Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9774 – Bain Capital Investors / Neuberger Berman / Engineering Ingegneria Informatica)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 164/01)

30. aprillil 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9774 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum nr M.9822 – Bridgepoint/Groupe Financière CEP)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 164/02)

7. mail 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu.

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9822 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

KOMISJONI TEATIS

Praeguse COVID-19 puhangu kontekstis majanduse toetamiseks võetud riigiabi meetmete ajutise raamistiku muutmine

(2020/C 164/03)

1.   SISSEJUHATUS

1.

Komisjon võttis 19. märtsil 2020 vastu teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (1) (edaspidi „ajutine raamistik“). 3. aprillil 2020 võttis komisjon vastu esimese muudatuse, et võimaldada abi andmist COVID-19 jaoks oluliste toodete uurimise, katsetamise ja tootmise kiirendamiseks, töökohtade kaitsmiseks ja majanduse edasiseks toetamiseks praeguse kriisi ajal (2).

2.

ELi riigiabi kontrolli sihipärane ja proportsionaalne kohaldamine tagab, et riiklikud toetusmeetmed on tulemuslikud ning aitavad raskustesse sattunud ettevõtjatel COVID-19 puhangu ajal toime tulla, piirates samal ajal põhjendamatuid moonutusi siseturul, säilitades siseturu terviklikkuse ja tagades võrdsed tingimused. See aitab kaasa majandustegevuse jätkumisele COVID-19 puhangu ajal ning annab majandusele tugeva platvormi kriisist toibumiseks, pidades silmas, kui oluline on saavutada rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale üleminek kooskõlas ELi õiguse ja eesmärkidega.

3.

Käesoleva teatise eesmärk on määrata kindlaks ajutised riigiabi lisameetmed, mida komisjon peab COVID-19 puhangu kontekstis Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks.

4.

Esiteks leiab komisjon, et muidu elujõulistel mittefinantsettevõtjatel, kes on COVID-19 puhangu tõttu ajutises likviidsuskriisis, võivad tekkida pikemaajalised maksevõimeprobleemid. Paljude selliste ettevõtjate puhul on COVID-19 puhangu leviku tõkestamiseks kehtestatud erakorraliste meetmetega kaasnenud kaupade tootmise ja/või teenuste osutamise vähenemine või isegi peatamine, samuti märkimisväärne nõudlusšokk. Sellest tulenev kahjum kajastub ettevõtjate omakapitali vähenemises ja mõjutab negatiivselt nende võimet võtta finantsasutustelt laenu.

5.

Ettevõtjate omakapitali vähenemine väikese nõudlusega turul ja tarnehäired suurendavad kogu ELi majandust pikemat aega mõjutava tõsise majanduslanguse ohtu. Sihipärased avaliku sektori sekkumised, mis pakuvad ettevõtjatele omakapitali- ja/või hübriidkapitaliinstrumente, võivad vähendada ELi majanduse riski, mis tuleneb arvukatest maksejõuetusjuhtumitest. Seega võivad need aidata säilitada majandustegevuse järjepidevust COVID-19 puhangu ajal ja toetada sellele järgnevat majanduse elavdamist.

6.

Seepärast on käesolevas teatises on esitatud ELi riigiabi eeskirjade kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid võivad anda COVID-19 puhangu tõttu rahalistes raskutes olevatele ettevõtjatele omakapitali- ja/või hübriidkapitaliinstrumentide vormis avaliku sektori toetust. Raamistiku eesmärk on tagada, et majanduses tekkinud häired ei sunniks ettevõtjaid, mis olid enne COVID-19 puhangut elujõulised, põhjendamatult turult lahkuma. Rekapitaliseerimisabi ei tohiks ületada abisaaja elujõulisuse tagamiseks vajalikku minimaalset taset ja peaks piirduma abisaaja COVID-19 puhangu eelse kapitali struktuuri taastamisega.

7.

Komisjon rõhutab, et COVID-19 puhangu tõttu rahalistes raskustes olevatele ettevõtjatele riikliku avaliku sektori toetuse andmist omakapitali- ja/või hübriidkapitaliinstrumentidena tuleks nii kavade raames kui ka konkreetsetel üksikjuhtudel kaaluda üksnes juhul, kui muud asjakohast lahendust ei leita ja kohaldatakse rangeid tingimusi. Seda seetõttu, et sellised vahendid moonutavad tugevalt ettevõtjate vahelist konkurentsi. Seepärast tuleks selliste sekkumiste korral kehtestada ka selged tingimused riigi osalemisele, võetavale tasule ja ettevõttest väljumisele, juhtimisnõuded ning asjakohased meetmed, et piirata võimalikke konkurentsimoonutusi.

8.

Kui toetust kavatsetakse anda ELi ühiseid huve arvesse võttes ELi tasandil, siis võib siseturu konkurentsimoonutuste risk olla väiksem ja seega võib olla tarvis kehtestada vähem rangeid tingimusi. Komisjon arvates on vajalikud täiendav ELi tasandi toetus ja ELi vahendid, tagamaks, et käesolev ülemaailmne sümmeetriline kriis ei muutu asümmeetriliseks šokiks, mis kahjustab liikmesriike, kellel on vähem võimalusi toetada nende majandust, ja ELi konkurentsivõimet tervikuna.

9.

Üleminekul rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale on majanduse elavnemise õnnestumise tagamisel keskne ja prioriteetne roll. Komisjon tervitab liikmesriikide meetmeid, millega on neid probleeme arvesse võetud riiklike toetusmeetmete kavandamisel, ning tuletab meelde nende vastutust tagada, et sellised meetmed ei takistaks ELi kliima- ja digitaalsete eesmärkide saavutamist. Peale selle märgib komisjon, et kui välja töötatavad riiklikud toetusmeetmed vastavad ELi poliitilistele eesmärkidele, mis on seotud liikmesriikide üleminekuga rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, võimaldab see pikemas perspektiivis kestlikumat majanduskasvu ja kiirendab jõudmist ELi kokku lepitud eesmärgini saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus Liikmesriikide majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks antava abiga seoses on eelkõige liikmesriikide ülesanne kavandada riiklikke toetusmeetmeid viisil, mis vastab nende poliitilistele eesmärkidele. Käesoleva teatise kohase abi puhul esitavad suurettevõtjad aruande selle kohta, kuidas saadud abi toetab nende tegevust kooskõlas ELi eesmärkide ja riiklike kohustustega, mis on seotud üleminekuga rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale.

10.

Peale selle kaaluvad mitmed liikmesriigid osaluse omandamist strateegilistes ettevõtetes, tagamaks, et nende panus ELi majanduse nõuetekohasesse toimimisse ei satuks ohtu. Komisjon tuletab meelde, et ELi toimimise leping on avaliku ja erasektori omandi suhtes neutraalne (ELi toimimise lepingu artikkel 345). Kui liikmesriigid ostavad ettevõtjate olemasolevad aktsiad turuhinnaga või investeerivad eraaktsionäridega võrdsetel alustel, ei loeta seda üldjuhul riigiabiks (3). Samamoodi ei kujuta see endast riigiabi, kui liikmesriigid otsustavad osta uusi emiteeritud aktsiaid ja/või anda ettevõtjatele muud liiki omakapitalitoetust või hübriidkapitaliinstrumente turutingimustel, st tingimustel, mis vastavad turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttele.

11.

Komisjon tuletab samuti meelde, et strateegiliste äriühingute omandamisega tegelemiseks on mitmeid lisavahendeid. Komisjon kutsus oma 25. märtsi 2020. aasta teatises (4) liikmesriike, kes on juba kehtestanud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi, üles kasutama täiel määral selliseid vahendeid, et vältida kolmandatest riikidest pärit kapitalivoogusid, mis võiksid kahjustada ELi julgeolekut või avalikku korda. Samuti kutsus komisjon liikmesriike, kellel praegu ei ole taustauuringumehhanismi või kelle taustauuringumehhanismid ei hõlma kõiki asjaomaseid tehinguid, üles looma täiemahulise taustauuringumehhanismi, mis oleks täielikus kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrusega (5) ja kapitali vaba liikumisega (ELi toimimise lepingu artikkel 63) ning rahvusvaheliste kohustustega.

12.

Teiseks leiab komisjon, et allutatud võlainstrument võib olla ka asjakohane vahend, et toetada ettevõtjaid, kes on COVID-19 puhangu tõttu rahalistes raskustes. Eelkõige on see vähem moonutav vahend kui omakapital või hübriidkapital, kuna seda ei saa konverteerida omakapitaliks, kui äriühing jätkab tegevust. Seepärast nähakse käesoleva teatisega liikmesriikidele ajutise raamistiku jaotises 3.3 (mis käsitleb võlainstrumente) ette võimalus anda sellisel täiendaval kujul abi, mille suhtes kohaldatakse täiendavaid kaitsemeetmeid, et kaitsta siseturul võrdseid tingimusi. Kui aga allutatud võlainstrument ületab jaotises 3.3 sätestatud ülemmäärasid, tuleks sellist allutatud võlainstrumendi meedet hinnata kooskõlas jaotises 3.11 esitatud COVID-19 rekapitaliseerimismeetmete tingimustega, et tagada võrdne kohtlemine.

13.

Kolmandaks on ajutise raamistiku kohaldamine toonud esile vajaduse teha teatavates sätetes, eelkõige jaotistes 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.7, 4 ja 5, kirjavigade parandusi ning lisaselgitusi ja -muudatusi.

14.

