Komisjoni teatis

Suunised ELi laevade ringlussevõtu määrusest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seoses Euroopa vetes käitatavate laevade ohtlike materjalide loendiga

(2020/C 349/01)

Sissejuhatus

Vastavalt ELi laevade ringlussevõtu määrusele (1) peab alates 31. detsembrist 2020 kõigi olemasolevate ELi lipu all sõitvate laevade ja ELi sadamat või ankruala külastavate ELi mittekuuluvate riikide lipu all sõitvate laevade pardal olema ohtlike materjalide loend (edaspidi „loend“) koos kas sertifikaadi või vastavustunnistusega.

Komisjon on saanud tööstusharu sidusrühmadelt teateid, et COVID-19 piirangud on märkimisväärselt raskendanud laevade ülevaatuste tegemist ja sertifitseeritud loendite koostamist. COVID-19 tõkestamiseks kehtestatud liikumis- ja ulatuslike reisipiirangute tõttu ei ole esiteks paljud laevaomanikud (või nende esindajad) väidetavalt saanud loendit koostada. Samuti on need takistanud lipuriigi inspektoritel ja tunnustatud organisatsioonidel loendeid kontrollida ja sertifitseerida.

Tööstusharu sidusrühmade hinnangu kohaselt ei suudeta seetõttu mitme tuhande laeva puhul loendiga seotud kohustusi tõenäoliselt täita ja neil ei pruugi tähtajaks ehk 31. detsembriks 2020 nõutavat sertifikaati olla.

Võttes arvesse COVID-19 põhjustatud häireid, on seega soovitav võtta kasutusele teatavad ühised suunised, et tagada ühtlustatud lähenemisviis nõuete täitmise tagamisele ELi sadamariikide ametiasutuste poolt laevade kontrollide ajal alates 1. jaanuarist 2021.

Üldised juhtpõhimõtted

Aluspõhimõttena jääb esmane vastutus loendiga seotud kohustuste täitmise eest laevaomanikule ning nende õiguslike kohustuste täitmise järelevalve eest vastutavad ELi sadamariikide ametiasutused.

Siiski võib olla vajalik võtta nende kohustuste täitmise kontrollimisel liikmesriikides arvesse COVID-19 kriisiga seotud erandlikke asjaolusid, kui need asjaolud tekitavad olukorra, kus asjaomaste kohustuste täitmine ei ole ajutiselt võimalik või on ülemäära keeruline.

Kuna mõiste „vääramatu jõud“ (force majeure) on seotud proportsionaalsuse põhimõttega, (2) võib seda pidada liidu õiguse üldpõhimõtteks, millele saab tugineda isegi sõnaselgete sätete puudumise korral (3). Vääramatu jõu mõiste sisu on Euroopa Kohtu praktikas määratletud järgmiselt:

„Erinevates liidu õiguse valdkondades väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb aga, et „vääramatu jõu“ all tuleb mõista vääramatule jõule tugineva isiku tahtest sõltumatuid ebatavalisi ja ettenägematuid asjaolusid, mille tagajärgi ei oleks kogu rakendatavale hoolsusele vaatamata olnud võimalik vältida.“ (4)

Konkreetselt ELi laevade ringlussevõtu määrusest tulenevate kohustuste täitmise juhul ei saa aga vääramatu jõu mõistet automaatselt kasutada.

Sellega seoses kutsutakse liikmesriike üles hoolikalt hindama iga laevaomaniku konkreetseid asjaolusid ja seda, mil määral nimetatud kohtupraktikat võidakse kohaldada.

Hindamisel peaksid liikmesriigid võtma nõuetekohaselt arvesse ka ajavahemikku laevade ringlussevõtu määruse jõustumise ja loendiga seotud kohustuste kohaldamise kuupäeva vahel ning kaaluma, kas ja mil määral kasutas konkreetne laevaomanik seda ajavahemikku kõnealuste kohustuste täitmiseks valmistumiseks.

Lisaks tuleb meenutada, et 2019. aasta oktoobris avaldas Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) suunised ELi sadamariikide poolt laevade ringlussevõtu määruse sätete täitmise tagamiseks tehtavate kontrollide kohta (5). Nende EMSA suuniste eesmärk on aidata liikmesriikidel ja nende määratud inspektoritel täita laevade ringlussevõtu määruse ning sadamariigi kontrolli direktiivi (6) nõudeid seoses nende kahe õigusakti vastavaid nõudeid hõlmavate kontrollidega. Tegemist on mittesiduva viitedokumendiga, mis sisaldab nii tehnilist teavet kui ka menetlusjuhiseid ning aitab seega kaasa laevade ringlussevõtu määruse ja sadamariigi kontrolli direktiivi sätete ühtlustatud rakendamisele ja nende nõuete täitmise tagamisele. Seepärast soovitatakse ELi sadamariikide kontrollide käigus üldiselt järgida EMSA suuniseid.

Sellega seoses viidatakse siinkohal konkreetselt EMSA suunistes (punktis 6.3.2) osutatud üldistele kaalutlustele seoses nõuete rikkumise korral võetavate täitemeetmetega. Suunistes on öeldud järgmist: „kui leitakse laevade ringlussevõtuga seotud mittevastavusi, peaks inspektor otsustama, milliseid asjakohaseid meetmeid võtta. Inspektor peaks veenduma, et kõik kontrolli käigus kinnitust leidnud või avastatud laevade ringlussevõtuga seotud mittevastavused kõrvaldatakse kooskõlas laevade ringlussevõtu määrusega.“ Lisaks rõhutatakse EMSA suunistes, et „inspektor peaks tuginema oma ametialasele hinnangule, et otsustada, milliseid asjakohaseid meetmeid tuleb võtta, et kõrvaldada laevade ringlussevõtuga seotud kindlakstehtud mittevastavused.“ Neid üldisi juhtpõhimõtteid tuleks järgida ka kõigi selliste loendiga seotud kohustuste mittetäitmise juhtudel, mis võivad olla tingitud COVID-19 kriisist.

COVID-19st tulenevad eristsenaariumid

Seoses laevade ringlussevõtu määruse nõuete täitmise tagamisega seisavad ELi sadamariikide ametiasutused tõenäoliselt silmitsi kahe konkreetse COVID-19st põhjustatud stsenaariumiga, mille puhul võib olla vajalik rakendada kontrollide käigus ühtlustatumat lähenemisviisi, tuginedes eespool osutatud üldistele juhtpõhimõtetele. Kõnealust ühtlustatud lähenemisviisi soovitatakse kohaldada ajutiselt kuue kuu jooksul pärast loendiga seotud kohustuste kohaldamise algust olemasolevate ELi lipu all sõitvate laevade ja ELi sadamaid külastavate kolmandate riikide lipu all sõitvate laevade suhtes (st kuni 30. juunini 2021).

1)   Laevad, millel puudub kehtiv ohtlike materjalide loend ja/või sellega seotud sertifikaat

Sellisel juhul võib laev siseneda ELi sadamasse pärast 31. detsembrit 2020 ilma, et laeva pardal oleks kehtivat loendit ja/või sellega seotud sertifikaati (ELi lipu all sõitva laeva puhul ohtlike materjalide sertifikaati või ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaati või kolmanda riigi lipu all sõitva laeva puhul vastavustõendit) ning laeva omanik/kapten väidab, et mittevastavus on tingitud COVID-19 olukorrast.

