22.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 242/1

KOMISJONI TEATIS

Teatis konfidentsiaalse teabe kaitse kohta ELi konkurentsiõiguse täitmise tagamisel liikmesriikide kohtutes eraõiguse alusel algatatud menetlustes

(2020/C 242/01)

I. TEATISE KOHALDAMISALA JA EESMÄRK

Käesolev teatis käsitleb konfidentsiaalse teabe kaitset Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklite 101 ja 102 kohaldamist käsitlevates tsiviilkohtumenetlustes liikmesriikide kohtutes.

Sõltuvalt kohaldatavatest siseriiklikest õigusnormidest võidakse täitmise tagamiseks eraõiguse alusel esitada ELi liikmesriikide kohtutele mitmesuguseid hagisid, nagu kahju hüvitamise hagi, tuvastamishagi või kohtuliku ettekirjutuse hagi. Viimastel aastatel on hakanud kiiresti kasvama selliste järelhagide hulk, millega konkurentsiõiguse rikkumise ohver nõuab kahju hüvitamist pärast konkurentsiasutuse otsust või lõplikku kohtuotsust (1).

Juurdepääs tõenditele on oluline aspekt ELi toimimise lepingu artiklitest 101 ja 102 isikutele, sealhulgas tarbijatele, ettevõtjatele ja riigiasutustele, tulenevate õiguste jõustamisel liikmesriikide kohtutes eraõiguse alusel algatatud menetlustes.

Seetõttu võivad liikmesriikide kohtud saada ELi konkurentsiõiguse täitmise tagamiseks eraõiguse alusel algatatud menetlustes taotlusi tõendite avaldamiseks. Liikmesriikide kohtud peavad tagama eraõiguse alusel algatatud menetluste tulemuslikkuse, andes juurdepääsu asjakohasele teabele, mis on vajalik nõude põhjendamiseks või vaidlustamiseks (kui vastava teabe avaldamise tingimused on täidetud), kaitstes samas selle menetlusosalise või kolmanda isiku huve, kelle konfidentsiaalset teavet avaldamine puudutab.

Selleks peaksid liikmesriikide kohtute käsutuses olema sobivad meetmed, et kaitsta konfidentsiaalset teavet viisil, mis ei takista juurdepääsu õigusemõistmisele ega kahju täieliku hüvitamise õiguse kasutamist (2).

Kahju hüvitamise hagide korral kohustatakse kahjunõuete direktiiviga (3) liikmesriike tagama, et juhul kui teatavad kriteeriumid on täidetud, peab liikmesriikide kohtutel olema õigus nõuda konfidentsiaalset teavet sisaldavate tõendite avaldamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et nende kohtute käsutuses oleksid tõhusad meetmed sellise konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks, ning et samal ajal oleks võimalik kasutada kahju täieliku hüvitamise õigust (4). See on oluline seetõttu, et liikmesriikide kohtutel võib olla vähe ressursse avaldamistaotluste menetlemiseks.

Selles kontekstis määratakse käesolevas teatises kindlaks meetmed, mida liikmesriikide kohtud võivad kaaluda seoses konfidentsiaalse teabe avaldamisega eraõiguse alusel algatatud menetlustes.

Käesoleva teatis peaks olema liikmesriikide kohtutele inspiratsiooniallikaks ja suuniseks ega ole neile siduv. Sellega ei muudeta kehtivaid ELi (5) ja liikmesriikide õigusakte ega tsiviilkohtumenetluse või kutsesaladuse suhtes kohaldatavaid siseriiklikke menetlusnorme (6). Käesoleva teatise III jaos esitatud meetmeid konfidentsiaalse teabe kaitseks võib kasutada juhul, kui need on siseriiklike õigusnormide kohaselt lubatud ja nendega kooskõlas, samuti juhul, kui need on kooskõlas menetlusosaliste õigustega, mida tunnustatakse ELi ja siseriikliku õiguse alusel.

II. KONFIDENTSIAALSET TEAVET SISALDAVATE TÕENDITE AVALDAMISE TAOTLEMINE LIIKMESRIIKIDE KOHTUTES

A. Olulised kaalutlused tõendite avaldamise taotlemise korral

ELi konkurentsiõiguse täitmise tagamisel eraõiguse alusel algatatud menetlustes võib tsiviilkohtumenetluse osaliste (hageja(te) ja kostja(te)) võimalus kasutada tõhusalt oma õigusi sõltuda juurdepääsust asjassepuutuvale tõendusmaterjalile. Sellised tõendid ei pruugi alati olla selle menetlusosalise valduses või temale hõlpsasti kättesaadavad, kellel on tõendamiskohustus.

10.

Menetlusosalise taotlusel võivad liikmesriikide kohtud seega otsustada nõuda tõendite avaldamist. Seejuures lähtutakse siseriiklikest menetlusnormidest ning haldus- ja menetlusökonoomia põhimõtetest.

11.

Eeskätt kohustab kahjunõuete direktiiv liikmesriike kahju hüvitamise hagide korral nägema hagejatele ja kostjatele ette õiguse nõuda hagi või kaitse jaoks oluliste tõendite avaldamist järgmiste tingimuste alusel (7).

12.

Esiteks otsustavad liikmesriikide kohtud, kas kahju hüvitamise nõue on usutav ning kas avaldamistaotlus puudutab asjakohaseid tõendeid ja on proportsionaalne (8). Kahjunõuete direktiivis on sätestatud, et proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvesse võtta avaldamise ulatust ja kulu ning vältida sealhulgas sellise teabe mittespetsiifilist otsingut, mis tõenäoliselt ei ole menetlusosaliste jaoks asjakohane. Väga üldised või üldistatud avaldamistaotlused tõenäoliselt sellele tingimusele ei vasta (9).

13.

Teiseks peavad üksikud tõendid või tõendite asjakohased kategooriad olema avaldamistaotlustes osutatud mõistlikult kättesaadavate faktide põhjal „võimalikult täpselt ja üksikasjalikult“ (10). Tõendite kategooriad võib kindlaks määrata tõendite põhielementide ühiste tunnusjoonte alusel, näiteks selliste dokumentide laad, eesmärk, sisu või koostamise aeg, mille avaldamist taotletakse, või muude kriteeriumide alusel. Näiteks võib teatavat tõendite kategooriat puudutav taotlus hõlmata andmeid toote Y müügi kohta ettevõttelt A ettevõttele B aastatel N kuni N+5.

14.

Kolmandaks näeb kahjunõuete direktiiv seoses komisjoni või liikmesriigi konkurentsiasutuse toimikus oleva teabe avaldamisega ette, et teabe avaldamise taotluse proportsionaalsuse hindamisel peab liikmesriigi kohus hindama ka seda, „kas taotluses on märgitud konkreetselt nende dokumentide laad, eesmärk või sisu, mis on esitatud konkurentsiasutusele või mis sisalduvad selle toimikus, või on tegemist üldise taotlusega, mis puudutab konkurentsiasutusele esitatud dokumente“ (11).

15.

Tuleb meenutada, et kahjunõuete direktiivi kohaselt ei või kunagi avaldada leebusavaldusi ja kokkuleppe sõlmimise taotlusi (nn musta nimekirja dokumendid) (12). Lisaks ei saa liikmesriigi kohus juhul, kui komisjon või liikmesriigi konkurentsiasutus ei ole veel oma menetlust lõpetanud, kohustada avaldama teavet, mille füüsiline või juriidiline isik valmistas ette konkreetselt konkurentsiasutuse menetluse jaoks, teavet, mille konkurentsiasutus koostas ja saatis menetlusosalistele oma menetluse käigus, ega kokkuleppe sõlmimise taotlusi, mis on tagasi võetud (nn halli nimekirja dokumendid) (13).

16.

Liikmesriigi kohus võib kohustada menetlusosalisi (kostjat ja/või hagejat) või kolmandaid isikuid avaldama teavet, mis on nende valduses (14). Enamikul juhtudel ongi vajalikud tõendid ühe menetlusosalise või kolmanda isiku valduses. Mõnel juhul on kostja(te) käsutuses tõendid, mis on asjakohased rikkumise tuvastamise või rikkumise ajalise ulatuse kindlaksmääramise seisukohast ning mis on saadud tänu juurdepääsule konkurentsiasutuse toimikule (nt olemasolevad dokumendid, vastused teabepäringutele jms). Mõnel juhul, näiteks kahju hüvitamise hagide korral, võib aga kostjal või hagejal olla lisatõendeid, mis ei sisaldunud konkurentsiasutuse toimikus, kuid on kahju hüvitamise nõude põhjendamise või vaidlustamise seisukohast asjakohased (nt rikkumise ja kahju vahelise seose põhjendamiseks või vaidlustamiseks, kahju suuruse kindlaksmääramiseks, (15) kostja poolt ülemäärase ostuhinna võimaliku „edasisuunamise“ hindamiseks (16) jne). Eelkõige võib see nii olla teabe puhul, mis puudutab kliendipõhiseid hindu, tulu ja muid andmeid, nt ostjate hinnakäitumist jne.

17.

Kui menetlusosalistel või kolmandal isikul ei ole võimalik taotletud tõendeid esitada ja teabe esitamise taotlus puudutab dokumenti, mis on komisjoni või liikmesriigi konkurentsiasutuse toimikus, võib liikmesriigi kohus esitada neile avaldamisnõude (17).

B. Konfidentsiaalne teave

18.

Ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 339 ja see on ka liidu õiguse üks üldpõhimõtteid (18). Teabe konfidentsiaalsus ei kujuta endast siiski absoluutset takistust selle avaldamisele siseriiklikes menetlustes (19). ELi konkurentsiõiguse täitmise tagamisel eraõiguse alusel algatatud menetlustes otsustavad liikmesriikide kohtud igal üksikjuhul eraldi, millist teavet võib käsitleda konfidentsiaalse teabena.

19.

Seetõttu ei ole käesoleva teatise eesmärk esitada konfidentsiaalse teabe määratlust. Inspiratsiooni võib aga saada ELi kohtute lahenditest ja komisjoni praktikast (20).

20.

ELi kohtud käsitlevad konfidentsiaalsena teavet, mis vastab järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (21)

i)	see on teada üksnes piiratud arvule isikutele ja

ii)	selle avaldamine põhjustab tõsist kahju teabe esitanud isikule või kolmandatele isikutele ja

iii)	huvid, mida konfidentsiaalse teabe avaldamine võib kahjustada, väärivad objektiivselt vaadates kaitset.

21.

Mis puudutab esimest tingimust, siis võib teave kaotada oma konfidentsiaalse iseloomu niipea, kui see on „kättesaadav spetsialistidele või kui seda on võimalik tuletada teabest, mis on üldsusele kättesaadav“ (22).

