Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused treenerite võimestamise kohta oskuste ja pädevuste omandamise võimaluste parandamise kaudu

(2020/C 196/01)

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD

TUNNISTAVAD, ET

1.

sporti peetakse selle sotsiaalse ja ühiskondliku mõõtme tõttu oluliseks vahendiks tervise, hariduse, oskuste arendamise, väärtuste edendamise ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas ning spordil on märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik väärtus nii tööhõive kui ka vabatahtliku tegevuse seisukohast;

2.

treenerite töö, sõltumata sellest, kas sellega tegelevad vabatahtlikud, palgatöötajatest või füüsilisest isikust ettevõtjatest treenerid, mõjutab märkimisväärselt sportlasi ja spordis osalejaid nii nende otsese treeningu- ja õppimisprotsessi kaudu kui ka nende isikliku arengu seisukohast;

3.

treenerid saavad aidata käsitleda kehalise aktiivsuse ja heaoluga seotud ühiskondlikke väljakutseid, hõlbustada sotsiaalsete ja muude oluliste oskuste omandamist, edendada ausa mängu põhimõtet ja toetada eetilisi väärtusi ühiskonna kõigi liikmete seas. See aspekt omandab erilise tähtsuse selliste tervisekriiside ajal nagu COVID-19 pandeemia;

4.

spordi valdkonnas on kõigi treenerite eneseteostuse, tööalase konkurentsivõime ja erialase arengu jaoks oluline omada oskusi ja pädevusi, et olla valmis edukalt reageerima mitmesugustele igapäevatöös ette tulevatele väljakutsetele ning ühiskonna üha suurematele ootustele. Ühtlasi on see oluline selleks, et tagada sportlaste ja spordis osalejate ohutus, säilitada osalejate motivatsioon tervislikuks ja aktiivseks eluviisiks, arendada nende oskusi ja pädevusi ning edendada spordi väärtusi. Asjakohaste oskuste ja pädevustega treenerid saavad aidata kaasa kehalise aktiivsuse ja spordisektori paremini struktureeritud raamistiku väljatöötamisele;

5.

Euroopa Liidu spordialases töökavas (2017–2020) (1) tunnistatakse spordi valdkonnas tehtava ELi koostöö üheks esmatähtsaks teemaks sport ja ühiskond, eelkõige treenerite roll ning nende kvalifikatsioonide ja pädevuste olulisus;

6.

nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2) toonitatakse, et kui inimesi kogu Euroopas toetatakse eneseteostuse, tervise, tööalase konkurentsivõime ja sotsiaalse kaasatuse seisukohast vajalike oskuste ja pädevuste omandamises, aitab see tugevdada Euroopa võimet kiiresti ja oluliselt muutuvas ajas toime tulla;

7.

rahvusvahelises kehalise kasvatuse, kehalise aktiivsuse ja spordi hartas (3) rõhutatakse, et kõigil tööalaselt kehalise kasvatuse, kehalise aktiivsuse ja spordi eest vastutavatel töötajatel peab olema asjakohane kvalifikatsioon ja väljaõpe ning juurdepääs täienduskoolitusele. Vabatahtlikele treeneritele, ametnikele ja tugitöötajatele tuleks pakkuda asjakohast koolitust ja juhendamist. Kaasavale ja kohanemisvõimelisele koolitusele omased võimalused peaksid olema laialdaselt kättesaadavad kõigil osalemise tasanditel;

8.

vastavalt 2016. aasta uuringule spordiorganisatsioonide ja haridusasutuste kaudu omandatud spordikvalifikatsioonide kohta (4) tunnistavad Euroopa Liit, liikmesriigid ja spordiorganisatsioonid vajadust parandada spordisektoris kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste ettevalmistust ja arvukust. See vajadus on seotud viimasel ajal suurenenud teadlikkusega spordi rollist ühiskonnas;

9.

nõukogu järeldustes treenerite rolli kohta ühiskonnas (5) juhitakse tähelepanu sellele, et treeneri töö on seotud vastutuse, oskuste ja pädevusega ning nimetatakse ühe sõlmküsimusena treenerite elukestva õppe ja hariduse võimaluste laiendamist. Sellega seoses kutsuti liikmesriike üles toetama varajase õppe ja elukestva õppe süsteemi arendamist ning edendama spordiharidussüsteemis nii riiklike kvalifikatsiooniraamistike (NQF) kui ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) eesmärkidel põhinevat õpiväljundite lähenemisviisi ning vajaduse korral treenerite kutsekvalifikatsioonide lisamist riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse koos viitega EQFile (6);

10.

nõukogu järeldustes, mis käsitlevad puuetega inimeste juurdepääsu spordile, (7) kutsutakse liikmesriike üles toetama kehalise kasvatuse õpetajate, treenerite, muude sporditöötajate ja üldiselt vabatahtlike täiendõpet ja -koolitust, et võimaldada neil kaasata puuetega inimesi erinevatesse kehalise hariduse andmise või spordikeskkondadesse;

11.

nõukogu järeldustes, mis käsitlevad laste kaitsmist spordis, (8) kutsutakse liikmesriike muu hulgas üles kaaluma treeneritele suunatud alg- ja täiendusõppe ja -koolituse meetmete kehtestamist ja tugevdamist, et ennetada füüsilist ja vaimset vägivalda ja väärkohtlemist;

12.

komisjoni spordialaste oskuste ja inimressursside arendamise eksperdirühma koostatud suunistes treenerite oskustele ja pädevustele esitatavate miinimumnõuete kohta (9) kirjeldatakse põhipädevusi, mis treeneritel peaksid olema;

VÕTTES ARVESSE, ET

13.

liikmesriikides vastutavad treenerite haridus- ja koolitussüsteemide eest eri asutused või organisatsioonid ning seetõttu on need süsteemid erinevad. Sellest lähtuvalt tuleb igas liikmesriigis riiklike tavade kohaselt arvestada sotsiaalpartnerite rolliga;

14.

treenerid töötavad liikmesriikides paljudel erinevatel viisidel ja tasanditel, alates vabatahtlikest kuni palgatöötajate või füüsilisest isikust ettevõtjateni, alates rohujuure tasandi spordist kuni professionaalse spordini;

15.

hoolimata ebaühtlasest metoodikast ja süstemaatilise andmete kogumise puudumisest treenerite arvu ja nende erinevate vormide kohta ELi tasandil, on teatavad konteksti kajastavad arvud ja hinnangud olemas. Olemasolevate andmete kohaselt on tööhõive spordi valdkonnas ELis ajavahemikul 2011–2018 suurenenud (10). Neis andmetes ei kajastu aga vabatahtlikena tegutsevad treenerid. Samal ajal muutub vabatahtlik töö üha olulisemaks ning vabatahtlikuna tegutsevate treenerite hulk kogu ELis on väga suur ja mitmekesine. Hinnanguliselt võib kogu Euroopas tegutseda 5–9 miljonit treenerit, kes juhendavad tõenäoliselt umbes 50–100 miljonit spordis osalejat; (11)

16.

muutused ja väljakutsed ühiskonnas ja spordis, näiteks demograafilised küsimused, pandeemiad ja muud tervisekriisid, istuv eluviis, uued treeningumeetodid (sealhulgas innovatsioon ja tehnoloogilised muutused), spordiaususe ning treenerite poolt hariduses ja sotsiaalses kaasatuses etendatava rolli säilitamisega seotud arengusuunad, toovad esile vajaduse pakkuda asjakohast haridust ja koolitust, et võimaldada treeneritel nende uute väljakutsetega edukalt toime tulla;

17.

spetsiifiliste inimrühmade (12) spordiga tegelema innustamine nõuab teatavaid erioskusi ja pädevusi, eelkõige seoses ohutute tingimuste, sportlaste ja spordis osalejate kehalise ja vaimse tervise ning heaoluga;

18.

spordis osalemise ja kehalise aktiivsuse tase on vähenemas (13). See võib olla seotud ka erinevate väljakutsetega, mis tulenevad linnastumisest ja roheliste linnapiirkondade vähesusest, demograafilistest olukorrast ning elustiilist. Eesmärk suurendada kehalist aktiivsust Euroopa ühiskonnas võib suurendada survet ja nõudmisi spordisektorile, sealhulgas treeneritele. Seetõttu tuleks suurendada treenerite suutlikkust motiveerida kodanikke tegema sporti ja olema kehaliselt aktiivsed ning toetada nende tervist ja heaolu, samuti tuleks silmas pidada vajadust töötada välja uued kehalise aktiivsuse programmid ja treenimismeetodid, mis on kohandatud muutuva ühiskonna vajadustele ja COVID-19 pandeemia laadsete tervisekriiside perioodidele;

TUNNISTADES, ET

19.

treenerite koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded on liikmesriigiti ja erinevates spordiorganisatsioonides erinevad ning haridusteenuse osutajad pakuvad treeneritele erinevaid haridusprogramme. Treenerid võivad omandada oskusi ja pädevusi formaalhariduse ning mitteformaalse ja informaalse õppimise teel. Liikmesriigiti on erinevad ka mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise ja valideerimise süsteemid;

20.

ELi tasandil toetatakse spordi haridusmõõdet programmi „Erasmus+“, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete ning muude rahastamisvahendite abil. Projektide kaudu pakutakse õppimise, vahetuse ja liikuvuse võimalusi ning parandatakse treenerite oskusi ja pädevusi, eelkõige heade tavade vahetamise ja väljatöötamise kaudu;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES TEGEMA JÄRGMIST, VÕTTES SEEJUURES ARVESSE SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET JA TEGUTSEDES ASJAKOHASTEL TASANDITEL:

21.

parandama koostöös spordiliikumisega teadlikkust treenerite rollist spordis ja ühiskonnas ning treeneritöö jaoks oluliste oskuste ja pädevuste tähtsusest, mis võivad soodustada treenerite tehtava väärtusliku töö hindamist ja tunnustamist;

22.

parandama koostöös spordiliikumisega hariduse ning oskuste ja pädevuste omandamise võimalusi vabatahtlike ning palgatöötajatest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest treenerite puhul, võttes samal ajal arvesse soolist võrdõiguslikkust ja mitmekesisust treeneritöös, osalemise viisi ja taset, kohustusi ning omandatud kvalifikatsioone, oskusi ja pädevusi, ning motiveerima treenereid pakutavaid võimalusi kasutama;

23.

soodustama treeneritele mõeldud haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamisel koostööd spordi- ja haridussektori vahel, võttes muu hulgas arvesse tööturu vajadusi ning tehnoloogia, digitaalsete vahendite ja innovatsiooni pakutavaid võimalusi. Arvesse tuleks võtta programmide rakendamist selliste tervisekriiside ajal nagu COVID-19 pandeemia;

24.

innustama asjakohasel juhul spordisektorit töötama välja õppe- ja koolituskursusi või mooduleid, mis keskenduvad üldkohaldatavatele treenerioskustele, nagu juhtimine, pedagoogika, ausus ja ohutus, ning korraldama neid kursusi kõigi spordialade ja -harude treeneritele, et ergutada spordialadeülest koostööd ja õppimist;

25.

edendama koostöös spordiliikumisega spordivaldkonnas mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamist ja valideerimist;

26.

vahetama kogemusi ja toetama asjakohastel juhtudel Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise raames treenerikvalifikatsioonide lisamist riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse, mis võib aidata parandada treeneri kutse ametlikku tunnustamist ning õppijate ja töötajate liikuvust ELis;

27.

edendama haridus- ja koolitussüsteemides traditsioonilisi meetodeid täiendavaid kaasaegse tehnoloogia võimalusi, näiteks internetiõpet, et pakkuda vajalikke oskusi ja pädevusi suuremale arvule treeneritele, pidades samal ajal silmas kaasaegse tehnoloogia kasutamise võimalikku rahalist mõju treeneritele;

28.

edendama treenerite oskusi ja pädevusi, mis on olulised selleks, et tagada kõigile sportlastele ja spordis osalejatele, sealhulgas spetsiifilistele inimrühmadele ohutud treenimistingimused, mis on kohandatud nende erinevatele vajadustele, võimetele ja suutlikkusele;

29.

innustama spordiliikumist võimaldama seda, et treeneritel oleksid vajalikud oskused ja pädevused tööks spetsiifiliste inimrühmadega, eelkõige seoses ohutute tingimuste, sportlaste ja spordis osalejate kehalise ja vaimse tervise ning heaolu edendamisega;

30.

innustama pakkuma kõikidele treeneritele haridusvõimalusi, asjakohasel juhul osana riikliku ja/või sellest madalama tasandi strateegiatest ja meetmetest spordi ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse valdkonnas, võttes arvesse treenerite koolitusvajadusi, professionaalse ja rohujuure tasandi spordi nõudeid, sportlaste ja spordis osalejate vajadusi ja võimeid ning soolist perspektiivi;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES VASTAVALT NENDE PÄDEVUSVALDKONDADELE JA VÕTTES ARVESSE SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET

31.

jätkama spordi haridusmõõtme toetamist, edendades treeneritele pakutavat haridust, koolitusprogramme ja õppimisvõimalusi, sealhulgas spetsiifiliste inimrühmadega töötamise ja COVID-19 pandeemia laadsete tervisekriiside ajal töötamise osas. Sellega seoses tuleks arvesse võtta ka tehnoloogia, digitaalsete vahendite ja innovatsiooni pakutavaid võimalusi;

32.

edendama ja toetama riiklikul ja Euroopa tasandil juurdepääsu mitmekesistele õppimis- ja haridusvõimalustele kogu spordisektoris ning edendama mitteformaalset õppimist nii veebis kui ka väljaspool seda, et anda treeneritele võimalus saada vajalikku koolitust;

33.

toetama asjakohaste ELi programmide, fondide ja vahendite kaudu treenerite koolitamist, õpirännet ja tööalast konkurentsivõimet ning ergutama nende vahendite tõhusa kasutamise alast koostööd kõigi sidusrühmadega kui võimalust parandada treenerite haridust ja koolitust, hõlbustada parimate tavade vahetamist ja jagada teavet olemasolevate projektide kohta;

34.

edendama koostöös spordiliikumisega treenerite oskustele ja pädevustele esitatavaid miinimumnõudeid käsitlevate suuniste rakendamist spordisektori kõigi asjaomaste sidusrühmade seas;

35.

kaaluma koostöös kõikide asjaomaste sidusrühmadega võrreldavate andmekogumissüsteemide väljatöötamise toetamist, et saada ülevaade treeneritööga tegelevate inimeste üldisest hulgast ning nende osalemise viisist ja tasemest, samuti kvalitatiivsete uuringute tegemist nende kvalifikatsioonitaseme, haridusvajaduste ja muude asjakohaste küsimuste kohta. Sellega seoses võiks vajaduse korral kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas Europassi;

36.

toetama, edendama ja levitama treenerite haridusvõimalusi ja -süsteeme käsitlevaid uuringuid ja väljaandeid;

37.

toetama asjakohaseid tegevusi, sealhulgas poliitikakujundajate ja spordivaldkonna sidusrühmade vahelist teabe ja kogemuste vahetamist, et edendada oskuste ja pädevuste suhtes kehtivaid miinimumnõudeid, õpiväljunditel põhinevat varasema hariduse tunnustamist ning treenerite, sealhulgas vabatahtlike treenerite elukestva õppe süsteemi väljatöötamist;

KUTSUVAD SPORDILIIKUMISE ESINDAJAID ÜLES

38.

võtma strateegiadokumentide koostamisel ning treenerite, sealhulgas vabatahtlike, palgatöötajatest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest treenerite jaoks uute haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamisel ning olemasolevate ajakohastamisel arvesse suuniseid treenerite oskuste ja pädevuste suhtes kehtivate miinimumnõuete kohta;

39.

töötama välja programmid spetsiifiliste rühmadega töötamiseks vajalike oskuste ja pädevuste omandamiseks ning tagama, et treeneritel on vajalik kutsekvalifikatsioon, et anda panus sportlaste ja spordis osalejate ohutute tingimuste, kehalise ja vaimse tervise ning heaolu tagamiseks, sealhulgas selliste tervisekriiside ajal nagu COVID-19 pandeemia;

40.

tõhustama koostöös asjaomaste ELi, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi institutsioonidega valdkonnaülest koostööd, et rakendada igapäevatöös uusi arusaamu ja meetodeid, ning kaasama treenerite haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamisse teadusuuringute ja innovatsiooni sektori. Sellega seoses innustama treenereid ja teadusringkondi tegema koostööd, et edendada treenerite vajadustele kohandatud teadusuuringute ülekandmist nende igapäevatöösse;

41.

edendama treenerite haridust ja koolitust ning vajalike oskuste ja pädevuste omandamist kui väärtust spordiorganisatsioonide jaoks. Sellega seoses innustama treenereid osalema elukestvas õppes, sealhulgas kohapealses treenerikoolituses, ja kasutama kaasaegse tehnoloogia pakutavaid võimalusi, mis on lisaväärtuseks nii haridus- kui ka treeninguprotsessis;

42.

kasutama asjakohaseid ELi fonde ja programme, et parandada treenerite, sealhulgas vabatahtlike ning palgatöötajatest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest treenerite hariduse ja koolituse võimalusi ja kvaliteeti.

