(1)

Euroala majanduskasv jätkub, kuid väljavaadet ohustavad omavahel seotud riskid ja silmapiiril on ebakindlus. Lisaks on oht, et majanduskasv jääb veel pikemaks ajaks aeglaseks ja esineb inflatsioon, mis on tingitud väikesest tootlikkusest ja elanikkonna vananemisest. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) lõhe muutus pärast 2017. aastat positiivseks ja moodustas 2018. aastal potentsiaalsest SKPst 0,7 %, kuid potentsiaalne majanduskasv peaks jääma kriisieelsest tasemest allapoole (3). Alusinflatsioon oli 2018. ja 2019. aastal vahemikus 1–1½ % ja peaks 2020. ja 2021. aastal jääma ligikaudu 1½ % juurde. Tööturu näitajad paranevad jätkuvalt, kuigi aeglasemalt, ning tööhõive kasv peaks prognooside kohaselt veelgi aeglustuma; püsivad töökohtade kvaliteediga seotud probleemid. Nominaalpalkade kasv, mis jäi mitu aastat alla 2,0 %, on stabiliseerunud ja oli 2018. aastal ligikaudu 2¼ % ning peaks prognooside kohaselt 2019. aastal küündima ligikaudu 2½ %ni ja langema 2020.–2021. aastal tagasi 2¼ % tasemele. Kuigi tööturutingimused on head, on reaalpalga kasv kiirenenud aeglaselt ja püsib madalal tasemel – 2018. aastal alla 1 % – ning jääb prognooside kohaselt 2019. aastal umbes samale tasemele ning peaks 2020. ja 2021. aastal olema vastavalt 0,7 % ja 0,8 %. Komisjoni poolt 17. detsembril 2019 vastuvõetud 2020. aasta häiremehhanismi aruande kohaselt peaks euroala jooksevkonto ülejääk vähenema, jäädes samas tipptaseme lähedale. Puudujäägiga liikmesriigid vähendasid oma jooksevkonto puudujääki või saavutasid ülejäägi, isegi kui neil on jätkuvalt suur negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon.

Samal ajal, kuigi mõned liikmesriigid vähendasid oma jooksevkonto ülejääki, on neil jätkuvalt suur jooksevkonto ülejääk ja seega suurendavad nad oma rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni. Euroalal mõjutavad jooksevkonto dünaamikat nõrgenev välisnõudlus, eelkõige ekspordile orienteeritud liikmesriikides, kus on suur jooksevkonto ülejääk ja mis on välisest ekspordinõudlusest suures sõltuvuses. Soodne nõudluse dünaamika on samuti oluline ja tasakaalu taastamisele aitaks kaasa ka see, kui suure ülejäägiga liikmesriigid tugevdaksid tingimusi, mis toetavad palgakasvu, austades seejuures sotsiaalpartnerite rolli, ning avaliku ja erasektori investeeringuid.

(2)

Kasvupotentsiaali suurendamine, tagades samal ajal keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalkestlikkuse ning edendades euroala liikmesriikide hulgas reaalset lähenemist, eeldab struktuurireforme kestliku majanduskasvu soodustamiseks ja investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse kapitali, mis suurendaksid tootlikkust. See aitaks eelkõige neid liikmesriike, mille kasvupotentsiaal on euroala keskmisest selgelt väiksem. See oleks vajalik ka selle ärahoidmiseks, et euroalal algab pikem periood, mida iseloomustab aeglane potentsiaalne majanduskasv ja väike tootlikkus, aeglane hinnainflatsioon ja palgakasv ning suurenev ebavõrdsus. Reformid ja investeeringud on endiselt äärmiselt olulised, et euroala saaks taastada kasvuhoo, ületada keskpikas ja pikas perspektiivis avalduva tugevama surve, mis tuleneb muu hulgas halvenevast demograafilisest olukorrast, ning edendada üleminekut kestlikule majandusele, aidates euroalal ja selle liikmesriikidel saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid.

(3)

