18.9.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 309/4

Euro vahetuskurss (1)

17. september 2020

(2020/C 309/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1797
JPY	Jaapani jeen	123,38
DKK	Taani kroon	7,4396
GBP	Inglise nael	0,91530
SEK	Rootsi kroon	10,4080
CHF	Šveitsi frank	1,0742
ISK	Islandi kroon	162,20
NOK	Norra kroon	10,7238
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,747
HUF	Ungari forint	361,16
PLN	Poola zlott	4,4579
RON	Rumeenia leu	4,8600
TRY	Türgi liir	8,9037
AUD	Austraalia dollar	1,6152
CAD	Kanada dollar	1,5567
HKD	Hongkongi dollar	9,1428
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7533
SGD	Singapuri dollar	1,6039
KRW	Korea vonn	1 383,16
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,2673
CNY	Hiina jüaan	7,9861
HRK	Horvaatia kuna	7,5418
IDR	Indoneesia ruupia	17 501,07
MYR	Malaisia ringit	4,8822
PHP	Filipiini peeso	57,167
RUB	Vene rubla	88,6075
THB	Tai baat	36,801
BRL	Brasiilia reaal	6,2117
MXN	Mehhiko peeso	24,8461
INR	India ruupia	86,8610

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

18.9.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 309/7

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9951 – PSPIB / Tishman Speyer / Espace Lumière)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 309/07)

10. septembril 2020 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—	Tishman Speyer Crown Equities 2007 L.L.C. („Tishman Speyer“, Ameerika Ühendriigid),

—	Public Sector Pension Investment Board („PSPIB“, Kanada),

—	SCI Espace Lumière („Sihtettevõtja“, Prantsusmaa).

Tishman Speyer ja PSPIB omandavad sihtettevõtja üle täieliku ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Tishman Speyer: äri- ja elamukinnisvara omamine, arendamine, fondihaldus ja käitamine Ameerika Ühendriikides, Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Aasias;

—	PSPIB: aktsiaid ja võlakirju sisaldava mitmekesise ülemaailmse portfelli haldamine ning tema juhitavatesse pensionifondidesse tehtavate netomaksete investeerimine börsivälisesse kapitali, kinnisvarasse, taristusse, loodusvaradesse ja erasektori võlakirjadesse;

—	Sihtettevõtja: omab Espace Lumière’i ärikinnisvara Prantsusmaal Pariisis.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9951 – PSPIB / Tishman Speyer / Espace Lumiere

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

18.9.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 309/9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2020/C 309/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„DALMATINSKA PEČENICA“

ELi nr: PGI-HR-02456 – 10.4.2019

KPN ( ) KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Dalmatinska pečenica“

2. Liikmesriik või Kolmas Riik

Horvaatia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Dalmatinska pečenica“ on kauasäiliv soolatud ilma kondita lihatoode, mis on valmistatud sea trimmitud pikimast seljalihasest (musculus longissimus dorsi). See on kuiv- või märgsoolatud, külmsuitsutatud, kuivatatud ja laagerdatud üksnes käesoleva dokumendi punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

Toodet „Dalmatinska pečenica“ valmistatakse sea pikimast seljalihasest (m. longissimus thoracis et lumborum), mis on jahutatud või külmutatud ning milleks eraldatakse sea poolrümbast osa seljatükist ja seljaosa.

Tootel „Dalmatinska pečenica“ peavad olema turustamise hetkel järgmised omadused:

välimus: toode on silindrilise kujuga ja selle pinnal ei ole lõikeid ega muid vigastusi; välispinna värvus on hele- kuni tumepruun, suitsutamise tulemusel tekkinud helekollaste kuni helepruunide rasvkoe laikudega või ilma;

läbilõige: toode on tiheda elastse konsistentsi ja kompaktse struktuuriga; läbilõige on ühtlase punase värvusega, mis võib olla servades tumepunane kuni tumepruun, ilma suitsutamisest tingitud valgete kuni helekollaste või helepruunide rasvkoe laikudeta; toodet on lihtne viilutada;

maitse ja lõhn: tootel on kergelt soolane maitse, see on õrn, mahlane ja sulab suus; sellel on kauasäilivatele vinnutatud sealihatoodetele eriomane ja kergelt suitsuse varjundiga lõhn;

keemilised omadused: NaCl sisaldus ei tohi olla üle 7,5 %, veesisaldus üle 55 % ja vee aktiivsus (aw) alla 0,93.

Lõpptoote miinimumkaal on 1,3 kg. Toodet „Dalmatinska pečenica“ võib viia turule tervena, tükkidena või viilutatult.

Toode „Dalmatinska pečenica“ on kauasäiliv kuivsoolatud lihatoode, mida süüakse tavaliselt eelneva kuumtöötlemiseta. Toote „Dalmatinska pečenica“ tootmisprotsess, alustades kuiv-/märgsoolamise etapist kuni laagerdumisprotsessi lõpuni, peab kestma vähemalt 45 päeva.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

–

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Dalmatinska pečenica“ kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest etappidest: kuiv- või märgsoolamine, kuivsuitsutamine ja laagerdamine, mis peavad kindlasti toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Registreeritud nimetusega toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad

–

3.6. Registreeritud nimetusega toote märgistamise erieeskirjad

Toote tervena või ükskõik millises tükke või viile sisaldavas müügipakendis turule laskmisel peab tootel olema nimetus „Dalmatinska pečenica“, mis on selgesti loetav ja kulumiskindel ning oma tähtede suuruse, kirjastiili ja värvusega (tüpograafia) eristuma selgemalt ülejäänud märgistusest, sh toote partii (seeria) number ja tootja nimi. Omadussõnu nagu „tõeline“, „traditsiooniline“, „käsitöö“, „tüüpiline“, „põline“, „kodus valmistatud“ jne, või mõisteid, mis viitavad tootmispiirkonna kohanimele, ei tohi panna nimetuse „Dalmatinska pečenica“ kõrvale.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Dalmatinska pečenica“ geograafiline tootmispiirkond piirdub järgmiste maakondade, linnade ja kohalike omavalitsuste halduspiiridega:

—	Lika-Senji maakonna Novalja linna piirkond;

—

Zadari maakonna linnade Benkovac, Biograd, Nin, Obrovac, Pag ja Zadar ning järgmiste omavalitsusüksuste piirkonnad: Bibinje, Galovac, Jasenice, Kali, Kolan, Kukljica, Lišane Ostrovičke, Novigrad, Pakoštane, Pašman, Polača, Poličnik, Posedarje, Povljana, Preko, Privlaka, Ražanac, Sali, Stankovci, Starigrad, Sukošan, Sveti Filip i Jakov, Škabrnja, Tkon, Vir, Vrsi ja Zemunik Donji;

—	kogu Dubrovniki-Neretva, Spliti-Dalmaatsia ja Šibeniki-Knini maakondade ala.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Seos toote „Dalmatinska pečenica“ ja selle geograafilise piirkonna vahel tugineb toote mainele ja kvaliteedile, mis tulenevad kohalike tootjate traditsioonilisest oskusteabest ja oskustest ning piirkonna looduslikest teguritest.

Tootel „Dalmatinska pečenica“ on konkreetsed organoleptilised omadused. Eeskätt on tootel pisut soolakas maitse, see on õrn, mahlane ja sulab suus; tootel on kergelt suitsune fermenditud sealiha lõhn ja aroom. Tootele “Dalmatinska pečenica“ iseloomulik värv ja silindriline kuju ning selle mahedalt suitsune aroom tulenevad tootmismeetodist ja eriomasest suitsutamismeetodist. Tootel on kergelt soolane maitse, see on õrn, mahlane ja sulab suus, selle lõhn ja aroom tulenevad kohalike tootjate erilisest oskusteabest ja oskustest ning Dalmaatsiale eriomastest kliimatingimustest.

Looduslikud tegurid

Toote „Dalmatinska pečenica“ tootmise geograafiline piirkond hõlmab tervet Dalmaatsiat, st Horvaatia kesk- ja lõunaosa pikka rannikujoont, sh saared (Horvaatia Aadria mere äärne kesk- ja lõunaosa). See moodustab ligikaudu 12 260 km2 suuruse ala ja on Horvaatia sisemaast eraldatud loodes Velebiti, Dinaari ja Kamešnica mäestikuga. Valdavat osa Dalmaatsia topograafiast iseloomustavad karstialale omased tunnused.

Dalmaatsia piirkonnas on peamiselt sooja kuiva suve ja pehme niiske talvega vahemereline kliima. Üheks Dalmaatsia kliima kõige olulisemaks tunnuseks on sagedased tuuled, mis piirkonnas vahelduvad. Dalmaatsiale omased tuuled oktoobrist aprillini on boora – peamiselt kuiv ja külm kirdetuul – ja siroko (või jugo), mis on peamiselt niiske ja soe kagutuul. Keskmine temperatuur on aasta külmimas kuus jaanuaris 3–9 °C ja kõige soojemas kuus juulis 22–26 °C. Ehkki meri on pidev veeauru allikas, tagavad kõrged õhutemperatuurid ja sagedased tuuled Dalmaatsiale Horvaatia madalaima suhtelise niiskuse taseme ning aastane keskmine niiskuse tase jääb 65 % ja 75 % vahele. Tänu pehmele kliimale ja sobivatele temperatuuridele on Dalmaatsia geograafilises piirkonnas soodsad tingimused toote „Dalmatinska pečenica“ kuivatamiseks ja laagerdamiseks.

Inimtegurid

Oskus liha soolates ja kuivatades pikaajaliselt säilitada oli terves Dalmaatsias levinud juba Rooma riigi ajal. Seda oskust on ühelt põlvkonnalt teisele üle antud ja aja jooksul täiustatud. Tänu Dalmaatsia soodsatele kliimatingimustele ja pidevalt kättesaadavale meresoolale kujunes välja töötlemismeetod, millest on saanud traditsiooniline Dalmaatsia tava.

Kohalike tootjate traditsiooniline oskusteave ja oskused on olulised toote kõigis tootmisetappides. Kvaliteetset toorainet valides jälgivad tootjad, et sea pikim seljalihas oleks oma kujult enam-vähem silindriline ja kompaktne ning et sellel ei oleks suuri lõikeid ega ebakorrapärasusi või lihapinna värvuse muutusi. Oskused, mida läheb vaja kuiv-/märgsoolamise etapis ja õige soola/soolvee koguse määramiseks, on saadud tänu aastatepikkusele kogemusele ning see tagab, et toode „Dalmatinska pečenica“ ei ole liiga soolane, kuid selle soolasisaldus on piisav, et kaitsta seda kvaliteedilanguse eest.

Geograafilise piirkonna kliimatingimused on avaldanud toote „Dalmatinska pečenica“ kuivatamisele väga suurt mõju. Teine kohalike elanike eriline oskus toote „Dalmatinska pečenica“ kuivatamisel oli suitsutamine (küttepuidu valimine, suitsutamise viis ja kestus); kuivade ja külmade boora tuultega viidi toode kuivatuskambrist või köögist välja õhu kätte. Tänu antioksüdatiivsele aktiivsusele säilib suitsutatud liha kauem, aidates tootel säilitada oma mahedat suitsust aroomi.

