20.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 238/1

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,

25. mai 2020,

lisatagatise nõuetega seotud likviidsusriski kohta

(ESRN/2020/6)

(2020/C 238/01)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõike 2 punkte b, d ja f ning artikleid 16 kuni 18,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord, (2) eelkõige selle artikli 15 lõike 3 punkti e ning artikleid 18 kuni 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Keskse töötlemiseta tehingute keskne töötlemine ja tagatisnõuete keskne arveldamine soodustab finantsstabiilsust, eriti vastaspoole riskijuhtimise osas. Tuletisinstrumentide keskse töötlemise suurem kasutus, samuti keskse vastaspoole osaluseta töödeldud tuletisinstrumentide positsioonide keskne tagamine, on oluliselt suurendanud tuletisinstrumentide turgude vastupidavusvõimet 2008. aasta kriisist alates. Need finantsstabiilsuse nõukogu poolt G20 tasandil tehtud kokkulepete alusel juhitud reformid on aidanud tagada, et äsjane pingeline turuolukord ei ole kaasa toonud suurt vastaspoole krediidiriski probleemi. Keskne töötlemine suurendab ka tasaarveldusvõimalusi ja koos sellega likviidsussäästu, sealhulgas muutunud tagatisnõude maksete osas, mis mehhaaniliselt jäljendavad turuhinna kõikumisi.

(2)

Turušokid, näiteks varahindade järsud kukkumised ja suur turuvolatiilsus, toovad kaasa tagatisnõuete suurenemise ja sellega võivad kaasneda suuremahulised lisatagatise nõuded seoses väärtpaberite, kaupade või tuletisinstrumentidega. Tagatisnõue on keskse vastaspoole jaoks vastaspoole krediidiriski juhtimises põhiline ja see on riskijuhtimise ja süsteemse vastupidavuse toetamise lahutamatu osa.

(3)	Turutingimused võivad oluliselt mõjutada turuosaliste likviidsusjuhtimist, kuna rahastamisvajadused ja võib-olla isegi maksevõime võivad likviidsuspinge olukorras kaasa tuua varade kiirmüügi.

(4)	Selle tulemusena võivad oluliste turuliikumiste välismõjud ja nendega kaasnevad lisatagatise nõuded ohustada finantssüsteemi stabiilsust.

(5)

COVID-19 pandeemia puhkemisega ja hiljutise naftahinna volatiilsuse järsu suurenemisega on muu hulgas kaasnenud suured lisatagatise nõuded nii keskselt töödeldavatel kui keskse vastaspooleta turgudel. Alates veebruarist 2020 on tagatise algnõuded suurenenud (suuremas mahus noteeritud tuletisinstrumentidele kui börsivälistele tuletisinstrumentidele) suuremate tehingumahtude tõttu, mis näitas tagatisnõuete süsteemi reaktsiooni võimalikule kahjumi suurenemisele suurema turuvolatiilsuse tingimustes. Lisaks sellele on kesksed vastaspooled esitanud lisatagatise nõudeid ja sisse nõudnud suuremahulisi turuliikumiste tagatismakseid, mille puhul vastavad maksed tehakse alles järgmisel hommikul, mis põhjustab ajutise likviidsuse kinnipidamise keskse vastaspoole kontodel. Olulist maksete suurenemist ja kahepoolsete portfellide igapäevaste tagatismaksete laekumiste suurenemist on täheldatud märtsi algusest alates.

(6)

Paljud töötlevad liikmed on täheldanud eriti järsku tagatise algnõuete suurenemist ja mõnede töötlevate liikmete jaoks on kasvanud likviidsuspinge. Sellegipoolest ei ole esinenud liidus asutatud kesksete vastaspoolte maksejõuetust. Likviidsuspiirangute tõttu võisid lisatagatise nõuded oluliselt mõjutada pangandusväliseid üksusi tehingute osas, mida töödeldi klientide kaudu või keskse osapooleta. Tulevikus sõltub turuosaliste võime täita lisatagatise nõudeid tulevasest volatiilsustasemest ja nende likviidsusjuhtimise jätkuvast vastupidavusvõimest.

(7)	Üldiselt võib suur kontsentreeritus kesksete vastaspoolte ja töötlevate liikmete hulgas ning kesksete vastaspoolte omavaheline seotus tavaliste töötlevate liikmete, likviidsuse lisajate, haldurite või investeerivate vastaspoolte kaudu võimendada ka likviidsusriski ülekandumist.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (3) sätestatud tsüklilisuse vastumeetmete tehnilised standardid ja juhised (APC tagatisnõuete meetmed) peavad piirama kesksete vastaspoolte tagatismaksete riski protsüklilisust. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 153/2013 (4) täpsustab tagatismaksete ja tagatise protsüklilisust, mida riikide pädevad asutused peavad silmas pidama. Need EMIR määruse muudatused, mis viidi sisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/834 (EMIR Refit), (5) suurendavad tagatismaksete kokkulepete läbipaistvust kesksete vastaspoolte ja töötlevate liikmete vahel, kuid sama läbipaistvust ei kohaldata töötlevate liikmete ja nende klientide suhtes.

(9)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) vastutab makrotasandi finantsjärelevalve teostamise eest liidus. Oma pädevuse täitmiseks peab ESRN kaasa aitama finantsstabiilsuse süsteemsete riskide, sh likviidsusega seotud riskide, ärahoidmisele ja leevendamisele. Oma ülesannete täitmisel hindab ESRN finantssüsteemi riske, mis võivad tekkida suurtest lisatagatise nõuetest, ja teeb ettepanekuid nende riskide leevendamise kohta.

(10)

ESRN võtab arvesse, et keskse töötlemise puhul kasutatav mitmepoolne tasaarveldus on likviidsussäästu tõttu kasulik finantssüsteemile tervikuna; samuti peab ESRN oluliseks, et keskne töötlemine on süsteemselt kasulik, kuna see on kriitilise tähtsusega vahend, mis tugevdab finantsstabiilsust, rakendades ja arendades usaldusväärset riskijuhtimise tava krediidi- ja likviidsusriski osas.

(11)

Samuti võtab ESRN arvesse, et tagatismaksete poliitikameetmed ei tohi ohtu seada vastaspoole krediidiriski kaitset. Vastaspooled, sealhulgas keskse vastaspoole töötlevad liikmed ja nende kliendid, peavad tagama, et neil on piisav likviidsus tagatisnõuete õigeaegseks täitmiseks. Samas on finantsstabiilsuse seisukohast oluline tagada, et keskse vastaspoole riskijuhtimise otsused ei koorma töötlevaid liikmeid, töötlevate liikmete kliente ja muid vastaspooli ülemääraselt, kuna nendega kaasneb ülemäärane protsüklilisus, mis tekitab soovimatut likviidsuspinget ja võib tekitada maksejõu probleeme. Soovituste rakendamisel eeldab ESRN, et kesksed vastaspooled tagavad oma riskijuhtimise ja vastupidavuse usaldusväärsuse ja jätkavad turuosaliste kaitsmist kohustuste täitmatajätmisest tekkiva kahjumi vastu.

(12)

Soovituste A ja D eesmärk on piirata järske ja olulisi (seega protsüklilisi) muutusi ja vabalangust, mis on seotud tagatise algnõuete ja tagatiste muutustega (sh tagatise lisanõuded): i) mida kohaldavad kesksed vastaspooled oma töötlevate liikmete suhtes; ii) mida kohaldavad töötlevad liikmed oma klientide suhtes; ja iii) mida kohaldatakse kahepoolsetes suhetes, kui aluseks on mehhaaniline reitingutel tuginemine ja võimalik protsükliline krediidiskaala sisemetoodika. Likviidsuse planeerimine peab olema prognoositav ja juhitav võimalikult suures ulatuses, mistõttu tuleb piirata ootamatuid ja suuri lisatagatise nõudeid. Mõistlik ja teostatav etteteatamistähtaeg muutuste tegemiseks tagatisnõuete või väärtuskärbete protokollides tagab turuosaliste võime teha kohandusi tasakaalustatult.

