Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9797 – AUNDE Group / Toyota Boshoku / TB Kawashima Automotive Textile (India) JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 182/01)

25. mail 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9797 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

KOMISJONI TEATIS

kuvarite, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja pesumasinate-kuivatite, jahutus-külmutusseadmete ja kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse nõuete ning välistoiteallikaid käsitleva teabega seotud ökodisaininõuete kohaldamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 182/02)

Komisjoni delegeeritud määrustega (EL) 2019/2013, (1) (EL) 2019/2014, (2) (EL) 2019/2016 (3) ja (EL) 2019/2017 (4) (edaspidi „energiamärgistuse määrused“), mis võeti vastu 2019. aastal, kehtestatakse uued märgistamiskohustused kuvaritele, kodumajapidamises kasutatavatele pesumasinatele ja pesumasinatele-kuivatitele, jahutus-külmutusseadmetele ja kodumajapidamises kasutatavatele nõudepesumasinatele. Neid määrusi hakatakse kohaldama alates 1. märtsist 2021, kuid alates 1. novembrist 2020 peavad tarnijad turule lastavatel toodetel esitama muudetud klassifikatsiooniga märgise ning neil tuleb uue tootekirjelduse parameetrid sisestada toodete andmebaasi.

Komisjoni määrust (EL) 2019/1782, (5) milles käsitletakse välistoiteallikate ökodisaini nõudeid, kohaldatakse alates 1. aprillist 2020 ja sellega kehtestatakse uued nõuded teabe kohta, mis tuleb esitada lõppkasutajatele, turujärelevalveasutustele ja muudele huvitatud isikutele. Nende nõuete kohaselt tuleb turule lastud seadmele kinnitatud andmesildid ümber kujundada.

Paljudes liikmesriikides on tehased ja laborid COVID-19 pandeemia tõttu suletud või nad on vähendanud töötajaid ja suutlikkust. Tootjatel võib olla raske või isegi võimatu katsetada oma tooteid ja saada seega vastavalt kas tehnilise dokumentatsiooni või tootekirjelduse ja märgistuse jaoks vajalikku teavet. Kaupluste sulgemisest tingitud nõudluse puudumine tähendab, et praeguste märgistega tooteid või välistoiteallikate puhul praeguste siltidega tooteid ladustatakse tootjate ladudes. Seetõttu võib tootjatel olla võimatu koostada ja teha kättesaadavaks muudetud klassifikatsiooniga märgist või uusi silte kõigil toodetel, mis lastakse turule alates 1. novembrist 2020, või välistoiteallikate puhul alates 1. aprillist 2020, nagu on nõutud õigusaktidega. Selline olukord on eeldatavasti lühiajaline ja tuleks seoses energiamärgistega enamjaolt lahendada enne 1. märtsi 2021 (kui hakatakse kohaldama vastavate määruste ülejäänud kohustusi) või enne 1. oktoobrit 2020 välistoiteallikate puhul.

Mitu liikmesriiki on komisjonile teatanud, et nad on teadlikud raskustest, millega tööstus silmitsi seisab, ja nad mõistavad probleeme, millega tööstusel tuleb oma kohustuste täitmisel tegeleda. Eri tööstusühendused on võtnud komisjoniga ühendust ja osutanud tekkinud raskustele.

Vastavust liidu ühtlustamisõigusaktidele, nagu ökodisaini ja energiamärgistuse määrused, jälgitakse ja jõustatakse turujärelevalve kaudu, mida teevad liikmesriikide turujärelevalveasutused kooskõlas energiamärgistuse raamistikku käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 (6) artikli 7 lõikega 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 (turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta) (7) artikliga 11 ja artiklitega 14–20.

Pidades silmas probleeme, mis võivad tõenäoliselt tekkida energiamärgistuse kohustuste ja välistoiteallikaid käsitleva teabega seotud ökodisaininõuete täitmisel, esitab komisjon mitu kaalutlust, mida tuleks nende nõuete täitmise tagamisel arvesse võtta.

