Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9906 – KKR / HPS / Monleasing Holdco)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 322/01)

25. septembril 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9906 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

29. september 2020

(2020/C 322/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1702
JPY	Jaapani jeen	123,61
DKK	Taani kroon	7,4461
GBP	Inglise nael	0,90963
SEK	Rootsi kroon	10,5343
CHF	Šveitsi frank	1,0795
ISK	Islandi kroon	162,00
NOK	Norra kroon	11,0543
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,148
HUF	Ungari forint	365,70
PLN	Poola zlott	4,5435
RON	Rumeenia leu	4,8721
TRY	Türgi liir	9,1649
AUD	Austraalia dollar	1,6412
CAD	Kanada dollar	1,5655
HKD	Hongkongi dollar	9,0691
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7749
SGD	Singapuri dollar	1,6018
KRW	Korea vonn	1 365,89
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,8685
CNY	Hiina jüaan	7,9777
HRK	Horvaatia kuna	7,5510
IDR	Indoneesia ruupia	17 419,00
MYR	Malaisia ringit	4,8639
PHP	Filipiini peeso	56,695
RUB	Vene rubla	92,1625
THB	Tai baat	36,988
BRL	Brasiilia reaal	6,6022
MXN	Mehhiko peeso	26,0452
INR	India ruupia	86,2750

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Komisjoni teatis Euroopa-Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni või selliste päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kohta, millega nähakse ette päritolu diagonaalne kumuleerumine kõnealuse konventsiooni osaliste vahel

(2020/C 322/03)

Päritolu diagonaalse kumuleerumise kohaldamiseks Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (1) (edaspidi „konventsioon“) osaliste (2) vahel teatavad asjaomased osalised üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu teiste osalistega jõus olevad päritolureeglid.

Diagonaalset kumuleerumist saab kohaldada ainult juhul, kui lõpptootjaks ja lõppsihtkohaks olevad osalised on sõlminud ühesuguseid päritolureegleid sisaldavad vabakaubanduslepingud kõigi päritolustaatuse kujunemisega seotud osalistega – s.o kõigi osalistega, kelle territooriumilt pärinevad kasutatud materjalid. Materjale, mis on pärit sellise osalise territooriumilt, kes ei ole sõlminud vabakaubanduslepingut lõpptootjaks ja/või lõppsihtkohaks oleva osalisega, käsitatakse päritolustaatuseta materjalidena. Konkreetsed näited on toodud Euroopa-Vahemere piirkonna päritolureegleid käsitlevate protokollide selgitavates märkustes (3).

Osaliste poolt Euroopa Komisjonile esitatud teadete alusel on lisatud tabelites esitatud järgmine teave.

Tabel 1. Lihtsustatud ülevaade kumuleerimisvõimalustest 2020. aasta 26. märtsi seisuga.

Tabelid 2 ja 3. Kuupäev, millest alates diagonaalset kumuleerumist kohaldatakse.

Tabelis 1 tähistab „X“ seda, et kahe partneri vahel on sõlmitud päritolureegleid sisaldav vabakaubandusleping, mis võimaldab kumuleerimist Euroopa – Vahemere piirkonna näidispäritolureeglite alusel. Kui diagonaalne kumuleerumine hõlmab kolme partnerit (A, B ja C), peab „X“ olema märgitud kastidesse, mis on seotud partneritega A-B, B-C ja A-C (st „X“ peab olema märgitud kolmes kohas). Diagonaalse kumuleerumise kohta kehtib siiski mõni erand. Sellistel juhtudel on erandid ära toodud „X“ kõrval tähisega (1) või (*).

Tabelis 2 esitatud kuupäevad tähistavad järgmist:

—	kuupäev, millest alates kohaldatakse diagonaalset kumuleerumist konventsiooni I liite artikli 3 alusel, juhul kui asjaomases vabakaubanduslepingus on konventsioonile viidatud. Sel juhul on kuupäeva ees märgitud „(C)”;

—	muudel juhtudel kuupäev, millest alates kohaldatakse päritolureegleid käsitlevaid protokolle, mis on lisatud asjaomastele vabakaubanduslepingutele ja millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine.

Tabelis 3 esitatud kuupäevad tähistavad kuupäeva, millest alates kohaldatakse päritolureegleid käsitlevaid protokolle, mis on lisatud ELi, Türgi ning ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejate vahelistele vabakaubanduslepingutele ja millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine. Iga kord, kui kõnealusesse tabelisse kantud osaliste vahelistesse vabakaubanduslepingutesse on lisatud viide konventsioonile, on tabelisse 2 lisatud kuupäev, mille ees on „(C)“.

Meenutatakse, et Türgi päritoluga ja ELi-Türgi tolliliiduga hõlmatud materjale võib käsitleda päritolustaatusega materjalidena diagonaalse kumuleerumise eesmärgil Euroopa Liidu ja selliste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide vahel, kelle suhtes päritolureeglite protokoll kehtib.

Allpool on tabelites loetletud osaliste koodid.

— Euroopa Liit	EU
— EFTA riigid:
— Island	IS
— Šveits (sh Liechtenstein) (4)	CH (+ LI)
— Norra	NO
— Fääri saared	FO
— Barcelona protsessis osalejad:
— Alžeeria	DZ
— Egiptus	EG
— Iisrael	IL
— Jordaania	JO
— Liibanon	LB
— Maroko	MA
— Jordani läänekallas ja Gaza sektor	PS
— Süüria	SY
— Tuneesia	TN
— Türgi	TR
— ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejad:
— Albaania	AL
— Bosnia ja Hertsegoviina	BA
— Põhja-Makedoonia	MK
— Montenegro	ME
— Serbia	RS
— Kosovo (*)	KO
— Moldova Vabariik	MD
— Gruusia	GE
— Ukraina	UA

Käesoleva teatisega asendatakse teatis 2020/C 67/02 (ELT C 67, 2.3.2020, lk 2).

Tabel 1

Lihtsustatud ülevaade diagonaalse kumuleerumise võimalustest Euroopa-Vahemere piirkonnas 2020. aasta 26. märtsi seisuga

EFTA riigid

Barcelona protsessis osalejad

ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejad

EU

CH (+ LI)

IS

NO

FO

DZ

EG

IL

JO

LB

MA

PS

SY

TN

TR

AL

BA

KO

ME

MK

RS

MD

GE

UA

EU

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X (5)

X

X

X

X

X

X

X

X

X

CH (+LI)

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

IS

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

NO

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

FO

X

X

X

X

X

DZ

X

EG

X

X

X

X

X

X

X

X

IL

X

X

X

X

X

X

JO

X

X

X

X

X

X

X

X

LB

X

X

X

MA

X

X

X

X

X

X

X

X

PS

X

X

X

X

SY

X

TN

X

X

X

X

X

X

X

X

TR

X (5)

X

X

X

X

X

X

X

X

X

(*1)

(*1)

(*1)

(*1)

X (*1)

X (*1)

X

AL

X

X

X

X

(*1)

X

X

X

X

X

X

BA

X

X

X

X

(*1)

X

X

X

X

X

X

KO

X

(*1)

X

X

X

X

X

X

ME

X

X

X

X

(*1)

X

X

X

X

X

X

MK

X

X

X

X

X (*1)

X

X

X

X

X

X

RS

X

X

X

X

X (*1)

X

X

X

X

X

X

MD

X

X

X

X

X

X

X

X

GE

X

X

X

X

X

UA

X

X

X

X

X

Tabel 2

Kuupäev, millest alates kohaldatakse päritolureegleid, millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine Euroopa-Vahemere piirkonnas

EFTA riigid

Barcelona protsessis osalejad

ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejad

EU

CH (+ LI)

IS

NO

FO

DZ

EG

IL

JO

LB

MA

PS

SY

TN

TR

AL

BA

KO

ME

MK

RS

MD

GE

UA

EU

1.1.2006 (C)1.2.2016

1.1.2006 (C)1.5.2015

1.1.2006 (C)1.5.2015

1.12.2005 (C)12.5.2015

1.11.2007

1.3.2006 (C)1.2.2016

1.1.2006

1.7.2006

1.12.2005

1.7.2009 (C)1.3.2016

1.8.2006

(6)

(C)1.5.2015

(C)9.12.2016

(C)1.4.2016

(C)1.2.2015

(C)1.5.2015

(C)1.2.2015

(C)1.12.2016

(C)1.6.2018

(C)1.1.2019

CH (+LI)

1.1.2006 (C)1.2. 2016

1.8.2005 (C)1.7.2013

1.8.2005 (C)1.7.2013

1.1.2006

1.8.2007

1.7.2005

17.7.2007

1.1.2007

1.3.2005

1.5.2016

1.6.2005

1.9.2007 (C)1.12.2019

(C)1.5.2015

(C)1.1.2015

(C)1.9.2012

1.2.2016

(C)1.5.2015

(C)1.5.2018

1.6.2012

IS

1.1.2006 (C)1.5.2015

1.8.2005 (C)1.7.2013

1.8.2005 (C)1.7.2013

1.11.2005

1.8.2007

1.7.2005

17.7.2007

1.1.2007

1.3.2005

1.5.2016

1.3.2006

1.9.2007 (C)1.12.2019

(C)1.5.2015

(C)1.1.2015

(C)1.10.2012

1.5.2015

(C)1.5.2015

(C)1.9.2017

1.6.2012

NO

1.1.2006 (C)1.5.2015

1.8.2005 (C)1.7.2013

1.8.2005 (C)1.7.2013

1.12.2005

1.8.2007

1.7.2005

17.7.2007

1.1.2007

1.3.2005

1.5.2016

1.8.2005

1.9.2007 (C)1.12.2019

(C)1.5.2015

(C)1.1.2015

(C)1.11.2012

1.5.2015

(C)1.5.2015

(C)1.9.2017

1.6.2012

FO

1.12.2005 (C)12.5.2015

1.1.2006

1.11.2005

1.12.2005

(C)1.10.2017

DZ

1.11.2007

EG

1.3.2006 (C)1.2.2016

1.8.2007

1.8.2007

1.8.2007

6.7.2006

6.7.2006

6.7.2006

1.3.2007

IL

1.1.2006

1.7.2005

1.7.2005

1.7.2005

9.2.2006

1.3.2006

JO

1.7.2006

17.7.2007

17.7.2007

17.7.2007

6.7.2006

9.2.2006

6.7.2006

6.7.2006

LB

1.1.2007

1.1.2007

1.1.2007

MA

1.12.2005

1.3.2005

1.3.2005

1.3.2005

6.7.2006

6.7.2006

6.7.2006

1.1.2006

PS

1.7.2009 (C)1.3.2016

1.5.2016

1.5.2016

1.5.2016

SY

1.1.2007

TN

1.8.2006

1.6.2005

1.3.2006

1.8.2005

6.7.2006

6.7.2006

6.7.2006

1.7.2005

TR

(6)

1.9.2007 (C)1.12.2019

1.9.2007 (C)1.12.2019

1.9.2007 (C)1.12.2019

(C)1.10.2017

1.3.2007

1.3.2006

1.1.2006

1.1.2007

1.7.2005

1.9.2019

(C)1.8.2018

(C)1.6.2019

(C)1.10.2017

AL

(C)1.5.2015

(C)1.5.2015

(C)1.5.2015

(C)1.5.2015

(C)1.2.2015

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

BA

(C)9.12.2016

(C)1.1.2015

(C)1.1.2015

(C)1.1.2015

(C)1.2.2015

(C)1.4.2014

(C)1.2.2015

(C)1.2.2015

(C)1.2.2015

(C)1.4.2014

KO

(C)1.4.2016

1.9.2019

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

ME

(C)1.2.2015

(C)1.9.2012

(C)1.10.2012

(C)1.11.2012

(C)1.4.2014

(C)1.2.2015

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

MK

(C)1.5.2015

1.2.2016

1.5.2015

1.5.2015

(C)1.8.2018

(C)1.4.2014

(C)1.2.2015

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

RS

(C)1.2.2015

(C)1.5.2015

(C)1.5.2015

(C)1.5.2015

(C)1.6.2019

(C)1.4.2014

(C)1.2.2015

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

MD

(C)1.12.2016

(C)1.10.2017

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

(C)1.4.2014

GE

(C)1.6.2018

(C)1.5.2018

(C)1.9.2017

(C)1.9.2017

(C)26.3.2020

UA

(C)1.1.2019

1.6.2012

1.6.2012

1.6.2012

(C)26.3.2020

Tabel 3

Selliste päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäev, millega nähakse ette päritolu diagonaalne kumuleerumine Euroopa Liidu, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia ning Türgi vahel

	EU	AL	BA	KO	MK	ME	RS	TR
EU		1.1.2007	1.7.2008	1.4.2016	1.1.2007	1.1.2008	8.12.2009	(7)
AL	1.1.2007		22.11.2007	1.4.2014	26.7.2007	26.7.2007	24.10.2007	1.8.2011
BA	1.7.2008	22.11.2007		1.4.2014	22.11.2007	22.11.2007	22.11.2007	14.12.2011
KO	1.4.2016	1.4.2014	1.4.2014		1.4.2014	1.4.2014	1.4.2014	1.9.2019
MK	1.1.2007	26.7.2007	22.11.2007	1.4.2014		26.7.2007	24.10.2007	1.7.2009
ME	1.1.2008	26.7.2007	22.11.2007	1.4.2014	26.7.2007		24.10.2007	1.3.2010
RS	8.12.2009	24.10.2007	22.11.2007	1.4.2014	24.10.2007	24.10.2007		1.9.2010
TR	(7)	1.8.2011	14.12.2011	1.9.2019	1.7.2009	1.3.2010	1.9.2010

---

(1)  ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

(2)  Konventsiooniosalised on Euroopa Liit, Albaania, Alžeeria, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptus, Fääri saared, Gruusia, Island, Iisrael, Jordaania, Kosovo (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999) alusel), Liibanon, Põhja-Makedoonia, Moldova Vabariik, Montenegro, Maroko, Norra, Serbia, Šveits (sh Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi, Ukraina ning Jordani läänekallas ja Gaza sektor.

(3)  ELT C 83, 17.4.2007, lk 1.

(4)  Šveitsi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel kehtib tolliliit.

(*)  See nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(*1)  Diagonaalne kumuleerumine Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Põhja-Makedoonia, Montenegro ning Serbia vahel on võimalik. Teave diagonaalse kumuleerumise võimaluse kohta Euroopa Liidu, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Serbia vahel on tabelis 3.

(5)  ELi-Türgi tolliliiduga hõlmatud kaupade puhul on kohaldamiskuupäev 27. juuli 2006.

Põllumajandustoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. jaanuar 2007 (kumuleerumist ei toimu Moldova Vabariigiga).

Söe- ja terasetoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. märts 2009 (kumuleerumist ei toimu Moldova Vabariigiga).

(6)  ELi-Türgi tolliliiduga hõlmatud kaupade puhul on kohaldamiskuupäev 27. juuli 2006.

Põllumajandustoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. jaanuar 2007.

Söe- ja terasetoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. märts 2009.

(7)  ELi-Türgi tolliliiduga hõlmatud kaupade puhul on kohaldamiskuupäev 27. juuli 2006. Ei ole kohaldatav põllumajandustoodete ega söe- ja terasetoodete suhtes.

Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte: Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa andmestrateegia kohta

(Arvamuse täistekst on inglise, prantsuse ja saksa keeles Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)

(2020/C 322/04)

Kommenteeritud kokkuvõte

Euroopa Komisjon avaldas 19. veebruaril 2020 teatise „Euroopa andmestrateegia“. See on osa laiemast strateegiliste dokumentide paketist, mis hõlmab ka Euroopa digituleviku kujundamist käsitlevat teatist ja valget raamatut, mille teema on „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“.

Andmestrateegia eesmärk on luua ühtne Euroopa andmeruum ning lihtsustada seeläbi ettevõtjate ja ametiasutuste juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele, et edendada majanduskasvu ja luua väärtust. Lisaks peaks see võimaldama „ELil saada kõige atraktiivsemaks, turvalisemaks ja dünaamilisemaks osava andmekasutusega majanduseks maailmas“. Andmestrateegia üks põhielemente on ühtsete Euroopa andmeruumide arendamine strateegiliselt olulistes majandussektorites ja avaliku huvi valdkondades, näiteks tervishoiu ühtne Euroopa andmeruum.

Selles arvamuses esitatakse Euroopa Andmekaitseinspektori seisukoht andmestrateegia kui terviku kohta, samuti teatud eriaspektide kohta, näiteks n-ö avaliku hüve mõiste, avaandmed, andmete kasutamine teadusuuringuteks, andmevahendajad, andmealtruism, rahvusvaheline andmete jagamine ja muud.

Euroopa Andmekaitseinspektor mõistab andmete kasvavat tähtsust majandusele ja ühiskonnale ning toetab ELi laiemaid strateegilisi eesmärke, näiteks digitaalse ühtse turu arendamist ja ELi digitaalset suveräänsust. Samal ajal tuletab ta meelde, et suurandmetega kaasneb suur vastutus ja seetõttu tuleb kehtestada asjakohased andmekaitsemeetmed.

Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab sellega seoses heaks Euroopa Komisjoni võetud kohustuse tagada, et Euroopa põhiõigused ja -väärtused, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, on andmestrateegia ja selle rakendamise kõigi aspektide alus. Eelkõige hindab ta kinnitust, et strateegia töötatakse välja täielikus kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, mis loob tugeva aluse ka tänu selle tehnoloogiliselt neutraalsele lähenemisviisile.

Euroopa Andmekaitseinspektor rõhutab, et andmestrateegia üks eesmärke peaks olema alternatiivse andmepõhise avatud, õiglase ja demokraatliku majandusmudeli elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tõendamine. Erinevalt praegu domineerivast ärimudelist, mida iseloomustavad andmete enneolematu koondumine väheste võimsate osaliste kasutusse ja ulatuslik sekkuv jälgimine, peaks Euroopa andmeruum olema näide läbipaistvusest, tõhusast vastutusest ning üksikute andmesubjektide huvide ja ühiskonna kui terviku ühishuvide õigest tasakaalust.

Lisaks arvestatakse selles arvamuses enneolematut ülemaailmset kriisi, mille põhjustas elu kõiki aspekte mõjutanud COVID-19 pandeemia. Euroopa Andmekaitseinspektor kordab sellega seoses oma seisukohta, et andmekaitse on mitte probleem, vaid osa lahendusest. Andmetel ja tehnoloogial võib olla koos muude teguritega kriisist ülesaamisel oluline roll, sest nii keeruka nähtuse jaoks puudub kiire lahendus.

Euroopa Andmekaitseinspektor on jätkuvalt Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi käsutuses, et anda Euroopa andmestrateegia rakendamise järgmistes etappides nii õigusraamistiku kui ka praktiliste aspektide osas täiendavat nõu. Selles arvamuses esitatud kommentaarid ei piira tulevikus lisakommentaaride esitamist konkreetsete küsimuste kohta ja/või lisateabe olemasolul.

1.   SISSEJUHATUS

1.

Euroopa Komisjon esitas 19. veebruaril 2020 teatise „Euroopa andmestrateegia“ (1). See on osa laiemast strateegiliste dokumentide paketist, mis hõlmab ka Euroopa digituleviku kujundamist käsitlevat teatist (2) ja valget raamatut, mille teema on „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (3).

2.

Euroopa andmestrateegia (edaspidi „andmestrateegia“ või „strateegia“) eesmärk on luua ühtne Euroopa andmeruum ning lihtsustada seeläbi ettevõtjate ja ametiasutuste juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele, et edendada majanduskasvu ja luua väärtust ning vähendada samal ajal ELi majanduse ökoloogilist jalajälge. Lisaks peaks sel olema oluline roll komisjoni eesmärgi täitmisel „võimaldada ELil saada kõige atraktiivsemaks, turvalisemaks ja dünaamilisemaks osava andmekasutusega majanduseks maailmas“.

3.

Euroopa andmestrateegia on olnud avatud avalikuks konsultatsiooniks. Konsultatsiooni eesmärk on koguda arvamusi nii andmestrateegia kui terviku kui ka selle teatud eriaspektide kohta. Sarnane avalik konsultatsioon on algatatud tehisintellekti käsitleva valge raamatu teemal.

4.

Komisjon konsulteeris 29. jaanuaril 2020 andmestrateegia esialgse eelnõu üle mitteametlikult Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas esialgsed kommentaarid. Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab heaks asjaolu, et tema seisukohti on küsitud menetluse varases etapis, ning julgustab komisjoni seda parimat tava jätkama.

5.

Selles arvamuses arendatakse edasi mõningaid mitteametlikke kommentaare ja antakse avalikku konsultatsiooni arvestades sihipärasem panus. Seda tuleks põhimõtteliselt tõlgendada koostoimes Euroopa Andmekaitseinspektori muude asjakohaste arvamustega, millele viidatakse kogu dokumendis, näiteks esialgne arvamus teadusuuringute kohta (4), arvamus avaandmete kohta (5), arvamus isikuandmete haldamise süsteemide kohta (6) jne. Lisaks ei piira see arvamus täiendavaid kommentaare, mida Euroopa Andmekaitseinspektor võib hiljem teha kättesaadava lisateabe põhjal, sealhulgas andmestrateegias ja komisjoni aasta tööprogrammis ette nähtud õigusakte käsitlevate tulevaste seadusandlike konsultatsioonide raames.

6.

Euroopa Andmekaitseinspektor juhib tähelepanu toimuvale mõttevahetusele teemal, kui palju saavad andmed ja tehnoloogia aidata kaasa COVID-19 vastasele võitlusele. Sellega seoses soovib Euroopa Andmekaitseinspektor meelde tuletada oma seisukohta, mida jagavad ka teised Euroopa Andmekaitsenõukogu järelevalveasutused (7) ja mille kohaselt andmekaitse-eeskirjad ei takista koroonaviiruse pandeemiale reageerimiseks võetud meetmeid. Andmekaitse on mitte probleem, vaid osa lahendusest. Euroopa Andmekaitseinspektor leiab, et andmetel ja tehnoloogial on oluline roll elu kõiki aspekte mõjutavast enneolematust kriisist ülesaamisel, kuid need ei ole mingil juhul kiire lahendus. Andmed ja tehnoloogia saavad pandeemiate ja muude sarnaste ohtude vastu võitlemisele kaasa aidata ainult siis, kui need suurendavad tõhusalt üksikisikute mõjuvõimu ning nendega kaasnevad asjakohased kaitsemeetmed ja muud terviklikud meetmed.

6.   KOKKUVÕTE

75.

Euroopa Andmekaitseinspektor mõistab andmete kasvavat tähtsust majandusele ja ühiskonnale ning toetab eesmärki muuta Euroopa Liit „kõige atraktiivsemaks, turvalisemaks ja dünaamilisemaks osava andmekasutusega majanduseks maailmas“. Samal ajal tuletab ta meelde, et suurandmetega kaasneb suur vastutus ning seepärast tuleb kehtestada ja tõhusalt rakendada asjakohased andmekaitsemeetmed.

76.

Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab heaks Euroopa Komisjoni võetud kohustuse tagada, et Euroopa põhiõigused ja -väärtused, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, on andmestrateegia ja selle rakendamise kõigi aspektide aluseks. Eelkõige hindab ta kinnitust, et strateegia töötatakse välja täielikus kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, mis loob tugeva aluse ka tänu selle tehnoloogiliselt neutraalsele lähenemisviisile.

77.

Tänapäevast digimajanduses domineerivat ärimudelit iseloomustab andmete enneolematu koondumine väheste võimsate väljaspool ELi asuvate osaliste kasutusse ja ulatuslik sekkuv jälgimine. Euroopa Andmekaitseinspektor usub kindlalt, et andmestrateegia üks kõige tähtsamaid eesmärke peaks olema alternatiivse andmepõhise avatud, õiglase ja demokraatliku majandusmudeli elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tõendamine. Seetõttu peaks kavandatavad ühtsed Euroopa andmeruumid olema näide läbipaistvusest, tõhusast vastutusest ning andmesubjektide huvide ja ühiskonna kui terviku ühishuvide õigest tasakaalust.

78.

Euroopa Andmekaitseinspektor loodab, et kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42 konsulteeritakse temaga andmestrateegia mis tahes seadusandlike järelmeetmete osas, mis mõjutavad andmekaitset, nagu on märgitud eespool, ning ta on jätkuvalt Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi käsutuses, et anda Euroopa andmestrateegia rakendamise järgmistes etappides nii õigusraamistiku kui ka praktiliste aspektide osas täiendavat nõu. Selles arvamuses esitatud kommentaarid ei piira tulevikus lisakommentaaride esitamist konkreetsete küsimuste kohta ja/või lisateabe olemasolul.

---

(1)  COM (2020) 66 final, https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-data-strategy_et

(2)  COM(2020) 67 final, https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/shaping-europe-digital-future_et

(3)  COM(2020) 65 final, https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/excellence-trust-artificial-intelligence_et

(4)  https://edps.europa.eu/sites/edp/files/publication/20-01-06_opinion_research_en.pdf

(5)  https://edps.europa.eu/sites/edp/files/publication/18-07-11_psi_directive_opinion_en.pdf

(6)  https://edps.europa.eu/sites/edp/files/publication/16-10-20_pims_opinion_en.pdf

(7)  Vt lisaks aadressil https://edps.europa.eu/data-protection/our-work/subjects/covid-19_en

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest Euroopa Komisjoni tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks

(Arvamuse täistekst on inglise, prantsuse ja saksa keeles Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)

(2020/C 322/05)

Kommenteeritud kokkuvõte

7. mail 2020 esitas komisjon teatise tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks (C(2020)2800 final). See sisaldab tegevussuundi eesmärkide saavutamiseks kõnealuses valdkonnas. Käesolevas arvamuses hinnatakse komisjoni tegevuskavas esitatud algatuste mõju isikuandmete kaitsele.

Kuigi Euroopa Andmekaitseinspektor nendib, et võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu on oluline üldistest huvidest lähtuv eesmärk, nõuab ta, et õigusaktides valitseks tasakaal ühelt poolt eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõigustesse sekkumise ning teiselt poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud üldist huvi pakkuvate eesmärkide tõhusaks saavutamiseks vajalike meetmete vahel.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab komisjonil jälgida, kas olemasolevat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku rakendatakse tõhusalt, veendudes ühtlasi, et täidetaks isikuandmete kaitse üldmäärust ja andmekaitseraamistikku. See on eriti asjakohane pangakontode keskregistrite ja tegelike kasusaajate registrite omavaheliseks ühendamiseks tehtava töö puhul, mis peaks suuresti tuginema andmete minimeerimise, täpsuse ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetele.

Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab kavandatava rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku heaks, kuna see tagab põhieeskirjade järjepidevama kohaldamise liikmesriikides ja ühtse tõlgendamise Euroopa Liidu Kohtus. Euroopa Andmekaitseinspektor kutsub komisjoni üles järgima karmistatud reeglistikus sätestatud meetmete üle otsustamisel riskipõhist lähenemisviisi, kuna see on kooskõlas ka isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab, et komisjoni ettepanekuga ELi tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuse asutamise kohta tuleks ette näha kindel õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks ning vajalikud isikuandmete kaitse meetmed kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja määrusega (EL) 2018/1725, eelkõige seoses teabe jagamise ja andmete rahvusvahelise edastamisega.

Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab heaks komisjoni algatuse hoogustada rahapesu andmebüroode sidevõrgu FIU.net väljatöötamist ja leida selle haldamiseks sobiv lahendus, mis oleks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja andmekaitseraamistikuga. Lisaks soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor, et ettepanekus, millega nähakse ette rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanismi loomine, esitataks selgelt rahapesu andmebüroode tehingutele juurdepääsu ja nendega seotud teabe jagamise tingimused.

Andmekaitseinspektor toetab avaliku ja erasektori partnerluste loomist rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tüpoloogia ja suundumuste uurimiseks ning analüüsimiseks isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestatud piirides. Ehkki Euroopa Andmekaitseinspektori eesmärk ei ole vaidlustada algatuse poliitilisi eesmärke, on asutus siiski seisukohal, et avaliku ja erasektori partnerlustega, mis võimaldavad õiguskaitseasutustel jagada kohustatud isikutega operatiivteavet rahapesus kahtlustatavate isikute kohta, kaasneks suur oht kahjustada õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Lisaks peaksid töötlemistoimingud, mis hõlmavad teavet finantstehingutega seotud võimalike rikkumiste kohta, jääma pädevate asutuste pärusmaaks ning neid ei tohiks jagada eraõiguslike asutustega.

Andmekaitseinspektor kiidab heaks komisjoni jõupingutused, et etendada rahapesuvastases töökonnas jõulisemat rolli ja tegutseda üksmeelselt. Ta innustab komisjoni pingutama valdkonna rahvusvahelisi standardeid kehtestades selle nimel, et andmekaitsepõhimõtetest saaks rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise protsesside lahutamatu osa.

