EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

27. juuli 2020,

dividendide jaotamise kohta COVID-19 pandeemia ajal ja soovituse EKP/2020/19 kehtetuks tunnistamise kohta

(EKP/2020/35)

(2020/C 251/01)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

27. märtsil 2020 võttis Euroopa Keskpank (EKP) vastu Euroopa Keskpanga soovituse EKP/2020/19, (2) millega soovitati krediidiasutustel mitte maksta dividende ja mitte võtta dividendi väljamaksmise tagasivõtmatut kohustust majandusaastate 2019 ja 2020 osas vähemalt kuni 1. oktoobrini 2020 ning krediidiasutustel soovitati mitte teostada aktsionäride tasustamisele suunatud aktsiate tagasioste. Selle soovituse aluseks oli kaalutlus, et COVID-19ga seotud majandusšoki olukorras on oluline krediidiasutuste jätkamine laenuandjatena kodumajapidamistele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele ning äriühingutele. Seetõttu peeti oluliseks, et krediidiasutused hoiaksid kapitali ja säilitaksid seega oma võime majandust COVID-19 pandeemia poolt tekitatud määramatuse olukorras toetada. Selles olukorras leiti, et kapitaliressursi hoidmine reaalmajanduse toetamiseks ja kahjumi katmiseks peab olema ülimuslik dividendi jaotamise ja aktsiate tagasiostude valikuvõimaluste suhtes.

(2)

Seoses soovitusega EKP/2020/19 on EKP täiendavalt hinnanud majandusolukorda ja kaalunud, kas dividendide peatamine on soovitav ka pärast 1. oktoobrit 2020. Sellest tulenevalt leiab EKP, et majandusliku määramatuse tase on seoses COVID-19 pandeemiaga endiselt kõrge ja seetõttu on krediidiasutustel raske täpselt prognoosida oma kapitalivajadusi keskmises perspektiivis. Samuti leiab EKP, et endiselt kestab vajadus kaalutud kapitaliplaneerimise järele erandlikus süsteemse määramatuse ja pingeliste majandustingimuste olukorras, sh krediidiasutuse kapitalipositsiooni säilitamine dividendijaotuse edasilükkamise või ärajätmisega. Seetõttu peab EKP vajalikuks pikendada dividendidega seotud soovituse kehtivust kuni 1. jaanuarini 2021 ja soovitus EKP/2020/19 kehtetuks tunnistada. See lähenemine on kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusega ESRN/2020/7 (3).

(3)

Võttes täielikult arvesse siseturu ühtsust ja terviklikkust, näeb EKP vajadust alustada arutelu asjaomaste liikmesriikide asjaomaste asutustega, et otsustada, kas kohane on dividendi väljamakse mitteosalevas liikmesriigis tegutsevale emaettevõtjale, emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale. Nendel aruteludel tuleb lähtuda muu hulgas samaväärsuse ja kõigipoolsuse põhimõtetest eesmärgiga toetada liidu siseturu sujuvat toimimist tervikuna ja säilitada krediidiasutuste tugev kapitalipositsioon usaldatavusnõuete seisukohast ning kaasa aidata finantssüsteemi stabiilsusele liidus ja igas liikmesriigis.

(4)	Reaalmajandusele antava toetuse maksimeerimiseks on kohane, et kaalutlusõigusel põhinevaid dividendimakseid ei tohiks teha ka vähem olulised krediidiasutused.

(5)

Kuna see meede on olemuselt ajutine ja õigustatud ainult praegustel erandlikel asjaoludel, teeb EKP 2020 neljandas kvartalis otsuse, millist lähenemist tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2021, võttes arvesse majanduskeskkonda, finantssüsteemi stabiilsust ja kapitali planeerimisega seotud määramatuse taset,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I.

1.

EKP soovitab krediidiasutustel mitte maksta dividende ja mitte võtta dividendimaksete tagasivõtmatut kohustust (4) majandusaastate 2019 ja 2020 osas ning mitte teostada aktsionäride tasustamisele suunatud aktsiate tagasioste kuni 1. jaanuarini 2021 (5).

2.

Krediidiasutused, kes ei saa käesolevat soovitust täita, kuna nende hinnangul on nad õiguslikult kohustatud dividendi maksma, peaksid neid põhjusi viivitamata selgitama oma ühisele järelevalverühmale.

3.

Käesolevat soovitust kohaldatakse järelevalve alla kuuluva olulise grupi konsolideeritud tasandil määratluse kohaselt Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (6) artikli 2 punktis 22, ja järelevalve alla kuuluva olulise üksuse individuaalsel tasandil määratluse kohaselt määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktis 16, kui järelevalve alla kuuluv oluline üksus ei ole järelevalve alla kuuluva olulise grupi osa.

4.

Krediidiasutused, kes kavatsevad teha dividendi väljamakseid või võtta tagasivõtmatu kohustuse maksta dividende oma emaettevõtjale, emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale, kui need on asutatud mitteosalevas liikmesriigis, peaksid konsulteerima oma ühisele järelevalverühmaga, et teha kindlaks, kas need dividendimaksed või dividendimaksete tegemise tagasivõtmatud kohustused on kohased.

II.

Käesolev soovitus on adresseeritud järelevalve alla kuuluvatele olulistele üksustele ja järelevalve alla kuuluvatele olulistele gruppidele vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktides 16 ja 22.

III.

Käesolev soovitus on adresseeritud ka riiklikele pädevatele asutustele seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppidega vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktides 7 ja 23. Käesoleva määruse kohaldajaks nendele üksuste ja gruppide osas on kohastel juhtudel riiklikud pädevad asutused.

IV.

Kuna see meede on olemuselt ajutine, hindab EKP täiendavalt majandusolukorda ja kaalub, kas dividendide peatamine on soovitav ka pärast 1. jaanuari 2021.

V.

Soovitus EKP/2020/19 tunnistatakse kehtetuks.

---

(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Euroopa Keskpanga 27. märtsi 2020. aasta soovitus EKP/2020/19 dividendide jaotamise kohta COVID-19 pandeemia ajal ja soovituse EKP/2020/1 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT C 102 I, 30.3.2020, lk 1).

(3)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 27. mai 2020. aasta soovitus ESRN/2020/7 väljamaksete piiramise kohta COVID-19 pandeemia ajal (ELT C 212, 26.6.2020, lk 1).

(4)  Kui finantseerimisasutus soovib asendada lihtaktsiad, on see käesoleva soovitusega kooskõlas.

(5)  Krediidiasutustel võib olla mitmesugune õiguslik vorm, näiteks börsiettevõte ja mitte-aktsiaselts, s.o investeerimisfond, kooperatiiv või hoiuasutus. Käesolevas soovituses kasutatakse mõistet „dividend“ igat liiki sularaha väljamaksete kohta seoses esimese taseme põhiomavahendite kapitaliga, millega kaasneb omavahendite kvantiteedi või kvaliteedi langus.

(6)  Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/849, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1136, ja nõukogu määruses (EL) 2017/1509, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1129 Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta

(2020/C 251/02)

Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/849 (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1136 (2)) II ja III lisas ja nõukogu määruse (EL) 2017/1509 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1129 (4)) XV ja XVI lisas loetletud isikutele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu on kindlaks teinud, et piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2016/849, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2020/1136, ja määruses (EL) 2017/1509, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2020/1129, tuleks jätkuvalt kohaldada isikute suhtes, kes on loetletud otsuse (ÜVJP) 2016/849 II ja III lisas ning määruse (EL) 2017/1509 XV ja XVI lisas. Nende isikute loetellu kandmise põhjused on sätestatud kõnealustes lisades.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitleva määruse (EL) 2017/1509 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks (vt määruse artiklit 35).

Asjaomased isikud võivad enne 28. veebruari 2021 esitada nõukogule järgmisel aadressil koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loeteludesse uuesti läbi vaadataks:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

e-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud tähelepanekuid võetakse arvesse loetelude perioodilisel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2016/849 artikli 36 lõikega 2 ja määruse (EL) 2017/1509 artikli 34 lõikega 7.

Samuti juhitakse asjaomaste isikute tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 141, 28.5.2016, lk 79.

(2)  ELT L 247, 31.7.2020, lk 30.

(3)  ELT L 224, 31.8.2017, lk 1.

(4)  ELT L 247, 31.7.2020, lk 5.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/849 ja nõukogu määruses (EL) 2017/1509, mis käsitlevad Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

(2020/C 251/03)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õiguslik alus on nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/849, (2) mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1136, (3) ning nõukogu määrus (EL) 2017/1509, (4) mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1129 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on nõukogu peasekretariaadi välisasjade, laienemise ja elanikkonnakaitse peadirektoraadi (RELEX) üksus RELEX.1.C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

e-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Andmekaitse ametnik

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele (ÜVJP) 2016/849, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2020/1136, ning määrusele (EL) 2017/1509, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2020/1129.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses (ÜVJP) 2016/849 ja määruses (EL) 2017/1509 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomaste isikute õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid sellega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid on oma õiguste teostamiseks esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 141, 28.5.2016, lk 79.

(3)  ELT L 247, 31.7.2020, lk 30.

(4)  ELT L 224, 31.8.2017, lk 1.

(5)  ELT L 247, 31.7.2020, lk 5.

Teatis loetellu kantud isikutele, rühmitustele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta, mida on ajakohastatud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1132) artikleid 2, 3 ja 4 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1128) artikli 2 lõiget 3

(2020/C 251/04)

Eespool osutatud isikutele, rühmitustele ja üksustele, kes on loetletud nõukogu xxx otsuses (ÜVJP) 2020/1132 (1) ja nõukogu rakendusmääruses (EL) 2020/1128 (2), teatatakse järgmist.

