22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/3

Euroopa Komisjoni 30. jaanuaril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 20. novembri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-502/16: Stefano Missir Mamachi di Lusignano jt versus komisjon

(Kohtuasi C-54/20 P)

(2020/C 209/05)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Schima, T. S. Bohr, G. Gattinara)

Teised menetlusosalised: Stefano Missir Mamachi di Lusignano (Livio Missir Mamachi di Lusignano pärija), Anne Jeanne Cécile Magdalena Maria Sintobin (Livio Missir Mamachi di Lusignano pärija), Maria Letizia Missir Mamachi di Lusignano (Livio Missir Mamachi di Lusignano pärija), Carlo Amedeo Missir Mamachi di Lusignano, Giustina Missir Mamachi di Lusignano, Tommaso Missir Mamachi di Lusignano, Filiberto Missir Mamachi di Lusignano

Apellandi nõuded

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles Üldkohus mõistis komisjonilt välja hüvitise Maria Letizia Missirile ja Stefano Missirile Alessandro Missiri surma tõttu tekitatud mittevaralise kahju eest;

—	teha asjas uus otsus ja jätta esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;

—	mõista käesolevas menetluses ja esimeses kohtuastmes kantud kohtukulud välja Stefano Missirilt ja Maria Letizia Missirilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon põhjendab apellatsioonkaebust kahe väitega.

Esimene väide jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas väidab apellant, et mõiste „personalieeskirjadega hõlmatud isik“ tõlgendamisel on rikutud õigusnormi. See väiteosa puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 48–64. Teises väiteosas väidab apellant teise võimalusena, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et surnud ametniku vennal ja õel on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist personalieeskirjade alusel. See väiteosa puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 134 ja 135.

Teises väites leiab apellant, et Üldkohus rikkus põhjendamiskohustust, kui ta kohustas komisjoni hüvitama surnud ametniku vennale ja õele viimase surma tõttu tekkinud mittevaralise kahju. Teine väide puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 154–168, 171, 172 ning 181.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof Baden-Württemberg (Saksamaa) 4. veebruaril 2020 – AR versus Stadt Pforzheim

(Kohtuasi C-56/20)

(2020/C 209/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof Baden-Württemberg

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: AR

Vastustaja: Stadt Pforzheim

Eelotsuse küsimus

Kas liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/126/EÜ juhilubade kohta (1), on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et olukorras, kus tehakse juhiloa tunnustamisest keeldumise otsus direktiivi 2006/126/EÜ artikli 11 lõike 4 teise lõigu tähenduses, peab isik, kellel ei ole Saksamaal alalist elukohta, andma talle välisriigis plastkaardina väljastatud ühenduse juhiloa viivitamata üle Saksamaa pädevale asutusele, kes teeb juhiloale märke juhtimisõiguse puudumise kohta Saksamaal; (keelu)märget tähistab tavaliselt punane diagonaalselt läbikriipsutatud täht „D“, mis (näiteks kleebise kujul) kinnitatakse plastkaardina väljastatud ühenduse juhiloa väljale 13?

(1) ELT 2006, L 403, lk 18.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Procura della Repubblica di Trento (Itaalia) 24. jaanuaril 2020 – kriminaalasi XK süüdistuses

(Kohtuasi C-66/20)

(2020/C 209/08)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Procura della Repubblica di Trento

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

Teine pool

Finanzamt Münster

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL (mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades) (1) artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkti ii tuleb osas, kus on sätestatud, et uurimismäärust tegeva asutusena on käsitatav ka „taotleva riigi mis tahes muu pädev asutus või ametiisik, kes tegutseb konkreetses asjas uurimisorganina kriminaalmenetluses ja kellel on pädevus taotleda riigisisese õiguse kohaselt tõendite kogumist“, kuid samuti sätestatud, et sellisel juhul „peab taotleva riigi kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör Euroopa uurimismääruse kinnitama enne määrust täitvale asutusele või ametiisikule edastamist, olles enne kontrollinud selle vastavust uurimismääruse koostamise tingimustele, eelkõige käesoleva direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele“, tõlgendada nii, et see lubab liikmesriigil vabastada haldusasutuse kohustusest lasta Euroopa uurimismäärust kinnitada, määratledes selle haldusasutuse „direktiivi artikli 2 tähenduses õigusasutuseks“?

(1) ELT 2014, L 130, lk 1.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) 24. veebruaril 2020 – LW versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-91/20)

(2020/C 209/09)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: LW

Vastustaja: Saksamaa Liitvabariik

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2011/95/EL (1) artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt tuleb pagulasena tunnustatud isiku alaealisele vallalisele lapsele omistada sellest isikust tuletatud pagulasseisund (pereliikme staatusest tulenev pagulaskaitse) ka juhul, kui kõnealusel lapsel on teise vanema kaudu ka mõne sellise teise riigi kodakondsus, mis ei ole identne pagulase päritoluriigiga ja mille kaitse alla võib isik ennast anda?

Kas direktiivi 2011/95/EL artikli 23 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et piirang, mille kohaselt on pereliikmetel õigus viidatud direktiivi artiklites 24–35 osutatud hüvedele vaid niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas pereliikme isikliku õigusliku seisundiga, keelab esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel omistada alaealisele lapsele pagulasena tunnustatud isikust tuletatud pagulasseisundit?

Kas esimesele ja teisele küsimusele vastamisel on oluline, kas lapsel ja tema vanematel on võimalik asuda elama lapse ja tema ema kodakondsusjärgsesse riiki, mille kaitse alla võivad nad ennast anda ja mis ei ole identne pagulase (st lapse isa) päritoluriigiga, ja kas neilt võib seda oodata, või piisab sellest, et perekonna ühtsust Saksamaa Liitvabariigi territooriumil saab säilitada välismaalaste viibimist riigis reguleerivate õigusnormide alusel?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT 2011, L 337, lk 9).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia) 24. veebruaril 2020 – Ordine Nazionale Biologi, MX, NY, OZ versus Presidenza del Consiglio dei Ministri

(Kohtuasi C-96/20)

(2020/C 209/10)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kassaatorid: Ordine Nazionale Biologi, MX, NY, OZ

Vastustaja: Presidenza del Consiglio dei Ministri

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded (1), artikli 9 lõikes 2 sätestatut tuleb tõlgendada nii, et kuna selles viidatakse muude kvalifikatsioonile kehtestatud miinimumnõuete hulgas – mis peavad olema täidetud, et isiku võiks nimetada vereteenistusasutuse vastutava isiku ametikohale –, akadeemilise kraadi olemasolule „arstiteaduses või bioloogias“, antakse sellega mõlemas teadusvaldkonnas lõpetanutele vahetult kohaldatav õigus töötada vereteenistusasutuse vastutava isiku ametikohal?

2.	Kas selle tagajärjel on liidu õigusega lubatud või keelatud, et riigisisese õigusega välistatakse bioloogiateaduses ülikoolidiplomit omavate isikute nimetamine vereteenistusasutuse vastutava isiku ametikohale?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ (ELT 2003, L 33, lk 30; ELT eriväljaanne 15/07, lk 346).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 26. veebruaril 2020 – XY versus Hauptzollamt B

(Kohtuasi C-100/20)

(2020/C 209/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: XY

Vastustaja: Hauptzollamt B

Eelotsuse küsimus

Kas alusetult määratud elektriaktsiisi tagastusnõude summalt tuleb liidu õiguse järgi arvestada viivist, kui elektriaktsiisi väiksemas summas määramise alus on nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, (1) artikli 17 lõike 1 punktis a ette nähtud valikuline maksuvähendus ja liiga suures summas elektriaktsiisi määramise põhjustas üksnes see, et käesolevas asjas kohaldati ebaõigesti liikmesriigi õiguse sätet, mis võeti vastu direktiivi 2003/96 artikli 17 lõike 1 punkti a ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse?

(1) ELT 2003, L 283, lk 51; ELT eriväljaanne 09/01, lk 405.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 26. veebruaril 2020 – StWL Städtische Werke Lauf a.d. Pegnitz GmbH versus eprimo GmbH

(Kohtuasi C-102/20)

(2020/C 209/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: StWL Städtische Werke Lauf a.d. Pegnitz GmbH

Kostja: eprimo GmbH

Menetlusse astuja: Interactive Media CCSP GMBH

Eelotsuse küsimused

Kas mõiste „saatmine“ koosseisutunnused direktiivi 2002/58/EÜ (1) artikli 2 teise lause punkti h tähenduses on täidetud, kui tegemist ei ole olukorraga, kus teenust osutava ettevõtja kaudu saadab üks elektroonilise side teenuse kasutaja sõnumi teise kasutaja elektroonilisele „aadressile“, vaid tegemist on olukorraga, kus salasõnaga kaitstud meilikontot majutava veebisaidi avamisel kuvavad reklaamvaraga serverid (edaspidi „Adserverid“) sõnumit automaatselt juhuslikkuse põhimõtte alusel valitud kasutaja sissetulevate e-kirjade postkasti asjaomastel väljadel (sissetulevate e-kirjade postkastis kuvatav reklaam)?

Kas sõnumi vastuvõtmine direktiivi 2002/58/EÜ artikli 2 teise lause punkti h tähenduses eeldab, et pärast sõnumi olemasolust teadasaamist käivitab sõnumi saaja tahtepõhise vastuvõtmisega sõnumi programmitehniliselt ette nähtud edastamise, või piisab sellest, et sõnum ilmub meilikonto sissetulevate e-kirjade postkasti siis, kui kasutaja avab salasõnaga kaitstud meilikontot majutava veebisaidi?

Kas elektronpostiga direktiivi 2002/58/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses on tegemist ka siis, kui sõnumit ei saadeta mitte konkreetsest isikust saajale, kes on kindlaks määratud juba enne sõnumi edastamist, vaid sõnumit kuvatakse juhuslikkuse põhimõtte alusel valitud kasutaja sissetulevate e-kirjade postkastis?

4.	Kas elektronposti kasutamisega otseturustuseks direktiivi 2002/58/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses on tegemist vaid siis, kui tuvastatakse kasutaja koormamine määral, mis läheb kaugemale häirimisest?

Kas „pakkumiste tegemise“ tingimustele vastava isikliku reklaamiga direktiivi 2005/29/EÜ (2) I lisa punkti 26 esimese lause tähenduses on tegemist vaid siis, kui kliendiga võetakse ühendust saatja ja saaja vahel tavapäraselt kasutatava vahendi abil, või piisab sellest, kui isiklik seos – nagu käesolevas asjas kõne all oleva reklaami puhul – luuakse nii, et reklaami kuvatakse isikliku meilikonto sissetulevate e-kirjade postkastis ja seega alal, kus klient ootab konkreetselt talle endale adresseeritud sõnumeid?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT 2002, L 201, lk 37; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT 2005, L 149, lk 22).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 3. märtsil 2020 – JY versus Wiener Landesregierung

(Kohtuasi C-118/20)

(2020/C 209/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: JY

Vastustaja: Wiener Landesregierung

Eelotsuse küsimused

Kas sellise füüsilise isiku olukord, kes on nagu põhikohtuasjas kassatsioonkaebuse esitaja loobunud oma olemasolevast kodakondsusest ühes Euroopa Liidu liikmesriigis ja seega ka liidu kodakondsusest, et saada teise liikmesriigi kodakondsus vastavalt kinnitusele tema taotletud teise liikmesriigi kodakondsuse saamise kohta, ja kelle võimalus taastada liidu kodakondsus välistatakse selle kinnituse tagasivõtmisega, kuulub oma olemuse ja tagajärgede poolest liidu õiguse kohaldamisalasse, mistõttu tuleb kodakondsuse andmise kinnituse tagasivõtmisel järgida liidu õigust?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

Kas riigi pädevad asutused, sealhulgas vajaduse korral liikmesriigi kohtud peavad liikmesriigi kodakondsuse andmise kohta antud kinnituse tagasivõtmise kohta otsuse tegemise raames tuvastama, kas kinnituse tagasivõtmine, millega välistatakse liidu kodakondsuse taastamine, on asjaomasele isikule olukorra tulemusena tekkivate tagajärgede osas kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega liidu õiguse seisukohalt?