Lisaks eeldab Euroopa Andmekaitseinspektor, et temaga konsulteeritakse kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42 pärast selliste õigusaktide ettepanekute vastuvõtmist, mis mõjutavad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset isikuandmete töötlemisel. Need võivad muu hulgas hõlmata tulevasi ettepanekuid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid käsitleva määruse, rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanismi loomise ning ELi tasandil järelevalveasutuse asutamise kohta.

1.   SISSEJUHATUS JA TAUST

1.

7. mail 2020 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks (C(2020)2800 final) (edaspidi „tegevuskava“). Tegemist on algatusega, mis on ette nähtud komisjoni 2020. aasta tööprogrammi „Pangandusliidu loomise lõpuleviimine“ poliitilise eesmärgi nr 21 raames.

2.

Tegevuskava koosneb kuuest sambast: 1) kehtiva ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemusliku rakendamise tagamine; 2) rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta ELi ühtse reeglistiku kehtestamine; 3) rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tagamine ELi tasandil; 4) rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanismi loomine; 5) kriminaalõigusnormide täitmise tagamine ja teabevahetus liidu tasandil; ning 6) ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku rahvusvahelise mõõtme tugevdamine. Et teada saada, mida kodanikud ja sidusrühmad nendest meetmetest arvavad, korraldas komisjon 7. mail samaaegselt tegevuskava vastuvõtmisega avaliku konsultatsiooni, (1) mis kestis kuni 29. juulini 2020.

3.

Tegevuskavas on sambad jaotatud mitmeteks erimeetmeteks, sh mitmesugused seadusandlikud ettepanekud, mis käsitlevad ELi ühtset reeglistikku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, ELi tasandil järelevalveasutuse asutamist ning rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanismi loomist. Käesolevas arvamuses järgitakse kuue samba struktuuri ja väljendatakse Euroopa Andmekaitseinspektori seisukohti mõningate tegevuskavas esitatud meetmete kohta, pöörates eelkõige tähelepanu sellele, kuidas need võivad mõjutada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 ette nähtud õigust eraelu puutumatusele ja eraisikute õigust isikuandmete kaitsele. Arvamus ei mõjuta komisjoni kohustust konsulteerida määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 kohaselt Euroopa Andmekaitseinspektoriga mis tahes seadusandlike ettepanekute teemal, mida võidakse tegevuskava raames teha, juhul kui need mõjutavad eraisikute õigust isikuandmete kaitsele.

4.   JÄRELDUSED

Eelnevast lähtudes esitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmised soovitused:

—

kutsub komisjoni üles tagama, et õigusaktides valitseks tasakaal ühelt poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud üldist huvi pakkuvate eesmärkide tõhusaks saavutamiseks vajalike meetmete ning teiselt poolt eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõigustesse sekkumise vahel;

—	soovitab komisjonil jälgida olemasoleva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku rakendamist, veendudes ühtlasi, et täidetaks isikuandmete kaitse üldmäärust ja andmekaitseraamistikku;

—	soovitab tagada, et pangakontode keskregistrite ja tegelike kasusaajate registrite omavaheliseks ühendamiseks tehtav töö oleks eelkõige vastavuses andmete minimeerimise, täpsuse ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetega;

—	soovitab komisjonil järgida karmistatud reeglistikus sätestatud meetmete üle otsustamisel riskipõhist lähenemisviisi, s.t kohaldada vähem riskantsetes olukordades vähem sekkuvaid menetlusi, kuna see on kooskõlas ka isikuandmete kaitse põhimõtetega;

—

soovitab seoses kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega, et kavandatavates õigusaktides säilitataks kaitsemeetmed, mis garanteeriksid klientidele õiguse nende isikuandmete kogumisest ning isikuandmete kogumise ja töötlemise eesmärkidest teavitamisele ning tagaksid andmete minimeerimise, eesmärgipärasuse ja lõimitud andmekaitse põhimõtete järgimise ja automatiseeritud individuaalsete otsuste piirangutega arvestamise;

—

soovitab, et komisjoni tulevase ettepanekuga ELi tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuse asutamise kohta tuleks ette näha kindel õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks ning vajalikud isikuandmete kaitse meetmed kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja määrusega (EL) 2018/1725, eelkõige seoses teabe jagamise ja andmete rahvusvahelise edastamisega;

—	soovitab, et komisjoni ettepanekus, millega kehtestatakse rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja teotusmehhanismi loomine, esitataks selgelt rahapesu andmebüroode tehingutele juurdepääsu ja nendega seotud teabe jagamise tingimused;

—	toetab avaliku ja erasektori partnerluste loomist rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tüpoloogia ja suundumuste uurimiseks ning analüüsimiseks isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestatud piirides;

—	innustab komisjoni lõimima rahapesuvastases töökonnas kehtestatavatesse rahvusvahelistesse standarditesse isikuandmete kaitse põhimõtted.

---

(1)  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12176-Action-Plan-on-anti-money-laundering/public-consultation

Teade Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

(2020/C 322/06)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (1) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali imporditakse dumpinguhinnaga ning et see tekitab kahju (2) liidu tootmisharule.

1.   Kaebus

Kaebuse esitas 17. augustil 2020 Euroopa raua- ja terasetööstuse liit („EUROFER“) (edaspidi „kaebuse esitaja”) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kogutoodangust liidus.

Kaebuse avalik versioon ja analüüs selle kohta, kuivõrd liidu tootjad toetavad seda kaebust, on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Teate punkt 5.6 sisaldab teavet selle kohta, kuidas huvitatud isikud toimikule juurde pääsevad.

2.   Uuritav toode

Käesolevas uurimises vaadeldav toode on roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjal, mida ei ole töödeldud muul viisil kui külmvaltsimise teel (edaspidi „uuritav toode”).

Huvitatud isikud, kes soovivad edastada teavet uuritava toote määratluse kohta, peavad seda tegema 10 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest (3).

3.   Väidetav dumping

Väidetavalt dumpinguhinnaga imporditav toode on uuritav toode, mis on pärit Indiast ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid”) ja mis praegu kuulub CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7219 90 20, 7219 90 80, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81, 7220 20 89, 7220 90 20 ja 7220 90 80 alla. Need CN-koodid on antud ainult teavitamise eesmärgil.

—

India

Väide Indiast pärit dumpingu kohta põhineb uuritava toote siseturu müügihinna ja ELi müümise ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel. Lisaks esitas kaebuse esitaja uuritava toote arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja liitu eksportimiseks müüdava uuritava toote (tehasehinna tasandil) ekspordihinna võrdluse.

Selle põhjal on India puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

—	Indoneesia

Väide Indoneesiast pärit dumpingu kohta põhineb uuritava toote siseturu müügihinna ja ELi müümise ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel. Lisaks esitas kaebuse esitaja uuritava toote arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja liitu eksportimiseks müüdava uuritava toote (tehasehinna tasandil) ekspordihinna võrdluse.

Selle põhjal on Indoneesia puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

4.   Väide kahju / põhjuslike seoste ja tooraineturgude moonutuste kohta

4.1.    Väidetav kahju ja põhjuslik seos

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, et uuritava toote import asjaomastest riikidest on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa lõikes.

Kaebuse esitaja esitatud tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on uuritava toote impordikogus ja -hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, hinnatasemele ja turuosale ning et selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise finantsseisundi halvenemine.

4.2.    Väidetavad tooraineturgude moonutused

Kaebuse esitaja on esitanud piisavalt tõendeid, et Indias ja Indoneesias esineb uuritava toote puhul tooraineturu moonutusi. Nende moonutuste tulemuseks näivad olevat samade toodete rahvusvahelistel turgudel noteeritud hindadest madalamad hinnad.

Kaebuses esitatud tõendite kohaselt esineb mõnede toorainete puhul, mis moodustavad üksikult rohkem kui 17 % uuritava toote tootmiskuludest, ekspordipiirangute tõttu turumoonutusi. Väidetavalt on India kehtestanud kroomile ekspordipiirangud, mh ekspordimaksud, piirangud kvalifitseeritud eksportijatele ja litsentsimisnõude. Kroom moodustab üle 17 % uuritava toote tootmiskuludest. Peale selle on kehtestatud piirangud roostevaba terase jääkidele. Väidetavalt oli Indoneesia kehtestanud 10 % eksporditollimaksu niklimaagile, mille niklisisaldus on alla 1,7 %, koos kohustusega täita rangeid nõudeid (4)ja ekspordikeelu niklimaagile, mille niklisisaldus on 1,7 % või suurem. Alates 1. jaanuarist 2020 taaskehtestati täielik ekspordikeeld. Nikkel moodustab üle 17 % uuritava toote tootmiskuludest.

Seega uuritakse alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid turumoonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks. Kui uurimise käigus tehakse kindlaks alusmääruse artikli 7 lõikega 2a hõlmatud muid moonutusi, võidakse uurimise käigus vaadelda ka neid.

5.   Menetlus

Pärast liikmesriikide teavitamist on komisjon jõudnud seisukohale, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ja menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab seega uurimise alusmääruse artikli 5 alusel.

Uurimisega tehakse kindlaks, kas asjaomastest riikidest pärit uuritavat toodet imporditakse dumpinguhinnaga ning kas kõnealune dumping on põhjustanud kahju liidu tootmisharule.

Kui väited leiavad kinnitust, kontrollitakse alusmääruse artikli 21 kohase uurimise käigus, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu. Juhul kui kohaldatakse artikli 7 lõiget 2a, kontrollitakse uurimise käigus liidu huvide kaitstust alusmääruse artikli 7 lõike 2b kohaselt.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juunil 2018 jõustunud määrusega (EL) 2018/825 (5) (nn kaubanduse kaitsevahendi ajakohastamise pakett) tehti olulisi muudatusi dumpinguvastase menetluse suhtes varem kohaldatud ajakavadesse ja tähtaegadesse. Samuti lühendati, eelkõige uurimise varases etapis, tähtaega, mille jooksul huvitatud isikud saavad endast teada anda.

Komisjon juhib asjaosaliste tähelepanu ka sellele, et pärast COVID-19 puhangu algust avaldati teade (6) COVID-19 puhangu mõju kohta dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele.

5.1.    Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2.    Märkused kaebuse ja uurimise algatamise kohta

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada märkusi kaebuse kohta (sh kahju ja põhjusliku seosega seonduvalt) või mis tahes muu uurimise algatamisega seonduva aspekti, sh selle kohta, mil määral nad kaebust toetavad, peavad seda tegema 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Uurimise algatamisega seonduvad ärakuulamistaotlused tuleb esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

5.3.    Dumpingu kindlakstegemine

Uuritavat toodet eksportivaid tootjaid (7) kutsutakse komisjoni uurimises osalema.

5.3.1.   Eksportivate tootjate uurimine

a)   Valimi moodustamine

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud asjaomaste riikide eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende esindajatel esitada komisjonile teave oma äriühingu(te) kohta seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Teave tuleb esitada TRON.tdi kaudu järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi/form/a1e2d71f-e846-cc24-13ea-119846ee1fef. Teave platvormile Tron juurdepääsu kohta on esitatud punktides 5.6 ja 5.8.

Selleks et saada vajalik teave eksportivate tootjate valimi moodustamiseks, on komisjon lisaks võtnud ühendust India ja Indoneesia ametiasutustega ning võib võtta ühendust teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad valida suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, mida ettenähtud aja jooksul on võimalik uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, India ja Indoneesia ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele India ja Indoneesia ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Pärast seda, kui komisjon on kätte saanud teabe, mida on vaja eksportivate tootjate valimi moodustamiseks, teatab ta asjaomastele isikutele, kas ta on otsustanud nad valimisse kaasata. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäevast.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2484).

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid eksportivaid tootjaid, kes on nõustunud oma valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad“). Ilma et see piiraks punkti 5.3.1 alapunkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate impordile määratav võimalik dumpinguvastane tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist dumpingumarginaali (8).

b)   Individuaalne dumpingumarginaal valimisse kaasamata eksportivate tootjate jaoks

Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalsete dumpingumarginaalide kehtestamist. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad individuaalset dumpingumarginaali taotlevad eksportivad tootjad täitma küsimustiku ja tagastama selle nõuetekohaselt täidetuna 30 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist. Eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2484).

Komisjon uurib, kas valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks võib kehtestada individuaalse tollimaksumäära alusmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt.

Individuaalset dumpingumarginaali taotlevad valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset dumpingumarginaali, näiteks juhul, kui valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.3.2.   Sõltumatute importijate uurimine (9) (10)

Uuritavat toodet Indiast ja Indoneesiast liitu importivad sõltumatud importijad on kutsutud osalema käesolevas uurimises.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatavate sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende esindajatel esitada komisjonile käesoleva teate lisas nõutud teave oma äriühingu(te) kohta seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida uuritava toote suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida ettenähtud aja jooksul on võimalik uurida.

Pärast seda, kui komisjon on saanud valimi moodustamiseks vajaliku teabe, teatab ta asjaomastele isikutele oma otsuse importijate valimi moodustamise kohta. Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks teeb komisjon valimisse kaasatud sõltumatute importijate jaoks kättesaadavaks küsimustikud. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad kõnealused isikud esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates valimi moodustamise otsusest teatamise kuupäevast.

Importijatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2484).

5.4.    Kahju kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimise menetlus

Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja selle käigus hinnatakse objektiivselt dumpinguhinnaga impordi mahtu, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud kahju, kutsutakse liidu uuritava toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

Pidades silmas asjaomaste liidu tootjate suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud vähendada uuritavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valikuuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Huvitatud isikutel palutakse esitada esialgse valimi kohta oma märkused. Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõik märkused esialgse valimi moodustamise kohta esitada seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud liidu tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäevast.

Liidu tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2484).

5.5.    Liidu huvide hindamine väidetavate tooraineturgude moonutuste korral

Juhul kui tuvastatakse alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohased tooraineturgude moonutused, kontrollib komisjon liidu huvidele vastavust alusmääruse artikli 7 lõike 2b alusel. Kui komisjon, kehtestades tollimaksu määra alusmääruse artikli 7 alusel, otsustab kohaldada artikli 7 lõiget 2, kontrollib ta liidu huvidele vastavust artikli 21 kohaselt.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kogu teave, mis võimaldab komisjonil kindlaks teha, kas see on liidu huvides, kui meetmed kehtestatakse alusmääruse artikli 7 lõikes 2a ettenähtud tasemel. Eelkõige palutakse huvitatud isikutel esitada mis tahes teave asjaomaste riikide vaba tootmisvõimsuse, tooraine konkurentsitingimuste ja tarneahela poolt liidu äriühingutele avalduva mõju kohta. Koostöö puudumise korral võib komisjon järeldada, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamine on kooskõlas liidu huvidega.

