal kuulutas Euroopa Komisjon välja laiaulatusliku vahendite paketi, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi tekitatud kahju 540 miljardi euro ulatuses. See hõlmab Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu kuni 240 miljardi euro suurust uut pandeemia kriisitoetuse kaitsemeedet, mille eesmärk on toetada euroala liikmesriike COVID-19 kriisist põhjustatud otseste ja kaudsete tervishoiu-, ravi- ja ennetuskulude siseriiklikul rahastamisel; ülempiiriks on 2 % iga riigi 2019. aasta SKPst. Pakett sisaldab ka 100 miljardit eurot ajutisi laene riiklike lühendatud tööaja kavade rahastamiseks ja sarnaseid meetmeid töökohtade tagamiseks ELi liikmesriikides tööhõive toetamise erakorralise rahastu algatuse raames koos ELi riikide pakutavate tagatistega. Lisaks pakub Euroopa Investeerimispank kuni 200 miljardit eurot likviidsustoetust ettevõtetele kogu Euroopas, keskendudes VKEdele. Peale selle leppis Euroopa Ülemkogu 27. aprillil 2020. aastal põhimõtteliselt kokku ELi taastefondi loomises kogumahuga vähemalt 1 triljon eurot ja kutsus komisjoni üles välja töötama ettepaneku selle fondi arendamiseks ja kasutamiseks.

2.8.

Kuu aega hiljem, 27. mail 2020 tegi komisjon ettepaneku luua uus 750 miljardi euro suurune taasterahastu „Next Generation EU“, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel COVID-19 kriisi põhjustatud majandusraskustest toibuda. Uus pakett, mis sisaldub järgmises ELi pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027, hõlmab 500 miljardi euro ulatuses toetusi ja 250 miljardi euro ulatuses laene, mida rahastatakse finantsturgudelt laenamise kaudu, mistõttu on vaja ajutiselt suurendada komisjoni omavahendite ülemmäära 2 %ni ELi kogurahvatulust. Taasteprogramm hõlmab 560 miljardit eurot, et toetada liikmesriikide rohemajanduse, digiülemineku ja majandusliku vastupanuvõime investeeringuid ja reforme (310 miljardit eurot toetustena ja 250 miljardit eurot laenudena), lisaks 55 miljardit eurot olemasolevate ühtekuuluvuspoliitika programmide edendamiseks ning 40 miljardit eurot lisaraha õiglase ülemineku fondile, samuti 15 miljardi euro suurust investeeringut Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi. Fondi eesmärk on ka elavdada erainvesteeringuid, luues Euroopa ettevõtjatele uue maksevõime toetamise rahastamisvahendi, mille eelarve on 31 miljardit eurot, millele lisandub 15,3 miljardi euro suurune kasv ELi investeerimisprogrammi „InvestEU“ ja veel 15 miljardit eurot strateegilisse investeerimisrahastusse (mis on osa programmist „InvestEU“). Eesmärk on luua investeeringuid ELi strateegilistes sektorites, eelkõige seoses vastupanuvõime suurendamise, rohepöörde ja digiülemineku ning peamiste väärtusahelatega.

2.9.

Selle arengu valguses ei peaks hiljutine kriis juhtima ELi eemale pikaajalistest eesmärkidest, mis on esitatud Euroopa rohelises kokkuleppes ja 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias. Võib öelda, et need eesmärgid on kummaliselt ettenägelikud, tunnistades vajadust kujundada Euroopa majandus ümber, et tagada järgnevatel aastatel jätkusuutlik majanduskasv, mis seisab keskkonnasäästlikkuse, tootlikkuse kasvu, õigluse ja sotsiaalse progressi ning makromajandusliku stabiilsuse sammastel.

3. Üleilmne vastastikune sõltuvus, ELi rahvusvaheline mõõde ja globaliseerumise tulevik

3.1.

Kuigi globaliseerumine on viinud välismaiste otseinvesteeringute suurenemiseni, mis on alates 1990. aastast kasvanud keskmiselt ligikaudu 10 % aastas (3) võrreldes maailmakaubanduse keskmiselt 5 % kasvuga (4), tuleb tunnistada selle kõrvalmõjusid eelkõige töö- ja sotsiaalsetele tingimustele. Kuigi on tõsi, et globaliseerumine on hoogustanud tehnoloogiasiiret, tööstuse ümberkorraldamist ja üleilmsete ettevõtete kasvu, on see sageli toimunud sotsiaalsete õiguste ja kollektiivläbirääkimiste arvelt. Kuigi globaliseerumine on võimaldanud suurtel ettevõtetel saavutada mastaabisäästu, mis vähendab kulusid ja hindu, on see kahjustanud paljusid riigisiseselt konkureerivaid ELi väikeettevõtteid.

3.2.

Mis puudutab riikidevahelist kaubandust, siis on vastastikuse sõltuvuse suurenemine andnud mitmeid positiivseid tagajärgi, muu hulgas ka mõistmise, et rahvastevahelised konfliktid tähendaksid maailma lõppu sellisena, nagu me seda teame, koos sõjalise jõuga, milleks on suutelised sellised riigid nagu Hiina, USA ja Venemaa. Kuid sellega ei ole siiski veel kõik öeldud. Sageli eiratakse globaliseerumise negatiivseid tagajärgi, nagu ülemäärane saaste ja ebaõiglased töötingimused. Kui kriis tabab selliste riikide majandust nagu Hiina ja USA, mõjutab see paljusid riike, tekitades nii piirkondlikku kui ka ülemaailmset ebastabiilsust. Globaliseerumine on kaasa toonud ka palju muid kitsaskohti, muu hulgas asjaolu, et rahvusvahelisi või üleilmseid ettevõtteid peetakse nende riigisisese mõjuvõimu tõttu sageli ohuks rahva suveräänsusele.

3.3.

Selles etapis on asjakohane küsida, mil määral muudab COVID-19 teatud sektorites – eelkõige reisimise ja turismi/lennunduse alal – piiriülese kaubanduse või teenuste osutamisega tegelevate ettevõtete tegutsemisviisi, kes kannavad majanduskriisi põhiraskust. Selle kriisi finantsmõju on tohutu, kuna ettevõtteid, sealhulgas töötleva tööstuse sektoris, mõjutavad tarneahela ja ekspordi piirangud, samuti klientide äritegevuse äralangemine, mille tõukejõuks võiks nimetada ümberpööratud mitmekordistavat mõju või (negatiivsete) šokkide levikut tootmisvõrgustikes. Kriis tuletas meile meelde globaliseerunud majandust toetavate tarnelepingute võrku.

3.4.

Maailmakaubanduse laienemine 20. sajandi viimases veerandis oli võimalik kahe omavahel mitteseotud teguri tõttu: mitmeliigilise kaubaveo tõus (s.h konteinerite vedamine) ja laialdane kapitalikontrollist loobumine 1980ndate alguses. Kuivõrd kapitalivood on nüüd rohkem reguleeritud, jäävad need kogu maailmas investeeringute ja kaubavoogude elushoidjaks. Maailmakaubanduse laienemise kolmas põhjus oli kaubanduse liberaliseerimine ja sellega seotud kaubanduskokkulepped, võib-olla eriti Hiina liitumine WTOga. Kaubandus on ELi jaoks äärmiselt oluline kõigis jõupingutustes edendada jätkusuutlikku majanduskasvu. ELi ja tema kaubanduspartnerite vaheliste kaubavoogude suurenemisel on ilmsed eelised, kuid COVID-19 kriis on toonud esile üleilmsete tarneahelate haavatavuse. Kaubanduse katkemine võib mõjutada jätkusuutlikku majanduskasvu. Seda silmas pidades peab EL oma rahvusvaheliste lepingute kaudu tegema rohkem tarneahelate kindlustamiseks, et vähendada majandusšokkidest põhjustatud häireid. See hõlmaks tarneahela strateegiate ümbermõtestamist, sealhulgas mitmekesistamist, aga ka tarneahelate ümberkorraldamist eri sektorites. See tähendaks ka teatavat sektoripõhist deglobaliseerimist, mille puhul ELi ettevõtjad paigutavad oma tootmistehased (vähemalt oluliste toodete puhul) ümber Euroopa Liitu, et vältida tarneahelaga seotud probleeme.

3.5.

Kõnealuse teema jaoks on oluline ELi rahvusvaheline mõõde ja tema suhted ülemaailmsete osalejatega, eriti Hiina, USA ja Venemaaga. Kuna rahvusvaheline diplomaatia on ELi ja ELi vääringu edasiste majandusväljavaadete jaoks elutähtis, peab EL rahvusvahelistes suhetes, sealhulgas konkureerivate riikidega peetavatel kaubandusläbirääkimistel, täitma palju rohkem tulevikku suunatud ja silmapaistvamat rolli. Komitee pooldab endiselt mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi ja peaks seda jätkuvalt tegema, kuid on ilmne, et Hiina, USA ja Venemaa eiravad ELi seisukohta mitmepoolse kaubanduse küsimuses. Kui EL tahab täita silmapaistvamat rolli maailmakaubanduses, mis on ELi ettevõtete ja nende äriväljavaadete jaoks ülioluline, siis peab ta tegema palju rohkem, et tuua teised riigid tagasi mitmepoolsete läbirääkimiste laua taha, vastasel juhul peab kahepoolne kaubandus omandama suurema tähtsuse. Kriisijärgses tulevikus eeldab globaliseerumine, et maailmaturul tegutsevatele ülemaailmsetele ettevõtetele kehtivad võrdsed võimalused paljudes aspektides (muu hulgas maksukonkurentsi, tööstandardite järgimise ja kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmise osas). Kui see nii ei ole, siis riskib EL muutuda üha haavatavamaks ja sõltuvamaks USA ja Hiina vahelistest kaubanduskokkupõrgetest.

3.6.

Piiriüleste investeeringute puhul on üsna ilmne, et investeeringuid ei tehta alati niivõrd kapitali investeeringu rajamiseks, kuivõrd soovitakse otsida madalaimate maksudega riike (5). Teatavas vormis globaliseerumine võib pärast kriisi lõppemist olla vältimatu, kuid kriisi tekitatud majandusprobleemid ja muud tagajärjed viitavad sellele, et ELis ja kogu maailmas on vaja muuta ettevõtete tegutsemisviisi. Komitee soovitused liikmesriikidele maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise ajakavade kiirendamiseks ning järkjärguliseks üleminekuks kvalifitseeritud häälteenamusele on nüüd omandanud suurema tähtsuse. Juba eelmisel aastal toetas komitee täielikult seda, et alustada arutelu, mis käsitleb järkjärgulist üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele ja seadusandlikku tavamenetlust maksuküsimustes, tunnistades samas, et kõigil liikmesriikidel peab igal ajal olema piisavalt võimalusi otsustusprotsessis osalemiseks.

4. Valitsuse rolli läbivaatamine

4.1.

Ei ole kahtlust, et COVID-19 kriis on toonud esile valitsuste rolli tähtsuse tervise- ja majanduskriisidega toimetulemisel. Ka see on jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise eesmärgi jaoks eriti oluline. ELis ei sea enam keegi kahtluse alla valitsuste rolli tõhusate tervishoiusüsteemide ja -programmide tagamisel, mis kaudselt toetavad majandustegevust. Samuti ei sea me kahtluse alla valitsuste rolli pangandus- ja finantseeskirjade jõustamisel pärast 2008. aasta finantskriisi. Üha enam on aga ilmne, et valitsused täidavad majandussuuna määramisel endiselt keskset rolli, seda enam kriisiolukorras. See peaks kehtima ka mitmetasandilise valitsemise puhul, kus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine keskvalitsuse majanduspoliitikasse on otsustava tähtsusega. Fiskaalpoliitika, nagu eelnevalt selgitatud, on ülioluline mitte üksnes majanduse stabiilsuse tagamiseks, vaid ka selleks, et võimaldada valitsustel stiimuleid kasutades ettevõtteid toetada, nagu ELi õigusaktid lubavad. Kõik jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise ja edendamise katsed nõuavad valitsuse suuniseid ja reguleerimist kõigis majandustegevuse ja keskkonnakaitse valdkondades, rõhuasetusega keskkonnakaitse süvalaiendamisel majandustegevusse. Majandussuuna määramisel on loomulikult keskse tähtsusega avatud dialoog sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga.

4.2.

Kriisijärgse stsenaariumi korral omandab fiskaalpoliitika suurema tähtsuse, muu hulgas väga suure laenusumma tõttu, mis ületab kriisi eel prognoositud summat. Tohutu laenamisvajadus, et pakkuda COVID-19 piirangute tõttu seiskunud ettevõtetele sissetulekutoetust ja laenutagatisi, piirab kahtlemata seda, mil määral saavad valitsused pakkuda stiimuleid majandustegevuse taaskäivitamiseks. Samuti piiraks see nii keskkonnakaitse kui ka tootlike investeeringute toetamiseks vajalike rahaliste vahendite hulka. Valitsused peavad seetõttu leidma loovaid viise, kuidas toetada jätkusuutlikule majanduskasvule suunatud kulutusi, tagades samal ajal ka riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse. Komisjoni seisukoht, et taastumine tuleks viia kooskõlla rohelise kokkuleppega, on samm õiges suunas, kuna tõendab, et kriisile reageerimise olemus peab olema jätkusuutlik.

4.3.

Üks näide taristu rahastamise eelarvevälisest allikast hõlmab rahvusvahelisi finantseerimisasutusi ja eraettevõtteid ning väljendub avaliku ja erasektori partnerluses. Eeldusel, et avaliku ja erasektori partnerlust hallatakse läbipaistvalt ja demokraatliku kontrolli all, võiks seda kaaluda ühe võimalusena kriisijärgses stsenaariumis taristu- ja keskkonnaprojektide rahastamise toetamiseks, kuna see pakub lahendusi rahastamise, töö lõpuleviimise ja suurtesse projektidesse investeerimise probleemidele, ohverdamata riigi rahalisi vahendeid, mis on mõeldud peamistele poliitikavaldkondadele.

4.4.

Samuti peaks EL püüdma kiiremini kasutusele võtta vahendid ja algatused, mis on esitatud Euroopa rohelises kokkuleppes, milles tunnistatakse sõnaselgelt keskset rolli, mida EL ja riikide valitsused peavad täitma koos erasektoriga, jätkates muutumist tõeliselt jätkusuutlikuks Euroopaks. Need hõlmavad eri rahastamisvahendeid, mis on lisatud õiglase ülemineku mehhanismi koosseisu, keskendudes VKEdele ja haavatavatele tööstusharudele, et aidata kaasa nende majanduslikule taastumisele ning parandada nende jätkusuutlikkust ja vastupidavust tulevastele šokkidele, võimaldades juhtumipõhiselt teatavat vabadust tagatise ja ühisrahastamise nõuete osas ja võttes arvesse praeguseid asjaolusid. Praeguse COVID-19 kriisi valguses leiab see hoiak veelgi suuremat kõlapinda ja seda tuleb käsitleda kui võimalust taaskäivitada sotsiaalne ja majanduslik areng, pidades silmas rohelise kokkuleppe põhimõtteid. Praeguses olukorras ei ole üleeuroopalise solidaarsuse kontseptsioon kunagi olnud rohkem asjakohane.

5. Majanduse taastumise, investeeringute ja jätkusuutlikkuse strateegiad

5.1.

See viib meid majanduse taastumiseks, investeeringuteks ja jätkusuutlikkuseks vajalike strateegiate kindlaksmääramiseni. Kuna riikide majandus tõmbub COVID-19 piirangute tõttu kokku, ei ole väga realistlik oodata, et majandus taastuks kiiresti COVID-19 kriisi eelsele tasemele. Võtab mitu kuud, et jõuda ligilähedaseltki sama kaugele, kus euroala ja ELi majandused enne kriisi olid. Lisaks tuleb arvestada, et kuna valitsused võtavad eri allikatest laenu ootamatute ja tohutult kasvanud avaliku sektori kulutuste katmiseks, vähendavad nad tõenäoliselt kulutusi ja võivad taas kasutusele võtta kokkuhoiumeetmed, põhjustades tarbimise ja toodangu langust. Näiteks Kreeka kokkuhoiumeetmete kogemus surus riigi põlvili, veerand sisemajanduse koguproduktist (SKP) haihtus kaheksa aasta jooksul ja tööpuudus kerkis enam kui 27 %ni (6). Kokkuhoiumeetmete kordumine töötaks taastumisele vastu. Komisjoni üldise vabastusklausli rakendamine stabiilsuse ja kasvu pakti raames – et võimaldada euroala riikidel ajutiselt peatada keskpika perioodi eelarve-eesmärkide saavutamiseks vajalikud kohandused – on samm õiges suunas. Kui siseneme COVIDi-järgsesse taastumisfaasi, võib aga stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade läbivaatamine osutuda vajalikuks.

5.2.

Kuigi Euroopa Komisjoni iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia teatises (7) esitatud üldeesmärke peetakse kestliku majanduskasvu saavutamisel üliolulisteks, ei saa neid saavutada, rakendades kokkuhoiumeetmeid, mis kahjustavad meie kogukondade kõige haavatavamaid sotsiaal-majanduslikke rühmi.

5.3.

Selle asemel peavad ELi valitsused välja töötama majanduse taastumise strateegiad, mis toetavad tootlikumat ja kestlikumat majandustegevust. COVID-19-järgne stsenaarium annab võimaluse vaadata uuesti läbi peamised majandussektorid, mille vastupidavus on osutunud eriti nõrgaks. Majandus tugineb endiselt suures osas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kuid võib-olla on asjakohane veelgi julgustada iduettevõtjaid ja vaadata uuesti läbi sotsiaalsete ettevõtete kui sotsiaalmajanduse olulise osa roll. Ehkki kasum ei ole sotsiaalse ettevõtte esmane motiiv, mängib tulu sellise ettevõtmise jätkusuutlikkuses siiski olulist rolli. Kõik sotsiaalsed ettevõtted võivad siiski olla väga kasumlikud ja nende üks prioriteete on kasumi reinvesteerimine oma ettevõttesse, mitte aktsionäridele väljamaksete tegemine. Sotsiaalne ettevõte suudab jätkusuutlikkuse tagamiseks tasakaalustada eelkõige vastuolu oma organisatsiooni sotsiaalse missiooni toetamise ja ettevõtte tootlikkuse suurendamise vahel. Seetõttu sobivad sellised struktuurid ideaalselt majandusele, mille eesmärk on saavutada ja edendada kestlikku majanduskasvu.

5.4.

Valitsused ootavad pärast kriisi kiiret taastumist ja mõned sektorid, mis on osutunud vastupidavaks, peaksid eeldatavasti uuesti jalule tõusma, kuid valitsustel on kiusatus stimuleerida sektoreid, mida enne kriisi peeti jätkusuutmatuks või mis läksid vastuollu kliimamuutuste ja keskkonnaalaste eesmärkidega, mis on esitatud Euroopa rohelises kokkuleppes. Valitsused peaksid selle asemel kaaluma investeeringute jätkamist projektidesse, mille eesmärk on energia ja alternatiivsete energiaallikate tõhus kasutamine varem nimetatud rahastamismudelite kaudu, luues sellega ärivõimalused suurettevõtetele, VKEdele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Rohepööre peab hõlmama mitte ainult roheliste sektorite arendamist, vaid ka olemasolevate ärimudelite ja sektorite võimalikult suures ulatuses rohelisemaks muutmist lisaks juba traditsiooniliselt rohelistele. Seega peab ettevõtetele pakutav abi nii riiklikul kui ka ELi tasandil sõltuma Euroopa rohelises kokkuleppes ja 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias püstitatud eesmärkide saavutamisest.

5.5.

ELi jätkusuutliku majanduskasvu nurgakivi peab olema tõelise ringmajanduse loomine ja arendamine, mis suurendab ja säilitab väärtust kogu väärtusahela ulatuses, vähendades samal ajal raiskamist ja seades eesmärgiks ressursitõhususe. Ringmajanduse ärimudelid pakuvad märkimisväärset potentsiaali Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks mitte ainult looduskeskkonna kaitsmise, vaid ka kvaliteetsete töökohtade loomise ja abitööstuste arendamise tähenduses. Lisaks aitavad ringmajanduse ärimudelid suurendada vastupidavust selliste tarneahela šokkide suhtes, mis on tekkinud COVID-19 pandeemia tagajärjel, leevendades samas toorainehindade kõikumist ja tooraine kättesaadavust, mis tulenevad keskkonnaalastest ja geopoliitilistest suundumustest, sealhulgas kliimamuutuste ja kaubandusvaidluste mõjust. Innovatsiooni ja digipöörde ning pidevalt inimkapitali investeerimise rolli selle ülemineku hõlbustamisel ei ole võimalik ületähtsustada ning seda tuleb jätkata uue jõuga, toetades teadus- ja arendustegevust ning pannes suuremat rõhku turustamisele. Siiski tuleb täielikult hinnata digipöörde mõju tööturule, et vähendada võimalikult palju töökohtade kaotust ning aidata neid, keda see mõjutab, ümberõppe ja ümberpaigutamise näol.

5.6.

Praegune pandeemia on taas esile tõstnud, kui oluline on keskenduda inimeste tervisele ja heaolule, mitte pelgalt majanduskasvule, mis – nagu on märgitud 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias – ei ole eesmärk omaette. Riikide tervishoiusüsteemide kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine peaks olema ELi esmatähtis prioriteet, vähendades samal ajal tervishoiuteenuste kättesaadavusel esinevat ebavõrdsust ja suuri jooksvaid kulusid, mis neid erinevusi üksnes kinnistavad. Kooskõlas muude sektoritega tuleks investeerida ka riiklike tervishoiusüsteemide digiüleminekusse ja tehisintellekti. Ulatuslike majandusšokkide teke rõhutab ka hea juhtimise olulist rolli vastupidavuse suurendamisel ja tagajärgedega tegelemiseks sobivate vastumeetmete väljatöötamisel. Jätkusuutliku ja õiglase majanduskasvu saavutamine sõltub seega kõigi liikmesriikide riiklike ja kohalike institutsioonide kvaliteedist ning EL on kohustatud aktiivselt tagama, et riigid kaitseksid ja toetaksid demokraatia, sallivuse ja õigusriigi austamise põhimõtteid. On positiivne näha, et Euroopa poolaasta raames käsitletakse nüüd avaliku halduse ja juhtimise kvaliteeti palju süsteemsemalt.

5.7.

Viimane punkt käsitleb tootlikkuse rolli jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel. Selleks et majandus saaks tulevikus jätkusuutlikult kasvada, peab ta suurendama oma kasvuvõimet, kuid ainult senikaua, kuni selline kasv lisab majandusele ja elanikele väärtust. See hõlmab paremaid palku ja töötingimusi, eelkõige kollektiivläbirääkimiste kaudu, ja kindlasti mitte sissetulekute õiglasema jaotamise arvelt. Seega tuleb majandusliku jätkusuutlikkuse suurendamise strateegiad välja töötada tootlikkuse ümber, kuid neid ei saa ellu viia töötajate õiguste ja sotsiaalse arengu arvelt. Suurem tootlikkus ei ole seega eesmärk omaette, vaid vahend palkade ja ELi riikide üldise nõudluse suurendamiseks ning seega elatustaseme parandamiseks. Suurem tootlikkus viib ka uute ja paremate toodete ja teenuste väljatöötamiseni, võimaldades sel viisil ettevõtetel liikuda kaupade ja teenuste väärtusahelas kõrgemale ning ELil saada maailmaturul konkurentsieelis. Lisaks, nagu eespool märgitud, peaks kõrgem tootlikkus olema rangelt seotud eesmärgiga saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja seda ei tohiks saavutada töötingimuste, sotsiaalse progressi ega keskkonnapoliitika arvelt. Vastupidi, toetada tuleks Euroopa sotsiaalõiguste sambas esitatud üldeesmärke, eriti sotsiaalset kaitset ja kollektiivläbirääkimiste protsessi tugevdamist. Sama kehtib ka rohelises kokkuleppes sätestatud eesmärkide ja ELi kliimamuutustega seotud eesmärkide puhul. Tõeliselt euroopalik vastus praegusele COVID-19 kriisile ja kõik ühtsed katsed kestliku majanduskasvu edendamiseks kogu blokis peaksid vältima riikidevahelist maksumäärade alandamise võidujooksu, mis üksnes pidurdab koostööd liikmesriikide vahel ja õhutab natsionalistlikke suundumusi. Pigem tuleks keskenduda riikide abistamisele nende inimkapitali arendamisel ja tootlikkuse suurendamisel, vähendades samal ajal suunatud investeeringute kaudu majanduskasvu ja töövõimaluste piirkondlikke erinevusi ning tegeledes peamiste struktuursete puudustega, mis takistavad ettevõtlust.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 126.

(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Majanduse juhtimise paketi hindamine. Aruanne määruste (EL) nr 1173/2011, 1174/2011, 1175/2011, 1176/2011, 1177/2011, 472/2013 ja 473/2013 kohaldamise ning nõukogu direktiivi 2011/85/EL sobivuse kohta“.

(3) UNCTAD (2019). World Investment Report 2019 (2019. aasta maailma investeeringute aruanne).

(4) Maailmapank (2020). Kaupade ja teenuste eksport (aastane kasv protsentides). Maailma arengunäitajad.

(5) Bénassy-Quéré, A., Fontagné, L., & Lahrèche-Révil, A. (2005). „How does FDI react to corporate taxation“. International Tax and Public Finance, 12(5), 583-603.

(6) https://www.theguardian.com/world/2018/aug/20/greece-emerges-from-eurozone-bailout-after-years-of-austerity.

(7) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/37

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Konkurentsivõime, innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustamine ülemaailmse regulatiivse koostöö edendamise, uuendatud mitmepoolse kaubandussüsteemi toetamise ja turgu moonutavate toetuste vähendamise teel“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 364/05)

Raportöör:	Georgi STOEV
Kaasraportöör:	Thomas STUDENT

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	Omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon
Vastuvõtmine sektsioonis	26.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	211/1/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Sellised häired nagu koroonaviirus (COVID-19) ähvardavad peatada maailmamajanduse ja ühiskonnaelu. Viirus on põhjustanud majanduslanguse USAs, ELis, Jaapanis ja maailma teistes piirkondades, äärmiselt aeglase majanduskasvu Hiinas ja tohutu tootmise vähenemise. Valitsused peavad kompenseerima majandusliku kahju eelarve- ja rahapoliitikaga ning tulema toime majandusliku paradigma eeldatavate muutustega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab vajadust tõhusate ärimudelite ja kaubanduse kaitsemehhanismide järele, eelkõige seoses Aasiaga, ning märgib, et 36 miljonit töökohta ELis sõltub liidu ekspordipotentsiaalist. ELi tööhõive osakaal, mis toetub kaupade ja teenuste müügile ülejäänud maailmale, võrreldes kogutööhõivega, suurenes 10,1 %-lt 2000. aastal 15,3 %-le 2017. aastal. (1). Reageerimine eelarve-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas on vajalik, et vältida kriisi negatiivset mõju nendele ja teistele sektoritele.

1.2.

Koroonaviiruse kriisi tõttu peaks EL keskkonnasäästlikkusest ja digiteerimisest tingitud tööstuspoliitika üldise ümberkujundamise raames edendama tervishoiuseadmete ja farmaatsiasektorit. Eesmärk on tagada ELi jagatud suveräänsus ja isemajandamine nendes sektorites. Käesoleva arvamuse koostamine algas enne ettearvamatu tervishoiu- ja majanduskriisi puhkemist, mis muudab meie majandust ja üleilmastumise mustreid lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Kuigi see kriis ei ole arvamuse põhiteema, on sellel praegu ja tulevikus tohutu mõju alljärgnevates punktides käsitletud sektoritele ja teemadele. Juba praegu on selge, et kriis põhjustab mõnes maailma piirkonnas protektsionismi ja majandusliku natsionalismi uue laine – seda nii ELis kui maailma teistes piirkondades. Kõiki neid tegureid võetakse käesolevas arvamuses horisontaalselt arvesse, niivõrd kui see on praegu võimalik.

1.3.

Komitee jagab seisukohta, et rahvusvahelised ettevõtted ja rahvusvaheline kaubandus võivad kaasa aidata ülemaailmsele majanduskasvule, ja seda seoses suurema spetsialiseerumise, mastaabisäästu, kõrgetasemeliste ülemaailmsete väärtusahelate ning teadusuuringute ja tehnoloogia levikuga. Samuti tuleks osutada üleminekule väärtusahelatelt väärtuse loomise võrgustikele, lineaarselt majanduselt ringmajandusele ja materiaalselt mittemateriaalsele. See nõuab tööstuselt kohanemisvalmidust.

1.4.

Komitee rõhutab, et ELi meetmetega tuleb tagada, et tööstuse arengus osalejad ei satuks ebaõiglase majandusliku, sotsiaalse ega keskkonnaalase dumpingu ohvriks. Arvestades kiireloomulisi meetmeid, mida on tarvis rakendada, seisab EL silmitsi järgmiste väljakutsega: USA turg ELi ekspordi tarvis, ELi ja USA võimalik koostöö, Hiina tulevane roll ning vajadus WTO ümberkujundamise järele. Tööstusest peaks saama ühiskondlike ja keskkonnaalaste probleemide lahendamist võimaldav tegur, mis loob ühiskonnale uut väärtust.

1.5.

Komitee nõustub, et reguleerimiseta globaliseerumine suurendab ebavõrdsust, põhjustab langussurvet ettevõtjatele, töötasule ja töötingimustele ning nõrgestab sotsiaalkindlustust. See võib kujuneda tõeliseks ohuks Euroopa sotsiaalmudelitele. Reguleerimata globaliseerumine avaldab negatiivset mõju ka keskkonnastandarditele. Komitee tunneb muret selle pärast, et Euroopa ettevõtjaid ja töökohti survestavad ebaausad mitteturumajanduslikud kaubandustavad, mille puhul ei järgita rahvusvahelisi sotsiaal- ja keskkonnakokkuleppeid. ELi tööstus peaks tuginema oma ainulaadsele eelisele, ühendades Euroopa väärtused, uued tehnoloogiad ja tulevikku suunatud lähenemisviisi. Ühtne turg on keskse tähtsusega Euroopa tööstuse seisukohalt ja uuendustegevuse levitamiseks – mitte ainult digitehnoloogia, vaid ka muude peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, näiteks biotehnoloogia puhul. Samuti tuleks rõhutada sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse ning sotsiaaldialoogi rolli tööstuse ümberkujundamise ühiskondliku heakskiidu tagamisel.

1.6.

ELi tööstusstrateegia ja kaubanduspoliitika ei tohiks õõnestada liidu jõupingutusi kolmandatele riikidele arenguabi andmisel. Komitee soovitab nõrgema majandusega riikide puhul kasutada tasakaalustatud lähenemisviisi, paremat koordineerimist ja kombineerimist riikliku arenguabiga. Komitee on mures, et üha arvukamad WTO nõuetele mittevastavad meetmed ja uued diskrimineerivad mittetariifsed kokkulepped võivad tekitada ülemäärast vastastikust regulatiivset koormust viisil, mis tasapisi muutub ülemaailmses kaubanduses uueks standardiks. Olemasolevaid ELi toetusprogramme ja järelevalvet tuleks kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega uuesti hinnata, et toetada ELi liikmesriike, partnereid, ettevõtjaid ja töötajaid, keda majanduskriis ja kaubandussõjad on negatiivselt mõjutanud, ning vähendada nende koormust.

1.7.

Komitee on seisukohal, et ELi siseturust peaks saama „parim koht, kuhu investeerida“, sest see aitaks lahendada väliseid probleeme. Uut tööstusstrateegiat ja kõiki teisi mõjutusvahendeid tuleks hinnata seoses nende suutlikkusega edendada ja toetada investeeringuid tööstus-, energia-, transpordi- ja digitaalsesse taristusse laiendatud ühenduvuse lähenemisviisi kaudu. Ühinemisi, omandamisi ja riigiabi käsitlevate eeskirjade läbivaatamine aitaks ELi ülemaailmses konkurentsis võrdsemale kohale. Kõik valitsustasandid peavad tagama, et globaliseerumisest saadav kasu jaotuks õiglaselt ning et leevendataks negatiivseid mõjusid ülemaailmsel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Ühine välismaiste otseinvesteeringute süsteem aitaks tagada huvide kajastumise strateegilistes varades, nt elutähtsas taristus, elutähtsates tehnoloogiates ja elutähtsate sisendite varustuskindluses. Rohkem kui kunagi varem on tarvis kasutada riigihangete direktiive, tõhusaid kaubanduse kaitsevahendeid ja usaldusväärset vabakaubanduslepingute võrgustikku, et võidelda ebaseaduslike tavade vastu, süvendada õigusnormide lähendamist ning edendada jätkusuutlikkuse standardeid, vähendades seeläbi turumoonutusi.

1.8.

Komitee on mures hiljutise negatiivse suhtumise pärast seoses rahvusvahelise kaubanduse ja globaliseerumisega ning ulatuslikumale natsionalismile kutsuvate populistlike liikumiste kasvu pärast. Ta leiab, et protektsionism ja natsionalism ei saa pakkuda õigeid lahendusi majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele. Keskpika perspektiiviga reformimis- ja investeerimisprioriteedid on vajalikud, et suunata majandus tagasi jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, integreerides ülemineku rohelisele majandusele ja digiülemineku. EL peaks võtma kõik võimalikud meetmed, et hoolimata pandeemiast säilitada täielik demokraatia.

1.9.

Komitee on seisukohal, et roheline kokkulepe peaks endasse koondama tööstusstrateegia ja kaubanduspoliitika koos majandus-, õigus- ja konkurentsipoliitikaga kõikehõlmava jõupingutusena, et aidata keskkonda, tekitamata ohtu ühtsele turule ning Euroopa ettevõtjatele ja töökohtadele, ning seadma kõrged keskkonnaalased eesmärgid tööstusele kui tervikule.

1.10.

Komitee jagab seisukohta, et üks peamisi sõnumeid majandusliku stabiilsuse kohta on see, et liikmesriigid peaksid pöörama asjakohast tähelepanu riigi rahanduse kvaliteedile, edendades vajalikke ja tulevikule orienteeritud investeeringuid.

2. Üldised märkused

2.1.

Kuna mitmepoolne süsteem on pideva surve all, seisavad ülemaailmsel tasandil tegutsevad ELi ettevõtjad silmitsi kasvavate pingete ja ebakindlusega ning suureneva protektsionismi ja jätkuvate vastuoludega ELi kaubanduspartnerite vahel. Ülemaailmsed väärtusahelad kahanevad ning kogu maailmas nähtub üldine suundumus, et pöördutakse tagasi piirkondadeks jaotumise juurde. EL koos USA ja Hiinaga on selle dünaamika keskmes ning mitmed peamised tööstussektorid on märkimisväärse surve all. Tarvis on teha põhimõttelisi otsuseid, et suurendada võimalust vältida marginaliseerumise ohtu ja säilitada ELi ülemaailmne roll. ELi territooriumil tehtavad investeeringud tuleb kiiresti läbi vaadata ning keskenduda ettevõtjate, eelkõige VKEde toetamisele, tagades likviidsuse pakkumise ja stabiilsuse finantssektoris, säilitades ühtse turu ja kindlustades elutähtsate kaupade liikumise. Sellist eesmärki on võimalik saavutada üksnes mitmeid selliseid meetmeid kombineerides nagu eeskirjad ja meetmed, mis on kohaldatavad ka kolmandate riikide ettevõtetele ELis töötades, taristu, investeeringud avalikesse hüvedesse (st tervishoid, haridus, digitaristu), vastastikkus riigihangete valdkonnas, tõhus kaubanduspoliitika, digitaalne sõltumatus.

2.2.

ELi tööstuse üleilmset konkurentsivõimet pärsivad tagasipöördumine ühepoolsuse juurde ning majandus- ja kaubandusküsimuste tõhusa üleilmse juhtimise puudumine. Sellele lisanduvad toetusi saavate konkurentide, eelkõige riigi omandis olevate ettevõtete, ja kriisi põhjustatud asümmeetria ja häired turul. ELi ettevõtjate investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on suunatud konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse ühendamisele, kuid nende investeeringud ja riskivalmidus võivad osutuda ebatõhusaks seoses piiratud juurdepääsuga rahvusvahelistele turgudele ja ebaausa konkurentsiga. Selle taustal on VKEd haavatavamad kui eales varem.

2.3.

Sellises olukorras võiksid ELi toetatavad ühendused aidata edendada selle huve mitmepoolsetes organisatsioonides, nt Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO). Seetõttu kujutavad hiljuti vastu võetud tööstusstrateegia ja komisjoni iga-aastane aruanne vabakaubanduslepingute rakendamise kohta endast sammu suurema läbipaistvuse suunas ning on ka tõhusaks vahendiks kodanikuühiskonnale objektiivse taustteabe pakkumisel ELi poolt läbiräägitavate kaubanduslepingute kohta.

Vaatamata mõningatele positiivsetele elementidele ei ole hiljuti vastu võetud tööstusstrateegia üldpakett veel kõiki veennud, et see toob märgatavat kasu ettevõtjatele, töötajatele ja kodanikuühiskonnale, kes püüavad suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

2.4.

Tugeva Euroopa tööstuspoliitika vastuvõtmine ja ELi ärihuvide kaitse on kooskõlas liidu välispoliitika prioriteetse eesmärgiga: tugevdada mitmepoolsust ÜRO süsteemi institutsioonides. Nende vajalikud reformid peaksid võimaldama liikuda sellise maailma suunas, kus valitsevad õiglased eeskirjad ja demokraatlikud põhimõtted.

3. Äritegevuse väljavaadete kasutamine

3.1.

Komitee nõustub komisjoni seisukohaga, et ELi ettevõtjad saavad ELi tööstusstrateegiast ja kaubanduslepingutest kasu ainult siis, kui neil on asjakohane teave nende strateegiate ja lepingute sisu kohta ning nad mõistavad, kuidas need praktikas toimivad.

3.2.

Komitee märgib murelikult, et keerukad päritolureeglid ja haldusvormid, mida ELi kaubanduspartnerid ELi ettevõtjatele soodustuste andmiseks nõuavad, samuti sooduspäritolu keeruline tõendamine paistavad olevat liidu VKEde jaoks ebaproportsionaalsed võrreldes nende sõlmitud lepingute mahtudega.

3.3.

Komitee teeb ettepaneku, et kui mõnes riigis on tegu ebaausa konkurentsi, viletsate töötingimuste või puudulike jätkusuutlikkuse standarditega, tuleks töötada ka selle nimel, et käsitleda keskseid küsimusi alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide ja vaidluste veebipõhise lahendamise mehhanismide arendamise valdkonnas. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni poolt hiljuti välja kuulutatud mitmepoolset vahekokkulepet kui vaheetappi sõltumatu kaheastmelise vaidluste lahendamise funktsiooni säilitamiseks.

3.4.

Komitee tuletab meelde, et enamiku VKEde äritegevus toimub enamasti ühtse turu (2) piires ning ainult umbes pool VKEdest müüb oma kaupa ELi 28 liikmesriigist väljapoole (3). Samuti märgib komitee, et VKEde eksport on tugevalt koondunud mõnda ELi liikmesriiki ja piirkonda: üle kahe kolmandiku VKEde äri- ja kaubandustegevusest ELis toimub kuues liikmesriigis (4).

3.5.

Komitee tervitab komisjoni edukat tööd veebiportaaliga, mis integreerib kaks andmebaasi – turulepääsu andmebaasi ja kaubanduse kasutajatoe. Portaali eesmärk on käsitleda päritolureeglite ja tolliprotseduuride keerukust ja sidususe puudumist ning pakkuda tasuta veebipõhist päritolureeglite kalkulaatorit täiendava toena liidu VKEde jaoks.

3.6.

Komitee leiab, et komisjonil ja Euroopa välisteenistusel, samuti liikmesriikide diplomaatilistel ja konsulaaresindustel võiks olla oluline roll ELi strateegia, teenuste ja kolmandate riikidega kauplemise edendamisel, et hõlbustada nii sissetulevaid investeeringuid kui ka ekspordivõimalusi Euroopa ettevõtete ja töötajate jaoks.

3.7.

Komitee tervitab samuti Euroopa Komisjoni algatusi edendada ja toetada liidu VKEsid nende rahvusvahelistumise püüdlustes, et saada üleilmselt konkurentsivõimeliseks, ning rõhutab vajadust tagada, et nende algatuste rakendamisel kasutataks samuti alt üles lähenemisviisi. Koos nende algatustega võib uus paradigma tuua VKEdele ja teistele piirkondlikele osalejatele rohkem võimalusi.

3.8.

Komitee peab muret tekitavaks komisjoni aruandes esitatud küsimusi, mis on ELi kaubanduspartneritega lahendamata, eelkõige asjaolu, et ELi toodetel on jätkuvalt takistusi juurdepääsul partnerriikide turgudele. Tehniliste standardite vastastikust mittebürokraatlikku tunnustamist tuleb pidada esmatähtsaks.

3.9.

Komitee on toonitab sarnaselt Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringuga (5), mis põhineb mõne liikmesriigi kaubavoogude analüüsil, et ELi eksporditulemused on positiivses ja tugevas korrelatsioonis SKPga ning et kaubandus on tugevalt koondunud üksikutesse liikmesriikidesse.

3.10.

Komitee tuletab meelde, et komisjon tunnistas oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta üleilmastumise territoriaalselt ebaühtlast mõju, rõhutades, et kuigi üleilmastumisega seotud kasu on laiaulatuslik, jäävad kulud sageli kohaliku tasandi kanda.

3.11.

Komitee paneb erilist rõhku ühtekuuluvuspoliitika rollile ELi konkurentsivõime parandamisel sihipäraste investeeringute kaudu sellistes olulistes sektorites nagu võrgutaristud, teadusuuringud ja innovatsioon, IT-teenused, keskkonna- ja kliimameetmed, kvaliteetne tööhõive ja sotsiaalne kaasatus.

3.12.

Komitee rõhutab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) võimalikku rolli, aidates inimesi, kes jäävad töötuks üleilmastumise, digiteerimise, rände ja kliimamuutuste põhjustatud struktuurimuutuste tõttu. Ähvardava majandus- ja tööhõivekriisi tohutut ulatust silmas pidades tuleks EGFi rahaliselt tugevdada. Selle eeskirjad tuleks paindlikumaks muuta, et need vastaksid kriisi olemusele ja ulatusele, ning siduda see fond õiglase ülemineku fondiga.

3.13.

Komitee nõustub, et paindlik töökorraldus ja kaugtöö etendavad töökohtade ja tootmise säilitamisel olulist rolli, kuid kriis suurendab eeldatavasti märkimisväärselt töötust ja sissetulekute ebavõrdsust hoolimata jõupingutustest selle sotsiaalse mõju leevendamiseks. ELi läbivaadatud rohelise kokkuleppe poliitika võiks mängida olulist rolli üleilmastumise suunamisel, et sel oleks positiivne majanduslik, sotsiaalne, territoriaalne ja keskkonnaalane mõju ettevõtjatele, töötajatele ja kodanikuühiskonnale ning et see aitaks vähendada turumoonutusi.

3.14.

Komitee leiab, et tootmise CO2 jalajälje vähendamisega tegelevat mehhanismi ja tööstuse CO2heite vähendamise jõupingutusi võiks kasutada konkurentsitingimuste ühtlustamiseks. Ta märgib siiski, et sellise meetmega tuleb tasakaalustada keskkonna, kaubanduse ja õiglusega seotud probleemid, vältimaks turumoonutusi, mis käivitavad vastumeetmed ELi liikmesriikide vastu ning kahjustavad seega ELi tööstust ja tööstussektori töökohti.

3.15.

Komitee jagab seisukohta, et äärmiselt oluline on vähendada tootlikkuse erinevusi suure tootlikkusega riikide, piirkondade ja ettevõtjate ning kõigi teiste vahel ning et tõhusad institutsioonid ja tulemuslikud maksusüsteemid võiksid tootlikkust toetada.

3.16.

Tarvis on uut tööstuspoliitikat, et keskenduda innovaatilisema ja suuremat lisaväärtust loova tegevuse edendamisele, mis on lahutamatult seotud kvaliteedi ja uute töökohtade edendamisega. Selline poliitika, kui seda targalt kujundatakse ja korrektselt rakendatakse, võiks aidata vältida SKP edasise vähenemise, ühtse turu killustatuse ja väärtusahelate häirete negatiivset mõju.

4. Erakordsete arengute negatiivse mõju leevendamine

4.1.

Komitee kutsub kõiki peamisi institutsioonilisi osalejaid üles vaatama läbi 27-liikmelise ELi ja Ühendkuningriigi vahelised sidemed, mis määravad suuresti kindlaks Ühendkuningriigi väljaastumise mõju nende riikide majandusele. Tuleb luua asjakohased meetmed nende sektorite jaoks, millele avaldub eriti kahjulik mõju.

4.2.

Komitee peab kahetsusväärseks, et USA otsus kehtestada Euroopa toodetele täiendavad tollimaksud vastumeetmena ELi poolt Airbusi tootjale antavale abile mõjutab peamiselt ELi liikmesriikides toodetud põllumajandustooteid ja põllumajanduslikke toiduaineid. ELi kaitsemeetmed terasesektoris on traditsiooniliselt CCMI tähelepanu keskpunktis. Arvestades terasetööstuse ebasoodsat majanduskeskkonda, tuleks nende meetmete tõhusust uuesti hinnata, et vältida edasist kahju omamaistele teraseettevõtjatele ning tagada ELi ettevõtjatele ja töötajatele võrdsed tingimused.

Komitee rõhutab, et USA terasetariifid on põhjustanud märkimisväärseid kaubavahetuse häireid kolmandatest riikidest pärit terasetoodete puhul, mis sisenevad üha ulatuslikumalt Euroopa turule, leides kasutamist eelkõige avalike taristuobjektide riigihankelepingutes.

4.3.

Komitee märgib, et kuigi ükski riik ei saa end üleilmastumisest eraldada, ilma et sellega kaasneksid tohutud kulud, on mitmepoolse kaubandussüsteemi kokkuvarisemise oht reaalne ning EL peab seetõttu seda arvestama. Sellega seoses tervitab komitee komisjoni 2020. aasta tööprogrammi, mis sisaldab 2020. aasta lõpuks algatust WTO reformimiseks, ning kavandatud taastekava.

4.4.

Komitee jagab seisukohta, et EL peab võtma konkreetsema hoiaku, et tagada reaalne vastastikkus praktikas ja võidelda protektsionismi vastu juurdepääsul kolmandate riikide hanketurgudele.

Hiina riigihanketuru ja intellektuaalomandi õiguste kaitse valdkonnas esineb märgatavaid erinevusi rahvusvahelistest standarditest ning vaatamata WTOga ühinemisele on Hiina endiselt suures osas kaitstud turg. Lisaks ei ole Hiina veel ühinenud WTO riigihankelepinguga, hoolimata oma lubadusest, kui see WTOs heaks kiideti. Hiinat puudutav arutelu on muutunud ELis tundlikuks teemaks. Ambitsioonikad programmid, nagu algatus „Belt and Road Initiative“, strateegia „Made in China 2025“ ja 16+1 suunised (2017 Budapest, 2018 Sofia, 2019 Dubrovnik) (6), on pälvinud paljude era- ja avaliku sektori osalejate, sh ELi institutsioonide tähelepanu. 5G-küsimus tõstatas digitaalse turvalisuse teema, luues viljaka pinnase ELi digitaalse sõltumatuse suunas liikumiseks. Selles suhtes näib kõige ratsionaalsem ja tasuvam lähenemisviis olevat edendada ELi investeerimisprogramme, mis on suunatud teadusuuringutele ja innovatsioonile.

4.5.

Poliitilistes soovitustes ja konkreetsetes meetmetes tuleks arvestada kahte strateegilist aspekti. Esimene on see, et G20, mis oleks võinud saada ÜRO süsteemi täiendavaks ülemaailmseks poliitiliseks foorumiks, et käsitleda ka ülemaailmset tasakaalustamatust ja ebavõrdsust, on kaotanud suure osa oma mõjust. Teine, sellega tihedalt seotud asjaolu on see, et ELil puudub tõhus „rahvusvaheline majanduspoliitika“. Tööstuspoliitika ja ELi teised poliitikavaldkonnad, mis mõjutavad tootmise, energeetika, siseturu, teadusuuringute ja innovatsiooni, transpordi ja teiste valdkondadega seonduvaid tegureid, ei ole seotud ELi kaubanduse ja välisteenuste ning liikmesriikide ekspordikrediidi agentuuride – mis peaksid oma jõud ühendama – välismõõtmega või kajastuvad selles ainult osaliselt. See raskendab suurtele rahvusvahelistele osalejatele vastu astumist ning vähendab ELi rolli mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ning turumoonutuste ennetamisel.

5. Koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia põhjustatud kriisi mõju

5.1.

COVID-19 puhangul on erakordne makromajanduslik ja eelarveline mõju, mis on alles kujunemisjärgus. Komitee jagab seisukohta, et ei ELi ega ka maailma tasandil ei ole alternatiivi hiljuti teatavaks tehtud finantsmeetmetele ega tugevale rahapoliitikale. Peamised probleemid on majanduse puudulik ja ebaühtlane taastumine ning töötuse suurenemine. Kuigi poliitikameetmed peaksid töötuse suurenemist piirama, põhjustavad vajalikud meetmed riigieelarve puudujääki ja suurendavad valitsemissektori võlga.

5.2.

Komitee rõhutab, et sellel kriisil on ELile tõsised pikaajalised tagajärjed. Kuna poliitikud viivitasid ELi tasandi koordineeritud tegevusega pandeemia vastu võitlemisel, võib usaldus poliitika vastu väheneda.

5.3.

Muud riskid hõlmavad eeldatust kauem kestvat pandeemiat, finantsstabiilsuse puudumist nii kogu maailmas kui ka ELis, protektsionismi kasvu, ühtse turu killustatust ning sügavalt juurdunud struktuurilisi erinevusi.

5.4.

Komitee leiab, et kiiresti on tarvis uut Euroopa-sisese integratsiooni projekti, ühist majandus-, sotsiaal- (sh rahvatervise alane koordineerimine), maksu-, energia- ja keskkonnastrateegiat ning sidusat kaubanduspoliitikat. Tõhusa Euroopa strateegia puudumine on muret tekitav ja see viga tuleb parandada, töötades välja uue ühise Euroopa lähenemisviisi.

5.5.

Lisaks sellele, mida Euroopa stabiilsusmehhanism, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Keskpank juba teevad, on uue mitmeaastase finantsraamistiku raames vaja ulatuslikku investeeringute taastamise ja ülesehitamise paketti, et toetada ELi majandust pärast kriisi. Vajalikku kava investeeringute elavdamiseks rahastataks täiendavalt olemasolevatest ELi fondidest, rahastamisvahenditest ja taastusvõlakirjadest. Need tuleb selgelt määratleda koroonakriisist tulenevate probleemide kaudu ja tagada ELi eelarvega. Sellega seoses peab komitee Euroopa Komisjoni hiljuti esitatud taastekava esimeseks konkreetseks sammuks selles suunas.

5.6.

Komitee toonitab, et ka eeskirjadel põhinev kaubandus on kriisi ajal ja osana ELi kriisist väljumise strateegiast väga oluline. ELi liikmesriigid peavad austama ühtset turgu ja tagama, et ELi kaubanduses ei esineks sisetõkkeid, käivitades ulatuslikumad läbirääkimised mitmepoolse lepingu üle, mis tooks kaasa võrdsed tingimused, sh meditsiiniseadmete tollitariifide võimaliku alalise liberaliseerimise, ja aitaks tagada, et ülemaailmsed tarneahelad saaksid selles kriitilise tähtsusega sektoris vabalt toimida. Koos nende meetmetega võivad tollitariifide liberaliseerimine ja ekspordi rahastamine, mida ELi ja liikmesriikide asjaomaste asutuste vahel tõhusalt koordineeritakse, leevendada survet ettevõtjatele ja ennetada turumoonutusi.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/november/tradoc_157516.pdf

(2) Euroopa Parlamendi uuringuteenistus „CETA implementation: SMEs and regions in focus“, uuring korraldati komitee taotlusel, 18. november 2019, kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/thinktank/et/document.html?reference=EPRS_IDA(2019)644179#

(3) Eurobaromeetri kiiruuring nr 42 „Internationalisation of Small and Medium-sized Enterprises“, oktoober 2015.

(4) Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

(5) Euroopa Parlamendi uuringuteenistus „Interactions between trade, investment and trends in EU industry: EU regions and international trade“, uuring korraldati Euroopa Regioonide Komitee taotlusel, 27. oktoober 2017, kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/thinktank/et/document.html?reference=EPRS_STU(2017)608695.

(6) 2017: https://www.fmprc.gov.cn/mfa_eng/wjdt_665385/2649_665393/t1514534.shtml;

2018: https://www.fmprc.gov.cn/mfa_eng/wjdt_665385/2649_665393/t1577455.shtml;

2019: https://www.fmprc.gov.cn/mfa_eng/wjdt_665385/2649_665393/t1655224.shtml.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/43

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Julgeolekuliidu tööstusmõõde“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 364/06)

Raportöör:	José CUSTÓDIO LEIRIÃO
Kaasraportöör:	Jan PIE

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 29 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav tööorgan	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine CCMIs	26.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	209/3/4

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Toetame uue Euroopa Komisjoni otsusekindlust liidu tehnoloogilise suveräänsuse suurendamisel ning rõhutame sellega seoses julgeolekusektori tähtsust. Tehnoloogiata ei ole julgeolekut ja Euroopa peab valdama oma julgeoleku jaoks üliolulisi tehnoloogiaid.

1.2.

Eesmärgi saavutamiseks kutsume Euroopa Komisjoni üles käivitama strateegia, millega tugevdatakse Euroopa tööstuslikku ja tehnoloogilist suutlikkust julgeoleku valdkonnas. See on väga vajalik eelkõige tundlikes sektorites, kus väljastpoolt Euroopat pärit tarnijatest sõltumine võib põhjustada julgeolekuriski. Strateegia peab toetama uue sisejulgeoleku strateegia eesmärke ja täiendama seda tööstusmõõtmega. See peaks aitama rahuldada Euroopa lõppkasutajate praegusi ja tulevasi võimealaseid vajadusi ning tegelema Euroopas selle sektori ees seisvate peamiste probleemidega, milleks on turu killustatus, pikaajalise suutlikkuse ja tehnoloogia kavandamise puudumine ning ELi poliitika ja rahastamisvahendite kehv sidusus.

1.3.

Julgeoleku tööstusstrateegia aluseks peaksid olema järgmised põhimõtted:

a)	uuendusliku julgeolekutööstuse olemasolu on väga oluline Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse ja strateegilise autonoomia jaoks;

b)	julgeolek on suveräänsusküsimus, mida ei saa jätta üksnes turujõudude hooleks. Keeruliste kõrgtehnoloogiliste julgeolekulahenduste väljatöötamise suutlikkuse säilitamiseks on vaja poliitilist tahet ja meetmeid;

c)	COVID-19 pandeemia valguses peab vastupanuvõime ulatuslikele inimtegevusest tingitud õnnetustele ja loodusõnnetustele saama liidu peamiseks poliitiliseks prioriteediks ning seda on võimalik saavutada üksnes Euroopa julgeolekutööstuse toel.

Strateegia tuleks välja töötada julgeolekuliidu osana ja see peaks tõhustama ELi poliitikat julgeoleku valdkonnas. Järgida tuleks terviklikku lähenemisviisi ja hõlmata järgmisi eesmärke:

—	hinnata Euroopa haavatavust ja liigset sõltuvust mittesõjalise julgeoleku valdkonnas;

—	uurida kujunemisjärgus tehnoloogiaid, et tuvastada võimalik mõju julgeolekule;

—	määratleda asendamatud elutähtsad tehnoloogiad, mille puhul Euroopa ei tohiks julgeolekukaalutlustel sõltuda kolmandate riikide tarnijatest;

—	määratleda julgeolekusektori strateegilised väärtusahelad;

—	kasutada ELi ameteid hooandjatena võimete plaanimisel ja riiklike nõuete ühtlustamisel;

—	kasutada ELi julgeolekuvahendeid (Sisejulgeolekufond, integreeritud piirihalduse fond, programmid „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“, rescEU) sihipärasteks investeeringuteks elutähtsatesse julgeolekutehnoloogiatesse ja -rakendustesse;

—	kasutada muid ELi vahendeid (mh struktuurifondid, InvestEU) julgeolekuga seotud investeeringuteks (taristu), eelistatult Euroopa kaitserahastu loomise abil (analoogselt Euroopa ühendamise rahastuga);

—	kasutada Euroopa hankeid ja koordineerida riiklikke hankeid, et toetada asjaomast tööstusbaasi;

—	kasutada võimealaseid rahastamisvahendeid (nagu Sisejulgeolekufond ja integreeritud piirihalduse fond), et edendada ELi julgeolekualaste teadusuuringute turuleviimist väljaspool programmi „Euroopa horisont“;

—	määratleda võimalikud uued seadusandlikud algatused, näiteks elutähtsate infrastruktuuride kaitse direktiivi muutmine või võimalik linnade turvalisust käsitlev õigusakt;

—	koordineerida asjaomaseid ELi programme (kaitse-, julgeoleku-, kosmose-, kübervaldkonnas).

Sissejuhatus

1.4.

Euroopa julgeolekukeskkond on väga keeruline. Tänapäeva julgeolekuohud on sageli mitmetahulised, riikidevahelised, kiiresti arenevad ja raskesti prognoositavad. Need võivad tabada väga erinevaid sihtmärke kogu liidus (nt massiüritused, transport, elutähtis taristu, institutsioonid) ja pärineda väga erinevatest ohuallikatest (nt üksikkurjategijad, kuritegelikud organisatsioonid, terrorirühmitused, riigid), kelle motivatsioon võib olla väga erinev (nt geopoliitika, usul ine või poliitiline äärmuslus, majanduslikud või finantshuvid, vaimne häire) ning kes kasutavad oma halbade kavatsuste elluviimiseks kõikvõimalikke vahendeid (nt tulirelvad, isetehtud lõhkekehad, keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaaine, küberrünnakud või väärinfo).

1.5.

Inimtegevusest tingitud julgeolekuohtudele lisanduvad loodusõnnetused, nagu üleujutused, põuad, tormid või pandeemiad, mis kujutavad endast kliimamuutuste, keskkonnareostuse ja loodusvarade ülekasutamise tõttu kasvavat ohtu. Loodusõnnetused on enamasti veelgi laastavamad kui inimtegevusest tingitud õnnetused ning ohustavad julgeolekut nii otseselt kui ka kaudselt.

1.6.

Julgeolekuohud on erinevad, samuti nagu julgeolekujõud ja nende võimealased vajadused. Samal ajal teevad julgeolekujõud sageli koostööd, olles näiteks esimesed reageerijad õnnetuste puhul, ning nad vajavad varustust, mis on koostalitlusvõimeline ja vastavuses nende ees seisva ohuga.

1.7.

Vaatamata oma mitmekesisusele on tänastel julgeolekuohtudel üks ühine joon: neid ei saa lahendada ilma tehnoloogilise toeta. Tehnoloogia ise ei suuda tagada julgeolekut, kuid meie keerukas ja ühendatud ühiskonnas on see hädavajalik võimaldaja kõigis julgeolekuvaldkondades ja julgeolekutsükli kõigis etappides (ennetamine, valmistumine, reageerimine ja taastamine). Selliste uute digitehnoloogiate nagu tehisintellekt, kvantandmetöötlus ja plokiahel kiire areng ja levik suurendab veelgi tehnoloogia tähtsust julgeoleku jaoks, kuna lisaks uute võimaluste loomisele suurendavad nad mitmekordselt ka haavatavust ja kahju tekitamise võimet.

1.8.

Ilma spetsialiseerunud julgeolekutööstuse eriteadmisteta on võimatu välja töötada tipptasemel tehnoloogiat, mida on vaja praeguste ja tulevaste julgeolekuohtudega toimetulekuks. Julgeolekutööstus on oluline partner, eriti keerukate julgeolekusüsteemide ja kõrgetasemeliste ohuallikate eest kaitsmise puhul.

1.9.

Julgeoleku tööstuslik ja tehnoloogiline baas on Euroopas sama mitmekesine kui nüüdisaegse ühiskonna ja majanduse julgeolekuvajadused. Sellesse kuuluvad igas suuruses ja erineva profiili ja spetsialiseerumisega äriühingud kogu liidust. Paljud neist tegelevad ka kaitse-, kosmose- või kommertsvaldkonna IT-tegevusega või on nende sektorite suuremate kontsernide tütarettevõtjad. Nad kõik arendavad ja toodavad kõrgtehnoloogilisi süsteeme ning pakuvad teenuseid, mida on vaja meie ühiskonna, ettevõtete, institutsioonide ja kodanike kaitseks igat liiki julgeolekuohtude ja õnnetuste eest. Hiljutises põhjalikus uuringus esitatud hinnangu kohaselt on ELi julgeolekusektori käive ligikaudu 200 miljardit eurot ja selles on töökohti 4,7 miljonile inimesele (1).

2. Üldised märkused

2.1.

Liidul on majanduslik, kuid ka strateegiline huvi edendada elujõulist Euroopa julgeoleku tööstusbaasi. Mida tähtsam julgeolekuvaldkond, seda suuremat julgeolekuriski võib sõltuvus kolmandate riikide tarnijatest kaasa tuua. Äärmiselt oluline on kasutada usaldusväärsete allikate välja töötatud tehnoloogiaid, teenuseid ja seadmeid, iseäranis juhul, kui elutähtsat taristut ja riigiasutusi on vaja kaitsta ohu eest, mida kujutavad endast riigid või riigi toel tegutsejad.

2.2.

COVID-19 pandeemia kulg ning selle otsesed ja kaudsed tagajärjed on näidanud ka vajadust tugeva Euroopas asuva julgeolekutööstuse järele. Näiteks on laialdane üleminek digivahenditele märkimisväärselt suurendanud riiklike ja mitteriiklikike osalejate küberrünnakuid oluliste teenuste osutajate ja nende ettevõtete vastu. Suurendada tuleb kõigi ettevõtete ja institutsioonide digitaalsete protsesside kübervastupidavusvõimet ja -turvalisust – see on üks olulisemaid pandeemiast saadud õppetunde. Viiruse puhkemisest alates oleme jälle silmitsi väärinfo levitamise kampaaniatega, mida sageli rahastavad välisriikide valitsused ja mida ei saa tõhusalt tõkestada ilma keerukaid tehnoloogilisi vahendeid kasutamata. COVID-19 on toonud esile ka suure puudujäägi ELi kriisiohjamise suutlikkuses, näiteks keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaine ühisvarude puudumine. Lühidalt öeldes on vaja arvukaid meetmeid, et suurendada Euroopa vastupanuvõimet ulatuslike õnnetuste korral. Kuna enamik neist meetmeist on tundliku loomuga, tuleb neid kindlasti rakendada usaldusväärsete tarnijate toel, kes tagavad varustuskindluse kriitilistel aegadel.

2.3.

Seepärast on liidul strateegiline huvi säilitada Euroopas tööstussuutlikkus, mis on vajalik, et tagada olulistes julgeolekuvaldkondades piisav strateegilise sõltumatuse tase ja tehnoloogiline suveräänsus. Samas ei ole praegustes turutingimustes selle strateegilise huvi rahuldamine kahjuks kerge. Vastupidi, Euroopa julgeolekuturu eripära tõttu on ettevõtjatel sageli raske luua asjaomaste tehnoloogiate jaoks elujõulisi ärivõimalusi.

2.4.

Äriperspektiivist vaadatuna on nõudlus kulukate tipptasemel julgeolekutoodete järele piiratud. Kuna eraettevõtjad püüavad pidevalt kulusid vähendada, piirduvad nad julgeolekuinvesteeringute puhul tavaliselt rangelt vajalikuga ja eelistavad odavaimat valmistoodet (sageli kolmandate riikide tarnijatelt).

2.5.

Julgeolekuturu üldsuse nõudluse poolel on väga erinevaid ostjaid ja lõppkasutajaid, kellest enamikul on piiratud hanke-eelarve ja väikesed tellimused ning kes on seadusega kohustatud ostma odavaima hinnaga. Lisaks puudub valdaval enamikul avaliku sektori julgeolekuklientidel suutlikkuse arendamise kava. Nad ostavad valmistooteid oma esmavajaduste rahuldamiseks, mõtlemata pikemalt selle üle, kuidas ohud ja tehnoloogia võivad tulevikus areneda, rääkimata investeeringutest oma valmisolekusse.

2.6.

Julgeolekunõudluse mõlema poole eripära tulemusena on elutähtsate tehnoloogiate ja rakenduste turg väike. Keerukad julgeolekulahendused on sageli kohandatud ühele kliendile või väga vähestele klientidele, mistõttu tootmismaht ja mastaabisääst on väga minimaalsed. Parimal juhul saab sellistes süsteemides kasutatavaid tehnoloogiaid kasutada muudes, vähem tundlikes rakendustes laiema ärikliendituru jaoks. Seega ei võimalda praegused turutingimused hoida ELis tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, mis suudaks arendada julgeolekusuutlikkust, mida Euroopa vajab oma välispiiride, territooriumi ja kodanike kaitsmiseks. See õõnestab julgeolekuliidu usaldusväärsust ja nõuab tõhusamaid ELi meetmeid.

ELi julgeolekupoliitika hetkeseis

2.7.

Alates Euroopa julgeoleku tegevuskava käivitamisest 2015. aasta aprillis on EL püüdnud saavutada tõelist julgeolekuliitu, mis pakub vahendid, taristu ja keskkonna, mille abil liikmesriikide ametiasutused saavad ühiste probleemide lahendamiseks tulemuslikult koostööd teha, kaitstes samal ajal kodanike õiguseid ja vabadusi (2). Juba algatuste suur arv selles valdkonnas näitab, et julgeolekust on kindlasti saanud liidu üks peamisi poliitilisi prioriteete:

—	terrorismivastase võitluse direktiiv (3),

—	muudetud eeskirjad rahapesuvastase võitluse kohta (4),

—	Schengeni infosüsteemi (SIS) loomine (5),

—	ELi infosüsteemide koostalitlusvõime julgeoleku, piiride ja rände valdkonnas (6),

—	Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) loomine (7),

—	küberturvalisust käsitlev õigusakt (8),

—	tugevam Euroopa piiri- ja rannikuvalve (Frontex) (9),

—	ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) (10).

Neile algatustele lisanduvad juba olemasolevad programmid ja rahastamisvahendid, nagu Sisejulgeolekufond.

2.8.

Komisjoni ettepanek järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta sisaldas peamiste asjaomaste eelarveridade märkimisväärset suurendamist (nt 35,3 miljardit eurot piiri- ja rändehaldusele, 4 miljardit eurot sisejulgeolekule ja 15,6 miljardit eurot vastupanuvõimele ja kriisile reageerimiseks) võrreldes eelmise raamistikuga (11). Liit rahastab programmi „Euroopa horisont“ raames veel üht julgeolekualaste teadusuuringute programmi, mis on juba andnud olulise panuse tulevase julgeolekuvõime kujundamisse ja arendamisse programmi „Horisont 2020“ raames.

2.9.

Euroopa Komisjon teeb ka ettepaneku oluliselt suurendada kulutusi digitehnoloogiale (nt programmid „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“), et parandada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust strateegilistes valdkondades. Sellega seoses teatas komisjon ka kavatsusest edendada kosmose-, kaitse- ja julgeolekusektori koostoimet.

2.10.