Euroopa Liidu Nõukogu on kindlaks teinud, et põhjendused asjaomaste isikute, rühmituste ja üksuste jätmiseks nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) (3) artikleid 2, 3 ja 4 ning nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) (4) artikli 2 lõiget 3, on endiselt kehtivad. Sellest tulenevalt on nõukogu otsustanud jätta nimetatud isikud, rühmitused ja üksused eespool nimetatud loetellu.

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2580/2001 on ette nähtud, et kõik asjaomastele isikutele, rühmitustele ja üksustele kuuluvad rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid külmutatakse ning et nende käsutusse ei tohi anda otseselt ega kaudselt rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse.

Asjaomaste isikute, rühmituste ja üksuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, mis on loetletud määruse lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või erimakseteks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 2.

Asjaomased isikud, rühmitused või üksused võivad esitada taotluse saada nõukogu põhjendused nende jätmise kohta eespool nimetatud loetellu (välja arvatud juhul, kui põhjendused on neile juba edastatud). Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

Council of the European Union (Attn: COMET designations)

Rue de la Loi/Wetstraat 175

B-1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIĖ

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Asjaomased isikud, rühmitused ja üksused võivad eespool toodud aadressil esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega igal ajal taotluse, et vaadataks läbi otsus nende kandmise ja jätmise kohta eespool nimetatud loetellu. Taotlus vaadatakse pärast kättesaamist läbi. Sellega seoses juhitakse asjaomaste isikute, rühmituste ja üksuste tähelepanu asjaolule, et nõukogu vaatab nimetatud loetelu korrapäraselt läbi kooskõlas ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikega 6. Selleks, et taotlusi käsitletaks järgmise läbivaatamise käigus, tuleks need esitada 1. oktoobriks 2020.

Samuti juhitakse asjaomaste isikute, rühmituste ja üksuste tähelepanu võimalusele vaidlustada nende loetellu kandmine Euroopa Liidu Üldkohtus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimustele.

---

(1)  EÜT L 247, 31.7.2020, lk 18.

(2)  EÜT L 247, 31.7.2020, lk 1.

(3)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93.

(4)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.

Teatis andmesubjektidele, kes on kantud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta, mida on ajakohastatud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1132) artikleid 2, 3 ja 4 ning nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1128) artikli 2 lõiget 3

(2020/C 251/05)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õigusliku aluse moodustavad nõukogu ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP, (2) mida on ajakohastatud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1132, (3) ning nõukogu määrus (EÜ) nr 2580/2001, (4) mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1128 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi peadirektoraadi RELEX (välisasjad, laienemine, kodanikukaitse) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi RELEX üksus 1C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIĖ

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt ühisele seisukohale 2001/931/ÜVJP, mida on ajakohastatud otsusega (ÜVJP) 2020/1132, ning määrusele (EÜ) nr 2580/2001, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2020/1128.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad ühises seisukohas 2001/931/ÜVJP ja määruses (EÜ) nr 2580/2001 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid sellega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid on oma õiguste teostamiseks esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse 5 aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõpeb, või seni, kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile.

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 344, 28.12.2001, lk 93.

(3)  ELT L 247, 31.7.2020, lk 18.

(4)  ELT L 344, 28.12.2001, lk 70.

(5)  ELT L 247, 31.7.2020, lk 1.

Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (ÜVJP) 2015/1333 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas), mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2020/1137, ja nõukogu määruses (EL) 2016/44 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1130

(2020/C 251/06)

Nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2020/1137 (1) rakendatava nõukogu otsuse (ÜVJP) 2015/1333 (2) (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas) II ja IV lisas ning nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1130 (3) rakendatava nõukogu määruse (EL) 2016/44 (4) (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas) III lisas loetletud isikutele ja üksustele tehakse teatavaks järgmine teave.

Asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EL) 2016/44 IV lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks (vt määruse artikkel 8).

Asjaomased isikud ja üksused võivad enne 15. maid 2021 esitada nõukogule taotluse koos täiendavate dokumentidega, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu vaadataks uuesti läbi. Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C.

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud märkusi võetakse arvesse kõnealuste isikute ja üksuste loetelu korrapärasel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2015/1333 artikli 17 lõikega 2 ja määruse (EL) 2016/44 artikli 21 lõikega 6.

Samuti juhitakse asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 206, 1.8.2015, lk 34.

(2)  ELT L 247, 31.7.2020, lk 40.

(3)  ELT L 12, 19.1.2016, lk 1.

(4)  ELT L 247, 31.7.2020, lk 14.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses (ÜVJP) 2015/1333 ja nõukogu määruses (EL) 2016/44 sätestatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas

(2020/C 251/07)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õiguslikuks aluseks on nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/1333, (2) mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2020/1137, (3) ning määrus (EL) 2016/44, (4) mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1130 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi peadirektoraadi RELEX (välisasjad, laienemine, kodanikukaitse) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi RELEX üksus 1C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C.

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles

Belgique/BELGIË

E-post sanctions@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele (ÜVJP) 2015/1333, mida rakendatakse rakendusotsusega (ÜVJP) 2020/1137, ning määrusele (EL) 2016/44, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2020/1130.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses (ÜVJP) 2015/1333 ja määruses (EL) 2016/44 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomaste isikute õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid sellega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid jagatakse vajaduse korral Euroopa välisteenistusega ning komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid oma õiguste teostamiseks on esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse 5 aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuste meetmete kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 206, 1.8.2015, lk 34.

(3)  ELT L 247, 31.7.2020, lk 40.

(4)  ELT L 12, 19.1.2016, lk 1.

(5)  ELT L 247, 31.7.2020, lk 14.

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud liitu või selle liikmesriike ähvardavate küberrünnete takistamiseks kehtestatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2019/797, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1127, ja nõukogu määruses (EL) 2019/796, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1125

(2020/C 251/08)

Liitu või selle liikmesriike ähvardavate küberrünnete takistamiseks kehtestatud piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu otsuse (ÜVJP) 2019/797 (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1127 (2)) lisas ja määruse (EL) 2019/796 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1125 (4)) I lisas loetletud isikutele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas, et eespool nimetatud lisades loetletud isikud ja üksused tuleks kanda loetelusse isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse otsuses (ÜVJP) 2019/797 ja määruses (EL) 2019/796 sätestatud piiravaid meetmeid. Kõnealuste isikute loetellu kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EL) 2019/796 (piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid) II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks.

Asjaomased isikud võivad esitada nõukogule taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loeteludesse uuesti läbi vaadataks, saates taotluse koos asjakohaste lisadokumentidega enne 15. oktoobrit 2020 järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

e-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud tähelepanekuid võetakse arvesse nõukogu teostataval regulaarsel läbivaatamisel vastavalt liitu või selle liikmesriike ähvardavate küberrünnete takistamiseks kehtestatud piiravaid meetmeid käsitleva otsuse (ÜVJP) 2019/797 artiklile 10.

Samuti juhitakse asjaomaste isikute tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 129 I, 17.5.2019, lk 13.

(2)  ELT L 246, 30.7.2020, lk 12.

(3)  ELT L 129 I, 17.5.2019, lk 1.

(4)  ELT L 246, 30.7.2020, lk 4.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud liitu või selle liikmesriike ähvardavate küberrünnete takistamiseks kehtestatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2019/797 ja nõukogu määruses (EL) 2019/796

(2020/C 251/09)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2018/1725 (1) artikliga 16 juhitakse andmesubjektide tähelepanu järgmisele teabele.

Selle töötlemistoimingu õiguslik alus on liitu või selle liikmesriike ähvardavate küberrünnete takistamiseks kehtestatud piiravaid meetmeid käsitlev nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/797, (2) mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1127, (3) ja nõukogu määrus (EL) 2019/796, (4) mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1125 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on nõukogu peasekretariaadi välisasjade, laienemise ja elanikkonnakaitse peadirektoraadi (RELEX) üksus RELEX.1.C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

e-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Isikuandmete kaitse ametnik

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele (ÜVJP) 2019/797, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2020/1127, ning määrusele (EL) 2019/796, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2020/1125.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses (ÜVJP) 2019/797 ja määruses (EL) 2019/796 kehtestatud loetellu kandmise kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid jagatakse vajaduse korral Euroopa välisteenistusega ning komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid oma õiguste teostamiseks on esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni, kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 129 I, 17.5.2019, lk 13.

(3)  ELT L 246, 30.7.2020, lk 12.

(4)  ELT L 129 I, 17.5.2019, lk 1.

(5)  ELT L 246, 30.7.2020, lk 4.

Teatis isikule, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/1693, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1126, ning nõukogu määruses (EL) 2016/1686, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1124,

(2020/C 251/10)

Alljärgnev teave tehakse teatavaks Bryan D’ANCONALE, kes on kantud loetellu, mis on esitatud ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/1693 (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1126, (2)) lisas ning nõukogu määruse (EL) 2016/1686 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1124, (4)) I lisas.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas, et eespool nimetatud lisades esitatud isik tuleks kanda loetelusse, kuhu on kantud isikud, rühmitused, ettevõtjad ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/1693 ja nõukogu määruses (EL) 2016/1686 sätestatud piiravaid meetmeid.

Asjaomase isiku tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, mis on loetletud määruse (EL) 2016/1686 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajadusteks või konkreetseteks makseteks kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 5.

Asjaomane isik võib esitada taotluse, et saada nõukogu põhjendused tema eespool nimetatud loetelusse kandmise kohta. Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

e-post: sanctions@consilium.europa.eu

Asjaomane isik võib eespool toodud aadressil igal ajal esitada nõukogule taotluse koos täiendavate dokumentidega, et otsus tema kandmise kohta eespool nimetatud loetellu läbi vaadataks. Sellega seoses juhitakse asjaomase isiku tähelepanu asjaolule, et nõukogu vaatab nimetatud loetelu regulaarselt läbi kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2016/1693 artikli 6 lõikega 2 ning määruse (EL) 2016/1686 artikli 4 lõikega 4. Selleks, et taotlusi käsitletaks järgmise läbivaatamise käigus, tuleks need esitada 31. augustiks 2020.