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 3. märtsil 2020 – Koleje Mazowieckie – KM sp. z o.o. versus Skarbowi Państwa – Ministrowi Infrastruktury i Budownictwa, nüüd Ministrowi Infrastruktury i Prezesowi Urzędu Transportu Kolejowego, ja PKP Polskie Linie Kolejowe S.A.

(Kohtuasi C-120/20)

(2020/C 209/14)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Koleje Mazowieckie – KM sp. z o.o

Kostjad: Skarb Państwa – Minister Infrastruktury i Budownictwa, nüüd Minister Infrastruktury i Prezes Urzędu Transportu Kolejowego, ja PKP Polskie Linie Kolejowe S.A.

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/14/EÜ (1) sätteid, eelkõige selle direktiivi artikli 4 lõiget 5 ning artikli 30 lõikeid 1, 3, 5 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et need välistavad raudtee-ettevõtja poolse kahju hüvitamise nõuete esitamise liikmesriigi vastu, jättes kõrvale järelevalveorgani tehtud otsuse kohtuliku kontrolli, direktiivi ebaõige rakendamise tõttu olukorras, milles hüvitise osaks on raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest enammakstud tasu?

Kas eeldus, et ühenduse õiguse alusel hüvitise saamise õigus Euroopa Liidu õiguse ebaõige kohaldamise ja eelkõige direktiivi ebaõige rakendamise või selle rakendamata jätmise eest kehtib ainult juhul, kui rikutud norm on üksikisikutele õiguse andmise allikas, õiguse rikkumine on kvalifitseeritav (eriti kui tegemist on liikmesriigi kaalutlusõiguse ilmselge ja tõsise rikkumisega direktiivi rakendamisel) ning rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos on otsene, on vastuolus liikmesriigi õigusliku regulatsiooniga, mis annab sellistel juhtudel õiguse hüvitisele leebemate tingimuste täitmise korral?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (EÜT 2001, L 75, lk 29; ELT eriväljaanne 07/05, lk 404).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy w Gliwicach (Poola) 5. märtsil 2020 – D. Spółka Akcyjna versus W. Zrt

(Kohtuasi C-127/20)

(2020/C 209/16)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy w Gliwicach

Põhikohtuasja pooled

Hageja: D. Spółka Akcyjna

Kostja: W. Zrt

Eelotsuse küsimus

Eitava vastuse korral aga:

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtja, kelle õhusõiduk põrkas kokku linnuga, on kohustatud mõistlike meetmete raames määrama teeninduskava või meeskonna koosseisu selliselt, et see oleks lennu alustamiseks valmis kohe pärast nõutud ohutuse kontrolli tegemist, olenemata lennu- ja tööaja piirangutest ning puhkeaja nõuetest, mis on sätestatud komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määruses (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused (2)?

(1) ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10.

(2) ELT 2012, L 296, lk 1.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 10. märtsil 2020 – BM, DM, EN versus Getin Noble Bank S.A.

(Kohtuasi C-132/20)

(2020/C 209/17)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: BM, DM, EN

Vastustaja: Getin Noble Bank S.A.

Eelotsuse küsimused

Kas ELL artiklit 2, artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ning ELTL artikli 267 kolmandat lõiku ning põhiõiguste harta artiklit 38 ja nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (1) artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu, erapooletu ja nõuetekohase pädevusega kohus Euroopa Liidu õiguse tähenduses on organ, millesse kuulub isik, kes on esimest korda või korduvalt (kõrgema astme kohtusse) kohtuniku ametikohale nimetatud totalitaarse, mittedemokraatliku, kommunistliku valitsemiskorraga riigi täidesaatva võimu poliitilise organi (Poola Rahvavabariigi Riiginõukogu) poolt selle riigi justiitsministri taotlusel, võttes arvesse järgmist: 1) ametisse nimetamise kriteeriumide osas puudub läbipaistvus, 2) kohtunik on võimalik igal ajal tagasi kutsuda, 3) kohtunike valiku protsessis ei osale kohtute nõukoda ega 4) asjassepuutuvad riigiasutused, demokraatlike valimiste tulemusel kokku pandud koosseisus, mis võib nõrgendada usaldust, mida kohtud demokraatlikus ühiskonnas peavad sisendama?

Kas esimeses küsimuses kirjeldatud probleemi lahendamisel mängib rolli asjaolu, et kohtuniku ametikohale nimetamine (kõrgeima astme kohtutes) võis toimuda nõutud tööperioodi (staaži) tunnustamise alusel ja hinnangu alusel tööle ametikohal, millele isiku vähemalt esimesel korral nimetas esimeses küsimuses viidatud poliitiline organ selles küsimuses kirjeldatud korra alusel, mis võib nõrgendada usaldust, mida kohtud demokraatlikus ühiskonnas peavad sisendama?

Kas esimeses küsimuses kirjeldatud probleemi lahendamisel omab tähtsust asjaolu, et kohtuniku ametikohale nimetamise (kõrgeima astme kohtutes, v.a Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)) tingimuseks ei olnud kohtunikuvande andmine, milles kohtunik lubaks järgida demokraatliku ühiskonna väärtusi, ja et esmakordsel ametisse nimetamisel andis asjassepuutuv isik vande kaitsta kommunistlikku riigikorda ja nn rahvavabariigi õiguskorda, mis võib nõrgendada usaldust, mida kohtud demokraatlikus ühiskonnas peavad sisendama?

Kas ELL artiklit 2, artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ning ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga ning põhiõiguste harta artiklit 38 ja direktiivi 93/13/EMÜ artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu, erapooletu ja nõuetekohase pädevusega kohus Euroopa Liidu õiguse tähenduses on organ, millesse kuulub isik, kelle esmakordsel või korduval (kõrgema astme kohtus) kohtuniku ametikohale nimetamisel on jämedalt rikutud Euroopa Liidu liikmesriigi põhiseaduse sätteid, kuivõrd hiljem kohtuniku ametisse nimetatud isiku kandidatuuri esitas organ (Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda)), mis ei ole kookõlas liikmesriigi põhiseadusega, mida on kinnitanud Euroopa Liidu liikmesriigi põhiseaduskohus, ja mille tagajärjel võib nõrgeneda usaldus, mida kohtud demokraatlikus ühiskonnas peavad sisendama?

Kas ELL artiklit 2, artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ning ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga ning põhiõiguste harta artiklit 38 ja direktiivi 93/13 artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu, erapooletu ja nõuetekohase pädevusega kohus Euroopa Liidu õiguse tähenduses on organ, millesse kuulub isik, kelle kandidatuur on esmakordsel või korduval (kõrgema astme kohtus) kohtuniku ametisse nimetamisel esitatud hindamiseks organile (Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda)), mis ei ole kooskõlas liikmesriigi põhiseadusega, kui see hindamisprotseduur ei vasta kandidaatide valimise reeglite avatuse ja läbipaistvuse kriteeriumile, mis võib nõrgendada usaldust, mida kohtud demokraatlikus ühiskonnas peavad sisendama?

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, artiklit 2, artikli 4 lõiget 3 ja artikli 6 lõiget 3 koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ning ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga ning põhiõiguste harta artiklit 38 ja direktiivi 93/13 artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Liidu liikmesriigi viimase astme kohus (Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)) peab selleks, et tagada tõhus kohtulik kaitse, eesmärgiga takistada ebaõiglaste tingimuste püsivat kasutamist lepingutes, mille müüjad ja tarnijad tarbijatega sõlmivad, kohustatud menetluse igal etapil omal algatusel hindama järgmist:

kas sõltumatu, erapooletu ja nõuetekohase pädevusega kohtu kriteeriumitele Euroopa Liidu õiguse tähenduses vastab kohus, millele on viidatud esimeses ja neljandas küsimustes, olenemata nendes punktides nimetatud kriteeriumide hindamise mõjust ebaõiglasi lepingutingimusi käsitleva kohtuotsuse sisule;

b)	kas menetlus kohtus, mida on nimetatud esimeses ja neljandas küsimustes, on kehtiv.

Kas ELL artiklit 2, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ning ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga ning põhiõiguste harta artiklit 38 ja direktiivi 93/13 artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et kohtu või selle liikmeks oleva kohtuniku sõltumatuse puudumise tuvastamist Euroopa Liidu õiguse kohaselt esimeses kuni viiendas küsimuses viidatud põhjustel võivad takistada Euroopa Liidu liikmesriigi põhiseaduse kohtute ülesehitust või kohtunike ametisse nimetamist käsitlevad sätted, mis võivad muuta võimatuks kohtuniku ametisse nimetamise tõhususe hindamise?

(1) EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 11. märtsil 2020 – European Pallet Association e. V. versus PHZ BV

(Kohtuasi C-133/20)

(2020/C 209/18)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: European Pallet Association e. V.

Vastustaja kassatsioonimenetluses: PHZ BV

Eelotsuse küsimused

Kas selleks, et määruse nr 207/2009 artikli 13 lõikele 2 (1) saaks tulemuslikult tugineda, on nõutav, et asjaomase kaubamärgiga tähistatud kauba edasine turustamine kahjustab või võib kahjustada [kaubamärgi ülesannet tähistada kauba või teenuse päritolu ja tagada selle kvaliteet, samuti muid kaubamärgi ülesandeid, nagu teabe, investeeringute ja reklaamiga seotud ülesanded]?

b)	Kas juhul kui vastus esimese küsimuse a osale on jaatav, tuleb kirjeldatud tingimust käsitada nii, et see peab olema täidetud lisaks „“ esinemise tingimusele?

c)	Kas määruse nr 207/2009 artikli 13 lõikele 2 tulemuslikult tuginemiseks piisab alati juba ainuüksi sellest, kui on kahjustatud ühte või mitut esimese küsimuse a osas nimetatud kaubamärgi ülesannet?

a)	Kas üldjuhul on kaubamärgiomanikul määruse nr 207/2009 artikli 13 lõike 2 alusel õigus seista vastu tema kaubamärgiga tähistatud kaupade edasisele turustamisele, kui neid kaupu on parandanud muud isikud kui kaubamärgiomanik ja tema volitatud isikud?

Kas juhul, kui vastus teise küsimuse a osale on eitav, oleneb sellise kauba korral, mille viis turule kaubamärgi omanik või mis viidi turule tema loal ja mida on parandanud kolmas isik […], „põhjendatud aluse“ esinemine määruse nr 207/2009 artikli 13 lõike 2 tähenduses asjaomase kauba või parandamise laadist või erilistest asjaoludest, nagu on käesoleval juhul kirjeldatud eespool […]?

