Euro vahetuskurss (1)

16. september 2020

(2020/C 308/01)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1869
JPY	Jaapani jeen	124,72
DKK	Taani kroon	7,4396
GBP	Inglise nael	0,91423
SEK	Rootsi kroon	10,4118
CHF	Šveitsi frank	1,0753
ISK	Islandi kroon	160,60
NOK	Norra kroon	10,6608
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,726
HUF	Ungari forint	358,54
PLN	Poola zlott	4,4466
RON	Rumeenia leu	4,8590
TRY	Türgi liir	8,8980
AUD	Austraalia dollar	1,6174
CAD	Kanada dollar	1,5628
HKD	Hongkongi dollar	9,1985
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7586
SGD	Singapuri dollar	1,6110
KRW	Korea vonn	1 390,72
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,3726
CNY	Hiina jüaan	8,0229
HRK	Horvaatia kuna	7,5415
IDR	Indoneesia ruupia	17 607,66
MYR	Malaisia ringit	4,9025
PHP	Filipiini peeso	57,398
RUB	Vene rubla	88,8038
THB	Tai baat	36,913
BRL	Brasiilia reaal	6,2211
MXN	Mehhiko peeso	24,9614
INR	India ruupia	87,2665

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu II protokolli („Päritolustaatusega toodete“ mõiste ja halduskoostöö meetodite kohta) artikli 6 lõike 6 punkti f kohane teade

(2020/C 308/02)

Käesoleva teatega antakse huvitatud isikutele teada, et Saalomoni Saared esitasid 18. mail 2020 Euroopa Komisjonile ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu (ELT L 272, 16.10.2009, lk 1) II protokolli („Päritolustaatusega toodete“ mõiste ja halduskoostöö meetodite kohta) artikli 6 lõike 6 punkti b kohase teate töödeldud kalandustoodete kohta.

Eriaruanne nr 18/2020

„ELi heitkogustega kauplemise süsteem: lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist oleks tulnud paremini suunata“

(2020/C 308/03)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati eriaruanne nr 18/2020 „ELi heitkogustega kauplemise süsteem: lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist oleks tulnud paremini suunata“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.

Ohtlikud ained — EMP EFTA riikide 2019. aasta teisel poolaastal tehtud autoriseerimisotsuste nimekiri vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõikele 5

(2020/C 308/04)

Kaupade vaba liikumise I allkomitee

Teadmiseks EMP ühiskomiteele

Vastavalt EMP ühiskomitee 13. detsembri 2013. aasta otsusele nr 225/2013 kutsutakse EMP ühiskomiteed 20. märtsi 2020. aasta koosolekul arvesse võtma järgmist ajavahemikus 1. juuli – 31. detsember 2019 määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 5 alusel tehtud autoriseerimisotsuste nimekirja:

EMP EFTA riikide 2019. aasta teisel poolaastal tehtud autoriseerimisotsuste nimekiri vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) artikli 64 lõikele 8

(2020/C 308/05)

Kaupade vaba liikumise I allkomitee

Teadmiseks EMP ühiskomiteele

Vastavalt EMP ühiskomitee 14. märtsi 2008. aasta otsusele nr 25/2008 kutsutakse EMP ühiskomiteed 20. märtsi 2020. aasta koosolekul arvesse võtma järgmist ajavahemikus 1. juuli – 31. detsember 2019 määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) artikli 64 lõike 8 alusel tehtud autoriseerimisotsuste nimekirja:

Ravimid — EMP EFTA riikide poolt 2019. aasta teisel poolaastal antud müügilubade nimekiri

(2020/C 308/06)

Kaupade vaba liikumise I allkomitee

Teadmiseks EMP ühiskomiteele

Vastavalt EMP ühiskomitee 28. mai 1999. aasta otsusele nr 74/1999 kutsutakse EMP ühiskomiteed 20. märtsil 2020 toimuval koosolekul arvesse võtma järgmisi ajavahemiku 1. juuli – 31. detsember 2019 ravimite müügilubade nimekirju:

I lisa

Uute müügilubade nimekiri

II lisa

Uuendatud müügilubade nimekiri

III lisa

Pikendatud müügilubade nimekiri

IV lisa

Tagasivõetud müügilubade nimekiri

V lisa

Peatatud müügilubade nimekiri

EFTA kohtult nõuandva arvamuse saamise taotlus, mille Borgarting Lagmannsrett esitas 11. mail 2020 seoses kohtuasjaga Tor-Arne Martinez Haugland vs. Norra valitsus