Kõigil sellistel juhtudel, kui tegemist on kehtiva loendi ja/või vajaliku sertifikaadi puudumisega, lasub tõendamiskohustus omanikul/kaptenil, kes peab esitama tõendid selle kohta, et töö tegemiseks ja nõutava sertifikaadi saamiseks on võetud kõik võimalikud meetmed. Sellised tõendid nõuetele vastavuse tagamise püüdluste kohta võivad olla näiteks teenusleping proovide võtmiseks või ülevaatuse tegemiseks. Samuti võib selleks olla põhjendus, miks ei olnud võimalik hankida punktis 2 osutatud mittetäielikku loendit ja seotud sertifikaati, sealhulgas tõendid selle kohta, et muid sertifitseerimise elemente kui pardaülevaatus ei ole võimalik täita. Seejärel otsustab inspektor juhtumipõhiselt, kas tõendid on vastuvõetavad, sõltuvalt kõnealuse laeva konkreetsetest asjaoludest ja tuginedes oma ametialasele hinnangule.

Kui inspektor otsustab, et omaniku/kapteni esitatud tõendid on vastuvõetavad, peaks ta ohtlike materjalide sertifikaadi või vastavustõendi puhul täpsustama, et dokumendid tuleb lõplikult vormistada ja kinnitada nelja kuu jooksul pärast kontrolli. Lisaks tuleks laevale anda hoiatus ning kontrolli tulemus ja hoiatus tuleks registreerida THETIS EU laevade ringlussevõtu moodulis.

Kui pärast kontrolli tuleb neid plaane jätkuvate reisi- või juurdepääsupiirangute tõttu muuta, peab omanik/kapten esitama loendi kontrolliga tegelevatelt inspektoritelt saadud piisavad kirjalikud tõendid selle kohta, et esialgsete plaanide täitmine ei ole olnud võimalik. Seejärel peab järgmist ülevaatust tegev inspektor juhtumipõhiselt otsustama, kas tõendid on vastuvõetavad, sõltuvalt kõnealuse laeva konkreetsetest asjaoludest ja tuginedes oma ametialasele hinnangule.

Ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi puhul tuleks juhul, kui inspektor leiab pärast juhtumipõhist hindamist, et tõendid on vastuvõetavad, hoiatada laeva omanikku/kaptenit, et nad peavad saama ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi enne laevade ringlussevõtukohta sisenemist. Kuna ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat kehtib ainult kolm kuud, tuleks see lõplikult vormistada ja kinnitada esimesel võimalusel enne laeva viimast reisi. Kontrolli tulemus ja hoiatus tuleks registreerida THETIS EU laevade ringlussevõtu moodulis.

2)   Laevad, millel on mittetäielik, ilma pardal (sihipärase- või pistelise) proovivõtuta koostatud ohtlike materjalide loend koos seonduva kinnitatud ohtlike materjalide sertifikaadi või ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi (ELi lipu all sõitvate laevade puhul) või vastavustunnistusega (kolmanda riigi lipu all sõitvate laevade puhul)

Sellisel juhul võib laev pärast 31. detsembrit 2020 külastada ELi sadamat või ankruala nii, et pardal on loend ja sellega seotud sertifikaat, kuid loend koostati kaughindamise teel, ilma et laeva pardal oleks võetud proove. Selline olukord võib tekkida seetõttu, et laevade ülevaatusi, mida oleks tulnud teha loendi koostamise toetuseks, ei olnud võimalik COVID-19 pandeemia ajal laevade kontrollimisele seatud piirangute tõttu teha.

Kõigil sellistel juhtudel, kui sertifikaat põhineb loendil, mille koostamisel ei ole toimunud proovivõttu laeva pardal, ei tohiks loend põhimõtteliselt olla vastuvõetav, sest see ei ole täielik (7). Võttes siiski arvesse, et alates 2020. aasta märtsist on inspektoritel laevade pardale mineku ja ülevaatuse tegemise võimalusi olnud vähe või üldse mitte, võib sellist kaugülevaatust/-proovivõttu erandkorras aktsepteerida, kui on tõendeid, et lipuriik on sellega nõustunud (8). Lisaks tuleks sellisel juhul laeva pardal hoida ka dokumenteeritud plaane ja korraldusi, milles on märgitud, millal on kvalifitseeritud proovivõtjatel võimalik loendi koostamine lõpule viia, võttes arvesse COVID-19 pandeemiast põhjustatud piiranguid. Seejärel otsustab inspektor juhtumipõhiselt, kas need tõendid on vastuvõetavad, sõltuvalt kõnealuse laeva konkreetsetest asjaoludest ja tuginedes oma ametialasele hinnangule.

Kui inspektor leiab, et omaniku/kapteni esitatud tõendid on vastuvõetavad, peaks inspektor ohtlike materjalide sertifikaadi või vastavustõendi puhul täpsustama, et loend tuleb lõplikult vormistada ja kinnitada nelja kuu jooksul pärast kontrolli. Lisaks tuleks laevale anda hoiatus ning kontrolli tulemus ja hoiatus tuleks registreerida THETIS EU laevade ringlussevõtu moodulis.

Kui pärast kontrolli tuleb neid plaane jätkuvate reisi- või juurdepääsupiirangute tõttu muuta, peab omanik/kapten esitama loendi kontrolliga tegelevatelt inspektoritelt saadud piisavad kirjalikud tõendid selle kohta, et esialgsete plaanide täitmine ei ole olnud võimalik. Seejärel peab järgmist ülevaatust tegev inspektor juhtumipõhiselt otsustama, kas tõendid on vastuvõetavad, sõltuvalt kõnealuse laeva konkreetsetest asjaoludest ja tuginedes oma ametialasele hinnangule.

Ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi puhul tuleks juhul, kui inspektor leiab pärast juhtumipõhist hindamist, et tõendid on vastuvõetavad, hoiatada laeva omanikku/kaptenit, et nad peavad saama täieliku loendi ja ringlussevõtuks valmisoleku ajakohastatud sertifikaadi enne laevade ringlussevõtukohta sisenemist. Kontrolli tulemus ja hoiatus tuleks registreerida THETIS EU laevade ringlussevõtu moodulis.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1).

(2)  Vt selle kohta komisjoni 1988. aasta teatis C(88) 1696 vääramatu jõu kohta Euroopa põllumajandusõiguses (Commission notice C(88) 1696 concerning force majeure in European agricultural law) (EÜT C 259, 6.10.1988, lk 10).

(3)  Vt kohtuasi 71/87, Inter-Kom, EU:C:1988:186, punktid 10–17, ja kohtuasi C-12/92, Huygen ja teised, EU:C:1993:914, punkt 31, mida Üldkohus on korduvalt järginud, eelkõige kohtuasjas T-220/04, Hispaania vs. komisjon, EU:T:2007:97, punktid 165–172. Vt ka kohtujurist Trstenjaki ettepanek kohtuasjas C-101/08, Audilux, EU:C:2009:410, punkt 71.

(4)  Kohtuasi C-640/15, Vilkas, EU:C:2017:39, punkt 53.

(5)  http://www.emsa.europa.eu/news-a-press-centre/external-news/item/3721-guidance-on-inspections-of-shipsby-the-port-states-in-accordance-with-regulation-eu-1257-2013-on-ship-recycling.html

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

(7)  Määruse artikli 5 lõike 3 punkti c kohaselt võetakse loendi koostamisel arvesse asjakohaseid IMO suuniseid. Kui proovivõtuelementi ei ole täidetud, ei vasta loend nimetatud suunistele.

(8)  Ollakse arusaamisel, et sellist lahendust soovitab oma liikmetele ka Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon (IACS), lisades, et veel võtmata proovid tuleks võtta hiljem.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9928 — QuattroR/HGM/Burgo)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 349/02)

9. oktoober 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9928 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/1693 (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1516) ning nõukogu määruses (EL) 2016/1686, millega kehtestatakse ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravad täiendavad meetmed

(2020/C 349/03)

Alljärgnev teave tehakse teatavaks isikutele, kes on kantud loetellu, mis on esitatud nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/1693 (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1516 (2)) lisas ning nõukogu määruse (EL) 2016/1686 (3) (millega kehtestatakse ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravad täiendavad meetmed) I lisas.