Komisjon tunnustab samuti, et majanduse elavnemise õnnestumise tagamiseks vajatakse täiendavaid suuremahulisi era- ja avaliku sektori investeeringuid, et lahendada probleemid ning kasutada ära võimalused, mida pakub paralleelne üleminek rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale. Sellega seoses meenutab komisjon, et ajutise raamistiku muudatus pigem täiendab kui asendab olemasolevaid ELi riigiabi eeskirjade kohaseid liikmesriikidele antava toetuse võimalusi. Näiteks seoses kapitalitoetusega, eelkõige uuenduslikele ettevõtetele, pakuvad komisjoni riskifinantseerimissuunised (6) ja üldine grupierandi määrus (7) liikmesriikidele palju võimalusi.

15.

Samuti võivad liikmesriigid otsustada anda riigiabi keskkonnahoidliku ja digitaalse innovatsiooni ja investeeringute toetamiseks ning keskkonnakaitse taseme tõstmiseks kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega (8). Nagu juba märgitud komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatises, vaadatakse 2021. aastaks läbi asjakohased riigiabi eeskirjad, eelkõige keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised, võttes arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe poliitilisi eesmärke ning toetades kulutõhusat ja sotsiaalselt kaasavat üleminekut kliimaneutraalsusele 2050. aastaks. See aitab kaasa Euroopa majanduse elavdamise strateegia väljatöötamisele, mis toetab paralleelselt rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale üleminekut kooskõlas ELi ja riiklike eesmärkidega.

2.   AJUTISE RAAMISTIKU MUUDATUSED

16.

Järgmised muudatused riigiabi meetmete ajutises raamistikus, millega toetatakse majandust praeguses COVID-19 puhangus, jõustuvad 8. mail 2020.

17.

Punkt 7 asendatakse järgmisega: „7. Kui pangad vajavad COVID-19 puhangu tõttu erakorralist avaliku sektori finantstoetust (vt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 2 lõike 1 punkt 28 ja ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 3 lõike 1 punkt 29) likviidsuse, rekapitaliseerimise või langenud väärtusega varade meetme vormis, tuleb hinnata, kas meede vastab pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike 4 punkti d alapunktides i, ii või iii ning ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 4 punkti d alapunktides i, ii või iii sätestatud tingimustele. Kui viimati nimetatud tingimused on täidetud, ei loeta sellist erakorralist avaliku sektori finantstoetust saavat panka maksejõuetuks ega tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks. Niivõrd kui sellised meetmed on suunatud COVID-19 puhanguga seotud probleemide lahendamisele, loetakse need kuuluvaks 2013. aasta pangandusteatise (9) punkti 45 alla, milles on sätestatud erand aktsionäride ja allutatud võlausaldajate kulude jagamise nõudest.“

18.

Punkt 9 asendatakse järgmisega: „9. COVID-19 puhang loob ohu, et võib tekkida tõsine majanduslangus, mis mõjutab kogu ELi majandust alates ettevõtetest kuni tööhõive ja kodumajapidamisteni. Selleks et turgudel säiliks piisav likviidsus, et leevendada elujõulistele ettevõtjatele tekitatavat kahju ja et majandustegevus jätkuks nii COVID-19 puhangu ajal kui ka pärast seda, on vaja täpselt suunatud avaliku sektori toetust. Lisaks võivad liikmesriigid otsustada toetada reisi- ja turismitööstuse ettevõtjaid, et tagada COVID-19 puhangu tõttu esitatud tagasimaksetaotluste täitmine, eesmärgiga tagada reisija- ja tarbijaõiguste kaitsmine ning reisijate võrdne kohtlemine. Võttes arvesse ELi eelarve piiratud mahtu, rahastatakse meetmeid peamiselt liikmesriikide eelarvetest. ELi riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel võtta kiireid ja tulemuslikke meetmeid, et toetada kodanikke ja ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, kes on COVID-19 puhangu tõttu majandusraskustes.“

19.

Punkt 13 asendatakse järgmisega: „13. Liikmesriigid võivad samuti kavandada toetusmeetmeid ilma komisjoni sekkumiseta kooskõlas grupierandi määrustega (10)“.

20.

Punkt 20 asendatakse järgmisega: „20. Käesoleva teatisega hõlmatud ajutisi abimeetmeid võib omavahel kumuleerida kooskõlas käesoleva teatise konkreetsete jaotiste sätetega. Käesoleva teatisega hõlmatud ajutisi abimeetmeid võib kumuleerida vähese tähtsusega abi määruste (11) alusel antava abiga või grupierandi määruste (12) alusel antava abiga, tingimusel et järgitakse kõnealuste määruste sätteid ja kumuleerimiseeskirju.“

21.

Lisatakse punkt 20a: „20a. Krediidi- ja finantseerimisasutustele antavat abi ei hinnata käesoleva teatise raames, välja arvatud järgmistel puhkudel: i) kaudsed eelised krediidi- või finantseerimisasutustele, kes vahendavad jaotistes 3.1–3.3 sätestatud laenude või garantiidena antavat abi vastavalt jaotises 3.4 sätestatud kaitsemeetmetele, ja ii) jaotises 3.10 sätestatud abi, tingimusel et kava ei ole suunatud üksnes finantssektori töötajatele.“

22.

Jaotise 3.1 pealkiri asendatakse järgmisega. „3.1. Piiratud abisummad“.

23.

Punktis 22 asendatakse joonealune märkus nr 16 järgmisega: „Kui abi antakse maksusoodustuse vormis, peab olema tekkinud maksukohustus, millega seoses see soodustus antakse, hiljemalt 31. detsembril 2020.“

24.

Punkt 23a asendatakse järgmisega: „23a. Kui ettevõtja tegutseb mitmes sektoris, mille suhtes kohaldatakse punkti 22 alapunkti a ja punkti 23 alapunkti a kohaselt erinevaid maksimumsummasid, tagab asjaomane liikmesriik sobivate vahenditega, näiteks eraldi raamatupidamisarvestuse abil, et iga sellise tegevusala puhul peetakse kinni asjakohasest ülemmäärast ning et ühe ettevõtja kohta ei ületata maksimaalset 800 000 euro suurust kogusummat.“ Kui ettevõtja tegutseb punkti 23 alapunktiga a hõlmatud sektorites, ei tohiks ületada ühe ettevõtja kohta 120 000 euro suurust kogusummat.“

25.

Lisatakse punkt 24a: „24a. Jaotise 3.2 alusel antud abi ei kumuleerita jaotise 3.3 kohaselt sama aluseks oleva laenu põhisumma jaoks antud abiga ja vastupidi. Jaotiste 3.2 ja 3.3 alusel antud abi võib kumuleerida eri laenudega, tingimusel et laenude kogusumma abisaaja kohta ei ületa punkti 25 alapunktis d või punkti 27 alapunktis d sätestatud künniseid. Abisaaja suhtes võib kohaldada korraga mitut jaotise 3.2 kohast meedet, kui üldine laenusumma abisaaja kohta ei ületa punkti 25 alapunktides d ja e sätestatud ülemmäärasid.“

26.

Punkti 25 alapunkti d alapunkt iii asendatakse järgmisega: „iii. liikmesriigi asjakohase põhjendusega komisjonile (näiteks seoses teatavat liiki ettevõtjate erisustega), võib laenusummat suurendada, et katta VKEde likviidsusvajadused laenu andmise järgseks 18 kuuks (13) ja suurettevõtjate likviidsusvajadused laenu andmise järgseks 12 kuuks. Likviidsusvajadused tuleks kindlaks teha abisaaja enesesertifitseerimise teel (14);“

27.

Punkti 25 alapunkt e asendatakse järgmisega: „e. laenude puhul, mille tähtaeg on kuni 31. detsembrini 2020, võib laenu põhisumma olla suurem kui punkti 25 alapunktis d sätestatud, kui liikmesriik põhjendab seda nõuetekohaselt komisjonile ning kui abi proportsionaalsus on tagatud ja liikmesriik tõendab seda komisjonile.“

28.

Punkt 26 asendatakse järgmisega: „26. Selleks et tagada nende ettevõtjate juurdepääs likviidsusele, keda on tabanud ootamatu likviidsusnappus, võib praeguses olukorras olla asjakohane, vajalik ja sihipärane lahendus võimaldada piiratud ajavahemikuks ja teatavale laenusummale subsideeritud intressimäär. Lisaks võib praeguses olukorras olla asjakohane, vajalik ja sihipärane lahendus kasutada allutatud võlga, mis on maksejõuetusmenetluste korral allutatud tavalisele kõrgema nõudeõiguse järguga võlale. Selline võlg on vähem moonutav kui oma- või hübriidkapital, kuna seda ei saa äriühingu tegevuse jätkumise korral automaatselt konverteerida omakapitaliks. Seega peab allutatud võla vormis antav abi (15) vastama asjakohastele tingimustele, mis on sätestatud võlainstrumente käsitlevas jaotises 3.3. Kuna selline abi sarnaneb kapitalitoetusega, sest see võimaldab äriühingul suurendada kõrgema nõudeõiguse järguga võlgu, kohaldatakse allutatud võla suhtes lisaks krediidiriski marginaali ja piiratakse selle summat võrreldes kõrgema nõudeõiguse järgu võlaga (suurettevõtjate puhul kolmandiku ja VKEde puhul poolega, nagu on sätestatud punkti 27 alapunkti d alapunktides i ja ii). Nende ülemmäärade ületamise korral tuleks allutatud võlga hinnata tingimuste alusel, mida kohaldatakse jaotise 3.11 kohaste COVID-19 rekapitaliseerimismeetmete suhtes, et tagada võrdne kohtlemine.“

29.