Samuti juhitakse asjaomase isiku tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 255, 21.9.2016, lk 25.

(2)  ELT L 246, 30.7.2020, lk 10.

(3)  ELT L 255, 21.9.2016, lk 1.

(4)  ELT L 246, 30.7.2020, lk 1.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/1693 ning nõukogu määruses (EL) 2016/1686

(2020/C 251/11)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artikliga 16 juhitakse andmesubjektide tähelepanu järgmisele teabele.

Töötlemistoimingu õigusliku aluse moodustavad nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/1693, (2) mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/1126, (3) ning nõukogu määrus (EL) 2016/1686, (4) mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/1124 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on nõukogu peasekretariaadi välisasjade, laienemise ja elanikkonnakaitse peadirektoraadi (RELEX) üksus RELEX.1.C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

e-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel e-posti aadressil:

Euroopa Andmekaitseinspektor

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele (ÜVJP) 2016/1693, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2020/1126, ning määrusele (EL) 2016/1686, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2020/1124.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses (ÜVJP) 2016/1693 ja määruses (EL) 2016/1686 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid jagatakse vajaduse korral Euroopa välisteenistusega ning komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid oma õiguste teostamiseks on esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni, kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 255, 21.9.2016, lk 25.

(3)  ELT L 246 I, 30.7.2020, lk 10.

(4)  ELT L 255, 21.9.2016, lk 1.

(5)  ELT L 246 I, 30.7.2020, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

30. juuli 2020

(2020/C 251/12)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1743
JPY	Jaapani jeen	123,58
DKK	Taani kroon	7,4426
GBP	Inglise nael	0,90268
SEK	Rootsi kroon	10,3068
CHF	Šveitsi frank	1,0744
ISK	Islandi kroon	159,20
NOK	Norra kroon	10,7213
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,248
HUF	Ungari forint	345,60
PLN	Poola zlott	4,4080
RON	Rumeenia leu	4,8318
TRY	Türgi liir	8,1978
AUD	Austraalia dollar	1,6446
CAD	Kanada dollar	1,5771
HKD	Hongkongi dollar	9,1011
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7727
SGD	Singapuri dollar	1,6161
KRW	Korea vonn	1 404,16
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,7070
CNY	Hiina jüaan	8,2240
HRK	Horvaatia kuna	7,4880
IDR	Indoneesia ruupia	17 144,78
MYR	Malaisia ringit	4,9784
PHP	Filipiini peeso	57,682
RUB	Vene rubla	86,6233
THB	Tai baat	36,920
BRL	Brasiilia reaal	6,1189
MXN	Mehhiko peeso	26,0101
INR	India ruupia	87,9400

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

HASARTMÄNGUTEENUSTE OSUTAJATELE TEHTAVAD RIIKLIKUD ERANDID SISERIIKLIKEST SÄTETEST, MILLEGA VÕETAKSE ÜLE DIREKTIIV (EL) 2015/849 (RAHAPESUVASTANE DIREKTIIV)

Nende liikmesriikide loetelu, kes on otsustanud vabastada teatavate hasartmänguteenuste osutajad selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamisest, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist

(Käesoleva tekstiga tühistatakse ja asendatakse tekst, mis avaldati ELTs C 170, 18.5.2020, lk 23)

(2020/C 251/13)

Kui liikmesriik otsustab vabastada teatavate hasartmänguteenuste osutajad täielikult või osaliselt kõnealuse direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikest õigusnormidest, teatab ta sellest otsusest komisjonile ja lisab riskihindamisele tugineva põhjenduse. Liikmesriik võib sellise teate esitada või tagasi võtta igal ajal. Komisjon edastab sellised otsused teistele liikmesriikidele.

Sellistest otsustest on komisjonile 2020. aasta juuliks teatanud järgmised liikmesriigid.

Liikmesriik	Vabastatud hasartmänguteenuste osutaja(d)
Austria	Vastavalt 28. novembri 1989. aasta föderaalse hasartmänguseaduse (Glücksspielgesetz – GSpG, föderaalne ametlik väljaanne nr 620/1989, muudetud versioon föderaalses ametlikus väljaandes nr 118/2016) jao 31c lõike 3 punktidele 1 ja 2 on osaliselt vabastatud järgmised loteriimängud: — loto (hasartmänguseaduse 6. jagu) — jalgpallitotod (hasartmänguseaduse 7. jagu) — lisandmängud (hasartmänguseaduse 8. jagu) — kiirloteriid (hasartmänguseaduse 9. jagu) — klassiloteriid (hasartmänguseaduse 10. jagu) — numbriloto (hasartmänguseaduse 11. jagu) — numbriloteriid (hasartmänguseaduse 12. jagu) — interneti hasartmängud(hasartmänguseaduse jao 12a lõige 1) — bingo ja keno (hasartmänguseaduse jagu 12b) Need osalised erandid tuginevad praegusele hinnangule, et nimetatud hasartmänguteenused kujutavad endast väiksemat riski, ning nende kohaldamine lõpetatakse, kui tulevastes hinnangutes leitakse, et riskitase tõuseb.
Belgia	Vastavalt 18. septembri 2017. aasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse artikli 5 lõikele 1 — riigiloto Vastavalt 7. mai 1999. aasta õnnemängude, kihlvedude, mänguasutuste ja mängijate kaitse seaduse artikli 25 lõigetele 1 ja 9 ning 30. jaanuari 2019. aasta kuninglikule dekreedile, mis avaldati 8. veebruaril 2019, — sellise C-klassi litsentsi omanikud, mis lubab sellega määratud tingimustel viieaastase ajavahemiku vältel (mida võib pikendada) pidada (III klassi) mängu- või joogiasutust — sellise G1-klassi litsentsi omanikud, mis lubab sellega määratud tingimustel viieaastase ajavahemiku vältel (mida võib pikendada) korraldada telesaadetes õnnemänge, milles kasutatakse Belgia numeratsiooniplaani numbrisarja ja mis moodustavad tervikliku mänguprogrammi — sellise G2-klassi litsentsi omanikud, mis lubab sellega määratud tingimustel korraldada ühe aasta jooksul mujal kui telesaadetes õnnemänge, milles kasutatakse Belgia numeratsiooniplaani numbrisarja ja mis moodustavad tervikliku mänguprogrammi
Tšehhi	Vastavalt 5. juuni 2008. aasta seadusele nr 253/2008 teatavate meetmete kohta, millega võideldakse kuritegevusest saadava tulu legaliseerimise ja terrorismi rahastamise vastu, — bingoloto — tombola — rahaloteriid — asjade loteriid — kiir- ja/või numbrilised loteriid
Taani	Vastavalt 8. juuni 2017. aasta seaduse nr 651 (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta) artikli 1 lõikele 5 ning 26. juuni 2017. aasta teatisele teatavate mängude osalise vabastamise kohta rahapesu tõkestamist käsitlevate seaduste kohaldamisest — kohalikud totod — väljaspool kasiinosid asuvad panuse/väljamakse piirangutega mänguautomaadid, mis pakuvad sularahavõite — loteriid, Klasselotteriet (klassiloteriid) ja mittetulunduslikud loteriid (sealhulgas bingo ja tombola, kui need kvalifitseeruvad mittetulunduslikeks) — live-pokker, kui seda mängitakse turniiriformaadis, seltsides ja kui see ei ole litsentsiomanikule kasumlik — internetibingo televisioonis — juhtimismängud (hooajaline fantaasiasport, mitte igapäevane) — konkursid, kus osalemine toimub SMSi või muu sarnase vahendi kaudu — avalike meelelahutuste korraldamist käsitleva korralduse jagude 9–15 kohaselt pakutavad mängud
Eesti	Vastavalt Eesti 15. oktoobri 2008. aasta hasartmänguseaduse paragrahvile 6 kooskõlas 26. oktoobri 2017. aasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega — kaubanduslikud loteriid
Soome	Vastavalt 28. juuni 2017. aasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (444/2017) 1. peatüki 3. jao lõikele 4 — väljaspool kasiinosid asuvad mänguautomaadid
Saksamaa	Vastavalt 23. juuni 2017. aasta rahapesuseaduse (Geldwäschegesetz) 2. jao lõike 1 punktile 15 — Gewerbeordnungi jaos 33c määratletud hasartmänguautomaatide käitajad — vastavalt hobuvõidusõidutotosid ja loteriisid käsitleva seaduse (Rennwett- und Lotteriegesetz) paragrahvile 1 totalisaatoreid käitavad ühendused — loteriid, välja arvatud internetipõhised, mille käitajatel või vahendajatel on Saksamaa pädeva asutuse avalik litsents — sotsiaalloteriid
Ungari	Vastavalt 26. juunil 2017. aastal jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele — loosimängud, mis on määratletud ja mida reguleeritakse vastavalt 1991. aasta hasartmänguseaduse nr 34 artiklitele 15–24 (loosimängud hõlmavad loosi, tombolat, kraapimiskaarte ja nn muid loosimänge, näiteks live-bingo)
Iirimaa	Vastavalt 2010. aasta kriminaalseaduse (rahapesu ja terrorismi rahastamine) (muudetud kujul) artikli 25 lõikele 8 ja õigusakti nr 487/2018 artiklile 3 — mänguautomaadid või meelelahutusautomaadid vastavalt 1956. aasta hasartmängu- ja loteriiseaduse artiklile 14 — loteriid 1956. aasta hasartmängu- ja loteriiseaduse (Gaming and Lotteries Act) tähenduses, sealhulgas bingo — mujal kui kasiinos või eraklubis konkreetses asukohas toimuv pokkerimäng
Madalmaad	Vastavalt rahandusministri ning justiits- ja julgeolekuministri 13. juuli 2018. aasta määruse nr 2018-0000113969 (neljanda rahapesuvastase direktiivi rakendusmäärus) artiklile 2 — heategevusloteriid (õnnemänguseaduse artikkel 3) — iganädalaste müügiedendamis- ja väikeõnnemängude pakkujad (õnnemänguseaduse artikkel 7a) — riiklik loterii (õnnemänguseaduse artikkel 8) — kiirloteriid (õnnemänguseaduse artikkel 14a) — spordivõistluste korraldajad (õnnemänguseaduse artikkel 15) — totalisaatorid (õnnemänguseaduse artikkel 23) — loto (õnnemänguseaduse artikkel 27a) — igaüks, kellel on mänguautomaadid (õnnemänguseaduse artikkel 30b) — mänguautomaatide käitajad (õnnemänguseaduse jagu 30h)
Sloveenia	Vastavalt dekreedile, mis käsitleb klassikaliste õnnemängude korraldajate vabastamist rahapesu ja terrorismi rahastamise avastamise ja tõkestamise meetmete rakendamisest (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 66/18, 12. oktoober 2018): — Sloveenia Vabariigis asutatud ühingud ja mittetulunduslikud humanitaarorganisatsioonid, kes osutavad aeg-ajalt klassikalisi hasartmänguteenuseid, on täielikult vabastatud meetmete rakendamisest vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 68/16, 4. november 2016) — Sloveenia Vabariigi valitsuse kontsessiooni alusel alaliselt klassikalisi hasartmänguteenuseid osutavad ettevõtjad on osaliselt vabastatud selliste kliendikontrollimeetmete rakendamisest, mida tuleb kooskõlas nimetatud dekreediga rakendada
Rootsi	Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste meetmete seaduse (SFS 2017:630) 8. peatüki artiklile 1, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid käsitleva korralduse (SFS 2009:92) artiklile 20 ning Rootsi hasartmänguameti rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid käsitlevate määruste ja üldnõuannete (SIFS 2019:2) 1. peatüki artiklile 2 1. loteriid, mida korraldatakse hasartmänguseaduse (SFS 2018:1138) 5. peatüki kohase litsentsi alusel ja mis ei ole interneti hasartmängud ega kasiinos toimuvad kasiinomängud; 2. loteriid, mis toimuvad hasartmänguseaduse 6. peatüki kohase litsentsi või registreeringu alusel ja mis ei ole interneti hasartmängud; 3. kasiinomängud ja hasartmängud kaupadega mänguautomaatidel, millel on hasartmänguseaduse 9. peatüki kohane litsents; 4. mängud sularaha ja žetoonidega töötavatel mänguautomaatidel, välja arvatud turniirikaardimängud, millel on hasartmänguseaduse 10. peatüki kohane litsents. Erandeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui kliendil on lubatud lisada mängijakontole raha, st vahendeid, mis ei ole otseselt maksed loteriis osalemise eest.

