15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 19. novembril 2019 – kriminaalasi NC süüdistuses

(Kohtuasi C-840/19)

(2020/C 201/05)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

Teine pool

Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casație și Justiție – Direcția Națională Anticorupție

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (1) ja mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 2 alusel, artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kohtuotsuse teeb kohtusüsteemist väljapoole jääv organ, Curtea Constituțională a României (Rumeenia konstitutsioonikohus), kes paneb kohtuorganile kohustuse saata uuesti läbivaatamiseks korruptsiooni valdkonna kohtuasjad, milles tehti teatud ajavahemikul kohtuotsus ning mis on parajasti apellatsioonkaebuse etapis, põhjusel, et kõrgeima kohtuorgani siseselt ei moodustatud selles valdkonnas spetsialiseerunud kohtukolleegiumi, isegi siis, kui kolleegiumisse kuulunud kohtunike spetsialiseerumine ei olnud kahtluse all?

Kas Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 [teist lõiku] tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kohtusüsteemist väljapoole jääv organ tunnistab õigusvastaseks kõrgeima kohtuorgani kohtukolleegiumi koosseisu (kolleegiumi puhul, mis koosneb kohtunikest, kes edutamise ajal vastasid muu hulgas kõrgeima kohtuorgani kriminaalkolleegiumisse edutamise jaoks nõutava spetsialiseerumise tingimusele)?

3.	Kas liidu õiguse esimuslikkust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtul lubatakse jätta kohaldamata konstitutsioonikohtu otsus, mis tehti põhiseadusega vastuolu puudutavas kohtuasjas ja mis on liikmesriigi õiguse kohaselt siduv?

(1) ELT 2017, L 198, lk 29.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 26. novembril 2019 – kriminaalasi FXi, CSi ja ND süüdistuses

(Kohtuasi C-859/19)

(2020/C 201/06)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled

FX, CS, ND

Teine pool

Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casaţie și Justiţie – Direcţia Naţională Anticorupţie

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (1), artiklit 58, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (2), ja mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 2 alusel ning [millega asendati] 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse [konventsioon], artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kohtuotsuse teeb kohtusüsteemist väljapoole jääv organ, Curtea Constituțională a României (Rumeenia konstitutsioonikohus), kes paneb kohtuorganile kohustuse saata uuesti läbivaatamiseks korruptsiooni valdkonna kohtuasjad, milles tehti teatud ajavahemikul kohtuotsus ning mis on parajasti apellatsioonkaebuse etapis, põhjusel, et kõrgeima kohtuorgani siseselt ei moodustatud selles valdkonnas spetsialiseerunud kohtukolleegiumi, isegi siis, kui kolleegiumisse kuulunud kohtunike spetsialiseerumine ei olnud kahtluse all?

3.	Kas liidu õiguse esimuslikkust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtul lubatakse jätta kohaldamata konstitutsioonikohtu otsus, mis tehti põhiseadusega vastuolu puudutavas kohtuasjas ja mis on liikmesriigi õiguse kohaselt siduv?

(1) ELT 2015, L 141, lk 73.

(2) ELT 2017, L 198, lk 29.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Iaşi (Rumeenia) 11. detsembril 2019 – BX versus Unitatea Administrativ Teritorială D.

(Kohtuasi C-909/19)

(2020/C 201/08)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Iaşi

Põhikohtuasja pooled

Apellant: BX

Vastustaja: Unitatea Administrativ Teritorială D.

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2003/88/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, (1) artikli 2 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et ajavahemik, mil töötaja osaleb kohustuslikul erialakoolitusel pärast tavalise tööaja lõppu koolitusteenuse pakkuja asukohas väljaspool töötaja töökohta ning mille vältel viimane ei täida oma töökohustusi, on „tööaeg“?

Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 2 ja direktiivi 2003/88/EÜ artikli 2 punkti 2 ning artikleid 3, 5 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad küll ette töötaja erialakoolituse vajaduse, kuid ei kohusta tööandjat järgima töötaja puhkeaega, mis puudutab koolituse toimumise ajakava?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT 2003, L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 18. detsembril 2019 – kriminaalmenetlus BRi, CSi, DT, EU, FV, GW süüdistuses

(Kohtuasi C-926/19)

(2020/C 201/09)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie

Süüdistatavad

BR, CS, DT, EU, FV, GW

Teised menetlusosalised

Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casație și Justiție – Direcția Națională Anticorupție, Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casație și Justiție – Direcția de Investigare a Infracțiunilor de Criminalitate Organizată și Terorism – Structura centrală, Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casație și Justiție – Secția pentru investigarea infracțiunilor din justiție, Agenția Națională de Administrare Fiscală, HX, IY, SC Uranus Junior 2003 Srl

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (1), artiklit 58, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (2), artiklit 4, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel 26. juunil 1995 ning mis käsitleb Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kohtuotsuse teeb kohtusüsteemist väljapoole jääv organ, Curtea Constituțională a României (Rumeenia konstitutsioonikohus), kes otsustab menetlusliku vastuväite üle, mis on esitatud väidetavalt õigusvastase kohtukoosseisu vastu, arvestades Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) kohtunike spetsialiseerumise põhimõtet (mida ei ole Rumeenia põhiseaduses ette nähtud), ning mis paneb kohtuorganile kohustuse saata tagasi apellatsioonikohtus menetluses olevad kohtuasjad, mis on parajasti (devolutiivse toimega) apellatsioonkaebuse etapis, et need esimeses menetlustsüklis samas kohtuorganis uuesti läbi vaadata?

Kas Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kohtusüsteemist väljapoole jääv organ tunnistab õigusvastaseks kõrgeima kohtuorgani kohtukolleegiumi koosseisu (kolleegiumi puhul, mis koosneb kohtunikest, kes edutamise ajal vastasid muu hulgas kõrgeima kohtuorgani kriminaalkolleegiumisse edutamise jaoks nõutava spetsialiseerumise tingimusele)?

Kas liidu õiguse esimuslikkust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtul lubatakse jätta kohaldamata konstitutsioonikohtu otsus, milles tõlgendatakse põhiseadusest madalama astme seaduse sätet, mis puudutab ICCJ töökorraldust ning mis sisaldub liikmesriigi seaduses korruptsioonijuhtumite ennetamise, avastamise ja nende eest karistamise kohta, mida see kohtuorgan on kuueteistkümne aasta jooksul pidevalt samas tähenduses tõlgendanud?

4.	Kas vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47 hõlmab õigus pöörduda vabalt kohtusse kohtunike spetsialiseerumist ja erikolleegiumide moodustamist kõrgeimas kohtuorganis?

(1) ELT 2015, L 141, lk 73.

(2) ELT 2017, L 198, lk 29.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 18. detsembril 2019 – kriminaalasi CD süüdistuses

(Kohtuasi C-929/19)

(2020/C 201/10)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie

Süüdistatav põhikohtuasjas ja apellant

Vastustajad

CLD, GLO, ȘDC, PVV, SC Complexul Energetic Oltenia SA, Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casație și Justiție – Direcția Națională Anticorupție

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (1), artikleid 2 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui organ, mis ei ole kohtuvõimu osa, st Curtea Constituțională a României (Rumeenia konstitutsioonikohus), teeb otsuse, millega pannakse üldine kohustus vaadata uuesti läbi korruptsiooni valdkonna kõik kohtuasjad, milles kõrgeima kohtuorgani kriminaalkolleegium tegi esimeses kohtuastmes teatud ajavahemikul (2003. aasta kuni jaanuar 2019) otsuse ning millega seoses on pooleli apellatsioonimenetlus?

Kas Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 19 lõiget 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 [teist lõiku] tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui organ, mis ei ole kohtuvõimu osa, tunnistab vastuolus kõrgeima kohtuorgani pidevast ja ühtsest korraldusest ja kohtupraktikast nähtuva tõlgendusega õigusvastaseks selle organi ühe kohtukolleegiumi koja koosseisu?

3.	Kas liidu õiguse esimuslikkust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtul lubatakse jätta kohaldamata konstitutsioonikohtu otsus, mis tehti põhiseaduslikkuse järelevalve asjas ja mis on liikmesriigi õiguse kohaselt siduv?

4.	Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 [lõigus 2] sisalduvat väljendit „seaduse alusel moodustatud“ saab tõlgendada nii, et see hõlmab erikoja ametlikku moodustamist olenemata sellesse kuuluvate kohtunike spetsialiseerumisest?

(1) ELT 2017, L 198, lk 29.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 27. jaanuaril 2020 – Staatssecretaris van Financiën versus Jumbocarry Trading GmbH

(Kohtuasi C-39/20)

(2020/C 201/13)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Staatssecretaris van Financiën

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Jumbocarry Trading GmbH

Eelotsuse küsimused

1.	Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (1), artikli 103 lõike 3 punkt b ja artikli 124 lõike 1 punkt a on kohaldatavad tollivõlale, mis tekkis enne 1. maid 2016 ja ei olnud sellel kuupäeval veel aegunud?

2.	Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt: Kas viidatud sätete kohaldamist takistab õiguskindluse või õiguspärase ootuse põhimõte?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel (Belgia) 6. veebruaril 2020 – Vogel Import Export NV versus Belgische Staat

(Kohtuasi C-62/20)

(2020/C 201/14)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Vogel Import Export NV

Vastustaja: Belgische Staat

Eelotsuse küsimused

Kas kombineeritud nomenklatuuri, mis sisaldub nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas, tuleb – arvestades ka rubriigi 4409 erinevaid keeleversioone ning HSi selgitavaid märkusi rubriikide 4407 ja 4409 kohta – tõlgendada nii, et põhikohtuasjas kõne all olev kaup, nimelt hööveldatud puidust lauad, mille neli serva on kogu pikkuses ümardatud, on puit, mis on „[ühel või mitmel küljel, otsal või serval] pidevprofiiliga“, millest tulenevalt kuulub see kaup rubriiki 4409, või nii, et servade ümardamine ei muuda kõnealuseid laudu puiduks, mis on „[ühel või mitmel küljel, otsal või serval] pidevprofiiliga“, millest tulenevalt kuulub see kaup rubriiki 4407?

2.	Kas rubriiki 4407 või rubriiki 4409 kuulumise määrab ümardamise ulatus?

(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/9

Sigrid Dickmanns’i 5. veebruaril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 18. novembri 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-181/19: Sigrid Dickmanns versus EUIPO

(Kohtuasi C-63/20 P)

(2020/C 201/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Sigrid Dickmann (esindaja: advokaat H. Tettenborn)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Liidu Kohtul

1.	tühistada Üldkohtu (kuues koda) 18. novembri 2019. aasta määrus kohtuasjas T-181/19 tervikuna ja suunata kohtuasi pärast määruse tühistamist Üldkohtusse otsustamiseks,

2.	jätta Euroopa Kohtus toimuva apellatsioonimenetluse kulud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kanda.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitas oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks üheainsa väite ja nimelt, et personalieeskirjade artikleid 90 ja 91, eelkõige artikli 90 lõiget 2 on vääralt tõlgendatud; ühtlasi on olulisel määral rikutud apellandi põhiõigusi õiglasele kohtulikule arutamisele ja heale haldusele.

Apellandi hinnangul pidas Üldkohus tema personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebust ekslikult aegunuks. Selle kaebuse esitas ta kolme kuu jooksul EUIPO põhjendatud otsuse tegemisest, mitte aga personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kolmanda lause kolmanda taande alusel tehtud kaudsest tagasilükkamise otsusest, mis tehti apellandi esitatud taotluse kohta kolme kuu jooksul enne seda.

Apellant heidab siinkohal ette, et Üldkohtu poolt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2 antud tõlgendus on vastuolus selle sätte sõnastusega. Tema kaebus ei olnud esitatud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kolmanda lause kolmanda taande alusel tehtud kaudse tagasilükkamise otsuse peale, vaid personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kolmanda lause teise taande alusel talle teatavaks tehtud otsuse peale ja seega oli see sätte sõnastuse kohaselt lubatud. Ei personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 kolmanda lause, artikli 90 lõike 2 kolmanda lause teise taande ega ka artikli 90 lõike 2 kolmanda lause kolmanda taande sõnastusest nähtu, et teine taane ei kuuluks kohaldamisele taotluse kaudse tagasilükkamise otsuse puhul või et esimesena tuleks kohaldada kolmandat taanet. EUIPO otsesõnu tehtud tagasilükkamise otsus ei olnud ka varem tehtud kaudse tagasilükkamise otsuse pelk muutmata jätmine juba seetõttu, et EUIPO ei viidanud kaudselt tehtud tagasilükkamisele. Peale selle viitavad ka muud asjaolud – mis erinevad pelgast senise otsuse muutmata jätmisest, eelkõige põhjenduste olemasolu – seda, et tegemist on uue otsusega.

Veel tugineb apellant sellele, et Üldkohtu tõlgendus on vastuolus nii personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 teise ja kolmanda lause mõtte ja eesmärgiga kui ka õiguskindluse põhimõttega. Nende sätete eesmärk on eelkõige taotleja kaitse ja mitte see, et ametisse nimetav asutus saaks menetlustehnilises mõttes kohustuse rikkumisest kasu – selle tooks aga kokkuvõttes kaasa Üldkohtu tõlgendus. Õiguskindluse tagamise eesmärgile vastaks tunduvalt paremini apellandi esitatud tõlgendus. Esiteks vastab see personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 sõnastusele ja ei muudaks – nii nagu Üldkohtu antud tõlgendus – seda selle sõnastusele vastupidiseks. Teiseks oleks Üldkohtu antud tõlgenduse kohaselt pärast ametisse nimetava asutuse sõnaselge ja põhjendatud otsuse tegemist tähtaeg erineva pikkusega – vastavalt sellele, kas enne oli tehtud kaudse tagasilükkamise otsus või mitte.