Pärast eespool nimetatud lisades esitatud isikute loetelu läbivaatamist otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et otsuses (ÜVJP) 2016/1693 ja määruses (EL) 2016/1686 sätestatud piiravate meetmete kohaldamist nimetatud isikute suhtes tuleks jätkata.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, mis on loetletud määruse (EL) 2016/1686 II lisas, luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajaduste katmiseks või konkreetseteks makseteks kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 5.

Asjaomased isikud võivad esitada taotluse, et saada nõukogu põhjendused nende eespool nimetatud loetelusse kandmise kohta. Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Asjaomased isikud võivad eespool toodud aadressil igal ajal esitada nõukogule taotluse koos täiendavate dokumentidega, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu läbi vaadataks. Sellega seoses juhitakse asjaomaste isikute tähelepanu asjaolule, et nõukogu vaatab nimetatud loetelu korrapäraselt läbi kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2016/1693 artikli 6 lõikega 2 ning määruse (EL) 2016/1686 artikli 4 lõikega 4. Selleks et taotlusi käsitletaks järgmise läbivaatamise käigus, tuleks need esitada 15. juuliks 2021.

Samuti juhitakse asjaomaste isikute tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 255, 21.9.2016, lk 25.

(2)  ELT L 348, 20.10.2020, lk 14.

(3)  ELT L 255, 21.9.2016, lk 1.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/1693 ning nõukogu määruses (EL) 2016/1686, millega kehtestatakse ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravad täiendavad meetmed

(2020/C 349/04)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artikliga 16 juhitakse andmesubjektide tähelepanu järgmisele teabele.

Töötlemistoimingu õigusliku aluse moodustavad nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/1693, (2) mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1516, (3) ning nõukogu määrus (EL) 2016/1686 (4).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi peadirektoraadi RELEX (välissuhted) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi RELEX üksus 1C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Andmekaitseametnik

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele (ÜVJP) 2016/1693, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2020/1516, ning määrusele (EL) 2016/1686, ja seda loetelu ajakohastada.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses (ÜVJP) 2016/1693 ja määruses (EL) 2016/1686 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võidakse vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistusega ning komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid oma õiguste teostamiseks on esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni, kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 255, 21.9.2016, lk 25.

(3)  ELT L 348, 20.10.2020, lk 14.

(4)  ELT L 255, 21.9.2016, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

19. oktoober 2020

(2020/C 349/05)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1785
JPY	Jaapani jeen	124,11
DKK	Taani kroon	7,4410
GBP	Inglise nael	0,90588
SEK	Rootsi kroon	10,3578
CHF	Šveitsi frank	1,0724
ISK	Islandi kroon	163,40
NOK	Norra kroon	10,9470
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,346
HUF	Ungari forint	365,05
PLN	Poola zlott	4,5723
RON	Rumeenia leu	4,8768
TRY	Türgi liir	9,3057
AUD	Austraalia dollar	1,6575
CAD	Kanada dollar	1,5523
HKD	Hongkongi dollar	9,1334
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7751
SGD	Singapuri dollar	1,5990
KRW	Korea vonn	1 341,33
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,3806
CNY	Hiina jüaan	7,8767
HRK	Horvaatia kuna	7,5825
IDR	Indoneesia ruupia	17 347,64
MYR	Malaisia ringit	4,8819
PHP	Filipiini peeso	57,231
RUB	Vene rubla	91,4401
THB	Tai baat	36,746
BRL	Brasiilia reaal	6,6139
MXN	Mehhiko peeso	24,8118
INR	India ruupia	86,3945

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

KOMISJONI OTSUS,

8. oktoober 2020,

millega antakse Euroopa Liidu tehingulogi põhihaldajale korraldus sisestada Saksamaa riikliku LHÜde eraldamise tabeli muudatused Euroopa Liidu tehingulogisse

(2020/C 349/06)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (1),

võttes arvesse komisjoni 2. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011, (2) eriti selle artikli 52 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon võttis 27. aprillil 2011 vastu otsuse 2011/278/EL, (3) millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil.

(2)	Komisjon võttis 5. septembril 2013 vastu otsuse 2013/448/EL, (4) milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside LHÜde tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil 2013–2020.

(3)	Otsusega 2014/9/EL (5) muutis komisjon otsuseid 2010/2/EL (6) ja 2011/278/EL seoses selliste sektorite ja allsektorite loeteluga, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu).

(4)

Komisjon andis otsustega C(2013) 9281, (7) C(2014) 123, (8) C(2014) 674 (9) ja C(2014) 1167 (10) Euroopa Liidu tehingulogi põhihaldajale korralduse sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi riiklikud LHÜde eraldamise tabelid ja läbivaadatud riiklikud LHÜde eraldamise tabelid.

(5)

Otsusega C(2016) 1152 andis komisjon põhihaldajale korralduse muuta Saksamaa riiklikku LHÜde eraldamise tabelit pärast seda, kui Saksamaa heitkogustega kauplemise amet oli teatanud, et eraldas käitisele DE-206012 algselt kavandatust 61 691 LHÜd vähem. See oli tingitud asjaolust, et Saksamaa pädev asutus vähendas käitisele DE-206012 eraldatud LHÜsid, tuginedes kasvuhoonegaaside heitelubade eest vastutava föderaalse ametiasutuse siduvale otsusele, millega jäeti osa käitisest välja, kuna see ei kuulunud ELi HKSi kohaldamisalasse. Seda otsust ei võetud arvesse direktiivi 2003/87/EL artikli 11 lõikes 1 osutatud käitiseloetelu algsel esitamisel. Õiguslik hinnang oli siiski vale ja seetõttu tuleks Saksamaa riiklik LHÜde eraldamise tabel, mis on esitatud otsuse C(2016) 1152 V lisas, käitise DE-206012 osas tühistada.

(6)	Komisjon leiab, et teatatud muudatused Saksamaa riiklikus LHÜde eraldamise tabelis on kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega 2011/278/EL. Seepärast tuleks anda Euroopa Liidu tehingulogi põhihaldajale korraldus sisestada need muudatused Euroopa Liidu tehingulogisse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

---

(1)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2)  ELT L 122, 3.5.2013, lk 1.

(3)  Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT L 130, 17.5.2011, lk 1).

(4)  Komisjoni 5. septembri 2013. aasta otsus 2013/448/EL, milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3 (ELT L 240, 7.9.2013, lk 27).

(5)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsus 2014/9/EL, millega muudetakse otsuseid 2010/2/EL ja 2011/278/EL seoses selliste sektorite ja allsektoritega, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 9, 14.1.2014, lk 9).

(6)  Komisjoni 24. detsembri 2009. aasta otsus 2010/2/EL, millega määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 1, 5.1.2010, lk 10).

(7)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsus C(2013) 9281, millega antakse Euroopa Liidu tehingulogi põhihaldajale korraldus sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Austria, Kreeka, Iirimaa, Läti, Madalmaade, Portugali, Rootsi ja Ühendkuningriigi riiklikud LHÜde eraldamise tabelid.

(8)  Komisjoni 17. jaanuari 2014. aasta otsus C(2014) 123, millega antakse Euroopa Liidu tehingulogi põhihaldajale korraldus sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Tšehhi Vabariigi, Taani, Prantsusmaa, Leedu, Ungari ja Slovakkia riiklikud LHÜde eraldamise tabelid.

(9)  Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta otsus C(2014) 674, millega antakse Euroopa Liidu tehingulogi põhihaldajale korraldus sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Belgia, Saksamaa, Eesti, Luksemburgi, Sloveenia ja Soome riiklikud LHÜde eraldamise tabelid.

(10)  Komisjoni 26. veebruari 2014. aasta otsus C(2014) 1167, millega antakse Euroopa Liidu tehingulogi põhihaldajale korraldus sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Poola, Rumeenia ja Ühendkuningriigi riiklikud LHÜde eraldamise tabelid.