22.

Teise tingimuse osas väärib märkimist, et võimaliku kahju põhjustamise hindamisel on oluline esmalt kaaluda teabe olemust. Kui teabel on äriline, rahaline või strateegiline väärtus, siis tavaliselt loetakse, et selle avaldamine võib põhjustada tõsist kahju (23). Teiseks tuleb kaaluda seda, kui värske asjaomane teave on. Tundlikku äriteavet ärisuhte kohta, organisatsioonisiseseid äriplaane või muud tulevikku suunatud äriteavet võib sageli kvalifitseerida (vähemalt osaliselt) konfidentsiaalseks teabeks. Kuid seegi teave võib kaotada oma konfidentsiaalse iseloomu, kui see on „aja möödumise tõttu kaotanud oma ärilise tähtsuse“ (24).

23.

Mis puudutab kolmandat tingimust, siis ei ole menetlusosalise huvi kaitsta ennast või oma mainet liikmesriigi kohtu otsuse eest mõista välja kahjuhüvitis konkurentsiõiguse rikkumises osalemise tõttu kaitset vääriv huvi (25).

24.

Ärisaladusi, nagu need on määratletud ärisaladuste direktiivis, tuleb pidada konfidentsiaalseks teabeks (26).

C. Komisjoni ja liikmesriikide kohtute koostöö tõendite avaldamise kontekstis

25.

ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega seotud tsiviilkohtumenetluses võib liikmesriigi kohus nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (27) artikli 15 lõike 1 alusel taotleda komisjonilt arvamust küsimuste kohta, mis puudutavad ELi konkurentsiõiguse kohaldamist, või paluda, et komisjon edastaks tema valduses oleva juriidilise, majandusliku või menetlusalase teabe kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega (28).

26.

Kahjunõuete direktiivi kohaselt võib liikmesriigi kohus nõuda komisjoni toimikus olevate dokumentide avaldamist näiteks juhul, kui ükski menetlusosaline (või kolmas isik) ei saa neid mõistlikul viisil esitada (29). Seoses sellega on oluline meelde tuletada eespool öeldut, et komisjon ei edasta nn mustas nimekirjas olevaid dokumente, ja juhul, kui komisjoni menetlus ei ole lõpetatud, ka nn hallis nimekirjas olevaid dokumente (vt punkt 15 eespool) (30).

27.

Lisaks sellele ei tohi komisjoni abi liikmesriikide kohtutele kahjustada tagatisi, mis on füüsilistel ja juriidilistel isikutel tulenevalt ametisaladuse pidamise põhimõttest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 28 (31).

28.

Kui komisjon leiab, et liikmesriigi kohtu taotletud teabe näol võib olla tegemist komisjoni menetletavas juhtumis konfidentsiaalse teabega, küsib ta liikmesriigi kohtult enne asjaomase teabe edastamist, kas liikmesriigi kohtul on võimalik ja kavas tagada konfidentsiaalse teabe kaitse (32). Liikmesriigi kohus peaks sellisel juhul kindlalt tagama, et konfidentsiaalne teave, mis kuulub juriidilistele või füüsilistele isikutele, kellelt komisjon on teabe saanud, on asjakohaselt kaitstud (33).

29.

Kui liikmesriigi kohus garanteerib, et ta kaitseb konfidentsiaalset teavet, edastab komisjon taotletud teabe. Seejärel võib liikmesriigi kohus teabe siseriiklikus menetluses avaldada, rakendades teabe konfidentsiaalsuse kaitseks komisjonile teatatud meetmeid ja võttes arvesse komisjoni poolt selles küsimuses tehtud tähelepanekuid.

III. KONFIDENTSIAALSE TEABE KAITSMISE MEETMED

A. Sissejuhatus

30.

Konfidentsiaalset teavet sisaldava tõendi avaldamisel tuleks rakendada meetmeid selle teabe kaitsmiseks. Kahjunõuete direktiivis on toodud näiteid mõningate meetmete kohta, nagu dokumentide redigeerimine, kinniste istungite pidamine, nende isikute ringi piiramine, kellel on õigus tõenditega tutvuda, ning ekspertidele mõeldud suunised teabest üldistatud või muul mittekonfidentsiaalsel kujul kokkuvõtete koostamiseks (34).

31.

Loomulikult oleneb konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks kasutatava meetme valik avaldamisnõude korral liikmesriigi konkreetsetest menetlusnormidest, sh sellest, mil määral teatavad meetmed on üldse kättesaadavad. Liikmesriikide kohtud võivad ka nõuda, et menetlusosalised lepiksid kokku konfidentsiaalse teabe kaitsmise meetmetes.

32.

Liikmesriikide kohtud teevad konfidentsiaalsuse kaitsmiseks kõige tõhusama meetme või meetmete kombinatsiooni kohta otsuse igal üksikjuhul eraldi. Valik võib sõltuda mitmest tegurist, muu hulgas järgmistest:

avaldatava teabe iseloom ja äriline/rahaline/strateegiline väärtus (nt klientide nimed, hinnad, kulude struktuur, marginaalid jne) ning see, kas teabe avaldamist taotleva menetlusosalise õiguste teostamise eesmärgil saab sellisele teabele anda juurdepääsu üldistatud või anonümiseeritud kujul või mitte;

ii)	taotletud avaldamise ulatus (st avaldatavate dokumentide maht või arv);

iii)	kohtuvaidlusest ja avaldamisest mõjutatud isikute arv. Teatavad konfidentsiaalsuse kaitseks rakendatavad meetmed võivad olla teistest tõhusamad, olenevalt sellest, kas avaldamist taotleb ja/või teavet avaldab rohkem kui üks isik;

iv)	isikutevaheline suhe (näiteks kas teavet avaldav isik on avaldamist taotleva isiku otsene konkurent, (35) kas isikute vahel on jätkuv tarnesuhe jne);

see, kas avaldatav teave pärineb kolmandatelt isikutelt. Tsiviilkohtumenetluses osalevate kolmandate isikute õigusi tuleb nende konfidentsiaalse teabe kaitsmisel samuti arvesse võtta (36). Teavet avaldava isiku valduses võivad olla kolmanda isiku dokumendid, mis on avaldamist taotleva isiku või teiste menetlusosaliste suhtes konfidentsiaalsed; (37)

vi)	nende isikute ring, kellel on luba teabele juurde pääseda (st kas avaldamine peaks olema lubatud üksnes välistele esindajatele või peaks avaldamist taotleval isikul (ettevõtte esindajatel) samuti olema teabele juurdepääs);

vii)	tahtmatu avaldamise oht;

viii)

kohtu suutlikkus kaitsta konfidentsiaalset teavet kogu tsiviilkohtumenetluse käigus ja ka pärast menetluse lõpetamist; liikmesriigi kohtud võivad järeldada, et konfidentsiaalse teabe tõhusaks kaitsmiseks ei piisa ühestainsast meetmest ja menetluse käigus võib olla vaja võtta teisi meetmeid; ja

ix)	võimalikud muud avaldamisega seotud piirangud või halduskoormus, (38) näiteks suuremad kulud või täiendavad haldustoimingud liikmesriigi kohtusüsteemi jaoks, (39) kulud menetlusosaliste jaoks, võimalikud viivitused menetluses jne.

33.

Selleks et menetlusosalised ei kasutaks konfidentsiaalseid dokumente väljaspool menetlust, mille raames need on avaldatud, peab liikmesriigi kohtutel kindlasti olema võimalik rakendada konfidentsiaalse teabe kaitsmise kohustuse rikkumise eest hoiatavaid karistusi (40). Konfidentsiaalse teabe kaitseks kõige tõhusama(te) meetme(te) valik võib sõltuda selliste meetmete mittejärgimise või järgimisest keeldumise korral rakendatavate karistuste olemasolust ning karistuste rakendamise ja täitmisele pööramise suutlikkusest. Kahju hüvitamise hagide korral peab liikmesriigi kohtutel kahjunõuete direktiivi artikli 8 kohaselt olema võimalik rakendada menetlusosaliste, kolmandate isikute ja nende õigusnõustajate suhtes tõhusalt karistusi, kui nad ei täida või keelduvad täitmast kohustusi, mis on kehtestatud liikmesriigi kohtu korraldusega konfidentsiaalse teabe kaitseks (41).

34.

Karistuste täpne iseloom ja ulatus oleneb liikmesriigi õigusnormidest. Kahjunõuete direktiivi kohaselt peavad karistused muu hulgas avaldamiskorralduse täitmata jätmise või konfidentsiaalse teabe kaitseks liikmesriigi kohtu korraldusega kehtestatud kohustuste täitmata jätmise eest hõlmama võimalust teha negatiivseid järeldusi ja võimalust nõuda kulude hüvitamist (42). Väliste õigusnõustajate või ekspertide suhtes võivad karistusi (nt tegevuse peatamine, trahv jne) kohaldada ka nende kutseühingud.

35.

Kokkuvõttes võib konfidentsiaalse teabe kaitseks rakendatava(te) meetme(te) valimine nõuda mitme teguri põhjalikku hindamist. Et aidata liikmesriikide kohtuid selle hindamise läbiviimisel, antakse käesolevas teatises ülevaade kõige levinumatest meetmetest, mida võib olenevalt sellest, kas need on liikmesriigi menetlusnormides sätestatud, kasutada konfidentsiaalse teabe kaitseks, ning asjaomastest tõhususega seotud kaalutlustest.

B. Redigeerimine

36.

Liikmesriigi kohtud võivad kaaluda võimalust nõuda, et teavet avaldav isik toimetaks dokumentide ärakirju, eemaldades sealt konfidentsiaalse teabe. Seda meedet nimetatakse redigeerimiseks.

37.

Redigeerimine võib hõlmata kõigi konfidentsiaalsete andmete asendamist anonüümsete andmete või üldnäitajatega, kustutatud lõikude asendamist informatiivsete või sisukate mittekonfidentsiaalsete kokkuvõtetega või isegi konfidentsiaalset teavet sisaldavate dokumendiosade musta värviga katmist.

38.

Teavet avaldavatelt isikutelt tuleb nõuda, et nad piirduksid redigeerimisel sellega, mis on rangelt vajalik nende isikute (nt kolmandate isikute) huvide kaitsmiseks, kellelt teave pärineb. Teatava konfidentsiaalse teabe piiratud kujul redigeerimine võib olla piisav, et kaitsta kogu konfidentsiaalset teavet ühes või mitmes dokumendis. Sõltuvalt kohtuasja asjaoludest võib konfidentsiaalsuse kaitsmiseks näiteks piisata klientide nimede redigeerimisest, jättes samas redigeerimata klientidele tarnitud toodete kogused (43).

