Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9816 – Advent/TA/Conservice)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 224/01)

6. mail 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9816 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Komisjoni teatis, mis käsitleb regionaalabi suuniste (2014–2020), riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste, keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (2014–2020), raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste, üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga analüüsida võimaldavaid kriteeriume käsitleva teatise, komisjoni teatise „Raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta“ ning dokumendi „Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ pikendamist ja muutmist

(2020/C 224/02)

---

(1)  Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1).

(2)  Komisjoni teatis „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 19, 22.1.2014, lk 4).

(3)  Komisjoni teatis „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“ (ELT C 200, 28.6.2014, lk 1).

(4)  Komisjoni teatis „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).

(5)  Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 188, 20.6.2014, lk 4).

(6)  ELT C 392, 19.12.2012, lk 1.

(7)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ (COM(2014) 15 final), 22.1.2014.

Euro vahetuskurss (1)

7. juuli 2020

(2020/C 224/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1290
JPY	Jaapani jeen	121,61
DKK	Taani kroon	7,4522
GBP	Inglise nael	0,90150
SEK	Rootsi kroon	10,4555
CHF	Šveitsi frank	1,0643
ISK	Islandi kroon	157,00
NOK	Norra kroon	10,6428
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,681
HUF	Ungari forint	353,62
PLN	Poola zlott	4,4683
RON	Rumeenia leu	4,8393
TRY	Türgi liir	7,7508
AUD	Austraalia dollar	1,6261
CAD	Kanada dollar	1,5317
HKD	Hongkongi dollar	8,7499
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7260
SGD	Singapuri dollar	1,5751
KRW	Korea vonn	1 349,06
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,2908
CNY	Hiina jüaan	7,9287
HRK	Horvaatia kuna	7,5490
IDR	Indoneesia ruupia	16 302,76
MYR	Malaisia ringit	4,8259
PHP	Filipiini peeso	55,892
RUB	Vene rubla	80,8888
THB	Tai baat	35,262
BRL	Brasiilia reaal	6,0701
MXN	Mehhiko peeso	25,4764
INR	India ruupia	84,4645

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas oma 22. aprilli 2020. aasta koosolekul esialgse otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit COMP/M.9409 – Aurubis / Metallo Group Holding

Raportöör: Horvaatia

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 224/04)

Tehing

1.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et tehing on ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses koondumine.

Olulisus liidu seisukohalt

2.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et tehing on ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 kohaselt liidu seisukohalt oluline.

Tooteturud

3.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ostmise asjaomase tooteturu.

4.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud vasemurru nr 2 ostmise asjaomase tooteturu.

5.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud vaskkatoodide asjaomase tooteturu.

6.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud vaskvarraste asjaomase tooteturu.

7.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud vaskprofiilide asjaomase tooteturu.

Geograafilised turud

8.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru asjaomase geograafilise ostuturu kogu EMPna.

9.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud vasemurru nr 2 asjaomase geograafilise ostuturu kogu EMPna.

10.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud vaskkatoodide asjaomase geograafilise turu ülemaailmsena.

11.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub komisjoni otsusega jätta vaskvarraste geograafilise turu määratlus lahtiseks.

12.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub komisjoni otsusega jätta vaskprofiilide geograafilise turu määratlus lahtiseks.

Konkurentsimõju hindamine

13.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et teatatud tehing ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi horisontaalse kooskõlastamata mõju tõttu järgmistel turgudel: a) väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ostuturg EMPs; b) vasemurru nr 2 ostuturg EMPs.

14.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et teatatud tehing ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi vertikaalse kooskõlastamata mõju tõttu.

15.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et Aurubisel ja Metallol pole tõenäoliselt võimet ega ajendit pärast tehingut ühelgi võimalikul turul sisendile juurdepääsu piirata.

16.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et Aurubisel ja Metallol pole tõenäoliselt võimet ega ajendit pärast tehingut ühelgi võimalikul turul klientidele juurdepääsu piirata.

Kokkusobivus siseturuga

17.

Nõuandekomitee (10 liikmesriiki) nõustub komisjoniga, et teatatud toiming tuleks seega kuulutada siseturuga ja EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Juhtum M.9409 – Aurubis / Metallo Group Holding

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 224/05)

---

(1)  Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29)) (edaspidi „otsus 2011/695/EL“) artiklitele 16 ja 17.

(2)  See puudutab Aurubise uut teatist kavandatava tehingu kohta, mis esitati pärast 30. augusti 2019. aasta esimest teatist, mille Aurubis tühistas 25. septembril 2019.

(3)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(4)  11. veebruari 2020. aasta õhtul saadeti Aurubise juristidele eelteabena (mitteametlik) vastuväidete koopia ja sellele lisatud kiri.

(5)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 802/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (ELT L 133, 30.4.2004, lk 1).

(6)  19. veebruaril 2020 anti juurdepääs andmeruumile ka Metallo välisnõustajale.

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

4. mai 2020,

millega tunnistatakse koondumine siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks

(juhtum M.9409 – Aurubis / Metallo Group Holding)

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 2752 all)

(ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 224/06)

Komisjon võttis 4. mail 2020 vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (1) ja eriti selle artikli 8 lõikele 1 vastu otsuse ühinemist käsitleva juhtumi kohta. Otsuse mittekonfidentsiaalne täisversioon on inglise keeles kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil aadressil: http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=2

I.   POOLED

(1)

Aurubis on vertikaalselt integreeritud mitteraudmetallide tarnija ning juhtiv osaline Euroopa vasetööstuses. Aurubise põhitegevus on vaskkatoodide tootmine nii kaevandatud vasekontsentraadist kui ka vasemurrust.

(2)

Vaskkatoodid on standardsed vasktooted, millega kaubeldakse Londoni metallibörsil. Aurus tegutseb ka vase väärtusahela edasistes etappides. Ta valmistab vaskkatoodidest valtstraati ja profiile. Viimased on vahesaadused, mida kasutatakse lehtvaltstoodete tootmiseks, millega Aurubis samuti tegeleb.