(13)

Soovituse B eesmärk on tagada, et kesksed vastaspooled võtavad oma likviidsuse stressitestimises arvesse kõiki sündmusi, mis võivad neile tekitada likviidsuse puudujäägi; eesmärgiks on motiveerida neid paremini juhtima sõltuvust likviidsusteenuse pakkujatest. See suurendab turu üldist vastupidavusvõimet, kuna kesksete vastaspoolte ja neile likviidsusteenuse pakkujate osas esineb suur kontsentreerumine ja omavaheline seotus ning iga keskse osapoole usaldusväärne likviidsuse juhtimine parandab riskijuhtimist süsteemsest ja makrotasandi usaldatavusnõuete seisukohast.

(14)

Soovituse C eesmärk on tagada, et keskne vastaspool kontrollib päevasiseselt kogutud tagatisnõuete kasvu asümmeetriat ilma finantstugevust kaotamata ning kujundab oma tagatismaksete raamistiku ja ajakava viisil, mis on prognoositav ja väldib ülemäärast likviidsuspinget töötlevate liikmete jaoks, mis võiks kaasa tuua maksejõuetuse.

(15)	Käesolev soovitus ei mõjuta liidu keskpankade rahapoliitika pädevust.

(16)	ESRNi soovitused avaldatakse pärast adressaatide teavitamist ning pärast seda, kui haldusnõukogu on teavitanud Euroopa Liidu Nõukogu oma kavatsusest seda teha ja andnud nõukogule võimaluse vastata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1. JAGU

SOOVITUSED

Soovitus A – Tagatisnõuetega seotud vabalanguse piiramine

Pädevatel asutustel soovitatakse kontrollida, et kesksed vastaspooled analüüsivad oma meetodite tulemusi konkreetses stressiolukorras kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 153/2013 artikliga 28 ja esitavad selle kohta aruande oma pädevale asutusele.

Pädevatel asutustel soovitatakse kontrollida, et soovituse A1 kohaselt tehtud tulemuste analüüsi arvesse võttes kehtib kesksete vastaspoolte suhtes kooskõlas nende finantsvastupidavusega ja seadusega lubatud ulatuses järgmine:

kesksete vastaspoolte mudelid ja parameetrid tagatisnõuete seadmise kohta ja kesksete vastaspoolte meetodid ja menetlused tagatise aktsepteerimiseks ja hindamiseks ning usaldusväärse väärtuskärpe määramiseks ei too kaasa ebavajalikke ja ülemääraseid järske ja olulisi muutusi, mis tooks kaasa tagatise algnõuete ja tagatiste, sh lisanõuete, vabalanguse. Kesksed vastaspooled peavad tagama, et nende mudelid, parameetrid, meetodid ja menetlused:

a.	kasutavad tagatisnõuete (k.a lisanõuete ja tagatiskorralduse) muutmise rakendamisel krediidiskaala sisemeetodites granulaarset skaalat ja progresseeruvat meetodit ning kajastavad neid järeleandmisi ebakohase viivituseta oma üldises riskijuhtimises;

b.	kasutavad terviklikku lähenemist protsüklilise mõju piiramiseks kooskõlas määruse (EL) nr 642/2012 artiklis 41 sätestatud nõuetega protsüklilisuse kohta, eelkõige krediidireitingute alandamise korral.

ii)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 648/2012 artiklit 49, teavitavad kesksed vastaspooled oma pädevaid asutusi ja pädevad asutused teavitavad kolleegiumi, mis on asutatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 alusel, kui nad:

a.	vähendavad tagatise kõlblikkuse ulatust;

b.	oluliselt muudavad tagatise väärtuskärpeid;

c.	oluliselt vähendavad kontsentratsiooni piirangut, mida kohaldatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 153/2013 artikliga 42.

See teave tuleb esitada piisava ajavaruga enne rakendamist, kui see ei häiri riskijuhtimise otsuste õigeaegset rakendamist.

Seadusega lubatud ulatuses soovitatakse töötlevate liikmete pädevatel asutustel võtta pideva järelevalvetegevuse raames ühendust töötlevate liikmetega, et tagada järskude ja oluliste muutuste ning tagatisnõuete ja tagatismaksete sissenõudmise vabalanguse vältimine, kui töötlevad liikmed rakendavad klientidele töötlemisteenust osutades oma riskijuhtimise menetlust; erandi võib teha juhul, kui need järsud ja olulised muutused ning vabalangus on turusündmuse (tagatise puhul krediidireitingu alandamise) vältimatu tagajärg ja see ei mõjuta oluliselt töötlevate liikmete riskijuhtimise tava või nende vastupidavust.

Seadusega lubatud ulatuses soovitatakse finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte, kes teostavad börsiväliste tuletislepingute ja väärtpaberite rahastamistehingute kesksete vastaspoolteta töötlust, pädevatel asutustel tagada, et nende riskijuhtimise menetlus ei too krediidireitingute alandamisega kaasa järske ja olulisi muutusi ning tagatisnõuete ja tagatismaksete sissenõudmise vabalangust. Selle tulemuse võib saavutada näiteks soovitades vastaspooltel:

i)	kasutada oma üldises riskijuhtimise tavas krediidireitingute alandamisega seoses progresseeruvat ja granulaarset järjestamist;

ii)	kohaldada protsüklilise mõju piiramiseks terviklikku lähenemist kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 11 sätestatud nõuetega, eelkõige reitingute alandamise korral.

Soovitus B – Stressistsenaariumi kasutamine likviidsusvajaduse prognoosis

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) soovitatakse läbi vaadata tehniliste standardite eelnõu, (6) mis on koostatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 44 lõike 2 alusel, eelkõige tehniliste standardite eelnõu artikli 32 lõige 4, ning sätestada kesksete vastaspoolte kohustus hõlmata oma stressistsenaariumides määruse (EL) nr 648/2012 artikli 44 alusel vähemalt kahe tema suhtes kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmine.

Kuni ESMA meetmeteni soovituse B1 alusel ja võimaliku liidu õigusakti vahepealse vastuvõtmiseni soovitatakse pädevatel asutustel seadusega lubatud ulatuses tagada, et stressistsenaariumid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 44 alusel hõlmavad kohustuste mittetäitmist vähemalt kahe töötleva liikme osas, kellel on keskse vastaspoole suhtes kõige suurem riskipositsioon ja kelle kohustuste mittetäitmine võib oluliselt mõjutada keskse vastaspoole likviidsuspositsiooni; need üksused võivad olla likviidsusteenuse pakkujad, arveldusteenuse pakkujad või muud teenusepakkujad, kelle kohustuste mittetäitmine võib oluliselt mõjutada keskse vastaspoole likviidsuspositsiooni.

Pädevatel asutustel soovitatakse seadusega lubatud ulatuses tagada, et turustressi olukorras ei panda täiendavat koormust töötlevatele liikmetele, kui kesksed vastaspooled võtavad kaitsemeetmeid oma likviidsusvajaduste katmiseks kättesaadava ressursi vähenemisel, mis ilmneb soovitustes B2 või B1 osutatud täiendava stressistsenaariumi kohaldamisel, kui asjakohane liidu õigusakt on jõustunud. Selleks peavad pädevad asutused tagama, et kesksed vastaspooled pöörduvad täiendava likviidsuse leidmiseks muude turuallikate poole.

Seadusega lubatud ulatuses soovitatakse ESMA-l koostöös pädevate asutustega (võimaluse korral ka kolmandate riikide asjaomaste asutustega) võtta ühendust kesksete vastaspooltega, et läbi viia koordineeritud likviidsuse stressitestid, mis võtavad arvesse võimalikku kahe töötleva liikme kohustuste mittetäitmist kooskõlas soovitustega B1 ja B2.