Kui komisjon otsustab kohaldada artikli 7 lõiget 2, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel, ametiühingutel ja tarbijaid esindavatel organisatsioonidel palutakse esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad ühendused tõendama, et nende tegevuse ja uuritava toote vahel on objektiivne seos.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb teave liidu huvide hindamise kohta esitada 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Küsimustikud, sh uuritava toote kasutajatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2484). Esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.6.    Huvitatud isikud

Selleks et uurimises osaleda, peavad huvitatud isikud, näiteks eksportivad tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajad ja neid esindavad ühendused, ametiühingud ja tarbijaid esindavad ühendused kõigepealt tõendama, et nende tegevuse ja uuritava toote vahel on objektiivne seos.

Eksportivad tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kes teevad teabe kättesaadavaks eespool punktides 5.3.1, 5.3.2, 5.4 ja 5.5 kirjeldatud viisil, loetakse samuti huvitatud isikuteks, kui nende tegevuse ja uuritava toote vahel on objektiivne seos.

Muud isikud võivad osaleda uurimises huvitatud isikuna üksnes alates sellest hetkest, kui nad endast teada annavad ning kui nende tegevuse ja uuritava toote vahel on objektiivne seos. Huvitatud isikuna käsitamine ei piira alusmääruse artikli 18 kohaldamist.

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval TRON.tdi platvormil järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid.

5.7.    Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist.

Kõik ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult ja taotlust tuleb põhjendada, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada. Ärakuulamine piirdub küsimustega, mille huvitatud isikud on eelnevalt kirjalikult esitanud.

Ärakuulamise tähtajad on järgmised:

i.	kui ärakuulamist soovitakse enne ajutiste meetmete kehtestamist, tuleb taotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast ning ärakuulamine toimub tavaliselt 60 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast;

ii.

pärast esialgsete järelduste esitamise etappi tuleb taotlus esitada viie päeva jooksul alates esialgsete järelduste esitamise või teavitava dokumendi avaldamise kuupäevast ning ärakuulamine toimub tavaliselt 15 päeva jooksul vastavalt kas esialgsete järelduste esitamise või teavitava dokumendi avaldamise kuupäevast;

iii.

pärast lõplike järelduste esitamist tuleb taotlus esitada kolme päeva jooksul pärast lõplike järelduste esitamise kuupäeva ja ärakuulamine toimub tavaliselt lõplike järelduste kohta märkuste esitamiseks antud aja jooksul. Kui tegemist on täiendava lõplike järelduste avalikustamisega, tuleb taotlus esitada kohe pärast täiendavatest lõplikest järeldustest teada saamist ja ärakuulamine toimub tavaliselt märkuste esitamiseks antud aja jooksul.

Need tähtajad ei piira komisjoni talituste õigust nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõustuda ärakuulamisega väljaspool seda ajakava ega komisjoni õigust keelduda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ärakuulamisest. Kui komisjoni talitused keelduvad ärakuulamisest, teavitatakse asjaomast isikut keeldumise põhjustest.

Põhimõtteliselt ei esitata ärakuulamisel fakte, mida toimikus juba ei ole, kuid sujuva menetlemise huvides ja selleks, et komisjoni talitustel uurimine edeneks, võib huvitatud isikutelt paluda esitada pärast ärakuulamist uusi fakte.

5.8.    Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevatel uurimistel komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigusi. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt konkreetse loa, mis sõnaselgelt võimaldab komisjonil a) kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevas menetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Sensitive“ (11). Uurimise käigus teavet esitavatel isikutel palutakse oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust põhjendada.

Isikud, kes esitavad teavet märkega „Sensitive“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada.

Kui konfidentsiaalset teavet esitav osaline ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon sellise teabe jätta arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid TRON.tdi (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI) kaudu. TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektroonselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikutel tuleb esitada oma nimi, aadress ja telefon ning toimiv ametlik e-posti aadress, mida vaadatakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult TRON.tdi või e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas TRON.tdi ja e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, milles käsitletakse huvitatud isikutega suhtlemist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate G

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

TRON.tdi: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi

India dumpinguga seotud küsimused:

TRADE-AD670-DUMPING-INDIA@ec.europa.eu

Indoneesia dumpinguga seotud küsimused:

TRADE-AD670-DUMPING-INDONESIA@ec.europa.eu

Kahju ja liidu huvidega seotud küsimused:

TRADE-AD670-INJURY@ec.europa.eu

6.   Uurimise ajakava

Vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 9 viiakse uurimine lõpule tavaliselt 13, kuid mitte rohkem kui 14 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 1 võib ajutisi meetmeid kehtestada üldjuhul hiljemalt seitse kuud, kuid igal juhul mitte hiljem kui kaheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist.

Vastavalt alusmääruse artiklile 19a teavitab komisjon ajutiste tollimaksude kavandatud kehtestamisest neli nädalat enne ajutiste meetmete kehtestamist. Huvitatud isikutele antakse arvutuste täpsuse kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega kolm tööpäeva.

Juhul kui komisjon otsustab ajutisi tollimakse mitte kehtestada, kuid uurimist jätkata, teatatakse huvitatud isikutele tollimaksude kehtestamata jätmisest kirjalikult neli nädalat enne alusmääruse artikli 7 lõike 1 kohase tähtaja möödumist.

Kui ei ole sätestatud teisiti, antakse huvitatud isikutele esialgsete järelduste või teavitava dokumendi kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega 15 päeva ja lõplike järelduste kohta kirjalike märkuste esitamiseks kümme päeva. Kui see on asjakohane, määratakse täiendava lõplike järelduste avalikustamise käigus tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud saavad esitada kirjalikke märkusi.

7.   Teabe esitamine

Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesoleva teate punktides 5 ja 6 määratud tähtaegade jooksul. Mis tahes muu neis punktides täpsustamata teabe esitamiseks tuleb kinni pidada järgmisest ajakavast:

i.	kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb esialgsete järelduste tegemise etapi kohta esitada mis tahes asjakohane teave 70 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast;

ii.

kui ei ole sätestatud teisiti, ei tohiks huvitatud isikud esitada uut faktilist teavet pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks esialgsete järelduste või teavitava dokumendi kohta esialgsete järelduste esitamise etapis. Pärast seda tähtaega võivad huvitatud isikud esitada uut faktilist teavet üksnes juhul, kui nad suudavad tõendada, et see uus faktiline teave on vajalik mõne teise huvitatud isiku esitatud faktiliste väidete ümberlükkamiseks, ja juhul, kui seda uut faktilist teavet saab kontrollida uurimise õigeaegseks lõpuleviimiseks ettenähtud aja jooksul.

iii.	Selleks et viia uurimine lõpule ettenähtud tähtaja jooksul, ei aktsepteeri komisjon teavet, mille huvitatud isikud esitavad pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks lõplike järelduste kohta, või kui see on asjakohane, siis märkuste esitamiseks täiendava lõplike järelduste kohta.

8.   Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta

Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi probleeme.

Märkused tuleks esitada vastavalt järgmisele ajakavale:

i.	märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud esitasid enne ajutiste meetmete kehtestamise tähtaega, tuleks esitada hiljemalt 75 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti);

ii.	märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses esialgsete järelduste või teavitava dokumendi avaldamisega, tuleks esitada seitsme päeva jooksul alates esialgsete järelduste või teavitava dokumendi kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti);

iii.

märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada kolme päeva jooksul alates lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui tegemist on täiendava lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks märkused teiste huvitatud isikute esitatud kõnealust avalikustamist käsitleva teabe kohta teha ühe päeva jooksul alates kõnealuse avalikustamise kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti).

Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt nõuetekohaselt põhjendatud juhul lisateavet.

9.   Käesolevas teates määratletud tähtaegade pikendamine

Huvitatud isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral on võimalik käesolevas teates määratletud tähtaegu pikendada.

Käesolevas teates esitatud tähtaegade pikendamist tuleks taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul. Igal juhul pikendatakse küsimustikule vastamise tähtaega tavaliselt kolm päeva, ning üldjuhul mitte rohkem kui seitse päeva. Käesolevas algatamisteates osutatud muu teabe esitamise tähtaegu pikendatakse üksnes kolm päeva, kui ei ole tegemist erandlike asjaoludega.

10.   Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonses vormis koostöö puudumist ei loeta koostöösoovimatuseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

11.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik analüüsib taotluse põhjendusi. Ärakuulamine tuleks korraldada üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi õigeaegselt lahendatud.

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peaksid huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Põhimõtteliselt kohaldatakse punktis 5.7 esitatud tähtaegu, mis on ette nähtud komisjoni talitustes ärakuulamise taotlemiseks, mutatis mutandis ka ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ärakuulamise taotlemiseks. Kui ärakuulamistaotlus esitatakse pärast asjakohast tähtaega, analüüsib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluse põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, pidades silmas uurimise hea haldamise ja õigeaegse lõpuleviimise eesmärki.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

12.   Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (12).

Isikuandmete kaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete raames toimuvast isikuandmete töötlemisest, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/trade-defence/

---

(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Alusmääruse artikli 3 lõike 1 kohaselt hõlmab üldmõiste „kahju“ tootmisharule tekitatud olulist kahju või olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist.

(3)  Kõik käesoleva teate avaldamisele osutavad viited viitavad avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

(4)  Maaki, mille niklisisaldus on üle 1,7 %, võib eksportida üksnes juhul, kui tegevuseks ja tootmiseks vajaliku kaevandusloa omanik on kasutanud töötlemis- ja rafineerimistehases sisendina sellise niklisisaldusega maaki vähemalt 30 % ulatuses ning kui ta ainuisikuliselt või koos teiste osapooltega on rajanud rafineerimistehase või parasjagu ehitab seda.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/825, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 143, 7.6.2018, lk 1).

(6)  Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (ELT C 86, 16.3.2020, lk 6).

(7)  Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv äriühing, kes toodab ja ekspordib uuritavat toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uuritava toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(8)  Alusmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt ei võeta arvesse null- ja miinimummarginaale ning artiklis 18 osutatud asjaoludel kindlaksmääratud marginaale.

(9)  See punkt puudutab ainult neid importijaid, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega mitteseotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa nende eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(10)  Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muul otstarbel kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(11)  Märkega „Sensitive“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9966 – EQT/Colisée)

(EMPs kohaldatav tekst)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(2020/C 322/07)

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—	EQT Fund Management S.à r.l. („EQT“, Luksemburg), kes tegutseb fondivalitsejana investeerimisfondi EQT Infrastructure V jaoks ja nimel;

—	Financière Colisée S.A.S. („Colisée“, Prantsusmaa), mille üle on valitsev mõju ettevõtja IK Investment Partners valitsetavate fondide valitseva mõju all oleval valdusettevõtjal Indigo International S.à r.l.

EQT omandab Colisée üle täieliku ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9966 – EQT/Colisée

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2020/C 322/08)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“

ELi nr: PDO-FR-0145-AM03 – 6.12.2019

KPN (X) KGT ( )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Comité interprofessionnel de la volaille de Bresse (CIVB)

Registreeritud asukoht:

Bois de Chize

71500 Branges

PRANTSUSMAA

Tel +33 0385751007

Faks +33 0385752899

E-post: civb@wanadoo.fr

Comité interprofessionnel de la volaille de Bresse koondab ettevõtjaid, kes osalevad aktiivselt KPNiga „Volaille de Bresse“ hõlmatud kodulindude aretamise, haudumise, kasvatamise ja tapmise toimingutes ning kellel on seega seaduslik õigus see taotlus esitada.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☒	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒

Seos

☒

Märgistus

☒	Muu [täpsustada]

4.   Muudatus(t)e liik

Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

Sellise registreeritud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähise (KGT) tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline ja mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud.

5.   Muudatus(ed)

5.1.   Osa „Toote kirjeldus“

Järgmine säte:

muudetakse järgmiselt:

See muudatus võimaldab lisada noored nuumkanad variandi „kuumtöötlemisvalmis“ alla ja puudutab üksnes tootele „Volaille de Bresse“ iseloomulike nahaga jaotustükkide tükeldamise lubamist. Sisikond, pead ja jalad jäetakse tükeldamisel kõrvale.

Peale selle lubatakse varianti „kuumtöötlemisvalmis“, mis oli varem lubatud üksnes noorkanade/-kukkede puhul, nüüd ka noorkanade/-kukkede jaotustükkide puhul.

Kavandatud muudatused võimaldaksid sektoril kohaneda uute tarbimisharjumustega, mis on kindlaks tehtud tarbimisuuringute käigus (WorldpanelKantar, 2017), säilitades samal ajal toote „Volaille de Bresse“ kõik iseärasused, mille hulka kuulub eelkõige naha kirjeldus.

Järgmine säte:

„Tapetud kodulinnud kaaluvad vähemalt:

—

[…];

—	1,8 kg kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud noorte nuumkanade puhul;

—

[…].“

muudetakse järgmiselt:

„Tapetud kodulinnud kaaluvad vähemalt:

—

[…];

—	1,8 kg kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud noorte nuumkanade puhul (s.o 1,5 kg „kuumtöötlemisvalmis“ toodet)

—

[…].“

Märgitud on „kuumtöötlemisvalmis“ noorte nuumkanade miinimumkaal 1,5 kg.

Nende muudatuste arvessevõtmiseks muudetakse koonddokumendi punkti 3.2.

Peale selle on koonddokumendis kavandatud lihtsustusi, tehes väljajätteid.

Järgmine säte:

asendatakse järgmise sättega:

Koonddokumendi osast „Toote kirjeldus“ on välja jäetud ainult kasvatamisajad. Tootespetsifikaati jäävad siiski samad kasvatusajad ehk noorkanade/-kukkede puhul vähemalt 108 päeva, noorte nuumkanade puhul vähemalt 140 päeva ja kohikukkede puhul vähemalt 224 päeva. See võimaldab täita määruse (EL) nr 668/2014 artiklis 6 sätestatud nõudeid seoses koonddokumendis sisalduvate sõnade arvu piiranguga.

Kooskõlas tootespetsifikaadi muudatustega, millega lubatakse variant „kuumtöötlemisvalmis“, jäetakse koonddokumendist välja järgmine säte:

ja asendatakse järgmise sättega:

Need muudatused võimaldavad kooskõlastada osa „Toote kirjeldus“ ja muudetud tootespetsifikaati.