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2020/C 349/07)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	29.9.2020
Kestus	29.9.2020–31.12.2020
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru või kalavarude rühm	PLE/7HJK.
Liik	Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
Püügipiirkond	7h, 7j ja 7k
Kalalaevade tüüp/tüübid	---
Viitenumber	28/TQ123

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2020/C 349/08)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	25.09.2020
Kestus	25.09.2020–31.12.2020
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	SOL/7HJK.
Liik	Harilik merikeel (Solea solea)
Püügipiirkond	7h, 7j ja 7k
Kalalaevade tüüp/tüübid	---
Viitenumber	18/TQ123

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2020/C 349/09)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	25.9.2020
Kestus	25.9.2020–31.12.2020
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	PLE/7HJK.
Liik	Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
Püügipiirkond	7h, 7j ja 7k
Kalalaevade tüüp/tüübid	---
Viitenumber	19/TQ123

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

Liikmesriikide edastatud Teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2020/C 349/10)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	01.10.2020
Kestus	01.10.2020–31.12.2020
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	SOL/8AB.
Liik	Harilik merikeel (Solea solea)
Püügipiirkond	8a ja 8b
Kalalaevade tüüp/tüübid	---
Viitenumber	20/TQ123

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2020/C 349/11)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	01.10.2020
Kestus	01.10.2020–31.12.2020
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	HKE/8ABDE. (sealhulgas eritingimus HKE/*57-14)
Liik	Euroopa merluus (Merluccius merluccius)
Püügipiirkond	8a, 8b, 8d ja 8e
Kalalaevade tüüp/tüübid	---
Viitenumber	22/TQ123

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	01.10.2020
Kestus	01.10.2020–31.12.2020
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	HKE/*8ABDE (HKE/571214 eritingimus)
Liik	Euroopa merluus (Merluccius merluccius)
Püügipiirkond	8a, 8b, 8d ja 8e
Kalalaevade tüüp/tüübid	---
Viitenumber	23/TQ123

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2020/C 349/12)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	01.10.2020
Kestus	01.10.2020–31.12.2020
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	POL/*8ABDE (POL/07. eritingimus)
Liik	Pollak (Pollachius pollachius)
Püügipiirkond	8a, 8b, 8d ja 8e
Kalalaevade tüüp/tüübid	---
Viitenumber	25/TQ123

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 349/13)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„UHLEN BLAUFÜSSER LAY / UHLEN BLAUFÜßER LAY“

PDO-DE-02081-AM01

Teate kuupäev: 6.7.2020

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Analüütilised ja/või organoleptilised omadused

Analüütilised väärtused peavad vastama Saksamaa seadustest tulenevatele nõuetele.

Redaktsiooniline viga.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Uhlen Blaufüsser Lay

Uhlen Blaufüßer Lay

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

Qualitätswein (kvaliteetvein)

Uhlen Blaufüsser Lays valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Blaufüsser Lay“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veini aroomi iseloomustab puuviljanootide ja kildakivile tüüpilise mineraalsuse koosmõju. Mere sügavamate kihtide savisemad setted annavad veinile „Uhlen Blaufüsser Lay“ („Uhlen Blaufüßer Lay“) maitse, mida sageli kirjeldatakse kui „mõnevõrra jahedam“. Kihisev, mikrokristalne struktuur ja mineraalid võbelevad õrnalt keelel, meenutades soolast meretuult. Mõnel aastal on isegi võimalik tunda mereveele omast soolast joodimaitset.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Prädikatswein, mida täiendab Auslese

Uhlen Blaufüsser Lays valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Blaufüsser Lay“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veini aroomi iseloomustab puuviljanootide ja kildakivile tüüpilise mineraalsuse koosmõju. Mere sügavamate kihtide savisemad setted annavad veinile „Uhlen Blaufüsser Lay“ („Uhlen Blaufüßer Lay“) maitse, mida sageli kirjeldatakse kui „mõnevõrra jahedam“. Kihisev, mikrokristalne struktuur ja mineraalid võbelevad õrnalt keelel, meenutades soolast meretuult. Mõnel aastal on isegi võimalik tunda mereveele omast soolast joodimaitset. Eespool kirjeldatud lõhna- ja maitsespekter on Auslese puhul hõrgult magus.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Prädikatswein, mida täiendab Beerenauslese, Trockenbeerenauslese, Eiswein

Uhlen Blaufüsser Lays valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Blaufüsser Lay“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veini aroomi iseloomustab puuviljanootide ja kildakivile tüüpilise mineraalsuse koosmõju. Mere sügavamate kihtide savisemad setted annavad veinile „Uhlen Blaufüsser Lay“ („Uhlen Blaufüßer Lay“) maitse, mida sageli kirjeldatakse kui „mõnevõrra jahedam“. Kihisev, mikrokristalne struktuur ja mineraalid võbelevad õrnalt keelel, meenutades soolast meretuult. Mõnel aastal on isegi võimalik tunda mereveele omast soolast joodimaitset. Eespool kirjeldatud lõhna- ja maitsespekter on Auslese puhul hõrgult magus, Beerenauslese puhul kreemjalt magus ning võib sisaldada ka meenoote. Sellised lõhna- ja maitsenüansid on Trockenbeerenauslese puhul veelgi tuntavamad. Eisweini puhul lisandub kirjeldatud lõhna- ja maitsespektrisse pikantset happesust.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein (Sekt b.A.)

Uhlen Blaufüsser Lays valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Blaufüsser Lay“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne.

Veini aroomi iseloomustab puuviljanootide ja kildakivile tüüpilise mineraalsuse koosmõju. Mere sügavamate kihtide savisemad setted annavad veinile „Uhlen Blaufüsser Lay“ („Uhlen Blaufüßer Lay“) maitse, mida sageli kirjeldatakse kui „mõnevõrra jahedam“. Kihisev, mikrokristalne struktuur ja mineraalid võbelevad õrnalt keelel, meenutades vürtsikat meretuult. Mõnel aastal on isegi võimalik tunda mereveele omast soolast joodimaitset. Sekt b.A. puhul on veinile Prädikatswein omane lõhna- ja maitsespekter vahuveini tootmisel tekkinud süsihappegaasi tõttu tugevam ja intensiivsem.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

Ei ole lubatud järgmine: kaaliumsorbaat, lüsosüüm, dimetüüldikarbonaat, elektrodialüüs, alkoholitustamine, katioonivahetajad, kontsentreerimine (krüokontsentratsioon, osmoos, kooniline tsentrifuug), magustamine, tammelaastud või -valmistised.

Qualitätswein (kvaliteetvein)

Veinivalmistuse eritavad

Vähemalt 88 Oechsle kraadi või üldhappesus (väljendatud viinhappena) kuni 7,5 g/l

Kuni 100 Oechsle kraadi ja kangendatud veinid: maksimaalne jääksuhkrusisaldus = seaduse järgi „poolkuiv“.

Üle 100 Oechsle kraadi: maksimaalne jääksuhkrusisaldus = virde tihedus / 3

Prädikatswein

Veinivalmistuse eritavad

Auslese: vähemalt 105 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 90 g/l

Beerenauslese: vähemalt 130 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 150 g/l

Trockenbeerenauslese: vähemalt 180 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 180 g/l

Eiswein: vähemalt 130 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 150 g/l

Määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein (Sekt b.A.)

Veinivalmistuse eritavad

tavapärane kääritamine pudelis

b.   Maksimaalne toodang

70 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

„Uhlen Blaufüsser Lay“ on osa kaitstud päritolunimetusest „Mosel“ (KPNi „Mosel“ registreerimisnumber on PDO-DE-A1270).