Peale selle heidab apellant ette, et tema põhiõigusi õiglasele kohtulikule arutamisele ja heale haldusele on olulisel määral rikutud. Õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumine seisneb eelkõige selles, et ametisse nimetav asutus saab oma kohustuse rikkumist (kohustuse puhul otsustada nelja kuu jooksul personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud taotluse üle) kasutada selleks, et omavoliliselt lühendada taotleja jaoks tähtaega, mille jooksul taotleja saab reageerida ametisse nimetava asutuse poolt teatavaks tehtud tagasilükkamise põhjendustele. Lisaks on niisuguse tõlgenduse puhul, nagu Üldkohus on andnud, taotlejal personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 teise lause ja kolmanda lause teise taande vastupidise sõnastuse tõttu tunduvalt suurem oht kaotada oma protsess tähtaja aegumise tõttu. Pealegi saab personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 põhiõigustega kooskõlas olev tõlgendus viia ainult apellandi esindatava tulemuseni.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 12. veebruaril 2020 – YL versus Altenrhein Luftfahrt GmbH

(Kohtuasi C-70/20)

(2020/C 201/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja ja kassatsioonkaebuse esitaja: YL

Kostja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Altenrhein Luftfahrt GmbH

Eelotsuse küsimus

Kas õhusõiduki järsk maandumine, mis toob kaasa lennureisija vigastuse, kuid jääb õhusõiduki tavapärase käituskoormuse piiresse, on õnnetus 1999. aasta 28. mail Montréalis sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni, millele Euroopa Ühendus kirjutas alla 9. detsembril 1999 ja mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 5. aprilli 2001. aasta otsusega 2001/539/EÜ (1), artikli 17 lõike 1 tähenduses?

(1) Nõukogu 5. aprilli 2001. aasta otsus 2001/539/EÜ rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsioon) sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (EÜT 2001, L 194, lk 38; ELT eriväljaanne 07/05, lk 491).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/11

Lazarus Szolgáltató és Kereskedelmi Kft., likvideerimisel, 14. veebruaril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 18. detsembri 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-763/18, Lazarus Szolgáltató és Kereskedelmi Kft. versus komisjon

(Kohtuasi C-85/20 P)

(2020/C 201/17)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Apellant: Lazarus Szolgáltató és Kereskedelmi Kft., likvideerimisel (esindaja: ügyvéd L. Szabó)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—

apellant palub Euroopa Kohtul tunnistada apellatsioonkaebusvastuvõetavaks ja põhjendatuks ning tühistada seega Üldkohtu (kümnes koda) 18. detsembri 2019. aasta määrus Lazarus Szolgáltató és Kereskedelmi Kft., likvideerimisel (Lazarus Kft, likvideerimisel) vs. komisjon (T-763/18, ei avaldata, EU:T:2019:886), mis tehti apellandile teatavaks 18. detsembril 2019.

—	apellant palub lisaks, et Euroopa Kohus saadaks asja tagasi Üldkohtule, et see teeks otsuse neis küsimustes, mida käsitles vastuvõetamatuse vastuväide ja mille kohta ei ole esimeses astmes tehtud kohtumääruses otsust tehtud.

—

apellant palub Euroopa Kohtul mõista esimese astme kohtumenetluses ja apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud välja kostjalt, kuid juhul, kui asi saadetakse tagasi Üldkohtule, siis jätta esimese astme kohtumenetluses ja apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude kohta otsus tegemata ning otsustada nende üle lõplikus kohtulahendis.

Väited ja peamised argumendid

I. Asjaoludele antud ebaõige õiguslik hinnang. Puudulikud põhjendused.

Apellant väidab esimeses väites, et Üldkohus ei ole nõuetekohaselt arvesse võtnud õiguslikku ebakindlust seoses vaidlustatud komisjoni õigusaktidest teadasaamisega.

Üldkohtu viidatud kohtupraktika käsitleb selliste õigusaktide olemasolust teadasaamist, mis apellanti puudutavad või on temaga seotud.

Apellant kaebas liikmesriigi kohtus tehtud peatamisotsuse edasi, kuna ta vaidlustas selle, et liidu kohtu otsus vaadeldavate komisjoni otsuste kohta on eelotsus Lazarus Kft. kahju hüvitamise asjas tehtava otsuse suhtes. Apellanti ja tema õiguslikku esindajat saab käsitada õiguslikult sama isikuna ainult nende vahel sõlmitud advokaadi volituslepingus nimetatud asjas (kahju hüvitamise vaidlus liikmesriigi kohtus).

Kuna õiguslikul esindajal oli apellandi volitus ainult tema esindamiseks liikmesriigi kohtus, siis õiguslik esindaja ei pidanud apellanti liidu õiguses sätestatud „mõistliku“ tähtaja jooksul teavitama ega nõudma vaadeldavate õigusaktide tervikteksti edastamist, kuna tema volitus sellele ei laienenud. Seda oleks saanud nõuda ainult apellant isiklikult alates sellest, kui ta sai teada, et asi on seotud liidu õigusega.

II. „Mõistlikku tähtaega“ käsitleva kohtupraktika ebaõige tõlgendamine ja kohaldamine

Üldkohtu viidatud kohtupraktikat ei saa käesolevas asjas kasutada, kuna viidatud kohtuasjade asjaolud ei ole käesoleva asja omadega identsed.

III. Komisjoni 24. veebruari 2017. aasta otsuse ebaõige kvalifitseerimine

Liikmesriigi kohus tegi käsitletavat kostja teatist sisaldava kirja alusel OPS Újpest Kft kaebuse asjas otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta, mis rikub apellandi huve ning muutis tema õiguslikku olukorda märkimisväärselt, kuna liikmesriigi kohus tuvastas selle kirja alusel, et liikmesriigi ametiasutus on andnud seaduslikku riigiabi.

IV. Apellandi kaitseõiguse rikkumine. Üldkohtu kodukorra artikli 126 rikkumine ja ebaõige kohaldamine

Kuigi Üldkohus määras menetlust korraldava meetme kohaldamise, ei kutsunud ta pooli esitama oma märkusi selles küsimuses, kas hagiavaldus oli esitatud ettenähtud tähtaja jooksul. Üldkohus analüüsis pärast tähtaja möödumist esitatud hagiavalduse küsimust alles kohtumääruses ning jättis hagi neid asjaolusid arvesse võttes läbi vaatamata, ilma et ta oleks andnud pooltele ja eriti apellandile võimaluse esitada oma märkused ja vastuväited.

Kuna eespool nimetatud üleskutset ei tehtud, siis ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis oleks tõendanud apellandi väiteid, et hagiavaldus oli esitatud ettenähtud tähtaja jooksul.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bezirksgericht Schwechat (Austria) 25. veebruaril 2020 – JU versus Air France Direktion für Österreich

(Kohtuasi C-93/20)

(2020/C 201/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bezirksgericht Schwechat

Põhikohtuasja pooled

Hageja: JU

Kostja: Air France Direktion für Österreich

Eelotsuse küsimused

Kas 1999. aasta 28. mail Montréalis sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montréali konventsioon) (1) artikli 31 lõiget 2 koostoimes artikli 31 lõikega 4 tuleb tõlgendada nii, et kui registreeritud pagasi kahjustumise põhjustanud sündmus toimus õhusõiduki pardal või aja jooksul, mil pagas oli vedaja valduses, tuleb pagasi hilinenud kohaletoimetamise korral esitada vedajale kaebus seitsme päeva jooksul pärast pagasi kättesaamist ja kui nimetatud tähtaja jooksul kaebust ei esitata, võib vedaja vastu hagi esitada üksnes juhul, kui vedaja on toime pannud pettuse?

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt:

Kas 1999. aasta 28. mail Montréalis sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montréali konventsioon) artikli 31 lõiget 2 koostoimes artikli 31 lõikega 4 tuleb tõlgendada nii, et kui registreeritud pagasi kahjustumise põhjustanud sündmus toimus õhusõiduki pardal või aja jooksul, mil pagas oli vedaja valduses, tuleb pagasi hilinenud kohaletoimetamise korral esitada vedajale kaebus 21 päeva jooksul pärast pagasi kättesaamist ja kui nimetatud tähtaja jooksul kaebust ei esitata, võib vedaja vastu hagi esitada üksnes juhul, kui vedaja on toime pannud pettuse?

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Linz (Austria) 25. veebruaril 2020 – Land Oberösterreich versus KV

(Kohtuasi C-94/20)

(2020/C 201/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Linz

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Land Oberösterreich

Vastustaja apellatsioonimenetluses: KV

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2003/109/EÜ (1) artiklit 11 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu Ülem-Austria liidumaa elamuehituse edendamise seaduse (Oberösterreichisches Wohnbauförderungsgesetz, edaspidi „oöWFG“) § 6 lõiked 9 ja 11, mis näevad ette, et liidu kodanikele, EMP riigi kodanikele ja nende pereliikmetele direktiivi 2004/38/EÜ (2) tähenduses antakse sotsiaaltoetusena eluasemetoetust, ilma et nad peaksid tõendama oma keeleoskust, aga pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanikelt direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses nõutakse seevastu saksa keele põhiteadmiste tõendamist teataval kindlal viisil, kui kõnealuse eluasemetoetuse eesmärk on leevendada eluasemekuludest tingitud ebaõiglast koormust, kuigi sotsiaalselt abitus olukorras olevatele isikutele tagatakse elatusmiinimum (sealhulgas eluase) ka täiendava sotsiaaltoetuse kaudu (vajadusepõhine vältimatu sotsiaalabi Ülem-Austria liidumaa vältimatu sotsiaalabi seaduse (Oberösterreichisches Mindestsicherungsgesetz) alusel)?

Kas direktiivi 2000/43/EÜ (3) artiklis 2 sätestatud „rassilisel või etnilisel päritolul“ põhineva „otsese või kaudse diskrimineerimise“ keeldu tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu oöWFG § 6 lõiked 9 ja 11, mis näevad ette liidu kodanikele, EMP riigi kodanikele ja nende pereliikmetele direktiivi 2004/38/EÜ tähenduses sotsiaaltoetuse andmise (eluasemetoetus oöWFG alusel), ilma et nad peaksid tõendama oma keeleoskust, kuid kolmandate riikide kodanikelt (sealhulgas pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanikelt direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses) nõutakse saksa keele põhiteadmiste tõendamist teataval kindlal viisil?

Kui teisele küsimusele tuleb vastata eitavalt:

Kas põhiõiguste harta artiklis 21 sätestatud etnilise päritolu alusel diskrimineerimise keeldu tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu oöWFG § 6 lõiked 9 ja 11, mis näevad ette liidu kodanikele, EMP riigi kodanikele ja nende pereliikmetele direktiivi 2004/38/EÜ tähenduses sotsiaaltoetuse andmise (eluasemetoetus oöWFG alusel), ilma et nad peaksid tõendama oma keeleoskust, kuid kolmandate riikide kodanikelt (sealhulgas pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanikelt direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses) nõutakse saksa keele põhiteadmiste tõendamist teataval kindlal viisil?

(1) Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109 pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT 2004, L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).

(3) Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT 2000, L 180, lk 22; ELT eriväljaanne 20/01, lk 23).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Berlin-Brandenburg (Saksamaa) 27. veebruaril 2020 – HR versus Finanzamt Wilmersdorf

(Kohtuasi C-108/20)

(2020/C 201/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Berlin-Brandenburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: HR

Vastustaja: Finanzamt Wilmersdorf

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) artiklit 167 ja artikli 168 punkti a tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamine keelata ka siis, kui tarneahela mõne varasema tehinguga on seotud käibemaksust kõrvalehoidumine, mis oli või oleks pidanud olema maksukohustuslasele teada, kuid maksukohustuslase enda tehingu puhul ei ole maksukohustuslane maksudest kõrvalehoidumises osalenud ega sellega seotud olnud, ja toime pandud maksudest kõrvalehoidumist ei ole maksukohustuslane ka edendanud ega soodustanud?

(1) ELT 2006, L 347, lk 1.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākā tiesa (Senāts) (Läti) 28. veebruaril 2020 – Līga Šenfelde versus Lauku atbalsta dienests

(Kohtuasi C-119/20)

(2020/C 201/22)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākā tiesa (Senāts)

Põhikohtuasja pooled

Esimese astme kohtus kaebaja ja kassatsioonimenetluses kassaator: Līga Šenfelde

Teine menetlusosaline: Lauku atbalsta dienests

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1305/2013 (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (1) artikli 19 lõike 1 punkti a koos selle määruse ja Euroopa Liidu suuniste riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 teiste sätetega tuleb tõlgendada nii, et:

1)	põllumajandustootja kaotab „noore põllumajandustootja“ staatuse juba üksnes seetõttu, et ta on saanud kaks aastat varem määruse artikli 19 lõike 1 punkti a alapunktis iii ette nähtud toetust väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks;

2)	nende õigusnormidega on liikmesriikidel lubatud kehtestada õigusnorme, mille kohaselt põllumajandustootjale määruse artikli 19 lõike 1 punkti a alapunktis i ette nähtud toetust ei maksta, kui talle on juba antud sama sätte alapunktis iii osutatud toetust;

3)	liikmesriigil on õigus põllumajandustootja toetuste kombineerimise taotlus tagasi lükata, kui ei ole järgitud Euroopa Komisjoniga kooskõlastatud maaelu arengu programmis ette nähtud kombineerimisjärjestust?

(1) ELT 2013, L 347, lk 487.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Saksamaa) 5. märtsil 2020 – Bank Melli Iran, Iraani õiguse alusel asutatud aktsiaselts versus Telekom Deutschland GmbH

(Kohtuasi C-124/20)

(2020/C 201/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Bank Melli Iran, Iraani õiguse alusel asutatud aktsiaselts

Kostja: Telekom Deutschland GmbH

Eelotsuse küsimused

Kas määruse nr 2271/96 (1) artikli 5 esimene lõik on kohaldatav ainult siis, kui Ameerika Ühendriikide asutused või kohtud on teinud tegutsevale Euroopa Liidu ettevõtjale sama määruse artikli 11 tähenduses otseselt või kaudselt ettekirjutusi, või on sätte kohaldamiseks piisav, et ka ilma selliste ettekirjutusteta on Euroopa Liidu ettevõtja tegevuse eesmärk järgida teiseseid sanktsioone?

Kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks esimesele küsimusele andma teise võimalusena pakutud vastuse, on määruse nr 2271/96 artikli 5 esimese lõiguga vastuolus riigisisese õiguse selline käsitus, mille kohaselt peab lepingut ülesütleval isikul olema võimalik üles öelda ka kestvusvõlasuhe lepingupoolega, kelle on Ameerika Ühendriikide Office of Foreign Assets Control (OFAC) kandnud Specially-Designated-Nationals-nimekirja (SDN-nimekiri), seega öelda leping üles Ameerika Ühendriikide sanktsioonide järgimiseks, ilma et ülesütlemiseks oleks vaja alust, mistõttu ei pea isik tsiviilkohtumenetluses märkima ja tõendama, et ülesütlemise aluseks ei ole soov järgida Ameerika Ühendriikide sanktsioone?

3.	Kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks teisele küsimusele vastama jaatavalt, tuleb korralist ülesütlemist, mis on vastuolus määruse nr 2271/96 artikli 5 esimese lõiguga, pidada tingimata tühiseks või saab määruse eesmärki täita ka muude sanktsioonidega, näiteks trahvi määramisega?

Kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks kolmandale küsimusele andma esimese võimalusena pakutud vastuse, tuleb lähtuda sellest, et ühelt poolt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 16 ja artiklit 52 ning teiselt poolt määruse nr 2271/96 artikli 5 teise lõigu kohast erandkorras loa andmise võimalust arvestades on see nii ka juhul, kui nimekirja kantud lepingupoolega ärisidemete säilitamise korral ähvardab Euroopa Liidu ettevõtjat Ameerika Ühendriikide turul märkimisväärne majanduslik kahju (käesoleval juhul 50 % kontserni käibest)?

(1) Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest (EÜT 1996, L 309, lk 1; ELT eriväljaanne 10/01, lk 75), mida on muudetud komisjoni 6. juuni 2018. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2018/1100, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2271/96 lisa (ELT 2018, L 199 I, lk 1).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social no 3 de Barcelona (Hispaania) 9. märtsil 2020 – YJ versus Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)

(Kohtuasi C-130/20)

(2020/C 201/24)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Social no 3 de Barcelona

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: YJ

Vastustaja: Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)

Eelotsuse küsimus

Kas niisugust õigusnormi nagu üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Ley General de la Seguridad Social) artikli 60 lõige 4, mis välistab emaduse pensionilisa maksmise naistele, kes lähevad vabatahtlikult pensionile, võrreldes naistega, kes lähevad samuti vabatahtlikult pensionile ettenähtud tavapärases pensionieas või kes lähevad pensionile ennetähtaegselt, aga selle töö olemuse tõttu, mida nad on terve oma tööelu jooksul teinud, töövõimetuse tõttu, või töösuhte lõpetamise tõttu nendest endast olenematutel põhjustel enne pensioniealiseks saamist, võib pidada otseseks diskrimineerimiseks direktiivi 79/7 (1) tähenduses?

(1) Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (EÜT 1979, L 6, lk 24; ELT eriväljaanne 05/01, lk 215).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/17

16. märtsil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-139/20)

(2020/C 201/25)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Siekierzyńska ja A. Armenia)

Kostja: Poola Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Poola Vabariik kehtestas aktsiisimaksuvabastuse energiatoodete puhul, mida kasutavad energiamahukad ettevõtted, mis kuuluvad liidu heitkogustega kauplemise süsteemi, siis on Poola Vabariik rikkunud nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (1), artikli 17 lõike 1 punktist b ja artikli 17 lõikest 4 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Poola Vabariik kehtestas oma riigisiseses õigus aktsiisimaksuvabastuse energiatoodete puhul, mida kasutavad energiamahukad ettevõtted, mis kuuluvad liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi HKS“).

Komisjoni hinnangul kujutab see endast nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, artikli 17 lõike 1 punktist b ja artikli 17 lõikest 4 tulenevate kohustuste rikkumist. Nendest sätetest tuleneb, et energiatoodete puhul, mida kasutavad energiamahukad ettevõtted, võib anda maksuvabastuse või alandada maksustamistaset vaid siis, kui ettevõtjate või ettevõtjate ühendustega on sõlmitud leping või kui rakendatakse kaubeldavate lubade süsteemi või muud samalaadset korraldust, tingimusel et see on mõeldud keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks. Komisjon leiab, et ELi HKSi ei saa kvalifitseerida „kaubeldavate lubade süsteemiks“ nende sätete tähenduses.

(1) ELT 2003, L 283, lk 51; ELT eriväljaanne 09/01, lk 405.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administratīvā rajona tiesa (Läti) 27. märtsil 2020 – AS „LatRailNet“, VAS „Latvijas dzelzceļš“versus Valsts dzelzceļa administrācija

(Kohtuasi C-144/20)

(2020/C 201/26)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administratīvā rajona tiesa

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: AS „LatRailNet“, VAS „Latvijas dzelzceļš“

Vastustaja: Valsts dzelzceļa administrācija

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2012/34 (1) artikli 56 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see annab reguleerivale asutusele õiguse võtta omal algatusel vastu otsus, millega kohustatakse ettevõtjat, kes täidab kõnealuse direktiivi artikli 7 lõikes 1 nimetatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesandeid, tegema infrastruktuuri kasutustasude arvutamise sätetesse (kasutustasude kehtestamise skeemi) teatud muudatused, mis ei puuduta taotlejate diskrimineerimist?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas reguleerival asutusel on selle otsusega õigus kehtestada tingimused, mille need muudatused peavad ette nägema, näiteks kehtestades kohustuse jätta infrastruktuuri kasutustasude kindlaksmääramise kriteeriumidest välja eelnevalt kavandatud kulutused, mis kaetakse riigieelarvest või kohalike omavalitsuste eelarvest, mida reisijateveoettevõtjad ei saa katta transpordist saadava tuluga?

Kas direktiivi 2012/34 artikli 32 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikidele selle lõikega pandud kohustus tagada raudteeturusegmentide optimaalne konkurentsivõime, nähes ette lisatasud, mida rakendatakse infrastruktuuri kasutustasudele, on kohaldatav ka infrastruktuuri kasutustasude kindlaksmääramisele turusegmentides, kus konkurents puudub, näiteks seetõttu, et asjaomases turusegmendis tagab transpordi ainult üks raudtee-ettevõtja, kellele on antud määruse nr 1370/2007 (2) artikli 2 punktis f ette nähtud ainuõigus transporditeenuste osutamiseks selles turusegmendis?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT 2012, L 343, lk 32).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT 2007, L 315, lk 1).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/18

8. aprillil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Taani Kuningriik

(Kohtuasi C-159/20)

(2020/C 201/27)

Kohtumenetluse keel: taani

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Konstantinidis, I. Naglis ja U. Nielsen)

Kostja: Taani Kuningriik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

—

tuvastada, et kuna Taani ei takistanud ega lõpetanud nimetuse „feta“ kasutamist Taani meiereide poolt tähistamaks juustu, mis ei vasta komisjoni määruse (EÜ) nr 1829/2002 (1) tootespetsifikaadile, siis on Taani rikkunud määruse (EL) nr 1151/2012 (2) põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta artiklist 13 tulenevaid kohustusi;

—	tuvastada, et kuna Taani on lubanud Taani meiereidel toota ja müüa feta imitatsioone, siis on Taani rikkunud Euroopa Liidu lepingu (ELL) artikli 4 lõikest 3 koosmõjus määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 1 lõikega 1 ja artikliga 4 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Taani Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et kuna Taani asutused ei ole keelanud Taani ettevõtjatel kasutada nimetust „feta“ õigusvastaselt juustu kohta, mis on toodetud Taanis, siis on nad rikkunud kvaliteedikavade määrusest tulenevaid kohustusi.

Täpsemalt tuleb tuvastada, et nimetuse „feta“ kasutamisega rikutakse Taanis kvaliteedikavade määrust ning et nimetatud liikmesriik peab seega võtma sobivad haldus- ja õiguslikud meetmed selle rikkumise takistamiseks või lõpetamiseks. Kuna Taani keeldub nimetatud sätteid järgimast, siis ei ole ta komisjoni sõnul täitnud kvaliteedikavade määruse artikli 13 lõikest 3 tulenevaid kohustusi ja rikub seega liidu õigust.

Kuna Taani lubab Taani meiereidel toota ja müüa feta imitatsioone, rikub Taani lisaks ELL artikli 4 lõiget 3 koosmõjus määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõikega 1 ja artikliga 4, ning ohustab seeläbi liidu eesmärkide täitmist, milleks on tagada ausad konkurentsitingimused neile põllumajandusettevõtjaile ja põllumajandustoodete ja toidu tootjaile, kelle toodetel ja toidul on omadusi ja tunnuseid, mis tõstavad toote väärtust, aidata ühe geograafilise piirkonnaga seotud toodete tootjaid, kindlustades nende toodete kvaliteedi eest õiglase tasu, ja tagada nimetustele liidu territooriumil kaitse intellektuaalomandiõiguse vormis.

Komisjon on lisaks seisukohal, et kuna Taani ei takista ega lõpeta registreeritud kaitstud päritolunimetusega „feta“ seotud õiguste rikkumist, mis toimub siis, kui Taani piimatootjad ekspordivad juustu imitatsioone liidust kolmandatesse riikidesse, siis nõrgestab Taani liidu positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel, mille eesmärk on tagada liidu kvaliteedikavade kaitse, ja rikub seega ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet.

(1) Komisjoni 14. oktoobri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2002, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/96 lisa seoses nimetusega „feta“ (EÜT 2002, L 277, lk 10; ELT eriväljaanne 03/37, lk 195).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT 2012, L 343, lk 1).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/20

Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Tilly-Sabco versus komisjon

(Kohtuasi T-437/18) (1)

(Lepinguväline vastutus - Põllumajandus - Eksporditoetus - Kodulinnuliha - Rakendusmääruse (EL) nr 689/2013 tühistamine Euroopa Kohtu otsusega - Kahju)

(2020/C 201/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Tilly-Sabco (Guerlesquin, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid R. Milchior ja S. Charbonnel)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Lewis ja B. Hofstötterer)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue, milles palutakse hüvitada kahju, mis tekkis hagejale väidetavalt komisjoni 18. juuli 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 689/2013, millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused (ELT 2013, L 196, lk 13), vastuvõtmisega.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Tilly-Sabco–lt.

(1) ELT C 364, 8.10.2018.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/20

Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Cimpress Schweiz versus EUIPO – Impress Media (CIMPRESS)

(Kohtuasi T-37/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi CIMPRESS taotlus - Euroopa Liidu varasem kujutismärk impress - Varasem siseriiklik sõnamärk Impress-Media - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2020/C 201/29)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Cimpress Schweiz GmbH (Winterthur, Šveits) (esindajad: advokaadid C. Eckhartt, P. Böhner ja A. von Mühlendahl)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Söder)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Impress Media GmbH (Mönchengladbach, Saksamaa) (esindaja: advokaat F. Remmertz)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 30. oktoobri 2018. aasta otsuse (liidetud asjad R 1716/2017-2 ja R 1786/2017-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Impress Media ja Cimpress Schweiz vahel.

Resolutsioon

1.	Lubada Impress GmbH-l asendada Impress Media GmbH kui menetlusse astuja.

2.	Jätta hagi rahuldamata.

3.	Jätta Cimpress Schweiz GmbH kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Impress Media GmbH kohtukulud.

(1) ELT C 82, 4.3.2019.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/21

Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Lidl Stiftung versus EUIPO – Plásticos Hidrosolubles (green cycles)

(Kohtuasi T-78/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Tühistamismenetlus - Euroopa Liidu kujutismärk green cycles - Kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 lõige 1 - Määruse (EL) 2018/625 artikli 10 lõiked 3 ja 4 - Kuju, mis erineb selliste elementide poolest, mis ei muuda eristusvõimet - Tähise ettevõtte logona kasutamise puudumine)

(2020/C 201/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Lidl Stiftung & Co. KG (Neckarsulm, Saksamaa) (esindajad: advokaadid A. Marx, K. Bonhagen ja M. Wolter)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: S. Scardocchia ja J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Plásticos Hidrosolubles, SL (Rafelbuñol, Hispaania) (esindaja: advokaat C. Sueiras Villalobos)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 29. novembri 2018. aasta otsuse (asi R 778/2018-5) peale, mis käsitleb tühistamismenetlust Lidl Stiftung ja Plásticos Hidrosolubles-i vahel.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 29. novembri 2018. aasta otsus (asi R 778/2018-5) niivõrd, kuivõrd selles on tuvastatud vaidlustatud kaubamärgi tegelik kasutamine klassi 20 kuuluvate kaupade suhtes.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta Lidl Stiftung & Co. KG, EUIPO ja Plásticos Hidrosolubles, SL-i kohtukulud Üldkohtu menetluses nende endi kanda.

(1) ELT C 122, 1.4.2019.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/22

Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Kerry Luxembourg versus EUIPO – Döhler (TasteSense By Kerry)

(Kohtuasi T-108/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi TasteSense By Kerry taotlus - Euroopa Liidu varasem sõnamärk MultiSense - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2020/C 201/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Kerry Luxembourg Sàrl (Luxembourg, Luksemburg) (esindajad: advokaadid A. von Mühlendahl ja H. Hartwig)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: J. Ivanauskas ja H. O’Neill)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Döhler GmbH (Darmstadt, Saksamaa)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 27. novembri 2018. aasta otsuse (asi R 1179/2018-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Döhleri ja Kerry Luxembourg-i vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Kerry Luxembourg Sàrl-ilt.