Esmalt tuleks märkida, et liikmesriikide turujärelevalveasutuste kohustus jälgida nõuetele vastavust on pidev ega ole seotud ühegi konkreetse kuupäevaga pärast kohustuste kehtima hakkamist vastavalt 1. aprillil 2020 (ökodisaini sätted) ja 1. novembril 2020 (energiamärgistuse kohustused).

Teiseks tuletab komisjon seoses tõhusa turujärelevalve tagamisega meelde määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõikes 2 sätestatud nõuet, et turujärelevalveasutused peavad kasutama oma volitusi tõhusalt ja tulemuslikult kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Kolmandaks tuleb kooskõlas määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 lõikega 13 kõik praegused kauplustes olevad märgised igal juhul asendada muudetud klassifikatsiooniga märgistega alates 1. märtsist kuni 15. märtsini 2021.

Komisjon tuletab meelde, et ei komisjonil ega ühelgi liikmesriigil ei ole õigust jätta täitmata ühtegi siduvat tähtaega ega muud liidu õigusaktides sätestatud kohustust, välja arvatud juhul, kui tähtaegu või kohustusi muudetakse asjakohaste menetlustega.

Liidu õiguse täitmise tagamisel peavad liikmesriigid siiski nõuetekohaselt arvesse võtma proportsionaalsuse põhimõtet. Sellega seoses palutakse liikmesriikidel ELi õiguse kohaldamisel ja asjakohastes määrustes sätestatud kohustuste täitmisel võtta arvesse kõiki järgmisi tingimusi:

—	COVID-19 kriisi põhjustatud erandlikud ja ettenägematud asjaolud, mida tootjad on tõendanud ja mis takistavad neil täitmast energiamärgistuse määrustest tulenevaid kohustusi;

—	probleemi ajaline piiratus, arvestades suhteliselt lühikest ajavahemikku, mille jooksul tootjad saaksid jätkata üksnes praeguse märgisega toodete laskmist turule;

—	tootjatel peab olema jätkuvalt võimalik lasta turule oma tooteid, eelkõige neid, mis on ladustatud nende ladudes.

Kui riiklikud turujärelevalveasutused ei taga vastavalt kõnealustele tingimustele nõuete täitmist seoses kohustusega esitada tootel selle turule laskmisel muudetud klassifikatsiooniga märgis ja sisestada tootekirjelduse parameetrid toodete andmebaasi alates 1. novembrist 2020, hoidub komisjon rikkumismenetluste algatamisest seni, kuni kõnealune õigusaktide täitmata jätmine ei kesta kauem, kui on vajalik ning see piirdub ajavahemikuga.1. novembrist 2020 kuni 1. märtsini 2021 ja tarnijad esitavad edasimüüjatele puuduvad märgised enne 1. märtsi 2021.

Sarnast lähenemisviisi tuleks kohaldada määruse (EL) 2019/1782 kohase välistoiteallikaid käsitleva teabega seotud ökodisaininõuete kohaldamise kohta ökodisaininõuete täitmise tagamise suhtes kuni 1. oktoobrini 2020.

---

(1)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kuvarite energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 1).

(2)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010 ja komisjoni direktiiv 96/60/EÜ (ELT L 315, 5.12.2019, lk 29).

(3)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 102).

(4)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 134).

(5)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1782, millega kehtestatakse välistoiteallikate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2009 (ELT L 272, 25.10.2019, lk 95).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(7)  Euroopa Liidu ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

Euro vahetuskurss (1)

