Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9809 – Eni Rewind / CDP Equity / CircularIT JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 172/01)

12. mail 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult itaalia keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu,

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9809 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

19. mai 2020

(2020/C 172/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0950
JPY	Jaapani jeen	118,00
DKK	Taani kroon	7,4562
GBP	Inglise nael	0,89535
SEK	Rootsi kroon	10,5685
CHF	Šveitsi frank	1,0633
ISK	Islandi kroon	156,50
NOK	Norra kroon	10,9153
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,490
HUF	Ungari forint	350,35
PLN	Poola zlott	4,5510
RON	Rumeenia leu	4,8428
TRY	Türgi liir	7,4448
AUD	Austraalia dollar	1,6751
CAD	Kanada dollar	1,5251
HKD	Hongkongi dollar	8,4870
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8004
SGD	Singapuri dollar	1,5513
KRW	Korea vonn	1 341,19
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,9649
CNY	Hiina jüaan	7,7816
HRK	Horvaatia kuna	7,5713
IDR	Indoneesia ruupia	16 177,50
MYR	Malaisia ringit	4,7583
PHP	Filipiini peeso	55,567
RUB	Vene rubla	79,3839
THB	Tai baat	34,947
BRL	Brasiilia reaal	6,2357
MXN	Mehhiko peeso	25,8567
INR	India ruupia	82,8535

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

EUROOPA ÜHENDUSTE VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON

Valuutavahetuskursid vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 574/72

(2020/C 172/03)

Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 107 lõiked 1, 2 ja 4

Võrdlusperiood: Aprillil 2020

Kohaldamisperiood: Juuli, August ja September 2020

apr-20	EUR	BGN	CZK	DKK	HRK	HUF	PLN
1 EUR =	1	1,95580	27,2301	7,46202	7,59505	356,512	4,54505
1 BGN =	0,511300	1	13,9228	3,81533	3,88335	182,285	2,32388
1 CZK =	0,0367240	0,0718248	1	0,274035	0,278921	13,0926	0,166912
1 DKK =	0,134012	0,262101	3,64916	1	1,01783	47,7769	0,609091
1 HRK =	0,131665	0,257510	3,58525	0,982485	1	46,9401	0,598423
1 HUF =	0,00280495	0,00548593	0,0763792	0,020931	0,0213038	1	0,0127486
1 PLN =	0,220020	0,430314	5,99116	1,64179	1,67106	78,4397	1
1 RON =	0,206750	0,404361	5,62983	1,54277	1,57028	73,7088	0,939688
1 SEK =	0,091827	0,179596	2,50047	0,685217	0,697433	32,7375	0,417359
1 GBP =	1,14222	2,23396	31,1029	8,52330	8,6752	407,217	5,19146
1 NOK =	0,088297	0,172691	2,40434	0,658875	0,670621	31,4790	0,401315
1 ISK =	0,00636943	0,0124573	0,173440	0,0475288	0,0483761	2,27078	0,028949
1 CHF =	0,948239	1,85457	25,8207	7,07578	7,20192	338,059	4,30979

apr-20	RON	SEK	GBP	NOK	ISK	CHF
1 EUR =	4,83676	10,89001	0,875485	11,32540	157,000	1,05459
1 BGN =	2,47304	5,56806	0,447635	5,79067	80,2741	0,539210
1 CZK =	0,177625	0,399925	0,032151	0,415914	5,76567	0,0387286
1 DKK =	0,648184	1,45939	0,117325	1,51774	21,0399	0,141327
1 HRK =	0,636831	1,43383	0,1152705	1,49116	20,6714	0,138852
1 HUF =	0,0135669	0,0305460	0,00245570	0,0317672	0,440378	0,00295806
1 PLN =	1,064183	2,39602	0,192624	2,49181	34,5431	0,232030
1 RON =	1	2,25151	0,181006	2,34152	32,4597	0,218036
1 SEK =	0,444147	1	0,0803934	1,03998	14,4169	0,096840
1 GBP =	5,52466	12,4388	1	12,9361	179,329	1,20457
1 NOK =	0,427072	0,961557	0,0773028	1	13,8626	0,093117
1 ISK =	0,030807	0,069363	0,00557634	0,0721363	1	0,00671711
1 CHF =	4,58641	10,32634	0,830170	10,73919	148,874	1

Source: ECB

Märkus: kõik ISK vahetuskursid on arvutatud Islandi Keskpangast Islandi krooni ja euro vahetuskursi kohta saadud andmete põhjal.

viide: apr-20	1 euro riigi omavääringus	1 riigi omavääringu ühik eurodes
BGN	1,95580	0,511300
CZK	27,2301	0,0367240
DKK	7,46202	0,134012
HRK	7,59505	0,131665
HUF	356,512	0,00280495
PLN	4,54505	0,220020
RON	4,83676	0,206750
SEK	10,89001	0,091827
GBP	0,875485	1,14222
NOK	11,32540	0,088297
ISK	157,000	0,00636943
CHF	1,05459	0,948239

Source: ECB

Märkus: ISK/EUR vahetuskursid Islandi Keskpangast saadud andmete põhjal.

1.	Määrusega (EMÜ) nr 574/72 sätestatakse, et ühes valuutas denomineeritud summad konverteeritakse teise valuutasse komisjoni arvutatud kursi alusel, mis põhineb Euroopa Keskpanga avaldatud valuutade võrd- luskursside ühe kuu keskmisel väärtusel lõikes 2 kindlaksmääratud võrdlusperioodi jooksul.

2.

Võrdlusperioodid on: — alates 1. aprillist kohaldatavate vahetuskursside puhul jaanuarikuu; — alates 1. juulist kohaldatavate vahetuskursside puhul aprillikuu; — alates 1. oktoobrist kohaldatavate vahetuskursside puhul juulikuu; — alates 1. jaanuarist kohaldatavate vahetuskursside puhul oktoobrikuu.

Vahetuskursid avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seeria veebruari-, mai-, augusti- ja novembrikuu teises numbris.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) (1) artikli 17 lõike 6 kohase muutmistaotluse avaldamine

(2020/C 172/04)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 (2) artiklile 27.

GEOGRAAFILISE TÄHISE TEHNILISE TOIMIKU MUUTMISE TAOTLUS

„HIERBAS DE MALLORCA“

ELi nr: PGI-ES-01869-AM01 – 17.12.2018

Muudatuse keel: hispaania

Vahendaja

Põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineministeerium

Toiduainetööstuse peadirektoraat

Väljapaistva kvaliteedi ja mahepõllumajanduse allpeadirektoraat

Paseo de la Infanta Isabel, 1

28071 Madrid, HISPAANIA

Tel +34 913475397

E-post: sgcdae@mapama.es

Geograafilise tähise nimetus

Hierbas de Mallorca

Spetsifikaadi osad, mida muudatus puudutab

Kaitstud nimetus (nimetuse muutmine kajastub mitmes osas, nt toote kirjeldus, seos, tootmismeetod, kohaldatavad nõuded ja kontrollid, kuid ei mõjuta nende osade sisu)

Muudatus

Tootespetsifikaadi muutmine, mis nõuab peamiste spetsifikaatide muutmist

Selgitused muudatuste kohta

Muudatus tehakse selleks, et lisada nimetus mitte ainult hispaania, vaid ka katalaani keeles, sest mõlemal keelel on Hispaanias ametlik staatus (seda tunnustati 28. veebruari 2007. aasta alusseaduse nr 1/2007 (Baleaaride autonoomse piirkonna staatuse muutmise kohta) artiklis 4).

Toote puhul on täielikult põhjendatud kahe nimetuse (hispaania keeles „Hierbas de Mallorca“ ja katalaani keeles „Herbes de Mallorca“) kasutamine, sest peaaegu kõik kõnealuse aniisimaitselise piiritusjoogi tootjad kasutavad katalaanikeelset nimetust ja nende jaoks on oluline, et nad saavad kasutada oma toote esitlemisel nimetust „Herbes de Mallorca“.

Jooki „Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“ toodetakse üksnes Mallorca saarel, mis kuulub Baleaari saarte autonoomsesse piirkonda.

Selles autonoomses piirkonnas on katalaani keelel Baleaari saarte keelena hispaania keele kõrval ametliku keele staatus, mida tunnustati 28. veebruari 2007. aasta alusseaduse nr 1/2007 (Baleaaride autonoomse piirkonna staatuse muutmise kohta) artiklis 4.

Mõlema keele – hispaania ja katalaani keele – paralleelne kasutamine Baleaari saarte territooriumil tähendab, et nimetust „Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“ on kasutatud nii hispaania keeles („Hierbas de Mallorca“) kui ka katalaani keeles („Herbes de Mallorca“) juba väga pikka aega.

Lisaks ei saa eirata turu tegelikku olukorda. Kahte nimetust („Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“) on kasutatud juba aastaid ja kasutatakse ka edaspidi. See kehtib nii riigisiseses kui ka rahvusvahelises kaubanduses.

Nimetuse „Herbes de Mallorca“ kasutamine on nii kindlalt juurdunud, et seda kasutatakse isegi toote turustamisel ja reklaamimisel teistes riikides ja muudes ELi keeltes.