(1) ELT C 139, 15.4.2019.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/22

Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta määrus – Thai World Import & Export versus EUIPO – Elvir (Yaco)

(Kohtuasi T-3/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2020/C 201/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Thai World Import & Export Co. Ltd (Bangkok, Tai) (esindaja: advokaat S. Bénoliel-Claux)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Elvir (Condé-sur-Vire, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat M. Lhotel)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 2. oktoobri 2018. aasta otsuse (asi R 319/2018–2) peale, mis käsitleb Elviri ja Thai World Import & Export Co. vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta Thai World Import & Export Co. Ltd ja Elviri kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt kummaltki välja pool Euroopa Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukuludest.

(1) ELT C 72, 25.2.2019.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/23

Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta määrus – SQlab versus EUIPO (Innerbarend)

(Kohtuasi T-307/19) (1)

(Tühistamismenetlus - Euroopa Liidu kaubamärk - Euroop Liidu sõnamärgi Innerbarend taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt c - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2020/C 201/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: SQlab GmbH (Taufkirchen, Saksamaa) (esindaja: advokaat A. Koelle)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Söder)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 18. märtsi 2019. aasta otsuse (asi R 2180/2018-4) peale, mis käsitleb sõnamärgi Innerbarend registreerimist Euroopa Liidu kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja SQlab GmbH-lt.

(1) ELT C 230, 8.7.2019.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/24

Üldkohtu presidendi 20. aprilli 2020. aasta määrus – Leonardo versus Frontex

(Kohtuasi T-849/19 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Teenuste hanked - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2020/C 201/34)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Leonardo SpA (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat A. Parrella)

Kostja: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (esindajad: S. Drew, H. Caniard, C. Georgiadis ja A. Gras, keda abistasid advokaadid M. Vanderstraeten, F. Biebuyck ja V. Ost)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue ajutiste meetmete kohaldamiseks eesmärgiga peatada Frontexi 18. oktoobri 2019. aasta hanketeade „Remotely Piloted Aircraft Systems (RPAS) for Medium Altitude Long Endurance Maritime Aerial Surveillance“.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/24

Üldkohtu presidendi 30. aprilli 2020. aasta määrus – Nouryon Industrial Chemicals jt versus komisjon

(Kohtuasi T-868/19)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - REACH - Aine dimetüüleeter - Nõuetele vastavuse kontroll - Komisjoni otsus - Kohustus esitada loomadega tehtavate katsete korral teatav teave - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2020/C 201/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Nouryon Industrial Chemicals BV(Amsterdam, Madalmaad), Knoell NL BV (Maarssen, Madalmaad), Grillo-Werke AG (Duisburg, Saksamaa), PCC Trade & Services GmbH (Duisburg) (esindajad: advokaadid R. Cana, G. David ja solicitor Z. Romata)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lindenthal ja K. Mifsud-Bonnici)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue esiteks peatada komisjoni 16. oktoobri 2019. aasta rakendusotsuse C(2019) 7336 final dimetüüleetri registreerimistaotluse, mille Euroopa Kemikaaliamet esitas komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1; parandus ELT 2007, L 136, lk 1), artikli 51 lõike 7 alusel, nõuetele vastavuse kontrolli kohta, täitmine ning teiseks nõue kohaldada mis tahes muud ajutist meedet, mida Üldkohus peab vajalikuks.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/25

Üldkohtu presidendi 22. aprilli 2020. aasta määrus – Aquind jt versus komisjon

(Kohtuasi T-885/19 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Energia - Üleeuroopaline energiataristu - Määrus (EL) nr 347/2013 - Komisjoni delegeeritud määrus, millega muudetakse määrust nr 347/2013 - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2020/C 201/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Aquind Ltd (Wallsend, Ühendkuningriik), Aquind Energy Sàrl, (Luxembourg, Luksemburg), Aquind SAS (Rouen, Prantsusmaa) (esindajad: solicitor S. Goldberg, solicitor C. Davis, solicitor J. Bille ja advokaat E. White)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: O. Beynet, Y. Marinova ja B. De Meester)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue peatada komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta sellise delegeeritud määruse kohaldamine, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 liidu ühishuviprojektide loendit puudutavas osas.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/25

28. veebruaril 2020 esitatud hagi – IV versus komisjon

(Kohtuasi T-145/20)

(2020/C 201/37)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: IV (esindaja: advokaat J. Lemmer)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

kohustada Euroopa Komisjoni ja Centre Polyvalent de l’Enfance Interinstitutionnel’i solidaarselt edastama [X-le] tema lapse [Y] 2019. aasta ja 2020. aasta kohalolekulehed, mis on nende valduses, 500 euro (viissada eurot) suuruse lõpliku karistusmakse ähvardusel iga viivitatud päeva eest alates tehtava otsuse kuulutamisest;

—	mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 500 eurot kulude eest, mille väljamõistmist kohtukuludena ei saa nõuda ja mida hageja pidi kandma oma õiguste maksmapanemiseks, ning käesoleva menetlusega seotud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja üheainsa väite, et kostja on rikkunud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 42 „Õigus tutvuda dokumentidega“, milles on sätestatud, et „Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega“.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/26

8. märtsil 2020 esitatud hagi – Csordas jt versus komisjon

(Kohtuasi T-146/20)

(2020/C 201/38)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Annamaria Csordas (Luxembourg, Luksemburg), Adrian Sorin Cristescu (Luxembourg), Jean Putz (Esch-sur-Alzette, Luxembourg), Miguel Vicente-Nunez (Luxembourg) (esindaja: advokaat M.-A. Lucas)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

enne kohtuasjas otsuse tegemist,

—

teha komisjonile kas uurimis- või menetlust korraldava meetme raames ettekirjutus näidata ära, pärast seda, kui komisjon on palunud nimekirja nr 3 esitanud ametiühingute ja kutseorganisatsioonide käest vastavat teavet, millise arvu kandidaate igaüks neist ametiühingutest ja kutseorganisatsioonidest esitas, tehes vahet põhi- ja asenduskandidaatidel, ja mis alustel põhi- ja asenduskandidaatide paarid koostati, arvestades nende representatiivsust;

hagi kohta otsust langetades:

—

tuvastada, et on õigusvastane, et komisjon ei ennetanud ega keelanud järgmist:

—	valimisjaoskonna presidendi 28. oktoobri 2019. aasta keeldumine avaldada teatis, mis teavitanuks personali 14. oktoobril 2019 FFPE, R&D, Solidarité européenne’i, TAO-AFI, USF-Li ja U4U vahel sõlmitud kokkuleppest, mis puudutas nende ühisnimekirja „Ensemble au Luxembourg“ representatiivsuse jaotust;

—	valimisjaoskonna poolt, valimiste toimumise ajal, määramata kuupäeval, selle kokkuleppe avaldamine, toomata välja, et ametiühingute ja kutseorganisatsioonide teatavad otsused olid tehtud koostöös või ühiselt, ja näitamata ära iga ametiühingu ja kutseorganisatsiooni üles seatud kandidaatide arvu;

—	märkimata jätmine, millist ametiühingut või kutseorganisatsiooni esindas iga nimekirjas nr 3 „Ensemble au Luxembourg“ üles seatud kandidaat, ehkki kandidaadid kuulusid erinevatesse ametiühinguorganisatsioonidesse ja osa neist töötas Brüsselis ega olnud sellele nimekirjale toetust avaldanud;

—	valimistulemuste avaldamine valmisjaoskonna 26. novembri 2019. aasta teatises;

—	Luksemburgi kohaliku personalikomitee moodustamine 2019. aasta novembri valmistulemuste alusel;

—	Luksemburgi kohaliku personalikomitee otsused esindajate määramise kohta kesksesse personalikomiteesse;

—	tühistada CLPLi 2019. aasta novembri valmistel osalenud ametiühingute ja kutseorganisatsioonide representatiivsuse kohandamine komisjoni poolt pärast tulemuste avaldamist, 14. oktoobri 2019. aastal sõlmitud representatiivsuse jaotuse kokkuleppe alusel;

—

tühistada mis tahes otsus anda 14. oktoobri 2019. aastal sõlmitud kokkuleppe allkirjastanud ametiühingutele ja kutseorganisatsioonidele täiendavaid ressursse, võrreldes nendega, mis juba olid nende käsutuses representatiivsuse alusel, mida oli nende osas tunnustatud CLPLi 2016. aasta valimiste alusel;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad neli väidet.

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud vabade ja demokraatlike valimiste põhimõtet, sest valimisjaoskond jättis enne valimiste algust avaldamata kokkuleppe representatiivsuse jaotuse kohta; sest logod, mis olid nimekirja nr 3 „Ensemble Luxembourg“ valimisplakatil esitatud, jätsid valijatele mulje, et see nimekiri esindas viit ametiühingut ja kutseorganisatsiooni, mida esindasid võrdsetes osades 20 paari kandidaate, samas kui kokkuleppest tulenes, et see esindas kuut ametiühingut ja kutseorganisatsiooni, mille hulgast kaht ei olnud nimetatud, ja et nende esindatus ei olnud võrdne.

Teine väide, mille kohaselt on rikutud vabade ja demokraatlike valimiste põhimõtet, sest tõik, et valimisjaoskond avaldas valimiste toimumise ajal kokkuleppe representatiivsuse jaotuse kohta, põhjustas selle, et teatavail valijatel jäi mulje, et nimekirja nr 3 olid üles seadnud kuus ametiühingut ja kutseorganisatsiooni, keda esindas 20 paari selles nimekirjas ära toodud kandidaate, kokkuleppes nimetatud proportsioonides, samas kui selle nimekirja olid üles seadnud kolm ametiühingut ja kutseorganisatsiooni ja kolme ametiühingu ja/või kutseorganisatsiooni liit, kusjuures üks viimati nimetatutest võis esindada ülejäänud kaht ühingut ja/või organisatsiooni, mida nimekirjas esitatud kandidaadid seega ei esindanud, vähemasti mitte osutatud proportsioonis.

Kolmas väide, mille kohaselt rikuti nimekirjas nr 3 olevate kandidaatide valikuvabadust ja esines segiajamise tõenäosus niiviisi toetatud ametiühingute ja kutseorganisatsioonide osas, sest ei nimekirjas nr 3 „Ensemble Luxembourg“ ega vastaval valimisplakatil ei olnud kajastatud, millist ametiühingut või kutseorganisatsiooni iga sellesse nimekirja kuuluv kandidaat esindab, samas kui tegemist oli kuue eri ametiühingu ja kutseorganisatsiooni esitatud nimekirjaga või kolme ametiühingu ja kutseorganisatsiooni ja kolme ametiühingu ja/või kutseorganisatsiooni liidu esitatud nimekirjaga, kes kuulusid erinevatesse ametiühinguliikumistesse, asusid Luksemburgis, aga ka Brüsselis, ega olnud kõik ühisnimekirjale toetust avaldanud.

Neljas väide, mille kohaselt rikuti vabade ja demokraatlike valimiste põhimõtet, sest see, et valimisjaoskond avaldas valimiste toimumise ajal kokkuleppe representatiivsuse jaotuse kohta, võis viia valijad arvamusele, et nimekirja nr 3 üles seadnud ametiühingud ja kutseorganisatsioonid olid selles nimekirjas esindatud niisuguse arvu kandidaatide poolt, mis vastas nende ühingute ja organisatsioonide ära märgitud osale, samas kui see ei olnud nii, kuivõrd vähemasti R&D oli saanud osa Solidarité européenne’i representatiivsusest, ja kuivõrd R&D-le oli loovutanud osa oma representatiivsusest nii USF-L, FFPE kui ka U4U.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/28

19. märtsil 2020 esitatud hagi – IY versus parlament

(Kohtuasi T-154/20)

(2020/C 201/39)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: IY (esindajad: advokaadid T. Bontinck ja A. Guillerme)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

esimese võimalusena:

—	tühistada 4. juuli 2019. aasta otsus hageja teenistusest vabastada;

—	mõista Euroopa Parlamendilt välja 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt;

teise võimalusena:

—	tuvastada ENF fraktsiooni tegevuse lõpetamise otsuse õigusvastasus;

—	sellest tulenevalt tühistada 4. juuli 2019. aasta otsus hageja teenistusest vabastada;

—	mõista Euroopa Parlamendilt välja 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks esimese võimalusena viis väidet.

1.	Esimese väite kohaselt on tehtud ilmselge hindamisviga. Hageja leiab, et teenistusest vabastamise otsus, mida põhistati üksnes ENF fraktsiooni tegevuse väidetava lõpetamisega, sisaldab ilmselget hindamisviga.

2.	Teise väite kohaselt on võimu kuritarvitatud, kuna Euroopa Parlament kasutas oma pädevust, kui ta näitas Euroopa tasandi fraktsiooni nimetuse pelka muutmist fraktsiooni tegevuse lõpetamisena.

3.	Kolmanda väite kohaselt on rikutud õigust olla ära kuulatud. Hageja leiab, et ei ole austatud tema õigust olla enne mis tahes teenistusest vabastamise otsuse tegemist ära kuulatud.

4.	Neljanda väite kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet osas, milles parlament kohaldas väidetavalt tegevuse lõpetanud fraktsiooni teenistujate suhtes erinevat menetlust.