Likvideerimismenetlused

Otsus algatada pankrotimenetlus äriühingu Societatea CERTASIG - Societate de Asigurare și Reasigurare - S.A. suhtes.

(Avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta) artiklile 14 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta) artikkel 280))

(2020/C 251/14)

Kindlustusandja	Societatea CERTASIG - Societate de Asigurare și Reasigurare - S.A., registrijärgne asukoht Bukarest, sektor 1, Nicolae Caramfil nr 61B, registreeritud äriregistris numbri J40/9518/11.7.2003 all, ainus registreerimiskood 12408250, registreeritud kindlustusregistris numbri RA-021 all 10. aprillil 2003.
Otsuse kuupäev, jõustumine ja laad	20.2.2020 – otsus nr 209/20.2.2020 äriühingu Societatea CERTASIG - Societate de Asigurare și Reasigurare - S.A. tegevusloa kehtetuks tunnistamise, tema maksejõuetuks tunnistamise ja tema vastu pankrotimenetluse algatamise taotluse esitamise kohta; Bukaresti kohtu 29. juuni 2020. aasta vaheotsus äriühingu SAR Certasig S.A. suhtes pankrotimenetluse algatamise kohta.
Pädevad asutused	Autoritatea de Supraveghere Financiară (ASF), (finantsjärelevalveasutus), peakontor aadressil Splaiul Independenței nr 15, sektor 5, Bukarest, Rumeenia
Järelevalveasutus	Autoritatea de Supraveghere Financiară (ASF), (finantsjärelevalveasutus), peakontor aadressil Splaiul Independenței nr 15, sektor 5, Bukarest, Rumeenia
Määratud likvideerija	Kohtu määratud likvideerija – CITR Filiala Cluj SPRL Kohtu määratud likvideerija kontaktandmed – Calea Dorobanților 48, Cluj-Napoca 400000
Kohaldatav õigus	Rumeenia Valitsuse erakorraline määrus nr 93/2012 finantsjärelevalveasutuse loomise, ülesehituse ja toimimise kohta, heaks kiidetud muudatustega seadusega nr 113/2013, muudetud; seadus nr 503/2004 kindlustusandjate finantsseisundi taastamise, pankroti, tegevuse vabatahtliku lõpetamise ja likvideerimise kohta, uuesti avaldatud; seadus nr 237/2015 kindlustusandjatele tegevusloa andmise ja nende järelevalve kohta, muudetud; seadus nr 85/2014 maksejõuetuse vältimise ja maksejõuetusmenetluse kohta, muudetud.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9899 – KKR / Koos Holding Coöperatief)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 251/15)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2020/C 251/16)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 (1) kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise hetkest.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„CHABICHOU DU POITOU“

ELi nr: PDO-FR-0115-AM01 – 5.12.2018

KPN (X) KGT ()

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Syndicat de défense du Chabichou du Poitou

Aadress:

Agropole

Route de Chauvigny CS 45002

86550 Mignaloux-Beauvoir

FRANCE

Tel +33 549447480

Faks: +33 549467905

E-post: chabichoudp@na.chambagri.fr

Rühm koosneb piimatootjatest, põllumajandustootjatest, laagerdajatest ja töötlejatest ning rühmal on õigustatud huvi taotluse esitamiseks.

2.   Liikmesriik või Kolmas Riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☒	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☒

Märgistus

☒	Muu: rühma ja pädeva asutuse kontaktandmed, kontroll, riiklikud nõuded

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatus(ed)

1.   TOOTE KIRJELDUS

Lause:

asendatakse järgmisega:

Lisatakse toorpiima kasutamise kohustus, et säilitada piima looduslikke mikrobioloogilisi omadusi.

Toote paremaks kirjeldamiseks täpsustatakse, et tegemist on õrnalt soolase kuumtöötlemata juustuga, mille kalgendamisel lisatakse veidi laapi. Samuti täpsustatakse, et pindhallitus võib olla „valge, kollane või sinine“, sest juustul ei esine süstemaatiliselt kõiki nimetatud hallituse värve. Juustu rasvasisalduse väljendust muudetakse, et võtta arvesse märgistuses toimunud muudatusi (rasvasisaldust väljendatakse valmistoote suhtes).

Vormi kirjeldus kustutatakse käesolevast osas, selle leiab tootespetsifikaadi punktist 5.3.c, milles käsitletakse juustu töötlemist.

Lisatakse järgmine lause:

Lisatakse, et vorm peab jätma juustu pealmisele küljele templi „CdP“. Selline tempel on olemas kõigi ettevõtjate kasutatavatel vormidel ning tegemist on ühe juustu „Chabichou du Poitou“ tunnusmärgiga.

Lisatakse järgmine lause:

Lisatakse kuivaine kogumass juustu kohta. Juustu kaalu väljendamine kuivainena ja juustu minimaalse kuivaine sisalduse kindlaksmääramine võimaldavad välistada, et turustatakse juustu, mis on liiga väike (viga vormimisel) või liiga niiske (pole piisavalt kuivatatud ja/või kasutati liiga niisket kalgendit).

Järgmine lause:

asendatakse järgmisega:

Mõiste „keskmine kaal“ asendatakse mõistega „minimaalne kaal“, mida on lihtsam kontrollida. Täpsustatakse, et juustu minimaalne kaal määratakse kindlaks minimaalse laagerdumisaja lõpus. Minimaalset kaalu kohandatakse vastavalt keskmisele kaalule, et võtta arvesse minimaalse laagerdumisaja lõpus registreeritud tegelikku kaalu.

Lause:

asendatakse järgmisega:

Juustu kirjeldusele lisatakse juustumassi tekstuuriga seotud organoleptilised omadused (homogeenne).

Lisatakse järgmine lõik:

Juustu kirjeldusele lisatakse teave maitsega seotud organoleptiliste omaduste kohta ning täpsustatakse, kuidas juustu maitse laagerdumise jooksul areneb.

Koonddokumendi järgmine lause

asendatakse järgmisega:

2.   GEOGRAAFILINE PIIRKOND

Geograafilist piirkonda käsitlevas osas on järelevalve hõlbustamiseks lisatud geograafilise piirkonna kommuunide loetelu. Geograafilise piirkonna ulatust ei muudeta. See loetelu hõlmab kõiki geograafilise piirkonna kommuune, kus peavad toimuma kõik valmistamismeetodi etapid (piima tootmine, juustu tootmine ja laagerdamine). Samuti on lisatud viited kehtiva geograafilise koodi kuupäevale ja omavalitsuses asuvatele plaanidele, et loetelu oleks täpne ja üheselt mõistetav.