Tehnoloogiline suveräänsus on oluline mõiste ka Euroopa uues tööstusstrateegias, milles komisjon rõhutab, et Euroopa „digiüleminek, julgeolek ja tulevane tehnoloogiline suveräänsus sõltuvad meie strateegilistest digitaristutest“ ning teatab, et „toetab ka Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt oluliste progressi võimaldavate tehnoloogiate arendamist“ (12).

Konkreetsed märkused

2.11.

ELi pädevus julgeoleku valdkonnas on endiselt piiratud ja väga sageli seisneb üksnes koordineerivas rollis riiklike ametiasutuste vahel. Seetõttu on julgeolekupoliitika endiselt killustatud ja sageli ebatõhus. Sama kehtib ka muudes julgeoleku seisukohast olulistes sektorites, näiteks rahvatervis.

2.12.

Julgeolek on ELi poliitiline prioriteet, millel puudub tööstuslik mõõde. Julgeolekuga on seotud muljetavaldavalt palju märkimisväärse eelarvega poliitikameetmeid ja rahastamisvahendeid. Kahjuks puuduvad nii võimealaste vajaduste koordineerimine kui ka asjaomast tööstuslikku ja tehnoloogilist baasi toetav sidus poliitika. Julgeolekuliitu käsitlevast arutelust on puudunud sellised mõisted nagu tööstuse konkurentsivõime, strateegiline autonoomia, võimete plaanimine ja elutähtsad tehnoloogiad ning neid ei ole kunagi peetud julgeolekuga seotud rahastamisprogrammide eesmärkideks.

2.13.

Komisjoni 2012. aasta innovatiivse ja konkurentsivõimelise julgeolekupoliitika tegevuskava oli ambitsioonitu, piiratud ulatusega ja seetõttu märkimisväärse mõjuta.

2.14.

ELi julgeoleku-uuringute programm koondab märkimisväärseid vahendeid, kuid selles esineb tõsiseid puudusi. Teadusuuringute tulemuste levik turul on endiselt suur probleem, sest puudub ühine julgeolekuvõimete planeerimise protsess, mis aitaks tugevdada avaliku sektori lõpptarbijate nõudlust, ja muude võimete suurendamiseks mõeldud ELi vahendite süsteemne kasutamine julgeolekulahenduste kasutuselevõtu toetamiseks.

2.15.

Uus sisejulgeoleku strateegia suunab ELi julgeolekupoliitikat ja peaks seetõttu püüdma need vajakajäämised kõrvaldada. Lisaks peaks see käsitlema tehnoloogia kiiret arengut ja selle mõju julgeolekule, survestama julgeolekuvõime vajaduste ühise määratluse loomist ja soodustama Euroopa koostööd nende vajaduste rahuldamiseks. See tugevdaks julgeolekuliitu, aitaks märkimisväärselt kaasa tõelise julgeoleku siseturu loomisele ja toetaks konkurentsivõimelise julgeolekutööstuse säilimist Euroopas.

2.16.

Tööstus on tehnoloogia lahendusteks muutmisel asendamatu. Seepärast peaks suveräänsuse põhivaldkondi hõlmav ambitsioonikas tööstuspoliitika olema liidu poliitiline prioriteet. Sellise poliitika väljatöötamine on eriti pakiline julgeolekusektori jaoks, mis kannatab praegu tõsiste turutõrgete all, tehes elutähtsa tööstus- ja tehnoloogilise suutlikkuse säilitamise väga raskeks.

2.17.

Seepärast kutsume Euroopa Komisjoni üles töötama välja konkreetse julgeolekuvaldkonna tööstusstrateegia, et toetada uut sisejulgeoleku strateegiat ja muuta julgeolekuliit tõhusamaks. See tööstusstrateegia peaks olema ambitsioonikas ja terviklik ning tagama, et kõik asjakohased poliitikameetmed ja vahendid toetaksid liidu tehnoloogilist suveräänsust elutähtsates julgeolekuvaldkondades. Samuti peaks see tagama, et kõik ELi julgeolekuvahendid (Sisejulgeolekufond, integreeritud piirihalduse fond, rescEU) hõlmaksid tööstusmõõdet ning kõik tehnoloogiaga seotud programmid („Digitaalne Euroopa“, „Euroopa horisont“) sisaldaksid julgeolekumõõdet. See aitaks rahuldada avaliku sektori klientide julgeolekuvajadusi, pakuks Euroopa tööstusele uusi võimalusi ja lihtsustaks õigeaegset toimetulekut kujunemisjärgus tehnoloogiate julgeolekumõjudega.

2.18.

Selleks tuleb täpsemalt määratleda tehnoloogilise suveräänsuse mõiste ja see kasutusele võtta. Komisjoni praegune keskendumine digitehnoloogiale on teretulnud, kuid ei peaks sellega piirduma. Esmatähtsad peaksid olema kõik olulised tehnoloogiad suveräänsuse põhivaldkondades, nimelt julgeolek, kaitse ja kosmos. Kontseptsiooni tuleks käsitleda ka COVID-19 pandeemia valguses ja strateegilised eesmärgid peaksid sisaldama vastupanuvõimet.

2.19.

Komisjoni uus Euroopa tööstusstrateegia sisaldab elemente, mis on olulised tehnoloogilise suveräänsuse edendamiseks elutähtsates julgeolekuvaldkondades. Eelkõige tuleks strateegilise väärtusahela kontseptsiooni kasutada tervikliku lähenemisviisi raamistikuna, hõlmates kogu tööstustsükli, alates elutähtsate materjalide tarnimisest kuni tööstuslikuks muutmise ja hoolduseni, ning koordineerides kõigi sobivate poliitikavahendite kasutamist, sealhulgas välismaiste otseinvesteeringute kontroll.

2.20.

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik tuleb kohandada COVID-19 (järgse) ajastu vajadustele ning seda tuleb teha ka mitmeaastasest finantsraamistikust toetatavate poliitikameetmete ja sellest rahastatavate programmide puhul. Eelnevalt määratletud prioriteedid ja vahendid tuleb uuesti läbi vaadata ning õppust tuleks võtta Euroopas pandeemiaga toimetulekul ilmnenud raskustest. See kehtib ka julgeolekuliidu ja uue sisejulgeoleku strateegia kohta, mis peaksid rohkem rõhutama vajadust tehnoloogilise suveräänsuse ja vastupanuvõime järele.

2.21.

Et pandeemiast tingitud majanduslangusest üle saada, peaks EL järgmise eelarvetsükli jooksul keskenduma kõrgtehnoloogiasektoritesse investeerimisele, kuna neil on suurim lisaväärtus ja mitmekordistav mõju majandusele tervikuna (13). ELi julgeolekuvaldkonna tööstusstrateegia, mis aitab muuta Euroopa autonoomsemaks ja vastupidavamaks, sobib selle lähenemisviisiga täiuslikult ning tuleks seetõttu liidu COVID-19 taastekava raames kiiremas korras käivitada.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Sektori mitmekesisuse tõttu puudub praegu julgeolekutööstuse selge määratlus ja turu suurust saab hinnata üksnes ligikaudselt. Tööstusharu metodoloogilist klassifitseerimist takistavad mitmed tegurid: 1) julgeolekutööstus ei ole hõlmatud peamiste statistikanomenklatuuridega (NACE, Prodcom jne); 2) julgeolekuga seotud toodete tootmine on hajutatud paljude eri rubriikide vahel ning kõnealuseid rubriike käsitlevas statistikas ei eristata julgeolekuga seotud tegevusi sellega mitteseotud tegevustest; 3) Euroopa tasandil puudub sellelt tööstuselt endalt pärinev statistiline andmebaas. Vt uuring Euroopa julgeoleku tehnoloogilise ja tööstusliku baasi statistiliste andmete väljatöötamise kohta, Ecorysi lõpparuanne Euroopa Komisjonile, rände ja siseasjade peadirektoraat, juuni 2015.

(2) Komisjoni teatis „Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine, et võidelda terrorismi vastu ning liikuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole“, Brüssel, 20.4.2016, COM(2016) 230 final; https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:9aeae420-0797-11e6-b713-01aa75ed71a1.0007.02/DOC_1&format=PDF.

(3) Direktiiv terrorismivastase võitluse kohta (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

(4) Direktiiv finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(5) Määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14) ja määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56).

(6) Määrus koostalitlusvõime kohta (piirid ja viisad) (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27) ja määrus koostalitlusvõime kohta (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).

(7) Määrus, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99).

(8) Määrus ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimise kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).

(9) Määrus Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(10) Määrus Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi loomise kohta (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(11) Jooksevhindades. Vt komisjoni teatis „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“, Brüssel, 27.5.2020 COM (2020) 442, final: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:4524c01c-a0e6-11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0016.02/DOC_1&format=PDF.

(12) Komisjoni teatis „Euroopa uus tööstusstrateegia“, Brüssel, 10.3.2020, COM (2020) 102 final https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0102&qid=1591365850977&from=ET.

(13) Vt näiteks „Il ruolo dell’innovazione et dell’alta technologia in Italia nel confronto con il contesta internazionale“, Centro economia digitale, Rooma, oktoober 2019.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/49

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Põllumajandustoodete kaitsemeetmete lisamine kaubanduslepingutesse“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 364/07)

Raportöör:

Arnold PUECH d’ALISSAC

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	29.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	204/2/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Tihedam rahvusvaheline koostöö on tõhusate kaitseklauslite eeldus.

1.1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toonitab, et inimkonna toiduainetega varustamine on ja jääb oluliseks probleemiks vähemalt kuni 2050. aastani. Üheksa kuni kümne miljardi inimese toitmiseks on meil vaja kogu maailma põllumajandustootjaid. FAO hinnangul peab ülemaailmne tootmine ajavahemikul 2007–2050 suurenema 70 % võrra. Seetõttu tuleb kaitsta kõikide riikide tootmisvõimsust, edendada asjakohast põllumajandus- ja kaubanduspoliitikat ning tagada samas rahvusvahelise kaubavahetuse selline korraldus, mis aitab hakkama saada nii tootmisprobleemidega kui ka katta teatud geograafiliste piirkondade pikaajalisi puudujääke.

1.1.2.

Komitee peab hädavajalikuks tootmisstandardite ühtlustamist, et vältida konkurentsimoonutusi ja võimaldada kõikidel riikidel toota põhitoiduaineid.

1.2.

Jätkata tuleb turgude läbipaistvuse suurendamist.

1.2.1.

2011. aastal G20 põllumajandusministrite kokkusaamisel käivitatud algatus AMIS (Agricultural market information system – põllumajandusturu infosüsteem), mis hõlmab maailma peamisi teraviljade ja õlikultuuride tootjaid ja importijaid, võimaldab saada ülevaate turgude tegelikust olukorrast ja kujutab endast seega valitsusametnike dialoogi- ja koostööplatvormi põllumajandusturgude suure volatiilsuse perioodil. See algatus on tõestanud oma väärtust, kuid vajab edasiarendamist nii seoses osalevate riikide arvu kui ka algatuse ulatuse poolest, et hõlmata ka teisi maailmaturgudel pakutavaid tooteid.

1.3.

Nii üldise ulatusega kui ka kahepoolsete lepingutega hõlmatavaid WTO põllumajanduse kaitseklausleid tuleb täiustada mitmesuguste kriteeriumide alusel, mis komitee käesolevas arvamuses välja toob. Eesmärk on tagada aus konkurents ja Euroopa tarneahelate kestlikkus, kindlustades toiduainetega varustamise sõltumatuse kõigi, nii tootjate kui ka tarbijate jaoks. Sellise sõltumatuse vajadust on palju kordi rõhutatud COVID-19 pandeemialaine ajal.

1.3.1. Kiire reageerimine

Praegused kaitseklauslid ei ole tõhusad, sest nende rakendamine võtab liiga kaua aega. Samas on tänu majanduse digiteerimisele andmeid võimalik kätte saada paari tunniga. Tootmismahte ja hindu saab nüüd tõhusamalt jälgida, võimaldades kiiret reageerimist.

1.3.2. Automaatne reageerimine

Kaubavahetuse põhjalik tundmine võimaldab kaubavooge hõlpsalt reguleerida. See võiks eksportijate ja importijate koostöös toimuda automaatselt, niipea kui teatud kindlaksmääratud perioodi, näiteks ühe aasta jooksul, täheldatakse kaubavahetuse mahu suurenemist 10 % võrra. Kui see suurenemine on põhjustatud teatud ohust, mis tõi kaasa tootmismahu vähenemise, siis kaitseklauslit ei rakendata. Kui aga suurenemine ei ole põhjendatud, kohaldatakse selle suurenemise piiramiseks täiendavat tollimaksu.

1.3.3. Proportsionaalne reageerimine

Sõltuvalt kaubavoogude mahu suurenemise laadist ja põhjustest peab reageerimine olema proportsionaalne ja selle eesmärk peaks olema suurenemise piiramine või asjaomastes tootmisvaldkondades stabiilsust vähendavate kaubavoogude tõhus peatamine.

1.3.4. Terviklik reageerimine

Arvesse tuleb võtta kõiki impordivooge sõltumata nende laadist, reageerimine peab toimuma ilma eelneva teatamiseta. Just tundlike toodete jaoks on vabakaubanduslepingutega nähtud ette vähendatud tollitariifid, need hõlmavad sektoreid, milles stabiilsuse kadumine toimub kõige kiiremini. Seetõttu tuleb ka nende suhtes kohaldada kaitseklausleid.

1.3.5. Peegelmeetmed

Euroopa impordieeskirjadele peegelmeetmete lisamine peab ühelt poolt tagama tarbijate samaväärse kaitse, sõltumata toodete päritolust, ja teiselt poolt piirama majanduslikke moonutusi Euroopa ettevõtjate jaoks.

1.3.6. Pariisi kokkuleppe kohaldamise raamistiku arvessevõtmine

Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks võetud kohustused on oluline rahvusvaheline ülesanne. Kui teatavad riigid neid kohustusi ei täida, ei tohiks nad ka sellest johtuvat kaubanduslikku kasu saada. Põllumajanduslikus toidutööstuses tuleks piiridel rakendada süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi. Kuna see on keerukas ja selline mehhanism ei ole veel heaks kiidetud, tuleb WTOs saavutada Pariisi kokkuleppega seotud spetsiifilised kaitseklauslid ja need tuleb lisada kõikidesse vabakaubanduslepingutesse, mille üle Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi.

1.3.7. Kestliku arengu eesmärkide arvessevõtmine

Samuti nagu Pariisi kokkuleppe puhulgi tuleb WTOs saavutada kaitseklauslid ja lisada need kõikidesse Euroopa Liidu sõlmitavatesse lepingutesse.

2. Kaitseklauslite põhimõte ja ajalugu

2.1.

WTO näeb põllumajandussektoris ette erisätted, kuid piirab nende kasutamist.

2.1.1.

Kaitsemeetmed on määratletud kui „kiireloomulised“ meetmed konkreetsete toodete impordi suurenemisel, kui nende import kahjustab või ähvardab tõsiselt kahjustada importiva riigi omamaise tootmisharu olukorda. Need meetmed, mida kohaldatakse üldiselt kontsessioonide või kohustuste peatamise kujul, võivad hõlmata impordile koguseliste piirangute rakendamist või impordi tollimaksude tõstmist.

2.1.2.

Põllumajanduse valdkonnas võib kõrgemaid kaitsetariife kohaldada automaatselt, kui impordimaht ületab teatava taseme või kui hinnad langevad alla teatava taseme, ilma et seejuures tuleks tõendada riigi omamaisele tootmisharule tekitatud olulist kahju.

2.1.3.

Kuid põllumajanduse erikaitseklauslit saab kohaldada üksnes selliste toodete puhul, mille suhtes on kehtestatud maksud, ning tingimusel, et valitsus on põllumajandusega seotud kohustuste nimekirjas jätnud endale vastava õiguse. Lisaks ei saa sellisele klauslile viidata seoses impordiga, millele kohaldatakse tariifikvoote.

2.2.

Kahepoolsed vabakaubanduslepingud võimaldavad minna kaugemale.

2.2.1.

Vabakaubanduslepingud peavad katma kaubavahetuse põhiosa ning soodustama lepinguosaliste riikide kaubanduse liberaliseerimist, seadmata samas tõkkeid kaubavahetusele ülejäänud maailmaga. Viimastel aastatel on seoses WTO raames toimuvate mitmepoolsete läbirääkimiste keerukusega sõlmitud palju vabakaubanduslepinguid.

2.2.2.

Euroopa Liit toetab seda võimalust, et aidata kaasa kaubanduse liberaliseerimisele ning saavutada edasiminek punktides, mille üle kokkuleppele ei ole jõutud, näiteks kestliku arengu küsimused. Kuid viimati sõlmitud lepingud on paljastanud selle süsteemi piirid ning näidanud, kui keeruline on saavutada ühtset lähenemisviisi või võtta täies ulatuses arvesse teisi rahvusvahelisi kokkuleppeid, nagu Pariisi kokkulepe.

2.3.

Rahvusvaheline põllumajanduslike toiduainetega kauplemine on endiselt hädavajalik.

2.3.1.

Püüd end ise toiduga varustada põrkub sageli mitmele takistusele, eeskätt rahvaarvu suurenemisele, mis muudab impordi kasutamise tihtipeale möödapääsmatuks. Kaubavahetus annab seega otsustava panuse kogu planeedi toiduga varustamisse. Riikide ees seisab ülesanne leida sobiv tasakaal oma põllumajandustootmise arendamise ja kaubandusele avatuse vahel. Kuid võimaluse korral ja seejuures konkurentsi põhjendamatult moonutamata tuleb neil tagada ka oma põllumajandussektori suutlikkus reageerida rahvusvahelisele nõudlusele ning eksportida toiduaineid riikidesse, kes ei suuda neid toota vastavalt oma vajadustele.

2.3.2.

Prantsusmaa põllumajanduse, toiduainete ja keskkonnauuringute instituudi (INRAE) tehtud tuleviku-uuringust ilmneb, et kuni 2050. aastani võib põllumajandusekspordi ülemaailmne kontsentreerumine suureneda veelgi. Sellest saab eeskätt kasu väike hulk riike või piirkondi, kus kliimamuutus avaldab põllumajandusele positiivset mõju ja võib kaasa tuua haritava maa pindala ning põllukultuuride saagikuse suurenemise.

2.4.

Põllumajandustoodete kaubandust on diplomaatias väärkasutatud. Põllumajandus on sektoriga mitteseotud poliitiliste läbirääkimiste ohver: olgu siis tegu Hiina ja Ameerika konfliktiga, Airbusi ja Boeingu vaidlustega või kaubandusläbirääkimiste lõppfaasiga, kus just selles sektoris võetakse sageli vastumeetmeid ja pakutakse vastutasu.

3. Praeguste kaitseklauslite puudused

3.1.

Kaitsemenetlused on liiga pikaajalised ja töömahukad.

3.1.1.

Kaitseklauslite kasutuselevõtt on olnud liiga aeganõudev ja töömahukas, mistõttu on need klauslid muutunud ebatõhusaks. Kuigi EL kuulub nende WTO liikmete hulka, kellel on õigus kohaldada kaitseklauslit paljude toodete puhul, ei ole seda reaalselt peaaegu mitte kunagi rakendatud. Näiteks Brasiilia pettemanööver sügavkülmutatud/soolvees kanalihaga (soolvee kasutamise korral ei ole vaja sügavkülmutada), kui ülimadal tollitariif võimaldas linnuliha impordimahtu 1996. ja 2001. aasta vahel väga oluliselt suureneda, kohaldamata seejuures kaitseklausleid.

3.2.

Praegused menetlused ei taga ausat konkurentsi.

3.2.1.

Kolmandate riikide tootjatel, kes ei pea rangelt järgima Euroopa standardeid, on märkimisväärne konkurentsieelis. Näiteks viimase Kanadaga sõlmitud lepingu kohaselt on Kanada tootjatel lubatud kasutada ligikaudu 40 Euroopa Liidus keelatud taimekaitsevahendit, näiteks atrasiini, mis vähendab märkimisväärselt nende tootmiskulusid. Lõuna- ja Põhja-Ameerika riigid kasutavad eeskätt valgukultuuride, nagu soja puhul, GMO seemneid, mida on lubatud Euroopa Liidus küll turustada, kuid mitte tootmises kasutada.

3.2.2.

Nende puuduste tagajärjeks on põllumajandustoodete, eeskätt töötlemata põllumajandussaaduste impordi suurenemine. See aga ohustab Euroopa toiduainetega varustamise sõltumatuse. Euroopa Komisjoni väljaande Agri-food trade statistical factsheet (1) kohaselt oli ELi töötlemata põllumajandussaaduste kaubandusbilansi puudujääk 2019. aastal üle 20 miljardi euro.

3.3.

Nende puuduste tõttu kannatavad ka tarbijad. Reguleerimise puudumisega kaasneb ülemäärane hinnavolatiilsus, mis on viimastel aastatel suurenenud. Põllumajandusturgudel esinev spekuleerimine suurendab seda kõikuvust veelgi, muutes toiduainetele juurdepääsu paljude väiksema sissetulekuga tarbijate jaoks keeruliseks. Lisaks sellele toob tarneahelate stabiilsuse vähenemine kaasa tootmismahtude vähenemise, mis vähendab tarbijate varustuskindlust.

3.4.

COVID-19 pandeemia on traagilisel viisil tõstnud esile vajaduse põllumajandustoodetega kauplemise ja toiduga varustatuse sõltumatuse järele. Seega peab Euroopa Liit rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas tagama vahendid ELi vastupanuvõime suurendamiseks majandusšokkidele, et taastada usaldus, stabiilsus ja kõigi eurooplaste ühine heaolu.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Euroopa Komisjoni väljaanne Agri-food trade statistical factsheet.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/53

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Pakiline ülesanne pärast COVID-19 kriisi: uue mitmepoolse maatriksi kavandamine“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 364/08)

Raportöör:

Emmanuelle BUTAUD-STUBBS

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	16.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	213/3/3

1. Järeldused ja soovitused

COVID-19 ja mitmepoolsus

1.1.

COVID-19 tervisekriisi sügav ja seninägematu majanduslik, sotsiaalne ja finantsmõju eeldab enneolematut, pikaajalist ja üheselt mõistetavat tegutsemist. EL peab toetama majandust ja rahvusvahelist kaubandust, et maailmakaubandus ei peaks pingutama endisse seisu naasmiseks, nagu see juhtus 1929. aastal. EL peab rahastama taastumist, kaitstes seejuures ettevõtjaid, igat liiki töötajaid (sh puuetega inimesi), haavatavaid rühmi ja kodanikke solidaarsuse ja vastutuse vaimus, kedagi kõrvale jätmata. Kõik ettevõtjad kui lahenduse hädavajalikud osad, sealhulgas sotsiaalsed ettevõtted, vajavad täit juurdepääsu taastemeetmetele.

1.2.

Kõikehõlmavast seisakust taastumisel tuleb lähtuda kestlikkusest ning rohelisest ja kaasavast majanduskasvust. Seetõttu on rohelise kokkuleppe meetmed asjakohasemad kui kunagi varem (tööstusstrateegia, CO2 piirimaks ja CO2-neutraalsus 2050. aastaks).

1.3.

COVID-19 kriis andis ränga hoobi mitmepoolsusele, mida olid juba nõrgestanud struktuursed puudused, nagu kattuvad organisatsioonid, vananenud tööviisid ja ühehäälne otsustusprotsess organisatsioonides, millel on arvukalt liikmeid. See väljendus WTO vaidluste lahendamise organi apellatsioonikogu tegevuse lõpetamises ning Ameerika Ühendriikide (USA) rahalise toetuse külmutamises Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) ning hiljem sellest lahkumises. Lisaks mõjutavad olulistele meditsiinitarvetele ja isikukaitsevahenditele kehtestatud riiklikud ekspordipiirangud (sealhulgas ELi liikmesriikidest), riiklik egoism ning mõned läbikukkumised solidaarsuse ja rahvusvahelise koostöö vallas negatiivselt kõige haavatavamaid riike ning aeglustavad maailmamajanduse taastumist.

Vajame terviklikumat nägemust

1.4.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib jagada oma mõtteid uue mitmepoolse maatriksi kohta, lähtudes oma mitmest varasemast ettepanekust (WTO reformi kohta, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rolli kohta, …), ning pakkuda uusi lahendusi COVID-19-järgseks ajastuks (1).

1.5.

Kriisi ajal peetud arutelu eesmärk on innustada uuele koostööle ja rahvusvaheliste, rahvusüleste ja valitsustevaheliste organisatsioonide tehtavate otsuste järjepidevuse suurendamisele kaubanduse ja investeerimise, inimväärse töö, sotsiaalsete ja inimõiguste ja kliimamuutuste valdkonnas. EL julgustab riike järgima nendes organisatsioonides lojaalse koostöö põhimõtet ja suurendama sünergiat, selle asemel et kasutada ära seaduselünki.

1.6.

Mõlema maailmasõja järel pöörduti rahu ja heaolu hoidmiseks rahvusvaheliste organisatsioonide poole. Praegune ülemaailmne tervisekriis on just õige hetk, et kaaluda ülemaailmseid juhtimiseeskirju ja kasutada ära osa innovatsioonivaimust, mis avaldub enneolematutes olukordades.

Konkreetsed ettepanekud

1.7.

Raportööril aitas soovitusi koostada mitu eri taustaga sidusrühma (vt lisa), võttes arvesse õiguslikke, poliitilisi ja organisatsioonilisi piiranguid.

1.8.

Ettepanekute eesmärk on tagada parem kooskõla

—	ülemaailmsete sotsiaalsete standardite ja kliimamuutuste ning keskkonnakaitsega seotud kohustuste vahel;

—	kaubandusega seotud eeskirjade ja kliimamuutusi ja keskkonnakaitset käsitlevate lepingute vahel ning

—	kaubandusega seotud eeskirjade ja ülemaailmsete sotsiaalsete standardite vahel.

1.9.

Need hõlmavad paremat juurdepääsu vaatleja staatusele, rahastamist uuringute edendamiseks, uute töörühmade loomist, sekretariaatide suuremat kooskõlastamist, ühiseid teadusuuringute valdkonna eeskirju, teatavate kehtivate õigusnormide tõlgendamist ja poliitilisi kohustusi.

1.10.

Komitee on teadlik, et muudatused tuleb algatada poliitilisel tasandil, ning on kindlalt veendunud, et ELil kui ühel vähesel ülemaailmsel osalejal, kellel on põhiseadusest tulenevad ülesanded ja volitused hea ülemaailmse juhtimise saavutamiseks, on oluline roll tõhusama mitmepoolse maatriksi kujundamisel.

2. Meie ammune üleskutse tagada mitmepoolsete eeskirjade sidusus on andnud tagasihoidlikke tulemusi

2.1. Kodanikuühiskonna oluliste osalejate palve

2.1.1.

Paljud sidusrühmad on korduvalt palunud muuta rahvusvaheliste, rahvusüleste ja valitsustevaheliste organisatsioonide poliitikakujundamine sidusamaks.

2.1.2.

Ettevõtjate poolelt on Rahvusvaheline Kaubanduskoda sedastanud, et „üleilmastumise üle käivas arutelus on üks pingeallikaid tajutav ebakõla kaubandus-, töö- ja keskkonnastandardite vahel“ (2).

2.1.3.

Ka 2019. aastal toimunud G7-L7 tippkohtumisel teatati, et „Ülemaailmses juhtimises tuleks paremini arvesse võtta praeguseid sotsiaalseid probleeme, sealhulgas vajadust uute oskuste järele, et tagada rahvusvaheliste standardite kohane inimväärne töö ja ettevõtlustingimused, mis soodustavad tootlikkust, suuremat töötasu ja heade töökohtade loomist“ (punkt 3).

2.2. Lühiülevaade varasematest sammudest

2.2.1. Üleilmastumise keerukuse mõistmine

2.2.1.1.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on tähtis rahvusvaheline katusorganisatsioon, mis suudab välja töötada suurima geograafilise katvusega eeskirju ja standardeid. Sel põhjusel toetab komitee ÜRO reformi, mis peab viima menetluskesksest lähenemisviisist tulemuspõhisele lähenemisviisile. ÜRO võttis 2015. aasta septembris vastu 17 kestliku arengu eesmärki, milles käsitletakse inimkonna kõige üldlevinuimaid probleeme. Kuigi eesmärgid ei ole õiguslikult siduvad, eeldatakse, et valitsused (sh Euroopa Liidu institutsioonid) võtavad isevastutuse ja kehtestavad nende täitmiseks siseriiklikud raamistikud.

2.2.1.2.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) hoiatas 2017. aastal, et me „peame saama üleilmastumise kontrolli alla, kuid me ei tea veel täpselt, kuidas seda teha“ (3). Asjaomases poliitikadokumendis on loetletud kaasnevad meetmed (sotsiaal- ja tööturupoliitika, haridus ja oskused, ettevõtjate sotsiaalne ja keskkonnavastutus) ning viidatakse, et rahvusvahelised organisatsioonid peavad standardite kehtestamise valdkonnas „kiiresti suurendama üldsusega konsulteerimist ja kodanikuühiskonna sidusrühmade kaasamist“.

2.2.2. Ülemaailmsed sotsiaalsed standardid ja mitmepoolsed kaubanduseeskirjad: lugu käestlastud võimalusest

2.2.2.1.

Kohe pärast seda, kui WTO-l ei õnnestunud lisada oma eeskirjadesse sotsiaalklauslit, teatas organisatsioon 1996. aastal, (4) et ILO „on pädev organ [tööõiguse põhireegleid] kehtestama ja käsitlema“. Pärast seda on ILO vastu võtnud mitu tähtsat vahendit: ILO 1998. aasta deklaratsiooni 5. punktis tunnistati, et „töönorme ei tohiks kasutada protektsionistliku kaubanduse eesmärkidel ja et mitte midagi käesolevas deklaratsioonis ega selle järgimismehhanismis ei tohiks olla aluseks ega kasutada sellisteks eesmärkideks; lisaks ei tohiks käesoleva deklaratsiooni ja selle järgimismehhanismi abil pidada mingil viisil kahtlaseks mis tahes riigi suhtelist paremust“;

2.2.2.2.

Oma 2019. aastal tehtud sajanda aastapäeva deklaratsioonis näitab ILO eeskuju, „võttes kohustuse tugevdada koostööd teiste organisatsioonidega ja töötada ühiselt välja institutsiooniline kord, et edendada tuleviku töö inimesekeskse käsituse raames poliitikavaldkondade arengusidusust, võttes arvesse sotsiaal-, kaubandus-, finants-, majandus- ja keskkonnapoliitika vahelisi tugevaid, keerukaid ja ülitähtsaid seoseid“ (IV jagu, lõige F).

2.2.2.3.

Kuigi ILO ja WTO tegutsevad eraldi, teevad nad siiski mitmel alal koostööd ja avaldavad huvitavaid ühisväljaandeid järgmistes valdkondades: kaubandus ja tööhõive, kaubandus ja mitteametlik töö, sotsiaalselt kestlik globaliseerumine ning oskuste arendamisele suunatud poliitika tähtsus, et aidata töötajatel ja ettevõtjatel kasutada kaubanduse pakutavaid hüvesid.

2.2.2.4.

See koostööpoliitika ei ole kunagi ületanud 1996. aasta Singapuri WTO ministrite deklaratsioonis esitatud nõuet: „Oleme vastu töönormide kasutamisele protektsionistlikel eesmärkidel ja nõustume, et riikide, eelkõige madalate palkadega arenguriikide võrreldavat eelist ei tohi kuidagi ohtu seada. Sellega seoses märgime, et WTO ja ILO sekretariaadid jätkavad senist koostööd“.

2.2.3. Kliima- ja keskkonnakohustuste järkjärguline integreerimine mitmepoolsesse tegevusse

2.2.3.1.

Alates ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni jõustumisest 1994. aastal on valitsused korrapäraselt kohtunud, et jälgida tehtud edusamme töökindla läbipaistvus- ja vastutussüsteemi abil. Ometi võeti Pariisi kokkulepe kui esimene õiguslikult siduv kliimamuutusi käsitlev üldlepe vastu alles 2015. aasta lõpus ning selles sätestati riiklikult määratletud sissemaksete süsteem, mida tuleb jälgida.

2.2.3.2.

ILO-l on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi vaatleja staatus ja volitus tegutseda inimväärse töö ja õiglase ülemineku nimel, tänu millele andis organisatsioon märkimisväärse panuse vastumeetmete rakendamise mõju käsitleva täiustatud foorumi (2015–2018) töösse. Foorumis uuriti eelkõige „selliste leevenduspoliitika, -programmide ja -meetmete rakendamisest tekkivat mõju ning jurisdiktsioonisisest ja -välist või piiriülest mõju, mille on kliimamuutustega võitlemiseks vastu võtnud konventsiooni, Kyoto protokolli ja Pariisi kokkuleppe pooled“.

2.2.3.3.

Pärast 2016. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmist tegi ILO suurema vastastikuse mõistmise nimel tihedat koostööd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi töötajate ja ekspertidega; selleks viiakse läbi sotsiaalpartnerite rolli käsitlevaid koolitusi, suutlikkuse suurendamist kliimameetmete mõju mõõtmiseks, piirkondlikke õiglase ülemineku teemalisi õpikodasid ja kaks korda aastas toimuv ülemaailmne foorum.

2.2.3.4.

ILO peamine keskkonnaalase tegevuse väljund on ühine konsortsium ÜRO Keskkonnaprogrammi, ÜRO Arenguprogrammi, ÜRO Tööstusarengu Organisatsiooni ning ÜRO Koolitus- ja Uurimisinstituudiga, mida nimetatakse keskkonnahoidliku majanduse alaseks partnerluseks (PAGE).

2.2.3.5.

Lisaks on sõlmitud hulk mitmepoolseid keskkonnalepinguid. Need peamiselt ÜRO kasutatavad lepingud hõlmavad paljusid keskkonnateemasid, näiteks bioloogiline mitmekesisus, maa, mered, kemikaalid ja ohtlikud jäätmed või atmosfäär. EL on sõlminud ligikaudu 30 sellist lepingut.

2.2.3.6.

Väljaspool ÜRO võrgustikku on WTO kaubandus- ja keskkonnakomitee loonud foorumi, mis tegeleb kaubanduse ja kestlikkusega (s.o ringmajandus, standarditega seotud vabatahtlikud algatused, fossiilkütuste toetuste reform, plast jne) seotud teabe jagamise, ürituste korraldamise ja arvamuste vahetamisega.

2.2.3.7.

WTO praktika kohaselt võivad liikmed kehtestada meetmeid kodanike tervise, keskkonnakaitse või bioloogilise mitmekesisuse säilitamise parandamiseks, kui need vastavad teatud kriteeriumitele, mis tagavad kooskõla WTO eeskirjade ja põhimõtetega. Neid üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklil XX põhinevaid erandeid peetakse sobivaks, kui need on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliseid meetmeid ei tohi kohaldada viisil, mis põhjustab „meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiranguid“.

2.2.3.8.

WTO peadirektor Renato Ruggiero tõi Bonnis toimunud konverentsil (9. detsember 1997) väga selgesti välja valitsuste volituste piirid: „Valitsused võivad keskkonnakaitse või oma jurisdiktsiooni ressursside säilitamise eesmärgil kasutada mis tahes liiki kaubanduspiiranguid, sealhulgas impordi- ja ekspordikvoote ja -keelde, või kehtestada piiril makse või muid tasusid, kui on täidetud mittediskrimineerimise ja kaubandust kõige vähem piirava meetme valimise põhinõuded. […] WTO eeskirjade kohaselt ei tohi riik aga kohaldada kaubanduspiiranguid, millega tahetakse muuta oma kaubanduspartnerite töötlemis- ja tootmisviise või muid põhimõtteid. Miks? Peaasjalikult seepärast, et tootmis- ja töötlemisviisid kuuluvad iga riigi suveräänsesse jurisdiktsiooni.“

2.2.3.9.

See piirang, mis hoiab ära töötlemis- ja tootmisviisidesse sekkumise, on selge takistus stiimulite loomisel kestvuskaupade tootmiseks ja nendega kauplemiseks.

2.2.4. Kahepoolsed abivahendid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanormide sidususe suurendamiseks

2.2.5. Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide eelised ja puudused

2.2.5.1.

EL töötas välja vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükid, et kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimine ei tooks kaasa keskkonna- ja töötingimuste halvenemist.

2.2.5.2.

Euroopa Kohus tunnistas 2017. aastal, et kestliku arengu sätetel on lepingus „oluline koht“ (5).

2.2.5.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõudis 2018. aastal (6) kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide valdkonnas suuremat edasipüüdlikkust ja nende peatükkide jõustatavuse suurendamist, leides, et neil peaks olema võrdne kaal ärilisi, tehnilisi või tariifiküsimusi käsitlevate peatükkidega.

2.2.5.4.

2016. aastal teatas ILO, (7) et tööga seotud sätteid sisaldavatest lepingutest võeti 63 % vastu pärast 2008. aastat, mis näitab kiirenemist, ja tööga seotud sätteid sisaldavatest vabakaubanduslepingutest hõlmasid 46,8 % ELi, Ameerika Ühendriike või Kanadat. Tööga seotud sätetele viitamisel on kõige sagedamini kasutatavad tekstid (kahanevas järjestuses) järgmised: 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioon, konventsioon nr 182 (lapstööjõud), inimväärse töö tagamise suunised ning deklaratsioon sotsiaalse õigluse kohta.

3. Uus mõtteviis uue mitmepoolse maatriksi väljatöötamiseks

3.1. Üldised seisukohad

3.1.1.

Igas uues sidususe suurendamise ettepanekus tuleks järgida nelja põhimõtet:

—	spetsialiseerumine: „rahvusvahelistel organisatsioonidel on vaid neile liikmesriikide poolt antud pädevused“ (8);

—	otsustamissuutlikkus: organisatsioonidel on selged sise-eeskirjad ja protsessid, mille alusel juhtorganid (tehnilised komiteed või üldkogud) tegutsevad;

—	läbipaistvus: kõigist funktsionaalsetest muutustest, nagu ühiste rühmade loomine, uute põhikirjade või ühisdeklaratsioonide koostamine, tuleb teavitada läbipaistvalt nii organisatsiooni sees kui ka sellest väljaspool;

—	hindamine: soosida tuleks organisatsioonisisese toimimise hindamismehhanismi loomist.

3.1.2.

Komitee pooldab oma olemusest lähtuvalt avatumat suhtlust ja konsulteerimist kodanikuühiskonnaga rahvusvaheliste organisatsioonide poliitika küsimustes ning nõuab järk-järgult alaliste dialoogiprotsesside loomist. Arvestades komitee kogemusi, on see valmis võtma enda kanda juhtrolli, et hõlbustada sellise korra loomist. Nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, kes edendavad laiaulatuslikku dialoogi paljude erinevate partneritega, on ka WTO viimasel ajal suurendanud oma koostööd kodanikuühiskonnaga, minnes kaugemale üksnes iga-aastase avaliku foorumi korraldamisest. Need kontaktid võivad anda olulise panuse mitmepoolse kaubandussüsteemi tõhusamaks ja demokraatlikumaks muutmisesse. Komitee on tänulik komisjonile toetuse eest kodanikuühiskonna hääle kuuldavaks tegemisele mitmepoolsel tasandil ning avaldab toetust Ottawa rühma hiljutise 6-punktilise tegevuskava kuuendale meetmele (9).

3.1.3.

Rohkem tuleb tunnustada ka sotsiaalpartnerite läbirääkimisvõimet. Sotsiaalpartnerite rahvusvaheline kolmepoolne deklaratsioon ja paljud rahvusvahelised raamlepingud sisaldavad kasulikke ja praktilisi eeskirju ja abivahendeid (sotsiaalsed standardid, suhted tarnijatega, sotsiaaldialoog, võitlus lapstööjõu kasutamise ja sunniviisilise töö vastu).

3.2. Mitmepoolsed töövahendid

WTO funktsionaalne lõimimine ÜRO süsteemi

3.2.1.

Oma spetsialiseeritud asutuste võrgustikuga, kuhu kuuluvad näiteks ILO, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank ja piirkondlikud arengupangad, on ÜRO rahvusvahelise korra üks tugisambaid. Kuigi kaubanduseeskirjad peavad aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, on WTO loodud iseseisva organisatsioonina ja jääb sellest ÜRO süsteemist välja. Samas kuulub WTO peadirektor koos ÜRO kõigi spetsialiseeritud asutuste ja teiste peamiste organite peadirektoritega ÜRO organite sekretariaadijuhatajate nõukogusse (CEB). Komitee teeb ettepaneku, et WTO teavitaks CEBi kõigist kaubanduseeskirjade süsteemi edasiminekutest, mis aitaksid kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

3.2.2.

Sõnaselget viidet säästvale arengule 1994. aasta WTO asutamislepingu preambulis tuleb lugeda kestliku arengu eesmärke hõlmavaks; kestliku arengu eesmärgid on uus üldtunnustatud kestlikkuse väljendus rahvusvahelises õiguses. WTO tundub sellega juba nõustuvat, sest oma veebisaidil kuulutab organisatsioon, et on kestliku arengu eesmärkide saavutamises kesksel kohal.

Eri eeskirjade täiendav omavaheline sidumine

3.2.3. Rangemad sotsiaalsed ja keskkonnaeeskirjad

3.2.3.1.

ILO avaldas 2018. aastal mitu uuringut, milles käsitletakse Pariisi kokkuleppe võimalikku üldist mõju, ökoloogilise ülemineku ja oskuste küsimust (10), keskkonnasäästlikumaks tulevikuks vajalikke oskuseid ja ülemaailmse soojenemise mõju töötingimustele (11).

3.2.3.2.

Komitee palub neid aruandeid laialdasemalt levitada ja peab kiiduväärseks Euroopa Komisjoni rahastatud piirkondlike õpikodade korraldamist arenguriikides, eriti vähim arenenud, saarelise asendi ja haavatava majandusega riikides, mida halastamatu ülemaailmne soojenemine mõjutab sotsiaalselt kõige rohkem.

3.2.3.3.

ILO avaldas 2015. aastal suunised „Guidelines for a just transition towards environmentally sustainable economies and societies for all“. Komitee soovitab Euroopa Komisjoni talitustel neid suuniseid rohkem kasutada standardite kehtestamisega seotud tegevuses. Lisaks tuleks ILO haldusnõukogu päevakorda võtta nende suuniste ajakohastamine.

3.2.4. Tugevamad seosed kaubanduseeskirjade ja sotsiaalsete standardite vahel

3.2.4.1.

Komitee soovib, et WTO annaks vastastikkuse tagamiseks ILO-le ametliku vaatleja staatuse oma põhiorganites ja komiteedes. Lisaks sellele, et ILO osaleb ametlikult WTO ministrite konverentsidel, soodustaks see ILO osalemist WTO siseorganites ja võiks aidata WTO kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi raames kaasa rahvusvaheliste tööstandardite järgimisele. Komitee soovitab luua WTO ja ILO sekretariaatide vahel ajutise sihtotstarbelise töörühma, mis töötaks välja suunised ja esitaks need 2021. aasta juuniks.

3.2.4.2.

Arvestades COVID-19 mõju üleilmsetele väärtusahelatele, tuleks uuele elule äratada ka ILO globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjon. Toetudes oma arvamusele „ÜRO siduv leping äritegevuse ja inimõiguste kohta“ (12) pooldab komitee Saksamaa eesistumise ajal tõhusa õigusraamistiku loomist, et tagada inimõiguste austamine ja inimväärne töö ülemaailmsetes väärtusahelates; see raamistik peaks sisaldama Euroopa tegevuskava koos õigusaktide ja käegakatsutavate saavutustega ning edasipüüdlikke ja tõhusaid normatiivseid meetmeid ülemaailmsel tasandil. Nii ILO kui ka WTO peavad andma panuse oma rollist lähtuvalt.

3.2.4.3.

WTO- peab olema roll pidevalt kasvava arvu ja laieneva geograafilise ulatusega piirkondlike ja kahepoolsete kaubanduskokkulepete kontrollimisel tööõiguse valdkonnas. Kuna enamik uusi vabakaubanduslepinguid sisaldab töösätteid, peaks WTO sekretariaat tegelema selle korpuse kogumise, võrdlemise ja jälgimisega. Sellist seiretegevust võiks jagada ILOga ILO tegevuskava raames, mis käsitleb inimväärset tööd ülemaailmsetes tarneahelates, ning sellest võiks võrsuda edasine ILO ja WTO vaheline koostöö.

3.2.5. Tugevamad seosed kaubandus- ja kliimaeeskirjade ja -poliitika vahel

3.2.5.1.

Akadeemilistes ja ettevõtlusringkondades juba arutatud, et WTO kliimaerandi alusel võiks üldjoontes määratleda kliimameetmed: nende omadused, üldisi huve teenivad eesmärgid ja WTO eeskirjadega kokkusobivuse kriteeriumid. Selline erand võimaldaks WTO liikmetel võtta kliimameetmeid oma riigis (heitkogustega kauplemise süsteem) või riigi piiridel, samas tuleb tagada, et need meetmed ei kujuta endast varjatud protektsionistlikke meetmeid.

3.2.5.2.

Mitteametlik WTO töörühm peaks 2021. aastal toimuvaks 12. ministrite konverentsiks ette valmistama WTO ministrite deklaratsiooni kaubanduse ja keskkonna valdkonnas, milles tunnistatakse, et kaubandus, kaubanduspoliitika ja mitmepoolne kauplemissüsteem on tähtsad kestliku arengu eesmärkide ja teiste rahvusvaheliste jagatud keskkonnakohustuste, nagu Pariisi kokkuleppe täitmise nimel rahvusvaheliselt tehtavate jõupingutuste toetamisel. Komitee julgustab komisjoni jätkama asjaomaseid jõupingutusi.

3.2.5.3.

Komitee palub Euroopa Komisjonil täpsustada oma seisukohta ELis fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise küsimuses ja toetada täielikult WTOs loodavaid mõnepoolseid algatusi.

3.2.5.4.

Komitee nõuab, et kiiresti taasalustataks WTO mõnepoolseid läbirääkimisi keskkonnatoodete lepingu üle. See peaks olema Pariisi kokkuleppega tihedamalt seotud, nagu Hiina Taipei 2019. aasta ettepanek Pariisi kokkuleppega seotud keskkonnatoodete ja -teenuste lepingu (PAEGSA) kohta, milles tuginetakse CO2 vähendamisega seotud kaupade ja teenuste tariifide kaotamisele. „Mitmepoolse kaubandussüsteemi üks tähtsaid saavutusi saab olema täiesti uute läbirääkimiste (näiteks PAEGSA) alustamine, mille eesmärk on tegeleda selliste aktuaalsete küsimustega nagu kliimamuutused ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine“ (13).

3.2.5.5.

Suurema sidususe saavutamiseks peaks mitmepoolsete keskkonnalepingute sekretariaatidel olema vaatleja staatus mitmes WTO komitees, mitte ainult kaubandus- ja keskkonnakomitees (näiteks tehniliste tõkete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelevad komiteed).

3.2.5.6.

Komitee soovitab luua ÜRO Keskkonnaprogrammi, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi ja WTO ühise töörühma. Rühm käsitleks kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud ja rahvusvahelisi kaubandusküsimusi ning töötaks välja vabakaubanduslepingutes kasutatava mõõtmismetoodika või kompensatsioonisüsteemid (näiteks taasmetsastamine). Pariisi kokkuleppe alla kuuluvates riiklikult kindlaksmääratud panustes tuleks selliseid kolmandate riikidega kokkulepitud kompensatsioonisüsteeme arvesse võtta.

4. ELi panus kestliku mitmepoolsuse uude mudelisse

4.1.

Komitee pooldab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu võitlemise eesmärgil WTO nõuetele vastava, ELi piiridel kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi loomist, mis ühtlustab CO2-mahukate sektorite tingimusi (14). Komitee palub Euroopa Komisjonil kinni pidada oma algsest ajakavast ja esitada seadusandlik ettepanek 2021. aasta kevadel. Hiljutisest esialgsest mõjuhinnangust (tegevuskava) sai järeldada toetust, eriti terase-, tsemendi-, keemia- ja elektrisektoris.

4.2.

Komitee peab tähtsaks, et järgmises üldises soodustuste süsteemis vastaksid soodustusi saavad riigid kõigile sotsiaal- ja keskkonnanõuetele (määrus (EL) nr 978/2012 (15)).

4.3. Tugevamad kestliku arengu sätted vabakaubanduslepingutes

4.3.1.

ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes tuleks tugevdada kaubanduse ja kestliku arengu peatükke:

—

Euroopa Parlamendi soovituse kohaselt tuleks kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides nõuda, et mõlemad partnerid ratifitseeriksid peamised rahvusvahelised inimõigusalased õigusaktid (rahvusvaheline inimõiguste koodeks), ILO tähtsaimad konventsioonid, töötervishoiu ja -ohutuse konventsiooni ning Pariisi kokkuleppe ja muud rahvusvahelised keskkonnalepingud ning rakendaksid neid;

—

komitee rahvusvahelise kaubanduse järelevalvekomitee leiab, et jätkusuutlikkuse mõjuhinnangutes tuleks „[k]asutusel olev kalkuleeritav üldise tasakaalu mudel […] alternatiivsete mudelite valgel läbi vaadata ja peaks sisaldama laiemat näitajate kogumit, mis mõõdab mõju inim- ja tööõigustele, kliimamuutustele, elurikkusele [, tarbijatele] ja välismaistele otseinvesteeringutele. Vaja on laiemat näitajate kogumit, millega kaasneb avatud arutelu alternatiivsete mudelite üle“;

—

komitee nõuab vaekogude ümberkujundamist, et kaubandusjuristid, aga ka töö-, kliima- või inimõiguste eksperdid saaksid nende raames uurida kaubanduse ja kestliku arengu peatükke puudutavaid kaebusi. Kui selline vaekogu avastab rikkumise, peaks käivituma riikidevaheline lepinguvaidluste lahendamise mehhanism, mis võib hõlmata rahalisi karistusi või sanktsioone ning õiguskaitsevahendeid kannatanud poolele.

4.3.2.

Tulevased ELi vabakaubanduslepingud peaksid sisaldama viidet Pariisi kokkuleppele ja pakkuma stiimuleid, nagu tollimaksu nullmäär keskkonnakaupadele või -teenustele. Teiste kaubanduspartnerite puhul (Uus-Meremaa, Austraalia) tuleks kasutada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu artiklit 22.3, mille kohaselt pooled võtavad kohustuse edendada majandus- ja kaubavooge, mis aitavad soodustada inimväärset tööd ja keskkonnakaitset. Lisaks peaks ELi tulevastes vabakaubanduslepingutes laiendama sisenõuanderühmade järelevalverolli peale keskkonna-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna ka teistele teemadele.

4.3.3.

Kõik ELi läbiräägitavad investeerimislepingud – eelkõige Hiinaga – peavad sisaldama ulatuslikke sätteid järgmistes valdkondades:

—	loodusvarade säästev kasutamine;

—	ettevaatuspõhimõtte kohaldamine inimeste tervise, loodusvarade ja ökosüsteemide suhtes;

—	üldsuse osalemise põhimõte ning teabe ja õiguskaitse kättesaadavus ning

—	integratsiooni ja vastastikkuste suhete põhimõte, eelkõige seoses inimõiguste ning sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste eesmärkidega.

4.3.4.

ELi kaubanduse eest vastutava täitevametniku eesseisev ametisse nimetamine aitab tagada kaubanduslepingute tõhusa rakendamise, sealhulgas töötajate õigused, keskkonnaalased kohustused ja kodanikuühiskonna rolli.

4.4. ELi juhtiv roll uue mitmepoolse maatriksi kujundamisel

4.4.1.

Euroopa Liit on üks väheseid ülemaailmseid osalejaid, kellel on põhiseaduslik ülesanne ja volitus „edendada tugevamal mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi“ (Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 2 punkt h).

4.4.2.

Piirkondliku integratsiooni organisatsioonina ei ole EL siiski saanud täiel määral osaleda ÜRO süsteemi paljude asutuste, organite ja organisatsioonide töös, sest ta peab liidu seisukohtade ja huvide kaitsmisel tuginema liikmesriikidele. Rohkem kui kümme aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist, mis kohustas ELi edendama „mitmepoolsete lahenduste leidmist ühistele probleemidele, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raamistikus“ (Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõige 1), on ülim aeg, et liit koos oma liikmesriikidega töötaks välja integreeritud strateegia tugevama positsiooni saavutamiseks ÜRO süsteemis.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Arvamused REX/509 „WTO reformimine maailma kaubanduses toimuvate muutustega kohanemiseks“ (ELT C 159, 10.5.2019), REX/486 „ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika roll ELi majandustulemuste parandamisel“ (ELT C 47, 11.2.2020), REX/500 „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“ (ELT C 227, 28.6.2018) ning NAT/760 aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ (ELT C 14, 15.1.2020).

(2) Rahvusvaheline Kaubanduskoda „WTO reform“, oktoober 2019.

(3) http://www.oecd.org/about/sge/fixing-globalisation-time-to-make-it-work-for-all-9789264275096-en.htm, lk 9.

(4) WTO Singapuri ministrite deklaratsioon 1996, lõige 4.

(5) Euroopa Kohtu arvamus 2/15, 16. mai 2017, EU:C:2017:376.

(6) REX 500 „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“ (ELT C 227, 28.6.2018), punkt 2.4.

(7) ILO „Labour-related provisions in trade agreements: Recent trends and relevance to the ILO“, GB.328/POL/3, lõige 9.

(8) Jan Wouters, Cedric Ryngaert, Tom Ruys ja Geert De Baere, International Law: A European Perspective (Oxford, Hart Publishing, 2018), lk 259.

(9) Ottawa grupi nime all tuntud WTO liikmete rühma juhib Kanada. Selle eesmärk on tegeleda mitmepoolse kaubandussüsteemi konkreetsete probleemidega. June 2020 Statement of the Ottawa Group: Focusing Action on Covid-19, June 2020.

(10) World employment social outlook 2018 – Greening with jobs, Genf, ILO, 2018.

(11) Working on a warmer planet: The impact of heat stress on labour productivity and decent work, Genf, ILO, 2019.

(12) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus REX/518 – „ÜRO siduv leping äritegevuse ja inimõiguste kohta“ (ELT C 97, 24.3.2020, lk 9)

(13) 19. jaanuari 2018. aasta mitteametlik dokument JOB/TE/19.

(14) Arvamus CCMI/167 „Tööstussektori seisukoht kliima- ja energiapoliitika kooskõlast“ (ELT C 353, 18.10.2019, lk 59).

(15) ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.

LISA

ETTEVALMISTAVAD KOHTUMISED

Nimi	Organisatsioon	Roll
Elina BARDRAM	Euroopa Komisjon	Üksuse juht Rahvusvahelised suhted (CLIMA.A.1)
Daniele BASSO	Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC)	Nõunik
John BRYAN	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	III rühm
Cinzia DEL RIO	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	II rühm
Dimitru FORNEA	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	II rühm
Alan HERVÉ	Institut d'études politiques de Rennes	Rahvusvahelise avaliku õiguse professor
Emmanuel JULIEN	Rahvusvaheline Tööorganisatsioon	Asedirektor Ettevõtlusosakond
Bernd LANGE	Euroopa Parlament	Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees
Jürgen MAIER	Forum Umwelt & Entwicklung (Keskkonna ja arengu foorum)	Direktor
Jean-Marie PAUGAM	Prantsusmaa valitsus	Prantsusmaa alaline esindus Maailma Kaubandusorganisatsiooni juures
Christophe PERRIN	Rahvusvaheline Tööorganisatsioon	Direktor Mitmepoolse koostöö osakond
Denis REDONNET	Euroopa Komisjon	Direktor Maailma Kaubandusorganisatsioon, õigusküsimused ja tootekaubandus (TRADE.DGA2.F)
Lutz RIBBE	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	III rühm
Victor VAN VUUREN	Rahvusvaheline Tööorganisatsioon	Direktor Ettevõtlusosakond
Lieve VERBOVEN	Rahvusvaheline Tööorganisatsioon	ELi büroo direktor
Jan WOUTERS	Leuveni Ülikool	Rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste organisatsioonide valdkonna professor

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/62

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Jagamismajanduse maksustamine – aruandlusnõuded“

(täiendav arvamus)

(2020/C 364/09)

Raportöör:

Ester VITALE

Juhatuse otsus	18.6.2019
Õiguslik alus	rakenduseeskirja artikkel 29 (2010)
	täiendav arvamus
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	24.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	210/1/6

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Maksustamist ja maksupoliitikat tuleb kohandada jagamismajanduse pidevale arengule. Selleks ei tule mitte arendada uusi või spetsiaalseid maksustamissüsteeme, vaid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab õigemaks kohandada kehtivaid maksuõigusnorme ja -mudeleid uutele majandusoludele, säilitades võrdsed tingimused erinevate asjaomaste ettevõtjate vahel.

1.2.

Komitee kutsub üles võtma riikide maksusüsteemides arvesse jagamismajandust ja digiplatvorme, järgides selles sektoris õiglasele maksustamissüsteemile iseloomulikke põhimõtteid, st ühtsust, prognoositavust ja neutraalsust, tagades samal ajal avaliku huvi selle vastu, et kõik asjaomased osalised täidaksid maksukohustusi.

1.3.

Komitee on veendunud, et majanduse digitaliseerimisele kohaldatav maksupoliitika ning vahendite ja operatiivsete lahenduste väljatöötamine peavad olema rahvusvaheliselt kooskõlastatud. Komitee pooldab seega tihedat koostööd komisjoni, liikmesriikide ja OECD/G20 vahel, tunnistades, et kasutatavad koostöövormid on juba andnud käegakatsutavaid tulemusi ja tulevikus võib oodata veelgi olulisemaid tulemusi.

1.4.

Oluline on, et rahvusvahelised, Euroopa ja riikide institutsioonid tegutseksid tõhusalt ja kiiresti, et leida digitaal- ja jagamismajandusega kaasnevatele küsimustele lahendusi ennetavalt, mitte lihtsalt reageerides, kui tekib konkreetseid probleeme.

1.5.

Üks määrava tähtsusega teema seoses maksusüsteemidega, mida tuleks jagamismajanduse valdkonnas rakendada, on digiplatvormide kohustus koguda tehingute andmeid, edastada need andmed maksuasutustele ja neid säilitada (aruandlusnõuded). Sellised nõuded ei tohiks põhjustada platvormidele ülemäärast halduskoormust.

1.6.

Piisav teabejagamine funktsionaalses ja proportsionaalses andmekogumis- ja -vahetusssüsteemis võiks tegelikult ühelt poolt hõlbustada maksuasutuste tegevust ning teiselt poolt tagada ettevõtjatele kindla ja etteaimatava süsteemi, nii et see tuleks kasuks jagamismajandusele tervikuna.

1.7.

Komitee soovib, et töötataks välja Euroopa standard selliste andmete ja teabe kogumiseks platvormide kasutajate kohta, mida platvormid peavad maksuasutustele edastama ja aja jooksul säilitama. Aruandekohustus peab olema selge ja eri liikmesriikide vahel ühtlustatud. Euroopa standard võiks piirata liikmesriikide ühepoolsete meetmete võtmist, mis tekitavad siseturul kahjulikku regulatiivset ebaühtlust ja ebakindlust rakendamisel.

1.8.

Üldpõhimõtete osas, millest tuleks aruandluse reguleerimisel juhinduda, peab komitee vajalikuks järgida proportsionaalsuse põhimõttele vastavat käsitlusviisi kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mis võimaldaks seega saavutada taotletud regulatiivse eesmärgi, st koguda maksuasutuste tegevuse jaoks selgeid ja tarvilikke andmeid, ilma et liigselt ja lubamatult ohverdataks platvormide ja lõppkasutajate erahuvid.

1.9.

Komitee arvates tuleks jagamismajanduse maksueeskirju, sealhulgas aruandlusnõudeid, igal juhul eraldi kohandada jagamismajanduse eri sektorite ja tegevustega, mis sageli erinevad üksteisest.

1.10.

Komitee peab oluliseks uurida, kas direktiivi (mis käsitleb teatavaid nõudeid makseteenuste pakkujatele seoses teabenõuetega käibemaksupettuste avastamiseks) eelseisvat rakendamist saab aruandlusnõuete osas kasutada ka otsese maksustamise eesmärgil .

1.11.

Erasektori ettevõtjate ja ametiasutuste teabevahetuses tuleb loomulikult järgida füüsilise isiku eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete töötlemise alaseid Euroopa õigusakte, lähtudes vajalikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumidest ning tõlgendades kitsalt maksueeskirjade jõustamise põhjustel eraelu puutumatuse üldpõhimõtetest tehtavaid võimalikke erandeid.

2. Sissejuhatus ja üldpõhimõtted

2.1.

Jagamismajanduse sektorile tõhusa maksupoliitika väljatöötamine on väljakutse nii Euroopa ja riikide institutsioonidele kui ka selle sektori ettevõtjatele. Sellega seoses on oluline tagada võrdsed tingimused jagamismajanduse erinevatele ettevõtjatele ning sellistele ettevõtjatele ja traditsioonilistele ettevõtjatele, kes tegutsevad samades sektorites.

2.2.

Komitee leiab, et jagamismajandus on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja pakub ELi liikmesriikidele võimalust edasiseks arenguks ka tulevikus, kuna see võimaldab mobiliseerida kasutamata ressursse ja annab algatuse üksikisikute kätte. Samal ajal tunnistab komitee vajadust reguleerimise järele, et tagada tarbijakaitse, töötajate õiguste kaitse, maksukohustused ja aus konkurents.

2.3.

Käesolevas arvamuses kasutatud mõiste „jagamismajandus“ viitab ärimudelitele, milles tegevust hõlbustavad koostööplatvormid, mis loovad võimaluse selliste kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks, mida tihti pakuvad eraisikud. Selleks oleks ka metoodiliselt oluline saavutada Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel mõiste „jagamismajandus“ osas minimaalne konsensus, et vältida olulisi erinevusi siseturul kasutatavate eri määratluste vahel.

2.4.

Jagamismajandus on kompleksne majandusnähtus, mida tuleb reguleerida tervikuna, kuna see hõlmab eri ühiskonnavaldkondi ja suurt hulka õiguslikke institutsioone, mis on traditsiooniliselt käsitlenud mitmesuguseid eraldi teemasid. Näiteks mõjutab jagamismajanduse pidev areng tarbijaõiguse, tööõiguse, sotsiaalkindlustuse, lepinguõiguse, eraelu puutumatuse õiguse ja avalike teenuste eeskirju.

2.5.

Komitee rõhutab, et riiklikke maksusüsteeme Euroopa tasandil tõhusalt kooskõlastades tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta jagamismajandusega seotud uusi tegevusmudeleid. Niisuguste uute mudelite suhtes õiglase maksusüsteemi põhimõtete (st ühtsuse, prognoositavuse ja neutraalsuse) järgimine on vajalik kõikidele osalistele: ametiasutustele, ettevõtjatele ja tarbijatele.

2.6.

Traditsiooniliste maksueeskirjade puhul on siiski raske tehnoloogia pideva arenguga sammu pidada ning digitaalmajanduse kiire arengu ja maksueeskirjade koostamise vahel tekib sageli ajalisi erinevusi. Seepärast on asjakohane kohandada eeskirju ja traditsioonilisi põhimõtteid käimasolevatele muutustele täpselt ja asjakohaselt, koordineerides Euroopa seadusandja ja eri riikide seadusandjate tööd.

2.7.

Eriti oluline on, et rahvusvahelised, Euroopa ja riikide institutsioonid tegutseksid õigeaegselt, tõhusalt ja kooskõlastatult, et leida digitaal- ja jagamismajandusega kaasnevatele küsimustele lahendusi, toimides ennetavalt, mitte lihtsalt reageerides, kui tekib konkreetseid probleeme.

2.8.

Komitee on veendunud, et majanduses toimuva digiülemineku kontekstis tuleks maksupoliitikat ning vahendite ja konkreetsete lahenduste väljatöötamist kooskõlastada rahvusvahelisel või isegi ülemaailmsel tasandil. Komitee pooldab seega tihedat koostööd komisjoni, liikmesriikide ja OECD/G20 vahel, tunnistades, et kõnealune koostöö on juba andnud käegakatsutavaid tulemusi ja tulevikus võib oodata veelgi olulisemaid tulemusi.

3. Aruandlusnõuded

3.1.

Üks määrava tähtsusega teema seoses jagamismajanduse maksusüsteemidega on digiplatvormide kohustus koguda tehingute andmeid, edastada need maksuasutustele ja neid säilitada. Piisav teabejagamine funktsionaalses ja proportsionaalses andmete kogumise ja vahetamise süsteemis võiks tegelikult ühelt poolt hõlbustada maksuasutuste tegevust, kellele andmed peaksid laekuma kiiresti ja sujuvalt, ning teiselt poolt tagada digiplatvormidele ja nende kasutajatele prognoositava süsteemi. Aruandlusnõuded ei tohiks põhjustada platvormidele ja sektori ettevõtjatele ülemäärast halduskoormust.

3.2.

Juba leidub mitmeid näiteid platvormide ja maksuasutuste tõhusast koostööst transpordisektoris, näiteks on Eestis auto ühiskasutuse platvormidega liitunud juhtide maksude deklareerimise hõlbustamiseks kasutusele võetud asjakohased meetodid. Teine uuenduslik lahendus – samuti Eestist – puudutab ametiasutustele edastatavate andmete minimaalse ja proportsionaalse hulga kindlaksmääramist ning võimalust platvormioperaatoritele kasutada maksukuulekuse tagamiseks eraldi sihtotstarbelist arvelduskontot. Selline arvelduskonto hõlbustab otsest ja kiiret suhtlust ettevõtjate, nende pankade ja maksuhaldurite vahel. Teisest küljest on mõnes piirkonnas veebiplatvormidel vähe valmidust teha koostööd finantsasutustega.

3.3.

Sellega seoses kutsub komitee üles töötama välja selliste andmete ja teabe kogumise Euroopa standardi, mida platvormid peavad maksuasutustele edastama ja aja jooksul säilitama. Liikmesriikide ühepoolsete meetmete paljusus ja ebaühtsete süsteemide kooseksisteerimine siseturul – mis on osaliselt juba tegelikkus – tekitab tegevusraskusi ja ebatõhusust jagamismajanduse sektoris tervikuna.

3.4.

Seni praktika käigus saadud kogemuste ja operatiivse tagasiside varal tuleks välja arendada Euroopa ühtlustatud aruandlusmudel. Mitmes liikmesriigis on nüüdseks kehtestatud korralduslikust aspektist ning kogutavate ja edastatavate andmete hulga ja liigi poolest erinevad aruandlussüsteemid. Mõnes liikmesriigis on aruandlussüsteemid väga koormavad ja nõuavad platvormidelt märkimisväärseid jõupingutusi, samal ajal kui teistes liikmesriikides on süsteemid paindlikumad ja nende mõju jooksvale tegevusele on väiksem. Mõne liikmesriigi kogemused näitavad samuti, et fakultatiivsed ja vabatahtlikud aruandlussüsteemid, mille suhtes ei ole kehtestatud konkreetseid seaduslikke nõudeid, ei toimi tõhusalt.

3.5.

Komitee on seisukohal, et praegune killustatus ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik, kuna võib tekitada liiga suuri nõuetega vastavusse viimise kulusid ja ebatõhusust, mis on tingitud eeskirjade erinevustest siseturu eri piirkondades. Seepärast tuleb leida läbimõeldud ja proportsionaalne aruandlusküsimuste käsitlemise viis, mis tagaks lihtsustatud ja funktsionaalse süsteemi. Aruandlusnõuete lihtsustamine võiks tegelikult olla digiplatvormidele konkreetne stiimul, et viia oma tegevus nõuetega vastavusse.