(3)

Metallo, mille peakontor asub Belgias, töötleb ja rafineerib mitteraudmetalle, sealhulgas peamiselt vaske. Metallo on spetsialiseerunud vähekvaliteetsete ja keerukate, peamiselt vasemurrumaterjalide ringlussevõtule ja rafineerimisele, vääristades üheksat eri metalliliiki (vask, tina, plii), metallitoodet (tsinkoksiid, niklijäägid, sade) ja mineraali. Vask moodustab suurima osa Metallo rafineeritud metallide ja metallitoodete toodangust.

(4)

Metallo on täielikult teisene vaserafineerija, (2) st ta kasutab oma rafineerimistoimingute sisendina üksnes vasemurdu. Tal on kaks ringlussevõtu- ja rafineerimistehast, üks Beerses Belgias ja teine Berangos Hispaanias. Metallo on vähekvaliteetse ja keeruka murru töötlemise valdkonnas üks tehnoloogiliselt arenenumaid osalisi maailmas.

II.   TEHING

(5)

30. augustil 2019 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (3) (edaspidi „ühinemismäärus“) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõtja Aurubis kavatseb omandada aktsiate või osade ostu teel ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku ainukontrolli ettevõtja Metallo üle (edaspidi „tehing“). Ettevõtjaid Aurubis ja Metallo nimetatakse edaspidi „pooled“. Tehingu tulemusena tekkivat üksust nimetatakse edaspidi „ühinemisel tekkiv üksus“.

(6)

Pärast esialgset I etapi uurimist tühistas Aurubis 25. septembril 2019 oma teatise.

(7)

Koondumisest teatati uuesti 14. oktoobril 2019 (4).

(8)

Tehing on liidu seisukohalt oluline, sest ühinemismääruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud käibekünniseid ületatakse.

(9)

11. veebruaril 2020 võttis komisjon vastu vastuväited, milles ta asus esialgsele seisukohale, et tõenäoliselt takistaks tehing ühinemismääruse artikli 2 tähenduses märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul seoses väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ostuturuga EMPs, sest i) sulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ostmisel kaoks EMPs oluline konkurent ning ii) Aurubisel tekiks sulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ostmisel EMPs turgu valitsev seisund.

III.   KOKKUVÕTE

(10)

II etapi turu-uuring näitas, et tehing ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul seoses sulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ostuturuga EMPs. Samuti ei tuvastatud tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistamist seoses vasemurruga nr 2 ega poolte vaheliste vertikaalsete suhetega.

(11)

Seega kuulutatakse tehing kokkusobivaks siseturuga ja EMP lepinguga ning seega võeti 4. mail 2020 vastu ühinemismääruse artikli 8 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 57 kohane koondumist lubav otsus.

IV.   SELETUSKIRI

A.   ASJAOMASED TOOTETURUD

(12)

Tehing puudutab vasemurru ostmist ja rafineerimist. Vasemurd on üldjuhul võimalik liigitada rafineerimiseks ette nähtud vasemurruks (mis tuleb teisese rafineerija juures välja sulatada ja rafineerida) ning otse sulatamiseks ette nähtud vasemurruks (mille vase tööstuslikul eesmärgil kasutajad saavad kohe ümber sulatada). Rafineerimiseks ette nähtud vasemurdu töödeldakse, et eraldada vask ja toota vaskkatoode.

(13)

Rafineerimiseks ette nähtud vasemurru puhul kattub poolte tegevus väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ja nn vasemurru nr 2 ostjatena.

(14)

Nii väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurd kui ka vasemurd nr 2 on eraldi tooteturud, mis erinevad vaskkatoodide tootmiseks kasutatavatest muudest vahesaadustest nagu toorvask ja vaskanoodid. Samuti erinevad need otse sulatamiseks ette nähtud vasemurrust.

(15)

Vasemurd nr 2 on suhteliselt standardne vasemurru liik, millega kaubeldakse kui kaubaga. Vasemurrul nr 2 on suur vasesisaldus ja üksnes piiratud lisandite sisaldus. Vasemurru nr 2 järele on nõudlus suurel ja mitmekesisel ostjate rühmal, kuhu kuuluvad esmased ja teisesed vaserafineerijad, valuplokkide valmistajad ja pooltoodete tootjad. Näiteks võivad lisaks teisestele vaserafineerijatele, nagu pooled, osta vasemurdu nr 2 ka esmarafineerijad, kes seda oma väljasulatamisprotsessides esmase vasega segavad. Ehkki enamikul juhtudel eeldab vasemurd nr 2 väljasulatamisprotsessi, on teatavad vasest pooltoodete (näiteks varraste ja vasest valtstoodete) ja vasesulamist valuplokkide tootjad mõnel juhul võimelised suhteliselt väikse koguse vasemurdu nr 2 otse sulatama (st ilma rafineerimisprotsessita).

(16)

Väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurd on väga mitmekesine kategooria ja hõlmab mitmesuguseid ebastandardseid vasemurrumaterjale alates vähem keerukatest, nagu teatavad vasesulami- ja vase-rauamurrud, kuni keerukamate materjalideni, nagu tahkete olmejäätmete põletusseadmetest pärit metalliosad (põletusseadme koldetuhk, mis sisaldab vaske) või tööstusjäägid. Neid keerukamaid materjale on raskem töödelda.

(17)

Väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ning vasemurru nr 2 järele on nõudlus eelkõige teisestel vaserafineerijatel, aga vähemal määral ka esmastel vaserafineerijatel ning muudel ostjatel, nagu valuplokkide valmistajad ja pooltoodete tootjad.

(18)

Tehing mõjutab ühtlasi kaht vertikaalset vaskkatoodide, vaskvarraste ja vaskprofiilide turgu. Metallo toodab ja tarnib vaskkatoode, mis on (Aurubise toodetavate) vaskvarraste ja vaskprofiilide sisendtooted.

(19)

Vaskkatoodid moodustavad eraldi tooteturu.