Kas kaubamärgiomaniku õigus määruse nr 207/2009 artikli 13 lõike 2 tähenduses seista vastu kauba edasisele kolmandate isikute poolsele turustamisele, on välistatud, kui kaubamärki kasutatakse viisil, mis ei saa jätta muljet, et kaubamärgiomaniku (või tema litsentsisaaja) ja kaupade edasimüüja vahel on majanduslik seos, näiteks kui kaubamärgi eemaldamisega ja/või kauba parandamisjärgse täiendava märgistamisega antakse selgelt teada, et kaupa ei parandanud kaubamärgiomanik ega tema litsentsisaaja ja seda ei tehtud ka nende loal?

b)	Kas vastust sellele küsimusele mõjutab see, kas kaubamärki saab hõlpsasti eemaldada, ilma et sellega kahjustatakse kauba tehnilist seisundit või praktilist kasutatavust?

4.	Kas eespool sõnastatud küsimustele vastamisel on oluline, kas tegemist on kollektiivkaubamärgiga määruse nr 207/2009 tähenduses, ja kui on, siis millisest aspektist?

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT 2009, L 78, lk 1).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 12. märtsil 2020 – JS versus Câmara Municipal de Gondomar

(Kohtuasi C-135/20)

(2020/C 209/19)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: JS

Vastustaja: Câmara Municipal de Gondomar

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigust, eelkõige nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) (1) sõlmitud raamkokkuleppe klauslit 5, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on ametiasutuste sõlmitud tähtajaliste töölepingute muutmine tähtajatuteks töölepinguteks igal juhul keelatud?

2.	Kas direktiivi 1999/70/EÜ tuleb tõlgendada nii, et see kehtestab lepingute muutmise kui ainsa viisi, kuidas vältida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamise kuritarvitamist?

(1) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Judicial da Comarca dos Açores (Portugal) 12. märtsil 2020 – MV versus SATA Internacional – Serviços de Transportes Aéreos S.A.

(Kohtuasi C-137/20)

(2020/C 209/20)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Judicial da Comarca dos Açores

Põhikohtuasja pooled

Hageja: MV

Kostja: SATA Internacional – Serviços de Transportes Aéreos S.A.

Eelotsuse küsimus

Kas sellist juhtumit, nagu toimus 6. juunil 2016, mil lend tühistati ilmastikutingimuste tõttu sihtlennuväljal – konkreetselt, kuna ilmastikutingimused lennu väljumise ajal ei vastanud nimetatud lennujaamas horisontaalnähtavuse miinimumtingimustele ega vertikaalnähtavuse miinimumtingimustele, mistõttu ei olnud tagatud sellised ohutustingimused, mis asjassepuutuva õhusõiduki jaoks sihtlennuväljal maandumismanöövrite läbiviimiseks on nõutud, ning kuna oli antud hoiatus ka ilmastikutingimuste halvenemise kohta hilisematel kellaaegadel, tuleb kvalifitseerida „erakorralise asjaoluna“ määruse nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses, milles lennuettevõtjale on kehtestatud kompensatsiooni maksmise kohustus?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Giustizia amministrativa per la Regione siciliana (Itaalia) 26. märtsil 2020 – Analisi G. Caracciolo srl versus Regione Siciliana – Assessorato regionale della salute – Dipartimento regionale per la pianificazione jt

(Kohtuasi C-142/20)

(2020/C 209/21)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Giustizia amministrativa per la Regione siciliana

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Analisi G. Caracciolo srl

Vastustajad: Regione Siciliana – Assessorato regionale della salute – Dipartimento regionale per la pianificazione, Regione Sicilia – Assessorato della salute – Dipartimento per le attività sanitarie e osservatorio, Accredia – Ente Italiano di Accreditamento, Azienda sanitaria provinciale di Palermo

Eelotsuse küsimused

Euroopa Liidu Kohtul palutakse selgitada, kas määrusega (EÜ) nr 765/2008 (1) on vastuolus tõlgendada riigisisest õigusnormi (nagu 2009. aasta seaduse nr 88 artikkel 40) nii, et see säte lubab akrediteerimistoiminguid teha asutustel, mille asukoht ei ole mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis – ja seega ainsa riikliku akrediteerimisasutuse poole pöördumata –, juhul, kui sellised asutused tagavad IEC EN ISO/IEC 17025 ja IEC EN ISO/IEC 17011 standarditest kinnipidamise ja tõendavad – ka vastastikuse tunnustamise lepingute kaudu –, et nad omavad määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud ühtsete asutustega sisuliselt sarnast kvalifikatsiooni?

Euroopa Liidu Kohtul palutakse selgitada, kas arvestades ELTL artiklit 56, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 20 ja 21 ning ELTL artiklit 102, rikub määrus nr 765/2008 osas, millega see kehtestab akrediteerimistoimingute riigisisesel tasandil „ühtse asutuse“ süsteemi kaudu sisuliselt seadusliku monopoli seisundi, Euroopa Liidu esmase õiguse põhimõtteid – eelkõige teenuste osutamise vabaduse ja mittediskrimineerimise põhimõtet, ebavõrdse kohtlemise keeldu ja konkurentsiõiguse eeskirju, mis keelavad monopoolsed olukorrad?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT 2008, L 218, lk 30).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie (Poola) 24. märtsil 2020 – A versus O

(Kohtuasi C-143/20)

(2020/C 209/22)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hageja: A

Kostja: O

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (1) artikli 185 lõike 3 punkti i ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (2) artikli 36 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi III lisa punkti A alapunktiga 12 tuleb tõlgendada nii, et investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustuslepingute puhul, mille alusvaraks on tuletisinstrumendid (või sisseehitatud tuletisinstrumentidega struktureeritud finantsinstrumendid), on kindlustusandja või kindlustusvõtja (kes pakub sellist kindlustust, turustab kindlustustoodet, „müüb“ kindlustust) kohustatud kindlustatud tarbijale edastama teabe alusvara (tuletisinstrumendi või sisseehitatud tuletisinstrumendiga struktureeritud finantsinstrumendi) olemuse, tüübikirjelduse ja omaduste kohta (ingl indication of the nature, sks Angabe der Art., pr indications sur la nature) või piisab üksnes alusvara laadi märkimisest selle instrumendi omadusi edastamata?

Kui esimesele küsimusele vastatakse, et kindlustusandja või kindlustusvõtja (kes pakub investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustust, turustab kindlustustoodet, „müüb“ sellist kindlustust) on kohustatud edastama tarbijale teabe alusinstrumendi (tuletisinstrumendi või sisseehitatud tuletisinstrumendiga struktureeritud finantsinstrumendi) olemuse, tüübikirjelduse ja omaduste kohta, siis kas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõike 3 punkti i ja direktiivi 2002/83/EÜ artikli 36 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi III lisa punkti A alapunktiga 12 tuleb tõlgendada nii, et kindlustatud isikule – tarbijale edastatav teave alusinstrumendi (tuletisinstrumendi või sisseehitatud tuletisinstrumendiga struktureeritud finantsinstrumendi) olemuse, tüübikirjelduse ja omaduste kohta peab sisaldama samasugust teavet, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (3), artikli 19 lõikes 3 ja 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiivi 2002/92/EÜ ja direktiivi 2011/61/EL (4) (edaspidi „direktiiv 2014/65/EL“) artikli 24 lõikes 4, st asjakohast teavet tuletisinstrumentide ja kavandatud investeerimisstrateegiate kohta, mis peaks hõlmama asjakohaseid juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega kõnealustesse instrumentidesse või seoses konkreetsete investeerimisstrateegiatega, sh eriti teavet kindlustusandja või arvutusagendi poolt kindlustuskaitseperioodil kasutatava alusinstrumendi hindamismeetodi kohta, teavet tuletisinstrumendi ja selle väljaandjaga seotud riski kohta, sh tuletisinstrumendi väärtuse muutused aja jooksul, neid muutusi määravad konkreetsed tegurid ja nende mõjutase väärtusele?

Kas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustuse ja kapitalikogumiskindlustuse lepingute korral, kui kindlustuslepingu alusvaraks on tuletisinstrument (või sisseehitatud tuletisinstrumendiga struktureeritud finantsinstrument), on kindlustusandja või kindlustusvõtja (kes pakub sellist kindlustust, turustab kindlustustoodet, „müüb“ kindlustust) kohustatud edastama tarbijale – kindlustatud isikule samasuguse teabe, nagu on nõutud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikes 3 ja direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikes 4, st asjakohase teabe tuletisinstrumentide ja kavandatud investeerimisstrateegiate kohta, mis peaks hõlmama asjakohaseid juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega kõnealustesse instrumentidesse, või seoses konkreetsete investeerimisstrateegiatega, sh eriti teabe kindlustusandja või arvutusagendi poolt kindlustuskaitseperioodil kasutatava alusinstrumendi hindamismetoodika kohta, teabe tuletisinstrumendi ja selle väljaandjaga seotud riski kohta, sh tuletisinstrumendi väärtuse muutused aja jooksul, neid muutusi määravad konkreetsed tegurid ja nende mõjutase väärtusele?

Kui teisele või kolmandale (või mõlemale) küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas olukorras, kus investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustust pakkuv kindlustusandja või kindlustusvõtja ei ole kindlustust pakkudes edastanud tarbijale – kindlustatud isikule (teises ja kolmandas küsimuses osutatud) nõutud teavet, on tegemist ebaausa kaubandustavaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (5), ning kas nõutud teabe esitamata jätmine on eksitav kaubandustava kõnealuse direktiivi artikli 7 tähenduses?

Kui nii teisele kui ka kolmandale küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas olukorras, kus kindlustusandja või kindlustusvõtja (kes pakub sellist kindlustust, turustab kindlustustoodet, „müüb“ investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustust), ei ole tarbijat selgelt teavitanud sellest, et investeerimisfondi (kapitalikogumisfondi) vahendid investeeritakse tuletisinstrumentidesse (või sisseehitatud tuletisinstrumentidega struktureeritud toodetesse), on tegemist ebaausa kaubandustavaga ebaausate kaubandustavade direktiivi artikli 5 tähenduses ning kas nõutud teabe esitamata jätmine on eksitav kaubandustava kõnealuse direktiivi artikli 7 tähenduses?

Kui nii teisele kui ka kolmandale küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas olukorras, kus investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustust pakkuv kindlustusandja või kindlustusvõtja ei selgita tarbijale üksikasjalikult selle instrumendi täpseid omadusi, millesse investeerimisfondi (kapitalikogumisfondi) vahendid investeeritakse, mis hõlmab teavet sellise instrumendi toimimispõhimõtete kohta olukorras, kus tegemist on tuletisinstrumendiga (või sisseehitatud tuletisinstrumendiga struktureeritud instrumendiga), on tegemist ebaausa kaubandustavaga ebaausate kaubandustavade direktiivi artikli 5 tähenduses ning kas nõutud teabe esitamata jätmine on eksitav kaubandustava kõnealuse direktiivi artikli 7 tähenduses?

(1) ELT 2009, L 335, lk 1.

(2) EÜT 2002, L 345, lk 1; ELT eriväljaanne 06/06, lk 3.

(3) ELT 2004, L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 263.

(4) ELT 2014, L 173, lk 349.

(5) ELT 2005, L 149, lk 22.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 27. märtsil 2020 – Bundeswettbewerbsbehörde versus Nordzucker AG jt

(Kohtuasi C-151/20)

(2020/C 209/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Taotleja ja apellatsioonkaebuse esitaja: Bundeswettbewerbsbehörde

Vastustajad ja vastustajad apellatsioonimenetluses: Nordzucker AG, Südzucker AG, Agrana Zucker GmbH

Eelotsuse küsimused

Kas konkurentsiõigusnorme käsitlevas Euroopa Kohtu praktikas ne bis in idem põhimõtte kohaldamiseks kehtestatud kolmandat kriteeriumi, mille kohaselt peab rikkumine puudutama sama kaitstavat õigushüve, tuleb kohaldada ka juhul, kui kahe riigi konkurentsiasutused peavad samade asjaolude ning samade isikute suhtes lisaks riigisisestele õigusnormidele kohaldama ka samu Euroopa Liidu õigusnorme (käesolevas asjas ELTL artikkel 101)?