Ilmnema on hakanud kliimamuutuste majanduslik mõju, mis on tänapäeval üks suurimaid maailmamajandust, finantssüsteeme ja ühiskonda ohustavaid süsteemseid riske. Maailmamajandust ohustavad üha rohkem kliimamuutustest ja laiemalt keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevad riskid, mis avaldavad ulatuslikku mõju, sealhulgas ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele. Kui asjakohaseid meetmeid ei rakendata, võivad neil olla negatiivsed tagajärjed majanduse vastupanuvõimele, kaasatusele ja pikaajalisele kasvupotentsiaalile. Seetõttu on oluline teha investeeringuid ning luua regulatiivsed ja finantstingimused korrakohaseks üleminekuks kestlikule majandusele. Kui keskkonna- ja kliimaprobleeme käsitletakse õigesti, annavad need võimaluse taaselavdada Euroopa majandust ja suunata seda kestliku arengu poole. Sellise suundumuse toetamiseks on komisjon esitanud Euroopa rohelise kokkuleppe, mis on Euroopa majanduskasvu strateegia ja mis sisaldab Euroopa esimese kliimaalase õigusakti ettepanekut, milles on sätestatud 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk. Rohelisele majandusele ülemineku puhul tuleb aga arvesse võtta mõju ühiskonna eri osadele. Majanduse kestlikuks muutmiseks tehtavate investeeringutega peavad kaasnema CO2 heite maksustamine, asjakohane reguleerimine kõikides sektorites, investeeringud oskustesse ja töökoha vahetamise toetamine, et tagada, et tehnoloogilistest muutustest saavad kasu kõik kodanikud, eelkõige aga inimesed sektorites ja piirkondades, mis on rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekul maha jäänud.

(4)

Avaliku ja erasektori vahendite kaasamine, et investeerida üleminekusse rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale, võib lühiajaliselt toetada majanduskasvu ja tulla toime majanduse pikaajaliste probleemidega. Digipööre võib pakkuda võimalusi seoses tootlikkuse, majanduskasvu ja töökohtade loomisega, kuid võib tekitada ka raskusi, eelkõige madalama kvalifikatsiooniga töötajatele, kellel ei ole oskusi uue tehnoloogiaga töötamiseks. Asjaolu, et euroala liikmesriikides toimub üleminek digitaalmajandusele erineva kiirusega, võib kujutada märkimisväärset riski lähenemisele ja makromajanduslikule stabiilsusele. Seda võib suurendada tugev aglomeratsioonimõju, millest saavad sageli kasu suured linnad, ja võitja-võtab-kõik-põhimõte, mis digitaaltehnoloogia valdkonnas sageli valitseb. See võib suurendada ebavõrdsust ja avaldada lähenemisele kahjulikku mõju. Investeeringute eesmärk peaks olema teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine ning majanduses innovatsiooni ulatuslikum levitamine.

(5)

Koordineeritum investeerimisstrateegia koos suuremate reformipüüdlustega euroala tasandil aitaks toetada kestlikku majanduskasvu ja reageerida pikaajalistele väljakutsetele, nagu kliimamuutustega seotud üleminek ja tehnoloogiline pööre. Lähenemise ja konkurentsivõime eelarveline toetusvahend annaks euroala liikmesriikidele rahalist toetust selliste ettepanekute rakendamiseks, mis peaksid reeglina koosnema reformide ja investeeringute pakettidest. Programmiga „InvestEU“, millega toetatakse ka kestliku Euroopa investeerimiskava, soovitakse kaasata lisainvesteeringuid liidus innovatsiooni ja töökohtade loomise edasiseks edendamiseks, muu hulgas rahastades kestlikku taristut. Ühtekuuluvuspoliitika vahenditel, mis on olulised meie regioonide ja maapiirkondade toetamisel, on oluline osa ka kliimamuutustega seotud üleminekus ja tehnoloogilises pöördes, kuna nendega edendatakse kestlikku arengut. Kõigist Euroopa Investeerimispanga eraldatavatest vahenditest on juba praegu nähtud 25 % ette kliimainvesteeringuteks ja pank on andnud teada kavatsusest seda osa kahekordistada. Liidu jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks oleks oluline viia riiklikul ja sellest madalamal tasandil ellu investeerimisprojekte, mille raames tegeldakse kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise, energiasüsteemi ümberkujundamise, CO2-heite vähendamise või ringmajandusega. Investeerimine võrguteenuste sektorisse ja võrgutaristusse võib aidata parandada euroala konkurentsivõimet ja soodustada üleminekut säästvamale transpordile. Lisaks on investeerimine immateriaalsesse varasse, nagu teadus- ja arendustegevus ning oskused, samuti äärmiselt oluline, et valmistada euroala ette eelseisvateks väljakutseteks.

