Euro vahetuskurss (1)

14. september 2020

(2020/C 305/01)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1876
JPY	Jaapani jeen	125,82
DKK	Taani kroon	7,4398
GBP	Inglise nael	0,92190
SEK	Rootsi kroon	10,4178
CHF	Šveitsi frank	1,0768
ISK	Islandi kroon	160,00
NOK	Norra kroon	10,6933
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,660
HUF	Ungari forint	357,65
PLN	Poola zlott	4,4504
RON	Rumeenia leu	4,8580
TRY	Türgi liir	8,8997
AUD	Austraalia dollar	1,6327
CAD	Kanada dollar	1,5641
HKD	Hongkongi dollar	9,2041
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7739
SGD	Singapuri dollar	1,6207
KRW	Korea vonn	1 404,73
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,7876
CNY	Hiina jüaan	8,0987
HRK	Horvaatia kuna	7,5368
IDR	Indoneesia ruupia	17 671,49
MYR	Malaisia ringit	4,9232
PHP	Filipiini peeso	57,587
RUB	Vene rubla	89,5924
THB	Tai baat	37,172
BRL	Brasiilia reaal	6,3109
MXN	Mehhiko peeso	25,1792
INR	India ruupia	87,3415

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

(2020/C 305/02)

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) artikli 9 lõike 1 punktile a muudetakse Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt.

Leheküljel 304

Rubriigi 7210 „Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud“ selgitavasse märkusesse lisatakse järgmine tekst:

Leheküljel 304

Rubriigi 7212 „Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud“ selgitavasse märkusesse lisatakse järgmine tekst:

Leheküljel 419 lisatakse CNi alamrubriigi „9609 20 00“ selgitava märkuse järele järgmine tekst:

---

(1)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2)  ELT C 119, 29.3.2019, lk 1.

Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2020/C 305/03)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis eAmbrosia.

KOONDDOKUMENT

„Miel de sapin des Vosges“

ELi nr: PDO-FR-0204-AM04 – 15.5.2020

KPN (X) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Miel de sapin des Vosges“

2.   Liikmesriik või Kolmas Riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik (XI lisa alusel)

Klass 1.4. Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Mesi „Miel de sapin des Vosges“ on Vogeesides kasvavatelt euroopa nulgudelt (Abies Pectinata) korjatud lehemesi. See on tumepruuni rohekalt helkleva värvusega. Meel on palsamiaroom ja väga iseloomulik linnasemaitse, mesi ei ole mõrkjas ega kõrvalise maitsega.

Mee veesisaldus on kuni 18 %, elektrijuhtivus üle 950 mikrosiimensi sentimeetri kohta ja hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus alla 15 mg/kg.

Tarbijani jõuab mesi vedelal kujul.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

-—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Mesi peab olema korjatud, vurritatud, filtreeritud ja nõudesse valatud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Mesi „Miel de sapin des Vosges“ jõuab tarbijani klaaspurgis, millel on purgi kaane avamisel puruks tõmmatav identifitseerimistähis.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks toiduainete märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele märgetele hõlmab märgistus toote registreeritud nimetust selgete, loetavate ja kustumatute tähtedega, mille laius ja kõrgus on suuremad kui mis tahes muu märgistusel olev märge, ning Euroopa Liidu KPNi logo. Need märked peavad jääma samale vaateväljale.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Meurthe-et-Moselle’i departemang:

järgmised kommuunid: Angomont, Azerailles, Baccarat, Badonviller, Bertrambois, Bertrichamps, Bionville, Bremenil, Brouville, Cirey-Sur-Vezouze, Deneuvre, Fenneviller, Flin, Fontenoy-La-Joute, Gelacourt, Glonville, Hablainville, Lachapelle, Merviller, Migneville, Montigny, Neufmaisons, Neuviller-Les-Badonviller, Parux, Petitmont, Pettonville, Pexonne, Pierre-Percee, Raon-Les-Leau, Reherrey, Saint-Maurice-Aux-Forges, Sainte-Pole, Saint-Sauveur, Tanconville, Thiaville-Sur-Meurthe, Vacqueville, Val-Et-Chatillon, Vaxainville, Veney.

Moselle’i departemang:

Phalsbourg’i ja Sarrebourg’i kantonid: kõik kommuunid.

Haute Saône’i departemang: järgmised kommuunid: Amont-Et-Effreney, Belfahy, Belonchamp, Beulotte-Saint-Laurent, Corravillers, Ecromagny, Esmoulieres, Faucogney-Et-La-Mer, Fresse, Haut-Du-Them-Chateau-Lambert, La Longine, Melisey, La Montagne, Plancher-Bas, Plancher-Les-Mines, La Rosiere, Saint-Barthelemy, Saint-Bresson, Servance-Miellin, Ternuay-Melay-Et-Saint-Hilaire.