Soovitus C – Tagatismaksete sissenõudmisega seotud likviidsuspingete piiramine

Seadusega lubatud ulatuses ja kooskõlas kesksete vastaspoolte piisava riskijuhtimise tavaga ja finantsvastupidavusega soovitatakse pädevatel asutustel tagada, et kesksed vastaspooled peavad lisatagatise nõuete esitamisel ja tagatismaksete sissenõudmisel oma krediidiriskipositsioonide piiramisel eesmärgiks seadma ebavajaliku likviidsuspinge vältimise töötlevate liikmete jaoks; see hõlmab muu hulgas järgmist:

seadusega lubatud ja praktiliselt võimalikus ulatuses peavad kesksed vastaspooled päevasiseste tagatisnõuete esitamisel ja tagatismaksete sissenõudmisel eraldi tuvastama järgmist:

a.	võimalike riskipositsioonide, sh sel päeval võetud või uuendatud riskipositsioonide, tagatised;

b.	selle päeva turuliikumistega seotud tegelike riskipositsioonide tagatised, mis kesksed vastaspooled peaksid samal päeval sisse nõudma;

ii)

kui töötlev liige on andnud tagatise algnõude osas tagatise, mis ületab kontol registreeritud positsioonide riski osas nõutava tagatise, sh päevasiseselt uuendatud või suurendatud riskipositsioonid, peavad kesksed vastaspooled praktiliselt võimalikel juhtudel kasutama ülemäärast tagatist tagatise lisanõude asemel, v.a juhul, kui töötlev liige annab vabatahtlikult lisanõude tagatise. Neid toiminguid tuleb teha prognoositavalt, läbipaistvalt ja kavakohaselt;

iii)	Kesksed vastaspooled tagavad, et tagatise algnõuete ja nende suurenemise sissenõudmisega ei kaasne ülemäärased praktilised raskused, mis võiksid tekitada töötlevatele liikmetele täiendavat likviidsusriski.

Vajaduse korral, seadusega lubatud ulatuses ja kooskõlas piisava riskijuhtimise tavaga ja finantsvastupidavusega soovitatakse töötlevate liikmete pädevatel asutustel pideva järelevalvetegevuse raames võtta ühendust töötlevate liikmetega ning tagada, et nad väldivad ebavajaliku likviidsuspinge tekitamist oma klientidele oma krediidiriskipositsiooni piiramiseks, kui nad esitavad oma klientidele (sh finantssektori ja finantssektorivälised vastaspooled) lisatagatise nõudeid ning nõuavad sisse tagatise algnõudeid ja suurendatud nõudeid. Selle tulemuse võib saavutada järgmiselt:

kui klient on töötlevale liikmele andnud riskipositsioonide osas, sh päevasiseselt uuendatud või suurendatud riskipositsioonide osas, piisava algnõude tagatise, peavad töötlevad liikmed kasutama ülemäärast tagatist tagatise lisanõude asemel, v.a juhul, kui klient annab vabatahtlikult lisanõude tagatise;

ii)	töötlevad liikmed tagavad, et tagatise algnõuete ja nende suurenemise sissenõudmisega ei kaasne ülemäärased praktilised raskused, mis võiksid tekitada klientidele täiendavat likviidsusriski.

Soovitus D – Klientide töötlemisteenuste ja väärtpaberite rahastamistehingute protsüklilisuse vähendamine

Asjaomastel pädevatel asutustel soovitatakse osaleda rahvusvahelise arutelu juhtimises oma liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes foorumites ja standardeid seadvates organites, ning käsitleda tagatisnõuete ja väärtuskärbete protsüklilisuse vähendamist seoses klientidele teenuste osutamisega, mis on seotud börsil või börsiväliselt kaubeldavate tuletisinstrumentide ja väärtpaberite rahastamistehingutega, mis võivad olla töödeldud keskse vastaspoole kaudu või keskse vastaspooleta. Nende arutelude eesmärk peaks olema üleilmsete standardite väljatöötamine miinimumnõuete kohta nende teenuste osutamise protsüklilisuse vähendamiseks.

Kui need üleilmsed standardid on kokku lepitud, soovitatakse Euroopa Komisjonil kaaluda ettepaneku tegemist nende jõustamiseks liidu õigusaktides.

2. JAGU

RAKENDAMINE

1. Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

a)	„pädev asutus“ (competent authorities) – liikmesriigi poolt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 22 alusel määratud asutus;

b)	„keskne vastaspool“ (CCP) – määratlus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 1;

c)	„töötlemine“ (clearing) – kliirimine määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõike 3 tähenduses;

d)	„töötlev liige“ (clearing member) – kliiriv liige määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõike 14 tähenduses;

e)	„tuletisinstrument“ või „tuletisleping“ (derivative or derivative contract) – määratlus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 5;

f)	„asjaomane pädev asutus“ (relevant competent authority) - pädev asutus, millele osutavad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 8 osutatud õigusaktid ja pädev asutus, mille liikmesriik on määranud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 5 alusel ja eesmärgil;

g)	„finantssektori vastaspool“ (financial counterparty) – määratlus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 8;

h)	„finantssektoriväline vastaspool“ (non-financial counterparty) – määratlus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 9;

i)	„klient“ (client) – määratlus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 15.

2. Rakendamise kriteerium

Käesoleva soovituse rakendamisel tuleb kohast tähelepanu pöörata proportsionaalsuse põhimõttele, võttes arvesse iga soovituse eesmärki ja sisu.

3. Edasine ajakava

Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõike 1 kohaselt peavad adressaadid teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja ESRNi meetmetest, mis on võetud käesoleva soovituse rakendamiseks, või põhjendama meetmete võtmata jätmist. Teated tuleb saata vastavalt järgmisele ajakavale.

1. Soovitus A

a)	Pädevad asutused peavad Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile esitama soovituste A1 ja A2 rakendamise vormi I lisa kohaselt 30. novembriks 2020.

b)	Asjaomased pädevad asutused peavad Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile esitama soovituste A3 ja A4 rakendamise vormi I lisa kohaselt 30. novembriks 2020.

2. Soovitus B

a)	ESMA peab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile esitama soovituse B1 rakendamise vormi I lisa kohaselt 31. detsembriks 2021.

b)	Pädevad asutused peavad Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile ja nõukogule esitama soovituste B2, B3 ja B4 rakendamise vormi I lisa kohaselt 30. novembriks 2020.

3. Soovitus C

a)	Pädevad asutused peavad Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile esitama soovituse C1 rakendamise vormi I lisa kohaselt 30. novembriks 2020.

b)	Asjaomased pädevad asutused peavad Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile esitama soovituse C2 rakendamise vormi I lisa kohaselt 30. novembriks 2020.

4. Soovitus D

a)	Pädevad asutused ja asjaomased päevad asutused peavad Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile esitama soovituse D1 rakendamise vormi I lisa kohaselt 31. detsembriks 2021.

b)	Komisjon peab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja ESRNile esitama soovituse D2 rakendamise vormi I lisa kohaselt 31. detsembriks 2022.

4. Jälgimine ja hindamine

Haldusnõukogu hindab adressaatide meetmeid ja põhjendusi ning võib asjakohastel juhtudel otsustada, et käesolevat soovitust ei ole järgitud ning et adressaadi põhjendused tegevusetuse kohta ei ole piisavad.

ESRNi soovitustele vastavuse hindamise käsiraamatus (7) sätestatud metoodikat, milles kirjeldatakse ESRNi soovitustele vastavuse hindamise menetlust, ei kohaldata.

Frankfurt Maini ääres, 25. mai 2020

ESRNi sekretariaadi juhataja,

ESRNi haldusnõukogu nimel,

Francesco MAZZAFERRO

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(4) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 153/2013, 19. detsember 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid nõudeid (ELT L 52, 23.2.2013, lk 41).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/834, 20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodite, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning nõuetega kauplemisteabehoidlatele (ELT L 141, 28.5.2019, lk 42).

(6) Tehniliste standardite eelnõu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ESMA/2012/600).