29. mai 2020

(2020/C 182/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1136
JPY	Jaapani jeen	119,29
DKK	Taani kroon	7,4542
GBP	Inglise nael	0,90088
SEK	Rootsi kroon	10,4870
CHF	Šveitsi frank	1,0720
ISK	Islandi kroon	150,80
NOK	Norra kroon	10,7880
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,921
HUF	Ungari forint	348,73
PLN	Poola zlott	4,4495
RON	Rumeenia leu	4,8493
TRY	Türgi liir	7,6101
AUD	Austraalia dollar	1,6681
CAD	Kanada dollar	1,5280
HKD	Hongkongi dollar	8,6347
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7863
SGD	Singapuri dollar	1,5712
KRW	Korea vonn	1 376,21
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,4239
CNY	Hiina jüaan	7,9456
HRK	Horvaatia kuna	7,5870
IDR	Indoneesia ruupia	16 269,70
MYR	Malaisia ringit	4,8414
PHP	Filipiini peeso	56,231
RUB	Vene rubla	78,4416
THB	Tai baat	35,424
BRL	Brasiilia reaal	5,9654
MXN	Mehhiko peeso	24,5700
INR	India ruupia	84,1025

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Euro vahetuskurss (1)

1. juuni 2020

(2020/C 182/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1116
JPY	Jaapani jeen	119,75
DKK	Taani kroon	7,4549
GBP	Inglise nael	0,89673
SEK	Rootsi kroon	10,4635
CHF	Šveitsi frank	1,0686
ISK	Islandi kroon	151,00
NOK	Norra kroon	10,7890
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,859
HUF	Ungari forint	345,45
PLN	Poola zlott	4,4278
RON	Rumeenia leu	4,8437
TRY	Türgi liir	7,5743
AUD	Austraalia dollar	1,6488
CAD	Kanada dollar	1,5228
HKD	Hongkongi dollar	8,6165
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7824
SGD	Singapuri dollar	1,5669
KRW	Korea vonn	1 364,44
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,3993
CNY	Hiina jüaan	7,9327
HRK	Horvaatia kuna	7,5895
IDR	Indoneesia ruupia	16 240,48
MYR	Malaisia ringit	4,8004
PHP	Filipiini peeso	55,947
RUB	Vene rubla	77,4378
THB	Tai baat	35,204
BRL	Brasiilia reaal	5,9276
MXN	Mehhiko peeso	24,4520
INR	India ruupia	83,9380

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Arvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas oma 10. veebruari 2020. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit AT.40528 – Meliá (Holiday Pricing)

Raportöör: Prantsusmaa

(2020/C 182/05)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Juhtum AT.40528 – Meliá (Holiday Pricing)

(2020/C 182/06)

---

(1)  Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) (edaspidi „otsus 2011/695/EL“) artiklitele 16 ja 17.

(2)  Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18).

(3)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1/2003“).

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

21. veebruar 2020,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta

Juhtum AT. 40528 – Meliá (Holiday Pricing)

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 893 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2020/C 182/07)

21. veebruaril 2020 võttis komisjon vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes seejuures arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1.   SISSEJUHATUS

(1)

Otsus on adresseeritud äriühingule Meliá Hotels International, S.A (edaspidi „Meliá“) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) artikli 53 rikkumise eest.

(2)

Meliá osales 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015 ühes ja pidevas rikkumises, mis hõlmas Meliá vertikaalseid lepinguid reisikorraldajatega, millega piirati hotellimajutuse aktiivset ja passiivset müüki.

2.   MENETLUS

(3)

Komisjon algatas 2. veebruari 2017 aasta otsusega Meliá vastu määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 2 lõike 1 kohase menetluse.

(4)

5. augustil 2019 esitas Meliá ametliku ettepaneku teha koostööd määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 7 ja 23 kohase otsuse vastuvõtmiseks.

(5)

4. novembril 2019 võttis komisjon vastu Meliále adresseeritud vastuväited. 20. novembril 2019 esitas Meliá oma vastuse vastuväidetele.

(6)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas pooldava arvamuse 10. veebruaril 2020.

3.   ASJAOLUD

(7)

Meliá ärisuhe Meliá puhkekeskustes hotellimajutust pakkuvate reisikorraldajatega põhineb kirjalikel lepingutel. Teatavad neist lepingutest põhinevad Meliá tüüpnõuetel ja -tingimustel (edaspidi „Meliá tüüptingimused“).