(6)

Viimaste aastate majanduskasvu mõju ei ole avaldunud liikmesriikides ega piirkondade ja liikmesriikide lõikes ühtlaselt. Kasutatav tulu on hiljuti suurenenud, kuid on mitmes euroala liikmesriigis endiselt kriisieelsest tasemest allpool. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv väheneb enamikus liikmesriikides ja on praegu 2012. aasta tipptasemest 5 miljoni võrra väiksem, kuid püsib euroalal siiski 2008. aasta tasemest kõrgemal. Pärast suurte erinevuste perioodi on mõningate liikmesriikide näitajad mõnel viimasel aastal lähenenud selliste riikide näitajatele, kus SKP elaniku kohta on suurim. Suurima sissetulekuga rühmade sissetuleku osakaal on viimasel kümnendil siiski aeglaselt suurenenud ning liikmesriikide vahel püsivad suured erinevused. Selleks et toetada liikmesriikide sees ja vahel ülespoole suunatud lähenemist, oleks oluline edendada poliitikat, mille eesmärk on suurendada nii tõhusust kui ka võrdsust, mis on kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Need poliitikameetmed tooksid kaasa paremad makromajanduslikud tulemused ja kasu võrdsema jagunemise ühiskonnas, mis aitaks euroalal edendada ühtekuuluvust.

(7)

Selleks et tagada jõuline, kaasav ja kestlik majanduskasv ning reageerida tulemuslikult püsivale aeglasele inflatsioonile, halvenevale väljavaatele ja pikaajalist majanduskasvu ohustavatele riskidele, on äärmiselt oluline, et euroala makromajanduslike poliitikameetmete kombinatsioon, mis hõlmab raha-, eelarve ja struktuuripoliitikat, oleks järjepidev ja tasakaalus. Euroopa Keskpank järgib jätkuvalt toetavat rahapoliitikat, et aidata inflatsioonil läheneda keskpika perioodi inflatsioonieesmärgile, toetades samal ajal majanduskasvu ja töökohtade loomist. Eelarvepoliitika peab täiendama rahapoliitilist kurssi, nagu seda teevad ka eri sektorite struktuurireformid, sealhulgas need, mida on vaja majandus- ja rahaliidu struktuuri väljakujundamise lõpuleviimiseks.

(8)

Riiklikke eelarvepoliitikate koordineerimine täielikus kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, võttes samal ajal arvesse olemasolevat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi ja ühest liikmesriigist teise ülekanduvaid mõjusid, toetab majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist. Euroala eelarvepoliitika peaks prognooside kohaselt olema 2020. ja 2021. aastal üldjoontes neutraalne või pisut ekspansiivne. Samal ajal ei ole liikmesriikide eelarvepoliitika endiselt piisavalt diferentseeritud. Kui kõrge valitsemissektori võla tasemega liikmesriigid järgiksid konservatiivset eelarvepoliitikat, kahandaks see valitsemissektori võlga, vähendaks haavatavust šokkide suhtes ja võimaldaks majanduslanguse korral automaatsete stabilisaatorite täielikku toimimist. Teisest küljest toetaks investeeringute edendamine ja muud tootlikud kulutused liikmesriikides, kus on soodne eelarveseis, majanduskasvu lühikeses ja keskpikas perspektiivis, aidates samal ajal euroala majanduses tasakaalu taastada. Kui langusriskid peaksid realiseeruma, tuleks eelarvemeetmeid diferentseerida, et saavutada üldisel tasandil toetavam lähenemisviis, tagades samal ajal stabiilsuse ja kasvu pakti täieliku järgimise. Võimaluste piires tuleks arvesse võtta riigipõhiseid asjaolusid ja vältida protsüklilisust. Liikmesriigid peaksid olema valmis poliitikaid eurorühmas koordineerima.

(9)

Eelarve- ja struktuurireformid on jätkuvalt olulised riigi rahanduse jätkusuutlikkuse suurendamiseks, majanduse kasvupotentsiaali parandamiseks ja tulemusliku vastutsüklilise eelarvepoliitika võimaldamiseks majanduslanguse ajal. Hästi toimivad riiklikud eelarveraamistikud koos korrapärase ja põhjaliku kulutuste läbivaatamise ning tulemuslike ja läbipaistavate riigihangetega võivad suurendada avaliku sektori kulutuste tõhusust ja tulemuslikkust ning parandada eelarvepoliitika usaldusväärsust ja kvaliteeti. Riigieelarvete struktuuri parandamine nii tulude kui ka kulude poolel, muu hulgas suunates hästi kavandatud investeerimisstrateegiate kehtestamise ja keskkonnasõbralike eelarvevahendite väljatöötamise abil rohkem vahendeid avaliku sektori investeeringutesse, suurendaks riigieelarvete mõju majanduskasvule, tõstaks tootlikkust ning võimaldaks hakata lahendama rohelisele ja digitaalmajandusele ülemineku kiireloomulisi pikaajalisi probleeme. Maksusüsteemide tõhusamaks ja õiglasemaks muutmiseks on väga oluline maksusüsteeme lihtsustada ja ajakohastada ning võidelda eelkõige agressiivse maksuplaneerimise vastaste meetmetega maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kaasavas raamistikus käimasolevaid arutelusid maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist puudutavates ülejäänud küsimustes. Mobiilsete ressursside lihtne liikumine euroalal on siseturu üks alustala, kuid suurendab ka maksukonkurentsi. Seepärast on liikmesriikidevaheline koordineerimine oluline, et käsitleda kasumi ümberpaigutamist ja kahjulikke maksutavasid ning vältida äriühingu tulumaksu vähendamisel toimuvat üldist võidujooksu.