39.

Konfidentsiaalse teabe redigeerimine ilma, et teave asendataks mittekonfidentsiaalse tekstiga, ei pruugi tagada õiget tasakaalu ühelt poolt isiku konfidentsiaalse teabe kaitse õiguse ja teiselt poolt hagi või kaitse põhjendamiseks vajalikule tõendile juurdepääsu taotleva isiku õiguse vahel. Redigeerimist, mis hõlmab terveid lehekülgi, dokumendiosasid või lisasid, võib pidada ülemääraseks ja menetluse läbiviimise seisukohast vastuvõetamatuks.

B.1. Redigeerimine kui tõhus vahend konfidentsiaalsuse kaitseks

40.

Redigeerimine võib olla tõhus meede konfidentsiaalse teabe kaitseks, kui hoolimata konfidentsiaalse teabe asendamisest mittekonfidentsiaalse tekstiga jäävad dokumendid ja nendes sisalduv teave mõtestatuks ja avaldamist taotleva isiku õiguste teostamiseks sobivaks.

41.

Seega võib redigeerimise meede olla eriti tõhus siis, kui konfidentsiaalne teave puudutab turuandmeid või -näitajaid (nt käive, kasum, turuosa jne), mida on võimalik asendada tüüpiliste vahemikega, või kui kvalitatiivseid andmeid on võimalik mõtestatult kokku võtta.

42.

Redigeerimine võib olla tõhus meede ka selleks, et kaitsta konfidentsiaalset teavet siis, kui avaldamisele kuuluva konfidentsiaalse teabe maht on piiratud. Kui redigeeritavaid dokumente on väga palju, võib olenevalt juhtumi asjaoludest osutuda asjakohasemaks mõni muu konfidentsiaalse teabe kaitsmise meede (nt usaldusisikute ring jne), arvestades mittekonfidentsiaalsete versioonide ettevalmistamiseks kuluvat aega, raha ja muid ressursse.

43.

Kolmandate isikute konfidentsiaalse teabe redigeerimine võib olla kasulik meede ka juhul, kui teavet avaldava isiku käsutuses on kolmanda isiku teave, mis ei pruugi olla konfidentsiaalne selle isiku suhtes, ent võib olla konfidentsiaalne isiku suhtes, kes taotleb teabe avaldamist (44). Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui avaldamist taotlev isik, kes saaks teabele juurdepääsu, ja kolmas isik on konkurendid. Sellistel juhtudel võib teavet avaldaval isikul olla tarvis küsida kolmandalt isikult, milline teave on konfidentsiaalne, või saada kolmanda isiku nõusolek redigeerimisettepanekule.

44.

Liikmesriigi kohtud võivad siiski leida, et redigeerimine on vähem tõhus meede juhul, kui taotlus hõlmab suurt arvu kolmanda isiku dokumente, sest kolmandate isikutega selles küsimuses koostöö tegemise vajadus võib muuta ülesande keerukamaks.

B.2. Konfidentsiaalse teabe redigeerimine

45.

Olenevalt erinevatest menetlusnormidest võivad liikmesriigi kohtud olla teabe redigeerimise protsessi kaasatud aktiivsemalt või vähem aktiivselt. Liikmesriigi kohtud võivad redigeerimise järele valvata ja seda kontrollida ning olla menetlusosaliste ja kolmandate isikute vahendajaks. Teise võimalusena võivad menetlusosalised peamiselt ise vastutada mittekonfidentsiaalsete versioonide koostamise ja/või vajaduse korral redigeerimisettepanekule kolmandate isikute nõusolekute saamise eest.

46.

Igal juhul võib liikmesriikide kohtutel olla mittekonfidentsiaalsete versioonide koostamise suunamiseks kasulik anda menetlusosalistele üldisi suuniseid või konkreetseid suuniseid menetluses oleva kohtuasja raames, kui see on siseriiklike menetlusnormide kohaselt võimalik. Sellised suunised võivad olla kasulikud, et määrata kindlaks kord, mille järgimist kohus võib menetlusosalistelt mittekonfidentsiaalsete versioonide koostamisel eeldada.

47.

Redigeerimistaotluste tõhusaks käsitlemiseks võivad liikmesriikide kohtud paluda menetlusosalistel teha järgmist: (45)

i)	märgistada kogu konfidentsiaalne teave konfidentsiaalsetes originaaldokumentides kandiliste sulgudega ja tõsta see esile viisil, mis jätab selle teabe loetavaks, enne kui võetakse vastu otsus selle kohta, mida tuleks redigeerida; (46)

ii)	koostada loetelu kogu teabest, mille kohta tehakse redigeerimise ettepanek (kõik sõnad, andmed ning lõigud ja/või osad, mida tuleks redigeerida);

iii)	esitada iga redigeeritava teabeühiku kohta konkreetsed põhjused, miks seda tuleks käsitada konfidentsiaalsena;

iv)

asendada redigeeritud teave informatiivse ja sisuka mittekonfidentsiaalse kokkuvõttega redigeeritud teabest (47). Pelgalt märkest „ärisaladus“, „konfidentsiaalne“ või „konfidentsiaalne teave“ üldjuhul ei piisa. Kvantitatiivsete andmete (nt müük, käive, kasum, turuosa, hinnad jne) redigeerimisel võib kasutada sisulist teavet andvaid vahemikke või koondnäitajaid. Müüki ja käivet puudutavate andmete puhul ei pruugi vahemikud, mis on täpsest näitajast rohkem kui 20 % laiemad, sisulist teavet anda; samamoodi ei pruugi olenevalt kohtus menetlemisel oleva kohtuasja asjaoludest turuosa puhul sisulist teavet anda 5 %-st suuremad vahemikud; (48)

esitada asjaomastest dokumentidest mittekonfidentsiaalne versioon, mis on sama struktuuri ja vormiga nagu konfidentsiaalne versioon. Eelkõige peab muutumatuks jääma selline originaaldokumendis olev teave nagu pealkirjade ja alapealkirjade, leheküljenumbrite ja punktide loetelu, et dokumenti lugeval isikul oleks võimalik mõista redigeerimise ulatust ja selle mõju võimalusele mõista avaldatud teavet;

vi)	tagada, et esitatud mittekonfidentsiaalsed versioonid on tehniliselt usaldusväärsed ja et redigeeritud teavet ei saa taastada ühelgi viisil, ka mitte kohtuekspertiisi vahenditega.

48.

Kui menetlusosalised on oma redigeerimistaotlused esitanud või redigeerimises kokku leppinud, otsustab liikmesriigi kohus, kas pakutud redigeerimine on vastuvõetav või mitte.

49.

Pärast redigeerimist võib originaaldokumentide mittekonfidentsiaalseid versioone kasutada kogu tsiviilkohtumenetluse vältel ja täiendavat kaitset ei pruugi vaja olla.

C. Usaldusisikute ring

50.

Usaldusisikute ring on avaldamismeede, millega teavet avaldav menetlusosaline teeb konkreetse kategooria teabe, sh konfidentsiaalse teabe, kättesaadavaks üksnes kindlaksmääratud isikute kategooriatele (49).

C.1. Usaldusisikute ring kui tõhus vahend konfidentsiaalsuse kaitseks

51.

Usaldusisikute ring võib olla liikmesriikide kohtute jaoks tõhus meede konfidentsiaalsuse kaitsmiseks eri olukordades.

52.

Esiteks on usaldusisikute ringi abil võimalik tagada selliste kvantitatiivsete andmete (nt tulud, hinnad, marginaalid jms) (50) või sellise väga strateegilise äriteabe avaldamine, mis on menetlusosalise nõude seisukohast asjakohased, ent mida on väga keeruline mõtestatud viisil kokkuvõtlikult esitada (51) või mida ei ole võimalik avaldada ilma, et tekiks ülemäärase redigeerimise (52) ja seeläbi tõendusjõu kadumise oht.

53.

Teiseks võib usaldusisikute ring muuta menetluse ökonoomsemaks ja kulutõhusamaks, eriti siis, kui taotletud dokumentide arv on suur ja usaldusisikute ringile tehakse kättesaadavaks kõik dokumendid (nende originaalkujul, ilma redigeerimata). Praktikas ei pruugi menetlusosalised siiski jõuda kokkuleppele teatavate dokumentide redigeerimata versioonide avaldamises usaldusisikute ringile, mistõttu neil on vaja koostada teatavate dokumentide konfidentsiaalsed ja mittekonfidentsiaalsed versioonid. Kuid isegi sellisel juhul võib usaldusisikute ring vähendada menetlusosaliste vaheliste konfidentsiaalsusarutelude vajadust ja seeläbi võimalikke viivitusi.

54.

Kolmandaks saab usaldusisikute ringi korraldada elektrooniliselt (nt e-avaldamine). Seetõttu ei pruugi usaldusisikute ringi loomine tähendada teabe füüsilist välja andmist või usaldusisikute ringi liikmete füüsilist viibimist kindlas kohas.

55.

Usaldusisikute ring võib aidata saavutada tasakaalu teabe avaldamise vajaduse ja konfidentsiaalse teabe kaitsmise kohustuse vahel (53). Avaldades dokumente usaldusisikute ringis, avaldatakse asjakohast konfidentsiaalset teavet, kuid sellest tingitud võimalikku kahju kontrollitakse või minimeeritakse seeläbi, et juurdepääs teabele antakse piiratud isikuteringile lähtuvalt juhtumi asjaoludest (nt dokumentide olemus, menetlusosaliste vaheline suhe, usaldusisikute ringi koosseis, kolmandate isikute dokumendid jne).

56.

Kaaludes, kas ja millises ulatuses tuleks tõendeid usaldusisikute ringis avaldada, võivad liikmesriikide kohtud pöörata tähelepanu asjaolule, et teabe avaldamine usaldusisikute ringis võib piirata seda, mil määral sellele teabele saadakse juurdepääs ja/või mil määral saab seda kasutada menetluse järgmistes etappides (nt kohtuistungid, avalikustamine jne). Liikmesriikide kohtud võivad ka kaaluda, kas dokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid on endiselt vajalikud ja kui on, siis milline on nende dokumentide hulk, mida igal juhul tuleks redigeerida.

C.2. Usaldusisikute ringi tegevuse korraldamine

57.

Kui liikmesriigi kohus leiab, et usaldusisikute ring on konkreetsel juhul tõhus teabe avaldamise meede, võib tal olla vaja oma korraldusega teha otsus mitme asjakohase aspekti kohta, nagu a) usaldusisikute ringis avaldatav teave, b) usaldusisikute ringi koosseis, c) menetlusosaliste võetavad konfidentsiaalsuskohustused ja d) usaldusisikute ringi logistiline korraldus. Mõni aspekt võib juba olla kindlaks määratud siseriiklike menetlusnormidega või liikmesriigi kohtu antud üldiste suunistega (54).

a. Usaldusisikute ringis kättesaadava teabe kindlaksmääramine

58.