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

2.	Kas sellises Euroopa Liidu ja riigisiseste konkurentsiõigusnormide paralleelse kohaldamise olukorras on tegemist sama kaitstava õigushüvega?

Kas ne bis in idem põhimõtte kohaldamise seisukohast on lisaks oluline, kas ühe liikmesriigi konkurentsiasutuse ajaliselt esimese trahviotsusega on võetud faktiliselt arvesse konkurentsiõigusnormide rikkumise mõju teisele liikmesriigile, mille konkurentsiasutus tegi alles pärast seda otsuse tema menetletavas konkurentsiasjas?

Kas menetlus, milles tulenevalt ühe poole osalemisest leebema kohtlemise programmis saab selle poole suhtes tuvastada üksnes konkurentsiõiguse rikkumise toimepaneku, on ne bis in idem põhimõttega hõlmatud menetlus või saab rikkumise toimepanekut tuvastada sõltumata (teises liikmesriigis) varem toimunud trahvi määramise menetluse tulemusest?

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariik) 31. märtsil 2020 – Kemwater ProChemie s. r. o. versus Odvolací finanční ředitelství

(Kohtuasi C-154/20)

(2020/C 209/24)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nejvyšší správní soud

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Kemwater ProChemie s. r. o.

Vastustaja: Odvolací finanční ředitelství

Eelotsuse küsimused

1.	Kas direktiiviga 2006/112/EÜ (1) on kooskõlas olukord, kus sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks on maksukohustuslane kohustatud tõendama, et talle tehtud maksustatava tarne tegi teine konkreetne maksukohustuslane?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ning maksukohustuslane ei täida tõendamiskohustust, kas siis võib sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest keelduda, ilma et oleks tuvastatud, et see maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et kõnealuste kaupade või teenuste soetamisega osales ta maksudest kõrvalehoidumises?

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/18

14. aprillil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-161/20)

(2020/C 209/25)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-F. Brakeland, E. Georgieva, S. L. Kalėda, W. Mölls)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

tühistada nõukogu otsus (1), mis tuleneb COREPERi 5. veebruari 2020. aasta aktist, millega kiideti heaks, et nõukogu eesistujariik esitab liikmesriikide ja komisjoni nimel Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile (IMO) esildise, mis puudutab olelusringi suuniste kehtestamist, selleks et hinnata allikast paagini säästvate alternatiivkütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

—	jätta otsuse tagajärjed kehtima;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni tühistamishagi puudutab nõukogu otsust, mis tuleneb COREPERi 5. veebruari 2020. aasta aktist, millega kiideti heaks, et nõukogu eesistujariik esitab liikmesriikide ja komisjoni nimel Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile (IMO) esildise, mis puudutab olelusringi suuniste kehtestamist, selleks et hinnata allikast paagini säästvate alternatiivkütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Komisjon põhjendab oma hagi kahe väitega.

Esiteks väidab komisjon, et nõukogu otsus on vastuolus ELTL artikli 3 lõikes 2 sätestatud liidu ainupädevusega. Nimelt on liidul ELTL artikli 3 lõike 2 tähenduses ainupädevus valdkonnas, mida käsitleb kasvuhoonegaaside heitkoguste esildis, sest see valdkond on Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt suures osas hõlmatud liidusiseste olukordade suhtes kohaldatavate ühiste eeskirjadega.

Teiseks väidab komisjon, et nõukogu otsusega on rikutud ELL artikli 17 lõikest 1 tulenevaid komisjoni institutsioonilisi eesõigusi, sest ainult komisjonil on õigus liidu nimel tegutseda ja tagada välistegevuses liidu esindamine.

(1) Nõukogu 24. veebruari 2020. aasta dokument ST 6287/20.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/19

23. aprillil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-169/20)

(2020/C 209/26)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. França ja C. Perrin)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Portugali Vabariik ei võta sõidukite registreerimismaksu arvutamise raames selle väärtuse arvutamisel, mida kohaldatakse Portugali Vabariiki toodud ja teistes liikmesriikides soetatud kasutatud sõidukite suhtes, arvesse keskkonnakomponendi väärtuse vähenemist, on nimetatud liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 110.

—	mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Portugali asjaomased õigusnormid kohtlevad erinevalt imporditud sõiduki ja sarnase kodumaise sõiduki maksustamist. Kehtivast arvutamise viisist ja valemist tuleneb, et imporditud sõiduki suhtes kohaldatav maks on peaaegu alati kõrgem.

Olukord on seda enam muret tekitav, et see on vastuolus Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga: Portugali õigusnormide suhtes, mis käsitlevad teistes liikmesriikides ostetud kasutatud sõidukite suhtes kohaldatava maksu arvutamist, on varem juba rikkumismenetlusi läbi viidud ja Euroopa Kohus on nende suhtes teinud mitu kohtuotsust.

Portugali õigusnormid ei taga, et teistest liikmesriikidest imporditud sõidukeid maksustatakse summaga, mis ei ületa maksu, mida kohaldatakse sarnaste kodumaiste sõidukite suhtes. Seda võib selgitada asjaoluga, et pärast 2016. aasta seadusmuudatust, ei vähendata kasutatud sõiduki väärtuse arvutamisel rakendatava keskkonnakomponendi väärtust.

Sellest tuleneb, et väärtuse vähenemise tabel, mis on riigisiseste õigusnormidega vastu võetud, ei too kaasa imporditud kasutatud sõiduki tegeliku väärtuse mõistlikku lähendamist. Seetõttu ületab imporditud kasutatud sõiduki registreerimisel tasutud maksu summa seda summat, mis seondub Portugalis juba registreeritud sarnase kasutatud sõidukiga, ja järelikult kujutab see endast ELTL artikli 110 ning Euroopa Kohtu praktika rikkumist.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/20

24. aprillil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-180/20)

(2020/C 209/27)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Kellerbauer, T. Ramopoulos)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

Tühistada nõukogu 17. veebruari 2020. aasta otsus (EL) 2020/245 (1) Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu alusel moodustatud partnerlusnõukogus seoses partnerlusnõukogu, partnerluskomitee, allkomiteede ja muude partnerlusnõukogu loodud organite kodukorra vastuvõtmisega ning allkomiteede loetelu koostamisega kõnealuse lepingu (välja arvatud selle II jaotise) kohaldamiseks („nõukogu otsus 2020/245“), ning nõukogu 17. veebruari 2020. aasta otsus (EL) 2020/246 (2) Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu alusel moodustatud partnerlusnõukogus seoses partnerlusnõukogu, partnerluskomitee, allkomiteede ja muude partnerlusnõukogu loodud organite kodukorra vastuvõtmisega ning allkomiteede loetelu koostamisega kõnealuse lepingu II jaotise kohaldamiseks („nõukogu otsus 2020/246“);

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et i) ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu II jaotise väljajätmine nõukogu otsuse 2020/245 reguleerimisalast; ii) eraldi nõukogu otsuse 2020/246 vastuvõtmine, mis käsitleb ainult ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu II jaotist ja mille sisuline õiguslik alus on ELL artikkel 37; ning iii) ELTL artikli 218 lõike 8 teise lõigu lisamine, mille kohaselt nõukogu teeb otsuseid ühehäälselt, kui leping hõlmab valdkonda, mille puhul liidu õigusakti vastuvõtmisel on nõutav ühehäälsus, on vastuolus aluslepinguga Euroopa Kohtu praktikas antud tõlgenduses.

Käesoleva hagi põhjenduseks esitatakse järgmised argumendid:

Esiteks tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt nõukogu otsuse ELTL artikli 218 lõikel 9 kohaselt lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavate seisukohtade kohta materiaalõiguslik alus kindlaks määrata lepingu kui terviku raskuspunkti arvesse võttes. Ulatuslik ja laiendatud partnerlusleping käsitleb peamiselt kaubandus- ja arengukoostööd ning kaubandust veoteenuste valdkonnas, samas kui ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu ja ÜVJP vahelised seosed ei ole piisavalt olulised selleks, et lepingu materiaalõiguslik alus võiks olla ÜVJP, lepingut tervikuna arvesse võttes. Seega eksis nõukogu, valides otsuse 2020/246 õiguslikuks aluseks ELL artikli 37, ning see otsus võeti valesti vastu, tuginedes ühehäälsuse nõudele.

Teiseks ei ole liidu institutsioonidel lubatud jagada õigusakti kunstlikult erinevateks osadeks ja moodustada selliselt erinevad osad, millel on vastavalt erinevad raskuspunktid, ning veel vähem on neil lubatud kalduda kõrvale ELL artiklis 13 kehtestatud nõudest, et iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Kui nõukogu määrab ELTL artikli 218 lõike 9 kohaselt kindlaks lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad lepingu kõikide sätete osas selle organi tegevust reguleerivate normide kohta, siis ei saa olla põhjendatud nõukogu otsuse jagamine kaheks eraldi otsuseks. Kuna ulatuslikus ja laiendatud partnerluslepingus ei tehta vahet menetlusnormidel, mida kohaldatakse siis, kui asjaomased organid tegutsevad II jaotise alusel või kui need tegutsevad ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu muude jaotiste alusel, siis eksis nõukogu, võttes vastu kaks nõukogu otsust, millest üks käsitleb ainult ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu II jaotist.

(1) ELT 2020, L 52, lk 3.

(2) ELT 2020, L 52, lk 5.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/22

Üldkohtu 26. märtsi 2020. aasta otsus – Armani versus EUIPO – Asunción (GIORGIO ARMANI le Sac 11)

(Kohtuasi T-653/18) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi GIORGIO ARMANI le sac 11 taotlus - Varasem riigisisene sõnamärk ja varasem riigisisesed kujutismärgid LESAC ja lesac - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tähiste sarnasus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse 2017/1001 artikli 47 lõiked 2 ja 3)

(2020/C 209/28)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Giorgio Armani SpA (Milano, Itaalia) (esindaja: advokaat S. Martínez-Almeida y Alejos-Pita)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: H. O’Neill)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Felipe Domingo Asunción (Madrid, Hispaania)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 13. augusti 2018. aasta otsuse (asi R 2462/2017-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust F. D. Asuncióni ja Giorgio Armani vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Giorgio Armani SpA-lt.

(1) ELT C 25, 21.1.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/22

Üldkohtu 26. märtsi 2020. aasta otsus – Armani versus EUIPO – Asunción (le Sac 11)

(Kohtuasi T-654/18) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi le Sac 11 taotlus - Varasem riigisisene sõnamärk ja varasemad riigisisesed kujutismärgid LESAC ja lesac - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Tähiste sarnasus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse 2017/1001 artikli 47 lõiked 2 ja 3)

(2020/C 209/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Giorgio Armani SpA (Milano, Itaalia) (esindaja: advokaat S. Martínez-Almeida y Alejos-Pita)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: H. O’Neill)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Felipe Domingo Asunción (Madrid, Hispaania)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 13. augusti 2018. aasta otsuse (asi R 2464/2017-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust F. D. Asuncióni ja Giorgio Armani vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Giorgio Armani SpA-lt.