Sel eesmärgil võib olla oluline töö, mida tehakse, et saavutada kokkulepe äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi küsimuses ja jõuda OECD kaasavas raamistikus kokkuleppele maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist puudutavates ülejäänud küsimustes, et vaadata läbi kasumi jaotamine liikmesriikide vahel ja tagada minimaalne tegelik maksustamine. Maksukoormus on euroalal suhteliselt suur, eriti tööjõu oma, samal ajal kui kinnisvara- või keskkonnamaksud moodustavad maksutuludest väga väikese osa. Kinnisvara- ja keskkonnamaksud võivad aga majanduskasvu ning tööjõu pakkumist ja nõudlust vähem kahjustada. Keskkonnamaksude suurem kasutamine võib aidata kaasa kestliku majanduskasvu saavutamisele, stimuleerides tarbijate ja tootjate keskkonnasäästlikumat käitumist. Maksustamisel tuleks rohkem arvesse võtta kliimamõõdet ja käsitleda heitmeid ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumist järjepidevamalt. Ülemaailmse koordineeritud tegevuse edendamine suurendaks veelgi nende meetmete tõhusust. Seepärast tehakse rohelisele majandusele ülemineku toetamiseks ettepanek soodustada sellise eelarvepoliitika kujundamist, millega kaasnevad keskkonnaalased kohustused, vaadata läbi nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ (4) ning kasutada vajaduse korral Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõuetele vastavat süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks.

(10)

Struktuuri- ja institutsioonilised reformid, millega suurendatakse konkurentsi tooteturgudel, edendatakse ressursitõhusust, parandatakse ettevõtluskeskkonda ja haldusasutuste kvaliteeti, sealhulgas kohtusüsteemide tulemuslikkust, on olulised euroala liikmesriikide vastupanuvõime jaoks. Vastupanuvõimelised majandusstruktuurid ja asjaomased poliitikad tagavad, et šokkidel ei ole märkimisväärset ja pikaajalist mõju sissetulekutele ja tööjõu pakkumisele, ning võivad toetada eelarve- ja rahapoliitika toimimist ja piirata erinevusi, eelkõige majanduslanguse korral, luues soodsamad tingimused kestlikuks ja kaasavaks majanduskasvuks. Struktuurireformide, eriti riigipõhiste soovitustega ette nähtud reformide parema koordineerimise ja elluviimisega võib positiivne mõju kanduda üle ühest liikmesriigist teise. Sellega seoses võib riiklikel tootlikkuse komiteedel olla oluline roll reformide eest suurema vastutuse võtmisel ja nende elluviimise tõhustamisel. Reforme on vaja ka selleks, et tulla toime kiireloomuliste pikaajaliste väljakutsetega, nagu kliimamuutustega seotud üleminek ja tehnoloogiline pööre. Ühtse turu integratsiooni süvendamine, mis on olnud oluline majanduskasvu ning liikmesriikide lähenemise edendaja, võib soodustada ka tootlikkuse kasvu.

(11)

Euroopa sotsiaalõiguste samba raames on kehtestatud 20 põhimõtet, millega edendatakse võrdseid võimalusi, juurdepääsu tööturule, õiglasi töötingimusi, sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust. See on ehitatud üles kompassina, et edendada ülespoole suunatud lähenemist, millega tagatakse paremad töö- ja elamistingimused. Tugevam ja kaasavam majandus ja ühiskond võivad omakorda suurendada liidu ja euroala vastupanuvõimet. Erapooletu ja õiglase üleminekuga rohelisele ja digitaalmajandusele peaks kaasnema ka reformid ning investeeringud oskustesse, töökoha vahetamisse ja tulemuslikumasse sotsiaalkaitsesse. Ülespoole suunatud lähenemise soodustamisel on äärmiselt oluline Euroopa sotsiaalõiguste samba täielik rakendamine kõigil tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomaseid pädevusi.