Lisatakse punkt 26a: „26a. Jaotise 3.3 kohaselt antud abi ei kumuleerita jaotise 3.2 kohaselt sama aluseks oleva laenu põhisumma jaoks antud abiga ja vastupidi. Jaotiste 3.2 ja 3.3 alusel antud abi võib kumuleerida eri laenudega, kui üldine laenusumma abisaaja kohta ei ületa punkti 25 alapunktis d või punkti 27 alapunktis d sätestatud ülemmäärasid. Abisaaja suhtes võib kohaldada korraga mitut jaotise 3.3 kohast meedet, kui üldine laenusumma abisaaja kohta ei ületa punkti 27 alapunktides d ja e sätestatud ülemmäärasid.“

30.

Punkti 27 alapunkti d alapunkt iii asendatakse järgmisega: „iii. liikmesriigi asjakohase põhjendusega komisjonile (näiteks seoses teatavat liiki ettevõtjate erisustega), võib laenusummat suurendada, et katta VKEde likviidsusvajadused laenu andmise järgseks 18 kuuks (16) ja suurettevõtjate likviidsusvajadused laenu andmise järgseks 12 kuuks. Likviidsusvajadused tuleks kindlaks teha abisaaja enesesertifitseerimise teel (17).“

31.

Punkti 27 alapunkt e asendatakse järgmisega: „e. laenude puhul, mille tähtaeg on kuni 31. detsembrini 2020, võib laenu põhisumma olla suurem kui punkti 27 alapunktis d sätestatud, kui liikmesriik põhjendab seda nõuetekohaselt komisjonile ning kui abi proportsionaalsus on tagatud ja liikmesriik tõendab seda komisjonile;“

32.

Lisatakse punkt 27a: „27a. Võlainstrumentide puhul, mis on maksejõuetusmenetluste korral allutatud tavalisele kõrgema nõudeõiguse järguga võlale, võib kohaldada vähendatud intressimäära, mis on vähemalt võrdne baasmäära ja punkti 27 alapunkti a tabelis esitatud krediidiriski marginaali summaga, millele on suurettevõtjate puhul lisatud 200 baaspunkti ja VKEde puhul 150 baaspunkti. Selliste võlainstrumentide puhul võib kasutada punkti 27 alapunktis b osutatud alternatiivi. Samuti tuleb kinni pidada punkti 27 alapunktidest c, f ja g. Võlainstrumendi kokkusobivus siseturuga määratakse kindlaks jaotise 3.11 kohaselt, kui allutatud võla summa ületab mõlemat järgmist ülemmäära (18): i. suurettevõtjate puhul kaks kolmandikku abisaaja aastasest palgakulust ja VKEde puhul abisaaja aastane palgakulu vastavalt punkti 27 alapunkti d alapunktile i, ning ii. suurettevõtjate puhul 8,4 % abisaaja 2019. aasta kogukäibest ja VKEde puhul 12,5 % abisaaja 2019. aasta kogukäibest.“

33.

Punkt 28 asendatakse järgmisega: „28. Käesoleva teatise jaotiste 3.1, 3.2 ja 3.3 kohast tagatiste ja laenude vormis abi võib anda ettevõtjatele, keda on tabanud ootamatu likviidsusnappus, otse või krediidiasutuste ja muude finantseerimisasutuste kui finantsvahendajate kaudu. Viimasel juhul peavad olema täidetud allpool nimetatud tingimused.“

34.

Punkt 31 asendatakse järgmisega: „31. Krediidiasutused või muud finantseerimisasutused peaksid suunama riigi tagatisest, subsideeritud laenudest või laenude subsideeritud intressimääradest saadava kasu suurimal võimalikul määral lõplikele abisaajatele. Finantsvahendaja peab suutma tõendada, et eksisteerib mehhanism, millega tagatakse, et kasu läheb suurimal võimalikul määral lõplikele abisaajatele suuremate rahastamismahtude, riskantsemate portfellide, väiksemate tagatisnõuete, väiksemate garantiipreemiate või madalamate intressimäärade kujul kui olukorras, kus sellist riigi tagatist või laenu ei antaks.“

35.

Punkti 37 alapunkt j asendatakse järgmisega: „j. katsetamise ja tootmismahu suurendamise taristud on avatud mitmele kasutajale ning juurdepääsu andmisel lähtutakse läbipaistvuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttest. Ettevõtjatele, kes on rahastanud vähemalt 10 % investeerimiskuludest, võidakse anda soodsamatel tingimustel eelisjuurdepääs;“

36.

Lisatakse punkt 43a: „43a. Kui selline abikava hõlmab ka krediidi- ja finantseerimisasutuste töötajaid, ei või nendele asutustele antava mis tahes abi eesmärk olla nende elujõulisuse, likviidsuse ega maksevõime säilitamine või taastamine, võttes arvesse sellise abi peamiselt sotsiaalseid eesmärke (19). Sellest tulenevalt leiab komisjon, et sellist abi ei tohiks käsitada pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 28 ja ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 3 lõike 1 punkti 29 kohase erakorralise avaliku sektori finantstoetusena ning seda ei tohiks hinnata pangandussektori suhtes kohaldatavate riigiabi eeskirjade aluse (20).“

37.