Uhlen Blaufüsser Lay viinamarjaistandused asuvad Rheinland-Pfalzi liidumaal, Mayen-Koblenzi maapiirkonnas, Winningeni omavalitsusüksuses. Nimetus „Blaufüßer Lay“ on kantud kinnistusraamatusse põllumaana. Sellist nimetust on üle kümne aasta kasutatud etikettidel kui kildakihti tähistavat märgist. Murdekeelne sõna Blumslay (sõnast Blaufüßer Lay – Blauslay – Blooslay – Blumslay), mis on leidnud tee tagasi kirjakeelde, tähendab viinamarjaistanduse kohal asuvat vaatluskohta. Ala algab maatükiga 2219/1 ja lõpeb allavoolu maatükkidega 2179, 2181/1, 2186, 2190, 2189/2.

Kaitstud päritolunimetusega toodet „Uhlen Blaufüsser Lay“ võib toota kaitstud päritolunimetuse „Mosel“ all registreeritud piirkonnas (KPNi „Mosel“ registreerimisnumber on PDO-DE-A1270). Määratletud piirkond on hõlmatud kaitstud päritolunimetusega „Mosel“.

Uhlen Blaufüßer Lay piirkond hõlmab 1,96 ha suurust ala.

7.   Peamine viinamarjasort (peamised viinamarjasordid)

‘Weißer Riesling’ – ‘Riesling’, ‘Riesling renano’, ‘Rheinriesling’, ‘Klingelberger’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Uhlen Blaufüsser Lay paikneb Moseli alamjooksu astangulisel maastikul. Uhlen Blaufüsser Lay terrassid on rajatud traditsioonilisel viisil suunaga edelasse ja asuvad ligikaudu 75–210 meetri kõrgusel üle merepinna. Viimase viie aasta keskmine temperatuur 11,6 °C on olnud suhteliselt kõrge, nagu võib sellise väga madala asukoha puhul eeldada. Vähene sademete hulk (ligikaudu 620 mm) ja suur päikesepaisteliste tundide arv (1 922) loovad mikrokliima, mis erineb muudest KPNiga „Mosel“ piirkondadest ning tagab viinamarjade küpsuse (võimalikult suur alkoholisisaldus, vähene happesus ja küpsed fenoolid). Veine iseloomustab väga väljendusrikas ja täidlane maitse. Erilised geoloogilised tingimused aitavad märkimisväärselt kaasa Uhlen Blaufüsser Lay piirkonna viinamarjade füsioloogilise küpsuse saavutamisele ning kujundavad piirkonnas valmistatavatele veinidele eriomaseid lõhna- ja maitsenüansse.

Geokronoloogilisel skaalal liigitub Uhlen Blaufüßer Lay devoni ajastusse ja alamdevoni ladestikku. Täpsemalt sisaldab see setteid Oberemsi-Laubachi ladestu alumisest osast ja vanemaid setteid Laubachi kihtidest. Üha paksenevad tumedad põhjamuda ja kildakivilademed annavad tunnistust mere sügavamaks muutumisest. Nendest setetest tingitud murenenud, kivise pinnase puhul on tegemist eri liiki savirikaste ja kildakiviste rähkmuldadega. Mulla suurem savisisaldus võrreldes kaitstud päritolunimetustega hõlmatud naaberpiirkondadega põhjustab suurema veemahutavuse ja keskmisest madalama temperatuuri alumistes pinnasekihtides. Selle tulemusena on organoleptilised erinevused võrreldes naaberpiirkonna kaitstud päritolunimetustega märkimisväärsed. Veinil „Uhlen Blaufüsser Lay“ on puuviljakomponentide osakaal üldiselt tagasihoidlikus lõhnabuketis väike. Sellest tulenev mineraalsuse lõhn tekitab maitsmisel tunde, mida on kõige sagedamini kirjeldatud kui „peen, jahe, selge“.

Inimtegevuse mõju põhineb tuhandeid aastaid vanal viinamarjakasvatustraditsioonil. Tava rajada viinamarjaistandused kivipiiretega toetatud terrassidele pärineb Rooma ajast. 380. aastal kirjeldas Rooma luuletaja Ausonius selliseid rajatisi kui amfiteatreid. Terrassidelt väljakaevatud Rooma mündid, eeldatavasti kunagised ohvriannid, kinnitavad seda tava veelgi. Viinamarju on selles piirkonnas järjepidevalt kasvatatud alates Rooma ajast, seejuures on sajandite jooksul pidevalt parandatud tootmiskvaliteeti, leides uusi kasvatusviise (hekkidena, vaiade või traatraami toel) ja aretades uusi viinamarjasorte (19. sajandi algusest sort ‘Riesling’). Viimastel aastakümnetel on kasvava keskkonnateadlikkuse tõttu järjest vähem hakatud kasutama hästi lahustuvaid mineraalväetisi. Tänu sellele on looduslikud mikrofloora ja -fauna populatsioonid mullas taastunud, soodustades nii toitainete imendumist kui ka katioonivahetust, mis üha enam toimuvad keerukate molekulide liitumise tulemusena ning moodustavad sümbioose narmasjuurte mikroobidega. Neid mikroobe saab kasutada mullas sisalduvate orgaaniliste ainete ja mineraalide edasikandjatena, muutes seega veini maitse- ja lõhnaomadused veelgi ainulaadsemaks.

Eespool kirjeldatud seos kehtib ka Sekt b.A. (määratletud piirkonna vahuvein) kohta.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

etikettidel ja pakenditel esitatav teave on määratletud Euroopa Liidu, Saksamaa Liitvabariigi ja Rheinland-Pfalzi liidumaa kehtivate õigusaktidega. Selleks et veini etiketil kasutada kõnealuse päritolunimetusega seotud traditsioonilisi nimetusi, peab vein olema enne läbinud ametliku kontrolli. Ainult selline vein, mis vastab ametliku kontrolli käigus konkreetsetele nõuetele, saab ametliku kontrollinumbri, mis koosneb mitmest numbrist (AP-number), kuhu on märgitud kontrolliasutus, ettevõtte number, kontrollimiseks esitatud veinide arv ja kontrollimise aasta või aasta, mil kontrollinumber väljastati. Kontrollinumber peab olema märgitud etiketile. Traditsioonilised mõisted „Qualitätswein“, „Prädikatswein“ ja „Sekt b.A.“ on seotud kaitstud päritolunimetusega ning võivad asendada nimetust KPN.

Link tootespetsifikaadi juurde

www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuseheakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 349/14)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„UHLEN LAUBACH“

PDO-DE-02082-AM01

Teate kuupäev: 6.7.2020

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Analüütilised ja/või organoleptilised omadused

Analüütilised väärtused peavad vastama Saksamaa seadustest tulenevatele nõuetele.

Redaktsiooniline viga.

2.   Piirkonna määratlemine

Liidumaa geoloogiaameti kontrolli järgi kuuluvad Laubachi kihtidesse lisaalad Uhleni istandusest.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Uhlen Laubach

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

Qualitätswein (kvaliteetvein)

Uhlen Laubachis valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Laubach“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veinide aroomi määravad puuviljanüansid ja kildakivile iseloomulik mineraalsus. Laubachi halli kildakivi lubjasisaldus on 25–45 %, ühtlasi on see kõige lubjarohkem kivim Moseli piirkonnas. Seetõttu on siin laagerdunud veini aroomis sageli tunda jahedat suitsu ja sarapuupähklit, veini maitse on enamasti täidlasem ja pehme. Kohalikel soojadel ja sametistel veinidel on sageli võluvalt täidlane ning sügav maitsebukett. Veinid on kreemjad ja üldiselt joomisvalmis väga lühikese laagerdumisaja järel.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Prädikatswein, mida täiendab Auslese

Uhlen Laubachis valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Laubach“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veinide aroomi määravad puuviljanüansid ja kildakivile iseloomulik mineraalsus. Laubachi halli kildakivi lubjasisaldus on 25–45 %, ühtlasi on see kõige lubjarohkem kivim Moseli piirkonnas. Seetõttu on siin laagerdunud veini aroomis sageli tunda jahedat suitsu ja sarapuupähklit, veini maitse on enamasti täidlasem ja pehme. Kohalikel soojadel ja sametistel veinidel on sageli võluvalt täidlane ning sügav maitsebukett. Veinid on kreemjad ja üldiselt joomisvalmis väga lühikese laagerdumisaja järel.