(12)

Reformid, mis suurendavad tööturul osalemist, võitlevad noorte ja pikaajalise töötusega, edendavad kvaliteetsete töökohtade loomist, toetavad edukat liikumist tööturustaatuste vahel, vähendavad killustatust ja soodustavad sotsiaaldialoogi, võivad aidata kiirendada kaasavat majanduskasvu, edendada majanduslikku vastupanuvõimet ja automaatset stabiliseerumist, vähendada ebavõrdsust ning võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Personaalne toetus töökoha vahetamise, koolituste ja ümberõppe alal on tööotsijate kiireks tööturule naasmiseks väga oluline. Aktiivne tööturupoliitika peaks olema hästi integreeritud sotsiaalpoliitikaga ning edendama aktiivset kaasamist tööturule ja ühiskonda. Selleks et kogu elu jooksul oleks juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele, on vaja piisavaid investeeringuid, mis parandaks inimkapitali ja oskusi, seda ka seoses üleminekuga rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale. See aitab keskpikas ja pikas perspektiivis suurendada tööalast konkurentsivõimet, tootlikkust, uuendusvõimet ja palku, suurendades euroala vastupanuvõimet. Töökaitsealaste õigusaktidega tuleb näha ette õiglased ja inimväärsed töötingimused kõigile töötajatele, pidades eelkõige silmas, et tekkimas on ebatüüpilised tööhõivevormid, millega kaasnevad uued võimalused, aga ka probleemid, mis on seotud töökohakindluse ja sotsiaalkaitsega.

Tulemuslikud ja jätkusuutlikud sotsiaalkaitsesüsteemid on äärmiselt olulised ka selleks, et tagada piisav sissetulek ja juurdepääs kvaliteetsetele teenustele. Pensionireformid ning töö- ja eraelu tasakaalu põhimõte võivad edendada märkimisväärselt tööturul osalemist, kaitstes Euroopa sotsiaalhoolekande süsteemide pikaajalist jätkusuutlikkust. Maksukoormuse nihutamisel tööjõult mujale oleks kasulik keskenduda eelkõige väikese sissetulekuga inimestele ja isikutele, kes on leibkonna teiseks palgasaajaks. Väga oluline on kaasata tööhõive, sotsiaal- ja majandusreformidesse sotsiaalpartnerid, sest nii suureneks vastutus reformide eest ja toetus nende rakendamisele. Samuti on kasulik kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine. On oluline, et kollektiivlepingud aitaksid kaasa allpool esitatud soovituste 1–5 eesmärkide saavutamisele, austades täielikult sotsiaalpartnerite sõltumatust.

(13)

Euroala finantssektor on muutunud kriisi järel tugevamaks, kuid siiski esineb nõrkusi, mida tuleb käsitleda. Riskiallikaks võib olla ettevõtete ja kodumajapidamiste kõrge võlatase, millele aitab kaasa laenuvahendite kasutamise soodustamine paljudes riiklikes maksusüsteemides. Pankade kasumlikkusele avaldavad jätkuvalt survet pankade ärimudelite kohandamise vajadus, madalad intressimäärad ja muude rahastamisvormide poolt pakutav suurenev konkurents. Riskide, eelkõige viivislaenude vähendamisel on tehtud püsivaid edusamme. Seal, kus viivislaenude suhtarv on jätkuvalt suur, tuleb teha uusi püsivaid jõupingutusi ning kõik liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohase poliitika viivislaenude kuhjumise ärahoidmiseks. 2018. aasta märtsis esitas komisjon riskide vähendamise paketi, et lihtsustada varasemate perioodide viivislaenude käsitlemist ja vältida nende kuhjumist tulevikus. 2019. aasta aprillis võeti viivislaene käsitlevate seadusandlike meetmete osana vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/630, (5) millega kehtestati usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanism, et vältida riski, et tulevaste viivislaenude eraldised on ebapiisavad. Viivislaenude probleemi lahendamisel tuleks teha uusi edusamme, eelkõige jätkates viivislaenude järelturgude direktiivi eelnõu menetlemist.

Tehtud on edusamme olemasoleva rahapesuvastase raamistiku täiustamisel. Nagu rõhutati komisjoni poolt 2019. aasta juulis avaldatud aruannetes, on liidus siiski vaja rahapesuvastast võitlust ja terroristliku tegevuse rahastamise tõkestamist käsitlevat terviklikumat lähenemisviisi, et kõrvaldada kindlaks tehtud struktuursed puudused. See nõuab eelkõige võimaluste kaalumist ühtlustamise suurendamiseks ning normide järelevalve ja jõustamise parandamiseks liidu meetmete abil.