(Kohtuasi E-4/20)

(2020/C 308/07)

Borgarting Lagmannsrett (Borgartingi apellatsioonikohus) esitas 11. mai 2020. aasta kirjas, mis saabus kohtukantseleisse 11. mail 2020, EFTA kohtule taotluse nõuandva arvamuse saamiseks kohtuasjas Tor-Arne Martinez Haugland vs. Norra valitsus. Arvamust taotleti järgmistes küsimustes:

1.

Seoses „sama kutseala“ hindamisega (vt direktiivi artiklid 1 ja 4) palume vastuseid järgmistele küsimustele: a. Milline on õiguslik hinnang ja millised on õiguslikult asjakohased tegurid, et teha kindlaks, kas kutseala on „sama kutseala“ nii selles riigis, kus kutsekvalifikatsioon omandati, kui ka vastuvõtvas riigis? b. Kas selleks, et teha kindlaks, kas tegemist on „sama kutsealaga“, peab vastuvõttev riik võtma arvesse kutsealast tegevust, millega asjaomane hageja võib riigis, kus ta kvalifikatsiooni omandas, tegeleda üksnes järelevalve all ja tingimusel, et ta on alustanud täiendusõpet või on võtnud vajalikud meetmed sellise õppe alustamiseks kahe aasta jooksul? Kui vastus on jaatav, siis millised on tagajärjed, kui hageja otsustab sellist täiendusõpet mitte läbida või alustada? c. Kui olulised on erinevused kutsealal tegutsemise sõltumatuse tasemes ja vastutuses patsientide ees, et teha kindlaks, kas tegemist on „sama kutsealaga“?

2.	Kas võimalus nõuda korvamismeetmeid (vt direktiivi 2005/36/EÜ artikkel 14) mõjutab „sama kutseala“ mõiste tõlgendamist? Kui jah, siis milline on selle tähtsus?

3.	Milline on konkreetne õiguslik hinnang direktiivi 2005/36/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti e alusel, mille kohaselt reguleeritud haridus ja koolitus peavad olema „suunatud antud kutsealal tegutsemisele“?

4.

Seoses EMP lepingu artiklitega 28 ja 31 palume vastuseid järgmistele küsimustele: a. Kui hageja ei vasta kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tingimustele, mis on sätestatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi artiklis 13, tõlgendatuna koostoimes artikliga 14, siis kas hageja võib vastuvõtvas riigis reguleeritud kutsealal tegutsemise alusena tugineda EMP lepingu artiklitele 28 ja 31? b. Kui vastus küsimusele a on jaatav, siis milline on artiklite 28 ja 31 kohaldamisel õiguslikult oluline hinnang?

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2020/C 308/08)

Selle dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastulauseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul pärast selle dokumendi avaldamise kuupäeva.

KOONDDOKUMENT

„HUILE DE NOIX DU PÉRIGORD“

ELi nr: PDO-FR-2445 – 20.12.2018

KPN (X) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Huile de noix du Périgord“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Huile de noix du Périgord“ on esimese külmpressi õli, mis on saadud üksnes mehaaniliste vahendite abil.

See on saadud üksnes pähklituumadest, mis on pärit sortidest 'Franquette', 'Marbot', 'Corne' ja 'Grandjean'.

Külmpressitud pähkliõli värvus varieerub kahvatukollasest helerohelise ja kuldkollaseni ning õli on selge välimuse ja vedela tekstuuriga. Tootele on iseloomulik kuivatatud pähklituumade, koorikuta leiva ning köögivilja- ja värskete kreeka pähklite nootide püsiv aroomiintensiivsus. Õrn aroom püsib suus hästi.

Kuumpressitud pähkliõli värvus varieerub kuldkollasest kuldpruunini ning õli on selge välimuse ja viskoosse tekstuuriga. Tootele on iseloomulik tugev puuviljane pähklite, küpsetatud leivakooriku, kerge röstimise aroom, mida täiendavad röstsaia- ja küpsisenoodid, mis annavad tootele ümara ja suus püsiva järelmaitse.

Happesisaldus on kuni 4 mg KOH/g õli kohta.

