ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 271
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

63. aastakäik
17. august 2020

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Liidu Kohus

2020/C 271/01

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

1

 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

Euroopa Kohus

2020/C 271/02

Kohtuasi C-78/18: Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. juuni 2020. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Ungari (Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Vastuvõetavus – ELTL artikkel 63 – Kapitali vaba liikumine – Piirangu olemasolu – Tõendamiskoormis – Kapitali päritoluga seotud kaudne diskrimineerimine – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 12 – Õigus ühinemisvabadusele – Riigisisesed õigusnormid, millega on teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit rahalist abi saavatele ühingutele kehtestatud registreerimis-, deklareerimis- ja avalikustamiskohustus, mille rikkumise eest võib karistada – Põhiõiguste harta artikkel 7 – Õigus eraelu puutumatusele – Põhiõiguste harta artikli 8 lõige 1 – Õigus isikuandmete kaitsele – Riigisisesed õigusnormid, millega on kehtestatud kohustus avaldada teavet ühingutele rahalist abi andvate isikute ja abisumma kohta – Põhjendatus – Ülekaalukas üldine huvi – Ühingute rahastamise läbipaistvus – ELTL artikkel 65 – Avalik kord – Avalik julgeolek – Võitlus rahapesu, terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse vastu – Põhiõiguste harta artikli 52 lõige 1)

2

2020/C 271/03

Liidetud kohtuasjad C-262/18 P ja C-271/18 P: Euroopa Kohtu (suurkoda) 11. juuni 2020. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Dôvera zdravotná poist'ovňa a.s., Slovaki Vabariik, Union zdravotná poist’ovňa a.s (Apellatsioonkaebus – Riigiabi – ELTL artikli 107 lõige 1 – Sotsiaalkindlustussüsteem – Tervisekindlustusasutused – Mõisted ettevõtja ja majandustegevus – Sotsiaalne eesmärk – Solidaarsuse põhimõte – Riigi kontroll – Igakülgne hindamine – Kasumi teenimise võimalus – Mõningane konkurents tervisekindlustuse kvaliteedis ja pakkumises)

3

2020/C 271/04

Kohtuasi C-276/18: Euroopa Kohtu (viies koda) 18. juuni 2020. aasta otsus (Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – KrakVet Marek Batko sp. K. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága (Eelotsusetaotlus – Ühine käibemaksusüsteem – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikkel 33 – Maksustatavate tehingute koha kindlaksmääramine – Veetavate kaupade tarne – Selliste kaupade tarne, mille on lähetanud või vedanud tarnija või tema eest tegutsev isik – Määrus (EL) nr 904/2010 – Artiklid 7, 13 ja 28 – 30 – Liikmesriikidevaheline koostöö – Teabevahetus)

4

2020/C 271/05

Kohtuasi C-581/18: Euroopa Kohtu (suurkoda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Oberlandesgericht Frankfurt am Maini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – RB versus TÜV Rheinland LGA Products GmbH, Allianz IARD S.A. (Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu õigus – Üldpõhimõtted – ELTL artikkel 18 – Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld – Euroopa Liidu õiguse kohaldatavus – Defektsed rinnaimplantaadid – Meditsiiniseadmete tootmise tsiviilvastutuskindlustus – Kindlustusleping, mis näeb kindlustuskaitsele ette territoriaalse piirangu)

5

2020/C 271/06

Kohtuasi C-634/18: Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Sąd Rejonowy w Słupsku eelotsusetaotlus – Poola) – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: JI (Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus 2004/757/JSK – Miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta – Artikli 2 lõike 1 punkt c – Artikli 4 lõike 2 punkt a – Mõiste suured uimastikogused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Võrdne kohtlemine – Artiklid 20 ja 21 – Kuritegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõte – Artikkel 49)

5

2020/C 271/07

Kohtuasi C-639/18: Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. juuni 2020. aasta otsus (Landgericht Kieli eelotsusetaotlus – Saksamaa) – KH versus Sparkasse Südholstein (Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Finantsteenuste kaugturustus – Direktiiv 2002/65/EÜ – Artikkel 1 – Kohaldamisala – Finantsteenuseid käsitlevad lepingud, mis sisaldavad esialgset teenuse osutamise lepingut, millele järgnevad järjestikused toimingud – Direktiivi 2002/65/EÜ kohaldamine ainult esialgsele lepingule – Artikli 2 punkt a – Mõiste finantsteenuseid käsitlev leping – Laenulepingu lisa, millega muudetakse algul kindlaks määratud intressimäära)

6

2020/C 271/08

Kohtuasi C-702/18 P: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 18. juuni 2020. aasta otsus – Przedsiębiorstwo Produkcyjno-Handlowe Primart Marek Łukasiewicz versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Bolton Cile España, SA (Apellatsioonkaebus – Euroopa Liidu kaubamärk – Määrus (EÜ) nr 207/2009 – Euroopa Liidu kujutismärgi PRIMART Marek Łukasiewicz taotlus – Varasem riigisisene kaubamärk PRIMA – Artikli 8 lõike 1 punkt b – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Artikli 76 lõige 1 – Euroopa Liidu Üldkohtu kontrolli ulatus)

6

2020/C 271/09

Kohtuasi C-754/18: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. juuni 2020. aasta otsus (Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – Ryanair Designated Activity Company versus Országos Rendőr-főkapitányság (Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu kodakondsus – Direktiiv 2004/38/EÜ – Artiklid 5, 10 ja 20 – Liidu kodaniku kolmanda riigi kodanikust pereliikme õigus liikmesriiki siseneda – Tõend niisuguse õiguse omamise kohta – Liidu kodaniku pereliikme elamisloa omamine – Alalise elamisloa omamine)

7

2020/C 271/10

Kohtuasi C-786/18: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – ratiopharm GmbH versus Novartis Consumer Health GmbH (Eelotsusetaotlus – Rahvatervise kaitse – Siseturg – Inimtervishoius kasutatavad ravimid – Direktiiv 2001/83/EÜ – Reklaamimine – Artikkel 96 – Retsepti alusel väljastatavate ravimite tasuta näidiste jaotamine ainult ravimite väljakirjutamise õigusega isikutele – Apteekrite väljajätmine jaotamisest – Mittekohaldamine arstiretseptita väljastatavate ravimite tasuta näidiste jaotamisele – Tagajärjed liikmesriikidele)

8

2020/C 271/11

Kohtuasi C-831/18 P: Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. juuni 2020. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus RQ (Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektor – Kohtulik puutumatus – Äravõtmise otsus – Huve kahjustav akt – Kaitseõigused)

8

2020/C 271/12

Kohtuasi C-833/18: Euroopa Kohtu (viies koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunal de l’entreprise de Liège’i eelotsusetaotlus – Belgia) – SI, Brompton Bicycle Ltd versus Chedech/Get2Get (Eelotsusetaotlus – Intellektuaal- ja tööstusomand – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29/EÜ – Artiklid 2–5 – Kohaldamisala – Tarbeese – Mõiste teos – Teoste kaitsmine autoriõigusega – Tingimused – Kauba kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Kokkupandav jalgratas)

9

2020/C 271/13

Kohtuasi C-19/19: Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Cour de cassationi eelotsusetaotlus – Belgia) – État belge versus Pantochim SA, likvideerimisel (Eelotsusetaotlus – Vastastikune abi nõuete sissenõudmisel – Direktiiv 76/308/EMÜ – Artikli 6 lõige 2 ja artikkel 10 – Direktiiv 2008/55/EÜ – Artikli 6 teine lõik ja artikkel 10 – Taotluse esitanud liikmesriigi maksunõue, mille nõuab sisse taotluse saanud liikmesriik – Selle nõude staatus – Mõiste eelis – Kõnealuse nõude seaduse alusel tasaarvestamine taotluse saanud liikmesriigi maksuvõlaga)

10

2020/C 271/14

Kohtuasi C-43/19: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) eelotsusetaotlus – Portugal) – Vodafone Portugal – Comunicações Pessoais, SA versus Autoridade Tributária e Aduaneira (Eelotsusetaotlus – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikli 2 lõike 1 punkt c – Kohaldamisala – Maksustatavad tehingud – Teenuste osutamine tasu eest – Hüvitis, mida makstakse juhul, kui klient ei järgi lepingulise kohustuse täitmise miinimumperioodi – Kvalifitseerimine)

10

2020/C 271/15

Kohtuasi C-74/19: Euroopa Kohtu (neljas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunal Judicial da Comarca de Lisboa – Juízo Local Cível de Lisboa – Juiz 18 eelotsusetaotlus – Portugal) – LE versus Transportes Aéreos Portugueses SA (Eelotsusetaotlus – Lennutransport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Artikli 5 lõige 3 – Artikli 7 lõige 1 – Reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antav hüvitis – Kohustuste täitmisest vabastamine – Mõiste erakorralised asjaolud – Korda rikkuvad reisijad (Unruly passengers) – Õigus tugineda erakorralise asjaolu esinemisele lennu puhul, mida need asjaolud ei mõjutanud – Mõiste vajalikud meetmed)

11

2020/C 271/16

Kohtuasi C-88/19: Euroopa Kohtu (teine koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Judecătoria Zărnești eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Asociaţia Alianța pentru combaterea abuzurilorversus TM, UN ja Asociaţia DMPA (Eelotsusetaotlus – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43/EMÜ – Artikli 12 lõige 1 – Loomaliikide range kaitse süsteem – IV lisa – Canis lupus (hunt) – Artikli 16 lõige 1 – Looduslik levila – Liigi canis lupus loodusliku looma isendi püüdmine ja vedamine – Elanikkonna ohutus)

12

2020/C 271/17

Kohtuasi C-115/19 P: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 11. juuni 2020. aasta otsus – China Construction Bank Corp. versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Groupement des cartes bancaires (Apellatsioonkaebus – Euroopa Liidu kaubamärk – Määrus (EÜ) nr 207/2009 – Vastulause – Artikli 8 lõike 1 punkt b – Segiajamise tõenäosus – Vastandatud tähiste sarnasuse hindamine – Varasema kaubamärgi eristusvõime hindamine)

13

2020/C 271/18

Kohtuasi C-142/19 P: Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. juuni 2020. aasta otsus – Dovgan GmbH versus Monolith Frost GmbH, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (Apellatsioonkaebus – Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Sõnamärgi PLOMBIR kehtetuks tunnistamise taotlus – Kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata jätmine – Põhjendamiskohustus – Faktiliste asjaolude ja tõendite moonutamine)

13

2020/C 271/19

Kohtuasi C-146/19: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Vrhovno sodišče Republike Slovenije eelotsusetaotlus – Sloveenia) – SCT d.d., pankrotis versus Sloveenia Vabariik (Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikkel 90 ja artikkel 273 – Maksustatav väärtus – Vähendamine – Keeldumine – Tasumata jätmine – Maksukohustuslane, kes ei teatanud oma nõudest võlgniku vastu algatatud pankrotimenetluses – Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõte – Vahetu õigusmõju)

14

2020/C 271/20

Kohtuasi C-206/19: Euroopa Kohtu (kuues koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Administratīvā rajona tiesa eelotsusetaotlus – Läti) – KOB SIA versus Madonas novada pašvaldības Administratīvo aktu strīdu komisija (Eelotsusetaotlus – ELTL artiklid 49 ja 63 – Asutamisvabadus ja kapitali vaba liikumine – Direktiiv 2006/123/EÜ – Põllumajandusmaa kasutamise eesmärgil omandamine Lätis – Juriidilise isiku suhtes ette nähtud eelneva autoriseerimise skeem – Eritingimused, mis on kohaldatavad üksnes juriidilise isiku suhtes, mida kontrollib või esindab muu liikmesriigi kodanik – Elukoha ja Läti Vabariigi ametliku keele oskuse nõue – Otsene kodakondsuse alusel diskrimineerimine)

15

2020/C 271/21

Kohtuasi C-219/19: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio eelotsusetaotlus – Itaalia) – Parsec Fondazione Parco delle Scienze e della Cultura versus Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti ja Autorità nazionale anticorruzione (ANAC) (Eelotsusetaotlus – Ehitustööde, asjade ja teenuste riigihanked – Direktiiv 2014/24/EL – Teenuste riigihankemenetlus – Arhitekti- ja inseneriteenused – Artikli 19 lõige 1 ja artikli 80 lõige 2 – Riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt saavad hankemenetluses osaleda vaid teatavates õiguslikes vormides asutatud ettevõtjad)

15

2020/C 271/22

Kohtuasi C-242/19: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunalul Bucureşti eelotsusetaotlus – Rumeenia) – CHEP Equipment Pooling NV versus Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti – Serviciul Soluţionare Contestaţii, Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti – Administraţia Fiscală pentru Contribuabili Nerezidenţi (Eelotsusetaotlus – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikli 17 lõike 2 punkt g – Vallasasjade üleviimine Euroopa Liidu sees teenuste osutamiseks – Artiklid 170 ja 171 – Õigus käibemaksu tagastamisele maksukohustuslastel, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis – Direktiiv 2008/9/EÜ – Mõiste maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis – Maksukohustuslane, kes ei ole tagastamisliikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud)

16

2020/C 271/23

Kohtuasi C-328/19: Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. juuni 2020. aasta otsus (Korkein hallinto-oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – menetlus, mille algatamist taotles Porin kaupunki (Eelotsusetaotlus – Riigihange – Direktiiv 2004/18/EÜ – Artikli 1 lõike 2 punkt a – Transporditeenuste riigihanked – Kohalike omavalitsusüksuste koostöölepe sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korraldamiseks ja osutamiseks, mis põhineb Soome õiguse kohase nn vastutava omavalitsusüksuse mudelil – Teenuste korraldamise eest vastutuse delegeerimine ühele asjaomases koostööpiirkonnas asuvale omavalitsusüksusele – Sisetehing – Transporditeenuste tellimine täielikult vastutavale omavalitsusüksusele kuuluvalt äriühingult ilma hankemenetlust korraldamata)

17

2020/C 271/24

Kohtuasi C-340/19: Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. juuni 2020. aasta otsus (Augstākā tiesa (Senāts) eelotsusetaotlus – Läti) – Valsts ieņēmumu dienests versus SIA Hydro Energo (Eelotsusetaotlus – Ühine tollitariifistik – Kombineeritud nomenklatuur – Tariifne klassifitseerimine – Rubriik 7407 – Vasest varbmaterjal ja profiilid – Ristkülikukujulised kuumvaltsitud vasest või vasesulamist valuplokid)

18

2020/C 271/25

Kohtuasi C-378/19: Euroopa Kohtu (viies koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Ústavný súd Slovenskej republiky eelotsusetaotlus – Slovakkia) – menetlus, mille algatamist taotles Prezident Slovenskej republiky (Eelotsusetaotlus – Elektrienergia siseturg – Direktiiv 2009/72/EÜ – Artikli 35 lõiked 4 ja 5 – Reguleeriva asutuse sõltumatus – Liikmesriigi õigusnormid, mis annavad riikliku reguleeriva asutuse juhataja ametisse nimetamise õiguse üle riigipealt valitsusele – Liikmesriigi ministeeriumide esindajate osalemine tariifide kehtestamise menetluses)

18

2020/C 271/26

Kohtuasi C-448/19: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia de Castilla-La Mancha eelotsusetaotlus – Hispaania) – WT versus Subdelegación del Gobierno en Guadalajara (Eelotsusetaotlus – Pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatus – Direktiiv 2003/109/EÜ – Artikkel 12 – Pikaajalise elaniku väljasaatmise otsuse tegemine – Arvesse võetavad asjaolud – Riigisisene kohtupraktika – Nende asjaolude arvesse võtmata jätmine – Kooskõla – Direktiiv 2001/40/EÜ – Kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikune tunnustamine – Asjasse puutuvus)

19

2020/C 271/27

Kohtuasi C-472/19: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Vert Marine SAS versus Premier ministre, Ministre de l’Économie et des Finances (Eelotsusetaotlus – Kontsessioonilepingute sõlmimise menetlus – Direktiiv 2014/23/EL – Artikli 38 lõige 9 – Parandusmeetmete kord, mille eesmärk on tõendada ettevõtja, kellele kohaldatakse mõnd kõrvaldamise alust, usaldusväärsuse taastamist – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad ettevõtjatel, kellele kohaldatakse mõnd kohustuslikku kõrvaldamise alust, osaleda viie aasta jooksul kontsessioonilepingute sõlmimise menetlustes – Selliste ettevõtjate jaoks igasuguste võimaluste välistamine esitada tõendeid võetud parandusmeetmete kohta)

20

2020/C 271/28

Kohtuasi C-128/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Klagenfurt (Austria) 19. veebruaril 2020 – GSMB Invest GmbH & Co. KG versus Auto Krainer Gesellschaft m.b.H.