3.   PÄRITOLUTÕEND

Lisatud on ettevõtjate deklareerimiskohustus. Seega on ette nähtud järgmine:

—	ettevõtjate identifitseerimisdeklaratsioon, mis tõendab, et ettevõtja suudab täita tootespetsifikaadi nõudeid;

—	deklaratsioonid, mis on vajalikud päritolunimetuse all turustatavate toodete tuvastamiseks ja nende üle järelevalve teostamiseks;

—	ettevõtjate kohustus pidada registreid;

—

lisatakse dokumentaalse kontrolli kohustus, et jälgida toodet alates piima kogumisest kuni tootmiseni: juustu „Chabichou du Poitou“ tootmiseks mõeldud individuaalselt kogutud kogused, juustu „Chabichou du Poitou“ tootmiseks laabiga kalgendatud piima kogus ning vormitud juustude arv, laagerdamata kujul ostetud juustude arv, välja praagitud juustude arv KPNi all turustatavate juustude arv. Samuti lisatakse registreerimissagedus: register, mida piimatootja uuendab igal piimakogumisel või mida tootjad ja laagerdajad uuendavad korra kuus;

—

lisatakse muu teabe laad, mille tootjad/laagerdajad registrisse kannavad (erinevate tootmisetappide kestus, happesus laabiga kalgendamisel ja vormimisel, temperatuurid, kohupiima ja laagerdunud juustu lähetamiskuupäev ja sihtkoht), ning kontrolli eesmärgil lisatakse piimakarja sööda jälgitavuse osas piimatootjatele kohaldatavad nõuded (dokument, milles on märgitud nimetatud sööda laad, jagatavad kogused ja päritolu);

—	lõpuks lisatakse lõige päritolunimetuse all turustatavate toodete omaduste kontrollimise kohta: „Minimaalse laagerdumisaja lõpus tehakse juustudele pisteliselt analüütiline ja organoleptiline uuring“.

4.   TOOTMISMEETOD

Tootmistingimused põllumajandusettevõtetes

Lisatakse karja mõiste, mis on määratletud kui „vähemalt ühe korra poeginud loomad“.

Lisatakse lubatud kitsetõud. Tegemist on tõugudega, mis on iseloomulikud geograafilise piirkonna kitsekasvatustele: „Alpi, Saaneni ja Poitevine’i tõud ning nende ristandid.“

Lisatakse söödaga varustatuse minimaalne nõue, et tugevdada kitsede söödavaliku kaudu seost geograafilise piirkonnaga: „vähemalt 75 % kogu söödaratsioonist peab pärinema geograafilisest piirkonnast, s.o ühe kitse kohta aastas 825 kg kuivaines väljendatuna“. Selle nõude puhul võetakse arvesse geograafilise piirkonna loomakasvatuste praeguseid tavasid ja piiranguid, eelkõige karja suurust, kohastumist korrapäraste põuaperioodidega kliimaga, pinnase geoloogilisi omadusi ning lubjakivipinnase esinemist, mis soodustab liblikõieliste taimede kultiveerimist, eelkõige lutserni kasvatamist. Sellepärast lisatakse samuti, et „kogu sööt toodetakse geograafilises piirkonnas“ ning et „ühe kitse aastane söödaratsioon sisaldab vähemalt 200 kg geograafilisest piirkonnast pärit lutserni või liblikõielisi kuivaines väljendatuna.“ See viimane nõue võimaldab vältida nn „põhk + kontsentraadid“ tüüpi söödasüsteemi kasutamist, mis sööda madalama kvaliteedi ja väiksema mitmekesisuse tõttu kahjustaks piima kvaliteeti.

Lisatakse söötade miinimumprotsent: „Söödaratsioon koosneb vähemalt 55 % ulatuses söödast, s.o ühe kitse kohta aastas 605 kg kuivaines väljendatuna“; samuti on lisatud lubatud sööda loetelu: heintaimed, liblikõielised puhtalt või seguna, juurviljad ja ristõielised köögiviljad, koresööda juurde lisasöödaks teraviljade, liblikõieliste, õlitaimede ja valgurikaste taimede kõrred ja terviktaimed, geograafilises piirkonnas esinevad looduslikud liigid. Neid tarbitakse värskelt, heinapallidena, heinana, graanulitena või kunstlikult kuivatatult.

Lisatakse, et „siloga toitmine on keelatud“, kuna see halvendab juustu omadusi.

Seevastu on lisatud, et „ühe kitse kohta on aastas lubatud kasutada heinapalle kuni 200 kg ulatuses kuivaines väljendatuna“. Lisatakse, et nimetatud heinapallide „kuivainesisaldus peab olema vähemalt 50 %“, et tagada nende toidu- ja sanitaarkvaliteet.

Lisatakse, et „graanulite või kuivsööda piirmäär on ühe kitse kohta aastas kuni 200 kilogrammi“, et tagada söödas heina või värske rohu olemasolu.

Lisatakse maksimaalne kontsentreeritud sööda kogus, mis ei tohi olla ühe kitse kohta aastas enam kui 495 kg. Lisatakse geograafilisest piirkonnast pärineva täiendsööda miinimumkogus, mis on ühe kitse kohta aastas vähemalt 150 kg või 30 % lisasöödakogusest. See peab koosnema teraviljast ja/või õlitaimedest ja/või valgurikastest taimedest.

Lisatakse kitsepiima tootmiseks vajalik lubatud täiendsööt, et piiritleda kasvatajate tavasid ja vältida täiendsööta, mis võib piima kvaliteeti soovimatult mõjutada:

„Täiendsöödana tohib põllumajandusettevõttes toodetud segu või kaubandusliku täissööda kujul kasutada ainult järgmist sööta:

—	terved või pressitud teraviljaterad ja nendest valmistatud tooted;

—	õliseemned ja õliviljad ning nendest valmistatud tooted;

—	liblikõieliste seemned ja nendest valmistatud tooted;

—	muud seemned ja viljad ning nendest valmistatud tooted: kreeka pähkli koogid, purustatud kastanid;

—	mugul- ja juurviljad ja nendest toodetud tooted;

—	taimsed rasvad ja õlid;

—	tugi- ja koresöödad ning nendest saadud tooted;

—	mineraalained ja nendest saadud tooted;

—	tehnoloogilised lisandid: paksendus-, side- ja tarretusained;

—	mikroelemendid ja vitamiinid.“

Nimetatud söödad aitavad moodustuda piima struktuuril ja soodustavad mitmekesise piima mikrofloora teket, eelkõige pärmi esinemise tõttu.

Kitsedele antava sööda mitmekesisus, silo keelamine ning heinapallide ja kunstlikult kuivatatud sööda koguse piiramine aitavad tuua esile juustu „Chabichou du Poitou“ organoleptilisi omadusi.

Kasutatav piim

Lisatakse piima põllumajandusettevõttes ladustamise tingimused: „Piima ei tohi põllumajandusettevõttes jahutatud mahutis hoida kauem kui 48 tundi“, et säilitada piima omadusi (kaseiin ja kaltsium) ja piirata psühhotroofsete mikroorganismide arengut, mis piiravad omakorda piima loomuliku mikrofloora arengut.

Lisatakse, et „kasutatakse kitse toorpiima“, toorpiimast valmistamine on kohustuslik, et säilitada piima omadusi, eelkõige selle organoleptilisi omadusi, ja samuti selle algset mikrofloorat ning et tugevdada seeläbi seost geograafilise piirkonnaga.

Töötlemine

Juustu „Chabichou du Poitou“ tootmisskeemi kõige olulisemaid etappe kirjeldatakse selleks, et toodet paremini iseloomustada ja et tagada juustu „Chabichou du Poitou“ tootmistavadest kinnipidamine.

a)

„piima hapendamine“ Lisatakse, et olemas on piima hapendamise etapp (see peab algama hiljemalt 10 tundi pärast piima vastuvõtmist) ning sellega seotud väärtused (kestus vähemalt 2 tundi temperatuuril vähemalt 8 °C), sest see etapp on oluline piimhappelise mikrofloora suurendamiseks, hapestumise soodustamiseks ja mikrofloora valimiseks. Seega peab see toimuma optimaalsetes tingimustes, mis võimaldavad piima mikroflooral hästi areneda. Lisatakse, et juustukoja vadakule on lubatud lisada värsket või külmutatud bakterikultuuri või kaubanduslikke piimhappebaktereid või rühma enda juuretist kas otsekülvina või mitte kitsepiima kultuurina, mida võib rikastada kitsepiima pulbriga. Lisatakse lubatud bakterikultuuride laad, et piiritleda ettevõtjate tegevust: — toorpiima looduslik mikrofloora; — vadakus välja kujunenud mikrofloora; — juustukodade endeemiline mikrofloora; — hallituse ja/või pärmide perekonda kuuluv mikrofloora; — rühmale omane mikrofloora.

b)

„laabi lisamine ja kalgendamine“ Lisatakse laabiga kalgendamise etapiga seotud väärtused (maksimaalselt 24 tundi pärast kogumise algust ja laabiga kalgendamist, maksimaalne pH 6,45 või maksimaalne happesus 16 kraadi Dornici skaalal), need parameetrid tagavad piima mikrofloora nõuetekohase arengu töötlemise ja laabiga kalgendamise vahel. Lisatakse laabiga kalgendamise maksimumtemperatuur (25 °C), et tagada mesofiilsete bakterite nõuetekohane areng. Lisatakse laabi piirnormi määratlus: 8 milliliitrit 100 liitri piima kohta, kui laabis on liitri kohta 520 milligrammi kümosiini, et võtta arvesse juustu „Chabichou du Poitou“ piimhappelist olemust, mis mõjutab juustumassi tekstuuri. Lisatakse minimaalne kalgendumisaeg (16 tundi) vormimiseks vajaliku happesuse saavutamiseks. Lisatakse, et kalgendi mis tahes kujul mujale viimine on keelatud ning et keelatud on värske vormimata lahtise kalgendi ostmine, võttes arvesse, et see võib kahjustada juustu organoleptilisi omadusi ja võttes arvesse, et ettevõtjate seas täheldatud juustuvalmistamise tehnoloogia arengut (eelnõrutamise keelamine).