Tehnilise toimiku asjakohased muudatused

Tehnilise toimiku punkt 1. Nimetus

Nimetuse „Hierbas de Mallorca“ kõrvale tuleb lisada katalaanikeelne nimetus „Herbes de Mallorca“.

Nimetus: „Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“.

See muudatus mõjutab tootespetsifikaadi mitut osa (nt toote kirjeldus, seos, tootmismeetod, kohaldatavad nõuded ja kontrollid), kuid ei mõjuta asjaomaste osade sisu.

TEHNILISE TOIMIKU PEAMISED SPETSIFIKAADID

„HIERBAS DE MALLORCA“ / „HERBES DE MALLORCA“

ELi nr: PGI-ES-01869-AM01 – 17.12.2018

1.   Nimetus

„Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“

2.   Piiritusjoogi kategooria

25. kategooria. Aniisimaitselised piiritusjoogid

3.   Piiritusjoogi kirjeldus

Toode „Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“ on aniisimaitseline piiritusjook, mille alkoholisisaldus on 20–50 mahuprotsenti ja mis on maitsestatud taimedega ning mis võib olla magustatud sahharoosiga.

3.1.   Keemilised omadused:

—	Tegelik alkoholisisaldus: — minimaalselt 20 mahuprotsenti; — maksimaalselt 50 mahuprotsenti;

—	maksimaalne metanoolisisaldus: < 20 g/hl alkoholi 100 mahuprotsendi juures.

3.2.   Organoleptilised omadused

—

Selgus

—	Värvus merevaigukollasest roheliseni

—	Tugev ja kompleksne lõhn, milles on selgelt tunda aniisi. Lõhnanüanss on värske, magus ja puuviljaline (apelsin ja sidrun) ning lillene.

—	Maitse on selgelt magus, keskmiselt magus või magustamata, olenevalt tüübist, nagu on kirjeldatud jaotises „Tüübid“: magus, segatud või kuiv. Tunda on tugevat lõhnataimede järelmaitset.

—	Järelmaitse on segatud ja magusate tüüpide puhul eriti tuntav.

3.3.   Tüübid

Suhkrusisalduse ja tegeliku alkoholisisalduse järgi eristatakse kolme tüüpi.

—	Kuiv: minimaalne alkoholisisaldus 35 % ja maksimaalne suhkrusisaldus 100 g/l, väljendatuna sahharoosina.

—	Segatud: minimaalne alkoholisisaldus 25 % ja suhkrusisaldus 100–300 g/l, väljendatuna sahharoosina.

—	Magus: minimaalne alkoholisisaldus 20 % ja minimaalne suhkrusisaldus 300 g/l, väljendatuna sahharoosina.

3.4.   Eriomadused (võrreldes sama kategooria jookidega)

Organoleptilised eriomadused on tugev ja kompleksne lõhn, milles on selgelt tunda aniisi. Lõhn on värske, magus ja puuviljaline (apelsin ja sidrun) ning lillene. Värvus võib ulatuda merevaigukollasest roheliseni. Maitse on selgelt magus, keskmiselt magus või magustamata, olenevalt tüübist: magus, segatud või kuiv. Segatud ja magusate tüüpide puhul on maitse eriti intensiivne.

4.   Asjaomane geograafiline piirkond

Geograafilise tähise tootmis- ja villimispiirkond on piiritletud Hispaanias Baleaari saarte autonoomses piirkonnas asuva Mallorca saarega.

5.   Piiritusjoogi valmistamise meetod

Tootmisel segatakse aniisimaitseline piiritusjook alkoholi vesilahusega, mis maitsestatakse taimede leotamise ja/või destilleerimise teel, lisatakse vesi, põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol ja soovi korral sahharoos.

5.1.   Koostisosad

a)   Põhikoostisosad

1)	Aniisimaitseline piiritusjook,

2)	põllumajanduslikku päritolu alkohol,

3)	destilleeritud, deioniseeritud ja/või demineraliseeritud joogivesi,

4)	Mallorca saarel kasvatatud lõhnataimed: a) sidrunaloisia (Lippia citriodora), b) kummel (Matricaria spp.), c) apelsin (Citrus sinensis), d) sidrun (Citrus limon), e) rosmariin (Rosmarinus officinalis), f) sidrunmeliss (Melissa officinallis), g) apteegitill (Foeniculum vulgare).

b)   Võimalikud koostisosad

1)	Sahharoos,

2)	muud lõhnataimed ja/või lubatud looduslikud maitseained,

3)	piiritusjookide puhul lubatud värvained.

Tootmine toimub traditsiooniliste tavade kohaselt kolmes eri etapis.

Esimene etapp hõlmab taime lõhna ekstraheerimist. Tootja kogemused on selles etapis eriti olulised. Selle alusel valitakse välja oluliste lõhnataimede osakaal. Valitud taimi leotatakse alkoholi vesilahuses nii kaua, kui on vaja lõhna ekstraheerimiseks. Seda etappi saab tõhustada leotise destilleerimisega.

Teises etapis toodetakse põllumajandusliku päritoluga alkoholist, veest ja aniisiseemne ekstraktist või destillaadist aniisimaitseline piiritusjook, soovi korral lisatakse sahharoos.

Kolmandas ja viimases etapis segatakse eelmiste etappide käigus saadud tooted, lisades valikuliselt vett, alkoholi ja suhkrut, et saada soovitud alkoholi- ja suhkrusisaldus ning organoleptilised omadused. Selles etapis on väga oluline tootja kogemus. Selle põhjal määratakse kindlaks esimeses etapis toodetava aromaatse ekstrakti osakaal, et saavutada tootele „Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“ iseloomulikud omadused.

6.   Seos geograafilise piirkonnaga või päritolu

Piiritusjooki tuntakse laialdaselt tänu toote kvaliteedile ja aastatepikkusele müügitegevusele. Kõik see näitab toote ainulaadseid organoleptilisi omadusi: selgus, värvus merevaigukollasest roheliseni, tugev ja kompleksne lõhn, milles on selgelt tunda aniisi, värske, magus ja puuviljaline (apelsin ja sidrun) ning lillene lõhnanüanss. Mitmes allikas on tõendeid toote heast mainest, mis on püsinud alates toote loomisest kuni tänaseni.

Toote traditsioonilistele omadustele pandi algus kloostrites. Mungad kasutasid taimi ja puuvilju mitmesuguste erinevate piiritusjookide tootmiseks.

Mallorca suurtes maamõisates (mida nimetati „posesiones“) kasutasid talupidajad teadaolevalt kohalikke lõhnataimi aniisimaitselise piiritusjoogi valmistamiseks.

Tootmine oli võimalik tänu saarel asuvatele arvukatele destilleerimiskodadele. On teada, et 18. sajandi lõpus oli Mallorcal 177 destilleerimiskoda kangete alkohoolsete jookide valmistamise jaoks. Neis toodeti 780 000 liitrit destillaati, millest 60 % oli mõeldud kohalikuks tarbimiseks. Need destilleerimiskojad võimaldasid toota destillaati, mis oli selle ainulaadse piiritusjoogi tootmise aluseks.

Lisaks võimaldasid talupidajate laialdased teadmised oma saare lõhnataimede omaduste alal valida destillaadi maitsestamiseks kõige sobivamaid taimi. Nii loodigi toode „Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“.

Just organoleptilised omadused annavad tootele selle maine. Need omadused on selgelt äratuntavad Mallorca saare erinevate taimede, eelkõige apteegitilli, rosmariini, sidrunaloisia, kummeli, sidruni, apelsini ja sidrunmelissi lõhnas. Nende lõhnataimede kasutamine ei ole olnud juhuslik. Pigem tuleneb see sellest, et tootjad on metsikuid taimi jälginud ja tundma õppinud ning oma kogemusi põlvest põlve edasi andnud. Tootjad valisid kõige sobivamad taimed ja nende täpse koguse, et anda joogile meeldiv ja iseloomulik lõhn ja maitse.

19. sajandi lõpus suurenes joogi tootmine ja tarbimine tänu väikeste traditsiooniliste tootmisettevõtete asutamisele. Mõni selline ettevõte tegutseb veel praegugi.

Alates 19. sajandist on Mallorca rahvas kõigil oma pidustustel, pereüritustel ja ühiskondlikel üritustel nautinud traditsioonilist jooki „Hierbas“. Ka hiljutised uuringud näitavad toote populaarsust. Näiteks Baleaari saarte põllumajandusliku toidutööstuse poolt avaldatud analüüs („Diagnosis de la producción y comercialización de los productos con denominación de calidad 2010“), milles käsitletakse kvaliteedimärgisega toodete tootmist ja turulelaskmist 2010. aastal, näitab, et ajavahemikus 2009–2010 suurenes toote müük 11 %, ulatudes 1 301 457 liitrini.

See piiritusjook on oma olemuselt traditsiooniline. Siiski tuleb märkida, et eespool nimetatud uuringu kohaselt suurenes 2010. aastal toote müük ELi riikides eelmise aastaga võrreldes 64 %ni. See näitab, et Euroopa tarbijad hindavad toodet kõrgelt.