21

2020/C 271/29

Kohtuasi C-134/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Eisenstadt (Austria) 11. märtsil 2020 – IR versus Volkswagen AG

21

2020/C 271/30

Kohtuasi C-167/20 P: WD 22. aprillil 2020. aastal esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 12. veebruari 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-320/18: WD versus EFSA

22

2020/C 271/31

Kohtuasi C-188/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Düsseldorf (Saksamaa) 30. aprillil 2020 – JG, kelle seaduslikud esindajad on MI ja LH jt versus Azurair GmbH, keda esindab likvideerija OP

23

2020/C 271/32

Kohtuasi C-196/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Düsseldorf (Saksamaa) 6. mail 2020 – Eurowings GmbH versus Flightright GmbH

24

2020/C 271/33

Kohtuasi C-204/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Hamburg (Saksamaa) 13. mail 2020 – Bayer Intellectual Property GmbH versus kohlpharma GmbH

25

2020/C 271/34

Kohtuasi C-228/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Niedersächsisches Finanzgericht (Saksamaa) 2. juunil 2020 – I GmbH versus Finanzamt H

26

2020/C 271/35

Kohtuasi C-229/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 29. mail 2020 – P versusK EOOD

27

2020/C 271/36

Kohtuasi C-236/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per la Emilia Romagna (Itaalia) 4. juunil 2020 – PG versus Ministero della Giustizia, CSM – Consiglio Superiore della Magistratura, Presidenza del Consiglio dei Ministri

28

2020/C 271/37

Kohtuasi C-243/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Polymeles Protodikeio Athinon (Kreeka) 5. juunil 2020. aastal – DP, SG versus Trapeza Peiraios AE

29

2020/C 271/38

Kohtuasi C-256/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 10. juunil 2020 – Toplofikatsia Sofia EAD

29

2020/C 271/39

Kohtuasi C-260/20 P: Euroopa Komisjoni 11. juunil 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 2. aprilli 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-383/17: Hansol Paper versus komisjon

30

2020/C 271/40

Kohtuasi C-278/20: 24. juunil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

31

 

Üldkohus

2020/C 271/41

Kohtuasi T-40/16: Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – MU versus parlament (Tühistamishagi – ELTL artikkel 63 – Parlamendi peasekretariaadi praktika ja õppekülastuste sise-eeskiri – Puudega praktikant – Puudega seotud lisahüvitis – Keeldumine – Puuetega praktikantidele lisahüvitise maksmise tingimused – Õigusnormi rikkumine)

33

2020/C 271/42

Kohtuasi T-511/18: Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – XH versus komisjon (Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2017. aasta edutamine – Edutamata jätmise otsus – Hagiavalduse väite selgus ja täpsus – Vastavuse põhimõte – Lõplike aktide vaidlustamine – Vastuvõetavus – Personalieeskirjade artikkel 45 – Katseaja vahearuanne – Katseaja lõpparuanne – Hindamisaruanne – Teenete võrdleval hindamisel arvesse võetud asjaolud – Menetluse nõuetekohasus – Vastutus – Mittevaraline kahju)

33

2020/C 271/43

Kohtuasi T-737/18: Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – Siberia Oriental versus CPVO (Taimesordid – Liigi Lilium L. sordi Siberia ühenduse sordikaitse kehtivusaja muutmise taotlus – CPVO apellatsiooninõukogule esitatud hagi – Vastuvõetamatus – Põhjendamiskohustus – Määruse (EÜ) nr 2100/94 artikkel 75 – Tõhus kohtulik kaitse – Määruse nr 2100/94 artikli 67 lõige 1 ja artikkel 87 – Ilmsete vigade parandamine – Määruse (EÜ) nr 874/2009 artikli 53 lõige 4)

34

2020/C 271/44

Kohtuasi T-114/19: Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – Pavel versus EUIPO – bugatti (B) (Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu kujutismärk B – Varasem riigisisene kujutismärk b – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b – Määruse 2017/1001 artikli 60 lõike 1 punkt a – Võimu kuritarvitamine – Osaline tühistamine)

35

2020/C 271/45

Kohtuasi T-295/19: Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – Klymenko versus nõukogu (Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Rahaliste vahendite külmutamine – Isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist – Hageja nime jätmine loetellu – Nõukogu kohustus kontrollida, et kolmanda riigi asutuse otsuse tegemisel järgiti kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele)

36

2020/C 271/46

Kohtuasi T-550/19: Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – Nitto Pharmaceutical Industries versus EUIPO – Chiesi Farmaceutici (NOSTER) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – Sõnamärk NOSTER – Varasem Euroopa Liidu sõnamärk FOSTER – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

36

2020/C 271/47

Kohtuasi T-651/19: Üldkohtu 25. juunil 2020. aasta otsus – Brands Up versus EUIPO (Credit24) (Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kujutismärgi Credit24 taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Kirjeldavus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt c)

37

2020/C 271/48

Kohtuasi T-383/19: Üldkohtu 16. juunil 2020. aasta määrus – Walker jt versus parlament ja nõukogu (Tühistamishagi – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Ühendkuningriigi väljaastumine liidust – Määrus (EL) 2019/592, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1806 – Lühiajalise viisa nõudest vabastamine vastastikuse põhimõtte alusel – Liidu kodakondsuse väidetav kaotamine – Isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus)

38

2020/C 271/49

Kohtuasi T-558/19: Üldkohtu 16. juuni 2020. aasta määrus – Luz Saúde versus EUIPO – Clínica La Luz (HOSPITAL DA LUZ LEARNING HEALTH) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi HOSPITAL DA LUZ LEARNING HEALTH taotlus – Varasem riigisisene kujutismärk clínica LALUZ – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b – Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

38

2020/C 271/50

Kohtuasi T-848/19: 4. juunil 2020 esitatud hagi – HS versus komisjon

39

2020/C 271/51

Kohtuasi T-347/20: 29. mail 2020 esitatud hagi – Sogia Ellas versus komisjon

40

2020/C 271/52

Kohtuasi T-350/20: 9. juunil 2020 esitatud hagi – Wagenknecht versus komisjon

41

2020/C 271/53

Kohtuasi T-357/20: 7. juunil 2020 esitatud hagi – Kozhuvchanka uvoz-izvoz Kavadarci/EUIPO (NASHE MAKEDONSKO PILSNER BEER MACEDONIAN PREMIUM BEER)

42

2020/C 271/54

Kohtuasi T-373/20: 15. juunil 2020 esitatud hagi – Framery versus EUIPO – Smartblock (Teisaldatav hoone)

43

2020/C 271/55

Kohtuasi T-380/20: 17. juunil 2020 esitatud hagi – Tubes Radiatori versus EUIPO – Antrax It (Kütteradiaator)

44

2020/C 271/56

Kohtuasi T-382/20: 17. juunil 2020 esitatud hagi – Lee versus EUIPO (lauanoad, -kahvlid ja -lusikad)

44

2020/C 271/57

Kohtuasi T-386/20: 16. juunil 2020 esitatud hagi – Micron Technology versus EUIPO (INTELLIGENCE, ACCELERATED)

45

2020/C 271/58

Kohtuasi T-394/20: 29. juunil 2020 esitatud hagi – Hypo Vorarlberg Bank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

46

2020/C 271/59

Kohtuasi T-396/20: 26. juunil 2020 esitatud hagi – Riviera Airport versus EUIPO – Aéroports de la Côte d’Azur (RIVIERA AIRPORTS)

46

2020/C 271/60

Kohtuasi T-398/20: 26. juunil 2020 esitatud hagi – Riviera-Airport versus EUIPO – Aéroports de la Côte d’Azur (RIVIERA AIRPORT)

47

2020/C 271/61

Kohtuasi T-399/20: 26. juunil 2020 esitatud hagi – Cole Haan versus EUIPO – Samsøe & Samsøe (Ø)

48

2020/C 271/62

Kohtuasi T-402/20: 30. juunil 2020 esitatud hagi – Zippo Manufacturing jt versus komisjon

49

2020/C 271/63

Kohtuasi T-405/20: 2. juulil 2020 esitatud hagi – DZ Hyp versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

50

2020/C 271/64

Kohtuasi T-406/20: 2. juulil 2020 esitatud hagi – Landesbank Baden-Württemberg versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

52

2020/C 271/65

Kohtuasi T-407/20: 2. juulil 2020 esitatud hagi – DVD Bank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

52

2020/C 271/66

Kohtuasi T-410/20: 3. juulil 2020 esitatud hagi – DZ Bank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

53

2020/C 271/67

Kohtuasi T-411/20: 3. juulil 2020 esitatud hagi – Bayerische Landesbank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

53

2020/C 271/68

Kohtuasi T-412/20: 3. juulil 2020 esitatud hagi – Landesbank Hessen-Thüringen Girozentrale versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

54

2020/C 271/69

Kohtuasi T-413/20: 3. juulil 2020 esitatud hagi – Norddeutsche Landesbank – Girozentrale versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

54

2020/C 271/70

Kohtuasi T-527/19: Üldkohtu 17. juuni 2020. aasta määrus – Sánchez Cano versus EUIPO – Grupo Osborne (EL TORO BALLS Fini)

56

ET

 

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2020/C 271/01)

Viimane väljaanne

ELT C 262, 10.8.2020

Eelmised väljaanded

ELT C 255, 3.8.2020

ELT C 247, 27.7.2020

ELT C 240, 20.7.2020

ELT C 230, 13.7.2020

ELT C 222, 6.7.2020

ELT C 215, 29.6.2020

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/2

Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. juuni 2020. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Ungari

(Kohtuasi C-78/18) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Vastuvõetavus - ELTL artikkel 63 - Kapitali vaba liikumine - Piirangu olemasolu - Tõendamiskoormis - Kapitali päritoluga seotud kaudne diskrimineerimine - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 12 - Õigus ühinemisvabadusele - Riigisisesed õigusnormid, millega on teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit rahalist abi saavatele ühingutele kehtestatud registreerimis-, deklareerimis- ja avalikustamiskohustus, mille rikkumise eest võib karistada - Põhiõiguste harta artikkel 7 - Õigus eraelu puutumatusele - Põhiõiguste harta artikli 8 lõige 1 - Õigus isikuandmete kaitsele - Riigisisesed õigusnormid, millega on kehtestatud kohustus avaldada teavet ühingutele rahalist abi andvate isikute ja abisumma kohta - Põhjendatus - Ülekaalukas üldine huvi - Ühingute rahastamise läbipaistvus - ELTL artikkel 65 - Avalik kord - Avalik julgeolek - Võitlus rahapesu, terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse vastu - Põhiõiguste harta artikli 52 lõige 1)

(2020/C 271/02)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Di Bucci, L. Havas, L. Malferrari ja K. Talabér-Ritz, hiljem V. Di Bucci, L. Havas ja L. Malferrari)

Kostja: Ungari (esindajad: M.Z. Fehér ja G. Koós)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Rootsi Kuningriik (esindajad: A. Falk, C. Meyer-Seitz ja H. Shev)

Resolutsioon

1.

Kuna Ungari võttis vastu 2017. aasta LXXVI seaduse välisabi saavate organisatsioonide läbipaistvuse kohta (a külföldről támogatott szervezetek átláthatóságáról szóló 2017. évi LXXVI. törvény) sätted, millega on kehtestatud registreerimis-, deklareerimis- ja avalikustamiskohustus teatavatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes otse või kaudselt saavad kindlat piirmäära ületavat välisabi, ning milles on ette nähtud võimalus määrata neid kohustusi rikkunud organisatsioonidele karistusi, siis on Ungari kehtestanud diskrimineerivaid ja põhjendamatuid piiranguid seoses välismaiste annetustega kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning seeläbi rikkunud ELTL artiklist 63 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 7, 8 ja 12 tulenevaid kohustusi.

2.

Mõista kohtukulud välja Ungarilt.

3.

Jätta Rootsi Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 211, 18.6.2018.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/3

Euroopa Kohtu (suurkoda) 11. juuni 2020. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Dôvera zdravotná poist'ovňa a.s., Slovaki Vabariik, Union zdravotná poist’ovňa a.s

(Liidetud kohtuasjad C-262/18 P ja C-271/18 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Riigiabi - ELTL artikli 107 lõige 1 - Sotsiaalkindlustussüsteem - Tervisekindlustusasutused - Mõisted „ettevõtja“ ja „majandustegevus“ - Sotsiaalne eesmärk - Solidaarsuse põhimõte - Riigi kontroll - Igakülgne hindamine - Kasumi teenimise võimalus - Mõningane konkurents tervisekindlustuse kvaliteedis ja pakkumises)

(2020/C 271/03)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

(Kohtuasi C-262/18 P)

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Tomat ja P.-J. Loewenthal)

Apellandi toetuseks menetlusse astuja: Soome Vabariik (esindaja: S. Hartikainen)

Teised menetlusosalised: Dôvera zdravotná poist’ovňa a.s. (esindajad: advocaten F. Roscam Abbing, A. Pliego Selie ja O. W. Brouwer), Slovaki Vabariik (esindajad: M. Kianička, D. Kaiserová ja B. Ricziová), Union zdravotná poist’ovňa a.s. (esindajad: advocaten A. M. ter Haar, A. Kleinhout ja J. K. de Pree,)

(Kohtuasi C-271/18 P)

Apellant: Slovaki Vabariik (esindajad: M. Kianička, D. Kaiserová ja B. Ricziová),

Apellandi toetuseks menetlusse astuja: Soome Vabariik (esindaja: S. Hartikainen)

Teised menetlusosalised: Dôvera zdravotná poist’ovňa a.s. (esindajad: advocaten F. Roscam Abbing, A. Pliego Selie ja O. W. Brouwer), Euroopa Komisjon (esindajad: F. Tomat ja P.-J. Loewenthal), Union zdravotná poist’ovňa a.s. (esindajad: advocaten A. M. ter Haar, A. Kleinhout ja J. K. de Pree,)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 5. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Dôvera zdravotná poist’ovňa vs. komisjon (T-216/15, ei avaldata, EU:T:2018:64).

2.

Jätta Dôvera zdravotná poisťovňa a.s-i hagi kohtuasjas T-216/15 rahuldamata.

3.

Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud, mida ta kandis seoses käesolevate apellatsioonkaebuste ja Euroopa Liidu Üldkohtu menetlusega, välja Dôvera zdravotná poisťovňa a.s-ilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud nendes menetlustes. Lisaks sellele mõista Dôvera zdravotná poisťovňalt välja Slovaki Vabariigi kohtukulud, mida ta kandis seoses käesolevate apellatsioonkaebustega.

4.

Jätta Slovaki Vabariigi kohtukulud seoses Euroopa Liidu Üldkohtu menetlusega tema enda kanda.

5.

Jätta Union zdravotná poisťovňa a.s-i kohtukulud seoses käesolevate apellatsioonkaebuste ja Euroopa Liidu Üldkohtu menetlusega tema enda kanda.

6.

Jätta Soome Vabariigi kohtukulud seoses käesolevate apellatsioonkaebustega tema enda kanda.

(1)  ELT C 231, 2.7.2018.

ELT C 259, 23.7.2018.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/4

Euroopa Kohtu (viies koda) 18. juuni 2020. aasta otsus (Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – KrakVet Marek Batko sp. K. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

(Kohtuasi C-276/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 33 - Maksustatavate tehingute koha kindlaksmääramine - Veetavate kaupade tarne - Selliste kaupade tarne, mille on lähetanud või vedanud tarnija või tema eest tegutsev isik - Määrus (EL) nr 904/2010 - Artiklid 7, 13 ja 28 – 30 - Liikmesriikidevaheline koostöö - Teabevahetus)

(2020/C 271/04)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: KrakVet Marek Batko sp. K.

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

Resolutsioon

1.

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ning nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas artikleid 7, 13 ja 28–30 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui ühe liikmesriigi maksuhaldur võib käibemaksuga maksustamisel käsitada tehinguid ühepoolselt erineval viisil sellest, kuidas need on teises liikmesriigis juba maksustatud.

2.

Direktiivi 2006/112 artiklit 33 tuleb tõlgendada nii, et kui ühes liikmesriigis asuva tarnija poolt teises liikmesriigis asuvatele soetajatele müüdud kauba toimetab soetajatele see tarnija soovitatud äriühing, kellega soetajatel on valikuvabadus selle veoteenuse osutamiseks sõlmida leping, tuleb asuda seisukohale, et need kaubad on lähetatud või veetud „tarnija või tema eest tegutseva isiku poolt“, kui nimetatud tarnijal oli ülekaalukas roll nii nende kaupade lähetamise või veo algatamisel kui ka nende peamiste etappide korraldamisel – see on asjaolu, mida tuleb kõiki põhikohtuasja vaidluse asjaolusid arvestades kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

3.

Liidu õigust ja eelkõige direktiivi 2006/112 tuleb tõlgendada nii, et õiguse kuritarvitamisena ei tule käsitada selliseid tehinguid, millega tarnija müüdava kauba toimetab soetajatele tarnija soovitatud ettevõtja, samas kui esiteks on nimetatud tarnija ja see äriühing omavahel seotud nii, et sõltumata kauba kohaletoimetamisest jääb talle vastutus ka logistilistel eesmärkidel, ning teiseks jääb soetajatele sellegipoolest valikuvabadus kasutada mõnda teist äriühingut või vastutada isiklikult kauba kättesaamise eest, kuna need asjaolud ei mõjuta järeldust, mille kohaselt tarnija ja tema soovitatud veoettevõtja on sõltumatud äriühingud, kes teostavad tegelikku majandustegevust enda nimel, mistõttu ei saa neid tehinguid pidada kuritarvituslikuks.

(1)  ELT C 311, 3.9.2018.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/5

Euroopa Kohtu (suurkoda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Oberlandesgericht Frankfurt am Maini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – RB versus TÜV Rheinland LGA Products GmbH, Allianz IARD S.A.

(Kohtuasi C-581/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu õigus - Üldpõhimõtted - ELTL artikkel 18 - Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld - Euroopa Liidu õiguse kohaldatavus - Defektsed rinnaimplantaadid - Meditsiiniseadmete tootmise tsiviilvastutuskindlustus - Kindlustusleping, mis näeb kindlustuskaitsele ette territoriaalse piirangu)

(2020/C 271/05)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Frankfurt am Main

Põhikohtuasja pooled

Hageja ja apellant: RB

Kostjad ja vastustajad apellatsioonimenetluses: TÜV Rheinland LGA Products GmbH, Allianz IARD S.A.

Resolutsioon

ELTL artikli 18 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav kindlustusandja ja meditsiiniseadmete tootja vahel sõlmitud lepingus ette nähtud tingimusele, mille kohaselt piirdub nendest seadmetest tuleneva tsiviilvastutuse kindlustuskaitse geograafiline ulatus ainult ühe liikmesriigi territooriumil tekkinud kahjuga, kuna selline olukord ei kuulu kehtiva liidu õiguse kohaselt selle õiguse kohaldamisalasse.