Kui liikmesriigi kohus teeb korralduse usaldusisikute ringi kohta, määratakse tavaliselt kindlaks teabe kategooriad või konkreetsed tõendid, mis tuleks usaldusisikute ringis avaldada. Praktikas võivad menetlusosalised juba enne kohtu korralduse väljastamist leppida kokku või kohus võib neil paluda leppida kokku dokumentides või teabes, mis usaldusisikute ringis avaldatakse.

b. Usaldusisikute ringi koosseis

59.

Kui menetlusosalised on kas kirjalikult või kohtuistungil esitanud oma seisukohad või sõlminud vastava kokkuleppe, võib kohus määrata kindlaks usaldusisikute ringi liikmed ja nende juurdepääsuõigused (55).

60.

Usaldusisikute ringi liikmeteks võivad olla isikud, kellel on õigus usaldusisikute ringis dokumente läbi vaadata. Otsus usaldusisikute ringi koosseisu kohta sõltub kohtuasja asjaoludest, eelkõige selle teabe laadist, mida avaldamistaotlus puudutab.

61.

Usaldusisikute ringi võivad kuuluda menetlusosaliste välised nõustajad (nt väline õigusnõustaja või muud nõustajad), ettevõttesisene õigusnõustaja ja/või ettevõtte muud esindajad. Sõltuvalt liikmesriigi õigusnormidest ja kohtuasja konkreetsetest asjaoludest võivad usaldusisikute ringid koosneda kas ainult välistest nõustajatest või nii välistest kui ka ettevõttesisestest nõustajatest.

Välised nõustajad

62.

Välisteks nõustajateks võivad olla nii õigusnõustajad kui ka muud nõustajad või spetsialistid, näiteks raamatupidajad, majandusanalüütikud, finantsnõustajad või audiitorid, olenevalt konkreetse juhtumi vajadustest.

63.

Võttes arvesse teabe avaldamist taotleva ja teavet avaldava isiku suhet ja avaldatavat teavet, võib kohus pidada vajalikuks piirata usaldusisikute ringi koosseisu nõustajatega, kes ei osale nende esindatavate ettevõtete otsustusprotsessides (56). Väliste nõustajate puhul ongi see sageli nii.

64.

Erinevalt välistest nõustajatest võivad ettevõttesisesed õigusnõustajad või ettevõtte esindajad täita ettevõttes mitmesuguseid funktsioone ja nad võivad sageli olla otseselt või kaudselt kaasatud ettevõtte strateegiliste otsuste tegemisse. Seetõttu võib teatavatel asjaoludel tekkida oht, et ettevõttesisese õigusnõustaja juurdepääs teatavale konfidentsiaalsele teabele, mida jagatakse usaldusisikute ringis, mõjutab tema ärialaseid või strateegilisi nõuandeid ettevõtte juhtkonnale. See võib olla nii näiteks juhul, kui tsiviilkohtumenetluse osalised on tegelikud või potentsiaalsed konkurendid ning juurdepääs tundlikule äri- või strateegilisele teabele võib anda neile põhjendamatu konkurentsieelise, kui menetlusosaliste vahel on tarnesuhe või kui avaldatav teave hõlmab kokkuleppeid, mis veel kehtivad.

65.

Otsustades, kas juurdepääs tuleks anda ainult välistele nõustajatele, võivad liikmesriikide kohtud lähtuda teabe laadist, aga ka sellest, kas selline piiratud juurdepääs võimaldab menetlusosalistel kasutada kohtumenetluses tõhusalt oma õigusi, mida tunnustatakse liidu (57) ja siseriikliku õiguse alusel.

Ettevõttesisene õigusnõustaja ja/või muud ettevõtte esindajad

66.

Ette võib tulla olukordi, kus liikmesriigi kohus peab asjakohaseks anda ettevõttesisesele õigusnõustajale ja/või ettevõtte esindajatele (st juhtidele või teistele töötajatele) (58) juurdepääsu usaldusisikute ringile. Ettevõttesisese nõustaja ja/või ettevõtte esindajate juurdepääsu võib hinnata igal üksikjuhul eraldi ja juurdepääs võib oleneda sellest, kui lähedal on menetlusosaliste pakutud isikud taotlusega hõlmatud äri- või tegevusvaldkonnale, või muudest faktilistest asjaoludest.

67.

Sellise juurdepääsu võib anda, kui konfidentsiaalset teavet peetakse (tervikuna või osaliselt) äriliselt vähem tundlikuks või kui teabe avaldamine ettevõtte töötajatele ei pruugi põhjustada kahju, näiteks menetlusosaliste omavahelise suhte tõttu.

68.

Ettevõttesisesele õigusnõustajale ja/või ettevõtte muudele esindajatele võib anda juurdepääsu teatavale teabele ka menetlusosaliste põhjendatud taotluse alusel, (59) tavaliselt siis, kui teabele juurdepääsu saanud väline õigusnõustaja leiab, et ta ei saa oma kliendi huve piisavalt esindada, kui kliendile ei ole avaldatud teatavat teavet. See võib olla vajalik näiteks siis, kui väline õigusnõustaja ei suuda hinnata teabe täpsust või asjakohasust menetlusosalise nõude seisukohast või kui teave on väga tehniline või toote- või teenusespetsiifiline ning asjakohasuse hindamiseks on vaja teadmisi asjaomasest sektorist või tööstusharust (60).

69.

Lisaks võib mõne liikmesriigi õiguskorra kohaselt olla teatavates olukordades võimalik paluda liikmesriigi kohtu nõusolekut konkreetse teabe jagamiseks ettevõttesisese nõustajaga või ettevõtte esindajatega ilma, et neil võimaldataks saada usaldusisikute ringi liikmeks.

Juurdepääsuõigus

70.

Kui usaldusisikute ringi kuuluvad nii välised nõustajad kui ka ettevõttesisene õigusnõustaja ja/või ettevõtte esindajad, on võimalik, et kõigil usaldusisikute ringi liikmetel on juurdepääs kogu usaldusisikute ringis avaldatud teabele või siis antakse neile erinevad juurdepääsuõigused.

71.

Samuti on võimalik, et usaldusisikute ringis on kaks juurdepääsutasandit: sisering, kuhu kuuluvad väline õigusnõustaja ja/või muud välised nõustajad, kellel on juurdepääsuõigus kõige tundlikumale teabele, ning välisring, kuhu kuuluvad ettevõttesisene õigusnõustaja ja/või ettevõtte esindajad, kellel on õigus juurde pääseda ülejäänud konfidentsiaalsele teabele.

72.

Teavet avaldava menetlusosalise põhjendatud taotluse korral võib kohus – olenevalt liikmesriigi menetlustest – kehtestada ka eripiirangud usaldusringi teatavate liikmete juurdepääsule konkreetsetele dokumentidele.

73.

On võimalik, et teiste usaldusisikute ringi kuuluvate isikute järelevalve all saab usaldusisikute ringile juurdepääsu ka haldus- ja tugipersonal (sh näiteks välised e-avaldamise teenuste osutajad või kohtumenetlust toetavate elektrooniliste tehniliste teenuste osutajad), kellel on samasugused konfidentsiaalsuskohustused.

74.

Kui kohus on teinud otsuse usaldusisikute ringi koosseisu kohta, võib olla asjakohane teha kindlaks ringi iga liige, esitades tema nime ja rolli või funktsiooni ning seose menetlusosalistega (61). Kohus võib lisaks määrata kindlaks kohtu töötajad, kes viibivad usaldusisikute ringi juures või kellel on usaldusisikute ringile juurdepääs koos menetlusosalistega või igal muul ajal, kui usaldusisikute ring tegutseb füüsiliselt eksisteerivas asukohas.

c. Usaldusisikute ringi liikmete kirjalikud kinnitused

75.

Kohus võib nõuda, et usaldusisikute ringi liikmed esitaksid kohtule kirjalikud kinnitused. Need kinnitused puudutavad usaldusisikute ringi liikmete kohustusi seoses ringile juurdepääsuga ja eelkõige teatava usaldusisikute ringis jagatava teabe konfidentsiaalse käsitlemisega (62).

76.

Sellised kinnitused võivad muu hulgas puudutada kohustust mitte avaldada konfidentsiaalset teavet ühelegi isikule, kes ei ole kohtu poolt usaldusisikute ringi liikmena loetletud, kui kohus ei ole andnud avaldamiseks sõnaselget luba; kohustust kasutada konfidentsiaalset teavet üksnes seoses selle tsiviilkohtumenetlusega, mille raames avaldamistaotlus esitati; kohustust tagada teabe üle piisav järelevalve; kohustust võtta kõik meetmed, mis on vajalikud konkreetsetes oludes volitamata juurdepääsu vältimiseks; kohustust mitte kopeerida, printida, laadida alla, muul viisil reprodutseerida ega edastada dokumente, millele on saadud juurdepääs; kohustust tagastada või hävitada konfidentsiaalset teavet sisaldavate dokumentide koopiad; kohustust muuta dokumendid kindlaksmääratud isikutele mis tahes arvutist või seadmest pärast konkreetset kuupäeva kättesaamatuks jne.

77.

Kui kohus võimaldab usaldusisikute ringile juurde pääseda ainult välistel nõustajatel, võib ta kehtestada neile kohustuse mitte avaldada konfidentsiaalset teavet oma klientidele. See võib olla väga oluline sellistes jurisdiktsioonides, kus välised õigusnõustajad on advokatuuri eetikakoodeksi või muude eeskirjade alusel kohustatud jagama teavet oma klientidega (63). Kui menetlusosalised nõustuvad usaldusisikute ringi selliste piirangutega, võib neil olla vajalik usaldusisikute ringi kuuluvad õigusnõustajad (ja võib-olla ka nende advokaadibürood) sõnaselgelt vabastada kohustusest avaldada neile usaldusisikute ringis jagatud teavet (64).

78.

Lisaks võidakse juhul, kui ettevõttesisene õigusnõustaja või ettevõtte esindajad osalevad usaldusisikute ringis, rakendada nende suhtes lisatingimusi. Näiteks võib liikmesriigi kohus pidada asjakohaseks ette näha, et kõnealune töötaja ei tohi teatava piiratud aja jooksul töötada nõudega seotud tegevusvaldkonnas.

d. Usaldusisikute ringi logistiline korraldus

79.