Tänapäeval juuakse seda kodudes, baarides ja restoranides. Traditsiooniliselt juuakse seda enne või pärast sööki või magustoidu juurde. Ühe suurepärase koosluse moodustab „Hierbas“ koos magusate pontšikutega (buñuelos). Tänu joogi populaarsusele on selle kasutusalad arenenud ja seda kasutatakse ka kokteilides. Näiteks kokteilis Agua de Mallorca kasutatakse toote „Hierbas“ magusaid tüüpe, kiivisid ja magustatud gaseeritud vett (gaseosa), kokteilis El viento del Teix de Mallorca kasutatakse toote „Hierbas“ magustamata tüüpe, Cointreau'd ja sinist likööri After Shock, kokteilis Cielo abierto kasutatakse segatud toodet „Hierbas“, kookospiima ja veidi crème de cacao'd ning kokteilis Ca Nostra kasutatakse magustamata toodet „Hierbas“, likööri Palo de Mallorca ja džinni Gin de Mahón.

Lisaks kasutatakse toodet mitme kulinaariatoote koostises. Näiteks kasutatakse toodet kuivatatud viigimarjade säilitamiseks ning neile iseloomuliku lõhna ja maitse andmiseks.

Joogi mainet kinnitab selle mainimine mitmes väljaandes, näiteks väljaannetes „Herbes i Remeis Casolans“ (Ripoll, Ll. 1985) ja „Llibre de la Ratafia“ (Fábrega, J. 2001). Veel tuleb märkida, et toodet on mainitud ka rahvusvahelistes väljaannetes. See on eriti oluline, arvestades asjaolu, et praegune tootmine on traditsiooniline ning tootjaid on ainult seitse. Asjakohased näited on järgmised:

—	Brandl, F, 2003, „Brandls Bar Buch“, kirjastaja Matthaes Verlag GmbH (raamat võitis Saksamaa gastronoomilise akadeemia kuldmedali);

—	Dominé, A. et al., 2009, „El libro del Bar y de los Cócteles“, kirjastaja H.F. Ullmann (raamatus on loetletud maailma edukaimad destillaadid).

Lisaks võib lugeda toote leviku, maine ja prestiiži kaudseks tõendiks arvukaid internetis avaldatud viiteid. 3. aprillil 2012. aastal tehtud Google'i otsing „Hierbas de Mallorca“ andis umbes 96 200 vastet. Sama otsing katalaani keeles „Herbes de Mallorca“ andis 95 000 vastet. Need vasted on seotud gastronoomiale, turismigiididele, retseptidele ja ajaleheartiklitele viitavate veebisaitidega.

Geograafilisest piirkonnast tulenevad eriomadused

Geograafiline mõju tuleneb põllumajandus- ja kliimatingimustest ja inimfaktorist. Ühest küljest sobivad Mallorca põllumajandus- ja kliimatingimused ideaalselt lõhnataimede nagu sidrunaloisia, kummeli, sidruni, apelsini, rosmariini, sidrunmelissi ja apteegitillitaimede kasvatamiseks. Need taimed annavad joogile selle organoleptilised omadused. Teisest küljest on inimfaktor, eelkõige just tootjate kogemus, väga oluline toote „Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“ ainulaadsete omaduste saavutamiseks. Otsused, kui suures koguses taimi peab leotis sisaldama või kuidas segada aromaatne ekstrakt aniisimaitselise piiritusjoogiga, tehakse tootja kogemuse põhjal ja toote organoleptilisel analüüsil.

7.   Euroopa Liidu või riiklikud/piirkondlikud sätted

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89.

—	Komisjoni 25. juuli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 716/2013, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

—	17. märtsi 1999. aasta seadus 1/1999 Baleaari saarte põllumajanduslike tootjate ja toidutööstuse kohta.

Geograafilise tähisega tootjad peavad vastama järgmistele nõuetele.

a)	Nad peavad olema kantud „Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“ tootjate ja pakendajate registrisse.

b)

Pudelitesse villimine päritolukohas: jooki võib turule lasta üksnes juhul, kui see on villitud päritolukohas. Selle piirangu eesmärk on tagada geograafilise märgise kaitse ja põhjendatus järgmistel põhjustel. b.1. Toote kvaliteedi ja seega ka geograafilise tähise maine tagamine, hoidmine ja kaitsmine. Ettevõtjad võtavad selle vastutuse rühmana ja täies mahus järgmistel põhjustel. — Asjaolu, et pakendamine toimub tootmispiirkonnas, on väga oluline, sest see aitab säilitada toote eriomadusi ja -kvaliteeti. See on samaväärne pakendamisstandardite kohaldamise ja kontrolli usaldamisega tootjatele ja kontrollistruktuurile. Neil on vajalikud teadmised ja oskused. Nende põhihuvi on, et kõigi villimist käsitlevate eeskirjade rakendamise ja jõustamise abil säiliks juba saavutatud maine. — Tootmispiirkond asub Mallorca saarel. Tootepartiide transport muudesse piirkondadesse võib hõlmata üht või mitut pikaajalist mereületust. See võib ohustada toote valmiskvaliteedi säilimist, sest toote eriomaduste üks põhitegureid on eriline lõhn. Seetõttu on oluline säilitada tootmise käigus tekitatud lõhn ja vältida võõraste lõhnade lisandumist. Et tagada põhiomaduste säilimine, peab villimine toimuma päritolukohas ja seda peavad tegema tootjad ise. — Kahe erineva villimisprotsessi olemasolu tootmispiirkonnas või väljaspool seda (olenemata süstemaatilise kontrolli olemasolust või puudumisest) vähendaks tarbijate usaldust selle geograafilise tähise suhtes, kuna nad on kindlad, et kõik tootmis- ja pakendamisetapid toimuvad geograafilise tähisega kaitstud tootjate rühma kontrolli all ja vastutusel. b.2. Jälgitavuse ja kontrolli tagamine: kui pakendamine väljaspool piiritletud ala oleks lubatud, siis seaks see ohtu kaitstud toote päritolu tagatise.

c)	Kaitstud toodet müüakse läbipaistvas pakendis, mille maksimaalne maht on kolm liitrit. Erandjuhtudel võib pädeva asutuse eelneval loal kasutada muud liiki pakendeid. Pakend võib sisaldada leotamisel kasutatud lõhnataimi.

8.   Taotleja

Consell de Fabricants de Begudes Espirituoses de Mallorca

Carrer Gremi d’Hortolans, 11, planta 3, despacho 3.

Polígon Son Rossinyol

07009 Palma de Mallorca- Illes Balears (Hispaania)

9.   Märgistamise erieeskirjad

Märgistamise erieeskirjad: geograafilise tähisega hõlmatud toote etiketil peab olema järgmine teave.

1.	Nimetus „Hierbas de Mallorca“ / „Herbes de Mallorca“ (tähesuurus vähemalt 2 mm). Soovi korral võib sellele järgneda üks kolmest punktis 3.3 osutatud tüübist.

2.	Üks kahest järgmisest logost: värviline variant A või mustvalge variant B. Variant A Variant B

3.	Tähtnumbriline kontrollnumber.

---

(1)  ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(2)  ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 172/05)

Teade avaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõike 5 kohaselt.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Duna-Tisza-közi“

Viitenumber PGI-HU-A1342-AM02

Teate avaldamise kuupäev: 14.2.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Minimaalse tegeliku alkoholisisalduse muutmine 4,5 mahuprotsendile

a)	Tootespetsifikaadi osad, mida muutmine hõlmab: — II. Veinide kirjeldus — VII. Seos geograafilise piirkonnaga

b)	Koonddokumendi osad, mida muutmine hõlmab: — Veini(de) kirjeldus — Seos geograafilise piirkonnaga

c)	Turul on nõudlus väiksema alkoholisisalduse, kerge struktuuri ja jääksuhkrusisaldusega veinide järele. Suhteliselt väikese tegeliku alkoholisisalduse ja jääksuhkrusisaldusega toodete organoleptilised omadused on kooskõlas tootespetsifikatsiooni nõuetega.

2.   Tähistamise üldeeskirjade muudatus

a)	Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: — VIII. Muud tingimused

b)	Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab: — Muud tingimused – Tähistamise eeskirjad

c)	Leitakse, et kaitstud geograafilise tähisega „Duna-Tisza-közi“ hõlmatud veini etiketil peaks sordinimi olema esile tõstetud ja selgelt loetav, see peaks olema eristav ega tohiks muuta etiketti liiga kirjuks.

3.   Maksimaalse saagikuse suurendamine ühel hektaril 160 hl/ha-ni

a)	Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: — V. Maksimaalne saagikus

b)	Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab: — Veinivalmistustavad – Maksimaalne saagikus

c)

Viimaste aastate ümberkorraldusprogrammiga on tootmispiirkonna istanduste struktuuri märgatavalt muudetud. Tootjate kasutuses on nüüd palju tõhusamad istandused, kus kasvavatel viinamarjadel on sama kvaliteedi tase, kuid suurem saagikus. Geograafilise tähisega „Duna-Tisza-közi“ tunnustatud veinitooteid saab toota ka suurema saagikusega istandustest.

4.   Võimalus teha valget veini sortidest „Mátrai muskotály“ ja „Vértes csillaga“

a)	Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: — VI. Lubatud viinamarjasordid

b)	Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab: — Peamised viinamarjasordid

c)	Kvaliteetveine saab valmistada viinamarjasortidest „Mátrai muskotály“ ja „Vértes csillaga“. Nende liigitamata sortide marju on kohalikud tootjad seni kasutanud virde valmistamiseks. Lubades kasutada kaitstud geograafilist nimetust „Duna-Tisza-közi“ tõstetakse nende veinide mainet.