Lisatakse järgmine jaotis: „3.11.   Rekapitaliseerimismeetmed 44. Käesolevas ajutises raamistikus on esitatud ELi riigiabi eeskirjade kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid võivad anda COVID-19 puhangu tõttu rahalistes raskutes olevatele ettevõtjatele omakapitali- ja/või hübriidkapitaliinstrumentide vormis avaliku sektori toetust (21). Raamistiku eesmärk on tagada, et majanduses tekkinud häired ei sunniks ettevõtjaid, mis olid enne COVID-19 puhangut elujõulised, põhjendamatult turult lahkuma. Rekapitaliseerimisabi ei tohiks ületada abisaaja elujõulisuse tagamiseks vajalikku minimaalset taset ja peaks piirduma abisaaja COVID-19 puhangu eelse kapitali struktuuri taastamisega. Suurettevõtjad peavad teatama, kuidas saadud abi aitab neil viia ellu tegevust, mis on kooskõlas rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale üleminekust tulenevate ELi eesmärkide ja riiklike kohustustega, sealhulgas ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 45. Samal ajal rõhutab komisjon, et abikava või üksikmeetme raames avaliku sektori toetuse andmist omakapitali- ja/või hübriidkapitaliinstrumentide vormis tuleks kaaluda üksnes juhul, kui muid asjakohaseid lahendusi ei leita. Kuna sellised instrumendid moonutavad väga tugevasti ettevõtjatevahelist konkurentsi, tuleks nende kasutamisel ühtlasi kohaldada rangeid tingimusi. Selliseks sekkumiseks tuleb kehtestada selged tingimused riigi osalemisele, võetavale tasule ja väljumisele ettevõtte omakapitalist, juhtimisnõuded ning asjakohased meetmed, et piirata võimalikke konkurentsimoonutusi. Sellega seoses märgib komisjon, et kui välja töötatavad riiklikud toetusmeetmed vastavad ELi poliitilistele eesmärkidele, mis on seotud liikmesriikide üleminekuga rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, võimaldab see pikemas perspektiivis kestlikumat majanduskasvu ja kiirendab jõudmist ELi kokku lepitud eesmärgini saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 3.11.1.   Kohaldamine 46. Allpool esitatud tingimusi kohaldatakse selliste mittefinantsettevõtjatele ette nähtud liikmesriikide rekapitaliseerimiskavade ja üksikute rekapitaliseerimismeetmete suhtes (edaspidi koos „COVID-19 rekapitaliseerimine“), mis kuuluvad käesoleva teatise kohaldamisalasse, kuid ei ole hõlmatud käesoleva teatise jaotisega 3.1. Neid kohaldatakse suurettevõtjatele ja VKEdele ette nähtud COVID-19 rekapitaliseerimismeetmete suhtes (22). 47. Allpool sätestatud tingimusi kohaldatakse ka allutatud võlainstrumentide suhtes, mis ületavad mõlemat käesoleva teatise jaotise 3.3 punkti 27a alapunktides i ja ii osutatud ülemmäära. 48. COVID-19 rekapitaliseerimismeetmete raames antakse abi hiljemalt 30. juunil 2021. 3.11.2.   Abikõlblikkus ja osalemistingimused 49. COVID-19 rekapitaliseerimismeede peab vastama järgmistele tingimustele: a) ilma riigi sekkumiseta lõpetaks abisaaja tegevuse või tal oleks tegevuse jätkamisega tõsiseid raskusi. Sellistele raskustele võib osutada eelkõige abisaaja võla ja omakapitali suhte või muu sarnase näitaja halvenemine; b) sekkumine on ühistes huvides. Eesmärk võib olla hoida ära suure arvu töökohtade kadumist, millega võivad kaasneda sotsiaalsed raskused ja turutõrked, innovatiivse või süsteemse tähtsusega äriühingu tegevuse lõppemist, olulise teenuse osutamisel häirete tekkimise ohtu või muud sarnast olukorda, mida asjaomane liikmesriik on nõuetekohaselt põhjendanud; c) abisaaja ei leia turul vastuvõetavate tingimustega rahastamist ja asjaomase liikmesriigi olemasolevad horisontaalsed meetmed likviidsusvajaduste katmiseks ei ole abisaaja elujõulisuse tagamiseks piisavad ning d) abisaaja puhul ei ole tegu ettevõtjaga, mis oli juba 31. detsembril 2019 raskustes (üldise grupierandi määruse tähenduses) (23). 50. Kui COVID-19 rekapitaliseerimismeede moodustab osa komisjoni heakskiidu saanud abikavast, antakse sellest ettevõtjale abi ainult juhul, kui ta seda kirjalikult taotleb. Kui tegu on eraldi teatamisele kuuluva üksikabimeetmega, esitab liikmesriik komisjonile meetmest teatades tõendid sellise kirjaliku taotluse saamise kohta. 51. Käesoleva jaotise ja jaotiste 3.11.4, 3.11.5, 3.11.6 ja 3.11.7 nõudeid kohaldatakse nii COVID-19 rekapitaliseerimiskavade kui ka üksikabimeetmete suhtes. Kava heakskiitmiseks nõuab komisjon eraldi teatamist igast üksikabimeetmest, mis ületab 250 miljoni euro künnist. Sellisest meetmest teatamise korral hindab komisjon, kas rahastamine, mida turul või likviidsusvajaduste katmiseks ette nähtud horisontaalmeetmete raames juba pakutakse, ei ole abisaaja elujõulisuse tagamiseks piisav; kas valitud rekapitaliseerimisinstrumendid ja nendega seotud tingimused on asjakohased abisaaja tõsiste raskuste kõrvaldamiseks; kas abi on proportsionaalne ning kas käesolevas jaotises ja jaotistes 3.11.4, 3.11.5, 3.11.6 ja 3.11.7 esitatud tingimused on täidetud. 3.11.3.   Rekapitaliseerimismeetmete liigid 52. Liikmesriik võib kasutada COVID-19 rekapitaliseerimismeetmete võtmiseks kahte liiki rekapitaliseerimisinstrumente: a) omakapitaliinstrumendid, eelkõige emiteeritud uued liht- või eelisaktsiad, ja/või b) omakapitali komponenti sisaldavad instrumendid (edaspidi „hübriidkapitaliinstrumendid“), (24) eelkõige kasumiosalusõigus, passiivne osalus ning konverteeritavad tagatud ja tagamata võlakirjad. 53. Sekkumise käigus võib riik eespool nimetatud instrumente mis tahes viisil varieerida või kombineerida omavahel omakapitali- ja hübriidkapitaliinstrumente. Liikmesriik võib samuti turupakkumise raames tagada eespool nimetatud instrumentide emissiooni, kui sellega kaasnev riigi sekkumine vastab abisaaja puhul käesoleva teatise jaotises 3.11 esitatud tingimustele. Liikmesriik peab tagama, et valitud rekapitaliseerimisinstrumendid ja nendega seotud tingimused on abisaaja rekapitaliseerimisvajaduste rahuldamiseks kõige asjakohasemad ning moonutavad seejuures kõige vähem konkurentsi. 3.11.4.   Rekapitaliseerimisabi summa 54. Selleks et oleks tagatud abi proportsionaalsus, ei tohiks COVID-19 rekapitaliseerimisabi summa ületada abisaaja elujõulisuse tagamiseks vajalikku minimaalset taset ja peaks piirduma abisaaja COVID-19 puhangu, st 31. detsembri 2019. aasta eelse kapitali struktuuri taastamisega. Abi proportsionaalsuse hindamisel võetakse arvesse riigiabi, mis on seoses COVID-19 puhanguga juba antud või kavatsetud anda. 3.11.5.   Riigi võetav tasu ja väljumine Üldpõhimõtted 55. Riik saab investeeringu eest asjakohast tasu. Mida rohkem tasu vastab turutingimustele, seda väiksem on riigi sekkumise tulemusena tekkida võiv konkurentsimoonutus. 56. COVID-19 rekapitaliseerimisabi tuleks tagasi maksta, kui majanduse olukord stabiliseerub. Komisjon peab kohaseks jätta abisaajale rekapitaliseerimisabi tagasimaksmiseks piisavalt aega. Liikmesriik peab kehtestama järkjärgulise mehhanismi tagasimaksmise stimuleerimiseks. 57. COVID-19 rekapitaliseerimismeetme tasu tuleks järk-järgult suurendada, et lähendada seda turuhindadele ning luua sel viisil abisaajale ja teistele sidusrühmadele stiimul riigilt saadud rekapitaliseerimisabi tagasimaksmiseks ja konkurentsimoonutuse ohu minimeerimiseks. 58. Seega peavad COVID-19 rekapitaliseerimismeetmed hõlmama asjakohaseid stiimuleid, nõudes antud rekapitaliseerimisabi eest piisavalt suurt tasu, et ettevõtjad maksaksid abi tagasi ja leiaksid muu kapitali, kui turutingimused seda võimaldavad. 59. Alternatiivina allpool esitatud tasustamismeetodile võib liikmesriik teatada abikavadest või üksikmeetmetest, mille puhul tasustamismeetod on kohandatud kapitaliinstrumendi omaduste ja nõudeõiguse järguga, tingimusel et selliste abikavade ja üksikmeetmetega luuakse üldiselt sarnane stiimul riigi väljumiseks või mõjutatakse üldiselt sarnaselt riigi võetavat tasu. Omakapitaliinstrumentide tasustamine 60. Riigi kapitalisüst või samaväärne sekkumine toimub hinnaga, mis ei ületa abisaaja keskmist aktsiahinda kapitalisüsti taotlemisele eelnenud 15 päeva jooksul. Kui abisaaja ei ole börsil noteeritud äriühing, tuleks sõltumatu asjatundja abiga või muul proportsionaalsel viisil määrata kindlaks tema hinnanguline turuväärtus. 61. Iga rekapitaliseerimismeede peab sisaldama astmelist mehhanismi, millega suurendatakse riigi võetavat tasu, et ergutada abisaajat riigi kapitalisüste tagasi maksma. Tasu suurendamine võib toimuda riigile täiendavate aktsiate (25) andmisega või muude mehhanismide kaudu ning see peaks igas astmes vastama riigi tasu suurenemisele vähemalt 10 % (osaluse eest, mis tuleneb COVID-19 tõttu riigi antud kapitalisüstist, mida ei ole tagasi makstud). a) Kui riik ei ole neli aastat pärast COVID-19 tõttu antud kapitalisüsti müünud vähemalt 40 % COVID-19 tõttu antud kapitalisüstist tulenevast omakapitaliosalusest, aktiveeritakse astmeline mehhanism. b) Kui riik ei ole kuus aastat pärast COVID-19 tõttu antud kapitalisüsti täies ulatuses müünud COVID-19 tõttu antud kapitalisüstiga saadud omakapitaliosalust, aktiveeritakse taas astmeline mehhanism (26). Kui abisaaja ei ole börsil noteeritud äriühing, võivad liikmesriigid otsustada rakendada mõlemat astet üks aasta hiljem, st vastavalt viis aastat ja seitse aastat pärast COVID-19 tõttu antud kapitalisüsti. 