Usaldusisikute ringide puhul võib liikmesriikide kohtutel olla vaja teha otsuseid mitmesuguste korralduslike ning taristut ja logistikat puudutavate meetmete kohta.

80.

Esiteks võib usaldusisikute ring hõlmata konfidentsiaalse teabe füüsilist või elektroonilist avaldamist. Füüsiline avaldamine võidakse korraldada kohtu ruumides, nii et avaldamist kontrollivad kohtu töötajad, või kolmandate isikute poolt nende ruumides, ilma kohut kaasamata. Füüsiline avaldamine võib hõlmata dokumentide paberkoopiate üleandmist, aga ka tõendite avaldamist CD, DVD või USB abil kohtu ruumide või menetlusosaliste ruumide füüsilises asukohas.

81.

Kui teabe avaldamine usaldusisikute ringis toimub kohtu ruumides, võib kohtul olla vaja tagada piisavad tehnilised võimalused teabele juurde pääseda. See ei kehti siis, kui usaldusisikute ringi liikmetel lubatakse tuua kaasa oma seadmed.

82.

Teavet võib usaldusisikute ringis avaldada ka elektrooniliselt. Sellisel juhul laetakse teave üles ja seda hoitakse elektroonilises asukohas (nt pilves) ning juurdepääsu teabele kaitstakse piisava krüptimisega.

83.

Teiseks võib kohus kindlaks määrata usaldusisikute ringile juurdepääsetavuse kestuse.

84.

Kolmandaks võib kohtul olla vaja võtta vastu otsus selle kohta, millal on avaldamiseks kasutatavad ruumid avatud (nt üksnes tööajal), kas kohtu töötajad peavad avaldamisruumides kohal olema, kas ruumi on lubatud kaasa võtta märkmeid või toimikuid jne.

85.

Ja veel: tagamaks, et usaldusisikute ringis avaldatav konfidentsiaalne teave on kaitstud kogu menetluse vältel, võivad liikmesriikide kohtud nõuda, et menetlusosalised esitaksid oma menetlusdokumentidest nii konfidentsiaalse kui ka mittekonfidentsiaalse versiooni (viimane sisaldab näiteks kvantitatiivseid andmeid üksnes üldistatud või anonümiseeritud kujul), et konfidentsiaalsele teabele viidataks üksnes konfidentsiaalses lisas või et teabe konfidentsiaalsuse kaitseks rakendataks muid meetmeid. Selle kohta leiate lisateavet IV jaost.

D. Ekspertide ametisse määramine

86.

Mõnes jurisdiktsioonis võivad siseriiklikud kohtud otsustada määrata kolmandast isikust eksperdi, kellel on eriteadmised konkreetses valdkonnas (nt raamatupidamine, rahandus, konkurentsiõigus, auditeerimine jne) ja kellele antakse juurdepääs teatavale avaldamistaotlusega hõlmatud konfidentsiaalsele teabele. Kohtu määratud eksperdi roll võib olla erinev menetlusosaliste määratud ekspertide rollist. Viimaseid kasutatakse mõnes jurisdiktsioonis sageli hagi või kostja vastuse toetajatena.

87.

Kui liikmesriigi menetlusnormid seda võimaldavad, võidakse eksperdile näiteks teha ülesandeks koostada teabest sisuline mittekonfidentsiaalne kokkuvõte, mis tehakse kättesaadavaks teavet taotlevale menetlusosalisele. Teise võimalusena ja olenevalt riigis kohaldatavatest menetlusnormidest võidakse eksperdil lasta koostada konfidentsiaalne arvamus, mille võib teha kättesaadavaks üksnes teavet taotleva menetlusosalise välisele õigusnõustajale ja/või muudele nõustajatele, samas kui teavet taotlevale menetlusosalisele endale tehakse kättesaadavaks arvamuse mittekonfidentsiaalne versioon.

D.1. Eksperdi ametisse määramine kui tõhus vahend konfidentsiaalsuse kaitseks

88.

Esiteks võib eksperdi määramine osutuda tõhusaks meetmeks siis, kui avaldatav teave on äriliselt väga tundlik ja olemuselt kvantitatiivne või tehniline (nt äri- või raamatupidamisdokumentides sisalduv teave, kliendiandmed, tootmisprotsessid jne). Sellistel juhtudel võib ekspert esitada konfidentsiaalse teabe kokkuvõetult või koondatult, et see avaldamist taotlevale menetlusosalisele kättesaadavaks teha.

89.

Teiseks võib eksperdi määramine olla tõhus ka siis, kui üks menetlusosalistest taotleb lisajuurdepääsu alusandmeid sisaldavatele konfidentsiaalsetele dokumentidele, näiteks selleks, et hinnata kahju, ülemäärase tasu edasisuunamise ulatuse jne hindamiseks kasutatud metoodika usaldusväärsust.

90.

Kolmandaks võivad kohtud juhul, kui suur hulk avaldatavaid dokumente puudutab kolmanda isiku konfidentsiaalset teavet, pidada tõhusamaks määrata ametisse eksperdi, kes saab juurdepääsu teabele ja esitab oma arvamuse teabe konfidentsiaalse iseloomu kohta, selle asemel, et asuda menetlusosalistega aruteludesse redigeerimise ulatuse või usaldusisikute ringi loomise üle.

D.2. Ekspertide juhendamine

91.

Liikmesriikide kohtud võivad määrata ametisse eksperdid ja neid juhendada. Sõltuvalt menetlusnormidest võib liikmesriikide kohtutel olla võimalik määrata ametisse kolmandast isikust sõltumatuid eksperte kohtu heakskiidetud ekspertide loetlust, menetlusosaliste väljapakutud ekspertide loetlust jne. Siseriiklike menetlusnormide kohaselt võib liikmesriigi kohtul olla eksperdi ametisse määramisel vaja teha otsus ka selle kohta, kes kannab eksperdi kaasamise kulud.

92.

Kui ekspert on määratud, võib liikmesriigi kohus nõuda, et ekspert esitaks kirjaliku kinnituse, millega ta võtab kohustuse käsitleda konfidentsiaalsena teavet, millele ta juurdepääsu saab.

93.

Nagu usaldusisikute ringi puhul, võidakse ekspertidelt nõuda, et nad ei avaldaks konfidentsiaalset teavet ühelegi isikule, kes ei ole kohtu nimetatud loetelus, või ilma et kohus oleks selleks selgesõnalise loa andnud; kasutaksid konfidentsiaalset teavet üksnes seoses selle tsiviilkohtumenetlusega, mille raames avaldamiskorraldus väljastati; tagaksid teabe üle piisava järelevalve; võtaksid kõik meetmed, mis on vajalikud konkreetsetes oludes volitamata juurdepääsu vältimiseks, ning tagastaksid või hävitaksid kõik koopiad konfidentsiaalset teavet sisaldavatest dokumentidest, jne. Nende kinnitustega võidakse konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral ette näha ka karistused.

94.

Ekspertidelt võidakse nõuda, et nad teataksid kõigist huvide konfliktidest, mis võivad takistada neil oma ülesandeid täita.

95.

Lisaks võib kohus juhendada eksperti selles, millist liiki arvamus tuleb koostada, ja selles, kas arvamusest on vaja nii konfidentsiaalset kui ka mittekonfidentsiaalset versiooni.

96.

Kui eksperdiarvamusest koostatakse konfidentsiaalne versioon, võib kohus otsustada, et seda jagatakse üksnes menetlusosaliste väliste nõustajatega, samas kui menetlusosalised ise saavad juurdepääsu ainult arvamuse mittekonfidentsiaalsele versioonile. Kui liikmesriigi kohus piirab juurdepääsu eksperdiarvamuse konfidentsiaalsele versioonile ja võimaldab seda üksnes menetlusosalise välisele nõustajale, ei ole välisel nõustajal lubatud jagada selles sisalduvat konfidentsiaalset teavet oma kliendiga (65). Kui kohus otsustab, et sõltumatu eksperdi kasutatud alusandmeid võib avaldada välisele nõustajale, võib osutuda vajalikuks sõlmida eraldi konfidentsiaalsuskokkulepe.

97.

Kui ettevõttesisesel õigusnõustajal ja/või ettevõtte esindajatel lubatakse tutvuda eksperdiarvamuse konfidentsiaalse versiooniga, võib kohus nõuda, et nad esitaksid kirjaliku kinnituse, millega nad võtavad kohustuse käsitleda konfidentsiaalsena teavet, millele nad juurdepääsu saavad.

IV. KONFIDENTSIAALSE TEABE KAITSE MENETLUSE AJAL JA JÄREL

98.

Kui konfidentsiaalne teave on avaldatud, võivad liikmesriikide kohtud kaaluda, kuidas seda teavet võib menetluse vältel ja edaspidi kasutada (66). Juhul kui menetlusosaliste välised või sisemised nõustajad kasutavad oma menetlusdokumentides teavet, millele nad said juurdepääsu usaldusisikute ringis või mis sisaldub konfidentsiaalses eksperdiarvamuses, võib liikmesriigi kohus näiteks paluda neil viidata sellisele teabele üksnes konfidentsiaalsetes lisades, mis esitatakse koos peamiste menetlusdokumentidega (67).

99.

Kui menetlusosaliste välised õigusnõustajad või tunnistajad soovivad viidata konfidentsiaalsele teabele kohtuistungi ajal või kui ekspert kuulatakse selliste tõendite asjus ära, võib liikmesriigi kohus korraldada kinnise (suletud) kohtuistungi, kui see on kohaldatavate menetlusnormide kohaselt võimalik. Teise variandina võib menetlusosaliste nõustajatel olla võimalik juhtida suuliselt kohtuniku tähelepanu sellele teabele, avaldamata seda avalikul kohtuistungil.

100.

Konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadus võib tekkida ka hiljem, näiteks kohtuotsuse vastuvõtmise, teatavakstegemise või avaldamise ajal, apellatsioonimenetluse ajal või kohtu dokumentidele juurdepääsu taotlemisel.

A. Kinnine kohtuistung

101.

Avaliku õigusemõistmise põhimõtte järgi on tsiviilkohtumenetlus üldjuhul oma olemuselt avalik (68) ja liikmesriikide kohtud võivad kõrvutada konfidentsiaalse teabe kaitsmise huvi vajadusega piirata sekkumist avaliku õigusemõistmise põhimõttesse.

102.

Kui siseriiklikud õigusnormid seda võimaldavad, võivad liikmesriikide kohtud otsustada, et jätavad viited konfidentsiaalsele teabele avalikelt kuulamistelt välja või muudavad kinnisteks need kohtuistungi osad, kus võidakse käsitleda konfidentsiaalset teavet. Teisena nimetatud juhul tuleb liikmesriikide kohtutel otsustada, kellel lubatakse kinnisel istungil osaleda. Otsus võib oleneda sellest, kuidas ja kellele konfidentsiaalset teavet avaldati (nt menetlusosaliste välistele nõustajatele, eksperdile, menetlusosaliste ettevõtete esindajatele jne).