3.6.

Üldpõhimõtete osas, millest tuleks jagamismajanduse maksustamise ja konkreetsemalt aruandlusnõuete reguleerimisel üldiselt juhinduda, peab komitee vajalikuks järgida proportsionaalsuse põhimõttele vastavat käsitlusviisi kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Seetõttu on vaja täita taotletud regulatiivne eesmärk, st koguda avalikes huvides maksuasutuste tegevuse jaoks selgeid ja tarvilikke andmeid, ilma et selleks liigselt ohverdataks platvormide ja lõppkasutajate erahuve.

3.7.

See lähenemisviis peaks tagama sektori ettevõtjatele selged ja prognoositavad eeskirjad, nii et see ei tekitaks nõuetele vastavusega seoses liigseid kulusid (nt tarbetute ja ebaproportsionaalsete andmenõuete tagajärjel) ning teiselt poolt tagaks teabe tõhusa kogumise maksuhaldurite poolt.

3.8.

Lisaks tuleks proportsionaalses ja mõistlikus aruandlussüsteemis kvalitatiivselt kindlaks määrata, millised andmed on otseselt vajalikud ja mida tuleb koguda maksueeskirjade jõustamiseks, panemata seejuures platvormidele ja nende ettevõtjatest kasutajatele või lõppkasutajatele ülemääraseid kohustusi. Proportsionaalne käsitlusviis peaks ühtlasi eristama jagamismajanduse vallas kutsealaselt ja mittekutsealaselt tegutsevaid isikuid, kohandades vastavalt kummagi isikukategooria aruandlusnõudeid.

3.9.

Ühtlasi peaksid Euroopa tasandil olema ühtlustatult reguleeritud järgmised aspektid: i) üldtingimused, mis käsitlevad vastutava töötleja poolt andmete töötlemise õiguspärasust; ii) andmesubjektid; iii) mis üksustele ja mis otstarbel võib isikuandmeid avaldada; iv) andmetöötlusmeetodite kindlaksmääramine; v) andmetöötluseesmärkide piiritlemine; vi) säilitamisaeg.

3.10.

3.11.

Selleks võib olla kasulik parandada ja julgustada muu hulgas riikide eri maksuasutuste teabevahetust eesmärgiga luua tõhusad koostöövormid lisaks eri asutuste töökorralduse ühtlustamisele maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks.

3.12.

Jagamismajanduse maksueeskirju, sealhulgas seoses aruandlussüsteemidega, tuleks igal juhul eraldi kohandada jagamismajanduse eri sektoritega, kuna selle sektori erinevatel tegevustel on sageli erinevad ja iseloomulikud tunnused, mis nõuavad konkreetseid ja sihtotstarbelisi eeskirju.

3.13.

Komitee soovitab igal juhul tagada neutraalse maksustamise põhimõtte kohaselt kõigile jagamismajanduse raames toimuvatele tegevustele ja samalaadsetele traditsiooniliselt teostatavatele tegevustele võrdsed maksustamistingimused, et vältida nende turgude toimimise moonutamist, kus toimub samal ajal koos traditsiooniline ja jagamismajanduse põhine tegevus.

3.14.

Lõpuks võiks jagamismajanduse kasvu stimuleerimiseks olla kasulik määrata kindlaks alammäärad, millest väiksemas mahus tegevust loetakse mittekutsealaseks või majanduslikult vähetähtsaks tegevuseks ning millele võib seega võimaldada spetsiaalseid maksuvabastusi. On siiski oluline, et need alammäärad määratakse kindlaks mõistlikult pärast regulatiivse mõju hoolikat analüüsimist.

4. Käibemaks ja jagamismajandus

4.1.

Käibemaksu seisukohast on esmatähtis täpselt määratleda maksukohustuslase mõiste ja mõista, kas isik tegeleb majandustegevusega. Lisaks on endiselt raske kindlaks määrata, missugune maksustamiskord tuleks ette näha jagamismajanduse tehingute puhul, mille eest ei tasuta rahas, kuid mis eeldavad siiski vastuteenet või mille eest saab vastutasu, mis põhineb näiteks kasutajate isikuandmete kasutamisel ja asjaomaste andmete kaevel.

4.2.

Täpsemalt tuleb käibemaksustamise eesmärgil eristada kolme erinevat olukorda, mis on seotud teenuste tasustamisega: i) juhud, kui osutatavate teenuste eest tuleb maksta teatav rahasumma; ii) juhud, kui ei tasuta mitte raha, vaid teise teenusega või on tasu mitterahaline, ning iii) juhud, kui teenust osutatakse tasuta ja igasuguse vastuteeneta (1).

4.3.

Seoses praktiliste asjaoludega, mis võivad kaasneda eelmise punkti alapunktis ii kirjeldatud juhtudega, kutsub komitee üles uurima, kas jagamismajanduse platvormide tegevusvaldkondade suhtes kehtib käibemaksukohustus.

4.4.

Selleks peab komitee kasulikuks Euroopa Komisjoni käibemaksu eksperdirühma esimese uuringuga „VAT treatment of the sharing economy“ (Käibemaksu käsitlus jagamismajanduses) seotud tööd ja loodab edasist sellealast põhjalikumat analüüsi.

4.5.

Ühtlasi peaksid Euroopa Komisjon ja riikide maksuasutused edendama vastastikust koostööd ja koordineerimist konkreetselt käibemaksueeskirjade rakendamise alal jagamismajanduse sektoris nii ühtlustatud töökorralduse väljakujundamiseks kui ka õiguse jõustamiseks tarviliku teabe vahetamiseks ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks.

4.6.

Komitee peab oluliseks uurida, kas direktiivi (mis käsitleb teatavaid nõudeid makseteenuste pakkujatele käibemaksupettuste avastamiseks) eelseisvat rakendamist saab kasutada seoses aruandlusnõuetega, sealhulgas otsese maksustamise eesmärgil, nii internetis krediitkaardiga tehtavate maksete kui ka panga otseülekannete ja muude kiirmakseviiside kaudu tehtavate maksete puhul.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Käibemaksu eksperdirühma 1. aprilli 2019. aasta koosolek, taxud.c.1(2019)2026442–EN, VAT Treatment of the sharing economy („Käibemaksu käsitlus jagamismajanduses“), VEG 081.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/67

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa kliimapakt“

(ettevalmistav arvamus)

(2020/C 364/10)

Raportöör:	Dimitris DIMITRIADIS
Kaasraportöör:	Peter SCHMIDT

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 11.3.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	29.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	206/4/2

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Meil on kliimakriis. Praegusel ajal, mil COVID-19 pandeemia on põhjustanud ülemaailmse tervishoiukriisi ja ees ootab majanduskriis, tuleb uuesti kinnitada ELi pühendumust minna üle kestlikule, vastupidavale, kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale heaolumajandusele. See, mida me praegu vajame, on kultuuris, taristus, käitumises, osalemises ja elatusvahendites tehtavad muutused, mis elanikke küll mõjutavad, kuid annavad neile ka mitmel viisil mõjuvõimu.

1.2.

Kliimamuutused ohustavad meid kõiki, kuid nagu ka pandeemial, on neil kõige kahjulikum mõju kõige haavatavamatele ja tõrjutumatele inimestele. Oluline on, et kedagi ei jäetaks kõrvale.

1.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et kliimaneutraalsusele ülemineku algatamiseks on otsustav ühiskonna kõigi osade – ettevõtete, töötajate, teadlaste, tarbijate, kogukodade ja elanike ning nende organisatsioonide – aktiivne osalemine.

1.4.

Seetõttu toetab komitee Euroopa Liidule esitatud üleskutset pühenduda CO2-neutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ja kohandada selle nimel ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki. ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta heitkoguste erinevuste aruandes märgitakse, et ülemaailmseid heitkoguseid tuleb praegusest alates vähendada 7,6 % aastas, et hoida globaalne soojenemine 1,5 oC piires. Ümberarvutatult tähendab see eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 68 %.

1.5.

Muutus osaluspõhise mudeli suunas on vajalik ühiskonna kõigis osades ning kliimapakti rakendamisel on komisjonil oluline võimalus ja kohustus kujundada uudne käsitlusviis, mis kajastaks ja toetaks kodanikuühiskonna, kogukondade, linnade ja piirkondade tegevust ning innustaks neid veelgi enam tegutsema.

1.6.

Osaluspõhised mudelid, mis on liiga kitsa fookusega või mille raamid piiravad uuritavate muutuste ulatust või mille puhul on võimalus, et need loonud asutus jätab need tähelepanuta, tekitavad osalejates üksnes segadust ja pettumust.

1.7.

Euroopa peab (tehnoloogilise ja sotsiaalse) innovatsiooni abil ergutama süsteemseid muutusi kliimameetmetes, tuues kokku innovatsiooni pakkujad ning nõudluse poole osalejad, probleemi eest vastutust võtvad osalejad ja need, kes püüdlevad tõsiselt muutuse poole. Digiüleminek peaks juhinduma kestliku arengu eesmärkidest, et vältida riske, sealhulgas töötajate õigustega seotud riske (1). Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine koos Euroopa rohelise kokkuleppega annab võimaluse tagada õiglane üleminek, mis keskendub eesmärgile tagada kvaliteetsed töökohad kõigile.

1.8.

Üldised murekohad, millele kliimameetmetega tegelevad kodanikuühiskonna osalejad on kõige rohkem viidanud, on juurdepääsu puudumine rahastamisele, eksperditeadmiste puudumine, töötajate ja tunnustuse puudumine, samuti see, et nii ELil kui ka riikide valitsustel puudub ühtne käsitlus.

1.9.

ELi ja rahvusvahelised kliimaeesmärgid nõuavad märkimisväärses koguses rahalisi vahendeid. Euroopa rohelise kokkuleppe eelarve (avaliku ja erasektori vahendid), taastefondi 750 miljardit eurot, sealhulgas ELi poolaasta protsessile eraldatavad vahendid, peaksid keskenduma kestlikule taastumisele, sealhulgas kliimameetmetele.

1.10.

See, et rahastamine oleneb kõigis tegevusvaldkondades kestlikest tavadest, peaks ÜRO kestliku arengu tegevuskavast 2030 ja Pariisi kokkuleppest lähtuvate COVIDi-järgsete taastumiskavade koostamisel muutuma normiks. COVID-19st taastumine ei peaks olema naasmine sinna, kus me enne olime, vaid pigem hüpe edasi, millegi uue ja parema poole.

1.11.

Et kõik sidusrühmad oleksid tulevikus vastupidavamad ja kestlikumad, on vaja suutlikkuse suurendamist ja tehnilist tuge. ELi kliimameetmete rahastamise foorumi loomine soodustaks juurdepääsu rahastamisele ja kõrvaldaks tõkked.

1.12.

Komitee teeb ettepaneku luua Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvorm, mis põhineks kaasamise, läbipaistvuse ja tõelise osalemise põhimõtetel ning kliimameetmetes igal tasandil osalejate vastutusel.

1.13.

Kliimapaktis tuleks keskenduda inimestele mõjuvõimu andmisele, et muuta süsteeme uurimise, katsetamise ja demonstratsiooni kaudu. Olulised on nii mitmetasandilised perspektiivid, kontseptsioonid, lugudel põhinev lähenemisviis kui ka tagasivaatav prognoosimine. Edendada ja võimaldada tuleks kõikvõimalikke kliimaalgatusi.

2. Sissejuhatus

2.1.

Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine on muutunud üha pakilisemaks ülesandeks ning nõuab praeguste jätkusuutmatute sotsiaal-majanduslike käsitluste põhjalikku läbivaatamist. Ülemaailmne COVID-19 pandeemia on näidanud, et meie elustiili ja süsteemide lihtsast kohandamisest ei piisa. Tootmismeetodite põhjalikud muudatused, mis mõjutavad ettevõtteid, töötajaid ja töökorraldust, toimusid juba enne pandeemiat ja võivad kriisi tõttu kiireneda. Euroopa Komisjon võttis vastu Euroopa rohelise kokkuleppe kui uue strateegia, mille eesmärk on muuta ELi sotsiaal-majanduslikud ja finantsmudelid kestlikumaks, puhtamaks, ohutumaks ja tervislikumaks.

2.2.

Pärast COVID-19 kriisi tuleb kliimameetmed ja kestliku arengu kohustused seada taastamis- ja ülesehituspoliitikas ja vastavates eelarvetes esiplaanile, et EL ei seoks oma tulevikku enam suure CO2 heitega. Kriisijärgsed meetmed tuleb kavandada viisil, mis tagab süsteemi vastupidavuse, kaitseb elurikkust ja taastab selle, seab esikohale rahvatervise, jätmata kedagi kõrvale ja sillutades teed heaolumajandusele. Sellega seoses ei tohiks Euroopa rohelisest kokkuleppest loobuda ega sellega viivitada, vaid seda tuleb tugevdada.

2.3.

Euroopa rohelise kokkuleppe edu sõltub suurel määral ELi suutlikkusest kaasata oma elanikud. Seetõttu valmistab komisjon ette Euroopa kliimapakti, et tuua kokku eri osalejad, sealhulgas piirkonnad, kohalikud omavalitsused, kohalikud kogukonnad, kodanikuühiskonna, koolid, ettevõtjad ja üksikisikud.

3. Kliimaküsimuste lahendamisse on vaja kaasata kodanikuühiskond ja elanikud

3.1.

Me seisame silmitsi ülemaailmse kliimakriisiga. Seni ei ole valitsused kliimakriisile piisavalt reageerinud ning maailm ei suuda pidada kinni Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide saavutamise ajakavast. Noored kliimastreikijad ja teised kodanikuühiskonna esindajad on kutsunud jõuliselt üles võtma kaugeleulatuvamaid ja kiireloomulisi kliimameetmeid. Poliitikakujundajad, kes on alla kirjutanud kestliku arengu tegevuskavale 2030 ja Pariisi kokkuleppele, on kohustatud neid nõudmisi kiiresti täitma, tegema otsustavaid ja jõulisi poliitilisi otsuseid ning liikuma uue kaasava kliimameetmete mudeli suunas, millesse on aktiivselt kaasatud kõik sidusrühmad.

3.2.

Seetõttu toetab komitee Euroopa Liidule esitatud üleskutset pühenduda CO2-neutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ja kohandada selle nimel ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki (2). Komitee loodab, et uus 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk põhineb ulatuslikul läbivaatamisel ja nõuetekohasel mõjuhinnangul. Komitee leiab ka, et argumendid, miks taotleda aastaks 2030 heite vähemalt 55-protsendilist vähendamist, on täiesti põhjendatud, et EL saaks reageerida omalt poolt tohutule ülemaailmsele vajadusele vähendada heitkoguseid. Näiteks ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta heitkoguste erinevuste aruandes (3) märgitakse, et 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk peab ülemaailmselt olema isegi kõrgem, et saavutada Pariisi kokkuleppes seatud 1,5 oC eesmärk (4).

3.3.

Eurobaromeetri 2019. aasta uuringu kohaselt peab 93 % ELi elanikest kliimamuutust tõsiseks probleemiks; 79 % peab seda väga tõsiseks probleemiks. Valdav osa vastanutest peab oluliseks, et nende riigi valitsus seaks kaugeleulatuvad eesmärgid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks (92 %) ning energiatõhususe parandamiseks (89 %).

3.4.

Kliimapaktis tuleb ära kasutada eurooplaste mõjuvõimu, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe visioon jõukast, kaasavast ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisest ühiskonnast, kus 2050. aastaks saavutatakse nullheitega ringmajandus. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma aruandes osutatakse selgelt vajadusele kiirete, ulatuslike ja enneolematute muutuste järele ühiskonna kõigis aspektides. Järkjärgulistest muudatustest ei piisa. Kitsas keskendumine CO2 heite vähendamisele on rohujuuretasandil pigem takistav – piirab osalemist ja mõtlemist ning piirab märkimisväärselt nende muutuste hulka, mida välja mõeldakse ja ellu viiakse. Nüüd on vaja majandus-, sotsiaal- ja rahandussüsteemide põhjapanevat pööret, mis tooks kaasa eksponentsiaalse muutuse CO2 heite vähendamise määras ja tugevdaks vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes. Selleks on vaja inspireerivaid, laialdasi ja mitmekesiseid käsitlusi selle kohta, miks maailm peab muutuma.

3.5.

Praegune COVID-19 pandeemiast põhjustatud üleilmne kriis on tõestanud valitsuste võimet võtta väga jõulisi meetmeid eksistentsiaalse ohu leevendamiseks ning inimeste suutlikkust kohaneda vähemalt lühiajaliselt nendest meetmetest tuleneva uue piiratud elustiiliga. Tähtis on see, et kogukonnad, ettevõtted, tööturu osapooled ja muud valitsusvälised osalejad mängivad olulist rolli pandeemiale reageerimises. Sageli selgitavad nad välja vajadused ning arendavad ja rakendavad asjaoludega kokkusobivaid sekkumismeetmeid kiiremini, tõhusamalt ja loovamalt, kui on osutunud võimalikuks ülalt alla rakendamise puhul.

3.6.

COVID-19-le reageerimisel järgmisse etappi liikumine kujutab endast nii tohutut võimalust kui ka ülisuurt riski. Majandusmeetmed ja eelarvemeetmete paketid, mida Euroopa majanduse alalhoidmiseks ja taaskäivitamiseks välja töötatakse, peavad hõlmama ELi kestlike investeeringute taksonoomiat ning nende osalejate otserahastamist, kes on kestlikud või kellel on potentsiaali muutuda kestlikuks ja kes võtavad kohustuse – mida kontrollitakse – selgitada kiiresti välja vajalikud muudatused ja need ellu viia.

3.7.

COVID-19 põhjustatud traagilistest majandustegevuse häiretest, mis on toonud kaasa eelarve-eeskirjade peatamise, on ilmnenud, et kui kaalul on inimeste elud, meie majandus ja elu jätkumine Maal sellisena, nagu me seda teame, on võimalik ka teistsugune nägemus. Käsitluses, mille kohaselt sotsiaalne progress tugineb ainult sisemajanduse koguprodukti suurenemisele, ei võeta arvesse põhimõttelisi üksikisiku ja ühiskonna heaoluga seotud elemente ega arvestata nõuetekohaselt keskkonna- ja sotsiaalseid kaalutlusi. Seetõttu on vajalik teha hüpe SKP-põhisest majandusest heaolumajandusse (5) (6).

3.8.

Üks viis, kuidas kliimaga seotud püüdlusi edendada, on luua meetmete võtmist soodustav keskkond valitsusvälistele osalejatele, sealhulgas eri liiki ettevõtjatele, kaasa arvatud väikesed, keskmise suurusega ja mikroettevõtjad, investoritele, tööturu osapooltele, ühistutele, linnadele ja piirkondadele, ametiühingutele, kohalikele kogukondadele ja kodanikurühmitustele, põllumajandustootjatele, koolidele, usuorganisatsioonidele, noorterühmitustele ja muudele valitsusvälistele organisatsioonidele.

3.9.

Soodustava keskkonna puhul on vajalik põhimõtteline üleminek konsulteerimiselt ja ülalt alla kaasamiselt kooskavandamisele, koosloomisele ja võimestamisele. Tavapärased konsulteerimismudelid jõuavad väga kitsastest ja ressurssidega hästi varustatud ühiskonnasektoritest harva kaugemale. Üksikisikutele, organisatsioonidele ja ettevõtetele, kellel on murrangulisest muutusest kõige rohkem võita ja kes saavad sellele kõige rohkem kaasa aidata, tuleb pakkuda tegelikke võimalusi otsustamises osaleda, et nad oleksid valmis pühendama sellele protsessile aega ja energiat.

3.10.

2018. aastal nõudis komitee valitsusväliste kliimameetmete Euroopa dialoogi alustamist (7). Lisaks meetmete rõhutamisele ja esiletõstmisele peaks dialoogi eesmärk olema ka vastata valitsusväliste osalejate vajadustele, innustades nende ja eri valitsustasandite vahelisi uusi partnerlusi, võimaldades üksteiselt õppimist, koolituste korraldamist ja nõuannete jagamist ning hõlbustades juurdepääsu rahastamisele.

3.11.

Komitee tegi ettepaneku (8), et algatataks alaline elanikega peetav dialoog, mis oleks kohustuslik kõigi suuremate poliitiliste otsuste ja kõigi asjaomaste algatuste ettevalmistamisel igal tasandil.

3.12.

Seni ei ole Euroopa Komisjon neid soovitusi järginud (9). Kliimapakt pakub institutsioonidele võimaluse teha tihedat koostööd, et luua kodanikuühiskonna ja elanike kaasamiseks soodustav raamistik, mis tugineks olemasolevale konsulteerimisprotsessile, kuid läheks sellest veelgi kaugemale.

4. Olemasolevatest kodanikuühiskonna ja elanike kaasamise tavadest saadud õppetunnid

4.1.

Kodanike kogude, elanikega peetavate dialoogide ja muude sarnaste arutelusse kaasamise protsesside (10) kohta olemasolevate näidete puhul riigi, piirkonna ja omavalitsuse tasandil on näha, et elanikud on suutlikud ja soovivad osaleda ja võtta kliimakriisi lahenduste eest vastutus. Sageli selgub, et laiemad ja hoolikalt kavandatud osaluspõhised käsitlusviisid toovad märkimisväärseid tulemusi kestlikkuse vallas, ilma et need oleksid sõnaselgelt kliimakriisile keskendunud. Need ei anna tunnistust mitte üksnes tugevast vajadusest ja soovist osalusdemokraatia järele, vaid ka valitsuste suutlikkusest luua selliseid õigusstruktuure ning lähtuda poliitikas nende ettepanekutest.

4.1.1.

2019. aastal alustas 150 juhuslikult valitud Prantsusmaa elanikku arutelu järgmise küsimuse üle: „Kuidas me saame kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähendada 40 % võrra, tehes seda sotsiaalse õigluse vaimus?“. Selle kodanike konvendi istungid toimuvad Prantsusmaa majandus- ja sotsiaalnõukogus. Valitsus kavatseb ettepanekuid avalikult käsitleda ning avaldada nende rakendamise esialgse ajakava (11).

4.1.2.

2016. aastal asutatud Iiri Kodanike Kogu koosneb sajast kodanikust, kes valitakse juhuvalimi alusel, et nad moodustaksid läbilõike Iirimaa valijaskonnast. Kogu ülesanne on olnud arutada teemadel, mis ulatusid sellest, kas keelustada abordid põhiseadusega, kuni selleni, kuidas saaks Iirimaast kliimamuutustega võitlemise eestvedaja. Kogu kliimamuutustealaste soovitustega edasi tegelemiseks moodustatud parlamendikomisjon kujundas tähelepanuväärsel määral 2019. aasta juunis avaldatud märgilist Iirimaa kliimamuutuste kava.

4.1.3.

Hispaania kahes suuremas linnas on algatatud elanikega peetavaid dialooge ja kohalikke foorumeid, et edendada elanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide laiemat osalemist kohaliku eelarve teatud osade üle otsustamises ning mõttetalgute korraldamist linna tuleviku üle.

4.1.4.

Taani energeetika-, varude ja kliimaministeeriumi juures tegutseva noorte kliimanõukogu eesmärk on tuua kliimapoliitikasse uut mõtteviisi ning pakkuda ministrile ideid tulevaste kliimalahenduste jaoks.

4.1.5.

Poola linn Gdansk on korraldanud kolm kodanike kogu äärmuslike ilmastikunähtustega kohanemise, õhusaaste vähendamise ning elanike parema kaasamise teemal.

4.1.6.

Soomes tõi esimene kestlikku arengut käsitlev elanike arutlusring kokku ligikaudu viissada soomlast, et hinnata kestliku arengu olukorda. Soome valitsus ja parlament kasutavad tulemusi kestliku arengu alase töö edendamiseks.

4.1.7.

Itaalias esitasid kodanikuühiskonna esindajad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 25. konverentsi (COP 25) järel seadusandliku ettepaneku luua Prantsusmaa eeskujul kodanike kogu. Sarnast protsessi alustati Ühendkuningriigis liikumisega „Ühendkuningriigi kliimaassamblee: tee netonullheiteni“ („Climate Assembly UK: the path to net zero“).

4.1.8.

Itaalias lõi Bologna omavalitsus elanike ideid käsitleva ameti kui osa enda laiemast tööeesmärgist saada elanikud taas osalema. Loodi kuus n-ö laborit, mis korraldasid Open Space’i ja muude tööriistade abil korrapäraselt visiooniüritusi. Kui tekib häid projektiideid, sõlmib omavalitsus kogukonnaga pakti, et tagada nende ideede elluviimine. Viimase viie aasta jooksul on sõlmitud üle viiesaja pakti, alates uutest pinkidest tänaval kuni palju suuremate ja nõudlikumate projektideni. Samuti on see muutunud kanaliks, mille kaudu korraldatakse osaluspõhist eelarvestamist.

4.2.

Paljudes muudes kogukonna juhitud algatustes rakendatakse märkimisväärse ja inspireeriva eduga kohalikke meetmeid, et luua kestlikumat tulevikku. Muu hulgas inspireerivad inimesi muutma oma mõtteviisi, maailmas tegutsemist ja olemist kestlikud naabruskonnad Brüsselis, Šoti kogukondade kliimameetmete võrgustik, mis on ligikaudu 120 kogukonnarühma koondav rohujuuretasandi võrgustik, Coopérnico – taastuvenergia ühistu (RESCoop) Portugalis, üleminekuliikumine Transition, mis nüüd tegutseb kogukonna tasandi vastupanuvõime suurendamise nimel enam kui 50 riigis. Institutsioonilist struktuuri üldsuse osalusele võib aidata luua tegevusprogramm „Tuleviku kogukonnad“, mida alustatakse sel suvel.

4.3.

Euroopa tasandil on vajalik kodanikuühiskonna struktuurne kaasamine ja kodanikuühiskonnale tuleb anda selge volitus osalemiseks kliimaneutraalsuse saavutamisele suunatud poliitika ja strateegiate väljatöötamises, rakendamises ja järelevalves.

4.3.1.

Mitut sidusrühma hõlmav kestliku arengu eesmärkide platvorm on etendanud olulist rolli, aga jätnud ka parandamisruumi rahastamise, koosolekute sageduse, tegevuskavade koostamisega seotud vastutuse, laiendatud arutelu võimaluste ning korrapärasemate, läbipaistvamate ja juurdepääsetavamate avalike konsultatsioonide korraldamise ja võimaldamise mõttes.

4.3.2.

Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm, mida korraldavad ühiselt komitee ja komisjon, pakub väga erinevatele sidusrühmadele võimalusi heade tavade ja ideede vahetamiseks ning väärtuslike võrgustike loomiseks. Peamine erinevus mitut sidusrühma hõlmava kestliku arengu eesmärkide platvormiga võrreldes on see, et vastutus platvormi eest on antud sidusrühmadele – mis on hea tava, mida järgida.

4.4.

Pariisi kokkuleppe eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma tööturu osapoolte aktiivse kaasamiseta kõigil tasanditel, eelkõige neis tööstusharudes ja sektorites, mida CO2 heite vähendamine ja digipööre tugevalt mõjutavad. Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine koos Euroopa rohelise kokkuleppega annab võimaluse tagada õiglane üleminek, mis keskendub eesmärgile tagada kvaliteetsed töökohad kõigile. Ametiühingute ja tööandjate juhitav sotsiaaldialoog on üks parimaid võimalusi suurendada teadlikkust kliimakriisist. Nemad on peamised eestkõnelejad, kui tahame jõuda sotsiaalselt õiglase, tulemusliku ja ettevõtlusalase üleminekuni, mida Euroopa rohelise kokkuleppega soovitakse. Need stsenaariumid hõlmavad mh sotsiaaldialoogi tippkohtumisi Euroopa tasandil, piiriülest dialoogi, mis on oluline Euroopa sotsiaalse lõimumise tugevdamiseks, ning sektorite ja ettevõtjate tasandi kollektiivlepinguid. Töötajate kaasamine on töökohal demokraatia lahutamatu osa ja annab töötavatele inimestele võimaluse osaleda aktiivselt töökohal tehtavates otsustes, mis võivad anda positiivse panuse kliimameetmetesse.

4.5.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kliimaalase teadmis- ja innovaatikakogukonna eesmärk on kavandada, ellu viia ja ühendada ettevõtluseksperimente ja põhjaliku demonstratsiooni projekte, mis mõjutavad süsteemse muutuse tegureid. Kogukonna tegevusvaldkonda kuuluvad eksperimendid, mis on suunatud uute mõtteviiside kasutuselevõtule, uute tehnoloogiate, võrgustike ja kogukondade mõjujõu märgatavale suurendamisele ning muutuste toimumiskiirusest kiiremale õppimisele (12).

5. Õppimine ettevõtjate reageeringutest

5.1.

Innovatsioon tähendab seda, et astutakse lisasamme, et luua turu või üldsuse jaoks uusi teenuseid ja tooteid, millega vastatakse täitmata vajadustele või lahendatakse probleeme, mida varem ei olnud. Tehnoloogiline innovatsioon keskendub toote või teenuse tehnoloogilistele aspektidele. Sotsiaalne innovatsioon viitab uutele ühiskondlikele tavadele, mille eesmärk on vastata sotsiaalsetele vajadustele paremini kui olemasolevad lahendused ning mis tulenevad näiteks töötingimustest, haridusest, kogukonna arengust või tervishoiust. Digitaaltehnoloogial on sotsiaalses innovatsioonis oluline roll info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, näiteks internetivõrgustike ja muude digitaalsete tööriistade kasutamise kaudu.

5.2.

Süsteemse innovatsiooni protsess tuleks taskukohaste kuludega teha kättesaadavaks kõigile sidusrühmadele, kes tuleb kaasata vajalikku kestlikule arengule üleminekut toetavate lahenduste üheskoos kavandamisse. Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel on sotsiaalse ühtekuuluvuse ja mitte kellegi kõrvale jätmise eeltingimus rahaline teostatavus. Sel põhjusel tuleks avaliku sektori allikatest rahastada või toetada neid süsteemse muutuse aspekte, millel on head avalikkusega seotud omadused. See võimaldaks kliimamuutustega seotud investeeringute puhul veelgi suurendada erasektori rahastust.

5.3.

Süsteemset innovatsiooni suudavad edukalt ellu viia need kogukonnad, kes saavad suurepäraselt aru probleemist, otsivad ning pakuvad lahendusi vastavalt eri kohtade ja asjaoludega seotud konkreetsetele vajadustele ja ressurssidele. Me peame andma Euroopa kogukondadele need oskused ning looma asjakohased võimalusi pakkuvad keskkonnad, et valitsusvälised osalejad saaksid rohkem tegutseda.

5.4.

On olemas pakiline vajadus innovatiivsete rahastamismehhanismide järele, milles tunnistataks kogukonna juhitud süsteemse innovatsiooni potentsiaali ja probleeme ning reageeritaks neile. Nende mehhanismide loomiseks ja alalhoidmiseks on vaja paindlikku põhitoetust ning suuremate projektide puhul algset riskikapitali, aga ka professionaalset mentorlust ja toetust. Kliimapaktiga saaks luua väga väärtusliku kanali, mille kaudu sotsiaalse innovatsiooni loojad annaksid tagasisidet poliitiliste ja majanduslike tõkete kohta, mis takistavad neid ja seavad nad halvemasse olukorda ning mille tõttu võivad ka nii vajalikud üleminekuprojektid sageli teostamatuks osutuda.

5.5.

Ettevõtete reageerimine on väga oluline viide, nagu nähtub järgmistest näidetest:

—	rahvusvahelised rõivaettevõtted, kes toodavad rõivaid kasutamiseks ja siis äraviskamiseks, edendavad ringlussevõtu strateegiana kasutatud rõivaste müüki;

—	mentorlus suurtele naftatootjatele ja kindlustusandjatele, kes peavad oma äritegevuse ümber suunama.

5.6.

Finantssektori olulised reageeringud on järgmised:

—	investeerimisfondide otsus mitte investeerida projektidesse, kus ei arvestata kliimamuutujat;

—	finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustik, mille asutasid kaheksa keskpanka ja järelevalveasutust keskkonnahoidliku rahastamise jaoks.

6. Teabe jagamine ja üldsuse arusaam kliimameetmetest

6.1.

Vaja on vahetuid dialooge elanikega, et suurendada teadlikkust sellest, kui oluline on minna üle kestlikumale ühiskonnale ja tervematele kohalikele kogukondadele. Selliste dialoogide suurima lisaväärtuse huvides tuleks need korraldada kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil. Siiski on oluline ka ELi tasandil toimuv juhendamine, kooskõlastamine ja toetus.

6.2.

Eelkõige peaks iga riik eraldi töötama välja keskkonnaalase reguleerimise süsteemi, mis põhineb kohalikul keskkonnal ja selle vajadustel ning mida kohandatakse vastavalt riigi kestlikule arengule. Looduse õiguste tunnistamine oleks selle oluline osa (13).

6.3.

Kõik ELi tasandi sekkumised tuleks kavandada koos kasutajatega, õppides teistel tasanditel muudes osades nõutavast osaluspõhisest käsitlusviisist ning kujundades ja inspireerides seda. Et toetada innovatiivsete koostöövõimaluste loomist ja võimaldamist, veenvat lugude jutustamist ja innovatiivsete tehnoloogiate kasutamist, on vaja asjatundlikkust ja ressursse. Kliimapakti edu aluseks on asjaomaste kogukondade võime saada nii headeks lugude jutustajateks, kui see on võimalik, et äratada ellu see teistsugune tulevik, mille eestkõnelejad nad on, avastades ja tundes olemasolevaid vajadusi ja soove ning võimestades inimesi tegutsema.

6.4.

Kliimameetmete võtmist ergutav ja toetav võrgustike keskkond vajab tavade ning projektidest ja käsitlusviisidest saadud õppetundide vahetamiseks veebiplatvormi. Selline osaluspõhine platvorm võib hõlbustada osalejate üksteiselt õppimist ja üksteisele nõuannete jagamist, aidates neil üle saada regulatiivsetest takistustest. Tänu veebikursuste, -seminaride ja töötubade võimaldamisele võib see ergutada hariduse andmist ja innovatsiooni.

6.5.

Tugevad kliimameetmete võtmise stiimulid võivad olla olemasolevate meetmete tunnustamine ja nende kohta usaldusväärse teabe levitamine. Rahastamine ja muud ressursid, spetsialistide toetus ning volitus aidata teha otsuseid, mis mõjutavad nende tööd, võimaldavad end tõestanud käsitlusviise laiemalt rakendada.

6.6.

Kliimameetmete saadikutele saaks teha ülesandeks võimaldada paljude osalejate koostööd, seada strateegilised/temaatilised prioriteedid, korraldada üritusi ja soodustada uute kliimameetmete loomist.

6.7.

Need kliimapakti saadikud võiksid olla eri majandusvaldkondade kontaktisikud. Samuti tuleks määrata spetsiaalsed saadikud noorte, kohalike kogukondade, linnade ja piirkondade jaoks. ELi tasandi saadikutel oleks riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi saadikutest erinev roll. Tagada tuleks kooskõlastamine eri tasandite vahel.

6.8.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee liikmete nimetamine ELi tasandi saadikuteks nende esindatavates valimisringkondades tugineks nende laialdastele võrgustikele kodanikuühiskonnas ning kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes. Samuti tugevdaks see nõuandvate organite ja komisjoni koostööd.

6.9.

Näiteks ametiühingutel ja ettevõtlusorganisatsioonidel on kohalik vaatenurk ning nendes on demokraatlikult esindatud eri sektorite töötajad. Neil on otsustav roll eri meetmete kavandamisel nii, et arvesse võetaks töötajate ja ettevõtjate vajadusi, ning probleemide väljaselgitamisel. Ametiühingute ja ettevõtluskeskkonna eri tasandite kliimaküsimuste saadikud saaksid tugineda sotsiaaldialoogi tugevatele külgedele, tõhusalt kiirendada teabe jagamist ning ergutada kliimameetmete võtmist. Selline tegevus nõuab institutsioonilist keskkonda, mis soosiks õigusi töökohal.

6.10.

Digipööre muudab ettevõtete korraldust ja nende tootmistegevust ning paljud VKEd on hädas tõsiste puudujääkidega üleminekul digitaaltehnoloogiale. Paljudel töötajatel on mure sellega, millist mõju avaldab digipööre nende töökohtadele – see võib tuua kaasa töötuse ja ebavõrdsuse kasvu.

6.11.

Rahastamise ja keskkonnahoidlike investeeringute edendamiseks ning õiglase ülemineku tagamiseks, nagu on kavandatud Euroopa rohelises kokkuleppes, on komisjon töötanud välja taksonoomia, et ergutada investeeringute tegemist kaheksasse suurde majandusrühma ja 70 tegevussektorisse, millega korraldataks põhjalikult ümber nende tootmine ning töökohtade arv ja sisu. Selles dokumendis, Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava nurgakivis, on ainult üks viide ILO põhistandardite kohastele töötaja õigustele.

7. Tegeliku ja virtuaalruumi loomine kliimaalase teabevahetuse jaoks

7.1.

Kliimapaktis tuleks keskenduda inimestele mõjuvõimu andmisele, et muuta süsteeme uurimise, katsetamise ja demonstratsiooni kaudu. Vaja on haridus- ja koolitusprogramme, mis hõlmavad kogu kodanikuühiskonda ja muid valitsusväliseid osalejaid. Otsustava tähtsusega on kliimaprobleeme puudutavate teadmiste ja neist arusaamise parandamine. Selleks tuleb süvendada ja laiendada sidusrühmadevahelisi arutelusid ja vestlusi selle probleemi üle ning parandada nende kvaliteeti.

7.2.

Vaja läheb rakendamisvalmis vahendeid, millega struktureerida ja hallata probleeme ning uurida kestlikkusega seotud uuenduste ja üleminekute võimalusi. Palju selliseid vahendeid on loodud ja katsetatud Euroopa Komisjoni programmis „Horisont 2020“. Valdkonnaülestes struktuurides tuleks selle käsitlusviisi puhul järgida õppimist läbi tegevuse, rakendades vahendeid vastavalt kasutajate juhtumitele.

7.3.

Kliimapakti rakendamiseks on otsustava tähtsusega sidusrühmade juhtimine, mitmetasandiline perspektiiv, visioonide loomine, tagasivaatav prognoosimine ja nišihaldus. See struktuur on mõeldud probleemide lahendamise protsessi lihtsustamiseks, nähes ette viisid kliimamuutustega seotud süsteemseks innovatsiooniks ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks.

7.4.

Kliimapakti edukuse määrab osaliselt ettevõtjaskonna ja ettevõtete suutlikkus meelitada ligi rahastamistoetusi avaliku sektori, heategevuslikest ja erasektori allikatest. Sellise rahastamise eesmärk peaks olema püüda lahendada turutõrkeid, mis on põhjustanud kliimamuutusi. Sellega peaks kaasnema ka valmidus teha järske muutusi ja see peaks saavutama märkimisväärse ulatuse. Tohutult paljude innovatiivsete kliimameetmete mõju suurendamiseks saab kasutada ELi mitmepoolset rahastamisraamistikku, missioonipõhiseid Euroopa ja rahvusvahelisi avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, mille eesmärk on juhtida süsteemset muutust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas. Üldeesmärk peaks olema luua ja mitmekordistada heitkoguste vähendamise ning kliimamuutuste suhtes vastupanuvõime suurendamise eesmärgipäraste tulemustega seotud ressursse, kogemusi ja suutlikkust, et kiirendada muutust ja tekitada lootust. Kliimapaktiga tuleks toetada riikliku ja rahvusvahelise finantssektori, sealhulgas asjakohaste mitmepoolsete ja erasektori fondide kaasamist. Lisaks peaks maksusüsteem kajastama heaolumajanduse maksimeerimise ja säilitamise põhimõtet.

7.5.

Samuti tuleks kaaluda füüsiliste ja virtuaalsete kliimaalase teabevahetuse ruumide lõimimist olemasolevate kodanikuühiskonna ühendustega, nii et need suhtleksid kliimapakti sidusrühmade platvormi kaudu.

7.5.1.

Tööhõive valdkonnas oleks asjakohane – komisjoni materiaalse toetusega – luua tööjõu, korralduslike ja tehnoloogiliste muutuste prognoosimise, analüüsimise ja tõlgendamise vaatluskeskused, mis hõlmaksid kaheksat taksonoomiarühma ning kus osaleksid ametiühingud, tööandjad ja nii Euroopa kui ka liikmesriigi tasandi valitsusasutused.

8. Suutlikkuse suurendamine rohujuuretasandi algatuste võimaldamiseks

8.1.

Et vältida vastuolusid Euroopa rohelise kokkuleppega, tuleks selgelt kindlaks määrata üldine raamistik.

8.2.

Üldised murekohad, millele kliimameetmetega tegelevad kodanikuühiskonna osalejad on kõige rohkem viidanud, on järgmised: juurdepääsu puudumine rahastamisele, eksperditeadmiste puudumine, töötajate puudumine ja tunnustuse puudumine, (14) aga ka see, et nii ELil kui ka riikide valitsustel puudub ühtne käsitlus.

8.3.

Paljud sidusrühmad on osutanud, et kliimameetmete võtmist takistab keeruline regulatiivne ja halduskeskkond. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja kogukonnapõhistel organisatsioonidel võib olla kasu suutlikkuse suurendamise jõupingutustest, mis aitavad neil regulatiivses ja halduskeskkonnas orienteeruda.

8.4.

Kuna Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvormi eesmärk on ergutada kliimameetmete võtmist kohapeal, peaksid selle olulised osad olema nii materiaalse (tehniline abi, suutlikkuse suurendamine, rahastamine jne) ja immateriaalse (tunnustamine, parem nähtavus jne) toetuse pakkumine kui ka võrgustike ning konkreetsete poliitikavaldkondade ja protsessidega seoste loomise hõlbustamine.

8.5.

Valitsusvälistel osalejatel võib oma kliimaalgatustele rahastuse saamisel tekkida mitmesuguseid probleeme, muu hulgas on takistuseks projekti suurusega seotud nõuded, vastuseis sellele, et projekte rahastavad erainvestorid, keerulised protsessid ja nõuded rahastuse taotlemisel ja saamisel (15). Muud tõkked on vähene teadlikkus kliimameetmete rahastamise võimalustest, ebapiisav haldussuutlikkus ja ebapiisavad tehnilised teadmised rahastuse tagamisest, eelarve- ja regulatiivsed piirangud, võimalike investeeringute pangalaenukõlblikkuse tagamine, poliitilised piirangud ning raskused ELi ja rahvusvaheliste fondide liiga ettekirjutavatele kõlblikkuskriteeriumidele vastamisel (16).

8.6.

Komitee on teinud ettepaneku luua kliimameetmete rahastamise foorum, mis tooks kokku peamised sidusrühmad ja kus arutataks põhiprobleeme, selgitataks välja takistused, kavandataks lahendusi ja tehtaks kindlaks tõhusaimad mehhanismid rahastuse paremaks jaotamiseks vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele. Käsil on uuring (17) eesmärgiga pakkuda välja asjaomane tegevuskava ja seeläbi parandada valitsusväliste osalejate juurdepääsu rahastusele.

9. Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvormi loomine

9.1.

Võttes arvesse Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi häid kogemusi, teeb komitee ettepaneku luua sarnane Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvorm.

9.2.

Platvormi juhtpõhimõtted peaksid olema kaasatus, läbipaistvus ja tõeline osalus ning kohalike kliimameetmetes osalejate vastutus.

9.3.

Komitee on nõudnud, et üleminek kestlikule, CO2-neutraalsele ja ressursitõhusale majandusele peab olema õiglane ning et kõrvale ei jäetaks ühtegi kodumajapidamist, kogukonda, piirkonda, sektorit ega vähemust (18). Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvorm peaks hõlmama kliimaneutraalsusele ülemineku vaatluskeskust, mis jälgiks ELi kliimapoliitika rakendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning koguks teavet kõigi tasandite poliitika kujundamise toetuseks.

9.4.

Komitee toetab kodanike kogude korraldamist liikmesriikides, et teavitada, innustada ja edendada arusaamist kliimapoliitikast ning nõustada sel teemal kõiki valitsustasandeid. Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvorm võiks edendada olemasolevaid edukaid kogemusi ning jagada juhiseid ja parimaid tavasid riikidele, piirkondadele ja linnadele, kes on huvitatud sarnastest kogudest.

9.5.

Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvormile saaks teha ülesandeks luua ELi tasandi kodanike kogu, mille kaaskorraldajateks oleksid komisjoni toetusel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Parlament.

9.6.

Olulise elemendina peaks platvorm olema suutlikkuse suurendamise ja rahastamise keskus, mis pakub kliimapoliitikaalast juhendamist, teavet ja haridust ning strateegiaid ja samuti hõlbustab väikesemahuliste projektide juurdepääsu rahastamisele. ELi keskuse ja ka riiklikud keskused saaks rajada koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

9.7.

Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvormi veebiplatvormi saab kasutada teabe ja teadmiste jagamise ruumide loomiseks ning võrgustike rajamise ja kohustuste võtmise hõlbustamiseks.

9.8.

Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvormi puhul on vaja luua eri osalejate esindajatest koosnev kooskõlastusrühm. Kooskõlastusrühma liikmete valimiseks on vaja läbipaistvaid ja selgeid kriteeriume, et tagada kaasatus ja representatiivsus, kuid samas säilitada selle struktuuri tõhus juhtimine. Esindatud peaksid olema järgmised sidusrühmad: ELi institutsioonid, kodanikuühiskond, sealhulgas ettevõtlussektor, ametiühingud, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, teadusringkond, finantssektor ja noored. Sidusrühmadele, kes kuuluvad väiksemate ressurssidega institutsioonidesse ja sektoritesse, tuleks anda osalemiseks piisavad vahendid ja neil peaks olema oma osa otsustamises.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustik, „Six Transformations to achieve the Sustainable Development Goals“.

(2) Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportöör Euroopa kliimaseaduse teemal (COM(2020) 80) Jytte Guteland teeb ettepaneku suurendada liidu 2030. aasta kliimaeesmärki nii, et heidet vähendataks võrreldes 1990. aasta tasemega 65 %. Seetõttu peaks komisjon 30. juuniks 2021 hindama, kuidas seda kõrgemat eesmärki rakendavaid liidu õigusakte tuleks vastavalt muuta.

(3) „Emissions Gap Report 2019“.

(4) ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta heitkoguste erinevuste aruandes märgitakse, et ülemaailmseid heitkoguseid tuleb praegusest alates vähendada 7,6 % aastas, et hoida globaalne soojenemine 1,5 oC piires. ELi jaoks tähendab see ümberarvutatult eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 68 %.

(5) EMSK arvamus „Meile vajalik jätkusuutlik majandus“ (ELT C 106, 31.3.2020, lk 1).

(6) Heaolumajandus – majandusharu, mille eesmärk on hinnata majanduspoliitika mõju kogukonna heaolule. 20. sajandil sai sellest selgelt määratletud majandusteooria haru.

(7) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valitsusväliste osalejate kliimameetmete edendamine“ (ELT C 227, 28.6.2018, lk 35).

(8) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi pikaajaline strateegia kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks“ (ELT C 282, 20.8.2019, lk 51).

(9) Ettepanek tehti juba Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses „Kodanikuühiskonna ja piirkondlike omavalitsuste koalitsiooni loomine Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks“ (ELT C 389, 21.10.2016, lk 20).

(10) https://www.thersa.org/discover/publications-and-articles/rsa-blogs/2018/07/our-call-for-action-on-deliberative-democracy.

(11) https://www.conventioncitoyennepourleclimat.fr/en/.

(12) Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiains6666tituudi kliimaalase teadmis- ja innovaatikakogukonna põhjaliku demonstratsiooni projektid kujutavad endast majanduskasvu võimalusi Euroopa kõige edasipüüdlikumatelt kliimamuutuste probleemi eest vastutust võtvatelt osalejatelt oma probleemi ulatuse mõistmiseks ning lahenduste kavandajatelt süsteemi kirjeldamiseks ja sekkumisvõimaluste portfelli loomiseks.

(13) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus aruteludokumendi „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ teemal (ELT C 14, 15.1.2020, lk 95); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kliimaõiglus“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 22).

(14) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uuring.

(15) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valitsusväliste osalejate juurdepääsu lihtsustamine kliimamuutustega seotud rahastamisele“ (ELT C 110, 22.03.2019, lk 14).

(16) Rossi, L., Gancheva, M. ja O'Brien, S., 2017.

(17) „Climate Finance Forum – modalities and first tasks“, Milieu Consulting SPRLi (käimasolev) uuring Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

(18) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „2030. aasta kestliku arengu tegevuskava rakendamisel ei jäeta kedagi kõrvale“ (ELT C 47, 11.2.2020, lk 30).

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/77

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soolise võrdõiguslikkuse strateegia“

(COM(2020) 152 final)

(2020/C 364/11)

Raportöör:	Giulia BARBUCCI
Kaasraportöör:	Indrė VAREIKYTĖ

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 22.4.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Juhatuse otsus	18.2.2020
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	17.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	171/38/7

1. Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik, et COVID-19 pandeemial on sooline mõju, ning on rõhutanud sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse soolist mõõdet. Seda küsimust tuleb uues soolise võrdõiguslikkuse strateegias täiel määral arvesse võtta. Euroopa Komisjon peaks soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamisel võtma arvesse COVID-19 mõjuga tegelemist, kasutades selleks kohandatud ja sihipäraseid poliitikameetmeid.

1.2

Komitee soovitab võtta vastu soolõimestrateegiad kogu programmitöös ja kõigis juhtorganites ja taristus ning kutsub komisjoni tungivalt üles tagama, et liikmesriigid võtavad kasutusele sama lähenemisviisi. Lisaks toetab komitee valdkonnaülest käsitust soolisele võrdõiguslikkusele, seda ka diskrimineerimise eri vormide käsitlemisel.

1.3

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama sooliselt tasakaalustatud osalemise nõuande- ja tehnilistes organites, mis on loodud selleks, et arutada COVID-19 kontekstis poliitikameetmeid majanduse taaskäivitamiseks ning sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse ennetamiseks.

1.4

Lisaks julgustab komitee liikmesriike tagama, et sooline perspektiiv lõimitakse täielikult COVID-19 taastamismeetmetesse, et võidelda pikaajalise soolise ebavõrdsuse vastu strateegilise ja struktuurse lähenemisviisi abil ning edendada ja parandada naiste osalemist tööturu kõigil tasanditel.

1.5

Komitee kutsub üles pühenduma järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) rohkem soolisele võrdõiguslikkusele. See lähenemisviis tuleb lõimida ka Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse ja komisjoni kuude prioriteeti aastateks 2019–2024, samuti Euroopa poolaasta soovitustesse.

1.6

Komitee toetab komisjoni koostatud soolise võrdõiguslikkuse strateegiat ning palub tal luua koordineerimismehhanismi, mis hõlmaks kõiki liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone.

1.7

Komitee kutsub liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid, et parandada haridus- ja karjäärinõustamist kui vahendit sooteadlikkuse suurendamiseks ning piisavate ressursside ja vahendite tagamiseks, mis viiks sootundlikuma lähenemisviisini ja vähendaks soolist segregatsiooni hariduses ja tööhõives.

1.8

Komitee kutsub üles võtma meetmeid, et kaotada sooline digilõhe ning lõimida sooline aspekt täielikult digitaalarengu ja tehisintellekti tegevuskavadesse ELi ja liikmesriikide tasandil, luues konkreetse tegevuskava koos sootundliku järelevalvemehhanismiga, mis tugineb näitajatele ja sooliselt eristatud andmetele.

1.9

Sooline palgalõhe on jätkuvalt üks peamisi soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vorme, nagu on veelgi esile toonud COVID-19 kriis. Komitee kutsub komisjoni tungivalt üles jätkama ettepanekuga kehtestada siduvad meetmed tasustamise soolise läbipaistvuse kohta ning on valmis võtma juhtohjad, et edendada soolõimestrateegiat võrdse tasustamise saavutamiseks.

1.10

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama tõhusat lähenemisviisi, et hoida ära igasugune naistevastane vägivald ja pakkuda naistele kaitset. Komitee toetab meetmeid, millega toetatakse ja võetakse vastu rahvusvahelisi ja Euroopa algatusi naistevastase vägivalla väljajuurimiseks. Komitee saab teha koostööd sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et tagada selliste algatuste kiire rakendamine.

1.11

Komiteel on keskne koht teadlikkuse suurendamisel, kogudes ja levitades häid tavasid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seas vahendite ja organisatsioonilise taristu kohta, et ennetada seksuaalset ahistamist kodus ja töökohal ning pakkuda selle eest kaitset.

1.12

Komitee soovitab süsteemset lähenemisviisi hoolekandepoliitikale, mis hõlmab mitut muud poliitilist mõõdet (tasustamise läbipaistvus, avalikud teenused, taristu, maksustamine, transport, digitaalarengu ja tehisintellekti tegevuskavad ning ELi fondid). ELi liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi, et suurendada alushariduse ja lapsehoiu kohtade pakkumist, taskukohasust ja kvaliteeti.

1.13

Komitee kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike, et suurendada puuetega naiste ning teiste haavatavate naiste rühmade (sh romade ja sisserännanud naiste) osalemist tööturul, rakendades ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.

1.14

Võrdsed osalemisvõimalused on esindusdemokraatia jaoks olulised kõigil tasanditel – Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Komitee toetab võrdset osalemist ja soolist tasakaalu otsuste tegemisel ning poliitilises, majanduslikus ja ühiskondlikus elus, sealhulgas sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogi struktuurides. Vaja on seadusandlikel, eelarvelistel, vabatahtlikel, korralduslikel ja kultuurilistel meetmetel põhinevaid positiivseid meetmeid, et tegeleda naiste vähese esindatuse ja vähese osalemisega otsuseid tegevates organites.

1.15

Komitee palub veel kord nõukogul jätkata arutelu direktiivi üle, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist äriühingute juhtorganites.

1.16

Komitee ergutab meedia- ja reklaamisektorit toetama naiste tasakaalustatumat osalemist otsustustasandi ametikohtadel ning aitama kaasa sooliste stereotüüpide kaotamisele meedias, võttes vastu tegevusjuhendid ja mehhanismid, et tagada sooline tasakaal otsuseid tegevates organites.

1.17

Komitee palub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil (EIGE) lisada soolise võrdõiguslikkuse indeksisse teemafookus soolisele võrdõiguslikkusele meedias, et tuua esile sooline ebavõrdsus.

2. Sissejuhatus

2.1

Sooline võrdõiguslikkus ei ole mitte ainult Euroopa Liidu põhiväärtus, (1) vaid ka siduv mandaat tegutseda (2). Komisjon on seadnud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse nii juhtpõhimõtteks kui ka üheks oma ametiaja eesmärgiks, kuid tõendid (3), (4), (5) näitavad, et edusammud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ELis on väga aeglased. Käesolev komitee arvamus koostati vastusena soolise võrdõiguslikkuse strateegiale 2020–2025, mille komisjon avaldas 2020. aasta märtsis enne COVID-19 pandeemia levikut. Komitee on teadlik, et COVID-19 pandeemial on sooline mõju, mida tuleb soolise võrdõiguslikkuse strateegias arvesse võtta. On oluline rõhutada, et see hädaolukord süvendab soolist ebavõrdsust, mis eksisteeris juba enne kriisi. Naised on üha suuremas vägivalla, vaesuse, mitmekordse diskrimineerimise ja majandusliku sõltuvuse ohus ning me soovitame komisjonil võtta kiireid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamiseks, võttes arvesse mõju, mida COVID-19 avaldab naistele ja tütarlastele, kasutades selleks kohandatud ja sihipäraseid poliitikameetmeid. Strateegias osutatakse sekkumisvaldkondadele järgmiselt:

2.1.1

Naistevastane vägivald on üks raskemaid soolise diskrimineerimise vorme.

2.1.2

Komisjon nõuab süstemaatilist analüüsi, tugevamaid meetmeid stereotüüpide kaotamiseks ning soolise vägivalla, ahistamise ja töökohal ahistamise ning kiusamise kaotamiseks ning meetmete kehtestamist ohvrite kaitsmiseks ja kuritegude toimepanijate vastutusele võtmiseks. Koduvägivald on suurenenud COVID-19 kriisi ajal ning naised kannatavad oma partnerite vägivalla all rohkem.

2.1.3

Naiste tööhõive. Tõendid näitavad, et sooline ebavõrdsus majanduses ning hoolduskohustuste püsiv tasakaalustamatus piiravad tugevalt naiste täielikku sotsiaalse ja majandusliku mõjuvõimu suurendamist ning juurdepääsu õiglasele palgale, sissetulekule ja pensionile. Majandusliku marginaliseerumise ohu määravad ka püsivad stereotüübid ja valdkonnaülese diskrimineerimise vormid. Oskuste nõudlusele mittevastavus tööturul tuleneb paljudest struktuurilistest teguritest, mis on suuresti sooga seotud. Need tegurid mitte ainult ei piira majanduspoliitika mõju, vaid jätavad meie ühiskonna ja majanduse ilma naiste oskustest ja annetest.

2.1.4

Sooliselt tasakaalustatud osalemine otsuste tegemisel on üks peamisi eesmärke ja visalt kaduv puudus. Et tulla toime majanduslike ja sotsiaalsete probleemide keerukusega, on vaja suurendada naiste osalemist juhtivatel ametikohtadel. Seadusandlikud meetmed on üks võimalus soolise ebavõrdsuse lühiajaliseks vähendamiseks.

2.1.5

Soolõime on soolise võrdõiguslikkuse saavutamise strateegia, mille eesmärk on lõimida sooline aspekt poliitikakujundamise kõikidesse etappidesse. Kõigis ELi liikmesriikides on spetsiaalne soolise võrdõiguslikkuse taristu (6), mis vastutab soolõime eest ja toetab soolise aspekt poliitikakavadesse lõimimist. Sellistele institutsioonilistele mehhanismidele tuleks anda ulatuslikumad poliitilised volitused ja paremad oskused asjakohaste vahendite kasutamiseks (tõenditel põhinev analüüs, sooliselt eristatud andmete süstemaatiline kogumine, sooteadlik eelarvestamine (7), sootundlik järelevalve ja hindamine).

2.1.6

ELi 2021.–2027. aasta vahendid annavad võimaluse soolist võrdõiguslikkust toetada. Komitee on koostanud arvamuse, (8) milles ta kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma kasutusele uued ja sobivad näitajad, et paremini jälgida ELi rahalist panust soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisse. Eesmärk on suurendada naiste (eelkõige haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste, (9) näiteks puuetega naiste (10) ja mitmekordse diskrimineerimise all kannatavate naiste) osalemist tööturul ning parandada töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmeid, lastehoidu ning pikaajalise hoolduse teenuseid ja taristut. COVID-19 kriis toob esile vajaduse rahastada töö- ja eraelu tasakaalu toetavaid meetmeid, investeerida kvaliteetsetesse ja kättesaadavatesse avalikesse hooldusteenustesse ning säilitada tööhõive ja sissetulekutoetus.

2.1.7

Komitee on samuti seisukohal, et ELi rahalisi vahendeid tuleks eraldada sootundlikumal viisil ning sooline võrdõiguslikkus peaks olema eraldiseisev eesmärk, selle asemel et ühendada see diskrimineerimisvastaste eesmärkidega, ning et sooline perspektiiv peaks olema paremini lõimitud kõigi muude erieesmärkidega, järgides multidistsiplinaarset ja valdkondadevahelist lähenemisviisi.

3. Üldised märkused soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 kohta ja rakendamisettepanekud

3.1

Komitee toetab komisjoni lähenemisviisi viia taas soolõimet ellu kui soolise võrdõiguslikkuse saavutamise strateegiat ja kutsub üles võtma arvesse ka COVID-19 pandeemia konkreetset mõju naistele. Kahetine lähenemisviis – positiivsed meetmed ja soolise aspekti lõimimine – tuleb täielikult integreerida finantsplaneerimise mehhanismide juhtimisse. See lähenemisviis tuleb lõimida ka Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse ja koomisjoni kuude prioriteeti aastateks 2019–2024, (11) samuti Euroopa poolaasta soovitustesse.

3.2

Olemasolev ELi tasandi soolise võrdõiguslikkuse institutsionaalne taristu (õigusküsimuste peadirektoraat, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, Euroopa Parlament, ELi institutsioonid, nõuandvad organid (12) ja võrdõiguslikkuse rakkerühm (13)) tuleks paremini lõimida ELi poliitika juhtimisse. Lisaks soolise võrdõiguslikkuse konkreetsetele piirangutele peaks see institutsiooniline taristu olema praeguste peamiste teemadega (muu hulgas digitaalarengu tegevuskava, oskuste tegevuskava, ELi roheline kokkulepe, Euroopa noortevaldkonna eesmärgid (14)) tegeleva poliitilise mehhanismi lahutamatu osa.

3.3

Komitee on nõus, et sooline võrdõiguslikkus nõuab valdkonnaülest ja läbipõimunud poliitilist lähenemisviisi, milles keskendutakse soolist ebavõrdsust põhjustavatele sotsiaalsetele ja majanduslikele tõmbeteguritele ning mille kaudu investeeritakse võrdõiguslikkust soodustavatesse teguritesse. Komitee (15) kutsub üles looma strateegilise lähenemisviisi, et jälgida soolise aspekti lõimimist kõigisse uues õiguslikus finantsraamistikus 2021–2017 seatud temaatilistesse eesmärkidesse.

3.4

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et COVID-19 viiruse tõttu aeglustub ELi majanduskasv juba praegu. Oluline on hinnata makromajandusliku poliitika soolist mõju ja võtta seda strateegia rakendamisel arvesse, et vältida olemasoleva soolise ebavõrdsuse edasist süvendamist (16).

4. Konkreetsed märkused

4.1

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles käsitlema strateegia rakendamise jälgimiseks olemasolevat soolise võrdõiguslikkuse koordineerimismehhanismi, et anda aru saavutuste kohta soolisest perspektiivist. Selline koordineerimismehhanism võiks hõlmata ka soopõhiseid kaalutlusi Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ja Euroopa poolaasta soovitustes.

4.2

Komitee on juba palunud Euroopa Komisjonil soovitada, et ELi liikmesriigid kehtestaksid riiklikud eesmärgid ja näitajad olukorra jälgimiseks iga-aastase tulemustabeli abil.

4.3 Soolise vägivalla väljajuurimine

4.3.1

Nii kodus kui ka töökeskkonnas puutuvad naised endiselt suurema tõenäosusega kokku kahjuliku sotsiaalse käitumise ja vägivallaga (17). Komiteel võib olla keskne koht laiemate teadmiste edendamisel selle fenomeni kohta, et ennetada igasugust naistevastast vägivalda. Sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad toetada naistevastase vägivalla ennetamist ja sootundliku kultuuri edendamist, suurendades teadlikkust ning kogudes ja jagades häid tavasid.

4.3.2

Euroopa sotsiaalpartnerite 2007. aasta raamkokkulepe töökohas toimuva ahistamise ja vägivalla kohta on vahend, millega tagatakse, et töökohal ei esine ahistamist ega vägivalda. Seda kohaldatakse kõikjal Euroopas ja kõikidel töökohtadel, sõltumata ettevõtte suurusest.

4.3.3

Toetada ja vastu võtta tuleb rahvusvahelisi ja Euroopa algatusi naistevastase vägivalla väljajuurimiseks. Komitee saab pakkuda kindlat toetust seoses ILO konventsiooni (vägivalla ja seksuaalse ahistamise kohta töökohal) rakendamisega. ILO 2019. aasta konventsiooni nr 190 vägivalla ja ahistamise kohta peaksid ratifitseerima ja jõustama kõik valitsused rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil, sealhulgas Euroopa Liit. Komitee väljendab heameelt ka komisjoni algatuse üle pakkuda 2021. aastal välja meetmeid Istanbuli konventsiooni eesmärkide saavutamiseks.

4.3.4

Üks takistusi, millega naised puutuvad kokku veebitegevuses ja sotsiaalvõrgustikes, on küberkiusamine (18). Komitee on palunud Euroopa Komisjonil tugevdada varasemat naiste digivaldkonnas osalemise töörühma ja algatust Digital4Her (19). Euroopa Komisjon peab viima need vabatahtlikud meetmed kooskõlla naistevastast vägivalda käsitlevate õigusraamistikega.

4.3.5

Komitee on kutsunud komisjoni korduvalt üles ajakohastama soovitust meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu, ning internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit, milles Euroopa Komisjon ja ülemaailmsed IT-ettevõtjad on kokku leppinud, lisades internetis leviva ebaseadusliku vihakõne määratlusse naiste ahistamise ja töökohal ahistamise (20).

4.3.6

Komitee teeb ettepaneku luua ELi tasandil erakorralise õiguskaitse fond, mis toetaks kodanikuühiskonna organisatsioone, kes kaebavad naiste õigusi rikkuvaid õigusakte kohtusse (21).

4.4 Sooliste erinevuste kõrvaldamine

4.4.1

Haridus. Sooline hariduslõhe püsib ja toob kaasa soolise segregatsiooni tööturul, tööhõives ja sissetulekutes ning oskuste nõudlusele mittevastavuse (22), (23). Tuleb luua konkreetsed meetmed haridusnõustamise süsteemi käsitlemiseks (24). Haridusel on oluline roll stereotüüpide ja eelarvamuste kõrvaldamisel alates algkoolist.

4.4.2

Digi- ja tehisintellekti tehnoloogiad ja oskused peavad olema kättesaadavad kõigile, olenemata soost, vanusest või sotsiaal-majanduslikust taustast. Oluline on suurendada naiste ja tütarlaste arvu loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) valdkonnas ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris, kõrvaldada nende vähese esindatuse põhjuseks olev digilõhe ning pakkuda stereotüüpide ületamiseks rohkem naissoost eeskujusid digivaldkonnas, pidades eelkõige silmas COVID-19 hädaolukorra mõju.

4.4.3

Naiste ja tütarlaste osakaalu edendamine IKT arendajate hulgas võib aidata vältida soolist kallutatust tehnoloogiate kavandamisel. Seetõttu on väga oluline tagada üldine juurdepääs oskuste täiendamisele STEMi ja IKT ning tehisintellekti valdkonnas, samuti töökaitse naistele, kes võivad väheste IKT oskuste tõttu töö kaotada.

4.4.4

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka soolisele perspektiivile finantshariduses ja võtta sellekohaseid meetmeid.

4.4.5

Tööhõive. Sooline ebavõrdsus tööhõives on põhjustanud pikaajalisi erinevusi sissetulekutes, juurdepääsus laenudele, palgale ja pensionidele ning see suurendab ka vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja/või kodutuse ohtu. Olenemata ELi juhtimisel koostatud õigusaktidest, milles käsitletakse võrdset kohtlemist tööhõives, on sooline palgalõhe endiselt üks peamisi soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vorme.

4.4.6

Sellega seoses võiks olla keskne osa kollektiivläbirääkimistel. Kõigis meetmetes tuleks tegeleda soolise ebavõrdsusega, et parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, parandada töö kvaliteeti ja suurendada tööturu stabiilsust.