5.   Võimalus teha punast veini sordist „Syrah“

a)	Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: — VI. Lubatud viinamarjasordid

b)	Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab: — Peamised viinamarjasordid

c)	Viimastel aastatel on hakatud Doonau ja Tisza jõgede vahelisel tasandikul kasvatama sorti „Syrah“. Selle sordi viinamarjadest saab toota kvaliteetseid veine. Lubades kasutada kaitstud geograafilist nimetust „Duna-Tisza-közi“ võimaldatakse seda veini turustada päritolutähisega.

6.   Tootmispiirkonna laiendamine määratletud piirkonnast väljapoole

a)	Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: — VIII. Muud tingimused

b)	Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab: — Muud tingimused – Tootmispiirkonna laiendamine määratletud piirkonnast väljapoole

c)

Konkurentsivõime säilitamiseks ja selleks, et suurendada piirkonnas kasvatatud viinamarjade kasutamise võimalusi, on mõttekas laiendada tootmist määratletud piirkonnast väljapoole, kõigile seadusega lubatud piirkondadele. Kõnealustes piirkondades on kasutusel samad töötlemistingimused, mida kohaldatakse kaitstud geograafilise tähisega „Duna-Tisza-közi“ hõlmatud praeguses tootmispiirkonnas.

7.   Muskaatveinide [Muskotály] tootmiseks kasutatavate sortide lisamine

a)	Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: — VIII. Muud tingimused

b)	Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab: — Muud tingimused – Teatavate väljendite kasutamise eeskirjad

c)	Riiklike eeskirjade kohaselt on sordid Csabagyöngye, Mátrai muskotály ja Zefir liigitatud muskaatviinamarjasortideks, seepärast täpsustatakse sortide kasutust.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimi

Duna-Tisza-közi

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Valged sordiveinid ja kuveeveinid

Veinid on oma iseloomult erksad ja värsked, keskmiselt tugeva järelmaitsega, sordiveinidel on kasutatud sordile iseloomulik puuviljade ja lillede lõhn ja maitse. Kuiv, poolkuiv, poolmagus või magus vein.

*	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus vastab ELi õigusaktidega kindlaksmääratud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	8
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	4,5
Minimaalne üldhappesus	3,5 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,67
Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus (milligrammides liitri kohta)

Roosad sordiveinid ja kuveeveinid

Punastest viinamarjadest valmistatud värsked veinid, mängulise ja kerge happesusega erksa ja värske puuviljalõhna ja -maitsega (vaarikas, virsik, hapukirss, sõstar, maasikas jne), kohati lillearoom. Kuiv, poolkuiv, poolmagus või magus vein.

*	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus vastab ELi õigusaktidega kindlaksmääratud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	8
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	4,5
Minimaalne üldhappesus	3,5 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,33
Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus (milligrammides liitri kohta)

Silleri sordiveinid ja kuveeveinid

Sordiveinidel on kasutatud sordile iseloomulik lõhn ja maitse, ümar happesus; kuveeveinide omadused peegeldavad kasutatud sortide osakaalu; need on lopsakad veinid, mõõduka tanniinisisaldusega. Kuiv, poolkuiv, poolmagus või magus vein.

*	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus vastab ELi õigusaktidega kindlaksmääratud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	8
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	4,5
Minimaalne üldhappesus	3,5 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus (milligrammides liitri kohta)

Punased sordiveinid ja kuveeveinid

Punastel sordiveinidel on kasutatud sordile iseloomulik lõhn ja maitse, ümar happesus; kuveeveinide tanniinisisaldus sõltub kasutatud sortide osakaalust, neil on sametine maitse ja täidlus; veinid on puuviljase (hapukirss, vaarikas, kreeka pähkel, sõstar jne) ja vürtsise (kaneel, vanilje), šokolaadi ja tubaka aroomiga; veinid võivad olla kuivad, poolkuivad, poolmagusad või magusad.

*	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus vastab ELi õigusaktidega kindlaksmääratud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	8
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	4,5
Minimaalne üldhappesus	3,5 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Viinapuude kujundamise eeskirjad:

Viljelustavad

1.

Viinapuude kujundamise eeskirjad a. Enne 1. jaanuari 2012 rajatud istanduste puhul võivad kaitstud geograafilise tähisega veinide „Duna-Tisza-közi“ valmistamiseks kasutatavad viinamarjad olla pärit mis tahes istandusest, seni kuni istandust kasutatakse ning olenemata viinapuude kujundustavast ja viinapuude istutustihedusest. b. Pärast 1. jaanuari 2012 rajatud istanduste puhul võib kaitstud geograafilise tähisega „Duna-Tisza-közi“ toodete valmistamiseks kasutada üksnes selliseid viinamarju, mis on pärit istandusest, kus kasutatakse järgmisi viinapuude kujundamise meetodeid: i. peakujuliseks kärpimine; ii. vihmavarjukujuliseks kärpimine; iii. Moseri lihtlõikus ja Moseri täiustatud lõikus; iv. kardinalaadne lõikus v. Sylvozi kujundusviis.

Eeskirjad viinapuude tiheduse kohta istanduses

Viljelustavad

a.	Pärast 1. jaanuari 2012 rajatud istandustes peab istutustihedus olema vähemalt 3 300 viinapuud hektari kohta.

b.

Ridade ja viinapuude vahe tuleb vastavalt tuletada, nii et ridade ja viinapuude vahed on võrdselt jaotunud ja viinapuud on istutatud kahes reas ja/või viinapuude kahekaupa istutamise põhimõttel. Ridade omavaheline kaugus peab olema vähemalt üks meeter, kuid mitte üle 3,6 meetri, viinapuude vaheline kaugus peab olema vähemalt 0,60 meetrit, kuid mitte üle 1,20 meetri. Juhul kui viinapuud istutatakse kahekaupa, on taimede vaheline keskmine kaugus otsustava tähtsusega.

c.	Tootlikkuse eesmärgi täitmiseks vajalik lõplik saagikus tuleb kasvuperioodil saavutada kobarate arvu piisava reguleerimise abil.

Viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus

Viljelustavad

Viinamarjade minimaalne looduslik suhkrusisaldus (Ungari viinamarjavirdes temperatuuril 17,5 °C (MM°)):

1.	Valged sordiveinid ja kuveeveinid: 13,43

2.	Roosad sordiveinid ja kuveeveinid: 13,43

3.	Silleri sordiveinid ja kuveeveinid: 13,43

4.	Valged sordiveinid ja kuveeveinid: 13,43

Minimaalne viinamarjadest saadav võimalik alkoholisisaldus temperatuuril 20 °C (mahuprotsentides):

1.	Valged sordiveinid ja kuveeveinid: 8,00

2.	Roosad sordiveinid ja kuveeveinid: 8,00

3.	Silleri sordiveinid ja kuveeveinid: 8,00

4.	Valged sordiveinid ja kuveeveinid: 8,00

b.   Maksimaalne saagikus

Vein

160 hl/ha

Viinamarjad

24 000 kg viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Määratletud geograafilise piirkonna moodustavad Bács-Kiskuni, Csongrádi, Jász-Nagykun-Szolnoki ja Pesti maakonna alad, mis kuuluvad veinitootmispiirkondade viinamarjaistanduste katastri kohaselt I ja II klassi.