c)

„vormimine“ Lisatud on vormimise hetkel esineva happesuse määratlus: vähemalt 50 kraadi Dornici skaalal või pH kuni 4,60, sest happesuse mõõtmine võimaldab kontrollida selles olulises tootmisetapis juustu piimhappelisust. Kalgendi puhul jäetakse välja mõiste „eelnõrutatud või mitte“, sest eelnõrutamine on keelatud, et säilitada kalgendi struktuuri ja saavutada juustule iseloomulik juustumassi peeneteraline tekstuur. Mõiste „eelnõrutatud või mitte“ jäetakse samuti välja koonddokumendist. Lisatakse, et vormimine võib toimuda vastavalt ettevõtjate tavadele labidaga üksikutesse vormidesse või jaotusseadme abil mitut juustu sisaldavatesse vormidesse. Lisatakse, et vormimisel on keelatud mehaaniliste abivahendite kasutamine, et vältida selliste vormimistehnikate kasutamist, mille korral kalgend ei jää terveks. Vormi omadusi kirjeldavad järgmised laused: „minimaalne kõrgus 6,5 cm, maksimaalne kõrgus 16 cm ning põhja läbimõõt 6 cm ja 6,5 cm kõrgusel läbimõõt 6,5 cm“ ning „kindlaksmääratud mõõtmetega koonusjas perforeeritud vorm“ asendatakse järgmisega: „Kasutatakse koonusjat perforeeritud vormi, mille sisemõõtmed on järgmised: minimaalne kõrgus 6,5 cm, maksimaalne kõrgus 16 cm (sh vormi pikendusi), põhja läbimõõt 6,2 cm ning 6,5 cm kõrgusel läbimõõt 6,6 cm. Vormi kaitserõngal on 5 rida 2 mm koonusekujulisi auke. Igas reas on 9 auku ja need asetsevad diagonaalruuduliselt. Vormi põhjas on intarsiatehnikas märgis CdP. Põhi on kergelt ümar, selle raadius on 5 mm ning sellel on 13 mm diameetril kolm 2 mm-st auku, 23 mm diameetril kuus 2 mm-st auku ja 40 mm diameetril kaksteist 2 mm-st auku.“ Eripärase kujuga täielikult määratletud vormi kasutamine on tootespetsifikaadi oluline osa, sest see annab juustule „Chabichou du Poitou“ sellele iseloomuliku tüvikoonusja kuju (bonde) ja tekitab vadaku nõrutamise kineetika. Põhja läbimõõt ja vormi kõrgus viiakse üle tootekirjelduse punkti ja neid korrigeeritakse: põhja läbimõõdu korral 6 asemel 6,2; ülemise läbimõõdu korral 6,5 asemel 6,6. Parandatakse viga, mis tekkis KPNi registreerimisel. Samuti lisatakse, et vormi maksimaalne kõrgus hõlmab vormi pikendusi.

d)

„nõrutamine“ Lause „Nõrutamine kestab 18–24 tundi“ asendatakse nõrutamist käsitlevas punktis järgmisega: „See kestab vähemalt 18 tundi.“ Maksimaalne nõrutamisaeg („24 tundi“) jäetakse välja, sest kohustuslikuks muutunud toorpiima kasutamise tõttu võib juustu „Chabichou du Poitou“ juustumassi hea tekstuuri saavutamiseks minna vaja pikemat nõrutamist. Samuti kustutatakse koonddokumendist maksimaalne nõrutamisaeg 48 tundi. Lisatakse, et vormimise ja vormist eemaldamise vahel tuleb juustu pöörata vähemalt 3 korral, sest see on vajalik vadaku nõrutamiseks ja aitab saavutada juustu lõpliku vormi.

e)

„soolamine“ Soolvees soolamise tehnika reguleeritakse, et vältida kvaliteedis igasuguseid kõrvalekaldeid: soolvesi peab olema küllastunud ja seda tuleb kasutada temperatuuril 25 °C. Küllastunud soolvee kasutamine võimaldab tagada, et soola kontsentratsioon jääb samaks ning maksimaalne soolvee temperatuur 25 °C võimaldab vältida liigset temperatuuri, mis võib kahjustada mikrofloora nõuetekohast arengut ja soodustada soovimatu mesofiilse mikrofloora arengut.

f)

„kuivatamine“ Lause: „Seejärel asetatakse need 24–48 tunniks kuivatamisruumi“ asendatakse järgmisega: „Juustu kuivatatakse vähemalt 24 tundi. Kuivamise lõpuks peab „rasvumine“ olema alanud.“ Lubatakse paindlikumat protsessi juhtimist. Praeguste tavade kohaselt ei toimu kuivatamine tingimata eraldi ruumis, seda eriti põllumajandustootjate puhul, kus kuivatamine toimub sageli tootmisruumis. Kuna kuivatamise eesmärk on saavutada enne juustu laagerdumislattu viimist pärmseente kasv, asendatakse maksimumkestus kohustusliku tulemusega; tegemist on visuaalse näitajaga, mis võimaldab tagada, et saavutatud on selle etapi lõppeesmärk – „rasvumine“ (mis vastab esmase laagerdumise mikrofloora tekkele juustu pinnal). Samuti kustutatakse koonddokumendist maksimaalne kuivatamisaeg 48 tundi.

g)

„laagerdamine“ Lause: „Juustu laagerdatakse alates selle laabiga kalgendamisest tootmispiirkonnas vähemalt kuus päeva temperatuuril 10–12 °C ja 80–90 % õhuniiskuse juures.“ asendatakse järgmisega: „Jahutamine toimub järk-järgult. Laagerdumislao temperatuur peab olema 10 päeva pärast laabiga kalgendamist vähemalt 8 °C. Laagerdumislaost väljumisel on juustul koorik, mis on kaetud palja silmaga selgelt nähtava pindhallitusega. Kui juustu transporditakse tootmiskohast laagerdamiskohta, tohib juustu transportimiseks jahutada kuni 24 tundi. See kestus lisandub minimaalsele laagerdumisajale.“ Laagerdumistingimusi muudetakse, kuid seejuures ei muudeta minimaalset laagerdumisaega. Laagerdamise lõppfaasis peab maksimaalne temperatuur olema madalam kui protsessi alguses (meeldetuletuseks: laabi lisamisel on see maksimaalselt 25 °C), võttes arvesse järkjärgulise jahutamise nõuet. Minimaalset laagerdumistemperatuuri alandatakse 10 °C-lt 8 °C-ni 10 päeva pärast laabiga kalgendamist, et võtta arvesse tegelikke tavasid. Temperatuuril 8 °C ja rohkem areneb välja mikrofloora ning aset leiavad lipolüüs ja protelüüs, mis võimaldab kujuneda välja juustule „Chabichou du Poitou“ iseloomulikel aroomidel. Maksimaalne laagerdumistemperatuur jäetakse välja, et võimaldada laagerdajale suuremat paindlikkust. Lisatakse, milline on juustu välimus laagerdumislaost väljumisel. Laagerdamisprotsessi ei juhita mitte ainult temperatuuri abil vaid ka pinna mikrofloora arengu osas juustu välimuse kontrollimise kaudu. Õhuniiskuse miinimum- ja maksimumväärtus jäetakse välja, sest need ei vasta enam teatavate laagerdajate tavadele. Laagerdaja muudab õhuniiskust vastavalt juustu kuivainesisaldusele selle vormist eemaldamisel, mis võib kasutatud piima kvaliteedist tulenevalt suuresti kõikuda. Laagerduslao õhuniiskus võib seega märkimisväärselt kõikuda ja ületada kehtivas tootespetsifikaadis sätestatud piirmäärad. Lisatakse, maksimaalne aeg, kui kaua tohib laagerdamata juustu enne nende külmutusautos transportimist jahutada (maksimaalselt 24 tundi), et vältida teatud võimalikke kõrvalekaldeid, kus juustu liiga kaua jahedas hoitakse. See ajavahemik lisatakse minimaalsele laagerdumisajale, kuna laagerdumisprotsess ei saa madalal temperatuuril toimuda. Koonddokumendist jäetakse välja maksimaalne laagerdamistemperatuur 10 kraadi ning õhuniiskuse vahemik 80–90 %.

5.   SEOS

Seost geograafilise piirkonnaga käsitlev osa on täielikult ümber kirjutatud, et tuua paremini esile nimetuse „Chabichou du Poitou“ ja selle geograafilise piirkonna seost, muutmata nimetatud seose sisu. Tutvustuses on eelkõige kirjeldatud juustu valmistamiseks sobiva toorpiima tootmise tingimused, milleks on vaja erilist oskusteavet, ning laagerdumistingimusi. Punkti „Geograafilise piirkonna eripära“ alla on koondatud geograafilise piirkonna looduslikud tegurid, samuti inimtegurid, ning punktis on antud ülevaade ajaloolistest aspektidest ja eripärasest oskusteabest. Punktis „Toote eripära“ on esile toodud teatavad toote kirjelduse osas esitatud elemendid. Punktis „Põhjuslik seos“ on selgitatud looduslike tegurite, inimtegurite ja toote omavahelist seost.

See muudatus tehakse ka koonddokumenti.