Ehkki suitsu mõju toote säilitamisel ei ole tänapäevase tootmise puhul samasuguse kaaluga, läbib toode endiselt suitsutamisetapi, milles kasutatakse lehtpuu leegita põlemisel tekkivat külmsuitsu; tegemist on protsessiga, mida tuntakse pürolüüsi nime all ja mille puhul puit ja/või saepuru põleb aeglaselt madalal temperatuuril, ilma leegita, kuid suitsedes. Traditsiooniliselt on Dalmaatsias külmsuitsutamiseks kasutatud lehtpuitu, näiteks valgepööki, iilekstamme või karvast tamme.

Kuivamisetapi lõpus oskab tootja toote välimuse, värvuse ja konsistentsi põhjal täpselt öelda, millal on õige aeg viimase etapi, toote „Dalmatinska pečenica“ laagerdamise jaoks.

Oma unikaalsete ja eriliste omaduste tõttu on toodet ka teaduslikult uuritud. Peamine erinevus toote „Dalmatinska pečenica“ tootmismeetodis võrreldes sarnaste toodetega (näiteks „Istarski žlomprt“) on kohustuslik suitsutamisprotsess algse kuivatamisetapi ajal (Krvavica, M. jt, „Fizikalna svojstva i oksidativni status dalmatinske pečenice proizvedene u različitim tehnološkim uvjetima“, Meso, nr 5, 2016), mis annab tootele selle iseloomuliku värvuse ja mahedalt suitsuse aroomi.

Tootes „Dalmatinska pečenica“ olevate lenduvate aroomiosakeste teadusuuringus leiti suitsust tulenevate osakeste suur osakaal, eelkõige fenoolide puhul, mis kuuluvad aromaatsete metoksüfenoolide rühma, sh guajakooli ja 4‐metüülguajakooli kõrge tase, mis teadlaste hinnangul mõjutab suitsust aroomi kõige rohkem. Ka suitsu antioksüdantsed ja antimikroobsed omadused tulenevad metoksüfenoolidest ja see muudab need kasulikeks aroomikomponentideks. Eespool nimetatud väljaande autorid rõhutavad ka asjaolu, et suitsutamismeetod ja suitsu temperatuur mõjutavad oluliselt mitte ainult lenduvate aroomikomponentide koostist, vaid ka toote „Dalmatinska pečenica“ värvust. Selle põhjuseks on see, et puidu pürolüüsi ajal madalal temperatuuril tekivad alifaatsed karboksüülhapped ja karbonüülid, mis annavad suitsutatud tootele selle iseloomuliku värvuse (Krvavica, M. jt, „Hlapivi spojevi arome dalmatinske pečenice proizvedene različitim postupcima dimljenja“, Meso, nr 5, 2018).

Toode „Dalmatinska pečenica“ on ennekõike äratuntav oma maheda suitsuse aroomi poolest. Eriti oluline on seejuures tootjate oskusteave ja nende oskused õiget liiki puidu valimisel ning suitsutamiseks sobiva aja ja suitsutamise kestuse määramisel – see sõltub suuresti ilmastikutingimustest ja tooraine omadustest. Toote mõõdukas lehtpuiduga külmsuitsutamine on ainus viis saavutada mahe suitsune aroom; ülemäärasel suitsutamisel oleks negatiivne mõju mitte ainult aroomile, vaid ka toote värvusele, konsistentsile ja õrnale maitsele. Tootjate asjatundlikkus on oluline ka soodsa mikrokliimaga seotud tingimuste (temperatuur, niiskus ja õhuvool) säilitamisel tootmisrajatistes, kus tuleb tagada optimaalne kuivamise ja laagerdumise kiirus ning toote kudedes toimuvate biokeemiliste protsesside intensiivsus, et toode saavutaks oma erilised maitseomadused. Tootjate oskusteave ja tootmisel kasutatavad traditsioonilised oskused on kindlustanud tootele „Dalmatinska pečenica“ erilised omadused, mis on aidanud tootel oma maine saavutada.

Kirjalikke viiteid nimele „Dalmatinska pečenica“ võib leida koguni 20. sajandi algusest, kui rahvavalgustaja don Frano Ivanišević kirjeldas oma raamatus „Poljica – narodni život i običaji“ (1903–1906), kuidas Dalmaatsia piirkonna kohalikud tootjad valmistasid toodet „Dalmatinska pečenica“, kasutades toote töötlemisel paljude aastate jooksul omandatud oskusteavet ja oskusi. Frano Ivanišević ütleb muu hulgas, et „... seljatükk (horvaadi keeles pečenica), mis moodustab osa ribitükkidest, mida tuntakse määratletud geograafilises piirkonnas ainsuses nimetusega zarebrica või zarebrnik, on ammusest ajast kõrgelt hinnatud toode, mida tavaliselt müüakse või hoitakse kingitusena; osal inimestel on kombeks see rümbast eraldada, et maha müüa või sõbrale kinkida“. See näitab, et toodet „Dalmatinska pečenica“ valmistati enamikus taludes, kuid mitte piisavas koguses, et seda oleks olnud võimalik väljaspool tootmispiirkonda massiliselt müüa (Ivanišević, F., Poljica – narodni život i običaji, Zagreb, 1903–1906; uustrükk Društvo Poljičana Sveti Jure, Priko, 2006).