(1) ELT C 25, 21.1.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/23

Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Tilly-Sabco versus nõukogu ja komisjon

(Kohtuasi T-707/18) (1)

(Põllumajandus - Eksporditoetused - Linnuliha - Määrus (EL) 2018/1277, mis on vastu võetud pärast rakendusmääruse (EL) nr 689/2013 tühistamist Euroopa Kohtu otsusega - Akti vastuvõtja pädevus - Menetluse järgimata jätmine - Põhjendamiskohustus - Lepinguväline vastutus - Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine - Kahju)

(2020/C 209/30)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Tilly-Sabco (Guerlesquin, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid R. Milchior ja S. Charbonnel)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: D. Komilaki ja M. Alver), Euroopa Komisjon (esindajad: A. Lewis ja B. Hofstötter)

Ese

Esiteks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistad nõukogu 18. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1277, millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused (ELT 2018, L 239, lk 1), ja teiseks ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue mõista välja hüvitis hagejale ajavahemikul 19. juuli – 31. detsember 2013 nimetatud nullmääraga eksporditoetuste kehtestamise tõttu väidetavalt tekitatud kahju eest.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Tilly-Sabco-lt.

(1) ELT C 54, 11.2.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/24

Üldkohtu 26. märtsi 2020. aasta otsus – Tecnodidattica versus EUIPO (gloobuse- ja valgustijala kuju)

(Kohtuasi T-752/18) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu ruumilise kaubamärgi taotlus - Gloobuse- ja valgustijala kuju - Absoluutne keeldumispõhjus - Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii) - Olulise või peamise tähtsusega kaunistavate või kujutluslike osade puudumine)

(2020/C 209/31)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Tecnodidattica SpA (San Colombano Certenoli, Itaalia) (esindajad: advokaadid S. Corona ja F. Corona)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: L. Rampini)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 9. oktoobri 2018. aasta otsuse (asi R 76/2017-2) peale, mis käsitleb gloobuse- ja valgustijala kujus seisneva ruumilise tähise Euroopa Liidu kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Tecnodidattica SpA-lt.

(1) ELT C 72, 25.2.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/24

Eroopa Kohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Bergslagernas Järnvaru vs. EUIPO – Scheppach Fabrikation von Holzbearbeitungsmaschinen (halumasin)

(Kohtuasi T-73/19) (1)

(Ühenduse disainilahendus - Tühistamismenetlus - Halumasinat kujutav ühenduse registreeritud disainilahendus - Varasem riigisisene disainilahendus - Kehtetuse alus - Eristatavuse puudumine - Erineva üldmulje puudumine - Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 6 lõige 1 - Kaitseõiguste rikkumine - Määruse nr 6/2002 artikkel 62)

(2020/C 209/32)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bergslagernas Järnvaruaktiebolag (Saltsjö-Boo, Rootsi) (esindajad: advokaadid S. Kirschstein-Freund ja B. Breitinger)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: S. Hanne)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas: Scheppach Fabrikation von Holzbearbeitungsmaschinen GmbH (Ichenhausen, Saksamaa)

Ese

Hagi EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 23. novembri 2018. aasta otsuse (asi R 1455/2018-3) peale, mis käsitleb tühistamismenetlust Scheppach Fabrikation von Holzbearbeitungsmaschinen ja Bergslagernas Järnvaru vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Bergslagernas Järnvaruaktiebolagilt.

(1) ELT C 122, 1.4.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/25

Euroopa Kohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Abarca vs. EUIPO – Abanca Corporación Bancaria (ABARCA SEGUROS)

(Kohtuasi T-106/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi ABARCA SEGUROS taotlus - Varasem Euroopa Liidu sõnamärk ABANCA - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2020/C 209/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Abarca – Companhia de Seguros SA (Lissabon, Portugal) (esindajad: advokaadid J. Pimenta ja Á. Pinho)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: G. Schneider, J. Crespo Carrillo ja H. O’Neill)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Abanca Corporación Bancaria, SA (Betanzos, Hispaania) (esindaja: advokaat M. Aznar Alonso)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 22. novembri 2018. aasta otsuse (asi R 1370/2018-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Abanca Corporación Bancaria ja Abarca – Companhia de Seguros vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Abarca – Companhia de Seguros SA kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) ja Abanca Corporación Bancaria, SA kohtukulud.

(1) ELT C 131, 8.4.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/26

Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Kerry Luxembourg vs. EUIPO – Döhler (TasteSense)

(Kohtuasi T-109/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi TasteSense taotlus - Euroopa Liidu varasem sõnamärk MultiSense - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2020/C 209/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Kerry Luxembourg Sàrl (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: advokaadid A. von Mühlendahl ja H. Hartwig)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: J. Ivanauskas ja H. O’Neill)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas: Döhler GmbH (Darmstadt, Saksamaa)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 27. novembri 2018. aasta otsuse (asi R 1178/2018-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Döhleri ja Kerry Luxembourgi vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Kerry Luxembourg Sàrl-ilt.

(1) ELT C 139, 15.4.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/26

Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – CV jt versus komisjon

(Kohtuasi T-496/19) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Töötasu - Paranduskoefitsient - Kindlasummaline esindustoetus - Majutuskulud - Põhjendamiskohustus - Hoolitsemiskohustus - Võrdne kohtlemine)

(2020/C 209/35)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: CV, CW ja CY (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Mongin ja M. Brauhoff)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni vaikimisi tehtud otsus, millega selle institutsiooni ametisse nimetav asutus jättis rahuldamata hagejate taotluse, milles sisuliselt paluti vajadusel tagasiulatuvalt suurendada nende teenistuskoha ehk Pariisi suhtes kohaldatavat paranduskoefitsienti.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja CV-lt, CW-lt ja CY-lt.

(1) ELT C 305, 9.9.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/27

Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – CZ jt versus Euroopa välisteenistus

(Kohtuasi T-497/19) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Töötasu - Paranduskoefitsient - Kindlasummaline esindustoetus - Majutuskulud - Põhjendamiskohustus - Hoolitsemiskohustus - Ostujõu samaväärsus - Võrdne kohtlemine)

(2020/C 209/36)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: CZ, DB, DC, DD (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa välisteenistus (esindajad: S. Marquardt ja R. Spac)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada Euroopa välisteenistuse vaikimisi tehtud otsus, millega Euroopa välisteenistuse ametisse nimetav asutus ja teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutus jättis rahuldamata hagejate taotluse, milles sisuliselt paluti vajadusel tagasiulatuvalt suurendada nende teenistuskoha ehk Pariisi suhtes kohaldatavat paranduskoefitsienti.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja CZ-ilt, DB-lt, DC-lt ja DD-lt.

(1) ELT C 305, 9.9.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/27

Üldkohtu 27. aprilli 2020. aasta määrus – Axactor versus EUIPO – Axa (AXACTOR)

(Kohtuasi T-594/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2020/C 209/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Axactor SE (Oslo, Norra) (esindajad: solicitors D. Stone, A. Dykes, A. Leonelli)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Axa SA (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat P. Martini-Berthon)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 28. juuni 2019. aasta otsuse (asi R 479/2018-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Axa SA ja Axactor SE vahel.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta Axactor SE ja Axa SA kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt kummaltki välja pool Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukuludest.

(1) ELT C 363, 28.10.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/28

Üldkohtu 30. aprilli 2020. aasta määrus – ArcelorMittal Bremen versus komisjon

(Kohtuasi T-623/19) (1)

(Tegevusetushagi - Direktiiv 2003/87/EÜ - Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem - Otsus 2011/278/EL - Üleminekueeskirjad tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks - Riikliku eraldustabeli muutmine Saksamaa puhul perioodi 2013 – 2020 osas - Võimsuse oluline suurenemine - Vaidluse eseme äralangemine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2020/C 209/38)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: ArcelorMittal Bremen GmbH (Bremen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Altenschmidt ja L. Buschmann)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-F. Brakeland ja A. Becker)

Ese

ELTL artiklil 265 põhinev nõue tuvastada, et komisjon on õigusvastaselt jätnud tegemata otsuse aastase tasuta saastekvootide üldkoguse kohta, selleks et oluliselt suurendada hageja kuummetalli tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa tootmisvõimsust, ning teise võimalusena ELTL artiklil 263 põhinev nõue tühistada väidetav otsus, mille komisjon tegi 19. juulil 2019 hageja 1. juuli 2019. aasta ametliku kirja kohta.

Resolutsioon

1.	Hagi lahendamise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 363, 28.10.2019.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/29

Üldkohtu presidendi 4. mai 2020. aasta määrus – Csordas jt versus komisjon

(Kohtuasi T-146/20 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Avalik teenistus - Komisjoni personalikomitee Luksemburgi kohaliku sektsiooni valimised - Nõuetelevastavus - Institutsiooni järelevalvekohustus - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Fumus boni iurise puudumine)

(2020/C 209/39)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Annamaria Csordas (Luxembourg, Luksemburg), Adrian Sorin Cristescu (Luxembourg), Jean Putz (Esch-sur-Alzette, Luksemburg), Miguel Vicente-Nunez (Luxembourg) (esindaja: advokaat M.-A. Lucas)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Milanowska, T. Lilamand ja T. Bohr)

Ese

ELTL artikli 270 ja Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 91 lõike 4 alusel esitatud nõue esimese võimalusena ühelt poolt peatada järgmiste aktide täitmine: esiteks valimisjaoskonna 26. novembri 2019. aasta teatis, milles tehti teatavaks komisjoni personalikomitee Luksemburgi kohaliku sektsiooni valmiste tulemused; teiseks komisjoni 28. novembri 2019. aasta otsus, mis käsitles komisjonisiseste ametiühingute või kutseorganisatsioonide representatiivsuse arvutust; kolmandaks komisjoni personalikomitee Luksemburgi kohaliku sektsiooni 2019. aasta novembri valmiste järgne mandaat; neljandaks, komisjoni personalikomitee Luksemburgi kohaliku sektsiooni poolt esindajate määramine komisjoni kesksesse personalikomiteesse; viiendaks, kõik otsused, mis käsitlevad täiendavate ressursside andmist komisjoni personali esindajatele; ning teiselt poolt teha komisjonile ettekirjutus jätta ametiaega lõpetav personalikomitee ametisse kuni põhimenetluses kohtuotsuse kuulutamiseni, piirates tema mandaati üksnes pooleliolevate küsimustega, ning teise võimalusena, teha komisjonile ettekirjutus ühelt poolt piirata komisjoni personalikomitee Luksemburgi kohaliku sektsiooni 2019. aasta novembri valmiste järgset mandaati pooleliolevate küsimustega ja teiselt poolt teha sellele kohalikule sektsioonile korraldus määrata komisjoni kesksesse personalikomiteesse Union syndicale Luxembourg’i üles seatud esindajad.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmise üle edaspidi.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/29

18. märtsil 2020 esitatud hagi – JP versus komisjon

(Kohtuasi T-179/20)

(2020/C 209/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: JP (esindajad: advokaadid: S. Rodrigues ja A. Champetier)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada 17. juuli 2019. aasta otsus, millega hagejat ei kantud konkursi EPSO/AD/363/18 – administraatorid (AD7) edukalt läbinud kandidaatide reservnimekirja, ja 10. detsembri 2019. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja esitatud läbivaatamise taotlus;

—	mõista tekitatud kahju eest hüvitis välja kostjalt ning

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et on rikutud põhimõtet, mille kohaselt konkursikomisjoni liikmetel peavad olema vajalikud oskused, et anda objektiivne hinnang kandidaadi sooritusele ja ametialasele kvalifikatsioonile valdkonnapõhisel intervjuul, on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ning õiguspärase ootuse põhimõtet.