---

(1)  ELT C 189, 15.6.2017, lk 5.

(2)  ELT C 189, 4.6.2018, lk 1.

(3)  https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000235409.

(4)  https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/28026772-9ad0-11e6-868c-01aa75ed71a1.

(5)  ELT C 423, 9.12.2017, lk 6.

(6)  Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku.

(7)  ELT C 192, 7.6.2019, lk 18.

(8)  ELT C 419, 12.12.2019, lk 1.

(9)  Nõukogu 2017. aasta järeldustes treenerite rolli kohta ühiskonnas paluti Euroopa Komisjonil kaaluda võimalust teha komisjoni oskuste ja inimressursi arengu eksperdirühmale ülesandeks treenerite oskuste ja pädevuste põhinõuete suuniste koostamine.

(10)  Eurostati andmetel (rubriik „Employment in sport“ – portaal „Statistics Explained“, Eurostat, 2019) oli ajavahemikul 2013–2018 spordi valdkonnas tööhõive keskmine aastane kasvumäär 3,2 %. ESSA-SPORT projekti 2019. aasta andmed näitavad, et kumulatiivne kasvumäär aastatel 2011–2018 oli 19,2 %, samal ajal kui sporditreenerite, instruktorite ja ametnike puhul oli kasvumäär 85,2 %.

(11)  Projekt „CoachLearn“, 2015.

(12)  Vt määratlus lisas.

(13)  Eurobaromeetri eriuuringu nr 472 aruanne „Sport ja kehaline aktiivsus“, märts 2018.

Nõukogu järeldused „Kestlik Euroopa kosmose abil“

(2020/C 196/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE:

A.	Euroopa Liidu toimimise lepingut, milles sätestatakse ELi pädevus kosmosevaldkonnas; (1)

B.	komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta teatist „Euroopa kosmosestrateegia“ (2) ning nõukogu 30. mai 2017. aasta järeldusi Euroopa kosmosestrateegia kohta; (3)

C.	nõukogu 28. mai 2019. aasta järeldusi „Kosmos kui võimaldaja“; (4)

D.

ÜRO kestliku arengu eesmärke ja eriti eesmärke 4 (kvaliteetne haridus), 5 (sooline võrdõiguslikkus), 8 (tööhõive ja majanduskasv), 9 (tööstus, uuendus ja taristu), 10 (ebavõrdsuse vähendamine), 13 (kliimamuutuste vastased meetmed), 14 (ookeanid ja mereressursid), 15 (maa ökosüsteemid) ja 17 (üleilmne koostöö); (5)

E.	põhimõtteid, mis on esitatud lepingus põhimõtete kohta, mis reguleerivad riikide tegevust kosmose, kaasa arvatud Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel;

Pikaajaline kestlik majanduskasv kosmose abil

1.

RÕHUTAB vajadust edendada kestliku Euroopa kosmosesektori arengut, et vastata tulevaste põlvkondade nõudmistele ja tagada Euroopa konkurentsivõime; TUNNISTAB kosmosesektori kasvavat strateegilist tähtsust; NENDIB, et kosmosesektoris toimuvad kiired muutused, mis on tingitud kosmosepõhiste toodete ja teenuste kasvavast pakkumisest ja nõudlusest ning tehnoloogilistest muutustest ja uue kosmosetööstuse (New Space) tekkimisest, mis hõlmab uusi osalejaid, mitmesuguseid rakendusi eri majandustegevustes […] ning suuremaid erasektori investeeringuid koos tihedama valitsustevahelise suhtlusega, sealhulgas kosmoseagentuuride, valitsustevaheliste organisatsioonide, erasektori, ülikoolide, teadusorganisatsioonide ja ühiskonna vahendusel;

2.

TUNNISTAB praeguse COVID-19 pandeemia lühi-, keskpikka ja pikaajalist mõju kogu maailmas ning RÕHUTAB vajadust tugineda saadud kogemustele; JUHIB TÄHELEPANU kosmosetehnoloogia ja -teenuste võimalikule panusele olukorra lahendamisel ning RÕHUTAB kosmosesektori tähtsust majanduse taaskäivitamisel liikumiseks kestliku tuleviku ja vastupanuvõimelisema ühiskonna poole;

3.

MÄRGIB, et kosmosesektor pakub mitmeid võimalusi pikaajalise kestliku majanduskasvu toetamiseks viisil, mis edendab sotsiaal-majanduslikke hüvesid kooskõlas muu hulgas ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Sendai raamistiku, (6) Pariisi kokkuleppe (7) ja ELi strateegiliste prioriteetidega, nagu ELi sotsiaalõiguste sammas, (8) ning teadlike otsuste tegemiseks ja avaliku poliitika parandamiseks kõigis sektorites, ning JUHIB TÄHELEPANU, et geoteadus ja Euroopa kosmoseandmed, -teenused ja -tehnoloogiad võivad anda panuse Euroopa rohelisse kokkuleppesse, (9) võimaldades Euroopal saada kestlikule maailmale üleminekul ülemaailmseks liidriks, lahendada ühiskondlikke probleeme ja säilitada looduslike ökosüsteemide toimimine tulevaste põlvkondade hüvanguks;

4.

RÕHUTAB, kui oluline on kosmosetegevuse kestlikkus ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel; MÄRGIB, et kosmosekeskkonna pikaajalise kestlikkuse tagamiseks on vaja ulatuslikumat rahvusvahelist koostööd ja teabe jagamist, et säilitada toimiv, kestlik ja turvaline kosmosekeskkond; JULGUSTAB rakendama vabatahtlikult ÜRO suuniseid avakosmosetegevuse pikaajalise kestlikkuse kohta;

5.

RÕHUTAB, et ülemaailmne konkurents ja uued kestliku majanduskasvu mudelid nõuavad suuri muutusi tööstuse korralduses, tarneahelas, töökohtades ja oskustes, sealhulgas kosmosesektoris;

6.

TUNNISTAB, et ELi kosmoseprogramm koostoimes programmiga „Euroopa horisont“ ning koos Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) programmide ja liikmesriikide meetmetega aitavad igaüks oma rolli ja kohustuste piires Euroopal püsida juhtivate rahvusvaheliste osalejate seas mitmesuguste ühiskondlike probleemide lahendamisel ja Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamisel kogu väärtusahela ulatuses, eelkõige tegeledes elutähtsatest tehnoloogiatest sõltuvusega kiiresti arenevatel turgudel;

7.

TUNNISTAB, kui oluline on edendada kosmosesektori ja muude sektorite vastastikust rikastamist ja vastasmõju, võttes arvesse VKEde ja idufirmade suutlikkust arendada kestlikku, vastupidavat ja paindlikku Euroopa tööstust, mis seisab silmitsi ülemaailmse konkurentsi ja tõsiste ühiskondlike probleemidega;

8.

ANNAB ARU võimalustest, mida pakuvad digiüleminek ja tipptasemel tehnoloogiad (nt automatiseerimine, ühenduvus, suurandmed, tehisintellekt, kvanttehnoloogia, kõrgjõudlusega andmetöötlus, kõrgtehnoloogiline tootmine, asjade internet) koostoime maksimeerimiseks kosmosetööstusega, aidates luua uusi suure kasvupotentsiaaliga ärivõimalusi Euroopas ning kujundades Euroopa majanduslikku baasi ja sotsiaalset ühtekuuluvust, nagu on rõhutatud tööstusstrateegias, (10) VKEde strateegias, (11) Euroopa uues andmestrateegias (12) ja Euroopa digituleviku kujundamise teatises; (13)

9.

TUNNISTAB, et kosmosel on oluline osakaal ja panus selliste oskuste, tehnoloogiate ja teenuste arendamises, mida on vaja selleks, et ehitada üles vastupidav ühiskond, mis on võimeline lahendama muutuvas maailmas ülemaailmseid probleeme, nagu kliimamuutused, ökosüsteemide seisundi halvenemine, tervisekriisid, toiduga kindlustatus ja ränne;

10.

NENDIB, et kosmoseteenuste ja kosmoseandmete kasutuselevõtt muudes sektorites, nagu tervishoid, transport, julgeolek, põllumajandus, maaelu areng, metsandus, kalandus, ressursside haldamine, energeetika, logistika, kaitse, kultuur, turism, hädaolukordadele reageerimine, samuti kliima-, bioloogilise elurikkuse või loodus- ja kultuurivarade seire, pakub tööstusele võimalusi arendada suurt väärtust pakkuvaid teenuseid kogu väärtusahela ulatuses ning avalikule sektorile võimalusi paremate poliitiliste otsuste tegemiseks, ning samuti NENDIB, et selline kasutuselevõtt võib ühtlasi edendada kvaliteetseid ja väärtuslikke töökohti ning pikaajalist tööhõivet, parandades seeläbi ELi majanduse ja ühiskonna tootlikkust ja vastupanuvõimet tervikuna ning toetades kestlikku Euroopat;

11.

MÄRGIB, et kosmoselahendused aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalse majanduse saavutamisele, eelkõige digitaalse innovatsiooni kaudu, pakkudes harmoonilist, kiiret ja turvalist teenust, soodustades ringmajandust ja ressursside arukat haldamist, edendades arukaid linnu ja külasid ning võimaldades analüüsida poliitika mõju tänu Maa atmosfääri, ökosüsteemide ja kliima seirele;

12.

RÕHUTAB ELi kosmoseprogrammi ja programmi „Euroopa horisont“ tähtsust; RÕHUTAB, kui olulised on ELi jaoks sõltumatud elutähtsad Euroopa kosmosesüsteemid, nagu positsioneerimine […] ja ajastamine, kliima- ja kasvuhoonegaaside, keskkonnaseire, riikide telekommunikatsioon ja juurdepääs kosmosele, ning KUTSUB Euroopa Komisjoni ja liikmesriike ÜLES hõlbustama ja edendama Copernicuse programmi, Galileo programmi ja EGNOSe andmete ja teenuste kasutamist kosmosega mitteseotud poliitika elluviimisel Euroopa ja riikide tasandil; TUNNISTAB olemasolevate ja uute koostööprojektide (nt kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteemi) lisaväärtust Euroopa kestlikkusele;

13.

KUTSUB komisjoni ÜLES koostama põhjalikku analüüsi Euroopa uue kosmosetööstuse (New Space) hetkeolukorra ja tulevikuväljavaadete ning panuse kohta Euroopa majandusse läbi olemasoleva turusuutlikkuse suurendamise, VKEde ja idufirmade toetamise ning uute osalejate esilekerkimise ja uute arengute soodustamise, ning RÕHUTAB, kui oluline on toetada tärkava kosmosesuutlikkusega liikmesriike ning nende tööstust ja akadeemilisi ringkondi nende aktiivses osalemises eesmärgiga vallandada ELi kosmosemajanduse täielik potentsiaal ja tugevdada selle majanduslikku vastupanuvõimet;

Kosmoseharidus ja -oskused

14.

MÄRGIB, et globaliseerunud maailmas, mida iseloomustab kiire tehnoloogiline areng, automatiseerimine ja digitaliseerimine koos uute kaubandus- ja majandusstsenaariumide ning ühiskondlike probleemidega, nagu kliimamuutused, tervishoiukriisid ja demograafilised muutused, peab Euroopa piisavate lahenduste leidmiseks suurendama jõupingutusi teadmiste, valdkonnaüleste oskuste ja vajalike pädevuste arendamiseks; RÕHUTAB, et õiglane üleminek uuele digitaalsele ja rohelisele majandusele nõuab investeeringuid inimestesse, et toetada nii majandus- kui ka sotsiaalprogramme; KUTSUB Euroopa Komisjoni ÜLES määrama koos liikmesriikidega ja koostöös tööstuse, teadusasutuste ja akadeemiliste ringkondadega kindlaks, millisest oskustööjõust võib tulevikus olla nappus ning kaaluma võimalikke lahendusi ja sihipäraseid algatusi;

15.

KUTSUB Euroopa Komisjoni ÜLES lähtuma Euroopa andmestrateegiast ning Euroopa uue oskuste tegevuskava ja ELi digiõppe tegevuskava peatsest ajakohastamisest, et edendada oskuste, sealhulgas digitaal- ja andmeanalüüsioskuste arendamist esilekerkivates valdkondades, pidades eelkõige silmas Maa seire ja muude kosmoseandmete kasvavat mahtu;

16.

RÕHUTAB, kui oluline on, et liikmesriigid koostöös erasektori, ülikoolide ja teadusasutustega ning valitsustevaheliste organisatsioonidega suurendaksid jõupingutusi oskuste arendamiseks ning innovatsiooni ja ettevõtluse stimuleerimiseks, et edendada ligitõmbavat töökeskkonda ja elujõulist kosmosesektorit;

17.

RÕHUTAB, kui olulised on investeeringud kosmosega seotud teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna kõigi tasandite haridusprogrammidesse; USUB, et kosmosetegevus on tõenäoliselt huviäratav noorteadlaste ja üliõpilaste jaoks; RÕHUTAB tugeva teadmusbaasi tagamise tähtsust Euroopa kosmosesektoris ning TUNNISTAB vajadust julgustada nooremat põlvkonda õppima ja töötama muu hulgas teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas, et edendada soolist tasakaalu, ning KUTSUB liikmesriike ja Euroopa Komisjoni ÜLES tõhustama koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooniga teavitusprogramme, sealhulgas praktilist tegevust, et suurendada kosmosetegevuse positiivset kuvandit ja ligitõmbavust Euroopa noorte jaoks;

18.