(7) Handbook on the assessment of compliance with ESRB recommendations, aprill 2016, avaldatud aadressil https://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/recommendations/160502_handbook.en.pdf.

I LISA

Käesoleva soovituse alusel võetud meetmetest teavitamine

1. Adressaadi andmed

Soovitus
Adressaadi riik
Asutus
Teate esitaja nimi ja kontaktandmed
Teate esitamise kuupäev

2. Meetmetest teavitamine

Soovitus	Kas soovitust on järgitud? (jah/ei/ei kohaldata)	Nõuete täitmiseks võetud meetmete kirjeldus	Osalise või täieliku mittejärgimise põhjendus
Soovitus A1
Soovitus A2
Soovitus A3
Soovitus A4
Soovitus B1
Soovitus B2
Soovitus B3
Soovitus B4
Soovitus C1
Soovitus C2
Soovitus D1
Soovitus D2

3. Märkused

1.	Käesolevat vormi kasutatakse määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõikes 1 nõutud teabe edastamiseks.

2.	Kõik adressaadid peavad esitama täidetud vormi ESRNile ESRNi sekretariaadi kaudu elektrooniliselt selleks ettenähtud DARWINi kausta kaudu või e-postiga aadressil notifications@esrb.europa.eu. ESRNi sekretariaat korraldab teatiste ühise edastamise Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

3.	Juhul kui soovitus ei ole asjakohane, tuleb „Kas soovitust on järgitud?“ lahtris märkida „ei kohaldata“

4.	Adressaadid peavad esitama kogu asjakohase teabe ja dokumendid, mis on seotud käesoleva soovituse rakendamisega, k.a teabe võetud tegevuse sisu ja ajakava kohta

5.	Kui adressaat täidab nõudeid ainult osaliselt, peab ta esitama täieliku selgituse mittevastavuse ulatuse kohta ning muud üksikasjad osalise vastavuse kohta. Selgituses tuleks selgelt täpsustada soovituse asjakohased osad, mida adressaat ei järgi.

20.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 238/16

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2020/C 238/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates siinse dokumendi avaldamise hetkest.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„VINAGRE DE JEREZ“

ELi nr: PDO-ES-0723-AM01 – 18.12.2018

KPN (X) KGT ()

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consejo Regulador de las Denominaciones de Origen Protegidas „Jerez-Xérès-Sherry“, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“ ja „Vinagre de Jerez“ [kaitstud päritolunimetuste „Jerez-Xérès-Sherry“, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“ ja „Vinagre de Jerez“ reguleerimisasutus]. Avenida Alcalde Álvaro Domecq n° 2. 11402 Jerez de la Frontera (Cádiz). Hispaania tel (+ 34) 956 332 050. vinjerez@sherry.org

Hispaania Andaluusia autonoomse piirkonna põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu ministeeriumi 12. veebruari 2018. aasta korralduses, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetuste „Jerez-Xérès-Sherry“, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“ ja „Vinagre de Jerez“ reguleerimisasutuse toimimise määrus, on sätestatud, et reguleerimisasutus on kaitstud päritolunimetuse „Vinagre de Jerez“ juhtorgan 25. märtsi 2011. aasta seaduse 2/2011 (Andaluusia toidu ja kalade kvaliteedi kohta) III jao IV peatükis sätestatud tingimuste kohaselt. Seetõttu on sel ilmselgelt õigustatud huvi taotleda selle tootespetsifikaadi muutmist.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☐	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☐

Märgistus

☐	Muu (täpsustada)

4. Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5. Muudatus(ed)

Soovitakse teha neli sisulist muudatust, mis puudutavad tootespetsifikaadi eri jagusid ja koonddokumenti. Need on järgmised.

5.1. Kaitstud äädikate kuivaine- ja tuhasisaldusega seotud nõuete kaotamine

Muudetavad tekstiosad

Tootespetsifikaadi jagu B.2 ja koonddokumendi punkt 3.2

Varasem tekst

„[…]

kuivainesisaldus peab olema vähemalt 1,3 grammi ühe liitri ja ühe happesuse (äädikhappe) protsendi kohta; „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva puhul vähemalt 2,3 grammi ühe liitri ja ühe happesuse (äädikhappe) protsendi kohta;

tuhasisaldus peab olema vahemikus 2 kuni 7 grammi liitri kohta, välja arvatud „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva puhul, millel see peab jääma vahemikku 4 kuni 8 grammi liitri kohta.“

Muudetud tekst

(Need kaks nõuet on jaost B.2 kustutatud.)

Tootespetsifikaadi jagu F.4 ja koonddokumendi punkt 5.3.

Varasem tekst

„[…]

Äädika laagerdamine tammevaatides ja laagerdamiseks kasutatavate keldrite eripärased mikrokliimatingimused annavad äädikale väga spetsiifilised omadused. Laagerdamiseks kasutatavates vaatides – Ameerika tammest vaadid, milles on kaua hoitud šerrit – saab äädikat rikastada väga vähese hapnikuga, mis on äädika aeglaseks laagerdumiseks ideaalne ja laseb teatavatel koostisosadel laagerdamise käigus eralduda. See aitab värvust andvatel ühenditel stabiliseeruda, moodustada polümeerirühmi ja anda nii äädikale iseloomuliku merevaikkollasest kuni mahagonipunaseni ulatuva värvuse ning vanilli, torrefacto-meetodil röstitud kohviubade ja koorekohvi lõhna. Peale selle soodustab puidus sisalduv hemitselluloos veesisalduse järkjärgulist vähenemist aurumise teel, mistõttu suureneb äädika mineraalsoolade, kuivaine- ja tuhasisaldus. Järelikult peab äädika „Vinagre de Jerez“ kuivainesisaldus peab olema vähemalt 1,3 grammi ühe liitri ja ühe happesuse (äädikhappe) protsendi kohta, „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva puhul vähemalt 2,3 grammi ühe liitri ja ühe happesuse (äädikhappe) protsendi kohta ning tuhasisaldus 2–7 g/l ja „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva puhul 4–8 g/l.

[…]“

Muudetud tekst

„[…]

[…]“

Muudatuse põhjus

Tootespetsifikaadis sellise minimaalse tuha- ja kuivainesisalduse sätestamine, mis ületasid üldõigusaktides äädikate jaoks sätestatud nõudeid, kajastas kaitstud äädikate traditsioonilisi väärtusi. Need olid üldjuhul suuremad, sest äädika tegemiseks sobiva veini tooraine omadused olid teistsugused, kuna kasutati teatava survega (teine pressimine) saadud viinamarjamahla ja marju korjati ainult käsitsi, mis tähendas, et sisse jäid ka varred. Mõlemad tegurid mõjutasid otseselt äädika tegemiseks sobiva veini ning seega ka äädika tuha- ja kuivainesisaldust.

Tänapäeval korjatakse peaaegu pooled asjaomase päritolunimetusega toodete valmistamiseks kasutatavad viinamarjad mehhaaniliselt, sest viinamarjakasvatajad on teinud tehnilisi täiustusi: istutatakse mehhaniseerimise jaoks sobivalt, lastakse viinapuudel kasvada rohkem kõrgusse, kasutatakse viinapuid ja -marju õrnemalt kohtlevaid kombaine jms. Kõik see tähendab, et suur osa äädika „Vinagre de Jerez“ tegemiseks sobivatest viinamarjadest purustatakse varteta ja see vähendab oluliselt tanniinide sisaldust ning seega ka tuha- ja kuivainesisaldust.

Ka on tootjad hakanud tegema peenemaid ja n-ö elegantsemaid äädikaid, mistõttu kasutatakse üha enam esimese (väga väikese survega ja temperatuuri reguleerimisega) pressimisega saadud mahla. See omakorda tähendab, et saadud vein on parema lõhnaga ja õrnem, aga ka nõrgema struktuuriga ning väiksema tuha-, ja kuivainesisaldusega. Samuti tuleks meeles pidada, et need kaks parameetrit ei pruugi mõjutada äädika kvaliteeti. Alati on palju tähtsam piirkonda iseloomustavat mitmekesisust esindava täidlase hästi kääritatud kvaliteetse tooraine olemasolu.