Vosges’i departemang:

Kõik kommuunid, välja arvatud järgmised: Neufchâteau kanton ja järgmised kommuunid: Aingeville, Aouze, Aroffe, Aulnois, Auzainvilliers, Balleville, Belmont-Sur-Vair, Bulgneville, Chatenois, Courcelles-Sous-Chatenois, Crainvilliers, Darney-Aux-Chenes, Dolaincourt, Dombrot-Sur-Vair, Dommartin-Sur-Vraine, Gendreville, Gironcourt-Sur-Vraine, Hagneville-Et-Roncourt, Houecourt, Longchamp-Sous-Chatenois, Maconcourt, Malaincourt, Mandres-Sur-Vair, Medonville, Morelmaison, Morville, La Neuveville-Sous-Chatenois, Norroy, Ollainville, Parey-Sous-Montfort, Pleuvezain, Rainville, Removille, Saint-Ouen-Les-Parey, Saint-Paul, Saint-Remimont, Sandaucourt, Saulxures-Les-Bulgneville, Sauville, Soncourt, Suriauville, Urville, La Vacheresse-Et-La-Rouillie, Vaudoncourt, Vicherey, Viocourt, Vouxey, Vrecourt.

Territoire de Belfort’i departemang:

järgmised kommuunid: Auxelles-Haut, Giromagny, Lamadeleine-Val-Des-Anges, Lepuix, Riervescemont, Rougemont-Le-Chateau, Vescemont

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

„Miel de sapin des Vosges“ on lehemesi, mille mesilased on kogunud Vosges’i piirkonnale iseloomulikelt nulgudelt (Abies pectinata).

Esmalt töötlevad taimemahlu lehetäid ning nende saaduse koguvad omakorda kokku mesilased ja valmistavad sellest lehemee. Mesilaste töö ja inimeste oskustöö tulemusel saadud mesi on iseloomuliku tumeda värvusega, sellel on rohekas varjund, palsamiaroom ja iseloomulik linnasemaitse.

Geograafilist piirkonda iseloomustab Vogeeside mäemassiiv. Mäed on tihedalt puudega kaetud ja kõige levinum liik on euroopa nulg. Kõnealune liik on hästi kohastunud happelise aluspinna, graniidi- ja liivakivipinnasega, samuti piirkonna niiske ja jaheda poolmandrilise kliimaga, mis on puu arenguks väga sobiv. Kuna Vogeeside mäemassiiv on põhja-lõunasuunaline ning peab kinni läänest tulevad pilved, tulevad kliima iseärasused siin eriti selgelt esile ja sademeid on rohkesti (fööni mõju). Lorraine’i meetootmise traditsioon on väga vana. Eri dokumendid annavad tunnistust konkurssidel, eelkõige 1902. aastal toimunud põllumajandusmessil saadud auhindadest.

Vogeesides mesinduse eest vastutavad isikud on selle erilise toote väärtustamiseks ja edendamiseks kogu jõu mängu pannud.

Nancy piirkonnakohus (Tribunal de grande instance de Nancy) võttis 25. aprillil 1952 vastu otsuse tunnustada päritolunimetust „Miel des Vosges-Montagne“, millest hiljem kujunes 30. juulil 1996 tunnustatud kaitstud päritolunimetus „Miel de Sapin des Vosges“.

Meele pühendatud väljaande „Le goût du miel“ (Gonnet & Vache, 1985) autorid toovad esile erinevuse mee „Miel de sapin des Vosges“ ja muude Prantsusmaa nulgudelt korjatud meeliikide vahel, võttes arvesse mee konkreetseid omadusi: tumedamat värvust, iseloomulikku rohekat helki, väga aeglast või isegi olematut kristalliseerumist, palsamiaroomi ja väga iseloomulikku linnasemaitset.

Mesi „Miel de sapin des Vosges“ on oma tootmispiirkonnaga väga tihedalt seotud toode, kuna selle katkematu tootmisahel sõltub otseselt Vogeeside massiivis kõige levinumast liigist – euroopa nulust. Selles keskkonnas kogub lehetäi taimemahla, muutes selle eritiseks, mida korjavad omakorda mesilased väga iseloomuliku lehemee tootmiseks.

Nimetatud toodang on tihedalt seotud Vogeeside piirkonnale omapärase euroopa nulu kasvatusega, mille suure eripära on mesinikud osanud välja tuua ja ka säilitada.

Bibliograafilised viited (Gonnet & Vache, Le goût du miel, 1985) pakuvad kinnitust selle kohta, et mee „Miel de Sapin des Vosges“ ainukordne eripära on seotud keskkonna, kliima ja eelkõige pinnase tingimustega. Eripära tuleneb sellest, et euroopa nulul (Abies pectinata) elavad lehetäid töötlevad taimemahlu, millest mesilased valmistavad lehemett. Mee eripära sõltub seega kasutatava nulu liigist ja mee „Miel de sapin des Vosges“ sordist (lehemesi).

Asjaolu, mis sellist tihedat koostoimet iseloomustab, on toote tsüklilisus, mis tuleneb taimemahlade kättesaadavusest ja lehetäide populatsiooni arengust. Seda nähtust ei ole tänase päevani veel piisavalt uuritud.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-be8a8d67-bd17-426f-8c86-a4d3d42a4a27

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.