Nime „Dalmatinska pečenica“ esineb ka mitmes kulinaariateoses, näiteks kirjeldatakse selle tootmismeetodit Dika Marjanović-Radica 1939. aastal ilmunud raamatus „Dalmatinska kuhinja“ (Marjanović-Radica, D., Dalmatinska kuhinja, 1939).

Nime „Dalmatinska pečenica“ mainet ja selle seost geograafilise piirkonnaga toetavad ka küsitlustulemused. Küsimusele, miks vastajad otsustasid osta toodet „Dalmatinska pečenica“, vastas tervelt 85,29 %, et see toode erineb teistest sarnastest toodetest oma kvaliteedi (maitse, aroom, lõhn, õrnus) poolest. Valdav osa vastanutest oli otsustanud toote osta seetõttu, et tegemist on Dalmaatsia geograafilise piirkonna traditsioonilise tootega. Enamik küsitletuist oli tarbinud toodet „Dalmatinska pečenica“ enam kui 10 aastat, samas üle 50 % ütles, et nad on ostnud seda alati – see näitab, kui sügavale on juurdunud selle toote tootmise ja tarbimise traditsioonid. (Ćaćić, M., Dalmaatsia tarbijate arvamusküsitlus kohalike soolatud lihatoodete kohta, 2017)

Asjaolu, et toodet „Dalmatinska pečenica“ ja selle tootmismeetodit mainitakse endiselt lihatoodete erialaajakirjades, tõestab selle toote mainet ka tänapäeval (Krvavica, M. jt, „Fizikalna svojstva i oksidativni status dalmatinske pečenice proizvedene u različitim tehnološkim uvjetima“, Meso, nr 5, 2016).

Seda tõestavad ka arvukad kulinaariasündmused, kus tutvustatakse traditsioonilisi soolatud lihatooteid, sh toodet „Dalmatinska pečenica“. 2015. aastal Zagrebi hotellis Esplanade aset leidnud kulinaariaüritusel degusteeriti ja hinnati soolatud lihatooteid ning „Dalmatinska pečenica“ võitis sea seljatüki kategoorias kolm esikohta. Sündmust kajastanud ajaleheartikkel pealkirjaga „Dalmaatsia triumf – meil on parim pršut, panceta ja pečenica“ avaldati nädalalehes Nedjeljna Slobodna Dalmacija, autoriks ajakirjanik M. Šilović (Šilović, M., „Trijumf Dalmacije – imamo najbolji pršut, pancetu i pečenicu“, Nedjeljna Slobodna Dalmacija, 2015).

Tootest „Dalmatinska pečenica“ on saanud ka tunnustatud delikatess ja seda pakutakse paljudes restoranides ja toitlustusettevõtetes.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://poljoprivreda.gov.hr/UserDocsImages/dokumenti/hrana/proizvodi_u_postupku_zastite-zoi-zozp-zts/Izmijenjena%20Specifikacija%20proizvoda%20Dalmatinska%20pečenica.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

18.9.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 309/13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2020/C 309/09)

KOONDDOKUMENT

„DALMATINSKA PANCETA“

ELi nr: PGI-HR-02455 – 9.4.2019

KPN ( ) KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Dalmatinska panceta“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Dalmatinska panceta“ on kauasäiliv soolatud lihatoode, mis on ristkülikukujuline, valmistatud läbikasvanud seapeekonist, koos kamaraga, ribikõhredega või ilma, kuid ilma ribikontideta, see on töödeldud kuiv- või märgsoolamisega, külmsuitsutatud, kuivatatud ja laagerdatud üksnes käesoleva dokumendi punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

Toodet „Dalmatinska panceta“ toodetakse jahutatud värskest või külmutatud läbikasvanud seapeekonist. Läbikasvanud peekon, mida kasutatakse „Dalmatinska panceta“ tootmiseks, pärineb sea rinna- ja kõhutükist.

Tootel „Dalmatinska panceta“ peavad olema turustamise hetkel järgmised omadused:

—	välimus: toode on enam-vähem ristkülikukujuline, sellel võib, aga ei pruugi olla selgeid jälgi ribidest; toote servad ja pind on puhtad, ilma lõigete või muu kahjuta; kamar on tihke, ilma nähtavate kortsudeta; toote välispinna värvus ulatub helepruunist tumepruunini;

—	läbilõige: toode on tiheda elastse konsistentsi ja kompaktse struktuuriga; läbilõikes on selgelt näha punane lihas, see läbib rasvkude, mis on valge kuni roosa värvusega, kuid võib suitsutamise tulemusel olla servades ka helekollakas; toodet on lihtne viilutada;

—	maitse ja lõhn: tootel on kergelt soolane maitse, see on õrn, mahlane ja sulab suus; sellel on kauasäilivatele vinnutatud sealihatoodetele eriomane ja kergelt suitsuse varjundiga lõhn;

—	keemilised omadused: NaCl sisaldus ei tohi olla üle 7,5 %, veesisaldus üle 55 % ja vee aktiivsus (aw) alla 0,93.

Lõpptoote miinimumkaal on 1,3 kg. Toodet „Dalmatinska panceta“ võib viia turule tervena, tükkidena või viilutatult.