(14)

Pangandusliidu tugevdamine on olnud prioriteetne ettevõtmine alates 2013. aastast, et tagada finantsstabiilsus, vähendada finantsvaldkonna killustatust ja kaitsta kriisi ajal majandusele laenuandmist. Selle käigus on jätkuvalt tehtud edusamme, sealhulgas kokkuleppe kaudu, mis käsitleb Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) õigusraamistikku ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsekorra kohta, kuid tugevdamist tuleb jätkata. Sellega seoses tehti euroala tippkohtumisel eurorühmale ülesandeks jätkata liikmesriikide menetlusi arvesse võttes tööd Euroopa stabiilsusmehhanismi reformide paketiga ning jätkata tööd pangandusliidu edasise tugevdamise kõikide aspektidega konsensuslikul alusel. Asutati kõrgetasemeline töörühm, et teha tööd seoses tegevuskavaga, mille alusel alustada poliitilisi läbirääkimisi Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle. Oluline on teha edusamme pangandusliidu pakutava kasu ärakasutamiseks seoses erasektori riskide jagamise, finantsstabiilsuse ja majanduskasvuga, vähendades samal ajal liikmesriikide vahelise arbitraaži võimalusi. Lõppkokkuvõttes peaks selline tegutsemine tagama Euroopa finants- ja majandussõltumatuse. Selleks tuleb viivitamata jätkata tööd kõigi elementidega, sealhulgas nendega, mida arutati Euroopa hoiuste tagamise skeemi kõrgetasemelises töörühmas, ning seda tuleb teha sama ambitsioonikalt. Lõpule tuleks viia töö Euroopa stabiilsusmehhanismi reformipaketiga, sealhulgas tuleks kehtestada ühtse kriisilahendusfondi kaitsekord. Ühtse kriisilahendusfondi kaitsekord tuleks kasutusele võtta ja tuleks valmis olla selle kasutamiseks, tingimusel et riskide vähendamisel on tehtud piisavalt edusamme.

Tuleks jätkata tööd, et leida lahendused, kuidas kaotada piirangud, mis kehtivad praegu seoses likviidsuse pakkumisega kriisilahenduse olukorras. Komisjon viis ellu kõik meetmed, mis kuulutati välja kapitaliturgude liidu 2015. aasta tegevuskavas. Kapitaliturgude liidu loomist takistavad aga endiselt õiguslikud, maksualased ja regulatiivsed takistused ning nende ületamiseks on vaja uusi jõupingutusi, eelkõige seoses rahastamisele juurdepääsu käsitlevate eeskirjadega ning teatavate maksejõuetuse ja maksude alaste erinevustega; jõupingutusi tuleb teha ka selleks, et saavutada kõrged, tõhusad ja ühtsed järelevalvestandardid.

(15)

Majandus- ja rahaliidu struktuuri tugevdamiseks tuleb rakendada meetmed, mis 13. detsembril 2019. aastal toimunud euroala tippkohtumisel tehtud avalduse kohaselt on esmatähtsad, jätkates samas arutelu teiste aspektide üle. Komisjoni 12. juuni 2019. aasta teatises „Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamine: kokkuvõte viie juhi aruandele järgnenud nelja aasta jooksul tehtust“ tutvustatakse hetkeseisu ja komisjoni seisukohta seoses valdkondadega, mille reformidele tuleb keskenduda lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Majandusliidu puhul on tehtud mõningaid edusamme ning saavutatud on poliitiline kokkulepe, mis käsitleb euroala lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelise toetusvahendi omadusi. Jõuti põhimõttelisele kokkuleppele ESMi edasiarendamises ja selle asutamislepingu läbivaatamises, mille eelduseks on riiklike menetluste lõpuleviimine. Nõukogus ei ole aga üksmeelt euroala eelarve stabiliseerimise funktsiooni ega euroala juhtimise reformi osas.

(16)

Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamisega kaasneksid paremad makromajanduslikud tulemused. Väljakujundamata majandus- ja rahaliit takistab finantsintegratsiooni. See piirab võimalusi rahastada investeeringuid, mida on väga vaja kaasava, tootliku, kestliku ja stabiilse majanduse edendamiseks. Samuti pärsib väljakujundamata majandus- ja rahaliit rahapoliitika sujuvat ülekandumist euroalal ja piirab Euroopa võimalust otsustada ise oma majanduse tuleviku üle. Kokkuleppe korral täiendaks keskne eelarve stabiliseerimise funktsioon euroala liikmesriikide suutlikkust rakendada vastutsüklilist eelarvepoliitikat. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada Euroopa töötushüvitiste edasikindlustusskeemi ettepanek, et kodanikke majandusšokkide korral paremini kaitsta. Majandus- ja rahaliidu tugevdamine koos usaldusväärse poliitikaga Euroopa ja riiklikul tasandil on väga oluline, et suurendada maailmas Euroopa mõjuvõimu, tõhustada euro rahvusvahelist rolli ning edendada avatud, mitmepoolset ja normipõhist maailmamajandust. On oluline, et arutelud toimuksid euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide suhtes jätkuvalt avatud ja läbipaistval viisil, austades samal ajal täielikult liidu siseturgu.