62. Komisjon võib nõustuda alternatiivsete mehhanismidega, tingimusel et need viivad kokkuvõttes riigi väljumise stiimulite pakkumisel sarnase tulemuseni ja neil on võrreldav üldmõju riigi võetavale tasule. 63. Abisaajale peaks jääma võimalus riigi omandatud osalus igal ajal tagasi osta. Tagamaks, et riik saab investeeringu eest asjakohast tasu, tuleks tagasiostuhinnaks kehtestada kas i) riigi nominaalinvesteeringu summa, millele lisandub allpool tabelis esitatust 200 baaspunkti suurem aastaintress (27) või ii) tagasiostu ajal kehtiv turuhind, olenevalt sellest, kumb on suurem. 64. Alternatiivina võib riik igal ajal müüa oma osaluse turuhinnaga muudele ostjatele kui abisaaja. Selline müük eeldab põhimõtteliselt avatud ja mittediskrimineerivat konsulteerimist võimalike ostjatega või müüki börsil. Riik võib anda senistele aktsionäridele avalikus konsultatsioonis määratud hinnaga ostmisel eesõiguse. Tasu hübriidkapitaliinstrumentide eest 65. Hübriidkapitaliinstrumentide kogutasus peab olema asjakohaselt arvesse võetud järgmisi elemente: a) valitud instrumendi omadused, sealhulgas allutatuse tase, risk ja kõik maksmisega seotud üksikasjad; b) olemuslikud kava kasutamise lõpetamise stiimulid (näiteks astmete tingimused ja tagastamisklauslid) ning c) sobiv intressimäära võrdlusalus. 66. Minimaalne tasu hübriidkapitaliinstrumentide eest kuni nende konverteerimiseni omakapitalilaadseteks instrumentideks peab olema vähemalt võrdne baasmääraga (1 aasta IBOR või komisjoni avaldatud samaväärne intressimäär), (28) millele lisandub allpool märgitud preemia. Tasu hübriidkapitaliinstrumentide eest: 1 aasta IBOR + Saaja liik 1. aasta 2. ja 3. aasta 4. ja 5. aasta 6. ja 7. aasta Alatest 8. aastast VKEd 225 baaspunkti 325 baaspunkti 450 baaspunkti 600 baaspunkti 800 baaspunkti Suurettevõtjad 250 baaspunkti 350 baaspunkti 500 baaspunkti 700 baaspunkti 950 baaspunkti 67. Hübriidkapitaliinstrumendid konverteeritakse omakapitaliks 5 % või rohkem alla konverteerimise ajal kehtinud TERPi (teoreetiline hind märkimisõiguseta). 68. Pärast omakapitaliks konverteerimist tuleb tagada astmeline mehhanism riigi tasu suurendamiseks, et ergutada abisaajaid riigi kapitalisüste tagasi maksma. Kui COVID-19 tõttu riigi sekkumisega loodud omakapital kuulub kaks aastat pärast omakapitaliks konverteerimist endiselt riigile, saab riik abisaajas täiendava osaluse lisaks riigi poolt COVID-19 hübriidkapitaliinstrumentide konverteerimisest tulenevale endiselt riigile kuuluvale osalusele. Selline täiendav osalus on vähemalt 10 % riigi poolt COVID-19 hübriidkapitaliinstrumentide konverteerimisest tulenevast endiselt riigile kuuluvast osalusest. Komisjon võib nõustuda alternatiivsete astmeliste mehhanismidega, tingimusel et need pakuvad sarnaseid stiimuleid ja neil on võrreldav üldmõju riigi võetavale tasule. 69. Liikmesriigid võivad valida hinnakujundusviisi, mis sisaldab ka täiendavaid astmeid või tagastamisklausleid. Sellised omadused tuleks kavandada nii, et need soodustaksid abisaajale antud riigi rekapitaliseerimistoetuse varajast lõpetamist. Komisjon võib ka heaks kiita alternatiivsed hinnakujundusmeetodid tingimusel, et nende tulemusel võetavad tasud on eespool nimetatud meetodiga saadust suuremad või nendega võrreldavad. 70. Kuna hübriidkapitaliinstrumentide olemus võib olla väga erinev, ei anna komisjon suuniseid igat liiki instrumentide kohta. Igal juhul peavad hübriidkapitaliinstrumendid vastama eespool nimetatud põhimõtetele ja nende eest võetav tasu peab olema tasakaalus konkreetsete instrumentidega seotud riskiga. 3.11.6.   Juhtimine ja põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine 71. Põhjendamatute konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks ei tohi abisaajad riigiabiga rahastada agressiivset äritegevuse laiendamist ega võtta abisaajatena ülemääraseid riske. Üldpõhimõte on, et mida väiksem on liikmesriigi osalus omakapitalis ja mida suurem on selle eest võetav tasu, seda väiksem on kaitsemeetmete vajadus. 72. Kui üle 250 miljoni euro suurusest COVID-19 rekapitaliseerimismeetmest abi saav ettevõtja on märkimisväärse turujõuga ettevõtja vähemalt ühel asjaomasel turul, kus ta tegutseb, peavad liikmesriigid kavandama täiendavad meetmed, et säilitada nendel turgudel tõhus konkurents. Selliste meetmete kavandamisel võivad liikmesriigid eelkõige ette näha struktuurilisi või käitumuslikke kohustusi, mis on nimetatud komisjoni teatises nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta. 73. Abisaajatel, keda COVID-19 rekapitaliseerimismeetmetega toetatakse, on keelatud seda ärilistel eesmärkidel reklaamida. 74. Kuni vähemalt 75 % COVID-19 rekapitaliseerimismeetmetest ei ole tagasi makstud, ei tohi muud abisaajad peale VKEde omandada üle 10 % osalust konkurentides või muudes sama äriliini ettevõtjates, sealhulgas eelneva ja järgneva etapi ettevõtjates. 75. Erandlikel asjaoludel ja ilma et see piiraks ühinemiste kontrolli, võivad sellised abisaajad omandada rohkem kui 10 % osaluse eelneva või järgneva etapi ettevõtjates oma tegevuspiirkonnas, kuid ainult juhul, kui omandamine on vajalik abisaaja elujõulisuse säilitamiseks. Komisjon võib omandamiseks loa anda, kui see on vajalik abisaaja elujõulisuse säilitamiseks. Omandamine ei tohi toimuda enne, kui komisjon on selle kohta otsuse teinud. 76. Riigiabi ei kasutata juba 31. detsembri 2019. aasta seisuga majandusraskustes olnud integreeritud ettevõtjate majandustegevuse ristsubsideerimiseks. Integreeritud äriühingutes tuleb kehtestada selge raamatupidamisarvestuste eristamine, millega tagada, et nad ei saa oma tegevuses rekapitaliseerimismeetmest kasu. 77. Kuni COVID-19 rekapitaliseerimismeetmetest tulenevad tagasimaksed ei ole täielikult teostatud, ei saa abisaajad teha dividendimakseid ega mittekohustuslikke kupongimakseid ega osta tagasi aktsiaid, välja arvatud riigilt. 78. Kuni vähemalt 75 % COVID-19 rekapitaliseerimismeetmetest tulenevatest tagasimaksetest ei ole veel tehtud, ei tohi ühegi abisaaja juhtkonna liikme tasu ületada tema 31. detsembri 2019. aasta töötasu fikseeritud osa. Rekapitaliseerimise ajal või pärast seda juhatuse liikmeks saavate isikute suhtes kohaldatakse juhatuse liikme kõige väiksemat kindlaksmääratud tasu 31. detsembri 2019. aasta seisuga. Ühelgi juhul ei maksta preemiaid, muid muutuvtasusid ega võrreldavaid tasusid. 3.11.7.   Riigi strateegia rekapitaliseerimisest tulenevast osalusest väljumiseks ja aruandluskohustused 79. Abisaajad (v.a VKEd), kes said sekkumise ajal COVID-19 rekapitaliseerimisega rohkem kui 25 % omakapitalist, peavad tõendama, et neil on usaldusväärne liikmesriigi osalusest väljumise strateegia, välja arvatud juhul, kui riigi sekkumist vähendatakse alla 25 % omakapitalist 12 kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast (29). 80. Väljumisstrateegias sätestatakse järgmine: a) abisaaja kava oma tegevuse jätkamiseks ja riigi investeeritud vahendite kasutamiseks, sealhulgas tasu maksmise ja riigi investeeringu tagastamise graafik (edaspidi koos „tagasimaksegraafik“), ning b) meetmed, mida abisaaja ja riik võtavad tagasimaksegraafikust kinnipidamiseks. 81. Väljumisstrateegia tuleks koostada ja esitada liikmesriigile 12 kuu jooksul pärast abi andmist ning sellele tuleb saada liikmesriigi heakskiit. 82. Lisaks punktides 79–81 sätestatud kohustusele peavad toetusesaajad esitama liikmesriigile aruande tagasimaksegraafiku rakendamise edenemise ja jaotises 3.11.6 sätestatud tingimuste täitmise kohta 12 kuu jooksul pärast graafiku esitamist ning seejärel korrapäraselt iga 12 kuu järel. 83. Kuni COVID-19 rekapitaliseerimismeetmetest tulenevad tagasimaksed ei ole veel täielikult tehtud, avaldavad COVID-19 rekapitaliseerimise raames abi saajad, v.a VKEd, pärast abi andmist 12 kuu jooksul ja seejärel korrapäraselt iga 12 kuu järel teabe saadud abi kasutamise kohta. Eelkõige peaks see hõlmama teavet selle kohta, kuidas nad kasutavad saadud abi oma tegevuses kooskõlas ELi eesmärkide ja riiklike kohustustega, mis on seotud üleminekuga rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, sealhulgas ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 84. Liikmesriik peaks esitama komisjonile igal aastal aruande tagasimaksegraafiku rakendamise ja jaotises 3.11.6 sätestatud tingimuste täitmise kohta. Kui abisaaja sai COVID-19 rekapitaliseerimisega üle 250 miljoni euro, peab aruanne sisaldama teavet punktis 54 sätestatud tingimuste täitmise kohta. 85. Kui kuus aastat pärast COVID-19 rekapitaliseerimist ei ole riigi sekkumist vähendatud alla 15 % abisaaja omakapitalist, tuleb komisjonile heakskiitmiseks esitada päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste kohane ümberkorraldamiskava. Komisjon hindab, kas ümberkorraldamiskavas kavandatud meetmed tagavad abisaaja elujõulisuse, pidades silmas ka ELi eesmärke ja riiklikke kohustusi, mis on seotud üleminekuga rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, ning riigi väljumise selliselt, et kaubandust ei kahjustataks määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Kui abisaaja ei ole börsil noteeritud äriühing või on VKE, võib liikmesriik otsustada esitada ümberkorraldamiskava üksnes juhul, kui riigi sekkumist ei ole vähendatud alla 15 % omakapitalist seitse aastat pärast COVID-19 rekapitaliseerimist.“