4.4.7

Komiteel on heameel komisjoni algatuse üle kehtestada siduvad meetmed, mis käsitlevad tasustamise soolist läbipaistvust ja mis tuleb võtta kasutusele võimalikult kiiresti, ning komitee on valmis võtma juhtohjad, et edendada soolõimestrateegiat võrdse tasustamise valdkonnas. Naised moodustavad 70 % kõigist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektori töötajatest 104 riigis (WHO) ja 58,6 % kogu maailma teenindussektori töötajatest (ILO), riskides pandeemia tõttu oma tervisega. Naiste ülekaal madalapalgalistes sektorites ja ebakindlad töökohad seavad nad töökohtade kadumise ja terviseprobleemide seisukohast suurde ohtu.

4.4.8

Hooldus-, puhastus-, kaubandus- ja tervishoiuvaldkonna töökohad ja nende kanda olevad tööülesanded annavad suure panuse ühiskonda ja majandusse, seda näitas ka COVID-19 kriis. Need töökohad ja valdkonnad, kus traditsiooniliselt töötab palju naisi, on sageli alatasustatud, alahinnatud ja neid iseloomustavad ebakindlad töötingimused. Seetõttu on oluline tagada neile suurem ühiskondlik tunnustus ja vastav majanduslik väärtustamine, see aitaks vähendada palgaerinevusi ja muud soolist ebavõrdsust ning suurendada nendele töökohtadele omistatavat majanduslikku ja sotsiaalset väärtust.

4.4.9

Suuremad investeeringud avaliku sektori digiüleminekusse võimaldavad naiste ja meeste suuremat ja paremat osalemist tööturul ning võivad toetada hoolduskohustustega inimesi või neid, kes vajavad abi, et kõrvaldada bürokraatlikud ja avalikele teenustele juurdepääsuga seotud takistused (25).

4.4.10

Naisettevõtjad moodustavad endiselt vaid väikese osa ELi ettevõtjate koguarvust. Naisettevõtjate parema juurdepääsu hõlbustamine investeerimiskapitalile ja soolise tasakaalu edendamine finantsasutuste otsustustasandi ametikohtadel, kus tehakse investeerimisotsuseid, (26) toetab nii naisettevõtlust kui ka soolist võrdõiguslikkust.

4.4.11

Hoolekanne ning töö- ja eraelu ühitamine. Naised teevad endiselt suuremat osa tasustamata tööst, olgu see siis laste, eakate või majapidamistööde eest hoolitsemine (27). Töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed kas õigusaktide või kollektiivläbirääkimiste kaudu aitavad paremini ühitada nii naiste ja meeste kui ka hooldajatena tegutsevate töötajate vajadusi. Pandeemia on suurendanud tasustamata hooldustöö koormust, eriti ajal, mil koolid, lasteaiad ja töökohad on karantiini tõttu suletud.

4.4.12

Komitee kutsub üles rakendama töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, eelkõige seoses tasustatud puhkusega, et tagada nii naistele kui ka meestele õigus hooldusteenustele. Lisaks julgustab komitee liikmesriike tegema rohkem jõupingutusi, et saavutada praegune täitmata eesmärk tagada 33 % alla kolmeaastaste laste osalemine ametlikes hooldusteenustes, ning lisama koolijärgse lapsehoiu eesmärgi, et võimaldada vanematel soovi korral töötada täisajaga. Komisjon peaks tegema liikmesriikidega koostööd, et tagada eesmärkide täielik saavutamine.

4.4.13

Komitee kutsub liikmesriike üles kasutama ELi vahendeid, et suurendada alushariduse ja lapsehoiu teenuste ja taristu olemasolu, taskukohasust ja kvaliteeti.

4.4.14

Vaja on ka suurendada puuetega naiste osalemist tööturul, rakendades ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.

4.4.15

Elanikkonna vananemise tõttu tuleks vajaduste ühitamise ning töö- ja eraelu tasakaalu saavutamise meetmete kavandamisel pöörata suuremat tähelepanu eakate hooldusele.

4.4.16

Vaja on süstemaatilist lähenemisviisi hoolduspoliitikale, mis hõlmab mitut muud poliitilist mõõdet (taristu, maksustamine, transport, digitaalarengu tegevuskava, tervishoid ja oskused, tehisintellekt ja ELi fondid), kus sotsiaalsel dialoogil, sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel võib olla juhtroll.

4.5 Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine otsuste tegemisel

4.5.1

4.5.2

Sooline ebavõrdsus tööturul põhjustab ka soolist tasakaalustamatust otsuste tegemisel. Mehi on juhtivatel ametikohtadel ELis üle kahe korra rohkem kui naisi. Naised on juhtidena alaesindatud peaaegu kõigis majandussektorites. Juhtimine on sooliselt kõige tasakaalustatum avalikus sektoris (28).

4.5.3

Õigusaktid võivad küll abiks olla, kuid tõenäoliselt ei piisa neist üksi kultuuri ja organisatsiooniliste mehhanismide mõjutamiseks. Soolist tasakaalu otsuste tegemisel poliitilises, majanduslikus ja ühiskondlikus elus on võimalik saavutada ka soolõime lähenemisviisi abil, mille eesmärk on tagada soodsad tingimused ja suurem sooteadlikkus naiste osaluse suurendamiseks otsuste tegemise tasandil.

4.5.4

Komitee palub nõukogul jätkata arutelu direktiivi üle, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist äriühingute juhtorganites (29). Lisaks kutsub komitee üles ettevõtjaid võtma juhtrolli ja suurendama märkimisväärselt naiste osalust otsustuspädevatel tippametikohtadel.

4.5.5

Komitee on soovitanud (30) kaaluda tõhusaid strateegiaid ja vahendeid (nt õiguslikud, eelarvelised ja vabatahtlikud meetmed, sookvoodid), et saavutada sooline tasakaal peamistes poliitilistes struktuurides valitud ja määratud ametikohtadel, ning soovitab komisjonil jätkata liikmesriikide toetamist selles valdkonnas meetmete võtmisel. Seepärast kutsub komitee taas (31) nõukogu üles vaatama läbi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise suunised, et võtta arvesse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist arengut.

4.6 Soolõime

4.6.1

Soolõime on parim lähenemisviis soolise aspekti lõimimiseks kõigi osalejate ja kõigi tasandite vahel, kuid selle tegevusmõõdet ja rakendamist tuleb parandada.

4.6.2

Programmitöö perioodil 2021–2027 nõuab komitee rohkem soolisele võrdõiguslikkusele pühendumist. Programmide, projektide ja fondide asjakohasuse ja sidususe tagamiseks kehtestatud soolise võrdõiguslikkuse tingimusi tuleb tõhusalt rakendada ja hinnata.

4.6.3

Komitee toetab komisjoni koostatud soolise võrdõiguslikkuse strateegiat ning kutsub komisjoni üles tegelema olemasolevate koordineerimismehhanismidega (meeste ja naiste võrdsete võimaluste nõuandekomitee, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kõrgetasemeline töörühm ja soolise võrdõiguslikkuse rakkerühm), et jälgida strateegia nõuetekohast rakendamist, anda aru saavutustest ning hõlbustada lähenemisviiside ja kogemuste vahetamist ELi tasandil.

4.7 Soo kujutamine meedias

4.7.1

Meedia mõju soolisele võrdõiguslikkusele on pikka aega alahinnatud, kuigi meedial on oluline osa ühiskonna kujundamisel. Meediatööstus peaks võtma juhtrolli tagamaks, et reklaamil on pigem positiivne kui negatiivne mõju soolise võrdõiguslikkuse esindamisele ja edendamisele ühiskonnas.

4.7.2

Soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks meediasektoris on väga oluline soodustada naiste osalemist otsustuspädevatel tippametikohtadel (32), (33), võtta vastu seksismi ja stereotüüpe keelavad käitumisjuhendid ja muud meetmed, (34) (35) mis toetavad soolise perspektiivi lõimimist meediasektori ja selle kättesaadavaks tehtud sisu organisatsioonilisse ümberkujundamisse.

4.7.3

Oluline on tunnistada sooliste stereotüüpide mõju meediasisule. Komitee kutsub üles lisama järgmisesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolise võrdõiguslikkuse indeksisse uue teema – meedia ja reklaami.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) ELi lepingu artikkel 2.

(2) ELi toimimise lepingu artikkel 8: „Kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“.

(3) EIGE (2019), „Gender Equality Index 2019 in brief: Still far from the finish line“.

(4) Euroopa Komisjon (2019), „New vision for Gender Equality“.

(5) Eurofound (2020), „Gender equality at work“.

(6) EIGE (2019) „Beijing +25 policy brief: Area H – Institutional mechanisms for the advancement of women: reduced efforts from Member States“.

(7) https://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/toolkits/gender-budgeting

(8) ELT C 110, 22.3.2019, lk 26, punkt 1.8.

(9) ELT C 110, 22.3.2019, lk 26, punkt 1.6.

(10) EIGE (2017), „The European Pillar of Social Rights as an Opportunity for Gender Equality in the EU“, lk 6.

(11) https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024_et.

(12) ELi toimimise lepingu artikkel 300.

(13) Lisaks soolise võrdõiguslikkuse strateegias loetletud põhimeetmetele on komisjon loonud võrdõiguslikkuse rakkerühma, mis koosneb kõigi komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse esindajatest, et tagada soolõime konkreetne rakendamine tegevus- ja tehnilisel tasandil. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/qanda_20_357.

(14) https://youthforeurope.eu/european-youth-goals-2019-2027/

(15) ELT C 240, 16.7.2019, lk 3.

(16) Vt joonealune märkus 15.

(17) Eurofound (2020), „Gender equality at work“, 2015. aasta Euroopa töötingimuste uuringuseeria, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(18) EIGE (2017), „Gender equality and youth: opportunities and risks of digitalisation – Main report“.

(19) ELT C 440, 6.12.2018, lk 37.

(20) Vt joonealune märkus 15.

(21) Vt joonealune märkus 15.

(22) Allikas: Eurostat; madala haridustasemega noored (kood:SDG_04_10); täiskasvanuõppes osalemine (kood: sdg_04_60); kolmanda taseme hariduse omandamine (kood: sdg_04_20).

(23) Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (2020), Euroopa oskuste indeks 2020.

(24) Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (2019), märgukiri „Not just new jobs: digital innovation supports careers“.

(25) ELT C 440, 6.12.2018, lk 37, punkt 1.12.

(26) Eurofound (2019), „Female entrepreneurship: Public and private funding“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(27) EIGE (2017), „The European Pillar of Social Rights as an Opportunity for Gender Equality in the EU“, lk 8.

(28) Eurofound (2018), „Women in management: Underrepresented and overstretched?“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(29) Vt joonealune märkus 15..

(30) ELT C 240, 16.7.2019, lk 1.

(31) Vt joonealune märkus 30.

(32) Soolise võrdõiguslikkuse indeks, EIGE (2019).

(33) Soostatistika andmebaas, EIGE (2020).

(34) https://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/good-practices/denmark/kvinfo-expert-database

(35) http://www.womeninnews.org/ckfinder/userfiles/files/Gender%20Balance%20Guidebook_FINAL_RGB%20(1).pdf

LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 59 lõige 3):

1. Punkt 1.9

Muuta järgmiselt:

1.9

Sooline palgalõhe on jätkuvalt üks peamisi soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vorme, nagu on veelgi esile toonud COVID-19 kriis. Komitee kutsub komisjoni tungivalt üles võtma arvesse COVID-19 kriisi drastilisi tagajärgi ettevõtetele ja eelkõige VKEdele, kaaluma siduva seadusandliku ettepaneku edasilükkamist ning kasutama aega nõuetekohaseks konsulteerimiseks sotsiaalpartneritega. jätkama ettepanekuga kehtestada siduvad meetmed tasustamise soolise läbipaistvuse kohta ning Komitee on valmis võtma juhtohjad, et edendada soolõimestrateegiat võrdse tasustamise saavutamiseks.

Hääletuse tulemus:

Poolt:	70
Vastu:	120
Erapooletuid:	13

2. Punkt 4.4.7

Muuta järgmiselt:

4.4.7

Komiteel on heameel võtab teadmiseks komisjoni algatuse üle kehtestada siduvad meetmed, mis käsitlevad tasustamise soolist läbipaistvust ja millel võib olla juhtroll selles mis tuleb võtta kasutusele võimalikult kiiresti, ning komitee on valmis võtma juhtohjad, et edendada soolõimestrateegiat võrdse tasustamise valdkonnas. Komitee kutsub komisjoni üles võtma arvesse COVID-19 kriisi drastilisi tagajärgi ettevõtetele ja eelkõige VKEdele, kaaluma siduva seadusandliku ettepaneku edasilükkamist ning kasutama aega nõuetekohaseks konsulteerimiseks sotsiaalpartneritega. Naised moodustavad 70 % kõigist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektori töötajatest 104 riigis (WHO) ja 58,6 % kogu maailma teenindussektori töötajatest (ILO), riskides pandeemia tõttu oma tervisega. Naiste ülekaal madalapalgalistes sektorites ja ebakindlad töökohad seavad nad töökohtade kadumise ja terviseprobleemide seisukohast suurde ohtu.

Hääletuse tulemus:

Poolt:	70
Vastu:	121
Erapooletuid:	12

3. Punkt 4.4.8

Muuta järgmiselt:

4.4.8

Hooldus-, puhastus-, kaubandus- ja tervishoiuvaldkonna töökohad ja nende kanda olevad tööülesanded annavad suure panuse ühiskonda ja majandusse, seda näitas ka COVID-19 kriis. Nendes töökohtades ja valdkondades Need töökohad ja valdkonnad, kus traditsiooniliselt töötab palju naisi, võib COVID-19 kriis nende töötingimusi negatiivselt mõjutada on sageli alatasustatud, alahinnatud ja neid iseloomustavad ebakindlad töötingimused. Seetõttu on oluline tagada neile suurem ühiskondlik tunnustus ja vastav majanduslik väärtustamine, see aitaks vähendada palgaerinevusi ja muud soolist ebavõrdsust ning suurendada nendele töökohtadele omistatavat majanduslikku ja sotsiaalset väärtust.

Hääletuse tulemus:

Poolt:	68
Vastu:	121
Erapooletuid:	13

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/87

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast““

(COM(2020) 65 final)

(2020/C 364/12)

Raportöör:

Catelijne MULLER

Konsulteerimistaotlus	komisjon, 9.3.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	25.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	207/0/6

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnustab tehisintellekti käsitlevas valges raamatus sätestatud Euroopa Komisjoni strateegiat tehisintellektitehnoloogia kasutuselevõtu soodustamiseks, tagades samal ajal selle vastavuse Euroopa eetilistele normidele, õigusnõuetele ja sotsiaalsetele väärtustele.

1.2.

Komitee kiidab heaks ka eesmärgi kasutada ära Euroopa tugevust tööstus- ja erialaturgudel ning rõhutab, kui oluline on suurendada investeeringuid, taristut, innovatsiooni ja oskusi, et ettevõtjad, sealhulgas VKEd, ja ühiskond tervikuna saaksid kasutada tehisintellekti pakutavaid võimalusi. Tehisintellekti innovatsiooni tuleks edendada, et suurendada tehisintellekti süsteemidest saadavat kasu, ennetades ja vähendades samal ajal nendega seotud riske.

1.3.

Komitee leiab aga, et keskendumine üksnes andmepõhisele tehisintellektile on liiga piiratud, et EList saaks tipptasemel, usaldusväärse ja konkurentsivõimelise tehisintellekti valdkonnas tõeline esinumber. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ka selliste tehisintellektisüsteemide uut põlvkonda, mis tuginevad teadmistele ja põhjendustele ning inimeste väärtushinnangutele ja põhimõtetele.

1.4.

Komitee kutsub komisjoni üles i) edendama teadustöös multidistsiplinaarsust, kaasates teisi valdkondi, nagu õigus, eetika, filosoofia, psühholoogia, tööteadus, humanitaarteadused, majandusteadus jne; ii) kaasama asjaomaseid sidusrühmi (ametiühingud ning kutse-, tarbija- ja ettevõtlusorganisatsioonid, vabaühendused) arutellu tehisintellekti üle ja võrdsete partneritena ELi rahastatud teadusuuringutesse ja muudesse projektidesse, nagu tehisintellektialane avaliku ja erasektori partnerlus, valdkondlikud dialoogid ning avalikule sektorile suunatud programm „Võtame tehisintellekti kasutusele“ ja tippkeskus, ning iii) jätkama laiema avalikkuse harimist ja teavitamist tehisintellektiga seotud võimalustest ja probleemidest.

1.5.

Komitee ärgitab komisjoni kaaluma põhjalikumalt tehisintellekti mõju kõigile põhiõigustele ja -vabadustele, mis puudutab muu hulgas õigust õiglasele kohtumõistmisele, õigust õiglastele ja avatud valimistele ning õigust koguneda ja meelt avaldada, samuti õigust mittediskrimineerimisele.

1.6.

Komitee ei poolda endiselt tehisintellekti jaoks juriidilise isiku vormi staatuse andmist. Sellega kaotataks tsiviilvastutuse ennetav ja korrigeeriv mõju, tekib suur moraalne risk nii tehisintellekti arendamisel kui ka selle kasutamisel ning avatakse võimalused kuritarvitamiseks.

1.7.

Komitee nõuab jätkuvat süsteemset sotsiaal-tehnilist lähenemisviisi, vaadeldes tehnoloogiat kõikvõimalikest eri vaatenurkadest ja eri pilguga, mitte kõrge riskitasemega tehisintellekti ühekordse (või isegi korrapäraselt korratava) eelneva vastavushindamise kaudu.

1.8.

Komitee hoiatab, et kõrge riskitasemega valdkonna nõue võib välistada paljud tehisintellektirakendused ja kasutusvaldkonnad, mis on oma olemuselt kõrge riskitasemega, seda lisaks biomeetrilisele tuvastamisele ja värbamisel kasutatavale tehisintellektile. Komitee soovitab komisjonil koostada loetelu selliste tehisintellektirakenduste või selle kasutusviiside ühistest omadustest, mille riskitaset peetakse olemuse poolest kõrgeks, seda olenemata valdkonnast.

1.9.

Komitee soovitab tungivalt, et biomeetrilise tuvastamise kasutamine oleks lubatud ainult i) teaduslikult tõendatud mõju olemasolu korral, ii) kontrollitud keskkondades ja iii) rangetel tingimustel. Keelata tuleks tehisintellektipõhise biomeetrilise tuvastamise laiaulatuslik kasutamine seire eesmärgil või inimeste, nende käitumise või emotsioonide jälgimiseks, hindamiseks või liigitamiseks.

1.10.

Komitee pooldab sotsiaalpartnerite varajast ja tihedat kaasamist tehisintellekti kasutuselevõtul töökohtades kooskõlas kohaldatavate riiklike eeskirjade ja tavadega, et tagada süsteemide kasutatavus ning vastavus töötajate õigustele ja töötingimustele.

1.11.

Komitee pooldab ka lõppkokkuvõttes tehisintellektisüsteemiga töötavate ning ka õigus-, eetika- ja humanitaarteadmistega töötajate varajast ja tihedat kaasamist tehisintellekti kasutuselevõtul, et süsteemid vastaksid õigusaktidele ja eetilistele nõuetele, aga ka töötajate vajadustele, nii et töötajad saaksid säilitada oma töös autonoomia ja et tehisintellekt suurendaks töötajate oskusi ja rahulolu tööga.

1.12.

Koroonaviiruse pandeemia vastu võitlemiseks kasutatavad tehisintellekti meetodid ja lähenemisviisid peaksid olema stabiilsed, tõhusad, läbipaistvad ja selgitatavad. Need peaksid ühtlasi austama inimõigusi, eetikapõhimõtteid ja olemasolevaid õigusakte ning olema õiglased, kaasavad ja vabatahtlikud.

1.13.

Komitee kutsub komisjoni üles võtma juhtrolli, et tagada Euroopas koroonaviiruse pandeemia vastu võitlemiseks kasutatavate tehisintellekti lahenduste ja lähenemisviiside parem koordineerimine.

2. Tehisintellekti käsitlev ELi valge raamat

2.1.

Komiteel on hea meel tõdeda, et Euroopa Komisjon võtab kuulda paljusid komitee varasemates arvamustes esitatud soovitusi ja kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma nõuandeid, innustades tehisintellektitehnoloogia kasutuselevõttu ning tagades ühtlasi nende vastavuse Euroopa eetikanormidele, õigusnõuetele ja sotsiaalsetele väärtustele, mis põhineb tema sõnul usaldusväärsel tipptaseme ökosüsteemil.

2.2.

Komitee väljendab heameelt ettepanekute üle, mis on suunatud ettevõtetele, sealhulgas VKEdele, ja ühiskonnale tervikuna, kasutades ära tehisintellekti arendamise ja kasutamise võimalusi. Komitee rõhutab, kui oluline on suurendada investeeringuid, taristut, innovatsiooni ja oskusi, et parandada ELi konkurentsivõimet maailmas.

Inimjuhitavusel põhinev käsitlusviis

2.3.

Valge raamat on siiski ka kergelt fatalistliku tooniga, andes mõista, et tehisintellekt „saab meist võitu“, mis ei jäta muud võimalust kui reguleerida selle kasutamist. Komitee usub tõeliselt ELi võetud kohustusse tagada, et Euroopa aktsepteerib ainult usaldusväärset tehisintellekti ja peaks seetõttu julgema selles küsimuses palju tugevamat seisukohta võtta. Komitee nõuab seega tungivalt, et komisjon säilitaks alati võimaluse mitte aktsepteerida teatavat tehisintellekti liiki (kasutust). Just seda on komitee nimetanud inimese juhitava tehisintellekti käsituseks, mida tuleb arendada.

Tehisintellekti ärakasutamine Euroopas – tulevikku vaatav määratlus

2.4.

Valges raamatus esitatud töömääratluse kohaselt „ühendab tehisintellekt tehnoloogialiike, milles põimuvad andmed, algoritmid ja andmetöötlusvõimsus“. Hiljem määratletakse andmeid ja algoritme raamatus tehisintellekti peamiste koostisosadena. Kuid see määratlus hõlmaks mis tahes kunagi kirjutatud tarkvara, mitte ainult tehisintellekti. Senini puudub tehisintellekti üldkasutatav määratlus, mille puhul on tegemist üldterminiga, mis kehtib mitmesugustele arvutirakendustele.

2.5.

Valge raamatu keskendumine üksnes andmepõhisele tehisintellektile on liiga piiratud, et EList saaks tipptasemel, usaldusväärse ja konkurentsivõimelise tehisintellekti valdkonnas tõeline esinumber. Paljusid paljutõotavaid tehisintellektisüsteeme ei ole valges raamatus käsitletud ning seega ei ole neid ka juhitud ega reguleeritud. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ka selliste tehisintellektisüsteemide uut põlvkonda, mille puhul andmepõhised käsitlusviisid on ühendatud teadmistele ja põhjendustele tuginevate lähenemisviisidega, nn hübriidsüsteeme. Valges raamatus tunnistatakse küll seda, et hübriidsüsteemid on vajalikud selgitatavuse eesmärgil, kuid hübriidsüsteemide eelised ulatuvad selgitatavusest kaugemale: nende abil saab kiirendada ja/või piirata õppimist ning valideerida ja kontrollida masinõppemudelit.

2.6.

Valges raamatus keskendutakse andmetega seotud kallutatusele, kuid kallutatus ei ole alati halva kvaliteedi või piiratud andmete tulemus. Mis tahes artefakti projekteerimine on iseenesest kallutatud otsuste kogum, ulatudes tegevuse optimeerimiseks kaalutud sisenditest kuni seatud eesmärkideni. Kõiki neid valikuid mõjutab ühel või teisel viisil valikuid teinud isiku(te) sisemine kallutatus.

2.7.

Kuid kõige olulisem on see, et tehisintellektisüsteemid on midagi enamat kui vaid nende tarkvarakomponentide kogum. Tehisintellektisüsteemid hõlmavad ka ümbritsevat sotsiaal-tehnilist süsteemi. Tehisintellekti juhtimise ja reguleerimise puhul tuleks keskenduda ka seda ümbritsevatele sotsiaalstruktuuridele: organisatsioonidele ja ettevõtetele, erinevatele kutsealadele, inimestele ja institutsioonidele, kes loovad, arendavad, võtavad kasutusele, kasutavad ja kontrollivad tehisintellekti, ning inimestele, keda see mõjutab, nagu kodanikud suhtlemisel valitsusega, ettevõtted, tarbijad, töötajad või isegi kogu ühiskond tervikuna.

2.8.

Lisaks tuleks märkida, et õiguslikud määratlused (juhtimise ja reguleerimise eesmärgil) erinevad puhtalt teaduslikest määratlustest, samal ajal kui mitu eri nõuet peab olema täidetud, näiteks kaasatus, täpsus, püsivus, terviklikkus ja rakendatavus. Osa neist on õiguslikult siduvad nõuded ja osa loetakse heaks reguleerimistavaks.

Kõigi jõudude ühendamine

2.9.

Komitee kiidab heaks jõupingutuse tegeleda Euroopas valitseva tehisintellektialase killustatusega, tuues kokku tehisintellektiga tegelevaid teadureid, keskendudes VKEdele ning luues partnerlusi era- ja avaliku sektoriga. Lisaks soovitaks komitee i) edendada teadustöös multidistsiplinaarsust, kaasates teisi valdkondi, nagu õigus, eetika, filosoofia, psühholoogia, tööteadus, humanitaarteadused, majandusteadus jne; ii) kaasata asjaomaseid sidusrühmi (ametiühingud, ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonid, vabaühendused) arutellu tehisintellekti üle, ent ka võrdsete partneritena ELi rahastatud teadusuuringutesse ja muudesse projektidesse, nagu tehisintellektialane avaliku ja erasektori partnerlus, valdkondlikud dialoogid, avalikule sektorile suunatud programm „Võtame tehisintellekti kasutusele“ ja tippkeskus; ning iii) jätkata laiema avalikkuse harimist ja teavitamist tehisintellektiga seotud võimalustest ja probleemidest.

Tehisintellekt ja õigus

2.10.

Valges raamatus tunnistatakse asjaolu, et tehisintellekt ei tööta seadusetus maailmas. Komitee kiidab eelkõige heaks rõhuasetuse põhiõigustega seotud tehisintellektirakendustele ja soovitab komisjonil kaaluda põhjalikumalt tehisintellekti mõju suurele hulgale põhiõigustele ja -vabadustele, nagu sõna- ja väljendusvabadus ning õigus eraelu austamisele (mis läheb inimeste andmete kaitsmisest palju kaugemale), õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus õiglastele ja avatud valimistele, õigus koguneda ja meelt avaldada, samuti õigus mittediskrimineerimisele.

2.11.

Komitee kiidab heaks valges raamatus võetud kindla seisukoha tehisintellektile kehtiva praeguse vastutuskorra kohta ja jõupingutused sellele korrale tuginemisel, et tegeleda uute riskidega, mida tehisintellekt võib luua; lahendada jõustamisel esinevad lüngad, kui on keeruline kindlaks teha tegelikult vastutavat ettevõtjat; ning muuta vastutuskord kohandatavaks tehisintellektisüsteemide funktsioonide muutumisele.

2.12.

Komisjon peaks tunnistama, et tehisintellekt on rahvusvaheline küsimus ning et sellekohased jõupingutused ei saa ega tohi piirduda Euroopaga. Kogu maailmas tuleb jõuda üldise konsensuseni, tuginedes õigusekspertide aruteludele ja uuringutele, et luua ühine rahvusvaheline õigusraamistik.

2.13.

Komitee on igal juhul ka edaspidi kindlalt vastu tehisintellekti jaoks juriidilise isiku vormi kasutuselevõtule. Sellega kaotataks tsiviilvastutuse ennetav ja korrigeeriv mõju, tekib suur moraalne risk nii tehisintellekti arendamisel kui ka selle kasutamisel ning avatakse võimalused kuritarvitamiseks.

Kõrge riskitasemega tehisintellekti reguleerimine

2.14.

Komitee peab tervitatavaks riskipõhist lähenemisviisi tehisintellekti mõju kontrollimisele. Komisjon annab teada õigusraamistikust kõrge riskitasemega tehisintellekti kohta, mis peaks vastama stabiilsuse, täpsuse, korratavuse, läbipaistvuse, inimjärelevalve ja andmehaldusega seotud nõuetele. Valge raamatu kohaselt moodustavad kõrge riskitasemega tehisintellekti kaks kumulatiivset elementi: i) kõrge riskitasemega valdkond ja ii) tehisintellektirakenduse kõrge riskitasemega kasutusviis. Valges raamatus lisatakse kaks näidet tehisintellektirakenduste kohta, mida võidakse pidada oma olemuselt, st olenemata valdkonnast kõrge riskitasemega rakendusteks. Ka biomeetriline tuvastamine kvalifitseeritakse selles oma olemuse poolest kõrge riskitasemega rakenduseks. Kõrge riskitasemega sektorite ammendav loetelu (mida vaadatakse korrapäraselt läbi) sisaldab nüüd järgmisi potentsiaalselt kõrge riskitasemega sektoreid: tervishoid, transport, energeetikasektor ja mõned avaliku sektori osad.

2.15.

Teine kriteerium, mille kohaselt kasutatakse tehisintellektirakendust riskantsel viisil, on vabam, mistõttu võiks kaaluda eri riskitasemeid. Komitee soovitab lisada siia mõjuvaldkondadena ühiskonna ja keskkonna.

2.16.

Valge raamatu loogika järgi ei kohaldata madala riskitasemega sektoris kasutatavale kõrge riskitasemega tehisintellektirakendusele põhimõtteliselt õigusraamistikku. Komitee rõhutab, et kõrge riskitasemega tehisintellektirakenduse soovimatu kahjulik mõju madala riskitasemega sektoris võib tehisintellektirakendused või selle kasutusviisid õigusraamistiku kohaldamisalast välja jätta, luues võimaluse eeskirjade täitmisest kõrvalehoidumiseks: mõelgem suunatud reklaami peale (madala riskitasemega sektor), millel on potentsiaalselt segregeeriv, diskrimineeriv ja lõhestav mõju, näiteks valimiste ajal või isikustatud hinnakujunduse korral (riskantne kasutusviis või mõju). Komitee soovitab komisjonil koostada loetelu selliste tehisintellektirakenduste või selle kasutusviiside ühistest omadustest, mille riskitaset peetakse olemuse poolest kõrgeks, seda olenemata valdkonnast.

2.17.

Ehkki komitee tunnistab, et tehisintellekti puhul on vaja vastavustestimist, kardab ta samas, et ühekordne (või isegi regulaarselt korratav) eelnev vastavushindamine ei ole piisav, et tagada tehisintellekti usaldusväärne ja inimkeskne arendamine, kasutuselevõtt ning kasutamine kestlikul viisil. Usaldusväärne tehisintellekt vajab jätkuvat süsteemset sotsiaal-tehnilist lähenemist, mille puhul tehnoloogiat vaadeldakse kõigist erinevatest vaatenurkadest. Poliitikakujundamisel on selleks vaja valdkonnaülest lähenemisviisi, kus poliitikakujundajad, eri valdkondade teadlased, sotsiaalpartnerid, kutseorganisatsioonid, spetsialistid, ettevõtted ja vabaühendused teevad jätkuvalt koostööd. Eelkõige inimeste tervise, ohutuse ja heaoluga seotud ning usaldusel põhinevate üldhuviteenuste puhul tuleb tagada, et tehisintellektisüsteemid on kohandatud praktilistele nõuetele ega saa minna inimese vastutusest mööda.

Biomeetriline tuvastamine

2.18.

Komitee kiidab heaks komisjoni üleskutse avaliku arutelu algatamiseks tehisintellektipõhise biomeetrilise tuvastamise kasutamise üle. Mikronäoilmete, kõnnaku, hääle(tooni), pulsisageduse, kehatemperatuuri jne biomeetriline tuvastamine on juba kasutusel, et hinnata või isegi ennustada meie käitumist, vaimset seisundit ja emotsioone, seda ka värbamise ajal. Olgu öeldud, et puuduvad kindlad teaduslikud tõendid selle kohta, et inimese sisemisi emotsioone või vaimset seisundit saab täpselt „lugeda“ tema näoilme, kõnnaku, pulsisageduse, hääletooni või kehatemperatuuri põhjal, rääkimata selle alusel tema edasise käitumise ennustamisest.

2.19.

Samuti tuleb märkida, et isikuandmete kaitse üldmäärus piirab biomeetriliste andmete kasutamist ainult teataval määral. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on biomeetrilised andmed „konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist“. Ent paljud biomeetrilise tuvastamise tehnoloogiad ei ole välja töötatud isiku kordumatuks tuvastamiseks, vaid tema käitumise või emotsioonide hindamiseks. Need kasutusvaldkonnad ei pruugi isikuandmete kaitse üldmääruse alusel kuuluda biomeetriliste andmete (töötlemise) määratluse alla.

2.20.

Tehisintellektipõhine biomeetriline tuvastamine mõjutab ka meie laiemat õigust eraelu puutumatuse, isikusamasuse, autonoomia ja vaimse puutumatuse austamisele, luues olukorra, kus meid (pidevalt) vaadatakse, jälgitakse ja tuvastatakse. Sellel võib olla psühholoogiline halvav mõju, mille puhul inimesed kalduvad kohandama oma käitumist teatavale normile vastavaks. See tähendab meie eraelu puutumatusega seotud põhiõiguse (ausameelsuse ja vaimse puutumatuse) rikkumist. Lisaks võib tehisintellektipõhine biomeetriline tuvastamine mõjutada teisi põhiõigusi ja -vabadusi, nagu kogunemisvabadus ja õigus mittediskrimineerimisele.

2.21.

Komitee soovitab lubada kasutada biomeetrilist tuvastamist ainult juhul, kui sellel on olemas teaduslikult tõendatud mõju, see toimub kontrollitud keskkondades ja rangetel tingimustel. Keelata tuleks tehisintellektipõhise biomeetrilise tuvastamise laiaulatuslik kasutamine seire eesmärgil või inimeste, nende käitumise või emotsioonide jälgimiseks, hindamiseks või liigitamiseks.

Tehisintellekti mõju tööle ja oskustele

2.22.

Komitee märgib, et valges raamatus puudub strateegia selle kohta, kuidas tegeleda tehisintellekti mõjuga tööle, arvestades et see on 2018. aasta Euroopa tehisintellekti strateegia sõnaselge element.

2.23.

Komitee pooldab igat liiki töötajate ja teenusepakkujate, sealhulgas vabakutseliste, füüsilisest isikust ettevõtjate ja juhutöötajate varajast ning tihedat kaasamist — ehk mitte ainult nende inimeste kaasamist, kes projekteerivad või arendavad tehisintellekti, vaid ka nende, kes ostavad, rakendavad, sellega töötavad või keda tehisintellektisüsteemid mõjutavad. Enne tehisintellekti tehnoloogiate kasutuselevõttu töökohal tuleb pidada sotsiaalset dialoogi kooskõlas kohaldatavate riiklike eeskirjade ja tavadega. Töökohal tuleks töötajate andmetele juurdepääsul ja nende haldamisel juhinduda sotsiaalpartneritega läbiräägitud põhimõtetest ja eeskirjadest.

2.24.

Komitee juhib erilist tähelepanu tehisintellekti kasutamisele värbamisel, vallandamisel ja töötajate hindamisel. Valges raamatus nimetatakse tehisintellekti kasutamist värbamisel kõrge riskitasemega rakenduse näitena, mida tuleb reguleerida olenemata valdkonnast. Komitee soovitab laiendada seda kasutusala nii, et see hõlmaks ka tehisintellekti, mida kasutatakse töötajate vallandamisel ja hindamisel, kuid samuti uurida tehisintellektirakenduste ühiseid omadusi, mis hõlmaksid kõrge riskitasemega kasutust töökohal, olenemata valdkonnast. Töökeskkonnas ei tohiks kasutada tehisintellektirakendusi, millel puudub teaduslik alus, näiteks emotsioonide tuvastamine biomeetrilise tuvastamise kaudu.

2.25.

Tehisintellektiga seotud oskuste säilitamine või omandamine on vajalik selleks, et võimaldada inimestel kohaneda tehisintellekti valdkonnas toimuvate kiirete muutustega. Poliitika ja rahalised vahendid tuleb ühtlasi suunata haridusele ja oskuste arendamisele valdkondades, mida tehisintellektisüsteemid ei ohusta (nt ülesanded, mille puhul on inimsuhtlus hädavajalik, nagu inimeste tervise, ohutuse ja heaoluga seotud avaliku teenused, mis põhinevad usaldusel; kus inimesed ja masinad töötavad koos või mille puhul me soovime, et need jääksid inimeste pärusmaaks).

3. Tehisintellekt ja koroonaviirus

3.1.

Tehisintellekt võib aidata paremini mõista koroonaviirust ja COVID-19 ning kaitsta inimesi viirusega kokkupuute eest, aidata leida vaktsiini ja uurida ravivõimalusi. Kuid oluline on avatud ja selge arusaam sellest, mida tehisintellekt suudab ja mida siiski mitte.

3.2.

Stabiilsus ja tõhusus: andmepõhine tehisintellekt koroonaviiruse leviku prognoosimiseks võib osutuda problemaatiliseks, sest koroonaviiruse kohta ei ole piisavalt andmeid, mis tagaksid tehisintellekti tulemuste usaldusväärsuse. Lisaks on needki vähesed kättesaadavad andmed puudulikud ja kallutatud. Nende andmete kasutamine masinõppega seotud lähenemisviisi puhul võib anda palju valenegatiivseid ja valepositiivseid tulemusi.

3.3.

Kasutatud andmete ja mudelite läbipaistvus, samuti tulemuste selgitatavus on ülimalt tähtis. Praegu ei saa maailm lubada otsuste tegemist „mustade kastide“ põhjal.

3.4.

Tehisintellekti kasutamisel selle pandeemiaga võitlemiseks on inimõiguste austamine, eetikapõhimõtted ja kehtivad õigusaktid olulisemad kui kunagi varem. Seega, kui tehisintellektivahenditega võidakse rikkuda inimõigusi, peab nende kasutamiseks olema õigustatud huvi, see peab olema rangelt vajalik, proportsionaalne ja mis kõige tähtsam, ajaliselt piiratud.

3.5.

Lõpuks peame tagama õigluse ja kaasatuse. Pandeemia vastu võitlemiseks arendatavad tehisintellektisüsteemid ei tohiks olla kallutatud ega diskrimineerivad. Lisaks peaksid need olema kõigile kättesaadavad ja võtma arvesse eri mõjutatud riikide ühiskondlikke ja kultuurierinevusi.

Tuvastamise ja jälgimise ning tervisekontrolli rakendused

3.6.

Viroloogide ja epidemioloogide sõnul on ühiskonna ja majanduse piirangutest vabastamiseks vaja tõhusat tuvastamist ning inimeste tervise tõhusat jälgimist, kontrollimist ja kaitset. Praegu töötatakse välja mitmesuguseid rakendusi tuvastamiseks, jälgimiseks ja tervisekontrollide tegemiseks, mis on tavaliselt (ja ajalooliselt) olnud spetsialistide ülesanne. Paljud valitsused üle kogu maailma on suuresti usaldanud jälgimise ja tuvastamise rakendusi kui vahendeid, mille abil ühiskondi taas avada.

3.7.

Niisuguste rakenduste kasutuselevõtt on väga radikaalne samm. Seetõttu on oluline enne rakenduste kasutamise kohta otsuse tegemist kriitiliselt hinnata nende kasulikkust, vajalikkust ja tõhusust, samuti nende ühiskondlikku ja õiguslikku mõju. Alles peab jääma võimalus rakendusi mitte kasutada ja prioriseerida tuleks vähem sekkuvaid lahendusi.

3.8.

Tuvastamise ja jälgimise rakenduste tõhusus ja usaldusväärsus on väga oluline, sest ebatõhususe ja ebausaldusväärsuse tõttu võidakse saada palju valepositiivseid ja valenegatiivseid tulemusi, tekitada eksliku turvatunde ning seega suurema nakatumise ohu. Esialgsed teadussimulatsioonid tekitavad tõsiseid kahtlusi selles, kas jälgimisrakendus avaldab üldse viiruse levikule mingisugust positiivset mõju, isegi kui selle kasutusmäär on 80 % või 90 %. Samuti ei suuda rakendus registreerida konkreetseid asjaolusid, näiteks pleksiklaasi ja akende olemasolu või isikukaitsevahendite kasutamist.

3.9.

Lisaks jäetakse nende rakenduste puhul (osaliselt) kõrvale mitmesugused inimõigused ja vabadused, sest need on seotud meie ühinemisvabadusega ning õigusega ohutusele, mittediskrimineerimisele ja eraelu puutumatusele.

3.10.

Kuigi eraelu puutumatus on väga oluline, tähendab see palju enamat kui meie isikuandmeid ja anonüümsust. Eraelu puutumatus tähendab ka õigust mitte olla jälgitud, jälitatud ega järelevalve alla pandud. On teaduslikult tõestatud, et kui inimesed teavad, et neid jälgitakse, hakkavad nad teisiti käituma. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohaselt on selline halvav mõju meie eraelu puutumatuse rikkumine. Samasugune laiaulatuslik eraelu puutumatuse kontseptsioon tuleb lisada tehisintellekti arutelusse.

3.11.

On olemas oht, et (praegu või tulevikus) kogutavaid andmeid ei kasutata mitte ainult praeguse pandeemiaga võitlemiseks, vaid ka inimeste profileerimiseks, kategoriseerimiseks ja hindamiseks eri eesmärkidel. Kaugemas tulevikus on võimalik isegi ette kujutada, et funktsioonide laienemisega võib kaasneda soovimatu profileerimine jälgimisel ja järelevalves, sobivuse hindamisel kindlustuse või sotsiaalsete hüvede saamiseks, värbamisel või vallandamisel jne. Seetõttu ei tohiks asjaomaste rakenduste abil kogutud teavet mingil juhul kasutada profileerimiseks, riskihindamiseks, liigitamiseks või prognoosimiseks.

3.12.

Lisaks loob mis tahes tehisintellektilahenduse kasutuselevõtt nendes erakorralistes tingimustes ja isegi kõige paremate kavatsuste juures pretsedendi, meeldigu see meile või mitte. Varasemad kriisid on näidanud, et vaatamata heale tahtele ei kao need meetmed praktikas kuhugi.

3.13.

Seega tuleks tehisintellekti kasutamisel käesoleva pandeemia ajal alati mõõta ja kaaluda mitut asjaolu, nagu i) kas see on tõhus ja usaldusväärne? ii) kas on olemas vähem sekkuvaid lahendusi? iii) kas selle eelised kaaluvad üles ühiskondlike, eetiliste ja põhiõigustega seotud probleemid? ning iv) kas vastuolus põhiõiguste ja -vabaduste vahel on võimalik saavutada vastutustundlikke kompromisse? Lisaks ei või neid süsteeme kasutusele võtta kohustuslikus korras ega sunniviisiliselt.

3.14.

Komitee kutsub poliitikakujundajaid üles mitte pidama tehnilisi lahendusi liiga kergekäeliselt ainuvõimalikuks. Olukorra tõsidust arvestades soovitame, et pandeemia ohjamiseks välja töötatud projektidega seotud rakendused peavad tuginema epidemioloogia, sotsioloogia, psühholoogia, õiguse, eetika ja süsteemiteaduse valdkonnas tehtavale põhjalikule uurimistööle. Enne nende süsteemide kasutamise üle otsuse tegemist tuleb teha tõhususe, vajalikkuse ja tundlikkuse analüüs ning simulatsioonid.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/94

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel““

(COM(2020) 98 final)

(2020/C 364/13)

Raportöör:	Antonello PEZZINI
Kaasraportöör:	Cillian LOHAN

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 22.4.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	25.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	215/2/4

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et kestlikkus on üks tulevase Euroopa arengu alustalasid tänu oskuslikule ja osaluspõhisele üleminekule, mida toetab ringmajanduse kultuur.

1.2.

Euroopa majanduse üleminekut ringmajandusele ei saa käsitleda sotsiaal-majanduslikust kontekstist eraldi, milles ta on praegu sunnitud arenema, kuid tervisekriisiga seotud probleemid tuleb kujundada taassünni võimaluseks uutel alustel, mis loovad eeltingimused uute ringmajanduslike mudelite kasutuselevõtmiseks.

1.3.

Ringmajanduse aluseks olev uus kultuur peaks kujutama endast võimalust kiirendada uute kriteeriumide abil kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rikkuse kontseptsiooni, mis läheb SKPst kaugemale (1).

1.4.

Suuremat rõhku tuleks panna ringkultuuri levitamisele hariduse, suutlikkuse suurendamise ja suurema vastutuse kaudu, et julgustada inimesi oma igapäevaseid harjumusi ja käitumist kohandama ja muutma.

1.5.

Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi tuleks tõhustada ning see võiks toetada erinevaid poliitilisi algatusi, mis oleksid abiks ringmajandusele ülemineku hõlbustamisel.

1.6.

Komitee tervitab ringmajanduse tegevuskavas sisalduvaid ettepanekuid ja leiab, et COVID-19 tekitatud laastava olukorra järgse majandusliku ja sotsiaalse ülesehitamise kavade koostamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta üleminekumeetmeid.

1.7.

Oluline on tunnistada vastastikust täiendavust kliimamuutuste, ringmajanduse poliitika ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse vahel ning rõhutada energia ringmajanduslikke omadusi taastuvates energiaallikates, iseäranis ehitus- ja transpordisektoris, unustamata seejuures toetust varude raiskamise vähendamiseks vajalikele põllumajandusprotsessidele ja toidusüsteemile.

1.8.

Komitee märgib, et kavandatud oskuste ja töökohtade pakt, mille rahastamisvahend on Euroopa Sotsiaalfond+, on suurepärane võimalus kavandatud programmide rakendamiseks.

1.9.

Ökodisaini tava peaks jätkuvalt laienema, hõlbustades toodete kasutusea pikendamist ja komponentide kavandatud taaskasutamist kui stiimulit teisese toorme dünaamilise turu jaoks, mida toetavad õiguslikult siduvad meetmed, mis hõlmavad kohustuslikku ringlussevõttu ja digitaalset jälgimist.

1.10.

Nagu energiat tarbivate toodete puhul peaks komisjon asjaomaste sektoritega kooskõlastatult välja andma delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks selliste uute toodete omadused, mida võidakse tarvitada teiste toodete tootmisel.

1.11.

Kestlike toodete tehnilise standardimise protsess, alustades ressursimahukatest sektoritest, peab olema eriti oluline kvaliteedi- ja nõuetele vastavuse süsteemi raames, hõlmates vastavushindamist ning keskkonnahoidlike riigihangete ja teiseste toorainete sertifitseerimise laiema kasutamist.

1.11.1.

Riikide standardiorganisatsioonid peaksid koostöös Euroopa institutsioonidega (2) töötama võimalikult kiiresti välja võrdlustavad ja ühtlustatud standardid, (3) et hõlbustada üleminekut uuele funktsionaalsele majandusele.

1.12.

Ringmajanduse praktiliseks rakendamiseks on vaja sidusrühmade tihedat koostööd ning komitee nõuab selgeid poliitikameetmeid ja rahalist toetust, eelkõige reklaami valdkonnas selleks, et kaotada selle tugev suunatus tarbimisele ning seada vabaturu eeskirju austades reklaamis esikohale toodete vastupidavuse aspektid ja taaskasutamise võimalused.

1.13.

Komitee jaoks on oluline anda tarbijatele paremat teavet ja andmeid tootehalduse, jälgitavuse ja läbipaistvuse kohta, muu hulgas tehnospetsifikaatide ja digitaaltehnoloogiate abil, et võimaldada teabe liikumist koostise ja parandamisvõimaluste kohta.

1.14.

Komitee arvates on asjakohane edendada ELi programmide kaudu ringmajanduse protsesside konkreetset katsetamist mitmes sektoris, märkimisväärses hulgas Euroopa linnades, põllumajandusliku toidutööstuse klastrites ja maapiirkondades, et kasutada ära tootmis- ja tarbimisahelate märkimisväärseid kogemusi, mida saaks kasutada heade tavadena.

1.15.

Komitee on seisukohal, et territoriaalse läheduse perspektiivist tuleks tagada lai tegutsemisruum avaliku ja erasektori osalejatele, kes võivad etendada olulist osa uute võimalustega tegelemisel, arendades avaliku ja erasektori partnerlusi, luues territoriaalse sotsiaalse vastutuse (4) ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse näiteid, milles järgitakse koostööpõhise ringmajanduse põhimõtteid.

1.16.

Lõpetuseks nõuab komitee, et kõigi kavandatud meetmete puhul viidaks läbi asjakohased mõjuhinnangud, milles võetakse arvesse keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

2. Sotsiaal-majanduslik kontekst edenemisel Euroopa ringmajanduse suunas

2.1.

Ettevõtjad ja tarbijad mõistavad üha enam, kui palju kahjustavad kestlikku arengut seni kasutusel olnud lineaarsed majandusmudelid, mida iseloomustavad suur materjali- ja ressursitarbimine, kavandatud aegumisega tehnika kasutamine ja uute toodete ostmise stimuleerimine.

2.2.

2019. aastal kaevandati ja töödeldi üle 92 miljardi tonni materjale, mis moodustas ligikaudu poole CO2 koguheitest, (5) tekitades märkimisväärseid keskkonna- ja terviseprobleeme.

2.2.1.

Loodusvarade kaevandamine ja töötlemine põhjustab enam kui 90 % maailma bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest (6).

2.2.2.

Umbes 20 % kasvuhoonegaaside heitkogustest on põhjustatud metallide ja mittemetalsete mineraalide kaevandamisest ja töötlemisest (7).

2.2.3.

Lisaks on EL sunnitud importima enamiku oma toorainevajadusest märkimisväärsete kuludega.

2.3.

Ringmajandus, mis edendab

—	ettevõtete sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutust,

—	uute kohalike kvaliteetsete töökohtade loomist,

—	jäätmete kõrvaldamist,

—	loodusvarade pidevat ja turvalist kasutamist,

—	ringmajanduslikku lähenemist projekteerimis-, tootmis-, turustamis- ja tarbimissüsteemile,

—	jääkide taasväärtustamist ja taaskasutamist nende olelusringi lõpus,

on võimeline arendama funktsionaalset majandust, mis võib tuua ühiskonnale märkimisväärset kasu.

2.4.

Praegu on ainult 8,6 % üleilmsest tegevusest ringmajanduslik. Kuid sellisele tegevusviisile üleminek nõuab tihedat avaliku ja erasektori koostööd.

2.5.

Euroopa majanduse üleminekut ringmajandusele ei saa käsitleda sotsiaal-majanduslikust kontekstist eraldi, milles ta on praegu sunnitud arenema ajal, mil koroonaviiruse pandeemia on põhjustanud kõige raskema majanduslanguse pärast 1929. aasta suurt majandussurutist.

2.5.1.

COVID-19 tõttu seisavad ettevõtted silmitsi tulude vähenemisega ja tarneahelad katkevad, samal ajal kui tehaste sulgemised ja töötus on levinud kõikjal.

2.6.

Praegused kolmekordsed riskid ehk kontrollimatud pandeemiad, ebapiisavad majanduspoliitilised projektid ja geopoliitiline äärmiselt ettearvamatu sündmus (nn must luik) võivad viia maailmamajanduse püsiva surutiseni, samal ajal kui kõik Euroopa ühiskonna osad muutuvad järjest teadlikumaks sellest, et kestlik majandusareng eeldab selliste meetodite kasutuselevõttu, milles võetakse samaaegselt arvesse tehnoloogilisi aspekte, tootlikkuse kasvu ja ressursside tõhusamat kasutamist.

2.7.

Teisest küljest võivad maailma ees seisvad väljakutsed kujuneda suurepäraseks võimaluseks anda uus hoog kestlikule arengule uutel alustel, millele tuginedes suudetakse luua eeltingimused uute ringmajanduslike mudelite kasutuselevõtmise kiirendamiseks.

2.8.

Komitee on mitmel korral väljendanud oma arvamust vajaduse kohta kestliku ja kaasava majanduskasvu järele. Eelkõige käivitas komitee koos Euroopa Komisjoniga Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi, (8) rõhutades, et vaatamata seni tehtud edusammudele esineb ringmajanduse saavutamisel ilmselgelt takistusi.

2.9.

Nagu Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi koordineerimisrühm kinnitas, peab üleminek kaasavale, kliimaneutraalsele ja ringmajandusele algama täna (9).

2.10.

Komitee võttis 6. aprillil 2020 vastu ühisavalduse, milles rõhutati, „et praegusel suure ebakindluse ajal võimaldaks ainult terviklik Euroopa majanduse elavdamise kava tulla toime COVID-19 pandeemia tagajärgedega ja muuta Euroopa majandus jätkusuutlikumaks“.

3. Euroopa Komisjoni ettepanek

3.1.

Uues ringmajanduse tegevuskavas on esitatud mitu uut algatust, mis hõlmavad kogu toote projekteerimise ja elutsüklit, et võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel ringmajanduses täiel määral osaleda.

3.2.

ELi tööstusstrateegia raames tehakse ettepanek võtta meetmeid, et

—	tagada kestlike toodete strateegiat käsitleva õigusaktiga, et kestlikud tooted muutuksid liidus normiks, tagamaks, et ELi turule lastavad tooted on kavandatud võimalikult kauemaks;

—	suurendada tarbijate mõjuvõimu, andes neile juurdepääs usaldusväärsele teabele, tagades tõelise toodete parandamise õiguse;

—

keskenduda sektoritele, mis kasutavad rohkem ressursse ja millel on suur ringmajanduslik potentsiaal, näiteks

—	elektroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia: elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus;

—	akud ja sõidukid: patareisid käsitlev uus õigusraamistik;

—	pakendamine: uued siduvad sätted, millega määratletakse, mis on ELi turul lubatud;

—	plast: uued siduvad nõuded ringlussevõetud materjali sisalduse kohta;

—	tekstiiltooted: uus ELi strateegia sektori konkurentsivõime ja innovatsiooni tugevdamiseks;

—	ehitus ja hooned: üldstrateegia kestliku hoonestatud keskkonna kohta;

—	toiduained: uus seadusandlik algatus korduskasutamise kohta, et asendada toitlustusteenustes pakendid ja lauanõud;

—	vähendada jäätmeid: vältida jäätmeteket ja muuta jäätmed kvaliteetseteks teisesteks ressurssideks;

—	muuta ringmajandus inimeste, piirkondade ja linnade jaoks toimivaks;

—	tugevdada standardimise rolli;

—	rakendada valdkondadevahelisi meetmeid: ringmajandus kui kliimaneutraalsuse eeltingimus;

—	rakendada meetmeid globaalsel tasandil;

—	teostada järelevalvet edusammude üle.

Tegemist on umbes 35 meetmega kolmeaastase ajavahemiku 2020–2023 jooksul, hõlmates elektroonika, jäätmete ning inimestele ja keskkonnale osutatavate teenuste alaseid algatusi, mille puhul komitee oleks eelistanud suuremat konkreetsust.

4. Üldised märkused

4.1.

Komitee on veendunud, et kestlikkus on üks tulevase Euroopa arengu alustalasid ning et kodanikud, tarbijad, ettevõtjad ja töötajad suudavad tänu oskuslikule ja osaluspõhisele üleminekule ning tugevate investeeringute abil väljakutsega toime tulla ning võivad aidata kaasa mitte ainult keskkonna austamisele, vaid ka avatud ja kaasava ühiskonna idee arendamisele, milles säilitatakse ressursse tulevastele põlvkondadele.

4.1.1.

Eelkõige võivad ringmajandusest palju kasu saada põllumajandusprotsessid ja toidusüsteem, et vähendada ressursside raiskamist ning parandada kodanike heaolu.

4.1.2.

Keskkonnahoidlike tehnoloogiate, uute orgaaniliste väetiste ja biometaani arendamiseks on vaja suuri investeeringuid.

4.2.

Komitee tervitab tegevuskavas esitatud seadusandlikke ja poliitilisi meetmeid ning leiab, et ringmajandusele ülemineku meetmeid tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta, eriti pärast COVID-19 põhjustatud laastavat olukorda.

5. Sidusus Euroopa tasandil

5.1.

Komitee arvates on oluline tunnistada kliimamuutuste ja ringmajanduse poliitika vastastikust täiendavust. On oluline, et ka energiasisendid oleksid pärit taastuvatest energiaallikatest ning ei oleks lineaarsed nagu fossiilkütused.

5.1.1.

Ringmajanduslikkus väljendub energiakasutuses ka energiasäästule ja energiatõhususele pööratavas tähelepanus, mis muutub transpordisektoris veelgi pakilisemaks.

5.2.

Kõigil tasanditel tuleks ergutada suutlikkuse suurendamist, mis on vajalik ringmajanduse edendamiseks. Kavandatud oskuste ja töökohtade pakt, mille rahastamisvahend on Euroopa Sotsiaalfond+, on suurepärane võimalus kavandatud programmide rakendamiseks.

5.3.

Riigihangete osa selle ülemineku saavutamisel ei tohi alahinnata. Minimaalsed keskkonnakriteeriumid, mis juba sisalduvad riigihankedirektiivides, (10) peaksid koos asjakohaste tehniliste kirjeldustega (11) muutuma kohustuslikuks. Töövõtjatele tuleks pakkuda erikoolitust, et tagada kõik ringmajanduse võimaluste pakkumine ning vältida, et tõkked takistaksid ringmajanduse hankeid.

5.4.

Komitee peab oluliseks, et arvukad algatused, mis tuleb lähikuudel ellu viia, sisaldaksid selgesõnaliselt viise, kuidas parandada investeeringute ringlust ja kestlikkust, eelkõige struktuuriliselt ja rahaliselt kõige haavatavamates riikides.

5.4.1.

Neid algatusi tuleks edendada koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaalpartneritega, keskendudes eelkõige rohkemate ja paremate töökohtade loomisele.

5.5.

Komitee toetab võimalust kaaluda õiguslike nõudeid, et hoogustada teiseste toorainete turgu, iseäranis pakendite, sõidukite, ehitusmaterjalide ja patareide puhul.

5.6.

Toodete ökodisain on ringmajanduse rakendamise põhielement. Ökodisaini kohaldamisala tuleb jätkuvalt laiendada, nii et sellest saaks kõigi tootmisetappide lahutamatu osa, hõlbustades komponentide taaskasutamist, mis edendaks jõuliselt teiseste toorainete turgu.

5.6.1.

Sellest tulenevalt peaks komisjon nagu juba energiat tarbivate toodete puhul (12) välja andma delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks omadused mitmesugustel üldkasutatavatel toodetel, mida võib pärast kasutamist tarvitada teiste toodete tootmisel.

5.7.

Tehniline standardimine ringmajanduse valdkonnas on eriti oluline. Arvestades küsimuse selgelt valdkonnaülest olemust ja suurt keerukust, on oluline teha suuri jõupingutusi eri sidusrühmade, standardimisasutuste ja seadusandja tegevuse kooskõlastamiseks.

5.8.

Kestlike toodete tehnilise standardimise protsess, eelkõige ressursimahukates sektorites, on eriti oluline, iseäranis keskkonnahoidlike riigihangete korraldamisel ning toorainete ja teiseste materjalide klassifitseerimisel.

5.9.

Komitee nõuab, et kõigi kavandatud meetmete puhul viidaks läbi asjakohased mõjuhinnangud, milles võetakse arvesse keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

5.10.

Käimasolev arutelu ringmajanduse põhimõtete väärtuse ja kohaldamise vajaduse üle võib anda võimaluse tegeleda energiliselt juba mitmel korral arutatud küsimusega minna traditsioonilisest SKPst kaugemale, st lisada SKP arvutamise kolme süsteemi uusi elemente lisaks praegu neis kasutatavatele majandustulemustele, (13) näiteks solidaarsusel põhinevate süsteemide loomine kaasava ühiskonna jaoks, hea elu maakera võimaluste piires ning hüvede õiglane jaotamine.

6. Haridus ja kultuur

6.1.

Komitee leiab, et tingimata tuleks panna suuremat rõhku ringkultuuri levitamisele hariduse, suutlikkuse suurendamise, suurema vastutuse ja tõhusama kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi kaudu, et julgustada inimesi oma igapäevaseid harjumusi ja käitumist kohandama ja muutma. Samuti on oluline tihe valdkondadevaheline koostöö.

6.1.1.

Ettevõtjate sotsiaalne vastutus kui funktsionaalse majanduse konkreetne element on täielikult kooskõlas ringmajanduse kultuuriga, kuna see võimaldab erakordset sünergiat ettevõtjate ja töötajate huvide vahel ning kestlikku arengut, mille eesmärk on vähendada raiskamist ja tarbetuid jäätmeid.

6.2.

Tuleks teha ettepanekuid ringmajanduse põhimõtete integreerimiseks koolide ja kõrghariduse õppekavadesse, samuti suure suutlikkusega tehnilise hariduse rahastamiseks ja loovuse toetamiseks.

6.3.

Programm „Erasmus+“ oleks olnud väga kasulik, et edendada ringmajandusalaste teadmiste vahetamist kogu Euroopas.

6.4.

Komitee tellitud uuring (14) ja sellega seotud arvamus NAT/764 koostoime loomise kohta ringmajanduse tegevuskavade vahel ning ringmajanduse sidusrühmade Euroopa platvormi raames tegutsev võrgustik loovad tugeva aluse, et sidusrühmad jagaksid omavahel teavet ja looksid teadmisi.

6.5.

Ettevõtjad ja kodanikuühiskond, kasutades muu hulgas asjakohaseid vahendeid, nagu programmi „Euroopa horisont“ missioonide fond, võiksid käivitada ringmajanduse protsesside konkreetse katsetamise mitmes sektoris paljudes selleks sobivates Euroopa linnades ja valdades.

6.6.

Sellegipoolest jääb ringmajanduse rakendamise põhielemendiks toodete ökodisain.

7. Tarbijad kui rakendamise peamised osalised

7.1.

Ringmajanduse praktiline rakendamine eeldab teavitatud, kaasatud ja omavahel ühendatud sidusrühmade tugevat võrgustikku. Peamised poliitikameetmed ja struktuuriline toetus erinevatele sidusrühmadele tuleks kindlaks määrata, korrapäraselt läbi vaadata ja neist tõhusalt teavitada.

7.2.

Samuti tuleks käsitleda reklaami rolli, et kaotada selle tugev suunatus tarbimisele ning seada vabaturu eeskirju austades reklaamis esikohale toodete vastupidavuse aspektid ja uue kasutuse võimaluse, ilma et sellega kaasneks petlikku ja eksitavat reklaami.

7.2.1.

On oluline, et reklaam keskenduks senisest rohkem reaalsuse, suundumuse ja tüüpiliste omaduste põhimõtetele, kus konkreetsed näited, surve soodustada kestlikku arengut, kaupade vastupidavuse positiivsed omadused tunduvad tarbijale ja ühiskonnale väärtuslikud.

7.3.

Õigust lasta tooteid parandada õiglaste ja proportsionaalsete hindadega tuleb tunnustada ja lisada see tootegarantiidesse, muu hulgas maksumeetmete ja kohalike remondivõrgustike kaudu ning hõlbustades ligipääsu (15). Sellega seoses peaks võitlus kavandatud aegumise vastu saama lahutamatuks osaks sellise keskkonnahoidliku toote uutest tehnilistest ja standardomadustest, mida on lihtne parandada ja taaskasutada.

7.4.

Komitee peab oma partnerlust Euroopa Komisjoniga uuendusliku institutsioonidevahelise platvormi arendamisel edukaks ja jääb ootama volituste laiendamist tulevikus.

7.4.1.

Komitee arvates tuleks kaaluda erinevat maksustamise jaotust, mis leevendaks tööjõu maksukoormust ja suurendaks ressursside, eelkõige vähem kestlike toodete ja ilmselge aegumisega toodete maksustamist.

7.4.2.

Rangema maksustamise põhimõtet tuleks kohaldada toodete suhtes, mis imporditakse ELi ning mis tunduvad vastavat vähesel määral ringmajanduse kriteeriumidele.

7.5.

Tuleks selgelt tunnustada ja toetada sotsiaalsete ettevõtete osa ringmajanduses, et võimaldada korduskasutamise, parandamise ja taasväärtustamise kogemustega tegevusvaldkondadel pakkuda suuremat sotsiaalset kasu, kuna neis tegutsetakse pühendunult ühiskonna kõige haavatavamate inimeste oskuste arendamise nimel.

7.6.

Komitee rõhutab vajadust anda Euroopa tarbijatele paremat teavet tootehalduse, sealhulgas ringdisaini ja -tootmise eeliste ning jälgitavuse ja läbipaistvuse kohta, muu hulgas tootepasside ja digitehnoloogia, näiteks plokiahela kasutamise kaudu, et võimaldada teabe liikumist koostise, parandamise võimaluste ja olelusringi lõpu kohta.

7.7.

Usaldusväärne, võrreldav ja kontrollitav teave on oluline, et võimaldada ostjatel teha kestlikumaid otsuseid ning vähendada nn rohepesu ohtu.

7.8.

Kohalikel omavalitsustel on oluline roll veemajanduses, jäätmekäitluses ja toorainete teisestes keskustes. Nad võivad alustada katsetusi partnerluses, mis on oluline ringmajandusel põhineva innovatsiooni arenguks.

7.9.

Komitee toetab territoriaalse sotsiaalse vastutuse põhimõtete arendamist, mida on juba rõhutatud varasemates arvamustes ning mis tagavad avaliku ja erasektori vastutuse kohaliku ja piirkondliku ringmajandusliku kestlikkuse eest.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) ELT C 100, 30.4.2009, lk 53.

(2) Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut.

(3) Vt Itaalia Standardiorganisatsioon (UNI) ja standardite kehtestamisele eelnevad protsessid, määrus (EL) nr 1025/2012.

(4) ELT C 175, 28.7.2009, lk 63.

(5) Vt „Circular Economy and Material Value Chains“, Maailma Majandusfoorum 2020.

(6) Vt ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), „Natural Resources for the Future We Want“, 2019.

(7) Vt Energiasüsteemi ümberkujundamise komisjon, „Mission Possible: Reaching Net-Zero Carbon Emissions by Mid-Century“, 2018.

(8) EESC-2017-02666-05-00-DECBUR — Koordineerimisrühma volitused.

(9) Joint statement on the new Circular Economy Action Plan (CEAP) by members of the Coordination Group (CG) of the European Circular Economy Stakeholder Platform (Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi koordineerimisrühma liikmete ühisavaldus uue ringmajanduse tegevuskava kohta), märts 2020.

(10) Direktiivid 2014/23/EL (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1), 2014/24/EL (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65) ja 2014/25/EL (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(11) Vt Itaalia Standardiorganisatsiooni (UNI) head tavad: 2019. aasta suunised keskkonnaalaste miinimumkriteeriumidega hõlmatud toodete ringlussevõetud ja/või taaskasutatud ja/või kõrvalsaaduste sisalduse kontrollimise korra kohta.

(12) Vt direktiiv 2005/32/EÜ (ELT L 191, 22.7.2005, lk 29), mis on uuesti sõnastatud direktiiviga 2009/125/EÜ (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(13) Vrd SEC 2010 EL.

(14) https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/publications-other-work/publications/circular-economy-strategies-and-roadmaps-europe-executive-summary.

(15) Vt nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta direktiiv 1999/85/EÜ võimaluse kohta kehtestada vähendatud käibemaksumäär töömahukatele teenustele (EÜT L 277, 28.10.1999, lk 34): jalgrataste, jalatsite ja nahktoodete ning rõivaste ja kodutekstiili väikesed parandusteenused, eramajade remondi- ja renoveerimisteenused, majapidamisteenused.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/101

(COM(2020) 67 final)

(2020/C 364/14)

Raportöör:	Ulrich SAMM
Kaasraportöör:	Jakob Krištof POČIVAVŠEK

Konsulteerimistaotlus	komisjon, 9.3.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	25.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	216/1/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on juba varem avaldanud heameelt komisjoni digimajanduse ja -ühiskonna arengu soodustamise algatuste üle ning on nüüd rahul, et neile suundumustele annab hoogu juurde paljusid valdkondi hõlmav uute algatuste pakett.