Peroksiidarv on 15 või vähem milliekvivalenti aktiivhapnikku 1 kg pähkliõli kohta.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toode „Huile de noix du Périgord“ on valmistatud geograafilises piirkonnas toodetud pähklituumadest ning

—	on kuivatatud loomulikul teel restidel või sooja ja kuiva õhu läbipuhumise abil. Viimasel juhul ei tohi sellise õhuvoolu temperatuur, mis peab saama läbida kuivatatavate pähklite kogu massi, ületada 30 °C;

—	on käsitsi või masinaga purustatud;

—	selle tuumad on koortest eemaldatud käsitsi või masinaga.

See koosneb vähemalt 50 % ulatuses sordi 'Franquette' pähklituumadest.

Õli tootmisel ei kasutata hallitanud ega mädanenud tuumasid.

Toote „Huile de noix du Périgord“ valmistamiseks ettenähtud tuumasid võib segada nende kuju ja värvuse poolest (ühtlaselt hele kuni õlgkollane, kirju tume õlgkollane või pruun, pähklipoolikud, pähklitükid, hakitud pähklid).

Igal juhul peab pähklituum olema seest valge ja hakitud tuumad ei tohi ületada 20 % kasutatud tooraine kogumassist.

Pähkliõli „Huile de noix du Périgord“ valmistamiseks kasutatavaid kuivatatud kreeka pähkleid ja kreeka pähkli tuumasid ladustatakse alates koristusaastale järgneva aasta 1. märtsist temperatuuril 2–8 °C ning suhtelise niiskuse 60–75 % juures.

Pärast koristusaastale järgneva aasta 31. oktoobrit ei kasutata kreeka pähkleid ja kreeka pähkli tuumasid enam päritolunimetusega pähkliõli „Huile de noix du Périgord“ tootmiseks. Keelatud on segada eri saakidest pärinevaid pähklituumasid.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid alates pähklite tootmisest kuni pähkliõli „Huile de noix du Périgord“ valmistamiseni toimuvad geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Peale toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslike üksikasjade esitatakse päritolunimetust „Huile de noix du Périgord“ kandva õli põhimärgistusel järgmised andmed:

—	päritolunimetus „Huile de noix du Périgord“, mis on vähemalt sama suures kirjas kui kõige suuremad tähemärgid märgisel;

—	lisamärge „külmpressitud“ asjaomaste õlide puhul;

—	kui kasutatakse sõnu „kaitstud päritolunimetus“ või „KPN“, peavad need esinema vahetult nimetuse all.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab Aveyroni, Charente'i, Corrèze'i, Dordogne'i, Loti ja Lot-et-Garonne'i departemangu 645 kommuuni.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Seos geograafilise piirkonnaga põhineb toote teatavatel eriomadustel (pähklisort, pressimismeetoditega seotud aroomide tasakaal), mis tulenevad geograafilisele piirkonnale iseloomulikest looduslikest ja inimteguritest ning millest lähtub tema hea maine.

Pähkliõli „Huile de noix du Périgord“ on pärit traditsiooniliselt kreeka pähklite ja tuumade tootmise alalt.

Mis puutub looduslikesse teguritesse, siis geograafilise piirkonna kliima sobib hästi kreeka pähklipuu kultuurile. Piirkond asub peamiselt Keskmassiivi jalamil, piirkonnas, kus on soojad suved ja tugevad vihmasajud.

Seda võib kirjeldada kolmeastmelise tõusva trepina, suunaga edelast kirdesse:

—	esimese astme moodustab kriidiajastu sekundaarne merelise päritoluga lubjakivipinnas;

—	teise astme moodustab juuraajastu merelise päritoluga lubjakivipinnas;

—	viimane aste on Bas-Limousini platoo, Keskmassiivi esimene eelmäestik.

Kõigis kolmes sektoris leidub hea struktuuriga ja loodusliku drenaažiga pinnast.

Dordogne'i jõgi ja selle peamised lisajõed moodustavad tiheda jõgede võrgustiku, mis ulatub kui külili lehvik Keskmassiivist Atlandi ookeanini. Piirkonda läbib lõunas ka Loti org.

Mis puudutab inimtegureid, siis on õlitootmine alates 12. sajandist olnud Périgordis levinud tegevusala, millest annab tunnistust suur hulk sellest ajast pärit õliveskeid.