5.	Viienda väite kohaselt on rikutud hea halduse põhimõtet ja hoolitsemiskohustust.

Teise võimalusena väidab hageja, et ENF fraktsiooni tegevuse lõpetamise otsus on õigusvastane. Ta leiab, et kuna tegevuse lõpetamise otsus on õigusvastane, sest selle puhul on tehtud ilmselge hindamisviga ja võimu kuritarvitatud, on teenistusest vabastamise otsus, mis põhineb eranditult tegevuse lõpetamisel, järelikult ise õigusvastane ja tuleb tühistada.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/29

19. märtsil 2020 esitatud hagi – IZ versus parlament

(Kohtuasi T-155/20)

(2020/C 201/40)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: IZ (esindajad: advokaadid T. Bontinck ja A. Guillerme)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

esimese võimalusena:

—	tühistada 4. juuli 2019. aasta otsus hageja teenistusest vabastada;

—	mõista Euroopa Parlamendilt välja 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt;

teise võimalusena:

—	tuvastada ENF fraktsiooni tegevuse lõpetamise otsuse õigusvastasus;

—	sellest tulenevalt tühistada 4. juuli 2019. aasta otsus hageja teenistusest vabastada;

—	mõista Euroopa Parlamendilt välja 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks esimese võimalusena viis väidet, mis on identsed või sarnased nendega, mis esitati kohtuasjas T-154/20: IY vs. parlament.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/29

19. märtsil 2020 esitatud hagi – JA versus parlament

(Kohtuasi T-156/20)

(2020/C 201/41)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: JA (esindajad: advokaadid T. Bontinck ja A. Guillerme)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

esimese võimalusena:

—	tühistada hageja 4. juuli 2019. aasta otsus hageja teenistusest vabastada;

—	mõista Euroopa Parlamendilt välja 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt;

teise võimalusena:

—	tuvastada ENF fraktsiooni tegevuse lõpetamise otsuse õigusvastasus;

—	sellest tulenevalt tühistada 4. juuli 2019. aasta otsus hageja teenistusest vabastada;

—	mõista Euroopa Parlamendilt välja 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjendamiseks esimese võimalusena viis väidet, mis on identsed või sarnased nendega, mis esitati kohtuasjas T-154/20: IY vs. parlament.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/30

23. märtsil 2020 esitatud hagi – JB versus Cedefop

(Kohtuasi T-159/20)

(2020/C 201/42)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: JB (esindaja: advokaat V. Christianos)

Kostja: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (European Centre for the Development of Vocational Training, edaspidi „Cedefop“)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Cedefopi 19. jaanuari 2020. aasta vaikimisi tehtud rahuldamata jätmise otsus;

—	mõista Cedefopilt hageja kasuks välja kokku 442 276,78 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41.

2.	Teine väide, et rikuti hea halduse põhimõtet, kuna hageja hüvitisenõude vaatas läbi Cedefopi ametnik, kes oli süüdistatava vastu ütlusi andma kutsutud tunnistaja Euroopa Liidu personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artikli 11a rikkumine.

3.	Kolmas väide, et hageja poolt personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel rikuti süütuse presumptsiooni, mida kinnitab ka vaikimisi tehtud otsus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta.

4.	Neljas väide, et kostja määras hageja madalamale ametikohale ja otsustas teda mitte edutada, rikkudes personalieeskirju ja erapooletuse põhimõtet.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/31

27. märtsil 2020 esitatud hagi – 3M Belgium versus ECHA

(Kohtuasi T-160/20)

(2020/C 201/43)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: 3M Belgium (Diegem, Belgia) (esindajad: advokaadid J.-P. Montfort ja T. Delille)

Kostja: Euroopa Kemikaaliamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada ECHA 16. jaanuari 2020. aasta otsus ECHA/01/2020, mis käsitleb väga ohtlike ainete kandmist loetellu kandidaatainetest, mis lõpptulemusena kantakse REACH määruse (1) XIV lisasse, seoses ainega perfluorobutaansulfonaat (PFBS) ja selle soolad;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.	Esimene väide, et vaidlustatud otsust vastu võttes rikuti REACH määruse artikli 57 punkti f nõudeid ning kostja andis ilmselgelt väära hinnangu, kuna ta ei tõendanud, et aine avaldab tõenäoliselt inimeste tervisele ja keskkonnale tõsist mõju.

2.	Teine väite, et vaidlustatud otsust vastu võttes rikuti õiguskindluse põhimõtet, sealhulgas ettenähtavuse põhimõtet, sest hagejal ei olnud mingil moel võimalik kindlaks teha ega välja selgitada seda, millist määratlust ning milliseid kriteeriume ja tegureid ECHA oma otsuse põhjendamiseks kasutas.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/32

28. märtsil 2020 esitatud hagi – UPL Europe ja Indofil Industries (Netherlands) versus EFSA

(Kohtuasi T-162/20)

(2020/C 201/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: UPL Europe Ltd (Warrington Cheshire, Ühendkuningriik), Indofil Industries (Netherlands) BV (Amsterdam, Madalmaad) (esindajad: advokaadid C. Mereu ja S. Englebert)

Kostja: Euroopa Toiduohutusamet

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tunnistada hagiavaldus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

tühistada Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 28. jaanuari 2020. aasta otsus, hagejatele teatavaks tehtud 29. jaanuaril 2020, mis puudutab hinnangut hagejate konfidentsiaalsustaotlustele, mis esitati seoses pestitsiidse toimeaine mankotseeb riskianalüüsi vastastikuse eksperdihinnangu EFSA järelduse teatavate osadega (edaspidi „vaidlustatud otsus“); ja

—	mõista kõik käesoleva menetlusega seotud kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kuus väidet.

1.	Esimene väide, et rikutud on komisjoni rakendusmääruse nr 844/2012 (1) artiklit 12 kui menetlusnormi: vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel on rikutud menetlusnorme nii asjaolude tuvastamisel kui õigusnormide kohaldamisel.

2.	Teine väide, et rikutud on komisjoni rakendusmääruse nr 844/2012 artiklit 13 kui materiaalõigusnormi: vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel on sisuliselt vääralt kohaldatud õigusnormi ja eksitud asjaolude tuvastamisel.

3.	Kolmas väide, et ebaõigesti on kohaldatud määruse nr 178/2002 (2) artikleid 38, 39 ja 40: kostja on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud määruse nr 178/2002 artiklites 38, 39 ja 40 sisalduvaid sätteid konfidentsiaalsuse kohta.

4.	Neljas väide, et rikutud on määruse nr 1107/2009 (3) artiklit 63: kostja rikkus määruse nr 1107/2009 artiklit 63, kui ta otsustas avaldada teabe, mille avaldamist hagejad ei soovinud ja mis võib kahjustada nende ärihuve.

5.	Viies väide, et kostjal puudub pädevus: kostja tegutses ultra vires, sest ainus ametiasutus, mille pädevusse kuulub määruse nr 1272/2008 (4) alusel ainete klassifitseerimine ja ümberklassifitseerimine, on Euroopa Kemikaaliamet ja mitte kostja.

Kuues väide, et rikutud on liidu õiguse aluspõhimõtteid: õiguspärasuse põhimõtet, õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning kohustust läbi viia hoolikas ja erapooletu hindamine. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel on rikutud liidu õiguse aluspõhimõtteid.

(1) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT 2012, L 252, lk 26).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT 2002, L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2009, L 309, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT 2008, L 353, lk 1).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/33

19. märtsil 2020 esitatud hagi – BG versus parlament

(Kohtuasi T-164/20)

(2020/C 201/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: BG (esindajad: advokaadid A. Tymen, L. Levi ja A. Champetier)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja 20. mai 2019. aasta otsus, millega hageja 2017. aasta juuli abitaotlus tagasi lükati;

—	tühistada vajalikus ulatuses kostja 10. detsembri 2019. aasta otsus, millega hageja 20. augusti 2019. aasta otsus rahuldamata jäeti;

—	mõista kostja süül hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitis, mis on hinnanguliselt 50 000 eurot;

—	hüvitada hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud põhiõigust olla ära kuulatud (harta artikli 41 lõike 2 punkt a).

Teise väite kohaselt on rikutud hageja põhiõigust sellele, et tema küsimusi käsitletaks erapooletult ja õiglaselt (harta artikli 41 lõige 1), ning rikutud on personalieeskirjade artiklit 24 ja hoolitsemiskohustust.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud põhiõigust põhistatud otsusele (harta artikli 41 lõike 2 punkt c ja personalieeskirjade artikkel 25).

Neljanda väite kohaselt on tehtud hindamisviga ja rikutud personalieeskirjade artikleid 12a ja 24.

Seoses kahju hüvitamise nõudega viitab hageja kostja toimepandud rikkumisele, tekitatud kahjule ning rikkumise ja kahju vahelisele seosele.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/34

3. aprillil 2020 esitatud hagi – JD versus EIP

(Kohtuasi T-166/20)

(2020/C 201/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: JD (esindaja: advokaat H. Hansen)

Kostja: Euroopa Investeerimispank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada otsus, millega (i) hagejat kohustatakse allkirjastama tema töölepingu muudatus, millega ta loobub teatavatest sotsiaalkindlustusõigustest, ja (ii) hagejal takistatakse asumast EIP teenistusse juhul, kui ta muudatust ei allkirjasta;

—	seega kohustada kostjat võtma tagasi kiri, milles nimetatud muutmisettepanek tehakse, ja koos sellega võtma tagasi ka nõue, et hageja allkirjastaks teenistusse astumise eeltingimusena kõnealuse muudatuse;

—	kohustada kostjat lubama hagejal astuda EIP teenistusse ning maksma talle lepingus määratud teenistusse astumise kuupäevast alates tagasiulatuvalt välja töötasu ja toetused;

—	jätta kohtukulud ainult kostja kanda ja

—	jätta hagejale õigus esitada muid nõudeid.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et rikutud on andmekaitsenõudeid.

—	Hageja väidab, et kostja rikkus määruse (EL) 2018/1725 (1) artikli 15 lõike 1 punkti c. Kostja kasutas terviseankeedile antud vastuseid surmajuhtumi ja invaliidsusriski kindlustusekaitse piiramiseks, olgugi et ankeedi andmekaitseteates ei olnud märgitud, et seda võidakse sel eesmärgil kasutada.

Teine väide, et EIP soovitava kindlustuskaitse piiramiseks puudub õiguslik alus.

—

Hageja väidab, et kostja rikkus EIP II personalieeskirjade artiklit 33d ja EIP personalieeskirjade artiklit 9.1.2. Õiguslikku alust, millele EIP tugineb (pensioniskeemi eeskirja artikkel 6-1), ei saa mõistlikult tõlgendada nii, nagu EIP välja pakub. Selline tõlgendus ei võta arvesse töölepingu sõlmimise eelse arstliku hinnangu eesmärki, mis on määratletud personalieeskirjade X lisa artiklis 2.1.1.A.

Kolmas väide, et lepingu muudatuse allkirjastamise nõudel puudub õiguslik alus.

—

Hageja väidab, et kostja rikkus EIP II personalieeskirjade artiklit 13. EIP eeskirjades puudub säte, mis nõuaks, et isik, kes on sõlminud EIPga töölepingu ja kelle EIP töötervishoiu arst on tunnistanud töövõimeliseks, peab allkirjastama oma töölepingu muudatuse, millega ta loobub teatud sotsiaalkindlustusõigustest (käesoleval juhul surmajuhtumi ja invaliidsusriski kindlustus).

Neljas väide, et hagejat on diskrimineeritud, ehk täpsemalt: rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1 ja artikli 34 lõiget 1.

—

Hageja väidab, ei kostja üritab vaidlustatud otsusega hagejalt võtta olulisi sotsiaalkindlustusõigusi (käesoleval juhul surmajuhtumi ja invaliidsusriski kindlustus), põhjendades seda hageja pärilike geneetiliste tunnuste ja/või väidetava puudega. Nõudes töölepingu lõpetamise ähvardusel, et hageja loobuks nimetatud sotsiaalkindlustusõigustest, rikub EIP hageja põhiõigusi. Kostja tegevus on diskrimineeriv, sest sellega püütakse piirata hageja põhiõigust sotsiaalkindlustusele meelevaldsel põhjendusel („väga/äärmiselt madal“ invaliidsusrisk tulevikus) suvaliseks ajavahemikuks (5 aastat).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT 2018, L 295, lk 39).

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/35

7. aprillil 2020 esitatud hagi – JE versus nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate konverents

(Kohtuasi T-180/20)

(2020/C 201/47)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: JE (esindaja: N. Forwood, QC)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate konverents

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada osaliselt liikmesriikide valitsuste esindajate 29. jaanuari 2020. aasta avaldus tagajärgede kohta, mis kaasnevad Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust, mis esitati Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristidele ja mille nõukogu avaldas nõukogu dokumendina XT 21018/20;

—	mõista kohtukulud välja kostjatelt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks väidab hageja, et kostjate vastu võetud õigusakt tuleb osaliselt tühistada pädevuse puudumise, olulise menetlusnormi rikkumise, aluslepingute ja nende rakendusnormide rikkumise ning võimu kuritarvitamise tõttu.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/36

9. aprillil 2020 esitatud hagi – FCA Italy versus EUIPO – Bettag (Pandem)

(Kohtuasi T-191/20)

(2020/C 201/49)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: FCA Italy SpA (Torino, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Jacobacci ja E. Truffo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Christoph Bettag (Aachen, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: teine pool apellatsioonikoja menetluses

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi „Pandem“ taotlus – registreerimistaotlus nr 17 297 029

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 4. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 1483/2019-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	faktiliste asjaolude oluline moonutamine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/37

10. aprillil 2020 esitatud hagi – 10. aprillil 2020 Eternit versus EUIPO – Eternit Österreich (tahvlid)

(Kohtuasi T-193/20)

(2020/C 201/50)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Eternit (Kapelle-op-den-Bos, Belgia) (esindajad: advokaadid J. Muyldermans ja P. Maeyaert)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Eternit Österreich GmbH (Vöcklabruck, Austria)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune disainilahendus: ELi disainilahendus nr 2 538 140-0001

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 5. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 1661/2018-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta EUIPO ja menetlusse astuja kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja hageja kohtukulud.