(1)  ELT C 427, 26.11.2018.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/5

Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Sąd Rejonowy w Słupsku eelotsusetaotlus – Poola) – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: JI

(Kohtuasi C-634/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Raamotsus 2004/757/JSK - Miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta - Artikli 2 lõike 1 punkt c - Artikli 4 lõike 2 punkt a - Mõiste „suured uimastikogused“ - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Võrdne kohtlemine - Artiklid 20 ja 21 - Kuritegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõte - Artikkel 49)

(2020/C 271/06)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy w Słupsku

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

JI

Menetluses osales: Prokuratura Rejonowa w Słupsku

Resolutsioon

Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsuse 2004/757/JSK, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta, artikli 4 lõike 2 punkti a koostoimes selle raamotsuse artikli 2 lõike 1 punktiga c ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 20, 21 ja 49 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui liikmesriik kvalifitseerib narkootiliste või psühhotroopsete ainete märkimisväärses koguses valdamise nii isiklikuks tarbimiseks kui uimastitega kaubitsemise eesmärgil kuriteoks, jättes seejuures mõiste „narkootiliste või psühhotroopsete ainete märkimisväärne kogus“ tõlgenduse riigisisestele kohtutele juhtumipõhiselt hinnata, tingimusel et see tõlgendus on mõistlikult ettenähtav.

(1)  ELT C 65, 18.2.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/6

Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. juuni 2020. aasta otsus (Landgericht Kieli eelotsusetaotlus – Saksamaa) – KH versus Sparkasse Südholstein

(Kohtuasi C-639/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Finantsteenuste kaugturustus - Direktiiv 2002/65/EÜ - Artikkel 1 - Kohaldamisala - Finantsteenuseid käsitlevad lepingud, mis sisaldavad esialgset teenuse osutamise lepingut, millele järgnevad järjestikused toimingud - Direktiivi 2002/65/EÜ kohaldamine ainult esialgsele lepingule - Artikli 2 punkt a - Mõiste „finantsteenuseid käsitlev leping“ - Laenulepingu lisa, millega muudetakse algul kindlaks määratud intressimäära)

(2020/C 271/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Kiel

Põhikohtuasja pooled

Hageja: KH

Kostja: Sparkasse Südholstein

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ, artikli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et mõiste „finantsteenuseid käsitlev leping“ selle sätte tähenduses ei laiene laenulepingu lisale, kui sellega üksnes muudetakse algul kokku lepitud intressimäära, pikendamata laenu kestust või muutmata selle summat, ja kui laenulepingu algsed tingimused nägid ette sellises lisas kokkuleppimise või kokkuleppe puudumisel muutuva intressimäära kohaldamise.

(1)  ELT C 25, 21.1.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/6

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 18. juuni 2020. aasta otsus – Przedsiębiorstwo Produkcyjno-Handlowe „Primart“ Marek Łukasiewicz versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Bolton Cile España, SA

(Kohtuasi C-702/18 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Liidu kaubamärk - Määrus (EÜ) nr 207/2009 - Euroopa Liidu kujutismärgi PRIMART Marek Łukasiewicz taotlus - Varasem riigisisene kaubamärk PRIMA - Artikli 8 lõike 1 punkt b - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Artikli 76 lõige 1 - Euroopa Liidu Üldkohtu kontrolli ulatus)

(2020/C 271/08)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Przedsiębiorstwo Produkcyjno-Handlowe „Primart“ Marek Łukasiewicz (esindaja: radca prawny J. Skołuda)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Folliard-Monguiral), Bolton Cile España, SA (esindajad: avvocati F. Celluprica, F. Fischetti ja F. De Bono)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 12. septembri 2018. aasta kohtuotsus Primart vs. EUIPO – Bolton Cile España (PRIMART Marek Łukasiewicz) (T-584/17, ei avaldata, EU:T:2018:530).

2.

Saata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.

3.

Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

(1)  ELT C 82, 4.3.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/7

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. juuni 2020. aasta otsus (Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – Ryanair Designated Activity Company versus Országos Rendőr-főkapitányság

(Kohtuasi C-754/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu kodakondsus - Direktiiv 2004/38/EÜ - Artiklid 5, 10 ja 20 - Liidu kodaniku kolmanda riigi kodanikust pereliikme õigus liikmesriiki siseneda - Tõend niisuguse õiguse omamise kohta - Liidu kodaniku pereliikme elamisloa omamine - Alalise elamisloa omamine)

(2020/C 271/09)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Ryanair Designated Activity Company

Vastustaja: Országos Rendőr-főkapitányság

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 5 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi artiklis 20 nimetatud alalise elamisloa omamine vabastab isiku, kes ei ole liikmesriigi kodanik, kuid kes on liidu kodaniku pereliige ja kellel on see alaline elamisluba, liikmesriikide territooriumile sisenemisel viisanõudest.

2.

Direktiivi 2004/38 artikli 5 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi artiklis 20 nimetatud alalise elamisloa omamine vabastab liidu kodaniku pereliikme, kellel on see elamisluba, viisanõudest, kui selle loa on välja andnud liikmesriik, mis ei kuulu Schengeni alasse.

3.

Direktiivi 2004/38 artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et selles artiklis nimetatud elamisloa omamine on piisav tõend selle kohta, et selle elamisloa omanik on liidu kodaniku pereliige, mistõttu on asjaomasel isikul õigus siseneda liikmesriigi territooriumile, ilma et oleks vaja mingit täiendavat kontrollimist või tõendamist, kuna ta on vabastatud viisanõudest selle direktiivi artikli 5 lõike 2 alusel.

(1)  ELT C 131, 8.4.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – ratiopharm GmbH versus Novartis Consumer Health GmbH

(Kohtuasi C-786/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Rahvatervise kaitse - Siseturg - Inimtervishoius kasutatavad ravimid - Direktiiv 2001/83/EÜ - Reklaamimine - Artikkel 96 - Retsepti alusel väljastatavate ravimite tasuta näidiste jaotamine ainult ravimite väljakirjutamise õigusega isikutele - Apteekrite väljajätmine jaotamisest - Mittekohaldamine arstiretseptita väljastatavate ravimite tasuta näidiste jaotamisele - Tagajärjed liikmesriikidele)

(2020/C 271/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kostja ja kassatsioonkaebuse esitaja: ratiopharm GmbH

Hageja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Novartis Consumer Health GmbH

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/27/EÜ, artikli 96 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see säte ei luba ravimitööstusettevõtjatel jaotada apteekritele retseptiravimite tasuta raviminäidiseid. Ilma arstiretseptita väljastatavate ravimite tasuta näidiste jaotamist see säte seevastu ei takista.

(1)  ELT C 112, 25.3.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/8

Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. juuni 2020. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus RQ

(Kohtuasi C-831/18 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektor - Kohtulik puutumatus - Äravõtmise otsus - Huve kahjustav akt - Kaitseõigused)

(2020/C 271/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-P. Keppenne ja J. Baquero Cruz)

Teine menetlusosaline: RQ (esindaja: advokaat É. Boigelot)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 24. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus RQ vs. komisjon (T-29/17, EU:T:2018:717).

2.

Euroopa Liidu Üldkohtule esitatud hagi viienda väite esimene osa tuleb tagasi lükata.

3.

Saata kohtuasi hagi esimese, teise, kolmanda ja neljanda väite ning viienda väite teise ja kolmanda osa kohta otsuse tegemiseks tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.

4.

Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

(1)  ELT C 65, 18.2.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/9

Euroopa Kohtu (viies koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunal de l’entreprise de Liège’i eelotsusetaotlus – Belgia) – SI, Brompton Bicycle Ltd versus Chedech/Get2Get

(Kohtuasi C-833/18) (1)

(Eelotsusetaotlus - Intellektuaal- ja tööstusomand - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused - Direktiiv 2001/29/EÜ - Artiklid 2–5 - Kohaldamisala - Tarbeese - Mõiste „teos“ - Teoste kaitsmine autoriõigusega - Tingimused - Kauba kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks - Kokkupandav jalgratas)

(2020/C 271/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de l’entreprise de Liège

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: SI, Brompton Bicycle Ltd

Kostja: Chedech/Get2Get

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikleid 2–5 tuleb tõlgendada nii, et nendes sätetes ette nähtud autoriõiguse kaitse hõlmab kaupa, mille kuju on vähemalt osaliselt vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, kui see kaup on algupärane teos, mis tuleneb intellektuaalsest loomingust, kuivõrd sellise kujuga väljendab selle autor oma loomingulist võimet algupäraselt, tehes vabu ja loomingulisi valikuid, mille tulemusel peegeldab see kuju tema isikupära, ning seda peab liikmesriigi kohus kontrollima, võttes arvesse kõiki põhikohtuasjas tähtsust omavaid asjaolusid.

(1)  ELT C 82, 4.3.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/10

Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Cour de cassationi eelotsusetaotlus – Belgia) – État belge versus Pantochim SA, likvideerimisel

(Kohtuasi C-19/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Vastastikune abi nõuete sissenõudmisel - Direktiiv 76/308/EMÜ - Artikli 6 lõige 2 ja artikkel 10 - Direktiiv 2008/55/EÜ - Artikli 6 teine lõik ja artikkel 10 - Taotluse esitanud liikmesriigi maksunõue, mille nõuab sisse taotluse saanud liikmesriik - Selle nõude staatus - Mõiste „eelis“ - Kõnealuse nõude seaduse alusel tasaarvestamine taotluse saanud liikmesriigi maksuvõlaga)

(2020/C 271/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Hageja: État belge

Kostja: Pantochim SA, likvideerimisel

Resolutsioon

1.

Nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiivi 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete ning põllumajandusmaksude ja tollimaksude sissenõudmisel artikli 6 lõiget 2 ning nõukogu 26. mai 2008. aasta direktiivi 2008/55/EÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel artikli 6 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et taotluse esitanud liikmesriigi nõue ei ole samastatud taotluse saanud liikmesriigi nõudega ega omanda taotluse saanud liikmesriigi nõude staatust.

2.

Direktiivi 76/308 artiklit 10 ja direktiivi 2008/55 artiklit 10 tuleb tõlgendada nii, et:

—

nendes sätetes kasutatud mõiste „eelis“ viitab mis tahes mehhanismile, millest tulenevalt tuleb nõuete konkurentsi korral nõue eelisjärjekorras rahuldada;

—

taotluse saanud liikmesriigi võimalus teha nõuete konkurentsi korral tasaarvestus, kujutab endast eelist nende sätete tähenduses, kui selle võimaluse kasutamine annab sellele liikmesriigile oma nõuete rahuldamisel eelisõiguse või esmajärjekorras rahuldamise õiguse, mida teistel võlausaldajatel ei ole; seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(1)  ELT C 103, 18.3.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/10

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) eelotsusetaotlus – Portugal) – Vodafone Portugal – Comunicações Pessoais, SA versus Autoridade Tributária e Aduaneira

(Kohtuasi C-43/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikli 2 lõike 1 punkt c - Kohaldamisala - Maksustatavad tehingud - Teenuste osutamine tasu eest - Hüvitis, mida makstakse juhul, kui klient ei järgi lepingulise kohustuse täitmise miinimumperioodi - Kvalifitseerimine)

(2020/C 271/14)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Vodafone Portugal – Comunicações Pessoais, SA

Vastustaja: Autoridade Tributária e Aduaneira

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 2 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et summasid, mida ettevõtja saab kliendist olenevatel põhjustel sellise teenuslepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral, mis näeb ette püsikliendiperioodi järgimise, mille eest saab klient vastu soodsaid kaubandustingimusi, tuleb pidada tasuks, mida makstakse teenuste osutamisel tasu eest selle sätte tähenduses.

(1)  ELT C 139, 15.4.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/11

Euroopa Kohtu (neljas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunal Judicial da Comarca de Lisboa – Juízo Local Cível de Lisboa – Juiz 18 eelotsusetaotlus – Portugal) – LE versus Transportes Aéreos Portugueses SA

(Kohtuasi C-74/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Lennutransport - Määrus (EÜ) nr 261/2004 - Artikli 5 lõige 3 - Artikli 7 lõige 1 - Reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antav hüvitis - Kohustuste täitmisest vabastamine - Mõiste „erakorralised asjaolud“ - „Korda rikkuvad reisijad“ (Unruly passengers) - Õigus tugineda erakorralise asjaolu esinemisele lennu puhul, mida need asjaolud ei mõjutanud - Mõiste „vajalikud meetmed“)

(2020/C 271/15)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Judicial da Comarca de Lisboa – Juízo Local Cível de Lisboa – Juiz 18

Põhikohtuasja pooled

Hageja: LE

Kostja: Transportes Aéreos Portugueses SA

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 koostoimes selle määruse põhjendusega 14 tuleb tõlgendada nii, et reisija häiriv käitumine, mille tõttu õhusõiduki kapten suunab asjaomase lennu ümber sihtlennujaamast erinevasse lennujaama, et see reisija ja tema pagas pardalt maha tõsta, kuulub selle sätte tähenduses mõiste „erakorralised asjaolud“ alla, tingimusel, et tegutsev lennuettevõtja ei ole aidanud sellele käitumisele kaasa ega ole jätnud niisuguse käitumise ohumärkidest lähtudes võtmata asjakohaseid meetmeid, ning seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

2.

Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 koostoimes selle määruse põhjendusega 14 tuleb tõlgendada nii, et vabanemaks oma kohustusest maksta reisijatele lennu pikaajalise hilinemise või tühistamise eest hüvitist, võib tegutsev lennuettevõtja tugineda „erakorralisele asjaolule“, mis mõjutas selle lennuettevõtja enda poolt sama lennukiga teostatud eelnevat lendu, tingimusel, et selle asjaolu ja järgnenud lennu hilinemise või tühistamise vahel esineb otsene põhjuslik seos, ning seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes eelkõige arvesse seda, kuidas asjaomane tegutsev lennuettevõtja kõnealust õhusõidukit käitab.

3.

Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 koostoimes selle määruse põhjendusega 14 tuleb tõlgendada nii, et see, kui reisijat vedanud õhusõidukit mõjutanud erakorralise asjaolu tõttu muudab lennuettevõtja selle reisija teekonda, kasutades selleks tema enda teostatud lendu, mille tulemusel jõuab reisija kohale esialgu kavandatust päev hiljem, ei ole „vajalik meede“, mis vabastab kõnealuse vedaja selle määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, tingimusel, et ei ole ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostab ta ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabub varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuaks viimaselt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, ning seda peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(1)  ELT C 148, 29.4.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/12

Euroopa Kohtu (teine koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Judecătoria Zărnești eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Asociaţia „Alianța pentru combaterea abuzurilor“versus TM, UN ja Asociaţia DMPA

(Kohtuasi C-88/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - Direktiiv 92/43/EMÜ - Artikli 12 lõige 1 - Loomaliikide range kaitse süsteem - IV lisa - Canis lupus (hunt) - Artikli 16 lõige 1 - Looduslik levila - Liigi canis lupus loodusliku looma isendi püüdmine ja vedamine - Elanikkonna ohutus)

(2020/C 271/16)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Judecătoria Zărnești

Põhikohtuasja pooled

Kuriteokaebuse esitaja: Asociaţia „Alianța pentru combaterea abuzurilor“

Süüdistatavad: TM, UN ja Asociaţia DMPA

Resolutsioon

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, mida on muudetud 13. mai 2013. aasta direktiiviga 2013/17/EL, artikli 12 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et direktiivi IV lisa alusel kaitstud sellise loomaliigi nagu hunt isendi püüdmine ja vedamine inimasustusega ala läheduses või sellel alal võib kuuluda nimetatud sättes ette nähtud keelu kohaldamisalasse.

Direktiivi artikli 16 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle loomaliigi isendite mis tahes viisil tahtlik püüdmine eespool kirjeldatud asjaoludel on keelatud, kui puudub pädeva riigisisese asutuse poolt selle sätte alusel kehtestatud erand.

(1)  ELT C 172, 20.5.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/13

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 11. juuni 2020. aasta otsus – China Construction Bank Corp. versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Groupement des cartes bancaires

(Kohtuasi C-115/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Liidu kaubamärk - Määrus (EÜ) nr 207/2009 - Vastulause - Artikli 8 lõike 1 punkt b - Segiajamise tõenäosus - Vastandatud tähiste sarnasuse hindamine - Varasema kaubamärgi eristusvõime hindamine)

(2020/C 271/17)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: China Construction Bank Corp. (esindajad: solicitor A. Carboni ja solicitor J. Gibbs)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: J. Ivanauskas ja D. Botis), Groupement des cartes bancaires (esindaja: advokaat C. Herissay-Ducamp)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 6. detsembri 2018. aasta kohtuotsus China Construction Bank vs. EUIPO – Groupement des cartes bancaires (CCB) (T-665/17, EU:T:2018:879).

2.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 14. juuni 2017. aasta otsus (asi R 2265/2016-1).

3.

Jätta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool kohtukuludest, mille China Construction Bank Corp. kandis seoses esimese kohtuastme menetlusega.

4.

Jätta Groupement des cartes bancaires’i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool kohtukuludest, mille China Construction Bank Corp. kandis seoses esimese kohtuastme menetlusega.

(1)  ELT C 213, 24.6.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/13

Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. juuni 2020. aasta otsus – Dovgan GmbH versus Monolith Frost GmbH, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

(Kohtuasi C-142/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Sõnamärgi PLOMBIR kehtetuks tunnistamise taotlus - Kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata jätmine - Põhjendamiskohustus - Faktiliste asjaolude ja tõendite moonutamine)

(2020/C 271/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Dovgan GmbH (esindaja: advokaat C. Rohnke)

Teised menetlusosalised: Monolith Frost GmbH (esindajad: advokaadid E. Liebich ja S. Labesius), Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Söder)

Resolutsioon

1)

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)

Jätta Dovgan GmbH kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt lisaks välja Monolith Frost GmbH kohhtukulud.