Eespool kirjeldatud lõhna- ja maitsespekter on Auslese puhul hõrgult magus, Beerenauslese puhul kreemjalt magus ning võib sisaldada ka meenoote. Sellised lõhna- ja maitsenüansid on Trockenbeerenauslese puhul veelgi tuntavamad. Eisweini puhul lisandub kirjeldatud lõhna- ja maitsespektrisse pikantset happesust.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Prädikatswein täiendava kvaliteediklassiga Beerenauslese, Trockenbeerenauslese või Eiswein

Uhlen Laubachis valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Laubach“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veinide aroomi määravad puuviljanüansid ja kildakivile iseloomulik mineraalsus. Laubachi halli kildakivi lubjasisaldus on 25–45 %, ühtlasi on see kõige lubjarohkem kivim Moseli piirkonnas. Seetõttu on siin laagerdunud veini aroomis sageli tunda jahedat suitsu ja sarapuupähklit, veini maitse on enamasti täidlasem ja pehme. Kohalikel soojadel ja sametistel veinidel on sageli võluvalt täidlane ning sügav maitsebukett. Veinid on kreemjad ja üldiselt joomisvalmis väga lühikese laagerdumisaja järel.

Eespool kirjeldatud lõhna- ja maitsespekter on Auslese puhul hõrgult magus, Beerenauslese puhul kreemjalt magus ning võib sisaldada ka meenoote. Sellised lõhna- ja maitsenüansid on Trockenbeerenauslese puhul veelgi tuntavamad. Eisweini puhul lisandub kirjeldatud lõhna- ja maitsespektrisse pikantset happesust.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein (Sekt b.A.)

Uhlen Laubachis valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Laubach“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis laagerdumise käigus muutub intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalik sügavkuldne. Veinide aroomi määravad puuviljanüansid ja kildakivile iseloomulik mineraalsus. Laubachi halli kildakivi lubjasisaldus on 25–45 %, ühtlasi on see kõige lubjarohkem kivim Moseli piirkonnas. Seetõttu on siin laagerdunud veini aroomis sageli tunda jahedat suitsu ja sarapuupähklit, veini maitse on enamasti täidlasem ja pehme. Kohalikel soojadel ja sametistel veinidel on sageli võluvalt täidlane ning sügav maitsebukett. Veinid on kreemjad ja üldiselt joomisvalmis väga lühikese laagerdumisaja järel. Sekt b.A. puhul on veinile Prädikatswein omane lõhna- ja maitsespekter tugevam ja intensiivsem vahuveini tootmisel tekkinud süsihappegaasi tõttu.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

Ei ole lubatud järgmine: kaaliumsorbaat, lüsosüüm, dimetüüldikarbonaat, elektrodialüüs, alkoholitustamine, katioonivahetajad, kontsentreerimine (krüokontsentratsioon, osmoos, kooniline tsentrifuug), magustamine, tammelaastud või -valmistised.

Qualitätswein (kvaliteetvein)

Veinivalmistuse eritavad

Vähemalt 88 Oechsle kraadi või üldhappesus (väljendatud viinhappena) kuni 7,5 g/l

Kuni 100 Oechsle kraadi ja kangendatud veinid: maksimaalne jääksuhkrusisaldus = seaduse järgi „poolkuiv“.

Üle 100 Oechsle kraadi: maksimaalne jääksuhkrusisaldus = virde tihedus / 3

Prädikatswein

Veinivalmistuse eritavad

Auslese: vähemalt 105 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 90 g/l

Beerenauslese: vähemalt 130 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 150 g/l

Trockenbeerenauslese: vähemalt 180 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 180 g/l

Eiswein: vähemalt 130 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 150 g/l

Määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein (Sekt b.A.)

Veinivalmistuse eritavad

Tavapärane kääritamine pudelis

b.   Maksimaalne toodang

70 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

„Uhlen Laubach“ on osa kaitstud päritolunimetusest „Mosel“ (KPNi „Mosel“ registreerimisnumber on PDO-DE-A1270).

Uhlen Laubachi viinamarjaistandused asuvad Rheinland-Pfalzi liidumaal, Mayen-Koblenzi maapiirkonnas, Winningeni omavalitsusüksuses. See Uhleni piirkonna osa on veinimaailmas ja mujal tuntud juba üle kümne aasta nimetusena Laubach, mis tuleneb siit leitud kildakivi täpsest geoloogilisest määratlusest. Piirkond algab allavoolu maatükkidega 256/112, 2571/118, 2581/119, 2398/0, 2395/3 ja 2393/0 ning lõpeb maatükiga 2222/1.

Kaitstud päritolunimetusega toodet „Uhlen Laubach“ võib toota kaitstud päritolunimetuse „Mosel“ all registreeritud piirkonnas (KPNi „Mosel“ registreerimisnumber on PDO-DE-A1270). Määratletud piirkond on hõlmatud kaitstud päritolunimetusega „Mosel“. Uhlen Laubachi piirkond hõlmab 13,83 ha suurust ala.

7.   Peamine viinamarjasort (peamised viinamarjasordid)

‘Weißer Riesling’ – ‘Riesling’, ‘Riesling renano’, ‘Rheinriesling’, ‘Klingelberger’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Uhlen Laubach paikneb Moseli alamjooksu astangulisel maastikul. Uhlen Laubachi terrassid on rajatud traditsioonilisel viisil suunaga edelasse ja asuvad ligikaudu 75–210 meetri kõrgusel üle merepinna. Viimase viie aasta keskmine temperatuur 11,6 °C on olnud suhteliselt kõrge, nagu võib sellise väga madala asukoha puhul eeldada. Vähene sademete hulk (ligikaudu 620 mm) ja suur päikesepaisteliste tundide arv (1 922) loovad mikrokliima, mis erineb muudest KPNiga „Mosel“ piirkondadest ning tagab viinamarjade küpsuse (võimalikult suur alkoholisisaldus, vähene happesus ja küpsed fenoolid). Veine iseloomustab väga väljendusrikas ja täidlane maitse. Erilised geoloogilised tingimused aitavad märkimisväärselt kaasa Uhlen Laubachi piirkonna viinamarjade füsioloogilise küpsuse saavutamisele ning kujundavad piirkonnas valmistatavatele veinidele eriomaseid lõhna- ja maitsenüansse. Geokronoloogilisel skaalal liigitub Uhlen Laubach devoni ajastusse ja alamdevoni ladestikku. Täpsemalt sisaldab see setteid Oberemsi-Laubachi ladestu alumisest osast, Laubachi kihtidest, ja Lahnsteini ladestu alumisest osast, Hohenrheini kihtidest.