6.   MÄRGISTUS

Järgmine lõik jäetakse välja:

Lisatakse järgmine lause:

„Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele märgetele hõlmab märgistus toote registreeritud nimetust ja sellega samal visuaalsel väljal esitatud Euroopa Liidu KPNi logo.“

Märgistust käsitlevat osa on ajakohastatud, et võtta arvesse riiklikes ja Euroopa õigusaktides tehtud muudatusi. Jäetakse välja tähemärkide suuruse nõue, sest nõue, et päritolunimetus ja Euroopa Liidu KPNi tähis asuksid samal vaateväljal, tundub asjakohasem.

Need muudatused tehakse ka koonddokumenti.

7.   MUU

Ajakohastatud on liikmesriigi asjaomase asutuse aadressi.

Ajakohastatakse taotlejate rühma nime ja kontaktandmeid ning nende õiguslikku seisundit.

Kontrolliasutuse kontaktandmeid käsitlevas osas on ajakohastatud kontrolliasutuse nime ja kontaktandmeid. Selles osas on esitatud järgmiste Prantsusmaa pädevate kontrolliasutuste kontaktandmed: Institut national de l’origine et de la qualité (INAO) (riiklik päritolunimetuste instituut) ning Direction générale de la concurrence, de la consommation et de la répression des fraudes (DGCCRF) (konkurentsi, tarbijakaitseküsimuste ja pettusevastase võitluse peadirektoraat). Lisatud on, et sertifitseerimisasutuse nimi ja kontaktandmed on esitatud INAO veebisaidil ja Euroopa Komisjoni andmebaasis.

Riiklikke nõudeid käsitleva osa alla on lisatud tabel, mis sisaldab peamisi kontrollitavaid punkte ja nende hindamismeetodit.

KOONDDOKUMENT

„CHABICHOU DU POITOU“

ELi nr: PDO-FR-0115-AM01 – 5.12.2018

KPN (X) KGT ()

1.   Nimetus(ed)

„Chabichou du Poitou“

2.   Liikmesriik või Kolmas Riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Juustu „Chabichou du Poitou“ toodetakse ainult kitse toortäispiimast. Tegemist on pressimata ja kuumtöötlemata pehme juustuga, mis on saadud piima kalgendamisel, mille käigus lisatakse veidi laapi. Juust on õrnalt soolane ning selle õhuke koorik on kaetud valge, kollase ja sinise pindhallitusega.

Juust on väikse tüvikoonuse (bonde) kujuline (vaadi sulgemiseks kasutatava puutükikese kujuline). Minimaalse laagerdumisaja lõpuks on juustu pealmisel küljel iseloomulik märgistus „CdP“.

Juust sisaldab 100 g valmistoote kohta vähemalt 18 g rasva. Kuivaine kogumass ei tohi olla vähem kui 40 grammi juustu kohta.

Juust kaalub vähemalt 140 g minimaalse laagerdumisaja lõpuks 10 päeva pärast laabiga kalgendamist.

Juustumass on valge, tihke ja ühtlase peeneteralise tekstuuriga, samas on säilinud selle loomulik pehmus.

Lühikest aega laagerdunud juust on suussulava tekstuuriga.

Pärast pikemaajalist laagerdumist muutub juustumass rabedaks ja kooriku alla võib tekkida õhukamber.

Lühikest aega laagerdunud juust on magusa piimhappelise maitsega.

Kui juust on mitu nädalat laagerdunud, muutub kitsepiima järelmaitse tugevamaks ja kauakestvamaks. Mõnikord võib tajuda kuivatatud puuviljade aroomi. Maitse ei ole liialt soolane, happeline ega mõrkjas.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Vähemalt 75 % kitsekarja kogu aastasest söödaratsioonist peab pärinema geograafilisest piirkonnast, s.o ühe kitse kohta aastas 825 kg kuivaines väljendatuna. Selle nõude puhul võetakse arvesse geograafilise piirkonna loomakasvatuste praeguseid tavasid ja piiranguid, mis on seotud korrapäraste põuaperioodidega kliimaga kohastumisega ja pinnase geoloogiliste omadustega.

Kogu sööt pärineb geograafilisest piirkonnast. Söödaratsioon koosneb vähemalt 55 % ulatuses söödast, s.o ühe kitse kohta aastas 605 kg kuivaines väljendatuna.

Söödaks loetakse järgmine: heintaimed, liblikõielised puhtalt või seguna, juurviljad ja ristõielised köögiviljad, koresööda juurde lisasöödaks teraviljade, liblikõieliste, õlitaimede ja valgurikaste taimede kõrred ja terviktaimed, geograafilises piirkonnas esinevad looduslikud liigid. Neid tarbitakse värskelt, heinapallidena, heinana, graanulitena või kunstlikult kuivatatult.

Siloga toitmine on keelatud. Ühe kitse kohta on aastas lubatud kasutada heinapalle kuni 200 kg (kuivaines väljendatuna) ulatuses. Heinapallide kuivainesisaldus on vähemalt 50 %.

Graanulite või kuivsööda piirmäär on ühe kitse kohta aastas kuni 200 kilogrammi kuivaines väljendatuna.

Ühe kitse aastane söödaratsioon sisaldab vähemalt 200 kg geograafilisest piirkonnast pärit lutserni või liblikõielisi kuivaines väljendatuna.

Täiendsöödana tohib põllumajandusettevõttes toodetud segu või kaubandusliku täissööda kujul kasutada ainult järgmist toorainet:

—	terved või pressitud teraviljaterad ja nendest valmistatud tooted;

—	õliseemned ja õliviljad ning nendest valmistatud tooted;

—	liblikõieliste seemned ja nendest valmistatud tooted;

—	muud seemned ja viljad ning nendest valmistatud tooted: kreeka pähkli koogid, purustatud kastanid;

—	mugul- ja juurviljad ja nendest toodetud tooted;

—	taimsed rasvad ja õlid;

—	tugi- ja koresöödad ning nendest saadud tooted;

—	mineraalained ja nendest saadud tooted;

—	tehnoloogilised lisandid: paksendus-, side- ja tarretusained;

—	mikroelemendid ja vitamiinid.

Lubatud on kasutada põllumajandusettevõttes toodetud vadakut.

Ühe kitse kohta on aastas lubatud kasutada täiendsööta kuni 495 kg kuivaines väljendatuna. See sisaldab vähemalt 150 kg või 30 % ulatuses geograafilisest piirkonnast pärit teraviljast ja/või õlitaimedest ja/või valgurikastest taimedest.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine ning juustu valmistamine ja laagerdamine peab toimuma geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele märgetele hõlmab märgistus toote registreeritud nimetust ja sellega samal visuaalsel väljal esitatud Euroopa Liidu KPNi logo.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Vienne’i departemang

Chasseneuil-du-Poitou’ kanton: kõik kommuunid;

Châtellerault’ 1 kanton: kõik kommuunid;

Châtellerault’ 2 kanton: järgmised kommuunid: Châtellerault, Orches, Savigny-sous-Faye, Sérigny, Sossais;

Châtellerault’ 3 kanton: järgmised kommuunid: Châtellerault, Senillé-Saint-Sauveur;

Chauvigny’i kanton: järgmised kommuunid: Availles-en-Châtellerault, Bonneuil-Matours, Cenon-sur-Vienne, Chauvigny (territoorium seisuga 29. juuni 1990), Valdivienne (territooriumi osa, mis kuulus 29. juuni 1990. aasta seisuga Chauvigny’i kantonisse);

Civray kanton: järgmised kommuunid: Asnois, Blanzay, Champagné-le-Sec, Champagné-Saint-Hilaire, Champniers, La Chapelle-Bâton, Charroux, Chatain, Château-Garnier, Civray, La Ferrière-Airoux, Genouillé, Joussé, Linazay, Lizant, Magné, Mauprévoir, Payroux, Saint-Gaudent, Saint-Macoux, Saint-Martin-l’Ars, Saint-Pierre-d’Exideuil, Saint-Romain, Saint-Saviol, Savigné, Sommières-du-Clain, Surin, Voulême;

Jaunay-Clani kanton: kõik kommuunid;

Louduni kanton: järgmised kommuunid: Angliers, Arçay, Aulnay, Berthegon, Cernay, Chalais, La Chaussée, Chouppes, La Roche-Rigault, Coussay, Craon, Curçay-sur-Dive, Dercé, Doussay, Glénouze, La Grimaudière, Guesnes, Loudun, Martaizé, Maulay, Mazeuil, Messemé, Moncontour, Monts-sur-Guesnes, Mouterre-Silly, Prinçay, Ranton, Saint-Clair, Saint-Jean-de-Sauves, Saint-Laon, Saires, Sammarçolles, Ternay, Verrue

Lusignani kanton: kõik kommuunid;

Lussac-les-Châteaux’ kanton: järgmised kommuunid: Bouresse, Brion, Gençay, Lhommaizé, Moussac, Queaux, Saint-Laurent-de-Jourdes, Saint-Maurice-la-Clouère, Saint-Secondin, Usson-du-Poitou, Verrières, Le Vigeant;

Migné-Auxances’i kanton: kõik kommuunid;

Poitiers’ 1 kanton: kõik kommuunid;

Poitiers’ 2 kanton: kõik kommuunid;

Poitiers’ 3 kanton: kõik kommuunid;

Poitiers’ 4 kanton: kõik kommuunid;

Poitiers’ 5 kanton: kõik kommuunid;

Vivonne’i kanton: kõik kommuunid;

Vouneuil-sous-Biard’i kanton: kõik kommuunid;

Deux-Sèvres’i departemang

Bressuire’i kanton: Geay kommuun;

Celles-sur-Belle’i kanton: kõik kommuunid;

La Gâtine’i kanton: järgmised kommuunid: Aubigny, Beaulieu-sous-Parthenay, La Boissière-en-Gâtine, Chantecorps, Clavé, Coutières, Doux, La Ferrière-en-Parthenay, Fomperron, Les Forges, Gourgé, Les Groseillers, Lhoumois, Mazières-en-Gâtine, Ménigoute, Oroux, La Peyratte, Pressigny, Reffannes, Saint-Georges-de-Noisné, Saint-Germier, Saint-Lin, Saint-Marc-la-Lande, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Pardoux, Saurais, Soutiers, Thénezay, Vasles, Vausseroux, Vautebis, Verruyes, Vouhé;