3)

Jätta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 263, 5.8.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/14

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Vrhovno sodišče Republike Slovenije eelotsusetaotlus – Sloveenia) – SCT d.d., pankrotis versus Sloveenia Vabariik

(Kohtuasi C-146/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 90 ja artikkel 273 - Maksustatav väärtus - Vähendamine - Keeldumine - Tasumata jätmine - Maksukohustuslane, kes ei teatanud oma nõudest võlgniku vastu algatatud pankrotimenetluses - Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõte - Vahetu õigusmõju)

(2020/C 271/19)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vrhovno sodišče Republike Slovenije

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: SCT d.d., pankrotis

Vastustaja: Sloveenia Vabariik

Resolutsioon

1.

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 90 lõiget 1 ja artiklit 273 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt maksukohustuslasel ei ole õigust vähendada selliselt nõudelt tasutud käibemaksu, mille rahuldamist ei ole võimalik nõuda, kui maksukohustuslane ei teatanud sellest nõudest tema võlgniku vastu algatatud pankrotimenetluses, isegi kui maksukohustuslane tõendab, et kui ta oleks oma nõudest teatanud, ei oleks seda rahuldatud.

2.

Direktiivi 2006/112 artikli 90 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kuna liikmesriigi kohtul on kohustus võtta kõik asjakohased meetmed selle sätte rakendamise tagamiseks, peab ta riigisisest õigust tõlgendama selle sättega kooskõlas, ning kui selline kooskõlaline tõlgendamine ei ole võimalik, jätma kohaldamata kõik riigisisesed õigusnormid, mille kohaldamine tooks kaasa selle sättega vastuolus oleva tulemuse.

(1)  ELT C 148, 29.4.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/15

Euroopa Kohtu (kuues koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Administratīvā rajona tiesa eelotsusetaotlus – Läti) – „KOB“ SIA versus Madonas novada pašvaldības Administratīvo aktu strīdu komisija

(Kohtuasi C-206/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - ELTL artiklid 49 ja 63 - Asutamisvabadus ja kapitali vaba liikumine - Direktiiv 2006/123/EÜ - Põllumajandusmaa kasutamise eesmärgil omandamine Lätis - Juriidilise isiku suhtes ette nähtud eelneva autoriseerimise skeem - Eritingimused, mis on kohaldatavad üksnes juriidilise isiku suhtes, mida kontrollib või esindab muu liikmesriigi kodanik - Elukoha ja Läti Vabariigi ametliku keele oskuse nõue - Otsene kodakondsuse alusel diskrimineerimine)

(2020/C 271/20)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administratīvā rajona tiesa

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja:„KOB“ SIA

Vastustaja: Madonas novada pašvaldības Administratīvo aktu strīdu komisija

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul artikleid 9, 10 ja 14 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega nähakse juriidilise isiku õiguse suhtes omandada selle liikmesriigi territooriumil asuvat põllumajandusmaad ette tingimus, et juriidilise isiku muu liikmesriigi kodanikust osanik või osanikud, kes koos omavad äriühingus häälteenamust, ja kõik muu liikmesriigi kodanikest isikud, kellel on õigus äriühingut esindada, esitavad esiteks selle liikmesriigi elanikuna registreerimise tunnistuse ja teiseks dokumendi, mis tõendab liikmesriigi ametliku keele oskust tasemel, mis võimaldab neil vähemalt vestelda igapäevaelu ja tööalastel teemadel.

(1)  ELT C 155, 6.5.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/15

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio eelotsusetaotlus – Itaalia) – Parsec Fondazione Parco delle Scienze e della Cultura versus Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti ja Autorità nazionale anticorruzione (ANAC)

(Kohtuasi C-219/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ehitustööde, asjade ja teenuste riigihanked - Direktiiv 2014/24/EL - Teenuste riigihankemenetlus - Arhitekti- ja inseneriteenused - Artikli 19 lõige 1 ja artikli 80 lõige 2 - Riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt saavad hankemenetluses osaleda vaid teatavates õiguslikes vormides asutatud ettevõtjad)

(2020/C 271/21)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Parsec Fondazione Parco delle Scienze e della Cultura

Vastustajad: Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti ja Autorità nazionale anticorruzione (ANAC)

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 19 lõiget 1 ja artikli 80 lõiget 2 koostoimes direktiivi põhjendusega 14 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis välistavad mittetulundusühingute osalemise inseneri- ja arhitektiteenuste riigihankes, samas kui neil üksustel on riigisisese õiguse alusel õigus pakkuda asjaomasel turul kõnealuseid teenuseid.

(1)  ELT C 206, 17.6.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/16

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunalul Bucureşti eelotsusetaotlus – Rumeenia) – CHEP Equipment Pooling NV versus Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti – Serviciul Soluţionare Contestaţii, Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti – Administraţia Fiscală pentru Contribuabili Nerezidenţi

(Kohtuasi C-242/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikli 17 lõike 2 punkt g - Vallasasjade üleviimine Euroopa Liidu sees teenuste osutamiseks - Artiklid 170 ja 171 - Õigus käibemaksu tagastamisele maksukohustuslastel, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis - Direktiiv 2008/9/EÜ - Mõiste „maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis“ - Maksukohustuslane, kes ei ole tagastamisliikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud)

(2020/C 271/22)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Bucureşti

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: CHEP Equipment Pooling NV

Vastustajad: Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti – Serviciul Soluţionare Contestaţii, Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti – Administraţia Fiscală pentru Contribuabili Nerezidenţi

Resolutsioon

1.

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi ja mida on muudetud nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/8/EÜ, artikli 17 lõike 2 punkti g tuleb tõlgendada nii, et maksukohustuslase poolt ühest liikmesriigist pärinevate kaupade üleviimist tagastamisliikmesriiki selle maksukohustuslase poolt nende kaupade rendileandmiseks viimasena nimetatud liikmesriigis ei saa pidada ühendusesiseseks tarneks, kui nende kaupade kasutamine sellise teenuse osutamiseks on ajutine ja need kaubad on lähetatud või veetud liikmesriigist, kus on selle maksukohustuslase asukoht.

2.

Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis, sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriik ei anna teise liikmesriigi territooriumil asuvale maksukohustuslasele õigust käibemaksu tagastamisele üksnes põhjusel, et see maksukohustuslane on või oleks pidanud olema tagastamisliikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud.

(1)  ELT C 206, 17.6.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/17

Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. juuni 2020. aasta otsus (Korkein hallinto-oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – menetlus, mille algatamist taotles Porin kaupunki

(Kohtuasi C-328/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Riigihange - Direktiiv 2004/18/EÜ - Artikli 1 lõike 2 punkt a - Transporditeenuste riigihanked - Kohalike omavalitsusüksuste koostöölepe sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korraldamiseks ja osutamiseks, mis põhineb Soome õiguse kohase nn vastutava omavalitsusüksuse mudelil - Teenuste korraldamise eest vastutuse delegeerimine ühele asjaomases koostööpiirkonnas asuvale omavalitsusüksusele - Sisetehing - Transporditeenuste tellimine täielikult vastutavale omavalitsusüksusele kuuluvalt äriühingult ilma hankemenetlust korraldamata)

(2020/C 271/23)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein hallinto-oikeus

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Porin kaupunki

menetluses osalesid: Porin Linjat Oy, Lyttylän Liikenne Oy

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 1 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kokkulepe, mille kohaselt selles osalevad omavalitsusüksused delegeerivad endi seast ühele vastutuse nende huvides osutatavate teenuste korraldamise eest, ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse põhjusel, et see kujutab endast ELL artikli 4 lõike 2 kohase pädevuse sellist üleandmist, nagu seda on tõlgendatud 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses Remondis (C-51/15, EU:C:2016:985).

2.

Direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et koostöölepe, mille kohaselt selles leppes osalevad omavalitsusüksused delegeerivad vastutuse neile omavalitsusüksustele osutatavate teenuste korraldamise eest ühele enda seast, võimaldab käsitleda seda omavalitsusüksust pärast seda vastutuse delegeerimist sõlmitud lepingute puhul hankijana, kellel on õigus tellida neid teenuseid varem hankemenetlust korraldamata nii omaenda vajaduste täitmiseks kui ka teiste selles leppes osalevate omavalitsusüksuste jaoks, samas kui ilma pädevuse üleandmiseta oleksid need omavalitsusüksused pidanud ise omaenda vajaduste eest hoolitsema.

(1)  ELT C 220, 1.7.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/18

Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. juuni 2020. aasta otsus (Augstākā tiesa (Senāts) eelotsusetaotlus – Läti) – Valsts ieņēmumu dienests versus SIA „Hydro Energo“

(Kohtuasi C-340/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine tollitariifistik - Kombineeritud nomenklatuur - Tariifne klassifitseerimine - Rubriik 7407 - Vasest varbmaterjal ja profiilid - Ristkülikukujulised kuumvaltsitud vasest või vasesulamist valuplokid)

(2020/C 271/24)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākā tiesa (Senāts)

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Valsts ieņēmumu dienests

Vastustaja kassatsioonimenetluses: SIA „Hydro Energo“

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (muudetud komisjoni 27. septembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1006/2011) I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 7407 tuleb tõlgendada nii, et ristkülikukujulised vasest või vasesulamist valuplokid, mille paksus ületab ühte kümnendikku laiusest ja mis on kuumvaltsitud, kuid mille ristlõikes esineb korrapäratuid poore, tühemikke ja pragusid, võivad sellesse rubriiki kuuluda.

(1)  ELT C 220, 1.7.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/18

Euroopa Kohtu (viies koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Ústavný súd Slovenskej republiky eelotsusetaotlus – Slovakkia) – menetlus, mille algatamist taotles Prezident Slovenskej republiky

(Kohtuasi C-378/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Elektrienergia siseturg - Direktiiv 2009/72/EÜ - Artikli 35 lõiked 4 ja 5 - Reguleeriva asutuse sõltumatus - Liikmesriigi õigusnormid, mis annavad riikliku reguleeriva asutuse juhataja ametisse nimetamise õiguse üle riigipealt valitsusele - Liikmesriigi ministeeriumide esindajate osalemine tariifide kehtestamise menetluses)

(2020/C 271/25)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Ústavný súd Slovenskej republiky

Põhikohtuasja pooled

Prezident Slovenskej republiky

Menetluses osalesid: Národná rada Slovenskej republiky, Vláda Slovenskej republiky

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ, artikli 35 lõikeid 4 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt riikliku reguleeriva asutuse juhataja ametisse nimetamine ja ametist vabastamine on selle riigi valitsuse pädevuses, tingimusel et kõik nendes sätetes ette nähtud nõuded on täidetud, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

2.

Direktiivi 2009/72 artikli 35 lõikeid 4 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad üldise huvi kaitse tagamiseks ette liikmesriigi ministeeriumide esindajate osalemise riikliku reguleeriva asutuse teatavates tariifide kehtestamise menetlustes, tingimusel et järgitakse selle asutuse sõltumatust otsuste tegemisel, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(1)  ELT C 238, 15.7.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/19

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia de Castilla-La Mancha eelotsusetaotlus – Hispaania) – WT versus Subdelegación del Gobierno en Guadalajara

(Kohtuasi C-448/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatus - Direktiiv 2003/109/EÜ - Artikkel 12 - Pikaajalise elaniku väljasaatmise otsuse tegemine - Arvesse võetavad asjaolud - Riigisisene kohtupraktika - Nende asjaolude arvesse võtmata jätmine - Kooskõla - Direktiiv 2001/40/EÜ - Kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikune tunnustamine - Asjasse puutuvus)

(2020/C 271/26)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Castilla-La Mancha

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja ja apellant: WT

Vastustaja ja vastustaja apellatsioonimenetluses: Subdelegación del Gobierno en Guadalajara

Resolutsioon

Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta artiklit 12 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad riigisiseses kohtupraktikas viitega nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiivile 2001/40/EÜ (kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta) antud tõlgenduse kohaselt ette, et riigist tuleb välja saata iga pikaajalist elamisluba omav kolmanda riigi kodanik, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on ette nähtud vähemalt üheaastane vangistus, ja ilma et oleks vaja uurida, kas see kolmanda riigi kodanik kujutab endast tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale või julgeolekule, ega võtta arvesse selles liikmesriigis elamise kestust, tema vanust, tagajärgi talle ja tema pereliikmetele ning sidemeid elukohaliikmesriigiga või nende puudumist tema päritoluriigiga.

(1)  ELT C 328, 30.9.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/20

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Vert Marine SAS versus Premier ministre, Ministre de l’Économie et des Finances

(Kohtuasi C-472/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Kontsessioonilepingute sõlmimise menetlus - Direktiiv 2014/23/EL - Artikli 38 lõige 9 - Parandusmeetmete kord, mille eesmärk on tõendada ettevõtja, kellele kohaldatakse mõnd kõrvaldamise alust, usaldusväärsuse taastamist - Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad ettevõtjatel, kellele kohaldatakse mõnd kohustuslikku kõrvaldamise alust, osaleda viie aasta jooksul kontsessioonilepingute sõlmimise menetlustes - Selliste ettevõtjate jaoks igasuguste võimaluste välistamine esitada tõendeid võetud parandusmeetmete kohta)

(2020/C 271/27)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Vert Marine SAS

Vastustajad: Premier ministre, Ministre de l’Économie et des Finances

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta artikli 38 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis ei anna ettevõtjale, kes on lõplikult süüdi mõistetud mõnes selle direktiivi artikli 38 lõikes 4 nimetatud süüteos ja kelle suhtes kehtib sel põhjusel seadusest tulenev keeld osaleda kontsessioonilepingute sõlmimise menetluses, võimalust esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud oma usaldusväärsuse taastamiseks parandusmeetmeid.

2.

Direktiivi 2014/23 artikli 38 lõikeid 9 ja 10 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui ettevõtja võetud parandusmeetmete sobivuse kontrollimine on pandud kohtutele, tingimusel et selleks kehtestatud riigisisene kord vastab kõigile selle direktiivi artikli 38 lõikes 9 sätestatud nõuetele, ja kui kohaldatav menetlus on kooskõlas lepingute sõlmimise menetluses ette nähtud tähtaegadega. Lisaks tuleb direktiivi 2014/23 artikli 38 lõiget 9 tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad kohtuasutustel jätta pärast isiku suhtes kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsuse tegemist kohaldamata seadusest tuleneva keelu osaleda kontsessioonilepingute sõlmimise menetlustes, kustutada sellise keelu või jätta karistusandmed karistusregistrisse kandmata, tingimusel et sellised kohtulikud menetlused vastavad tõepoolest selle korraga taotletavale eesmärgile ning eelkõige võimaldavad seega, et selle ettevõtja jaoks, kes soovib osaleda kontsessioonilepingute sõlmimise menetluses, kaotatakse mõistliku aja jooksul tema suhtes kehtiv keeld, võttes arvesse ainuüksi selle ettevõtja viidatud parandusmeetmete sobivust sel alusel, mida pädev kohus on hinnanud vastavalt selles sättes ette nähtud tingimustele, ning seda tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

(1)  ELT C 280, 19.8.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Klagenfurt (Austria) 19. veebruaril 2020 – GSMB Invest GmbH & Co. KG versus Auto Krainer Gesellschaft m.b.H.

(Kohtuasi C-128/20)

(2020/C 271/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Klagenfurt

Põhikohtuasja pooled

Hageja: GSMB Invest GmbH & Co. KG

Kostja: Auto Krainer Gesellschaft m.b.H.

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et vastavalt määruse nr 715/2007 artikli 1 lõikele 1 on keelatud selline autovarustus, mille puhul on heitgaasitagastusklapp (seega detail, mis võib mõjutada heitmeid) konstrueeritud selliselt, et selle seadistamine mõjutab heitgaasitagastuse määra (seega tagasi suunatava heitme osakaalu) nii, et see tagab saasteainete heitkoguseid piirava režiimi ainult vahemikus 15 oC kuni 33 oC ja ainult madalamal kui 1 000 meetrit merepinnast ning väljaspool nimetatud temperatuurivahemikku väheneb nimetatud määr olukorras, kus temperatuur muutub 10 oC võrra ja kõrgus 1 000 meetrit merepinnast ületatakse 250 meetri võrra, lineaarselt nullini, mistõttu ületavad lämmastikoksiidide (NOx) heitkogused määrusega nr 715/2007 kehtestatud piirväärtusi?

2.

Kas määruse nr 715/2007 artikli 5 lõikes 2 sisalduvat lauseosa „mootori kaitsmiseks kahju või õnnetusjuhtumi eest“ tuleb tõlgendada nii, et heitgaasitagastuse süsteem, mis on ette nähtud eelkõige selliste detailide kaitseks nagu heitgaasitagastusklapp, heitgaasi jahuti ja diisliosakeste filter, ei vasta erandi kohaldamise nõuetele?

3.

Kas määruse nr 715/2007 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et heitgaasitagastuse süsteem, mille puhul on heitekontrolliseadmete täielik toimivus tagatud ainult temperatuurivahemikus 15 oC kuni 33 oC ja madalamal kui 1 000 meetrit merepinnast (nn termoaken), mille tagajärjel see valdaval osal aastast Euroopas, eelkõige Austrias täielikult ei toimi, ei vasta artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõudele – sõiduki toimivus normaalse kasutamise korral –, mistõttu tuleb seda pidada keelatud katkestusseadmeks?