Siinse kildakivi suur lubjasisaldus annab tunnistust merepõhja suurenevast lamendumisest. Troopilises ürgmeres oli 10–20 meetri sügavusel piisavalt hapnikku, et seal saaksid kasvada korallid ja rannakarbid, mida sisaldab tänapäevane kildakivi. Nendest setetest tingitud murenenud, kivise pinnase puhul on tegemist eri liiki savirikaste ja kildakiviste rähkmuldadega. Mulla lubjasisaldus on palju suurem kui naabruses asuvates kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkondades, mis tähendab, et mulla pH on samuti suurem (7,5 võrreldes naaberpiirkondade 6,0ga). Üksikuid mullaosakesi seovad omavahel valdavalt karbonaatkivimid. Kuna muld sisaldab suhteliselt vähe saviosakesi, kuid rohkesti kive (üle 50 %), on see kuni alumiste kihtideni hästi õhutatud. Selle asjaolu ning suure lubjasisalduse ja eelkõige erilise mikrofloora ja -fauna tõttu on kõnealuse piirkonna veini organoleptilised omadused väga erinevad võrreldes veinidega, mis on toodetud naabruses asuvatel kaitstud päritolunimetusega hõlmatud aladel. Uhlen Laubachi piirkonna veinidel on sageli kerge suitsulõhn. Nende maitse on tavaliselt täidlane ja pehme, mahe ja sametine. Nad on palju kreemjamad kui veinid, mis on toodetud naabruses asuvatel kaitstud päritolunimetusega hõlmatud aladel. Üldjuhul on nad joomisvalmis väga lühikese laagerdumisaja järel. Inimtegevuse mõju põhineb tuhandeid aastaid vanal viinamarjakasvatustraditsioonil. Tava rajada viinamarjaistandused kivipiiretega toetatud terrassidele pärineb Rooma ajast. 380. aastal kirjeldas Rooma luuletaja Ausonius selliseid rajatisi kui amfiteatreid. Terrassidelt väljakaevatud Rooma mündid, eeldatavasti kunagised ohvriannid, kinnitavad seda tava veelgi. Viinamarju on selles piirkonnas järjepidevalt kasvatatud alates Rooma ajast, seejuures on sajandite jooksul pidevalt parandatud tootmiskvaliteeti, leides uusi kasvatusviise (hekkidena, vaiade või traatraami toel) ja aretades uusi viinamarjasorte (19. sajandi algusest sort ‘Riesling’). Viimastel aastakümnetel on kasvava keskkonnateadlikkuse tõttu järjest vähem hakatud kasutama hästi lahustuvaid mineraalväetisi. Tänu sellele on looduslikud mikrofloora ja -fauna populatsioonid mullas taastunud, soodustades nii toitainete imendumist kui ka katioonivahetust, mis üha enam toimuvad keerukate molekulide liitumise tulemusena ning moodustavad sümbioose narmasjuurte mikroobidega. Neid mikroobe saab kasutada mullas sisalduvate orgaaniliste ainete ja mineraalide edasikandjatena, muutes seega veini maitse- ja lõhnaomadused veelgi ainulaadsemaks.

Eespool kirjeldatud seos kehtib ka Sekt b.A. (määratletud piirkonna vahuvein) kohta.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

Etikettidel ja pakenditel esitatav teave on määratletud Euroopa Liidu, Saksamaa Liitvabariigi ja Rheinland-Pfalzi liidumaa kehtivate õigusaktidega. Selleks et veini etiketil kasutada kõnealuse päritolunimetusega seotud traditsioonilisi nimetusi, peab vein olema enne läbinud ametliku kontrolli. Ainult selline vein, mis vastab ametliku kontrolli käigus konkreetsetele nõuetele, saab ametliku kontrollinumbri, mis koosneb mitmest numbrist (AP-number), kuhu on märgitud kontrolliasutus, ettevõtte number, kontrollimiseks esitatud veinide arv ja kontrollimise aasta või aasta, mil kontrollinumber väljastati. Kontrollinumber peab olema märgitud etiketile. Traditsioonilised mõisted „Qualitätswein“, „Prädikatswein“ ja „Sekt b.A.“ on seotud kaitstud päritolunimetusega ning võivad asendada nimetust KPN.

Link tootespetsifikaadi juurde

www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 349/15)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„UHLEN ROTH LAY“

PDO-DE-02083-AM01

Teate kuupäev: 6.7.2020

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Analüütilised ja/või organoleptilised omadused

Analüütilised väärtused peavad vastama Saksamaa seadustest tulenevatele nõuetele.

Redaktsiooniline viga.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Uhlen Roth Lay

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

Qualitätswein (kvaliteetvein)

Uhlen Roth Lays valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Roth Lay“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis muutub valmimise käigus intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalikult kuldkollane. Veinide aroomis on tunda puuviljanoote ja esineb aimatavaid iseloomulikke kildakivimineraale, mida iseloomustab külm metalne, kuid tagasihoidlik teravus, mis tekitab suus hõrgu maitse. Enamasti on veinide lõhnas tunda üksnes väheseid tuntud puuviljaaroome. Mõnikord võib aimata küpsete sügisõunte, vahel kannikese õrna lõhna, millele lisandub lagrits.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Prädikatswein kvaliteediklassiga Auslese

Uhlen Roth Lays valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Roth Lay“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis muutub valmimise käigus intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalikult kuldkollane. Veinide aroomis on tunda puuviljanoote ja esineb aimatavaid iseloomulikke kildakivimineraale, mida iseloomustab külm metalne, kuid tagasihoidlik teravus, mis tekitab suus hõrgu maitse. Enamasti on veinide lõhnas tunda üksnes väheseid tuntud puuviljaaroome. Mõnikord võib aimata küpsete sügisõunte, vahel kannikese õrna lõhna, millele lisandub lagrits. Eespool kirjeldatud lõhna- ja aroomispekter on Auslese puhul hõrgult magus.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Prädikatswein täiendava kvaliteediklassiga Beerenauslese, Trockenbeerenauslese või Eiswein

Uhlen Roth Lays valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Roth Lay“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis muutub valmimise käigus intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalikult kuldkollane. Veinide aroomis on tunda puuviljanoote ja esineb aimatavaid iseloomulikke kildakivimineraale, mida iseloomustab külm metalne, kuid tagasihoidlik teravus, mis tekitab suus hõrgu maitse. Enamasti on veinide lõhnas tunda üksnes väheseid tuntud puuviljaaroome. Mõnikord võib aimata küpsete sügisõunte, vahel kannikese õrna lõhna, millele lisandub lagrits. Eespool kirjeldatud lõhna- ja maitsespekter on Auslese puhul hõrgult magus, Beerenauslese puhul kreemjalt magus ning võib sisaldada ka meenoote. Sellised lõhna- ja maitsenüansid on Trockenbeerenauslese puhul veelgi tuntavamad. Eisweini puhul lisandub kirjeldatud lõhna- ja maitsespektrisse pikantset happesust.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse asjaomaseid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein (Sekt b.A.)

Uhlen Roth Lays valmistatakse valgeid veine viinamarjasordist ‘Riesling’. Viinamarjasaadusi on kolme tüüpi, mis omaduste poolest mõnevõrra erinevad: Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein) ja Sekt b.A (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein).

Noor „Uhlen Roth Lay“ on kahvatukollase, mõnikord roheka värvusega, mis muutub valmimise käigus intensiivsemaks ja on täielikult laagerdunud veini puhul rikkalikult kuldkollane. Veinide aroomis on tunda puuviljanoote ja esineb aimatavaid iseloomulikke kildakivimineraale, mida iseloomustab külm metalne, kuid tagasihoidlik teravus, mis tekitab suus hõrgu maitse. Enamasti on veinide lõhnas tunda üksnes väheseid tuntud puuviljaaroome. Mõnikord võib aimata küpsete sügisõunte, vahel kannikese õrna lõhna, millele lisandub lagrits. Sekt b.A. puhul on veinile Prädikatswein omane lõhna- ja maitsespekter vahuveini tootmisel tekkinud süsihappegaasi tõttu tugevam ja intensiivsem.

Arvandmeteta analüütiliste omaduste puhul kohaldatakse kohaldatavat õigust.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

Ei ole lubatud järgmine: kaaliumsorbaat, lüsosüüm, dimetüüldikarbonaat, elektrodialüüs, alkoholitustamine, katioonivahetajad, kontsentreerimine (krüokontsentratsioon, osmoos, kooniline tsentrifuug), magustamine, tammelaastud või -valmistised.