1.2.

Komitee toetab Euroopa valitud teed digiülemineku suunas, kasutades seejuures ära majanduse võimalusi koos meie andmete kaitsmisega, et tagada eraelu puutumatus ja enesemääramisõigus. Komisjoni kõigi algatuste inimkeskne lähenemisviis on väga tervitatav.

1.3.

Komitee usub, et Euroopa on õigel teel, kuid me ei ole kaugeltki mitte lõpp-punktis. Digiüleminek areneb jõudsalt ja Euroopa õigusaktid peavad sellega sammu pidama. Selleks on vaja usaldusväärset ja kaugeleulatuvat õigusraamistikku, sealhulgas õiguslikult siduvaid eetikanorme ja selgeid eeskirju vastutuse kohta. Komitee on veendunud, et selline dünaamiline areng vajab ka paindlikke ja kohandatavaid menetlusi, mis nõuavad pidevat dialoogi asjaosaliste vahel – eeskätt peaks olema kohustuslik töötajatele võimaluse andmine oma seisukohtade avaldamiseks. Komitee on kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajana valmis selles dialoogis osalema.

1.4.

Oluline on investeerida õigetesse tulevikutehnoloogiatesse, edendada inimeste koolitamist ja võita kodanike usaldus, julgustades neid üleminekutes aktiivselt osalema. Digiüleminek peab olema õiglane, kestlik ja sotsiaalselt vastuvõetav.

1.5.

Komitee nõustub komisjoniga, et me peame looma tõeliselt ühtse andmete turu, mis oleks Euroopa normidel ja väärtustel põhinev ühtne Euroopa andmeruum. Komiteel on heameel uue ELi tööstusstrateegia algatuse üle, mis sisaldab meetmeid ülemineku hõlbustamiseks digitaalsemale ja puhtamale ning kestlike ettevõtetega ELi tööstusele, mis tugineb ringmajanduse põhimõtetel, on üleilmselt konkurentsivõimeline ning sisaldab VKEdele mõeldud strateegiat.

1.6.

Komitee rõhutab, et Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ei tohiks määratleda seejuures end teistele vastandades ja samas ei tohiks alahinnata ülemaailmse koostöö eeliseid. Lisaks tuleb nõuetekohaselt arvestada ka eurooplaste ja ELi sotsiaalõiguste sambast lähtuva Euroopa sotsiaalmudeli vajadustega.

1.7.

Digioskusi pakkuv haridus ja koolitus on digieluks valmistumise võti. Komitee tervitab komisjoni keskendumist digipädevustele ja -oskustele, kuid kutsub komisjoni üles tegema paremini vahet tehniliste ja sotsiaalsete pädevuste vahel, kuigi need mõlemad on elulise tähtsusega. Peab tegema täiendavaid jõupingutusi ja leidma vahendeid sotsiaalselt haavatavate rühmadesse kuuluvate inimeste digitaalseks koolitamiseks.

1.8.

Euroopa digitaalne tulevik, mis põhineb inimkesksel lähenemisviisil, on edukas ainult siis, kui inimesed saavad seda usaldada. Komitee märgib, et komisjon kavatseb selgelt eristada kõrge riskiastmega rakendusi, mille suhtes tuleks kohaldada ranget reguleerimist, ja madala riskiastmega rakendusi, mille puhul piisab eneseregulatsioonist ja turumehhanismidest lähtumisest. Komitee tervitab seda üldist lähenemisviisi, kuid rõhutab ka, et erinevaid rakendusi on vaja üksikasjalikult ja põhjalikult analüüsida.

1.9.

Komitee tervitab ka inimkeskset lähenemisviisi platvormitöötajate staatusest tulenevatele probleemidele. Selle lähenemisviisi üks oluline aspekt on tõhustatud õigusraamistik, mis hoiab ära ebakindlad töötingimused ja tagab internetis töötajatele õigused, sealhulgas õiguse kollektiivläbirääkimistele.

1.10.

Komitee leiab, et piisavalt ei käsitleta digitaalsete avaliku sektori teenuste arendamist digitulevikku silmas pidades. Piiriülesed e-valitsuse teenused võiksid aga tugevdada (digitaalset) ühtset turgu ning parandada avalikku reguleerimist ja koordineerimist.

1.11.

1.12.

Liikmesriikide valitsuste poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmetest tingitud vajadus harjumusi muuta võib pikas perspektiivis avaldada tarbimisharjumustele ja töösuhetele kaugeleulatuvat mõju. Uute poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb arvestada nende muutuste positiivse ja negatiivse mõjuga. Digiüleminekut tuleks jälgida tervikliku ja ELi rahastatud töökeskkonda käsitleva teadusalgatusega, milles analüüsitakse üleminekut digitehnoloogiale inimväärse töö seisukohalt. Komitee on veendunud, et ainult tööstuse 4.0 süsteemide tõhus ja töötajasõbralik kujundamine muudab digiülemineku pikas perspektiivis edukaks (1).

2. Sissejuhatus ja teatise põhisisu

2.1.

Kõnealuses teatises esitleb uus komisjon raamdokumenti, milles kirjeldatakse mitmeid algatusi, mis peaksid aitama kujundada Euroopa digitaalset tulevikku. Kui Euroopa soovib olla liider üleminekul elutervele planeedile ja uuele digitaalsele maailmale, siis tuleb tegeleda keskkonnahoidlikkuse ja digiülemineku probleemidega üheaegselt, nii et digitehnoloogiad toetaksid rohelist kokkulepet ning peaksid samas kinni kestliku arengu eesmärkidest.

2.2.

Selle saavutamiseks on komisjon teatanud algatuste paketi koostamisest. Käesolevaks ja järgmiseks aastaks kavandatud ja väljakuulutatud eri algatused jagunevad kolme peamise teema vahel:

Inimeste heaks toimiv tehnoloogia:

—	„Tehisintellekti valge raamat“ (COM(2020) 65 final / vt INT/894);

—	kvanttehnoloogia, plokiahela ja superandmetöötluse strateegia;

—	5G ja 6G tegevuskava (esitatud dokumendis COM(2020) 50 final / vt TEN/704);

—	digiõppe tegevuskava ja täiendatud oskuste tegevuskava;

—	platvormitöötajate töötingimuste parandamise algatus;

—	standardid turvaliste ja piirideta avaliku sektori andmevoogude ja -teenuste jaoks.

Õiglane ja konkurentsivõimeline majandus:

—	Euroopa andmestrateegia (esitatud dokumendis COM(2020) 66 final / vt TEN/708);

—	ELi konkurentsieeskirjade sobivuse läbivaatamine;

—	tööstusstrateegia pakett;

—	teatis ettevõtete maksustamise kohta 21. sajandil;

—	uus Euroopa tarbijakaitse tegevuskava.

Avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond:

—	uued ja läbivaadatud eeskirjad digiteenuste ühtse turu süvendamiseks;

—	eIDASe määruse läbivaatamine;

—	meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava;

—	Euroopa demokraatia tegevuskava;

—	Euroopa küberturvalisuse strateegia;

—	algatus Maa ülitäpse digitaalmudeli väljatöötamiseks;

—	elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus;

—	elektrooniliste terviseandmete edendamine.

2.3.

Euroopa huvide kinnitamiseks ülemaailmsel areenil anti teada ka ülemaailmse digitaalse koostöö strateegia ja standardimisstrateegia koostamisest.

3. Euroopa tee – inimesed asetatakse digiülemineku keskmesse

3.1.

Digiüleminek avab inimestele hulga uusi otsustusvõimalusi, mis võimaldavad elada paremat elu viisil, mis varem ei oleks olnud võimalik. Kuid mida rohkem digiüleminek meie elu mõjutab ja mida rohkem me oleme omavahel seotud, seda haavatavamad oleme pahatahtliku kübertegevuse, manipuleerimise ja tehnoloogia suhtes, mis õõnestab meie autonoomiat.

3.2.

Seepärast toetab komitee Euroopa valitud, Euroopa väärtustest lähtuvat digiülemineku teed, milles kasutatakse ära majanduse võimalusi kaitstes samaaegselt meie andmeid, et tagada eraelu puutumatus ja enesemääramisõigus. Komisjoni kõigi algatuste inimkeskne lähenemisviis on väga tervitatav.

3.3.

Komitee tervitab ka inimkeskset lähenemisviisi platvormitöötajate staatusest tulenevatele probleemidele. Selle lähenemisviisi üks oluline aspekt on tõhustatud raamistik, mis hoiab ära ebakindlad töötingimused ja tagab internetis töötajatele õigused, sealhulgas õiguse kollektiivläbirääkimistele. Komitee rõhutab, et platvormitööd teevad nii füüsilisest isikust ettevõtjad kui ka töövõtjad. Füüsilisest isikust ettevõtjatel on B2B (ettevõtjate vaheline) või B2C (ettevõtja ja tarbija vaheline) suhe. Euroopa tasandil koostatud ettevõtjate vaheliste suhete käitumisjuhendid ja kauplemistingimused peaksid tagama ausa konkurentsi igas suuruses ettevõtete vahel ja vältima fiktiivset tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana.

3.4.

Komitee rõhutab ka digilahenduste tähtsust rohelise kokkuleppe rakendamisel, eelkõige seoses ringmajandusega. Energiatarbimine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia jaoks vajalikud toorained ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ringlussevõetavus kuuluvad järgmiste probleemide hulka, millega tuleb sellel teel tegeleda.

3.5.

Euroopa on õigel teel, kuid me ei ole kaugeltki mitte lõpp-punktis. Olulised sammud olid näiteks isikuandmete kaitse üldmäärus ja tehisintellekti eetikasuunised. Kuid digiüleminek areneb jõudsalt ja Euroopa õigusaktid peavad sellega sammu pidama. Selleks on vaja usaldusväärset ja kaugeleulatuvat õigusraamistikku, sealhulgas õiguslikult siduvaid eetikanorme ja selgeid eeskirju vastutuse kohta. Komitee on veendunud, et selline dünaamiline areng vajab ka paindlikke ja kohandatavaid protsesse, mis nõuavad pidevat dialoogi asjaosaliste vahel. Komitee, kui kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja on valmis selles dialoogis osalema.

3.6.

Komitee on seisukohal, et puudub selge rõhuasetus suutlikkuse suurendamiseks mõeldud kestlike demokraatlike struktuuride ja töösuhetes usalduse loomise järele. Komitee on veendunud, et digiüleminekuga saavutatud põhjalikud muutused ettevõtetes saavad olla edukad ainult siis, kui on olemas usaldussuhe ettevõtte juhtkonna ja töötajate esindajate vahel. Populistlike liikumiste kasv 21. sajandil seab aga kahtluse alla traditsioonilised usalduse loomise viisid sotsiaalhuvide kaitse kaudu. Seepärast tuleb ELi tasandil võtta asjakohaseid meetmeid sotsiaaldialoogi toetamiseks. See puudutab ettevõttesisest sotsiaalset reguleerimist, ettevõtte majandustulemusi ja demokraatlike muutuste tugevdamist üldiselt.

4. Õiglane ja konkurentsivõimeline majandus

4.1.

Andmed on muutunud meie majanduse võtmeteguriks. Komitee nõustub komisjoniga, et me peame looma tõeliselt ühtse andmete turu, mis oleks Euroopa normidel ja väärtustel põhinev ühtne Euroopa andmeruum. Komiteel on heameel uue ELi tööstusstrateegia algatuse üle, mis sisaldab meetmeid ülemineku hõlbustamiseks digitaalsemale ja puhtamale ELi tööstusele, mis tugineb ringmajanduse põhimõtetel, on üleilmselt konkurentsivõimeline ning sisaldab VKEdele mõeldud strateegiat.

4.2.

Komitee usub samuti, et kõigile võrdsete võimaluste tagamiseks peaksid veebis kehtima samad reeglid, mis kehtivad väljaspool internetti – konkurentsi- ja ühtse turu eeskirjad, tarbijakaitse, intellektuaalomandi kaitse, maksustamine ja töötajate õigused.

4.3.

Komitee on veendunud, et kõrgjõudlusega andmetöötluse maailmataseme säilitamiseks on vaja oluliselt suurendada investeeringuid (ELi liikmesriikides), sellele peab lisanduma tugev Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogramm ning et tööstuslik lähenemisviis Euroopas väikese energiatarbega mikrokiipide järgmise põlvkonna arendamisele vähendab ELi sõltuvust impordist.

4.4.

Komitee usub kindlalt, et innovatsioon ja investeeringud, eriti avaliku sektori investeeringud, võivad samuti aidata vähendada piirkondlikke arenguerinevusi, kui juurdepääs digitaalsele taristule ja seega ka digitaalsele turule on kättesaadav ka äärealadel. See on vältimatu eeltingimus sellele, et kedagi ei jäeta digiüleminekul kõrvale.

4.5.

Komitee rõhutab, et Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ei tohiks määratleda end teistele vastandades ja sealjuures ei tohiks alahinnata ülemaailmse koostöö eeliseid. Samas tuleb nõuetekohaselt arvestada ka eurooplaste ja ELi sotsiaalõiguste sambast lähtuva Euroopa sotsiaalmudeli vajadustega, võttes võrdlusaluseks Euroopa Komisjoni meetmed ELi sotsiaalõiguste samba tugevdamiseks. Euroopa väärtuste (andmekaitse, eraelu puutumatus, sotsiaalkaitse, kestlikkus) kohaldamisest võib kujuneda konkurentsieelis, kui kasvab avalikkuse ja ettevõtete teadlikkus selle kohta, milliseid andmete kasutamise meetodeid rakendavad kolmandad osapooled (USA) ja milline on digitaalsüsteemide järelevalvepotentsiaal (Hiina).

4.6.

Komisjon sedastab õigusega meie kohustuse tagada, et teatavate veebiplatvormide süsteemne roll ja turujõud ei seaks ohtu meie turgude õiglust ja avatust. Sel eesmärgil ja ka veebiplatvormide arengu ergutamiseks ELis peaksid ELi tasandi eeskirjad tagama võrdsed võimalused ja juurdepääsu digitaalse innovatsiooni peamistele mootoritele (2) (eelkõige andmetele) ning tarbijate kasutatavate toodete ökosüsteemile.

4.7.

Komisjon märgib, et digimajanduses õigluse tagamine on suur väljakutse. Siiski on selle kindlustamine äärmiselt oluline. Seepärast toetab komitee kavatsust luua vajadusel täiendavaid eeskirju, et tagada turgude avatus konkurentsile, õiglus ja innovatsioon ning turule sisenemise võimalused, samuti avalikud huvid, mis lähevad kaugemale konkurentsiga seotud või majanduslikest kaalutlustest. Komitee märgib, et digimajanduse maksustamisel on sellele oluline mõju. Digimajanduse maksustamisega seotud rahvusvahelised ja Euroopa tasandi lahendused on olulised ning EL peaks püüdlema digimajanduse sellise maksustamise poole, mis oleks õiglane ning väldiks killustumist ja ühepoolseid meetmeid.

4.8.

Komitee tervitab algatust, millega soovitakse parandada platvormitöötajate töötingimusi, keskendudes eeskätt oskustele ja haridusele; juhib aga samas tähelepanu sellele, et lahendamist vajavad ka probleemid, mis puudutavad platvormitöötajate tööhõive staatust, esindatust ja meetmeid nende sotsiaalkaitse suurendamiseks nagu ka vaidluste lahendamist ja õiguskaitset. See on eriti oluline piiriüleste töötajate puhul. Nõukogu tulevase eesistujariigi Saksamaa taotlusel koostab komitee ettevalmistava arvamuse teemal „Inimväärne töö platvormimajanduses“.

4.9.

Komitee leiab, et komisjoni teatises ei käsitleta digitaalsete avaliku sektori teenuste arendamist digitulevikku silmas pidades. Piiriülesed e-valitsuse teenused võiksid aga tugevdada (digitaalset) ühtset turgu ning parandada avalikku reguleerimist ja koordineerimist.

5. Hariduse roll digieluks valmistumisel

5.1.

Digioskusi pakkuv haridus ja koolitus on digieluks valmistumise võti. Komitee tervitab komisjoni keskendumist digipädevustele ja -oskustele, kuid kutsub komisjoni üles tegema paremini vahet tehniliste ja sotsiaalsete pädevuste vahel, kuigi need mõlemad on elulise tähtsusega. „Töövõimelisuse“ loomine ja mitte ainult „töölesobivuse“ kohandamine nõuab meetmeid elukestva õppe jätkuvaks toetamiseks.

5.2.

Tulevikus vajab enamik spetsialiste tehnilisi oskusi (programmeerimine eri tasanditel). See on proovikivi liikmesriikide haridussüsteemidele ja kutseõppeorganisatsioonidele. Spetsialiste tuleb koolitada, et nad oskaksid kasutada uusi vahendeid ning oleksid kursis nende omaduste, piirangute ja riskidega, sest lõppkokkuvõttes kannavad nemad vastutust. Siiski peavad võimalikult paljud kodanikud omandama vähemalt tehnilised baasoskused, et mõista, kasutada ja rakendada digitehnoloogiat ja -vahendeid produktiivsel, kaasaval ja turvalisel viisil. Põhilised tehnilised oskused on vajalikud igas vanuses inimeste, kuid eelkõige eakate toetamiseks, nii et nad mõistaksid digitehnoloogiat ja -vahendeid ning kasutaksid neid turvaliselt.

5.3.

Sotsiaalsed oskused ei nõua konkreetseid tehnilisi teadmisi, kuid neid tuleks õpetada võimalikult varases eas. Sotsiaalsed oskused võimaldavad lastel, tarbijatel ja kodanikel mõista digisüsteemide tausta ja kasutada neid parimal viisil. Need aitavad tuvastada manipuleerimisest või kuritegevusest tulenevaid võimalikke ohte ja hinnata saadud teabevooge. Komitee tuletab meelde, et tulevasteks arenguteks valmistab inimesi endiselt kõige paremini ette üldharidus.

5.4.

Tehisintellekti kasutamiseks ja sellega töötamiseks on vaja erioskusi, -teadmisi ja -teadlikkust. Seapärast soovib komitee tugineda Soome kogemustele, mis soovib veebipõhise kursuse kaudu koolitada võimalikult paljusid inimesi tehisintellekti valdkonnas.

5.5.

Nagu komitee on varem rõhutanud, ei piisa digitaalajastu kiiresti muutuval ajal üksnes üksikisikute aitamisest minimaalsete oskuste omandamisel ning on väga tähtis tagada, et oskuste garantiist saaks kindel vahend, mis aitab ja julgustab inimesi, et nad jõuaksid edasi ja saavutaksid võimalikult kõrge oskuste taseme (3).

5.6.

Komitee rõhutab taas sotsiaalpartnerite rolli õiglase ülemineku saavutamisel. On oluline, et strateegias prognoositaks vajaminevaid oskusi ning toetataks seega ka õigeaegset ja asjakohast ümberõpet ja oskuste täiendamist. Sotsiaalpartnerite roll ja nende kaasamine on seepärast äärmiselt oluline, nagu ka nende kaasamine uute tehnoloogiate kasutuselevõtu üle toimuvatesse aruteludesse.

6. Usaldus ja vastutus digielu suhtes

6.1.

Euroopa digitaalne tulevik, mis põhineb inimkesksel lähenemisviisil, on edukas ainult siis, kui inimesed saavad seda usaldada. Komitee nõuab asjakohaseid kaitsemeetmeid eraelu puutumatusele, ohutusele ja andmehaldusele ning tehisintellekti algoritmide läbipaistvust, mis aitaksid seda usaldust võita.

6.2.

Komitee märgib, et komisjon kavatseb selgelt eristada kõrge riskiastmega rakendusi, mille suhtes tuleks kohaldada ranget reguleerimist, ja madala riskiastmega rakendusi, mille puhul piisab eneseregulatsioonist ja turumehhanismidest lähtumisest. Komitee kiidab selle üldise lähenemisviisi heaks, kuid rõhutab ka seda, et praegu on vaja eri rakenduste üksikasjalikku ja põhjalikku analüüsi ning et tulevaste arengute tarvis ja kahtluse korral tuleks rakendused kategoriseerida suure riskiga rakendusteks. Komitee toetab eelkõige otsust liigitada suure riskiga rakendusteks need, mis mõjutavad töötajate ja tööotsijate õigusi, ning teeb ettepaneku seda otsust kaitsta, et tugevdada töötajate digitaalseid õigusi.

6.3.

Komitee on juba varem nõudnud standardsete katsemenetluste väljatöötamist, et hinnata digisüsteemide funktsionaalsust ja piiranguid (nt kallutatus, eelarvamused, diskrimineerimine, vastupidavus, töökindlus, ohutus jne). Sõltuvalt riskitasemest võivad selliseid menetlusi läbi viia kas arendajad ja ettevõtjad ise või siis tuleb need tellida sõltumatutelt asutustelt. Komitee tervitab komisjoni ideed näha ette vabatahtlik märgistamissüsteem, mis sarnaneb komitee varasema ettepanekuga Euroopa usaldusväärse tehisintellekti sertifikaadi loomiseks.

6.4.

Komiteel on heameel selle üle, et komisjonil on kavas algatada ulatuslik arutelu erandite üle, mille puhul on lubatud näotuvastus biomeetrilise kaugtuvastuse jaoks. Samuti tuleks eeskirjadega keelata ebaproportsionaalne järelevalve töökohal ja diskrimineerimine kallutatud algoritmide alusel.

6.5.

Komitee rõhutab, et usaldusest üksi ei piisa, üldisel haritusel põhinev kriitiline mõtlemine jääb endiselt väga oluliseks. See on eriti oluline suhtumisel väärinfosse, mis ohustab meie demokraatiat.

6.6.

Komitee rõhutab, et usaldus hõlmab ka seda, et peetakse kinni töötajate õigusest olla informeeritud ja ära kuulatud. ELi aluslepingutega tagatud õigus saada töökohal toimuvate muutuste korral teavet ja olla ära kuulatud muudab „töötajad“„töötavateks kodanikeks“.

6.7.

Komitee rõhutab, et ELi õigusaktid on ülimalt olulised selliste tarbijate ja töötajate kaitsmiseks, kellel puuduvad professionaalsed digioskused.

7. COVID-19 kriisi mõju digitehnoloogiale üleminekule

7.1.

Seoses hiljutise ja endiselt jätkuva COVID-19 koroonaviiruse pandeemiaga tuleb ühiskonnal läbida digitehnoloogia toimivuse test ning see on esile toonud palju uusi probleeme. Vajadus kaugsuhtluse, -õppe ja -töö järele on näidanud, et paljud inimesed ei ole piisavalt ette valmistatud kaasaegset digitehnoloogiat tõhusalt kasutama, samuti ei ole digitaristu võimeline tagama võrdset juurdepääsu või kaasavat osalemist digitehnoloogia vahendusel. Digitaalseid võrke ei ole laiendatud, et tulla toime suurema koormusega, võrgud vajavad piisavalt investeeringuid, et muuta kiire ja tõhus andmeside kättesaadavaks mitte ainult ärilistel eesmärkidel, vaid ka eraeluliseks suhtluseks, seda ka kõrvalistes piirkondades.

7.2.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele rühmadele. Eelkõige eakad inimesed, kellel ei ole piisavalt oskusi, kogemusi või isegi riistvara internetiplatvormide kasutamiseks, on jäetud ilma mugavatest kommunikatsioonivahenditest. See on muutnud sotsiaalsed kontaktid pereliikmete ja teiste inimestega keerulisemaks ning sotsiaalsed ja muud avalikud teenused neile inimestele kättesaamatuks või raskemini kättesaadavaks. Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi ja leida vahendeid sotsiaalselt haavatavate rühmadesse kuuluvate inimeste digitaalseks koolitamiseks.

7.3.

Lisaks on karantiinireeglid ja liikmesriikide vahelised ajutised piiride sulgemised näidanud, et piirialatöötajate ja kaugtöö puhul on digitaalse ühtse turu hetkeolukorraga seotud ka mõned muud mõjud ja kitsaskohad. COVID-19 kriis on toonud kaasa ka e-kaubanduse ja sularahata maksete tohutu kasvu ning paraku ka ebaausate tavade ja pettuste sagenemise. Liikmesriikide valitsuste poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmetest tingitud vajadus harjumusi muuta võib avaldada pikas perspektiivis tarbimisharjumustele ja töösuhetele kaugeleulatuvat mõju. Uute poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb arvestada nende muutuste positiivse ja negatiivse mõjuga.

7.4.

Digimaailm on täielikult mobiliseeritud, et pakkuda eksperditeadmisi COVID-19 vastases võitluses. Palju arutelusid on puudutanud digitaalseid jälgimisrakendusi (kontaktide jälgimine), mis on mõeldud inimeste teavitamiseks sellest, et nad on viimastel päevadel olnud kontaktis COVID-19 diagnoosiga isikuga. Komitee avaldab kahetsust, et ei ole saavutatud üksmeelt Euroopa algatuse suhtes nende kontaktide digitaalseks jälgimiseks – PEPP-PT (Pan European Privacy Preserving Proximity Tracing (üleeuroopaline privaatsust tagav distantsi jälgimine)), mis oleks võimaldanud lisada standardrakendusi riiklikesse tervishoiustrateegiatesse.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) ELT C 190, 5.6.2019, lk 17.

(2) De Streel, A., „Contribution to Growth: European Digital Single Market. Delivering improved rights for European citizens and businesses“, Euroopa Parlament, Luxembourg, 2019.

(3) ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/108

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus tööstusstrateegia““

(COM(2020) 102 final)

(2020/C 364/15)

Raportöör:	Mihai IVAŞCU
Kaasraportöör:	Dirk BERGRATH

Konsulteerimistaotlus	komisjon, 22.4.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	25.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	207/4/7

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad oma suveräänsuse kaitsmiseks üksmeelselt tegutsema. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et maailmas liidripositsiooni hoidmiseks vajab Euroopa tugevat ja konkurentsivõimelist tööstusbaasi.

1.2.

Komitee mõistab, kui oluline on minna üle CO2-neutraalsele majandusele ja pöörata ümber praegune elurikkuse hävimise protsess. Ilma keskkonnahoidlikul tööstusstrateegial põhineva rohelise kokkuleppeta pole ELil võimalik ühe põlvkonna jooksul CO2-neutraalset majandust saavutada.

1.3.

Uus tööstusstrateegia peab tagama õige tasakaalu Euroopa ettevõtjate toetamise, 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi suunas liikumise ning tarbijate kestlikke kaupu ja teenuseid tarbima motiveerimise vahel.

1.4.

Komitee mõistab, kui olulise rolli on komisjon Euroopa tööstuse tulevikku kavandades andnud sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Komitee on veendunud, et konstruktiivne sotsiaal- ja kodanikudialoog kõigil tasanditel aitab kaasa strateegia edukale rakendamisele.

1.5.

Euroopa tulevase majandusmudeli arendamisel on kesksel kohal ringmajandus. Tuleb uurida toimivaid ja säästlikke alternatiive fossiilkütustele ning panna rõhku detsentraliseeritud ja koostööl põhinevatele puhta energia lahendustele. Ringmajandus parandab oluliselt ka majandustegevuse ressursitõhusust ning vähendab meie sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainete impordist.

1.6.

Komitee on veendunud, et tööstuspoliitikat peab toetama kindel kaubandus- ja välispoliitika, mille raames tuleb omakorda välja töötada strateegiad tooraine kättesaadavuse tagamiseks.

1.7.

Komitee on seisukohal, et Euroopa jaoks on äärmiselt oluline kaotada teatavate tehnoloogiate puhul esinev mahajäämus võrreldes USA, Hiina ja mõne teise riigiga. Et saada üleilmseks liidriks, on tarvis ära kasutada meie konkurentsieeliseid ning ühtlasi rahastada teadus- ja arendustegevust. Äärmiselt oluline on luua ühtne Euroopa kapitaliturg, sealhulgas Euroopa riskikapitaliturg.

1.8.

Euroopa tööstus kas läheb üle digitaaltehnoloogiale või kaob sootuks. Investeeringud IKT-sektoritesse, nagu andmepõhine majandus, asjade internet, pilvandmetöötlus, tehisintellekt ja kõrgtehnoloogiline tootmine, peavad jõudma kõikide piirkondade ja liikmesriikideni.

1.9.

Meie üleilmse konkurentsivõime alus on siseturg. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlevat määrust tuleks kohaldada kõigis liikmesriikides ning vajaduse korral tõhustada ja ajakohastada. Kõik, kes soovivad ühtsel turul osaleda, peavad vastama nendele eeskirjadele, sh kliimaneutraalsuse põhimõtetele.

1.10.

1.11.

Tööstuspoliitikal peaks olema tugev sotsiaalne mõõde. Kvaliteetsed töökohad, sotsiaalkaitse ja hästitoimivad avalikud teenused loovad sobiva keskkonna hoogsalt arenevaks tööstustegevuseks. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on selles osas kaasava majanduskasvu oluline liikumapanev jõud.

1.12.

Komitee palub tungivalt võtta kiiresti kasutusele ühtse toimega Euroopa patent. See võimaldaks tööstussektoritel areneda, uuenduslikumaks muutuda ja oma oskusteavet Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil mõistlike kuludega kaitsta.

1.13.

Et lahendada eri riikides kohaldatava erineva CO2 hinna probleem, on komitee arvates tarvis järgmist: piiridel rakendatavate kohandamismeetmete kasutuselevõtt; keskkonnanormid, mida importijad peavad järgima; toetused vähese CO2 heitega ekspordile; kaubanduse kaitsemeetmete kindlakäeline kasutamine ning meetmed CO2 heite maksustamise erinevuste kaotamiseks vabakaubanduslepingutes. Lõppeesmärk peaks olema kehtestada süsinikdioksiidi ülemaailmne hind.

1.14.

Komitee leiab, et majandus- ja rahaliit tuleb lõpule viia, et COVID-19 põhjustatud tervisekriisist tingitud tõsiste majanduslike raskuste leevendamiseks oleksid saadaval kõik majanduslikud vahendid.

1.15.

Komitee rõhutab, et liikmesriikidel on võimalik kriisist üle saada üksnes kooskõlastatult tegutsedes, jätmata kedagi kõrvale ja taastades ettevõtjate suutlikkuse luua lisaväärtust, investeerida kestlikku tulevikku ning säilitada ja luua kvaliteetseid töökohti. ELi majanduse taastekava, roheline kokkulepe ja uus tööstusstrateegia, kui neid rakendatakse integreeritult, kujutavad endast julget ja suurte eesmärkidega poliitikapaketti pandeemiast väljumiseks ja meie ühise tuleviku ettevalmistamiseks.

1.16.

VKEsid mõjutab see kriis ilmselt kõige rängemini. Komitee toetab kavatsust aidata VKEdel kasvada, uusi ärimudeleid välja töötada ja kvalifitseeritud tööjõudu ligi meelitada, näiteks töötajatele pakutavate aktsiaoptsioonide abil.

1.17.

Vahendusstruktuurid, nagu VKEde võrgustikud, piirkondlikud arenguagentuurid ja klastrid, peavad toetama ja tugevdama strateegilisi väärtusahelaid ning koondama kõik dünaamilised jõud, et tugevdada majandusökosüsteeme.

2. Üldised märkused

2.1.

Komitee väljendab heameelt Euroopa uut tööstusstrateegiat käsitleva teatise üle, kuid peab kahetsusväärseks, et selles on esitatud üksnes tulevaste projektide ja meetmete loetelu, mitte aga selge, konkreetne ja kõikehõlmav lühiajaline, keskpikk ja pikaajaline strateegia Euroopa tööstuse jaoks. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles esitama konkreetse tegevuskava koos selgete iga-aastaste eesmärkide ja järelevalvemenetlustega, mis hõlmavad tihedat koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

2.2.

Siiski täheldas komitee mitmeid erinevusi võrreldes varasemate teatistega:

—	nüüd on kasutatud strateegilist lähenemisviisi, kuna palju suuremat tähelepanu on pööratud CO2-neutraalsust ja digivaldkonda hõlmavale nn kaksiküleminekule;

—	teatises propageeritakse rohkem koostööl põhinevat lähenemist tööstuspoliitikale, nt rõhutades vajadust luua tugevad tööstusökosüsteemid ja edendada tööstusliite;

—	sellega soovitakse pigem tagada strateegilistele tööstusprojektidele suurem riiklik rahastus ELi subsiidiumiseaduste lõdvendamise ja üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide käivitamise abil;

—	selles võetakse kindlam seisukoht välissuhetes – tehakse ettepanek kasutada ELi reguleerimispädevust Euroopa strateegilise sõltumatuse kaitsmiseks;

—	selles keskendutakse Euroopa energiamahukate sektorite CO2 heite vähendamisele.

2.3.

Praeguses ebastabiilses rahvusvahelises keskkonnas peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid oma suveräänsuse kaitsmiseks üksmeelselt tegutsema. Komitee on veendunud, et maailmas liidripositsiooni hoidmiseks vajab Euroopa tugevat ja konkurentsivõimelist tööstusbaasi, mis toetab jõupingutusi, mida EL teeb kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, Pariisi kokkuleppe täitmiseks ning ökoloogilise jalajälje (1) vähendamiseks nii ruttu kui võimalik ja mitte hiljem kui 2040. aastaks väiksemale tasemele kui üks Maa aastas.

2.4.

Komitee mõistab, kui oluline on minna üle CO2-neutraalsele majandusele ja pöörata ümber praegune elurikkuse hävimise protsess. Ühine tööstusstrateegia saab olla edukas üksnes siis, kui kõik liikmesriigid ja sidusrühmad osalevad ja teevad koostööd ning kui toimub integreeritud strateegiline planeerimine, ühendades Euroopa osalejate, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, tööstusklastrite, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, sotsiaalsete ettevõtete, ülikoolide ja uurimisrühmade ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ressursid.

2.5.

Uus tööstusstrateegia peab tagama õige tasakaalu Euroopa ettevõtjate toetamise (et nad areneksid keskkonnahoidlikul viisil), 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi suunas liikumise ning tarbijate kestlikke kaupu ja teenuseid tarbima motiveerimise vahel. Selleks tuleb edasi arendada kestliku tööstuspoliitika vahendeid, võttes arvesse VKEde eripära.

2.6.

Lisaks on komitee veendunud, et hästi korraldatud üleminek digitaalsele ja kliimaneutraalsele majandusele võib aidata Euroopa tööstust taas elavdada ja luua uutes kestlikes väärtusahelates uusi kvaliteetseid töökohti. Kavandatav juhtimisstruktuur peaks seepärast suurendama kõigil tasanditel vastutust tööstusstrateegia rakendamise eest ja tagama kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemise.

2.7.

Euroopa tööstust saab arendada üksnes ulatusliku era- ja avaliku sektori investeeringute programmi edendamise teel. Uus Euroopa tööstusstrateegia, mis vastab eurooplaste uutele vajadustele, hoogustab SKP kasvu, soodustab piirkondadevahelist ühtekuuluvust, vähendab sissetulekute ebavõrdsust ning parandab investeeringute ja innovatsiooni abil elukvaliteeti, saab aidata luua ühise Euroopa identiteedi, edendada solidaarsust, tugevdada Euroopa institutsioone ja olla seega Euroopa lisaväärtus.

2.8.

Komitee mõistab, kui olulise rolli on komisjon Euroopa tööstuse tulevikku kavandades andnud kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Komitee on seisukohal, et Euroopa tööstuse kasvu soodustava keskkonna saab luua üksnes liikmesriikide, Euroopa institutsioonide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonide koostöö kaudu. Sellega seoses on strateegia eduka rakendamise oluliseks tagatiseks konstruktiivne sotsiaal- ja kodanikudialoog kõigil tasanditel.

2.9.

Komitee on juba kaua aega tunnistanud „osade ettevõtjate liidrirolli kestlikkusega arvestamisel. Paljud ettevõtjad on tegelikult poliitikast ees. Poliitikameetmed peavad looma stabiilse keskkonna ja kindlustunde, et tagada parimate tavade järgimine. See võimaldab ettevõtjatel jõuda kestlike lahendusteni“ (2). Komitee palub komisjonil seda tulevase poliitika kavandamisel arvesse võtta. Tuleb märkida, et sotsiaalmajandusel on pikaajaline traditsioon kestlikkuse valdkonnas.

2.10.

2019. aastal jõudis tööstuslik tootmine lõpuks jälle kriisieelsele (2007. aasta eelsele) tasemele. Tööstus on jätkuvalt majanduse alustala ja peab pakkuma lahendusi paljudele probleemidele, millega ühiskond silmitsi seisab. Tööstusel on ka oluline ühiskondlik roll, kuna see tagab suure lisaväärtusega tegevused, kvaliteetsed töökohad ja kaudse tööhõive tööstusega seotud teenuste valdkonnas. Seepärast kiidab komitee heaks teatises esitatud põhjaliku ettepanekute loetelu ja loodab, et neid kavandatakse ja viiakse ellu kiiresti. Koroonaviiruse kriisist tingitud tööstustoodangu järsu vähenemise tõttu tuleb siiski valitsuste võetud ja komisjoni toetatavaid erakorralisi meetmeid elujõuliste ettevõtete püsimajätmiseks ja töötajate sissetuleku kaitsmiseks jätkata niikaua, kui see on vajalik.

2.11.

Komitee on juba ammu tunnistanud idu- ja kasvufirmade olulist rolli konkurentsivõimelise ja uuendusliku tööstussektori väljaarendamisel. Seepärast nõuab komitee „idu- ja kasvufirmade suhtes kooskõlastatud poliitilist lähenemisviisi, milles võetaks arvesse ettevõtlusmudelite mitmekesisust, ja peab tervitatavaks sotsiaalsetele ettevõtetele mõeldud erimeetmeid“ (3).

2.12.

Komitee kiidab heaks ettepaneku platvormitöötajate töötingimuste parandamise kohta. Komitee peab aga kahetsusväärseks, et teatises ei ole otseselt käsitletud palju ulatuslikumat ülesannet, mida kujutab endast kaasav ja õiglane üleminek. Komitee rõhutab vajadust ambitsioonika tegevuskava järele, et julgustada liikmesriike täitma oma lubadusi seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamisega.

3. Roheline Euroopa

3.1.

Euroopa vajab kestlikku tööstuspoliitikat, mis edendab õiglast üleminekut vähese CO2 heitega majandusele. Selleks on vaja tugevat mitmeaastast finantsraamistikku, kusjuures sellise ülemineku rahastamisel on oluline roll Euroopa Investeerimispangal. Investeeringud peaksid edendama nii keskkonna kvaliteeti kui ka eurooplaste elukvaliteeti.

3.2.

Paljusid eesmärke, mille oleme seadnud 2030. aastaks, on võimalik laiendada aastani 2050 ja need saavad toetada muutumist CO2 heite vabaks mandriks. Seepärast on komitee seisukohal, et tööstusstrateegia, nagu ka kestliku arengu strateegia, „peaks hõlmama nii ELi sise- kui ka välistegevust ja edendama nendevahelist sidusust nii palju kui võimalik. [---] Rakendamise nurgakivid peaksid olema innovatsioon, kestlikkusele suunatud rahvusvaheline koostöö ja kaubanduslepingud ning ettevõtete ja kodanikuühiskonna koondamine“ (4).

3.3.

Nii traditsioonilistel kui ka uutel tööstussektoritel tuleb välja kujundada proaktiivne lähenemisviis ning prognoosida, kohandada ja juhtida muutusi selliste uute kestlike tehnoloogiate, töökohtade ja uute oskuste abil, mis vastaksid tuleviku ülesannetele kooskõlas Euroopa poolaasta sotsiaalvaldkonna tulemustabeliga. Oskuste valdkonnas tuleks kavandada kodanikuühiskonna organisatsioone ja sotsiaalpartnereid kaasates uusi meetmeid, et kiirendada haridus- ja koolitussüsteemide kohandamist nii, et need vastaksid nõudlusele uute töökohtade järele.

3.4.

EList peaks saama üleilmne liider ringmajanduse ja puhta tehnoloogia valdkonnas. Liit tegutseb selle nimel, et vähendada energiamahukate tööstusharude CO2 heidet. Euroopa tulevase majandusmudeli arendamisel on kesksel kohal ringmajandus. Komitee on seisukohal, et „[r]ingmajanduse põhimõtteid järgivad tooted ja teenused peaksid olema selgelt teistsuguse hinnaga“ ja et „[r]inglussevõetud toodete käibemaksuvabastus või käibemaksu vähendatud määr ning ka korduskasutus ja parandamine võivad motiveerida ettevõtjaid selles valdkonnas aktiivselt tegutsema ja pakkuda tarbijatele konkurentsivõimelise hinnaga toodet [---]“ (5).

3.5.

CO2-neutraalsele majandusele üleminekuks on vaja kindlaid puhta energia allikaid. Äärmiselt oluline on energiasektori reguleerimise reformimine ning üleeuroopaline koostöö tootvate tarbijate ja võrkude suurema vastastikuse ühendamise valdkonnas. Samuti tuleb uurida toimivaid ja säästlikke alternatiive fossiilkütustele ning panna rõhku detsentraliseeritud ja koostööl põhinevatele puhta energia lahendustele, nagu taastuvenergiaühistud, tootvad tarbijad ja arukad võrgud.

3.6.

Energialiidu 2.0 käivitamine peab olema aluseks programmile, mille raames investeeritakse (vähese CO2 heitega) energiaga (s.h vesinik) varustatuse märkimisväärsesse suurendamisse, integreeritakse eri energiakandjad, luuakse üleeuroopaline elektrivõrk tuule- ja päikeseenergia ebaühtlase olemusega toimetulekuks ning töötatakse välja energia salvestamise tehnoloogiad.

3.7.

Ilma keskkonnahoidlikul tööstusstrateegial põhineva rohelise kokkuleppeta pole ELil võimalik ühe põlvkonna jooksul CO2-neutraalset majandust saavutada. Roheline kokkulepe ei määra ja kujunda tööstusvaldkonna poliitikat mitte üksnes äsja tegevust alustanud komisjoni ametiajal, vaid palju pikema aja vältel.

3.8.

Uue tööstusliku paradigma jaoks on üliolulised päikesepaneelid, tuulepargid ja akud. Nende jaoks on aga tarvis ka toorainet, mida valdavad meie rahvusvahelised konkurendid. Tööstuspoliitikat peab toetama kindel kaubandus- ja välispoliitika, millega tuleb omakorda tagada tooraine kättesaadavus.

3.9.

Rohelise kokkuleppe rahastamiseks vajaliku investeeringutaseme saavutamiseks tuleks plaani võtta ka vähese CO2 heitega toodetesse ja protsessidesse investeerimist käsitlevate riigiabi eeskirjade läbivaatamine. Lisaks saavad äsja loodud innovatsioonifond ja moderniseerimisfond ning ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu saadav tulu tagada lisavahendid kestliku tööstuspoliitika toetamiseks ja aidata ülemineku sotsiaalse mõjuga toime tulla.

4. Digitaalne Euroopa

4.1.

Uued tehnoloogiad muudavad seda, kuidas me elame, tarbime ja äriasju ajame. Euroopas räägitakse 5G võrkude strateegiast, samal ajal kui teised majandusjõud investeerivad 6G tehnoloogiasse. Et saada üleilmseks liidriks, on tarvis ära kasutada meie konkurentsieeliseid ning ühtlasi rahastada teadus- ja arendustegevust. Praegu on Euroopa teatavate tehnoloogiate osas USAst, Hiinast ja mõnest teisest riigist maha jäänud. Selline digitaaltehnoloogia on eeldus, et toimuda saaks neljas tööstusrevolutsioon (Tööstus 4.0). Komitee on seisukohal, et Euroopa jaoks on ülioluline see mahajäämus kõrvaldada. Seda tuleb teha nii, et julgeolekukaalutlused oleksid majanduslike vajadustega tasakaalus.

4.2.

Oluline on investeerida tehisintellekti ja andmete arukasse kasutamisse, tagades samal ajal Euroopa ettevõtjate ja tarbijate privaatsuse kaitse. Seda on võimalik saavutada üksnes siis, kui innovatsiooniks ette nähtud Euroopa rahalised vahendid suunatakse uute digitaaltehnoloogiate arendamisse. Selles protsessis on oluline osa VKEdel ning äärmiselt oluline on tagada nende kasvuks ja innovatsiooniks vajalik rahastus. Komitee on juba öelnud, et „[k]omisjon peaks analüüsima ja täiendama (kuid mitte asendama) erasektori algatusi, mille eesmärk on tutvustada parimaid tavasid ja kogemusi innovaatorite vahel“, ning et EL peab „kehtestama poliitika-, maksu- ja õigusraamistiku, et toetada nende uute jätkusuutlike mudelite ulatuslikku kasutamist“ (6).

4.3.

Euroopas välja töötatud tehnoloogiaid turustatakse pahatihti mujal. EL pole suutnud tehnikagigante luua. Liiga vähestest noortest uuenduslikest tippettevõtjatest saavad suured ulatuslikul teadus- ja arendustegevusel põhinevad firmad. Et ületada viimane verstapost idufirmast täiemõõduliseks ettevõtteks kujunemisel, on oluline viia lõpule ühtse Euroopa kapitalituru, sh Euroopa riskikapitalituru loomine.

4.4.

Euroopa tööstus kas läheb üle digitaaltehnoloogiale või kaob sootuks, jäädes alla tulemuslikumatele ja kiirematele konkurentidele. Selleks on muu hulgas tarvis suurendada investeeringuid, et edendada selliste uute IKT-sektorite arengut nagu andmepõhine majandus, asjade internet, pilvandmetöötlus, tehisintellekt ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Investeeringud digitaalsesse taristusse peavad jõudma kõigi liikmesriikide ja piirkondadeni.

4.5.

Väga oluline on tagada Euroopa tööjõule industrialiseerimise uue etapi jaoks vajalikud digitaalsed oskused. Digiajastule on võimalik vastu minna üksnes oskusliku ja hea ettevalmistuse saanud tööjõuga. Komitee on juba öelnud, et „Euroopa tööjõule tuleb pakkuda koolitus-, ümberõppe, täiendõppe ja elukestva õppe programme, et nad saaksid tehnoloogilist muutust täiel määral ära kasutada“ (7). See nõuab aktiivseid tööturu vahendeid ning solidaarsusel põhinevaid tõhusaid sotsiaalkindlustussüsteeme, säilitades Euroopa sotsiaalmudeli.

4.6.

Komisjoni andmestrateegiale peab lisanduma õigusakt ausa konkurentsi kohta digimajanduses, mille üle teeb järelevalvet digivaldkonna konkurentsiamet. Seda silmas pidades on ka komisjoni poolt strateegiliste sektorite jaoks kavandatud andmeruumide puhul tarvis eeskirju, mis käsitlevad juurdepääsu, andmete vaba liikumist ja kaitset, spetsiifiliste algoritmide kasutamist ning tööstusandmetele juurdepääsu korraldamist õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Lisaks peab progress andmekogumite digiteerimisel ja uuenduslik tehnoloogia olema täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja avaliku sektori teabe direktiiviga.

5. Üleilmselt konkurentsivõimeline EL

5.1.

Euroopa tööstuse edasine konkurentsivõime on väga oluline, et Euroopa majandus saaks edeneda järjest rohkemate jõukeskustega maailmamajanduses ning suurenevate geopoliitiliste pingete tingimustes. Edasine samm on ühtse turu süvendamine, tagades kolmandate riikide ettevõtteid silmas pidades võrdsemad tingimused. Toimivat siseturgu peab toetama tugev kaubanduspoliitika, et kaotada rahvusvahelised tõkked ja konkurentsi kahjustav tegevus. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlev määrus, (8) mis jõustub 2020. aasta oktoobris, on vajalik samm ELi olulise vara kaitsmiseks, kuid komitee rõhutab, et seda tuleb kindlasti pidevalt jälgida ning vajaduse korral ajakohastada ja muuta.

5.2.

Siseturg annab Euroopale konkurentsieelise ja on liidu koostöö keskmes. See on meie üleilmse konkurentsivõime alus. Uues tööstuspoliitikas tuleb erilist tähelepanu pöörata siseturu kaitsmisele ja arendamisele, rakendades meetmeid, mis edendavad selle arengut ja tõhusust ning nelja vabadust.

5.3.

Komitee on endiselt seisukohal, et „[p]eamiseks takistuseks idu- ja kasvufirmadele on jätkuvalt halduskoormus ja bürokraatia“. Seepärast palub ta tungivalt, et Euroopa Komisjon väldiks halduskoormuse suurendamist ülereguleerimisega ning otsiks võimalusi halduskoormuse vähendamiseks ja lihtsustamiseks, (9) eeldusel et see ei kahjusta sotsiaalseid ega keskkonnaalaseid õigusi.

5.4.

Seoses teadus- ja arendustegevusega kutsub komitee komisjoni üles

—	jätkuvalt järgima ja täitma eesmärki investeerida 3 % ELi SKPst teadus- ja arendustegevusse, et kaotada mahajäämus, võrreldes meie peamiste konkurentidega, nagu USA ja Jaapan;

—	arendama edasi üleeuroopalist riskikapitaliturgu, mis aitab tõhusamalt rahastada uuenduslikke, riskantseid ja suure potentsiaaliga projekte;

—	tagama, et riigi rahastatava teadus- ja arendustegevuse esmane tööstuslik rakendamine toimuks ELis;

—	tõhustama innovatsioonisüsteeme piirkondades, mis asuvad äärealadel või kus toimuvad struktuurilised muutused.

5.5.

Töökohtade, majanduskasvu ja kindlustunde taastamiseks on Euroopa Liidus tarvis rohkem ettevõtlust. EL peaks edendama ja rahastama haridusprogramme, mille eesmärk on hoogustada uute ettevõtete loomist tulevikus. Haridus on tee tulevikku ning noorematele põlvkondadele ettevõtluse õpetamine võib kaasa tuua rohkem ettevõtjaid ja palju kestlikuma majandusliku ning sotsiaalse keskkonna.

5.6.

Innovatsiooni toetamiseks peavad liikmesriigid ja komisjon võtma eesmärgiks luua keskkond, mis soodustaks selliste edukate innovatsiooniklastrite teket nagu Silicon Valley. Soodne reguleerimine, maksusoodustused, kvalifitseeritud tööjõud ja hõlbus juurdepääs rahastusele võimaldavad Euroopa innovaatoritel Euroopasse jääda ja oma ideid edasi arendada.

5.7.

EL ei saa jääda innovatsiooni valdkonnas liidriks ilma aruka intellektuaalse omandi poliitikata. Peame tagama, et Euroopa innovatsioon ja patendid oleksid hästi kaitstud kuritahtlike kavatsuste ja majandusspionaaži eest. Kindlasti tuleb kasutusele võtta ühtse toimega Euroopa patent.

5.8.

Euroopa ei tohi jääda kõlvatu konkurentsiga silmitsi seistes naiivseks. Et meie majandus õitseks, on esmatähtis kaitsta Euroopa tarbijaid, ettevõtjaid ja ühtset turgu. Kõik, kes soovivad ühtsel turul osaleda, peavad nendele eeskirjadele (sh kliimaneutraalsuse põhimõtetele) vastama ja neid täielikult järgima.

5.9.

Komitee palub komisjonil kiirendada välistoetustega tegelemise vahendit käsitleva valge raamatu vastuvõtmist, milles uuritakse välistoetustega kaasnevat moonutavat mõju ühtsel turul.

5.10.

Komitee on juba nõudnud kasutusväärtusele orienteeritud ning kohalike tingimuste ja vajadustega kohandatud Euroopa tööstuspoliitikat, samuti klastrite ja ühistegevuse edendamist, nii et kooskõlas tööstussümbioosi ja ringmajanduse põhimõtetega säiliksid ühtaegu nii mitmekesisus kui ka mastaabieelised (10).

5.11.

Väga on vaja paljuräägitud konkurentsiraamistiku reformi. Komitee peab aga kahetsusväärseks, et ELi konkurentsieeskirjade põhjalik uuendamine on edasi lükatud 2021. aastaks. Selle reformi kavandamisel ei ole ruumi poliitilisteks vangerdusteks; lähenemisviis peaks põhinema üleilmsetel arengusuundumustel, mitte ainult ühtsel turul nagu seni.

5.12.

Suurendada tuleks ka koostööd ja vastastikust suhtlust eri kohalike ja riiklike valitsustasandite ning Euroopa Liidu vahel. Komitee on korduvalt nõudnud suuremaid koostoimeid ja on väljendanud arvamust, et „[e]dendada tuleks teabevahetus- ja koostööplatvorme ning need peaksid kaasama kõiki liikmesriike. Mis toimib ühes liikmesriigis, võib toimida ka teises liikmesriigis, ning seda, mida üks liikmesriik on uurinud, võidakse kasutada või täiendada teises liikmesriigis. [---] [Ü]kski liikmesriik ei saa etendada maailmaareenil üksinda olulist rolli“ (11).

5.13.

Et lahendada eri riikides kohaldatava erineva CO2 hinna probleem, tuleb kaaluda mitmesuguseid meetmeid: piiridel rakendatavate kohandamismeetmete kasutuselevõtt; keskkonnanormid, mida importijad peavad järgima; toetused vähese CO2 heitega ekspordile; kaubanduse kaitsemeetmete kasutamine ning meetmed CO2 heite maksustamise erinevuste kaotamiseks vabakaubanduslepingutes. Lõppeesmärk peaks olema kehtestada süsinikdioksiidi ülemaailmne hind.

5.14.

Äärmiselt oluline on ära kasutada Euroopa kapitaliturgude potentsiaali. Kapitaliturgude liidu lõpuleviimine ja sobivate turutingimuste loomine, et ettevõtjad saaksid end turgude kaudu rahastada, tagab meie ettevõtjatele juurdepääsu õigetele vahenditele kõigi arenguetappide rahastamiseks.

5.15.

Komitee peab kahetsusväärseks, et teatises on suures osas tähelepanuta jäetud kaksikülemineku piirkondlik mõõde. Komitee tervitab siiski ettepanekut (mis on osa ELi majanduse taastekavast) suurendada jõuliselt õiglase ülemineku fondi vahendeid 7,5 miljardilt eurolt 40 miljardile eurole. Komitee loodab, et see katab kõigi tööstuse põhjaliku ümberkujundamisega silmitsi seisvate piirkondade vajadused.

5.16.

Tööstuspoliitika vahendite tõhusam integreerimine ja koordineerimine koos sobivate juhtimisstruktuuridega aitaks tagada, et Euroopa saavutab keskkonnahoidliku digi- ja ringmajanduse eesmärgi, suurendades samal ajal oma strateegilist sõltumatust ja majanduslikku paindlikkust.

5.17.

Vahendusstruktuurid, nagu VKEde võrgustikud, piirkondlikud arenguagentuurid, klastrid, tööstusliidud ning avaliku ja erasektori partnerlused, peavad toetama ja tugevdama strateegilisi väärtusahelaid ja koondama kõik dünaamilised jõud (uuenduslikud VKEd, suurettevõtted, teadusasutused, sotsiaalsed ettevõtted ja riigiasutused), et tugevdada majandusökosüsteeme.

6. Koroonaviirus

6.1.

COVID-19 pandeemia on põhjustanud ulatusliku majanduslanguse (EKP prognoosib sel aastal 8,7 % suurust majanduslangust (12)), mis erinevalt teistest kriisidest kätkeb endas nii pakkumis- kui ka nõudlusšokke. Tuleb rakendada kõiki meetmeid, et tööstusliku tootmise langus jääks vaid ajutiseks ja/või likviidsusprobleemist ei kujuneks maksevõimekriis.

6.2.

Seetõttu tervitab komitee komisjoni ettepanekut ELi majanduse taastekava, sh taasterahastu „NextGenerationEU“ kohta. See kava

—	hoogustab uut tööstusstrateegiat programmi „InvestEU“ vahendite kahekordistamise, strateegiliste investeeringute rahastamisvahendi loomise ja uue maksevõime toetamise rahastamisvahendi kaudu;

—	pakub pandeemiakriisile tõeliselt üleeuroopalist lahendust, millel on suured eesmärgid ja märkimisväärne makromajanduslik mõju. See aitab vältida kapitali (ja inimressursside) edasist hävimist, taastada kindlustunnet ja luua olulist mitmekordistavat mõju;

—	aitab vältida asümmeetrilist taastumist ning tugevdab sisemist ühtekuuluvust ja solidaarsust;

—	suurendab märkimisväärselt õiglase ülemineku fondi vahendeid;

—

edendab meie ühiseid ühiskondlikke ja majanduslikke prioriteete: tööstuse tagasitoomine normaalsele tasemele, avaliku ja erasektori investeeringute suunamine kaksiküleminekusse digitaalsele ja keskkonnasäästlikule majandusele, ühiste programmide väljatöötamine tööstuse ümberkorraldamiseks, tööhõive toetamine tulevikku suunatud tegevustes.

6.3.

Komitee kutsub institutsioone üles jõudma kiiresti kokkuleppele, et alustada kava rakendamist niipea kui võimalik. Rohelise kokkuleppe, taastekava ja uue tööstusstrateegia kombinatsioon on võimas ja sidus vahendite kogum majanduslangusega võitlemiseks ja meie ühise tuleviku ettevalmistamiseks.

6.4.

Paljud tööstussektorid on praegu tegevuse peatanud, mistõttu komitee

—	peab oluliseks kiiresti välja selgitada, kui kaugeleulatuv on COVID-19 kriisi mõju tööstussektoritele ja väärtusahelatele, et teha kindlaks iga sektori konkreetsed vajadused ja nendega tegeleda, et taastada tootmine ja tööhõive;

—

peab vajalikuks (taas)luua ELis integreeritud tööstuslikud väärtusahelad, et suurendada Euroopa strateegilist sõltumatust ning majanduslikku vastupanuvõimet, toetada strateegiliste tegevuste tagasitoomist ning tagada varustuskindlus sellistes sektorites nagu energia, tervishoid ja ravimite toimeained.

6.5.

On vägagi selge, et nendel rasketel aegadel peab Euroopa Liit üles näitama tugevust ja võimekust. Komitee juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikidel on võimalik kriisist üle saada üksnes kooskõlastatud viisil tegutsedes, nii et kedagi ei jäeta kõrvale. Siin pole kohta populistlikele ideedele ega ainult riigi tasandil planeerimisele. Kiire taastumise eeldus on solidaarsus, koostöö ja üksteise austamine ning selleks, et taastumine oleks kestlik, tuleb õppida varasematest eksimustest ökosüsteemide vastu.

6.6.

Eelarvereeglite lõdvendamine toetab tulusaid investeeringuid üksnes siis, kui üks eesmärk on tagada madalama sissetulekuga liikmesriikide järelejõudmine. Aeg on välja pakkuda konkreetsed meetmed tõestamaks, et Euroopa solidaarsus ei eksisteeri mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

6.7.

VKEsid mõjutab see kriis ilmselt kõige rängemini, kuna nemad sõltuvad tavaliselt suurtest ettevõtetest ja neil on vähene likviidsus. Äärmiselt oluline on leida õige vahend kõigi Euroopa VKEde toetamiseks ning komitee kiidab heaks kavatsuse aidata VKEdel kasvada ja meelitada ligi kvalifitseeritud tööjõudu, näiteks töötajatele pakutavate aktsiaoptsioonide abil (13).

6.8.

Vaja on määrata kindlaks kõige olulisemad tööstusharud ja sektorid ning neid toetada alates inimressurssidest kuni teadusuuringuteni. Selle tulemuseks on Euroopa tööstuspoliitika, mis kaitseb neid strateegilisi sektoreid turu eest ja tagab oluliste vahendite, näiteks respiraatorite, maskide ja muude asjade varustuskindluse. See tähendab nende ettevõtete toetamist, mis paigutavad oma tootmisvõimsuse ümber Euroopasse, võimaldades ELil taastada kontroll tootmise üle ja tagades sõltumatuse maailmaturul. Kõik see peab olema alati kooskõlas õiglase ökoloogilise üleminekuga. ELi kasvav sõltuvus ravimite ja nende toimeainete impordist võib kaasa tuua süsteemseid probleeme, põhjustades ravimite nappust ja terviseriske. See tekitab tõsist muret ELi strateegilise sõltumatuse pärast.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Ülemaailmse jalajälje võrgustiku (Global Footprint Network) määratluse kohaselt (https://www.footprintnetwork.org/).

(2) ELT C 14, 15.1.2020, lk 95.

(3) ELT C 288, 31.8.2017, lk 20.

(4) ELT C 14, 15.1.2020, lk 95.

(5) ELT C 264, 20.7.2016, lk 98.

(6) ELT C 81, 2.3.2018, lk 57.

(7) ELT C 228, 5.7.2019, lk 58.

(8) Määrus (EL) 2019/452, ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1.

(9) ELT C 288, 31.8.2017, lk 20.

(10) ELT C 97, 24.3.2020, lk 31.

(11) ELT C 228, 5.7.2019, lk 67.

(12) https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-performance-and-forecasts/economic-forecasts/spring-2020-economic-forecast-deep-and-uneven-recession-uncertain-recovery_ro

(13) COM(2020) 103 final.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/116

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal a) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks““

(COM(2020) 94 final)

b) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine““

(COM(2020) 93 final)

(2020/C 364/16)

Raportöör:	Gerardo LARGHI
Kaasraportöör:	Gonçalo LOBO XAVIER

Konsulteerimistaotlus

a)	Euroopa Komisjon, 22.4.2020

b)	Euroopa Komisjon, 22.4.2020

Õiguslik alus

a ja b – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

25.6.2020

Vastuvõtmine täiskogus

16.7.2020

Täiskogu istungjärk nr

553

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

212/2/5

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni teatist „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ (1).

1.2.

Komitee väljendab heakskiitu komisjoni teatisele „Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine“ (2).

1.3.

Komitee leiab, et liiga kaua on ELi normide ebapiisav ja ebatõhus kohaldamine olnud ELi õiguse nõrk koht ning seetõttu ei ole paljude pettus- ja ebaseadusliku käitumise juhtumitega tegeletud. ELi õiguse kohaldamine on oluline, et suurendada ettevõtjate ja tarbijate usaldust ja tagada, et ühtne turg saavutab oma täieliku potentsiaali ettevõtjate, töötajate ja tarbijate jaoks.

1.4.

Komitee leiab, et rakendusstrateegia on tõhus, kui see 1) põhineb tugeval partnerlusel, millesse kaasatakse kõik asjaomased sidusrühmad, 2) võimaldab suuremat Euroopa tasandi koostööd olemasolevate normide täitmise tagamise võrgustike vahel, et tagada mitut sektorit samal ajal mõjutavate probleemide lahendamine, 3) võimaldab töötada välja strateegiad ja vahendid laiaulatuslike rikkumistega tegelemiseks ELis, nii et kõigi sidusrühmade kaitsmiseks ja riikidevahelise õiguskaitse tagamiseks saaks võtta ühetaolisi tõhusaid ja läbipaistvaid normide täitmise tagamise meetmeid, 4) võimaldab kasutada uute tehnoloogiate potentsiaali.

1.5.

Komitee kutsub komisjoni üles lisama tegevuskavasse kodanikuühiskonna osalejate, ettevõtjate, töötajate ja tarbijate selgelt määratletud rolli.

1.6.

Komitee toetab täielikult Euroopa Komisjoni ideed muuta SOLVIT ühtse turu põhjendamatute tõkete tõhusaks vaikimisi kasutatavaks vahendiks, kuid on oluline, et SOLVITil oleks struktureeritum menetlus oluliste juhtumite edastamiseks komisjonile ning et ta töötaks kõigis sektorites ja poliitikavaldkondades.

1.7.

Komitee tervitab algatust, mis keskendub piirava reguleerimise eelhindamise parandamisele proportsionaalsuse kontrolli direktiivi alusel (3). Sidusrühmade kaasamine proportsionaalsuse kontrolli käigus peaks olema pigem norm kui erand.

1.8.

Ühtne digivärav on üks viis, kuidas digitaalselt rahuldada ettevõtjate ja tarbijate vajadust internetipõhise teabe järele. Ühtsed kontaktpunktid integreeritakse kiiresti ühtsesse digiväravasse, seega peavad ettevõtjad ja tarbijad pöörduma abi ja teabe saamiseks ainult ühe koha poole.

1.9.

Komitee toetab komisjoni üleskutset Euroopa Parlamendile ja nõukogule võtta vastu ettepanek direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord (4).

1.10.

Komitee rõhutab, et COVID-19 puhangust tulenev kriis ohustab tõsiselt ühtset turgu – erinevused ELi riikide majandusarengus, sotsiaalsetes tagatistes ja jõukuses võivad pärast pandeemia lõppemist suureneda.

1.11.

Komitee märgib, et hoolimata ühtse turu tegelikest saavutustest teatavad ettevõtjad ja tarbijad endiselt liiga paljudest allesjäänud takistustest.

1.12.

Komitee nõustub komisjoni tegevuskavaga, mille kohaselt on olemasolevate ühtse turu tõkete kõrvaldamiseks hädavajalik tegelik partnerlus normide rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutavate Euroopa ja liikmesriigi tasandi eri osalejate vahel.

1.13.

Seepärast kutsub komitee komisjoni üles kasutama uut ühtse turu normide täitmise tagamise strateegiat, et luua tugev koostööraamistik, mis hõlmab kõiki ELi õiguse kohaldamisega tegelevaid sidusrühmi. Muu hulgas peaksid organisatsioonid olema täielikult kaasatud kavandatava ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma (SMET) töösse, mis peaks toimima foorumina normide täitmise tagamise horisontaalsete küsimuste arutamiseks.

1.14.

Komitee leiab, et normide täitmise tagamine on peamiselt horisontaalne probleem ja seetõttu ei tohiks seda käsitleda killustatult. Oluline on paremini korraldada ja ühtlustada normide täitmise tagamise eri võrgustike vahelist töövoogu ning hõlbustada nende teabevahetust ja heade tavade vahetamist.

1.15.

Tarbijakaitsealase koostöö määrus on aidanud luua silla kodanikuühiskonna organisatsioonide ja õiguskaitseasutuste vahel, tunnustades paremini nende koostööd. Kuigi see raamistik on positiivse mõjuga, ei ole see siiski täielik ja vajab edasist täiustamist, näiteks mis puudutab kodanike hoiatusteadetele reageerimise kiirust.

1.16.

Komitee leiab, et andmeid ja tehisintellekti saab kasutada turgude jälgimisele kaasaaitamiseks ning et need digivahendid tuleks välja töötada ELi tasandil ja neid peaksid jagama omavahel kõik sidusrühmad.

1.17.

Normide täitmise tagamise asutused seisavad praegu silmitsi ebaausa tegevuse levikuga ühtsel turul, samal ajal kui nende töö suhtes kehtivad sageli ranged eelarvepiirangud. Sellega seoses nõuab komitee nappide ressursside paremat kasutamist, paremat koordineerimist olemasolevate võrgustike vahel, uue koostoime arendamist kõigi osalejate vahel ning uutel tehnoloogiatel põhinevaid uusi vahendeid, mis võivad aidata kaasa ELi õiguse tõhusale rakendamisele.

2. Seoses teatisega „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ (COM(2020) 94 final) – INT/899

2.1. Ühtse turu probleemid

2.1.1.