KUTSUB Euroopa Ülemaailmset Satelliitnavigatsioonisüsteemi Agentuuri ÜLES tegema koostööd liikmesriikidega ning andma neile turu arengut ja oskuste täiendamist käsitlevat tehnilist teavet ja spetsifikatsioone ning arutama riikide asjaomaste avaliku ja erasektori ekspertidega töörühmade loomist, kes aitaksid mõista ja kindlaks teha turuvajadusi ning võimaldaksid kosmoseandmetel ja -teenustel edendada töökohtade loomist ja kiirendada massilist turuleviimist;

19.

RÕHUTAB, et olemasolevaid ja tulevasi teadmussiirde ja suutlikkuse suurendamise algatusi tuleks kasutada ka teadmiste võimendamiseks kogu ELis ning toetamaks tööstuse jaoks kosmosespetsiifiliste oskustega talentide reservi moodustamist;

20.

KUTSUB liikmesriike ja Euroopa Komisjoni ÜLES hõlbustama integreeritumat lähenemisviisi oskuste arendamisele kosmosesektori väärtusahelates, näiteks edendades kutse-, veebi- ja pidevõpet ning ühiseid kõrghariduskraade ja koolituspakkumisi;

21.

TÕSTAB ESILE piirkondliku koostöö tähtsust ning KUTSUB ÜLES kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi rohkem oskuste arendamisse ja teadmiste jagamisse, et hoogustada sellist töökohtade loomist, innovatsiooni ja ettevõtlust kogu ELis, mille puhul kasutatakse kosmoserakendustel ja -teenustel põhineva tugeva tööstuse arengust saadavaid hüvesid; RÕHUTAB vajadust tugevdada koostööd (sealhulgas valdkondadevahelist) ning teabe ja parimate tavade vahetamist, ning KUTSUB ÜLES lihtsustama juurdepääsu oskuste arendamiseks mõeldud Euroopa fondidele.

---

(1)  Eelkõige selle artiklid 4 ja 189.

(2)  Dok 13758/16.

(3)  Dok 9817/17.

(4)  Dok 9248/19.

(5)  ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsioon.

(6)  Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030, vastu võetud kolmandal ÜRO maailmakonverentsil Jaapanis Sendais 18. märtsil 2015.

(7)  Osaliste konverentsi 21. istungi aruanne, FCCC/CP/2015/10/add.1.

(8)  Dok 13129/17.

(9)  Dok 15051/19.

(10)  Dok 6782/20.

(11)  Dok 6783/20.

(12)  Dok 6520/20.

(13)  Dok 6237/20.

Euro vahetuskurss (1)

10. juuni 2020

(2020/C 196/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1375
JPY	Jaapani jeen	122,16
DKK	Taani kroon	7,4553
GBP	Inglise nael	0,88963
SEK	Rootsi kroon	10,4605
CHF	Šveitsi frank	1,0762
ISK	Islandi kroon	150,70
NOK	Norra kroon	10,5383
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,609
HUF	Ungari forint	343,13
PLN	Poola zlott	4,4524
RON	Rumeenia leu	4,8349
TRY	Türgi liir	7,7145
AUD	Austraalia dollar	1,6220
CAD	Kanada dollar	1,5228
HKD	Hongkongi dollar	8,8157
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7357
SGD	Singapuri dollar	1,5746
KRW	Korea vonn	1 352,17
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	18,8376
CNY	Hiina jüaan	8,0305
HRK	Horvaatia kuna	7,5690
IDR	Indoneesia ruupia	16 022,03
MYR	Malaisia ringit	4,8361
PHP	Filipiini peeso	56,767
RUB	Vene rubla	78,1468
THB	Tai baat	35,422
BRL	Brasiilia reaal	5,5213
MXN	Mehhiko peeso	24,8255
INR	India ruupia	85,9030

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9841 – CDP Equity/Ansaldo Energia)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 196/04)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9842 – Hitachi Chemical Company/Fiamm Energy Technology)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 196/05)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Teatis eksportijatele REX-süsteemi kohaldamise kohta Euroopa Liidus Vietnamiga sõlmitud vabakaubanduslepingu raames

(2020/C 196/06)

Käesolev teatis on adresseeritud Euroopa Liidu eksportijatele, kes ekspordivad päritolustaatusega tooteid Vietnami ja deklareerivad oma toodete päritolu, et saada kasu Vietnamiga sõlmitud vabakaubanduslepingu (EVFTA) kohasest tariifsest sooduskohtlemisest.

EVFTA protokollis nr 1 on määratletud mõiste „päritolustaatusega tooted“ ja käsitletud halduskoostöö viise. Protokolli artiklis 15 on kindlaks määratud tariifse sooduskohtlemise kohaldamiseks vajalike päritolutõendite üldised nõuded. Eelkõige on kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatud, et Euroopa Liidust pärit toodete importimisel Vietnami kohaldatakse EVFTA kohast tariifset soodustust ühe järgmise päritolutõendi esitamisel:

a)	päritolusertifikaat (liikumissertifikaat EUR.1), mille on välja andnud eksportiva lepinguosalise pädevad asutused ja mis on koostatud vastavalt protokolli nr 1 artiklitele 16–18 (artikli 15 lõike 1 punkt a);

b)	päritoludeklaratsioon, mille on koostanud heakskiidetud eksportija protokolli nr 1 artikli 20 tähenduses mis tahes kaubasaadetise kohta, olenemata selle väärtusest, või mis tahes eksportija kaubasaadetiste kohta, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot (artikli 15 lõike 1 punkt b);

c)

elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijate esitatud päritolukinnitus kooskõlas liidu asjaomaste õigusaktidega pärast seda, kui liit on teavitanud Vietnamit, et tema eksportijate suhtes kohaldatakse selliseid õigusakte. Sellises teatises võib sätestada, et punktide a ja b kohaldamine liidu suhtes lõpetatakse (artikli 15 lõike 1 punkt c).

Eespool osutatud elektrooniline andmebaas on „REX-süsteem“ kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega (komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 68 lõige 1).

Euroopa Liit teatas Vietnamile 8. aprillil 2020, et EVFTA protokolli nr 1 artikli 15 lõike 1 punkti c kohaldatakse alates EVFTA jõustumise kuupäevast ning et sama lõike punkte a ja b ei kohaldata. Seepärast kohaldatakse Euroopa Liidust pärit toodete importimisel Vietnami EVFTA kohast tariifset soodustust, kui registreeritud eksportijad esitavad päritolukinnitused või mis tahes eksportija esitab päritolukinnituse saadetiste puhul, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot. Euroopa Liidus ei koostata ega väljastata päritolusertifikaate EUR.1 ja päritoludeklaratsioone tariifse sooduskohtlemise saamiseks Vietnamis.

Vastavalt EVFTA protokolli nr 1 artikli 19 lõikele 6 kohaldatakse kõnealuse artikli lõigetes 1–5 osutatud päritoludeklaratsiooni koostamise tingimusi päritolukinnituste suhtes mutatis mutandis. Eelkõige on päritolukinnituse tekstiks EVFTA protokolli nr 1 VI lisas esitatud päritoludeklaratsiooni tekst.

Need Euroopa Liidu ettevõtjad, kes on juba mõne muu sooduskorra kasutamise raames registreeritud, saavad kasutada neile juba antud REX-numbrit.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9806 – Hyundai Capital Bank Europe / Sixt Leasing)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 196/07)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 196/08)

Käesolev teade on avaldatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõike 5 kohaselt.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Mór/Móri“

Viitenumber PDO-HU-A1333-AM02

Teate kuupäev: 10.3.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Tootetüübi „Móri“ Prémium alla kuuluva veini lisamine

a)	Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: — II. Veinide kirjeldus — III. Konkreetsed veinivalmistustavad — V. Maksimaalne saagikus — VI. Lubatud viinamarjasordid — VII. Seos geograafilise piirkonnaga — VIII. Lisatingimused

b)	Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab: — Veini(de) kirjeldus — Veinivalmistustavad – konkreetsed veinivalmistustavad — Veinivalmistustavad – maksimaalne saagikus — Seos geograafilise piirkonnaga — Lisatingimused

c)

põhjendus: Móri veinipiirkonnas on sajanditevanune traditsioon valmistada täidlasi, raskeid, küpseid valgeid veine. Muudatuse eesmärk on kaitsta seda traditsiooni ja luua sellega seotud kõrgem kvaliteedikategooria, mille puhul on ära märgitud sellised nõuded nagu madalam keskmine tootmismäär, kvaliteetsem tooraine ja konkreetsete veinivalmistustavade järgimine, ning seda kvaliteedikategooriat kaitsta.

2.   Uute lubatud viinamarjasortide (’Generosa’, ’Pinot Blanc’, ’Pinot Noir’, ’Syrah’) lisamine

a)	Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: — VI. Lubatud viinamarjasordid

b)	Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab: — Peamine viinamarjasort (peamised viinamarjasordid)

c)

põhjendus: Töö, mida Ungari viinamarjaaretajad on viimastel aastakümnetel teinud, on andnud tulemuseks mõned uued viinamarjasordid, millest ’Generosat’ mitmed tootjad määratletud piirkonnas juba kasvatavad. Viimastel aastatel on sordist ’Generosa’ valmistatud veinid pälvinud suure tunnustuse nii spetsialistide kui ka tarbijate seas ning see on parandanud selle veinipiirkonna mainet. Sort ’Pinot Blanc’ on olnud veinipiirkonnas esindatud juba aastakümneid, ehkki üksnes väiksel alal. Mitmed veinikeldrid müüvad üksnes sordist ’Pino Blanc’ valmistatud kvaliteetveine. On ilmselge, et selle sordi potentsiaali saab veinipiirkonnas täielikult ära kasutada. Viinamarjasordi ’Pinot Noir’ lubamine veinipiirkonnas on oluline nii roosade veinide kui ka vahuveinide tootjatele. Roosa vein on veinikategooria, mis vastab nüüdisaegsete veinitarbijate maitsele peaaegu kõigis aspektides ja mis võib klassikalistevalgete veinide kõrval jahedama kliimaga Móri veinipiirkonna olukorda muuta. Sort ’Syrah’ on olnud veinipiirkonnas esindatud palju aastaid, ehkki mitte suurel alal. Tegemist on suhteliselt hilja õitseva ja vara küpseva sordiga, mis võib olla eeliseks veinipiirkonnas, kus sellest valmistatakse kergemaid veine. Selle veinisordi teevad veinipiirkonnas eriliseks piprased, vürtsikad ja vahel ka mineraalsed noodid.

3.   Nimemuutused ja muud andmespetsifikatsioonid

a)	Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: — VII. Seos geograafilise piirkonnaga — VIII. Lisatingimused — IX. Järelevalve, proovivõtt ja veinide organoleptiline hindamine

b)	Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab: — See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

c)	põhjendus: tehnilist laadi muudatused

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Mór

Móri

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Vein – valge

Valged veinid on rohekasvalget, õlg- või kuldkollast värvi, kahvatu või hele. Neile on iseloomulikud värske, elav happesus, lille- või puuviljanoodid, kergus ja värskus. Enamasti ei ole vaadis laagerdumise maitset tunda. Keskmise täidlusega veinid on tavaliselt aromaatsed ja selge iseloomuga. Märgitud sordi omadusi on üldiselt lihtne ära tunda.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	9
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Vein – roosa

Roosad veinid on roosat, lillat, lõhe (sibulakoore) või kahvatupunast värvi; need on kerged ja puuviljased ning mõeldud tarbimiseks aasta jooksul.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	9
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Vein – punane

Punased veinid toodetakse toorveinidena, kasutades lühiajalist matseratsiooni (5–7 päeva) ja need on mõeldud tarbimiseks aasta jooksul. Veinid on kerged, lihtsad ning meenutavad oma lõhnalt ja maitselt punaseid marju. Veinid on kahvatut rubiinpunast värvi.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	9
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Vein – kvaliteetvein

Need veinid on kuldse või vanakuldse värvusega. Iseloomulik markantne happesus ja suur alkoholisisaldus võimaldavad pikemat küpsemist. Tänu pikemale laagerdumisajale muutuvad küpsemise teisesed maitsed domineerivaks ja veinidel on vahel mineraalseid noote.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

*	Hilise korje ja valikkorje valgete veinide ning üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valgete veinide minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,83 % ja maksimaalne lenduvate hapete sisaldus on 2 g/l.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	9
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5.   Veinivalmistustavad

a)   Konkreetsed veinivalmistustavad

Vein – veinivalmistustavad

Konkreetsed veinivalmistustavad

Järk-järgult töötava pressi kasutamine

Lubamatud veinivalmistustavad:

Veinivalmistamise kohta kehtestatud piirangud

Kvaliteetveinide magustamine ega viinamarjavirde rikastamine ei ole lubatud.

Viinamarjakasvatuse eeskirjad

Viljelustavad

1)

Viinapuude võrakujunduse eeskirjad: a) Istandustes, mis on rajatud pärast 1. augustit 2010, võib kaitstud päritolunimetusega veinitooteid valmistada viinamarjadest, mis on korjatud viinamarjaistandustest ükskõik millisel varem lubatud viljelusviisil, eeldusel et veinitootmine jätkub viinamarjaistanduses. b) Istandused, mis on rajatud pärast 1. augustit 2010: i) Ümar kujundusvorm ii) Karikakujuline lõikus iii) Vihmavarjulaadne kujundusvorm iv) Madal tugitraat v) Keskmise kõrgusega tugitraat vi) Kõrge tugitraat

2)

Viinapuude istutustiheduse eeskirjad a) Istandustes, mis on rajatud pärast 1. augustit 2010, võib kaitstud päritolunimetusega veinitooteid valmistada viinamarjadest, mis on korjatud ükskõik millise varem lubatud istutustihedusega viinamarjaistandustest, eeldusel et veinitootmine jätkub viinamarjaistanduses. b) Istandused, mis on rajatud pärast 1. augustit 2010: minimaalne istutustihedus 3 300 viinapuud hektari kohta c) Istandused, mis on rajatud pärast 1. augustit 2016: minimaalne istutustihedus 3 500 viinapuud hektari kohta

3)	Viinapuude pungade tiheduse eeskirjad: Móri veini tootmine on lubatud üksnes juhul, kui pungade tihedus on kõige rohkem 10 talvist punga ruutmeetri kohta.