(20)

Vaskvardad ja vaskprofiilid on kaks eraldi tooteturgu. Vaskvardaid kasutatakse tavaliselt kaablite ja traatide tootmiseks, samas kui vaskprofiile kasutatakse vasest valtstoodete sisendmaterjalina.

B.   ASJAOMASED GEOGRAAFILISED TURUD

(21)

Tõendid viitavad sellele, et nii väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru kui ka vasemurru nr 2 geograafiline ostuturg on kogu EMP.

(22)

EMP ja muude piirkondade vahelised konkurentsitingimused on heterogeensed ja vasemurru hinnad erinevad maailmas piirkonniti, mis viitab sellele, et ülemaailmne hinnaarbitraaž pole tõhus.

(23)

Kooskõlas komisjoni varasema praktikaga ja nagu kinnitatud turu-uuringu käigus, on vaskkatoodide geograafiline turg ülemaailmne.

(24)

Vaskvarraste ja vaskprofiilide geograafiliste turgude puhul leidis komisjon tõendeid nii ülemaailmse kui ka kogu EMPd hõlmava turu kohta. Praegusel juhul võib aga jätta lahtiseks, kas asjaomane geograafiline turg on ülemaailmne või kogu EMPd hõlmav, sest vertikaalsed seosed poolte tegevuse vahel neil tooteturgudel ei too kaasa tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistamist ühegi võimaliku geograafilise turu määratluse korral.

C.   KONKURENTSIMÕJU HINDAMINE

(25)

Kuigi komisjon väljendas oma vastuväidetes esialgseid kahtlusi seoses väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ostuturuga EMPs, ei ole need kahtlused poolte esitatud teavet ja uusi tõendeid arvesse võttes säilinud.

(26)

Vasemurru nr 2 ostuturu puhul leiab komisjon kooskõlas oma vastuväidetega, et konkurentsiprobleeme pole.

(27)

Komisjon hindas, kas ühinemisel tekkiva üksuse ostja jõu suurenemisega kaasneks madalamate hindade maksmine murru tarnijatele. Vase ringjat väärtusahelat silmas pidades võib selline kahju tarnijatele avalduda erineval viisil olenevalt murru müüjatest: i) vasemurru tööstuslike tarnijate/müüjate jaoks (kelle puhul murd on nende tootmisprotsesside vältimatu kõrvalsaadus) tähendaks nende murru eest makstav madalam hind nende piirkulu suurenemist, mis tooks tõenäoliselt kaasa nende toodete kõrgemad hinnad järgneval turul, ning ii) vasemurru muude tarnijate/müüjate puhul, nagu kogujad, kauplejad ja eeltöötlejad (kes koguvad ja eeltöötlevad vanametalli), võib nende murru eest makstav madalam hind vähendada nende stiimuleid ja võimet investeerida ning vasemurdu koguda.

1.   Horisontaalne kooskõlastamata mõju väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru EMP ostuturul

(28)

Oma vastuväidetes jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et ühinemisel tekkival üksusel oleks EMPs asuvate tarnijate müüdava väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru puhul 2018. aastal 40–50 % suurune ühendatud turuosa. Esialgse järelduse kohaselt olid pooled suutlikkuse ja ostukäitumise poolest lähedased konkurendid. Esialgu leiti, et tarnijate tõhusad alternatiivsed võimalused väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru müümiseks on piiratud.

(29)

Võttes arvesse teavet, mille pooled esitasid vastusena vastuväidetele, Aurubise esitatud kirjalikku lisateavet ja lisatõendeid, järeldab komisjon otsuses, et eeltoodud põhjustel ei kaasneks tehinguga väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru EMP ostuturul horisontaalset kooskõlastamata mõju.

(30)

Vastupidi komisjoni esialgsele järeldusele vastuväidetes on poolte ühendatud turuosa ostuturul tagasihoidlik. Kuigi Metallo turuosa ostuturul on 10–20 % ja Aurubise oma samuti 10–20 %, mis tähendab, et nad on EMPst tarnitud väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ostjatena esimesel ja teisel kohal, on nende ühendatud turuosa EMP ostuturul üksnes 20–30 %. Kahe rafineerijast konkurendi, Brixleggi ja Bolideni, turuosa EMP ostuturul on 5–10 %; neile järgneb hulk muid vaserafineerijaid 0–5 % turuosadega.

(31)

Ühinemisel tekkiva üksuse väiksem ühendatud turuosa ostuturul võrreldes vastuväidetes esitatud väärtusega tuleneb suures osas kohandustest, mis tehti komisjoni turu rekonstruktsioonis pärast lisatõendite saamist pooltelt. Võttes arvesse väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru (mis ei ole tööstusharu määratletud kategooria) äärmiselt suurt heterogeensust, oli mahte vääralt arvestatud. Pooled esitasid ka täiendavad Eurostati ekspordiandmed, mis võimaldasid komisjonil ekspordi väärtust parandada.

(32)

Pärast tehingut piiravad ühinemisel tekkivat üksust endiselt mitu tõhusat alternatiivi, millele väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru tarnijatel on endiselt juurdepääs. Eelkõige on need alternatiivid EMP muud vaserafineerijad, kes on poolte suurimad konkurendid. Samuti on EMP-välistel vaserafineerijatel ja muudel EMP-välistel ostjatel suur nõudlus väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurrumaterjalide järele. Seetõttu ekspordivad EMP tarnijad 40–50 % oma väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru kogutoodangust. Eksport on tarnijatele seega oluline alternatiiv juhul, kui EMPs hinnad langevad, ja seetõttu piirab eksport oluliselt poolte ostja jõudu. Ka valuplokkide valmistajad, pooltoodete tootjad ja muude metallide sulatajad ostavad teatavaid väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurrumaterjale. Ühtlasi paistab, et tarnijad on võimelised vähendama poolte ostja jõudu, viies ellu tegevusi nagu väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru töötlemine muudeks toodeteks või nimetatud vasemurru ladustamine ja laovarude vähendamine, et saavutada paremad hinnad.