Toode „Dalmatinska panceta“ on pika säilivusajaga kuivsoolatud lihatoode, mida süüakse tavaliselt eelneva kuumtöötlemiseta. Toote „Dalmatinska panceta“ tootmisprotsess, alustades kuiv-/märgsoolamise etapist kuni laagerdumisprotsessi lõpuni, peab kestma vähemalt 65 päeva.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

–

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Dalmatinska panceta“ kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest etappidest: kuiv- või märgsoolamine, kuivsuitsutamine ja laagerdamine, mis peavad kindlasti toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Registreeritud nimetusega toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad

–

3.6. Registreeritud nimetusega toote märgistamise erieeskirjad

Toote tervena või ükskõik millises tükke või viile sisaldavas müügipakendis turule laskmisel peab tootel olema nimetus „Dalmatinska panceta“, mis on selgesti loetav ja kulumiskindel ning oma tähtede suuruse, kirjastiili ja värvusega (tüpograafia) eristuma selgemalt ülejäänud märgistusest, sh toote partii (seeria) number ja tootja nimi. Omadussõnu nagu „tõeline“, „traditsiooniline“, „käsitöö“, „tüüpiline“, „põline“, „kodus valmistatud“ jne, või mõisteid, mis viitavad tootmispiirkonna kohanimele, ei tohi panna nime „Dalmatinska panceta“ kõrvale.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Dalmatinska panceta“ geograafiline tootmispiirkond piirdub järgmiste maakondade, linnade ja kohalike omavalitsuste halduspiiridega:

—	Lika-Senji maakonna Novalja linna piirkond;

—

Kogu Dubrovniki-Neretva, Spliti-Dalmaatsia ja Šibeniki-Knini maakondade ala.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Seos toote „Dalmatinska panceta“ ja selle geograafilise piirkonna vahel tugineb toote mainele ja kvaliteedile, mis tuleneb kohalike tootjate traditsioonilisest oskusteabest ja oskustest ning piirkonna looduslikest teguritest. Tootel „Dalmatinska panceta“ on konkreetsed organoleptilised omadused. Eeskätt on tootel pisut soolakas maitse, see on õrn, mahlane ja sulab suus; tootel on kergelt suitsune fermenditud sealiha lõhn ja aroom. Toote läbilõikel on kompaktne struktuur, selgelt nähtav punane lihas läbib valge kuni roosa värvusega rasvkude, mis võib servades olla helekollane. Organoleptilised omadused tulenevad konkreetsest meetodist, mida kasutatakse toote „Dalmatinska panceta“ valmistamiseks Dalmaatsia erilistes kliimatingimustes.

Looduslikud tegurid

Toote „Dalmatinska panceta“ tootmise geograafiline piirkond hõlmab tervet Dalmaatsiat, st Horvaatia kesk- ja lõunaosa pikka rannikujoont, sh saared (Horvaatia Aadria mere äärne kesk- ja lõunaosa). See moodustab ligikaudu 12 260 km2 suuruse ala ja on Horvaatia sisemaast eraldatud loodes Velebiti, Dinaari ja Kamešnica mäestikuga. Dalmaatsia pinnamoodi iseloomustavad valdavalt karstialale omased tunnused.

Inimtegurid

Kohalike tootjate traditsiooniline oskusteave ja oskused on olulised toote kõigis tootmisetappides. Läbikasvanud peekoni kvaliteetseid lõike valides jälgivad tootjad, et need oleksid enam-vähem ristkülikukujulised ja kompaktsed, ilma suuremate ebakorrapärasusteta, välja arvatud selgelt nähtavad lohud ribiluude kohtades, ning ilma muutusteta välispinna värvuses. Oskused, mida läheb vaja kuiv-/märgsoolamise etapis ja õige soola/soolvee koguse määramiseks, on saadud tänu aastatepikkusele kogemusele ning see tagab, et toode „Dalmatinska panceta“ ei ole liiga soolane, kuid selle soolasisaldus on piisav, et kaitsta seda kvaliteedilanguse eest.

Teine eriline oskus on suitsu kasutamine (küttepuidu valimine, suitsutamise viis ja kestus), mis annab tootele „Dalmatinska panceta“ selle maheda suitsuse aroomi. Geograafilise piirkonna kliimatingimused on avaldanud toote „Dalmatinska panceta“ kuivatamisele väga suurt mõju. Läbi aegade on enamik Dalmaatsia talunikke kuivatanud liha enda tarbeks või müümiseks. Kuna toodet „Dalmatinska panceta“ kuivatati tavaliselt kolde kõrval (köögis või spetsiaalses kuivatuskambris), märkasid tootjad kuivatamisetapi ajal, et suitsu kasutamine vihmase ja niiske ilmaga vähendab ümbritseva õhu niiskusesisaldust. Aja jooksul mõisteti, et suitsutatud liha rikneb vähem, st et suitsutamisel oli säilimist soodustav toime. Sirokost mõjutatud niiske ilmaga lasid tootjad tootel „Dalmatinska panceta“ kuivada suitsu käes, samas kui boora toodud kuiva ja külma ilmaga viisid nad toote spetsiaalsest kuivatuskambrist või köögist välja, et lasta sellel kuivada õhu käes, või lasid õhul liikuda läbi kuivatamisruumi.

Ehkki suitsu mõju toote säilitamisel ei ole tänapäevase tootmise puhul samasuguse kaaluga, läbib toode endiselt külmsuitsutamise etapi, et anda sellele mahe suitsune aroom. Tänapäeval kasutatakse lehtpuu leegita põlemisel tekkivat külmsuitsu; tegemist on protsessiga, mida tuntakse pürolüüsi nime all ja mille puhul puit ja/või saepuru põleb ilma leegita, kuid suitsedes. Külmsuitsutamisel kasutatakse samu lehtpuuliike, mis on olnud Dalmaatsias traditsioonilised küttepuuliigid.