(1)  ELT 2007, L 171, lk 1.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Eisenstadt (Austria) 11. märtsil 2020 – IR versus Volkswagen AG

(Kohtuasi C-134/20)

(2020/C 271/29)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Eisenstadt

Põhikohtuasja pooled

Hageja: IR

Kostja: Volkswagen AG

Eelotsuse küsimused

a)

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 715/2007 (1), mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et vastavalt määruse nr 715/2007 artikli 1 lõikele 1 on keelatud selline autovarustus, mille puhul on heitgaasitagastusklapp (seega osa, mis võib mõjutada heitmeid) konstrueeritud selliselt, et selle seadistamine mõjutab heitgaasitagastuse määra (seega tagasi suunatava heitme osakaalu) nii, et see tagab saasteainete heitkoguseid piirava režiimi ainult vahemikus 15 oC kuni 33 oC ja ainult madalamal kui 1 000 meetrit merepinnast ning väljaspool nimetatud temperatuurivahemikku väheneb nimetatud määr olukorras, kus temperatuur muutub 10 oC võrra ja kõrgus 1 000 meetrit merepinnast ületatakse 250 meetri võrra, lineaarselt nullini, mistõttu ületavad lämmastikoksiidide (NOX) heitkogused määrusega nr 715/2007 kehtestatud piirväärtusi?

b)

Kas küsimusele a vastamisel on oluline, kas küsimuses a kirjeldatud autovarustus on vajalik selleks, et kaitsta mootorit kahjustuste eest?

c)

Kas küsimusele b vastamisel on oluline ka see, kas mootori osa, mida tuleb kahjustuste eest kaitsta, on heitgaasitagastusklapp?

d)

Kas küsimusele a vastamisel on oluline, kas selles küsimuses nimetatud autovarustus lisati sõidukile juba tootmise käigus või lisati küsimuses a kirjeldatud heitgaasitagastusklapp eesmärgiga sõidukit parandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiivi 1999/44/EÜ (2) tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta artikli 3 lõike 2 tähenduses?

(1)  ELT 2007, L 171, lk 1.

(2)  EÜT 1999, L 171, lk 12; ELT eriväljaanne 13/24, lk 26.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/22

WD 22. aprillil 2020. aastal esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 12. veebruari 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-320/18: WD versus EFSA

(Kohtuasi C-167/20 P)

(2020/C 271/30)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: WD (esindaja: advokaat L. Levi)

Teine menetlusosaline: Euroopa Toiduohutusamet

Apellandi nõuded

—

tühistada Üldkohtu 12. veebruari 2020. aasta otsus kohtuasjas T-320/18;

—

seetõttu rahuldada apellandi esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ning järelikult

—

tühistada 14. juuli 2017. aasta otsus, mille tegi EFSA tegevdirektor teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusena ning millest ilmneb, et apellant ei kuulu nende teenistujate hulka, keda edutati 2017. aasta ümberliigitamise raames;

—

tühistada teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 9. veebruari 2018. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata 10. oktoobri 2017. aasta kaebus 14. juuli 2017. aasta otsuse peale;

—

tühistada 9. augusti 2017. aasta otsus, mis tehti teatavaks 10. augustil 2017, mille võttis vastu EFSA tegevdirektor teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusena ning mis puudutas apellandi töölepingu pikendamata jätmist;

—

tühistada teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 12. märtsi 2018. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata 10. novembri 2017. aasta kaebus 9. augusti 2017. aasta otsuse peale;

—

mõista tekitatud kahju eest välja kahjuhüvitis ja intressid;

—

mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Mis puudutab EFSA 14. juuli 2017. aasta otsus mitte liigitada hagejat 2017. aasta ümberliigitamise raames palgaastmele AST 6, siis esimese väite kohaselt on rikutud kohaldatavaid menetlusnorme ja täpsemalt väidete vastuvõetavuse norme, põhjendamiskohustust ja on moonutatud toimikut. Teise väite kohaselt on rikutud kohaldatavat õigusnormide raamistikku (muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 54, 22. aprilli 2008. aasta otsus ja 30. juuni 2010. aasta juhenddokument), tõendite kogumist puudutavaid norme ja põhjendamiskohustust.

Mis puudutab EFSA 9. augusti 2017. aasta otsust apellandi lepingut mitte pikendada, siis esimese väite kohaselt on rikutud 8. detsembri 2012. aasta otsust. Teine väide käsitleb hoolitsemiskohustuse ja 7. märtsi 2017. aasta juhise rikkumist ning toimiku moonutamist. Kolmanda väite kohaselt on rikutud ilmse hindamisvea ja võimu kuritarvitamise mõisteid, on moonutatud toimikut ja on rikutud tõendite kogumist puudutavaid norme.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Düsseldorf (Saksamaa) 30. aprillil 2020 – JG, kelle seaduslikud esindajad on MI ja LH jt versus Azurair GmbH, keda esindab likvideerija OP

(Kohtuasi C-188/20)

(2020/C 271/31)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: JG, LH, MI ja NJ, kelle seaduslikud esindajad on MI ja LH

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Azurair GmbH, keda esindab likvideerija OP

Menetlusse astuja: alltours flugreisen gmbh

Eelotsuse küsimused

1.

Kas lennureisijal on „kinnitatud broneering“ määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses, kui ta on saanud reisiettevõtjalt, kellega ta on lepingulises suhtes, „muu tõendi“ määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti g tähenduses, millega antakse talle kinnitus tema paigutamise kohta konkreetsele kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha, väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennule, olgugi et reisikorraldaja ei ole reserveerinud asjaomase lennuettevõtja juures sellele lennule istekohta ega ole saanud lennuettevõtjalt asjaomast kinnitust?

2.

Kas lennuettevõtjat tuleb pidada lennureisija suhtes tegutsevaks lennuettevõtjaks määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b tähenduses juba siis, kui reisija on küll sõlminud lepingu reisikorraldajaga, kes on andnud reisijale kinnituse tema paigutamise kohta konkreetsele kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha, väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennule, kuid reisikorraldaja ei ole reserveerinud reisija jaoks lennule istekohta, mistõttu ei ole selle lennu puhul tekkinud lepingulist suhet lennuettevõtjaga?

3.

Kas lennu „kavandatud saabumisaeg“ määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti h, artikli 5 lõike 1 punkti c, artikli 7 lõike 1 teise lause ja lõike 2 tähenduses võib seoses lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise tõttu makstava hüvitisega tuleneda „muust tõendist“, mille on reisikorraldaja lennureisijale väljastanud, või tuleb lähtuda piletist määruse nr 261/2004 artikli 2 lõike f tähenduses?

4.

Kas tegemist on lennu tühistamisega määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ning artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui tegutsev lennuettevõtja muudab pakettreisi raames broneeritud lennu plaanipärast väljumisaega nii, et lend väljub küll samal päeval, kuid vähemalt kaks tundi ja kümme minutit varem?

5.

Kas tegutsev lennuettevõtja võib määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 kohaselt makstavat hüvitise summat vastavalt määruse artikli 7 lõikele 2 vähendada, kui lennu varasemaks muutmise aeg jääb viidatud sättes märgitud ajavahemike piiresse?

6.

Kas enne reisi algust saadetud teade lennu väljumisaja varasemaks muutmise kohta kujutab endast pakkumust muuta teekonda määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti a ning artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses?

7.

Kas määruse nr 261/2004 artikli 14 lõige 2 kohustab tegutsevat lennuettevõtjat teatama lennureisijale selle ettevõtja täpse nime ja aadressi, kellele saab reisija esitada lennuteekonna pikkusest oleneva hüvitise nõude, ja vajaduse korral teatavaks tegema, millised dokumendid peab reisija oma nõudele lisama?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/24

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Düsseldorf (Saksamaa) 6. mail 2020 – Eurowings GmbH versus Flightright GmbH

(Kohtuasi C-196/20)

(2020/C 271/32)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Eurowings GmbH

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Flightright GmbH

Eelotsuse küsimused

1.

Kas lennureisijal on „kinnitatud broneering“ määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses, kui ta on saanud reisiettevõtjalt, kellega ta on lepingulises suhtes, „muu tõendi“ määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti g tähenduses, millega antakse talle kinnitus tema paigutamise kohta konkreetsele kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha, väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennule, olgugi et reisikorraldaja ei ole reserveerinud asjaomase lennuettevõtja juures sellele lennule istekohta ega ole saanud lennuettevõtjalt asjaomast kinnitust?

2.

Kas lennuettevõtjat tuleb pidada lennureisija suhtes tegutsevaks lennuettevõtjaks määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b tähenduses juba siis, kui reisija on küll sõlminud lepingu reisikorraldajaga, kes on andnud reisijale kinnituse tema paigutamise kohta konkreetsele kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha, väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennule, kuid reisikorraldaja ei ole reserveerinud reisija jaoks lennule istekohta, mistõttu ei ole selle lennu puhul tekkinud lepingulist suhet lennuettevõtjaga?

3.

Kas lennu „kavandatud saabumisaeg“ määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti h, artikli 5 lõike 1 punkti c, artikli 7 lõike 1 teise lause ja lõike 2 tähenduses võib seoses lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise tõttu makstava hüvitisega tuleneda „muust tõendist“, mille on reisikorraldaja lennureisijale väljastanud, või tuleb lähtuda piletist määruse nr 261/2004 artikli 2 lõike f tähenduses?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Hamburg (Saksamaa) 13. mail 2020 – Bayer Intellectual Property GmbH versus kohlpharma GmbH

(Kohtuasi C-204/20)

(2020/C 271/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Bayer Intellectual Property GmbH

Kostja: kohlpharma GmbH

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2001/83/EÜ (1) artiklit 47a tuleb tõlgendada nii, et paralleelselt imporditavate toodete korral võib lugeda võrdväärseks meetmed, mida võetakse selleks, et eemaldada ja kanda uuesti [pakendile] turvaelemendid vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artikli 54 punktile o, ning mida paralleelimportija rakendab kas relabeling’i (ümbermärgistamine ehk teisese originaalpakendi varustamine uue kleebisega) või reboxing’i (ümberpakendamine ravimi jaoks valmistatud uude teisesesse pakendisse) teel, kui mõlemad meetmed vastavad muus osas kõigile direktiivi 2011/62/EL (2) ja delegeeritud määruse (EL) 2016/161 (3) nõuetele ning on sama tõhusad ravimite ehtsuse kontrollimisel ja identifitseerimisel ning ravimi rikkumise tõendamisel?

2.

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: Kas kaubamärgiomanik saab vastu seista kauba ümberpakendamisele uude teisesesse pakendisse (reboxing) paralleelimportija poolt, arvestades uusi võltsimisvastaseid sätteid, kui paralleelimportijal on võimalik saada sihtliikmesriigis turustamiseks sobiv pakend ka sel viisil, et ta varustab teisese originaalpakendi üksnes uute kleebistega (relabeling)?

3.

Juhul kui vastus teisele küsimusele on jaatav: Kas on tähtsusetu, kui pakendi varustamise korral uue kleebisega (relabeling) on sihtrühmale näha, et originaaltoote pakkuja turvaelement on kahjustatud, kui on tagatud, et selle eest vastutab paralleelimportija ja ta on kandnud teisesele originaalpakendile uue turvaelemendi? Kas küsimusele tuleb vastata teisiti, kui avamisjäljed ilmnevad alles pärast ravimi teisese originaalpakendi avamist?

4.

Juhul kui vastus teisele ja/või kolmandale küsimusele on jaatav: Kas ümberpakendamine (reboxing) on sellegipoolest objektiivselt vajalik tähenduses, nagu näevad ette õiguste ammendumise viis tingimust, mis õigustavad [ravimi] ümberpakendamist (vt […] 11. juuli 1996. aasta kohtuotsus Bristol-Myers Squibb jt, C-427/93, C-429/93 ja C-436/93, EU:C:1996:282, punkt 79, ning 26. aprilli 2007. aasta kohtuotsus Boehringer Ingelheim jt, C-348/04, EU:C:2007:249, punkt 21), kui liikmesriigi ametiasutused kinnitavad oma kehtivates suunistes direktiivi 2011/62/EL sätete ülevõtmise kohta või muudes ametlikes seisukohtades, et üldjuhul ei ole avatud pakendite uue kleebisega pitseerimine lubatud või on see lubatud üksnes erandina ja rangetel tingimustel?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT 2001, L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/62/EL, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) seoses vajadusega vältida võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse (ELT 2011, L 174, lk 74).

(3)  Komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT 2016, L 32, lk 1).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/26

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Niedersächsisches Finanzgericht (Saksamaa) 2. juunil 2020 – I GmbH versus Finanzamt H

(Kohtuasi C-228/20)

(2020/C 271/34)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Niedersächsisches Finanzgericht

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: I GmbH

Vastustaja: Finanzamt H

Eelotsuse küsimused

1.

Kas käibemaksuseaduse (Umsatzsteuergesetz, edaspidi „UStG“) § 4 punkti 14 alapunkt b on kooskõlas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artikli 132 lõike 1 punktiga b, kui nimetatud riigisisene õigusnorm seab haiglatele, mis ei ole avalik-õiguslikud organisatsioonid, maksuvabastuse andmise tingimuseks sotsiaalkindlustusseadustiku V raamatu (Sozialgesetzbuch V) § -s 108 ette nähtud tegevusloa olemasolu?

2.

Juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis millistel tingimustel osutavad eraõiguslikud haiglad haiglaravi avalik-õiguslike organisatsioonidega „võrreldavates sotsiaalsetes tingimustes“ direktiivi 2006/112 artikli 132 lõike 1 punkti b tähenduses?

(1)  ELT 2006, L 347, lk 1.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/27

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 29. mail 2020 – P versus„K“ EOOD

(Kohtuasi C-229/20)

(2020/C 271/35)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski rayonen sad

Põhikohtuasja pooled

Hageja: P

Kostja:„K“ EOOD

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2008/48/EÜ (1) artikli 3 punkti g tuleb tõlgendada nii, et tarbijakrediidilepinguga seoses kokku lepitud kõrvalteenuste tasu, näiteks tasu osamaksete ajatamise ja nende summa vähendamise võimaluse eest, on krediidi kulukuse aastamäära osa?

2.

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti g tuleb tõlgendada nii, et krediidi kulukuse aastamäära kohta valede andmete esitamine ettevõtjast krediidiandja ja tarbijast krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingus tähendab seda, et krediidi kulukuse aastamäär on jäetud krediidilepingus esitamata, ning liikmesriigi kohus peab kohaldama tarbijakrediidilepingus krediidi kulukuse aastamäära esitamata jätmise eest riigisiseses õiguses ette nähtud õiguslikke tagajärgi?

3.

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 22 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et riigisiseses õiguses ette nähtud sanktsioon, nimelt tarbijakrediidilepingu tühisus, mille puhul tuleb tagasi maksta üksnes antud krediidi põhisumma, on proportsionaalne, kui krediidi kulukuse aastamäära ei ole tarbijakrediidilepingus täpselt esitatud?

4.

Kas direktiivi 93/13/EMÜ (2) artikli 4 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et selliste kõrvalteenuste paketi kulu, mille osutamine on ette nähtud põhilepinguks oleva tarbijakrediidilepingu kõrval eraldi sõlmitud lisalepinguga, tuleb pidada lepingu põhieseme osaks, mistõttu ei allu see ebaõiglase olemuse kontrollile?

5.

Olenemata kolmandale küsimusele antavast vastusest: kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 3 lõiget 1 koosmõjus selle direktiivi lisa punkti 1 alapunktiga o tuleb tõlgendada nii, et tarbijakrediidiga seotud kõrvalteenuste kohta sõlmitud lepingus sisalduv lepingutingimus on ebaõiglane, kui tarbijale antakse sellega abstraktne võimalus osamakseid ajatada ja ümber kavandada, mille eest peab tarbija maksma tasu ka siis, kui ta seda võimalust ei kasuta?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT 2008, L 133, lk 66).

(2)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/28

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per la Emilia Romagna (Itaalia) 4. juunil 2020 – PG versus Ministero della Giustizia, CSM – Consiglio Superiore della Magistratura, Presidenza del Consiglio dei Ministri

(Kohtuasi C-236/20)

(2020/C 271/36)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per la Emilia Romagna

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: PG

Vastustajad: Ministero della Giustizia, CSM – Consiglio Superiore della Magistratura, Presidenza del Consiglio dei Ministri

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 20, 21, 31, 33 ja 34, direktiiviga 1999/70/EÜ (1) tähtajalise töö kohta (klauslid 2 ja 4), direktiiviga 1997/81/EÜ (2) osalise tööaja kohta (klausel 4), direktiiviga 2003/88/EÜ tööaja korralduse kohta (artikkel 7), direktiiviga 2000/78/EÜ (3) (artikkel 1, artikli 2 lõike 2 punkt a) võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel on vastuolus sellise liikmesriigi õigusnormi kohaldamine, nagu Itaalia seadus 374/91 ja [selle järgnevad muudatused] ja seadusandlik dekreet 92/2016, nagu seda on järjepidevalt kohtupraktikas tõlgendatud, mille kohaselt rahukohtunikud kui aukohtunikud on peale selle, et neid ei ole samastatud kutseliste kohtunikega töötasu, sotsiaalhoolekande ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, ka täielikult jäetud välja avaliku sektori töötajatele tagatud sotsiaalkaitse ja -kindlustuse alt.

2.

Kas liidu põhimõtetega kohtute sõltumatuse ja iseseisvuse kohta ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 on vastuolus sellise liikmesriigi õigusnormi kohaldamine nagu Itaalia õigusnorm, mille kohaselt rahukohtunikud kui aukohtunikud on peale selle, et neid ei ole samastatud kutseliste kohtunikega töötasu, sotsiaalhoolekande ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, ka täielikult jäetud välja avaliku sektori töötajatele tagatud sotsiaalkaitse ja -kindlustuse alt.

3.

Kas direktiivile 1999/70/EÜ lisas esitatud Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) 18. märtsi 1999. aasta raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausliga 5 on vastuolus sellise liikmesriigi õigusnormi kohaldamine nagu Itaalia õigusnorm, mille kohaselt rahukohtunike kui aukohtunike teenistussuhte kestust, mis algselt on kehtestatud 8 aastaks (neli pluss neli), võib süstemaatiliselt pikendada veel nelja aasta võrra, ilma et sätestataks tõhusat ja hoiatavat sanktsiooni selle eest, et teenistussuhe ei muudetud tähtajatuks teenistussuhteks.