(33)

Vastupidi komisjoni esialgsele järeldusele vastuväidetes ei saa pooli käsitada eriti lähedaste konkurentidena. Poolte tehniline suutlikkus on suures osas vastastikku täiendav, kui võtta arvesse seda, milliseid metalle nad saavad rafineerida, eraldada ja lõpuks müüa. Seega on ka nende ostutegevus suures osas vastastikku täiendav. Poolte tarnijaid analüüsides paistab ühtlasi, et nende kattuvate tarnijate arv on võrreldes tarnijate koguarvuga piiratud. Samuti on pooltel tehnoloogilise suutlikkuse ja ostukäitumise poolest teatavad lähedased konkurendid.

(34)

Kuigi rafineerimiseks ette nähtud vasemurru turule sisenemisel on märkimisväärsed tõkked, suurendavad olemasolevad turuosalised regulaarselt oma mahte ja suutlikkust. Selline suurendamine oleks võimalik ka väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru hinna märkimisväärse languse korral. Eelkõige sellised vaserafineerijad, kes tegutsevad väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru turu naaberturgudel, näiteks elektroonikaromude turul (mis puudutab peamiselt trükkplaate ja pakub praegu kõrgemat marginaali kui väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurd), võivad soovida väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru rafineerimisega tegelema hakata, kui sellise vasemurru hind pärast tehingu sõlmimist langeb.

(35)

Üldjoontes pole tõenäoline, et tehinguga kaasneb märkimisväärne hinnamõju. Suur osa turu-uuringule vastanud tarnijatest, sealhulgas tarnijatest, kes ei müü pooltele murdu, väljendas muret selle hinna langemise pärast, millega pooled murdu ostavad. Uurimine on aga näidanud, et neil tarnijatel on oma murru müümiseks piisavalt tõhusaid alternatiivseid võimalusi.

(36)

Samuti on pooled võimelised mõjutama üksnes suhteliselt väikest vasemurru hinnakomponenti, st niinimetatud rafineerimistasu. Selle hinnakomponendi vähenemisel oleks vasemurru koguhinnale väike mõju, sest muud hinnakomponendid ja eelkõige Londoni metallibörsil noteeritud vasehind on mõne suurusjärgu võrra suuremad kui rafineerimistasud ja kõiguvad tavaliselt aasta jooksul olulisel määral.

(37)

Igal juhul on võimalik, et tehinguga seotud sünergia korvab vähemalt osaliselt mistahes hinnamõju.

(38)

Tõenäoliselt ei vähenda tehing märkimisväärselt tarnijate stiimuleid metallide töötlemise ja eraldamise valdkonnas investeerimiseks ja uuenduste tegemiseks. Paremat murru töötlemise suutlikkust oleks pärast tehingut võimalik rakendada suurema hulga ostetava murru puhul ja seega pakuks suutlikkuse suurendamine rohkem huvi.

(39)

Samuti pole tehingul tõenäoliselt märkimisväärset mõju väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru kogumisele. Tööstuslike tarnijate väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru tarned on igal juhul äärmiselt jäigad, sest need turuosalised toodavad väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurdu kindlas proportsioonis oma vaske sisaldavate järgneva etapi toodetega (ja minimeerivad murru koguse olenemata tehingust, sest murd tähendab tootlikkuse vähenemist). Kauplejad, kogujad ja eeltöötlejad ei vähenda tõenäoliselt oma kogumistegevust, kuna nad saavad hinnamõju vältida, andes selle vase väärtusahelas edasi, või kuna – nagu nad märkisid turu-uuringu käigus – nende stiimulid vasemurru kogumiseks ei väheneks pärast tehingut.

(40)

Veel üks oluline tehingu analüüsi element on ühinemisel tekkiva üksuse piiratud stiimulid väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru ostmise vähendamiseks, sest täisvõimsusest väiksema võimsusega töötamisega kaasnevad suured kulud. Oma väga suurte püsikulude tõttu peab vase rafineerimistehas kogu aeg töötama täisvõimsusega, et olla kulutõhus. Kui ühinemisel tekkiv üksus üritaks sisendina kasutatava vasemurru kogust vähendada, kaasneks sellega seega kulude suurenemine, mida ta ei saa endale lubada. Seepärast ei too tehing tõenäoliselt kaasa toodangu vähenemist.

2.   Horisontaalne kooskõlastamata mõju vasemurru nr 2 EMP ostuturul

(41)

Oma vastuväidetes ei väljendanud komisjon esialgseid kahtlusi seoses vasemurru nr 2 turuga. Vaatamata poolte suhteliselt suurele ühendatud turuosale EMPst tarnitud vasemurru nr 2 ostuturul jääks pärast tehingut nii EMPs kui ka väljaspool EMPd alles suur hulk tõhusaid alternatiive pooltele müümisele. See kehtib siinkohal veel enam kui väljasulatamiseks ja rafineerimiseks ette nähtud vasemurru puhul – suuresti seetõttu, et vasemurd nr 2 on kaubastatud murd ning selle tõhusaks rafineerimiseks vajalik tehnoloogiline suutlikkus on laialdaselt olemas nii teisestel vaserafineerijatel kui ka täielikult esmastel vaserafineerijatel (kes töötlevad eelkõige vasekontsentraati ja kasutavad täiendavat vasemurdu nr 2 oma rafineerimisprotsesside kontrollimiseks).

(42)

Metallo lisab 5–10 % suuruse osa Aurubise 2018. aasta 30–40 % suurusele turuosale EMPst tarnitud vasemurru nr 2 ostuturul. Ühinemisel tekkiva üksuse turuosa ostuturul oleks 30–40 %. EMPs asuvad rafineerijatest konkurendid Brixlegg ja KGHM järgnevad 5–10 %ga ning neile järgneb veel EMPs asuvaid rafineerijaid. Eksport moodustab 39 %.

(43)

Enne tehingut ei paku Metallo vasemurru nr 2 ostmisel tugevat konkurentsi, sest ta ei keskendu sellele murrule.