103.

Kohtuistungite kinnistes osades lubatakse üldjuhul osaleda üksnes nendel välistel nõustajatel ja/või ettevõttesisestel õigusnõustajatel, kellele anti usaldusisikute ringis juurdepääs konfidentsiaalsetele dokumentidele, ning (kui see on asjakohane) ka eksperdil, kellel oli teabele juurdepääs.

104.

Kinnine kohtuistung võib olla tõhus vahend menetlusosaliste või tunnistajate ristküsitlemiseks usaldusisikute ringis avaldatud konfidentsiaalsete tõendite asjus või eksperdi ärakuulamiseks tema arvamuses sisalduva konfidentsiaalse teabe asjus.

B. Menetlusosaliste teavitamine ja avalikustamine

105.

Kohtul võib olla vaja kaaluda, kuidas kaitsta konfidentsiaalset teavet menetlusosalistele edastatavas kohtuotsuse versioonis, ilma et see piiraks nende edasikaebamisõigust.

106.

Ka kohtulahendite avalikustamise korral võib liikmesriikide kohtutel olla vaja kaitsta konfidentsiaalset teavet. Menetlusosaliste või kolmandate isikute konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võivad liikmesriikide kohtud kohtuotsust tehes või selle avaldamiseks korraldust andes kaaluda võimalust muuta anonüümseks igasugune teave, mis võiks aidata identifitseerida teabe allikat, või redigeerida konfidentsiaalsele teabele viitavaid kohtulahendi osi lahendi avalikult kättesaadavas versioonis (69). Seejuures võib kohus paluda menetlusosaliste abi sellise teabe kindlaksmääramisel, mida ei tohiks avalikkusele avaldada (nt küsides menetlusosalistelt märgistatud versiooni) (70).

C. Juurdepääs kohtu dokumentidele

107.

Liikmesriikide kohtutel võib olla vaja kaitsta konfidentsiaalset teavet seoses kohtu dokumentidele (kohtuotsuse konfidentsiaalsele versioonile või kogu toimikule) juurdepääsu taotlustega, kui selliseid taotlusi on võimalik riigi menetlusnormide alusel esitada.

108.

Sõltuvalt siseriiklikest õigusnormidest võivad liikmesriikide kohtud otsustada piirata juurdepääsu osale kohtu toimikust (nt keelduda juurdepääsu andmisest usaldusisikute ringis avaldatud dokumentidele, eksperdiarvamustele, kinniste kohtuistungite protokollidele, menetlusdokumentide konfidentsiaalsetele versioonidele jne) või kogu toimikule.

109.

Sellega seoses võivad liikmesriikide kohtud muu hulgas kaaluda võimalust paluda menetlusosalistel osutada, millised dokumendid on konfidentsiaalsed, et välistada menetlusega mitteseotud isikute juurdepääs neile dokumentidele, või paluda esitada kohtu talletatavate dokumentidena asjaomaste dokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid. Näiteks kui menetluse käigus avaldati suur hulk konfidentsiaalseid dokumente ja konfidentsiaalsuse kaitsmiseks kasutati selliseid meetmeid nagu usaldusisikute ring, võib kohus kaaluda ka võimalust kanda kohtu dokumentide registrisse ainult menetlusdokumentide, kinniste istungite protokollide (71) või eksperdiarvamuste mittekonfidentsiaalsed versioonid. Samuti võib kohus kaaluda kogu kohtutoimikule või selle osale teatavaks ajavahemikuks juurdepääsu välistamist.

110.

Otsustades juurdepääsu osalise või täieliku piiramise üle, võib kohtutel muu hulgas olla vaja hinnata, kes kohtu toimikule juurdepääsu taotleb. Näiteks võib kohtutel olla tarvis arvesse võtta, et juurdepääsu taotlevad isikud võivad tegutseda samal turul või tegevusvaldkonnas kui tsiviilkohtumenetluse osalised (menetlusosaliste konkurendid, äripartnerid jne) ja neil võib olla erihuvi saada pärast menetluse lõpetamist juurdepääs kohtu toimikule.

(1) Jean-François Laborde, „Cartel damages actions in Europe: How courts have assessed cartel overcharges“ (2019. aasta väljaanne), Concurrences Review nr 4-2019, artikkel nr 92227, november 2019, kättesaadav aadressil www.concurrences.com.

(2) Seoses õigusega kahju hüvitamisele vt Euroopa Kohtu otsus, 5. juuni 2014, Kone AG jt vs. ÖBB-Infrastruktur AG, C-557/12, ECLI:EU:C:2014:1317, punktid 21 ja 22.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiiv 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (ELT L 349, 5.12.2014, lk 1) (edaspidi „kahjunõuete direktiiv“).

(4) Vt kahjunõuete direktiivi artikkel 5. Vt ka kahjunõuete direktiivi põhjendus 18.

(5) Käesolev teatis ei piira näiteks järgmiste õigusaktide sätete kohaldamist: nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

See teatis ei piira ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) kohaldamist, mis käsitleb läbipaistvust ja mille eesmärk on teabe avalikustamine laiemale üldsusele; vt Üldkohtu otsus, 12. mai 2015, Unión de Almacenistas de Hierros de España vs. komisjon, T-623/13, ECLI:EU:T:2015:268, punkt 86, ja Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2014, komisjon vs. EnBW Energie Baden-Württemberg AG, C-365/12 P, ECLI:EU:C:2014:112, punktid 100–109. Pärast kahjunõuete direktiivi ülevõtmist siseriiklikku õigusesse võivad hagejad asjaomase teabe avaldamise osas täiel määral tugineda siseriiklikele õigusnormidele, millega võeti üle kahjunõuete direktiivi artiklid 5 ja 6.

(6) Kahju hüvitamise hagide korral vt kahjunõuete direktiivi artikli 5 lõige 6.

(7) Vt kahjunõuete direktiivi põhjendus 15 ja artikli 5 lõige 1.

(8) Vt kahjunõuete direktiivi artikli 5 lõiked 1 ja 3. Vt ka komisjoni 27. jaanuari 2017. aasta tähelepanekud Ühendkuningriigi ülemkohtule (High Court of Justice) vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 15 lõikele 3, EURIBORi kohtuasi, punkt 24, kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/competition/court/antitrust_amicus_curiae.html.

(9) Vt kahjunõuete direktiivi põhjendus 23, mis käsitleb proportsionaalsuse põhimõtet ja andmete otsimist ehk „õngitsemist“, st sellise teabe mittespetsiifilist või liiga üldist otsimist, mis tõenäoliselt ei ole menetlusosaliste jaoks asjakohane.

(10) Vt kahjunõuete direktiivi põhjendus 16 ja artikli 5 lõige 2.

(11) Kahjunõuete direktiivi artikli 6 lõike 4 punkt a.

(12) Kahjunõuete direktiivi artikli 6 lõige 6.

(13) Kahjunõuete direktiivi artikli 6 lõige 5.

(14) Kahjunõuete direktiivi artikli 5 lõige 1.

(15) Komisjoni teatis „Kahju suuruse kindlakstegemine konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise hagide korral“ (ELT C 167, 13.6.2013, lk 19) ja praktiline juhend „Kahju suuruse kindlakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisel põhinevate kahju hüvitamise hagide korral“ (11.6.2013).

(16) Näiteks kui kostja väidab, et hageja on rikkumisega seotud ülemäärase ostuhinna oma klientidele edasi suunanud (nn ülemäärase ostuhinna edasisuunamine kaitseargumendina), võib kostjal olla vaja juurdepääsu tõenditele, mis on hageja või kolmandate isikute valduses. Vt suunised liikmesriikide kohtutele kaudsele ostjale edasi suunatud ülemäärase ostuhinna osa hindamise kohta (ELT C 267, 9.8.2019, lk 4).

(17) Vt ELi lepingu artikli 4 lõige 3 liidu ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö põhimõtte kohta ning määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 15 lõige 1 komisjonile esitatavate teabe esitamise taotluste kohta. Kahju hüvitamise hagide korral näeb kahjunõuete direktiivi artikli 6 lõige 10 ette, et andmete avaldamine konkurentsiasutuse poolt on viimane abinõu („Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi kohtud nõuavad konkurentsiasutuselt tema toimikus sisalduvate tõendite avaldamist üksnes juhul, kui ühelgi menetlusosalisel või kolmandal isikul ei ole võimalik kõnealuseid tõendeid mõistlikul viisil esitada“).

(18) Vt Euroopa Kohtu otsus, 14. veebruar 2008, Varec vs. Belgia, C-450/06, ECLI:EU:C:2008:91, punkt 49. Vt ka Euroopa Kohtu otsus, 24. juuni 1986, Akzo Chemie vs. komisjon, C-53/85, ECLI:EU:C:1986:256, punkt 28; Euroopa Kohtu otsus, 19. mai 1994, SEP vs. komisjon, C-36/92 P, ECLI:EU:C:1994:205, punkt 37, ja Euroopa Kohtu otsus, 19. juuni 2018, Baumeister, C-15/16, ECLI:EU:C:2018:464, punkt 53. Konfidentsiaalse teabe kaitsmine on otseselt seotud kõigi inimeste õigusega era- ja perekonnaelu austamisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391) artiklis 7 (vt ka eespool viidatud kohtuasjas Varec vs. Belgia tehtud otsuse punkt 48).

(19) Üldkohtu otsus, 18. september 1996, Postbank, T-353/94, ECLI:EU:T:1996:119, punktid 66 ja 89; vt inspiratsiooni saamiseks ka komisjoni teatist komisjoni ja ELi liikmesriikide kohtute vahel tehtava koostöö kohta EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisel (ELT C 101, 27.4.2004, lk 54) (edaspidi „teatis koostöö kohta liikmesriikide kohtutega“), punkt 24; ja komisjoni teatist komisjoni toimikutele juurdepääsureeglite kohta EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82, EMP lepingu artiklite 53, 54 ja 57 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamise juhtudel (ELT C 325, 22.12.2005, lk 7) (edaspidi „toimikule juurdepääsu teatis“), punkt 24. Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1) (edaspidi „ärisaladuste direktiiv“), artiklid 3 ja 9.

(20) Vt näiteks toimikule juurdepääsu teatise punktid 17–19, konkurentsi peadirektoraadi ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise juhendi (https://ec.europa.eu/competition/antitrust/antitrust_manproc_11_2019_en.pdf) 11. peatükk ja komisjoni konkurentsimenetlustes esitatud konfidentsiaalsustaotlusi käsitleva suunise (https://ec.europa.eu/competition/antitrust/business_secrets_en.pdf) punktid 8–17.