Qualitätswein (kvaliteetvein)

Veinivalmistuse eritavad

Vähemalt 88 Oechsle kraadi või üldhappesus (väljendatud viinhappena) kuni 7,5 g/l

Kuni 100 Oechsle kraadi ja kangendatud veinid: maksimaalne jääksuhkrusisaldus = seaduse järgi „poolkuiv“.

Üle 100 Oechsle kraadi: maksimaalne jääksuhkrusisaldus = virde tihedus / 3

Prädikatswein täiendatuna kvaliteeditunnusega Auslese, Beerenauslese, Trockenbeerenauslese, Eiswein

Veinivalmistuse eritavad

Auslese: vähemalt 105 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 90 g/l

Beerenauslese: vähemalt 130 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 150 g/l

Trockenbeerenauslese: vähemalt 180 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 180 g/l

Eiswein: vähemalt 130 Oechsle kraadi; minimaalne jääksuhkrusisaldus 150 g/l

Määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein (Sekt b.A.)

Veinivalmistuse eritavad

Tavapärane kääritamine pudelis

b.   Maksimaalne toodang

70 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

„Uhlen Roth Lay“ on osa kaitstud päritolunimetusest „Mosel“ (KPNi „Mosel“ registreerimisnumber on PDO-DE-A1270).

Uhlen Roth Lay viinamarjaistandused asuvad Rheinland-Pfalzi liidumaal, Mayen-Koblenzi maapiirkonnas, Koberni ja Winningeni omavalitsusüksuses. Nime Uhlen Roth Lay, mis on tuletatud viinamarjaistanduste kohal paiknevas metsas asuvast kõrgeimast samanimelisest tipust ja punaka läikega kaljudest, on kasutatud juba iidsetest aegadest Uhleni piirkonna selle osa tähistamiseks. Piirkond algab Belltali orust allavoolu jäävate esimeste viinamarjaistandustega – maatükid nr 262/54 ja 156/53 – ning lõpeb allavoolu maatükkidega nr 6/1, 117/1 ja 2394/3.

Kaitstud päritolunimetusega toodet „Uhlen Roth Lay“ võib toota kaitstud päritolunimetuse „Mosel“ all registreeritud piirkonnas (KPNi „Mosel“ registreerimisnumber on PDO-DE-A1270). Määratletud piirkond on hõlmatud kaitstud päritolunimetusega „Mosel“.

Uhlen Roth Lay piirkond hõlmab 15,97 ha suurust ala.

7.   Peamine viinamarjasort (peamised viinamarjasordid)

‘Weißer Riesling’ – ‘Riesling’, ‘Riesling renano’, ‘Rheinriesling’, ‘Klingelberger’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Uhlen Roth Lay paikneb Moseli alamjooksu astangulisel maastikul. Terrassid on rajatud traditsioonilisel viisil suunaga lõunasse ja asuvad ligikaudu 75–210 meetri kõrgusel üle merepinna. Viimase viie aasta keskmine temperatuur 11,6 °C on olnud suhteliselt kõrge, nagu võib sellise väga madala asukoha puhul eeldada. Vähene sademete hulk (ligikaudu 620 mm) ja suur päikesepaisteliste tundide arv (1 922) loovad mikrokliima, mis erineb muudest KPNiga „Mosel“ piirkondadest ning tagab viinamarjade küpsuse (võimalikult suur alkoholisisaldus, vähene happesus ja küpsed fenoolid). Veine iseloomustab väga väljendusrikas ja täidlane maitse. Erilised geoloogilised tingimused aitavad märkimisväärselt kaasa Uhlen Roth Lay piirkonna viinamarjade füsioloogilise küpsuse saavutamisele ning kujundavad piirkonnas valmistatavatele veinidele eriomaseid lõhna- ja maitsenüansse. Geokronoloogilisel skaalal liigitub Uhlen Roth Lay devoni ajastusse ja alamdevoni ladestikku. Täpsemalt sisaldab see setteid Oberemsi-Laubachi ladestu alumisest osast, nimelt Emsi kvartsiiti, ja Hohenrheini kihtidest. Kivimi magneesiumi-, alumiiniumi- ja eriti rauasisaldus on väga suur. Mõned kivid koosnevad 8 % ulatuses raudoksiididest, mis on liivaterade vahel kõigest 0,25 mm suuruste kuulikestena. Üksikuid liivateri hoiab koos ränihape, mis muudab need kivimid väga kõvaks. Nendest setetest tingitud murenenud, kivise pinnase puhul on tegemist eri liiki kildakiviste muda ja liiva sisaldavate rähkmuldadega, mille pH on palju väiksem naabruses asuvate kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkondade omast (ligikaudu 6,0 võrreldes naaberpiirkondade 7,5ga). Kuna muld sisaldab suhteliselt vähe saviosakesi, kuid rohkesti kive (üle 50 %), on see kuni alumiste kihtideni hästi õhutatud. Selle asjaolu ning erilise mikrofloora ja -fauna tõttu on kõnealuse piirkonna veini organoleptilised omadused väga erinevad võrreldes veinidega, mis on toodetud naabruses asuvatel kaitstud päritolunimetusega hõlmatud aladel. Paljud Uhlen Roth Lay piirkonna veinid on väga rafineeritud karakteriga. Noor vein on enamasti väga kinnine, kuid sellel on ülisuur laagerdumispotentsiaal. Inimtegevuse mõju põhineb tuhandeid aastaid vanal viinamarjakasvatustraditsioonil. Tava rajada viinamarjaistandused kivipiiretega toetatud terrassidele pärineb Rooma ajast. 380. aastal kirjeldas Rooma luuletaja Ausonius selliseid rajatisi kui amfiteatreid. Terrassidelt väljakaevatud Rooma mündid, eeldatavasti kunagised ohvriannid, kinnitavad seda tava veelgi. Viinamarju on selles piirkonnas järjepidevalt kasvatatud alates Rooma ajast, seejuures on sajandite jooksul pidevalt parandatud tootmiskvaliteeti, leides uusi kasvatusviise (hekkidena, vaiade või traatraami toel) ja aretades uusi viinamarjasorte (19. sajandi algusest sort ‘Riesling’). Viimastel aastakümnetel on kasvava keskkonnateadlikkuse tõttu järjest vähem hakatud kasutama hästi lahustuvaid mineraalväetisi. Tänu sellele on looduslikud mikrofloora ja -fauna populatsioonid mullas taastunud, soodustades nii toitainete imendumist kui ka katioonivahetust, mis üha enam toimuvad keerukate molekulide liitumise tulemusena ning moodustavad sümbioose narmasjuurte mikroobidega. Neid mikroobe saab kasutada mullas sisalduvate orgaaniliste ainete ja mineraalide edasikandjatena, muutes seega veini maitse- ja lõhnaomadused veelgi ainulaadsemaks.

Eespool kirjeldatud seos kehtib ka Sekt b.A. (määratletud piirkonna kvaliteetvahuvein) kohta.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

etikettidel ja pakenditel esitatav teave on määratletud Euroopa Liidu, Saksamaa Liitvabariigi ja Rheinland-Pfalzi liidumaa kehtivate õigusaktidega. Selleks et veini etiketil kasutada kõnealuse päritolunimetusega seotud traditsioonilisi nimetusi, peab vein olema enne läbinud ametliku kontrolli. Ainult selline vein, mis vastab ametliku kontrolli käigus konkreetsetele nõuetele, saab ametliku kontrollinumbri, mis koosneb mitmest numbrist (AP-number), kuhu on märgitud kontrolliasutus, ettevõtte number, kontrollimiseks esitatud veinide arv ja kontrollimise aasta või aasta, mil kontrollinumber väljastati. Kontrollinumber peab olema märgitud etiketile. Traditsioonilised mõisted „Qualitätswein“, „Prädikatswein“ ja „Sekt b.A.“ on seotud kaitstud päritolunimetusega ning võivad asendada nimetust KPN.

Link tootespetsifikaadi juurde

www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.