Kuivamisetapi lõpus oskab tootja toote välimuse, värvuse ja konsistentsi põhjal täpselt öelda, millal on õige aeg viimase etapi, toote „Dalmatinska panceta“ laagerdamise jaoks. Toodet on traditsiooniliselt laagerdatud stabiilse mikrokliimaga keldris, mida kohalikud kutsuvad konoba'ks ning kus hoitakse laagerduvat toodet seni, kuni see on valmis söömiseks või müümiseks.

Oma 1995. aasta väljaandes „Prerada mesa i mlijeka“ võrdles Đuro Roseg toote „Dalmatinska panceta“ tootmismeetodeid teiste geograafiliste piirkondade sarnaste põllumajandustoodete omadega. Ta järeldas, et „Dalmatinska panceta“ eristub neist kõige paremini, sest see erineb teistest sarnastest toodetest oma külmsuitsutamise protsessi tõttu: Istria ja Lika piirkonnas panceta't ei suitsutata, samas kui Slavoonias küll suitsutatakse, kuid pikema aja jooksul ja kõrgemal temperatuuril. Selle erilise protsessi käigus saab „Dalmatinska panceta“ endale omase suitsuse aroomi ja pruuni pinnavärvuse (Roseg, Đ., Prerada mesa i mlijeka, Zagreb, 1995). Oma teadustöös uuris M. Krvavica toote „Dalmatinska panceta“ aroomiühendeid ning leidis, et lehtpuidu aeglane põletamine ehk pürolüüs madalal temperatuuril tekitab karboksüülhappeid ja karbonüüle, mis annavad suitsutatud tootele selle iseloomuliku värvuse, samas kui kõrgel temperatuuril põletamine tekitab fenoole ja fenooliühendeid, mis moodustavad lahutamatu osa toote erilisest suitsusest lõhnast ja aroomist (Krvavica, M. jt, „Hlapivi spojevi arome dalmatinske pancete proizvedene u različitim tehnološkim uvjetima“, Meso, nr 5, 2017). Lisaks on toote lenduvate ühendite uuringud näidanud, et fenoolid, eeskätt metoksüfenoolid, millel on ilmne antioksüdantne ja antimikroobne toime, on toote „Dalmatinska panceta“ aroomis külmsuitsutamise tulemusel selgelt esindatud (Krvavica, M. jt, „Hlapivi spojevi arome dalmatinske pancete proizvedene u različitim tehnološkim uvjetima“, Meso, nr 5, 2017).

Toode „Dalmatinska panceta“ on äratuntav oma maheda suitsuse aroomi poolest. Eriti oluline on seejuures tootjate oskusteave ja nende oskused õiget liiki puidu valimisel ning suitsutamiseks kõige sobivama aja ja suitsutamise kestuse määramisel – see sõltub suuresti ilmastikutingimustest ja tooraine omadustest. Toote mõõdukas lehtpuiduga külmsuitsutamine on ainus viis saavutada mahe suitsune aroom; ülemäärasel suitsutamisel oleks negatiivne mõju mitte ainult aroomile, vaid ka toote värvusele, konsistentsile ja õrnale maitsele. Tootjate asjatundlikkus on oluline ka soodsa mikrokliimaga seotud tingimuste (temperatuur, niiskus ja õhuvool) säilitamisel tootmisrajatistes, kus tuleb tagada optimaalne kuivamise ja laagerdumise kiirus ning toote kudedes toimuvate biokeemiliste protsesside intensiivsus, et toode saavutaks oma erilised organoleptilised omadused.

Toote „Dalmatinska panceta“ mainele viidatakse artiklis, mis ilmus ajakirjas Privreda Dalmacije ja milles öeldakse, et organiseeritud tootmine algas Dalmaatsia põllumajanduskooperatiivides juba 1950. aastatel (Šitin, A., artikkel ajakirjas Privreda Dalmacije, 1987).

Selleks et toote „Dalmatinska panceta“ tootmise traditsiooniline meetod Dalmaatsia piirkonnas ei ununeks, on see lisatud kokaraamatusse „Vodič kroz hrvatske gastro ikone“. Raamatu autorite eesmärk on talletada Horvaatia kulinaarsete toodete mitmekesisus, nad kirjeldavad neid tooteid kui ikoonilisi ning see viitab selgelt mainele, mis kõnealusel tootel oma päritolupiirkonnas on (Vodič kroz hrvatske gastro ikone, 2007). Nime „Dalmatinska panceta“ kohtab lisaks mitmes kokakunsti puudutavas teoses, kus on toodud ka selle valmistamise retseptid (Marjanović-Radica, D., Dalmatinska kuhinja, 1939).

Toote mainet tõestavad ka degusteerimisüritused, mida korraldatakse tänini ja millest annavad tunnistust ajakirjanduses ilmunud artiklid (Šilović, M., artikkel ajalehes Nedjeljna Slobodna Dalmacija, 2015).

Toodet „Dalmatinska panceta“ tutvustati Dalmaatsia panceta ja veini päevadel, kus erižürii hindas selle auhinna vääriliseks (üritus „Dani dalmatinske pancete i vina“ Runovićis, 2018).