7.   Peamised viinamarjasordid

Tramini – traminer

Syrah – serine noir

Syrah – marsanne noir

Kadarka – jenei fekete

Hamburgi muskotály – muscat de hamburg

Pozsonyi fehér– czétényi fehér

Kékoportó – portugizer

Kövidinka – a dinka crvena

Pinot noir – kék rulandi

Furmint – zapfner

Furmint – posipel

Furmint – som

Tramini – roter traminer

Cabernet franc – carbonet

Zalagyöngye

Nektár

Tramini – savagnin rose

Furmint bianco

Chardonnay -–kereklevelű

Medina

Aletta

Csabagyöngye – perle di csaba

Olasz rizling – grasevina

Kékfrankos – blaufränkisch

Királyleányka – galbena de ardeal

Szürkebarát – pinot gris

Kunleány

Csabagyöngye – perla di csaba

Sauvignon – sauvignon blanc

Rozália

Ezerfürtű

Kékoportó – portugais bleu

Kadarka – kadarka negra

Tramini – gewürtztraminer

Pinot noir – kisburgundi kék

Pátria

Pinot noir – spätburgunder

Zöld veltelíni – zöldveltelíni

Kerner

Arany sárfehér – huszár szőlő

Szürkebarát – pinot grigio

Kövidinka – steinschiller

Tramini -– traminer rosso

Gyöngyrizling

Pinot noir – pino csernüj

Rizlingszilváni – rivaner

Tramini – tramin cervené

Csabagyöngye – perla di csaba

Irsai olivér – irsai

Chardonnay – chardonnay blanc

Hamburgi muskotály – muszkat gamburgszkij

Hárslevelű – garszleveljü

Ezerjó – tausendachtgute

Királyleányka – erdei sárga

Kékoportó – portugalske modré

Rajnai rizling – rheinriesling

Királyleányka – little princess

Bíbor kadarka

Hrslevelű – feuilles de tilleul

Cabernet franc – gros vidur

Királyleányka – königstochter

Hamburgi muskotály – muscat de hambourg

Ottonel muskotály – muskat ottonel

Kadarka – törökszőlő

Rajnai rizling – weisser riesling

Kövidinka – a ruzsica

Pinot blanc – pinot beluj

Zengő

Hamburgi muskotály – miszket hamburgszki

Cabernet sauvignon

Pelso

Chardonnay – ronci bilé

Szürkebarát – grauburgunder

Franc – carmenet

Kékfrankos – limberger

Ezerjó – trummertraube

Hamburgi muskotály – moscato d’Amburgo

Ezerjó – tausendgute

Arany sárfehér – német dinka

Olasz rizling – riesling italien

Bianca

Gnerosa

Pölöskei muskotály

Blauburger

Syrah – sirac

Chardonnay – morillon blanc

Zweigelt – blauer zweigeltrebe

Pinot noir – blauer burgunder

Olasz rizling – olaszrizling

Cabernet franc – gros cabernet

Odysseus

Orsai olivér – zolotisztüj rannüj

Kékoportó – modry portugal

Alicante boushet

Chasselas – weisser gutedel

Syrah – blauer syrah

Királyleányka – feteasca regale

Sauvignon – sovinjon

Pinot noir – savagnin noir

Pinot noir – pinot cernii

Villard blanc

Nero

Olasz rizling – nemes rizling

Pinot blanc – weissburgunder

Olasz rizling – taljanska grasevina

Viktória gyöngye

Pinot noir – pignula

Orpheus

Sauvignon – sauvignon bianco

Duna gyöngye

Szürkebarát – auvergans gris

Irsai olivér – zolotis

Rizlingszilváni – müller thurgau blanc

Rizlingszilváni – müller thurgau bijeli

Zenit

Csillám

Ezerjó – korponai

Rizlingszilváni – rizvanac

Kadarka – negru moale

Chasselas – chrupka belia

Pinot noir – pinot tinto

Turán

Irsai olivér – muskat olivér

Hárslevelű – lipovina

Chasselas – fendant blanc

Kadarka – gamza

Chasselas – saszla belaja

Vértes csillaga

Chasselas – fehér gyöngyszőlő

Furmint – szigeti

Zöld veltelíni – grüner muskateller

Zöld veltelíni – grüner veltliner

Csabagyöngye – zsemcsug szaba

Arany sárfehér - izsáki sárfehér

Kékfrankos – moravka

Kármin

Kékfrankos – blauer lemberger

Rajnai rizling – rhine riesling

Cabernet franc – cabernet

Pannon frankos

Kadarka – kadar

Ezerjó – szadocsina

Chasselas– chasselas doré

Cabernet franc – kaberne fran

Rajnai rizling – riesling

Zweigelt – zweigeltrebe

Arany sárfehér – fehér dinka

Merlot

Olasz rizling – welschrieslig

Csabagyöngye – vengerskii muskatnii rannüj

Kadarka – szkadarka

Királyleányka – königliche mädchentraube

Rajnai rizling – johannisberger

Pinot noir – rulandski modre

Kövidinka – a dinka rossa

Syrah – shiraz

Rubintos

Olasz rizling – risling vlassky

Chasselas – fehér fábiánszőlő

Szürkebarát – ruländer

Cserszegi fűszeres

Chasselas – chasselas dorato

Ottonel muskotály – muscat ottonel

Kékoportó – blauer portugieser

Rizlingszilváni – müller thurgau

Hárslevelű – lindeblättrige

Sauvignon – sauvignon bijeli

Zweigelt – rotburger

Csabagyöngye – perla czabanska

Kadarka – csetereska

Pinot blanc – fehér burgundi

Kövidinka – a dinka mala

Rózsakő

Karát

Pinot noir – pinot nero

Ottonel muskotály – miszket otonel

Királyleányka – dánosi leányka

Kadarka – fekete budai

Pozsonyi fehér– czétényi

Kövidinka – a kamena dinka

Kékfrankos – blauer limberger

Mátrai muskotály

Pinot noir – kék burgundi

Pinot blanc -– pinot bianco

Chasselas – chasselas blanc

Furmint – moslavac bijeli

Ezerjó – kolmreifler

Furmint – mosler

Rajnai rizling – riesling blanc

Refrén

Zöld veltelíni – veltlinské zelené

Jubileum 75

csabagyöngye – perle von csaba

Szürkebarát – graumönch

Arany sárfehér – izsáki

Zefír

8.   Seos(t)e kirjeldus

Vein – määratletud piirkonna kirjeldus (1)

a)   Looduslikud ja kultuurilised tegurid

Kaitstud geograafilise tähisega „Duna-Tisza-közi“ hõlmatud piirkond asub Ungari keskosas. Suures osas asub see Doonau ja Tisza jõgedega piirnevas Alföldi Ungari osas (nn Doonau-Tisza tasandik) (Kiskunsági, Észak-Bácska, Jászsági ja Tápiósági piirkonnad) ning Tisza jõest idas Tiszazugi piirkonna ja Csongrádi komitaadi osades. Piirkond on seotud Csepeli saare mõne tootmispiirkonnaga loodes ning Gödöllő küngaste tootmispiirkondadega põhjas.

Tootmispiirkonna keskkonnatingimusi iseloomustab peamiselt looduslikult madal asend – enamik piirkonnast paikneb kõrgusel alla 150 meetri merepinnast. Maapind on tasane, kõrguste erinevus ei ületa 10–15 meetrit.

Kaitstud geograafilise tähisega „Duna-Tisza-közi“ hõlmatud tootmispiirkonna mullad on suhteliselt väheste erinevustega, piirkonnas moodustavad suurema osa lubjarikkad liivmullad. Liivmuldade teke on eelkõige seotud Doonau jõega, mis on kandnud liivasetteid Doonau-Tisza vaheplatoole üle tuhande aasta, sest jõesäng on liikunud idast läände. Liivmullad soojenevad tavaliselt kiiresti ning see aitab viinamarjadel küpseda.

Teisest küljest on need mullad vähese toitainesisaldusega, nende veemahutavus on väike ja muldade mineraalainete sisaldus on madal. Tootmispiirkonna kliimatingimusi iseloomustab Ungaris valitsev kontinentaalne kliima, mille põhitunnuseks on kuum suvi ja külm talv. Tulenevalt kliimatingimustest, looduslikult madalast asendist ja suhteliselt madalast kõrgusest üle merepinna võib talviti, kevadeti ja sügiseti esineda külmakraade. Keskmine temperatuur on 10–11 °C. Päikselisi tunde on aastas keskmiselt 2 000. Sademeid on aastas keskmiselt 450–500 mm.

b)   Inimfaktor

Kuna tootmispiirkond on geograafiliselt suur, on selle viinamarjakasvatus- ja veinivalmistustraditsioonid rikkalikud. Osa neist traditsioonidest on pärit veinitootmise keskaegsest õitsenguperioodist, osa ajastust, mis järgnes Türgi okupatsioonile, kui mahajäetud liivased alad uuesti kasutusele võeti (pinnase sidumine). Kuna liivased alad osutusid viinapuutäi suhtes immuunseks, siis viinapuutäi epideemia mitte üksnes ei jätnud veinitootmist puutumata, vaid ka suurendas selle tähtsust.

Inimfaktori mõju tootmispiirkonnas võib kirjeldada järgmiselt:

—	sortide valiku (traditsioonilised ja uued sordid) teadlik kujundamine nii, et sordid vastaksid olemasolevate keskkonnatingimuste potentsiaalile;

—	selliste viinamarjakasvatus- ja veinitootmistavade arendamine, mis sobivad siinsete keskkonna- ja osalt ka turutingimustega;

—	keskkonna- ja turutingimustele vastava tootmis- ja integratsioonistruktuuri arendamine.

Vein – määratletud piirkonna kirjeldus (2)

2.

Veinide kirjeldus Veinid valmivad kiiresti, on enamjaolt kerged ja tänu suhteliselt madalale happesusele pehmema iseloomuga. Mõne aastakäigu veinid on suure alkoholisisaldusega. Valgetel ja roosadel veinidel on tugev aroom ja rikkalik maitse. Silleri veinid ja punased veinid on üldjuhul puuviljased ja suhteliselt kerged, mitte väga tumedad ja tanniinid tekivad neis kiiresti. Veinide mineraalainete sisaldus on liivasest pinnasest johtuvaltmadalam.

3.