Väide

—	Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 6 rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/37

27. märtsil 2020 esitatud hagi – JF versus EUCAP Somalia

(Kohtuasi T-194/20)

(2020/C 201/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: JF (esindaja: advokaat A. Kunst)

Kostja: EUCAP Somalia (Muqdisho, Somaalia)

Nõuded

Hageja palub tühistamishagis (ELTL artikkel 263) ja lepinguvälise vastutuse alusel kahju hüvitamise nõude hagis (ELTL artikkel 268 ja artikli 340 lõige 2) Üldkohtul:

—	tühistada missiooni EUCAP Somalia juhi 18. jaanuari 2020. aasta otsus, millega lõpetati hageja teenistussuhe;

—	tühistada missiooni EUCAP Somalia juhi 31. jaanuari 2020. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja vaie;

—	lepinguvälise vastutuse alusel kohustada, et EUCAP Somalia hüvitaks talle varalise kahju, mis seisneb üleminekuperioodil palgas, muus rahalises tasus ja õigustes (saamata jäänud tulu) vastavalt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud väljaastumislepingule (edaspidi „väljaastumisleping“);

—	kohustada, et EUCAP Somalia hüvitaks talle õigusvastaste otsustega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju, mis esialgu ex aequo et bono hinnates on 60 000 eurot;

—	mõista kulud välja missioonilt EUCAP Somalia, sealhulgas hageja kulud, millele lisandub intress 8 %.

Teise võimalusena palub hageja vahekohtu klausli (ELTL artikkel 272) alusel esitatud hagis (juhul kui mõlemaid vaidlustatud otsuseid peetakse lahutamatult seotuks hageja teenistuslepinguga) ja lepingulisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamise hagis (ELTL artikli 340 lõige 1) Üldkohtul:

—	tuvastada, et missiooni EUCAP Somalia juhi 18. jaanuari 2020. aasta ja 31. jaanuari 2020. aasta otsused on õigusvastased;

—	kohustada, et EUCAP Somalia hüvitaks lepingulise vastutuse alusel eespool nimetatud varalise ja mittevaralise kahju;

—	mõista kulud välja missioonilt EUCAP Somalia, sealhulgas hageja kulud, millele lisandub intress 8 %.

Väited ja peamised argumendid

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tugineb hageja viiele väitele.

Esimene väide, et EUCAP Somalia rikkus õigust olla ära kuulatud sellega, et ta ei kuulanud hagejat ära enne 18. jaanuari 2020. aasta otsuse tegemist tema lepingu lõpetamise kohta.

Teine väide, et EUCAP Somalia rikkus kodakondsuse alusel otsese diskrimineerimise keeldu sellega, et hageja lepingu lõpetamine tugineb väljaastumislepingu jõustumisele, kuigi esineb üleminekuperiood, mistõttu koheldakse erinevalt lepingulisi teenistujaid olenevalt sellest, kas neil on Ühendkuningriigi või muu kodakondsus.

Kolmas väide, et EUCAP Somalia rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet sellega, et kohtles hagejat erinevalt võrreldes teiste ÜJKP missioonide rahvusvaheliste lepinguliste töötajatega, kellel on Ühendkuningriigi kodakondsus ja kes jäävad vastavalt väljaastumislepingule tööle kuni üleminekuperioodi lõpuni.

Neljas väide, et EUCAP Somalia rikkus väljaastumislepingut sellega, et jättis tähelepanuta asjaolu, et ÜJKP missioonide rahvusvaheliste lepinguliste Ühendkuningriigi kodanikest töötajate suhtes kehtivad eeskirjad endiselt ega piira nende töötajate jätkamist üleminekuperioodil.

Viies väide, et EUCAP Somalia on rikkunud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet sellega, et rahvusvahelistele lepingulistele Ühendkuningriigi kodanikest töötajatele lubati, et nad võivad vastavalt väljaastumislepingule jätkata üleminekuperioodil töötamist.

Lisaks, kui Üldkohus tunnistab hagi ELTL artikli 263 alusel vastuvõetamatuks põhjendusel, et otsused on lahutamatult seotud hageja teenistuslepinguga, palutakse kohtul teise võimalusena ELTL artikli 272 alusel esitatud hagis hinnata samu väiteid. Esile toodud rikkumisi tuleks käsitada sellisel juhul lepingulisest suhtest tulenevate rikkumistena.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/39

6. aprillil 2020 esitatud hagi – Sociedade da Água de Monchique versus EUIPO – Ventura Vendrell (chic ÁGUA ALCALINA 9,5 PH)

(Kohtuasi T-195/20)

(2020/C 201/52)

Hagiavalduse keel: portugali

Pooled

Hageja: Sociedade da Água de Monchique, SA (Caldas de Monchique, Portugal) (esindaja: advokaat M. Osório de Castro)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Pere Ventura Vendrell (Sant Sadurni d’Anoia, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi chic ÁGUA ALCALINA 9,5 PH registreerimise taotlus – registreerimistaotlus nr 017 027 608

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 20. jaanuari 2020. aasta otsus asjas R 2524/2018-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja registreerida sellest tulenevalt taotletav kaubamärk;

—	mõista kõik kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/40

10. aprillil 2020 esitatud hagi – Chanel versus EUIPO – Innovative Cosmetic Concepts (INCOCO)

(Kohtuasi T-196/20)

(2020/C 201/53)

Hagiavalduse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Chanel (Neuilly-sur-Seine, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat J. Passa)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Innovative Cosmetic Concepts LLC (Clifton, New Jersey, Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering, mille ese on sõnamärk INCOCO – Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 189 828

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 16. jaanuari 2020. aasta otsus asjas R 194/2019-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	hea halduse põhimõtte rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/40

30. märtsil 2020 esitatud hagi – Shindler jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-198/20)

(2020/C 201/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Harry Shindler (Porto d’Ascoli, Itaalia) ja 9 teist hagejat (esindaja: advokaat J. Fouchet)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada tervikuna nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta koos Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu ja selle lisadega;

teise võimalusena;

—

tühistada osaliselt nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta, koos Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga osas, milles need aktid automaatselt, üldiselt ja ilma igasuguse proportsionaalsuse kontrollita eristavad alates 1. veebruarist 2020 liidu kodanikke ja Ühendkuningriigi kodanikke, ja tühistada seega eelkõige väljaastumise lepingu preambula kuues põhjendus ning artiklid 9, 10 ja 127;

selle tulemusena;

—	mõista kõik menetluskulud välja Euroopa Liidu Nõukogult, sealhulgas advokaadikulud 5 000 euro ulatuses.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolmteist väidet.

Esimene väide, et rikutud on Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingu artiklit 106 a. Hagejad leiavad sellega seoses eelkõige, et briti rahvas ei hääletanud Ühendkuningriigi Euratomist väljaastumise poolt ja et Ühendkuningriigi sellest organisatsioonist lahkumisel oleks tulnud järgida kõiki formaalsusi.

Teine väide, et seoses lõpliku lepingu laadiga on rikutud menetlusnorme. Hagejad väidavad selle kohta, et väljaastumise lepingu sõlmimise otsus on ebaseaduslik, kuna see annab liidule väljaastumise lepingu üle peetavateks läbirääkimisteks „erandliku horisontaalse pädevuse“ ja rikub seega liidu ning liikmesriikide vahelist pädevuste jaotamist, välistades segalepingu võimaluse ja lükates kõrvale lõpliku lepingu mistahes ratifitseerimise liikmesriikide poolt.

Kolmas väide, et rikutud on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artiklit 127, kuna selles artiklis ette nähtud menetlust lepingu osalisriikide seast väljaastumiseks ei ole järgitud, mille tõttu sisaldab hagejate hinnangul vaidlustatud otsus menetlusnormide rikkumist ja mis toob kaasa selle tühisuse.

Neljas väide, et Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamise suhtes teatud kategooria brittidele ei ole tehtud proportsionaalsuse kontrolli. Hagejad leiavad, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, sest see ei võtnud arvesse asjaolu, et 23. juuni 2016. aasta referendumil, mis puudutas Ühendkuningriigi kuulumist Euroopa Liitu, ei saanud osaleda mitu kategooriat Briti kodanikke: need, kes olid kasutanud oma liikumisvabadust liidus ja kes olid olnud Briti territooriumilt eemal rohkem kui viisteist aastat, ülemeremaade ja –territooriumide kodanikud, Kanalisaarte elanikud ja Briti kinnipeetavad.

Viies väide, et rikutud on demokraatia, võrdse kohtlemise, vaba liikumise, sõnavabaduse ja hea halduse põhimõtteid. Hagejad väidavad eelkõige, et vaidlustatud otsus on vastuolus liidu õiguskorraga, milles on tagatud kõikide kodanike võrdse kohtlemise põhimõte, ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni õiguskorraga.

Kuues väide, et rikutud on EL lepingu artiklit 52 ja ELTL artikleid 198, 199, 203 ja 355, mis puudutavad Briti ülemeremaid ja –territooriume. Hagejad leiavad, et kuna vaidlustatud otsus ei nimeta asjakohast õiguslikku alust, milleks on ELTL artikkel 203, mida kohaldatakse Briti ülemeremaade ja –territooriumide suhtes, siis on see ebaseaduslik ja tuleb tühistada.

7.	Seitsmes väide, et 30. jaanuari 2020. aasta otsus ei austa Gibraltari staatust, kuna väljaastumise lepingu artikkel 3 rikub rahvusvahelist õigust ja eelkõige rahvaste enesemääramisõiguse põhimõtet.

8.	Kaheksas väide, et rikutud on ELTL artiklit 4, kuna vaidlustatud otsus ei ole järginud liidu ja liikmesriikide vahelise jagatud pädevuste põhimõtet, mis tingib Gibraltari staatust arvestades selle otsuse tühistamise.

Üheksas väide, et rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. Hagejad väidavad sellega seoses eelkõige, et vaidlustatud otsus kinnitab nende alalise elamisõiguse kaotamist, mis saadi pärast viieaastast katkematut elamist mõnes liikmesriigis, ilma et nimetatud õiguse kaotamise konkreetsed tagajärjed oleks ette nähtud ja eelkõige ilma, et oleks teostatud mistahes proportsionaalsuse kontrolli.

10.

Kümnes väide, et rikutud on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele. Hagejad väidavad, et vaidlustatud otsus mõjutab nende õigust era- ja perekonnaelu austamisele, kuna see võtab neilt Euroopa Liidu kodakondsuse ja seega õiguse vabalt elada liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad ei ole, kuid mille territooriumile on nad oma perekonnaelu rajanud.

11.

Üheteistkümnes väide, et rikutud Briti kodanike õigust valida ja osaleda valimistel kohalikel ja Euroopa valimistel. Hagejate hinnangul rikub väljaastumise lepingu artikkel 127 ELTL artiklit 18 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 20 ja 21. Vaidlustatud otsus tuleks seega tühistada, kuna see ratifitseerib lepingu, mis sisaldab tingimust, mis loob diskrimineerimise Briti kodanike vahel.

12.

Kaheteistkümnes väide tugineb asjaolule, et väljaastumise leping eristab automaatselt ja üldiselt liidu kodanikke ja Ühendkuningriigi kodanikke, kontrollimata selle proportsionaalsust brittide õigusega era- ja perekonnaelu austamisele, alates 1. veebruarist 2020. Selle väite põhjendamiseks kinnitavad hagejad, et Euroopa kodakondsuse kaotamine ei saa olla automaatne ja üldine, et selle tagajärgi oleks tulnud hinnata in concreto ja et kuna sellist hindamist ei ole tehtud, tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

13.	Kolmeteistkümnes väide tugineb ELTL artiklite 18, 20 ja 22 koostoimele väljaastumise lepingu artikliga 12. Hagejad leiavad, et väljaastumise lepingu artikliga 127 kehtestatud diskrimineerimine rikub ELTL artiklis 18 kinnitatud keeldu diskrimineerida kodakondsuse alusel.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/42

14. aprillil 2020 esitatud hagi – Aldi Stores versus EUIPO – Dualit (rösteri kuju)

(Kohtuasi T-199/20)

(2020/C 201/55)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Aldi Stores Ltd (Atherstone, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor S. Barker ja barrister C. Blythe)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Dualit Ltd (Crawley, Ühendkuningriik)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi ruumiline kaubamärk „rösteri kuju“ – ELi kaubamärk nr 48 728

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 14. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 1034/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja rahuldada kehtetuks tunnistamise taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus ja saata asi tagasi EUIPO tühistamisosakonnale või apellatsioonikojale;

—	kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsus ja rahuldada kehtetuks tunnistamise taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti a, punkti e alapunkti ii ja/või punkti e alapunkti iii alusel;

—	mõista hageja kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	olulise menetlusnormi rikkumine, teise võimalusena nõukogu delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 27 lõike 2 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti a rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 punkti e alapunkti ii rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 punkti e alapunkti iii rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/43

15. aprillil 2020 esitatud hagi – Stone Brewing versus EUIPO – Molson Coors Brewing Company (UK) (STONE BREWING)

(Kohtuasi T-200/20)

(2020/C 201/56)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Stone Brewing Co. LLC (Escondido, California, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid M. Kloth, R. Briske ja D. Habel)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Molson Coors Brewing Company (UK) Ltd (Burton Upon Trent, Ühendkuningriik)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kaubamärgi „STONE BREWING“ taotlus – registreerimistaotlus nr 15 423 668

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 31. jaanuari 2020. aasta otsus asjas R 1524/2018-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista välja kohtukulud tema kasuks.