Ajakirjas Meso kirjutab M. Mašić, et „„Dalmatinska panceta“ on rahvustoit, mis mängib olulist rolli Dalmaatsia gastronoomias“, andes sellega värskema kinnituse toote tunnustamisest Dalmaatsia rahvustoiduna (Meso, 2003).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://poljoprivreda.gov.hr/UserDocsImages/dokumenti/hrana/zoi-zozp-zts/Izmijenjena%20Specifikacija%20proizvoda%20Dalmatinska%20panceta%202019..pdf.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

18.9.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 309/17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2020/C 309/10)

KOONDDOKUMENT

„RUDARSKA GREBLICA“

ELi nr: PGI-HR-02383 – 3.1.2018

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Rudarska greblica“

2. Liikmesriik või Kolmas Riik

Horvaatia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.3. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Rudarska greblica“ on toode, mis koosneb küpsetatud, käsitsi õhukeseks rullitud tainast ja täidisest, milles kasutatakse lehmapiimast valmistatud värsket juustu. Juustule võib lisada jahvatatud Kreeka pähkleid, spinatit, varspeeti, nõgest, porrulauku, piparmünti ja riivitud kollast porgandit.

Küpsetatud „Rudarska greblica“ lõigatakse nelinurkseteks tükkideks kõrgusega kuni 2,5 cm. Tootel „Rudarska greblica“ on pehme välispind, mahlane ja kreemjas sisu ning suussulav tekstuur. Värvus: kooriku välispind on tumekollast kuni kuldset värvitooni. Maitse: toode on soolase maitsega ja lehmapiimajuustu lõhnaga.

Toodet „Rudarska greblica“ võib süüa juba mõned minutid pärast küpsetamist.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

„Rudarska greblica“ koostisosad on järgmised: nisupüül, päevalilleõli, searasv, munad, või, värske piim, vesi, sool, hapukoor, värske pärm, suhkur, lehmapiimast valmistatud värske juust, jahvatatud Kreeka pähklid, spinat, varspeet, nõges, porrulauk, piparmünt ja riivitud kollased porgandid.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik „Rudarska greblica“ tootmise etapid, sh valmistamine, taina tegemine ja vormimine, täidise valmistamine ja toote küpsetamine peavad toimuma ainult punktis 4 nimetatud geograafilises piirkonnas, välja arvatud juhul, kui toodet turustatakse külmutatult – sel juhul võib seda küpsetada ka väljaspool määratletud geograafilist piirkonda.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Tootele „Rudarska greblica“ on iseloomulik ristküliku kuju. Selle saavutamiseks lõigatakse küpsetatud valmistoode kuni 2,5 cm kõrgusteks tükkideks. Küpsetatud toodet turustatakse valmistootena. Lisaks võib seda säilitada külmutatud küpsetusvalmis tootena.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Rudarska greblica“ geograafiline piirkond on Rude linn ja seda ümbritsevad külad: Cerje Samoborsko, Braslovje, Kotari, Manja Vas, Bukovje Podvrško ja Prekrižje Plješivičko.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Rudarska greblica“ kaitse põhineb selle mainel, tootmistraditsioonil ja valmistamisoskusel.

„Rudarska greblica“ tootmispiirkond asub Samobori mägede vahelises orus ning on tuntud suure hulga kunagiste vasekaevanduste järgi, mis tegutsesid juba 13. sajandil.

Kohalike elanike suulise pärimuse põhjal valmistasid kaevurite naised toodet „Rudarska greblica“ juba 16. sajandi esimesel poolel. Kuna enamik kaevuriperesid elas tol ajal vaeselt, moodustas „Rudarska greblica“ kaevurite tagasihoidliku eine ja sageli isegi peamise söögikorra. Üldine vaesus oli põhjus, miks kaevurite naised kasutasid tootes „Rudarska greblica“ ainult lihtsaid koostisaineid (jahu, piim, munad ja lehmapiimast valmistatud värske juust). Leidlikkuse ja osavuse abil suutsid nad luua ainulaadse toote, mida aja jooksul on hakatud seostama kaevuritööga.

„Rudarska greblica“ on saanud nime traditsioonilise tööriista järgi, mida kutsutakse „greblica“ (roop) ja mille abil tõmmati kaevurimaja leivaahjus süsi kokku – küpsetis meenutab kuju poolest nimetatud tööriista.

Kuigi „Rudarska greblica“ valmistamisel on kõige tähtsamad inimeste oskusteave ja erioskused, on toote valmistamisel samuti tähtis järgida järgmisi traditsioonilisi reegleid:

„Rudarska greblica“ peab

—	olema hõrk ja sisaldama lehmapiimast valmistatud värske juustu täidist, millele võib lisada ühte järgmistest koostisosadest: jahvatatud Kreeka pähklid, spinat, varspeet, piparmünt, nõges, porrulauk või riivitud kollane porgand;

—	„Rudarska greblica“ valmistamiseks kasutatav tainas peab olema käsitsi rullitud ja väga õhuke;

—	tainaservad tuleb vajutada ja keerata ülespoole, et täidis ei saaks küpsemise ajal välja valguda;

—	küpsetamata taina serva töödeldakse käsitsi selliselt, et alumine osa kataks pealmist, serv volditakse pealmise tainalehe peale ja surutakse käsitsi kinni;

—	enne küpsetamist tuleb pealmisesse tainakihti torgata mõned augud, et see ei kerkiks üles ega küpseks lõhki;

—	küpsenud toote pealispinda määritakse või või margariiniga.

Toodet „Rudarska greblica“ on alates 1980. aastatest tutvustatud ja see on välja pandud paljudel riigisisestel toidumessidel, kus see on saanud kõrge hinnangu. Alates 1985. aastast on Rudes juuli esimesel nädalavahetusel toimunud folklooriansambli Oštrc algatatud üritus „Dani Rudarske greblice“ („Rudarska greblica“ ehk kaevurikoogi päevad) (Samoborske novine (1985), „Dan Rudarske greblice“). Viimastel aastatel on korraldatud parima „Rudarska greblica“ konkurss. Võistlejad on Rude põlistest kaevuriperekondadest pärit naised. Nende kätetööd hindab asjatundjate žürii. Noorimad külastajad saavad osaleda „Rudarska greblica“ valmistamise töötubades.