Ühtne turg on Euroopa projekti keskmes ning on muutnud Euroopa tarbijate ja ettevõtjate elu lihtsamaks. Tõhus ühtne turg peaks võimaldama ELi kodanikel saada osa laiemast teenuste ja toodete valikust ning parematest töövõimalustest. Ühtne turg peaks stimuleerima kaubandust ja konkurentsi ning see on äärmiselt oluline, et saavutada Euroopa Liidus keskkonnasäästlikud muutused, tööstuse ümberkujutamine ja digiüleminek.

2.1.2.

Selle saavutamiseks peab EL kehtestama konkreetsetel kriteeriumidel põhinevad prioriteedid ja liikuma kindlate kriteeriumide alusel selgete poliitiliste suuniste poole, seades esikohale inimesed.

2.1.3.

Ühtse turu normide täitmise tagamise nimel tehtava koostöö tugevdamiseks teatab Euroopa Komisjon ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühma loomisest, mille ülesanne on hinnata riigisisese õiguse vastavust ühtse turu normidele, seades esikohale kõige pakilisemad tõkked, käsitledes ülereguleerimist, arutades horisontaalseid normide täitmise tagamise küsimusi ja jälgides kavandatud tegevuskava rakendamist. Sellega seoses peaks ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm kindlaks määrama selged kriteeriumid otsustamaks, millised on kõige pakilisemad takistused vastavalt nende majanduslikule väärtusele.

2.1.4.

Komisjonil on samuti kavas kasutada ennetusmehhanisme järgmistel eesmärkidel: vältida ühtsel turul teenuse osutamise uusi tõkkeid, tuvastada nõuetele mittevastavust; luua veebipõhine nõuete täitmise tagamise platvorm (elektroonilise nõuete täitmise tagamise labor), et jagada teavet ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate tööstus- ja tarbekaupade kohta; luua ametiasutustele toiduks mittekasutatavate toodete kontrolli jaoks ühtne Euroopa teabesisestuspunkt; tagada, et siseturu infosüsteemist (IMI) saab ühtsel turul halduskoostöö põhivahend; luua vahend, mis võimaldab kodanikel ja ettevõtetel teatada anonüümselt regulatiivsetest tõketest, millega nad oma siseturu õiguste kasutamisel kokku puutuvad; täiustada ELi põllumajandusliku toidu (sh looma- ja taimetervise) õigusaktide täitmise tagamist; hinnata, kas ühtse turu programmi või programmi „Digitaalne Euroopa“ raames tipptasemel IT-lahenduste katsetamiseks ja kohaldamiseks rahastatud labori saab kaasata olemasolevatesse struktuuridesse (näiteks tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik või intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus); tugevdada võitlust võltsitud ja ebaseaduslike toodete, sealhulgas ELis imporditud komponentidest toodetud või monteeritud toodete vastu, ja suurendada OLAFi praegusi volitusi; tagada toidutarneahela nõuete rangem täitmine; töötada välja märgistamise ja jälgitavuse süsteemid, edendades digitaalsete vahendite kasutamist, et võimaldada sihipärasemat kontrolli välispiiril ja ELi piires; muuta siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT) ühtse turu vaidluste lahendamise põhivahendiks; muuta juhtumite menetlemine sujuvamaks; andes kaebusele kahe kuu jooksul esialgse hinnangu, et teha kindlaks edasised sammud; ja kasutada süsteemi EU Pilot selgete tingimuste ja ajakava alusel juhtudel, kui näib võimalik, et tulemus saavutatakse lühikese aja jooksul.

2.2. Üldised märkused

2.2.1.

Komitee leiab, et ühtse turu väljakujundamine ja normide täitmise tulemuslik tagamine on esmatähtis, sest see on pigem Euroopa Liidu asutamisdokumentides sätestatud poliitiliste eesmärkide saavutamise vahend kui eesmärk omaette.

2.2.2.

Teatises kindlaks tehtud peamised tõkked on järgmised: regulatiivsed valikud ELi ja liikmesriikide tasandil, ELi õigusaktide ülevõtmine, rakendamine ja jõustamine, haldussuutlikkus ja -tavad liikmesriikides, üldine ettevõtlus- ja tarbijakeskkond ning algpõhjused, mis ei ole seotud avaliku poliitikaga, nagu keel või kultuur.

2.2.3.

SOLVITi muutmine vaikimisi kasutatavaks vahendiks: komitee toetab eesmärki tagada, et SOLVITi menetlustest saab vaikimisi kasutatav vahend põhjendamatute takistustega tegelemiseks ühtsel turul. SOLVITil on kasutada siiski ainult dialoog ja pehme jõud. Lisaks ei saa seda kasutada paralleelselt kohtuvaidlustega. SOLVITi süsteem vajab struktureeritumat menetlust oluliste juhtumite edastamiseks komisjonile. Samal ajal on oluline, et SOLVIT toimiks kõigis sektorites ja poliitikavaldkondades.

2.2.4.

Piirava reguleerimise eelhindamise parandamine proportsionaalsuse kontrolli direktiivi alusel (5) on väga teretulnud meede. Komisjon peaks siiski pakkuma struktureeritud abi ja andma liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas viia läbi hiljuti kavandatud kutsealade riikliku reguleerimise proportsionaalsuse eelhindamine vastavalt proportsionaalsuse kontrolli direktiivile. Lisaks sellele peaks sidusrühmade kaasamine proportsionaalsuse kontrolli käigus olema pigem norm kui erand.

2.2.5.

Teabe ja haldusmenetluste saamine: ühtne digivärav on üks viis, kuidas digitaalselt rahuldada ettevõtjate ja tarbijate vajadust internetipõhise teabe järele, kuid vastavalt kehtivatele ühtset turgu reguleerivatele õigusaktidele peavad liikmesriigid teavitama ettevõtjaid ka ühtsete kontaktpunktide kaudu. Erinevate ELi õigusaktidega nähakse ette ühtsete kontaktpunktide tsentraliseerimine. Ühtsed kontaktpunktid integreeritakse kiiresti ühtsesse digiväravasse, seega peavad ettevõtjad ja tarbijad pöörduma abi ja teabe saamiseks ainult ühe koha poole. Ettevõtjad peaksid saama ainult ühe kooskõlastatud vastuse.

2.2.6.

Praegu raputavad ELi alustalasid nii välised tegurid, nagu praegune pandeemia, mis on põhjustanud palju surmajuhtumeid ja paanikat, surudes kogu ELi majanduse langusesse, kui ka sisemised tegurid, nagu ELi sünnini viinud solidaarsuse puudumine. Seepärast küsime, mida on vaja selleks, et luua ühtne turg, mis ei seisneks üksnes tehnilises ja seadusandlikus tegevuses, kujundades ümber kogu Euroopa projekti mudeli. On täiesti mõistlik küsida, kas ühendatud Euroopa – sellisena, nagu näevad seda mõned, kes on pingutanud kõvasti selle ülesehitamiseks, samal ajal kui teised on üritanud seda järk-järgult lammutada, vähemasti alates ELi põhiseaduse tagasilükkamisest – eksisteerib veel aastal 2050 ja pärast seda vabaduse ja kultuuri etalonina, mis seisab rahu eest, propageerib inimeste seas head tahet ning kaitseb meeste ja naiste võrdseid võimalusi maailmas, mis on vaba diskrimineerimisest ja tõketest.

2.2.7.

Eelöeldu kehtib veelgi enam praegusel eriti raskel ajal, mil Euroopat lämmatab pikaajaline kriis, mis on pigem süsteemne kui lihtsalt tingitud praegusest majandusolukorrast: tegu ei ole üksnes majandus- ja finantskriisiga, vaid kriisis on ka ühiskondlikud ja kultuurilised väärtused. Paljud kodanikud usuvad, et ainus usaldusväärne lahendus on puhtrahalise ja -majandusliku lähenemisviisi kõrvalejätmine tõeliselt poliitilise liidu kasuks.

2.2.8.

Komitee leiab, et COVID-19 kriis, mis on mõjutanud kõiki Euroopa riike, nõuab kogu süsteemi ümbermõtestamist mitte ainult organisatsioonilises mõttes, vaid ka uute ideede loomiseks ja uute ärimudelite väljatöötamiseks.

2.2.9.

Kodanikukaitsesüsteemid ei ole igas riigis kriisiga toimetulekul toiminud. Vastupidi, paljudes kohtades on need süsteemid ebaõnnestunud: ei keskvalitsused, omavalitsused ega kodanikud ole ilmutanud hädaolukorraks valmisolekut, ning sageli on reageeritud aeglaselt, kulukalt ja koguni arusaamatul viisil.

2.2.10.

On selgunud, et mõnes valdkonnas sõltub Euroopa kolmandatest riikidest. Selline olukord nõuab Euroopa Liidu teatavate aluste ümbermõtestamist ning liit peab näitama suutlikkust reageerida ja end ümber korraldada. Omavalitsuste, piirkondade ja riigihanked ning kohalike tarnijate toetamine nõuab eritähelepanu: riigihangetest peab saama majandusliku kindluse tagatis.

2.2.11.

Markeripõhisel standardimisel on oluline roll uues lähenemisviisis, mida kohaldatakse mitte ainult toodete, vaid ka teenuste suhtes.

2.2.12.

Vastuvõetavate meetmete vajalikkust, tõhusust ja mõju tuleks täpselt hinnata, nii et teenuste reguleerimisel eristataks ühtse turu seisukohast olulisi teenuseid selgelt muudest teenustest.

2.2.13.

Komitee nõustub komisjoniga, et kõik meetmed, mille eesmärk on edendada ELi õiguse arendamist, rakendamist ja jõustamist ühtsel turul, on olulised. Sellised valdkonnad nagu kaubad ja teenused, riigihanked, turujärelevalve, äriühinguõigus, lepinguõigus ja lepinguväline õigus, rahapesuvastane võitlus, kapitali vaba liikumine, finantsteenused, konkurents ja juhtimisvahendite väljatöötamine, nõuavad kiiresti sellise ühtse turu loomist, mis kaitseb üksikisikute, tootjate, töötajate ja tarbijate õigusi, kahjustamata seejuures tasakaalustatud majandustegevust.

2.2.14.

Komitee nõuab, et õiglase ühtse turu puhul võetaks arvesse vajadust järgida töö-, tarbija- ja keskkonnaeeskirju kooskõlas hiljuti esitatud Euroopa uue tööstusstrateegia (6) ja komisjoni programmis sätestatud ringmajanduse põhimõtetega. Komitee on need põhimõtted juba täielikult heaks kiitnud ja leiab, et Euroopa peaks võtma selles valdkonnas juhtrolli.

2.2.15.

Komitee toetab otsust luua ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm (SMET), mis koosneks liikmesriikide ja komisjoni esindajatest, kooskõlas komitee korduvate ettepanekute ja soovitustega (7).

2.2.16.

Komitee rõhutab, kui oluline on võidelda iga üksiku ülereguleerimise ja eeskirjade ebaõige jõustamise juhtumi vastu, mis on sageli kahjustanud turu nõuetekohast toimimist. Komitee palub tungivalt luba osaleda selles rakkerühmas vähemalt vaatlejana.

2.2.17.

Nagu juba mitmes varasemas arvamuses märgitud, (8) nõustub komitee sellega, et komisjon on kindlaks teinud ühtse turu väljakujundamisel esinevad riskid ja viivitused, mis on seotud turu killustatusega, lahknevustega täidetavates normides, ebakindlusega andmete konfidentsiaalsuse suhtes, IT-võrkude hoolimatu ja kontrollimatu kasutamisega ning asjaoluga, et ebaseaduslikud teenused on veebis kättesaadavad, peamiselt seetõttu, et komisjoni asjaomased organid ei jõusta norme maksustamise ja karistuste kaudu. Komitee soovitab, et komisjoni peadirektoraadid tegeleksid nende küsimustega valdkondadevahelise lähenemisviisi alusel.

2.2.18.

Komitee märgib kahetsusega, et ELi õigusakte ei ole ikka veel tõhusalt jõustatud. Euroopa kodanikel peab olema õigus esitada ühishagi Euroopa tasandil. See tuleks kehtestada ühemõtteliselt ja kiirelt ning see aitaks viimase abinõuna tagada vastutusele võtmine ELi normide rikkumiste eest ja soodustada nende vabatahtlikku järgimist (9).

2.2.19.

Komitee rõhutab, et väga sageli rikuvad liikmesriigid ise kokkulepitud ühtse turu norme või tekitavad või jätavad alles oma õigusesse tõkkeid, et tagada oma turul täiendav kaitse ja sellest tulenevad eelised kodumaistele ettevõtetele. Kasu on sageli väga lühiajaline, kuid see kahjustab VKEsid ja idufirmasid ning üksikisikuid ja tarbijaid, keda ohustavad nõuetele mittevastavad tooted või kellel on vähem valikuvõimalusi.

2.2.20.

Seetõttu toetab komitee komisjoni üleskutset Euroopa Parlamendile ja nõukogule võtta vastu direktiivi ettepanek siseriiklikest eeskirjadest teatamise kohta vastavalt teenuste direktiivile (10). Leping ei tohiks siiski kahjustada kehtivat teenuste direktiivi, vabastades teatamiskohustusest territoriaalsed piirangud (sealhulgas linnaruumi planeerimine) või võttes komisjonilt ära tema praeguse otsustusõiguse.

2.3. Konkreetsed märkused

2.3.1.

Ühtse turu ulatus tähendab, et EL on võimeline looma mitmepoolse, avatud, mittediskrimineeriva ja normidel põhineva kaubandussüsteemi. Kolmandate riikide ettevõtjad peavad järgima ELi norme, et saada juurdepääs ühtsele turule, sealhulgas sellistes valdkondades nagu tervishoid, keskkond, toidu- ja tooteohutus ning tarbijakaitse.

2.3.2.

Komitee toetab komisjoni otsust ühendada juba olemasolevad vahendid ühtse turu arengu toetamiseks uute vahenditega (näiteks keskne teabepunkt, et vastata liikmesriikide ametnike praktilistele küsimustele; platvormid teabevahetuseks liikmesriikidega, näiteks riigihankedirektiivide puhul kasutatav platvorm, ning kasutajate parem juurdepääs teabele normide ja nõuete kohta ühtse digivärava kaudu).

2.3.3.

Komitee soovitab komisjonil lisada suunised järgmiste põhimõtete kohta:

a)	subsidiaarsus ja nn topeltsubsidiaarsus,

b)	vastastikune tunnustamine,

c)	innovatsioon ja ettevaatusabinõud,

d)	üldine huvi teatavate teenuste (nt pangandus ja kindlustus) vastu.

2.3.4.

Komitee nõustub otsusega keskenduda riigihangetele. ELi rahaliste vahendite haldajaid ja saajaid tuleb aidata, et nad saaksid parandada oma riigihanketavasid, tagamaks võrdsed tingimused ja kasutada hankeid strateegilise vahendina peamiste poliitiliste eesmärkide, näiteks ringmajanduse põhimõtete saavutamiseks.

3. Seoses teatisega „Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine“ (COM(2020) 93 final) – INT/908

3.1. Ühtse turu tõkked

3.1.1.

Komisjoni teatises ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamise kohta keskendutakse 13 peamisele tõkkele, näidates, et need ei ole mitte ainult regulatiivsed või halduslikud, vaid ka praktilised. ELis tegutsevad ettevõtjad ja tarbijad seisavad samal ajal sageli silmitsi mitme piiranguga. See puudutab eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), füüsilisest isikust ettevõtjaid ja tarbijaid.

3.1.2.

Selleks et pakkuda välja võimalikke lahendusi ELi ja liikmesriikide tasandil, tuuakse teatises välja viis peamist algpõhjust: regulatiivsed valikud ELi ja liikmesriikide tasandil, ELi õigusaktide ülevõtmine, rakendamine ja jõustamine, haldussuutlikkus ja -tavad liikmesriikides, üldine ettevõtlus- ja tarbijakeskkond ning algpõhjused, mis ei ole seotud avaliku poliitikaga, nagu keel või kultuur.

3.1.3.

Vahel näib, et liikmesriigid rikuvad kokkulepitud ühtse turu norme või tekitavad oma õiguses tõkkeid või ei võta nende kõrvaldamiseks midagi ette, selleks et tagada oma turul täiendav kaitse ja sellest tulenevad eelised kodumaistele ettevõtetele.

3.2. Üldised märkused

3.2.1.

Komitee tunnistab, et komisjoni teatises määratletakse tõelise ühtse turu peamised allesjäänud tõkked. Need tõkked ei ole mitte ainult regulatiivsed või halduslikud, vaid ka praktilised, mis tähendab, et ELis tegutsevad ettevõtjad ja tarbijad seisavad samal ajal sageli silmitsi mitme piiranguga. Sellel on negatiivne mõju eelkõige VKEdele ja vabade kutsealade esindajatelespetsialistidele.

3.2.2.

Komitee leiab, et tõhus rakendusstrateegia 1) põhineb tugeval partnerlusel, millesse kaasatakse kõik asjaomased sidusrühmad; 2) võimaldab suuremat Euroopa tasandi koostööd olemasolevate normide täitmise tagamise võrgustike vahel, et tagada rikkumistega tegelemine ja mitut sektorit samal ajal mõjutavate keerukate probleemide lahendamine; 3) võimaldab töötada välja strateegiad ja vahendid, et tegeleda tõhusalt ELi eeskirjade laiaulatuslike rikkumistega, nii et kõigi sidusrühmade kaitsmiseks ja riikidevahelise õiguskaitse tagamiseks saaks võtta ühetaolisi normide täitmise tagamise meetmeid; 4) võimaldab kasutada uute tehnoloogiate potentsiaali, et edendada tõhusamaid normide täitmise meetmeid ja paremat turujärelevalvet.

3.2.3.

Komitee leiab, et liiga kaua on ELi normide ebapiisav kohaldamine olnud ELi õiguse nõrk koht ning seetõttu ei ole paljude pettus- ja ebaseadusliku tegevuse juhtumitega tegeletud. ELi õiguse range jõustamine on oluline, et suurendada tarbijate usaldust ja tagada, et ettevõtjad, töötajad ja tarbijad kasutaksid ühtse turu kõiki võimalusi.

3.2.4.

Kahju, mida tekitas ühtsele turule COVID-19 kriis, võimendab veelgi seda kahju, mida tekitas Ühendkuningriigi lahkumine EList. See võib tähendada, et pandeemia lõppemisel suurenevad erinevused ELi riikide majandusarengus, sotsiaalsetes tagatistes ja jõukuses, millel on tagajärjed ühtsele turule ja selle arengule.

3.2.5.

Komitee leiab, et praegune olukord võib viia selleni, et ühtne turg taandatakse pelgaks vabakaubanduspiirkonnaks – mitte riigiülese poliitilise projekti loomulikuks tulemuseks, vaid kõige väiksemaks riiklike huvide ühisnimetajaks.

3.2.6.

Seepärast kutsub komitee Euroopa institutsioone ja asjaomaseid kodanikuühiskonna organisatsioone üles selgesõnaliselt teavitama Euroopa kodanikke ühtse turu piirangutest, et neil tekiks realistlik arusaam sellest, mida nad selle teostumisest ja jõustamisest tegelikult võivad oodata. Seetõttu on oluline mitte kehtestada meetmeid, mis võivad olla üleliigsed ja põhjendamatud ning mis tegelikult üksnes takistavad ettevõtete, eelkõige VKEde, (11) sealhulgas vabade kutsealade toimimist, või täielikku ühtlustamist, mis ei ole põhjendatav, kuna muud põhimõtted, näiteks tarbijaõigused ja tarbijakaitse, peavad olema ülimuslikud. Ühtne turg peab kajastama mitmekesisuse tugevust, mis peaks ühtlustamise kõrval olema Euroopa poliitikas kesksel kohal.

3.2.7.

Standardimisel on oluline roll uues lähenemisviisis, mida kohaldatakse mitte ainult toodete, vaid ka teenuste suhtes.

3.2.8.

Komisjoni koostatud pikaajaline kava allesjäänud tõkete kõrvaldamiseks on edasipüüdlik ja kiiduväärt ettevõtmine, kuid sellega peavad kaasnema märkimisväärsed investeeringud teabe-, hoiatus-, õppe-, koolitus-, integratsiooni- ja standardimisprotsessidesse.

3.3. Ühtse turu sotsiaalne mõõde

3.3.1.

Komitee kutsub komisjoni veel kord üles võtma arvesse ELi sotsiaalset mõõdet, et edendada tõhusate ja kvaliteetsete töökohtade loomist, edendada piiriülest liikuvust, parandada suutlikkust ja oskusi ning suurendada investeeringuid VKEdesse, kes tunnevad, et ELi kehtestatud normid piiravad neid eriti ja toovad neile praeguses olukorras kõige vähem kasu. Seetõttu tervitab komitee VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks vastuvõtmist.

3.3.2.

Komitee leiab, et ühtse turu jaoks kehtestatud eeskirjad on kasulikud ainult niivõrd, kuivõrd need aitavad kaasa elujõulise sotsiaalse turumajanduse arengule, et vältida vaesust, ebavõrdsust, diskrimineerimist ja sotsiaalset tõrjutust, pöörates erilist tähelepanu sellele, et noortel oleks koht ühiskonnas.

3.3.3.

VKEd ja töötajad tunnevad selgelt, et majanduskriisid, euro kasutuselevõtt ja praegune väga tõsine pandeemia, mis on surunud Euroopa majanduse langusesse, on kõige rängemalt tabanud just neid. See tähendab, et iga Euroopa ühtset turgu toetav meede peab hõlmama lihtsamat, otsesemat ja tõhusamat teabevahetust, vähem bürokraatiat ning eeskirju, mis on kõigile arusaadavad.

3.3.4.

Komitee nõuab ka tulevasi rohemajanduslikke meetmeid ja seda, et komisjoni ühtse turu tegevuskavasse lisataks sotsiaalmajandussektori eeskirjad, et tagada võrdsed võimalused sotsiaalsetele ettevõtetele ja edendada selle sektori arendamist.

3.3.5.

Noorte ettevõtjate ja innovaatiliste toodete ja teenuste toetamine on üks ühtse turu programmi peamistest elementidest. Komitee toetab otsust toetada uusi ärimudeleid, nimelt ringmajandust, tipptehnoloogiaid, vähese CO2 heitega lahendusi, ressursitõhusaid lahendusi ja muid algatusi, mille eesmärk on näiteks edendada ettevõtete rahvusvahelist mõõdet, meelitada ligi talente ja parandada töötajate oskusi.

3.3.6.

Komitee nõustub, et digiprojektidesse investeerivaid VKEsid tuleks toetada. Projektid peaksid olema välja töötatud nii, et need tooksid kasu nii ettevõtjatele, tarbijatele kui ka kodanikuühiskonnale tervikuna.

3.4. Konkreetsed märkused

3.4.1.

Komitee rõhutab raskusi, millega Euroopa ettevõtjad kokku puutuvad, kui nad konkureerivad maailmaturul oligopolide või monopolidega, mis on teatavatel juhtudel riigi omandis. Sellekohaseid näiteid leidub raudteesektoris, õhutranspordis ja tuuleenergia valdkonnas, kus Euroopa ettevõtted seisavad vastamisi terava konkurentsiga (kolmandatest riikide, eelkõige Hiina ettevõtete poolt).

3.4.2.

Komitee toetab komisjoni võitlust selle nimel, et tagada veebiplatvormide vastavus tootenõuetele, nii et ebaseaduslikke ja ohtlikke tooteid ei lastaks turule. Komitee rõhutab, kui oluline on iga meede, mille eesmärk on kontrollida veebiplatvormidel müüdavate toodete vastavust nõuetele ning püüda tagada tooteohutus üleilmses veebipõhises tarneahelas.

3.4.3.

Siiski soovitab komitee komisjonil kaaluda selle tegevuse raames ka selliseid küsimusi nagu tehisintellekt, ärilised teadaanded, turundus ja reklaam, kaupade ja teenuste müügi õiguslikud ja lepingulised tagatised ning erisätted siseturu normide rakendamiseks ja täitmise tagamiseks pangandus- ja kindlustussektoris.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) COM(2020) 94 final.

(2) COM(2020) 93 final.

(3) ELT L 173, 9.7.2018, lk 25.

(4) COM(2016) 821 final.

(5) ELT L 173, 9.7.2018, lk 25.

(6) COM(2020) 102 final.

(7) Vt ELT C 43, 15.2.2012, lk 14 jt eelnimetatud arvamused.

(8) Vt lisatud nimekirja.

(9) Komitee on sellel teemal koostanud mitu arvamust, sealhulgas ELT C 309, 16.12.2006, lk 1, ELT C 324, 30.12.2006, lk 1, ELT C 162, 25.6.2008, lk 1, ELT C 228, 22.9.2009, lk 40 ja ELT C 128, 18.5.2010, lk 97.

(10) COM(2016) 821 final.

(11) ELT C 376, 22.12.2011, lk 51.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/124

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks““

(COM(2020) 456 final)

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava““

(COM(2020) 442 final)

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, et toetada majanduse taastumist pärast COVID-19 pandeemiat“

(COM(2020) 441 final/2 – 2020/0111 (NLE))

„Muudetud ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“

(COM(2020) 443 final – 2018/0166 (APP))

„Muudetud ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta“

(COM(2020) 445 final – 2018/0135 (CNS))

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020“

(COM(2020) 446 final – 2020/0109 (APP))

„Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 307/2013“

(COM(2020) 459 final – 2018/0224 COD)

(2020/C 364/17)

Pearaportöör:	Petru Sorin DANDEA
Pearaportöör:	Tommaso DI FAZIO
Pearaportöör:	Petr ZAHRADNÍK

Konsulteerimistaotlused	Euroopa Parlament, 17.6.2020 (COM(2020) 459 final – 2018/0224 COD) Euroopa Liidu Nõukogu, 10.6.2020 (COM(2020) 459 final – 2018/0224 COD) Euroopa Komisjon, 17.6.2020: COM(2020) 441 final/2 – 2020/0111 (NLE) COM(2020) 442 final COM(2020) 443 final – 2018/0166 (APP) Euroopa Komisjon, 2.7.2020: COM(2020) 445 final – 2018/0135 (CNS) COM(2020) 446 final – 2020/0109 (APP) COM(2020) 456 final
Õiguslik alus	ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikli 182 lõige 1, artiklid 188 ja 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Juhatuse otsus	9.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus:	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	206/4/5

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee on teadlik COVID-19 pandeemia rasketest majanduslikest ja sotsiaalsetest tagajärgedest kõigile liikmesriikidele. Seetõttu toetab ta kindlalt komisjoni ettepanekut Next Generation EU kohta, mis on konkreetne vahend kiireks ja tõhusaks taastumiseks. Komisjon on võtnud arvesse pärast 2008. aasta kriisi vastu võetud meetmete põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset asümmeetriat ning on oma tegevuses lähtunud solidaarsuse põhimõttest kõigi riikide vahel, kedagi välistamata. Ta naaseb Euroopa Liidu alusväärtuste juurde, nagu on kirjas asutamislepingus, mida ta rakendab otsustavalt.

1.2.

Komitee on teadlik pandeemia põhjustatud erakorralisest ja tõsisest majandusolukorrast ning nõustub meetmekogumiga, mis on võetud majandustulemustele avalduva negatiivse mõju leevendamiseks. Mõju on olnud erinev, sealhulgas on see avaldunud mitte üksnes enneolematu nõudlusšokina ja likviidsuse vähenemisena, vaid ka tarneahelate seiskumise ja tõsiste probleemidena pakkumise poolel, kus tarneahelad katkesid, ning paljudel ettevõtetel oli probleeme muu hulgas komponentide, tööjõu ja toorainetega ning nad pidid sel põhjusel oma tootmisprotsessid peatama. Sellega seoses peavad pakutavad meetmed olema samuti erakorralised ja komitee nõuab, et need oleksid väga laiaulatuslikud.

1.3.

Komitee kiidab seetõttu heaks otsuse anda liidule oluline rahastamisvahend, mis võimaldab kõigil liikmesriikidel saavutada kiire ja tõhus majanduslik ja sotsiaalne taastumine. Komitee väljendab heameelt ka komisjoni otsuse üle eraldada erakorralisele taastefondile kõik, mis on vajalik nii liidu majanduse elavdamiseks kui ka selle konkurentsivõime kinnitamiseks ülemaailmsel tasandil, koos Euroopa Liidule iseloomulike sotsiaalsete saavutustega, mis peavad samuti jääma oluliseks eesmärgiks.

1.4.

Komitee suhtub väga positiivselt komisjoni kahte peamisse otsusesse. Esimene on erakorralise taasterahastu kasutuselevõtt osana mitmeaastasest finantsraamistikust. Mitmeaastane finantsraamistik on vahend, mille menetlusnormidel on kõigi liikmesriikide heakskiit, mis on tulemuslik olnud juba kaua ja seetõttu täiesti toimiv. Teine peamine otsus on võtta ühislaen, mis makstakse tagasi pika aja jooksul, ja vältida erakorralise rahalise koormuse lühiajalist langemist otse liikmesriikidele, kes kõik – ilma eranditeta – kannatavad suuremal või vähemal määral pandeemia negatiivsete majandus- ja sotsiaalmõjude all.

1.5.

Teise otsuse tulemusel on komisjon taotlenud luba kasutada ära Euroopa Liidu kõrget krediidireitingut finantsturul, et võtta järjestikuste osadena väga pikaajalisi ühiseid Euroopa laene, mille intressimäär oleks madal kõigi liikmesriikide jaoks. Rahaline jõupingutus peab aitama Euroopa majandust võimalikult kiiresti taaselustada, taastada usaldus ja luua kestlikum ja õiglasem liit.

1.6.

Komitee kiidab heaks kaks peamist vastuvõetud otsust, sest nagu on esitatud seadusandlikes ja muudes kui seadusandlikes dokumentides korduvalt märgitud, ei suuda liikmesriikide majandused enam iseseisvalt vastu seista kriisi kahjulikele mõjudele, sest nad kõik on üksteisest väga sõltuvad ühtse turu aastatepikkuse konsolideerumise tulemusena, millel on olnud positiivne mõju vastavalt ELi asutajate plaanidele ja asutamislepingutes kavandatule.

1.7.

Üldiselt annab ELi programm „Next Generation EU“ kogu mitmeaastase finantsraamistiku laiemas kontekstis märku, kuidas tulevikus ELi ühiseid rahalisi vahendeid kasutusele võtta ja kasutada. Lisaks võib 750 miljardi euro suurune kogusumma tunduda hiiglaslik, kuid see ei ületa kindlasti ELi majanduslikke vahendeid (see vastab 4,1 %-le ELi 2019. aasta SKPst) ja seda on võimalik 2058. aastaks täielikult tagasi maksta.

1.8.

Komitee hindab uuenduslikku ja originaalset lähenemisviisi, mida Euroopa Komisjon kasutab ELi eelarvebaasi suurendamiseks 1,1 %-lt ELi SKPst – võrreldaval alusel – kuni ligikaudu 1,7 %ni või veelgi rohkem, kui see peaks tulevikus vajalik olema. Komitee on seisukohal, et selline reageerimine on märk, kuidas tulevikus ELi ühiseid rahalisi vahendeid ajakohasel viisil kasutusele võtta ja kasutada.

1.9.

Komitee kiidab kindlalt heaks asjaolu, et äsja kavandatud vahendit tuleks tihedalt kooskõlastada Euroopa poolaasta protsessiga, mis on tõestanud oma elujõulisust, ning toetab ettepanekut, et liikmesriigid täpsustaksid oma vajadusi riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades.

1.10.

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku ELi eelarve kohta, millega on kavas kasutusele võtta täiendavad tõelised omavahendid, mis põhinevad erinevatel maksudel (ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tulud, digimajanduse maksustamine, suurettevõtete tulud). Komitee juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et tohutu rahalise toetusega, mida ELi liikmesriigid vajavad majanduskriisi ületamiseks, peaks kaasnema ambitsioonikam eelarvereformi projekt – fiskaalliit –, mille eesmärk on kehtestada ühtlustatud maksurežiim, mis põhineb ausa konkurentsi ja solidaarsuse põhimõtetel, ning vältida ELi riikides esinevaid moonutusi ja diskrimineerimist, mis on kaasa toonud nii riikide kui ka üksikute maksumaksjate omakasupüüdliku käitumise ja õõnestanud ühtse turu ühtsust.

1.11.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama tugeval toetusel ja üksmeelel põhinevat taustdokumenti ELi omavahendite kohta. Komitee mõistab Next Generation EU pikka tagasimakseaega, kuid omavahendeid käsitlev lõplik lahendus tuleb vastu võtta aegsasti enne seda kuupäeva.

1.12.

Komitee nõuab tungivalt komisjoni esitatud meetmete võimalikult kiiret rakendamist, kuna aeg on oluline tegur. Komitee kutsub seetõttu nõukogu üles saavutama viivitamata üksmeele; selleks on vaja veenda neid liikmesriike, kes on praegusel raskel ajal ühtsust ja ühtekuuluvust väärtustava kava vastu, ning tuletada neile meelde, et kõik riigid ilma eranditeta on majanduslikult ja sotsiaalselt üksteisest sõltuvad.

1.13.

Lõpuks soovib komitee märkida, et kriis on taas rõhutanud vajadust kiirendada euroala reforme ja ületada piirangud, mis endiselt takistavad tõelist majanduslikku, sotsiaalset, fiskaalset ja poliitilist integratsiooni. Seda rõhutas komitee juba eelmise, 2008. aastal puhkenud finantskriisi ajal.

2. Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

2.1.

Vastusena COVID-19 pandeemiale ja selle otsestele majanduslikele ja sotsiaalsetele tagajärgedele tegi Euroopa Komisjon 27. juunil 2020 ettepaneku ajutise 750 miljardi euro suuruse taasterahastu „NextGenerationEU“ loomiseks, et suurendada ELi eelarve finantsvõimekust.

2.2.

Taasterahastu on seotud tugevdatud mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027, et suunata investeeringud kiiresti sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, tugevdada ühtset turgu, tõhustada koostööd sellistes valdkondades nagu tervishoid ja kriisiohjamine ning tagada liidule pikaajaline eelarve rohe- ja digipöörde edendamiseks ning õiglasema ja vastupanuvõimelisema majanduse ülesehitamiseks.

2.3.

Taastekava koosneb 440 miljardi euro suurusest toetuselemendist, mis jaotatakse eelarve kõigi rubriikide vahel. Lisaks antakse tagatistena 60 miljardit eurot. Ligikaudu 250 miljardit eurot antakse liikmesriikidele laenudena.

2.4.

Kavandatud taastemeetmete rahastamiseks võtab komisjon liidu nimel finantsturgudelt kuni 750 miljardit eurot laenu taastemeetmeteks perioodil 2021–2024.

2.5.

Selle võimaldamiseks kasutab komisjon manööverdamisruumi – pikaajalise eelarve omavahendite ülemmäära (rahaliste vahendite maksimaalne summa, mida liit võib liikmesriikidelt oma rahaliste kohustuste katteks taotleda) ja tegelike kulutuste ülemmäära (mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäär) vahet.

2.6.

Omavahendite ülemmäära suurendatakse erandkorras ja ajutiselt 0,6 protsendipunkti võrra. See suurendamine toimub lisaks omavahendite püsivale ülemmäärale – 1,4 % ELi kogurahvatulust, mis on ette nähtud majandusliku ebakindluse ja Brexiti tõttu. 0,6 protsendipunkti võrra suurenduse kehtivus lõpeb siis, kui kõik vahendid on tagasi makstud ja kõik kohustused lõppenud.

2.7.

Kui tagatiseks on ELi eelarve manööverdamisruum, saab EL emiteerida võlakirju suhteliselt soodsatel tingimustel, võrreldes paljude üksikute liikmesriikidega. Kaasatud vahendid makstakse tagasi tulevastest ELi eelarvetest pärast 2027. aastat ja hiljemalt 2058. aastaks. Need laenud maksavad tagasi laenu võtvad liikmesriigid.

2.8.

Kuna laenuelement on 250 miljardit eurot, peab EL ühiselt omavahendite mehhanismi kaudu tagasi maksma 500 miljardit eurot (siiski vastutaks EL ka ülejäänud 250 miljardi euro osas liikmesriikide laenukohustuste täitmata jätmise korral).

2.9.

Selleks et lihtsustada kaasatud turupõhiste vahendite tagasimaksmist ja aidata veelgi vähendada survet liikmesriikide eelarvetele, teeb komisjon finantsperioodi 2021–2027 hilisemas etapis ettepaneku täiendavate uute omavahendite kohta (mis lisanduvad juba kavandatutele). Need on tihedalt seotud ELi prioriteetidega (kliimamuutused, ringmajandus ja õiglane maksustamine).

2.10.

Taastepaketi raha kasutamine põhineb kolmel sambal.

2.10.1.

1. SAMMAS – liikmesriikide toetamine kriisist taastumisel, selle põhjustatud kahjude parandamisel ja kriisist tugevamana väljumisel; see hõlmab mitmesuguseid vahendeid investeeringute ja reformide toetamiseks liikmesriikides, suunates need sinna, kus kriisi mõju on kõige suurem ja vastupanuvõimet tuleb kõige enam parandada:

—	uus 560 miljardi euro suurune taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, mida kasutatakse investeeringuteks ja reformideks taaste ja vastupanuvõime huvides;

—	algatuse REACT-EU kaudu eraldatakse praegusest kuni 2022. aastani 55 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika täiendavaks rahastamiseks;

—	Euroopa Sotsiaalfond+ muutmine;

—	ettepanek suurendada õiglase ülemineku fondi 40 miljardi euroni;

—	ettepanek suurendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvet 15 miljardi euro võrra.

2.10.2.

2. SAMMAS – majanduse käimalükkamine ja erasektori investeeringute taaskäivitamine:

—	uus maksevõime toetamise rahastamisvahend kasutab ELi eelarvetagatist erasektori vahendite kaasamiseks, et kiiresti toetada Euroopa elujõuliste ettevõtete omakapitali kõigis majandussektorites;

—	tugevdatud programm „InvestEU“, mis sobib majanduse taastamise ajal ainulaadselt investeeringute kaasamiseks ja liidu poliitika toetamiseks sellistes valdkondades nagu kestlik taristu, innovatsioon ja digiteerimine;

—	komisjon teeb ettepaneku luua programmi „InvestEU“ raames strateegiliste investeeringute rahastu, et suurendada Euroopa vastupanuvõimet, luues elutähtsates tarneahelates Euroopa tasandil strateegilise autonoomia.

2.10.3.

3. SAMMAS – kriisist saadud kogemuste kasutamine ja Euroopa strateegiliste probleemide lahendamine:

—	uus 9,4 miljardi euro suurune tervishoiuprogramm „EL tervise heaks“, et tagada liidu jaoks otsustava tähtsusega suutlikkus reageerida kiiresti tulevastele kriisidele;

—	liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rescEU suurendamine 2 miljardi euro võrra;

—	programmi „Euroopa horisont“ suurendamine 94,4 miljardi euroni;

—	naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi suurendamine 86 miljardi euroni uue välistegevuse tagatise kaudu ning täiendavalt 1 miljard eurot Euroopa Kestliku Arengu Fondile;

—	humanitaarabi rahastamisvahendile täiendavalt 5 miljardit eurot.

2.11.

Lisaks täiendavatele vahenditele taasterahastu „NextGenerationEU“ raames teeb komisjon ettepaneku tugevdada muid programme, et need saaksid täiel määral täita oma rolli liidu vastupidavamaks muutmisel ning pandeemia ja selle tagajärgede tõttu tekkinud probleemide lahendamisel:

programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu, ühtse turu programm ning maksu- ja tollialast koostööd toetavad programmid, programm „Erasmus+“, programm „Loov Euroopa“, ühine põllumajanduspoliitika ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Varjupaiga- ja Rändefond ning integreeritud piirihalduse fond, Sisejulgeolekufond, liidu ühinemiseelne abi.

2.12.

Taastefond on kaasatud ELi eelarvestruktuuri. Selle tulemusena nõuavad väljamaksed kavandamist ja on seotud Euroopa poolaastaga (ja seetõttu makromajandusliku tingimuslikkusega). See on seotud ka Euroopa Komisjoni eelarve juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning selle puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli.

2.13.

Selleks et tulla toime üleminekuperioodil enne omavahendeid käsitleva muudetud otsuse ratifitseerimist ning teha töötajatele, ettevõtjatele ja liikmesriikidele vajalikud rahalised vahendid kättesaadavaks juba 2020. aastal, teeb komisjon ettepaneku kohandada ka praegust ajavahemiku 2014–2020 pikaajalist eelarvet, et võimaldada suuremaid kulutusi veel 2020. aastal.

2.14.

ELi majanduskasvu strateegia, Euroopa roheline kokkulepe – sealhulgas jaanuaris esitatud õiglase ülemineku mehhanism – ning liidu digi- ja tööstusstrateegiad on ELi kestliku taastumise jaoks üliolulised ning jätkuvalt komisjoni ettepanekute keskmes, kuna need on kriitilise tähtsusega meie majanduse edasiliikumiseks ja tuleviku kujundamiseks järgmisele põlvkonnale. Investeeringud ja nende edendamiseks tehtavad reformid tuleb seetõttu lisada kõigisse riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse.

2.15.

Ehkki komisjon tegi 2018. aasta mais ettepaneku kaotada tulude poolel kõik korrektsioonid (tagasimaksed), siis võttes arvesse COVID-19 pandeemia majandusmõju, asub komisjon nüüd seisukohale, et tagasimaksete järkjärguline kaotamine ja taastekava tooksid kaasa teatavate liikmesriikide osamaksete ebaproportsionaalse suurenemise järgmises pikaajalises eelarves. Selle vältimiseks teeb komisjon ettepaneku kaotada praegused tagasimaksed järk-järgult palju pikema aja jooksul.

2.16.

Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus uue mehhanismi kohta ELi eelarve kaitsmiseks õigusriigi toimimises esinevate üldistunud puuduste eest on endiselt taastepaketi keskmes.

3. Üldised märkused

3.1.

Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 27. mail 2020 Euroopa Parlamendile esitatud taastekava puhul hindab ja jagab komitee eelkõige põhjalikke ja olulisi motiive, mis viisid taasterahastu „NextGenerationEU“ loomiseni. See vahend on põlvkondadevaheline õiglane kokkulepe, mis loob tugevdatud ja tulevikku suunatud Euroopa Liidu. Taasterahastule antakse sobivad vahendid, mis muudavad selle tugevamaks ja ühtsemaks, nii et tulevased põlvkonnad saavad sellest suurt kasu, mitte ei pea kandma praegu tekkinud väga pikaajalise võla koormust.

3.2.

Komitee osutab eelkõige järgmistele põhjustele, miks on ettepanek erakordne, isegi revolutsiooniline:

—	esmakordselt peavad ELi eelarvevahendid funktsioneerima kaudse võlaga, mis makstakse tagasi järgmise 30 aasta jooksul;

—	esmakordselt laenataks ressursse finantsturgudelt ja lahendus läbib turupõhise kontrolli. Selle aja jooksul tagaks kogu summa EL tervikuna;

—	lahendus võib viia ELi omavahendite suurenemiseni tulevikus ja vastavalt ELi otsese sõltuvuse vähenemiseni liikmesriikide osamaksetest;

—	see suurendaks ka liidu finantsbaasi 1,1 %lt ELi SKPst, nagu see on praegu, võrreldaval alusel ligikaudu 1,7 %ni;

—	lahendus on väga toetav mitte ainult neile, keda pandeemia otseselt mõjutab, vaid ka neile, kes vajavad abi struktuurireformide teostamisel;

—	ettepanek tugineb suuresti finantsinstrumentide kasutamisele, mis tagab ressursside tõhusama ümberjaotamise.

3.3.

Selles etapis on vaja vältida vastastikuseid negatiivseid tagajärgi, näidates üles solidaarsust riikidega, keda pandeemia kõige rohkem mõjutab, ja/või euroala praeguse tasakaalustamatuse ja piirangute tõttu nõrgema majandusega riikidega.

3.4.

Komitee tunnustab programmi „Next Generation EU“ väljakuulutamist ning mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 käsitlevas muudetud ettepanekus esitatud ettepanekut suurendada ELi eelarvebaasi ja kohandada see praeguste kiireloomuliste vajadustega. Kavandatud eelarvemeetmed täiendavad ka raha- ja struktuuripoliitikas ning õigusraamistikes juba võetud meetmeid.

3.5.

Komitee on arvukates varasemates arvamustes, eelkõige 2018. aasta arvamuses mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta, kutsunud üles looma tugevat ELi eelarvet ja tagama ELile rahalised ressursid, et oma poliitilist tegevuskava usaldusväärselt täita (1).

3.6.

ELi eelarve rahastamise puhul on komitee ja Euroopa Parlament pikka aega nõudnud piisavalt suuri autonoomseid, läbipaistvaid ja õiglasi omavahendeid ning eemaldumist kogurahvatulul põhinevate sissemaksete domineerimisest. Komitee toetab Mario Monti juhitava kõrgetasemelise omavahendite töörühma järeldusi (2). Tulude suurendamise meetodid peaksid täiendama ja tugevdama ELi poliitilisi eesmärke. Komitee kiidab seetõttu heaks komisjoni ettepaneku täiendavate tõeliste omavahendite kohta (3).

3.7.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama poliitilise taustdokumendi ja tegema oma rahaliste vahendite teostatavuse testi. Komitee mõistab, et lõpliku lahenduse vastuvõtmiseni kulub veel aega. Siiski oleks väga kasulik, kui saaks kõrvaldada praeguse ebakindluse seoses ELi eelarve rahastamisviisiga. Ilma lahenduseta on kogu see kava väga haavatav.

3.8.

Komitee võtab taastekava taustal teadmiseks komisjoni ettepaneku kaotada järk-järgult praegused tagasimaksed teatavatele netomakseid tegevatele liikmesriikidele pikema aja jooksul kui 2018. aastal kavandatud. Komitee jääb siiski oma hiljutistes arvamustes väljendatud seisukoha juurde, kus ta lõpuks kutsub üles lõpetama kõik tagasimaksed (4).

3.9.

Kuna Next Generation EU on lisatud ELi eelarvesse, tähendab see seoses tingimuslikkusega seost Euroopa poolaastaga ning komisjoni juhtimis- ja kontrollisüsteemiga, mida kontrollib ka Euroopa Parlament. Komitee juhib tähelepanu sellele, et võimalikud konfliktid liikmesriikide ja komisjoni vahel või komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel võivad põhjustada vahendite väljamaksmisel märkimisväärseid viivitusi.

3.10.

Komitee on seisukohal, et liikmesriigid peavad oluliselt parandama oma programmitöö võimekust, kui eesmärk on uue finantsraamistiku esimese kolme aasta jooksul jaotada ja tõhusalt kasutada täiendavalt 165 miljardit eurot. Komitee soovitab komisjonil kaaluda ka eeskirjade paindlikumaks muutmist, et toetada liikmesriike vajaliku täiendava programmitöö tegemisel.

3.11.

Komitee väljendab heameelt Euroopa Parlamendi peamiste fraktsioonide esimeeste saadetud kirja üle, milles nad innustavad Euroopa Ülemkogu ja nõukogu jõudma komisjoni ettepaneku alusel kiiresti kokkuleppele. Komitee nõustub ka parlamendi 15. mai 2020. aasta resolutsiooniga, milles parlament pooldab 2 triljoni euro suurust taastepaketti, et tegeleda COVID-19 tagajärgedega (5).

3.12.

Komitee tunnistab, et pakett, millega luuakse taasterahastu ja kohandatakse mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 COVID-19 järgse perioodi vajadustega, on ELi rahastamises erakorraline meede, kuid see on ka vajalik ja pakiline. ELi eelarvepoliitika ei oleks praeguses olukorras olnud lihtsalt piisavalt paindlik ega suudaks toetada ühtegi tegevust, mis aitaks kriisiolukorda silmanähtavalt lahendada.

3.13.

Komitee mõistab ka, et ettepanek on parim, mida praeguses poliitilises olukorras teha saab.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi puhul hindab komitee kõrgelt kavandatud seost Euroopa poolaasta protsessiga ning taaste- ja vastupidavuskavadega, mis võivad olla rahastamise alus ja võrdlusalus.

4.2.

Algatuse REACT-EU puhul kiidab komitee heaks mitte ainult ühtekuuluvuspoliitika aluse üsna jõulise suurendamise, vaid ka erakorralised paindlikkuseeskirjad, mis on kavandatud märkimisväärse abi andmiseks seda vajavatele piirkondadele ja kiireloomulistele prioriteetidele.

4.3.

Komitee toetab tugevalt ka õiglase ülemineku fondi eraldiste ulatuslikku suurendamist ja õiglase ülemineku mehhanismi teiste sammaste raames kavandatud meetmeid. Koostatud kava abil on nüüd võimalik hõlpsamalt ja kindlamalt toetada struktuurimuutust uue ja mitmekesisema majandustegevuse suunas, mis on ELi rohelise kokkuleppe oluline osa.

4.4.

Kriisieelsesse majandusolukorda naasmiseks on väga oluline luua soodsad tingimused erainvesteeringute jaoks. Komitee kiidab heaks ettepaneku luua maksevõime toetamise rahastamisvahend, mis peaks aitama pandeemiast mõjutatud heas seisundis ettevõtteid.

4.5.

Komitee hindab kõrgelt programmi „Next Generation EU“ teise samba sisu, mis keskendub investeerimistegevuse taastamisele, mida toetatakse uuenduslike rahastamisvahenditega.

4.6.

Komitee kiidab heaks programmi „Next Generation EU“ kolmanda samba sisu, milles käsitletakse probleeme, mis on seni olnud peamiselt liikmesriikide vastutusalas.

4.7.

Komitee on seisukohal, et programmi „Next Generation EU“ struktuur on hästi tasakaalustatud ja selles käsitletakse vajadusi, mille täitmisel tuleb kasutada ELi ühiseid vahendeid, austades samas ka subsidiaarsuse põhimõtet.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 106, ELTC 81, 2.3.2018, lk 131, ELT C 75, 10.3.2017, lk 63 ja ELT C 34, 2.2.2017, lk 1.

(2) FUTURE FINANCING: Final report and recommendations of the High-Level Group on Own Resources December 2016 https://ec.europa.eu/budget/mff/hlgor/library/reports-communication/hlgor-report_20170104.pdf (Kõrgetasemelise omavahendite töörühma lõpparuanne ja soovitused Euroopa Liidu tulevase rahastamise kohta).

(3) ELT C 440, 6.12.2011, lk 106 ja ELT C 81, 2.3.2020, lk 131.

(4) ELT C 440, 6.12.2018, lk 106.

(5) https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0124_ET.html.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/132

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend“

(COM(2020) 408 final – 2020/0104 (COD))

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend“

(COM(2020) 409 final – 2020/0103 (COD))

(2020/C 364/18)

Pearaportöör:

Dimitris DIMITRIADIS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 10.6.2020 Euroopa Parlament, 17.6.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmas lõik ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	208/4/4

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee peab tervitatavaks ettepanekut taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi (edaspidi „rahastamisvahend“) loomiseks (1).

1.2.

Lisaks majanduslikule mõõtmele edendatakse Euroopa Komisjoni ettepanekus eelkõige Euroopa riikide pere tugevdamist ja ühendamist, kuna see suurendab liikmesriikidevahelist solidaarsust ja koostööd.

1.3.

Euroopa Komisjoni ettepanek tõendab muu hulgas, et kui on olemas asjakohane poliitiline tahe, suudab Euroopa Liit tõhusalt toime tulla suurte kriisidega, pakkuda tõsiseid ja usaldusväärseid lahendusi ning teha vajalikke ja realistlikke kompromisse, aidates lõppkokkuvõttes kaasa Euroopa ideaali olulisele edendamisele.

1.4.

Komitee usub, et rahastamisvahend peaks toetama üleminekut kliimaneutraalsusele ja digimajandusele, kasutades taasterahastu „NextGenerationEU“ (2) rahalisi vahendeid, et aidata leevendada ülemineku sotsiaal-majanduslikku mõju kõige enam mõjutatud piirkondades.

1.5.

COVID-19 kriisi kontekstis on kestliku, keskkonnahoidliku ja digitaalse taastamise vajadus muutunud veelgi pakilisemaks, nagu ka vajadus toetada kõige haavatavamaid piirkondi.

1.6.

Komitee on juba selgelt öelnud, et ta „toetab tugevat seost reformide tugiprogrammi (3) ja Euroopa poolaasta vahel“ (4). Seetõttu tuleks liikmesriikide esitatud kavades käsitleda Euroopa poolaastas määratletud peamisi probleeme ning need tuleks ühtlustada Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava põhimõtetega.

1.7.

Rahastamisvahendi eesmärkide saavutamist ohustavate viivituste vältimiseks on vaja kiiret ja tõhusat tegevuse kooskõlastamist Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu vahel.

1.8.

Arvestades lühikest aega, mille jooksul erinevad projektikavad tuleks ette valmistada ja lõpule viia, on vaja liikmesriikide viivitamatut ja täielikku reageerimist.

1.9.

Komitee peab oluliseks, et rahastamisvahendi raames esitatud projektikavade heakskiitmiseks, järelevalveks ja nende eduka lõpuleviimise tagamiseks teeksid liikmesriigid tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga.

1.10.

Kavades tuleks sätestada otsese rahalise toetuse andmine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

1.11.

Komitee peab väga oluliseks, et iga väljakuulutatud meetmega, iseäranis rahalist toetust andvate meetmetega, kaasneks selge ja ettevõtlust soosiv teave selle kohta, millist liiki toetust antakse, kuidas VKE saab tõhusalt kasutada erinevaid olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid, kellega võib küsimuste korral ELi tasandil ühendust võtta, kes on vahendite suunamises osalevad riiklikud asutused, kes on riiklikud osalejad, kelle poole VKEd võivad pöörduda ning milline on riigipankade roll ja millised on nende kohustused.

1.12.

Projektide esitamist, heakskiitmist, järelevalvet ja lõpuleviimist saaks kiirendada, kaasates aktiivselt erasektori konsultatsiooniettevõtteid, kellel on asjaomastes valdkondades ülemaailmne kogemus.

1.13.

Komitee rõhutab veel kord vajadust jagada ELis parimaid tavasid ja kiirendada olemasolevate rahaliste vahendite eraldamise ja väljamaksmisega seotud bürokraatlikke protsesse. Selle jaoks peaks Euroopa Komisjon tagama vajaliku tehnilise toe (5).

1.14.

Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide roll ja vaated tuleks integreerida liikmesriikide esitatud kavadesse. Eelkõige on komitee juba nõudnud organiseeritud kodanikuühiskonna aktiivsemat rolli „kokkuleppe saavutamises reformikavade sisu kohta Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide nägemuse vahel“ (6).

1.15.

Tehnilise toe rahastamisvahend võib tõhusalt täiendada komisjoni väljapakutud meetmeid COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgedega tegelemiseks.

2. Sissejuhatus ja üldised märkused

1.1

Kavandatava rahastamisvahendi eesmärk on suurendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, muuta liikmesriike vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast COVID-19 kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.

2.1.

Rahastamisvahendi keskmes on tagastamatu rahalise toetuse ja laenude andmine, et aidata riikidel – eriti riikidel, kus sissetulek inimese kohta on väike ja töötuse määr kõrge – pandeemia raskete majanduslike tagajärgedega piisavalt toime tulla.

2.2.

Laenudel võib olla tagastamatu toetuse kõrval täiendav roll ning nende puhul kehtivad liidu pikad tähtajad ja soodsad intressimäärad.

2.3.

COVID-19 pandeemia on praegust aega iseloomustav ülemaailmne tervisekriis, mis on nõudnud 12. juuni 2020. aasta seisuga enam kui 420 000 inimese elu (7). COVID-19 on palju enamat kui tervisekriis: sellel on kogu maailmas olnud tohutu sotsiaal-majanduslik mõju, mille ulatust on siiani raske hinnata. Maailmapanga viimase maailmamajandust käsitleva aruande „Global Economy“ (juuni 2020) kohaselt põhjustab koroonaviiruse šokk sügavaimat ülemaailmset majanduslangust pärast teist maailmasõda.

2.4.

Eeldatavalt kahaneb maailmamajandus 2020. aastal 5,2 %, mis on umbes kolm korda suurem kahanemine kui 2008.–2009. aasta ülemaailmse finantskriisi puhul. Eeldatakse, et arenenud majandusega riikide hulgas on 2020. aasta SKP kasvumäär -6,1 % USAs ja -9,1 % euroalas. Nagu on sõnaselgelt öeldud Maailmapanga 2020. aasta juuni aruandes (8): „Kuna enam kui 90 % arenevate turgude ja areneva majandusega riikide puhul on sel aastal oodata, et sissetulek inimese kohta väheneb, langevad mitmed miljonid inimesed tagasi vaesusesse“.

COVID-19 šoki majanduslikud tagajärjed on (9):

1)	ebakindluse kasv, mis suurendab tagavarasääste;

2)	tarbimise vähendamine;

3)	huvi vähenemine tootlike investeeringute vastu;

4)	tööpuuduse suurenemine, millest osa tõenäoliselt jääb püsima;

5)	ülemaailmse kaubanduse mahu vähenemine ning olulised katkestused ülemaailmsetes tarneahelates;

6)	toorainehindade (eriti nafta hinna) langus, mis muudab traditsiooniliste tooraineeksportijate jooksevkontode rahastamise eriti keeruliseks;

7)	riskantsete varade hoidmisel nõutavate riskipreemiate järsk tõus.

2.5.

Nagu on praegu üldiselt teada, võivad tervisekriisi lahendada aitavad meetmed muuta majanduskriisi veelgi hullemaks ja vastupidi. Pandeemia kõvera tasandumine teravdab paratamatult makromajandusliku majanduslanguse kõverat ja seab ohtu kõik tarneahelad, sealhulgas need, mis on inimeste ellujäämiseks üliolulised (toit ja ravimid). Kui pandeemia mõju jätkub, võivad sellele järgneda finantskriisid, mille tagajärjeks on laenuandmise kokkuvarisemine, pikem ülemaailmne majanduslangus ja aeglasem taastumine. Nagu on öeldud Maailmapanga 2020. aasta juuni aruandes „Global Economic Prospects“ (Globaalsed majandusväljavaated): „[s]uurenenud võlatase on muutnud ülemaailmse finantssüsteemi finantsturgude pingeseisundi suhtes haavatavamaks“.

2.6.

Seetõttu on vaja kiiret ja ulatuslikku finantssekkumist, et vähendada hiljutise kriisi majanduslikke tagajärgi ning suurendada liikmesriikide majanduse vastupanuvõimet ja taastuvust ning tulevikuvalmidust.

2.7.

Majanduslikud prioriteedid peaksid olema järgmised:

1)	oluline on tagada töötajate tööhõive ka siis, kui nad on karantiinis või sunnitud koju jääma;

2)	valitsused peaksid suunama rahalist toetust avaliku ja erasektori asutustele, kes toetavad haavatavaid kodanike rühmi;

3)	VKEsid tuleks kaitsta pankroti eest (vajadus maksumaksja raha järele suurte finantssektoriväliste ettevõtete toetamiseks on palju vähem ilmne);

4)	finantssüsteemi toetamiseks on vaja poliitikat, kuna viivislaene tuleb üha enam juurde;

5)	tuleks vastu võtta fiskaalpaketid, mis on võrreldavad kriisist tingitud SKP vähenemisega.

2.8.

Komisjon teeb nüüd ettepaneku võtta kasutusele tugevdatud ELi eelarve, et aidata korvata COVID-19 pandeemia tekitatud otsest majanduslikku ja sotsiaalset kahju, alustada taastumist ja valmistada järgmise põlvkonna jaoks ette parem tulevik. Et tagada kõigi liikmesriikide jaoks kestlik, ühtlane, kaasav ja õiglane taastumine, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua uus taasterahastu „Next Generation EU“, mis sisalduks võimsas, nüüdisaegses ja uuendatud pikaajalises ELi eelarves. Taasterahastu „NextGenerationEU“ juhtalgatus on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (10).

3. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ning tehnilise toe rahastamisvahendi üldpõhimõtted

3.1.

Komitee peab tervitatavaks ja toetab kavandatud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit ja tehnilise toe rahastamisvahendit, mille eesmärk on pakkuda ulatuslikku rahalist toetust avaliku sektori investeeringuteks ja reformide elluviimiseks, eriti rohe- ja digipöörde valdkonnas, mis eeldatavasti mitte ainult ei muuda liikmesriikide majandusi vastupidavamaks ja tulevikuks paremini ette valmistatuks, vaid aitavad neil ka pandeemia tagajärgedest kiiremini ja tõhusamalt üle saada.

3.2.

Komitee on sügavalt mures pandeemia majanduslike tagajärgede pärast liikmesriikides, eriti mis puudutab töötuse suurenemist, mis mõnes lõunapoolses ELi riigis on noorte hulgas isegi jõudnud 33 %-ni, ja vaesuse määrade kasvunäitajaid.

3.3.

Komitee nõustub, et pandeemia näib olevat „tõsiseim majandusšokk pärast suurt depressiooni, tuues hävitavaid tagajärgi miljonitele meie kodanikele ja ettevõtetele. Ilmselgelt võib see ka süvendada majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi, tekitades suure killustatuse ohu.“ (11).

3.4.

Komitee on juba rõhutanud, et hiljutine majanduse areng „ei ole toimunud kogu liidus ja euroalal ühtlaselt ning lähenemise valdkonnas tehtud edusammud on endiselt ebarahuldavad. ELi jaoks on üha keerulisem probleem ka jätkusuutlikkuse küsimus“ (12).

3.5.

Komitee leiab, et „Euroopa integratsioon on teelahkmel. Üks kogemus hiljutisest pikaajalisest majanduskriisist ja sügavatest sotsiaalsetest armidest, mida see mitmes liikmesriigis jättis, on see, et liikmesriikide ja piirkondade vahelise majandusliku ja sotsiaalse lähenemise puudumine ohustab Euroopa projekti poliitilist jätkusuutlikkust ja kõiki eeliseid, mida see on Euroopa kodanikele andnud“ (13).

3.6.

Komitee leiab, et „Euroopa majanduse konkurentsivõime tugevdamine, st Euroopa võime parandada oma tootlikkust ja elustandardeid jätkusuutlikult, muutudes samal ajal kliimaneutraalseks, eelkõige teadusuuringute, arendustegevuse ja tööjõu arvukamate ja paremate oskuste abil, peaks toimuma koos kõnealuste algatustega“ (14).

3.7.

Komitee usub, et „[m]ajandusliku ja tööturu vastupanuvõime arendamine ühes majandusliku, sotsiaalse, keskkonnaalase ja institutsioonilise jätkusuutlikkusega peaks olema peamine suunav poliitika, mis soodustab kliimaneutraalsele majandusele – st majandusele, milles kasvuhoonegaaside heide ja neeldumine on tasakaalus – üleminekul ülespoole suunatud ühtlustamist ja õiglust, ohjeldades samal ajal digiüleminekust ja demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme“ (15). Lisaks sellele toetab komitee seetõttu Euroopa Liidule esitatud üleskutset pühenduda CO2-neutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ja kohandada selle nimel ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2019. aasta aruandes heitkoguste erinevuste kohta märgitakse, et ülemaailmseid heitkoguseid tuleb praegusest alates vähendada 7,6 % aastas, et hoida globaalne soojenemine 1,5 oC piires. Kokku tähendab see eesmärki vähendada ülemaailmselt heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 68 %.

3.8.

Seetõttu nõustub komitee, et rahastamisvahendi peamine eesmärk peaks olema:

1)	suurendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust,

2)	leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning

3)	toetada rohe- ja digipööret, eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast COVID-19 kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.

3.9.

Komitee rõhutab, et need investeeringud ja reformid peaksid keskenduma rohe- ja digipöördega seotud probleemidele ja investeerimisvajadustele, et tagada seeläbi kestlik taastumine.

3.10.

Praeguseks on jõutud üldisele arusaamisele, et keskkonnasäästlikel stiimulitel on eelised traditsiooniliste fiskaalstiimulite ees ja et kliimasõbralikul poliitikal on ka paremad majandusnäitajad. Keskkonnasäästlikel ehitusprojektidel, näiteks soojustuse uuendamisel või taastuvenergiataristul, võib laiemale majandusele olla suurem mitmekordistav mõju tänu väiksematele pikaajalistele energiakuludele ja kaasnevatele mõjudele.

3.11.

Komitee nõustub, et lisaks rahaliste vahendite suunamisele epideemia kontrolli alla saamiseks ja asjakohasteks biomeditsiinilisteks uuringuteks ning piiride turvalisusesse, turvalisse reisimisse ning turvalisse kaubandusse investeerimiseks on nüüd ka finantseerimisasutustel ja valitsustel aeg omaks võtta ELi kestlike investeeringute taksonoomia (2019), järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kasutamine, võttes kasutusele olemasolevad taastuvenergia tehnoloogiad, suunata toetused fossiilkütustelt rohelistesse ja arukatesse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise taristuprojektidesse, investeerida ringmajandusse ja vähese CO2 heitega majandusse, liikuda tööstuslikult põllumajanduselt taastavale põllumajandusele ja investeerida toiduga kindlustatusesse, edendada Euroopa tarneahelaid, vähendada transpordivajadusi ja kasutada võimaluste piires ära digipööret, tagades samal ajal IKT-võrkude turvalisuse (16).

3.12.

Komitee nõustub Rahvusvahelise Energiaagentuuriga, et puhtale energiale üleminek võib aidata anda tugeva tõuke Euroopa majandusele koos laiaulatusliku tegevuskavaga töökohtade loomiseks ja kliimamuutuste eesmärkide saavutamiseks energiasüsteemide ajakohastamise kaudu. Arvestades, et valitsused tegelevad otseselt või kaudselt üle 70 % energiainvesteeringute suunamisega maailmas, on praegusel kriisiajal nende tegevus tähtsam kui kunagi varem. Poliitika kujundamisel võib aktiivselt suunata energiaga seotud investeeringuid kestlikumale teele, muutes energiatõhususe, taastuvenergia ja energia salvestamise majanduse taastamise keskmesse. Esmatähtsaks tuleks pidada energiatööstuses rakendatavaid stiimuliprogramme, et toetada olemasolevat tööjõudu, luua uusi töökohti ja vähendada heitkoguseid. Rahvusvaheline Energiaagentuur (17) soovitab: „Tuginege sellele, mis teil juba on, ja mõelge suurelt“. Kõige lihtsam on laiendada olemasoleva õigusliku ja institutsioonilise struktuuriga poliitikat.

3.13.

Komitee nõustub kindlalt, et kõnealuse määrusega loodav rahastamisvahend peaks aitama kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele.

3.14.

Komitee on kindlalt seisukohal, et rahastamisvahendi keskmes peaks olema peamiselt tagastamatu rahalise toetuse andmine, et aidata riikidel – eriti neil, kus sissetulek inimese kohta on väike ja töötuse määr kõrge – pandeemia raskete majanduslike tagajärgedega piisavalt toime tulla, samal ajal kui laenudel peaks olema tagastamatu toetuse kõrval vaid täiendav roll ning nende puhul peaksid kehtima liidu pikad tähtajad ja soodsad intressimäärad.

3.15.

Komitee toetab komisjoni kavatsust kasutada täielikult ära ELi eelarve võimalused, et kaasata investeeringuid ja jaotada oluline osa rahalisest toetusest majandustegevuse taastamise esimestel otsustava tähtsusega aastatel, võttes kasutusele Euroopa Liidu erakorralise taasterahastu summas 808 984,090 miljonit eurot (jooksevhindades) ning tugevdatud mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2021–2027.

3.16.

Komitee kutsub üles „viima jätkuvalt ellu tulemuslikke struktuurireforme, mis ühendatakse sihipäraste investeerimisstrateegiatega“ (18).