4)

Koristusmeetod: Käsitsikorje ja mehaaniline korje on lubatud kõigi kaitstud päritolunimetusega veinide puhul. Kvaliteetveinide puhul on lubatud üksnes käsitsikorje. Viinamarjade minimaalne loodusliku suhkru sisaldus ja võimalik alkoholisisaldus Veinivalmistamise kohta kehtestatud piirangud Valge, roosa ja punane vein: 9,0 mahuprotsenti –14,9 Ungari virdekraadi (Magyar mustfok – [MM°]) Hilise korje ja valikkorje valgete veinide, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valgete veinide ja kvaliteetveinide viinamarjade minimaalne loodusliku suhkru sisaldus on 216 g/l, võimalik alkoholisisaldus on 12,83 mahuprotsenti ja 20 Ungari virdekraadi ([MM°]). Eeskirjad saagikoristuskuupäeva ja sortide tähistamise kohta Viljelustavad Saagikoristuse kuupäeva määramine: Saagikoristuse alguskuupäeva määrab veiniühenduse nõukogu iga aasta 20. augustiks. Veinitoodetele, mis on valmistatud enne veiniühenduse nõukogu määratud koristusperioodi alguskuupäeva korjatud viinamarjadest, ei või anda KPNi „Mór/Móri“ märgisega veini päritolunimetuse sertifikaati ja neid ei või turustada KPNi märgisega. Saagikoristuse alguskuupäev avaldatakse veiniühenduse teatena. Erandlike asjaolude korral (nt ilmastikutingimused või nakkus) võib selle tähtaja kohta kehtestada erandi. Sortide tähistamise eeskirjad: Sordi ja selle sünonüümide tähis, nagu see on määratletud asjaomastes siseriiklikes õigusaktides veinivalmistamiseks sobilike veinisortide liigitamise kohta, on lubatud kõigi Móri veinitoodete kategooriate puhul järgmiste piirangute ja täienduste alusel: a) Kui tähistatud on üks sort, peab 85 % tootest olema valmistatud sellest sordist. b) Kui tähistatud on mitu sorti, peab 100 % tootest olema valmistatud tähistatud sortidest. c) Sordi tähis ei ole lubatud Móri veinide puhul, mida eristatakse piiratud kasutusega väljendiga „Muskotály“ [muskaatvein].

b)   Maksimaalne saagikus

Vein – valge, roosa, punane

100 hektoliitrit hektari kohta

Vein – valge, roosa, punane

13 600 kg viinamarju hektari kohta

Vein – kvaliteetvein

60 hektoliitrit hektari kohta

Vein – kvaliteetvein

8 500 kg viinamarju hektari kohta

Vein – kvaliteetvein – hilise korje ja valikkorje veinid

45 hektoliitrit hektari kohta

Vein – kvaliteetvein – hilise korje ja valikkorje veinid

8 000 kg viinamarju hektari kohta

Vein – kvaliteetvein – üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja jääveinid

20 hektoliitrit hektari kohta

Vein – kvaliteetvein – üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja jääveinid

5 000 kg viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetust „Mór/Móri“ kandvate veinitoodete valmistamiseks võib kasutada viinamarju, mis on pärit viinamarjaistandustest, mis asuvad Csákberény, Csókakő, Móri, Pusztavámi, Sörédi ja Zámoly munitsipaliteedis Fejéri komitaadis ning mis on viinamarjaistanduste katastris liigitatud I ja II klassi (Móri veinipiirkond).

7.   Peamine viinamarjasort (peamised viinamarjasordid)

’Syrah’ – ’Blauer Syrah’

’Tramini’ – ’Traminer’

’Syrah’ – ’Serine Noir’

’Királyleányka’ – ’Feteasca Regale’

’Syrah’ – ’Marsanne Noir’

’Sauvignon’ – ’Sovinjon’

’Pinot Noir’ – ’Kék Rulandi’

’Pinot Noir’ – ’Savagnin Noir’

’Pinot Noir’ – ’Pinot Cernii’

’Leányka’ – ’Leányszőlő’

’Olasz Rizling’ – ’Nemes Rizling’

’Tramini’ – ’Roter Traminer’

’Cabernet Franc’ – ’Carbonet’

’Tramini’ – ’Savagnin Rose’

’Pinot Blanc’ – ’Weissburgunder’

’Olasz Rizling’ – ’Taljanska Grasevina’

’Chardonnay’ – ’Kereklevelű’

’Pinot Noir’ – ’Pignula’

’Sauvignon’ – ’Sauvignon Bianco’

’Olasz Rizling’ – ’Grasevina’

’Leányka’ – ’Dievcenske Hrozno’

’Szürkebarát’ – ’Auvergans Gris’

’Irsai Olivér’ – ’Zolotis’

’Kékfrankos’ – ’Blaufränkisch’

’Királyleányka’ – ’Galbena de Ardeal’

’Rizlingszilváni’ – ’Müller Thurgau Blanc’

’Szürkebarát’ – ’Pinot Gris’

’Rizlingszilváni’ – ’Müller Thurgau Bijeli’

’Zenit’

’Sauvignon’ – ’Sauvignon Blanc’

’Sárga Muskotály’ – ’Weiler’

’Ezerjó’ – ’Korponai’

’Rizlingszilváni’ – ’Rizvanac’

’Pinot Noir’ – ’Pinot Tinto’

’Irsai Olivér’ – ’Muskat Olivér’

’Tramini’ – ’Gewürtztraminer’

’Pinot Noir’ – ’Kisburgundi Kék’

’Pinot Noir’ – ’Spätburgunder’

’Zöld Veltelíni’ – ’Zöldveltelíni’

’Szürkebarát’ – ’Pinot Grigio’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Lunel’

’Zöld Veltelíni’ – ’Grüner Muskateller’

’Tramini’ – ’Traminer Rosso’

’Zöld Veltelíni’ – ’Grüner Veltliner’

’Pinot Noir’ – ’Pino Csernüj’

’Rizlingszilváni’ – ’Rivaner’

’Tramini’ – ’Tramin Cervené’

’Kékfrankos’ – ’Moravka’

’Kékfrankos’ – ’Blauer Lemberger’

’Irsai Olivér’ – ’Irsai’

’Rajnai Rizling’ – ’Rhine Riesling’

’Cabernet Franc’ – ’Cabernet’

’Chardonnay’ – ’Chardonnay Blanc’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Zlty’

’Ezerjó’ – ’Tausendachtgute’

’Királyleányka’ – ’Erdei Sárga’

’Ezerjó’ – ’Szadocsina’

’Rajnai Rizling’ – ’Rheinriesling’

’Királyleányka’ – ’Little Princess’

’Cabernet Franc’ – ’Kaberne Fran’

’Rajnai Rizling’ – ’Riesling’

’Cabernet Franc’ – ’Gros Vidur’

’Merlot’

’Királyleányka’ – ’Königstochter’

’Olasz Rizling’ – ’Welschrieslig’

’Ottonel Muskotály’ – ’Muskat Ottonel’

’Leányka’ – ’Feteasca Alba’

’Rajnai Rizling’ – ’Weisser Riesling’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Bélüj’

’Királyleányka’ – ’Königliche Mädchentraube’

’Rajnai Rizling’ – ’Johannisberger’

’Pinot Noir’ – ’Rulandski Modre’

’Pinot Blanc’ – ’Pinot Beluj’

’Syrah’ – ’Shiraz’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat de Lunel’

’Olasz Rizling’ – ’Risling Vlassky’

’Cabernet Sauvignon’

’Chardonnay’ – ’Ronci Bilé’

’Szürkebarát’ – ’Grauburgunder’

’Szürkebarát’ – ’Ruländer’

’Cabernet Franc’ – ’Carmenet’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Weisser’

’Cserszegi Fűszeres’

’Ottonel Muskotály’ – ’Muscat Ottonel’

’Rizlingszilváni’ – ’Müller Thurgau’

’Kékfrankos’ – ’Limberger’

’Sauvignon’ – ’Sauvignon Bijeli’

’Sárga Muskotály’ – ’Moscato Bianco’

’Pinot Blanc’ – ’Fehér Burgundi’

’Ezerjó’ – ’Trummertraube’

’Leányka’ – ’Mädchentraube’

’Sárga Muskotály’ – ’Weisser’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Blanc’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat de Frontignan’

’Ezerjó’ – ’Tausendgute’

’Pinot Noir’ – ’Pinot Nero’

’Ottonel Muskotály’ – ’Miszket Otonel’

’Királyleányka’ – ’Dánosi Leányka’

’Kékfrankos’ – ’Blauer Limberger’

’Olasz Rizling’ – ’Riesling Italien’

’Pinot Noir’ – ’Kék Burgundi’

’Pinot Blanc’ – ’Pinot Bianco’

’Ezerjó’ – ’Kolmreifler’

’Generosa’

’Rajnai Rizling’ – ’Riesling Blanc’

’Syrah’ – ’Sirac’

’Chardonnay’ – ’Morillon Blanc’

’Zöld Veltelíni’ – ’Veltlinské Zelené’

’Pinot Noir’ – ’Blauer Burgunder’

’Olasz Rizling’ – ’Olaszrizling’

’Szürkebarát’ – ’Graumönch’

’Cabernet Franc’ – ’Gros Cabernet’

’Irsai Olivér’ – ’Zolotisztüj Rannüj’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Sylvaner’

8.   Seos geograafilise piirkonnaga

Vein (1)

1.   Määratletud piirkonna kirjeldus

a)   Looduslikud ja kultuurilised tegurid

Üks Ungari väikseimaid ajaloolisi veinipiirkondi – Móri veinipiirkond – asub Fejéri komitaadis Vértesi ja Bakony’i mäestiku vahel asetseva Móri oru Vértesi poolsel küljel.

Selle veinipiirkonna mikrokliimat ja valdavat tuule suunda mõjutab Móri org, mis on tektooniline murdejoon Bakony’i ja Vértesi mäestike vahel. Tänapäevased morfoloogilised tingimused on tingitud hilispliotseeni ajastiku ja kvaternaari ajastu pinnasekihistustest, mille tulemusel tekkisid üksikud järsud mäekünkad kruusaste mäetippudega, pikad ja laiad mäeseljandikud, kaljused ja lauged pedimendid. Vértes on keskmise kõrgusega karstimäeahelik, millel on ülangu ja alangu struktuur.

Pruunid metsamullad savimulla sisseuhtega ja pruunmuld on suuresti kujunenud lössil, mis on segunenud paekivirusu ja oligotseeniajastiku liivadega. Dolomiit ja paekivi on kaetud loomullaga.

Kliima on viinapuude kasvatamiseks sobilik, ehkki see on keskmisest jahedam. Talved on pehmed ja terve aasta vältel toimub märkimisväärne õhumasside liikumine. Päike paistab enamikus viinamarjaistandustes suvi läbi. Aastane keskmine temperatuur on 10 °C. Piirkonda iseloomustavad mõõdukad valgustingimused ja sademete hulk on 600–650 mm. Kõige rohkem sajab suvel, kõige vähem veebruaris ja märtsis. Valdavalt puhub kirdetuul. Ilm on tavaliselt mõõdukalt jahe ja suhteliselt vihmane.

b)   Inimtegurid

Arvatakse, et veinikasvatus algas selles piirkonnas juba Rooma ajal. Ediktid, mis on välja antud pärast Ungari riigi loomist 11. sajandil, sisaldavad aga selgeid tõendeid kohalikust viinamarjakasvatusest. Esimene kirjalik allikas pärineb ungarlaste maahõivamise järgselt keskajast. Vajali (Mór) viinamarjaistandusi mainitakse esimest korda 1231. aastal aadlik Miklós Csáki testamendis.

Otomani impeeriumi valitsemisaeg mõjus piirkonna viinamarjakasvatusele väga halvasti. Türgi garnison, mis taandus Csókakő kindlusest, põletas maha külasid, hävitades ka viinamarjaistandusi.

Järgnevas taastumises mängisid olulist rolli kaputsiinid ja Saksamaalt tulnud asunikud (kelle tõid piirkonda Hochburgid ja Lambergid), kes olid endaga kaasa toonud moodsamad töövahendid ning arenenumad viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise traditsioonid. Asutades aastatel 1694–1696 Móris oma mungakloostri, hoidsid kaputsiinid tihedaid sidemeid Tokaj ordu munkadega. Pärimuse kohaselt saatsid nad neile Ezerjó viinamarjasordi pistikuid, et aidata neil oma viinamarjaistandusi taastada.

Ezerjó sordist, mis on tänapäeval tõusnud hungarikumi staatusse, sai selle veinipiirkonna peamine viinamarjasort 19. sajandil piirkonda tabanud viinapuu-lehetäide epideemiale järgnenud istanduste taastamise käigus. Viinapuude kasvatamise ja veinivalmistamise taastumine mängis olulist rolli Móri saamises turupidamise õigusega linnaks 1758. aastal.

Ajaloolised andmed näitavad, et üleküpsenud viinamarju korjati selles veinipiirkonnas esimest korda 1834. aastal. 19. sajandil müüdi tänu headele transpordiomadustele selle piirkonna veine üha suuremas mahus Austria turul.

Ehkki piirkonna esimene veinikogukond loodi 1882. aastal Csákberény’is, registreeriti sõltumatu Móri veinipiirkond pärast 1901. aastal esitatud avaldust 1928. aasta dekreediga.

II maailmasõja järel pakkus Móri riigifarm kuni 1980. aastate lõpuni selles veinipiirkonnas tehnoloogilist teavet viinamarjakasvatuse ja viinamarjade töötlemise kohta ja vajalikke ladustamishooneid ning tagas olulise osa turustamisvõimalustest. 1980. aastate keskpaigaks oli see viinamarjakasvatuspiirkond taas saavutanud oma eelmiste sajandite suurima pindala. Lisaks siseturu varustamisele keskendus müük peamiselt ekspordile Nõukogude Liitu.

Pärast riigikorra muutust 1990. aastal lõpetas riigifarm oma tegevuse, veinitootmine seal lõpetati ning erastamise tulemusel läks veinipiirkonna saatus taas kohalike otsustajate, eratalunike ja veinikeldrite kätte. See muutis omakorda märkimisväärselt majanduslikku struktuuri. Mitmed perekonnad hakkasid kutselisteks veinitootjateks ning nüüdseks on Móris ja selle ümbruses palju arenevaid veinikeldreid. Veinipiirkonna viinamarjakasvatusega hõlmatud ala on vähenenud umbes 685 hektarini.

Tänu arendustööle, sajanditepikkustele kogemustele ja perekondlike veinitootjate asjatundlikkusele on Móri veinid muutumas tarbijate seas üha populaarsemaks. Seda tõendavad arvukad kuldmedalid, mis on võidetud riiklikel ja rahvusvahelistel veinikonkurssidel, ning asjaolu, et veine on hakatud müüma välisturgudele.

Vein (2)

2.   Veinide kirjeldus

Móri veinidel on rikkalik aroomide ja maitsete bukett, suhteliselt suur alkoholisisaldus ja happesus ning need on meeldivad ja tavaliselt kuivad. Väljendusrikas, täidlane iseloom ja tasakaalus happesus muudavad need veinid äärmiselt nauditavaks. Eriti hea aastakäigu tulemusel sünnivad tasakaalus veinid, millel on markantne happesus ja sellega sobiv täidlus ning mis õige veinivalmistustehnoloogia ja küpsemise korral annavad tulemuseks kvaliteetveinid.

Móri veinidele viidatakse erialakirjanduses kõige sagedamini selliste sõnadega nagu „karakteriga“, „selgepiiriline“ ja „maskuliinne“. Piirkonna veinidel on sedalaadi iseloomukus, täidlus, suhkrusisaldus ja happesus, mis on tavaliselt omane suurepärastele veinidele. Lubjarikkad mullad annavad veinidele happese iseloomu ja just tänu sellele on neil veinidel erakordselt meeldiv maitse. Seesama happene iseloom annab valitud sortide viinamarjadest valmistatud kvaliteetveinidele nende säilitamiseks vajalikud omadused, et need saaksid mitme aasta vältel areneda ja täiustuda.