Pärast saagikoristust pähklikoored eemaldatakse ning tuumad sorditakse nende vormi ja värvi järgi, millest sõltub nende kasutusala ja väärtus. Pähkliõli tootmiseks kasutatakse harilikult rikkumata ja valge viljalihaga pähklitükke, mis purustatakse.

Traditsiooniline veski koosneb veskikivist (graniit, ränikivi või liivakivi) tuumade jahvatamiseks, malmpannist ja koldest pasta kuumutamiseks, pressist pasta pressimiseks ja õli eraldamiseks. Seda tüüpi veskeid kasutatakse nimetatud geograafilises piirkonnas tootmisel ikka veel.

Tootmissüsteemide moderniseerimine ja uute materjalide kasutamine on hõlbustanud töötlejate tööd tootlikkuse suurendamise kaudu. Veskikivi liigub loomveokite ja hüdroenergia asemel elektrienergia jõul. Aja jooksul on kasutusele tulnud vasest ja roostevabast terasest gaasiküttega pannid, mida on hõlpsam käsitseda. Veskitest peaaegu pooltes kasutatakse käsikäitatavat või pooltööstuslikku lihahakkurit. Eesmärk on saada ühtlane pasta. Kuumutamine ei ole kohustuslik.

Seejärel pressitakse pasta mehaaniliselt hüdraulilise mehhanismi, vesiratta, elektrimootori abil või käsitsi hoobade või talade abil. Pärast pressimist dekanteeritakse õli toatemperatuuril, et saada selge pähkliõli. Õli võidakse filtreerida läbi paberfiltrite.

Lisaks traditsioonilistele veskitele, mis moodustavad tõelise arhitektuuripärandi, mida õlipressimine võimaldab säilitada ja kaitsta, on tekkinud tänapäevasemad lakkamatult töötavad veskid.

Toote „Huile de noix du Périgord“ peamine eripära on see, et kasutatakse kvaliteetseid kreeka pähkli tuumi, mis pärinevad traditsioonilistest kohalikest sortidest ja/või mille sordid on hästi kohanenud tootmispiirkonna mullastiku- ja ilmastikutingimustega: 'Marbot', 'Corne', 'Grandjean' ja 'Franquette'.

Eripära seisneb ka selles, et toodetakse õli, millel on hea aromaatne tasakaal ja tugev puuviljane pähklilõhn, olenemata pressimisviisist.

Pähkliõlile „Huile de noix du Périgord“ on iseloomulikud selle õrn lõhn ning ümar ja suus püsiv järelmaitse.

Territooriumi looduslikud omadused ning pähklitootjate ja -töötlejate oskusteave moodustavad seosekombinatsiooni, mis annab töödeldud tootele eripära, mida tarbijad tunnustavad ja mis suurendab pähkliõli „Huile de noix du Périgord“ tuntust.

Tootmispiirkonnas on mullastiku- ja kliimatingimused, milles kreeka pähklipuud hästi kasvavad ja valmivad kvaliteetsed pähklid. Neid tingimusi iseloomustavad hea struktuuri ja loodusliku drenaažiga pinnas, pähklituuma moodustumise ajal pähklipuude vajadustele vastav sademete hulk, Keskmassiivi füüsiline kaitse põhjast pärit külma õhu laskumise eest ja kevadine soojem temperatuur, kuna täisistutatud maatükid asetsevad edela poole.

Jõgede ja ojade rohkus on muu hulgas võimaldanud kasutusele võtta suurel hulgal veskeid ja vee jõul töötavaid õlipresse.

'Corne', 'Marbot' ja 'Grandjean' on pärismaised sordid, mis on arenenud üksnes oma algses kasvupiirkonnas ning leidnud viljelemiseks eriti sobiva keskkonna. Sordi 'Franquette' arenguks on selles tootmispiirkonnas soodsad mullastiku- ja kliimatingimused. Kuna kõik kasutatavad kohalikud sordid on vastupidavad ja nende viljad moodustuvad varre otstesse, on võimalik kasutada mitteintensiivseid viljelustehnikaid. See eripära on soodustanud viljapuuaedadele sobivate viljelustavade loomist, eelkõige mis puudutab puude tihedust, vahekultuure või niisutust.