3.17.

Komitee nõustub kõikidele liikmesriikidele kättesaadava eraldiseisva tehnilise toe rahastamisvahendi loomisega, mis on jätk struktuurireformi tugiprogrammile (19).

4. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamine, esitamine, hindamine ja tähtajad

4.1.

Komitee on seisukohal, et rahastamisvahendi rahalised vahendid tuleb võimalikult kiiresti liikmesriikide kasutusse anda. Liikmesriigid peaksid omakorda rahastamisvahendist saadava kasu maksimeerimiseks neid tõhusalt kasutama.

4.2.

Liikmesriigid peaksid koostama riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, milles sätestatakse reformikava ja investeerimiskava järgnevaks neljaks aastaks.

4.3.

Komitee leiab, et neid kavades tuleks käsitleda peamisi liikmesriikide ees seisvaid probleeme, nagu on määratletud Euroopa poolaastas, sellistes valdkondades nagu konkurentsivõime, tootlikkus, haridus ja oskused, tervishoid, tööhõive ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Samuti peaksid nad tagama, et need investeeringud ja reformid keskenduvad asjakohaselt rohe- ja digipöördega seotud probleemidele, et aidata luua töökohti ja kestlikku majanduskasvu ning muuta liit vastupidavamaks.

4.4.

Komitee leiab, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele toetuse andmise praegust raamistikku on vaja tugevdada ning võimaldada neile uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust, et kaitsta neid pankroti eest.

4.5.

Iga väljakuulutatud meetmega, iseäranis rahalist toetust andvate meetmetega peaks kaasnema selge ja ettevõtlust soosiv teave selle kohta, millist liiki toetust antakse, kuidas VKE saab tõhusalt kasutada erinevaid olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid, kellega võib küsimuste korral ELi tasandil ühendust võtta, kes on vahendite suunamises osalevad riiklikud asutused, kes on riiklikud osalejad, kelle poole VKEd võivad pöörduda, milline on riigipankade roll ja millised on nende kohustused jne.

4.6.

Komitee leiab, et selle protsessi käigus tuleks tõsiselt arvesse võtta sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli ja seisukohti.

4.7.

Komitee on juba soovitanud „kehtestada eeskirja, mille kohaselt liikmesriigile ei tohiks anda rahalist toetust, välja arvatud juhul, kui ta on mitmeaastaste reformikohustuste pakettide teemal otsuseid tehes täielikult kasutusele võtnud partnerluse põhimõtte koos sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tõelise kaasamisega (20). Partnerluse põhimõtte kohaldamine on ülioluline, et viia ellu tõenditel põhinevad reformid, mis on seotud iga liikmesriigi majanduse tegeliku olukorraga“ (21).

4.8.

Komitee nõustub, et komisjon peaks kavasid hindama läbipaistvate kriteeriumide alusel, milleks on muu hulgas: kas kava võimaldab tõhusalt lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, kas kava aitab tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, aitab muuta majanduse ja ühiskonna vastupidavamaks ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas kava sisaldab meetmeid, mis on asjakohased rohe- ja digipöörde seisukohast; ning kas liikmesriigi esitatud kuluprognoos on mõistlik ja usutav ning vastab eeldatavale majanduslikule mõjule.

4.9.

Komitee leiab, et vahendite eraldamisel tuleks arvestada ka lähenemiskriteeriume (22).

4.10.

Komitee peab mõistlikuks, et:

1)	rahaline toetus ja liikmesriikide poolt rahastamisvahendi raames võetud asjakohased meetmed tuleks koondada 2024. aasta lõpuni ulatuvasse ajavahemikku ning tagastamatu rahalise toetuse puhul tuleks vähemalt 60 % kogusummast siduda kulukohustustega 2022. aasta lõpuks;

2)	liikmesriigid peaksid taaste- ja vastupidavuskavad esitama hiljemalt 30. aprilliks oma riiklike reformikavade eraldi lisana;

3)	liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada kava projekt koos järgneva aasta eelarveprojektiga eelneva aasta 15. oktoobril;

komisjon ja liikmesriigid peaksid kasutama 2024. aastale järgnevaid aastaid kuni mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni (2027), et edendada asjakohaste meetmete rakendamist kohapeal ja saavutada majandustegevuse oodatav taastamine asjaomastes majandus- ja sotsiaalsektorites ning suurendada vastupidavust ja lähenemist.

4.11.

Komitee rõhutab, et rahastamisvahendi projekti eesmärkide tõhusaks rakendamiseks ja saavutamiseks on vaja piisavalt aega. Lisaks juhib komitee tähelepanu ohule, et juhul kui lähtutakse kava lühikest rakendamisperioodi toetavatest vaadetest, ei täideta kavaga lõpuks seatud eesmärke.

4.12.

Komitee rõhutab, et eesmärkide saavutamist ohustavate viivituste vältimiseks on vaja kiiret ja tõhusat tegevuse kooskõlastamist Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu vahel. Arvestades lühikest aega, mille jooksul erinevad projektikavad tuleks ette valmistada ja lõpule viia, on vaja ka liikmesriikide viivitamatut ja täielikku reageerimist. Rahastamisvahendi raames esitatud projektikavade heakskiitmiseks, järelevalveks ja nende eduka lõpuleviimise tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga. Projektide esitamist, heakskiitmist, järelevalvet ja lõpuleviimist saaks kiirendada, kui kaasata aktiivselt erasektori konsultatsiooniettevõtteid, kellel on asjaomastes valdkondades ülemaailmne kogemus.

4.13.

5. Tehnilise toe rahastamisvahend

5.1.

Komitee pooldab pidevaid struktuurireforme, mis on suunatud sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, sh institutsioonilise suutlikkuse suurendamisele halduskvaliteedi parandamiseks; Sellised reformid peaksid olema riigipõhised ja neil peaks olema demokraatlik poolehoid, vältida tuleks kõigi liikmesriikide jaoks mõeldud tüüplahendust (24).

5.2.

Komitee nõustub, et tehnilise toe rahastamisvahendi eesmärk peaks olema toetada taotluse esitanud liikmesriikide ametiasutusi kogu reformiprotsessi jooksul või protsessi teatavates etappides,

5.3.

Komitee rõhutab vajadust, et tehnilise toe rahastamisvahend toetaks liikmesriikide ametiasutusi nende jõupingutustes reformide kavandamisel vastavalt nende prioriteetidele ning suurendada nende suutlikkust reformipoliitika ja strateegiate kujundamisel ja rakendamisel; kasuks tulevad ka head tavad ja teiste kogemused.

5.4.

Komitee nõustub, et tehnilise toe rahastamisvahend võib tõhusalt täiendada komisjoni väljapakutud meetmeid COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgedega tegelemiseks.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend“, COM(2020) 408 final, 28.5.2020.

(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“, COM(2020) 442 final.

(3) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend“, COM(2018) 387 final.

(4) ELT C 62, 15.2.2019, lk 121.

(5) ELT C 237, 6.7.2018, lk 53.

(6) ELT C 62, 15.2.2019, lk 121.

(7) https://ourworldindata.org/grapher/total-deaths-covid-19.

(8) Maailmapank, Global Economic Prospects (Globaalsed majandusväljavaated), juuni 2020.

(9) Koundouri, P., Athens University of Economics and Business Working Paper (Ateena majandus- ja ettevõtlusülikool, töödokument), 2020.

(10) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, COM(2020) 408 final, 28.5.2020.

(11) Volinik Paolo Gentiloni märkused taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit käsitleval pressikonverentsil, Euroopa Komisjoni pressiteade, 28. mai 2020.

(12) ELT C 47, 11.2.2020, lk 106.

(13) ELT C 353, 18.10.2019, lk 23.

(14) Idem.

(15) Idem.

(16) Koundouri, P., Never Waste a Good Crisis: For a Sustainable Recovery from COVID-19 (Head kriisi ei maksa raisku lasta: kestlik taastumine COVID-19st), aprill 2020.

(17) Rahvusvaheline Energiaagentuur: https://www.iea.org/.

(18) ELT C 47, 11.2.2020, lk 106.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013, (ELT L 129, 19.5.2017, lk 1).

(20) Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).

(21) ELT C 237, 6.7.2018, lk 53.

(22) Idem.

(23) Idem.

(24) Idem.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/139

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „InvestEU““

(COM(2020) 403 final – 2020/0108 (COD))

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 maksevõime toetamise rahastamisvahendi loomise osas“

(COM(2020) 404 final – 2020/0106 (COD))

(2020/C 364/19)

Pearaportöör:

Ronny LANNOO

Konsulteerimistaotlus	nõukogu, 11.6.2020 Euroopa Parlament, 17.6.2020
Õiguslik alus	ELi toimimise lepingu artiklid 172 ja 173, artikli 175 lõige 3, artikli 182 lõige 1 ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Juhatuse otsus	9.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	208/0/8

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

COVID-19 kriisi algusest saadik on komitee mitmes avalduses väljendanud veendumust, et praegusel suure ebakindluse ajal võimaldaks ainult terviklik Euroopa majanduse taastekava toime tulla pandeemia tagajärgedega ning taastada endisest jätkusuutlikuma ja vastupidavama Euroopa majanduse.

1.2.

Seepärast tervitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni esitatud edasipüüdlikku taastepaketti ning rõhutab, et majanduse taastumine saab kujuneda edukaks üksnes tugeva ja üksmeelse poliitilise juhtimise korral. Komitee nõuab, et kõnealuste meetmete kehtestamine kajastaks muret tekitava sotsiaal-majandusliku olukorra pakilisust.

1.3.

Selleks et tagada Euroopa majanduse kiire ja kestlik taastumine, on oluline teha kättesaadavaks vajalikud rahalised vahendid. Seepärast toetab komitee kindlalt ELi eelarve suurendamist ja kutsub Euroopa otsusetegijaid üles jõudma kiiresti kokkuleppele nii järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) kui ka uues taastevahendis (taasterahastu „NextGenerationEU“).

1.4.

Komitee väljendab heameelt programmi „InvestEU“ ja seda täiendava maksevõime toetamise rahastamisvahendi tugevdamise üle ning kutsub üles jõudma nende ettepanekute osas kiiresti kokkuleppele, et tagada mõlema programmi kiire toimimine ja piisava arvu rahastamiskõlblike projektide väljatöötamine, et neist kasu saada.

1.5.

Arvestades, et peaaegu kõik programmi „InvestEU“ vahendid eraldatakse ELi taasterahastu ja mitte mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames, mis tähendab, et programm tuleb ellu rakendada 2026. aasta lõpuks, palub komitee seadusandjatel võtta meetmeid tagamaks, et pärast 2026. aastat ja enne 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku algust ei tekiks rahastamispuudujääki.

1.6.

Komitee kordab oma toetust (1) komisjoni eesmärgile tugevdada ELi järgmises pikaajalises eelarves investeerimistegevust ELis. Arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslangust, on see muutunud veelgi olulisemaks.

1.7.

Komitee toetab jätkuvalt keskendumist suurt avalikku huvi pakkuvatele pikaajalistele investeerimisprojektidele, järgides samas ka kestliku arengu kriteeriume. On esmatähtis tagada, et COVID-19 kriis ei juhiks ELi eemale keskpika ja pika perspektiivi eesmärkidest, mis on esitatud Euroopa rohelises kokkuleppes, 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas.

1.8.

Komitee arvates sobib programm „InvestEU“ eriti hästi pikaajalise rahastuse pakkumiseks ja liidu poliitikameetmete toetamiseks sügavast majandus- ja sotsiaalkriisist taastudes. Komitee rõhutab, kui oluline on selgelt määratleda, milliste projektide puhul võib kasutada uut viiendat poliitikaharu, kuna see on äärmiselt oluline, et luua täiendavus ülejäänud nelja poliitikaharuga. Komitee toetab ka innovatsiooni laiemat määratlust, mis ulatub infotehnoloogiast ja digiüleminekust kaugemale. Väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), eelkõige mikro- ja väikeettevõtjaid, tabab praegune kriis rängalt ning seetõttu peaks neil olema õigus saada toetust uue viienda poliitikaharu raames. Selleks on oluline struktuurne koostöö rakenduspartnerite ning ELi, riigi ja piirkondliku tasandi ametiasutuste vahel.

1.9.

Komitee nõuab konkreetseid ja selgeid suuniseid, mille abil teha kindlaks projektid, mis vastavad programmist „InvestEU“ toetuse saamise tingimustele, samuti võimaluste kohta koostoime loomiseks arvukate ELi programmide vahel, tagades seega nende asjakohase ja tõhusa rakendamise.

1.10.

1.11.

Sellega seoses tervitab komitee uut maksevõime toetamise rahastamisvahendit ja rõhutab, kui oluline on tagada, et sellest saaksid tõepoolest kasu need liikmesriigid, kelle majandust on COVID-19 pandeemia kõige enam mõjutanud. Kuigi on väga oluline tagada kiire taastumine, on samavõrra oluline eraldada olemasolevad vahendid elujõuliste ärimudelitega ettevõtjatele. See aitaks kaasa kestliku ja vastupidava Euroopa majanduse loomisele.

1.12.

Komitee rõhutab Euroopa finantsturgude rolli selle tagamisel, et need vahendid suudaksid kaasata oodatavad investeeringusummad, samuti Euroopa Investeerimispanga grupi (EIP ja Euroopa Investeerimisfond (EIF)) juhtivat rolli ning pakilist vajadust asjakohase struktuuri järele rakenduspartnerite jaoks, eelkõige riikide tasandil. On oluline, et vahendite liikumine EIP grupi ning tugipankade ja finantseerimisasutuste kaudu oleks läbipaistev ja selge ning vahendid kergesti kättesaadavad.

2. Taust

2.1.

COVID-19 kriis, mis kujutab endast eelkõige inimeste tervisega seotud hädaolukorda, on viinud tõsise majandusliku ja sotsiaalse šokini, millega kaasnevad majandustoodangu järsk langus, töötuse kiire kasv, elatustaseme halvenemine (reaalsissetuleku vähenemine, töökohtade ebakindlus, piiratud liikuvus) ja väliskaubanduskäibe järsk vähenemine nii ELis endas kui ka kolmandate riikidega. Kriis on viinud ka riigi rahanduse näitajate järsu halvenemise ja investeeringute vähenemiseni.

2.2.

Euroopa Komisjon teatas 27. mail 2020 edasipüüdlikust taastekavast ehk taasterahastust „NextGenerationEU“ ja muudetud ettepanekust ELi üldeelarve kohta aastateks 2021–2027 (2).

2.3.

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kavatseb komisjon kehtestada ELi majanduses investeerimisprogrammi, mille abil suudetakse saavutada lihtsustamise, paindlikkuse, koostoime ja sidususega seotud valdkonnaülesed eesmärgid ELi asjakohastes poliitikavaldkondades. Vajadus sellise investeerimisprogrammi järele on COVID-19 pandeemia tõttu veelgi suurenenud.

2.4.

Seepärast võttis komisjon tagasi oma varasema, 2018. aasta mais esitatud ettepaneku programmi „InvestEU“ kohta ja esitas uue ettepaneku, (3) mis kajastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel juba 2019. aasta aprillis saavutatud osalist kokkulepet.

2.5.

Selleks et anda programmile „InvestEU“ paremad vahendid COVID-19 pandeemia põhjustatud majandus- ja sotsiaalsele kriisile reageerimiseks, teeb komisjon ettepaneku suurendada algse programmi „InvestEU“ jaoks ette nähtud rahastamispaketti, et kajastada suuremaid üldisi investeerimisvajadusi ja suurema riskiga keskkonda.

2.6.

Lisaks laiendatakse uue ettepanekuga programmi „InvestEU“ ulatust, luues viienda poliitikaharu – strateegiliste investeeringute rahastamisvahendi, millega vastatakse Euroopa majanduse tulevastele vajadustele ning tagatakse või säilitatakse strateegiline sõltumatus peamistes sektorites.

2.7.

Tõhustatud programmi „InvestEU“ abil suudetaks toetada ettevõtjaid taastumisetapis, tagades samas kooskõlas oma algsete eesmärkidega investorite tugeva keskendumise liidu keskpika ja pika perspektiivi prioriteetidele, nagu rohe- ja digipööre.

2.8.

Euroopa Komisjon esitas ka ettepaneku (4) ajutise omakapitalil põhineva instrumendi ehk maksevõime toetamise rahastamisvahendi kohta.

2.9.

Maksevõime toetamise rahastamisvahendist toetataks muidu elujõuliste ärimudelitega ettevõtjaid, kelle maksevõime on aga COVID-19 kriisi tõttu piiratud. Eesmärk on aidata neil see raske periood üle elada, et nad suudaksid oma tegevusega uuesti alustada, kui selleks on õige aeg. Ettepaneku eesmärk on ka tasakaalustada eeldatavaid moonutusi ühtsel turul, arvestades, et teatavatel liikmesriikidel ei pruugi olla piisavaid eelarvevahendeid abi vajavate ettevõtjate asjakohaseks toetamiseks.

2.10.

Maksevõime toetamise rahastamisvahendi loomist oodatakse võimalikult kiiresti 2020. aastal, hiljemalt 2020. aasta oktoobri alguseks, nii et selle saab 2021. aastal täies mahus kiiresti kasutusele võtta.

3. Üldised märkused

3.1.

Komitee kordab (5) oma toetust programmile „InvestEU“ ning tagatise põhimõttel toimiva rahastamisvahendi jätkamisele ja laiendamisele. Ta peab seda oluliseks eelkõige ELi eelarve pikaajalise arendamise ja haldamise seisukohast.

3.2.

Komitee väljendab heameelt projekti „InvestEU“ täiendava suutlikkuse üle, mis suurendab ELi tagatist 75,2 miljardi euroni (jooksevhindades ja k.a uus strateegiliste investeeringute poliitikaharu), tuues kaasa 1 triljoni euro ulatuses täiendavaid investeeringuid. Komitee nõuab vahendite tasakaalustatud jaotust poliitiliste eesmärkide vahel.

3.3.

Komitee tervitab viienda poliitikaharu – Euroopa strateegiliste investeeringute poliitikaharu – lisamist, millele eraldatakse ELi tagatisest 31,2 miljardit eurot, et toetada investeeringuid strateegilistes sektorites ja peamistes väärtusahelates, sealhulgas nendes, mis on rohe- ja digipöörde jaoks määrava tähtsusega.

3.4.

Komitee rõhutab, kui oluline on selgelt määratleda, millised projektid võivad viiendast poliitikaharust kasu saada, kuna eesmärk on luua selle täiendavus ülejäänud nelja poliitikaharuga. Komitee toetab ka innovatsiooni laiemat määratlust, mis ulatub infotehnoloogiast ja digiüleminekust kaugemale. Tuleks selgesõnaliselt märkida, et kõnealuse poliitikaharu raames on abikõlblikud ka VKEd, eelkõige mikro- ja väikeettevõtjad. See on veelgi olulisem, arvestades VKEde poliitikaharule eraldatud ELi tagatise vähenemist 11,25 miljardilt eurolt 10,17 miljardile eurole (jooksevhindades) võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse ettepanekuga. Selleks on oluline struktuurne koostöö rakenduspartnerite ja finantsvahendajate ning ELi, riigi ja piirkondliku tasandi ametiasutuste vahel.

3.5.

Komitee rõhutab, et üleminekul keskkonnahoidlikumale ja õiglasemale majandusele on otsustava tähtsusega investeeringud oskustesse, mistõttu ei tohiks sotsiaalseid investeeringuid programmi „InvestEU“ raames tähelepanuta jätta.

3.6.

Paljud VKEd, iseäranis mikro- ja väikeettevõtjad, kannatavad märkimisväärselt COVID-19 kriisi ja enamikus ELi riikides vastu võetud liikumispiirangute tõttu. Seetõttu on oluline tagada piisavad rahalised vahendid, et nad saaksid kriisist toibuda. Toetuse andmisel tuleb lähtuda nõudlusest, mis tähendab, et nii võla- kui ka omakapitalitooted peavad olema kättesaadavad. Kuna väheneb VKEde poliitikaharu tagatisvõime, tuleks selle vähenemise kompenseerimiseks muuta VKEde portfellid, eelkõige väikeste ja mikroettevõtjate portfellid, strateegiliste investeeringute poliitikaharu jaoks abikõlblikuks. Sellega peavad kaasnema proportsionaalsed aruandlusnõuded, et vältida liigse halduskoormuse tekitamist nappide ressurssidega kõige väiksematele ettevõtjatele, kuna see heidutaks neid programmist „InvestEU“ toetust taotlemast. Rakenduspartnerite ja finantsvahendajate roll on oluline, et tagada vahendite jõudmine kõnealuste ettevõtjateni.

3.7.

Praeguse kriisi ajal on valitsuste poliitikameetmed ja toetus muutunud eriti oluliseks, ent liikmesriikide valitsuste suutlikkus toetada sektoreid ja ettevõtjaid, keda kriis on kõige rängemalt tabanud, on ELis siiski väga erinev.

3.8.

Seepärast väljendab komitee heameelt uue maksevõime toetamise rahastamisvahendi ja tõiga üle, et kuigi see on avatud kõigile liikmesriikidele, keskendutakse selle puhul riikidele, kelle majandust COVID-19 pandeemia on enim mõjutanud ja/või kus riikliku maksevõime toetuse kättesaadavus on piiratum. Komitee nõustub sellega, et toetust tuleks anda ainult elujõuliste ärimudelitega ettevõtjatele, kes ei olnud enne COVID-19 kriisi puhkemist raskustes. Lisaks tervitab komitee maksevõime toetamise rahastamisvahendi integreerimist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI). Selleks et tagada vahendite tõhus kasutamine, on soovitatav võimaldada paindlikku üleminekut selle poliitikaharu ja EFSI muude poliitikaharude vahel. Lõpetuseks tuleks ette näha olemasolevate vahendite tasakaalustatud turupõhine jaotamine omakapitali- ja kvaasiomakapitalitoodete, näiteks allutatud laenude vahel.

3.9.

Maksevõime toetamise rahastamisvahendi raames soositakse kahekordset pööret (rohe- ja digipööre). Need tingimused peavad olema realistlikud ja teostatavad ka mikro- ja väikeettevõtete ning traditsiooniliste sektorite jaoks.

3.10.

Koroonaviiruse kriis on mõjutanud kõiki ELi liikmesriike, ent sellegipoolest on mõned riigid kannatanud rängemalt kui teised. Komitee rõhutab, et koroonaviiruse kriisi järgne taastumine ei tohiks põhjustada liikmesriikide vahel erinevuste suurenemist. Kuigi programmile „InvestEU“ ega uuele maksevõime toetamise rahastamisvahendile ei ole geograafilisi kvoote kehtestatud, tervitab komitee asjaolu, et selle juhtkomitee määrab kindlaks konkreetsed geograafilise kontsentratsiooni piirmäärad.

3.11.

Lihtsustamine, suurem läbipaistvus ja suurem sünergiapotentsiaal, mida pakub programmi „InvestEU“ kui katusrahastamisvahendi loomine, on muutunud veelgi olulisemaks seoses Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava ja Euroopa majanduse taastekava muude komponentide loomisega. Komitee nõuab konkreetseid ja selgeid suuniseid, mille abil teha kindlaks abikõlblikud projektid ja võimalused koostoime loomiseks arvukate ELi programmide vahel, tagades seega nende asjakohase ja tõhusa rakendamise.

3.12.

COVID-19 kriis ei tohi juhtida ELi eemale keskpika ja pika perspektiivi eesmärkidest, mis on esitatud Euroopa rohelises kokkuleppes, 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas. Oma hiljutises resolutsioonis (6) märkis komitee, et Euroopa peab rahastama tegevusi, mis vastavad kahele kriteeriumile: strateegilise tootmise tagasitoomine, et tagada Euroopa sõltumatus, seda eelkõige tervisekaitse ja tervisealase reageerimise vallas, ning luua kvaliteetseid töökohti ning samuti keskendumine kestlikele investeeringutele, mis on sotsiaalselt vastutustundlikud ja keskkonnasõbralikud. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, nagu ka suurettevõtjatel ja sotsiaalsetel ettevõtetel, võib olla oluline roll Euroopa tootmissüsteemi ümberkorraldamisel.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis kehtestab InvestEU programmi“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 131).

(2) Teatis taastekava kohta: „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“.

(3) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „InvestEU“.

(4) Ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse maksevõime toetamise rahastamisvahend.

(5) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis kehtestab InvestEU programmi“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 131).

(6) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekud COVID-19 kriisi järgse ülesehituse ja taastumise kohta.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/143

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)“

(COM(2020) 80 final – 2020/0036 (COD))

(2020/C 364/20)

Raportöör:	Jan DIRX
Kaasraportöör:	Tellervo KYLÄ-HARAKKA-RUONALA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 10.3.2020 nõukogu, 13.3.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	29.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	210/2/9

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Nagu paljud peamised ELi institutsioonid ja üksikisikud, rõhutab ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“), et kliimameetmed ning majanduse ülesehitamine ja koroonaviiruse kriisist taastumine saavad toimuda ja peavadki toimuma üheskoos. Selleks tuleb taastada Euroopa majandus, edendades tõhusat ja igati kestlikku avaliku ja erasektori investeeringute paketti. Seepärast peab komitee Euroopa kliimaseaduse ettepanekut üheks vahendiks, mis aitab kaasa Euroopa majanduse soovitud ja vajalikule taastamisele.

1.2.

Komitee toetab käsitlusviisi, mis põhineb kliimaneutraalsuse saavutamisel ELi tasandil, mitte igas liikmesriigis eraldi. Selle käsitlusviisi eelis on võimalus tagada jõupingutuste optimaalne jaotus kogu ELis, võttes arvesse asjaomaseid erinevusi liikmesriikide vahel. Komitee on samuti veendunud, et suurim toetus kliimapoliitikale saavutatakse siis, kui üldine eesmärk on kasvuhoonegaaside heite võimalikult ulatuslik vähendamine võimalikult vähese sotsiaal-majandusliku mõjuga.

1.3.

Komitee kutsub komisjoni üles täielikult arvesse võtma koroonaviiruse kriisi mõju ning seda silmas pidades üle vaatama 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi, taotlema heite vähemalt 55 %-list vähendamist aastaks 2030 ja esitama vastavad seadusandlikud ettepanekud. Komitee märgib, et ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta heitkoguste erinevuste aruandes märgitakse, et 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk peab ülemaailmselt olema isegi suurem, et saavutada Pariisi kokkuleppes seatud 1,5 oC eesmärk.

1.4.

Komitee tõdeb, et jõudmaks seatud eesmärgini saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, peavad kõik lisajõupingutusi tegema. Hiljutise (koroonaviiruse kriisi eelse) Eurobaromeetri uuringu kohaselt toetab 92 % ELi kodanikest ELi kliimaneutraalsuse eesmärki. Et toetus püsiks, peab kliimameetmete hoogustamine käima käsikäes majanduse taastamise ja ülesehitamisega.

1.5.

Komitee kutsub ELi üles võtma algataja ja innustaja rolli kliimateemalisel tippkohtumisel, mis pidi algselt toimuma 2020. aasta novembris Glasgows, kuid lükati edasi, samuti edasistel kliimateemalistel tippkohtumistel, et kaasata vähemalt kõik maailma suuremad osalejad kliimaneutraalsuse alasesse jõulisse töösse.

1.6.

Liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine on Euroopa tasandil võimalik üksnes siis, kui iga riik annab täieliku ja õigeaegse panuse kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Seepärast on komitee arvates kasulik, et komisjon võib esitada liikmesriigile soovitusi, kui selgete ja läbipaistvate hindamiskriteeriumide põhjal leitakse, et kõnealuse liikmesriigi meetmed ei ole kooskõlas kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga või need pole piisavad, et tagada kliimamuutustega kohanemine.

1.7.

Komitee teeb ettepaneku, et kliimaneutraalsuse eesmärgiga seotud mis tahes meetme eelnõu või seadusandliku ettepaneku täielik hindamisdokument tehtaks üldsusele kättesaadavaks kohe, kui hindamine on lõpetatud.

1.8.

Komisjoni ettepanekus käsitletakse täiesti õigustatult nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 7.

1.9.

Komitee teeb ettepaneku luua Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvorm, et korraldada ja soodustada kogu ühiskonna aktiivset osalemist, nagu on välja toodud komitee arvamuses kliimapakti teemal.

2. Sissejuhatus

2.1.

Praegune ülemaailmne koroonaviiruse (COVID-19) kriis näitab taas kord selgelt, kui haavatav on elu meie planeedil. Koroonaviiruse kriisist ja selle majanduslikust, sotsiaalsest ja ökoloogilisest mõjust on vaja täielikult üle saada, kuid sellele lisaks on tarvis jätkuvalt keskenduda ka muude arengusuundumuste ennetamisele ja vajaduse korral pidurdamisele, kui need samuti meie elukvaliteeti ohustavad, sh kliimamuutused ja elurikkuse kadumine (1). ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tegevsekretär Patricia Espinosa ütles 2020. aasta novembris Glasgows toimuma pidanud kliimamuutusi käsitleva tippkohtumise (COP26) edasilükkamisest teatades, et ehkki COVID-19 on inimkonna jaoks praegu kõige pakilisem oht, ei tohi unustada, et pikemas plaanis on suurim oht kliimamuutused.

2.2.

Seda silmas pidades leiab komitee, et kliimameetmed ning majanduse ülesehitamine ja koroonaviiruse kriisist taastumine saavad toimuda ja peavadki toimuma üheskoos. Taastamis- ja ülesehitusmeetmed peavad olema kooskõlas kliimaeesmärgiga ning kliimameetmeid tuleb võtta nii, et kulud oleksid minimaalsed ja kaasneks majanduslik kasu.

2.3.

Sellega seoses juhib komitee tähelepanu peamiste ELi institutsioonide ja üksikisikute järgmistele sõnumitele.

Euroopa Parlament hääletas 16. aprillil ülekaaluka häälteenamusega selle poolt, et seada Euroopa roheline kokkulepe ELi tulevase taaste- ja ülesehituspaketi keskmesse, et lükata majandus käima, parandada selle vastupanuvõimet ja luua töökohti ning aidata samal ajal kaasa ökoloogilisele üleminekule, edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

Samal päeval ütles ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa peab veelgi sihikindlamalt investeerima Euroopa rohelisse kokkuleppesse. Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans edastas sama sõnumi seitsmes Euroopa uudiskirjas avaldatud avalikus kirjas. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel soovib samuti kasutada võimalust muuta EL keskkonnahoidlikumaks ja leiab, et Euroopa Liit peab saama paremaks kui varem ning et kriisi tuleb ära kasutada.

2.4.

Selleks tuleb taastada Euroopa majandus, edendades tõhusat ja igati kestlikku avaliku ja erasektori investeeringute paketti, mis hõlmab näiteks investeeringuid energiatarbimise vähendamisse, säästvasse energiasse, võrkudesse, puhta energia tootmise protsessidesse ja ringlussevõttu, ning samal ajal tuleks edendada säästvat tarbimist. Lisaks on kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaja suurendada CO2 sidumist ja talletamist näiteks metsade ja mulla säästva majandamise abil. Euroopa kliimaseadus on üks vahend, mis aitab kaasa Euroopa majanduse soovitud ja vajalikule taastamisele.

2.5.

Seepärast pooldab komitee Euroopa kliimaseaduse ettepanekut, (2) mille Euroopa Komisjon esitas 4. märtsil 2020 ja milles on sätestatud õigusraamistik kliimaneutraalsuse saavutamiseks liidus 2050. aastaks. Komitee peab oluliseks ja vajalikuks saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks või võimaluse korral varemgi, et aidata jõuda Pariisi kokkuleppe eesmärgini, mille kohaselt peab üleilmne soojenemine jääma alla 2 oC ja tuleb teha jõupingutusi, et hoida see alla 1,5 oC.

2.6.

Komitee jaoks on ütlematagi selge, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik, et vähemalt kõik maailma suuremad osalejad tegutseksid jõuliselt kliimaneutraalsuse nimel. Ühelt poolt nõuab see ELilt aktiivset kliimadiplomaatiat ja teiselt poolt meetmeid, nagu CO2 heite maksustamine, et tagada ELi toodetele ja teenustele nende kasvuhoonegaaside jalajälje osas võrdsed tingimused, võrreldes konkurentidega väljastpoolt ELi.

2.7.

Euroopa kliimaseaduse ettepanek on tugisambaks Euroopa rohelisele kokkuleppele, (3) mille komisjon avaldas 11. detsembril 2019. Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatakse, kuidas teha Euroopast 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu, edendades majandust, parandades inimeste tervist ja elukvaliteeti ja hoides loodust, jätmata sealjuures kedagi kõrvale.

2.8.

Komitee tõdeb rahuloluga, et eesmärki saavutada 2050. aastaks puhtakujuline kliimaneutraalsus on poliitilisel tasandil juba toetanud Euroopa Parlament oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsioonis ja Euroopa Ülemkogu oma 12. detsembri 2019. aasta järeldustes. Lisaks esitas ELi keskkonna nõukogu 5. märtsil 2020 Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalise strateegia (mis hõlmab eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL) (4).

2.9.

Komitee tõdeb, et selleks et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk, peavad valitsused, omavalitsused, ettevõtjad, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kodanikud suuri jõupingutusi tegema. See tähendab, et 2050. aastaks eesmärgini jõudmiseks peavad kõik veelgi rohkem pingutama, või nagu komisjon on öelnud: „Vaja on võtta veel meetmeid ja iga sektor peab andma oma panuse, kuna praeguse poliitika juures peaks 2050. aastaks vähenema kasvuhoonegaaside heide ainult 60 %, mistõttu on kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vaja palju rohkem teha.“ (5)

2.10.

Komitee rõhutab, kui oluline on võtta arvesse ettepaneku artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahvusvahelisi arengusuundi ja jõupingutusi ning liidu majanduse konkurentsivõimet. Komitee juhib erilist tähelepanu sellele, kui oluline on vajadus tagada aus ja sotsiaalselt õiglane üleminek (artikli 3 lõike 3 punkt h). Komitee toonitab, et eelkõige tuleb vältida energiaostuvõimetust, ning soovitab hõlmata selle küsimuse ettepaneku artiklis 6 sätestatud liikmesriikide meetmete hindamisse.

2.11.

Komisjon kavatseb 2020. aasta septembriks läbi vaadata liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi, võttes arvesse kliimaneutraalsuse eesmärki, uurida võimalusi seada 2030. aastaks uus eesmärk vähendada heidet 1990. aasta tasemega võrreldes 50–55 % ning esitada 2021. aasta keskpaigaks vastavad seadusandlikud ettepanekud. Komitee loodab, et uus 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk põhineb ulatuslikul läbivaatamisel ja nõuetekohasel mõjuhinnangul. Komitee leiab ka, et argumendid, miks taotleda aastaks 2030 heite vähemalt 55 %-list vähendamist, on täiesti põhjendatud, et EL saaks reageerida omalt poolt tohutule ülemaailmsele vajadusele vähendada heitkoguseid. Näiteks ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta heitkoguste erinevuste aruandes (6) märgitakse, et 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk peab ülemaailmselt olema isegi kõrgem, et saavutada Pariisi kokkuleppes seatud 1,5 oC eesmärk (7).

2.12.

Mõju hindamisel on oluline arvesse võtta koroonaviiruse kriisi ennenägematuid tagajärgi majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale, sest need omakorda mõjutavad kliimamuutuste leevendamiseks võetavate meetmete tulemusi.

2.13.

Komitee leiab, et koroonakriisi võimalik mõju ei saa ega tohi kaasa tuua heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärgi leevendamist.

2.14.

Komitee nõuab selle teostamist nii, et EL saaks endale algataja ja innustaja rolli kliimateemalisel tippkohtumisel, mis pidi algselt toimuma 2020. aasta novembris Glasgows, kuid lükati edasi, samuti edasistel kliimateemalistel tippkohtumistel, et kaasata vähemalt kõik maailma suuremad osalejad kliimaneutraalsuse alasesse jõulisse töösse.

2.15.

Lisaks soovitab komitee komisjonil hakata kavandama heitkoguste vähendamise vahe-eesmärki 2040. aastaks, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 või võimaluse korral varemgi, ning teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohane seadusandlik ettepanek, sealhulgas ettepanek kehtestada uued heitkoguste vähendamise kohustused 2031-2040. aastaks ja võtta need vastu enne 2028. aastat. Eesmärgi õigeaegne püstitamine on vajalik, et see oleks ühiskonna ja kõigi majandusharude jaoks võimalikult hästi prognoositav ja läbipaistev.

2.16.

Hiljutise (koroonaviiruse kriisi eelse) Eurobaromeetri uuringu kohaselt peab 93 % ELi kodanikest kliimamuutusi tõsiseks probleemiks ja 92 % toetab ELi kliimaneutraalsuse eesmärki (8). Et toetus püsiks, peab kliimameetmete hoogustamine käima käsikäes majanduse taastamise ja ülesehitamisega.

3. Volituste delegeerimine

3.1.

Kavandatava kliimaseadusega (artikkel 3) antakse komisjonile õigus võtta kliimaseaduse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, „millega kehtestatakse liidu tasandil artikli 2 lõike 1 kohase kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise trajektoor aastani 2050“. Lisaks vaatab komisjon trajektoori läbi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast igat Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet.

Komitee arvates on vajalik, et delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise asemel esitaks komisjon seadusandliku ettepaneku trajektoori kehtestamise või kohandamise kohta, kui komisjon peab seda läbivaatamise põhjal asjakohaseks.

3.2.

Igal juhul tuleb jätkuvalt tagada meie institutsioonilise süsteemi demokraatlike eeskirjade järgimine. See tähendab, et kodanikuühiskonna osalejatel ja neid esindavatel organisatsioonidel, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, peab olema õigus osaleda demokraatlikus otsustusprotsessis. Sellega seoses soovib komitee juhtida tähelepanu komisjoni sõnadele kliimaseaduse eelnõu artiklis 8: „Komisjon teeb koostööd kõigi ühiskonna osadega [---]“.

4. Edusammude ja meetmete hindamine

4.1.

Artikli 5 kohaselt hindab komisjon liidu edusamme ja meetmeid. Komisjon hindab „kõiki kavandatavaid meetmeid ja seadusandlikke ettepanekuid enne nende vastuvõtmist“ ning „lisab tehtud analüüsi meetme või ettepaneku juurde kuuluvasse mõjuhinnangusse“.

Praktikas tähendab see, et komisjon lisab oma ettepanekute juurde kuuluvatesse mõjuhinnangutesse hinnangu kliimaneutraalsusele avalduva mõju kohta. Komitee soovitab komisjonil uurida, kas seda saab teha olemasoleva parema õigusloome raamistiku alusel ilma õigusakte muutmata.

4.2.

Artiklis 5 on sätestatud, et hindamise tulemus avalikustatakse, kui meede või ettepanek vastu võetakse. Euroopa Kohus (4. septembri 2018. aasta otsus kohtuasjas C-57/16 P, ClientEarth vs. komisjon) on aga selgelt väljendanud seisukohta, et kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 (9) artikli 12 lõikega 2 tuleb vahetult kättesaadavaks teha ka mõju hindamise aruannete kavandid. Seepärast soovitab komitee muuta ettepaneku sõnastust väljendamaks, et täielik hindamisdokument tehakse üldsusele kättesaadavaks kohe, kui hindamine on lõpetatud.

4.3.

Komitee on seisukohal, et eesmärgini saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus on Euroopa tasandil võimalik jõuda üksnes siis, kui iga riik annab täieliku ja õigeaegse panuse kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

Seepärast kiidab komitee heaks komisjoni kavatsuse esitada liikmesriikidele soovitusi, kui selgete ja läbipaistvate hindamiskriteeriumide põhjal leitakse, et liikmesriigi meetmed ei ole kooskõlas kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga või need pole piisavad, et tagada kliimamuutustega kohanemine. Komitee toetab seda komisjoni kavatsust ja soovitab komisjonil valida oma soovitustes tõhus, olukorrale vastav meetmete kombinatsioon. Komitee nõuab siiski, et selgelt toodaks välja, milliste eesmärkide ja kriteeriumide alusel liikmesriikide edusamme hinnatakse.

4.4.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit. Sellest võib järeldada, et iga liikmesriik eraldi ei pea kliimaneutraalsust saavutama. Komitee toetab seda käsitlust, mis on tegelikult jätk ELi kliimaalastes õigusaktides praegu kasutatavale käsitlusviisile, sest selle eelis on võimalus tagada jõupingutuste optimaalne jaotus kogu ELis, võttes arvesse asjakohaseid erinevusi liikmesriikide vahel. Komitee peab siiski vajalikuks, et iga liikmesriik oleks kohustatud märkima oma riiklikus energia- ja kliimakavas, mis tuleb esitada 1. jaanuariks 2029 (vastavalt juhtimismääruse (EL) 2018/1999 (10) artiklile 3), kas ja millal ta soovib saavutada kliimaneutraalsuse ja milliseid meetmeid ta kavatseb võtta optimaalse tulemuse saavutamiseks ELi tasandil, sealhulgas meetmed, mis aitavad kaasa teiste liikmesriikide jõupingutustele või mis viiakse ellu ühes või mitmes muus liikmesriigis. Nii tagatakse see, et sellised kokkulepped sõlmitakse õigeaegselt ja jõustatavate vahendite abil.

4.5.

Komitee on ka veendunud, et suurim toetus kliimapoliitikale saavutatakse siis, kui üldine eesmärk on kasvuhoonegaaside heite võimalikult ulatuslik vähendamine võimalikult vähese sotsiaal-majandusliku mõjuga. Seega peaks olema võimalik kompenseerida liikmesriikidevahelisi erinevusi, kui see põhineb tugeval reguleerival raamistikul ning nõuete täitmise tagamisel. Samuti on oluline mõista, et praeguses süsteemis reguleeritakse heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvaid sektoreid kogu ELi hõlmava kavaga, muud sektorid aga jäävad riiklike heitkoguste piirmääradega seotud jõupingutuste jagamise valdkonda. Edaspidi lisandub heitkogustega kauplemise raamistikku muidugi rohkem sektoreid.

4.6.

Lisaks heitkogustega kauplemise süsteemile on olemas palju ELi tasandi õigusakte, näiteks tehnilised nõuded, millega kontrollitakse eri majandusharude heitkoguseid ja mis moodustavad seega ühe osa üldeesmärgi rakendamisest. ELi tasandil reguleerimine on eriti oluline ühtse turu nõuetekohase toimimisega seotud valdkondades.

4.7.

Komitee teeb samuti ettepaneku jälgida põhjalikult ELi meetmete võimalikku mõju ülemaailmses kontekstis. See hõlmab näiteks mõju välisinvesteeringutele ja kaubandusele ning sellest tulenevat nii otsest kui ka kaudset mõju heitkoguste muutumisele.

4.8.

Komisjoni ettepanekus märgitakse: „ELi tasandi meetmete mõte [peaks] olema täita kulutõhusalt pikaajalisi kliimaeesmärke ning tagada samal ajal õiglus ja keskkonnaeesmärkidele vastavus.“ Komitee tõdeb, et selle saavutamise kohta on veel palju küsimusi – nii menetluslikke (milline on parim otsustusmeetod?) kui ka põhimõttelisi (millised on õiglased ja majanduslikult mõistlikud jaotuskriteeriumid, mis tagavad keskkonnakaitse kõrge taseme?). Seega on olulisel kohal protsess (pidev horisontaalne arutelu ELi institutsioonide vahel, kaasates ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee, ja vertikaalne arutelu liikmesriikidega). Veelgi olulisem on küsimus, mida teha siis, kui liikmesriigid soovivad saavutada kliimaneutraalsuse oma riigis enne 2050. aastat, kuid viisil, mis ei ole ELi tasandil kulude ja/või kliima seisukohalt kõige tõhusam. Komitee palub Euroopa Komisjonil ja nõukogul selles küsimuses nii ruttu kui võimalik selgitusi ja suuniseid anda.

5. Kohanemine

5.1.

Komisjoni ettepanekus käsitletakse täiesti õigustatult nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 7. Komisjon teeb eelkõige seoses kohanemisega ettepaneku laiendada ELi meetmeid riiklikele kohanemismeetmetele.

Üldiselt peetakse kohanemismeetmeid kohalike omavalitsuste tegevusvaldkonnaks rohkem kui leevendamismeetmeid. Seepärast on komitee seisukohal, et komisjon peaks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega täpsustama, millises ulatuses peaks pädevus olema ELi tasandil ja millised kohustused tuleks kehtestada liikmesriikidele.

5.2.

Lisaks tuleb välja selgitada, mida kõnealune kohustus asjaomastele ELi institutsioonidele tähendab. Ettepanekus on öeldud, et liikmesriigid peavad vastu võtma riiklikud kohanemisstrateegiad ja -kavad. ELi institutsioonidelt ei nõuta konkreetseid meetmeid, näiteks kava vastuvõtmist.

5.3.

Komisjon teeb ettepaneku, et talle antaks volitused hinnata lisaks liikmesriikide leevendusmeetmetele ka nende kohanemismeetmeid (artikli 6 lõike 1 punkt b). Kui komisjon leiab, et liikmesriigi meetmed „ei ole piisavad, et tagada edusammud artiklis 4 osutatud kohanemisel, võib ta anda asjaomasele liikmesriigile soovitusi“. See on väga laialivalguv säte. Komitee peab soovitavaks, et komisjon kehtestaks sellise hindamise kriteeriumid.

6. Üldsuse osalemine

6.1.

Komitee peab kliimaseaduse artiklit 8 (üldsuse osalemine) enesestmõistetavaks ja seega kiidab selle heaks. Kõigi ühiskonna osade aktiivne osalemine on kliimapoliitika edu eeldus ELis, võttes arvesse asjaolu, et tegelikkuses viivad kliimaeesmärke ellu kodanikuühiskonna osalejad (ettevõtjad, töötajad, tarbijad, kodanikud ja nende organisatsioonid).

Seepärast palub komitee komisjonil ja liikmesriikidel aktiivselt kutsuda kõiki neid kodanikuühiskonna osalejaid kaasa rääkima ja esitama oma ettepanekuid konkreetse kliimapoliitika ja kliimameetmete kohta.

6.2.

Komitee peab seega kiiduväärseks asjaolu, et Euroopa Komisjon algatas hiljuti avaliku konsultatsiooni kogumaks arvamusi selle kohta, kuidas üldsusega kliimameetmete valdkonnas suhelda (11). Sellele toetudes käivitab komisjon 2020. aasta kolmandas kvartalis kliimapakti. Euroopa kliimapaktiga soovib komisjon tuua kokku sidusrühmad, sh piirkonnad, kohalikud omavalitsused, kohalikud kogukonnad, kodanikuühiskonna, koolid, ettevõtjad ja üksikisikud.

6.3.

Võttes arvesse positiivseid kogemusi Euroopa Komisjoni ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodud Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormiga ning kooskõlas komitee kliimapakti käsitlevas arvamuses (NAT/785) (12) esitatud ettepanekutega soovitab komitee luua Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvormi, mis põhineb kaasatusel, läbipaistvusel ning kohalike kliimavaldkonnas tegutsejate arvestataval osalemisel ja vastutusel.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Mõned eksperdid on seisukohal, et elurikkus moodustab loodusliku barjääri, mis takistab viiruste ja haiguste levikut metsloomadelt inimestele (zoonoos). Seepärast võib elurikkuse kadumine põhjustada tulevikus rohkem pandeemiaid. See on teemakohane lisaargument.

(2) „Euroopa kliimaseadus“.

(3) „Euroopa roheline kokkulepe“.

(4) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele esitatav panus.

(5) Euroopa kliimaseadus, vt nt lk 2.

(6) „Emissions Gap Report 2019“.

(7) ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta heitkoguste erinevuste aruandes märgitakse, et ülemaailmseid heitkoguseid tuleb praegusest alates vähendada 7,6 % aastas, et hoida globaalne soojenemine 1,5 oC piires. Ümberarvutatult tähendab see eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 68 %.

(8) „Kodanike toetus kliimameetmetele“.

(9) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(10) ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.

(11) Avalik konsultatsioon Euroopa kliimapakti teemal.

(12) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa kliimapakt“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 67).

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/149

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa raudteeaasta (2021) kohta“

(COM(2020) 78 final)

(2020/C 364/21)

Raportöör:

Alberto MAZZOLA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 10.3.2020 nõukogu, 13.3.2020 Euroopa Liidu Nõukogu, 13.3.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 91
Juhatuse otsus	24.4.2020
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	23.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	209/1/4

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab Euroopa Komisjoni ettepaneku heaks ja toetab selle eesmärke, eelkõige järgmisi: julgustada ja toetada Euroopa Liitu, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, sotsiaalpartnereid ja turujõude, et suurendada rongireisjate ja raudteel veetavate kaupade osakaalu.

1.2.

Komitee leiab, et Euroopa raudteeaasta peab tooma kodanike, raudteesektori töötajate, sotsiaalpartnerite, ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondade ning eelkõige Euroopa noorte laia üldsuse lähemale ELi institutsioonide avalikule arutelule ELi kestliku arengu ja liikuvuse poliitika ning Euroopa liikuvuse tuleviku üle, et edendada raudteed kui säästvat, uuenduslikku ja ohutut transpordiliiki.

1.3.

Komitee arvates peaks raudteeaasta olema võimalus anda teavet raudteesektori kestlikkuse (muu hulgas ka võimalusel lühilendude sobiva asenduse), säästva ja aruka liikuvuse strateegia ning ELi raudteeinvesteeringute poliitika kohta.

1.4.

Komitee soovitab Euroopa raudteeaastal hinnata raudteeteenuste kvaliteeti ja vajaduse korral kohandada neid kasutajate vajadustega, et need vastaksid Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud üldhuviteenuseid käsitlevas protokollis nr 26 sätestatud kriteeriumidele, töötada välja projektid, millega edendatakse terviklikku lähenemisviisi juurdepääsetavusele, tugevdada seost digiülemineku ja kestlikkuse vahel ning vahetada investorite kogukonnaga teavet võimalike algatuste kohta komisjoni jätkusuutliku rahanduse tegevuskava raames.

1.5.

Komitee kutsub üles tegema Euroopa raudteeaasta raames algatusi, et võita tagasi klientide usaldus ühistranspordi ja eriti raudteetranspordi vastu, et eelkõige noorte eurooplaste seas paremini tutvustada raudteesektoris töötamise atraktiivsust, toetades ühisalgatusi nii sotsiaalpartnerite, ülikoolide ja akadeemilise kogukonnaga üldiselt kui ka Euroopa noorteorganisatsioonidega.

1.6.

Komitee on kindlalt veendunud, et raudteeaasta peaks olema võimalus suurendada üldsuse teadlikkust säästvast turismist ja anda uut hoogu algatusele „DiscoverEU“. Komitee toetab jõuliselt Euroopa Parlamendi algatust tagada igale Euroopa kodanikule 18aastaseks saamisel õiguse omada ELi identiteedi sümbolina „DiscoverEU“ reisikaarti.

1.7.

Komitee märgib, et raudteeaastat peaks kasutama selleks, et jagada rohkem teavet Europalia algatuste ajakava kohta ning samuti teavitada laiemat avalikkust juba olemasolevate kultuurisündmuste, nt filmifestivalide (Cannes, Veneetsia, Berliin) ja kunstinäituste teemakohasest sisust. Samas kontekstis võiksid raudteejaamad ja muuseumid olla 2021. aastal selliste suurte ettevõtmiste toimumispaigaks, mis ühendavad raudteede tuleviku ja mineviku selliste oluliste valdkondadega nagu arhitektuur ja ehitus, disain, elektromehaanika, toit ja turism. Sellega seoses võiks komitee lisada oma 2021. aasta kultuuriprogrammi raudteede teemalise näituse.

1.8.

On vaja, et kõik Euroopa raudteemuuseumid osaleksid raudteeaastas, kutsuksid kodanikke üles avastama nende kogusid, sealhulgas kogude digiteerimise kaudu, ning edendaksid muuseumide koostööd ja raudteemuuseumide Euroopa ringreise.

1.9.

Komitee on sügavalt veendunud, et Euroopa raudteeaasta peaks olema ka võimalus edendada väga ambitsioonikaid eesmärke, millel on sotsiaal-majanduslik ja sümboolne Euroopa lisaväärtus – ühtlasi ka reageerimiseks dramaatilisele COVID-19 kriisile –, nagu taaskäivitatud liikumine transpordipoliitika valges raamatus (2011) kavandatud üleeuroopalise kiirraudteevõrgu väljaehitamise suunas, et ühendada kõik ELi pealinnad ja linnad, kus on rohkem kui 500 000 elanikku.

1.10.

Komitee rõhutab, et oluline on kasutada Euroopa raudteeaastat ka kui ainulaadset võimalust levitada teavet raudteetranspordi ohutusnäitajate kohta, millele maismaatranspordi valdkonnas ei ole võrreldavat konkurenti. Sellega seoses tuletab komitee meelde, et iga aasta 11. juunil on rahvusvaheline raudteeülesõitude ohutuspäev (ILCAD) ning et 2020. aastal tähistas seda juba 12. korda. Euroopa raudteeaasta raames tuleks pöörata sellele päevale erilist tähelepanu.

2. Euroopa Komisjoni ettepanek

2.1.

Ettepanekuga kuulutada 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks soovitakse edendada raudteetransporti kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud komisjoni teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, sealhulgas seoses säästva ja aruka liikuvusega. Euroopa raudteeaasta raames reklaamitakse kodanikele, ettevõtjatele ja ametiasutustele projektide, arutelude, ürituste, näituste ja algatuste kaudu kogu Euroopas raudteed kui atraktiivset ja keskkonnasäästlikku viisi Euroopas liikumiseks, rõhutades selle kogu liitu hõlmavat ja uuenduslikku mõõdet. Sihtotstarbeliste ürituste ja teavituskampaaniate kaudu jõutakse lisaks raudteesektorile ka kodanikeni ning veendakse rohkem inimesi ja ettevõtjaid raudteed kasutama (1).

2.2.

Euroopa raudteeaasta eesmärk on ergutada ja toetada liidu, liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste ning muude organisatsioonide jõupingutusi rongireisijate ja raudteel veetavate kaupade osakaalu suurendamiseks. Eelkõige peaks Euroopa aasta edendama raudteed kui säästvat, uuenduslikku ja ohutut transpordiliiki, jõudes laiema üldsuseni, eelkõige noorteni. Samuti peaks raudteeaasta rõhutama raudtee Euroopa piiriülest mõõdet, mis lähendab kodanikke, võimaldab neil õppida tundma Euroopa Liitu kogu selle mitmekesisuses, edendab ühtekuuluvust ja aitab integreerida Euroopa Liidu siseturgu. Samuti peaks see suurendama raudtee panust Euroopa Liidu majandusse, tööstusse ja ühiskonda laiemalt ning edendama raudteed kui Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheliste suhete olulist elementi (2).

3. Raudteesektor ja COVID-19 pandeemia

3.1.

Raudteesektor kannatas ja kannatab endiselt liikmesriikide võetud piiramismeetmete tõttu, mille eesmärk on võidelda COVID-19 pandeemia leviku vastu, ning liikuvuse tohutu vähenemise tõttu.

3.2.

Esimeste ligikaudsete hinnangute kohaselt, mille arvutasid välja valdkondlikud ühendused, nagu CER, ulatub kõikide reisijaid vedavate teenusepakkujate pandeemia tõttu saamata jäänud tulu alates kriisi algusest 900 miljoni euroni nädalas. COVID-19 puhangu mõju põhjustas 2020. aasta märtsis ja aprillis keskmiselt ligikaudu 25 % raudtee-kaubaveost saadud tulude vähenemise kogu Euroopa Liidus (EL 27) ning ilma jäädi ligikaudu 78 miljoni euro ulatuses tuludest nädalas. Kuigi raudteekaubavedu näitas üles tugevat vastupanuvõimet, oleks see võinud veelgi paremini toimida, kui nn roheliste koridoride meetmeid oleks raudtee suhtes täielikult kohaldatud, kui raudteekasutustasusid oleks vähendatud nullini, kui Šveits oleks peatanud 1. jaanuaril 2020 kehtestatud keelu. COVID-19 puhang mõjutab üha enam raudteetaristu haldajaid.

3.3.

Sõltumata väga järsust nõudluse vähenemisest, osutasid raudteeveo-ettevõtjad ja raudteesektori töötajad siiski võimaluse korral teenuseid, võimaldades meditsiinipersonalil ja olulistel töötajatel tööle ja tagasi sõita. Lisaks on ettevõtjad pakkunud meditsiinirongide teenust, et võimaldada viirusesse haigestunud inimeste transporti enim mõjutatud piirkondadest vähem rahvastatud haiglatesse.

3.4.

Euroopa taaskäivitamine pärast COVID-19 kriisi on samuti võimalus taaskäivitada reisijate- ja kaubavedu raudteel ja seda parandada. ELi majanduse taastekava, mis on suunatud rohelisele kokkuleppele ja digitaalarengu tegevuskavale, pakub lühiajalist toetust raudteeteenustele ja keskendub lühiajalisele kuni pikaajalisele rahastamisele, mis võib hõlmata riigiabi raudteesektori taastamiseks pärast COVID-19 kriisist põhjustatud tohutut tulude vähenemist.

3.5.

Kui pärast COVID-19 kriisi eeldatakse, et raudteed hakkavad asendama teatavaid lennuliine, peaksid nad saama nende liinide jaoks ette nähtud riigiabi, eelkõige selleks, et vältida töökohtade kadumist, ja asjaomaste isikute ümberõpetamiseks.

3.6.

Transporditöötajad on olnud ja on praegugi eesliinil otsese kontakti tõttu reisijatega ning neil on oht nakatuda viirusesse oma igapäevaste kohustuste täitmisel. Ka neid mõjutavad viiruse katastroofilised majanduslikud tagajärjed – nii raudteesektori töötajate kui ka kodanikena. Raudteetöötajad hoiavad Euroopat rasketel aegadel käigus, tagades, et arstiabi ja esmatarbekaubad toimetatakse sinna, kus neid vajatakse.

3.7.

Euroopa taassünd pärast COVID-19 puhangut on ka raudtee reisijateveo taassünd ja raudteekaubaveo toimimise kinnitus. Kui Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava eesmärkidest ei loobuta, tuleb muudetud mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames kättesaadavaks tehtud vahendid, mida hallatakse nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, suunata ka raudteedele.

3.8.

Suure hulga raudteeprojektide puhul on võimalik kasutada lisavahendeid, mis tulenevad mitmeaastasest finantsraamistikust ja taasterahastust „NextGenerationEU“: raudteetaristu projektid (reisijate- ja kaubavedu, riiklikud ja piiriülesed, tavalised ja kiirraudteed), raudteeveeremi projektid, samuti projektid, mis on seotud raudteesüsteemi automatiseerimise ja digiteerimisega, mille hulka kuuluvad digitaalse automaatse haakimise tehnoloogiad, edasine Euroopa võrgu elektrifitseerimine, ERTMSi (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem) kasutuselevõtt, vagunite uuendamine igasugusele kliimale sobivate piduriklotside lisamisega ja lammutuskavad seoses veeremi uuendamisega. Raudteejaamade uuendamine (eriti piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga platvormid) on veel üks valdkond, kus on vaja rahastust ja milles saavutataks lühiajaliseltpositiivset majanduslikku mõju. TEN-T investeeringute suurendamine ning olemasolevate raudteeliinide hooldamine ja uuendamine võiks anda tugeva ja kiire panuse ELi majanduslikku taastumisse.

3.9.

Aruka mitmeliigilise transpordisüsteemi osaks oleva raudtee-kauba- ja reisijateveo läbilaskevõime ja tõhususe parandamise üldeesmärgid, mis on esitatud rohelise kokkuleppe teatises, võivad aja jooksul anda märkimisväärse panuse majanduse taastumisse, vähendades maanteekaubaveo turuosa ja transpordi keskkonnajalajälge.

3.10.

Euroopa raudteeaasta algatustes tuleks pöörata erilist tähelepanu tarbijate usalduse taastamisele ühistranspordi ja eelkõige raudteetranspordi vastu. Luua tuleks algatused, mille eesmärk on suurendada üldsuse teadlikkust raudtee-ettevõtjate võetavatest täiendavatest hügieenimeetmetest ning maskide kandmise ja suhtlemisdistantsi poliitikast. Reisijate õiguste osas tuleks tagada selgus kohustuslike tagasimaksete ja vabatahtlike vautšerite osas. Sellised meetmed peaksid käima käsikäes reisijate õiguste tervikliku kohaldamisega kõigi raudteeteenuste suhtes ning olema tagatud kogu reisi vältel, avalikkusele hästi selgitatud ning tõhusalt jõustatud alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide ja riiklike täitevasutuste kaudu.

4. Üldised märkused

Ajalooline taust

4.1.

Raudteede ja raudteetehnoloogiate pikk ajalugu on 2021. aastaks jõudnud mitme tähtpäevani. Nagu Europalia 2021. aasta kunstifestivali kataloogis on märgitud, tähistavad Belgia ja Prantsuse raudteed Pariisi ja Brüsseli vahelise raudteeühenduse 175. aastapäeva. 1846. aastal said neist esimesed pealinnad maailmas, mis olid omavahel ühendatud raudteeliiniga. Samal aastal avati ka Brüsseli ja Londoni raudteeühendus Oostende-Doveri liinil. 2021. aasta märgib ka Thalyse 25. aastapäeva ning Praha ja Dresdeni vahelise Saksi-Böömimaa raudteeühenduse kasutuselevõtu 170. aastapäeva. Teised raudteega seonduvad juubelid 2021. aastal on Mulhouse’i rongimuuseumi 50. aastapäev ja Luksemburgi raudtee 75. aastapäev. Tasub märkida, et 2021. aastal on ka esimese Pendolino kiirrongi 45. aastapäev Itaalias, Prantsuse kiirrongi TGV 40. aastapäev ning Saksa kiirrongi ICE 30. aastapäev. Ühtlasi möödub 20 aastat Euroopa Liidu esimese Euroopa raudteede valge raamatu avaldamisest.

4.2.

Raudteeaasta on võimalus tähistada raudtee ajalugu, raudtee tehnoloogilise arengu ajalugu, samuti tänu raudteeühendustele üha kiiremini läheneva Euroopa ajalugu; Samal ajal annab see ka võimaluse hinnata senist arengut.

Euroopa roheline kokkulepe

4.3.

2019. aastal avaldas Euroopa Komisjon teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta. Teatises suunatakse ELi järk-järgult vähendama oma majanduse süsinikuheidet, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning tuuakse välja poliitiline strateegia selle eesmärgi saavutamiseks. Euroopa roheline kokkulepe panustab komisjoni strateegiasse, mille eesmärk on rakendada ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja saavutada kestliku arengu eesmärgid.

4.4.

Teiste algatuste seas kutsutakse Euroopa rohelises kokkuleppes üles kiirendama üleminekut säästvale ja arukale liikuvusele, kuna neljandik Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitest tuleneb transpordist ja heitkogused kasvavad jätkuvalt. Kõik transpordiliigid peavad heite vähendamisele kaasa aitama. Euroopa rohelise kokkuleppe kohaselt tegeletakse lisaks muudele meetmetele sellega, et oluline osa praegu 75 % ulatuses mööda maanteed toimuvast sisemaisest kaubaveost läheks üle raudteele ja siseveeteedele. Selle ambitsioonika kava rakendamiseks ja raudteetranspordi osakaalu suurendamiseks on vaja kiiresti tegutseda, pakkudes tugevamaid stiimuleid raudteekaubaveo edendamiseks.

4.5.

Rohelises kokkuleppes seatud üldiste eesmärkide rakendamiseks esitab komisjon 2020. aasta viimases kvartalis aruka ja säästva liikuvuse strateegia. Kõnealune strateegia keskendub muu hulgas algatustele, mille eesmärk on suurendada suutlikkust ja parandada kaubaveo läbilaskevõimet raudteel ja siseveeteedel ning luua arukas, sujuv ja kasutajasõbralik mitmeliigiline transpordisüsteem, et vähendada maanteetranspordi turuosa ja suurendada mitmeliigilise transpordi, sealhulgas raudteetranspordi atraktiivsust. Sellealased algatused on tegelikult juba kavandatud 2021. aastaks.

4.6.

Raudteeaasta on võimalus rõhutada raudteesektori kestlikkust, säästva ja aruka liikuvuse strateegiat ning ELi raudteeinvesteeringute poliitikat ning anda sellekohast teavet. Investeeringud raudteetaristusse võivad elavdada majandust, luua sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikke kvaliteetseid töökohti ning muuta raudteeteenused klientidele atraktiivsemaks. Üldsuse teadlikkuse suurendamine selles küsimuses aitab mõjutada tarbijate käitumist ja transpordiliigiga seotud valikuid ühistranspordi ja vähese heitega liikuvuse suhtes.

4.7.

Euroopa raudteeaasta annab ka võimaluse hinnata raudteeteenuste kvaliteeti ja vajaduse korral kohandada neid kasutajate vajadustega, et need vastaksid Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 26 üldhuviteenuste kohta sätestatud kriteeriumidele.

Euroopa digitaalarengu tegevuskava

4.8.

Seoses ELi digitaalarengu tegevuskavaga on vaja suuri jõupingutusi, et kaasata raudteesektor digitaalsesse revolutsiooni ja kõigisse sellel eesmärgil loodud toetusmeetmetesse. See peaks aitama soodustada ERTMSi rakendamist ja liikuvusteenuse lahenduste arendamist, uute piletimüügi lahenduste loomist ning 5G kasutuselevõttu üleeuroopalise transpordivõrgu põhi- ja üldvõrgus. See võimaldab raudteedel vastata praeguste ja tulevaste klientide nõudlusele.

4.9.

Töötajaid tuleb käimasolevas digiteerimisprotsessis piisavalt toetada ja nende töökohad tuleb tagada. Soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks tuleb erilist tähelepanu pöörata soopõhistele nõuetele. Töötajate muresid selles ümberkujundamisprotsessis tuleb asjakohaselt lahendada, kaasates töötajate esindajaid ja ametiühinguid. Töötajatel peab olema juurdepääs koolitusele ja täiendõppele, et püsida kvaliteetsetel ja jätkusuutlikel töökohtadel.

4.10.

Kuna 5G tõstab mobiilside- ja internetitehnoloogia üldotstarbelise tehnoloogia staatusesse, kutsub komitee ELi institutsioone ja liikmesriike üles viima lõpule digitaalse ühtse turu loomise, sealhulgas arendama suutlikkust 5G-teenuste integreerimiseks ja kasutamiseks, et kaitsta ja parandada Euroopa tööstuse, näiteks transpordi- ja eelkõige raudteetööstuse konkurentsivõimet. Komitee kutsub komisjoni ka üles viima läbi uuringu, mille raames hinnataks 5G kiirguse bioloogilist mõju ja ohtu, et 5G hakkab häirima teisi sagedusvahemikke (3).

4.11.

Demograafilised, majanduslikud ja poliitilised suundumused kujundavad linna- ja linnavälistes piirkondades uusi liikumisviise ning raudteesektori puhul tuleb arvestada paratamatu kohanemisvajadusega, et suuta integreeruda mitmete transpordiliikidega järjest enam digiteeritud transpordiketti. Eelkõige võib eakate ja noorte kasvav arv viia rongide tihedama kasutuseni nii linnapiirkondades kui ka pikamaareiside korral, kui raudteeteenuste pakkujad vastavad üha paremini uutele mugavuse ja juurdepääsuga seotud vajadustele. Samal ajal kasutab tehnoloogiateadlike klientide põlvkond palju vähem eratransporti, millele eelistatakse jagatud liikuvuse ja ühistransporditeenuste lahendusi, eeldusel et teenuse kvaliteet on sobiv.