(44)

Pärast tehingut jääb alles suur hulk vasemurru nr 2 ostjaid. Esiteks ostavad ja töötlevad paljud EMPs ja väljaspool EMPd asuvad vaserafineerijad vasemurdu nr 2, olenemata sellest, kas nad keskenduvad peamiselt vase esmasele või teisesele eraldamisele. Neil vaserafineerijatel on suures osas võrreldav tehnoloogiline suutlikkus vasemurru nr 2 tõhusaks töötlemiseks. Teiseks on vasemurru nr 2 ostmise valdkonnas lisaks nimetatud rafineerijatest konkurentidele ka märkimisväärne arv muid ostjaid. Eelkõige pooltoodete tootjad saavad kasutada teatavaid vasemurru nr 2 materjale oma tootmisprotsessides. Samuti on (tarnijatel) võimalik vasemurdu nr 2 veel enam täiustada, et eemaldada lisandid ja muuta see materjal seeläbi nõutumaks veel rohkemate võimalike ostjate hulgas.

(45)

Võime vasemurdu nr 2 EMPst eksportida (või väiksemate tarnijate võime müüa vasemurdu nr 2 suuremale kauplejale, kes on võimeline seda EMPst eksportima) on poolte (ja üldisemalt EMP vaserafineerijate) jaoks märkimisväärne takistus. Vasemurd nr 2 on rahvusvaheliselt tunnustatud vasemurru kategooria, mille proovi pole üldjuhul vaja tõendada. Tänu selle kaubale omasele laadile on sellega kergem kaubelda kui muude vasemurru liikidega, mis on mitmekesisemad. Suurenev nõudlus vasetoodete järele ning Hiinas kehvema kvaliteediga materjalide suhtes kehtestatud impordipiirangud toovad kaasa märkimisväärsed praegused ja tulevased ekspordivõimalused.

(46)

Enamik tarnijaid eeldab, et tehingu tulemusel suurenevad vasemurru nr 2 rafineerimistasud. Tarnijad märgivad aga ka, et neil oleks juurdepääs alternatiivsetele vasemurru nr 2 müümise võimalustele. Isegi pooled tunnistavad, et vasemurd nr 2 on kaubastatud, ülemaailmselt kaubeldav toode. Seepärast on tõenäoline, et tarnijatel on võimalik vältida hinnamõju.

(47)

Üks poolte konkurent väljendas muret, et ühinemisel tekkiv üksus võib pärast tehingut oma rafineerimistasusid vähendada (st maksta rohkem vasemurru nr 2 eest), piirates seeläbi tema juurdepääsu vasemurrule nr 2, mida ta vajab sisendina oma vaskkatoodide tootmiseks. On aga äärmiselt ebatõenäoline, et ühinemisel tekkiv üksus seda teeks. Vasemurru nr 2 eest rohkem maksmine oleks mõistlik üksnes siis, kui seda oleks võimalik osta suuremates kogustes. Poolte võime suuremaid koguseid vastu võtta on aga piiratud.

3.   Vertikaalne kooskõlastamata mõju vaskvarraste ja vaskprofiilide turgudel

(48)

Komisjon ei väljendanud oma vastuväidetes kahtlusi seoses vertikaalse kooskõlastamata mõjuga vaskkatoodide, vaskvarraste ja vaskprofiilide turgudel.

(49)

Võttes arvesse, et Metallo ja Aurubise turuosad eelneval vaskkatoodide müügi turul ülemaailmsel tasandil on mistahes võimaliku tooteturu määratluse korral üksnes 5–10 % ning pidades silmas turu-uuringu käigus saadud selget tagasisidet, on ebatõenäoline, et ühinemisel tekkival üksusel oleks pärast tehingut võime ühtegi juurdepääsu piiramise strateegiat rakendada (piirata juurdepääsu sisendile või klientidele).

V.   JÄRELDUS

(50)

Eespool nimetatud põhjustel jõutakse otsuses järeldusele, et kavandatav koondumine ei kahjusta märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul ega selle olulises osas.

(51)

Sellest tulenevalt tuleks koondumine kuulutada kokkusobivaks siseturuga ja EMP lepingu toimimisega vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 1 ning EMP lepingu artiklile 57.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  Teisesed rafineerijad kasutavad vaskmetalli tootmise sisendmaterjalina üksnes vasemurdu (mida kutsutakse ka teiseseks vaseks). Esmarafineerijad kasutavad sisendmaterjalina kaevandustest pärit vasekontsentraati (mida kutsutakse ka esmaseks vaseks).

(3)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1. Alates 1. detsembrist 2009 kehtivad teatavad Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) kehtestatud muudatused, näiteks on termin „ühendus“ asendatud terminiga „liit“ ning termin „ühisturg“ terminiga „siseturg“. Käesolevas otsuses kasutatakse läbivalt ELi toimimise lepingu terminoloogiat.

(4)  Avaldatud ELTs C 356, 21.10.2019, lk 7.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohane nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2020/C 224/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates siinse dokumendi avaldamise hetkest.

KOONDDOKUMENT

„MOLLETE DE ANTEQUERA“

ELi nr: PGI-ES-02393 – 23.2.2018

KPN ()KGT (X)

1.   Nimetus

„Mollete de Antequera“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 2.3. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Mollete de Antequera“ on punktis 4 nimetatud geograafilisest piirkonnast pärinev kukkel. See on valmistatud nisujahust ning seda küpsetatakse vähe aega, mistõttu on sel suur niiskusesisaldus ja pehme sisu. Kukkel on ebakorrapärase ovaalse kujuga, lame ja õhuke. Kukli pinnal on õhuke kiht sama jahu, mida on kasutatud tainas.

Taina valmistamisel võib jahule lisada nisukliisid.

Toode esitatakse pakendatult värskena, külmutatult või hapnikuvabas keskkonnas.