Tootmispiirkonna, inimfaktori ja toote vaheline seos Suurel määral mõjutavad veinide omadusi keskkonnatingimused (eelkõige liivmullad). Tootmispiirkonna veinid kuuluvad peamiselt lühiajaliselt laagerdatavate ja kiiresti tarbitavate veinide hulka. Looduslikud tingimused on soodustanud mitme selleks hästi kohandatava sordi (Bianca, Kövidinka, Cserszegi fűszeres jne) levikut. Kaitstud geograafilise tähisega „Duna-Tisza-közi“ veinipiirkond annab riigi viinamarjakogutoodangust peaaegu poole ning on seega Ungari põllumajanduses viinamarjakasvatuse ja veinitootmissektori seisukohast ülimalt oluline. Lisaks majanduslikule tähtsusele mängib veinitootmine olulist sotsiaalset rolli põhilise või täiendava sissetulekuallikana ja elanikkonna arvukuse säilitajana. Tänu keskkonnatingimustele (nt liivmullad, sademete puudumine) on viinamarjakasvatus selle piirkonna üks kulutasuvamaid põllumajandusliku tootmise liike. Viinamarjaväljade- maastikku ilmestav mõju aitab muuta piirkonda atraktiivsemaks. Istandused on suutnud tõhusalt ära hoida liivade lendumist tuultega ja viinapuud saavad väikese veemahutavusega pinnasest teistest taimedest paremini vett kätte. Ungari põliste ja hiljuti aretatud viinamarjasortide osakaal neis istandustes moodustab üle 60 % ning on seega suurim kogu Ungaris. Need sordid moodustavad veinitootmise selgroo. Nõudlus Vitis vinifera sordist aretatud (hea taluvusega ja vastupidavate) sortide ja Vitis vinifera teiste Vitise sortidega ristamisel saadud sortide järele aina kasvab, sest need sordid on kohalike keskkonnatingimustega hästi kohanenud ja tagavad kasumlikkuse. Eelkõige tänu piirkonna suhteliselt kergetele, puuviljastele ja aromaatsetele muskaatveinidele on Doonau ja Tisza vahelise tasandiku veinidel tarbijate hulgas hea maine. Elustiilimuudatused on muutnud ka veinitarbimisharjumusi ja suurendanud nõudlust aromaatsete, kergete ja väiksema alkoholisisaldusega veinide järele. Tootmispiirkonna omadused, kasvatatavate sortide valik ja veinitootjate tehnoloogiline valmisolek on loonud võimalused nõudlusele vastamiseks.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Tähistamist käsitlevad eeskirjad

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

1.	Väljendi „oltalom alatt álló földrajzi jelzés“ (kaitstud geograafiline tähis) võib asendada traditsioonilise väljendiga „tájbor“ (piirkonna vein).

Teatavate väljendite kasutamise eeskirjad

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

i)	„Muskotály“ [muskaatvein]: vein, mille valmistamiseks on vähemalt 85 % ulatuses kasutatud sorte Aletta, Csabagyöngye, Cserszegi fűszeres, Generosa, Irsai Olivér, Mátrai muskotály, Muscat ottonel, Nektár, Pölöskei muskotály, Tramini või Zefir.

ii)	„Primőr“ [toorvein]: vein, mis on pakendatud samal aastal, kui viinamarjad korjati. Võib kasutada ka sünonüümi „újbor“ [noor vein].

Määratletud piirkonnast väljaspool toimuv tootmine

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmise suhtes tehtud erand

Tingimuse kirjeldus:

määratletud piirkonnaga vahetult külgnevad alad:

Baranya, Békési, Borsod-Abaúj-Zempléni, Fejéri, Hajdú-Bihari, Hevesi, Komárom-Esztergomi ja Nógrádi haldusüksuste alad Tolna maakonnas ja Budapesti lähiümbruses.

Link tootespetsifikaadile

https://boraszat.kormany.hu/download/6/2d/82000/Duna-Tisza%20k%C3%B6zi%20OFJ_v5.pdf

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2020/C 172/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„OLIO LUCANO“

ELi nr: PGI-IT-02458 – 26.4.2019

KPN () KGT (X)

1.   Nimetus(ed)

„Olio lucano“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne).

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Pakendamise hetkel peab kaitstud geograafilise tähisega toode „Olio lucano“ olema järgmiste omadustega:

a.	Keemilis-füüsikalised omadused — Happesus (väljendatuna oleiinhappena): maksimaalselt 0,6 % Peroksiidiarv: maksimaalselt 12 meq O2/kg

b.

Organoleptiline hindamine Parameeter Mediaan Oliivi puuviljalisus 2–7 Mõrudus 2–7 Teravus 2–7 Rohi ja/või tomat ja/või artišokk ja/või mandel ja/või õun 0–6 Kaitstud geograafilise tähisega õlile „Olio lucano“ on iseloomulik rohelisest kollaseni varieeruv värvus, puuviljalisus, keskmine mõrudus ja keskmine teravus, millele võivad lisanduda värske rohu, artišoki, tomati, mandli ja õuna lõhnanüansid. Üks õli iseloomulik omadus on lõhna- ja maitsenüansside harmoonia.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Esimese pressi oliiviõli peab olema saadud järgmistest sortidest (sh nende sordinimede sünonüümid) pressituna kas eraldi või koos:

’Acerenza’, ’Ogliarola del Vulture’ (sünonüümid: ’Ripolese’ või ’Rapolese’, Ogliarola di Melfi’, ’Nostrale’, ’Ogliarola del Bradano’ (sünonüümid: ’Comune’, ’Ogliarola’), ’Maiatica’ (sünonüümid: ’Oliva di Ferrandina’, ’Pasola’), ’Nociara’, ’Ghiannara’, ’Augellina’, ’Justa’, ’Cornacchiola’, ’Romanella’, ’Carpinegna’, ’Faresana’, ’Sammartinengna’, ’Spinoso’, ’Cannellina’, ’Cima di Melfi’, ’Fasolina’, ’Fasolona’, ’Lardaia’, ’Olivo da mensa’, ’Orazio’, ’Palmarola’, ’Provenzale’, ’Racioppa’, ’Roma’, ’Rotondella’, ’Russulella’, ’Scarpetta’, ’Tarantina’, ’Coratina’, ’Frantoio’, ’Leccino’. Muude oliiviistandustes kasvatatavate oliivisortide osakaal ei või ületada 20 %.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmis-, viljelus-, saagikoristus- ja õlitootmisetapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Märgistuses võib kasutada nime, ärinime ja kaubamärki, kui neil ei ole kiitvat tähendust ja need ei eksita tarbijat. Viidet pakendamisele oliivikasvatusettevõttes või oliivikasvatusettevõtete rühmas või tootmispiirkonnas asuvas ettevõttes on lubatud kasutada üksnes juhul, kui pakendamine on toimunud osutatud ettevõttes.

Muude geograafiliste tähiste kasutamine on keelatud. Kaitstud geograafiline tähis „Olio lucano“ peab olema märgisel selgete ja kustumatute tähtedega, nii et see eristuks selgelt muust märgisel osutatud tekstist.

Märgisel peab olema KGT logo, millel on kujutatud stiliseeritud amfora, millest jooksevad kaldu üle neli lainjat joont. Amfora on põletatud savist mahuti, mida kasutati iidsetel aegadel õli transportimiseks. Amforat kaunistavad lainjad jooned on spiraalse kujuga, mis viitab sellele, kuidas oliivipuude tüvi sajandite jooksul kasvades keerdub. Lainjaid jooni on neli nagu neli joont Basilicata vapil, kus need tähistavad maakonnast läbi voolavat nelja peamist jõge: Bradano, Basento, Agri ja Sinni.

Graafilise tähise all on sõnad olio lucano kirjatüübis Mockup Bold väiketähtedes ja väljend Indicazione Geografica Protetta (kaitstud geograafiline tähis). Logo võib kanda ka pakendile.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega õli „Olio lucano“ tootmispiirkond hõlmab kogu Basilicata maakonna haldusterritooriumit.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tunnustuse saamise taotlus põhineb toote „Olio lucano“ eriomadustega seotud mainel.

Õli „Olio lucano“ seos keskkonnaga põhineb geograafilistel teguritel, mullastikul ja kliimal, põllumajanduslikel, tehnoloogilistel, ajaloolistel ja sotsiaalsetel asjaoludel, mis on määratletud geograafilisele piirkonnale ühised ja iseloomulikud ning aitavad kaasa punktis 3.2 kirjeldatud füüsikalis-keemilistele ja organoleptilistele omadustele.

Nimetus „Olio lucano“, mille all toodet tuntakse nii kaubanduses kui ka tavakeeles, tuleneb määratletud geograafilise piirkonna nime ajaloost. Praeguse Basilicata maakonna territoorium langeb kokku laiema piirkonnaga, mille nimi oli Rooma ajal (V–IV saj eKr) Lucania seda piirkonda asustanud itaaliku rahva lukaanide (lucani) hõimu järgi. Tänapäeval kasutatakse Basilicata või Lucania nimesid tavakeeles samaväärselt ning seetõttu on põhjendatud omadussõna lucano kasutamine Basilicata maakonnast pärit inimese või asja identifitseerimiseks.

Maakonna territooriumi seda osa, kus oliivipuud on laialt levinud, piiravad looduslikult Pollino massiiv (Massiccio del Pollino), Murge platoo, Ofanto jõgi ning Joonia ja Türreeni meri. Sellele alale annavad eripära mitu jõge, mille kaljustel kallastel tegeletakse oliivikasvatusega. Basilicata maakonna mitmes väikeses kommuunis, mis asuvad ajaloolistel põhjustel mäestike tippudes, on oliivisalud koondunud külade ja õliveskite vahetusse lähedusse (keskmiselt tegutseb maakonna 131 omavalitsusüksuses 150 õlipressimisettevõtet), kuna nii saab oliivid veskis kiiresti ära pressida.