Väited

—	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 71 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 47 lõike 2 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 10 lõike 3 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/44

17. aprillil 2020 esitatud hagi – Target Brands versus EUIPO – The a.r.t. company b&s (ART CLASS)

(Kohtuasi T-202/20)

(2020/C 201/57)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Target Brands Inc. (Minneapolis, Minnesota, Ühendriigid) (esindaja: Barrister A. Norris)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: The a.r.t. company b&s, SA (Quel, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi „ART CLASS“ taotlus – registreerimistaotlus nr 16 888 695

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 23. jaanuari 2020. aasta otsus asjas R 1597/2019-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tühistada vastulausemenetluses tehtud otsus kõigi teiste vaidlusaluste toodete osas;

—	teise võimalusena saata asi EUIPO-le tagasi uuesti läbivaatamiseks;

—	mõista käesoleva menetluse ja apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/45

18. aprillil 2020 esitatud hagi – Al-Imam versus nõukogu

(Kohtuasi T-203/20)

(2020/C 201/58)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Maher Al-Imam (Damaskus, Süüria) (esindaja: advokaat M. Brillat)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	hagiavaldus vastu võtta;

—

tuvastada nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määruse (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011, õigusvastasus hagejat puudutavas osas; 31. mai 2013. aasta otsuse 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, õigusvastasus hagejat puudutavas osas; nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/211, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, õigusvastasus hagejat puudutavas osas; nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusotsuse (ÜVJP) 2020/212, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, õigusvastasus hagejat puudutavas osas;

—

sellest tulenevalt tühistada nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011, hagejat puudutavas osas; 31. mai 2013. aasta otsus 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, hagejat puudutavas osas; nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/211, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, hagejat puudutavas osas; nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2020/212, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, hagejat puudutavas osas;

—	mõista nõukogult välja 10 000 eurot nädalas alates 18. veebruarist 2020 varalise kahju eest, mida hageja on kandnud vaidlusaluste meetmete võtmise tõttu;

—	mõista nõukogult välja 15 000 eurot nädalas alates 18. veebruarist 2020 mittevaralise kahju eest, mida hageja on kandnud vaidlusaluste meetmete võtmise tõttu;

—	kohustada nõukogu hüvitama mistahes tulevikus tekkiva kahju, mida hageja kannab vaidlusaluste meetmete võtmise tõttu;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et vaidlusaluste aktide vastuvõtmise menetluses rikuti hageja põhiõiguseid. See väide jaguneb kaheks osaks:

—	Esimene väiteosa tugineb hageja kaitseõiguste rikkumisele, st õiguse olla ära kuulatud ja võistleva menetluse põhimõtte rikkumisele.

—	Teine väiteosa tugineb õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumisele.

Teine väide, et vaidlusaluste aktide vastuvõtmisel on tehtud ilmne hindamisviga. See väide jaguneb kaheks osaks:

—	Esimene väiteosa tugineb selliste tõendite ebapiisavusele, mis õigustaks hageja lisamist piiravate meetmete esemeks olevate isikute loetellu.

—	Teine väiteosa tugineb faktide moonutamisele.

Kolmas väide, et hageja põhiõigusi on vaidlusaluste aktide sisu tõttu ebaseaduslikult ja ebaproportsionaalselt kahjustatud. See väide jaguneb kaheks osas:

—	Esimene väiteosa, mis tugineb omandiõiguse rikkumisele.

—	Teine väiteosa, mis tugineb õiguse era- ja perekonnaelule rikkumisele.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/46

19. aprillil 2020 esitatud hagi – Zoom versus EUIPO – Facetec (ZOOM)

(Kohtuasi T-204/20)

(2020/C 201/59)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Zoom KK (Tokyo, Jaapan) (esindaja: advokaat M. de Arpe Tejero)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Facetec Inc. (Las Vegas, Nevada, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnamärgi ZOOM Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 323 959

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 7. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 507/2019-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja menetlusse astujalt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/47

16. aprillil 2020 esitatud hagi – Frommer versus EUIPO – Minerva (I-cosmetics)

(Kohtuasi T-205/20)

(2020/C 201/60)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Angela Frommer (Unterschleißheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat F. Remmertz)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Minerva GmbH (München, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „I-cosmetics“ – ELi kaubamärk nr 8 836 661

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 10. veebruri 2020. aasta otsus asjas R 675/2019-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista hageja kohtukulud ja apellatsioonikoja menetlusega seonduvad kulud välja EUIPO-lt ja apellatsioonikoja menetluse teiselt poolelt, kui viimane peaks menetlusse astuma.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 rikkumine;

—	komisjoni määruse (EÜ) 2868/95 eeskirja 22 rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/48

17. aprillil 2020 esitatud hagi – Residencial Palladium versus EUIPO – Fiesta Hotels & Resorts (PALLADIUM HOTELS & RESORTS)

(Kohtuasi T-207/20)

(2020/C 201/61)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Residencial Palladium, SL (Ibiza, Hispaania) (esindaja: advokaat D. Solana Giménez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Fiesta Hotels & Resorts, SL (Ibiza)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärk PALLADIUM HOTELS & RESORTS – ELi kaubamärk nr 2 915 304

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 12. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 231/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja kõrvaldada selle tagajärjed, kohustades EUIPOt jätkama Residencial Palladiumi esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse menetlemist;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõike 4 rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/48

21. aprillil 2020 esitatud hagi – Fidia farmaceutici vs. EUIPO – Ioulia and Irene Tseti Pharmaceutial Laboratories (HYAL)

(Kohtuasi T-215/20)

(2020/C 201/62)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fidia farmaceutici SpA (Abano Terme, Itaalia) (esindajad: advokaadid R. Kunz Hallstein ja H. Kunz-Hallstein)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Ioulia and Irene Tseti Pharmaceutial Laboratories SA (Ateena, Kreeka)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „HYAL“ – ELi kaubamärk nr 2 430 221

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 24. jaanuari 2020. aasta otsus asjas R 613/2019-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt; teise võimalusena, apellatsioonikoja menetluse teise poole menetlusse astumise korral mõista kohtukulud välja solidaarselt EUIPO-lt ja menetlusse astujalt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 176 lõike 1 rikkumine;

—	komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 32 punkti f ja artikli 39 lõike 5 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 lõike 1 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 95 lõike 1 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/49

14. aprillil 2020 esitatud hagi – Alkattan versus nõukogu

(Kohtuasi T-218/20)

(2020/C 201/63)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Waseem Alkattan (Damaskus, Süüria) (esindaja: advokaat G. Karouni)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada järgmised aktid hagejat puudutavas osas:

—	nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2020/212, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—	nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/211, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias;

—	mõista nõukogult välja 500 000,00 (viissada tuhat) eurot kogu tekitatud kahju eest koos intressiga;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et rikutud on kitseõiguseid ja õigust õiglasele kohtumenetlusele, tuginedes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklitele 6 ja 13 ning Euroopa Kohtu praktikale. Hageja leiab, et teda oleks pidanud ära kuulama enne, kui Euroopa Liidu Nõukogu võttis tema suhtes vastu piiravad meetmed, ja et selle tagajärjel ei austatud tema kaitseõiguseid.

Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust (ELTL artikli 296 teine lõik). Hageja heidab nõukogule ette ebaselgete ja üldiste põhjenduste esitamist, milles ei ole spetsiifiliselt ja konkreetselt mainitud põhjuseid, miks ta järeldas oma kaalutlusõiguse teostamisel, et hageja suhtes tuleks kohaldada asjaomaseid piiravaid meetmeid. Kuna ühtegi konkreetset ja objektiivset asjaolu, mida hagejale ette heita ja mis võiks asjaomaseid meetmeid õigustada, esitatud ei ole, ei anna nõukogu põhjendused hagejale mingit piisavat teavet ja need on tegelikult vähemalt ebaselged, üldised ja ebatäpsed.

3.	Kolmas väide, et tehtud on ilmne hindamisviga. Hageja heidab nõukogule ette, et viimane põhjendas piiravat meedet asjaoludega, mille ilmselgelt puudub faktiline alus, kuna tema hinnangul ei ole esitatud faktidel mingit veenvat alust.

Neljas väide, mis puudutab kahju hüvitamise nõuet ja mis tugineb hageja süüdistamisele teatud rasketes asjaoludes, mis seavad nii tema isiklukult kui ka tema perekonna ohtu, mis ilmestabki kantud kahju olulisust ja õigustab tema kahju hüvitamise nõuet. Lisaks väidab hageja, et tema majandustegevust on tõsiselt ja kestvalt kahjustatud.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/50

16. aprillil 2020 esitatud hagi – JL versus komisjon

(Kohtuasi T-220/20)

(2020/C 201/64)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: JL (esindaja: advokaat C. Mourato)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni (ametisse nimetav asutus) 11. juuli 2019. aasta otsus, millega hagejale tehti hoiatus;

—	tühistada Euroopa Komisjoni (ametisse nimetav asutus) 27. märtsi 2017. aasta otsus alustada uuesti juhtumi [konfidentsiaalne] (1) menetlemist;

—	mõista hageja kasuks välja 30 000 euro suurune koguhüvitis eriline mittevaralise kahju eest, mille tekitas Euroopa Komisjon;

—	mõista kostjalt välja kohtukulud vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 134.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artiklit 266, see tähendab, et tegemist on Üldkohtu tehtud tühistava kohtuotsuse täitmiseks ebasobivate meetmetega, ning on rikutud non bis in idem põhimõtet.

2.	Teine väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artiklit 266, hea halduse põhimõtet, sealhulgas juhtumite erapooletu ja õiglase menetlemise kohustust, süütuse presumptsiooni põhimõtet ja kaitseõigusi.

3.	Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artiklit 266, haldusuurimistele ja distsiplinaarmenetlustele kohaldavaid menetlusnorme ning põhjendamiskohustust.

4.	Neljas väide, mille kohaselt nõutakse eespool nimetatud rikkumiste tõttu erihüvitist.

(1) Konfidentsiaalsed andmed kustutatud.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/51

23. aprillil 2020 esitatud hagi – Target Brands Inc. versus EUIPO – The a.r.t. company b&s (art class)

(Kohtuasi T-221/20)

(2020/C 201/65)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Target Brands Inc. (Minneapolis, Minnesota, Ühendriigid) (esindaja: Barrister A. Norris)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: The a.r.t. company b&s, SA (Quel, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi „art class“ taotlus – registreerimistaotlus nr 16 888 737

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 7. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 1596/2019-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tühistada vastulausemenetluses tehtud otsus kõigi teiste vaidlusaluste toodete osas;

—	teise võimalusena saata asi EUIPO-le tagasi uuesti läbivaatamiseks;

—	mõista käesoleva menetluse ja apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001 (EL) lõike 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/52

21. aprillil 2020 esitatud hagi – CH ja CN versus parlament

(Kohtuasi T-222/20)

(2020/C 201/66)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: CH ja CN (esindaja: advokaat C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—	tühistada vaidlustatud otsuses osas, milles nendega on jäetud võtmata lõplik seisukoht esiletoodud psühholoogilise ahistamise asjaolude toimumise kohta;

—	mõista kostjalt mõlema kasuks välja ex aequo et bono5 000 eurot mittevaralise kahju eest, mis tekitati mõistliku aja ületamisega, millele lisandub viivitusintress kuni täieliku tasumiseni;

—	mõista kostjalt mõlema kasuks välja ex aequo et bono100 000 eurot mittevaralise kahju eest, mis tekitati seisukoha võtmata jätmisega esiletoodud psühholoogilise ahistamise asjaolude toimumise kohta, millele lisandub viivitusintress kuni täieliku tasumiseni;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Selleks et põhjendada hagi parlamendi 13. septembri 2019. aasta otsuste peale, millega selle institutsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus ei võtnud hagejate abitaotluste vastuseks lõplikku seisukohta esiletoodud psühholoogilise ahistamise asjaolude toimumise kohta, esitavad nad kaks väidet.

Esimene väide, et on rikutud abistamiskohustust ja Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artiklit 24, kuna jättes võtmata lõpliku seisukoha esiletoodud psühholoogilise ahistamise asjaolude toimumise kohta, rikkus parlamendi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus oma abistamiskohustust.

Teine väide, et on rikutud hoolitsemiskohustust ja hea halduse põhimõtet, samuti õigust väärikusele ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 1 ja 31, kuna jättes võtmata lõpliku seisukoha esiletoodud psühholoogilise ahistamise asjaolude toimumise kohta, rikkus parlamendi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus hea halduse põhimõtet ja oma hoolitsemiskohustust, rikkudes nii hagejate õigust inimväärikusele.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/53

24. aprillil 2020 esitatud hagi – Steinel versus EUIPO (MobileHeat)

(Kohtuasi T-226/20)

(2020/C 201/67)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Steinel GmbH (Herzebrock-Clarholz, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Breuer ja K. Freudenstein)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi MobileHeat taotlus – registreerimistaotlus nr 18 029 162

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 3. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 2472/2019-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkte b ja c koostoimes artikli 7 lõikega 2.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/53

24. aprillil 2020 esitatud hagi – Biovene Cosmetics versus EUIPO – Eugène Perma France (BIOVÈNE BARCELONA)

(Kohtuasi T-227/20)

(2020/C 201/68)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Biovene Cosmetics, SL (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaat E. Estella Garbayo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Eugène Perma France (Saint-Denis, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: roosat ja valget värvi Euroopa Liidu kujutismärk BIOVÈNE BARCELONA – registreerimistaotlus nr 16 523 102

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 12. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 1661/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tühistada vastulausete osakonna otsus;

—	muuta neid otsuseid ja lubada kaubamärgi registreerimise taotlus tervikuna rahuldada;

—	mõista käesoleva menetluse, vastulause- ja apellatsioonimenetlusega seotud kulud välja EUIPO-lt ja Eugène Parma France’ilt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

15.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 201/54

28. aprillil 2020 esitatud hagi – Biovene Cosmetics vs. EUIPO – Eugène Perma France (BIOVÈNE)

(Kohtuasi T-232/20)

(2020/C 201/69)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Biovene Cosmetics, SL (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat E. Estella Garbayo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Eugène Perma France (Saint-Denis, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi „BIOVÈNE“ taotlus – registreerimistaotlus nr 16 052 029

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 12. veebruari 2020. aasta otsus asjas R 739/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tühistada vastulausete osakonna otsus;

—	muuta neid otsuseid ja lubada kaubamärgi registreerimise taotlus tervikuna rahuldada;