Sellepärast teeb reguleerimisasutus selleks otstarbeks loodud tehnilise komitee nõuandel ettepaneku need parameetrid tootespetsifikaadist kaotada. Üldõigusaktide sätted kohalduvad edasi.

5.2. Viinamarjavirde kasutamine

Muudetavad tekstiosad

Tootespetsifikaadi jagu B.4 ja koonddokumendi punkt 3.2

Varasem tekst

„[…]

Olenevalt kasutatud veini liigist saab poolmagusaid äädikaid „Vinagre de Jerez“ jagada järgmisteks tüüpideks (mis võivad kuuluda erinevatesse eelmises punktis kirjeldatud kategooriatesse):

1)	„Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse laagerdamise ajal veini Pedro Ximénez;

2)	„Vinagre de Jerez“ al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse laagerdamise ajal veini Moscatel.“

Muudetud tekst

„[…]

B.4.2. Kõigis neljas kategoorias võivad olla järgmised poolmagusad äädikad „Vinagre de Jerez“:

1)	„Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Pedro Ximénez või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Pedro Ximénez' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi;

2)	„Vinagre de Jerez“ al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Moscatel või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Moscatel' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi.“

Tootespetsifikaadi jagu C.5; koonddokumenti ei muudeta

Varasem tekst

„Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmiseks on lubatud järgmised tootmismeetodid:

[…]

Nagu äädikate „Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez ja „Vinagre de Jerez“ al Moscatel puhulgi, on päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ äädikale lubatud lisada registrisse kantud veinitootjate kangendatud veine.“

Muudetud tekst

„Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmiseks on lubatud järgmised tootmismeetodid:

[…]

Nagu äädikate „Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez“ ja „Vinagre de Jerez“ al Moscatel“ puhulgi, on päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ äädikale lubatud lisada registrisse kantud veinitootjate kangendatud veine, aga ka nende sordinimedega väga küpseid või päikesekuivatatud viinamarjade virret, millele on käärimise peatamiseks lisatud veinialkoholi. Ka need viinamarjad peavad pärinema päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ seoses registrisse kantud veinitootjatelt.“

Muudatuse põhjus

Kui päritolunimetuse tootespetsifikaati koostati, võis kaitstud äädikatele poolmagusate äädikate saamiseks lisada kangendatud veine, mille olid päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ seoses registrisse kantud tootjad tootnud sortidest 'Pedro Ximénez' või 'Moscatel'.

Kuna selliste veinide alkoholisisaldus peab päritolunimetuse „Jerez-Xérès-Sherry“ tootespetsifikaadi kohaselt olema 15 mahuprotsenti, piirab see väga palju nende kasutamist, sest muudab happesuse väikseks ja suurendab alkoholisisaldust, mistõttu võivad neid sisaldavad äädikad jääda väljapoole spetsifikaadis sätestatud piire.

Meeles tuleb pidada, et kvalitatiivne eesmärk on anda neile äädikatele veidi magusust ning nimetatud sortidele omaseid organoleptilisi omadusi, mis on seal piirkonnas muude piirkondadega võrreldes sordi iseloomu ja traditsioonilise üleküpseda laskmise või päikesekuivatamise tõttu väga selgelt eristuvad.

Sellistest tootmispiirkonnast pärinevatest nimetatud sortidest üleküpsenud või päikesekuivatatud viinamarjadest tehtud virre, millele on käärimise peatamiseks lisatud neutraalse maitsega veinialkoholi (mis samuti pärineb päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ seoses registreeritud venitootjatelt), võimaldab anda kaitstud äädikatele õrnad nimetatud sortide noodid ja vajaliku magususe, happesust liialt vähendamata või alkoholisisaldust märgatavalt suurendamata.

5.3. Poolmagusate ja magusate äädikate „Vinagre de Jerez“ kaitse

Muudetavad tekstiosad

Tootespetsifikaadi jagu B.2 ja koonddokumendi punkt 3.2

Varasem tekst

„Kaitstud päritolunimetusega äädikate spetsiifilised analüütilised omadused on järgmised.

Jääkalkoholi sisaldus ei tohi ületada 3 mahuprotsenti, välja arvatud Pedro Ximénezi või Moscateli äädika puhul, millel see ei tohi ületada 4 mahuprotsenti.

Äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 70 grammi liitri kohta, välja arvatud Pedro Ximénezi või Moscateli äädika puhul, millel see võib olla 60 grammi liitri kohta. Gran Reserva tüüpi äädika äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 80 grammi liitri kohta.

[…]

Pedro Ximénezi või Moscateli kategooria äädikas peab sisaldama vähemalt 60 grammi liitri kohta neist veinidest pärinevaid redutseeriva toimega aineid.“

Muudetud tekst

„Kaitstud päritolunimetusega äädikate spetsiifilised analüütilised omadused on järgmised.

jääkalkoholi sisaldus ei tohi ületada 3 mahuprotsenti, välja arvatud magusa ja poolmagusa äädika puhul, millel see ei tohi ületada 4 mahuprotsenti;

äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 70 grammi liitri kohta, välja arvatud magusa ja poolmagusa äädika puhul, millel see võib olla 60 grammi liitri kohta. Gran Reserva tüüpi äädika äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 80 grammi liitri kohta.

[…]

Poolmagus „Vinagre de Jerez“ peab sisaldama redutseeriva toimega aineid vähemalt 60 grammi liitri kohta.

Magus „Vinagre de Jerez“ peab sisaldama redutseeriva toimega aineid vähemalt 150 grammi liitri kohta.“

Tootespetsifikaadi jagu B.4 ja koonddokumendi punkt 3.2

Varasem tekst

„Äädika laagerdamisajast olenevalt saab eristada järgmisi kategooriaid:

[…]

Olenevalt kasutatud veini liigist saab poolmagusaid äädikaid „Vinagre de Jerez“ jagada järgmisteks tüüpideks (mis võivad kuuluda erinevatesse eelmises punktis kirjeldatud kategooriatesse):

1)	„Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse laagerdamise ajal veini Pedro Ximénez;

2)	„Vinagre de Jerez“ al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse laagerdamise ajal veini Moscatel.“

Muudetud tekst

„B.4.1. Äädika laagerdamisajast olenevalt saab eristada järgmisi kategooriaid:

[…]

B.4.2. Kõigis neljas kategoorias võivad olla järgmised poolmagusad äädikad „Vinagre de Jerez“:

1)	„Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Pedro Ximénez või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Pedro Ximénez' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi;

2)	„Vinagre de Jerez“ al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Moscatel või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Moscatel' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi.

B.4.3. Eelmises punktis kirjeldatud äädikad, mida müüakse „Vinagre de Jerez“ Dulce nime all, kui need sisaldavad redutseeriva toimega aineid vähemalt 150 grammi liitri kohta.“

Tootespetsifikaadi jagu C.5; koonddokumenti ei muudeta

Varasem tekst

„Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmiseks on lubatud järgmised tootmismeetodid:

[…]

Muudetud tekst

„Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmiseks on lubatud järgmised tootmismeetodid:

[…]

„Vinagre de Jerez“ Dulce puhul on lisaks punktis B.4 sätestatud viinamarjavirdest või veinidest Pedro Ximénez või Moscatel pärinevate redutseerivate ainete miinimumsisaldusele lubatud lisada ka kontsentreeritud mahla ja puhastatud kontsentreeritud mahla.“

[…]

Põhjus

Nagu eelmises punktis mainitud, on praeguses tootespetsifikaadis kirjas, et laagerdumisperioodist olenevalt eri kategooriasse („Vinagre de Jerez“, „Vinagre de Jerez“ Reserva ja „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva) kuuluvaid tooteid võib liigitada poolmagusateks äädikateks, kui nende redutseeriva aine sisaldus on sordist 'Pedro Ximénez' või 'Moscatel' tehtud veinide kasutamise tõttu vähemalt 60 g/l.