Nende sortide kasutamine õli töötlemisel aitab kaasa pähkliõli „Huile de noix du Périgord“ iseloomuliku aroomi saamisele.

Tänu põhjalikele keskkonnateadmistele on tootjad paigutanud oma pähkliistandused kvaliteetsete kreeka pähkli tuumade tootmiseks asukohtadesse, kus on soodne loodus, mulla struktuur ja sügavus, maastiku asukoht, asend. Selliste tingimuste kasutamine on oluline kvaliteetse pähkliõli tootmiseks ning võimaldab töötlemise käigus avalduda toote „Huile de noix du Périgord“ iseloomulikul õrnal pähkliaroomil.

Kohaliku oskusteabe arendamine koorte eemaldamise ja tooraine säilitamise etappide puhul võimaldab saada kvaliteetseid vilju ning aitab kaasa aromaatse ja puuviljalise õli valmistamisele.

Pähkliõli „Huile de noix du Périgord“ tootmispiirkond vastab kaitstud päritolunimetusega toote „Noix du Périgord“ traditsioonilisele tootmispiirkonnale, kus toodetakse värskeid kreeka pähkleid, kuivatatud kreeka pähkleid ja kreeka pähkli tuumasid.

Töötlejate/õlitootjate oskusteave väljendub tooraine hoolikas valimises. Tuumad sorditakse ja valitakse vastavalt värvile ja vormile. Halva kvaliteediga tuumasid tootmises ei kasutata. Need etapid tagavad tuumade kvaliteedi ning selle, et saadud õli on aromaatne, puuviljane ning kauapüsiva järelmaitsega.

See oskusteave väljendub ka põhjalikes teadmistes pressimismeetodite kohta, mis on olulised õli aroomipotentsiaali säilitamiseks ning kuivatatud pähklituumade, koorikuta leiva ja värskete kreeka pähklite aroomi avaldumiseks külmpressitud õli puhul ning puuviljase pähkli- ja küpsetatud leivakooriku aroomi avaldumiseks kuumpressitud õli puhul.

Temperatuuri reguleerimine kuumutamise ajal, kui seda tehakse, on oluline etapp õli aroomitasakaalu tagamisel. Öeldakse, et õlitootja maine kujuneb kuumutamise käigus. Pasta temperatuuri tõustes väheneb järk-järgult puuviljase aroomi intensiivsus ja selle asendavad röstitud maitsenüansid. Õlitootja reguleerib kuumutamistemperatuuri soovitud aroomitasakaalu ja röstimise intensiivsuse järgi. Samuti segab ta regulaarselt pastat, et see oleks ühtlane ega läheks kõrbema. See oskusteave võimaldab õlitootjal jälgida, et temperatuur ei tõuseks üle 100 °C, mille tagajärjel muutuks puuviljane pähklilõhn esiteks liiga esiletükkivaks röstitud aroomiks ning peale selle tekiks ka ebameeldiv kõrbelõhn.

Selline pressimismeetodite juhtimine võimaldab saada ka õli värvuse, mis varieerub õlgkollasest kuldpruunini.

Valguse ja soojuse eest kaitstud dekanteerimine ja säilitamine aitavad kaasa selge pähkliõli saamisele ning selle aroomide säilimisele.

Pähklitootmise väärtustamine tootmispiirkonnas on märkimisväärselt suurenenud tänu kaitstud päritolunimetusega toote „Noix du Périgord“ tuntusele. Väärtustamine seisneb pähklipuuistanduste pidevas arengus viimaste aastate jooksul, pähkliõli tootmise säilitamises ja isegi turustatud koguste suurendamises tänu sellele, et kõnealusele tootele on turgudel, messidel, festivalidel tähelepanu juhitud ja hiljuti on korraldatud ka iga-aastast piirkondlikku võistlust seoses Périgordis toodetud pähkliõliga. Liit koordineeris ka Périgordi pähklitee rajamist 2003. aastal. Kokkuvõttes on tegemist tootega, mis on tihedalt seotud Périgordi gastronoomilise pärandi ja erilise oskusteabega ning need annavad tootele tema tuntuse. Pähkliõli „Huile de noix du Périgord“ on saanud regulaarselt auhindu Pariisi üldiselt põllumajandusmessilt.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://extranet.inao.gouv.fr/fichier/CDC-HuileNPerigord.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.