5.2.   Osa „Geograafiline piirkond“

Järgmine säte:

muudetakse järgmiselt:

Etappidele, mis peavad toimuma geograafilises piirkonnas, lisati tükeldamine. Selle muudatuse arvessevõtmiseks muudetakse koonddokumendi punkti 3.5.

Viide kehtiva geograafilise koodi kuupäevale lisatakse selleks, et loetelu oleks täpne ja üheselt mõistetav.

Lisatakse säte „Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidil“.

Peale selle on kommuunide piire ja nimetusi käsitlevate Prantsusmaa õigusnormide muutmise tõttu mõned kommuunid ühinenud ja seega on nende nimi muutunud. Kantonite kuju on muutunud. Seega ajakohastati kommuunide loetelu. Geograafilise piirkonna ulatust ei muudeta, tegemist on Prantsusmaa õigusaktide muutmisest tuleneva kohustusega. Selle muudatuse arvessevõtmiseks muudetakse koonddokumendi punkti 4.

5.3.   Osa „Päritolutõend“

Osasse „4.2. Jälgitavus“ lisatakse järgmine säte: „Lihalõikusettevõtted peavad registreerima järgmised andmed:

—	tapamaja nimi (kui see on lihalõikusettevõttest erinev),

—	kasvataja nimi kodulindude partiil ja tapmiskuupäev,

—	lõigatud tükkide tüüp,

—	tükkide arv,

—	tükeldatavate kodulindude tapakaal,

—	jaotustükkide kaal pärast tükeldamist.“

See säte lisati tootespetsifikaadile jälgitavuse tagamiseks, sealhulgas selleks, et vältida lihalõikusettevõtetes identifitseerimisvõimaluse kadumise ohtu.

Osasse „4.3 Kodulindude identifitseerimine“ lisatakse järgmine säte:

See säte võimaldab tagada jaotustükkide jälgitavuse, et vältida jälgitavuse katkemist rikkumatu identifitseerimisvahendi ehk terve kodulinnu jalale paigaldatud rõnga kaotamise tõttu. Selles sättes täpsustatakse tükeldatud kujul turustatavate kodulindude identifitseerimiskorda.

Samuti lisatakse see säte koonddokumendi osasse 3.7.

5.4.   Osa „Tootmismeetod“

Osa „5.3 Lindude kasvatamise tingimused“:

Tootespetsifikaadist jäetakse välja järgmine säte:

See säte võimaldas erandlike ilmastikutingimuste korral teha erandi tootespetsifikaadist. Pärast kaitstud päritolunimetuste määruse (eelkõige määrus (EL) nr 1151/2012) ning selle rakendusmääruste ja delegeeritud määruse muutmist jäetakse kõnealune säte tootespetsifikaadist välja, kuna see puudutab üldeeskirju.

Järgmine säte:

„Lubatud on ainult järgmine linnusööt:

—	teravili, mis pärineb eranditult päritolunimetusega hõlmatud geograafilisest piirkonnast ja on võimaluse korral toodetud ettevõttes endas,

—

[…].“

asendatakse järgmisega:

„Lubatud on ainult järgmine linnusööt:

—	eranditult päritolunimetusega hõlmatud geograafilisest piirkonnast pärinev puhas teravili või teravili koos kaunviljadega, mis on võimaluse korral toodetud ettevõttes endas,

—

[…].“

Järgmine säte: „Sööt koosneb siis peamiselt sellest, mida jalutusalal leidub (rohi, putukad, pisilimused jms), millele lisanduvad teravili – mais, tatar, nisu, kaer, tritikale, oder – ning piim ja piimasaadused.“

muudetakse järgmiselt:

Järgmine säte:

asendatakse järgmise sättega:

Need muudatused annavad loa kasvatada teravilja koos kaunviljadega kas täieliku või osalise alternatiivina maisigluteeni kasutamisele ja nisukultuuride üleväetamisele. See võimaldab kasutada agroökoloogilisi viljelustavasid võimaliku alternatiivina praegustele nuumasööda valkudega rikastamise tavadele. Need kooslused võimaldavad piirata põllukultuuride töötlemist otseselt (väetised, herbitsiidid, insektitsiidid, fungitsiidid) ja globaalselt, kasutades tasakaalustatumat külvikorda. Selle tulemusena paraneb põllumajandusettevõtete söödaga varustatus (maisigluteeni kasutamise vähendamine) ja jalutusalade bioloogiline elu säilib paremini (pestitsiidide jääkide vähenemine teraviljas).

Lisaks ilmneb mitmest kirjalikust dokumendist, et seda praktikat kasutati juba mitu sajandit tagasi.

Samuti lisatakse tootespetsifikaadis lubatud teraviljade loetelusse rukis. Seda teravilja on kodulindude „Volaille de Bresse“ kasvatajad traditsiooniliselt kasutanud.

Nende muudatuste arvessevõtmiseks muudetakse koonddokumendi punkti 3.4 ja see väljendub koonddokumendist järgmise sätte välja jätmises:

See asendatakse järgmise sättega:

Lisaks parandatakse ilmne viga: „kasvuetapp“, mitte „algetapp“, nagu on näha samas koonddokumendis allpool: „Sellele kasvuetapile järgneb nuumamisetapp […]“.

Kooskõlas tootespetsifikaadi muudatustega on koonddokumenti lisatud ka võimalus kasvatada teravilja koos kaunviljadega ja anda seda saaki kodulindudele.

Asjaolu tõttu, et parandati ilmne viga ning rukis lisati lubatud teraviljade hulka, vaadati üle koonddokumendi osa 3.4, et see vastaks määruse (EL) nr 668/2014 artiklis 6 sätestatud nõuetele koonddokumendis sisalduvate sõnade arvu piiramise kohta.

Järgmine säte jäetakse välja, sest see sissejuhatav lause ei anna olulist teavet osa mõistmiseks, kuna pärast kirjeldatakse kõiki etappe:

See asendatakse järgmise sättega:

Järgmine säte sõnastatakse ümber ilma selle tähendust muutmata:

Muudetud säte:

Osa pealkiri

asendatakse järgmise pealkirjaga:

Lisatakse järgmine säte:

„Bresse’i kana tükeldamine:

—	Tükeldamise hügieen ja toiduohutus: — Tapmise ja tükeldamise vaheline aeg peab olema lühem kui kolm päeva — Lõikeliinilt või -laualt tuleb enne uue partii tükeldamise alustamist eelmine partii täielikult eemaldada.

—

Tükeldamise erinõuded: — Lõigatakse käsikäitatavate tööriistadega. — Tapetud kodulinnud peavad olema hästi lihavad ja ühtlaselt nuumatud; jäsemed peavad olema murdudeta. — Jaotustükkide välimus peab vastama kaitstud päritolunimetusele esitatud nõuetele (olenevalt asjaomasest tükist); nahk peab olema puhas, ilma suletüügaste, rebendite ja muljutud kohtade ning ebahariliku värvita.“

Selle sätte lisamine võimaldab tagada tervishoiukontrolli ning toote organoleptilise ja visuaalse kvaliteedi säilimise, juhul kui seda enne turustamist tükeldatakse, seega on kirjeldatud lõikamistingimusi. Nende punktide põhjendamiseks lisatakse järgmised sätted:

„Toodet „Poulet de Bresse“ iseloomustab peen luustik ja nahk, samuti märkimisväärne pealmine rasvakiht ja lihastevaheline rasv. Seetõttu on rümbad eriti tundlikud ning neid tuleb käsitseda ettevaatlikult, vastasel juhul kahjustatakse luid ja nahka, mis peab turustatavate kodulindude jaotustükkidel alles olema, ja nahaalune rasv oksüdeerub. Näiteks on kodulindude tapmise kiirus eriti aeglane ning kitkuda tuleb käsitsi, võttes arvesse naha ja luude haprust.

Tapatoimingud, rümpade ettevalmistamine, tükeldamine ja pakendamine on olulised toimingud kaitstud päritolunimetusega toote „Poulet de Bresse“ kvaliteedi säilitamiseks.

Seepärast on tähtis, et neid toiminguid teeksid ettevõtjad, kellel on vajalik oskusteave ja kes on saanud erikoolituse kõnealuste kodulindude tükeldamiseks. Selle eesmärk on vältida ohtu, et kvaliteet saab kahjustada ja turule jõuab lõpptoode, mis ei vasta organoleptilistele kriteeriumidele.

Kuna eraldusmärgid (rõngas ja pitser) eemaldatakse tükeldamise ja pakendamise käigus, võimaldab nende toimingute tegemine geograafilises piirkonnas koos nende toimingute kontrollimiseks loodud süsteemiga vähendada jälgitavuse katkemise ohtu ja seega pettuse ohtu. Samuti võimaldab toimingute tegemine geograafilises piirkonnas vähendada selle hapra valmistoote kvaliteeti kahjustada võivate töötlemistoimingute arvu ja veo kestust.

Seetõttu põhinevad kõik tükeldamis- ja pakendamistoimingud, mis võimaldavad saada toodet „Poulet de Bresse“, erieeskirjadel ja spetsiifilisel oskusteabel. Seega on geograafilises piirkonnas asuvates sobivates rajatistes tehtav töö äärmiselt oluline selleks, et:

—	säilitada toote kvaliteediomadused,

—	tagada toote ehtsus,

—	tagada toote ühe kõige sagedamini turustatava müügivormi üle range kontroll.“

Osa „5.5. Noorkanade/-kukkede külmutamine“:

Järgmine säte:

muudetakse järgmiselt:

Seega laienevad tervete ja tükeldatud noorkanade/-kukkede külmutamist reguleerivad tingimused noorkanade/-kukkede jaotustükkidele.

Mõiste „DLUO“ („parim enne“ kuupäev) jäetakse välja ja asendatakse mõistega „DDM“ (minimaalse säilimisaja kuupäev) kooskõlas kehtivas üldeeskirjas tehtud muudatustega. Nende andmete kehtivusaeg jääb samaks (12 kuud).

5.5.   Osa „Seos piirkonnaga“

Vastavalt Euroopa Komisjoni ootustele lisatakse tootespetsifikaati sissejuhatav lause seose kohta:

See täiendus kantakse üle koonddokumenti.

Tehnilise kirjelduse säte:

asendatakse järgmisega:

See muudatus võimaldab arvesse võtta nii sööda osas loetletud teravilja kui ka kaunvilju. See muudatus asendatakse koonddokumendis sama tekstiga.

Osa 5. Koonddokumendis muudetakse märget „Seos geograafilise piirkonnaga“ ka järgmistes punktides:

Koonddokumendist jäetakse välja järgmised lõigud, sest neid ei peeta toote eriomaduste ja geograafilise keskkonna looduslike või inimtegurite vahelise seose tõendamisel asjakohaseks:

Alapealkirjad jäetakse välja: 5.1. Geograafilise piirkonna eripära: — Inimtegur

— Looduslikud tegurid; 5.2. Toote eripära:; 5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Need väljajätmised on tehtud seetõttu, et paljud neist elementidest ei anna olulist lisateavet, mis näitaks seost või elemente, mis on seotud kuumtöödeldud kodulinnulihaga (mida spetsifikaat ei hõlma). Need väljajätmised võimaldavad eelistada koonddokumendis esitatud päritoluseose olulisi ja põhilisi osi.

5.6.   Osa „Märgistus“

Tootespetsifikaadi osas 8 olev järgmine säte: „Märgisel on Euroopa Liidu KPNi logo.“ jäetakse välja, kuna see kattub määrusega (EL) nr 1151/2012 alates 4. jaanuarist 2016.

See säte jäetakse välja ka koonddokumendi osast 3.7.

Tootespetsifikaadi osasse 8 lisatakse järgmine säte: „Jaotustükkide puhul identifitseeritakse iga müügiüksus eraldi, et jälgitavus oleks tagatud kuni kasvatajani (taotlejate rühma antud identifitseerimisnumber).“

See säte võimaldab kehtestada ja tagada eeskirjad selle kohta, kuidas tuleb turustamiseks ette nähtud kodulinnud identifitseerida, kui neid turustatakse tükeldatuna.

See muudatus asendatakse sama tekstiga koonddokumendi punktis 3.7 „Nimetuses osutatud toote märgistamise suhtes kohaldatavad eeskirjad“.

Koonddokumendi järgmised sätted:

asendatakse sätetega:

Lihtsustamise eesmärk on täita määruse (EL) nr 668/2014 artiklis 6 sätestatud nõudeid seoses koonddokumendis sisalduvate sõnade arvu piiranguga.

Samal põhjusel jäetakse koonddokumendist välja järgmine säte: „Rõngast ja plommi saab kasutada ainult ühe korra ning need tuleb kinnitada hoolikalt, et need oleksid rikkumatud.“

5.7.   Osa „Muu“

-   Taotlejate rühm

Taotlejate rühma koosseisu käsitlev säte:

„Koosseis: Comité interprofessionnel de la volaille de Bresse koosneb päritolunimetuse „Volaille de Bresse“ või „Poulet de Bresse“, „Poularde de Bresse“, „Chapon de Bresse“ ettevõtjatest, kes on aretajad, haudujad, kasvatajad, tapamajad ja nendega seotud liikmed ning on jagatud kuueks kolleegiumiks:

—	aretajate kolleegium;

—	haudujate kolleegium;

—	kasvatajate kolleegium;

—	kasvatajate-tapamajade kolleegium;

—	tapamajade kolleegium;

—	assotsieerunud liikmete kolleegium.“

muudetakse järgmiselt:

„Koosseis: Comité interprofessionnel de la volaille de Bresse koosneb päritolunimetuse „Volaille de Bresse“ või „Poulet de Bresse“, „Poularde de Bresse“, „Chapon de Bresse“ ettevõtjatest, kes on aretajad, haudujad, kasvatajad, tapamajad, lihalõikusettevõtted ja nendega seotud liikmed ning on jagatud kuueks kolleegiumiks:

—	aretajate kolleegium;

—	haudujate kolleegium;

—	kasvatajate kolleegium;

—	kasvatajate-tapamajade kolleegium;

—	tapamajade-lihalõikusettevõtete kolleegium;

—	assotsieerunud liikmete kolleegium.“

See muudatus võimaldab lisada taotlejate rühma kodulindude tükeldamisega tegelevad ettevõtjad.

-   Riiklikud nõuded

Pärast nõutavaid muudatusi muudetakse riiklikes nõuetes kaht peamist kontrollitavat aspekti:

Järgmine ettevõtjate asukoha kontrolli säte:

muudetakse järgmiselt:

„Ettevõtjate asukoht:

Aretusrajatised (aedikute kasvatushooned), haudumisrajatised (haudejaamad), kasvatusrajatised, tapamajad ja tükeldusrajatised kaitstud päritolunimetuse geograafilises piirkonnas“.