„Mollete de Antequera“ eritunnusteks on järgmised füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused.

a)   Kuju ja suurus

Olenevalt kaalust on toode kolmes suuruses:

—	„Mollete“: 100–150 grammi;

—	keskmine „Mollete“: 55–99 grammi;

—	väike „Mollete“: alla 55 grammi.

Kõigis suurustes peab säilima toote tüüpiline kuju. See on määratud kindlaks kukli põhja kujuks oleva ellipsi telgede (a – pikk telg, b – lühem telg) suhte ja kõrguse (z) suhte (z/(a × b)) alusel. Keskmised väärtused ja lubatud kõrvalekalded on esitatud järgmises tabelis.

	Suhe a/b  (*1)		Suhe z/(a × b)  (*1)
Suurus	Keskmine	Lubatav hälve		Keskmine suurus (×10–3)	Lubatav hälve
„Mollete“	1,58	±15 %		2,15	±25 %
Keskmine „Mollete“	1,44	±15 %		2,95	±25 %
Väike „Mollete“	1,21	±15 %		6,10	±25 %

b)   Tekstuur

Kuklil „Mollete de Antequera“ on käsnjas tekstuur.

Suurim kaal eri kuju ja suurusega toote deformeerimiseks on järgmine:

—	värsked tooted: 3 500 g;

—	kliisid sisaldavad värsked tooted: 4 500 g;

—	külmutatud tooted: 5 000 g;

—	hapnikuvabasse keskkonda pakendatud tooted: 6 500 g.

„Mollete de Antequera“ tekstuuri maksimumväärtused on kehtestatud toote kogu säilivusaja kohta.

c)   Õhutaskud

Kuklis on kahesuguseid õhutaskuid. Ühed on väga ümmargused, kuni 5 mm läbimõõduga ja jaotunud saias ühtlaselt. Teisi on vähem, need on ebakorrapärase kujuga, alla 15 mm läbimõõduga ja jaotunud ebaühtlaselt.

d)   Niiskusesisaldus

Kukli niiskusesisaldus on selle kvaliteedi seisukohalt otsustava tähtsusega ning peab olema vahemikus 32–45 %.

e)   Organoleptilised omadused

Värske kukli „Mollete de Antequera“ sensoorne kirjeldus on järgmine.

Koorik on elevandiluu ja veidi vanilli värvusega. Ääred võivad olla veidi tumedamad ja peal on kukli tegemiseks kasutatud jahu õrn kiht. Koorik on katsudes pehme, õrn, elastne ning sellel ei ole mitmeid kihte. Lõhn on keskmise tugevusega või tugev, meenutades peamiselt pärmi ja taina lõhna. Sisu on samuti tuhmvalge, aga veidi kollakas. See on väga käsnjas nii välimuselt kui ka katsudes. Suus on see väga õrn, veidi happelise maitsega ning lõhn meenutab pärmi, tainast ja jahu. Järelmaitse on meeldiv, vähese või keskmisepüsivusega ja organoleptiliselt võttes väga tasakaalus toode.

„Mollete de Antequera“ kliidega versiooni kooriku ja sisu värvus ja lõhn on kliide tõttu veidi teistsugune. Koorik on veidi tume, kliidest kirju ja kaetud õrna toote tegemiseks kasutatud jahu kihiga. Kooriku tekstuur on veidi kõvem, aga ikkagi tootele omaselt pehme. Sisu on kreemjas helepruun ning õrna, käsnja ja pehme tekstuuriga. Maitse on mahe, veidi happeline, närimisel veidi mõrkjas ja tunda on ka kliisid. Lõhn (teravili, kiudained, nisu ja pärm) on väga tugev ja püsiv, mistõttu loetakse „Mollete de Antequera“ sensoorseid omadusi väga headeks.

Külmutatud toote puhul tuleb kõiki füüsikalis-keemilisi ja organoleptilisi omadusi mõõta pärast sulatamist. Nende parameetrite väärtused on samad mis värskel tootel (välja arvatud tekstuur) ja peavad vastama sätestatule.

Tooraineteks on vähese gluteenisisaldusega nisujahu (W) (110–170 × 10–4 džauli), millest tehtud taina venimise ja laienemise suhe (P/L) on 0,25 ja 0,65 vahel; vesi, meresool ja mahepärm. Mugava lahendusena võib mahepärmi asemel või sellele lisaks kasutada juuretist.

Nisukliisid võib lisada vähemalt 3,8 % ulatuses tainast, nii et säiliksid punktis 3.2 nimetatud füüsikalis-keemilised omadused.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Tooraineteks on vähese gluteenisisaldusega nisujahu (W) (110–170 × 10–4 džauli), millest tehtud taina venimise ja laienemise suhe (P/L) on 0,25 ja 0,65 vahel; vesi, meresool ja mahepärm. Mugava lahendusena võib mahepärmi asemel või sellele lisaks kasutada juuretist.

Nisukliisid võib lisada vähemalt 3,8 % ulatuses tainast, kui säilivad punktis 3.2 nimetatud füüsikalis-keemilised omadused.

3.4.   Tootmisetapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Et kaitsta selle õrna toote erilist kvaliteeti, peab kukkel olema valmistatud määratletud geograafilises piirkonnas. Tootmisprotsess koosneb järgmistest etappidest, mis on loeteletud toimumise järjekorras: taina sõtkumine, kerkida laskmine, osadeks jagamine, kaalumine ja pallideks vormimine, pallidel kerkida laskmine, üksikkukliteks vormimine, kuklitel kerkida laskmine, küpsetamine ja jahutamine.

3.5.   Registreeritud nimetusega toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad

Värsked kuklid „Mollete de Antequera“ tuleb pakendada tootmise ajal ja küpsetamiskohas. Kõigepealt tuleb need jahutada 38 °C-ni. Kuklite „Mollete de Antequera“ külmutamine peab samuti toimuma tootmisliinil, kohe pärast pakendamist, et oleks tagatud nende eripära säilimine. Peamine põhjus, miks toode tuleb pakendada tootmiskohas, on vajadus hoida värskelt valminud toote niiskusesisaldus 32 ja 45 % vahel, sest see on hädavajalik „Mollete de Antequera“ iseloomulike omaduste (tekstuur, lõhn jne) säilitamiseks. Pakendamata toode kaotab märkimisväärselt palju niiskust.