38.

Punkt 44 nummerdatakse ümber punktiks 86 ja seda muudetakse järgmiselt: „86. Välja arvatud juhul, kui abi antakse jaotiste 3.9, 3.10 ja 3.11 kohaselt, peavad liikmesriigid avaldama iga käesoleva teatise alusel antud üksikabi kohta asjakohase teabe (30) ülevaatlikul riigiabi veebisaidil või komisjoni IT-vahendit kasutades (31) 12 kuu jooksul pärast abi andmist. Liikmesriigid peavad avaldama asjakohase teabe (32) iga jaotise 3.11 alusel toimunud rekapitaliseerimise kohta ülevaatlikul riigiabi veebisaidil või komisjoni IT-vahendit kasutades 3 kuu jooksul pärast rekapitaliseerimist. Rekapitaliseerimise nominaalväärtus esitatakse abisaaja kaupa.“

39.

Punktid 45–52 nummerdatakse ümber punktideks 87–94.

40.

Punkt 49 nummerdatakse ümber punktiks 91 ja asendatakse järgmisega: „91. Komisjon kohaldab käesolevat teatist alates 19. märtsist 2020, arvestades COVID-19 puhangu majanduslikku mõju, mis nõudis viivitamatut tegutsemist. Käesolev teatis on koostatud lähtuvalt praegustest erandlikest asjaoludest ja seda ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2020, välja arvatud jaotist 3.11, mida kohaldatakse kuni 1. juulini 2021. Komisjon võib teatise enne 31. detsembrit 2020 uuesti läbi vaadata tähtsatel konkurentsipoliitikaga seotud või majanduslikel kaalutlustel. Vajaduse korral võib komisjon esitada ka täiendavaid selgitusi oma lähenemise kohta konkreetsetele küsimustele.“

---

(1)  Komisjoni 19. märtsi 2020. aasta teatis, C(2020) 1863 (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1).

(2)  Komisjoni 3. aprilli 2020. aasta teatis, C(2020) 2215 (ELT C 112 I, 4.4.2020, lk 1).

(3)  Vt punkt 4.2.3 komisjoni teatises C/2016/2946 riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262, 19.7.2016, lk 1).

(4)  Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus) kohaldumist“, C(2020) 1981 final, 25.3.2020.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1).

(6)  Komisjoni teatis „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 19, 22.1.2014, lk 4).

(7)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(8)  Näiteks „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“ (ELT C 200, 28.6.2014, lk 1), „Suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga“ (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1), „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020“ (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1), „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (ELT C 198, 27.6.2014, lk 1) ja „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 188, 20.6.2014, lk 4).

(9)  Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).

(10)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1), komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrus (EÜ) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1), ning komisjoni 16. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37).

(11)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1), komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9), komisjoni 27. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45), ning komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8).

(12)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrus (EÜ) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1) ning komisjoni 16. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37).

(13)  Nagu määratletud komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)) I lisas.

(14)  Likviidsusplaan võib sisaldada nii käibekapitali kui ka investeerimiskulusid.

(15)  Välja arvatud juhul, kui selline abi vastab käesoleva teatise jaotises 3.1 esitatud tingimustele.

(16)  Nagu on määratletud üldise grupierandi määruse I lisas.

(17)  Likviidsusplaan võib sisaldada nii käibekapitali kui ka investeerimiskulusid.

(18)  Kui kupongimaksed kapitaliseeritakse, tuleb seda nende ülemmäärade kindlaksmääramisel arvesse võtta, tingimusel et selline kapitaliseerimine oli meetmest teatamise ajal kavandatud või prognoositav. Sellises arvutuses tuleb arvesse võtta ka mis tahes muud allutatud võla vormis riigiabi, mis on antud COVID-19 puhangu tõttu, sealhulgas väljaspool käesoleva teatise kohaldamisala. Nende ülemmäärade hulka ei kuulu siiski käesoleva teatise punkti 3.1 kohaselt antud allutatud laenud.

(19)  Vt analoogia põhjal komisjoni otsuse SA.49554-CY (Küprose kava viivislaenude jaoks, mis on tagatud peamise elukohaga (Estia)) põhjendus 73 ja komisjoni otsuse SA.53520-EL (esmase elukoha kaitse kava) põhjendus 71.

(20)  Vt käesoleva teatise punkt 6.

(21)  Võimalus kasutada abi andmiseks omakapitali- ja/või hübriidkapitaliinstrumente on juba sätestatud käesoleva teatise jaotises 3.1 esitatud tingimustes, kuid siis on nominaalsummad palju väiksemad.

(22)  Nagu on sätestatud teatise punktis 16, võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt endiselt teatada alternatiivsetest lähenemisviisidest.

(23)  Nagu on määratletud komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1) artikli 2 punktis 18.

(24)  Hübriidkapitaliinstrumendid on instrumendid, millel on nii võla kui ka omakapitali jooni. Näiteks konverteeritavate võlakirjade eest makstakse tasu sarnaselt muudele võlakirjadele, kuni need konverteeritakse omakapitaliks. Hübriidkapitaliinstrumentide üldise tasustamise hindamisel tuleb seega võtta arvesse ühelt poolt nende tasustamist ajavahemikul, mil need toimivad sarnaselt võlainstrumentidele, ja teiselt poolt tingimusi, mille alusel need konverteeritakse omakapitalisarnasteks instrumentideks.

(25)  Lisaaktsiaid võib anda näiteks konverteeritavate võlakirjade emiteerimisega rekapitaliseerimise kuupäeval, et need astmelise mehhanismi aktiveerimise kuupäeval omakapitaliks konverteerida.

(26)  Näiteks kui mehhanismi aste seisneb riigile täiendavate aktsiate andmises. Kui riigi osalus abisaajas on kapitalisüsti tulemusel 40 % ja kui riik ei müü oma osalust enne nõutud kuupäeva, peaks riigi osalus suurenema vähemalt 0,1x40 % = 4 % ja oleks seega neli aastat pärast COVID-19 tõttu antud kapitalisüsti 44 % ja kuus aastat pärast COVID-19 tõttu antud kapitalisüsti 48 %, mille tulemusel väheneb vastavalt teiste aktsionäride osalus.

(27)  200 baaspunkti suurust kasvu ei kohaldata 8. aastal ja edaspidi.

(28)  Baasmäärad, mis on arvutatud vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6) ja avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/reference_rates.html.

(29)  Jaotise 3.11.7 kohaldamisel loetakse riigi antud hübriidkapitaliinstrumente omakapitaliks.

(30)  Teave, mida nõutakse vastavalt komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 III lisale, komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 III lisale ja komisjoni 16. detsembri 2014. aasta määruse (EL) nr 1388/2014 III lisale. Tagasimakstavate ettemaksete, garantiide, laenude, allutatud laenude ja muude vormide puhul tuleb aluseks oleva vahendi nominaalväärtus märkida abisaaja kaupa. Maksude ja maksete tasumisega seotud soodustuste puhul võib üksikabi abisumma märkida vahemikena.

(31)  Riigiabi läbipaistvusmooduli avalik otsing võimaldab juurdepääsu teabele, mida liikmesriigid on esitanud üksikabi kohta vastavalt Euroopas kehtivatele riigiabi läbipaistvusnõuetele, ja selle leiab aadressilt: https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public?lang=et.

(32)  Teave, mida nõutakse vastavalt komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 III lisale, komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 III lisale ja komisjoni 16. detsembri 2014. aasta määruse (EL) nr 1388/2014 III lisale.

Euro vahetuskurss (1)

12. mai 2020

(2020/C 164/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0858
JPY	Jaapani jeen	116,56
DKK	Taani kroon	7,4577
GBP	Inglise nael	0,87773
SEK	Rootsi kroon	10,5968
CHF	Šveitsi frank	1,0520
ISK	Islandi kroon	158,70
NOK	Norra kroon	11,0518
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,423
HUF	Ungari forint	350,75
PLN	Poola zlott	4,5449
RON	Rumeenia leu	4,8301
TRY	Türgi liir	7,5979
AUD	Austraalia dollar	1,6625
CAD	Kanada dollar	1,5178
HKD	Hongkongi dollar	8,4154
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7742
SGD	Singapuri dollar	1,5357
KRW	Korea vonn	1 326,17
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,7382
CNY	Hiina jüaan	7,6933
HRK	Horvaatia kuna	7,5653
IDR	Indoneesia ruupia	16 073,64
MYR	Malaisia ringit	4,6977
PHP	Filipiini peeso	54,388
RUB	Vene rubla	79,4157
THB	Tai baat	34,854
BRL	Brasiilia reaal	6,2708
MXN	Mehhiko peeso	25,8251
INR	India ruupia	81,5930

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

KOMISJONI TEATIS

2019. aastal ringluses olnud lubatud heitkoguse ühikute avaldamine direktiiviga 2003/87/EÜ loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohase turustabiilsusreservi jaoks

(2020/C 164/05)

1.   Sissejuhatus

2015. aastal võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu otsuse (1) asutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (2) loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi HKS“) raames turustabiilsusreserv. See reserv rakendati tööle jaanuaris 2019. Turustabiilsusreservi eesmärk on vältida olukorda, kus ELi CO2-turul tekib lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) suur struktuurne ülejääk ja kaasneb oht, et ELi HKSi kaudu ei anta vajalikku investeerimissignaali ELi heitkoguste kulutõhusal viisil vähendamise eesmärgi saavutamiseks. Samuti on selle eesmärk muuta ELi HKS pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse suhtes vastupanuvõimelisemaks, et ELi HKSi turg saaks nõuetekohaselt toimida.

Nimetatud otsuses on sätestatud, et alates 2017. aastast avaldab komisjon iga aasta 15. maiks ringluses olevate LHÜde koguarvu. Selle arvu alusel määratakse kindlaks, kas osa enampakkumisel müümiseks mõeldud LHÜdest tuleks lisada reservi või tuleks need reservist vabastada.

14. mail 2019 avaldas komisjon 2018. aastal ringluses olnud LHÜde koguarvu (ligikaudu 1,65 miljardit ühikut) (3). Selle avaldamise järel tuli kooskõlas turustabiilsusreservi eeskirjadega lisada ajavahemikul 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2020 reservi 397 178 358 LHÜd, (4) vähendades enampakkumisel müüdavate LHÜde kogust.