Tänapäeval kannavad „Rudarska greblica“ valmistamise traditsiooni edasi Rude naised, kes hoiavad seda unustusse vajumast, õpetades seda nooremale põlvkonnale, eelkõige oma tütardele (Ekološko društvo Samobor (Samobori Ökoloogiaselts) (1992), auhind Ana Niklile „Rudarska greblica“ eest). Üks komme, mida on punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas kaua järgitud, on külaliste vastuvõtmine tootega „Rudarska greblica“.

Kuna tootest „Rudarska greblica“ on saanud Rude linna ja seda ümbritsevate külade n-ö kaubamärk, on turism linnas elavnenud ning see on aidanud kaasa Sveta Barbara kaevanduse taastamisele ja avamisele muuseumina. Vabaõhumuuseumis on säilinud osake Rude linna maa-alusest ilust. Muuseumi turismiinfo materjalid sisaldavad „Rudarska greblica“ tutvustust. Muuseumis saab kooki „Rudarska greblica“ aasta läbi ka maitsta.

Lisaks sellele, et „Rudarska greblica“ pakub määratletud piirkonna elanikele sissetulekuallikat, on see ka osa piirkonna kultuuripärandist. Seda tõendab veel tõsiasi, et „Rudarska greblica“ on pakkunud ainest ka Samobori luuletajate loomingule (Cvetković, K (2004), „Ja rudarski trsek“, Matica hrvatska).

Ajakirjanik Božica Brkan on maininud toote valmistamiseks vajalikku oskust ja toote seost Rudega artiklis, mille ta kirjutas 2007. aastal ajakirjale Iće & piće (Toit ja Jook), mis on üks Horvaatia tuntumaid kokandusajakirju (Brkan, B. (2007), „Greblica - tenka gibanica rudarska“ („Greblica – kaevuri õhuke juustupirukas“), Iće & Piće).

Toote nime erilist mainet ja toote valmistamise pikka traditsiooni kinnitab ka asjaolu, et 2007. aastal lisati „Rudarska greblica“ Horvaatia Vabariigi kaitstava vaimse kultuuripärandi nimistusse, mida haldab kultuuriministeerium (kultuuriministri 2007. aasta otsus vaimse kultuuripärandi kohta).

„Rudarska greblica“ ja Rude linna seost on mainitud ka väljaandes Vodič kroz hrvatske gastro ikone (Horvaatia gastronoomiliste sümbolite teejuht) (2007), milles „Rudarska greblica“ on saanud Horvaatia gastronoomilise sümboli staatuse.

„Rudarska greblica“ teevad eriliseks selle valmistamiseks vajalikud oskused ja oskusteave, nagu on kirjutatud ajakirjas Dobra hrana (Hea Toit) (Jutarnji list, Dobra hrana, 2012).

Põhjuslik seos „Rudarska greblica“ ja määratletud geograafilise piirkonna vahel põhineb toote mainel ja traditsioonilisel valmistamismeetodil, mille puhul on otsustav inimtegur – inimeste oskused ja toote valmistamise alane oskusteave. Teadmisi antakse edasi põlvest põlve ja selle tulemusena valmistab toodet suur osa Rude linna elanikest.

„Rudarska greblica“ geograafiline tootmispiirkond on tunnustatud matkasihtkoht, kus on palju kabeleid ja mägionne, mida külastavad sageli mägironijad ja turistid. Seetõttu mainivad ka giidid toodet „Rudarska greblica“ piirkondliku eriroana, mida selles piirkonnas pakuvad paljud kohalikud võõrustajad ning mida iga turist ja külaline peaks tingimata proovima (AMACIZi uudiskiri, 2013). Rude geograafilise asukoha tõttu tegeleb enamik linna ja seda ümbritseva piirkonna elanikest väikeses mahus põllumajandustootmisega. See tähendab, et piirkonna toitlustusteenuse pakkujate menüü põhineb eelkõige kohalikul toodangul (Ice-cream shop (2016), Slatka tvornica Medenko (Medenko kondiiter ja jäätisebaar), hinnakiri) (Randić, M. ja Ritting-Beljak, N. (2006), Svijet hrane u Hrvatskoj („Horvaatia toidumaailm“)).

Nime „Rudarska greblica“ kasutatakse ka geograafilise piirkonna igapäevases kõnepruugis (Obrt Parna pekara (2016), retsept).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://poljoprivreda.gov.hr/UserDocsImages/arhiva/datastore/filestore/83/Izmijenjena-Specifikacija-proizvoda-Rudarska-greblica.pdf.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 309

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 18. september 2020

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2020/C 309/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9899 – KKR / Koos Holding Cooperatief) ( 1 )	1
2020/C 309/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9925 – Lactalis Nestlé produits frais / Certain assets of Parmalat) ( 1 )	2
2020/C 309/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9674 – Vodafone Italia / TIM / INWIT JV) ( 1 )	3

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2020/C 309/04	Euro vahetuskurss — 17. september 2020	4
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2020/C 309/05	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine regulaarlennuliinidel ( 1 )	5
2020/C 309/06	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel ( 1 )	6

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 309/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.9951 – PSPIB / Tishman Speyer / Espace Lumière) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	7
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2020/C 309/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	9
2020/C 309/09	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	13
2020/C 309/10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	17


	(1) EMPs kohaldatav tekst