Olenemata sellest, kas toode on värske, külmutatud või hapnikuvabas keskkonnas, peab see alati olema pakendatud, sest muidu ei säili selle algne kvaliteet ja pole tagatud jälgitavus. See nõue kehtib nii hulgimüüjate kui ka tootmiskohas tegutsevate jaemüüjate jaoks.

Värske toode peab alati olema pakendatud nakkekilesse või sarnasesse toiduainetega kasutada sobivasse materjali, mis laseb hapnikku läbi vaid veidi.

3.6.   Registreeritud nimetusega toote märgistamise erieeskirjad

Sõnad „Mollete de Antequera“ ja „Indicación Geográfica Protegida“ ja/või „Mollete de Antequera“ KGT peavad olema „Mollete de Antequera“ etikettidel ja müügipakendil silmatorkavalt nähtavad.

Kui toode sisaldab nisukliisid, peab olema etiketil kirjas con salvado (sisaldab kliisid). Samuti peab olema märgitud „Mollete de Antequera“ suurus.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kuklit „Mollete de Antequera“ tehakse Antequera ja Fuente de Piedra nime kandvates omavalitsustes, mis mõlemas asuvad Málaga provintsis.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Kaitstud geograafilise tähise „Mollete de Antequera“ aluseks on selle maine.

„Mollete de Antequera“ võib pärineda 12. ja 13. sajandist, mil juudid ja araablased tegid Al-Andalusis vähe küpsetatud ja vähe pärmi sisaldavaid lameleibu. Ent etümoloogiliselt pärineb sõna mollete Kastiilia hispaania keelest (muelle tähendab pehme) ning viitab sellisele kuklile omasele pehmele käsnjale tekstuurile.

Sõna mollete kasutus ja sellise toote valmistamise traditsioon on säilinud vaid mõnes Andaluusia piirkonnas. Küllap seetõttu, et seal on Al-Andalusi kultuuri mõju suurem. 20. sajandi keskpaigast edasi koondus selle kukli suuremahuline tootmine ja turustamine Antequerasse. Sellega seoses mainib Lorenzo Díaz oma raamatus „Diez Siglos de Cocina en Madrid“ (Kümme sajandit kokandust Madridis) (1994) Antequera omavalitsust kui viimast araabia traditsioonide kantsi Lõuna-Hispaanias (Granada, Málaga ja Almería), kus veel kasutatakse Kastiilia sõna „mollete“.

„Mollete de Antequera“ selles Málaga provintsi linnas tootmise ja söömise andmed pärinevad vähemalt 1539. aastast, mil ühe perekonna „mollete“ kui põhitoiduse retsept avaldati kokandusteoses „Book of María Enríquez“, mis kuulub Marquis de la Vega de Santa María arhiivi. See dokument, mis asub Antequera omavalitsuse ajalooarhiivis, mainib erinevaid kuninglike lameleibade (molletes reales) koostisosi, millest peamised on jahu, piim ja munad.

Vanim kaubandusega seotud dokumentaalne viide selle kohta, et Antequeras tehakse mollete’sid, pärineb 19. oktoobri 1775. aasta kirikukirjadest, milles Manuel Esbrile antakse luba „valmistada prantsuse saiu ja mollete’sid ... hoolitsedes selle eest, et mõlemad oleksid kvaliteetsed ja õige kaaluga“.

Fuente de Piedra omavalitsus, mis kuulub „Mollete de Antequera“ tootmispiirkonda, oli viimane omavalitsus, mis iseseisvus Antequera alt 1838. aastal (Muñoz Hidalgo ja García Cañero, 1983: Antequera ajalooarhiiv) ja sama selliste kuklite valmistamise tava säilis ka seal.

Kuigi puuduvad dokumentaalsed andmed selle kohta, et kuklit „Mollete de Antequera“ tehti ka 19. sajandil, pühendas Antequera pagarmeister Juan Paradas Pérez 1939. aastal suure osa oma tegevusest „Mollete de Antequera“ tootmise taastamisele. Paradase tehtud kuklid „Mollete de Antequera“ said teenitult kuulsaks ning Antequeras 1940ndatel ja 1950ndatel väga nõutud kaubaks. Tema kuklite „Mollete de Antequera“ retsept on jäänud tänaseni muutumatuks.

Tooraine (vähese gluteenisisaldusega nisujahu, millest tehtud tainal on tasakaalus venimise ja laienemise suhe) taina suur niiskussisaldus, taina tegemise, osadeks jagamise ja kerkida laskmise tingimused, hoolikalt valitud lühike küpsetusaeg ja jahutamine on otsustava tähtsusega selles, et „Mollete de Antequera“ oleks just õige kuju ja õrna lõhnaga ning suuri ja väikseid õhutaskuid täis. Kõik need etapid põhinevad „Mollete de Antequera“ pagarmeistrite oskusteabel ja kogemusel, mis on traditsioonide ja parimate tavadena seotud konkreetse territooriumiga.

Suur niiskussisaldus (kuni 45 %) ja lühike küpsetamisaeg on pagarmeister Paradase (kes tegi sellest alates 20. sajandi keskpaigast Antequeras populaarse hommikusöögi) retsepti järgi valminud „Mollete de Antequera“ kuklitele tüüpilised. Populaarsuse põhjus on see, et röstimine suurendab sisu pehmust ja lõhna ning pehme sisu ja krõbeda kooriku kontrastsust, muutes selle taas nagu värskelt küpsetatuks. Seda omadust hindasid tarbijad nii tol ajal kui ka nüüd, mis tähendab, et „Mollete de Antequera“ kukleid võib süüa neli või viis päeva, ilma et need kõvaks läheks ning mil neid süües saab tunda nagu need oleks äsja küpsetatud. Koos „Mollete de Antequera“ organoleptiliste omadustega on sel omadusel otsustav roll selles, et toode on turul populaarne: alguses Antequeras ning seejärel mujal Málaga provintsis, terves Andaluusias ja kogu Hispaanias.