Need poolmagusad äädikad on kahtlemata otseselt seotud päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ traditsiooniliste kangendatud veinidega, millest „Vinagre de Jerez“ kunagi alguse sai, ja sortidega, mida traditsiooniliselt selles piirkonnas nende veinide tegemiseks kasutati. Niisiis tahetakse nüüd laiendada võimalike kaitstud äädikate loetelu nii, et selles ei oleks mitte ainult Pedro Ximénezi või Moscateliga magustatud äädikad, vaid ka need, millele on lisatud kontsentreeritud või puhastatud kontsentreeritud viinamarjamahla, sest neid koostisosi kasutatakse ka laialdaselt Jerezi veinide magustamiseks.

Siis saaks nende sortide antavat magusust veelgi täiendada, et äädikas oleks seda vähemalt 150 g/l, mil magus maitse on juba vägagi märgatav, nagu päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ veinide puhul.

5.4. Sobiliku veini määratluse muutmine ja toorainete loetelu täiustamine

Muudetav tekstiosa

Tootespetsifikaadi jagu D ja koonddokumendi punkt 3.2

Varasem tekst

„Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez“ kaitstud äädikat valmistatakse ainult sobilike veinide kääritamise teel.

[…]

Muudetud tekst

„Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez“ kaitstud äädikad valmistatakse sobilike veinide kääritamise teel.

[…]

Veinid on valmistatud nende päritolunimetuse spetsifikaadi kohaselt ja vastavalt nõudele, et viinamarjad peavad pärinema kaitstud päritolunimetuse piirkonnast, ning nende valmistamisel on kasutatud kohaldatavates õigusaktides sätestatud önoloogilisi meetodeid, olenemata sellest, et iseeneslikult alanud käärimine võis vähendada alkoholisisaldust allapoole asjaomastes õigusaktides sätestatud piirmäära.

Samuti nagu äädikate „Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez ja „Vinagre de Jerez“ al Moscatel puhulgi, on päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ äädikale lubatud lisada registrisse kantud veinitootjate kangendatud veine, aga ka nende sordinimedega väga küpseid või päikesekuivatatud viinamarjade virret, millele on käärimise peatamiseks lisatud veinialkoholi. Ka need viinamarjad peavad pärinema päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ seoses registrisse kantud veinitootjatelt.

„Vinagre de Jerez“ Dulce puhul on lubatud lisada ka kontsentreeritud mahla ja puhastatud kontsentreeritud mahla.“

Põhjus

Jao (D) praeguses sõnastuses on võimalus toota äädikat „Vinagre de Jerez“ päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ ja „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“ veinidest, mis vastavad nende tootespetsifikaatides sätestatud tingimustele. Tuleb meeles pidada, et „Vinagre de Jerez“ on alguse saanud veinide laagerdamisest, mil need muutusid äädikhappebakterite mõjul loomulikul teel äädikaks.

Ent üks eespool nimetatud spetsifikaatides sätestatud tingimus on, et veinide tegelik alkoholisisaldus peab olema vähemalt 15 mahuprotsenti. Loomulik käärimine tähendab sageli seda, et osa alkoholist muutub äädikhappeks ja nii alaneb alkoholi kogusisaldus nõutust väiksemaks.

Sellepärast tahetakse päritolunimetuse „Vinagre de Jerez“ tootespetsifikaadis lubada ka asjaomastes tootespetsifikaatides sätestatust väiksema alkoholisisaldusega sobilike veinide kasutamist, kui see on tingitud isealanud käärimisest.

Viimasena täiendatakse kooskõlas eelmistes punktides esitatud muudatusettepanekutega toorainete loetelu.

KOONDDOKUMENT

„VINAGRE DE JEREZ“

ELi nr: PDO-ES-0723-AM01 – 18.12.2018

KPN (X) KGT ()

1. Nimi

„Vinagre de Jerez“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Vinagre de Jerez“ on kindlaksmääratud tootmispiirkonnast pärinevate veinide (nn sobilike veinide) äädikhappelisel kääritamisel saadud toode, mille valmistamisel ja laagerdamisel on kasutatud punktis 3.4 kirjeldatud traditsioonilisi meetodeid ning millel on käesolevas dokumendis kirjeldatud organoleptilised ja analüütilised omadused.

Kaitstud päritolunimetusega äädikate spetsiifilised analüütilised omadused on järgmised.

—	jääkalkoholi sisaldus ei tohi ületada 3 mahuprotsenti, välja arvatud magusa ja poolmagusa äädika puhul, millel see ei tohi ületada 4 mahuprotsenti;

—	Äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 70 grammi liitri kohta, välja arvatud magusa ja poolmagusa äädika puhul, millel see võib olla 60 grammi liitri kohta. Gran Reserva tüüpi äädika äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 80 grammi liitri kohta.

—	Sulfaatide sisaldus võib olla kuni 3,5 grammi liitri kohta.

—	Poolmagus „Vinagre de Jerez“ peab sisaldama redutseeriva toimega aineid vähemalt 60 grammi liitri kohta.

—	Magus „Vinagre de Jerez“ peab sisaldama redutseeriva toimega aineid vähemalt 150 grammi liitri kohta.

Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez“ kaitstud äädikate värvus on vanakollasest mahagonini ning need jätavad tummise ja libeda mulje. Neil on tugev, kergelt alkoholi meenutav lõhn, milles domineerivad veini ja puidu nüansid. Nende maitse on happesusele vaatamata meeldiv ja kauapüsiv.

Äädika laagerdamisajast olenevalt saab eristada järgmisi kategooriaid:

a)	„Vinagre de Jerez“: selle päritolunimetusega kaitstud äädikas, mida on laagerdatud vähemalt kuus kuud;

b)	„Vinagre de Jerez“ Reserva: selle päritolunimetusega kaitstud äädikas, mida on laagerdatud vähemalt kaks aastat;

c)	„Vinagre de Jerez“ Gran Reserva: selle päritolunimetusega kaitstud äädikas, mida on laagerdatud vähemalt kümme aastat.

Kõigis neljas kategoorias võivad olla järgmised poolmagusad äädikad „Vinagre de Jerez“:

—	„Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Pedro Ximénez või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Pedro Ximénez' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi;

—	„Vinagre de Jerez“ al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Moscatel või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Moscatel' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi.

Eelmises punktis kirjeldatud äädikaid võib müüa „Vinagre de Jerez“ Dulce nime all, kui need sisaldavad redutseeriva toimega aineid vähemalt 150 grammi liitri kohta.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez“ kaitstud äädikad valmistatakse sobilike veinide kääritamise teel.

Seega kasutatakse äädika „Vinagre de Jerez“ valmistamiseks nn sobilikke veine. Need veinid pärinevad veinitootjatelt, kes asuvad äädika tootmispiirkonnas, mis langeb kokku päritolunimetustega „Jerez-Xérès-Sherry“ ja „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“ hõlmatud toodete tootmispiirkonnaga, ning võivad olla:

a)	sama aasta veinid, mis saadetakse välja naturaalse alkoholisisaldusega;

b)	nende tootespetsifikaatides sätestatud minimaalse aja laagerdunud veinid.

„Vinagre de Jerez“ Dulce puhul on lubatud lisada ka kontsentreeritud mahla ja puhastatud kontsentreeritud mahla.“

3.4. Tootmisetapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

a)	Denatureerimine Kõik kasutatavad sobiliku veini partiid tuleb registreeritud tootjate ruumidesse paigutamisel osalise kääritamise teel denatureerida, kasutades selleks olemasolevat äädikat, mida lisatakse veinile niisuguses koguses, et segu äädikhappest tingitud happesus oleks vähemalt 1°.

Kääritamine

Kääritamine seisneb veinis oleva alkoholi muutmises äädikhappeks äädikhappebakterite toimel. Äädika „Vinagre de Jerez“ valmistamiseks on kaks meetodit.