2.	Teine väide, et on rikutud põhimõtet, mille kohaselt konkursikomisjoni koosseis peab olema piisavalt stabiilne.

3.	Kolmas väide, et on tehtud ilmne hindamisviga.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/30

20. aprillil 2020 esitatud hagi – Square versus EUIPO ($ Cash App)

(Kohtuasi T-210/20)

(2020/C 209/41)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Square, Inc. (San Francisco, California, Ühendriigid) (esindajad: solicitor M. Hawkins, advokaadid K. Lüder ja T. Dolde)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärgi $ Cash App Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 410 819

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 5. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 811/2019-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista EUIPO-lt välja kohtukulud, sh vastulausete osakonna ja apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 72 lõike 2 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 lõike 1 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtete rikkumine.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/31

20. aprillil 2020 esitatud hagi – Square versus EUIPO ($ Cash App)

(Kohtuasi T-211/20)

(2020/C 209/42)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Square, Inc. (San Francisco, California, Ühendriigid) (esindajad: solicitor M. Hawkins, advokaadid K. Lüder ja T. Dolde)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärgi $ Cash App Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 410 819

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 5. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 810/2019-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista EUIPO-lt välja kohtukulud, sh vastulausete osakonna ja apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 72 lõike 2 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 lõike 1 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/32

15. aprillil 2020 esitatud hagi – JK versus komisjon

(Kohtuasi T-219/20)

(2020/C 209/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: JK (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa välisteenistuse eelarve ja halduse ning personalihalduse peadirektoraadi 5. juuni 2019. aasta otsus, millega hageja 5. veebruaril 2019 personalieeskirjade artikli 24 alusel esitatud kaebus rahuldamata jäeti;

—	tühistada komisjoni ametisse nimetava asutuse vaikimisi tehtud otsus hageja 5. veebruaril 2019 personalieeskirjade artikli 24 alusel esitatud kaebus rahuldamata jätta;

—	tühistada osas, milles see tuleneb vaikimisi rahuldamata jätmise otsusest, hageja 4. septembril 2019 esitatud kaebuse rahuldamata jätmise otsus, mille eelarve ja halduse ning personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi direktor 6. jaanuaril 2020 teatavaks tegi;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artiklit 12a, rikutud õigusnormi ahistamise mõiste hindamisel, täpsemalt selle mõiste hindamisel institutsiooni abistamiskohustuse kohaldamisel personalieeskirjade artikli 24 järgi, ning ametisse nimetav asutus on rikkunud õigusnormi kaebuse rahuldamata jätmisel, olemata enne astunud samme haldusuurimise algatamiseks, mis puudutab hageja kaebuse põhjenduseks esitatud tõendite kaalukust.

2.	Teise väite kohaselt on abitaotluse põhjenduseks esitatud asjaolude hindamisel tehtud ilmne viga, arvestades et hageja tõi oma kaebuses esile piisaval hulgal faktilisi asjaolusid, mis tõendavad tema vastu toime pandud rünnakute aset leidmist.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/32

23. aprillil 2020 esitatud hagi – Orion versus komisjon

(Kohtuasi T-223/20)

(2020/C 209/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Orion Oyj (Espoo, Soome) (esindajad: advokaat C. Schoonderbeek, solicitor J. Mulryne ja solicitor E. Amos)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja 13. veebruari 2020. aasta otsus geneerilisele ravimile Dexmedetomidine Accord müügiloa andmise kohta;

—	mõista kostjalt välja kõik käesoleva asjaga seotud hageja õigusabi- ja muud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimeses väites leiab hageja, et vaidlustatud otsuses rikkus komisjon direktiivi 2001/83/EÜ (1) artikli 10 lõiget 1 koostoimes artikli 10 lõike 2 punktiga a, kuna ta kiitis heaks ravimi Precedex, millele kui võrdlusravimile oli enne ELiga ühinemist andnud Tsehhi Vabariigis riiklik müügiluba, arvestades et kõnealune riiklik müügiluba ei olnud antud (ega seda pikendatud) kooskõlas kehtivate liidu õigusnormidega.

Teises väites leiab hageja, et vaidlustatud otsuses on rikutud määruse 726/2004 (2) artikli 14 lõiget 11 koostoimes direktiivi 2001/83 artikli 10 lõikega 1 ja artikli 6 lõikega 1, kuna otsuses jõuti järeldusele, et õigusnormide kohane andmekaitseaeg oli hageja toote Dextor puhul möödunud, ning nõustuti seisukohaga, et toodet (ja sellega seotud uurimisandmeid) saab kasutada võrdlusravimina ravimikoopia (geneerilise ravimi) müügiloa taotluse põhjendamisel, sest ravimid Precedex ja Dextor kuuluvad ühe üldise müügiloa alla.

3.	Kolmandas väites leiab hageja, et vaidlustatud otsuses ei ole esitatud ELTL artiklis 296 nõutavaid põhjendusi.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT 2001, L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT 2004, L 136, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 229).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/33

27. aprillil 2020 esitatud hagi – PNB Banka versus EKP

(Kohtuasi T-230/20)

(2020/C 209/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: PNB Banka AS (Riia, Läti) (esindaja: advokaat O. Behrends)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Keskpanga 17. veebruari 2020. aasta otsus AS PNB Banka tegevusloa tühistamise kohta;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolmteist väidet.

1.	Esimene väide, et vaidlustatud otsuse tekstis sisalduv menetlusalane teave on ebapiisav ja eksitav.

Teine väide, mille kohaselt EKP kasutas vaidlustatud otsuse tegemisel õigusvastaselt kahe-etapilist menetlust (sh liikmesriigi pädeva asutuse ettepanek) vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (1) artikli 14 lõike 5 teisele lõigule ja määruse (EL) nr 468/2014 (2) artiklile 83; seda hoolimata EKP 1. märtsi 2019. aasta uuesti liigitamise otsusest, millega EKP võttis üle otsese järelevalve teostamise hageja üle.

3.	Kolmas väide, mille kohaselt pandi liikmesriigi pädeva asutuse, finants- ja kapitaliturgude komisjoni ees toimunud menetluses toime rikkumisi.

4.	Neljas väide, mille kohaselt oli EKP jaoks määruse (EL) nr 468/2014 artikli 83 lõikes 1 ette sisalduva menetlust reguleeriva sätte tõttu muutunud menetluslikult võimatuks võtta 17. veebruaril 2020 vastu 12. septembri 2019. aasta kuupäevaga tegevusloa tühistamise otsuse eelnõu.

5.	Viies väide, et vaidlustatud otsus on menetlus- ja materiaalõiguslikult õigusvastane seetõttu, et de facto tühistas EKP tegevusloa varasema, 15. augusti 2019. aasta „maksujõuetuse või tõenäoliselt maksujõuetuks muutumise“ hindamisega.

6.	Kuues väide, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, sest see põhines õigusvastasel sekkumisel hageja esindusõigustesse, mis on jätnud ta täielikult ilma tema menetluslikest õigustest.

7.	Seitsmes väide, et vaidlustatud otsus on õigusvastane seetõttu, et selle põhjendused ei ole piisavad.

8.	Kaheksas väide, et rikutud on hageja õigust olla ära kuulatud.

9.	Üheksas väide, et EKP ei oleks saanud tugineda Läti 12. septembri 2019. aasta maksujõuetusotsusele, sest see otsus oli õigusvastane ning põhines üksnes maksujõuetuse või tõenäoliselt maksujõuetuks muutumise hindamisel EKP poolt.

10.	Kümnes väide, et EKP tugines vaidlustatud otsuses ekslikult muudele põhjendustele, nimelt riskide kontsentreerumise piirmäärade ja regulatiivsete kapitalinõuete rikkumistele, mis ei olnud põhjendatud ja millele finants- ja kapitaliturgude komisjon oma otsuse eelnõus tuginenud ei olnud.

11.	Üheteistkümnes väide, et vaidlustatud otsus on materiaalõiguslikult õigusvastane, sest hageja oli alates 12. septembrist 2019 finants- ja kapitaliturgude komisjoni ja seega EKP kaudse ainujärelevalve all.

12.	Kaheteistkümnes väide, et vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne.

13.	Kolmeteistkümnes väide, et vaidlustatud otsuse põhjendamisel on tuginetud kõigile maksujõuetuse või tõenäoliselt maksujõuetuks muutumise hindamise vigadele.

(1) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63).

(2) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ELT 2014, L 141, lk 1).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/35

23. aprillil 2020 esitatud hagi – Price versus nõukogu

(Kohtuasi T-231/20)

(2020/C 209/46)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: David Price (Le Dorat, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat J. Fouchet)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

peatada käesolev kohtumenetlus ja esitada Euroopa Liidu Kohtule järgmised eelotsuse küsimused kiirendatud menetluses:

1.	Kas Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust muudab kehtetuks nende Briti kodanike Euroopa Liidu kodakondsuse, kes on enne üleminekuperioodi lõppu kasutanud oma vaba liikumise õigust ja vabadust asuda elama teise liikmesriigi territooriumile?

Kas jaatava vastuse korral tuleb väljaastumise lepingu artikleid 2, 3, 10, 12 ja 127 ning selle preambula kuuendat põhjendust ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 18, 20 ja 21 omavahelises koostoimes käsitada nii, et kõnealustel Briti kodanikel on õigus säilitada ilma erandita õigused Euroopa Liidu kodakondsusele, mis neil olid enne nende riigi väljaastumist Euroopa Liidust?

3.	Kui vastus teisele küsimusele on eitav, kas siis ei riku väljaastumise leping Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 18, 20 ja 21, kuna see ei sisalda sätet, mis võimaldab neil need õigused ilma erandita säilitada?

Igal juhul, kas väljaastumise lepingu artikli 127 lõike 1 punkt b ei riku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 18, 20 ja 21, vaid ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 39 ja 40, kuna see võtab nendelt liidu kodanikelt, kes on teostanud oma vaba liikumise õigust ja vabadust asuda elama Ühendkuningriiki, õiguse selles riigis valida ja osaleda kohalikel valimistel ning juhul, kui Üldkohus ja Euroopa Kohus tõlgendavad seda nii nagu Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu, kas siis see rikkumine ei hõlma neid Ühendkuningriigi kodanikke, kes on teostanud oma liikumisvabadust ja elama asumise vabadust?

—

tühistada osaliselt nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta, koos Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga, kuna väljaastumise leping ei võimalda täielikult kaitsta nende kodanike õigust tervishoiule ja kuna need aktid automaatselt, üldiselt ja ilma igasuguse proportsionaalsuse kontrollita eristavad alates 1. veebruarist 2020 liidu kodanikke ja Ühendkuningriigi kodanikke, ja tühistada seega eelkõige väljaastumise lepingu preambula kuues põhjendus ning artiklid 9, 10 ja 127.

—	mõista Euroopa Liidult välja kõik kohtukulud, sh advokaadikulud summas 5 000 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.

Esimene väide, et Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamise suhtes teatud kategooria Briti kodanikele ei ole tehtud proportsionaalsuse kontrolli. Hageja väidab, et Euroopa Liidu kodanikuna, kes on teostanud oma liikumisvabadust liidus ja kes on viibinud Ühendkuningriigi territooriumilt eemal rohkem kui 15 aastat, ei lubatud tal hääletada 23. juuni 2016. aasta referendumil Ühendkuningriigi kuulumise kohta Euroopa Liitu.