Kuklite „Mollete de Antequera“ kohta on raamatutes palju viiteid. See kinnitab, kui tuntud need on. Järgmisena nimetame mõne viimase 25 aasta jooksul avaldatud kirjutise, milles on juttu „Mollete de Antequera“ omadustest ja headusest: „Gastronomía Antequerana“ (Antequera köök) (Juan Alcaide Vega, 1991); „Diccionario Gastronómico“„Términos, Refranes, Citas y Poemas“ (Gastronoomiasõnaraamat. Terminid, väljendid, tsitaadid ja luuletused) (Luis F. Lescure, 2005); „Ruta Gastronómica de Andalucía“ (Gastronoomiline teekond läbi Andaluusia) (Inés Burtrón, 2009); „50 recetas con molletes de Antequera“ (50 kuklitega „Molletes de Antequera“ retsepti) (Susana López Postigo, 2010); „Route of Washington Irving from Seville to Granada“ [Washington Irvingi teekond Sevillast Granadani] (Turismo Andaluz S.A., 2000).

Hispaania kuninga ja kuninganna 1998. aasta visiiti Antequerasse kajastasid kõik Hispaania meediakanalid, tuues eraldi välja ka selle, et neile pakuti „kuulsaid Antequera kukleid“ koos kohaliku neitsioliiviõliga.

Kuulus Hispaania kirjanik, ajakirjanik ja alates 2003. aastast ka Hispaania Kuningliku Akadeemia liige Arturo Pérez-Reverte mainis kukleid „Mollete de Antequera“ oma raamatus „La piel del tambor“ (Trumminahk, 2002).

Hispaania pagariorganisatsioonide konföderatsioon (CEOPAN) avaldas 2009. aastal kataloogi Todos los panes tradicionales de España (Kõik Hispaania traditsioonilised saiad ja leivad), kus „Mollete de Antequera“ oli samuti sees.

„Mollete de Antequera“ kanti ka Andaluusia mittemateriaalse pärandi atlasesse (Atlas of the Intangible Heritage of Andalusia), Málaga provintsi ja Antequera piirkonda (Andaluusia ajaloopärandi instituut, piirkondlik kultuuriministeerium, Andaluusia autonoomse piirkonna valitsus).

„Mollete de Antequera“ on praeguseks väga tuntud toode, mida saab osta kogu Hispaaniast.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi terviktekst on kättesaadav aadressil

http://www.juntadeandalucia.es/export/drupaljda/Pliego_Mollete_Antequera.pdf

või piirkondliku põllumajandus-, loomakasvatus-, kalandus- ja säästva arengu ministeeriumi kodulehel

(https://juntadeandalucia.es/organismos/agriculturaganaderiapescaydesarrollosostenible.html).

Navigeerige järgmiselt: „Áreas de actividad“ > „Industrias y Cadena Agroalimentaria“ > „Calidad“ > „Denominaciones de Calidad“ > „Productos de panadería y repostería“. Tootespetsifikaat on leitav kvaliteedi alt.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(*1)  „Mollete de Antequera“ mõõtmed millimeetrites.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 224/08)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„ROSSO DI MONTEPULCIANO“

Viitenumber: PDO-IT-A1458-AM02

Teate esitamise kuupäev: 21.4.2020

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   „Rosso Di Montepulciano“ – Märgistamine

Kohustus märkida etiketile lisaks kaitstud päritolunimetusele „Rosso di Montepulciano“ ka laiem geograafiline nimetus „Toscana“.

Muudatusettepanek võimaldab anda täpset teavet veinide geograafilise päritolu kohta.

Muudatus käsitleb koonddokumendi punkti 9 ja tootespetsifikaadi artiklit 7.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Rosso di Montepulciano

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

„Rosso di Montepulciano“

Värvus: rubiinpunane

Lõhn: intensiivselt veinine

Maitse: kuiv, püsiv, kergelt tanniinine

minimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) 11,50;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus (g/l): 21,00.

Kui allpool esitatud tabelis ei ole väärtust märgitud, vastavad veinid riigi ja Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud piirmääradele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

„Rosso di Montepulciano“

Veinivalmistuse eritava

Kaitstud päritolunimetusega veini „Rosso di Montepulciano“ ei tohi vabasse ringlusse lubada enne viinamarjade tootmisele järgneva aasta 1. märtsi.

b.   Maksimaalne saagikus

„Rosso di Montepulciano“

10 000 kg viinamarju hektari kohta

„Rosso di Montepulciano“

70 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade tootmispiirkond kuulub Montepulciano kommuuni haldusalasse Siena provintsis Toscana maakonnas.

Valdichiana tasandikud on tootmispiirkonnast välja jäetud.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

’Sangiovese N.’ – ’Sangioveto’

8.   Seos(t)e kirjeldus

„Rosso di Montepulciano“

Tootmispiirkonna pinnas koosneb peamiselt pliotseeni ajastikust pärinevast liivast. Piirkonna kliima on meteoroloogilisest seisukohast vahemereline, mis soodustab viinamarjade aromaatsete ja fenoolsete omaduste arengut. Viinamarjasortide kombinatsiooni aluseks on sort ’Sangiovese’, eelkõige kohalik biotüüp ’Prugnolo gentile’, mida kasvatatakse spaleermeetodil (toestuse peal). Montepulciano veini pikk ajalugu alates etruskide ajajärgust kuni tänapäevani on tingitud inimtegurist, mille puhul kogemused ja kultuur on aja jooksul koostoimes keskkonnaga teinud kindlaks, arendanud ja valinud välja kvaliteetse veini tootmise parimad tavad.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

„Rosso di Montepulciano“ – Märgistamine

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

etiketile tuleb lisaks kaitstud päritolunimetusele „Rosso di Montepulciano“ märkida ka laiem geograafiline nimetus „Toscana“, et teavitada tarbijaid veinide täpsest geograafilisest päritolust.

Link tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/15315

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.