Ehkki konfidentsiaalsus on ELi konkurentsiõiguse avalik-õigusliku täitmise tagamise kontekstis juba kindlaks määratud, võib liikmesriikide kohtutel eraõiguse alusel algatatud menetlustes sõltuvalt asjaoludest siiski olla vaja teabe konfidentsiaalsust uuesti hinnata. Näiteks võivad haldusmenetluse osalised olla taotlenud konfidentsiaalsust teiste haldusmenetluse osaliste suhtes, kuid liikmesriigis toimuvas tsiviilkohtumenetluses võib neil olla vaja esitada uued taotlused menetlusosaliste suhtes, kes taotlevad tõendite avaldamist. See kehtib ka kolmandate isikute puhul, kellelt komisjon või siseriiklik konkurentsiasutus võib olla haldusmenetluse käigus teavet saanud. Eri menetluste vahelise aja möödumise tõttu võib olla vaja hinnata, kas teave on vahepeal kaotanud oma konfidentsiaalsuse või mitte (vt ka punkt 22 allpool).

(21) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. mai 2006, Bank Austria vs. komisjon, T-198/03, ECLI:EU:T:2006:136, punkt 71; kohtuotsus, Üldkohus, 8. november 2011, Idromacchine vs. komisjon, T-88/09, ECLI:EU:T:2011:641, punkt 45; kohtuotsus, Üldkohus, 28. jaanuar 2015, Akzo Nobel jt vs. komisjon, T-345/12, ECLI:EU:T:2015:50, punkt 65; ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. märts 2017, Evonik Degussa vs. komisjon, C-162/15 P, ECLI:EU:C:2017:205, punkt 107.

(22) Vt näiteks Üldkohtu määrus, 19. juuni 1996, NMH Stahlwerke vs. komisjon, liidetud kohtuasjad T-134/94 jne, ECLI:EU:T:1996:85, punkt 40; Üldkohtu määrus, 29. mai 1997, British Steel vs. komisjon, T-89/96, ECLI:EU:T:1997:77, punkt 29; Üldkohtu määrus, 15. juuni 2006, Deutsche Telekom vs. komisjon, T-271/03, ECLI:EU:T:2006:163, punktid 64 ja 65; ja Üldkohtu määrus, 2. märts 2010, Telefónica vs. komisjon, T-336/07, ECLI:EU:T:2008:299, punktid 39, 63 ja 64. Vt ka toimikule juurdepääsu teatise punkt 23.

(23) See on oluline seoses kolmandate isikute kaitsega konkurentide või äripartnerite kättemaksu ohu eest, mis võib avaldada neile olulist ärilist või majanduslikku survet. Vt näiteks Euroopa Kohtu otsus, 6. aprill 1995, BPB Industries ja British Gypsum vs. komisjon, C-310/93, ECLI:EU:C:1995:101, punktid 26 ja 27.

(24) Teavet, mis oli konfidentsiaalne, kuid on vähemalt viis aastat vana, tuleb pidada vananenuks, välja arvatud juhul, kui hageja tõendab, et see on tema või mõne kolmanda isiku ärilise seisundi seisukohast endiselt oluline; vt seoses sellega eespool viidatud kohtuasjas Evonik Degussa vs. komisjon tehtud otsuse punkt 64; eespool viidatud kohtuasjas Baumeister tehtud otsuse punkt 54; ja Üldkohtu otsus, 15. juuli 2015, Pilkington Group Ltd vs. komisjon, Τ-462/12, ECLI:EU:T:2015:508, punkt 58. Vt ka toimikule juurdepääsu teatise punkt 23.

(25) Kohtuotsus, Üldkohus, 15. detsember 2011, CDC Hydrogene Peroxide vs. komisjon, T-437/08, ECLI:EU:T:2011:752, punkt 49 („[…] ei saa kartellis osalenud ettevõtja huvi vältida selliseid hagisid pidada ärihuviks ja igal juhul ei ole see huvi, mida tuleb kaitsta, arvestades muu hulgas iga isiku õigust nõuda kahju hüvitamist, mis on talle tekitatud tegevusega, millega võidi piirata või kahjustada vaba konkurentsi (Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-453/99: Courage ja Crehan, EKL 2001, lk I-6297, punktid 24 ja 26, ning 13. juuli 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-295/04–C-298/04: Manfredi jt, EKL 2006, lk I-6619, punktid 59 ja 61)“). Ka kahjunõuete direktiivi artikli 5 lõikes 5 on sätestatud, et ettevõtjate huvi vältida konkurentsiõiguse rikkumisele järgnevaid kahju hüvitamise hagisid ei kujuta endast kaitset väärivat huvi.

(26) Vt ärisaladuse määratlus ärisaladuste direktiivi artikli 2 lõikes 1, mida tuleb tõlgendada koostoimes sama direktiivi artikli 3 lõikega 2.

(27) ELT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(28) Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 15 lõige 1; teatis koostöö kohta liikmesriikide kohtutega, punktid 21, 27 ja 29; eespool viidatud kohtuasjas Postbank tehtud otsuse punkt 65; vt ka Euroopa Kohtu määrus, 13. juuli 1990, Imm Zwartveld, C-2/88, ECLI:EU:C:1990:315, punktid 21–22. Tuleb märkida, et kui ELi toimimise lepingu artikli 101 või artikli 102 ühtne kohaldamine seda nõuab, võib komisjon omal algatusel esitada liikmesriikide kohtutele kirjalikke märkusi ja võib sel eesmärgil taotleda, et liikmesriigi asjaomane kohus edastaks talle juhtumi hindamiseks vajalikud dokumendid või tagaks nende edastamise; vt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 15 lõige 3.

(29) Vt kahjunõuete direktiivi artikli 6 lõige 10.

(30) Vt komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis) (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18) artikli 16a lõige 2. Vt ka teatis koostöö kohta liikmesriikide kohtutega (punkt 26) seoses teabe edastamisest keeldumisega kaalukatel põhjustel, mis on seotud vajadusega kaitsta liidu huve või vältida sekkumist liidu toimimisse ja sõltumatusesse.

(31) Eespool viidatud kohtuasjas Postbank tehtud otsuse punkt 90. Vt ka eespool viidatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7.

(32) Teatis koostöö kohta liikmesriikide kohtutega, punkt 25.

(33) Vt komisjoni 22. detsembri 2014. aasta arvamus (punkt 12), mis avaldati pärast nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) artikli 15 lõike 1 alusel esitatud taotlust, The Secretary of State for Health jt vs. Servier Laboratories Limited jt (C(2014) 10264 final), kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/court/confidentiality_rings_final_opinion_en.pdf.

(34) Vt kahjunõuete direktiivi põhjendus 18.

(35) Juhul kui isikud on otsesed konkurendid, peab valitud meede näiteks tagama, et teabe avaldamise viis ei võimalda isikutel kokkuleppeid sõlmida ega anna avaldamist taotlevale isikule konkurentsieelist.

(36) Vt eelkõige kahjunõuete direktiivi artikli 5 lõige 7 („Liikmesriigid tagavad, et nendele isikutele, kellelt nõutakse teabe avaldamist, antakse võimalus nad ära kuulata enne, kui liikmesriigi kohus nõuab neilt teabe avaldamist […]“).

(37) Teavet avaldav isik ei pruugi olla isik, kellelt teave pärineb. Näiteks võib üks menetlusosaline olla saanud komisjoni või liikmesriigi konkurentsiasutuse haldusmenetluse ajal juurdepääsu teabele, mis pärineb kolmandatelt isikutelt. Teabele juurdepääsu saamine ei anna sellele menetlusosalisele õigust kolmanda isiku konfidentsiaalset teavet edasi avaldada. Seoses andmete kogumist käsitlevate dokumentide mittekonfidentsiaalsete versioonidega, mis valmistati spetsiaalselt ette toimikule juurdepääsu eesmärgil, vt näiteks komisjoni 29. oktoobri 2015. aasta arvamus, mis esitati nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) artikli 15 lõike 1 alusel, Sainsbury’s Supermarkets Ltd vs. Mastercard Incorporated jt (C(2015) 7682 final), punkt 23, milles komisjon märkis, et komisjoni uurimise seisukohast ei olnud vaja võtta seisukohta selle kohta, kas teave on teiste isikute suhtes konfidentsiaalne, vaid et teabe esitanud kolmandad isikud võivad olla vastu teabe jagamisele hagejaga. Arvamuses järeldati, et „[…] asjaolu, et Mastercard võib olla rahul konkreetsete meetmetega, sh usaldusisikute ringiga, ei pruugi rahuldada teabe esitanud kolmandaid isikuid.“ Arvamus on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/court/sainsbury_opinion_en.pdf.

(38) Vt punktid 6 ja 10 eespool.

(39) Konfidentsiaalse teabe kaitsmine avaldamistaotluse kontekstis võib tingida vajaduse muuta kohtu logistika tavapärast toimimist või kasutada koguni telemaatikat või vajaduse seada sisse ajutine juhtumispõhine menetlus kohaldatava siseriikliku menetlusõiguse raames.

(40) Vt näiteks ärisaladuste direktiivi artikkel 16, millega nähakse ette võimalus rakendada karistusi kõigi isikute suhtes, kes ei täida või keelduvad täitmast kohtumenetluse käigus ärisaladuste konfidentsiaalsuse tagamiseks määratud meetmeid.

(41) Vt ka kahjunõuete direktiivi põhjendus 33. Karistuste kasutamine on oluline, arvestades seda, et enamikus olukordades ei ole liikmesriikide kohtutel võimalik teha reaalajas järelevalvet selle üle, kuidas menetlusosalised avaldamiskorralduse reegleid järgivad, eriti usaldusisikute ringi puhul.

(42) Kahjunõuete direktiivi artikli 8 lõige 2.

(43) Juurdepääs tarnitud koguseid puudutavale teabele võib olla olulise tähtsusega, et teha kindlaks tekitatud kahju suurus tarneahela madalamal tasandil (nt kaudsete klientide kahju).

(44) See võib olla nii seetõttu, et kolmanda isiku dokumendid ei sisalda teavet, mis on teavet avaldava isiku suhtes konfidentsiaalne, või kuna teavet avaldaval isikul on juurdepääs dokumentide mittekonfidentsiaalsele versioonile, milles teavet avaldava isiku suhtes konfidentsiaalsena käsitatav teave on juba redigeeritud.