Järgmine ettevõtjate asukoha kontrolli säte:

—	Noorkanade/-kukkede kasvatamisaeg:

säte, milles on märgitud

„noorkanade/-kukkede puhul

—	≥ 10 päeva nuumamiseks

—	≥ 110 päeva kasvatamiseks“,

muudetakse järgmiselt:

„noorkanade/-kukkede puhul

—	≥ 10 päeva nuumamiseks

—	≥ 108 päeva kasvatamiseks“.

Muudatus tehakse selleks, et parandada viga, mis põhjustab ebakõla peamistele kontrollitavatele aspektidele pühendatud osa ja kirjeldava osa vahel, milles on minimaalne kasvatusaeg 108 päeva.

Pärast nõutavaid muudatusi lisatakse riiklikele nõuetele kaks peamist kontrollitavat aspekti:

—

Alates 36. päevast antava sööda koostise kohta lisatakse järgmine kontrollisäte: „Teravili ja piim ning nende kõrvalsaadused vedelal kujul või pulbrina“, mida muudetakse järgmiselt: „Teravili võib olla kasvatatud koos kaunviljadega (lubatud, kui külviks ettenähtud teravilja osakaal on suurem), samuti piim ja selle kõrvalsaadused vedelal kujul või pulbrina“

—

Tükeldamise kohta lisatakse järgmine kontrollisäte: „Tükeldamine on lubatud üksnes noorkanade/-kukkede puhul. Tapetud kodulinnud peavad olema hästi lihavad ja ühtlaselt nuumatud; jäsemed peavad olema murdudeta. Jaotustükkide välimus peab vastama kaitstud päritolunimetusele esitatud nõuetele (olenevalt asjaomasest tükist); nahk peab olema puhas, ilma suletüügaste, rebendite ja muljutud kohtade ning ebahariliku värvita.“

KOONDDOKUMENT

„Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“

ELi nr: PDO-FR-0145-AM03 – 6.12.2019

KPN (X) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1: Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kodulinnud „Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“ kuuluvad perekonda Gallus, tegemist on valge kana gallia ehk Bresse’i tõuga. Täiskasvanud isenditel on erilised välised tunnused.

Linde, mis on kangasse rullitud ja kinni seotud, võib turustada kokku- või lahtipakituna. Need on pikerguse kujuga. Tiivad ja jalad on keha vastu surutud ega ulatu esile. Liha peab olema tihke, kõva ja hästi koos püsima.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lubatud on ainult järgmine linnusööt:

—	teravili, mis pärineb eranditult päritolunimetusega hõlmatud geograafilisest piirkonnast,

—	taimed, nende kõrvalsaadused ja geneetiliselt muundamata toodetest valmistatud söödalisandid.

Algetapis, mis kestab maksimaalselt 35 päeva, koosneb söödanorm mahult vähemalt 50 % ulatuses teraviljast, mida võib täiendada taimedest, piimatoodetest, vitamiinidest ja mineraalainetest koosnev söödalisand.

Kasvuetapil kasvatatakse linde rohtunud jalutusaladel. Sööt koosneb siis peamiselt sellest, mida jalutusalal leidub (rohi, putukad, pisilimused jms), millele lisanduvad piim ja piimasaadused ning teravili – mais, tatar, nisu, kaer, tritikale, oder, rukis. Neid teravilju võib toota koos kaunviljadega (põld-hiirehernes, hernes, seahernes, põlduba, lupiin, läätsed), kui teravilja osakaal külvi ajal moodustab enamiku. Mais moodustab vähemalt 40 % söödaratsioonist. Kasvatamise 36. päevast 84. päevani võib lindudele lisaks kohalikele ressurssidele anda valke, mineraalaineid ja vitamiine.

Valgusisaldus päevases söödanormis on maksimaalselt 15 %.

Nuumamisetapp kestab noorkanade/-kukkede puhul minimaalselt kümme päeva, noorte nuumkanade puhul kolm nädalat ja kohikukkede puhul neli nädalat. See viiakse läbi nuumapuuris ning hämaras, rahulikus ja õhutatud ruumis. Siis on lindude söödanorm samasugune nagu kasvuetapis, kuid lisada võib riisi.

Kokkuvõttes pärineb lindude sööt (jalutusala ressursid ja teravili) 90 % ulatuses geograafilisest piirkonnast.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Lindude aretamine, paljundamine ja haudumine ning kasvatamine, tapmine ja tükeldamine toimuvad geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lindude ettevalmistamine müügiks (kitkumispiirkonna viimistlemine ja „kaeluste“ puhastamine), nende pakendamine ja asjakohasel juhul tükeldamine ja külmutamine – mis on lubatud ainult noorkanade/-kukkede puhul – toimuvad geograafilises piirkonnas, kusjuures toode esineb järgmistel kujudel:

—	kitkutuna ja osaliselt siseelunditest puhastatuna;

—

kangasse rullituna ja kinniseotuna. Kangasse rullimine ja kinni sidumine – kohikukkede puhul kohustuslikud toimingud – seisnevad selles, et linnud „Volailles de Bresse“ esitatakse, nagu traditsioon ette näeb, tugevasti pingul taimset päritolu kangas (linane, puuvillane või kanep), mida on õmmeldud käsitsi (vähemalt 15–20 õmblust sõltuvalt sellest, kas tegemist on noorkana/-kuke, noore nuumkana või kohikukega);

—	variant „valmis kuumtöötlemiseks“ või „külmutatud“ esineb üksnes noorkanade/-kukkede puhul. Lindude jäsemed (v.a varbad) jäetakse alles;

—	variant „tükeldatud“ ja „külmutatud“ esineb üksnes noorkanade/-kukkede puhul.

Kohustust viia need etapid läbi geograafilises piirkonnas õigustab see, et kasutada tuleb väga konkreetset ja traditsioonilist oskusteavet. Selle parimad näited on lindude kangasse rullimine ja kinnisidumine. Seda meetodit kasutatakse eriti aastalõpupühade puhul ning see võimaldab rasvadel paremini lihastesse tungida ja aitab toote organoleptilistel omadustel paremini mõjule pääseda. Kodulinde „Volaille de Bresse“ tootvad ettevõtjad on need tootmistavad ja järgneva töö, mis võimaldab saavutada need turustuskujud, aja jooksul alles hoidnud. Variandid „valmis kuumtöötlemiseks“ ja „külmutatud“ on kaitstud päritolunimetuse „Volaille de Bresse“ puhul ka eripärased, sest jäsemeid (v.a varbad) ei lõigata ära.

Lisaks eeldab lindude „Volaille de Bresse“ väga pehme nahk väga suurt ettevaatust, et seda ei rebitaks kitkumise, kokkukeeramise ja pakendamise käigus katki. Käsitsemistoiminguid, mis võivad nahka kahjustada (rebendid, muljutud ja ebaharilikku värvi kohad annavad alust lindudelt nimetuse äravõtmiseks), tuleb seega piirata nii palju kui võimalik.

Lõpuks tuleb märkida, et neid toiminguid tuleb teha geograafilises piirkonnas, sest neid tehakse lindudele kaitstud päritolunimetuse tunnustamise etapis. Selles viimases nimetuse tunnustamise etapis saab linde turustada kaitstud päritolunimetuse all. Kaitstud päritolunimetuse tunnustamisest annavad tunnistust identifitseerimistähised, eelkõige plommid (ning noorte nuumkanade ja kohikukkede puhul pitserid), mis võimaldavad tooteid identifitseerida ja tagavad nende jälgitavuse.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Ühes tükis kodulindudel „Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“ on samal ajal kasvataja rõngas, tapja plomm, konkreetne märgis ning noortel nuumkanadel ja kohikukkedel identifitseerimispitser.

Märgis pannakse kitkutuna ja osaliselt siseelunditest puhastatuna turustatavate lindude seljale või kuumtöötlemiseks valmis lindude rinnakule päritolunimetuse tunnustamise ajal enne väljasaatmist.

Rikkumatul rõngal on kasvataja kontaktandmed. Eemaldamatu plomm on klamber, millel on kiri „Bresse“. Tapamaja kasutamise korral on esitatud tapamaja kontaktandmed. Kui linnud tapab kasvataja oma talus, on plommil märge „Tapetud talus“ („Abattage à la ferme“).

Kohikukkede ja noorte nuumkanade identifitseerimispitserid on pitserid, millel on märge „Poularde de Bresse roulée“ (kangasse rullitud Bresse’i noor nuumkana), „Poularde de Bresse“ (Bresse’i kohikukk) või „Chapon de Bresse“ (Bresse’i noor nuumkana) ja märge „appellation d’origine contrôlée“ (kontrollitud päritolunimetus) või „appellation d’origine protégée“ (kaitstud päritolunimetus).

Rõnga kinnitab linnukasvataja kodulinnu vasakule jalale enne, kui see ettevõttest välja saadetakse. Plomm pannakse kaela alaosasse lindude päritolunimetuse tunnustamise ajal enne väljasaatmist. Pitserid pannakse kaela alaosasse ja neid hoiab kinni plomm.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Päritolunimetuse „Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“ geograafiline piirkond hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi:

Aini departemangus:   Osaliselt:   Abergement-Clémenciat (L’), Ceyzériat, Châtillon-sur-Chalaronne, Coligny, Courmangoux, Dompierre-sur-Chalaronne, Dompierre-sur-Veyle, Druillat, Jasseron, Meillonnas, Saint-Didier-sur-Chalaronne, Saint-Étienne-sur-Chalaronne, Saint-Martin-du-Mont, Salavre, Tossiat, Val-Revermont, Verjon.   Täielikult:   Arbigny, Asnières-sur-Saône, Attignat, Bâgé-Dommartin, Bâgé-le-Châtel, Beaupont, Bény, Béréziat, Bey, Biziat, Boissey, Bourg-en-Bresse, Boz, Buellas, Certines, Chanoz-Châtenay, Chavannes-sur-Reyssouze, Chaveyriat, Chevroux, Condeissiat, Confrançon, Cormoranche-sur-Saône, Cormoz, Courtes, Cras-sur-Reyssouze, Crottet, Cruzilles-lès-Mépillat, Curciat-Dongalon, Curtafond, Domsure, Etrez, Feillens, Foissiat, Garnerans, Gorrevod, Grièges, Illiat, Jayat, Laiz, Lent, Lescheroux, Malafretaz, Mantenay-Montlin, Manziat, Marboz, Marsonnas, Mézériat, Montagnat, Montcet, Montracol, Montrevel-en-Bresse, Neuville-les-Dames, Ozan, Péronnas, Perrex, Pirajoux, Polliat, Pont-de-Vaux, Pont-de-Veyle, Replonges, Reyssouze, Saint-André-de-Bâgé, Saint-André-d’Huiriat, Saint-André-sur-Vieux-Jonc, Saint-Bénigne, Saint-Cyr-sur-Menthon, Saint-Denis-lès-Bourg, Saint-Didier-d’Aussiat, Saint-Étienne-du-Bois, Saint-Étienne-sur-Reyssouze, Saint-Genis-sur-Menthon, Saint-Jean-sur-Reyssouze, Saint-Jean-sur-Veyle, Saint-Julien-sur-Reyssouze, Saint-Julien-sur-Veyle, Saint-Just, Saint-Laurent-sur-Saône, Saint-Martin-le-Châtel, Saint-Nizier-le-Bouchoux, Saint-Rémy, Saint-Sulpice, Saint-Trivier-de-Courtes, Sermoyer, Servas, Servignat, Sulignat, Thoissey, Tranclière (La), Vandeins, Vernoux, Vescours, Vésines, Villemotier, Viriat, Vonnas.

Jura departemangus:   Osaliselt:   Annoire, Asnans-Beauvoisin, Augéa, Balanod, Beaufort, Bois-de-Gand, Césancey, Chaînée-des-Coupis, Chassagne (La), Chaumergy, Chaussin, Chaux-en-Bresse (La), Cousance, Cuisia, Desnes, Digna, Essards-Taignevaux (Les), Foulenay, Francheville, Gevingey, Longwy-sur-le-Doubs, Maynal, Messia-sur-Sorne, Montmorot, Orbagna, Petit-Noir, Ruffey-sur-Seille, Rye, Saint-Amour, Saint-Jean-d’Etreux, Sainte-Agnès, Trois-Châteaux (Les), Val-Sonnette, Vincelles, Vincent- Froideville.   Täielikult:   Bletterans, Chapelle-Voland, Chêne-Sec, Chilly-le-Vignoble, Commenailles, Condamine, Cosges, Courlans, Courlaoux, Fontainebrux, Frébuans, Hays (Les), Larnaud, Nance, Neublans-Abergement, Relans, Repôts (Les), Trenal, Villevieux.

Saône-et-Loire’i departemangus:   Osaliselt:   Chalon-sur-Saône, Champagnat, Charette-Varennes, Cuiseaux, Fretterans, Joudes, Lays-sur-le-Doubs, Longepierre, Navilly, Tournus.   Täielikult:   Abergement-de-Cuisery (L’), Abergement-Sainte-Colombe (L’), Allériot, Authumes, Bantanges, Baudrières, Beaurepaire-en-Bresse, Beauvernois, Bellevesvre, Bey, Bosjean, Bouhans, Branges, Brienne, Bruailles, Chapelle-Naude (La), Chapelle-Saint-Sauveur (La), Chapelle-Thècle (La), Châtenoy-en-Bresse, Chaux (La), Ciel, Condal, Cuisery, Damerey, Dampierre-en-Bresse, Devrouze, Diconne, Dommartin-lès-Cuiseaux, Epervans, Fay (Le), Flacey-en-Bresse, Frangy-en-Bresse, Frette (La), Frontenard, Frontenaud, Genête (La), Guerfand, Huilly-sur-Seille, Jouvençon, Juif, Lacrost, Lans, Lessard-en-Bresse, Loisy, Louhans, Ménetreuil, Mervans, Miroir (Le), Montagny-près-Louhans, Montcony, Montcoy, Montjay, Montpont-en-Bresse, Montret, Mouthier-en-Bresse, Ormes, Oslon, Ouroux-sur-Saône, Pierre-de-Bresse, Planois (Le), Pontoux, Préty, Racineuse (La), Rancy, Ratenelle, Ratte, Romenay, Sagy, Saillenard, Saint-André-en-Bresse, Saint-Bonnet-en-Bresse, Saint-Christophe-en-Bresse, Saint-Didier-en-Bresse, Saint-Étienne-en-Bresse, Saint-Germain-du-Bois, Saint-Germain-du-Plain, Saint-Marcel, Saint-Martin-du-Mont, Saint-Martin-en-Bresse, Saint-Maurice-en-Rivière, Saint-Usuge, Saint-Vincent-en-Bresse, Sainte-Croix, Savigny-en-Revermont, Savigny-sur-Seille, Sens-sur-Seille, Serley, Sermesse, Serrigny-en-Bresse, Simandre, Simard, Sornay, Tartre (Le), Thurey, Torpes, Toutenant, Tronchy, Truchère (La), Varennes-Saint-Sauveur, Verdun-sur-le-Doubs, Vérissey, Verjux, Villegaudin, Vincelles.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

„Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“ on kohalikult aretatud valge kana gallia ehk Bresse’i tõugu kodulinnud, kes kasvavad aeglaselt.