Meetod, mida kasutatakse tootmisüksustes, mida nimetatakse Bodegas de Elaboración de Vinagre (äädikatootmiskeldrid). Kasutatakse tööstuslikku sisseseadet, mis hõlmab kääritamisseadmeid, milles kasutatav tooraine – sobilik vein – muudetakse juhitava äädikhappelise käärimisprotsessi tulemusena sobilikuks äädikaks.

2)	Meetod, mida kasutatakse tootmisüksustes, mida nimetatakse Bodegas de Crianza y Expedición de Vinagres (äädika laagerdamise ja tarnimise keldrid). Seal toimub kääritamine samades puitvaatides, milles äädikas hiljem laagerdub.

Laagerdumine

Kaitstud päritolunimetusega äädika saamiseks kasutatavaks spetsiaalseks laagerdamissüsteemiks peab olema kas klassikaline criaderas y soleras, kus vaadid laotakse laagerdumisaja järgi eri kihtidesse (criaderas), vanimad (solera) all, ja alumistele kihtidele lisatakse aeg-ajalt ülemiste kihtide vaatidest pärit äädikat, või añadas, mille abil äädikad omandavad ettenähtud aja jooksul iga konkreetse kategooria jaoks nõutavad organoleptilised ja analüütilised omadused.

Laagerdamisnõud

Töödeldavate äädikakoguste laagerdamiseks kasutatakse veini laagerdamiseks kasutatud kuni 1 000-liitrise mahutavusega puitvaate. Erandkorras võib reguleerimisasutus lubada kasutada ka veini laagerdamiseks kasutatud puitvaate, mille mahutavus on üle 1 000 liitri, kui tegemist on ajalooliselt kasutatud vaatidega ja nende kasutamine äädika valmistamiseks on enne tootespetsifikaadi avaldamist reguleerimisasutuses registreeritud.

Minimaalne keskmine vanus

Äädikate keskmine vanus peab enne tarbimisse andmist olema vähemalt kuus kuud. Kui tegemist on „Vinagre de Jerez“ Reserva äädikaga, peab minimaalne keskmine vanus olema kaks aastat, ja „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva äädikal kümme aastat.

Äädikate puhul, mis pärinevad täielikult ühest ja samast aastakäigust ehk millele ei ole laagerdumise ajal lisatud teiste aastakäikude äädikat ning mida on laagerdatud vähemalt kaks aastat, on lubatud kasutada tähist añada. See tähis on kooskõlas punktis 3.2. esitatud teiste tähistega, kui äädika valmistamiseks kasutataval veinil on sellelt nõutavad omadused.

3.5. Registreeritud nimetusega toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad

Pudelid, milles äädikat „Vinagre de Jerez“ turustatakse lõpptarbijale, peavad olema klaasist või muust materjalist, mis ei mõjuta toote omadusi, ning selle toidukauba jaoks lubatud mahutavusega.

Äädika „Vinagre de Jerez“ pudelitesse villimine võib toimuda:

1)	veini kääritamise ja tarnimise keldrite registrisse kantud ettevõtetele kuuluvatel villimisliinidel või

2)	reguleerimisasutuse loaga villimisliinidel, mis kuuluvad äädika tootmispiirkonnas või väljaspool seda asuvatele ettevõtjatele, kes ostavad äädikat „Vinagre de Jerezi“ registreeritud ettevõtetelt hulgikaubana ja vaid villivad seda pudelitesse.

Mõlemal juhul peavad villimisega tegelevad ettevõtted reguleerimisasutusele tõendama, et nad täidavad piirkonnas äädika villimisele kohaldatavates õigusaktides sätestatud nõudeid ja kasutama kvaliteedikontrollisüsteemi, mis tagab toodete täieliku jälgitavuse ja registreeritud keldrite omanikelt villimiseks ostetud äädika nõuetekohase käitlemise.

3.6. Registreeritud nimetusega toote märgistamise erieeskirjad

Pudelitesse villitud äädika esi- ja tagakülje etiketil peavad olema silmatorkavalt sõnad Denominación de Origen „Vinagre de Jerez“ (päritolunimetus „Vinagre de Jerez“). Samuti tuleb seal esitada teave äädika tüübi kohta ning üldiselt kogu kohaldatavates õigusaktides sätestatud kohustuslik teave. Peale selle tuleb turustatavad pudelid varustada reguleerimisasutuse kvaliteedimärgisega või reguleerimisasutuse nõuetele vastava tagaküljeetiketiga, millel on KPNi tähis ja tähtnumbriline tunnuskood.

Järelevalvenõukogu kontrollib, kas tähised, millel on kaitstud päritolunimetust „Vinagre de Jerez“, vastavad tootespetsifikaadi nõuetele ja kaitstud päritolunimetusega toodete märgistamise õigusaktides sätestatud nõuetele.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmispiirkond hõlmab järgmisi Cádizi provintsi omavalitsusi: Jerez de la Frontera, El Puerto de Santa María, Sanlúcar de Barrameda, Trebujena, Chipiona, Rota, Puerto Real ja Chiclana de la Frontera, ning Sevilla provintsi omavalitsust Lebrija, 5° 49′ läänepikkusest ida pool ja 36° 58′ põhjalaiusest lõunas.

Eespool kirjeldatud tootmispiirkond on sama mis kaitstud päritolunimetustega „Jerez-Xérès-Sherry“ ja „Manzanilla – Sanlúcar de Barrameda“ veinidel.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmispiirkonna eripära põhineb ajaloolistel, looduslikel ja inimteguritel.

Ajaloolised tegurid

Viinamarjakasvatus ning veini ja äädika valmistamine on olnud Jereze piirkonna üks põhitegevusi kogu selle aastatuhandete pikkuse ajaloo kestel, mis ulatub foiniiklaste aegadesse. Jereze piirkond asub ajalooliselt väga tähtsate kaubasadamate Cádizi ja Sevilla läheduses, mistõttu on kohalikud veinid ja äädikad olnud sageli ka Ameerikasse või Põhja-Euroopasse suunduvate laevade lastiks ning veini ja äädika laagerdamise vaadid toodud meretagustest asumaadest ja tehtud Ameerika tammest. Ka Jereze veini tootmissüsteem „criaderas y soleras“ pärineb XVII sajandist ja on tingitud vajadusest varustada veini- ja äädikaturgu ühtlase kvaliteediga toodanguga, kuigi eri aastate saak võib olla erinev.

Looduslikud tegurid

Tootmispiirkonnale on iseloomulik tasane või kergelt lainjas maastik, mille künkanõlvade kalle jääb 10–15 % vahele, domineerivaks pinnasetüübiks on albariza (pehme, hele, kriitjas ja suure niiskusesidumisvõimega). Pinnases on palju kaltsiumkarbonaati, savi ja ränidioksiidi. Kliima on soe – talvised miinimumtemperatuurid jäävad 5 °C lähedale ja suvised maksimaalsed on umbes 35 °C juures. Tootmispiirkonnas on aastas üle 300 päikesepaistelise päeva, aastane keskmine sademete hulk ulatub 600 liitrini ruutmeetri kohta, sajab peamiselt novembris, detsembris ja märtsis. Aga unustada ei tohi ka piirkonnas tüüpilist pinnast (albariza), mis suudab siduda palju niiskust ja vähendada koguaurumist. Lõpetuseks tuleb mainida ka kahe piirkonnas domineeriva tuule märkimisväärset klimaatilist mõju: sisemaalt puhub kuiv ja soe idatuul ning ookeanilt niiske läänetuul, mis mõjub eeskätt suvel kliimat mahendava tegurina.