(45) Vt inspiratsiooni saamiseks toimikule juurdepääsu teatise punktid 35–38; komisjoni konkurentsimenetlustes esitatud konfidentsiaalsustaotlusi käsitleva suunise punktid 18–26 (https://ec.europa.eu/competition/antitrust/business_secrets_en.pdf) ja konkurentsi peadirektoraadi mitteametlikku konfidentsiaalsustaotlusi käsitlevat juhenddokumenti (https://ec.europa.eu/competition/antitrust/guidance_en.pdf).

(46) Näiteks võiks kasutada värvikoodide süsteemi, et näidata, millisele isikule konfidentsiaalne teave kuulub või kas see on seotud kolmanda isiku teabega.

(47) Vt näiteks Üldkohtu kodukorra artikli 103 lõige 3.

(48) Müügi- ja käibeandmete ning turuosade vahemike kohta vt komisjoni konkurentsimenetlustes esitatud konfidentsiaalsustaotlusi käsitlevate suuniste punkt 22, https://ec.europa.eu/competition/antitrust/business_secrets_en.pdf.

(49) Eri jurisdiktsioonides nimetatakse seda avaldamismeedet ka konfidentsiaalsusklubiks või andmeruumiks. Sellist liiki meedet saab kasutada ka haldusmenetluses. Komisjoni menetluste kohta vt komisjoni teatis, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 seotud menetluste läbiviimise parimaid tavasid (ELT C 308, 20.10.2011, lk 6), punktid 96 ja 97; andmeruumide kohta vt parimad tavad teabe avaldamiseks andmeruumides Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning ELi ühinemismääruse alusel toimuvates menetlustes, punkt 9 (http://ec.europa.eu/competition/mergers/legislation/disclosure_information_data_rooms_en.pdf). Usaldusisikute ringi kohta vt suunised, mis käsitlevad usaldusisikute ringi kasutamist komisjoni menetlustes (http://ec.europa.eu/competition/antitrust/conf_rings.pdf).

(50) Vt eespool viidatud suunised ostjale edasi suunatud ülemäärase ostuhinna osa hindamise kohta, punkt 43.

(51) Vt näiteks OECD 5. oktoobri 2011. aasta raport menetluse õigluse kohta: läbipaistvusega seotud küsimused tsiviilkohtu- ja haldustäitemenetluses, lk 12 (www.oecd.org/competition/mergers/48825133.pdf); vt ka dokument „Scoping note on Transparency and Procedural Fairness as a long-term theme for 2019–2020“, 6.–8. juuni 2018, OECD Conference Centre, lk 4–5 (www.oecd.org/officialdocuments/publicdisplaydocumentpdf/?cote=DAF/COMP/WD(2018)6&docLanguage=En).

(52) Näiteks järeldas komisjon eespool viidatud kohtuasja Sainsbury’s Supermarkets Ltd vs. MasterCard Incorporated jt kohta esitatud arvamuse punktis 21 seoses andmetega, mida välised töövõtjad koguvad komisjoni küsitluses osalejatelt, et teavet ei olnud võimalik anonümiseerida viisil, mis austaks täielikult andmete esitajate õigustatud huvi nende konfidentsiaalse teabe kaitsmisel.

(53) Vt sellega seoses Üldkohtu 14. märtsi 2014. aasta otsus kohtuasjas Cementos Portland Valderrivas, SA vs. komisjon, T-296/11, ECLI:EU:T:2014:121, punkt 24, milles Üldkohus nägi ette teabe avaldamise usaldusisikute ringile: „[…] selleks, et järgida esiteks võistlevuse põhimõtet ja teiseks eeluurimise menetlusstaadiumi tunnuseid, kusjuures selles staadiumis ei ole asjaomasel ettevõtjal õigust saada teavet oluliste asjaolude kohta, millele komisjon tugineb, ega õigust tutvuda toimikuga, tehti komisjoni esitatud teave 14. mai 2013. aasta määruse alusel kättesaadavaks üksnes hageja advokaatidele, tingimusel et nad on võtnud konfidentsiaalsuskohustuse.“

(54) Menetluse korraldamise meetmete näite leiab Üldkohtu kodukorra praktilistest rakendussätetest, täpsemalt VI jaost, mis käsitleb konfidentsiaalsust (ELT L 152, 18.6.2015, lk 1). Komisjoni haldusmenetlustes kasutatavate usaldusisikute ringide reeglite ja andmeruumi reeglite kohta vt eespool viidatud parimad tavad teabe avaldamiseks andmeruumides Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning ELi ühinemismääruse alusel toimuvates menetlustes, jagu 4.3; parimate tavade A lisa, standardsed andmeruumi reeglid (konfidentsiaalse teabe avaldamiseks ainult välistele nõustajatele), kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/competition/antitrust/data_room_rules_en.pdf; ning eespool viidatud suunis usaldusisikute ringi kasutamise kohta, täpsemalt 5. jagu, mis käsitleb teabe avaldamise kokkulepet.

(55) Usaldusisikute ringi koosseisu otsuses võidakse kindlaks määrata ka maksimaalne liikmete arv menetlusosalise kohta.

(56) Vt kahjunõuete direktiivi põhjendus 18 („[…] isikute ringi piiramist, kellel on õigus tõenditega tutvuda“).

(57) Vt näiteks ärisaladuste direktiivi artikli 9 lõige 2.

(58) Näiteks inimesed, kes on teavet taotleva menetlusosalise poolt palgatud töölepingu, töövõtulepingu või muud laadi lepingulise kokkuleppe alusel.

(59) Vt inspiratsiooni saamiseks eespool viidatud toimikule juurdepääsu teatis, punkt 47.

(60) Ärisaladuste avaldamisega seotud kohtuvaidluste puhul nähakse ärisaladuste direktiivi artikli 9 lõikega 2 ette, et tõenditele juurdepääsu õigust omavate isikute piiratud ring peab hõlmama iga menetlusosalise puhul vähemalt ühte füüsilist isikut. Seda tingimust kohaldatakse ainult (väidetavate) ärisaladuste puhul.

(61) Vt eespool viidatud komisjoni arvamus kohtuasjas Servier, punkt 22.

(62) Näiteks komisjon kasutab oma haldusmenetlustes standardset mitteavalikustamise kokkulepet, mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/competition/antitrust/nda_en.pdf.

(63) See erineb tavapärasest praktikast, mille puhul menetlusosalise väline õigusnõustaja avaldab oma kliendile teistelt menetlusosalistelt saadud teavet ja menetlusdokumente ning arutleb nende üle kliendiga vabalt.

(64) Ka komisjon võib oma halduspraktikas taotleda advokaadi-kliendi vahelisest avaldamiskohustusest loobumist; vt näiteks eespool viidatud suunis usaldusisikute ringi kasutamise kohta, punkt 13, ja eespool viidatud parimad tavad teabe avaldamiseks andmeruumides, punkt 23.

(65) Sarnaselt olukordadele, kus välised õigusnõustajad kuuluvad usaldusisikute ringi, võib klientidel olla vaja vabastada välised nõustajad võimalikust kohustusest avaldada neile eksperdiarvamuses sisalduvat konfidentsiaalset teavet. Vt punkt 77.

(66) Konfidentsiaalse teabe kaitse on liidu õiguse üks üldpõhimõtteid. Vt joonealune märkus 18.

(67) Menetlusdokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid peavad võimaldama teistel menetlusosalistel mõista argumente ja viidatud tõendeid nii, et nad saaksid juhtumit oma esindajatega arutada ja neile asjakohased juhised anda.

(68) Vt Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47, millele on viidatud eespool. Sellest põhimõttest tehtavad erandid võivad olla mõnes liikmesriigis seotud avaliku korra säilitamise, põhiõiguste kaitsmise või teiste üldiste eesmärkidega.

(69) Vt ka ärisaladuste direktiivi artikli 9 lõike 2 punkt c.

(70) Et saada inspiratsiooni selle protsessi läbiviimiseks, vt suunised komisjoni otsuste avalike versioonide koostamise kohta (https://ec.europa.eu/competition/antitrust/guidance_on_preparation_of_public_versions_antitrust_04062015.pdf).

(71) See meede võib olla vajalik, kui kinnisel istungil viidati konfidentsiaalsele teabele ja see kanti protokolli. Kui see on kohaldatavate siseriiklike õigusnormide kohaselt võimalik, võib kohus siiski otsustada, et teatavat kinnisel istungil viidatud teavet protokolli ei kanta. Sellises olukorras võib osutuda vajalikuks koostada kinniste istungite protokollide mittekonfidentsiaalsed versioonid.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 242

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 22. juuli 2020

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2020/C 242/01	Komisjoni teatis — Teatis konfidentsiaalse teabe kaitse kohta ELi konkurentsiõiguse täitmise tagamisel liikmesriikide kohtutes eraõiguse alusel algatatud menetlustes	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2020/C 242/02	Euro vahetuskurss — 21. juuli 2020	18

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 242/03	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.9903 – Softbank Group / Mizuho Financial Group / One Tap Buy) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	19
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2020/C 242/04	Teade taotluse kohta, mis käsitleb direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavust – rakendusaktide vastuvõtmise ajavahemiku peatamise lõpetamine ja tähtaja pikendamine	21
2020/C 242/05	Teade taotluse kohta, mis käsitleb direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavust Hankija esitatud taotlus – rakendusaktide vastuvõtmiseks ette nähtud ajavahemiku pikendamine	22
2020/C 242/06	Teade taotluse kohta, mis käsitleb direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavust Hankija esitatud taotlus — Rakendusaktide vastuvõtmiseks ette nähtud ajavahemiku pikendamine	23

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1443
JPY	Jaapani jeen	122,70
DKK	Taani kroon	7,4449
GBP	Inglise nael	0,90055
SEK	Rootsi kroon	10,2390
CHF	Šveitsi frank	1,0740
ISK	Islandi kroon	159,30
NOK	Norra kroon	10,4933
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,429
HUF	Ungari forint	350,64
PLN	Poola zlott	4,4362
RON	Rumeenia leu	4,8392
TRY	Türgi liir	7,8369
AUD	Austraalia dollar	1,6154
CAD	Kanada dollar	1,5399
HKD	Hongkongi dollar	8,8704
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7305
SGD	Singapuri dollar	1,5891
KRW	Korea vonn	1 367,96
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	18,8806
CNY	Hiina jüaan	7,9982
HRK	Horvaatia kuna	7,5300
IDR	Indoneesia ruupia	16 830,00
MYR	Malaisia ringit	4,8764
PHP	Filipiini peeso	56,455
RUB	Vene rubla	81,0833
THB	Tai baat	36,194
BRL	Brasiilia reaal	6,0416
MXN	Mehhiko peeso	25,5910
INR	India ruupia	85,3805


	(1) EMPs kohaldatav tekst