Kuna Móri org on tuuline, ei esine seal kuigi tihti viinamarjade seenhaigusi. Nii saab enamikul aastakäikudel töödelda haigusvabu viinamarju. Haigusvabadest marjadest valmistatud valged veinid sobivad ka suurepäraselt pikaajaliseks laagerdumiseks ja ajalooliste veinide („muzeális borok“) tootmiseks.

Soodsate ilmastikuolude korral küpsevad Ezerjó sordi viinamarjad kuldkollaseks ja neil on suurepärane maitse. Teatud aastakäikude puhul võib Botrytis’ega (väärishallitus) nakatunud viinamarju kasutada eriliselt kvaliteetse põhiveini valmistamiseks.

3.   Tootmispiirkonna, inimtegurite ja toote vaheline seos

Tänu geograafilise keskkonna loodus- ja inimteguritele on Móri veinipiirkonnas toodetud juba sajandeid terves riigis kuulsaid veine.

Mägede ja küngaste lõuna- ja edelapoolsete nõlvade soodne meso- ja mikrokliima on aidanud luua head kohalikud kasvutingimused.

Oru eriline tuuline iseloom annab suurepärase eelise viinamarjade seenhaiguste vastu võitlemisel, külmast tingitud riskide vähendamisel või vältimisel või nende sageduse mõjutamisel. Muude soodsate eripärade seas tagavad Móri orgu ääristavad järsud edelapoolsed nõlvad soodsa kokkupuute päikesevalgusega ja suurepärased võimalused selle kasutamiseks. Móri veinide eriline iseloom on seotud ka kasvupinnase suhteliselt suure lubjasisaldusega.

Viinamarjakasvatusel ja veinivalmistamisel on piirkonnas väga palju ainulaadseid traditsioonilisi eripärasid, mis on oma pikaajalise mõju tõttu üliolulised. Olulised erinevused viinamarjakasvatuses ja viinamarjade töötlemises võrreldes teiste veinipiirkondadega on seotud järgmiste asjaoludega: esiteks tõid saksa keelt kõnelevad asunikud endaga kaasa oma kodupiirkondade viljelustavad; teiseks tõid kaputsiini mungad endaga kaasa uued viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise meetodid; kolmanda asjaoluna kujunesid need eripärad toona suuresti välja kohalikul tasandil ja isoleeritult.

Traditsiooniliselt viljeldavate viinapuude puhul kasutatakse endiselt tugevat tagasilõikamist ja ümarat vaiadega kujundusvormi, mis on veinipiirkonnale tüüpiline ning mille eesmärk on tuua viinamarjakobarad lähemale pinnasele, mis soojeneb päeva jooksul ja tagab seeläbi hea valmimise ja parema kvaliteedi. Móri veinitootjad järgivad seda viljelusviisi tänini. Kõik piirkonna veinivalmistajad püüavad alal hoida viinapuude madala kujunduse meetodeid.

Lisaks aitab hoolikas kasvude valimine ja ebavajalike eemaldamine luua õhku läbilaskva võra, mis soodustab haigusvabade viinamarjade kujunemist, mis on Móri veinide tootmise seisukohast väga oluline.

Sellisel moel toodetud tooraine sobib ülihästi pikemaks laagerdamiseks, näiteks kvaliteetveinide puhul, mis selles piirkonnas toimub traditsioonilistes suurtes puitvaatides. Seda seetõttu, et väiksem pindala võimaldab pikemat küpsemist puitvaatides.

Kuni 1950. aastateni veinipiirkonnas ainuvalitsenud ja selle kaubamärgiks muutunud sorti ’Ezerjó’ täiendavad nüüd mitmed valdavalt valged viinamarjasordid. Nende hulgas on ’Zöld Veltelíni’, ’Rizlingszilváni’, ’Rajnai Rizling’, ’Chardonnay’, ’Leányka’, ’Királyleányka’, ’Sauvignon’, ’Szürkebarát’ ja ’Tramini’, samuti üksikud siniste viinamarjade sordid, mida kasvatatakse väikses mahus. Veinipiirkonna kõige olulisem viinamarjasort on tänagi ’Ezerjó’, mis katab pea kolmandiku piirkonnast.

Sellest tulenevalt samastatakse Móri veine endiselt laialdaselt „Móri Ezerjó“ nimega, mis on sündinud hea tootmispiirkonna ja suurepärase viinamarjasordi õnnelikust kohtumisest. Seda sorti kasvatatakse Ungaris mitmes kohas, kuid oma tõelise kodu on see leidnud Vértesi nõlvadel.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Tähistamist käsitlevad eeskirjad (1)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

a)	Väljend „oltalom alatt álló eredetmegjelölés“ (kaitstud päritolunimetus) ja selle ungarikeelsed omadussõnalised variandid, samuti selle vasted kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes võivad samuti märgistusel esitatud olla.

b)	Kaitstud päritolunimetusega „Mór/Móri“ veini märgistusel võib sõnad „oltalom alatt álló eredetmegjelölés“ (kaitstud päritolunimetus) asendada sõnadega „védett eredetű bor“ (kaitstud päritolunimetusega vein).

c)	Kaitstud päritolunimetuse „Mór“ võib asendada tähisega „Móri“ või „Móri borvidék“ (Móri veinipiirkond). Grammatiline variant tuletusliitega „-i“ kõigist punktis VIII/1.1.2 loetletud munitsipaliteetide nimedest võib samuti märgistusel esitatud olla.

d)	Kõigi toorveinide ja noorte veinide aastakäik peab olema ära märgitud.

e)	Kui aastakäik on ära märgitud, peab 85 % veinist pärinema sellest aastakäigust. Erand tehakse toorveinidele või noortele veinidele, samuti esmase aastakäigu või esimese korje veinidele, mille puhul peab 100 % veinist pärinema asjaomasest aastakäigust.

f)	Väljendid „termőhelyen palackozva“ (villitud tootmispiirkonnas), „termelői palackozás“ (villinud tootja) ja „pinceszövetkezetben palackozva“ (villitud veinitööstuste kooperatiivis) võivad olla esitatud kõigil „Mór/Móri“ veinidel.

g)	Väljendi „rozé“ võib asendada väljendiga „rosé“ ja väljendi „küvé“ väljendiga „cuvée“.

Nimetusi käsitlevad eeskirjad (2)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

h)

Tähisega „küvé“ või „cuvée“ (kuvee) veinid võivad tähistada veine, mis on saadud mitme viinamarjasordi segamisel ja mille märgisel võib kuvees sisalduvate viinamarjasortide nime märkida koguse kahanevas järjekorras, et teavitada tarbijaid. Kui sortide nimed on ära märgitud, peavad olema esitatud kõik kuvees olevad sordid.

i)	Väljendi „Öreg tőkék bora“ (vanadelt viinapuudelt saadud vein) võib lisada märgistusele, kui vähemalt 85 % veinist pärineb istandusest, kus viinapuud on üle 40 aasta vanad.

j)

Väljendi „birtokbor“ [veinimõisast pärit vein] kasutamine Móri veinidel on lubatud tingimusel, et 100 % veini toorainena kasutatavatest viinamarjadest pärineb selle konkreetse viinamarjaistanduse viljeletud alalt. Pereettevõtete puhul võib väljendit „birtokbor“ [veinimõisast pärit vein] kasutada ka nende veinide märgistusel, mis on toodetud pereliikmete viljeletud viinamarjaistandustes.

k)	Väljendid „késői szüretelésű bor“ [hilise korje vein], „válogatott szüretelésű bor“ [valikkorje vein], „főbor“ [põhivein], „jégbor“ [jäävein] ja „töppedt szőlőből készült bor“ [üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein] võivad olla üksnes kvaliteetveinide märgistusel.

Muud piiratud kasutusega väljendid, mis võivad olla esitatud:

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

—	„Muzeális bor“ [ajalooline vein]: valge, kvaliteetvein

—	„Birtokbor“ [veinimõisast pärit vein]: kõik veinid

—	„Öreg tőkék bora“ [vanadelt viinapuudelt saadud vein]: kõik veinid

—	Esmase aastakäigu või esimese korje vein: kõik veinid

—	„Muskotály“ [muskaatvein]: valge

—	„Cuvée“ või „küvé“ [kuvee]: kõik veinid

—	„Szűretlen“ [filtreerimata]: punane

—	„Primőr“ [toorvein] või noor vein: valge, roosa, punane

—	„Barrique“: valge, punane, kvaliteetvein

Väiksemad geograafilised üksused, mida võib kasutada lisaks kaitstud päritolunimetusele „Mór“

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Munitsipaliteedid:

—	Fejéri komitaat: Csákberény, Csókakő, Pusztavám, Söréd, Zámoly

Móri veinides, millele on märgitud munitsipaliteedi nimi, peab vähemalt 85 % viinamarjadest pärinema viinamarjaistandustest, mis on liigitatud selles munitsipaliteedis I või II klassi, ja kuni 15 % töödeldud viinamarjadest võib pärineda teistest Móri määratletud geograafilise piirkonna osadest.

Pakendit käsitlevad eeskirjad

Õigusraamistik:

KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

pakendamine kindlaks määratud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

kvaliteetveine võib müüa üksnes pudelis.

See reegel ei kehti veinide kohta, mille on valmistanud tootja tootmispiirkonnas oma veinikeldris kohapealseks tarbimiseks.

Kvaliteetveine võib müüa üksnes saagikoristusele järgneval veiniaastal.

Tootmine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda (1)

Õigusraamistik:

KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

ajaloolistel põhjustel võib kaitstud päritolunimetusega „Mór“ veine toota lisaks IV peatükis loetletud munitsipaliteetidele järgmistes komitaatides ja linnades:

—	Fejéri komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Aba, Alcsútdoboz, Bicske, Csabdi, Etyek, Felcsút, Gárdony, Gyúró, Igar, Kajászó, Kápolnásnyék, Lajoskomárom, Martonvásár, Mezőkomárom, Nadap, Pákozd, Pázmánd, Seregélyes, Sukoró, Szabadhídvég, Székesfehérvár, Tordas, Vál ja Velence

—

Bács-Kiskuni komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Ágasegyháza, Akasztó, Apostag, Bácsalmás, Bácsszőlős, Ballószög, Balotaszállás, Bátmonostor, Bócsa, Borota, Bugac, Császártöltés, Csengőd, Csátalja, Csávoly, Csikéria, Csólyospálos, Dunapataj, Dunavecse, Dusnok, Érsekcsanád, Érsekhalma, Felsőlajos, Fülöpháza, Fülöpjakab, Hajós, Harkakötöny, Harta, Helvécia, Imrehegy, Izsák, Jakabszállás, Jánoshalma, Jászszentlászló, Kaskantyú, Kecel, Kecskemét, Kelebia, Kéleshalom, Kerekegyháza, Kiskőrös, Kiskunfélegyháza, Kiskunmajsa, Kisszállás, Kunbaja, Kunbaracs, Kunfehértó, Kunszállás, Kunszentmiklós, Ladánybene, Lajosmizse, Lakitelek, Pirtó, Páhi, Rém, Solt, Soltszentimre, Soltvadkert, Sükösd, Szabadszállás, Szank, Szentkirály, Tabdi, Tázlár, Tiszaalpár, Tiszakécske, Tiszaug, Tompa, Vaskút ja Zsana

Tootmine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda (2)

Õigusraamistik:

KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

—

Komárom-Esztergomi komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Ászár, Baj, Bajót, Bársonyos, Császár, Csép, Dunaalmás, Dunaszentmiklós, Esztergom, Ete, Kerékteleki, Kesztölc, Kisbér, Kocs, Lábatlan, Mocsa, Mogyorósbánya, Nagyigmánd, Neszmély, Nyergesújfalu, Süttő, Szomód, Tát, Tata, Tokod, Vérteskethely ja Vértesszőlős

—

Pesti komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Abony, Albertirsa, Bénye, Budajenő, Budakeszi, Cegléd, Ceglédbercel, Csemő, Dány, Dömsöd, Gomba, Hernád, Inárcs, Kakucs, Kerepes, Kisnémedi, Kocsér, Kóka, Mogyoród, Monor, Monorierdő, Nagykőrös, Ócsa, Őrbottyán, Örkény, Páty, Pilis, Pilisborosjenő, Ráckeve, Szada, Szigetcsép, Szigetszentmárton, Szigetújfalu, Tápiószele, Tápiószentmárton, Telki, Tóalmás, Tököl, Újlengyel, Üröm, Vác, Vácegres ja Veresegyház

—

Somogy komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Andocs, Balatonberény, Balatonboglár, Balatonendréd, Balatonkeresztúr, Balatonlelle, Balatonőszöd, Balatonszabadi, Balatonszemes, Böhönye, Csoma, Csurgó, Gyugy, Kaposhomok, Kaposkeresztúr, Karád, Kercseliget, Kéthely, Kötcse, Kőröshegy, Látrány, Lengyeltóti, Marcali, Mosdós ja Ordacsehi

Tootmine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda (3)

Õigusraamistik:

KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

—

Tolna komitaat: järgmised munitisipaliteedid: Alsónána, Alsónyék, Aparhant, Báta, Bátaapáti, Bátaszék, Bikács, Bölcske, Bonyhád, Bonyhádvarasd, Decs, Dunaföldvár, Dunaszentgyörgy, Dúzs, Fácánkert, Felsőnyék, Grábóc, Gyönk, Györe, Györköny, Harc, Hőgyész, Iregszemcse, Izmény, Kakasd, Kéty, Kisdorog, Kismányok, Kisszékely, Kisveke, Kölesd, Lengyel, Madocsa, Magyarkeszi, Medina, Mőcsény, Mórágy, Mucsfa, Mucsi, Nagydorog, Nagymányok, Nagyszékely, Nagyszokoly, Ozora, Őcsény, Paks, Pincehely, Regöly, Sárszentlőrinc, Simontornya, Sióagárd, Szálka, Szekszárd, Tamási, Tengelic, Tevel, Tolna, Tolnanémedi, Váralja, Várdomb, Závod, Zomba

—

Veszprémi komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Ábrahámhegy, Alsóörs, Aszófő, Badacsonytomaj, Badacsonytördemic, Balatonakali, Balatonalmádi, Balatoncsicsó, Balatonederics, Balatonfüred, Balatonfőkajár, Balatonhenye, Balatonkenese, Balatonrendes, Balatonszepezd, Balatonszőlős, Balatonudvari, Balatonvilágos, Csopak, Csabrendek, Dörgicse, Felsőörs, Gyulakeszi, Hegyesd, Hegymagas, Káptalantóti, Kisapáti, Kővágóörs, Köveskál, Lesencefalu, Lesenceistvánd, Lesencetomaj, Lovas, Mencshely, Mindszentkálla, Monostorapáti, Monoszló, Nemesgulács, Nemesvita, Óbudavár, Örvényes, Paloznak, Pécsely, Raposka, Révfülöp, Salföld, Sáska, Sümeg, Sümegprága, Szentantalfa, Szentbékkálla, Szentjakabfa, Szigliget, Tagyon, Tapolca, Tihany, Uzsa, Vászoly, Zalahaláp ja Zánka

Erandid on kvaliteetveinid, mida võib töödelda üksnes IV peatükis loetletud munitsipaliteetides.