(1)  Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).

(2)  Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (EÜT 1998, L 14, lk 9; ELT eriväljaanne 05/03, lk 267).

(3)  Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/29

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Polymeles Protodikeio Athinon (Kreeka) 5. juunil 2020. aastal – DP, SG versus Trapeza Peiraios AE

(Kohtuasi C-243/20)

(2020/C 271/37)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Polymeles Protodikeio Athinon

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: DP, SG

Kostja: Trapeza Peiraios AE

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 93/13/EMÜ (1) artiklit 8, milles on nähtud ette, et liikmesriigid võivad vastu võtta rangemad sätted, et tagada tarbijate kaitstuse kõrgem tase, tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik võib jätta direktiivi 93/13/EMÜ artikli 1 lõike 2 oma riigisisesesse õiguskorda üle võtmata ja lubada kohtul kontrollida tingimusi, mis kordavad imperatiivsetes või dispositiivsetes õigusnormides sätestatut?

2.

Kas võib asuda seisukohale, et direktiivi 93/13/EMÜ artikli 1 lõike 2 esimene ja teine lõik [teist lõiku direktiivi 93/13 eestikeelses versioonis ei ole, tõlkija märkus], mida ei ole küll Kreeka õigusesse sõnaselgelt üle võetud, on vastavalt selle direktiivi artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 sisule üle võetud kaudselt, kui see sisu on üle võetud seaduse nr 225[1]/1994 artikli 2 lõikesse 6?

3.

Kas mõiste „ebaõiglased tingimused“ ja nende ulatus niisugusena, nagu need on määratletud direktiivi 93/13/EMÜ artikli 3 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 1, hõlmab selle direktiivi artikli 1 lõike 2 esimeses ja teises lõigus [teist lõiku direktiivi 93/13 eestikeelses versioonis ei ole, tõlkija märkus] sätestatud erandit?

4.

Kas tarbija ja krediidiasutuse vahel sõlmitud krediidilepingu tingimuse, mis kajastab liikmesriigi dispositiivse õigusnormi sisu, võib allutada lepingu tüüptingimuste ebaõigluse kontrollile vastavalt direktiivi 93/13/EMÜ sätetele, kui selles tingimuses ei ole eraldi läbi räägitud?

(1)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (ΕÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/29

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 10. juunil 2020 – Toplofikatsia Sofia EAD

(Kohtuasi C-256/20)

(2020/C 271/38)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski rayonen sad

Põhikohtuasja pool

Avaldaja: Toplofikatsia Sofia EAD

Eelotsuse küsimused

1

Kas 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (1) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 lõiget 1 tuleb koostoimes põhimõttega, et liikmesriigi kohus peab tagama menetlusõigused liidu õigusnormidest tulenevate õiguste tõhusaks kaitseks, tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus on võlgniku hariliku viibimiskoha kindlakstegemisel, mis on riigisiseste õigusnormide kohaselt nõutav tingimus sellise ühepoolse formaalse menetluse korraldamiseks ilma tõendite kogumiseta, nagu seda on maksekäsumenetlus, kohustatud tõlgendama iga põhjendatud kahtlust, et võlgniku harilik viibimiskoht on muus Euroopa Liidu liikmesriigis, maksekäsu tegemise õigusliku aluse puudumisena või maksekäsu jõustamata jätmise alusena?

2

Kas 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 lõiget 1 tuleb koostoimes põhimõttega, et liikmesriigi kohus peab tagama menetlusõigused liidu õigusnormidest tulenevate õiguste tõhusaks kaitseks, tõlgendada nii, et see paneb liikmesriigi kohtule, kes on pärast konkreetse võlgniku suhtes maksekäsu tegemist tuvastanud, et tõenäoliselt ei ole asjaomase võlgniku harilik viibimiskoht kohtu asukohariigis, ja juhul kui see asjaolu ei luba riigisiseste õigusnormide alusel asjaomase võlgniku suhtes maksekäsku teha, kohustuse tehtud maksekäsk omal algatusel tühistada, kuigi seda ei ole seadusega sõnaselgelt ette nähtud?

3

Kas juhul, kui vastus teisele küsimusele on eitav, tuleb selles loetletud õigusnorme tõlgendada nii, et need panevad liikmesriigi kohtule kohustuse tehtud maksekäsk tühistada, kui kohus on tehtud kontrolli käigus kindlalt tuvastanud, et võlgniku harilik viibimiskoht ei ole selle kohtu asukohariigis, kelle poole on pöördutud?

(1)  ELT 2012, L 351, lk 1.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/30

Euroopa Komisjoni 11. juunil 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 2. aprilli 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-383/17: Hansol Paper versus komisjon

(Kohtuasi C-260/20 P)

(2020/C 271/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-F. Brakeland ja A. Demeneix)

Teised menetlusosalised: Hansol Paper Co. Ltd, European Thermal Paper Association (ETPA)

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada vaidlustatud kohtuotsus, jätta hagi esimeses kohtuastmes rahuldamata ja mõista kohtukulud välja Hansol Paper Co. Ltd-lt;

või teise võimalusena,

—

saata asi tagasi Üldkohtule uueks arutamiseks ning otsustada esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulud edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus tühistas vaidlustatud kohtuotsusega Hansol Paper Co. Ltd-d puudutavas osas komisjoni 2. mai 2017. aasta rakendusotsuse (EL) 2017/763, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Korea Vabariigist pärineva kerge termopaberi impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (1).

Komisjon esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kolm väidet.

Komisjon leiab, et Üldkohus:

—

moonutas tõendeid ja tõlgendas vääralt õiguslikku raamistikku, mida kohaldatakse andmete puhul, millele komisjonil on õigus tugineda ekspordihinna arvutamisel vastavalt alusmääruse (2) artikli 2 lõikele 9;

—

tõlgendas vääralt alusmääruse artikli 2 lõigete 1 ja 3 sätteid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaise müügi puudumise korral; ja

—

tõlgendas vääralt alusmääruse artikli 3 sätteid, kui määratles hinna allalöömismarginaali ekspordi korral, mis toimub liitu seotud üksuste kaudu.

(1)  ELT 2017, L 114, lk 3.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/31

24. juunil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-278/20)

(2020/C 271/40)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: I. Martínez del Peral, J. Baquero Cruz, P.J.O. Van Nuffel)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik võttis vastu ja jättis jõusse seaduse 40/2015 artikli 32 lõiked 3–6 ja artikli 34 lõike 1 teise lõigu ning seaduse 39/2015 artikli 67 lõike 1 kolmanda lõigu, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad talle tõhususe ja samaväärsuse põhimõtetest, mis piiravad autonoomiat, mis on liikmesriikidel nende sisuliste ja menetluslike tingimuste kehtestamisel, mis reguleerivad tema vastutust isikutele liidu õiguse rikkumisega tekitatud kahju eest;

—

mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, mis on esitatud ELTL artikli 258 alusel, käsitleb 1. oktoobri 2015. aasta seaduse 40/2015 avaliku sektori õigusliku regulatsiooni kohta (Ley 40/2015 de Régimen Jurídico del Sector Público) artikli 32 lõikeid 3–6 ja artikli 34 lõike 1 teist lõiku ning 1. oktoobri 2015. aasta seaduse 39/2015 avaliku sektori asutuste ühise haldusmenetluse kohta (Ley 39/2015 del Procedimiento Administrativo Común de las Administraciones Públicas) artikli 67 lõike 1 kolmandat lõiku.

Vaidlustatud õigusnormidega viidi vastutuse kord riigi kui seadusandja liidu õiguse rikkumiste eest vastavusse korraga, mis on kehtestatud Hispaania põhiseaduse seadusandja aktidega rikkumiste puhul, lisades mõned sisulised tingimused.

Nende kahe korra võrdsustamine ja menetlusnõuded, mis nendega ette on nähtud, tingisid selle, et hüvitise saamine Hispaania seadusandjale omistatavate liidu õiguse rikkumiste eest on muudetud võimatuks või ülemäära keeruliseks, mistõttu rikutakse tõhususe põhimõtet.

Teiseks, liidu õiguse rikkumiste kohta lisatud sisulised tingimused rikuvad samaväärsuse põhimõtet, kuna liidu õiguse rikkumisega Hispaania seadusandja tekitatud kahju hüvitamisele on seatud ebasoodsamad tingimused kui need, mis on kohaldatavad juhul, kui tegemist on Hispaania põhiseaduse rikkumisega tekitatud kahjuga.

Üldkohus

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/33

Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – MU versus parlament

(Kohtuasi T-40/16) (1)

(Tühistamishagi - ELTL artikkel 63 - Parlamendi peasekretariaadi praktika ja õppekülastuste sise-eeskiri - Puudega praktikant - Puudega seotud lisahüvitis - Keeldumine - Puuetega praktikantidele lisahüvitise maksmise tingimused - Õigusnormi rikkumine)

(2020/C 271/41)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: MU (esindaja: advokaat A. Bruno)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: J. Van Pottelberge, J. Steele ja E. Paladini)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2015. aasta otsus, millega keelduti maksmast praktikandi puudega seotud lisahüvitist vastavalt parlamendi peasekretariaadi praktika ja õppekülastuste sise-eeskirja artikli 24 lõikele 9.

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2015. aasta otsus, millega keelduti MU-le maksmast praktikandi puudega seotud lisahüvitist vastavalt parlamendi peasekretariaadi praktika ja õppekülastuste sise-eeskirja artikli 24 lõikele 9.

2.

Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.

Mõista kohtukulud välja parlamendilt.

(1)  ELT C 312, 16.9.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/33

Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – XH versus komisjon

(Kohtuasi T-511/18) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Edutamine - 2017. aasta edutamine - Edutamata jätmise otsus - Hagiavalduse väite selgus ja täpsus - Vastavuse põhimõte - Lõplike aktide vaidlustamine - Vastuvõetavus - Personalieeskirjade artikkel 45 - Katseaja vahearuanne - Katseaja lõpparuanne - Hindamisaruanne - Teenete võrdleval hindamisel arvesse võetud asjaolud - Menetluse nõuetekohasus - Vastutus - Mittevaraline kahju)

(2020/C 271/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: XH (esindaja: advokaat E. Auleytner)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Radu Bouyon ja L. Vernier)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue esiteks tühistada 13. novembri 2017. aasta Informations administratives’is nr 25-2017 avaldatud otsus jätta hageja nimi 2017. aasta edutamise raames edutatud ametnike nimekirja kandmata ja tühistada 7. juuni 2018. aasta otsus R/96/18, millega jäeti rahuldamata hageja 10. veebruari 2018. aasta kaebus, ning teiseks hüvitada nende otsustega väidetavalt tekitatud kahju.

Resolutsioon

1.

Tühistada otsus, millega XH jäeti 2017. aasta edutamismenetluses palgaastmele AD 6 edutamata ning mis tuleneb sellele palgaastmele edutatud ametnike nimekirja avaldamisest 13. novembri 2017. aasta Informations administratives’is nr 25-2017.

2.

Mõista Euroopa Komisjonilt XH kasuks välja 2 000 euro suurune hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest.

3.

Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4.

Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

(1)  ELT C 131, 8.4.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/34

Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – Siberia Oriental versus CPVO

(Kohtuasi T-737/18) (1)

(Taimesordid - Liigi Lilium L. sordi Siberia ühenduse sordikaitse kehtivusaja muutmise taotlus - CPVO apellatsiooninõukogule esitatud hagi - Vastuvõetamatus - Põhjendamiskohustus - Määruse (EÜ) nr 2100/94 artikkel 75 - Tõhus kohtulik kaitse - Määruse nr 2100/94 artikli 67 lõige 1 ja artikkel 87 - Ilmsete vigade parandamine - Määruse (EÜ) nr 874/2009 artikli 53 lõige 4)

(2020/C 271/43)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Siberia Oriental BV (‘t Zand, Madalmaad) (esindaja: advokaat T. Overdijk)

Kostja: Ühenduse Sordiamet (CPVO) (esindajad: M. Ekvad, F. Mattina ja O. Lamberti)

Ese

Hagi CPVO apellatsiooninõukogu 15. oktoobri 2018. aasta otsuse (asi A 009/2017) peale, mis käsitleb liigi Lilium L. sordi Siberia ühenduse sordikaitse kehtivusaja muutmise taotlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Siberia Oriental BV kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Ühenduse Sordiameti (CPVO) kohtukulud.

(1)  ELT C 54, 11.2.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/35

Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – Pavel versus EUIPO – bugatti (B)

(Kohtuasi T-114/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu kujutismärk B - Varasem riigisisene kujutismärk b - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b - Määruse 2017/1001 artikli 60 lõike 1 punkt a - Võimu kuritarvitamine - Osaline tühistamine)

(2020/C 271/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Dan-Gabriel Pavel (Oradea, Rumeenia) (esindaja: advokaat E.-D. Nedelcu)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: M. Capostagno)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: bugatti GmbH (Herford, Saksamaa) (esindaja: advokaat U. Ulrich)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 14. detsembri 2018. aasta otsuse (liidetud kohtuasjad R 49/2018-1 ja R 85/2018-1) peale, mis käsitleb bugatti ja D.-G. Paveli vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 14. detsembri 2018. aasta otsus (liidetud asjad R 49/2018-1 ja R 85/2018-1) osas, mis puudutab 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 18 kuuluvaid kaupu „nahk ja tehisnahk; loomanahad“.

2.

Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.

Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1)  ELT C 213, 24.6.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/36

Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – Klymenko versus nõukogu

(Kohtuasi T-295/19) (1)

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas - Rahaliste vahendite külmutamine - Isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist - Hageja nime jätmine loetellu - Nõukogu kohustus kontrollida, et kolmanda riigi asutuse otsuse tegemisel järgiti kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele)

(2020/C 271/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Oleksandr Viktorovych Klymenko (Moskva, Venemaa) (esindaja: advokaat M. Phelippeau)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: A. Vitro ja P. Mahnič)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/354, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2019, L 64, lk 7), ja nõukogu 4. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/352, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2019, L 64, lk 1), osas, milles nende aktidega on hageja nimi jäetud nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid piiravaid meetmeid.

Resolutsioon

1.

Tühistada nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/354, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas, ja nõukogu 4. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/352, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas, osas, milles Oleksandr Viktorovych Klymenko nimi on jäetud nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes neid piiravaid meetmeid kohaldatakse.

2.

Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

(1)  ELT C 213, 24.6.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/36

Üldkohtu 25. juuni 2020. aasta otsus – Nitto Pharmaceutical Industries versus EUIPO – Chiesi Farmaceutici (NOSTER)

(Kohtuasi T-550/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering - Sõnamärk NOSTER - Varasem Euroopa Liidu sõnamärk FOSTER - Suhteline keeldumispõhjus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2020/C 271/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Nitto Pharmaceutical Industries Ltd (Kyoto, Jaapan) (esindaja: advokaat P. Voutilainen)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: L. Rampini)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Chiesi Farmaceutici SpA (Parma, Itaalia) (esindajad: advokaadid C. de Callataÿ ja T. de Haan)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 13. mai 2019. aasta otsuse (asi R 2279/2018-5) peale, mis käsitleb Chiesi Farmaceutici ja Nitto Pharmaceutical Industries vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Nitto Pharmaceutical Industries Ltd kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Chiesi Farmaceutici SpA kohtukulud.

(1)  ELT C 337, 7.10.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/37

Üldkohtu 25. juunil 2020. aasta otsus – Brands Up versus EUIPO (Credit24)

(Kohtuasi T-651/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu kujutismärgi Credit24 taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt c)

(2020/C 271/47)

Kohtumenetluse keel: soome

Pooled

Hageja: Brands Up OÜ (Tallinn, Eesti) (esindaja: advokaat M. Welin)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: V. Ruzek)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 16. juuli 2019. aasta otsuse (asi R 465/2019-2) peale, mis käsitleb taotust registreerida kujutismärk Credit24 Euroopa Liidu kaubamärgina.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Brands UP OÜ-lt.

(1)  ELT C 399, 25.11.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/38

Üldkohtu 16. juunil 2020. aasta määrus – Walker jt versus parlament ja nõukogu

(Kohtuasi T-383/19) (1)

(Tühistamishagi - Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala - Ühendkuningriigi väljaastumine liidust - Määrus (EL) 2019/592, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1806 - Lühiajalise viisa nõudest vabastamine vastastikuse põhimõtte alusel - Liidu kodakondsuse väidetav kaotamine - Isikliku puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

(2020/C 271/48)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Hilary Elizabeth Walker (Cádiz, Hispaania), Jennifer Ann Cording (Valdagno, Itaalia), Douglas Edward Watson (Beaumont, Prantsusmaa), Christopher David Randolph (Ballinlassa Belcarra Castlebar, Iirimaa), Michael Charles Strawson (Serralongue, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat J. Fouchet)

Kostjad: Euroopa Parlament (esindajad: D. Warin ja R. van de Westelaken), Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: S. Cholakova ja R. Meyer)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/592, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust (ELT 2019, L 103 I, lk 1).

Resolutsioon

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Vajadus teha otsus Hispaania Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni menetlusse astumise avalduste kohta on ära langenud.

3.

Hilary Elizabeth Walker, Jennifer Ann Cording, Douglas Edward Watson, Christopher David Randolph ja Michael Charles Strawson kannavad ise oma kohtukulud ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud, sealhulgas Üldkohtus ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kohtukulud, välja arvatud need, mis on seotud menetlusse astumise avaldustega.

4.

H. Walker, J. Cording, D. Watson, C. Randolph ja M. Strawson, parlament, nõukogu, Hispaania Kuningriik ja komisjon kannavad ise oma kohtukulud, mis on seotud menetlusse astumise avaldustega.