(8)

Ühe Meliá tüüptingimuste klausli (edaspidi „klausel“) tekst oli järgmine: „KOHALDAMISE TURG: leping kehtib ainult ja eranditult turgudel, mis on märgitud märkuses 16. Hotell saab taotleda reisikorraldajalt/ettevõtjalt, et ta veenduks mis tahes sellise broneeringu päritoluturus, mille puhul tekib mõistlik kahtlus; igal juhul, kui klientide hotelli saabumise ajal selgub, et nende elukohariik erineb lepingu alusel kokku lepitud riigist, siis on hotellil õigus broneeringust keelduda“.

(9)

Reisikorraldajatega sõlmitud individuaalsetes lepingutes oli märkus 16 kas tühi või selles oli(d) märgitud riik või riigid, mille puhul leping kehtis.

(10)

Meliá esitatud teabe kohaselt oli tema ja reisikorraldajate vahel sõlmitud 2 212 lepingus, mis kehtisid 2014. aastal ja sisaldasid kõnealust klauslit, märkuses 16 märgitud vähemalt üks EMP riik. 2015. aastal oli vastav arv 2 004 lepingut. Kõnealustele 2014. ja 2015. aastal kehtinud ja klauslit sisaldavatele lepingutele, milles oli märkuses 16 märgitud vähemalt üks EMP riik, osutatakse ühiselt mõistega „asjasse puutuvad lepingud“.

4.   ÕIGUSLIK HINNANG

(11)

Asjasse puutuvad lepingud on kokkulepped Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses.

(12)

Asjasse puutuvates lepingutes määrasid Meliá ja tema lepinguosalistest reisikorraldajad kindlaks territooriumid, mille suhtes iga lepingut kohaldati, ja eristasid seega Euroopa tarbijaid nende elukohariigi alusel.

(13)

Meliá tüüptingimuste klausli sisu ja eesmärk koostoimes asjasse puutuvate lepingute märkusega 16 oli piirata reisikorraldajate võimalusi müüa Meliá hotellimajutust tarbijatele, kes elavad väljaspool märkuses 16 märgitud riiki või riike, ja/või reageerida nende omaalgatuslikele taotlustele.

(14)

Seega piirasid kõnealused kokkulepped reisikorraldajate võimalusi müüa vabalt hotellimajutust kõigis EMP riikides ja võisid seega põhjustada siseturu riigipiiride alusel osadeks jagamise. Oma olemuselt piirab selline käitumine konkurentsi aluslepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses.

(15)

Otsusega leitakse samuti, et Meliá tegevuse suhtes ei kohaldata erandit määruse (EL) nr 330/2010 alusel ja see ei vasta aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele.

5.   KESTUS

(16)

Asjasse puutuvad lepingud kehtisid 2014. ja 2015. aastal. Rikkumine kestis 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015.

6.   ÕIGUSKAITSEVAHENDID JA TRAHVID

(17)

Meliá kinnitas, et ta on võtnud rikkumise lõpetamiseks vajalikud meetmed. Kuid komisjon peab ametlikult nõudma, et Meliá rikkumise tegelikult lõpetaks, kui ta ei seda veel teinud, ja hoiduks mis tahes kokkuleppest või kooskõlastatud tegevusest, millel võib olla sama või sarnane eesmärk või mõju. Otsuses leitakse samuti, et rikkumine pandi toime tahtlikult või vähemalt hooletusest, ning tuleb määrata trahv.

Trahvi põhisumma

(18)

Trahvide määramisel võtab komisjon arvesse müügiväärtust viimasel terviklikul majandusaastal, mil ettevõtja rikkumises osales. Antud juhul võtab komisjon arvesse Meliá 2015. aasta tulu hotellimajutuse teenustest, mida müüdi kooskõlas Meliá tüüptingimustega ning mille puhul märgiti Meliá ja reisikorraldaja vahelise lepingu märkuses 16 vähemalt üks EMP riik.

Kergendavad ja raskendavad asjaolud

(19)

Juhtumi puhul ei tuvastatud ei raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

Trahvi suurendamine hoiatava mõju saavutamiseks

(20)

Juhtumi puhul ei ole vaja trahvi suurendada.

10 % käibepiiri kohaldamine

(21)

Arvutatud trahv ei ületa 10 % Meliá kogukäibest.