Link tootespetsifikaadile

https://boraszat.kormany.hu/admin/download/2/6d/82000/Mor%20OEM_vv2_standard.pdf

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

(2020/C 196/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„RIBEIRO“

PDO-ES-A1123-AM03

Kohaldamise alguskuupäev: 17.8.2017

1.   Muutmise suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muutmise kirjeldus ja põhjused

2.1.   Viinamarjasaaduste uue kategooria lisamine (kvaliteetvahuveinid)

Kirjeldus ja põhjused

Lisatud on uus veinide kategooria: kvaliteetvahuveinid (määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa 5. kategooria).

Selle muudatuse tõttu on vaja muuta tootespetsifikaadi punkti 2 ja koonddokumendi punkti 2.3. Lisaks mõjutab muudatus kaudselt tootespetsifikaadi punkte 3, 7 ja 8.b.2. Koonddokumendis mõjutab muudatus järgmisi punkte: 4 (veinide kirjeldus), 5.a (veinivalmistuse eritavad), 8 (seos) ja 9 (märgistamisega seotud lisasätted).

Kõnealused veinid peavad olema valmistatud traditsioonilisel meetodil, kasutades üksnes valgeid või punaseid põhiviinamarjasorte, st kohalikke sorte, mis annavad veinile iseloomulikuma karakteri.

Muudatus on tingitud nende veinide tootmise traditsioonist selles piirkonnas, samuti praegu toodetavate vahuveinide kõrgest kvaliteedist. Vahuveinide tootmine algas Ribeiros 1920. aastatel ning mitmed tootjad jätkasid traditsiooni kuni 20. sajandi lõpuni. Aja möödudes vähenes see tava oluliselt. Tootmine oli piiratud ja juhuslik ning toimus peamiselt haruldusena või kingituseks või tunnustuseks tähtsatele külastajatele. Viimastel aastatel on tootmine siiski elavnenud. See on tingitud varasematest positiivsetest kogemustest ja üha nõudlikumatest tarbijatest, kes on huvitatud uutest kogemustest ning on valmis maksma eksklusiivse ja suhteliselt kalli toote eest. Eelnevad kogemused on näidanud, et päritolunimetuse põhiviinamarjasortidest võib traditsioonilisel meetodil vahuveine tootes saada kvaliteetveine.

2.2.   Veinide kirjelduse muutmine

Kirjeldus ja põhjused

Kategooria 1 (veinid) puhul on uues spetsifikaadis sätestatud tootmises kasutatavatel sortidel põhinevad erinevused. See tähendab, et nimetust „Castes“ kasutatakse valgete ja punaste veinide puhul, mis on valmistatud üksnes teatavatest viinamarjadest, mida peetakse põhisortideks. Kõik need sordid on pärismaised ja piirkonna looduslike tingimustega väga hästi kohanenud. Nendeks on: ‘Caiño tinto’, ‘Caiño bravo’, ‘Caiño longo’, ‘Ferrón’, ‘Sousón’, ‘Mencía’, ‘Brancellao’, ‘Treixadura’, ‘Torrontés’, ‘Godello’, ‘Lado’, ‘Caiño blanco’, ‘Loureira’ ja ‘Albariño’. Puidust vaatides laagerdunud punaseid ja valgeid veine tähistatakse turul nimetusega „Barrica“.

Seetõttu tuleb kirjeldust muuta nii analüütiliste kui ka organoleptiliste omaduste osas, et lisada omadused, mis eristavad eespool mainitud nimetustega tähistatud veine teistest veinidest.

Seega mõjutab muudatus peamiselt tootespetsifikaadi punkti 2 ja koonddokumendi punkti 2.4 (veini kirjeldus). Lisaks mõjutab muudatus kaudselt tootespetsifikaadi punkte 3, 7 ja 8.b.2 ning koonddokumendi punkte 5.a (veinivalmistuse eritavad) ja 9 (märgistamisega seotud lisasätted).

Muudatus on põhjendatud vajadusega anda tarbijatele teavet, et nad saaksid teha paremaid ostuvalikuid. Teave aitab neil identifitseerida iseloomulike omadustega veine kas seetõttu, et need on valmistatud piirkonnale kõige sobivamatest viinamarjasortidest, nagu Ribeiro nimetusega „Castes“ tähistatud veinide puhul, või seetõttu, et need on laagerdunud puidust vaatides, nagu Ribeiro nimetusega „Barrica“ tähistatud veinide puhul.

Lisaks on organoleptilisse kirjeldusse tehtud väike muudatus, mille eesmärk on vältida viitamist meeldivatele omadustele ja kasutada objektiivsemaid kirjeldusi. Sama kehtib ka nimetustega „Castes“ ja „Barrica“ märgistamata valgete ja punaste veinide ning nimetusega „Ribeiro Tostado“ märgistatud veinide analüütiliste väärtuste kohta. Minimaalset alkoholisisaldust (üldine ja tegelik) on suurendatud nii valge kui ka punase veini puhul. Valgete veinide maksimaalset üldhappesust on suurendatud, samas kui punaste veinide minimaalset üldhappesust on vähendatud. „Ribeiro Tostado“ puhul on suurendatud naturaalset alkoholi üldsisaldust ja suhkrute minimaalset üldsisaldust.

Seega mõjutavad eelmises lõigus osutatud muudatused peamiselt tootespetsifikaadi punkti 2 ja koonddokumendi punkti 4 (veini kirjeldus). Need on põhjendatud viimastel aastatel tehtud degusteerimiste ja analüüside käigus saadud andmetega.

2.3.   Muutused veinivalmistustavades (viljelustavad): istutustihedus

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi punkti 3.a ja koonddokumendi punkti 5.a (viljelustavad) on muudetud.

Kehtestatud on minimaalne istutustihedus 3 000 viinapuud hektari kohta. Sellega asendatakse kehtiva tootespetsifikaadi säte, kus maksimaalseks istutustiheduseks oli 7 000 viinapuud hektari kohta.

Muutus on tingitud kõnealuse viinamarjakasvatuspiirkonna traditsioonist istutada viinapuud istandusse tihedalt. 1976. aasta eeskirjadega kehtestati eespool nimetatud ülemmäär 7 000 viinapuud hektari kohta, mida ei olnud varasemates, 1957. aasta eeskirjades. Muudatus tehti 1976. aastal, kuna peeti vajalikuks kehtestada ülemmäär, et parandada veini kvaliteeti ja ühtlasi hõlbustada mehhaniseerimist viinamarjaistandustes.

Nüüd teame, et kui veinitootmisvõimsust asjakohaselt jälgida, võib tihedus üle 7 000 viinapuu hektari kohta võimaldada kõrge kvaliteediga veinide tootmist. Uus spetsifikaat sisaldab märkimisväärset veinisaagi vähendamist hektari kohta, mis tähendab, et kõnealune muudatus ei kahjusta veini kvaliteeti.

2.4.   Muutused veinivalmistustavades (viljelustavad): lõikamis- ja toestamissüsteemide üksikasjalikum reguleerimine

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi punkti 3.a ja koonddokumendi punkti 5.a (viljelustavad) on muudetud.

Lubatud lõikamis- ja toestamissüsteeme on üksikasjalikumalt kirjeldatud. Eelkõige on ette nähtud nöörpuu, lehtrikujuline ja Guyot’ lõikus. Toestamine toimub pergolate või tokkidega. Praeguses sõnastuses öeldakse ainult seda, et „[lõikamine] toimub puitunud väätidel ja pikkadel võrsetel või jättes vajaliku arvu vääte ning toestamine toimub traatide või võrsetega“.

See muudatus on vajalik, kuna tootespetsifikaadi praegune sõnastus on väga ebamäärane ja ebatäpne ning võib seetõttu põhjustada väga erinevat liiki lõikamist. Eesmärk on hõlmata ainult need lõikamisviisid, mida tegelikult kasutatakse, mõningaid juba aastaid ja teised on hiljuti kasutusele võetud.

Nöörpuumeetodil lõikamine on hõlmatud hoolimata sellest, et see ei ole Ribeiro päritolunimetuse puhul traditsiooniline. See on lisatud mitmel põhjusel, sealhulgas järgmistel. Praktikas on seda lihtne teha. Viinamarjad saavad kasu võrsete ja lehtede jaotusest. Samuti võimaldab see jälgida saagikust ja toodetud viinamarjad on kvaliteetsed. Seepärast on otsustatud, et kõnealune lõikamissüsteem tuleks lisada päritolunimetuse puhul lubatute hulka.

Lehtrikujuline lõikus on Ribeiros kõige pikaajalisem ning seda kasutatakse mõnedes viinamarjaistandustes tänini. Selle lõikusviisi puhul jäetakse vajalik arv pikki võrseid ja mõni puitunud väät. Nooremate viinapuude puhul toestatakse vääte ja tüve tokkidega. Kui viinamarjaistandustes võeti esmakordselt kasutusele traatidega toestussüsteemid, hakati lisaks rakendama Guyot’ süsteemi. Uues spetsifikaadis on seda nüüd sõnaselgelt mainitud.

2.5.   Muutused veinivalmistustavades: maksimaalne saagikus

Kirjeldus ja põhjused

Veini ja vahuveini puhul on ekstraheerimissaagist suurendatud praeguselt 70 liitrilt 100 kg viinamarjade kohta 74 liitrini või nimetustega „Ribeiro Castes“, „Ribeiro Barrica“ ja „Ribeiro Espumoso“ tähistatud veinide puhul 72 liitrini. Seevastu viinamarjade toodangut hektari kohta on vähendatud praeguselt 30 000 kilogrammilt hektari kohta 13 000 kilogrammini valgete veinide „Ribeiro Castes“, „Ribeiro Barrica“ ja „Ribeiro Espumoso“ tootmiseks kasutatavate viinamarjade puhul. Viinamarjade puhul, mida kasutatakse samade veinide punaste versioonide tootmiseks, on see nüüd 12 000 kilogrammi hektari kohta. Kõigi muude veinide puhul on viinamarjasaagiks kehtestatud 19 000 kilogrammi hektari kohta. „Ribeiro Tostado“ valmistamiseks kasutatavate viinamarjade saagikus jääb samaks: 12 000 kilogrammi hektari kohta.

Nende muudatuste tulemus on veinitoodangu märkimisväärne vähenemine hektari kohta, praeguselt 210 hektoliitrilt hektari kohta 140,60–86,40 hektoliitrini hektari kohta, olenevalt veini tüübist. „Ribeiro Tostado“ veinide puhul jääb ekstraheerimissaagis muutumatuks: 40 liitrit 100 kg saagi kohta.

Muudatused mõjutavad tootespetsifikaadi punkte 3.b, 5 ja 8.b.1 ning koonddokumendi punkte 5.a (veinivalmistuse eritavad) ja 5.b (maksimaalne saagikus).

Ekstraheerimissaagise suurendamine on tingitud asjaolust, et tootmises kasutatav kaasaegne tehnoloogia võimaldab suuremat ekstraheerimissaagist, ilma et kahjustataks veini kvaliteeti.

Kehtivas tootespetsifikaadis märgitud viinamarjasaagis hektari kohta on 30 000 kg. See on 1976. aastal heakskiidetud päritolunimetust käsitlevates eeskirjades esitatud saagis. Suur saagis tuleneb erinevast ajastust ja erinevast lähenemisviisist viinamarjakasvatusele, mida enam ei kohaldata. Tänapäeval on kvaliteet suurem probleem kui kvantiteet. Saagise märkimisväärse vähendamise eesmärk on saavutada tooraine ja seega ka päritolunimetusega hõlmatud veinide kõrgem kvaliteet.

2.6.   Muutused veinivalmistustavades: veinivalmistuse eritavade määratlemine vahuveinide ning nimetustega „Ribeiro Castes“, „Ribeiro Barrica“ ja „Ribeiro Tostado“ tähistatud veinide puhul

Kirjeldus ja põhjused

Spetsifikaadi punkte 3.b, 3.c ja 3.d ning koonddokumendi punkti 5.a (veinivalmistuse eritavad) on muudetud.

Kasutusele on võetud uus veinitoodete kategooria – Ribeiro vahuvein – ning 1. kategoorias on määratletud uued veinitüübid: „Ribeiro Castes“ ja „Ribeiro Barrica“. Seepärast on vaja määratleda nende tootmise eritingimused. Lisaks on täpsustatud, et „Ribeiro Tostado“ veinid peavad olema valged või punased ning valmistatud eranditult põhisortidest.

„Ribeiro Castes“ veinid peavad olema valmistatud eranditult põhisortidest. „Ribeiro Barrica“ veinid on punased või valged veinid, mida on tootmisprotsessi mis tahes etapis hoitud vaatides, mille maksimaalne maht on 600 liitrit, ja mis on samuti valmistatud eranditult põhiviinamarjasortidest.

Lisaks sellele peavad vahuveinid olema valmistatud traditsioonilisel meetodil üksnes põhiviinamarjasortidest ja brut- või brut nature-tüüpi.

Need muudatused tulenevad vajadusest kehtestada konkreetsed objektiivsed tingimused nendele veinidele, mida märgistatakse turul erinevalt. Kõigi nende veinide põhiline ja ühine omadus on see, et need on valmistatud üksnes viinamarjadest, mis on liigitatud põhisortideks. Kõiki selliseid sorte kasvatatakse piirkonnas traditsiooniliselt. Nendest saab veine, mis kõige paremini väljendavad Ribeiro veinide ainulaadseid omadusi.

2.7.   Muutused veinivalmistustavades: viinamarjavirde minimaalse suhkrusisalduse suurendamine kategooria „Tostados“ puhul

Kirjeldus ja põhjused

Spetsifikaadi punkti 3.d ning koonddokumendi punkti 5.a (veinivalmistuse eritavad) on muudetud.

Viimaste aastate kogemused ja „Ribeiro Tostado“ tootmise tulemused näitavad, et oleks kasulik suurendada kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirde minimaalset suhkrusisaldust, tõstes praegust määra 300 grammi liitri kohta 350-le.

2.8.   Sortide liigitamine põhisortideks ja kõrvalsortideks

Kirjeldus ja põhjused

Spetsifikaadi punkti 6 ja koonddokumendi punkti 7 on muudetud.