Basilicata oliivikasvatuse struktuuriline tunnus on see, et väikesed põllumajandusettevõtjad harivad mäenõlvadel asuvaid oliivikasvatusi: 83 % oliivisaludest asub mägedes ja mägipiirkondades, kus oliivikasvatuseks kasutatav põllumajandusmaa on ettevõtte kohta keskmiselt veidi alla hektari. Nendel sisemaale jäävatel aladel kasvatatakse oliive erosioonirohketel kuivadel nõlvadel. Minevikus jäeti traditsiooniliselt kõigis viljeluspiirkondades oliivipuudele kõige vaesemad ja vähem viljakad mullad. Sellises keskkonnas on oliivipuu sageli ainus elujõuline puukultuur ning sel on väga oluline sotsiaalne, keskkonna- ja maastikualane funktsioon.

Basilicata kuulub Vahemere keskosa meteoroloogilisse piirkonda, mille aastane isoterm on 16–17 °C ja kus on tüüpiline vahemereline kliima, mida iseloomustavad soojad suved ja sademeterikkad talved. Kogu maakonna kliimale on iseloomulik alati kuiv hiliskevad ja suvi, isegi kui kuivusindeks (iga-aastane sademete hulk/iga-aastane keskmine temperatuur) varieerub teataval määral sõltuvalt piirkonna kõrgusest ja perioodi temperatuurist.

Basilicata oliivipuud on iidset päritolu. Texases asuva Austini ülikooli professor Carteri korraldas Pantanello di Metapontos arheoloogilisi väljakaevamisi, mille käigus leiti VI sajandist eKr pärit puidu, oliivide, lehtede ja kivide tükke. Kreekast tulnud ümberasujad tõid antiiksesse Lucaniasse sordid, mis on hästi kohanenud keskkonnaga, nagu sort ’Maiatica’, mida mujal ei leidu. Ka piirkonnas (Matera, Monticchio, Berzi, Acerenza, Montescaglioso) arvukalt esindatud munkade tegevus ja sordivahetus on sorte sajandite jooksul rikastanud; näiteks võib tuua sordi ’Frantoio’ ja Basilicatas kirjeldatud sordirühma ’Ogliarole’ vahelise geneetilise läheduse. Määratletud geograafilise piirkonna sordimaastikul leidub tänapäeval eri sorte, nagu ’Coratina’, ’Leccino’, ’Frantoio’ ja ’Ogliarole’, mis on ühtlaselt jaotunud kogu viljeluspiirkonnas; see aitab koos mitme kohaliku kultivariga kaasa õli iseloomulike ja ühiste omaduste kindlaksmääramisele.

Kirjeldatud inim- ja geograafiliste tegurite, eelkõige mägise keskkonna mulla- ja klimaatiliste omaduste, määratletud geograafilise piirkonna sortide koostise ja jaotumise samaaegse mõju tõttu on kaitstud geograafilise tähisega õli „Olio lucano“ ühiseks ja iseloomulikus eriomaduseks organoleptiliste näitajate keskmine intensiivsus ning lõhna- ja maitsenüansside harmoonia.

Nii on Basilicatas toodetud oliiviõli tuntud nimetuse „Olio lucano“ all, mida kinnitavad mitu auhinda siseriiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning eespool kirjeldatud omadustega õli esindatus erinevaid Lucano õlisid hõlmavates valdkondlikes tutvustustes.

Viimase kolme aastakümne jooksul on nimetuse „Olio lucano“ kasutamine kommerts-, keele- ja teadusväljaannetes alates 1980. aastate lõpust hästi dokumenteeritud (Lupi, 1989).

Kaubanduses on lisaks nimetuse „Olio lucano“ kasutamisele toote selgeks identifitseerimiseks (nt ettevõttemärgised Lettieri di Laurenzana – PZ, 1993) dokumenteeritud ka juhtumeid, kus märgisel on esitatud omadussõna lucano või nimi Lucania (nt „Colli lucani“, „Bontà della Lucania“, „Dalle colline lucane“, jne.) ning seda esineb ka valdkonna ettevõtete nimedes (nt Potenza provintsis asuva Ripacandida põllumajandusettevõte Podere Lucano, Matera provintsis asuva Ferrandina põllumajandusettevõte Oroverde Lucano srl, mille puhul omadussõnaga lucano viidatakse roheliseks kullaks kutsutud õlile).

Lisaks sellele on kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist käsitlevad Euroopa õigusnormid, mis keelavad kasutada märgisel geograafilisi tähiseid, takistanud tootjatel kasutada nimetust, mis ei ole tunnustatud.

Alates 2000. aastast on Basilicatas toodetud esimese pressi oliiviõli piirkondliku konkursi OLIVARUM tegevus aidanud õlikultuuri levitada, julgustades tootjaid oma toodete kvaliteeti pidevalt parandama.

Ettevõtjate kaasamine sektori peamistesse riiklikesse ja rahvusvahelistesse esitlustesse on juhtinud tarbijate ja piirkonnaväliste ettevõtjate tähelepanu õli „Olio lucano“ maine tõstmisele.

Peamised aumärgid ja auhinnad, mis on antud mitmesugustel riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel kuni 2016. aastani, on järgmised.

—	Riiklik konkurss ERCOLE OLIVARIO, 2011, võitja – 2. koht

—	Riiklik konkurss ERCOLE OLIVARIO, 2006, 2007, 2011, 2017, koht finaalis

—	Riiklik konkurss L’ORCIOLO D’ORO, 2014, võitja – 3. koht

—	Riiklik konkurss L’ORCIOLO D’ORO, 2006–2017, eriliselt äramärgitud

—	Riiklik konkurss LEON D’ORO, 2007, 2009, 2013, eriliselt äramärgitud

—	Riiklik konkurss MONTIFERRU, 2013, võitja – 3. koht

—	Riiklik konkurss MONTIFERRU, 2014, võitja – 2. koht

—	Riiklik konkurss MONTIFERRU, 2016, võitja – 1. koht

—	Rahvusvaheline konkurss SOL D’ORO, 2009, 2013, eriliselt äramärgitud

—	Rahvusvaheline konkurss SOL D’ORO, 2016, võitja – 3. koht

—	Rahvusvaheline konkurss BIOL, 2013, 1 kuldmedal, 3 hõbemedalit

—	Rahvusvaheline konkurss BIOL, 2014, 3 kuldmedalit, 3 hõbemedalit

—	Rahvusvaheline konkurss BIOL, 2016, 1 ekstra kuldmedal, 1 kuldmedal, 2 hõbemedalit

—	Rahvusvaheline konkurss JOOP (Jaapani oliiviõliauhind), 2014, võitja – 1. preemia medium-kategoorias

—	Rahvusvaheline konkurss JOOP (Jaapani oliiviõliauhind), 2016, äramärgitud

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità“ (ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP IGP STG“ (ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2020/C 172/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada avaldamisele järgneva kolme kuu jooksul vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„Akasztói szikiponty“

ELi nr: PDO-HU-02410 – 15.2.2018

KPN (X) KGT ()

1.   Nimetus(ed)

„Akasztói szikiponty“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Ungari

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.7. Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Akasztói szikiponty“ on üksnes Ungari riigis tunnustatud ja kontrollitud liigist aretatud karpkala (Cyprinus carpio L.) alamliik, mida müüakse eluskalana, värskelt, jahutatult või külmutatult, kui kala on vähemalt kaks suve, ent mitte üle viie suve vana.

Kala vanust määratakse elatud suvede järgi (kevadisest kudemisest sama aasta oktoobrini).

„Akasztói szikiponty“ on hele, hallika-kuldkollase värvusega, pika kereosa ja erkoranžide uimedega.

Kala kaal (eluskaal):

—	kahe suve vanused kalad: 1,5 kuni 2 kg;

—	kolme suve vanused kalad: 2 kuni 3,5 kg;

—	nelja suve vanused kalad: 3,5 kuni 6 kg;

—	kui kalad on viis suve vanad, võib nende kaal ulatuda 6 kuni 8 kg-ni.

„Akasztói szikiponty“ kvaliteediomadused on järgmised.

Kala „Akasztói szikiponty“ lihaskoe keemiline koostis on järgmine: 25–30 % kuivainet, 17–23 % valku, 5–12 % rasva.

Kala „Akasztói szikiponty“ lihaskoe organoleptilised omadused on järgmised:

—	värvus: erkroosast kahvatupunaseni;

—	lõhn: puhas, meeldiv, õrnalt soolane, saviliiva meenutav;

—	maitse ja tekstuur: puhta maitsega kalaliha, suussulava, lihaka tekstuuriga tihke, väherasvane.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kalasöödana kasutatakse looduslikku sööta ja jõusööta.

Looduslik sööt koosneb määratletud geograafilises piirkonnas paiknevates kalatiikides leiduvatest elusorganismidest ning moodustab 40–50 % kogusöödast. Loodusliku sööda hulka kuulub tiikides leiduv zooplankton, keriloomad, aerjalalised, vesikirbulised (Cladocera), mudatuped (Tubifex), surusääsklaste (Chironomidae) vastsed ja muud putukavastsed. Toitudes neist organismidest saavad kalad valku.

Geograafilisest piirkonnast pärit jõusööta (näiteks mais, maisisõelmed, nisu, nisusõelmed, tritikale, rukis, hernes ja sorgo) võib kaladele anda jahvatatult või teradena, ükshaaval või seguna. Jõusööt moodustab 50–60 % kogusöödast. Jõusööt rahuldab kalade energiatarbe.