Trahvi vähendamine koostöö kaalutlustel

(22)

Selleks et võtta arvesse Meliá koostööd komisjoniga tema õiguslikust kohustusest suuremas ulatuses, vähendatakse trahvi põhisummat 30 % kooskõlas trahvide määramise suuniste punktiga 37.

Lõplik trahvisumma

(23)

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt Meliále määratud trahvi lõplik summa on 6 678 000 eurot.

---

(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest, mis käsitleb läbirääkimisvolitusi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks isikuandmete vahetamise kohta Europoli ja Uus-Meremaa õiguskaitseasutuste vahel

(Arvamuse täistekst on inglise, prantsuse ja saksa keeles Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)

(2020/C 182/08)

30. oktoobril 2019 võttis Euroopa Komisjon vastu soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga. Kavandatava lepingu eesmärk on luua õiguslik alus isikuandmete edastamiseks Europoli ja Uus-Meremaa pädevate ametiasutuste vahel, et toetada ja tugevdada nende meetmeid ning vastastikust koostööd raske rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi tõkestamisel ja nendega võitlemisel, tagades samas nõuetekohased meetmed üksikisikute eraelu puutumatuse, isikuandmete ning muude põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.

Selliste isikuandmete edastamine, mis kogutakse seoses kriminaaluurimistega ja mida Europol töötleb täiendavalt kriminaalteabe hankimiseks, võib asjaomaste isikute elu mõjutada oluliselt. Rahvusvaheline leping peab seepärast tagama, et eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse piiranguid, mida rakendatakse seoses raskete kuritegude ja terrorismi vastase võitlusega, kohaldataks üksnes siis, kui see on hädavajalik.

Euroopa Andmekaitseinspektor nendib, et Uus-Meremaal on väljakujunenud riiklikud andmekaitse õigusaktid ja sõltumatu andmekaitseasutus, kes on pädev tegema järelevalvet ka õiguskaitseasutuste üle. Ta kiidab heaks asjaolu, et komisjon on kavandatavates volitustes läbirääkimisteks Uus-Meremaaga arvestanud mitut konkreetset soovitust, mille andmekaitseinspektor esitas arvamuses 2/2018, milles käsitletakse kaheksat läbirääkimiste mandaati, et sõlmida rahvusvahelised lepingud, mis võimaldavad vahetada andmeid Europoli ja kolmandate riikide vahel.

Selles arvamuses esitatud soovituste eesmärk on selgitada ja vajaduse korral edasi arendada kaitse- ja kontrollimeetmeid isikuandmete kaitse tagamiseks, arvestades Uus-Meremaaga seotud eriasjaolusid. Seega soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmist:

—	nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218, peaks sisaldama viidet mitte ainult menetlusõiguslikule alusele, vaid ka asjakohasele materiaalõiguslikule alusele, mis hõlmab ka ELi toimimise lepingu artiklit 16;

—	kooskõlas eesmärgi piirangu põhimõttega tuleks kavandatavas lepingus selge sõnaga loetleda kuriteod, millega seoses tohib isikuandmeid vahetada;

—	arvestades säilitamispiirangu põhimõtte praktilist rakendamist, tuleks tulevases lepingus konkreetselt sätestada edastatud isikuandmete säilitamise vajaduse perioodiline läbivaatamine;

—	arvestades, kui oluline on õigus teabele teiste andmekaitseõiguste kasutamise seisukohalt, peaks leping sisaldama selgeid ja üksikasjalikke eeskirju, mis teavet tuleb andmesubjektidele anda.

Samuti ootab Euroopa Andmekaitseinspektor, et temaga konsulteeritaks lepingu projekti lõpliku vormistamise hilisemates etappides kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42. Ta on valmis andma läbirääkimiste ajal täiendavat nõu.