See on üks tootespetsifikaadi muutmise peamine uuendus. Sellega luuakse kaks eraldi kategooriat viinamarjasortide jaoks, mida võib kasutada „Ribeiro“ päritolunimetusega veinide valmistamiseks: põhisordid ja kõrvalsordid. Eristamine põhineb peamiselt kvaliteedil, mida sordid annavad kõnealuse päritolunimetusega veinidele. Kvaliteedi hindamisel lähtutakse kahest peamisest kriteeriumist. Ühest küljest on olemas puhttehniline kvaliteet ja teisest küljest võimalik erilisus, mida konkreetsed viinamarjasordid tootele annavad. Põhisordid on omamaised sordid ja need on alati Galicia autonoomse piirkonna koostatud sortide liigituses soovitatud sordid. Liigitus on järgmine:

—	Põhisordid. Punane: ‘Caíño tinto’, ‘Caíño bravo’, ‘Caíño longo’, ‘Ferrón’, ‘Sousón’, ‘Mencía’ ja ‘Brancellao’ Valge: ‘Treixadura’, ‘Torrontés’, ‘Godello’, ‘Lado’, ‘Caíño blanco’, ‘Loureira’ ja ‘Albariño’

—	Kõrvalsordid. Punane: ‘Garnacha tintorera’ ja ‘Tempranillo’ Valge: ‘Palomino’ ja ‘Albillo’ Märgistust „Castes“ ja „Barrica“ kandvad veinid peavad olema valmistatud eranditult põhisortidest, nagu ka kvaliteetvahuveinid ja naturaalsed magusad veinid („Tostado“).

2.9.   Sortide lisamine ja väljajätmine

Kirjeldus ja põhjused

Spetsifikaadi punkti 6 ja koonddokumendi punkti 7 on muudetud.

Tehakse ettepanek lisada põhisortidena valged sordid Lado ja Caíño blanco ning jätta välja valge sort Macabeo.

Nende muudatuste selgitus on esitatud allpool.

—

Lado (lisatud) Lado on sort, mida soovitab Galicia autonoomne piirkond kooskõlas Hispaania õigusaktidega. Tegemist on omamaise sordiga geograafilises piirkonnas, mis hõlmab päritolunimetust „Ribeiro“. Kõnealuse sordi kasutamine on kahtlemata kasvamas ja selles paikkonnas valdavam kui üheski teises tootmispiirkonnas. See sobib hästi kohalike põllumajandus- ja kliimatingimustega ning piirkonna traditsiooniliste viljelussüsteemidega. Sort annab piirkonna veinidele kvaliteedi ja eripära, mistõttu on oluline selle kasutamine heaks kiita.

—

Caíño blanco (lisatud) Seda sorti soovitab samuti Galicia autonoomne piirkond kooskõlas Hispaania õigusaktidega. Sorti on Ribeiro piirkonda mitme aastakümne jooksul järk-järgult sisse toodud, peamiselt aladelt, mis külgnevad päritolunimetuse „Rías Baixas“ piirkonnaga, kus see on juba eeskirjadesse lisatud. Algselt oli sordi mõju, nagu ka viinamarjakasvatajate ja tootjate nõudlus selle järele piiratud. Seepärast ei peetud vajalikuks lisada sorti päritolunimetust käsitlevatesse eeskirjadesse. Sort kohandus aga hästi kohalike põllumajandus- ja kliimatingimustega ning piirkonna traditsiooniliste viljelussüsteemidega. Sordi positiivne mõju nende veinide kvaliteedile, milles seda kasutatakse, põhjustas sektoris järk-järgult nõudluse selle eeskirjadesse lisamise järele, et päritolunimetusega „Ribeiro“ kaitstud veine oleks võimalik selle sordiga valmistada.

—

Macabeo (välja jäetud) Seda sorti on päritolunimetuse „Ribeiro“ eeskirjades kasutatud alates esimesest versioonist 1957. aastal. Siiski on nüüdseks selge, et sort ei ole piirkonnale iseloomulik ei tootmise ega ka kvaliteedi ja omaduste lisamise poolest päritolunimetusega kaitstud veinidele. Seetõttu teeme ettepaneku jätta see sort päritolunimetusega „Ribeiro’“ kaitstud veinide tootmisest välja.

2.10.   Uued meetmed kontrollide parandamiseks

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi punkti 8.b.3 on muudetud. See ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Registreeritud rajatised peavad olema sõltumatud ega tohi vahetult külgneda registreerimata rajatistega, vaid olema nendega ühenduses üksnes avalike teede kaudu. Lisaks tuleb iga kuu deklareerida kõik veinitarned ja -saadetised.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Ribeiro

2.   Geograafilise tähise tüüp

Kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

15.	Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

„Ribeiro Castes“ ja „Ribeiro“ (valge)

Veini välimus

Läbipaistev, helekollase kuni kuldse varjundiga ja rohelise kuni kuldse tooniga, sõltuvalt vanusest ja tootmismeetodist.

Veini aroomiomadused

Puhtad ja julged aroomid, millel on mõned järgmised tunnused: küpsed ja värsked puuviljad, lilled, mesi, maitsetaimed, taimed ja palsamid. Kategooria „Castes“ veinid on komplekssemad ja keskmiselt intensiivsed.

Iseloomulikud maitsed

Värske ja tasakaalustatud, veatu ja püsiva järelmaitsega. Kategooria „Castes“ veinid evivad rohkem struktuuri, kangust, maitset, ekstraheeritust ja järelmaitset.

*	Kui piiranguid ei ole kehtestatud, tuleb järgida kohaldatavaid ELi õigusakte.

*	„Castes blancos“ minimaalne tegelik alkoholisisaldus: 11 mahuprotsenti

*

Veinide puhul, mida on laagerdatud puidust vaatides kauem kui kolm kuud ja mis on kuni üks aasta vanad, on maksimaalne lenduvate hapete sisaldus 0,85 grammi liitri kohta (14,17 milliekvivalenti liitri kohta (meq/l)). Kui kõnealuseid veine laagerdatakse üle aasta, on kogused 0,9 grammi liitri kohta (15 meq/l) pluss 0,06 grammi liitri kohta (1 meq/l) iga alkoholisisalduse kraadi kohta, mis ületab 11 mahuprotsenti. Mingil juhul ei tohi ületada kehtivates õigusaktides sätestatud piirmäärasid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

„Ribeiro Castes“ ja „Ribeiro“ (punane)

Veini välimus

Läbipaistev, keskmise värvustugevusega, värvus varieerub lillast kuni kirsipunaseni ja toonid on lilla kuni terrakota, sõltuvalt vanusest ja tootmismeetodist.

Veini aroomiomadused

Puhtad ja julged aroomid, millel on mõned järgmised tunnused: küpsed ja värsked punased ja tumedad puuviljad, lilled, maitsetaimed, piimatooted, taimed ja palsamid. Kategooria „Castes“ veinid on komplekssemad ja keskmiselt intensiivsed.

Iseloomulikud maitsed

Värske, tasakaalustatud, keskmiselt kõrge tanniinilise struktuuriga ja veatu, kestev järelmaitse. Kategooria „Castes“ veinid evivad rohkem tanniinilist peenust, kangust, maitset, ekstraheeritust ja järelmaitset.

*	Kui piiranguid ei ole kehtestatud, tuleb järgida kohaldatavaid ELi õigusakte.

*	„Castes tintos“ minimaalne tegelik alkoholisisaldus: 11 mahuprotsenti

*

Veinide puhul, mida on laagerdatud puidust vaatides kauem kui kolm kuud ja mis on kuni üks aasta vanad, on maksimaalne lenduvate hapete sisaldus 0,85 grammi liitri kohta (14,17 milliekvivalenti liitri kohta (meq/l)). Kui kõnealuseid veine laagerdatakse üle aasta, on kogused 0,9 grammi liitri kohta (15 meq/l) pluss 0,06 grammi liitri kohta (1 meq/l) iga alkoholisisalduse kraadi kohta, mis ületab 11 mahuprotsenti. Mingil juhul ei tohi ületada kehtivates õigusaktides sätestatud piirmäärasid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

„Ribeiro Barrica“ (valge)

Veini välimus

Läbipaistev, helekollase kuni kuldse varjundiga ja rohelise kuni kuldse tooniga, sõltuvalt vanusest ja tootmismeetodist.

Veini aroomiomadused

Aromaatselt kompleksne, puhta, julge lõhnaga, tasakaalus puitja aromaatse komponendiga, keskmise intensiivsusega ning mõne järgmise tunnusega: küpsed puuviljad, värsked puuviljad, kuivatatud puuviljad, lilled, mesi, keedised, maitsetaimed, taimed, palsamid, vürtsid, rösti- ja küpsetusaroomid.

Iseloomulikud maitsed

Värske, tasakaalustatud ja intensiivne, maitseküllane ja ekstraktiga, hea struktuuri ja mahuga, veatu, pika järelmaitsega.

*	Kui piiranguid ei ole kehtestatud, tuleb järgida kohaldatavaid ELi õigusakte.

*

Veinide puhul, mida on laagerdatud puidust vaatides kauem kui kolm kuud ja mis on kuni üks aasta vanad, on maksimaalne lenduvate hapete sisaldus 0,85 grammi liitri kohta (14,17 milliekvivalenti liitri kohta (meq/l)). Kui kõnealuseid veine laagerdatakse üle aasta, on kogused 0,9 grammi liitri kohta (15 meq/l) pluss 0,06 grammi liitri kohta (1 meq/l) iga alkoholisisalduse kraadi kohta, mis ületab 11 mahuprotsenti. Mingil juhul ei tohi ületada kehtivates õigusaktides sätestatud piirmäärasid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

„Ribeiro Barrica“ (punane)

Veini välimus

Läbipaistev, keskmise värvustugevusega, värvus varieerub lillast kuni kirsipunaseni ja toonid on lilla kuni terrakota, sõltuvalt vanusest ja tootmismeetodist.

Veini aroomiomadused

Aromaatselt kompleksne, puhta, julge lõhnaga, tasakaalus puitja aromaatse komponendiga, keskmise intensiivsusega ning mõne järgmise tunnusega: küpsed ja värsked punased ja tumedad puuviljad, kuivatatud puuviljad, lilled, keedised, maitsetaimed, taimed, piimatooted, palsamid, vürtsid, rösti- ja küpsetusaroomid.

Iseloomulikud maitsed

Värske, tasakaalustatud ja intensiivne, maitseküllane ja ekstraktiga, hea struktuuri ja mahuga, veatu, pika järelmaitsega.

*	Kui piiranguid ei ole kehtestatud, tuleb järgida kohaldatavaid ELi õigusakte.

*

Veinide puhul, mida on laagerdatud puidust vaatides kauem kui kolm kuud ja mis on kuni üks aasta vanad, on maksimaalne lenduvate hapete sisaldus 0,85 grammi liitri kohta (14,17 milliekvivalenti liitri kohta (meq/l)). Kui kõnealuseid veine laagerdatakse üle aasta, on kogused 0,9 grammi liitri kohta (15 meq/l) pluss 0,06 grammi liitri kohta (1 meq/l) iga alkoholisisalduse kraadi kohta, mis ületab 11 mahuprotsenti. Mingil juhul ei tohi ületada kehtivates õigusaktides sätestatud piirmäärasid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

„Ribeiro Espumoso“ (valge ja roosa)

Veini välimus

Läbipaistev, peente, püsivate mullidega, helekollase kuni kuldse värvusega (valged vahuveinid) ja vaarikaroosa kuni oranžikasroosa värvusega (roosad vahuveinid). Varjundid varieeruvad rohelisest kuldse toonini (valged vahuveinid) ja violetsest oranži toonini (roosad vahuveinid), sõltuvalt vanusest ja tootmismeetodist.

Veini aroomiomadused

Aromaatselt kompleksne, puhta, julge lõhnaga, keskmise kuni suure intensiivsusega ning mõne järgmise tunnusega: küpsed puuviljad, värsked puuviljad, kuivatatud puuviljad, pärm, riivsai, küpsetised, lilled, mesi, keedised, maitsetaimed, taimed, palsamid, vürtsid ja röstiaroomid.

Iseloomulikud maitsed

Värske, tasakaalustatud ja intensiivne, maitseküllane ja ekstraktiga, keskmise struktuuri ja mahuga; mullid on peened, püsivad, meeldivad, pehmed ja kreemjad, veatu järelmaitse on keskmine kuni pikk.

*	Kui piiranguid ei ole kehtestatud, tuleb järgida kohaldatavaid ELi õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,7
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	185

„Ribeiro Tostado“ (valge ja punane)

Veini välimus

Läbipaistev, värvus merevaigukollasest kuni mahagonini ja toonid kuldsest kastanpruunini. Punastes veinides võivad tekkida kergemad punased toonid sõltuvalt nende vanusest ja tootmismeetodist.

Veini aroomiomadused

Aromaatselt kompleksne, puhta, julge lõhnaga, keskmise kuni suure intensiivsusega ning mõne järgmise tunnusega: küpsed puuviljad, kuivatatud puuviljad, suhkrustatud puuviljad, kuivatatud puuviljad, mesi, maitsetaimed, vürtsid, palsamid, rösti- ja küpsetusaroomid ning lehtpuit.

Iseloomulikud maitsed

Magus ja tasakaalustatud, tagasihoidliku värskusega, intensiivne, suure mahu ja õlise tundega, ekstraktiga, väga maitseküllane, veatu ja kauakestev järelmaitse, mis on väga intensiivne ja pikk.

*	Kui piiranguid ei ole kehtestatud, tuleb järgida kohaldatavaid ELi õigusakte.

*	Maksimaalne väävlisisaldus: 200 mg/l punaste ja 250 mg/l valgete puhul.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	35
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

—

Valged ja punased Ekstraheerimissaagis ei tohi ületada 72 liitrit veini 100 kg viinamarjade kohta, kui tegemist on põhiviinamarjasortidest valmistatud veiniga: „Ribeiro Castes“, „Ribeiro Barrica“ ja „Ribeiro Espumoso“. Muude veinide puhul on see arv 74 liitrit veini 100 kg viinamarjade kohta. „Ribeiro Castes“ veinid peavad olema valmistatud eranditult põhisortidest. „Ribeiro Barrica“ veinid on punased või valged veinid, mida on tootmisprotsessi mis tahes etapis hoitud vaatides, mille maksimaalne maht on 600 liitrit, ja mis on samuti valmistatud eranditult põhiviinamarjasortidest.

—	Vahuvein Lisaks sellele peavad vahuveinid olema valmistatud traditsioonilisel meetodil üksnes põhiviinamarjasortidest ja brut- või brut nature-tüüpi.

—

„Tostado“ Valmistatud üksnes punastest või valgetest põhisortidest. Viinamarjade loomulik kuivatamine kaetud aladel, kus on asjakohased tingimused, mis võimaldavad nõuetekohast kuivatamist loomuliku ventilatsiooni abil. Kuivatamisaeg on vähemalt kolm kuud. Viinamarjavirre peab sisaldama vähemalt 350 grammi suhkruid liitri kohta. Maksimaalne saagikus on 40 liitrit veini 100 kg kuivatatud viinamarjade kohta. Veini laagerdatakse tamme- või kirsipuuvaatides nii, et puiduga kokkupuute aeg ei oleks kokku lühem kui kuus kuud. See hõlmab vajaduse korral ümberpööramist käärimisprotsessi ajal. Pudelis laagerdamine peab kestma vähemalt kolm kuud.

Viljelustavad

Uutes istandustest peab istutustihedus olema vähemalt 3 000 viinapuud hektari kohta.

Iga-aastasel lõikamisel kasutatakse Guyot’, nöörpuu- või gobelet-meetodit või võrsete lõikamist.