Käesolev on neljas teatis turustabiilsusreservi kohta ja selles käsitletakse 2019. aasta olukorda. Selles on esitatud ringluses olevate LHÜde koguarv ja üksikasjalikult kirjeldatud selle arvutamise viisi. Käesoleva teatise avaldamisega määratakse kindlaks ajavahemikul septembrist 2020 kuni augustini 2021 reservi lisatavate LHÜde arv.

2.   Turustabiilsusreservi toimimine

Turustabiilsusreserv hakkab automaatselt tööle, kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb väljapoole kindlaksmääratud vahemikku. LHÜsid lisatakse reservi juhul, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on üle künniseks määratud 833 miljoni. LHÜsid vabastatakse reservist juhul, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on alla 400 miljoni. Tegelikkuses tähendab LHÜde reservi lisamine seda, et neid müüakse enampakkumisel vähem, ja LHÜde reservist vabastamine seda, et tulevikus müüakse neid enampakkumisel 100 miljoni võrra rohkem.

Seepärast on reservi toimimise seisukohalt väga oluline avaldada ringluses olevate LHÜde koguarv, mille alusel LHÜsid reservi lisatakse või sealt vabastatakse.

ELi HKSi läbivaatamise (5) raames tehti turustabiilsusreservi toimimises olulisi muudatusi. Aastatel 2019–2023 kahekordistatakse ajutiselt protsendimäärasid (12 %-lt 24 %-le), mida kasutatakse reservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on üle künniseks määratud 833 miljoni. Lisaks muutub alates 2023. aastast kehtetuks turustabiilsusreservis hoitavate LHÜde see osa, mis ületab eelmisel aastal enampakkumisel müüdud LHÜde koguarvu.

Seepärast lisatakse käesoleva teatise alusel 1. septembril 2020 algava 12 kuu pikkuse perioodi jooksul reservi 24 % (6) ringluses olevate LHÜde koguarvust. Vastav kogus arvatakse liikmesriikide ja Ühendkuningriigi enampakkumismahtudest maha, arvestades nende enampakkumisosa. Sellega seoses tuletatakse meelde, et liidus solidaarsuse ja majanduskasvu edendamise eesmärgil eraldatud LHÜsid ei võeta kuni 31. detsembrini 2025 asjaomase osa kindlaksmääramisel arvesse.

3.   Ringluses olevate LHÜde koguarv

Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõikes 4 on sätestatud järgmine: „Ringluses olevate LHÜde koguarv asjaomasel aastal on alates 1. jaanuarist 2008 emiteeritud LHÜde kumulatiivne arv, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 13 lõike 2 kohaselt kõnealusel perioodil väljastatud LHÜde arv ning käitiste õigused kasutada ELi HKSi kohaseid rahvusvahelisi ühikuid seoses enne kõnealuse aasta 31. detsembrit tekkinud heitkogustega; sellest arvatakse maha ELi HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkoguste summa tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni sama aasta 31. detsembrini, kõik direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt kehtetuks tunnistatud LHÜd ning reservis olevate LHÜde arv.“

Lühidalt arvutatakse turustabiilsusreservi lisamise ja sealt vabastamise seisukohalt oluline ringluses olevate LHÜde koguarv järgmise valemiga:

ringluses olevate LHÜde koguarv = pakkumine – (nõudlus + turustabiilsusreservis olevad LHÜd).

Ringluses olevate LHÜde koguarv sõltub kolmest eri näitajast: esiteks, alates 1. jaanuarist 2008 pakkumisel olevate LHÜde arv; teiseks, LHÜde nõudlus (tagastatud või kehtetuks tunnistatud LHÜde arv), ja kolmandaks, reservi maht.

Otsuse (EL) 2015/1814 kohaselt ei võeta selles kontekstis arvesse lennunduse LHÜsid ega lennunduse tõendatud heitkoguseid.

3.1.   Pakkumine

LHÜde pakkumine turul sõltub järgmisest viiest eri näitajast:

—	kauplemisperioodist 2008–2012 (2. etapp) üle kantud LHÜde arv;

—	ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2019 tasuta, sealhulgas uute osalejate reservist, eraldatud LHÜde arv (7);

—

ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 (8) kuni 31. detsembrini 2019 (9) enampakkumisel müümiseks välja antud LHÜde arv, sealhulgas ajavahemikul 2014–2016 enampakkumismahtudest maha arvatud LHÜd ja komisjoni 15. mai 2018. aasta ja 14. mai 2019. aasta teatiste alusel 2019. aasta enampakkumismahtudest maha arvatud LHÜd;

—	Euroopa Investeerimispangas programmi „NER300“ jaoks rahaks ümber arvutatud LHÜde arv;

—	rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguse alusel käitiste kasutatud ühikute arv seoses kuni 31. detsembrini 2019 tekkinud heitkogustega.

ELi HKSi 2. etapist üle kantud LHÜde arv on 1 749 540 826 (10). See ülekantud ühikute koguarv on ELi HKSi 2. etapi jooksul välja antud selliste LHÜde koguarv, mida ei tagastatud vastavalt tõendatud heitkogustele ega tunnistatud kehtetuks. Seega väljendatakse selle arvuga selliste HKSi LHÜde arvu, mis olid ringluses kauplemisperioodi 2013–2020 (3. etapi) alguskuupäeval 1. jaanuaril 2013, ning seda võetakse sellisel kujul arvesse ka arvutuses, millega tehakse kindlaks ringluses olevate LHÜde koguarv.

Ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2019 tasuta eraldatud LHÜde arv, sealhulgas uute osalejate reservist eraldatud LHÜde arv, on 5 850 263 308 (11).

Vastavalt ühise enampakkumisplatvormi ja asjakohaste ühismeetme väliste platvormide kaudu korraldatud enampakkumisi käsitlevatele aruannetele (12) on nn varajastel enampakkumistel ja 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2019 korraldatud enampakkumistel müüdud LHÜde arv 5 229 748 000.

Ajavahemikul 2014–2016 enampakkumismahtudest maha arvatud LHÜde arv on 900 000 000 kooskõlas otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõikega 2.

Komisjoni 15. mai 2018. aasta ja 14. mai 2019. aasta teatiste alusel 2019. aasta enampakkumismahtudest maha arvatud LHÜde arv on vastavalt 264 731 936 ja 132 392 786.

Euroopa Investeerimispangas on programmi „NER300“ jaoks rahaks ümber arvutatud 300 000 000 LHÜd (13).

Rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguse alusel käitiste kasutatud ühikute arv seoses kuni 31. detsembrini 2019 tekkinud heitkogustega on 450 221 816 (14).

3.2.   Nõudlus

Nõudlus hõlmab käitiste summaarseid tõendatud heitkoguseid ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 (15) kuni 31. detsembrini 2019, mis on 12 193 929 203, (16) ja samal perioodil kehtetuks tunnistatud LHÜsid, mille arv on 348 581.

3.3.   Turustabiilsusreservi maht

Kooskõlas otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõikega 2 paigutati ajavahemiku 2014–2016 enampakkumismahtudest maha arvatud 900 miljonit LHÜd reservi, kui see 1. jaanuaril 2019 tööle rakendati.

Komisjoni 15. mai 2018. aasta teatise (17) alusel lisati ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. augustini 2019 reservi 264 731 936 LHÜd.

Komisjoni 14. mai 2019. aasta teatise (18) alusel lisati ajavahemikul 1. septembrist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 reservi 132 392 786 LHÜd.

Seega oli kuni 31. detsembrini 2019 reservis 1 297 124 722 LHÜd.

3.4.   Ringluses olevate LHÜde koguarv

Eelkirjeldatust lähtuvalt on ringluses olevate LHÜde koguarv 1 385 496 166.

4.   Kokkuvõte

Kooskõlas turustabiilsusreservi eeskirjadega lisatakse 12 kuu jooksul, st alates 1. septembrist 2020 kuni 31. augustini 2021, turustabiilsusreservi kokku 332 519 080 LHÜd.

Järgmine kord avaldatakse kõnealune näitaja 2021. aasta mais, et määrata kindlaks ajavahemikul septembrist 2021 kuni augustini 2022 reservi lisatav kogus.

Ülevaade

Pakkumine
a) 2. etapist üle kantud LHÜde arv	1 749 540 826
b) Tasuta eraldatud LHÜde arv ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2019, sealhulgas uute osalejate reservist eraldatud LHÜd	5 850 263 308
c) Ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2019 enampakkumistel, sh varajastel enampakkumistel müüdud LHÜde koguarv	5 229 748 000
d) Ajavahemikul 2014–2016 enampakkumismahtudest maha arvatud LHÜd	900 000 000
e) Komisjoni 15. mai 2018. aasta ja 14. mai 2019. aasta teatiste alusel 2019. aasta enampakkumismahtudest maha arvatud LHÜde arv	397 124 722
f) Euroopa Investeerimispangas programmi „NER300“ jaoks rahaks ümber arvutatud LHÜde arv	300 000 000
g) Rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguse alusel käitiste kasutatud ühikute arv seoses kuni 31. detsembrini 2019 tekkinud heitkogustega	450 221 816
Kokku (pakkumine)	14 876 898 672
Nõudlus
a) ELi HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkogused tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2019	12 193 929 203
b) Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt 31. detsembriks 2019 kehtetuks tunnistatud LHÜde arv	348 581
Kokku (nõudlus)	12 194 277 784
Turustabiilsusreservi maht
Reservis olevate LHÜde arv	1 297 124 722
Ringluses olevate LHÜde koguarv	1 385 496 166

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(3)  Vt komisjoni teatis, C(2019) 3288 final, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/reform/docs/c_2019_3288_en.pdf

(4)  Iga liikmesriigi panus turustabiilsusreservi ajavahemikul 1. septembrist kuni 31. detsembrini 2019 ja 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2020 avaldati komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa CO2-turu toimimise kohta (COM(2019) 557 final) 31. oktoobril 2019.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).