2.	Teine väide, et rikutud on demokraatia, võrdse kohtlemise, liikumisvabaduse, väljendusvabaduse ja hea halduse põhimõtteid.

Kolmas väide, et rikutud on liidu õiguskorda ja Euroopa Liidu kodakondsusele omast võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja väidab eelkõige, et vaidlustatud otsus on vastuolus liidu õiguskorraga, milles on tagatud kõikide kodanike võrdse kohtlemise põhimõte, ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni õiguskorraga.

Neljas väide, et rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid. Hageja väidab selle kohta eelkõige, et vaidlustatud otsus kinnitab tema alalise elamisõiguse kaotamist, mille ta sai pärast viieaastast katkematut elamist ühes liikmesriigis, ilma et nimetatud õiguse kaotamise konkreetsed tagajärjed oleks ette nähtud ja eelkõige ilma, et oleks teostatud mistahes proportsionaalsuse kontrolli

Viies väide, et rikutud on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele. Hageja väidab, et vaidlustatud otsus kahjustab tema õigust era- ja perekonnaelu austamisele, kuna see võtab temalt Euroopa Liidu kodakondsuse ja seega õiguse vabalt elada liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud ta ei ole, kuid mille territooriumile on ta oma perekonnaelu rajanud.

Kuues väide, et rikutud on Briti kodanike õigust valida ja osaleda kohalikel ja Euroopa valimistel. Hageja hinnangul rikub väljaastumise lepingu artikkel 127 ELTL artiklit 18 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 20 ja 21. Vaidlustatud otsus tuleks seega tühistada, kuna see ratifitseerib lepingu, mis sisaldab tingimust, mis loob diskrimineerimise Briti kodanike vahel.

Seitsmes väide tugineb asjaolule, et väljaastumise leping eristab automaatselt ja üldiselt liidu kodanikke ja Ühendkuningriigi kodanikke, kontrollimata selle proportsionaalsust brittide õigusega era- ja perekonnaelu austamisele, alates 1. veebruarist 2020. Selle väite põhjendamiseks kinnitab hageja, et Euroopa kodakondsuse kaotamine ei saa olla automaatne ja üldine, et selle tagajärgi oleks tulnud hinnata in concreto ja et kuna sellist hindamist ei ole tehtud, tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

Kaheksas väide, et rikutud on põhiõiguste harta artiklit 35 ehk õigust tervishoiule. Hageja leiab, et tulenevalt asjaolust, et väljaastumise leping ei näe ette mingit vahendit, et kaitsta tema õigust tervishoiule, kaob see toetav õigus Ühendkuningriigi ja tema kodanike jaoks, asetades viimati nimetatud ohtu eelkõige pandeemia ja tervisekriisi ajal.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/36

1. mail 2020 esitatud hagi – Ryanair versus komisjon

(Kohtuasi T-238/20)

(2020/C 209/47)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ryanair DAC (Swords, Iirimaa) (esindajad: advokaadid E. Vahida, F. Laprévote, S. Rating ja I. Metaxas-Maranghidis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 11. aprilli 2020. aasta otsus (EL) riigiabi SA.56812 kohta (1) ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

—	Ühtlasi palub hageja, et tema hagi vaadataks läbi Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23a viidatud kiirendatud menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et komisjoni otsus rikub ELTL erisätteid ning Euroopa õiguse üldpõhimõtteid seoses diskrimineerimiskeeluga kodakondsuse ja teenuste vaba liikumise alusel, mis on liidus lennutranspordi liberaliseerimise aluseks alates 1980ndate lõpust. Liidus lennutranspordi turu liberaliseerimine on võimaldanud tõeliste üleeuroopaliste odavlennuettevõtjate kasvu. Komisjoni otsuses on jäetud tähelepanuta nende üleeuroopaliste lennuettevõtjate roll liidu liikmesriikide ühenduvuses, võimaldades Rootsil anda abi üksnes neile liidu lennuettevõtjatele, millele Rootsi on väljastanud liidu lennutegevusloa. ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b on ette nähtud erand ELTL artikli 107 lõikes 1 kehtestatud riigiabi andmise keelust, kuid seal ei ole ette nähtud erandit teistest ELTL eeskirjadest ja põhimõtetest.

2.	Teine väide, et komisjoni otsus rikub komisjoni kohustust kaaluda abi kasulikku mõju võrreldes selle ebasoovitava mõjuga kaubandustingimustele ja moonutamata konkurentsi säilitamisele (i.e.,„kaalukriteerium“).

3.	Kolmas väide, et vaatamata tõsistele raskustele jättis komisjon algatamata ametliku uurimise, ning rikkus hageja menetlusõigusi.

4.	Neljas väide, et oma otsuses rikkus komisjon oma põhjendamiskohustust.

(1) Euroopa Komisjoni 11. aprilli 2020. aasta otsus (EL) riigiabi SA.56812 kohta – Rootsi: COVID 19 puhangus majanduse toetamiseks mõeldud riigiabi ajutise raamistiku alusel lennuettevõtjatele laenu tagamise kord (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/37

30. aprillil 2020 esitatud hagi – Stada Arzneimittel versus EUIPO – Pfizer (RUXXIMLA)

(Kohtuasi T-239/20)

(2020/C 209/48)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Stada Arzneimittel AG (Bad Vilbel, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J.-C. Plate ja R. Kaase)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Pfizer Inc. (New York, New York, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi RUXXIMLA taotlus – registreerimistaotlus nr 17 865 742

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 13. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 1879/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud ja apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/38

5. mail 2020 esitatud hagi – Stada Arzneimittel versus EUIPO – Pfizer (RUXYMLA)

(Kohtuasi T-248/20)

(2020/C 209/49)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Stada Arzneimittel AG (Bad Vilbel, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J.-C. Plate ja R. Kaase)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Pfizer Inc. (New York, New York, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi RUXYMLA taotlus – registreerimistaotlus nr 17 865 739

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 13. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 1878/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud ja apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/39

7. mail 2020 esitatud hagi – González Calvet versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-257/20)

(2020/C 209/50)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Ramón González Calvet ja Joan González Calvet (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat P. Molina Bosch)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 17. märtsi 2020. aasta otsus SRB/EES/2020/52;

—	hinnata Banco Populari kontserni kogu vara tervikuna, mitte üksnes emaettevõtja vara eraldi tütarettevõtjate omast, nagu tegi Deloitte, kuna Banco Santander ühendas endaga terve kontserni, mitte üksnes emaettevõtja;

—	hinnata teenindatavad laenud 100 % nende raamatupidamisväärtusest;

—	hinnata viivislaenud 100 % nende raamatupidamisväärtusest, kuna need olid garantiide ja tagatistega oli ligi 100 % ulatuses kaetud;

—	hinnata Banco Populari kinnisasjade väärtuseks 10 896 000 000 eurot, kuna vastavad tagatised olid juba maha arvatud;

—

hinnata Banco Populari kontserni kogu vara väärtuseks 153 785 000 000 eurot vastavalt hagiavalduses esitatud argumentidele, mis pärast 124 420 000 000 euro maha arvamist, mis Deloitte’i sõnul tuli võlausaldajatele välja maksta, jätab aktsionäridele likvideerimise korral realiseerimisväärtuseks 29 365 000 000 eurot;

—	kehtestada hüvitiseks 7 eurot aktsia kohta, mis saadi 29 365 000 000 euro jagamisel 4 196 000 000 aktsiaga, mis olid kriisilahendusotsuse tegemise hetkel ringluses;

—	hüvitada Ramon González Calvetile 317 072 eurot (kolmsada seitseteist tuhat seitsekümmend kaks eurot) tema 45 296 aktsia sundvõõrandamise eest ja Juan González Calvetile 11 977 eurot (üksteist tuhat üheksasada seitsekümmend seitse eurot) 1 711 aktsia võõrandamise eest, ning kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

6. juunil 2017 tegi Ühtne Kriisilahendusnõukogu otsuse Banco Populari kriisilahenduse kohta ja müüs selle Banco Santanderile hinnaga 1 euro. 17. märtsi 2020. aasta otsusega SRB/EES/2020/52 – mis tehti pärast Banco Populari aktsionäride ja võlausaldajate ärakuulamist, keda selle panga kriisilahendus puudutas – tuvastas Ühtne Kriisilahendusnõukogu Deloitte’i hindamisaruandele nr 3 tuginedes, et neile puudutatud isikutele ei tule mingit hüvitist maksta.

Hagiavalduses leiavad hagejad, et Deloitte on audiitorühing, mis on oma maine kaotanud selliste juhtumitega nagu Gowex, Bankia, Gescartera ja Abengoa, ja et ta ei tegele hetkel ühegi suure Hispaania panga auditiga.

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad järgmised väited.

Hagejad tõendavad, et Deloitte’i hindamine on Ühtse Kriisilahendusnõukogu huvides moonutatud ja kahjustab aktsionäre muu hulgas järgmistel põhjustel:

—	see alahindab edasilükkunud tulumaksu varu, mille Banco Santander tervikuna sai;

—	see ei võta arvesse, et viivislaenud olid garantiide ja tagatistega 100 % ulatuses kaetud;

—	see alahindab teenindatavate laenude portfelli;

—	see ei arvesta Banco Populari kogu vara, vaid eraldab õigusliku üksuse Banco Popular varad selle tütarettevõtjate ja selle valduses olevate ettevõtjate varast;

—	see ei võta arvesse, et kinnisasjade arvestuslik puhasväärtus pärast tagatiste mahaarvamist oli 10 896 000 000 eurot.

23. mail 2017 sõlmis Ühtne Kriisilahendusnõukogu Deloitte’iga lepingu Banco Populari hindamiseks, ajal kui selle audiitorühingu toonane president Elka König tunnistas Bloomberg TV-le antud intervjuus, et Banco Popular oli jälgimise all. Sellest tuleneb, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu oli juba 23. mail 2017 otsustanud teha Banco Populari kohta kriisilahendusotsuse, mis lekkis Reutersi uudisteagentuurile 31. mail ja tõi kaasa hoiuste väljavõtmise laine, mis kukutas kokku Banco Populari likviidsuse.

Hispaania Keskpanga sõnul leidis Euroopa Keskpank, et Banco Popular oli 13. märtsil 2017 maksejõuline pank. Banco Populari suhtes ei olnud kordagi algatatud likvideerimismenetlust, nagu väidab Deloitte, kuid on selge, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu võttis eesmärgiks algatada Banco Populari kriisilahendusmenetlus, et ta saaks päästa Banco Santanderi, mis on Euroopa ja maailma tasandil süsteemselt oluline pank ja mille kahjumit (mis hagejate arvutuste kohaselt oli 2017. aastal 22 573 000 000 eurot) varjati tema aktsionäride eest Banco Populari sundvõõrandamise ja ühendamise teel.