Ühe suve vanustele noorkaladele võib (ainult koorumise järgsel perioodil maist oktoobrini) anda looduslikku päritolu GMO-vaba lisasööta koguses, mis ei ületa 30 % kogusöödast. See spetsiaalne lisasööt, mida antakse üksnes ühe suve vanustele kaladele, on mõeldud kalade valguvajaduse rahuldamiseks, kui looduslikest organismidest saadav valgukogus ei ole piisav selles vanuses kalade jaoks. Selle spetsiaalse lisatäissööda koostisosi asjaomases geograafilises piirkonnas ei ole, seepärast on sööt pärit väljastpoolt geograafilist piirkonda.

Geograafilisest piirkonnast pärit sööda aastane kogus:

—	kui kalad on ühe suve vanused: min. 70 %;

—	kui kalad on kahe kuni viie suve vanused: 100 %.

Kuna kala „Akasztói szikiponty“ omadused arenevad välja kahe suve vanusena, siis neile ühe suve vanusena antud sööt lõpptoote omadusi ei mõjuta.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kala „Akasztói szikiponty“ kogu tootmistsükkel leiab aset Akasztó ja Dunatetétleni halduspiirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, purustamise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pakendil peab olema toote värviline logo, mis on vähemalt 3 cm läbimõõduga. Ümmargusel logol on sinine serv. Logo ülaosas on nimetus „Akasztói szikiponty“, alaosas on taotlejate rühma veebiaadress. Väljapaistval kohal logo keskel on päikse, vee ja pilliroo taustal hallika-kuldkollase kala motiiv. Loa hoidja võib kasutada toote logo ilma piiranguteta.

4.   Geograafilise piirkonna täpne kirjeldus

Toodet „Akasztói szikiponty“ toodetakse Akasztó ja Dunatetétleni haldusüksustes.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Keskmise suurusega ja suured (0,1–45 ha) tammiga ümbritsetud tiigid, kus kala „Akasztói szikiponty“ [Akasztó soolakarpkala] aretatakse ja kasvatakse asuvad Kiskunsági rahvuspargi lähedal Kiskunságis Doonau ja Tisza jõe vahelisel alal sooldunud alal. Tiikide kogupindala on ligemale 400 hektarit. Soolatasandikud, mis on praegu kaitse all, tekkisid suures osas pärast Doonau jõe reguleerimist, mille tulemusena muutus põhjavee liikumine. Erakordselt soolane maapind, mis suvel on sadestunud soolakristallide tõttu pimestavvalge, annab kaitstud piirkonnale omase geograafilise ja geomorfoloogilise väärtuse.

Tiigid rajati sellisele sooldunud pinnale. Suurem osa naatriumkarbonaadist eemaldub lahustunud kujul tiigivee esmase kuivendamise käigus, kuid seda võib tunda kala värskes õrnalt soolases lõhnas.

Kalakasvatuseks sooldunud pinnasele rajatud tiikide aluspõhja moodustab õhuke saviliivakiht, mis on kaetud mõne sentimeetri paksuse viljaka mudakihiga. Tiikide sügavus on keskmiselt 70–80 cm. Geograafilise piirkonna keskmine päikesepaisteliste tundide arv aastas on juba üle 50 aasta olnud keskmiselt üle 2 000 tunni, tänu sellele soojenevad madalad tiigid kiiresti ja taimekasv on seal kiirem kui sügavamates tiikides.

Kala „Akasztói szikiponty“ puhas maitse, selle puhas, meeldiv, veidi soolane, saviliiva alatooniga lõhn ja uimede värvus tuleneb looduskeskkonnast. Kala lihaskiu tekstuur ja väike rasvasisaldus tulenevad aga inimfaktorist, s.o kalakasvatajate teadmistest ja kogemustest. Toote ainulaadsed omadused on tekkinud kõigi nende tegurite koosmõjul.

Madalates tiikides elavatel kalad saavad looduslikku sööta varem, seega taastub kalavaru varem ja kalade areng on sügavamates tiikides kasvatatavate kalade omast ühtlasem. Kalade „Akasztói szikiponty“ arengu jaoks on väga olulised söödud elusorganismidest (looduslikust söödast) saadud vitamiinid, aminohapped ja looduslikud loomsed valgud.

Geograafilises piirkonnas valdavalt esinevad põhjatuuled liigutavad madalate tiikide vett sageli põhjani välja. Seepärast ei saa tekkida eri temperatuuriga veekihte ja hapnikuga varustatus tiikide põhjas on soodne ka lagundavate organismide jaoks. See takistab lagundavate osakeste teket ja tänu sellele puudub kalal „Akasztói szikiponty“ ebameeldiv lõhn ja selle maitse ei ole rikutud. Kala lõhnas on tunda saviliiva ja soolast alatooni, mis tuleneb soolasest veest.

Veel tuleks rõhutada kala „Akasztói szikiponty“ ja tiigipõhja värvuse vahelist seost, sest kalad on täielikult kohastunud tiigipõhja värvusega. Kalale „Akasztói szikiponty“ iseloomulik hallikas-kuldkollane värvus ja oranžid uimed on arenenud selleks, et sobituda heledavärvilise kollaka saviliivase tiigipõhjaga.

Samas tuleneb kala „Akasztói szikiponty“ kvaliteet mitte üksnes looduskeskkonna ainukordsetest omadustest, vaid ka kohalikest kalakasvatustraditsioonidest ja meetoditest.

2000ndate aastate alguses täiustati juba olemasoleva kohaliku oskusteabe ja aastatepikkuste kogemuste põhjal tehnoloogiat, kuidas kasutada kohalike soola-aladele rajatud tiikide erilisi tingimusi väherasvase, lahja kala tootmiseks. Selle tehnoloogia järgi otsustatakse kala kaalu ja veetemperatuuri põhjal, kui palju jõusööta tuleb kalale kehamassi protsendi kohta anda, et liha oleks väherasvane ja lahja. Kaladele jätkub piisavalt looduslikku sööta, sest kalakasvatustiikidesse lisatakse pidevalt orgaanilist väetist.

Kala „Akasztói szikiponty“ ühe lihakilogrammi tootmiseks kulub kaks kilogrammi jõusööta, samas kui kirjanduse põhjal on kasvatatud karpkalade puhul tavapäras ette nähtud neli kuni viis kilogrammi Geograafilises piirkonnas paiknevates tiikides süüakse jõusööt kiiresti (nelja kuni kuue tunni jooksul) ära ning selle tulemusena kala magu laieneb. Järgmise söötmiseni jääva 18 tunni jooksul peavad kalad ise leidma tiigist looduslikku toitu. Selleks on vaja palju ujuda. Intensiivne liikumine muudab kala „Akasztói szikiponty“ lihaseliseks ja hoiab ära rasvakihi tekke. Tärkliserikas jõusööt annab kaladele liikumiseks vajalikku energiat ja looduslik sööt katab kalade lihaskonna kujunemiseks vajamineva valgu vajaduse. Pideva intensiivse liikumise ja ainevahetusenergia vajadustele kohandatud jõusöödaga söötmise tulemusena on kala „Akasztói szikiponty“ lihaseline ja tema lihaskoe rasvasisaldus on väga madal (5–12 %), kalal on suussulav, lihakas tekstuur.

Kala „Akasztói szikiponty“ ainulaadsed omadused tulenevad ka asjaolust, et kirjanduses üldiselt aktsepteeritud maksimaalset populatsiooni suurust on oluliselt vähendatud. Kohalike geograafiliste tingimuste alusel vaadati kalade loomulikku saagikust arvesse võttes populatsiooni suurused tootmise seisukohast üle. Kalade jaoks on peamine valguallikas tiikides leiduv looduslik sööt. Loodusliku söödaga varustatuse tagamine tootmistsükli jooksul on kalakasvatajate põhiülesanne, sest sellest sõltub kalaliha valgusisaldus ja kalade optimaalne kasv, mis on üks kalade puhta ja isuäratava maitse saladustest. Iganädalaselt kontrollitakse planktoni kogust ja kahe nädala tagant tehakse proovipüüki ning kohalikud eksperdid kohandavad selle põhjal tootmistehnoloogilisi parameetreid, lisatakse toitaineid, vähendatakse kalade arvu või kohandatakse sööda kogust, et kalade rasvasisaldus püsiks ühtlaselt 5–12 % vahemikus.

Kala „Akasztói szikiponty“ kasvatatakse looduslike tingimustega väga sarnastes tingimustes ning ka uuringud näitavad, et kala lihaskoe peamised omadused, s.o rasvasisaldus, on väga sarnased loodusliku, looduslikes veekogudes eluneva karpkala omadega. Asjaomases piirkonnas looduslikes tingimustes eluneva karpkala rasvasisaldus on 5–10 %, samas teistes piirkondades kasvatatud kala rasvasisaldus võib olla isegi 15–20 %.

Kala „Akasztói szikiponty“ ainulaadsed omadused tulenevad tootmiskoha omadustest, ainevahetuse energiavajadusele vastavast söötmisest ja ainulaadsest tootmistehnoloogiast, mille tulemusena kohalik karpkala erineb selgelt muudes piirkondades kasvatatud karpkalast.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://gi.kormany.hu/foldrajzi-arujelzok

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.