1.   Sissejuhatus ja taust

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määruses (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (1) (edaspidi „Europoli määrus“), on sätestatud konkreetsed eeskirjad andmete edastamise kohta Europolist väljapoole ELi. Määruse artikli 25 lõikes 1 on loetletud mitu õiguslikku alust, millele tuginedes võib Europol seaduslikult edastada andmeid kolmandate riikide ametiasutustele. Üks võimalus oleks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 kohane komisjoni kaitse piisavuse otsus, milles järeldatakse, et kolmandas riigis, kuhu Europol andmeid edastab, on piisav kaitsetase. Et praegu selline kaitse piisavuse otsus puudub, oleks teine variant, mis võimaldaks Europolil regulaarselt edastada andmeid kolmandasse riiki, sõlmida siduv rahvusvaheline leping ELi ja vastuvõtva kolmanda riigi vahel, milles sätestatakse üksikisikute eraelu puutumatuse ning teiste põhiõiguste ja -vabaduste piisavad kaitsemeetmed.

2.

Praegu puudub õiguslik alus isikuandmete regulaarseks ja struktureeritud vahetamiseks Europoli ja Uus-Meremaa õiguskaitseasutuste vahel. Europol ja Uus-Meremaa politsei allkirjastasid koostöölepingu 2019. aasta aprillis. Selles on sätestatud struktureeritud strateegilise koostöö raamistik, sh otsest turvalist andmevahetust võimaldav turvaline sidekanal, ning Uus-Meremaal on Europolis kontaktametnik. See ei ole siiski õiguslik alus, et vahetada isikuandmeid.

3.

Komisjon peab vajalikuks lisada Uus-Meremaa prioriteetsete riikide hulka, kellega tuleks alustada lähiajal läbirääkimisi, arvestades Euroopa julgeoleku tegevuskavas (2), nõukogu järeldustes ELi terrorismivastase välistegevuse kohta (3) ning üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias (4) esitatud poliitilist strateegiat ning kogu ELi õiguskaitseasutuste operatiivvajadusi. Komisjon rõhutab, et võimalikku kasu tihedamast koostööst näitasid ka 2019. aasta märtsis Christchurchis toimunud rünnaku järelmeetmed. Uus-Meremaa esitas läbirääkimiste alustamise ametliku taotluse 23. augustil 2019.

4.

30. oktoobril 2019 võttis Euroopa Komisjon vastu soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga (5) (edaspidi „soovitus“). Soovituse lisas (edaspidi „lisa“) on sätestatud nõukogu läbirääkimisjuhised komisjonile, st eesmärgid, mida komisjon peaks püüdma saavutada ELi nimel läbirääkimistel.

5.

Kavandatava lepingu eesmärk on luua õiguslik alus isikuandmete edastamiseks Europoli ja Uus-Meremaa pädevate ametiasutuste vahel, et toetada ja tugevdada nimetatud riigi ja liikmesriikide pädevate asutuste meetmeid ning nende vastastikust koostööd raske rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi tõkestamisel ja nendega võitlemisel, tagades samas nõuetekohased meetmed üksikisikute eraelu puutumatuse, isikuandmete ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks (6).

6.

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõike 1 kohaselt peab komisjon konsulteerima Euroopa Andmekaitseinspektoriga pärast nõukogule kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 esitatavate soovituste ettepanekute vastuvõtmist, kui need mõjutavad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset isikuandmete töötlemisel.

7.

Lisaks sätestatakse Europoli määruse põhjenduses 35, et komisjon peaks asjakohasel juhul ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 saama konsulteerida Euroopa Andmekaitseinspektoriga, enne kui alustatakse läbirääkimisi ELi ja kolmanda riigi vahelise rahvusvahelise lepingu üle, mis võimaldab isikuandmete vahetamist Europoli ja kõnealuse kolmanda riigi ametiasutuste vahel, samuti nende läbirääkimiste ajal.

8.

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et temaga konsulteeriti seoses Euroopa Komisjoni soovitusega, ja loodab, et viide käesolevale arvamusele lisatakse nõukogu otsuse preambulisse. Käesolev arvamus ei piira muid võimalikke kommentaare, mida ta võib esitada hiljem saadava uue teabe alusel.

4.   Järeldused

27.