Inimtegurid

Äädika „Vinagre de Jerez“ laagerdamiseks valdavalt kasutatav süsteem criaderas y solera on traditsiooniline süsteem, nagu ka bota – traditsioonilise Ameerika tammest valmistatud ja tugevalt veiniga immutatud vaadi – kasutamine. Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez“ äädika eripärade puhul mängib olulist rolli ka laagerdamiskeldrite arhitektuur. Need on tavaliselt viilkatusega ja kõrgete lagedega, mistõttu on seal palju õhku, mis vähendab välistemperatuuri kõikumiste mõju. Keldri seinte paksus on piisav keldriruumide isoleerimiseks ning kõrgel asuvad aknad lasevad õhul liikuda ja öise läänetuule toodava värske õhu keldrisse, ilma et valgus saaks otse vaatidele paista.

5.2. Toote eripära

Äädika „Vinagre de Jerez“ eripära on eeskätt tingitud toorainest, millest toode valmistatakse – nn sobilikest veinidest. Tootmispiirkonnast pärinevad ka teatavad veinid, millel on eriti autentne iseloom, ning mõni nende omadus on selget eristatav ka äädikas „Vinagre de Jerez“: vanakuldsest kuni mahagoni värvi ning kergelt alkoholi meenutav lõhn, milles domineerivad veini ja puidu nüansid.

Piirkonna kliimatingimused ja keldrite ehitus loovad keldris eripärase mikrokliima, mis soodustab teatavate koostisainete kontsentreerumist äädikas selle laagerdumise ajal. See annab äädikale kauapüsiva järelmaitse.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel

Kõik mainitud reljeefiga seotud ning mullastikust ja kliimast tingitud iseloomulikud jooned annavad äädika tootmispiirkonna viinamarjadele niisugused teistest piirkondadest eristuvad omadused, mis määravad suuresti ära sobilike veinide ja seega ka neist valmistatud äädika „Vinagre de Jerez“ eripärad. Seejuures on määravaks asjaoluks kasutatavatest viinamarjasortidest ('Palomino', 'Moscatel' ja 'Pedro Ximénez') valmistatud sobilike veinide loomulike omaduste mõju. Üldiselt valmib viinamari nii sooja kliimaga piirkondades nagu äädika „Vinagre de Jerez“ tootmispiirkond väga kiiresti ja selle väga magus mahl on tavaliselt küllaltki väikese happesusega. Kuna päikesepaisteliste päevade arv tootmispiirkonnas on viinamarja kasvuajal väga suur, arenevad ja küpsevad viljad väga hästi. Tootmispiirkonda iseloomustavad samuti kuivad suved, mis jäävad viinamarja vilja väljakujunemise ja saagikoristusperioodi vahele, ning valdavalt väga soojad ja kuivad idatuuled. Sellises olukorras tekitavad Atlandi ookeanilt puhuvad niisked läänetuuled temperatuuride erinevuse, millega kaasneb intensiivne kaste tekkimine. See aitab kompenseerida veepuudust, mida piirkonna väga päikesepaisteline kliima võiks muidu süvendada. Määravat rolli mängib siinjuures ka pinnasetüüp albariza, mis võimaldab tänu niiskuse kinnihoidmisele oluliste veevarude tekkimist pinnases.

Teiselt poolt on väga oluline roll ka juba ammustel aegadel väljavalitud ja piirkonna keskkonnatingimustega tihedalt seotud erinevatest pärmidest tingitud mõjutustel. Marco de Jereziks nimetatud piirkonnas levinud alkoholipärmide toimel veinis sisalduvate alkoholide ja polüalkoholide metabolismi käigus tekivad mitmed teisesed elemendid ja veini põhikomponendid muutuvad: väheneb veini glütseriinisisaldus ning suureneb atseetaldehüüdide ja esterifitseerumisprotsessi saaduste sisaldus. Tekkinud atseetaldehüüdid muutuvad seejärel atsetoiiniks, mis koos kõrgemate alkoholidega annab äädikale „Vinagre de Jerez“ iseloomuliku lõhna. Äädika „Vinagre de Jerez“ kvaliteedi ja eripära üks tähtis osa on ka suhteliselt suur alkoholisisaldus, sest see võimaldab esterifitseeritud ühendite (eeskätt etüülatsetaadi) tekkimist, mis toimivad äädika maitse- ja lõhnaomadusi struktureerivalt, muutes need mitmekülgsemaks ja tasakaalustades hapestamisprotsessist tingitud lõhnabuketti.

Äädika laagerdamine tammevaatides ja laagerdamiseks kasutatavate keldrite eripärased mikrokliimatingimused annavad äädikale väga spetsiifilised omadused. Laagerdamiseks kasutatavates vaatides saab äädikat rikastada väga vähese hapnikuga, mis on äädika aeglaseks laagerdumiseks ideaalne ja laseb teatavatel koostisosadel laagerdamise käigus eralduda See aitab värvust andvatel ühenditel stabiliseeruda, moodustada polümeerirühmi ja anda nii äädikale iseloomuliku merevaikkollasest kuni mahagonipunaseni ulatuva värvuse ning vanilli, torrefacto-meetodil röstitud kohviubade ja koorekohvi lõhna.

Äädika tootmispiirkonnas valdavalt kasutatav süsteem criaderas y soleras aitab kaasa äädika kvaliteedi ühtlustumisele, sest selle kasutamisel vähenevad äädika erinevatest aastakäikudest tulenevad kvaliteedierinevused. Lõpuks on oluline ka Jereze piirkonnas kasutatavate laagerdamiskeldrite ehitus, mis võimaldab hoida keldrites kindlat mikrokliimat ja mis ei soodusta üksnes äädika aeglast oksüdeerumist, vaid tagab ka äädika „Vinagre de Jerez“ laagerdamiseks kasutatavate vaatide säilimise ideaalsetes tingimustes.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Muudetud tootespetsifikaat on kättesaadav aadressil

https://juntadeandalucia.es/export/drupaljda/Pliego_Vinagre_Jerez_modificado.pdf

või piirkondliku põllumajandus-, kalandus- ja maaelu arengu ministeeriumi veebisaidil https://juntadeandalucia.es/organismos/agriculturaganaderiapescaydesarrollosostenible.html, kui klõpsate järgmistele linkidele: „Áreas de actividad“ > „Industrias y Cadena Agroalimentaria“ > „Calidad“ > „Denominaciones de calidad“ > „Vinagres“.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 238

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 20. juuli 2020

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
2020/C 238/01	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 25. mai 2020, lisatagatise nõuetega seotud likviidsusriski kohta (ESRN/2020/6)	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2020/C 238/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9872 – Atlas/Permasteelisa) ( 1 )	10

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2020/C 238/03	Euro vahetuskurss — 17. juuli 2020	11

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1428
JPY	Jaapani jeen	122,53
DKK	Taani kroon	7,4453
GBP	Inglise nael	0,91078
SEK	Rootsi kroon	10,3330
CHF	Šveitsi frank	1,0753
ISK	Islandi kroon	160,20
NOK	Norra kroon	10,5995
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,682
HUF	Ungari forint	353,72
PLN	Poola zlott	4,4827
RON	Rumeenia leu	4,8422
TRY	Türgi liir	7,8413
AUD	Austraalia dollar	1,6360
CAD	Kanada dollar	1,5510
HKD	Hongkongi dollar	8,8617
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7463
SGD	Singapuri dollar	1,5887
KRW	Korea vonn	1 376,55
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,0496
CNY	Hiina jüaan	7,9975
HRK	Horvaatia kuna	7,5380
IDR	Indoneesia ruupia	16 793,45
MYR	Malaisia ringit	4,8723
PHP	Filipiini peeso	56,511
RUB	Vene rubla	81,8409
THB	Tai baat	36,238
BRL	Brasiilia reaal	6,0839
MXN	Mehhiko peeso	25,6132
INR	India ruupia	85,6700

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 238/04	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9619 – CDC / EDF / ENGIE / La Poste) ( 1 )	12
2020/C 238/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.9787 – Česká spořitelna / Československá obchodní banka / Komerční banka / JV) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	14
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2020/C 238/06	Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a	16


	(1) EMPs kohaldatav tekst