(1)  ELT C 270, 12.8.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/38

Üldkohtu 16. juuni 2020. aasta määrus – Luz Saúde versus EUIPO – Clínica La Luz (HOSPITAL DA LUZ LEARNING HEALTH)

(Kohtuasi T-558/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi HOSPITAL DA LUZ LEARNING HEALTH taotlus - Varasem riigisisene kujutismärk clínica LALUZ - Suhteline keeldumispõhjus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2020/C 271/49)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Luz Saúde, SA (Lissabon, Portugal) (esindaja: advokaat G. Moreira Rato)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: J. Ivanauskas)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Clínica La Luz, SL (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat I. Temiño Ceniceros)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 1. juuli 2019. aasta otsuse (asi R 2239/2018-4) peale, mis käsitleb Clínica La Luzi ja Luz Saúde vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Luz Saúde, SA-lt.

(1)  ELT C 319, 23.9.2019.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/39

4. juunil 2020 esitatud hagi – HS versus komisjon

(Kohtuasi T-848/19)

(2020/C 271/50)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: HS (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Champetier)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada 12. märtsi 2019. aasta otsus vabastada hageja katseaja lõpus teenistusest,

—

tühistada vajalikus ulatuses 10. oktoobri 2019. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus,

—

hüvitada hageja mittevaraline kahju, mille summa võib ex aequo et bono hinnata 15 000 euro peale,

—

mõista kostjalt välja kõik kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on puude alusel diskrimineerimiskeelu põhimõtet ja kohustust pakkuda mõistlikku eluaset, veel on rikutud põhiõiguste harta artiklit 21, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja personalieeskirjade artikli 1 lõiget d, samuti on rikutud hoolitsuskohustust.

2.

Teine väide, et rikutud on personalieeskirjade artiklit 34: ei täidetud katseajale omaseid tingimusi, ei juhendatud ning eesmärgid olid ebaselged; samuti rikuti õigust olla ära kuulatud ning tehti olulisi hindamisvigu.

3.

Hüvitise nõudega seoses toob hageja välja kostja süü, talle tekitatud kahju ning süü ja kahju vahelise seose.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/40

29. mail 2020 esitatud hagi – Sogia Ellas versus komisjon

(Kohtuasi T-347/20)

(2020/C 271/51)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Sogia Ellas AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid P. Bernitsas, M. Androulakaki, A. Patsalia ja E. Kalogiannis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tunnistada tema hagi vastuvõetavaks;

—

tühistada otsus täies ulatuses või hagejat puudutavas osas (1);

—

e teise võimalusena tühistada täies ulatuses või hagejat puudutavas osas otsuse artikkel 2 osas, milles nõutakse vaidlusalused abisummad tagasi; ja

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon on riigiabi olemasolu valesti tõlgendanud ja pole esitanud põhjendust: majanduslikku eelist, valikulisust ja konkurentsi moonutamist puudutavad kriteeriumid pole täidetud.

2.

Teine väide, et vaidlustatud meetmed kujutavad endast siseturuga kokkusobivat abi ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses.

3.

Kolmas väide, et on rikutud hea halduse, eelneva ärakuulamise ja otsuse põhjendamise põhimõtteid ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41.

4.

Neljas väide, et on rikutud määruse (EÜ) nr 659/1999 (2) artikli 14 lõiget 1 ja määruse (EL) 2015/1589 (3) artikli 15 lõiget 1 ning otsus on vastu võetud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid rikkudes.

5.

Viies väide, et otsus on vastu võetud proportsionaalsuse põhimõtet rikkudes.

(1)  Komisjoni 7. oktoobri 2019. aasta otsus (EL) 2020/394, mis käsitleb meetmeid SA.39119 (2016/C) (ex 2015/NN) (ex 2014/CP), mida Kreeka Vabariik rakendas intressitoetuste ja garantiidena seoses 2007. aasta tulekahjudega (käesolev otsus hõlmab üksnes põllumajandussektorit) (teatavaks tehtud numbri C(2019) 7094 all) (ELT 2020, L 76, lk 4).

(2)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

(3)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/41

9. juunil 2020 esitatud hagi – Wagenknecht versus komisjon

(Kohtuasi T-350/20)

(2020/C 271/52)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Lukáš Wagenknecht (Pardubice, Tšehhi Vabariik) (esindaja: advokaat A. Dolejská)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada, et Euroopa Komisjon jättis Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 325 lõiget 1 ja artikli 319 lõiget 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (1) artikli 61 lõiget 1 rikkudes võtmata siduva ja pärssiva meetme Tšehhi Vabariigi peaministri Andrej Babiši huvide konflikti ärahoidmiseks või lahendamiseks, sest ta ei võtnud siduvat meedet:

—

hoidmaks ära seda, et volinike kolleegium ja eeskätt selle president kohtuvad ja arutavad Tšehhi Vabariigi peaministri Andrej Babišiga küsimusi, mis on seotud ELi mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2012-2017 ning ELi eelarvega üldiselt;

—

lõpetamaks põllumajanduse otsetoetuste maksmise ELi eelarvest teatavatele äriühingutele, mille üle teostab kontrolli ja mille tegelik tulusaaja on Tšehhi Vabariigi peaminister Andrej Babiš.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et hageja kutsus Euroopa Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta kirjaga ELTL artikli 265 alusel üles toimingut tegema, ent Euroopa Komisjon ei reageerinud oma vastuses hageja üleskutsele, vaid kirjutas täiesti teisel teemal.

—

Hageja kutsus komisjoni üles toimingut tegema, kuid vaatamata sellele, et komisjon kõnealusele üleskutsele vastas, ei võtnud ta vastuses mingit seisukohta hageja üleskutse suhtes vältida kohtumisi ja arutelusid Tšehhi Vabariigi peaministriga seoses mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2012-2017 ning ei lõpetanud põllumajanduse otsetoetuste maksmist teatavate kontsernide äriühingutele, mille üle teostab kontrolli ja mille tegelik tulusaaja on Tšehhi Vabariigi peaminister. Selle asemel, et anda vastus neile kontsernidele ebaseaduslike põllumajanduse otsetoetuste maksmise kohta, esitas komisjon teabe struktuuri- ja põllumajandusfondidest toetuse andmise lõpetamise kohta neile kontsernidele – tegemist on teemaga, mis ei olnud hageja esitatud toimingu tegemise üleskutse esemeks. Komisjon ei vastanud üldse hageja üleskutse teisele osale, mille kohaselt Euroopa Komisjoni liikmed ei tohiks kohtuda Andrej Babišiga ja arutada temaga mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2012-2017.

2.

Teine väide, mille kohaselt komisjoni tegevusetus puudutab otseselt hagejat, sest i) takistamaks volinike kolleegiumi liikmetel ja eeskätt selle presidendil kohtuda Tšehhi Vabariigi peaministriga ja arutada temaga mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2012-2017 ei ole vaja mingit muud akti, ning ii) hageja õiguslikku olukorda mõjutatakse seetõttu, et ta on Tšehhi Vabariigi parlamendi senatisse valitud esindaja, kes peab viima läbi juurdluse seoses Tšehhi peaministri huvide konfliktiga, kuivõrd ta on sel eesmärgil loodud senati erikomitee liige, kusjuures komisjon varjab selle erikomitee eest dokumente eesmärgiga takistada juurdlust.

3.

Kolmas väide, mille kohaselt hagejal on isiklik huvi seoses sellega, et Euroopa Komisjon jättis tegemata toiminguid seoses Tšehhi peaministri Andrej Babiši huvide konfliktiga, ning tema õigus esitada hagi tuleneb i) hageja põhiseaduse järgsest kohustusest teostada järelevalvet ELi õigusaktide ja sealhulgas ELi eelarve (mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2012-2017) kehtestamise õiguspärasuse üle; ii) hageja põhiseaduse järgsest kohustusest, mis hõlmab õigust teostada järelevalvet Tšehhi Vabariigi peaministri üle, kui viimane kohtub volinike kolleegiumi liikmetega, sealhulgas kohustus täita kohusetundlikult eespool mainitud senati erikomitee liikme ülesandeid; iii) asjaolust, et hageja valiti 2018. aasta valimistel Tšehhi Vabariigi senatisse, kusjuures ta konkureeris Tšehhi Vabariigi peaministri poolt kontrollitava partei „ANO“ kandidaatidega, ja iv) asjaolust, et hageja sai samasugused surmaähvardused, nagu Euroopa Parlamendi Eelarvekontrollikomisjoni (CONT) liikmetest Euroopa Parlamendi liikmed 2020. aasta veebruaris, sest nii tema kui ka need liikmed püüdsid astuda samme Andrej Babiši huvide konflikti suhtes.

4.

Neljas väide, mille kohaselt juhul, kui käesolevas asjas ei tunnistata ELi liikmesriigi parlamendi liikme õigust esitada hagi, keeldutakse õigusemõistmisest, sest seeläbi takistatakse tal teostada kasvõi kaudset järelevalvet Euroopa Liidu Kohtu kaudu Euroopa Komisjoni üle, mis on EL institutsionaalse süsteemi täidesaatev võim.

5.

Viies väide, mille kohaselt komisjon on rikkunud oma ELTL artikli 325 lõikest 1 ja ELTL artikli 319 lõikest 3 koostoimes Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsiooni (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 61 lõikega 1 tulenevat kohustust astuda samme Tšehhi Vabariigi peaministri Andrej Babiši suhtes. Kõik tingimused olid täidetud selleks, et komisjon teeks toimingud, nimelt: i) esines Andrej Babiši huvide konflikt; ii) Andrej Babiš osales ELi eelarve täitmist ettevalmistavate aktide vastuvõtmisel, ja iii) Andrej Babiši huvide konflikt kujutab endast „muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust“ ELTL artikli 325 lõike 1 tähenduses. Komisjon oli seega kohustatud tegutsema, ent ometigi ta seda ei teinud, sest ta ei kehtestanud pärssivaid meetmeid selleks, et neutraliseerida Tšehhi Vabariigi peaministri huvide konflikt vastavalt kohustusele, mis tal lasub ELTL artikli 319 lõike 3, ELTL artikli 325 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 61 lõike 1 teise lause alusel. Volinike komitee liikmed ja eeskätt selle president kohtusid alates 2. augustist 2018 edasi Tšehhi Vabariigi peaministriga ja arutasid temaga mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2012-2017, ning komisjon jätkas põllumajanduse otsetoetuste maksmist teatavate kontsernide äriühingutele, mille üle teostab kontrolli ja mille tegelik tulusaaja on Andrej Babiš, rikkudes sellega huvide konflikti keeldu.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1).

(2)  Huvide konflikt ja ELi eelarve kaitsmine Tšehhi Vabariigis, Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon P8_TA (2018) 0530 (2018/2975(RSP)).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/42

7. juunil 2020 esitatud hagi – Kozhuvchanka uvoz-izvoz Kavadarci/EUIPO (NASHE MAKEDONSKO PILSNER BEER MACEDONIAN PREMIUM BEER)

(Kohtuasi T-357/20)

(2020/C 271/53)

Hagiavalduse keel: bulgaaria

Pooled

Hageja: Drushtvo za proizvodvsto, trgovija I uslugi Kozhuvchanka d.o.o. uvoz-izvoz Kavadarci (Kavadarci, Põhja-Makedoonia Vabariik) (esindaja: advokaat A. Ivanova)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnalist osa „NASHE MAKEDONSKO PILSNER BEER MACEDONIAN PREMIUM BEER“ sisaldav kujutismärk – registreerimistaotlus nr 17 967 530

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 2. aprilli 2020. aasta otsus asjas R 1729/2019-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

Rahuldada hagi ja otsustada, et tuleb nõustuda vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisega.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/43

15. juunil 2020 esitatud hagi – Framery versus EUIPO – Smartblock (Teisaldatav hoone)

(Kohtuasi T-373/20)

(2020/C 271/54)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Framery Oy (Tampere, Soome) (esindaja: advokaat P. Voutilainen)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Smartblock Oy (Helsingi, Soome)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune disainilahendus:– ELi disainilahendus nr 3 303 994-00001

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 8. aprilli 2020. aasta otsus asjas R 616/2019-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus ja jätta kehetuks tunnistamise taotlus tervikuna rahuldamata;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—

Rikutud on nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 punkti b koosmõjus sama määruse artikli 25 lõike 1 punktiga b, kuna vaidlustatud disainilahendus on eristatav ja apellatsioonikoda eksis selle eristatavuse hindamisel;

—

Rikutud on nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 7 lõike 1 punkti b, kuna apellatsioonikoda eksis nõustudes, et varasem disainilahendus on avalikustatud;

—

Rikutud on nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklit 62, kuna apellatsioonikoda ei põhjendanud, mis ta nõustus, et varasem disainilahendus on avalikustatud;

—

Rikutud on nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 63 lõiget 1, kuna apellatsioonikoda põhjendas oma otsust selliste faktide, tõendite ja argumentidega, mis eelkõige puudutavad varasema disainilahenduse väidetavaid tunnuseid ja avalikustamist, mida kumbki pool ei ole esitanud.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/44

17. juunil 2020 esitatud hagi – Tubes Radiatori versus EUIPO – Antrax It (Kütteradiaator)

(Kohtuasi T-380/20)

(2020/C 271/55)

Hagiavalduse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Tubes Radiatori Srl (Resana, Itaalia) (esindajad: advokaadid S. Verea, K. Muraro, M. Balestriero ja P. Menapace)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Antrax It Srl (Resana, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune disainilahendus: ELi disainilahendus – ELi disainilahendus nr 169 370 - 0002 (Kütteradiaator)

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 25. märtsi 2020. aasta otsus asjas R 1275/2017-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

tuvastada, et TUBES RADIATORI Srl-ile kuuluv ELi disainilahendus nr 169 370 - 0002 on kehtiv, kuivõrd see on uudne ja eristatav;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—

Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 6 rikkumine.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/44

17. juunil 2020 esitatud hagi – Lee versus EUIPO (lauanoad, -kahvlid ja -lusikad)

(Kohtuasi T-382/20)

(2020/C 271/56)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Keun Jig Lee (Paju-si, Korea Vabariik) (esindajad: advokaadid F. Jacobacci ja B. La Tella)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune disainilahendus: ELi disainilahendus nr 5 866 514-0001

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 8. aprilli 2020. aasta otsus asjas R 2259/2019-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus täies ulatuses;

—

tunnistada restitutio in integrum nõue vastuvõetavaks ja rahuldada see;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—

Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 67 lõike 2 rikkumine;

—

Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 67 lõike 1 rikkumine.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/45

16. juunil 2020 esitatud hagi – Micron Technology versus EUIPO (INTELLIGENCE, ACCELERATED)

(Kohtuasi T-386/20)

(2020/C 271/57)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Micron Technology, Inc. (Boise, Idaho, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: QC M. Edenborough)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „INTELLIGENCE, ACCELERATED“ – registreerimistaotlus nr 17 959 758

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 6. aprilli 2020. aasta otsus asjas R 2873/2019-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

teise võimalusena muuta vaidlustatud otsust ning otsustada, et ELi kaubamärk ei ole vastuolus artikli 7 lõike 1 punktidega b ja/või c;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 2 rikkumine.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/46

29. juunil 2020 esitatud hagi – Hypo Vorarlberg Bank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-394/20)

(2020/C 271/58)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Hypo Vorarlberg Bank AG (Bregenz, Austria) (esindajad: advokaadid G. Eisenberger ja A. Brenneis)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2020. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi 2020. aasta eest tehtavate ex-ante-osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2020/24) („Decision of the Single Resolution Board of 15 April 2020 on the calculation of the 2020 ex-ante contributions to the Single Resolution Fund [SRB/ES/2020/24]“) ja selle lisad vähemalt osas, milles see otsus koos lisadega puudutab hageja makstavat osamakset, ning

—

mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased kohtuasjas T-479/19 Hypo Vorarlberg Bank vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu (1) esitatud väidetega.

(1)  ELT 2019, C 305, lk 58.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/46

26. juunil 2020 esitatud hagi – Riviera Airport versus EUIPO – Aéroports de la Côte d’Azur (RIVIERA AIRPORTS)

(Kohtuasi T-396/20)

(2020/C 271/59)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Aeroporto di Villanova d’Albenga SpA (Riviera-Airport) (Villanova d’Albenga, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Casucci)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Aéroports de la Côte d’Azur (Nice, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „RIVIERA AIRPORTS“ sisaldav värviline ELi kujutismärk – ELi kaubamärk nr 16 397 309

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 24. aprilli 2020. aasta otsus asjas R 2172/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

muuta vaidlustatud otsust nii:

—

rahuldada hageja hagi,

—

rahuldada hageja esitatud kehtetuks tunnistamise taotlus nr 20 825 C, milles nõutakse vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist,

—

mõista hageja kulud apellatsioonikoja ja tühistamisosakonna menetlustes välja asjaomase ELi kaubamärgi omanikult,

—

teise võimalusena saata asi tagasi tühistamisosakonnale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkti b alusel läbi vaatamiseks;

—

hüvitada hageja kohtukulud.