Selliste isikuandmete edastamine, mis kogutakse seoses kriminaaluurimistega ja mida Europol töötleb täiendavalt kriminaalteabe hankimiseks, võib asjaomaste isikute elu mõjutada oluliselt, sest andmeid võidakse kasutada kriminaalvastutusele võtmiseks vastuvõtvas riigis selle riigi õiguse alusel. Rahvusvaheline leping peab seega tagama, et eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse piiranguid, mida rakendatakse seoses raskete kuritegude ja terrorismi vastase võitlusega, kohaldataks üksnes range vajaduse korral.

28.

Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab heaks läbirääkimisvolituste eesmärgi tagada, et järgitakse hartas esitatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelule (harta artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (harta artikkel 8) ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (harta artikkel 47). Andmekaitseinspektor kiidab heaks, et komisjon on kavandatavates volitustes läbirääkimisteks Uus-Meremaaga arvestanud mitut erisoovitust, mille andmekaitseinspektor esitas arvamuses 2/2018, milles käsitletakse kaheksat läbirääkimiste mandaati, et sõlmida rahvusvahelised lepingud, mis võimaldavad vahetada andmeid Europoli ja kolmandate riikide vahel.

29.

Selles arvamuses esitatud andmekaitseinspektori soovituste eesmärk on selgitada ja vajaduse korral edasi arendada kaitse- ja kontrollimeetmed isikuandmete kaitse tagamiseks, arvestades Uus-Meremaaga seotud eriasjaolusid. Need ei piira muid võimalikke soovitusi, mida andmekaitseinspektor võib esitada läbirääkimiste ajal saadava uue teabe alusel.

30.

Seepärast kordab Euroopa Andmekaitseinspektor oma varasemates arvamustes (7) esitatud seisukohta, et nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218, peaks sisaldama viidet peale menetlusõigusliku aluse ka asjakohasele materiaalõiguslikule alusele, mis hõlmab ka ELi toimimise lepingu artiklit 16. Lisaks tuleks tulevases lepingus kooskõlas eesmärgi piirangu põhimõttega selge sõnaga loetleda kuritööd, millega seoses võib isikuandmeid vahetada. Et tagada säilitamispiirangu põhimõtte praktiline rakendamine, tuleks tulevases lepingus konkreetselt sätestada edastatud isikuandmete edasise säilitamise vajaduse perioodiline läbivaatamine. Pidades silmas, kui oluline on õigus teabele teiste andmekaitseõiguste kasutamise seisukohalt, rõhutab andmekaitseinspektor, et vaja on selgeid ja üksikasjalikke eeskirju, mis teavet tuleb andmesubjektidele anda.

31.

Euroopa Andmekaitseinspektor on valmis nõustama komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti ka selle protsessi edasistes etappides. Käesolevas arvamuses esitatud kommentaarid ei piira võimalikke muid kommentaare, mida Euroopa Andmekaitseinspektor võib esitada lisaküsimuste tekkimisel ja lisateabe saamisel. Seega ootab Euroopa Andmekaitseinspektor, et temaga konsulteeritaks lepingu projekti sätteid enne lepingu lõplikku vormistamist.

---

(1)  ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.

(2)  COM(2015) 185 final.

(3)  Nõukogu dokument 10384/17, 19. juuni 2017.

(4)  „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, http://europa.eu/globalstrategy/en.

(5)  COM(2019) 551 final.

(6)  Vt lisa 1. juhis.

(7)  Vt Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus 6/2019 broneeringuinfo edastamist ja kasutamist käsitleva ELi ja Jaapani vahelise lepingu läbirääkimisvolituste kohta; Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus 2/2019 elektroonilistele tõenditele piiriülest juurdepääsu käsitleva ELi ja USA vahelise lepingu läbirääkimisvolituste kohta ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus 3/2019 küberkuritegevuse Budapesti konventsiooni teise lisaprotokolli üle peetavatel läbirääkimistel osalemise kohta, avaldatud aadressil https://edps.europa.eu/data-protection/our-work/our-work-by-type/opinions_en