See Bresse’i kliimatingimustega täielikult kohanenud vastupidav tõug võimaldab parimal võimalikul viisil väärtustada talle kättesaadavaks tehtud rohtunud jalutusala, kus ta peab ise toitu otsima, arendades seega peene luustiku peale tugeva lihaskonna.

Valguvaene, aga rohkelt maisi sisaldav täiendsööt on võimaldanud kasvatada rasvaseid kodulinde, mis on pannud aluse Bresse’i kodulindude tuntusele.

Kodulindude „Volaille de Bresse“ tootmispiirkonnaks on väikeste orgudega metsane tasandik, mis on moodustunud periglatsiaalsest geoloogilisest materjalist, millest on kujunenud väga savine ja vett läbilaskmatu pinnas. Kliima on niiske.

Bresse’i põllumajandussüsteemis on keskset rolli etendanud mais, mis jõudis siia XVII sajandi algul ning millest valmistatakse toitu kodulindudele. Sajandite jooksul on välja kujunenud traditsiooniline polükultuurne põllumajandus, mis rajaneb taimede ja teravilja ning lindude ja veiste kasvatamisel ning kestab tänapäevani.

Kohalik tõug, mida peetakse ainsaks tõuks, mille puhul on võimalik päritolunimetust taotleda, on väga maalähedane ning suurepäraselt kohanenud Bresse’i keskkonna ja niiskete muldadega.

Kasvatamistavad põhinevad esivanematelt päritud söötmisrežiimil, mille aluseks on lindude iseseisev toitumine rohukamaraga jalutusaladel (vihmaussid, rohi jms); seda toitu täiendavad seemned ja piimatooted (lahjendatud piim, vadak, piimapulber, petipiim jms). Lindude lõplik nuumamine toimub puurides, mida nimetatakse épinettes, rahus ja ilma valguseta, et vältida igasugust ringiliikumist.

Kui nad „ehitakse“ Bresse’i moodi – nagu on kohikukkede puhul kohustuslik –, surutakse lindude koivad ja tiivad keha vastu. Siis keeratakse linnud kokku tugevasse taimset päritolu kangasse, mis seejärel õmmeldakse väga tihedalt käsitsi kinni peene nööriga, alustades keskelt ning lõpetades pea ja tagumiku juures, et lind oleks täielikult „sisse mähitud“ peale kaela, mille ülemine kolmandik jäetakse kitkumata.

Lahtimähitud lind on iseloomuliku silindrilise kujuga ning sellest silindrist ulatuvad välja ainult pea ja kael.

Linde iseloomustab peen luustik ja väikesed nahapoorid, mis näitavad, et liha ja rasv arenevad hästi.

Kodulinnud „Volaille de Bresse“ kvalifitseeritakse rasvasteks lindudeks – lindudeks, kelle kere on pikk ja äärmiselt sale, mis annab tunnistust nende lindude heast nuumatavusest. Nad eristuvad kergesti terakanast, kes on laiem, ümaram ja kes ei ole nii verevaene. Bresse’i polükultuurne põllumajandus, mis on otseselt tingitud selle looduskeskkonna eripärast, eelkõige asjaolust, et see sobib taimekultuuridele ja maisile, mis vajavad niisket kliimat ja suurte veevarudega muldasid, on määrav tegur, mille tõttu siin kodulinde „Volaille de Bresse“ kasvatatakse.

Teistele teraviljadele lisaks antav mais on tänu oma toiteväärtusele võimaldanud toota rasvasid linde, millele linnud „Volaille de Bresse“ oma maine võlgnevadki.

Tootjad on osanud hoida tõu puhtana, et arendada linde „Volaille de Bresse“. See tõug on tänu oma maalähedusele suutnud elada raskes keskkonnas, kus ta toitub osaliselt piirkonna oma loomastikust ja saab täiendavat sööta geograafilisest piirkonnast (mais, piim), mida annab talle kasvataja kasvatamise ja nuumamise ajal.

Kasvatus põhineb seega tugeval traditsioonil, mille puhul on eriti valguvaene söötmisrežiim ühendatud eriliste nuumamismeetodite ja kõrge tapmisvanusega, tänu millele saavutavad linnud täieliku füsioloogilise küpsuse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-c299632c-5d77-4297-8f9a-2122d1b942ea

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Teade taotluse kohta, mis käsitleb direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavust

Hankija esitatud taotlus – rakendusaktide vastuvõtmiseks ette nähtud ajavahemiku pikendamine

(2020/C 322/09)

1. märtsil 2018 sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (1) artikli 35 alusel koostatud taotluse. Esimene taotluse kättesaamisele järgnev tööpäev oli 2. märts 2018 ja algne ajavahemik, mille jooksul komisjon pidi tegema selle taotluse kohta otsuse, oli 145 tööpäeva.

Taotluse esitas Finavia Oyj ja see käsitleb kommertsteenuste osutamist lennureisijatele Soomes Helsingi lennujaamas. Asjaomased teated avaldati 28. märtsi 2018. aasta ELTs C 114 lk 21, 5. oktoobri 2018. aasta ELTs C 359 lk 9, 25. juuni 2020. aasta ELTs C 211 lk 3, ja 23. juuli 2020. aasta ELTs C 243 lk 23. Pikendatud tähtaeg oli 30. september 2020.

Vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa punkti 1 neljandale lõigule võib komisjon tähtaega pikendada asjaomase eranditaotluse esitaja nõusolekul. Võttes arvesse praegust COVID-19 pandeemia põhjustatud tervishoiukriisi, peatatakse Finavia Oyj taotlusel ja komisjoni nõusolekul komisjonile selle taotluse kohta otsuse tegemiseks ette nähtud tähtaeg kuni 31. detsembrini 2021, ilma et see piiraks võimalust tähtaega hiljem uuesti peatada või pikendada.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(Käesoleva dokumendiga asendatakse väljaandes ELT C 203, 17.6.2020, lk 7 avaldatud tekst)

(2020/C 322/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Λουκάνικο Πιτσιλιάσ“ / „Loukaniko Pitsilias“

ELi nr: PGI-CY-02369 – 15.9.2017

KPN ( ) KGT (X)

1.   Nimetus(ed)

„Λουκάνικο Πιτσιλιάσ“ /„Loukaniko Pitsilias“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Küpros

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ tähistatakse laagerdunud, suitsutatud ja veinis marineeritud lihatoodet, mille tootmisel ei kasutata säilitusaineid (nt nitraadid, nitritid, polüfosfaadid), lõhna- ja maitsetugevdajaid ega muid lisandeid. Ka toote toorainetes ei ole säilitusaineid (nt nitraadid, nitritid) ega muid lisandeid.

Toote valmistamisel kasutatakse järgmisi tooraineid:

—	seaduses nõutud viisil tapetud (verest täielikult tühjaks lastud ja kohe jahutatud), tervete sigade lihast tehtud hakkliha. Vastuvõtmisel kontrollitakse saadud liha värvust (peab olema iseloomulikult helepunane), lõhna (hea) ja sisetemperatuuri (0–4 °C);

—	puhastatud ja soolatud seasooli, mille temperatuur on alla 4 °C. Vastuvõtmisel kontrollitakse saadud soolte puhtust ja lõhna (hea);

—	kuiva punast veini, mis on toodetud kohaliku viinamarjasordi ’Mavro’ või ka sordi ’Maratheftiko’ viinamarjadest. Veini vastuvõtmisel kontrollitakse saadud veini lõhna (peab olema sordile iseloomulik), alkoholisisaldust (12–15 %) ja suhkrusisaldust (alla 4 g/l);

—	jämedat (mere)soola;

—	purustatud koriandrit (Coriandrum sativum), jahvatatud vürtsköömnet (Cuminum cyminum) ja jahvatatud musta pipart (Piper nigrum).

Toode „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ on järgmiste omadustega.

Füüsikalised omadused

Toode lastakse tarbimisse paaris vorstikeste ketina või eraldatud vorstikestena.

Iga vorstike on pikk, kitsas ja silinderjas.

Üksikvorstikese läbimõõt: 2–4 cm;

üksikvorstikese pikkus: 5–40 cm.

Organoleptilised omadused

Värvus: pealt tume hallikaspruun kuni must ja seest hele purpurpunane, selgelt eristuvate valgete rasvakogumitega.

Lõhn: suitsune, tunda on punast veini, koriandrit (Coriandrum sativum) ja vürtsköömnet (Cuminum cyminum).

Maitse: veidi soolane, tunda on selgelt eristuvat punast veini, suitsusust, koriandrit, vürtsköömnet ja musta pipart (Piper nigrum).

Tekstuur: tihedasti kokkujääva tekstuuriga; lõikamisel jääb iga viil terveks, ilma et peenendatud lihamassisegu laguneks.

Keemilised omadused

Veesisaldus: 40 %–60 %;

naatriumkloriid: 1,5 %–3 %;

maksimaalne rasvasisaldus: 35 %.

Toodet „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ võib müüa pakendatult või lahtiselt ning tervikuna või viilutatult.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ valmistamisel kasutatav punast veini toodetakse määratletud geograafilise piirkonna viinamarjaistandustes peamiselt sordi ’Mavro’ viinamarjadest. Kõnealused istandused asuvad Pitsiilia piirkonnas, kus toodetakse kontrollitud päritolunimetusega veine. Nimetatud istandused võivad kasvatada ka sorti ’Maratheftiko’ (Vamvakada).

Pitsiilia piirkonnale on iseloomulik pinnase eripärane morfoloogia ja kvaliteet, mis koos muude tunnusjoontega (asukoha kõrgus merepinna suhtes, väheviljakas ja kallakpinnas, erodeerunud vulkaanilised kivimid ning vähesed sademed viinamarjade valmimise ajal) soodustavad veinivalmistamiseks vajalike viinamarjade kasvatamist. Tänu kõnealustele klimaatilistele ja morfoloogilistele iseärasustele on Pitsiilia piirkonnas toodetud vein eriliste organoleptiliste ja kvaliteediomadustega, mis siiratakse tootele ja mõjutab selle organoleptilisi omadusi, sest veinis leotamine on oluline osa säilitusprotsessis.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ tootmisetapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas: hakkliha kuivsoolamine ja vähemalt kolme päeva jooksul veinis leotamine, vürtside lisamine, segu seasoolde toppimine, soolte vahedega sidumine, et moodustuks toote „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ kett, vorstikettide suitsutamine 2–5 päeva ning (vajaduse korral) vorsti laagerdamisruumis hoidmine, et toode oleks tootja soovitud veesisaldusega (punkt 3.2).

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Olenemata sellest, kas toode on pakendatud, lahtine, tervik või viilutatud, peab sel olema märgistus, kus on kirjas selle registreeritud nimetus ning tootmisüksuse andmed ning/või viilutamis- ja pakendamiskoha andmed (kui viilutamine ja pakendamine ei toimu tootmiskohas).

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Määratletud geograafiline piirkond Pitsiilia on teadaolevalt mägine. Kõnealune piirkond koosneb merepinna suhtes kõrgusel 700 meetri või rohkem asuvatest aladest ja hõlmab järgmiste haldusüksuste territooriume:

Nikosia piirkond: Agia Eirini, Alithinou, Alona, Apliki, Askas, Gourri, Kannavia, Kourdali, Lagoudera, Lazanias, Livadia (Nicosia), Palechori, Platanistasa, Polystypos, Saranti, Spilia, Farmakas, Fikardou, Fterikoudi ja Kambi;

Larnaca piirkond: Odou;

Limassoli piirkond: Agios Theodoros, Agios Ioannis, Agios Konstantinos, Agios Pavlos, Agridia, Agros, Kato Amiantos, Pano Amiantos, Dymes, Zoopigi, Kato Mylos, Kyperounta, Pelendri, Potamitissa, Sykopetra ja Chandria.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Nimetuse „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ kaitstud geograafilise tähisena registreerimise taotluse aluseks on toote füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused, mis kujunevad välja ja säilivad sellise tootmisprotsessi käigus, mille puhul ei ole vaja kasutada mingeid lisandeid ega muid lisaaineid.

Toote „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ omadused põhinevad tootjate oskusteabel:

iga tootja valib ise tootmiseks vajaliku liha. Tootjad kasutavad searümba eri osade (muud kui elutegevuseks tähtsad elundid) lihast tehtud eri rasvasisaldusega hakkliha. Sel viisil on tootjatel võimalik rasva lisada või ära võtta. Oma kogemustest lähtuvad tootjad tagavad selle protsessi lõpuleviimisel, et toote „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ rasvasisaldus ei ületaks 35 %, mis muudaks vorsti tekstuuri pehmemaks kui vaja.

Tootjad soolavad hakkliha oma kogemusele tuginedes ja segavad seda aeg-ajalt, et sool jaguneks hakklihas ühtlaselt ja lõpptoode oleks soovitud soolasusega.

Soolamine ja veinis leotamine on samaaegne. Vähemalt kolm päeva liguneb soolatud hakkliha veinis, kus seda korrapäraselt segatakse, et veinile omane maitse, lõhn ja värvus püsiks lihasegus muutumatuna.

Toote „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ sisu tunnuslik tugev veini maitse ja lõhn tuleneb valitud asjakohasest veinist, selle aroomist ja keemilistest omadustest ning ajavahemikust, mille jooksul hakkliha veinis leotatakse. Vein peab olema punane ja kuiv, saadud kohalikest viinamarjaistandustest, kus kasvatatakse valdavalt (80 % viinamarjaistanduste kogupindalast) kohalikku sorti ’Mavro’, aga lisaks sellele võib kasvatada ka sorti ’Maratheftiko’.

Peale soola ja veini lisatakse lihasegusse ka vürtse.

Soolamine, veinis leotamine, vürtside lisamine ja segu segamine on olulised tootmisetapid, mis tagavad selle, et vorstikesed on toodetud ühest ja samast hakklihasegust ning need on ühesuguste kvaliteediomadustega.