Toestamine toimub pergolate või tokkidega.

b.   Maksimaalne saagikus

Valged põhisordid „Castes“, „Barrica“ ja „Espumoso“ veinide puhul

13 000 kg viinamarju hektari kohta

Valged põhisordid „Castes“, „Barrica“ ja „Espumoso“ veinide puhul

93,6 hektoliitrit hektari kohta

Valged põhisordid „Tostado“ veinide puhul

13 000 kg viinamarju hektari kohta

Valged põhisordid „Tostado“ veinide puhul

52 hektoliitrit hektari kohta

Punased põhisordid „Tostado“ veinide puhul

12 000 kg viinamarju hektari kohta

Punased põhisordid „Tostado“ veinide puhul

48 hektoliitrit hektari kohta

Valged ja punased põhisordid veinide puhul, mida ei ole eespool nimetatud

19 000 kg viinamarju hektari kohta

Valged ja punased põhisordid veinide puhul, mida ei ole eespool nimetatud

140,6 hektoliitrit hektari kohta

Kõrvalsordid

19 000 kg viinamarju hektari kohta

Kõrvalsordid

140,6 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Ribeiro päritolunimetusega veinide tootmispiirkond hõlmab maa-alasid, mis asuvad järgmistes omavalitsusüksustes ja paikkondades: Ribadavia, Arnoia, Castrelo de Miño, Carballeda de Avia, Leiro, Cenlle, Beade, Punxíni ja Cortegada omavalitsusüksused; Banga, Cabanelase ja O Baróni vallad, O Carballiño omavalitsusüksus; Pazos de Arenteiro, Albarellose, Laxase, Cameixa ja Moldesi vallad Boborási omavalitsusüksuses; Santa Cruz de Arrabaldo ja Untesi paikkonnad Ourense omavalitsusüksuses; Puga, A Eirexa de Puga, O Olivari paikkonnad, Feá y Celeiróni küla ja Alongose vald Toéni omavalitsusüksuses ning A Touza küla San Amaro omavalitsusüksuses.

Kõik need omavalitsusüksused asuvad Galicia autonoomse piirkonna Ourense provintsis.

7.   Veiniviinamarjade põhisordid

‘FERRÓN’

‘ALBARIÑO’

‘MENCÍA’

‘BRANCELLAO’

‘CAÍÑO BLANCO’

‘CAÍÑO BRAVO’

‘TREIXADURA’

‘CAÍÑO TINTO’

‘SOUSÓN’

‘TORRONTÉS’

‘GODELLO’

‘LADO’

‘LOUREIRA’ – ‘LOUREIRO BLANCO’

‘CAÍÑO LONGO’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Vein

Piirkond asub Galicia klimaatilise ülemineku alal, millele on iseloomulik ümbritsevate mägede pakutav vari ja Atlandi ookeani lähedus. Kliima on mõõdukas ja vahemereline ning Atlandi ookeani mõju tasakaalustab piirkonna lääneosas asuv mäeahelik. Mäed kaitsevad piirkonda tormide eest, mis suunduvad merelt sisemaale. Eripäraks on päevaste ja öiste temperatuuride suur erinevus, vähene sademete hulk pärast tolmeldamist, harimata maad, peamiselt graniidist, kuhu mahub vähe põlde, ja järsk mägine maastik.

Piirkond on viinamarjakasvatuseks sobivuse piiril. Viljad ei valmi kergesti, vaid saavutavad vajaliku alkohoolse küpsuse samal ajal kui fenoolse küpsuse. Sel viisil säilib veini tasakaalustatud värskus, mis tuleneb looduslikust happesusest, kus viinhape domineerib õunhappe üle. Piirkonna kergelt kontinentaalne olemus koos valitsevate õhuvooludega tingib päevase ja öise temperatuuri märkimisväärse erinevuse. See soodustab aeglast küpsemist, mis suurendab loomulikku värskust ja aroomi.

Piirkonna künkalist maastikku ära kasutades rajasid tootjad viinamarjaistandused kõige soodsamalt paiknevatele nõlvadele. Sageli ehitasid nad terrasse, et hõlbustada viinapuude kasvatamist ja anda mullale suurem sügavus, mille tulemuseks on maastik, kus inimese sekkumine on väga ilmne. Sel viisil tagasid tootjad, et taimed saavad piisavalt päikesevalgust ja toodavad seega suhkruid, mis on vajalikud sobiva alkoholisisaldusega veini tootmiseks. Nagu eespool öeldud, on piirkond viinamarjakasvatuseks sobivuse piiril.

Teine nende veinide ja piirkonna vahelise seose oluline aspekt puudutab kasutatavaid viinamarjasorte. Enamik neist on piirkonnas traditsiooniliselt kasvatatavad sordid, mida leidub harva teistes viinamarjakasvatuspiirkondades. Tuntuim valge sort on ‘Treixadura’, mis on selles geograafilises piirkonnas kõige tüüpilisem ja laialdaselt kasvatatav sort. Kõnealused sordid on keskkonnaga täielikult kohanenud ja neid kasvatatakse tootjate poolt aja jooksul tehtud valikute tõttu. Piirkonna tingimustes võimaldavad need sordid, eelkõige ‘Treixadura’, toota väga aromaatseid ja puuviljalisi veine, millel on lillelised nüansid. Alkoholisisaldus kompenseerib happesuse, mille tulemuseks on värsked ja tasakaalustatud veinid.

Kvaliteetvahuvein

Ribeiro päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide valmistamisel kasutatakse traditsioonilist meetodit. Vahuveinide omadused on tihedalt seotud konkreetsete keskkonnatingimuste ja kasutatavate viinamarjasortidega.

Kõnealust keskkonda iseloomustab mõõdukas vahemereline kliima, millel on Atlandi ookeani mõju. Päevased ja öised temperatuurid on väga erinevad ning pärast tolmeldamist on sademeid vähe. Põlde mahub tegema vähe ja neid ümbritseb mägine maastik. Piirkonna viinamarjakasvatus on arenenud piiravates tingimustes ja viinamarjad ei küpse kergesti. Viinamarjakasvatajad kasutavad ära piirkonna künkalist pinnast, paigutades viinamarjaistandused päikesepaistelisematele nõlvadele. Öiste ja päevaste temperatuuride erinevus soodustab viljade aeglast küpsemist, mis omakorda suurendab vahuveinide loomulikku värskust ja aroomi.

Kõik kasutatavad viinamarjasordid on pärismaised ja kohandunud piirkonna konkreetsete keskkonnatingimustega. Sordid on piirkonna tootjate poolt aastate jooksul valitud. Nende seas on olulisim sort ‘Treixadura’, mida kasvatatakse kõige rohkem. Siiski sobivad vahuveinide valmistamiseks väga hästi ka sordid ‘Loureiro’ ja ‘Albariño’. Piirkonna mullastiku- ja kliimatingimused võimaldavad neid sorte koristada varakult, kui on saavutatud suhkru ja happesuse õige tasakaal. Viinamarjad korjatakse, kui nende suhkrusisaldus on mõõdukas ja happesus sobiv. See võimaldab toota tasakaalustatud baasveine, mis ei ole liiga alkohoolsed, kuid on väga aromaatsed. Teistes lähedal asuvates viinamarjakasvatuspiirkondades põhjustaks varasem saagikoristus, et vähendada baasveini alkoholisisaldust, happesuse suurenemise, mida siin ei juhtu. Peamine põhjus oleks liigne õunhape, mis vähendaks toodetava veini kvaliteeti.

Need sordid kujutavad endast väärtuslikku geneetilist pärandit. See annab ainulaadse kvaliteedi kõnealusest piirkonnast pärit eri liiki veinidele, eelkõige väga aromaatsetele ja puuviljalistele vahuveinidele.

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein („Tostado“)

„Tostado del Ribeiro“ on kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein. Selle erilised omadused tulenevad tootmisel kasutatavast toorainest, looduslikest keskkonnatingimustest ja erilisest tootmismeetodist, mis põhineb kohalike tootjate teadmistel.

Tooraineks on piirkonnale omased viinamarjasordid, mis on kohandunud konkreetsete keskkonnatingimustega. Nende sortide hulgas on olulisim ‘Treixadura’, mis on kõige levinum ja iseloomulikum.

Keskkonda iseloomustab mõõdukas vahemereline kliima, millel on Atlandi ookeani mõju. Päevased ja öised temperatuurid on väga erinevad ning pärast tolmeldamist on sademeid vähe. Põlde mahub harimata maale tegema vähe ja neid ümbritseb mägine maastik. Viinapuid kasvatatakse kõige päikesepaistelisematel nõlvadel, et viinamarjad saaksid korralikult valmida.

Piirkond on viinamarjakasvatuseks sobivuse piiril, kus viinamarjad ei valmi kergelt. Küpsemine on võimalik ainult seetõttu, et kasutatavad viinamarjasordid on kohandunud ja neid kasvatatakse hoolikalt valitud maatükkidel. See muudab veini väga eriliseks. Tegemist on magusa veiniga, mis on pärit piirkonnast, kus looduslikud keskkonnatingimused selle tootmist tavaliselt ei võimalda.

Tootmine on võimalik tänu tootmistehnikatele, mille kohalikud tootjad on aja jooksul välja arendanud. Pärast viinamarjade korjamist panevad tootjad kobarad järelküpsema kaetud aladele, kus on loomulik ventilatsioon. Sort ‘Treixadura’ sobib kuivatamiseks eriti hästi, kuna selle kest on paksem ja vastupidavam kui teistel sortidel. See võimaldab tal paremini toime tulla loomuliku kuivamisega.

Lisaks on selles piirkonnas kuivem sügis, kui võiks eeldada, arvestades lähedust Atlandi ookeanile. Kuiv sügis on tingitud piirkonda läänes ümbritsevatest mägedest, mis moodustavad kaitsebarjääri. Need tingimused aitavad kaasa kuivatamisele. Viinamarjad ei ole liiga kõrge õhuniiskuse käes, mis aeglustaks loomulikku dehüdratsiooniprotsessi ja suurendaks krüptogaamiliste haiguste riski. Sügistemperatuurid on enamasti mõõdukad, mis samuti aitab kaasa kuivatamisprotsessile. Kaugemal sisemaal asuvate piirkondade eeliseks on madalam õhuniiskus. Selle puuduseks on aga asjaolu, et madal temperatuur muudab loomuliku kuivatamise raskemaks.

Kuivatamisprotsessi tulemuseks on magus ja tasakaalustatud vein, mille üldsuhkrusisaldus on üle 120 grammi liitri kohta ja mis on piirkonna viinamarjakasvatusele väga iseloomulik. Veini hind on kõrge, selle tootmine on kulukas ja sellel on suurepärane maine.

9.   Olulised lisatingimused

Õigusraamistik:

riigisisestes õigusaktides.

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinide transportimine ja villimine väljaspool tootmispiirkonda kujutab endast ohtu veini kvaliteedile, see võib väljenduda happesuse vähenemises, temperatuurimuutustes jm. Mida kaugemale veini transporditakse, seda suurem on risk. Päritolupiirkonnas villimine võimaldab säilitada toote eripära ja omadused. See koos päritolunimetuse „Ribeiro“ veinitootjate aastate jooksul omandatud kogemuste ja põhjalike teadmistega veinide eriliste omaduste kohta tingib vajaduse villida vein päritolupiirkonnas. Selle tulemusena säilivad nende veinide kõik füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused.

Õigusraamistik:

riigisisestes õigusaktides.

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Pudelisse villitud veini etiketil peab olema päritolunimetus ja logo.

Kaitstud päritolunimetusega „Ribeiro“ veinide puhul, mis on toodetud põhisortidest, on märgistusel, pakendil ja reklaammaterjalides lubatud kasutada järgmisi mõisteid: „Castes“, „Barrica“, „Espumoso“ ja „Tostado“.

Veinide puhul, mis ei ole liigitatud kategooriasse „Castes“, „Barrica“, „Espumoso“ või „Tostado“, ei ole lubatud märgistusel kasutada sõnu „caste“ ja „autóctonas“ ega ühegi põhisordi nime. Samuti ei ole lubatud kasutada muid termineid, mis võiksid tarbijat veini omaduste osas eksitada, eelkõige termineid, mis võivad põhjustada segiajamist kategooriatega „Ribeiro Castes“, „Ribeiro Barrica“, „Ribeiro Espumoso“ ja „Ribeiro Tostado“.

Saagikoristusaasta peab olema märgitud kategooriate „Castes“ ja „Barrica“ veinide etikettidele.

Pakendil peab olema nummerdatud kvaliteedipitser või ees- ja tagaetikett, mille on välja andnud reguleeriv asutus. Need peavad olema pakendile kinnitatud vastava veinitootja juures.

Link tootespetsifikaadile

https://mediorural.xunta.gal/fileadmin/arquivos/alimentacion/produtos_calidade/2019/DOP_RIBEIRO_Pliego_Condiciones_octubre_2019_definitivo-C.pdf

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

Teade direktiivi 2014/25/EL artikli 35 alusel esitatud taotluse kohta

Hankija esitatud taotlus

(2020/C 196/10)

3. detsembril 2019 sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (1) artikli 35 alusel koostatud taotluse. Esimene taotluse kättesaamisele järgnev tööpäev oli 4. detsember 2019.

Taotluse esitas ettevõtja ENEL Green Power ning see käsitleb taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja hulgimüügiga seotud tegevust Itaalias.

Direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 on sätestatud: „Käesolevat direktiivi ei kohaldata artiklites 8–14 osutatud tegevuse võimaldamiseks ette nähtud hankelepingute suhtes, kui artikli 35 kohaselt taotluse esitanud liikmesriigil või võrgustiku sektori hankijal on võimalik näidata, et liikmesriigis, kus seda tegevust teostatakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud; ka ei kohaldata käesolevat direktiivi selliste ideekonkursside suhtes, mida korraldatakse sellise tegevuse teostamiseks kõnealuses geograafilises piirkonnas“. Direktiivi 2014/25/EL kontekstis antav hinnang otsese avatuse kohta konkurentsile ei piira konkurentsiõiguse täielikku kohaldamist.

Komisjonil on käesoleva taotluse kohta käiva otsuse vastuvõtmiseks aega 105 tööpäeva alates eespool nimetatud tööpäevast. Tähtaeg lõpeb seega 29. aprillil 2020.

Direktiivi 2014/25/EL IV lisa punkti 2 kohaselt võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil või võrgustiku sektori hankijal või pädeval sõltumatul riiklikul ametiasutusel või muul pädeval riiklikul ametiasutusel esitada kogu vajalik teave või täiendada või selgitada teavet asjakohase ajavahemiku jooksul. 6. veebruaril 2020 palus komisjon Itaalia ametiasutustel esitada lisateave hiljemalt 20. veebruariks. Itaalia ametiasutuste vastus saadi kätte 6. märtsil 2020.

Arvestades praegust olukorda ja COVID 19 pandeemia mõju, leppisid taotluse esitaja ja komisjon kokku, et komisjoni otsus tuleks vastu võtta 15. juuliks 2020.

Kui enne käesoleva taotluse menetlemise tähtpäeva esitatakse sama tegevuse kohta Itaalias veel taotlusi, siis ei käsitata neid direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõikest 5 tulenevalt uute menetlustena, vaid käesoleva taotluse kontekstis.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).