(17)

Käesoleva soovituse tööhõive- ja sotsiaalaspektide osas on konsulteeritud tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomiteega,

1.

2.

3.

4.

5.

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9803 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

a)

taotleja geoloogilised teadmised kõnealuse geograafilise piirkonna kohta ja kuidas litsentsisaajad kavatsevad teostada tõhusat uurimist nafta saamiseks;

b)

taotleja asjaomane tehniline pädevus ja see, kas kõnealust pädevust aktiivselt kasutades saab asjaomases geograafilises piirkonnas soodustada nafta kulutõhusat uurimist ja tootmist;

c)

taotleja Norra mandrilava tsoonis saadud kogemus või muudes piirkondades saadud samaväärne asjaomane kogemus;

d)

taotlejal on rahuldav finantssuutlikkus nafta uurimiseks ja tootmise korraldamiseks kõnealuses geograafilises piirkonnas;

e)

sellise taotleja puhul, kellel on või on olnud tootmislitsents, võib ministeerium võtta arvesse tõhususe vähesust ja puudusi aruandekohustuse täitmisel; samuti võib arvesse võtta riigi julgeolekuga seotud kaalutlusi, kui ministeerium leiab, et sellised kaalutlused on asjakohased;

f)

tootmislitsentsid antakse reeglina ühisettevõtjale, kus vähemalt üks osaline on operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või tal on samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus;

g)

tootmislitsents antakse reeglina rühmale, mille moodustavad vähemalt kaks osalejat, kellest vähemalt ühel on punktis f nimetatud kogemus;

h)

Barentsi mere tootmislitsentside eest vastutav operaator peab olema operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või tal peab olema samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus;

i)

süvamere tootmislitsentside puhul peavad nii vastutav operaator kui ka vähemalt üks teine osaline olema operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või neil peab olema samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus. Üks tootmislitsentsi osaline peab olema operaatorina puurinud süvameres;

j)

tootmislitsentside puhul, kus puuraukude puurimine uuringute eesmärgil eeldab kõrget rõhku ja/või kõrgeid temperatuure, peavad vastutav operaator ja vähemalt üks teine osaline olema operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või neil peab olema samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus. Tootmislitsentsi üks osaline peab olema operaatorina puurinud puuraugu, millega kaasneb kõrge rõhk ja/või kõrged temperatuurid.

Nafta- ja energeetikaministeerium

P.O. Box 8148 Dep.

N-0033 OSLO

NORWAY

kaudu järgmisel aadressil:

P.O. Box 600

4003 STAVANGER

NORWAY

—

õhuke, pruun ja läikiv viljakest;

—

õhuke seemnekest, mis tungib kergelt seemnesse ja mis tuleb koorimisel kergesti lahti;

—

magus maitse ja tihke, mittejahune tekstuur;

—

korjatud vilja niiskusesisaldus on 50–60 %;

—

tavaliselt on ühes kastanimunas kuni kolm seemet;

—

keskmine süsivesikusisaldus on 59,5 % (mõõdetud kuivaines), mis on kõrgem kui kõigis teistes Hispaania tootmispiirkondades;

—

lõhenemist (4,5 %) ja jagunemist (2,1 %) esineb väga vähe. Galicia kastanitel on osutatud näitajad madalamad kui Hispaania teiste tootmispiirkondade kastanitel.

—

minimaalne niiskusesisaldus 50 % ja maksimaalne niiskusesisaldus 60 %;

—

jagunenud vilju maksimaalselt: 12 %;

—

minimaalne süsivesikusisaldus: 55 %;

—

maksimaalne viljade arv kilogrammi kohta ei tohi olla üle 120 värske toote puhul ja üle 200 külmutatud toote puhul.

—

A Coruña provints: Terra de Melide piirkond ning Arzúa ja Boimorto omavalitsusüksused (Arzúa piirkond;

—

kogu Lugo provints, välja arvatud sellised omavalitsusüksused nagu O Vicedo, Viveiro, Xove ja Cervo (Mariña Occidentali piirkond), Burela ja Foz (Mariña Centrali piirkond) ning Barreiros ja Ribadeo (Mariña Orientali piirkond);

—

kõik Ourense provintsi omavalitsusüksused;

—

Pontevedra provints: Tabeirós-Terra de Montesi ja Deza piirkonnad, Cotobade, A Lama ja Campo Lameiro omavalitsusüksused (Pontevedra piirkond) ning Cuntise omavalitsusüksus (Caldase piirkond);

—

määratletud tootmispiirkonnas on kvaliteetsete kastanite kasvatamiseks sobivaim sademete hulk, õhutemperatuur ja pinnasetingimused, kõrgus merepinnast ning õhutemperatuuri ja sademete suhe.