Kui segu on saavutanud tootja arvates soovitud omadused, topitakse see seasoolde. Sooled seotakse kinni otstest ja väikeset vahedega, et moodustuks toote „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ kett. Tootjate oskusteabe oluline osa on väikeste augukeste tegemine soolte toppimise ja sidumise ajal, et üleliigne vedelik välja valguks. Kui seda ei tehtaks, oleks lõpptoode väga ebaühtlane ja sisaldaks õhumulle.

Ka suitsutamine on tootjate oskusteabe tähtis osa, sest see määrab ära lõpptoote maitse, lõhna, tekstuuri ja värvuse. Suitsutamine on tootmisetapp, mille käigus kujuneb toote „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ kesta värvus, mis muutub tumedamaks mõõduka, järkjärgulise külmsuitsutamise käigus. Selle üle, kui intensiivne on tuli, kui kaua suitsutatakse, kui kaugel on vorstikesed tulest ja kui sageli neid suitsutusahjus ümber pööratakse, otsustab tootja oma kogemustele tuginedes, et lõpptoode oleks küll suitsune, aga selle veinis ja vürtsides leotatud lõhn ja maitse ei muutuks. Ilmastikutingimustest sõltuva tule eri tugevusega tagatakse toote muutumatu maitse ja tekstuur. Kui tuli on suitsutamise ajal liiga intensiivne, tuleb lõpptoode krõbedam ja välisvärvus tumedam, mis ei ole soovitud omadused.

Suitsutamine ja (vajaduse korral) laagerdamisruumis küpsemine annavad tootele soovitud niiskusesisalduse ning võrreldes sarnaste suitsutamata ja laagerdamata toodetega iseloomuliku püsivama tekstuuri.

Pitsiilia kliimat iseloomustavad kuivad jahedad suved ja pehmed talved; kallakutel lasub suhteliselt toitainevaese mullaga pinnas. See on aidanud kaasa selliste tootmis- ja säilitamismeetodite väljakujunemisele, mille abil töödeldud lihatooted säilivad toatemperatuuril. Nii sai pere kogu aasta vältel liha süüa. Selliste toodete valmistamise muutumatuna püsinud oskusteavet on antud edasi põlvest põlve ning Pitsiilia tootjad kasutavad sama oskusteavet ka tänapäevastes tootmiskohtades.

Pitsiilia pinnase ja kliima tõttu kasvatatakse seal teiste piirkondadega võrreldes vähem viinamarju, aga nende mahlas on rohkem polüfenoole. Toote „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“ tootjad on peale muu tootmisalase oskusteabe pärinud ka suurepärase tumeda viinamarja, millest kirjutas N. Ierides Küprose lühiajaloos (1903: Brief History of Cyprus). Kohaliku sordi ’Mavro’ viinamarjale omane intensiivne lõhn ja maitse tugevdavad toote ja piirkonna vahelist seost veelgi enam.

Tänu tootjate oskusteabele ja piirkonna veinist saadud omadustele on toode „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“) koos tootega „Pafítiko Loukaniko“ omandanud Küprose parimate vorstitoodete maine (P. Xioutas, 1978: Kypriaki Laografia ton Zóon („Loomad Küprose folklooris“).

Pitsiilia töödeldud lihatooted (sh „Λουκάνικο Πιτσιλιάς“ / „Loukaniko Pitsilias“) on selle konkreetse piirkonnaga lahutamatult seotud – trükistes ja/või veebis avaldatavas turismiinfos selle paiga ja/või toitude kohta tuuakse need alati eraldi välja (Küprose põllumajanduse, loodusvarade ja keskkonna ministeerium, 2011: Gastronomikos Chartis tis Kyprou („Küprose kulinaarne kaart“) ja Florentia Kithraiotou, 2009: Trofi: aformi schesis („Toit: suhte alus“).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.moa.gov.cy/moa/da/da.nsf/All/FE9A90EB4A75497BC22583A9003E9C46?OpenDocument

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(Käesoleva dokumendiga asendatakse Euroopa Liidu Teataja 15. juuni 2020. aasta numbris C 200 lk 15 avaldatud tekst)

(2020/C 322/11)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„ΛΟΎΝΤΖΑ ΠΙΤΣΙΛΙΆΣ“ / „LOUNTZA PITSILIAS“

ELi nr: PGI-CY-02367 – 15.9.2017

KPN ( ) KGT (X)

1.   Nimetus(ed)

„Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Küpros

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ tähistatakse laagerdunud, kuiva, soolatud, suitsutatud ja veinis marineeritud lihatoodet, mida tehakse seafileest. Selle tootmisel ei kasutata säilitusaineid (nt nitraadid, nitritid, polüfosfaadid), lõhna- ja maitsetugevdajaid ega muid lisandeid. Ka toote „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ valmistamiseks kasutatavates toorainetes ei ole lisandeid ega säilitusaineid (nt nitraadid, nitritid).

Toote valmistamiseks kasutatakse:

—

seaduses nõutud viisil tapetud (verest täielikult tühjaks lastud ja kohe jahutatud), tervetelt sigadelt mõlemalt poolt selgroogu saadud värsket seljafileed. Pärast vastuvõtmist kontrollitakse saadud liha värvust (mis peab olema iseloomulikult helepunane), lõhna (hea), sisetemperatuuri (0–7 °C) ja pH-d (5,3–6);

—	kuiva punast veini, mis on toodetud kohaliku viinamarjasordi 'Mavro' või ka sordi 'Maratheftiko' viinamarjadest. Veini vastuvõtmisel kontrollitakse saadud veini lõhna (peab olema sordile iseloomulik), alkoholisisaldust (12–15 %) ja suhkrusisaldust (alla 4 g/l).

—	jämedat (mere)soola;

—	purustatud koriandrit (Coriandrum sativum), soovi korral jahvatatud vürtsköömnet (Cuminum cyminum) (vabatahtlik) ja/või jahvatatud musta pipart (Piper nigrum).

Toote „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ omadused on järgmised.

Füüsikalised omadused

Kuju: pikk kitsas ja silinderjas, otstest veidi kitsama ja elliptilise läbilõikega.

Kaal: 0,8–2,5 kg.

Organoleptilised omadused

Värvus: väljast tumepunane kuni must ja seest hele- kuni purpurpunane.

Lõhn: punane vein, koriander (ja/või vürtsköömen) ja suitsune.

Maitse: veidi soolane ja suitsune; lisaks on tunda ka veini; koriandrit ja/või vürtsköömnet ning musta pipart (kui viimast kahte on lisatud).

Tekstuur: tihedalt kokkusurutud lihaskiud ei ole triipudena eraldatud, närimisel veidi vintske.

Keemilised omadused

Veesisaldus: 40 % – 60 %;

naatriumkloriid: 3–7 %.

Toode „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ lastakse tarbimisse tervikuna või viilutatult ja müüakse kas pakendatult või lahtiselt.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ valmistamisel kasutatavat punast veini toodetakse määratletud geograafilise piirkonna viinamarjaistandustes peamiselt sordi 'Mavro' viinamarjadest. Need istandused asuvad Pitsiilia piirkonnas (kontrollitud päritolunimetusega veinid), kus võib kasvatada ka sorti 'Maratheftiko' (Vamvakada).

Pitsiilia piirkonnale on iseloomulik pinnase eripärane morfoloogia ja kvaliteet, mis koos muude tunnusjoontega (asukoha kõrgus merepinna suhtes, väheviljakas ja kallakpinnas, erodeerunud vulkaanilised kivimid ning vähesed sademed viinamarjade valmimise ajal) soodustavad veinivalmistamiseks vajalike viinamarjade kasvatamist. Tänu kõnealustele klimaatilistele ja morfoloogilistele iseärasustele on Pitsiilia piirkonnas toodetud vein eriliste organoleptiliste ja kvaliteediomadustega, mis siiratakse tootele „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ ja mõjutab selle organoleptilisi omadusi, sest veinis leotamine on oluline osa säilitusprotsessis.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ tootmisetapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas: Kuivsoolamine vähemalt 24 tunni jooksul, veinis leotamine 7–10 päeva, vürtside lisamine, suitsutamine 1–2 nädala jooksul ning (vajaduse korral) toote hoidmine laagerdumisruumis, et toode oleks soovitud niiskusesisaldusega.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Olenemata sellest, kas toode on pakendatud, lahtine, tervik või viilutatud, peab sel olema märgistus, kus on kirjas selle registreeritud nimetus ning tootmisüksuse andmed ning/või viilutamis- ja pakendamiskoha andmed (kui viilutamine ja pakendamine ei toimu tootmiskohas).

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Määratletud geograafiline piirkond Pitsiilia on teadaolevalt mägine. Kõnealune piirkond koosneb merepinna suhtes kõrgusel 700 meetri või rohkem asuvatest aladest ja hõlmab järgmiste haldusüksuste territooriume:

Nikosia piirkond: Agia Eirini, Alithinou, Alona, Apliki, Askas, Gourri, Kannavia, Kourdali, Lagoudera, Lazanias, Livadia (Nicosia), Palechori, Platanistasa, Polystypos, Saranti, Spilia, Farmakas, Fikardou, Fterikoudi ja Kambi;

Larnaca piirkond: Odou;

Limassoli piirkond: Agios Theodoros, Agios Ioannis, Agios Konstantinos, Agios Pavlos, Agridia, Agros, Kato Amiantos, Pano Amiantos, Dymes, Zoopigi, Kato Mylos, Kyperounta, Pelendri, Potamitissa, Sykopetra ja Chandria.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Nimetuse „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ registreerimise taotluse aluseks on toote füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused, mis kujunevad välja ja säilivad sellise tootmisprotsessi käigus, mille puhul ei ole vaja kasutada mingeid lisandeid.

Toote „Λούντζα Πιτσιλιάς “/ „Lountza Pitsilias“ omadused tulenevad tootjate oskusteabest, eelkõige

oleneb filee suurusest, kui kaua seda soolas hoida ja kui palju soola kasutada. Suuremat lountza’t soolatakse kauem ja kasutatakse veidi rohkem soola, et see jõuaks ka filee sisse ja lõpptoode oleks soovitud maitsega.

Toote „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ sisule omane tugev veinimaitse ja lõhn saadakse lõhna ja keemiliste omaduste poolest sobiva punase veiniga, mis on saadud kohalikest viinamarjaistandustest, kus kasvatatakse valdavalt (80 % viinamarjaistanduste kogupindalast) sorti 'Mavro', aga sellele lisaks võib kasvatada ka punase viinamarja sorti 'Maratheftiko', ning samuti mõjutavad filee omadusi veinis ligunemise ajavahemik.

Lisatud vürtside (nagu ka soola) kogus oleneb filee suurusest ja tootja määrab selle oma kogemuste põhjal. Sobiva koguse vürtside lisamisest tuleneb toote maitse ja lõhn.

Toote „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ maitse, lõhna, tekstuuri ja värvuse seisukohalt on väga tähtis ka suitsutamine. Kerge külmsuitsutamine toimub järk-järgult. See, kui intensiivne on tuli, kui kaua suitsutatakse, kui kaugel on filee tulest ja kui sageli fileed suitsutusahjus ümber pööratakse, oleneb filee suurusest ja ilmastikutingimustest ning tootja otsustab selle üle kogemuse alusel. Suvel, kui temperatuur on kõrgem ja niiskust vähem, peab tuli olema nõrgem ja suitsutamisaeg lühem. Suitsutamise lõpuks on toode omandanud sellele omase suitsuse lõhna ja maitse (lisaks veini, koriandi ja teiste lisatud vürtside maitsele ja lõhnale), mis eristabki seda sarnastest suitsutamata toodetest.

Toote „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ veesisaldus ja tekstuur on tingitud suitsutamisest ja (vajaduse korral) laagerdumisruumis küpsemisest. Suitsutada tuleb kindlasti nõrgalt, et toote tekstuur oleks tihke ja sitke, mitte pehme ja pude. Suitsutamisest ja (vajaduse korral) laagerdumisajast koostoimes veiniga tuleneb ka toote „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ sisu soovitud värvus. Töötlemise lõpuks peab toode olema omandanud seest ühtlase hele- kuni purpurpunase värvuse.

Pitsiilia kliimat iseloomustavad kuivad jahedad suved ja pehmed talved ning kallakutel lasuv suhteliselt toitainevaese mullaga pinnas. See on aidanud kaasa selliste tootmis- ja säilitamismeetodite väljakujunemisele, mille abil töödeldud lihatooted säilivad toatemperatuuril. Nii sai pere liha süüa kogu aasta vältel ega pidanud seda rasvas säilitama (nagu seda tehti muudes piirkondades). Selliste toodete valmistamise muutumatuna püsinud oskusteavet on antud edasi põlvest põlve ning Pitsiilia tootjad kasutavad sama oskusteavet ka tänapäevastes tootmiskohtades.

Pitsiilia pinnase ja kliima tõttu kasvatatakse seal teiste piirkondadega võrreldes vähem viinamarju, aga nende mahlas on rohkem polüfenoole. Toote „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ tootjad on peale muu tootmisalase oskusteabe pärinud ka suurepärase tumeda viinamarja, millest kirjutas N. Ierides Küprose lühiajaloos (1903: Brief History of Cyprus). Kohaliku sordi 'Mavro' viinamarjale omane intensiivne lõhn ja maitse tugevdavad toote ja piirkonna vahelist seost veelgi enam.

Tänu tootjate oskusteabele ja piirkonna veinist saadud omadustele on toode „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ omandanud luksusliku suupiste maine (P. Xioutas, 1978: Kypriaki Laografia ton Zóon (Loomad Küprose folklooris). Nimetatud teoses on toodet „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“ iseloomustatud ülimaitsvana. Ühe Michelini tärniga pärjatud Küprose kokk Andreas Mavrommatis ütles kord intervjuus, et Pitsiilia toodab Küprose parimat lountza’t.

Pitsiilia töödeldud lihatooted (sh „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“) on selle piirkonnaga lahutamatult seotud – trükistes ja/või veebis avaldatavas turismiinfos selle paiga kohta tuuakse need alati eraldi välja. Ka Küprose kokakunsti tutvustavates kirjutistes mainitakse Pitsiilia töödeldud lihatooteid (sh muidugi „Λούντζα Πιτσιλιάς“ / „Lountza Pitsilias“) eraldi (nt Küprose põllumajanduse, loodusvarade ja keskkonna ministeerium, 2011: Gastronomikos Chartis tis Kyprou (Küprose kulinaarne kaart) ja Florentia Kithraiotou, 2009: Trofi: aformi schesis (Toit: suhte alus).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.moa.gov.cy/moa/da/da.nsf/All/FE9A90EB4A75497BC22583A9003E9C46?OpenDocument

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.