—	mõista käesoleva menetluse, vastulause- ja EUIPO apellatsioonimenetlusega seotud kulud välja EUIPO-lt ja Eugène Parma France’ilt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 201

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 15. juuni 2020

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2020/C 201/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2020/C 201/02	Kohtuasi C-557/19 P: Hochmann Marketing GmbH 22. juulil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 22. mai 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-754/18: Hochmann Marketing GmbH versus Euroopa Parlament	2
2020/C 201/03	Kohtuasi C-682/19 P: BP 15. septembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 11. juuli 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-917/16 REV: BP versus FRA	2
2020/C 201/04	Kohtuasi C-828/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Cluj (Rumeenia) 12. novembril 2019 – SC Panavitrans SRL versus Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Cluj, Administrația Fondului pentru Mediu	3
2020/C 201/05	Kohtuasi C-840/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 19. novembril 2019 – kriminaalasi NC süüdistuses	3
2020/C 201/06	Kohtuasi C-859/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 26. novembril 2019 – kriminaalasi FXi, CSi ja ND süüdistuses	4
2020/C 201/07	Kohtuasi C-908/19 P: European Food SA 10. detsembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 10. oktoobri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-536/18: Société des produits Nestlé versus EUIPO – European Food (FITNESS)	5
2020/C 201/08	Kohtuasi C-909/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Iaşi (Rumeenia) 11. detsembril 2019 – BX versus Unitatea Administrativ Teritorială D.	5
2020/C 201/09	Kohtuasi C-926/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 18. detsembril 2019 – kriminaalmenetlus BRi, CSi, DT, EU, FV, GW süüdistuses	6
2020/C 201/10	Kohtuasi C-929/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 18. detsembril 2019 – kriminaalasi CD süüdistuses	7
2020/C 201/11	Kohtuasi C-936/19 P: Rubik’s Brand Ltd 20. detsembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 24. oktoobri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-601/17: Rubik’s Brand Ltd versus EUIPO – Simba Toys	7
2020/C 201/12	Kohtuasi C-14/20 P: Neoperl AG 14. jaanuaril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 14. novembri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-669/18: Neoperl AG versus EUIPO	8
2020/C 201/13	Kohtuasi C-39/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 27. jaanuaril 2020 – Staatssecretaris van Financiën versus Jumbocarry Trading GmbH	8
2020/C 201/14	Kohtuasi C-62/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel (Belgia) 6. veebruaril 2020 – Vogel Import Export NV versus Belgische Staat	9
2020/C 201/15	Kohtuasi C-63/20 P: Sigrid Dickmanns’i 5. veebruaril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 18. novembri 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-181/19: Sigrid Dickmanns versus EUIPO	9
2020/C 201/16	Kohtuasi C-70/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 12. veebruaril 2020 – YL versus Altenrhein Luftfahrt GmbH	10
2020/C 201/17	Kohtuasi C-85/20 P: Lazarus Szolgáltató és Kereskedelmi Kft., likvideerimisel, 14. veebruaril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 18. detsembri 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-763/18, Lazarus Szolgáltató és Kereskedelmi Kft. versus komisjon	11
2020/C 201/18	Kohtuasi C-92/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf (Saksamaa) 25. veebruaril 2020 – Rottendorf Pharma GmbH versus Hauptzollamt Bielefeld	12
2020/C 201/19	Kohtuasi C-93/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bezirksgericht Schwechat (Austria) 25. veebruaril 2020 – JU versus Air France Direktion für Österreich	13
2020/C 201/20	Kohtuasi C-94/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Linz (Austria) 25. veebruaril 2020 – Land Oberösterreich versus KV	13
2020/C 201/21	Kohtuasi C-108/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Berlin-Brandenburg (Saksamaa) 27. veebruaril 2020 – HR versus Finanzamt Wilmersdorf	14
2020/C 201/22	Kohtuasi C-119/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākā tiesa (Senāts) (Läti) 28. veebruaril 2020 – Līga Šenfelde versus Lauku atbalsta dienests	15
2020/C 201/23	Kohtuasi C-124/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Saksamaa) 5. märtsil 2020 – Bank Melli Iran, Iraani õiguse alusel asutatud aktsiaselts versus Telekom Deutschland GmbH	16
2020/C 201/24	Kohtuasi C-130/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social no 3 de Barcelona (Hispaania) 9. märtsil 2020 – YJ versus Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)	16
2020/C 201/25	Kohtuasi C-139/20: 16. märtsil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik	17
2020/C 201/26	Kohtuasi C-144/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administratīvā rajona tiesa (Läti) 27. märtsil 2020 – AS LatRailNet, VAS Latvijas dzelzceļšversus Valsts dzelzceļa administrācija	18
2020/C 201/27	Kohtuasi C-159/20: 8. aprillil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Taani Kuningriik	18
	Üldkohus
2020/C 201/28	Kohtuasi T-437/18: Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Tilly-Sabco versus komisjon (Lepinguväline vastutus – Põllumajandus – Eksporditoetus – Kodulinnuliha – Rakendusmääruse (EL) nr 689/2013 tühistamine Euroopa Kohtu otsusega – Kahju)	20
2020/C 201/29	Kohtuasi T-37/19: Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Cimpress Schweiz versus EUIPO – Impress Media (CIMPRESS) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu sõnamärgi CIMPRESS taotlus – Euroopa Liidu varasem kujutismärk impress – Varasem siseriiklik sõnamärk Impress-Media – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)	20
2020/C 201/30	Kohtuasi T-78/19: Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Lidl Stiftung versus EUIPO – Plásticos Hidrosolubles (green cycles) (Euroopa Liidu kaubamärk – Tühistamismenetlus – Euroopa Liidu kujutismärk green cycles – Kaubamärgi tegelik kasutamine – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 lõige 1 – Määruse (EL) 2018/625 artikli 10 lõiked 3 ja 4 – Kuju, mis erineb selliste elementide poolest, mis ei muuda eristusvõimet – Tähise ettevõtte logona kasutamise puudumine)	21
2020/C 201/31	Kohtuasi T-108/19: Üldkohtu 29. aprilli 2020. aasta otsus – Kerry Luxembourg versus EUIPO – Döhler (TasteSense By Kerry) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi TasteSense By Kerry taotlus – Euroopa Liidu varasem sõnamärk MultiSense – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))	22
2020/C 201/32	Kohtuasi T-3/19: Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta määrus – Thai World Import & Export versus EUIPO – Elvir (Yaco) (Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Vastulause tagasivõtmine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	22
2020/C 201/33	Kohtuasi T-307/19: Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta määrus – SQlab versus EUIPO (Innerbarend) (Tühistamismenetlus – Euroopa Liidu kaubamärk – Euroop Liidu sõnamärgi Innerbarend taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Kirjeldavus – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt c – Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)	23
2020/C 201/34	Kohtuasi T-849/19 R: Üldkohtu presidendi 20. aprilli 2020. aasta määrus – Leonardo versus Frontex (Ajutiste meetmete kohaldamine – Teenuste hanked – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Kiireloomulisuse puudumine)	24
2020/C 201/35	Kohtuasi T-868/19: Üldkohtu presidendi 30. aprilli 2020. aasta määrus – Nouryon Industrial Chemicals jt versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine – REACH – Aine dimetüüleeter – Nõuetele vastavuse kontroll – Komisjoni otsus – Kohustus esitada loomadega tehtavate katsete korral teatav teave – Kohaldamise peatamise taotlus – Kiireloomulisuse puudumine)	24
2020/C 201/36	Kohtuasi T-885/19 R: Üldkohtu presidendi 22. aprilli 2020. aasta määrus – Aquind jt versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine – Energia – Üleeuroopaline energiataristu – Määrus (EL) nr 347/2013 – Komisjoni delegeeritud määrus, millega muudetakse määrust nr 347/2013 – Kohaldamise peatamise taotlus – Kiireloomulisuse puudumine)	25
2020/C 201/37	Kohtuasi T-145/20: 28. veebruaril 2020 esitatud hagi – IV versus komisjon	25
2020/C 201/38	Kohtuasi T-146/20: 8. märtsil 2020 esitatud hagi – Csordas jt versus komisjon	26
2020/C 201/39	Kohtuasi T-154/20: 19. märtsil 2020 esitatud hagi – IY versus parlament	28
2020/C 201/40	Kohtuasi T-155/20: 19. märtsil 2020 esitatud hagi – IZ versus parlament	29
2020/C 201/41	Kohtuasi T-156/20: 19. märtsil 2020 esitatud hagi – JA versus parlament	29
2020/C 201/42	Kohtuasi T-159/20: 23. märtsil 2020 esitatud hagi – JB versus Cedefop	30
2020/C 201/43	Kohtuasi T-160/20: 27. märtsil 2020 esitatud hagi – 3M Belgium versus ECHA	31
2020/C 201/44	Kohtuasi T-162/20: 28. märtsil 2020 esitatud hagi – UPL Europe ja Indofil Industries (Netherlands) versus EFSA	32
2020/C 201/45	Kohtuasi T-164/20: 19. märtsil 2020 esitatud hagi – BG versus parlament	33
2020/C 201/46	Kohtuasi T-166/20: 3. aprillil 2020 esitatud hagi – JD versus EIP	34
2020/C 201/47	Kohtuasi T-180/20: 7. aprillil 2020 esitatud hagi – JE versus nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate konverents	35
2020/C 201/48	Kohtuasi T-184/20: 9. aprillil 2020 esitatud hagi – JE versus Euroopa Liidu Kohus	36
2020/C 201/49	Kohtuasi T-191/20: 9. aprillil 2020 esitatud hagi – FCA Italy versus EUIPO – Bettag (Pandem)	36
2020/C 201/50	Kohtuasi T-193/20: 10. aprillil 2020 esitatud hagi – 10. aprillil 2020 Eternit versus EUIPO – Eternit Österreich (tahvlid)	37
2020/C 201/51	Kohtuasi T-194/20: 27. märtsil 2020 esitatud hagi – JF versus EUCAP Somalia	37
2020/C 201/52	Kohtuasi T-195/20: 6. aprillil 2020 esitatud hagi – Sociedade da Água de Monchique versus EUIPO – Ventura Vendrell (chic ÁGUA ALCALINA 9,5 PH)	39
2020/C 201/53	Kohtuasi T-196/20: 10. aprillil 2020 esitatud hagi – Chanel versus EUIPO – Innovative Cosmetic Concepts (INCOCO)	40
2020/C 201/54	Kohtuasi T-198/20: 30. märtsil 2020 esitatud hagi – Shindler jt versus nõukogu	40
2020/C 201/55	Kohtuasi T-199/20: 14. aprillil 2020 esitatud hagi – Aldi Stores versus EUIPO – Dualit (rösteri kuju)	42
2020/C 201/56	Kohtuasi T-200/20: 15. aprillil 2020 esitatud hagi – Stone Brewing versus EUIPO – Molson Coors Brewing Company (UK) (STONE BREWING)	43
2020/C 201/57	Kohtuasi T-202/20: 17. aprillil 2020 esitatud hagi – Target Brands versus EUIPO – The a.r.t. company b&s (ART CLASS)	44
2020/C 201/58	Kohtuasi T-203/20: 18. aprillil 2020 esitatud hagi – Al-Imam versus nõukogu	45
2020/C 201/59	Kohtuasi T-204/20: 19. aprillil 2020 esitatud hagi – Zoom versus EUIPO – Facetec (ZOOM)	46
2020/C 201/60	Kohtuasi T-205/20: 16. aprillil 2020 esitatud hagi – Frommer versus EUIPO – Minerva (I-cosmetics)	47
2020/C 201/61	Kohtuasi T-207/20: 17. aprillil 2020 esitatud hagi – Residencial Palladium versus EUIPO – Fiesta Hotels & Resorts (PALLADIUM HOTELS & RESORTS)	48
2020/C 201/62	Kohtuasi T-215/20: 21. aprillil 2020 esitatud hagi – Fidia farmaceutici vs. EUIPO – Ioulia and Irene Tseti Pharmaceutial Laboratories (HYAL)	48
2020/C 201/63	Kohtuasi T-218/20: 14. aprillil 2020 esitatud hagi – Alkattan versus nõukogu	49
2020/C 201/64	Kohtuasi T-220/20: 16. aprillil 2020 esitatud hagi – JL versus komisjon	50
2020/C 201/65	Kohtuasi T-221/20: 23. aprillil 2020 esitatud hagi – Target Brands Inc. versus EUIPO – The a.r.t. company b&s (art class)	51
2020/C 201/66	Kohtuasi T-222/20: 21. aprillil 2020 esitatud hagi – CH ja CN versus parlament	52
2020/C 201/67	Kohtuasi T-226/20: 24. aprillil 2020 esitatud hagi – Steinel versus EUIPO (MobileHeat)	53
2020/C 201/68	Kohtuasi T-227/20: 24. aprillil 2020 esitatud hagi – Biovene Cosmetics versus EUIPO – Eugène Perma France (BIOVÈNE BARCELONA)	53
2020/C 201/69	Kohtuasi T-232/20: 28. aprillil 2020 esitatud hagi – Biovene Cosmetics vs. EUIPO – Eugène Perma France (BIOVÈNE)	54
2020/C 201/70	Kohtuasi T-556/18: Üldkohtu 26. märtsi 2020. aasta määrus – Sensient Colors Europe versus komisjon	55
2020/C 201/71	Kohtuasi T-628/18: Üldkohtu 15. aprilli 2020. aasta määrus – Twitter versus EUIPO – 123billets ja Hachette Filipacchi Presse (PERISCOPE)	55
2020/C 201/72	Kohtuasi T-320/19: Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta määrus – BV versus komisjon	55
2020/C 201/73	Kohtuasi T-20/20: Üldkohtu 23. aprilli 2020. aasta määrus – Intertranslations (Intertransleïsions) Metafraseis versus parlament	56