4.12.

Raudteede jaoks on eriti oluline parandada oma piletimüügi tehnoloogiaid, muutes piletite ostmise lihtsamaks eri reisisegmentide ühte piletisse ühendamise kaudu, samuti on oluline tulevikus ette näha mitmeliigilise piletisüsteemi võimalus. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama selle eesmärgi saavutamisele suunatud algatusi, näiteks ekspertidepoolse juhendamise, parimate tavade jagamise, toetuste andmise kaudu.

4.13.

Kuna mitmeliigilisus on oluline eelkõige raudteekaubaveo puhul, on oluline kasutada Euroopa raudteeaastat selleks, et edendada dialoogi transpordiklientide, raudteesektori ja muude transpordisektorite vahel nii riiklikul kui ka ELi tasandil, et määrata kindlaks praktilised probleemid, mis takistavad raudteekaubaveo arengut, ja leida lahendused, mis muudavad raudtee-kaubaveoteenused klientidele atraktiivseks. Komitee rõhutab, et oluline on kaasata sellesse dialoogi kõik transpordisektorid. Selle dialoogi oluline aspekt võib olla ettevõtjatevaheliseks koostööks selliste paradigmade leidmine, mis ei ole vastuolus konkurentsiõigusega.

4.14.

Raudteesektori digiüleminek võimaldab raudteedel jätkata ka oma teenuste kohandamist tarnijate vajadustele järjest tõhusamal viisil, nt viies saadaolevate rongide veomahu kasutuse maksimumini ja kombineerides eri tüüpi kaubaveoteenuseid. Arvestades raudteekaubaveo turuosa praegust langustrendi, tuleks rõhutada võimalusi pakkuda tõhusamaid ja pandlikumaid teenuseid.

4.15.

Raudteetaristu haldajad peavad muutuma järjest enam digitaalseks, et parandada oma tegevuse tulemuslikkust täpsuse ja suurema läbilaskevõime tähenduses. Tugeva tõuke selles suunas annab automaatse raudteeliikluse juhtimissüsteemi ERTMSi kasutuselevõtt. Komitee on eelkõige seisukohal, et ERTMSi kasutuselevõttu tuleb märkimisväärselt kiirendada. Vajalikke investeeringuid (rohkem kui 100 miljardit eurot, sh digitaalsed blokeerimisseadmed) jätkatakse taastekavas ja komitee julgustab raudteesektorit välja töötama ulatusliku ja koostalitleva liikuvusteenuse raamistiku koos teiste transpordiliikidega.

4.16.

Raudteesektori digiülemineku võimaldamiseks on oluline andmete vaba liikumine. Seepärast palub komitee tungivalt tõhusaid lahendusi probleemide kõrvaldamiseks, mis on seotud andmetele juurdepääsu, andmete koostalitlusvõime ja nende edastamisega, tagades samas andmete piisava kaitse ja privaatsuse, ausa konkurentsi ja laiema valiku tarbijatele ning püsi- ja muutuvteabe andmise reisijatele. Mis puudutab andmevahetust ja kulude hüvitamist, siis tuleb avaliku ja erasektori ettevõtete suhtes kohaldada samu tingimusi (4).

4.17.

Kõigil eespool nimetatud põhjustel peaks raudteesektori digiülemineku küsimus olema raudteeaasta üheks keskseks teemaks. Eelkõige tuleks digiülemineku ja kestlikkuse seost rõhutada sobilike teabevahetusalgatustega.

Raudteesektori töötajad

4.18.

Euroopa raudteed pakuvad otseselt tööd ligikaudu 1,3 miljonile e ning kaudselt ligikaudu 1 miljonile Euroopa kodanikule, mis teeb sellest ühe suurima tööandja Euroopa Liidus. Raudtee-ettevõtjad on oluline tegur noorte koolitamisel ja nad aitavad seega kaasa noorte töötuse vastu võitlemisele Euroopas, eriti majanduslikult rasketel aegadel.

4.19.

Euroopa raudteeaasta on ka raudteetöötajate aasta. Tuleb tagada kvaliteetsed töökohad transporditöötajatele ning ohutu ja usaldusväärne teenus klientidele. Sotsiaalse Euroopa vaimus tuleb tähelepanu keskmesse seada töötajate töötingimused. Palga- ja sotsiaalsel dumpingul ei ole raudteesektoris kohta ja see tuleb kaotada.

4.20.

Raudteetöötajad väärivad avalikku tunnustust. Selleks on oluline muuta nende saavutused nähtavaks ja tunnistada nende väljakutseid. Üleeuroopalised meetmed peaksid aitama tunnustada töötajate saavutusi ja rõhutada nõudlust kvaliteetsete töökohtade järele. Ohutu raudteeveo tagamiseks Euroopas tuleb kõiki raudteetöötajaid kaitsta palga- ja sotsiaalse dumpingu eest. Seda on võimalik tagada üksnes aktiivse sotsiaalse partnerlusega sektoris.

4.21.

Digiüleminek on muidugi raudteesektori jaoks niihästi võimalus kui ka äriliselt hädavajalik samm. Ainult ettevõttesiseste protsesside ning oma teenuste pakkumise viisi digiteerimise kaudu suudab raudteesektor toime tulla praeguste probleemidega. Kuid ühtlasi tuleks digiülemineku käigus olla äärmiselt ettevaatlik, et vältida murrangulisi üleminekuid ja sotsiaalseid vastuolusid. On ülimalt oluline, et Euroopa sotsiaalpartnerid osaleksid ELi raudteevaldkonna sotsiaaldialoogis, et otsustada ühisprojektide üle, eesmärgiga teha paremini kindlaks ja näha ette automatiseerimise ja digiülemineku mõju, et säilitada sotsiaalselt õiglase ülemineku raames tööhõive kõrge tase ja sotsiaalsed garantiid (5).

4.22.

Nende probleemidega toimetuleku võti on keskendumine tööalastele üleminekutele, mida toetatakse elukestva õppe ja investeeringutega töötajate tööalasesse konkurentsivõimesse, et vältida inimeste töölt vabastamist. Raudteesektori jaoks on kaks olulist probleemi – töötajaskonna vanuselise püramiidi tasakaalustamatus ja raskused tööjõu värbamisel; eeskätt on raske leida noori ja naisi (6).

4.23.

Raudteeaasta peaks olema võimalus tutvustada eelkõige noortele euroopalastele paremini atraktiivseid karjäärivõimalusi raudteesektoris, toetades ühisalgatusi nii sotsiaalpartnerite, ülikoolide ja akadeemilise kogukonnaga üldiselt kui ka Euroopa noorteorganisatsioonidega.

Taristu

4.24.

Üleeuroopalise transpordivõrgu raames oli võimalik palju hõlpsamini määrata kindlaks uue raudteetaristu jaoks olulised vajalikud rahastamisvahendid (ainuüksi põhivõrk vajab 2030. aastaks umbes 500 miljardit eurot), ehkki olemasolevad vahendid ei ole endiselt piisavad kõigi vajaduste katmiseks. Põhivõrgu valmisehitamine peaks looma Euroopa kiirraudteevõrgu, mis läbib peaaegu kõiki Euroopa pealinnu ja suuremaid linnu (kus on rohkem kui 500 000 elanikku). Lisaks on üleeuroopalise transpordivõrgu taristu hooldamine küsimus, mida on mitmes riigis oluliselt alahinnatud ning neis riikides on see kujunemas üsna tõsiseks probleemiks. Samas on teistes riikides hooldust teostatud nõuetekohaselt.

4.25.

Komitee kiidab küll ühelt poolt heaks suurte linnade vaheliste raudteeühenduste edendamise kiirrongide ja üleeuroopalise transpordivõrgu võrgu abil, kuid tuletab samas meelde, kui oluline on säilitada riiklikele ja piirkondlikele liinidele piisavad vahendid ja rahastamine.

4.26.

Komitee kutsub üles suurendama investeeringuid võrgu valmisehitamiseks muu hulgas maapiirkondades ja katma kogu üleeuroopalise transpordivõrgu tavapärase või erakorralise hoolduse rahastamise ELi taastekavast. Lisaks on on vaja täiendavaid vahendeid raudteede arendamiseks, taristusse ning tihedamasse reisijate- ja kaubaveovõrku investeerimiseks. Iga raudteesse investeeritud euro loob ja säilitab töökohti, sealhulgas raudteesektori tarnetööstuses ja asjaomastes piirkondades.

Jätkusuutlik rahandus

4.27.

Euroopa Komisjoni tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (COM(2018) 97 final) eesmärk on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv, hallata finantsriske, mis tulenevad kliimamuutustest, loodusvarade vähenemisest, keskkonna halvenemisest ja sotsiaalsetest probleemidest ning edendada finants- ja majandustegevuses läbipaistvust ja pikale perspektiivile keskendumist.

4.28.

Eriti oluline on ELi ühtlustatud klassifitseerimissüsteem (taksonoomia), mis tagab selguse, milliseid tegevusi võib pidada jätkusuutlikuks.

4.29.

ELi jätkusuutlikkuse taksonoomia väljakujundamise ja nimetatud tegevuskava abil siiani saavutatud tulemustele tuginedes teatas komisjon tegevuskava uuendamisest Euroopa rohelise kokkuleppe raames.

4.30.

Komiteel oli hea meel taksonoomiaalaste ettepanekute üle, millega astutakse esimene samm tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ rakendamisel (7). Komitee suhtus positiivselt ka ettepanekusse uute vähese CO2-heite võrdlusaluste ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste väljatöötamise kohta. See vundament peab olema kooskõlas ka tegevuskavas sisalduvate kõrgete eesmärkidega, mille kohaselt on Euroopal hea stardipositsioon maailmas juhtrolli võtmiseks. Nüüd on oluline tegutseda sellest ambitsioonist lähtuvalt ja kehtestada taksonoomia, mis oleks sellega kooskõlas.

4.31.

Võttes arvesse raudteesektori jätkusuutlikkuse kuvandit, peaks see sektor suutma leida võimalusi kõigis jätkusuutliku rahanduse algatustes. Kuigi on vaieldamatult selge, et raudteetaristu hoolduse ja edasise laiendamise rahastamine kui selline on riigi ülesanne ja peab toetuma riigieelarvele, tuleks pöörata tähelepanu tulevase raudteesüsteemi, eelkõige veeremi ja raudteejaamade rahastamisvajadustele ning ühtlasi uurida võimalust kaasata raudteesektori projektidesse erainvestoreid.

4.32.

Selleks et tagada komisjoni jätkusuutliku rahanduse algatustega ette nähtud poliitikaraamistiku elujõulisus, on oluline, et ELi liikmesriigid viiksid võimalikult kiiresti lõpule 2001. aasta Kaplinna konventsioonile (liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste kohta) lisatud 2007. aasta Luxembourgi protokolli (raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta) ratifitseerimise.

4.33.

On oluline, et raudteesektor ja erainvestorite kogukond kohtuksid ja arutaksid võimalikke sünergiaid, ühtlasi komisjoni jätkusuutliku rahanduse algatusi silmas pidades. Euroopa raudteeaastaga seoses peaks kavandama tegevusi, mis võimaldaksid sellistel aruteludel aset leida. Neisse tuleb kaasata nii raudteesektori kui ka erainvestorite, eelkõige pikaajaliste investorite, nagu kindlustus-, investeerimis- ja pensionifondid, kogukondi.

Juurdepääsetavus

4.34.

Üldise juurdepääsu edendamine, nagu on sätestatud üldhuviteenuseid käsitlevas protokollis nr 26, ja selle viited üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele eeldavad asjakohast juurdepääsu kõigile kasutajatele kogu territooriumil (territoriaalne juurdepääsetavus), kusjuures juurdepääsu tingimused (ooteaeg, juurdepääsupunktide tihedus, taristu jne) võivad varieeruda vastavalt kasutajate vajadustele. Võrdne kohtlemine ja üldise juurdepääsu edendamine tähendab ka võitlust igasuguse diskrimineerimise vastu.

4.35.

Selleks et muuta rongireis atraktiivsemaks nii igapäevaste reiside kui ka pikamaa- ja piiriüleste reiside puhul, on oluline tugevdada reisijate õigusi, teavitada reisijaid sellisest kaitsest ning säilitada ja võimaluse korral parandada raudteeveo taskukohasust ja teenuse kvaliteeti.

4.36.

Euroopa raudteeveo-ettevõtjad, raudteejaamade ja -taristu haldajad muudavad pidevalt piiratud liikumisvõimega või puuetega inimeste reisikogemust paremaks. Raudteeteenused on palju paremini juurdepääsetavad kui varem ja paljud puuetega reisijad saavad ilma kõrvalise abita rongiga sõita. Raudteeveo-ettevõtjad panustavad tõsiselt puuetega inimeste sotsiaalse kaasamise suurendamisse ning nad on pühendunud oma kohustuste täitmisele selles valdkonnas koostöös ametiasutuste ja reisijate ühendustega.

4.37.

On tehtud investeeringuid, et järgmisel aastakümnel jätkata takistuste eemaldamist jaamades ja rongides, eesmärgiga hõlbustada reisimist piiratud liikumisvõimega ja puuetega reisijate jaoks.

4.38.

Sellest järeldub, et kui juurdepääsetavust raudteevõrgule parandatakse pidevalt kooskõlas olemasolevates raudteede juurdepääsetavusega seonduvates ELi õigusnormides kavandatule, on vajalik kolmandate osapoolte poolne jätkuv rahastamine kas riikide valitsustelt või otse ELilt.

4.39.

Euroopa raudteeaasta peaks ühtlasi olema ka võimalus arendada projekte, millega edendatakse terviklikku lähenemisviisi juurdepääsetavusele, tegeledes mitte üksnes raudteesektori algatustega tõhustada raudteejaamades ja rongides pakutavat abi ja juurdepääsetavust, vaid ka kõige muuga, mida on vaja, et tagada kõigile reisijatele üldse võimalus transpordisõlmedeni jõuda.

Säästev turism

4.40.

Euroopa Liit on üks enim arenenud ja enim külastatav turismipiirkond kogu maailmas. ELi külastab 40 % kogu maailma rahvusvahelistest turistidest ja siia koguneb 31 % rahvusvahelises turismis teenitavast tulust. EL on koduks mõnedele maailma suurimatele turismi lähteturgudele ja maailma kõige rohkem külastatavatele sihtkohtadele. 2016. aastal käis ligikaudu 270 miljonit ELi elanikku (2/3 tolleaegsest alalisest elanikkonnast) vähemalt ühe korra puhkusereisil, millest üle poole moodustasid rahvusvahelised reisid. Transport moodustab tavaliselt 27 % puhkusereisi kuludest.

4.41.

Turismiga seotud transpordi keskkonnamõjudega tegelemine on üks peamisi komisjoni jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegias kindlaksmääratud sõlmküsimusi (COM(2007) 621).

4.42.

Liikumine „Fridays for Future“ (Reeded tuleviku heaks) ning ka järjest äärmuslikumad ilmastiku- ja kliimanähtused panevad kodanikke oma tavapäraseid reisiplaane ümber vaatama ning kaaluma rongi võimaliku transpordiliigina oma sihtkohta jõudmiseks. Huvi- ja puhkusereisijad moodustavad kõige suurema rongi kasutavate üksikreisijate kategooria.

4.43.

Tänasel päeval seisab turism silmitsi üleminekufaasiga, kus väljakujunenud sihtkohad loovad uusi visioone turismi arendamiseks, austades rohkem majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Selleks et tegeleda turismi keskkonnamõju ja nn ületurismi küsimustega, on vaja uusi turismiarendamise mudeleid.

4.44.

Paljude liikmesriikide, Euroopa piirkondade ja linnade jaoks on turism peamine majanduslikku ja ühiskondlikku struktuuri panustaja, mis tagab ühtlasi töökoha ja sissetuleku. Kuid COVID-19 pandeemia andis sellele ökosüsteemile tugeva löögi.

4.45.

Selles kontekstis tuleb võtta meetmeid, et aidata rahvusvahelisel, Euroopa ja riigisisesel turismil jätkata oma tegevustELi suurte majandussektorite päästmiseks. Raudteesektor võib aidata kujundada turismisihtkohti, mida lennuliiklus piisavalt ei teeninda, avada uusi marsruute ja edendada uusi väärtusahelaid. Euroopa raudteede jaoks on see võimalus vastata kliimateadlike turistide kasvavale nõudlusele turul.

4.46.

Raudteeaasta peaks olema võimalus suurendada üldsuse teadlikkust säästvast turismist ja uutest turismimarsruutidest, mida Euroopa kodanikud saavad tänu raudteeühendusele avastada. Turismi ümbersuunamine peaks olema idee, mida arendatakse ja millest teavitatakse sobilike teabevahetusalgatustega, ning raudteekogukonna, Euroopa kultuuritööstuse ning turismitööstuse riiklike ja Euroopa esindajate ühise toetusega.

4.47.

Sellega seoses peaks Euroopa raudteeaasta olema ka võimalus suurendada avalikkuse teadlikkust ajaloolistest ja looduskaunitest raudteemarsruutidest kogu Euroopas, nagu Orient Express Pariisi ja Veneetsia vahel, Creusot’ raudteeliin läbi Ida- ja Lõuna-Prantsusmaa, Münchenist Neuschwansteini lossini kulgev raudteemarsruut Saksamaal, Val D’Orcia raudteemarsruut Itaalias, Väike-Poola raudteemarsruudid Poolas ja paljud teised üle kogu mandri.

Algatus „DiscoverEU“

4.48.

Märkimisväärne arv Euroopa noori ei ole mitmetel põhjustel kunagi või on harva Euroopas ringi reisinud. Kuigi haridusvaldkonnas on olemas vahetusprogrammid, on EL äsja alustanud vahendiga, mis võimaldaks tagada kõigile eurooplastele reisielamuse, mis seoks noori rohkem Euroopa identiteediga, suurendaks teadlikkust Euroopa Liidu kesksetest väärtustest ning tutvustaks neile kestlikku ja puhast transpordiviisi. „DiscoverEU“ on Euroopa Liidu algatus, mis annab inimestele võimaluse avastada Euroopat õpikogemuste kaudu. Peamiselt rongiga reisides (on erandeid, mis võimaldavad saarte või äärealade elanikel osaleda) saavad Euroopa noored avastada Euroopat, selle suuremaid ja väiksemaid linnu.

4.49.

Reisimise rolli Euroopa identiteedi kujundamisel on tunnustatud juba alates selle sektori Lissaboni lepingusse kaasamise ettevalmistustöödest. Professor Richard Jobs demonstreeris hiljuti Interraili sõidukaardi konkreetsemat rolli ühtsete Euroopa väärtuste kujundamises (8).

4.50.

Raudteeaasta peaks olema võimalus anda „DiscoverEU“ algatusele uut hoogu, toetada selle eesmärke ning jõuda Euroopa noorteni, kes ei ole veel projektis osalenud. Komitee toetab Euroopa Parlamendi algatust tagada igale Euroopa kodanikule 18aastaseks saamisel õiguse omada ELi identiteedi sümbolina „DiscoverEU“ reisikaarti.

Europalia ja teised Euroopa raudteemuuseumid

4.51.

Iga kahe aasta tagant pakub Europalia Belgia ja naaberriikide üldsusele ürituste ja näituste programmi teemadel, millel on tugev Euroopa mõõde ja perspektiiv. Tavaliselt tõmbab Europalia ligi suurel hulgal külastajaid, paljusid neist välismaalt.

4.52.

Järgmise aasta programmi teema (algab 2021. aasta oktoobris) on raudteed ning nende varasem ja tulevane mõju sellele, kuidas me Euroopas reisime, töötame, suhtleme ja elame. Rõhk on raudteedel kui ELi rahvaste ja kodanike kokkutoomise jõupingutuste teerajajal ning rongidel kui murranguliste muutuste toojatel rohelise liikuvuse suunal. Lähtepunktiks on Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud ideed ja raudtee mõju kunstile. Programmis rõhutatakse samuti raudteesektori olulist rolli sotsiaalsete, majanduslike ja tööstuslike muutuste võimsa edendajana.

4.53.

Selles kontekstis oleks kasulik kasutada raudteeaastat, et jagada rohkem teavet Europalia algatuste ajakava kohta ning samuti teavitada laiemat avalikkust juba olemasolevate kultuurisündmuste, nt filmifestivalide (Cannes, Veneetsia, Berliin) ja kunstinäituste, teemakohasest sisust. Sellega seoses võiksid raudteejaamad ja muuseumid olla 2021. aastal selliste suurte ettevõtmiste toimumispaigaks, mis ühendavad raudteede tuleviku ja mineviku oluliste valdkondadega, nagu arhitektuur ja ehitus, disain, elektromehaanika, toit ja turism.

4.54.

Samuti on oluline, et kõik Euroopa raudteemuuseumid osaleksid raudteeaastas, kutsuksid kodanikke üles avastama nende kogusid, sealhulgas kogude digiteerimise kaudu, ning edendaksid muuseumide koostööd ja raudteemuuseumide Euroopa ringreise.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) COM(2020) 78 final.

(2) COM(2020) 78 final.

(3) ELT C 353, 18.10.2019, lk 79.

(4) ELT C 353, 18.10.2019, lk 79.

(5) ELT C 47, 11.2.2020, lk 23.

(6) ELT C 47, 11.2.2020, lk 23.

(7) ELT C 62, 15.2.2019, lk 103.

(8) Vt Jobs, R.I. (2017). Backpack Ambassador – How Youth Travel Integrated Europe, Chicago Ülikooli kirjastus, lk 249.

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/160

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Vabakaubanduslepingute rakendamine 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018“

(COM(2019) 455 final)

(2020/C 364/23)

Raportöör:

Tanja BUZEK

Kaasraportöör:

Alberto MAZZOLA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 19.12.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 32 lõige 1
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	16.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	203/0/7

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

COVID-19 pandeemial on olnud sügav ja enneolematu mõju meie globaliseerunud maailmale ja selle elanikele ning kaubandusele ja investeeringutele. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) hinnangul langeb maailmakaubandus 2020. aastal 13–32 % võrra (1). Kaubandusel kui majanduskasvu, töökohtade loomise ja kestliku arengu olulisel tõukejõul saab olema keskne roll majanduse kriisist jätkusuutliku taastumise edendamisel, võimaldades ettevõtjatel oma katkenud väärtusahelad taastada ja ümber korraldada. Euroopa vajab kiiresti tugevat, sotsiaalset, jätkusuutlikku ja kaasavat ELi majanduse taastamiskava, mis toetaks ettevõtjaid ja inimesi kriisi ületamisel ja inimväärse tööhõive kindlustamisel muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse võimendamise kaudu. Seda kava tuleks rahastada eurovõlakirjadest või muudest Euroopa ühistest pikaajalistest võlainstrumentidest.

1.2.

Praegune kriis toob ilmsiks, kui oluline on ülemaailmne koostöö ja WTO reformiprotsess, et oleks tagatud tugev ja tõhus organisatsioon, mis suudab võidelda protektsionismi ja ühepoolsuse vastu. WTO-l on aeg täita oma rolli tööõiguse põhireeglite ja Pariisi kokkuleppe aktiivsel edendamisel (2).

1.3.

ELi kaubandusstrateegia väljakuulutatud varajasel läbivaatamisel tuleb sellest kriisist õppust võtta. Euroopa Liit ei ole isemajandav ja sõltub juurdepääsust rahvusvahelistele turgudele. Ülemaailmsed tarneahelad peavad muutuma vastupidavamaks, mitmekesisemaks ja vastutustundlikumaks. Tugevamad vahendid peavad aitama ellu viia jätkusuutliku kaubanduse ja investeerimise tegevuskava kõigis selle mõõtmetes. See peab olema kooskõlas rohelise kokkuleppega ning olema tööõiguse sätete tõhusa rakendamise ja jõustamise osas sama kaugeleulatuv. Kõnealusel läbivaatamisel tuleks arvesse võtta soovitusi, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud mitmetes hiljuti vastu võetud ja koostamisel olevates olulistes arvamustes ELi kaubanduse kohta (3). ELi uus kaubandusstrateegia peaks minema vanadest kaubandusmudelitest kaugemale, luues uue mudeli, mis on majanduslikult vastupidav, keskkonnahoidlikum, sotsiaalselt jätkusuutlik ja vastutustundlik.

1.4.

Kodanikuühiskonnal on oluline roll teadlikkuse suurendamisel ELi kaubanduspoliitika rakendamisest. Ta võib olla abiks poliitika eelistest teavitamisel ning on määrava tähtsusega probleemide ja puuduste esile toomisel. Seepärast peab komitee eriti kahetsusväärseks, et ELi sisenõuanderühmade töö ja arvamus jääb rakendamisaruandes suuresti tähelepanuta. Tulevastes aruannetes tuleks rohkem arvesse võtta sisenõuanderühmade tööprogrammide ja koos partnerriikide sisenõuanderühmadega vastu võetud ühisdeklaratsioonide panust.

1.5.

Tulevastes lepingutes hõlmab sisenõuanderühmade järelevalve ulatus kogu lepingut, kuid eritähelepanu peaksid nad pöörama kaubandusele ja kestlikule arengule avalduvale mõjule. Sisenõuanderühma soovituste mõju eelkõige – kuid mitte ainult – kaubanduse ja kestliku arengu sätete rikkumiste uurimisele tuleb märkimisväärselt suurendada. Koostöös liikmesriikidega moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu eksperdirühm, uus kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik ja asjaomased ELi institutsioonid peaksid sisse seadma struktureeritud teabevahetuse sisenõuanderühmadega ning eri sisenõuanderühmade ühised koosolekud peaksid olema osa kaubanduslepingute üle peetavatest läbirääkimistest.

1.6.

Vabakaubanduslepingutega luuakse ettevõtjatele raamistik, et arendada pikaajalisi suhteid uute klientide ja tarnijatega, haarata kinni võimalustest uutes riikides ja suurendada kohalikku suutlikkust vastavalt nende vajadustele. Aluse selleks peavad moodustama eespool nimetatud õppetunde kajastav kaugeleulatuv kahe- ja mitmepoolne kaubanduse tegevuskava ning olemasolevate ELi vabakaubanduslepingute täielik rakendamine.

1.7.

Vabakaubanduslepingu rakendamise aastaaruandes antakse põhjalik ja selge ülevaade ELi kaubandusvõrgustikust. Aruandes mõõdetakse üksikute vabakaubanduslepingute edusamme ja tulemusi ning juhitakse tähelepanu rakendamisel esinevatele puudustele. Siiski tuleb suurendada aruannete informatiivset potentsiaali ja siduda need paremini varasemate aruannete ja kaubanduse hindamise poliitika kogu olelusringiga. Eelkõige tuleks teabeallikana kasutada jätkusuutlikkuse mõjuhinnanguid. Tulevaste aruannete koostamisel peaks Euroopa Komisjon konsulteerima esmajärjekorras kodanikuühiskonnaga.

1.8.

Suurimaks väljakutseks näib olevat andmete kaitse ja diferentseerimine. Aruandes tuleks järjepidevamalt kasutada riiklikke andmeid, näidates konkreetsete ELi liikmesriikide või piirkondade erinevaid olusid, ning vajaduse korral tuleks investeerida aktiivsesse andmekogumisse. Kriteeriumide kehtestamine muudab võrdlused selgemaks. Pilti peaksid täiendama muud allikad, näiteks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) tööõiguse rikkumiste puhul.

1.9.

Tulevased aruanded peaksid süstemaatilisemalt kajastama teenustekaubandust ja selle arengut. Vaja on üksikasjalikumaid andmeid sektorite ja teenuste osutamise viiside kaupa, et hinnata, mil määral kasutavad igas suuruses ettevõtjad ELi vabakaubanduslepingute võimalusi. Teenuste eksportijate abistamiseks peaks läbivaadatud turulepääsu andmebaas hõlmama teenuseid järjepideval viisil ning seda tuleks täiendada ELi juhendiga Euroopa teenuste eksportijatele ja investoritele.

1.10.

Selleks et pakkuda lisaväärtust kõigile sidusrühmadele, tuleks aastaaruandes pöörata rohkem tähelepanu konkreetsetele valdkondadele ja rühmadele. Tarbijatele tuleb näidata kaubavoogude suurenemise konkreetseid eeliseid. Andmed peavad selgelt välja tooma parema sümmeetria tarbijate jaoks kaugeleulatuvate läbirääkimiseesmärkide ja nende hilisema rakendamise vahel.

1.11.

Soodustuste kasutamise määr on vabakaubanduslepingute rakendamise oluline näitaja. Aruandest nähtub, et ELi ekspordi puhul partnerriikidesse on soodustuste kasutamise määr üldiselt madalam kui ELi toimuva impordi puhul. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad võtma ühiseid meetmeid, et parandada kaubandussoodustuste kasutamist ja suurendada teadlikkust kaubandusoodustustest saadavast kasust iseäranis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) seas. Koostöös ELi äriringkonnaga peaksid nad propageerima vabakaubanduslepinguid vastava riigi keeles ja töötama iga vabakaubanduslepingu jaoks välja riiklikud rakendamise tegevuskavad. Teavitustegevuses tuleb arvesse võtta ka importijaid partnerriikides.

1.12.

Läbipaistvus on äärmiselt oluline selleks, et parandada Euroopa ettevõtjate juurdepääsu riigihangete turule vabakaubanduslepingute partnerriikides. Kolmandate riikide hangete avaldamine ELi hangete andmebaasi Tender Electronic Daily vastavas osas parandaks oluliselt igas suuruses Euroopa ettevõtjate võimalusi hankepeatükist kasu saada. Lisaks peaks EL edendama parimaid tavasid selle kohta, kuidas lisada riigihangetesse sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid.

1.13.

Vabakaubanduslepingutel on märkimisväärne potentsiaal ELi põllumajandustoodete ekspordis, samal ajal kui geograafilised tähised suurendavad ELi põllumajanduslike toiduainete tootjate konkurentsivõimet nii ELis kui ka väljaspool. Siiski tundub, et põllumajanduslikke toiduaineid käsitlevate sätete rakendamine ei täida nende kaugeleulatuvaid eesmärke. Toodete jälgitavus ja suutlikkus rakendada ettevaatuspõhimõtet on kvaliteetsete toiduainete ning nendega kindla ja ohutu varustamise tagamisel keskse tähtsusega. Sanitaar- ja fütosanitaarstandardite tõhus järelevalve nõuab piisavate vahenditega kontrolle.

1.14.

Isegi aastaid pärast vabakaubanduslepingute sõlmimist ei ole mõnes partnerriigis endiselt tehtud edusamme kaubanduse ja kestliku arenguga seotud kohustuste täitmisel. Komitee toetab täielikult Euroopa Komisjoni otsust võtta lõpuks õiguslikke meetmeid Korea töötajate õiguste vaidluses, ent tunneb siiski muret eksperdiaruande tegeliku mõju pärast, kuivõrd kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides puuduvad praegu siduvad jõustamisvahendid. Sellega seoses kutsub komitee üles tegema kindlaid edusamme laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) töö- ja keskkonnakaitsega seotud sätete läbivaatamisel nende tõhusaks jõustamiseks (4). Läbivaatamisprotsessi tuleks tihedalt kaasata mõlema poole sisenõuanderühmad ja nendega konsulteerida.

1.15.

Komitee tunneb suurt heameelt komisjoni ja liikmesriikide hiljutiste algatuste üle, mille eesmärk on suurendada jõupingutusi kaubanduse ja jätkusuutlikkuse valdkonnas. Ühendkuningriigiga peetavatel läbirääkimistel on EL võtnud uue suuna, tagades kestlikud võrdsed võimalused ja kohaldades üldist vaidluste lahendamise mehhanismi koos juurdepääsuga õiguskaitsevahenditele, mis kajastab lepingupoolte ainulaadseid suhteid. Rohelise kokkuleppe teatises kutsutakse üles muutma Pariisi kokkulepe kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks. See on positiivne samm, mida tuleks laiendada kõigi ELi liikmesriikide poolt ratifitseeritud ILO peamistele ja ajakohastele konventsioonidele. Rahvusvaheliselt tunnustatud organina peaks ILO olema kaasatud ILO konventsioonide rakendamise järelevalvesse vabakaubanduslepingutes. Komitee ootab uut arutelu liikmesriikide vahel selle üle, kuidas tugevdada kaubanduse ja kestliku arengu peatükke, et oleks võimalik täielikult ära kasutada nende õiguslikult siduvaid kohustusi (5). See arutelu peab hoidma ka keskkonna- ja tööstandardid rakendamise ja jõustamise tegevuskavas võrdselt tähtsal kohal.

2. Taust

2.1.

Euroopa Komisjon kohustus oma 2015. aasta teatises „Kaubandus kõigile“ andma igal aastal aru Euroopa Liidu kõige olulisemate kaubanduslepingute rakendamisest. See on nüüd kolmas seda liiki aruanne ja esimest korda on soovitusi andnud komitee.

2.2.

Vabakaubanduslepingud moodustavad ELi kaubandusest üha suurema osa. 2018. aastal hõlmasid sooduskaubanduslepingud 31 % ELi kaubavahetusest muu maailmaga ning sellest ajast alates sõlmitud kaubanduslepinguid arvesse võttes suureneb see näitaja eeldatavasti üle 40 %.

2.3.

Praegu on ELil maailma suurim kaubandusvõrgustik: 44 sooduskaubanduslepingut hõlmavad 76 riiki. Iga-aastane rakendusaruanne hõlmab ELi kaubanduslepingute eri liike:

—	nn esimese põlvkonna kaubanduslepingud, mis on sõlmitud enne 2006. aastat ja milles keskendutakse tariifide kaotamisele;

—	nn uue põlvkonna lepingud, mis hõlmavad uusi valdkondi, sealhulgas teenuseid, investeeringuid, riigihankeid, konkurentsi, subsiidiume, regulatiivseid küsimusi ja kestlikku arengut;

—	põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud, mis süvendavad majandussuhteid ELi ja selle naaberriikide vahel;

—	majanduspartnerluslepingud, milles keskendutakse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna arenguvajadustele.

2.4.

Alates 2015. aastast on EL teostanud järelhindamisi oma kaubanduslepingutele Mehhiko, Tšiili ja Lõuna-Koreaga. Käimas on CARIFORUMi riikide ja kuue Vahemere piirkonna riigiga sõlmitud lepingute ning ELi ja Moldova, ELi ja Gruusia, ELi ning Colombia, Ecuadori ja Peruu lepingu ja ELi ja Kesk-Ameerika lepingu järelhindamised.

2.5.

Kõnealuses 2019. aasta aruandes esitatakse ajakohastatud teavet 62 partneriga sõlmitud 35 olulise kaubanduslepingu rakendamise kohta, sealhulgas esimene tervet aastat hõlmav aruanne ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) kohta. Peale selle kirjeldatakse aruandes tööd, mis tehti enne ELi ja Jaapani majanduspartnerluslepingu jõustumist ning see sisaldab eraldi peatükke VKEde, teenuste ja põllumajanduslike toiduainetega kauplemise kohta.

2.6.

Aruande eesmärk on uurida mõju, mida avaldavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides sisalduvad sätted, mis on osa kõigist uue põlvkonna ELi kaubanduslepingutest. Lisaks antakse aru ELi kaubanduslepingute raames võetud õigusliku jõustamise meetmetest. Aruandega kaasnevas põhjalikus komisjoni talituste töödokumendis esitatakse üksikasjalik teave iga üksiku lepingu kohta.

3. COVID-19 pandeemia ning maailma ja ELi kaubandus

3.1.

COVID-19 avaldab meie globaliseerunud kaubandusmaailmale sügavat ja enneolematut mõju. Euroopa Komisjoni senise hinnangu kohaselt väheneb maailmakaubandus 2020. aastal rekordiliselt 9,7 %, kaupade ja teenuste eksport EL 27-st väljapoole võib väheneda 9,2 % ning import neist riikidest 8,8 % (6). Oleme olnud tunnistajaks ulatuslikele häiretele tarneahelates, ajutiste ekspordipiirangute kehtestamisele kriisi seisukohalt olulistele kaupadele, nagu meditsiinitarbed, tugevdatud tolli- ja piirikontrollile ning töötajate ja teenuseosutajate vaba liikumise piirangutele. Kriis on näidanud, kui murettekitavalt haprad on tugevalt killustunud ja hajutamata tarneahelad ning millised riskid nendega kaasnevad. Samuti nähtub kriisist see, kui oluline on, et majandust toetaksid hästi toimivad ja rahaliselt tugevad avalikud teenused, eelkõige riiklikud tervishoiuteenused, et hoida kaubandus „terve“ ja toimivana.

3.2.

Kriis toob ilmsiks ülemaailmse koostöö tähtsuse ja näitab, et riiklikud ja ühepoolsed lahendused ei ole lahendus ei Euroopa ega ülemaailmsel tasandil. Seega peab WTO reformiprotsess jätkuma, et oleks tagatud tugev ja tõhus organisatsioon, mis suudab võidelda protektsionismi ja ühepoolsuse vastu. WTO-l on aeg täita oma rolli tööõiguse põhireeglite ja Pariisi kokkuleppe aktiivsel edendamisel (7).

3.3.

Komitee tunnistab, et õige poliitilise raamistikuga kaubandus võib olla majanduskasvu, töökohtade loomise ja kestliku arengu tõhus tõukejõud. 2017. aastal sõltus iga seitsmes ELi töökoht ekspordist, mis moodustab kokku 36 miljonit töökohta ja 15,3 % ELi tööhõivest. Lisaks ilmestab ühtse turu olulisust ELi kaubanduse jaoks ja selle positiivset ülekanduvat mõju asjaolu, et üks viiendik ekspordile tuginevatest töökohtadest asus muus liikmesriigis (8).

3.4.

Kaubandusel on keskne roll majanduse kriisijärgse jätkusuutliku taastumise edendamisel, võimaldades ettevõtjatel oma katkenud väärtusahelad taastada ja ümber korraldada. ELi majanduse taastamiskava, mis peab olema tugev, sotsiaalne, jätkusuutlik ja kaasav, peab pakkuma ettevõtjatele võimalusi tugevdada oma positsiooni rahvusvahelises kaubanduses ja tagada inimväärne tööhõive. Seda kava tuleks rahastada eurovõlakirjadest või muudest Euroopa ühistest pikaajalistest võlainstrumentidest.

3.5.

Eelseisvates 2020. ja 2021. aasta aruannetes tuleks läbi viia COVIDi-järgse kaubanduskeskkonna põhjalik poliitiline hindamine, samuti uurida, kuidas tagada sellest kasu kõigile. Komisjon peaks tulevaste vabakaubanduslepingu rakendamise aruannete koostamisel esmajärjekorras konsulteerima kodanikuühiskonnaga ning komitee on valmis panustama oma kohapealsete kogemustega. Uues kaubandusstrateegias, mille eesmärk on COVIDist taastumine ja maailmakaubanduse tugevdamine, tuleks arvesse võtta nii kriisist tulenevaid tegureid kui ka neid, mis on seotud ELi võetud kohustusega minna üle CO2 neutraalsele majandusele. Euroopa tööstuspoliitika peab tugevdama tööstuslikku suveräänsust sellistes olulistes sektorites nagu farmaatsiatooted ja meditsiinivarustus. See peab toimuma ELi tasandil.

3.6.

Varajasel kaubandusstrateegia läbivaatamisel tuleks arvesse võtta komitee soovitusi, mida ta on esitanud mitmetes hiljuti vastu võetud ja koostamisel olevates olulistes arvamustes ELi kaubanduse kohta (9). Käimasolevatel kahepoolsetel ja WTO läbirääkimistel tuleks kiiresti teha kokkuvõte COVIDi mõjust, et käsitleda seonduvaid probleeme, eelkõige ekspordipiiranguid ja tarneahelate jätkusuutlikkust, ning vaadata läbi kaubandusvolitused üldiselt.

3.7.

Kuigi ELi sooduskaubanduseeskirjade lai võrgustik tagab ELi ettevõtjatele olulise prognoositavuse ja kindluse, näitab see kriis pakilist vajadust tugevamate vahendite järele, mis hõlmaksid kaubanduse jätkusuutlikkust kõigis selle mõõtmetes, st majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnamõõtmes. Sellega seoses viitab komitee käimasolevale tööle jätkusuutlikke tarneahelaid käsitleva arvamuse koostamisel (10), mis on kavas vastu võtta 2020. aasta septembris.

3.8.

Ülemaailmsed tarneahelad peavad muutuma vastupidavamaks ja vastutustundlikumaks. Mitmekesised kaubandussuhted on majandusliku jätkusuutlikkuse oluline element, kuna need pakuvad kindlustust häirete vastu konkreetsetes riikides ja piirkondades. ELi kaubanduspoliitikal on selles oluline roll. Vabakaubanduslepingutega luuakse ettevõtjatele raamistik, et arendada pikaajalisi suhteid uute tarnijatega, alustada tegutsemist uutes riikides ja suurendada kohalikku suutlikkust vastavalt nende vajadustele.

3.9.

Kaubavoogude taaselustamine peab põhinema sotsiaalsete ja tööstandardite rangel järgimisel ning nende tõhusal jõustamisel. Tarne- ja tootmisprotsesside katkemine on näidanud, kui oluline on töötervishoiu ja tööohutuse meetmete kehtestamine ja tõhus jõustamine ning töötajate ohutuse ja tervise tagamine, et nad saaksid varustada maailma kaupade ja teenustega. Ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi käsitlevate ILO põhikonventsioonide ratifitseerimine, rakendamine ja jõustamine koos kõigi ILO peamiste ja ajakohaste konventsioonidega on keskne tee ohutute ja inimväärsete töötingimuste tagamiseks.

3.10.

Arvestades ELis ja kogu maailmas võetavaid tohutuid finantsturu taastamise meetmeid, ei tohi rohelist kokkulepet kõrvale jätta, vaid sellest peaks saama praegustes ja tulevastes ELi kaubandussuhetes kiireloomuline prioriteet sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt õiglase ülemineku saavutamiseks. Rohelise kokkuleppe meetmeid tuleb käsitleda vabakaubanduslepingute kõigis aspektides, sealhulgas edendades parimaid tavasid selle kohta, kuidas lisada riigihangetesse sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid.

4. Üldised märkused aastaaruande kohta

4.1.

Komitee tunnustab üldjoontes vabakaubanduslepingute rakendamise aastaaruannet, mille Euroopa Komisjon esitas esmakordselt 2017. aastal, kuna see annab põhjaliku ja selge ülevaate ELi kaubandusvõrgustikust. Aruanne võimaldab mõõta üksikute vabakaubanduslepingute edusamme ja tulemuslikkust. Aruanne peaks osutama rakendamisel esinevatele puudustele, sh sellistele nagu kaubanduse ja kestliku arengu peatükis, mida ei ole võimalik majandusstatistika abil mõõta. Seega peaksid tulevased aruanded põhinema selgemalt varasemate aruannete järeldustel ja hõlmama jälgitavaid järelmeetmeid.

4.2.

Aeg on oluline tegur vabakaubanduslepingute rakendamisel ja tulemuslikkuse mõõtmisel. Selles osas on aastaaruanded üksnes aja jooksul ilmneda võivate või edasist uurimist vajavate püsivate suundumuste momentvõtted, mis väärivad käsitlemist omavahel paremini haakuvate hindamispoliitika meetmete raames. Iga kaubanduslepingut hinnatakse põhjalikult selle olelusringi eri etappidel. Seega soovitab komitee läheneda tulevastele aruannetele terviklikumalt, vaadates läbi enne läbirääkimisi ja läbirääkimiste ajal tehtud varasemate mõjuhinnangute tulemused. Jätkusuutlikkuse mõjuhinnanguid tuleks eelkõige kasutada teabeallikana ja need tuleks siduda rakendustööga.

4.3.

Teave on väga oluline ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika viimistlemiseks ja sellest saadava kasu maksimeerimiseks. Suurimaks väljakutseks näib olevat andmete kaitse ja diferentseerimine. EL peaks seega järjepidevamalt kasutama riiklikke andmeid, näidates ELi liikmesriikide või piirkondade erinevaid olusid, ning vajaduse korral investeerima aktiivsesse andmekogumisse. Kriteeriumide kehtestamine võib muuta tulemuste võrdlused selgemaks. Kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas ja eelkõige seoses tööstandardite olukorraga eri riikides peavad pilti täiendama muud andmeallikad, näiteks ILO.

4.4.

Soodustuste kasutamise määr on lepingu rakendamise oluline näitaja. Siiski analüüsitakse sellega üksnes kaubavahetust ning mitte kõiki soodustusi, nagu turulepääs hangete puhul, ei väljendata tegelikult soodustariifide kaudu. ELi sooduskaubanduse partnerriikidest ELi suunatud impordi keskmine soodustuste kasutamise määr oli 2018. aastal 87 %, ELi ekspordi puhul partnerriikidesse oli see üldiselt madalam. Täpne keskmine soodustuste kasutamise määra arvestus ei ole siiski kättesaadav, sest EL toetub importiva riigi kogutud andmetele ja kõnealune statistika ei ole ühtlustatud. Terviklikuma pildi saamiseks tuleb välja töötada muud näitajad, et hinnata, mil määral kasutavad igas suuruses ettevõtjad ELi vabakaubanduslepingute võimalusi.

4.5.

2018. aastal moodustas teenuste eksport 32 % ELi ekspordi koguväärtusest ja peaaegu 59 % lisandväärtusega kauplemisest (11). Kahjuks ei kajasta aruande teenustekaubandusele pühendatud osa asjakohaselt teenustekaubanduse suurt tähtsust ELi jaoks (25,2 % SKPst) ega ole piisavalt üksikasjalik. Tulevased aruanded peaksid süstemaatilisemalt kajastama teenustekaubandust ja selle arengut mitte ainult koondarvuna, vaid ka sektori tasandil ja teenuste osutamise viiside kaupa. Näiteks hõlmavad kaubanduslepingud üha suuremat osa kutsealateenustest. Vabade elukutsete esindajad, nagu juristid, insenerid või arhitektid, pakuvad väga spetsialiseeritud teenuseid, mis on sageli seotud muude seotud teenuste ja hangetega, kuid aruandes neid ei kajastata.

4.6.

Komitee nõuab, et tulevastes aruannetes pöörataks rohkem tähelepanu konkreetsetele valdkondadele ja rühmadele, mis kõnealusest aruandest suuresti puuduvad. ELi kaubanduslepingutest tulenev kasu VKEde ja põllumajanduslike toiduainetega kauplemise jaoks on juba hästi esile toodud. Põllumajanduse puhul on oluline uurida vabakaubanduslepingute kumulatiivset mõju konkreetsetele sektoritele ja seda enne uute läbirääkimiste algust kaaluda. Eelkõige tarbijate jaoks peab kaubavoogude suurenemine tooma konkreetset kasu. Seepärast on komitee soovinud „kaubanduse ja kestliku arengu raamistikus näha konkreetset peatükki tarbijate kohta, mis sisaldaks asjaomaseid rahvusvahelisi tarbijastandardeid ja tugevdaks koostööd tarbijaõiguste jõustamise valdkonnas (12).

4.7.

Komitee toetab kindlalt eraldi kaubanduse ja kestliku arengu rakendamise peatüki lisamist aruandesse. Selle kese peaks minema kaugemale võetud meetmetest ning täpsustama ka nende tulemusi, väljendatud seisukohti ja arvamusi ning järelmeetmeid. Komitee peab eriti kahetsusväärseks, et sisenõuanderühmade töö ja arvamus lepingute mõju jälgimisel kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste osas jääb aruandes suuresti tähelepanuta ja seda hoolimata nende institutsioonilisest panusest kõigi uue põlvkonna lepingute puhul. Tulevastes aruannetes tuleks rohkem arvesse võtta sisenõuanderühmade tööprogrammide ja partnerriikide sisenõuanderühmadega vastu võetud ühisdeklaratsioonide panust.

5. Konkreetsed märkused vabakaubanduslepingute rakendamise kohta

5.1.

Kodanikuühiskonnal on oluline roll teadlikkuse suurendamisel ELi kaubanduspoliitika rakendamisest, ta võib olla abiks poliitika eelistest teavitamisel ning on määrava tähtsusega probleemide ja puuduste esile toomisel. Komitee osaleb selles kõiges aktiivselt oma arvamuste kaudu ja sisenõuanderühmade liikmena. Tulevaste sisenõuanderühmade järelevalve ulatuse laiendamine lepingu kõigile aspektidele, pöörates seejuures eritähelepanu kaubandusele ja kestlikule arengule, võiks täiendada Euroopa Komisjoni jõupingutusi tulevaste ELi vabakaubanduslepingute parema rakendamise soodustamisel. Komitee toetab seega kõnealust laiendamist (13).

5.2.

Sisenõuanderühmad on uue põlvkonna vabakaubanduslepingute peamine saavutus, kuid neid tuleb tugevdada, et nad saaksid edukalt täita oma järelevalveülesandeid eelkõige kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas ning tulevastes ELi vabakaubanduslepingutes veelgi laiemalt. Koostöös liikmesriikidega moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu eksperdirühma ja uue kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku tegevus peaks olema tihedalt seotud sisenõuanderühmade tööga ning sisse tuleb seada aruandlus- ja teabevahetusstruktuurid. Seda peaks täiendama ILOga toimuv teabevahetus tööga seotud kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise üle. Nähtavuse suurendamiseks ja institutsioonidevahelisteks järelmeetmeteks on vaja struktuurset dialoogi ELi sisenõuanderühmade, Euroopa Komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel. Selleks et partnerriikides kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi võimalikult hästi ära kasutada, on eri sisenõuanderühmade ühised koosolekud hädavajalikud ja neid tuleks kaasata lepingu teksti üle peetavatesse läbirääkimistesse. Sisenõuanderühmad võiksid tõepoolest anda kasuliku panuse ühisprojektide ja ühiste soovituste kaudu. Kuna vabakaubanduslepingute ja seega ka sisenõuanderühmade arv kasvab, on hädasti vaja rakendada piisavate inim- ja finantsressurssidega süsteemseid lahendusi. Ühte kõigile sobivat lahendust ei ole. Iga võimalik uus lähenemisviis, näiteks sisenõuanderühmade viimine piirkondade tasandile, peab tagama nende tõhusa toimimise, et lahendada konkreetse lepingu rakendamisega seotud probleeme, ja kaasama sisenõuanderühmad ise selle kujundamisse.

5.3.

Komitee tervitab jõuliselt mitmeid hiljutisi jõupingutusi vabakaubanduslepingute rakendamise ja jõustamise tõhustamiseks. Kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku nimetamine on märk selgest poliitilisest pühendumisest ja strateegiast. Selle tulemuseks peaks olema kõigi vabakaubanduslepingu elementide tõhusam rakendamine ja jõustamine ning kodanikuühiskonna rolli tugevdamine lepingute rakendamisel, sealhulgas kaebuste esitamise kaudu. Prantsusmaa ja Madalmaade kaubandusministrite hiljutine mitteametlik dokument (14) on teretulnud algatus käivitada uus arutelu selle üle, kuidas tagada, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükid saavutaksid täielikult oma õiguslikult siduvad eesmärgid. See arutelu peab hoidma keskkonna- ja tööstandardid rakendamise ja jõustamise tegevuskavas võrdselt tähtsal kohal. Ühendkuningriigiga sõlmitava tulevase kaubanduslepingu ELi eelnõu tekst rajab uue tee, seades esiplaanile võrdsed võimalused ja jätkusuutlikkuse, kajastades seeläbi lepingupoolte ainulaadseid suhteid. Eelkõige kohaldatakse rikkumiste korral üldist vaidluste lahendamise mehhanismi koos juurdepääsuga õiguskaitsevahenditele (15). Pariisi kokkuleppe järgimise muutmine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks, nagu sedastati rohelise kokkuleppe teatises (16), on positiivne samm, mida tuleks laiendada ka kõigi ELi liikmesriikide poolt ratifitseeritud ILO peamiste ja ajakohaste konventsioonide järgimisele ja rakendamisele. Kooskõlas oma uue algatusega peaks ILO rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonina olema kaasatud ILO konventsioonide rakendamise järelevalvesse vabakaubanduslepingutes, et jälgida, toetada, uurida rikkumisi ja pakkuda lahendusi.

5.4.

Isegi aastaid pärast vabakaubanduslepingute sõlmimist ei ole mõnes partnerriigis endiselt tehtud edusamme kaubanduse ja kestliku arenguga seotud kohustuste täitmisel. 2018. aasta detsembris kutsus EL üles moodustama eksperdirühma, et viia läbi uurimine seoses ELi ja Korea vaidlusega töötajate õiguste üle, eelkõige mis puudutab ILO peamiste ja ajakohaste konventsioonide ratifitseerimata jätmist. Komitee tunnustab kaubanduse ja kestliku arengu peatükiga seotud vaidluste lahendamise menetluste esmakordset kasutamist (17), ent väljendab vaid kahetsust menetluse pikkuse pärast, arvestades et leping ratifitseeriti kaheksa aastat tagasi. Komitee soovitas seega veelgi tugevdada kodanikuühiskonna järelevalvemehhanisme, võimaldades neil „iseseisvalt algatada uurimisi kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohustuste selgete rikkumiste kohta.“ (18). Kahjuks ei kuulunud eksperdirühma pädevusalasse mitmed täiendavad õigusnormid ja ühinemisvabaduse õiguse rikkumised, mida ILO on palunud Koreal parandada (19). Lisaks amicus curiae kirjalikele esildistele peaks eksperdirühma kuulamise lahutamatuks osaks olema kodanikuühiskonna osalejate suuline avaldus. Rühma aruande tulemusi ja selle siduvat mõju ei ole veel näha, kuna praegustes kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides puuduvad kaugemaleulatuvad jõustamisvahendid. Sellega seoses kutsub komitee üles tegema kindlaid edusamme laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu töö- ja keskkonnakaitsega seotud sätete läbivaatamisel nende tõhusaks jõustamiseks (20). Läbivaatamisprotsessi tuleks tihedalt kaasata mõlema poole sisenõuanderühmad ja nendega konsulteerida (21).

5.5.

Vabakaubanduslepingutel on märkimisväärne potentsiaal ELi põllumajandustoodete ekspordiks, samal ajal kui geograafilised tähised suurendavad ELi põllumajanduslike toiduainete tootjate konkurentsivõimet nii ELis kui ka väljaspool. Kuivõrd 2018. aastal moodustasid import ja eksport kokku 254 miljardit eurot, on EL jätkuvalt maailma juhtiv põllumajanduslike toiduainetega kaupleja (22). Kuigi põllumajanduslike toiduainetega kauplemist kontrollitakse läbirääkimiste käigus sageli põhjalikult, näib, et sätete rakendamisest ei piisa selle kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamiseks. Toodete jälgitavus ja suutlikkus rakendada ettevaatuspõhimõtet on kvaliteetsete toiduainete ning nendega ohutu ja turvalise varustamise tagamisel keskse tähtsusega. Sanitaar- ja fütosanitaarstandardite tõhus järelevalve nõuab piisavate vahenditega kontrolle.

5.6.

Hoolimata ettevõtjate märkimisväärsetest võimalustest, ei ole nad endiselt teadlikud vabakaubanduslepingute eelistest, eelkõige nende rakendamise esimestel aastatel. Komisjon ja liikmesriigid peaksid koostöös ELi äriringkonnaga propageerima lepinguid nende vastavas riigikeeles potentsiaalsete eksportijate seas, suurendades iseäranis VKEde teadlikkust. Meetmed võiksid hõlmata rakendamise riiklike tegevuskavade väljatöötamist igale vabakaubanduslepingule enne selle jõustumist.

5.7.

Tollimaksude kokkuhoiust otseste kasusaajatena on kaubanduspartneriteks olevate riikide importijatel võtmeroll vabakaubanduslepingust tulenevate soodustariifide kasutamisel. Neid tuleks arvesse võtta kõigis ELi jõupingutustes suurendada soodustuste kasutamise määra ekspordis. Teavitustegevus võiks hõlmata seminare, mis käsitlevad vastava vabakaubanduslepingu pakutavaid võimalusi ja soodustariifide taotlemise viise. ELi teavitustegevus vabakaubanduslepingu partnerriikides peaks toimuma tihedas koostöös ELi delegatsioonide, riiklike esinduste ja ettevõtjate esindajate, sealhulgas kaubanduskodade vahel.

5.8.

Teenused moodustavad suure osa nüüdisaegsetest vabakaubanduslepingu sätetest, kuid nende eeliseid on raskem mõista kui tariifide alandamist. Siin on kolmandate riikide turgude regulatiivsete nõuete läbipaistvus kaubanduse hõlbustamiseks keskse tähtsusega. ELi turulepääsu andmebaasi ja kaubanduse kasutajatoe eelseisev ühendamine annab võimaluse hõlmata järjepidevalt mitte ainult kaupu, vaid ka teenuseid. Uus portaal peaks andma iga CPC koodi puhul (23) teavet turulepääsu ja piirangute kohta teenuste osutamise viisi kaupa. Samuti peaks olema võimalik saada sektorite kaupa teavet dokumentide, sertifitseerimise, litsentsimise, katsetamise ja muude nõuete kohta. Lisaks võiks abiks olla juhend Euroopa teenuste eksportijatele ja investoritele ELi kõige olulisemate sooduskaubanduspartnerite puhul, nagu Jaapan või Kanada.

5.9.

EL on maailma kõige avatum riigihangete turg ning vabakaubanduslepingutega nähakse Euroopa ettevõtjatele partnerriikides ette põhjalikud eeskirjad ja märkimisväärsed riigihanketurule pääsemise võimalused. Siiski jääb puudu läbipaistvusest ja sidusatest meetmetest tööklauslite integreerimiseks hankelepingutesse, -meetmetesse ja -tavadesse (24), mis peaksid kajastuma vabakaubanduslepingutes. Kolmandate riikide hangete avaldamine ELi hangete andmebaasi Tender Electronic Daily vastavas osas parandaks oluliselt igas suuruses Euroopa ettevõtjate võimalusi hankepeatükist kasu saada. Lisaks aitaks avaldatud hangete puhul keelebarjääri ületada kõigis ELi keeltes toimiv spetsiaalne masintõlkevahend.

5.10.

Vabakaubanduslepingu raames soodustollimaksude kasutamiseks peavad tooted vastama päritolureeglitele. Soodustariifide taotlemise halduskulude vähendamist tuleb käsitada peamise tegurina soodustuste kasutamise määra suurendamisel, eelkõige väikese väärtusega tehingute puhul. Sellega seoses oleks väga oluline lihtsustada ja ühtlustada erinevates vabakaubanduslepingutes sätestatud päritolureegleid. Lisaks võib Kanada ja Jaapaniga sõlmitud vabakaubanduslepingutes kokku lepitud uus lähenemisviis päritolu kontrollimisele, mille kohaselt määrab impordi eest vastutav asutus kindlaks, kas tooted vastavad päritolunõuetele, de facto nõuda, et eksportija edastaks tundlikku äriteavet.

5.11.

Vabakaubanduslepingu investeerimispeatükid pakuvad õiguskindlust välismaistele otseinvesteeringute sisse- ja väljavoolu puhul ning kõrvaldavad investeerimistõkked. Euroopa ettevõtjad on kogu maailmas esirinnas jätkusuutlike ja pikaajaliste investeeringute pakkumisel. Investeeringute ligimeelitamine on aga endiselt keeruline. ELi välisinvesteeringute kava, milles keskendutakse kestlikule arengule, töökohtade loomisele ja majanduskasvule, on selles osas paljutõotav samm, kuid see on geograafiliselt, temaatiliselt ja kättesaadavate rahaliste vahendite poolest liiga piiratud. EL võiks seda strateegiat toetada, seades koostöös liikmesriikide ja ELi äriringkonnaga ametlike visiitide, kõrgetasemeliste kohtumiste ja neisse riikidesse toimuvate lähetuste ajal poliitilises päevakorras tähtsale kohale asjakohased jätkusuutliku investeerimisega seotud küsimused.

5.12.

Kolmandates riikides tegutsevad Euroopa ettevõtjad on vastutustundliku ettevõtluse peamised edasiviijad ja jõustajad. Komitee märgib, et ettevõtjate vastutust käsitlevad sätted kaubandus- ja investeerimislepingutes muutuvad arvukamaks ja liiguvad eri suundades (25). Kuna Euroopa ettevõtjad on sellel alal maailmas juhtival kohal, on ELil ainulaadne võimalus võtta hoolsuskohustuse vallas juhtroll. Sellest tulenevalt tunnustab komitee asjaolu, et Euroopa Komisjon järgib tema soovitust teha selles valdkonnas ettepanek EL tasandi õigusaktide kohta (26).

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) WTO kaubandusprognoos, aprill 2020.

(2) ELT C 159, 10.5.2019, lk 15.

(3) Hiljutistele arvamustele on viidatud väljaandes ELT C 47, 11.2.2020. REX/529 „Pakiline ülesanne pärast COVID-19 kriisi: uue mitmepoolse maatriksi kavandamine“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk xx), käimas on töö toimikutega NAT/791 „ELi kaubanduspoliitika kokkusobivus Euroopa rohelise kokkuleppega“ ja REX/532 „Jätkusuutlikud tarneahelad ja inimväärne töö rahvusvahelises kaubanduses“.

(4) CETA tõlgendav ühisdokument, oktoober 2016.

(5) Non-paper from the Netherlands and France on trade, social economic effects and sustainable development, mai 2020.

(6) The impact of the Covid-19 pandemic on global and EU trade, peaökonomistide rühm, kaubanduse peadirektoraat, aprill 2020.

(7) ELT C 159, 10.5.2019, lk 15.

(8) ELT C 47, 11.2.2020, lk 38.

(9) Vt joonealune märkus 3.

(10) Arvamus REX/532 „Jätkusuutlikud tarneahelad ja inimväärne töö rahvusvahelises kaubanduses“ (eeldatavalt 2020. aasta septembris).

(11) Teenuste osakaal tööstuskaupade ekspordis on samuti märkimisväärne (34 %). Kõik andmed pärinevad lisandväärtusega kauplemise (Trade in Added Value, TiVA) andmebaasist, 2016.

(12) ELT C 227, 28.6.2018, lk 27.

(13) ELT C 159, 10.5.2019, lk 28.

(14) Vt joonealune märkus 5.

(15) Draft text of the Agreement on the New Partnership with the United Kingdom, 18. märts 2020.

(16) COM(2019) 640 final.

(17) Komitee võtab teadmiseks 2019. aastal vabakaubanduslepingute üldise vaidluste lahendamise mehhanismi raames algatatud kaks vaidluste lahendamise juhtumit vastavalt Ukraina ja Lõuna-Aafrika tolliliiduga.

(18) ELT C 227, 28.6.2018, lk 27.

(19) Amicus curiae for the attention of the Panel of Experts assessing the Republic of Korea's adherence to the sustainability chapter, jaanuar 2020.

(20) Vt joonealune märkus 4.

(21) Joint Statement EU-Canada DAGs, november 2019.

(22) Agri-food trade in 2018, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, 2019.

(23) Ühtse tooteklassifikaatori kood WTO teenuste sektoripõhises klassifikatsiooni loetelus.

(24) ILO 2008. aasta ülduuring „Labour clauses in public contracts. Integrating the social dimension into procurement policies and practices“.

(25) Business Responsibilities and Investment Treaties, Consultation paper by the OECD Secretariat, jaanuar 2020.

(26) ELT C 47, 11.2.2020, lk 38.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 364

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 28. oktoober 2020

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
	Täiskogu 553. istungjärk 15.-16. juulil 2020 (hübriidistungid)
2020/C 364/01	Resolutsioon teemal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammi ajutise töörühma Komitee panus Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammi töö põhjal	1
	ARVAMUSED
	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
	Täiskogu 553. istungjärk 15.-16. juulil 2020 (hübriidistungid)
2020/C 364/02	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Kaasavama ja kestlikuma pangandusliidu edendamine, suurendades liidu pankade panust kohalikku arengusse ning tugevdades sotsiaalselt vastutustundlikku rahvusvahelist ja Euroopa finantssüsteemi (omaalgatuslik arvamus)	14
2020/C 364/03	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Maksustamismehhanismid CO2 heite vähendamiseks (omaalgatuslik arvamus)	21
2020/C 364/04	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Jätkusuutliku majanduskasvu edendamine kogu ELis (omaalgatuslik arvamus)	29
2020/C 364/05	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Konkurentsivõime, innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustamine ülemaailmse regulatiivse koostöö edendamise, uuendatud mitmepoolse kaubandussüsteemi toetamise ja turgu moonutavate toetuste vähendamise teel (omaalgatuslik arvamus)	37
2020/C 364/06	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Julgeolekuliidu tööstusmõõde (omaalgatuslik arvamus)	43
2020/C 364/07	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Põllumajandustoodete kaitsemeetmete lisamine kaubanduslepingutesse (omaalgatuslik arvamus)	49
2020/C 364/08	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Pakiline ülesanne pärast COVID-19 kriisi: uue mitmepoolse maatriksi kavandamine (omaalgatuslik arvamus)	53
2020/C 364/09	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Jagamismajanduse maksustamine – aruandlusnõuded (täiendav arvamus)	62
2020/C 364/10	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Euroopa kliimapakt (ettevalmistav arvamus)	67

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
	Täiskogu 553. istungjärk 15.-16. juulil 2020 (hübriidistungid)
2020/C 364/11	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Soolise võrdõiguslikkuse strateegia (COM(2020) 152 final)	77
2020/C 364/12	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Valge raamat Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast(COM(2020) 65 final)	87
2020/C 364/13	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel(COM(2020) 98 final)	94
2020/C 364/14	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa digituleviku kujundamine(COM(2020) 67 final)	101
2020/C 364/15	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa uus tööstusstrateegia(COM(2020) 102 final)	108
2020/C 364/16	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal a) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks(COM(2020) 94 final), b) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine(COM(2020) 93 final)	116
2020/C 364/17	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks(COM(2020) 456 final) — Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava(COM(2020) 442 final) — Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, et toetada majanduse taastumist pärast COVID-19 pandeemiat(COM(2020) 441 final/2 – 2020/0111 (NLE)) — Muudetud ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(COM(2020) 443 final – 2018/0166 (APP)) — Muudetud ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(COM(2020) 445 final – 2018/0135 (CNS)) — Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(COM(2020) 446 final – 2020/0109 (APP)) — Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Euroopa horisont ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont rakendamise eriprogramm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 307/2013(COM(2020) 459 final – 2018/0224 COD)	124
2020/C 364/18	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend(COM(2020) 408 final – 2020/0104 (COD)) — Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend(COM(2020) 409 final – 2020/0103 (COD))	132
2020/C 364/19	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm InvestEU(COM(2020) 403 final – 2020/0108 (COD)) — Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 maksevõime toetamise rahastamisvahendi loomise osas(COM(2020) 404 final – 2020/0106 (COD))	139
2020/C 364/20	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)(COM(2020) 80 final – 2020/0036 (COD))	143
2020/C 364/21	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa raudteeaasta (2021) kohta(COM(2020) 78 final)	149
2020/C 364/22	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmed kestliku raudteeturu jaoks seoses COVID-19 pandeemiaga(COM(2020) 260 final – 2020/0127 (COD))	158
2020/C 364/23	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Vabakaubanduslepingute rakendamine 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018(COM(2019) 455 final)	160

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 8.7.2020 nõukogu, 30.6.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 91
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
EMSK presidendi heakskiit	25.6.2020 (kiirmenetlus, kodukorra artikkel 62)
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	211/2/2