—

sademete hulk: tootmispiirkonnas esineb palju sademeid, kokku ligikaudu 1 000 mm aastas, kuid suviti tuleb ette ka põuaperioodi, mis saab septembriks läbi. Need mõlemad tegurid aitavad tagada kastanite kvaliteeti. Tootmispiirkonnast jäävad välja Galicia kõige rannikuäärsemad alad, kus ületatakse viljelemiseks soovitatud näitajaid;

—

temperatuur: piirkonna aastane keskmine temperatuur on 6–14 °C, mis jääb kastanite puhul soovituslike piirnormide piiresse (3–16 °C); kõrge temperatuur suvel soodustab viljade valmimist ja arengut;

—

keskmise temperatuuri ja sademete hulga vaheline suhe: Galicia idaosas on kastanite jaoks kõige soodsam keskmise temperatuuri ja sademete hulga suhe, kuna tegemist on liigiga, mis areneb kõige paremini teatava õhuniiskusega tingimustes, ent õhuniiskust ei tohi olla liiga palju, sest see soodustaks teatavate haiguste nagu Phytophthora cambivora ja Cryphonectria parasitica teket;

—

kõrgus merepinnast: määratletud piirkond paikneb merepinnast sellistel kõrgustel, millega kastanipuud on kõige paremini kohanenud (vahemikus 400–900 m, kuid mitte üle 1 200 m);

—

mullastikutingimused: mullastik on suuremas osas moodustunud graniidi ja moondekivimite (kiltkivi) peale tekkinud pinnasest, mis on viljakas, sisaldab rohkesti orgaanilisi aineid ja mille pH on madal ning mis sisaldab vaid vähesel määral aktiivset lupja. Seda peetakse kastanikasvatuse jaoks sobivaimaks.

—

õhuke seemnekest, mis lihtsustab oluliselt vilja koorimist;

—

jagunenud viljade väike osakaal, mis sarnaselt õhukesele seemnekestale lihtsustab suuresti vilja koorimist;

—

suur niiskusesisaldus, mis on oluline näitaja nii kastani värskelt tarbimise kui ka selle töötlemise jaoks;

—

väike lõhenemise osakaal, mis vähendab märkimisväärselt sorteerimisel kõrvaldatavate kastanite arvu;

—

väga suur tärklise sisaldus, mis annab pärast tärklise töötlemist suhkruks kastanitele magusama maitse (küpsemise jooksul toimuv looduslik hüdrolüüs ja termiliste protsesside abil esile kutsutav hüdrolüüs).

—

Galicia kloostrites on säilinud arvukalt dokumente, milles osutatakse kastanite tähtsusele keskaegses Galicias. Nendele dokumentidele viidatakse paljudes teostes, mille hulgas võiks esile tõsta teoseid „El priorato benedictino de San Vicenzo de Pombeiro y su colección diplomática en la Edad Media“ (San Vicenzo de Pombeiro benediktiinide klooster ja selle diplomaatiline kogu keskajal) ja „El monasterio de S. Clodio do Ribeiro en la Edad Media: Estudio y Documentos“ (San Clodio do Ribeiro klooster keskajal: uurimistöö ja dokumendid), mille autorid on M. Lucas Álvarez ja P. Lucas Domínguez, ning teost „Colección Diplomática do mosteiro cisterciense de Sta. María de Oseira“ (Santa Maria de Oseira tsistertslaste kloostri diplomaatiline kogu), mille autor on M. Romaní Martínez;

—

Alexandre Dumas viitab oma 1847. aastal kirjutatud reisijutus „De Paris à Càdix“ Galicia kastanite kvaliteedile;

—

Abel Bouhier väidab oma teoses „La Galice. Essai geographique d’analyse et d’interpretation d’un vieux complexe agraire“, et kastaniistandused on oluline osa Galicia põllumajandusmaastikust;

—

sageli mainitakse ka kastani auks paljudes Galicia piirkondades peetavat rahvapidu fiesta del magosto. Näiteks võib tuua Manuel Murguía teose „Historia de Galicia“ (Galicia ajalugu) (1865);

—

Galicia kastanid on paljude retseptide põhiline koostisosa, nagu nähtub Manuel Puga y Parga (1874–1917) teosest „La Cocina Práctica“ (1905), ning arvukatest roogadest, mida on kirjeldatud Álvaro Cunqueiro teoses „La Cocina Gallega“ (1973).