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 209/40

8. mail 2020 esitatud hagi – Global Chartered Controller Institute versus EUIPO – CFA Institute (CCA CHARTERED CONTROLLER ANALYST CERTIFICATE)

(Kohtuasi T-266/20)

(2020/C 209/51)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Global Chartered Controller Institute SL (Alicante, Hispaania) (esindajad: advokaadid M. Pomares Caballero ja T. Barber Giner)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: CFA Institute (Charlottesville, Virginia, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi CCA CHARTERED CONTROLLER ANALYST CERTIFICATE taotlus – registreerimistaotlus nr 15 508 161

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 25. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 235/2019-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	muuta vaidlustatud otsust nii, et tuvastatakse, et käesolevas asjas ei ole täidetud kaubamärgimääruse artikli 8 lõike 1 punktis b ette nähtud suhtelise keeldumispõhjuse kohaldamise tingimused;

—	või teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus; ja

—	jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud (k.a apellatsioonikoja menetluses kantud kulud) ning mõista teiselt poolelt apellatsioonimenetluses välja vastulausete osakonna menetluses kantud kulud.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 92 rikkumine.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 209

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 22. juuni 2020

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2020/C 209/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2020/C 209/02	Kohtuasi C-838/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de commerce de Bordeaux (Prantsusmaa) 18. novembril 2019 – Boé Aquitaine SELARL versus Mercialys SA	2
2020/C 209/03	Kohtuasi C-860/19 P: Nathaniel Magnani 24. novembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 25. septembri 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-99/19: Magnan versus komisjon	2
2020/C 209/04	Kohtuasi C-939/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Düsseldorf (Saksamaa) 24. detsembril 2019 – Flightright GmbH versus Eurowings GmbH	3
2020/C 209/05	Kohtuasi C-54/20 P: Euroopa Komisjoni 30. jaanuaril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 20. novembri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-502/16: Stefano Missir Mamachi di Lusignano jt versus komisjon	3
2020/C 209/06	Kohtuasi C-56/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof Baden-Württemberg (Saksamaa) 4. veebruaril 2020 – AR versus Stadt Pforzheim	4
2020/C 209/07	Kohtuasi C-65/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 7. veebruaril 2020 –VI versus KRONE – Verlag Gesellschaft mbH & Co KG	4
2020/C 209/08	Kohtuasi C-66/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Procura della Repubblica di Trento (Itaalia) 24. jaanuaril 2020 – kriminaalasi XK süüdistuses	5
2020/C 209/09	Kohtuasi C-91/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) 24. veebruaril 2020 – LW versus Saksamaa Liitvabariik	5
2020/C 209/10	Kohtuasi C-96/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia) 24. veebruaril 2020 – Ordine Nazionale Biologi, MX, NY, OZ versus Presidenza del Consiglio dei Ministri	6
2020/C 209/11	Kohtuasi C-100/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 26. veebruaril 2020 – XY versus Hauptzollamt B	7
2020/C 209/12	Kohtuasi C-102/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 26. veebruaril 2020 – StWL Städtische Werke Lauf a.d. Pegnitz GmbH versus eprimo GmbH	7
2020/C 209/13	Kohtuasi C-118/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 3. märtsil 2020 – JY versus Wiener Landesregierung	8
2020/C 209/14	Kohtuasi C-120/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 3. märtsil 2020 – Koleje Mazowieckie – KM sp. z o.o. versus Skarbowi Państwa – Ministrowi Infrastruktury i Budownictwa, nüüd Ministrowi Infrastruktury i Prezesowi Urzędu Transportu Kolejowego, ja PKP Polskie Linie Kolejowe S.A.	9
2020/C 209/15	Kohtuasi C-121/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Den Haag, zittingsplaats Amsterdam (Madalmaad) 4. märtsil 2020 – VG versus Minister van Buitenlandse Zaken	9
2020/C 209/16	Kohtuasi C-127/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy w Gliwicach (Poola) 5. märtsil 2020 – D. Spółka Akcyjna versus W. Zrt	10
2020/C 209/17	Kohtuasi C-132/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 10. märtsil 2020 – BM, DM, EN versus Getin Noble Bank S.A.	11
2020/C 209/18	Kohtuasi C-133/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 11. märtsil 2020 – European Pallet Association e. V. versus PHZ BV	12
2020/C 209/19	Kohtuasi C-135/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 12. märtsil 2020 – JS versus Câmara Municipal de Gondomar	13
2020/C 209/20	Kohtuasi C-137/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Judicial da Comarca dos Açores (Portugal) 12. märtsil 2020 – MV versus SATA Internacional – Serviços de Transportes Aéreos S.A.	14
2020/C 209/21	Kohtuasi C-142/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Giustizia amministrativa per la Regione siciliana (Itaalia) 26. märtsil 2020 – Analisi G. Caracciolo srl versus Regione Siciliana – Assessorato regionale della salute – Dipartimento regionale per la pianificazione jt	14
2020/C 209/22	Kohtuasi C-143/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie (Poola) 24. märtsil 2020 – A versus O	15
2020/C 209/23	Kohtuasi C-151/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 27. märtsil 2020 – Bundeswettbewerbsbehörde versus Nordzucker AG jt	17
2020/C 209/24	Kohtuasi C-154/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariik) 31. märtsil 2020 – Kemwater ProChemie s. r. o. versus Odvolací finanční ředitelství	18
2020/C 209/25	Kohtuasi C-161/20: 14. aprillil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu	18
2020/C 209/26	Kohtuasi C-169/20: 23. aprillil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik	19
2020/C 209/27	Kohtuasi C-180/20: 24. aprillil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu	20
	Üldkohus
2020/C 209/28	Kohtuasi T-653/18: Üldkohtu 26. märtsi 2020. aasta otsus – Armani versus EUIPO – Asunción (GIORGIO ARMANI le Sac 11) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi GIORGIO ARMANI le sac 11 taotlus – Varasem riigisisene sõnamärk ja varasem riigisisesed kujutismärgid LESAC ja lesac – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Tähiste sarnasus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b – Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine – Määruse 2017/1001 artikli 47 lõiked 2 ja 3)	22
2020/C 209/29	Kohtuasi T-654/18: Üldkohtu 26. märtsi 2020. aasta otsus – Armani versus EUIPO – Asunción (le Sac 11) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi le Sac 11 taotlus – Varasem riigisisene sõnamärk ja varasemad riigisisesed kujutismärgid LESAC ja lesac – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Tähiste sarnasus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b – Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine – Määruse 2017/1001 artikli 47 lõiked 2 ja 3)	22
2020/C 209/30	Kohtuasi T-707/18: Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Tilly-Sabco versus nõukogu ja komisjon (Põllumajandus – Eksporditoetused – Linnuliha – Määrus (EL) 2018/1277, mis on vastu võetud pärast rakendusmääruse (EL) nr 689/2013 tühistamist Euroopa Kohtu otsusega – Akti vastuvõtja pädevus – Menetluse järgimata jätmine – Põhjendamiskohustus – Lepinguväline vastutus – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Kahju)	23
2020/C 209/31	Kohtuasi T-752/18: Üldkohtu 26. märtsi 2020. aasta otsus – Tecnodidattica versus EUIPO (gloobuse- ja valgustijala kuju) (Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu ruumilise kaubamärgi taotlus – Gloobuse- ja valgustijala kuju – Absoluutne keeldumispõhjus – Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii) – Olulise või peamise tähtsusega kaunistavate või kujutluslike osade puudumine)	24
2020/C 209/32	Kohtuasi T-73/19: Eroopa Kohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Bergslagernas Järnvaru vs. EUIPO – Scheppach Fabrikation von Holzbearbeitungsmaschinen (halumasin) (Ühenduse disainilahendus – Tühistamismenetlus – Halumasinat kujutav ühenduse registreeritud disainilahendus – Varasem riigisisene disainilahendus – Kehtetuse alus – Eristatavuse puudumine – Erineva üldmulje puudumine – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 6 lõige 1 – Kaitseõiguste rikkumine – Määruse nr 6/2002 artikkel 62)	24
2020/C 209/33	Kohtuasi T-106/19: Euroopa Kohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Abarca vs. EUIPO – Abanca Corporación Bancaria (ABARCA SEGUROS) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi ABARCA SEGUROS taotlus – Varasem Euroopa Liidu sõnamärk ABANCA – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)	25
2020/C 209/34	Kohtuasi T-109/19: Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Kerry Luxembourg vs. EUIPO – Döhler (TasteSense) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi TasteSense taotlus – Euroopa Liidu varasem sõnamärk MultiSense – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))	26
2020/C 209/35	Kohtuasi T-496/19: Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – CV jt versus komisjon (Avalik teenistus – Ametnikud – Töötasu – Paranduskoefitsient – Kindlasummaline esindustoetus – Majutuskulud – Põhjendamiskohustus – Hoolitsemiskohustus – Võrdne kohtlemine)	26
2020/C 209/36	Kohtuasi T-497/19: Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – CZ jt versus Euroopa välisteenistus (Avalik teenistus – Ametnikud – Töötasu – Paranduskoefitsient – Kindlasummaline esindustoetus – Majutuskulud – Põhjendamiskohustus – Hoolitsemiskohustus – Ostujõu samaväärsus – Võrdne kohtlemine)	27
2020/C 209/37	Kohtuasi T-594/19: Üldkohtu 27. aprilli 2020. aasta määrus – Axactor versus EUIPO – Axa (AXACTOR) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Vastulause tagasivõtmine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	27
2020/C 209/38	Kohtuasi T-623/19: Üldkohtu 30. aprilli 2020. aasta määrus – ArcelorMittal Bremen versus komisjon (Tegevusetushagi – Direktiiv 2003/87/EÜ – Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem – Otsus 2011/278/EL – Üleminekueeskirjad tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks – Riikliku eraldustabeli muutmine Saksamaa puhul perioodi 2013 – 2020 osas – Võimsuse oluline suurenemine – Vaidluse eseme äralangemine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	28
2020/C 209/39	Kohtuasi T-146/20 R: Üldkohtu presidendi 4. mai 2020. aasta määrus – Csordas jt versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine – Avalik teenistus – Komisjoni personalikomitee Luksemburgi kohaliku sektsiooni valimised – Nõuetelevastavus – Institutsiooni järelevalvekohustus – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Fumus boni iurise puudumine)	29
2020/C 209/40	Kohtuasi T-179/20: 18. märtsil 2020 esitatud hagi – JP versus komisjon	29
2020/C 209/41	Kohtuasi T-210/20: 20. aprillil 2020 esitatud hagi – Square versus EUIPO ($ Cash App)	30
2020/C 209/42	Kohtuasi T-211/20: 20. aprillil 2020 esitatud hagi – Square versus EUIPO ($ Cash App)	31
2020/C 209/43	Kohtuasi T-219/20: 15. aprillil 2020 esitatud hagi – JK versus komisjon	32
2020/C 209/44	Kohtuasi T-223/20: 23. aprillil 2020 esitatud hagi – Orion versus komisjon	32
2020/C 209/45	Kohtuasi T-230/20: 27. aprillil 2020 esitatud hagi – PNB Banka versus EKP	33
2020/C 209/46	Kohtuasi T-231/20: 23. aprillil 2020 esitatud hagi – Price versus nõukogu	35
2020/C 209/47	Kohtuasi T-238/20: 1. mail 2020 esitatud hagi – Ryanair versus komisjon	36
2020/C 209/48	Kohtuasi T-239/20: 30. aprillil 2020 esitatud hagi – Stada Arzneimittel versus EUIPO – Pfizer (RUXXIMLA)	37
2020/C 209/49	Kohtuasi T-248/20: 5. mail 2020 esitatud hagi – Stada Arzneimittel versus EUIPO – Pfizer (RUXYMLA)	38
2020/C 209/50	Kohtuasi T-257/20: 7. mail 2020 esitatud hagi – González Calvet versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu	39
2020/C 209/51	Kohtuasi T-266/20: 8. mail 2020 esitatud hagi – Global Chartered Controller Institute versus EUIPO – CFA Institute (CCA CHARTERED CONTROLLER ANALYST CERTIFICATE)	40