Melle’i kanton: kõik kommuunid;

Mignon-et-Boutonne’i kanton: järgmised kommuunid: Asnières-en-Poitou, Brieuil-sur-Chizé, Brioux-sur-Boutonne, Chérigné, Ensigné, Juillé, Luché-sur-Brioux, Lusseray, Paizay-le-Chapt, Périgné, Secondigné-sur-Belle, Séligné, Vernoux-sur-Boutonne, Villefollet, Villiers-sur-Chizé;

Plaine Niortaise’i kanton: järgmised kommuunid: Brûlain, Prahecq, Saint-Martin-de-Bernegoue, Vouillé;

Saint-Maixent-l’Ecole’i kanton: järgmised kommuunid: Augé, Azay-le-Brûlé, La Crèche, Exireuil, Nanteuil, Romans, Sainte-Eanne, Saint-Maixent-l’École, Saint-Martin-de-Saint-Maixent, Sainte-Néomaye, Saivres, Souvigné;

Thouars’i kanton: järgmised kommuunid: Missé, Saint-Jacques-de-Thouars, Saint-Jean-de-Thouars, Thouars;

Val de Thouet’ kanton: järgmised kommuunid: Airvault, Assais-les-Jumeaux, Availles-Thouarsais, Boussais, Brie, Brion-près-Thouet, Le Chillou, Glénay, Irais, Louin, Luzay, Maisontiers, Marnes, Oiron, Pas-de-Jeu, Pierrefitte, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Gemme, Saint-Généroux, Saint-Jouin-de-Marnes, Saint-Léger-de-Montbrun, Saint-Loup-Lamairé, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Saint-Varent, Taizé-Maulais, Tessonnière, Tourtenay;

Charente’i departemang

Charente-Bonnieure’i kanton: järgmised kommuunid: Benest, Le Bouchage, Champagne-Mouton, Vieux-Ruffec;

Charente-Nordi kanton: järgmised kommuunid: Les Adjots, Bernac, Bioussac, Brettes, La Chèvrerie, Condac, Courcôme, Empuré, La Faye, La Forêt-de-Tessé, Londigny, Longré, La Magdeleine, Montjean, Nanteuil-en-Vallée, Paizay-Naudouin-Embourie, Raix, Ruffec, Saint-Gourson, Saint-Martin-du-Clocher, Souvigné, Taizé-Aizie, Theil-Rabier, Villefagnan, Villiers-le-Roux.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Juustu „Chabichou du Poitou“ geograafiline piirkond vastab Haut-Poitou’ piirkonnale. Tegemist on lubjakiviplatooga, mis ulatub idaküljel Keskmassiivini ning lõunaküljel Charente’i teravilja- ja viinamarjakasvatuspiirkonnani lõunas. Geograafilisse piirkonda kuuluvad kommuunid asuvad peamiselt Deux-Sèvres’i departemangu idaosas ja Vienne’i departemangu lääneosas ning vähemal määral Charente’i departemangu põhjaosas.

Haut-Poitou moodustus lubjakivi settimise ajal. Mullastik on peamiselt tekkinud lubjakivise lähtekivimi lagunemisel. Kõige levinum mullatüüp on savi-lubjamuld (groie). Tegemist on vähem või rohkem sügava pruuni savi-lubjamullaga. Geograafilise piirkonna lõunaosas esineb punast nn kastanikarva mulda (à châtaigniers). Tegemist on sügava pruuni liivsavimullaga, mis on tekkinud lubjakivipinnase leostumisel.

Mõõdukat kliimat mõjutavad ookeanilised mõjud, mõnikord on selles piirkonnas sademeid vähem kui muudes Atlandi ranniku osades, piirkonnas on rohkelt päikesevalgust ja suvel esineb kuivaperiood, mis võib aasta-aastalt suuresti kõikuda.

Juustu „Chabichou du Poitou“ piirkond on justkui mosaiik erineva põllumajandusliku potentsiaaliga muldadest, mis võimaldab ajas ja ruumis kasvatada erinevaid kultuure (külvikord). Looduslik keskkond soodustab kvaliteetse sööda ja teravilja tootmist.

Poitou on piirkond, mida seostatakse ajalooliselt kitsekasvatusega. Seega jättis eri liiki kitsejuustude tootmine Poitou kultuuri oma jälje juba väga varakult. Piim on seega esmajoones mõeldud värske juustu tootmiseks, mida igapäevaselt kodumajapidamises tarbitakse. Selline omatarve on kõige levinum kõige väiksemate põllumajandustootjate seas, kellel polnud võimalik maapuuduse tõttu kariloomi kasvatada. Kitsede kasvatamine ja juustutootmine oli naiste ülesanne. Juustu „Chabichou du Poitou“ vorm on väike keraamilist päritolu vorm, mis võimaldab toota juustu väikese piimakogusega.

1876. aasta viinapuutäide kriis oli kohaliku põllumajanduse jaoks pöördepunktiks. Viinamarjakasvatus asendus karjakasvatuse ja piimatootmisega, nii veiste kasvatamisega või tootmiseks kui ka kitsekasvatusega. Deux-Sèvresi ja Vienne’i kitsekari arenes kiiresti ning maht ületas kodumajapidamiste vajadused. Talutootmises ülejäänud juust laagerdati ja turustati kohalikel turgudel.

Juustu „Chabichou du Poitou“ tootmine kasvas XX sajandi alguses piimaühistute arenedes kiiresti. Algselt lehmapiima kogumisele spetsialiseerunud ühistuliikumine laienes juustu tootmiseks mõeldud kitsepiima kogumisele.

Tänapäeval toodetakse kitsepiima ettevõtetes, mis tegelevad põllukultuuridega. Seetõttu on maakasutus justkui mosaiik. Loomakasvatajate ja teraviljakasvatajate vahel on võimalik jõuda solidaarsuseni, et maad hinnata ning kaubelda toiduainete, teravilja ja söödaga, eelkõige lutserniga.

Juustu „Chabichou du Poitou“ tootmiseks kasutatav vorm on tüvikoonuse (bonde) kujuline ja sellel on intarsiatehnikas märgis „CdP“. Tootjad kasutavad vadaku eraldamiseks spetsiaalset oskusteavet, mis on seotud vormi koonusja kujuga. Meisterlik happesuse kontroll ja nõrutamise/soolamise/kuivatamise juhtimine on hädavajalikud korrapäraseks sünereesiks ja kooriku moodustumise ettevalmistamiseks, mis on juustu valmistamisel möödapääsmatu, sest vormi tõttu on nõrutamine keeruline.

Juust „Chabichou du Poitou“ on väikese tüvikoonuse kujuline (bonde). Juustu koorik on kaetud pindhallitusega ja mõnikord esineb sellel vähesel määral õhukambreid. Juustumass on valge, tihke ja ühtlase peeneteralise tekstuuriga. Juustul on mõõdukas kuid kauakestev kitsepiima maitse, milles esineb mõrkjaid ja soolaseid noote ning mõnikord kuivatatud puuviljade noote.

Segakultuuride kitsekasvatussüsteemi väljakujunemisele on aidanud kaasa Haut Poitou kliima, mis on kuivem kui ülejäänud Seuil du Poitou piirkondades ning see, et tegemist on suure Armorica mäemassiivi ja Keskmassiivi vahel asuva lubjakiviplatooga, samuti lubjakivise lähtekivimi lagunemisel tekkinud savi-lubjakivimullad. Kitsekasvandused asuvad põllukultuuride vahelistel kuivadel aladel, mida kitsed hästi ära kasutavad. Kitsi söödetakse suure kiudainesisalduse ja mitmekesise söödaga, mis võimaldab moodustuda piima struktuuril (valgu ja rasva suhe) ning luua piima mikroobse ökosüsteemi.

Esialgse pärmisüsti allikaks on kitsede sööt, mis sisaldab suurel määral söödakultuure ja teravilja. Kitsedele antava sööda mitmekesisus, sööda ja täiendsööda kvaliteet ning söödaratsiooni piiritlemine aitavad tuua esile juustu „Chabichou du Poitou“ organoleptilisi omadusi. See, et piimas on küpsev mikrofloora juba valmimise ajal selgitab, miks kooriku all on mõnikord vähesel määral õhukambreid ja miks juustu „Chabichou du Poitou“ juustumass on peeneteralise tekstuuriga.

Märkimisväärselt hapendatud kalgend aitab pärmi hapetustada. See valmistab juustu ette piimhappehallituse (Geotrichum) saabumiseks, mis on seotud juustu erilise välimusega (pindhallitus koorikul) ja selle mõõduka kauakestva kitsepiima maitsega ning mõrkjate ja soolaste nootidega, mida mõnikord täiendavad kuivatatud puuviljade ja eelkõige sarapuupähklite noodid.

Juustu „Chabichou du Poitou“ tootmiseks kasutatav vorm annab sellele iseloomuliku koonusja kuju (väikese tünnipunni kuju). See vorm annab juustule „Chabichou du Poitou“ selle olemuse ning selle vormi tõttu kasutatakse juustu valmistamisel erilist tehnoloogiat, millest tulenevad juustu välimus ja maitse. Pinnafloora saab välja kujuneda ja juustu „Chabichou du Poitou“ organoleptilised omadused tekivad, sest juustu laagerdatakse vähemalt kuus päeva ja laagerdajatel on olemas temperatuuri reguleerimise alane oskusteave.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-5e3ac3fc-de33-401d-a82c-b4528803ebef

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.