Väited

—

Halvas usus esitatud taotlust käsitleva asjakohase kohtupraktika väär tõlgendamine;

—

Ekslikult ja ebatäielikult on uuritud ja hinnatud asjakohaseid tõendeid, minnes vastuollu nõudega viia halva usu puhul läbi terviklik ja juhtumipõhine hindamine;

—

Arvesse on jäetud võtmata asjakohased ja olemasolevad tõendid, mida nõutakse halvas usus esitatud taotluse puhul läbiviidaval terviklikul ja juhtumipõhisel hindamisel;

—

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 12 lõike 2 väär tõlgendamine ja kohaldamine kõnealusel juhtumil;

—

Apellatsioonikoda eksis jättes läbi viimata nõuetekohase hindamise.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/47

26. juunil 2020 esitatud hagi – Riviera-Airport versus EUIPO – Aéroports de la Côte d’Azur (RIVIERA AIRPORT)

(Kohtuasi T-398/20)

(2020/C 271/60)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Aeroporto di Villanova d’Albenga SpA (Riviera-Airport) (Villanova d’Albenga, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Casucci)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Aéroports de la Côte d’Azur (Nice, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „RIVIERA AIRPORT“ sisaldav värviline ELi kujutismärk –ELi kaubamärk nr 16 392 731

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 28. aprilli 2020. aasta otsus asjas R 2174/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

muuta vaidlustatud otsust nii:

—

rahuldada hageja hagi,

—

rahuldada hageja esitatud kehtetuks tunnistamise taotlus nr 20 824 C, milles nõutakse vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist,

—

mõista hageja kulud apellatsioonikoja ja tühistamisosakonna menetlustes välja asjaomase ELi kaubamärgi omanikult,

—

teise võimalusena saata asi tagasi tühistamisosakonnale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkti b alusel läbi vaatamiseks;

—

hüvitada hageja kohtukulud.

Väited

—

Halvas usus esitatud taotlust käsitleva asjakohase kohtupraktika väär tõlgendamine;

—

Ekslikult ja ebatäielikult on uuritud ja hinnatud asjakohaseid tõendeid, minnes vastuollu nõudega viia halva usu puhul läbi terviklik ja juhtumipõhine hindamine;

—

Arvesse on jäetud võtmata asjakohased ja olemasolevad tõendid, mida nõutakse halvas usus esitatud taotluse puhul läbiviidaval terviklikul ja juhtumipõhisel hindamisel;

—

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 12 lõike 2 väär tõlgendamine ja kohaldamine kõnealusel juhtumil;

—

Apellatsioonikoda eksis jättes läbi viimata nõuetekohase hindamise.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/48

26. juunil 2020 esitatud hagi – Cole Haan versus EUIPO – Samsøe & Samsøe (Ø)

(Kohtuasi T-399/20)

(2020/C 271/61)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Cole Haan LLC (Greenland, New Hampshire, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat G. Vos)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Samsøe & Samsøe Holding A/S (Kopenhaagen, Taani)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi Ø taotlus – registreerimistaotlus nr 17 429 044

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 15. aprilli 2020. aasta otsus asjas R 1375/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt;

—

mõista menetlusse astujalt välja vastulausete osakonna ja apellatsioonikoja menetluses kantud kulud.

Väited

—

Väär hinnang visuaalsele, foneetilisele ja kontseptuaalsele sarnasusele;

—

Segiajamise tõenäolisuse igakülgse hindamise mittenõuetekohane läbiviimine.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/49

30. juunil 2020 esitatud hagi – Zippo Manufacturing jt versus komisjon

(Kohtuasi T-402/20)

(2020/C 271/62)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Zippo Manufacturing Co. (Bradford, Pennsylvania, Ameerika Ühendriigid), Zippo GmbH (Emmerich am Rhein, Saksamaa), Zippo SAS (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: solicitor R. MacLean)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada osaliselt komisjoni 6. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/502, milles käsitletakse teatavaid kaubanduspoliitika meetmeid, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate toodete suhtes, hagejaid puudutavate meetmete osas;

—

mõista hagejate kohtukulud ja muud kulud välja kostjalt ja võimalikelt menetlusse astujatelt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, kui valiti välja hagejate tooted, millele kohaldatakse vaidlustatud määruse alusel täiendavat tollimaksu, sest need meetmed: (a) ei ole sobivad taotletud eesmärkide saavutamiseks; (b) lähevad kaugemale sellest, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik; ja (c) kahjustavad ebamõistlikult hagejaid.

2.

Teine väide, et rikutud on diskrimineerimise keelu põhimõtet ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kui valiti välja hagejate tooted, millele kohaldatakse vaidlustatud määruse alusel täiendavat tollimaksu, sest täiendav tollimaks tekitab neile ebavõrdse olukorra liidu turul, seejuures diskrimineerimise objektiivset õigustatust piisavalt põhjendamata.

3.

Kolmas väide, et tehtud on ilmne hindamisviga õiguslike ja faktiliste asjaolude hindamisel, sest hagejate nende toodete valikut, millele kohaldatakse täiendavat tollimaksu, ei ole vaidlustatud määruses ja meetmetes nõuetekohaselt põhjendatud, sest Euroopa Komisjon ei ole meetmete kohaldamist tema toodetele piisavalt ja sobivalt põhjendanud.

4.

Neljas väide, et tehtud on ilmne hindamisviga õiguslike asjaolude hindamisel, sest rikutud on Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutest tulenevaid liidu kohustusi, kuna Euroopa Komisjon on WTO kaitsemeetmete lepingu ja WTO vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 22 lõike 3 järgi kohustatud peatama kontsessioonid või muud kohustused sektoris, milles Ameerika Ühendriikide kaitsemeetmetega kaasneva tühistamise või vähendamisega kahjustatakse hagejate majanduslikke ja kaubanduslikke huve.

5.

Viies väide, et rikutud on hea halduse põhimõtet, kui valiti välja hagejate tooted, millele kohaldatakse vaidlustatud määruse alusel täiendavat tollimaksu, sest eelnenud konsultatsioon ei olnud läbipaistev ega tõhus, kui võtta arvesse hagejate eelnevat teavitamist, neile ei tagatud õigust olla ära kuulatud ja rikuti nende õiguspärast ootust, et neile ei kohaldata selliseid meetmeid.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/50

2. juulil 2020 esitatud hagi – DZ Hyp versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-405/20)

(2020/C 271/63)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: DZ Hyp AG (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja K. Helle)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2020. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi 2020. aasta eest tehtavate ex-ante-osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2020/24) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus koos selle I ja II lisaga puudutab hageja makstavat osamakset;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

1.

Esimene väide, et rikutud on ELTL artikli 296 teises lõigus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõikes 1 ja lõike 2 punktis c sätestatud põhjendamiskohustust

Hageja väidab, et kostja oleks pidanud otsust põhjendama autentses saksakeelses versioonis. Lisaks rikkus kostja põhjendamiskohustust sellega, et otsusest ja selle lisadest ei nähtu ka autentseks tunnistatud ingliskeelses versioonis, kuidas ja millistest kaalutlustest lähtudes arvutas kostja hageja osamakse.

2.

Teine väide, et rikutud on harta artikli 41 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a ette nähtud õigust olla ära kuulatud, sest hagejale ei võimaldatud ärakuulamist

3.

Kolmas väide, et rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (1) artikli 81 lõiget 1 koostoimes nõukogu määruse nr 1 (2) artikliga 3

4.

Neljas väide, et rikutud on harta artikli 47 esimeses lõigus ette nähtud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet, sest otsuse kohtulik kontroll on praktiliselt võimatu

5.

Viies väide, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (3) artikli 7 lõike 4 teise lausega on rikutud hierarhiliselt kõrgema tasandi õigust

Viienda väite raames märgib hageja, et delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 7 lõike 4 teine lause rikub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) artikli 113 lõiget 7 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (5) artikli 103 lõike 7 punkti h ning põhimõtet, et osamaksed tuleb määrata vastavalt riskile, sest mainitud regulatsioonis tehakse objektiivselt asjakohatult ja ebaproportsionaalselt vahet krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmetel ning vähendatakse IPS-näitaja tähtsust sellega, et riskinäitajat „kauplemistegevus, bilansivälised riskipositsioonid, tuletisinstrumendid, keerukus ja kriisilahenduskõlblikkus“ võetakse osamakseid tegema kohustatud asutuse kahjuks arvesse kaks korda.

Kõnealune regulatsioon rikub ka täpsuse nõuet ja kõigi asjaolude arvessevõtmise põhimõtet ning koos teiste delegeeritud määruse sätetega kahandab kohtuliku kaitse tõhusust.

6.

Kuues väide, et IPS (Institutional Protection Scheme) näitajale kordaja kohaldamisega rikub otsus hierarhiliselt kõrgema tasandi õigust

Hageja väidab, et kostja on delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 7 lõike 4 teise lause rakendamisel rikkunud direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõike 7 punkti h, määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiget 7 ja harta artikleid 16, 20, 41 ja 52 ning ei ole hageja suhtes täiel määral kohaldanud IPS-näitajat. Asutuste eristamine IPS-näitaja tasandil on süsteemiga vastuolus ja meelevaldne, sest krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kaitsemõju on täielik.

7.

Seitsmes väide, et delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklid 6, 7 ja 9 ning määruse I lisa rikuvad hierarhiliselt kõrgema tasandi õigust

Seitsmenda väite raames väidab hageja, et delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklid 6, 7 ja 9 ning määruse I lisa rikuvad põhimõtet, et osamaksed tuleb määrata vastavalt riskile, harta artikleid 16 ja 20, proportsionaalsuse põhimõtet ja kõigi asjaolude arvessevõtmise põhimõtet, sest need sätted näevad idealistlikust kujutlusest lähtudes ette riskinäitajad ning nende kombineerimise menetlused ja valemid, mis ei vasta kõigi osamakseid tegema kohustatud asutuste tegelikult olukorrale.

8.

Kaheksas väide, et rikutud on harta artiklit 16 ja proportsionaalsuse põhimõtet, sest riskiga korrigeerimise kordajate arvutamisel ei võtnud kostja täiel määral ja asjakohaselt arvesse seda, et hageja sattumine kriisilahendusmenetlusse on vähetõenäoline.

9.

Üheksas väide, et rikutud on harta artikleid 16, 20, 41 ja 52, sest kostja arvutas riskiga korrigeerimise kordajad delegeeritud määruse (EL) 2015/63 sätete kohaselt, kasutamata kaalutlusõigust ja kohandamata riskinäitajaid hageja olukorrale vastavalt.

10.

Kümnes väide, et delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 20 lõike 1 esimene lause ja lõige 2 rikuvad direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõiget 7 ja põhimõtet, et osamaksed tuleb määrata vastavalt riskile.

11.

Üheteistkümnes väide, et delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklid 4–9 ja määruse I lisa rikuvad tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet ja õiguskindluse põhimõtet

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

(2)  Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (ELT 1958, 17, lk 385).

(3)  Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (ELT. 2015, L 11, lk 44).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT 2013, L 176, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/52

2. juulil 2020 esitatud hagi – Landesbank Baden-Württemberg versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-406/20)

(2020/C 271/64)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Landesbank Baden-Württemberg (Stuttgart, Saksamaa) (esindajad: H. Berger ja K. Helle)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2020. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi 2020. aasta eest tehtavate ex-ante-osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2020/24) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus koos selle I ja II lisaga puudutab hageja makstavat osamakset;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üksteist väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased kohtuasjas T-405/20 DZ Hyp vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu esitatud väidetega.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/52

2. juulil 2020 esitatud hagi – DVD Bank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-407/20)

(2020/C 271/65)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: DVD Bank (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: H. Berger ja K. Helle)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2020. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi 2020. aasta eest tehtavate ex-ante-osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2020/24) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus koos selle I ja II lisaga puudutab hageja makstavat osamakset;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kümme väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased kohtuasjas T-405/20 DZ Hyp vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu esitatud väidetega.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/53

3. juulil 2020 esitatud hagi – DZ Bank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-410/20)

(2020/C 271/66)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: DZ Bank AG Deutsche Zentral-Genossenschaftsbank, Frankfurt am Main (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja K. Helle)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2020. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi 2020. aasta eest tehtavate ex-ante-osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2020/24) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus koos selle I ja II lisaga puudutab hageja makstavat osamakset;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üksteist väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased kohtuasjas T-405/20 DZ Hyp vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu esitatud väidetega.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/53

3. juulil 2020 esitatud hagi – Bayerische Landesbank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-411/20)

(2020/C 271/67)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Bayerische Landesbank (München, Saksamaa) (esindajad: H. Berger ja K. Helle)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2020. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi 2020. aasta eest tehtavate ex-ante-osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2020/24) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus koos selle I ja II lisaga puudutab hageja makstavat osamakset;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üksteist väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased kohtuasjas T-405/20 DZ Hyp vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu esitatud väidetega.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/54

3. juulil 2020 esitatud hagi – Landesbank Hessen-Thüringen Girozentrale versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-412/20)

(2020/C 271/68)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Landesbank Hessen-Thüringen Girozentrale (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: H. Berger ja K. Helle)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2020. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi 2020. aasta eest tehtavate ex-ante-osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2020/24) ja selle lisad osas, milles vaidlustatud otsus koos selle I ja II lisaga puudutab hageja makstavat osamakset;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üksteist väidet, mis on sisuliselt identsed või sarnased kohtuasjas T-405/20 DZ Hyp vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu esitatud väidetega.

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/54

3. juulil 2020 esitatud hagi – Norddeutsche Landesbank – Girozentrale versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-413/20)

(2020/C 271/69)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Norddeutsche Landesbank – Girozentrale (esindajad: advokaadid D. Flore ja J. Seitz)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2020. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi 2020. aasta eest tehtavate ex-ante-osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2020/24) ja selle lisad ning arvestusandmed osas, milles need puudutavad hagejat, ning

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

1.

Esimene väide, et rikutud on õigust olla ära kuulatud

—

Enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ei kuulanud kostja hagejat ära, rikkudes niiviisi Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta) artikli 41 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a.

2.

Teine väide, et rikutud on menetlusnorme

—

Vaidlustatud otsus on vastu võetud, rikkudes üldisi menetlusnõudeid, mis tulenevad harta artiklist 41, ELTL artiklist 298, õiguse üldpõhimõtetest ja kostja kodukorrast.

—

Eelkõige ei saa hageja kontrollida, kas vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel järgiti kirjaliku menetluse miinimumkestust.

3.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus on puudulikult põhjendatud

—

Vaidlustatud otsuses puuduvad piisavad põhjendused; eeskätt ei ole põhjendused seostatud konkreetse juhtumiga ning ei ole esitatud peamisi kaalutlusi seoses proportsionaalsusega/kaalutlusõigusega.

—

Aasta osamakse arvutamine on arusaamatu.

—

Põhjenduste puudumist ei saa õiguslikel ja faktilistel põhjustel korrigeerida Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsichti otsusega.

4.

Neljas väide, et rikutud on põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile (harta artikli 47 lõige 1), sest vaidlustatud otsus ei kuulu läbivaatamisele

—

Vaidlustatud otsuse puudulik põhjendamine muudab kohtuliku kontrolli hageja jaoks märgatavalt raskemaks. Hagejal on praktiliselt võimatu hagiväiteid selgelt välja arendada ja kritiseerida vaidlustatud otsuse vastuvõtmise põhjendusi.

—

Kostja rikub seejuures eeskätt võistlevuse põhimõtet, mille kohaselt peavad pooled saama võistlevalt vaielda nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude üle, mis on menetluse tulemuse suhtes määravad.

5.

Viies väide, et komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/63 (1) ette nähtud IPS (Institutional Protection Scheme, krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem) näitaja kasutamine rikub hierarhiliselt kõrgema tasandi õigust

—

Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 kui ELTL artikli 290 tähenduses delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel puudub komisjonil kaalutlusruum, mis oleks allutatud piiratud kohtulikule kontrollile. Sama kehtib delegeeritud määruse (EL) 2015/63 kohaldamisel kostja poolt.

—

IPS-näitaja kohaldamisel oli teada, et hageja kuulumine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi oli oluline kriteerium osamakse kindlaksmääramisel; kolme kategooriasse jagamine ja hageja paigutamine suurima riskiprofiiliga kategooriasse ei ole õige.

—

Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 6 lõike 5 teise lause kohaselt oleks kostja pidanud osamakse kindlaksmääramisel võtma arvesse ka seda, millise tõenäosusega võib asjaomane krediidiasutus- või investeerimisühing sattuda kriisilahendusmenetlusse ja sellest tulenevalt millise tõenäosusega võetaks kasutusse kriisilahendusrahastu.

—

Kostja rikkus kategooriatesse jagamisel ja IPS-näitaja korrigeerimisteguri kinnitamisel ka proportsionaalsuse põhimõtet.

6.

Kuues väide, et delegeeritud määruses (EL) 2015/63 osutatud riskiga korrigeerimise kordaja kohaldamine rikub hierarhiliselt kõrgema tasandi õigust

—

Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 I lisa 6. sammu ja artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määratava riskiga korrigeerimise kordaja kohaldamine kostja poolt rikub riskiprofiilist lähtumise põhimõtet.

—

Riskiga korrigeerimise kordaja suuruseks arvu 1,388146345995 või 1,384564814222 kinnitamine rikub ka harta artiklis 16 tunnustatud hageja ettevõtlusvabadust.

7.

Seitsmes (teise võimalusena esitatud) väide: Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 7 lõike 4 teine lause rikub hierarhiliselt kõrgema tasandi õigust

—

Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 7 lõike 4 teine lause on õigusvastane, sest IPS-näitaja korrigeerimine delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 7 lõike 4 teises lauses ette nähtud riskinäitajaga „kauplemistegevus, bilansivälised riskipositsioonid, tuletisinstrumendid, keerukus ja kriisilahenduskõlblikkus“ rikub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artikli 113 lõikes 7 ette nähtud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi järjepidevuse põhimõtet ja viib seetõttu kaitseskeemi kuuluvate asutuste ja ühingute ebavõrdse kohtlemiseni, mis ei ole põhjendatud.

—

Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 7 lõike 4 teine lause rikub ka proportsionaalsuse põhimõtet, sest selle määruse artikli 7 lõike 4 esimeses lauses nimetatud osariskinäitajaid võetakse korduvalt arvesse.

(1)  Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT 2013, L 176, lk 1).

17.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/56

Üldkohtu 17. juuni 2020. aasta määrus – Sánchez Cano versus EUIPO – Grupo Osborne (EL TORO BALLS Fini)

(Kohtuasi T-527/19) (1)

(2020/C 271/70)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Kuuenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 312, 16.9.2019.