(6)  S.o 2 % kuus.

(7)  LHÜde tasuta eraldamine Ühendkuningriigi poolt peatati alates 1. jaanuarist 2019. Kuna 2019. aastal tasuta eraldatavad LHÜd vabastati 2020. aasta veebruaris, ei võeta neid arvesse LHÜde pakkumise arvutamisel kuni 31. detsembrini 2019 (vt komisjoni 17. detsembri 2018. aasta otsus, mis käsitleb põhihaldajale korralduse andmist peatada ajutiselt Ühendkuningriigi selliste asjakohaste protsesside kinnitamine Euroopa Liidu tehingulogis, mis on seotud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ja enampakkumisel müügi ning rahvusvaheliste ühikute vahetamisega, C(2018) 8707). Selle asemel võetakse need arvesse järgmise aasta arvutuses.

(8)  See näitaja hõlmab ka nn varajasi enampakkumisi, st ajavahemikul 2013–2020 kehtivaid LHÜsid, mis müüdi enampakkumisel enne 1. jaanuari 2013.

(9)  LHÜde enampakkumisel müümine Ühendkuningriigi poolt peatati samuti alates 1. jaanuarist 2019. Kuna Ühendkuningriik hakkas uuesti LHÜsid enampakkumisel müüma 2020. aasta märtsis, ei võeta ka seda arvesse LHÜde pakkumise arvutamisel kuni 31. detsembrini 2019. Selle asemel võetakse seda arvesse järgmise aasta arvutuses.

(10)  Vt 2015. aasta aruanne CO2-turu kohta, COM(2015) 576.

(11)  Vastavalt 1. aprillil 2020 ELi tehingulogist tehtud väljavõttele.

(12)  Kättesaadavad järgmistel aadressidel: http://www.eex.com/en/products/environmental-markets/emissions-auctions/archive ja https://www.theice.com/marketdata/reports/148

(13)  Esimese osana 2011. ja 2012. aastal müüdud 200 miljonit LHÜd ning teise osana 2013. ja 2014. aastal müüdud 100 miljonit LHÜd, üksikasjalikum teave on esitatud aadressil https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/lowcarbon/ner300/docs/summary_report_ner300_monetisation_en.pdf

(14)  Vastavalt 1. aprillil 2020 ELi tehingulogist tehtud väljavõttele.

(15)  Kauplemisperioodi 2008–2012 tõendatud heitkoguste kohta vt ülekantud ühikute koguarvu käsitlevat selgitust (punkt 3.1).

(16)  Summaarsed tõendatud heitkogused põhinevad 1. aprillil 2020 ELi tehingulogist tehtud väljavõttel ja selle puhul on arvesse võetud 31. märtsiks 2020 teatatud tõendatud heitkoguseid. Seepärast ei kajastu selles arvus pärast nimetatud kuupäeva teatatud heitkogused.

(17)  C(2018) 2801.

(18)  C(2019) 3288.

KOMISJONI TEATIS

tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks

(2020/C 164/06)

I.   Sissejuhatus

Komisjon on kindlalt pühendunud võitlusele rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu nii ELis kui ka kogu maailmas. Euroopa Liidus peaks ebaseadusliku raha suhtes olema nulltolerants. Hiljutine kuritegevuse kasv COVID-19 pandeemia kontekstis (1) on meeldetuletus selle kohta, et kurjategijad kasutavad ära kõik võimalused tegeleda ebaseadusliku tegevusega, mis toob kahju ühiskonnale. EL peab olema sama kindlameelne selle tagamisel, et nad ei saaks sellistest kuritegudest tulu.

EL on 30 aasta jooksul töötanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks välja tugeva õigusraamistiku, mida toetab Euroopa Kohtu kohtupraktika (2). ELi eeskirjad on ulatuslikud ja lähevad kaugemale rahapesuvastase töökonna (FATF) (3) vastu võetud rahvusvahelistest standarditest. Nende ettevõtete ja kutsealade ring, mille suhtes kõnealuseid eeskirju kohaldatakse, on pidevalt laienenud.

Õigusaktidega seotud hiljutiste muudatuste eesmärk on tugevdada ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku. Need hõlmavad neljanda rahapesuvastase direktiivi muutmist viienda rahapesuvastase direktiiviga, (4) Euroopa Pangandusjärelevalve volituste suurendamist, (5) uusi sätteid, mida kohaldatakse sularahakontrolli suhtes alates 2021. aasta juunist, (6) kapitalinõuete direktiivi muutmist, (7) uusi eeskirju, mis käsitlevad õiguskaitseasutuste juurdepääsu finantsteabele (8) ning rahapesuga seotud kuritegude ja karistuste ühtset määratlemist (9).

Lisaks kehtestas EL uue tervikliku rikkumisest teatajate kaitse korra, mis tuleb üle võtta 2021. aasta detsembriks (10) ja mis täiendab kehtivaid rikkumisest teatajate kaitset käsitlevaid eeskirju neljandas rahapesuvastases direktiivis. Uus kord tugevdab liikmesriikide ja ELi ametiasutuste suutlikkust ära hoida, avastada ja käsitleda muu hulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste eeskirjade rikkumisi.

Sellest hoolimata ollakse üha enam üksmeelel, et raamistikku tuleb märkimisväärselt parandada. Tuleb kõrvaldada suured erinevused selle kohaldamisel ja tõsised puudused eeskirjade täitmise tagamisel.

Komisjon esitas 2019. juuli teatises „ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku parem rakendamine“ (11) ja sellele lisatud aruannetes meetmed, mida on vaja rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise tervikliku ELi poliitika tagamiseks. Need hõlmavad kehtivate eeskirjade paremat rakendamist, üksikasjalikumaid ja ühtsemaid eeskirju, kvaliteetset ja järjepidevat järelevalvet, sealhulgas ELi asutusele konkreetsete järelevalveülesannete andmist, pangakontode keskregistrite omavahelist ühendamist ning tugevamat rahapesu andmebüroode töö koordineerimise ja toetamise mehhanismi.

Seda seisukohta toetavad Euroopa Parlament ja nõukogu. Oma 19. septembri 2019. aasta resolutsioonis (12) kutsus Euroopa Parlament üles hoogustama algatusi, mis võiksid tugevdada rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid ELi tasandil, ning tagama ELi eeskirjade kiire ülevõtmine liikmesriikide poolt. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis 5. detsembril 2019 vastu järeldused rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegiliste prioriteetide kohta, (13) kutsudes komisjoni üles kaaluma meetmeid, mis võiksid kehtivat raamistikku tugevdada.

Komisjon kavatseb rakendada terviklikku rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitikat, mida on kohandatud vastavalt ELi ees praegu seisvatele konkreetsetele ohtudele ja riskidele ning ELi nõrkadele kohtadele (14) ning mis on kujundatud nii, et see saaks tõhusalt areneda, võttes samal ajal arvesse innovatsiooni. Tugevam rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik edendab veelgi ELi finantssüsteemi usaldusväärsust, mida on vaja pangandusliidu ning majandus- ja rahaliidu rakendamise lõpuleviimiseks.

Võttes arvesse mõjuhinnangut, sealhulgas mõju põhiõigustele, tuleks luua ELi integreeritud rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem. Panganduse usaldatavusnõuete ja nende täitmise järelevalve valdkonnas tehtud reformide eeskujul peaks süsteem põhinema ühtlustatud eeskirjadel ja ELi tasandi järelevalveasutusel, kes teeb tihedat koostööd riiklike pädevate asutustega, et tagada kvaliteetne ja järjepidev järelevalve kogu ühtsel turul. Sellega peaks kaasnema rahapesu andmebüroode ELi toetus- ja koordineerimismehhanismi loomine, mis suurendab nende tegevuse tulemuslikkust, ning pangakontode riiklike keskregistrite omavaheline ühendamine, mis kiirendab õiguskaitseasutuste ja rahapesu andmebüroode piiriülest juurdepääsu pangakontode andmetele.

Käesolevas tegevuskavas kirjeldatakse, kuidas komisjon kavatseb need eesmärgid saavutada, tuginedes kuuele sambale:

—	kehtiva ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemusliku rakendamise tagamine;

—	rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta ELi ühtse reeglistiku kehtestamine;

—	rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tagamine ELi tasandil;

—	rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanismi loomine;

—	kriminaalõigusnormide täitmise tagamine ja teabevahetus liidu tasandil;

—	ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku rahvusvahelise mõõtme tugevdamine.

II.   Kehtiva ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemusliku rakendamise tagamine

Esmane prioriteet on tagada, et liikmesriigid, pädevad asutused ja kohustatud isikud rakendavad ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirju rangelt ja tulemuslikult. See nõuab tegutsemist mitmel rindel.

Rahapesuvastase direktiivi tulemusliku ülevõtmise ja rakendamise tagamine

Komisjon algatas rikkumismenetluse kõigi liikmesriikide suhtes, kuna nad ei suutnud neljandat rahapesuvastast direktiivi täielikult üle võtta. Mitu liikmesriiki reageeris rikkumismenetlusele uute õigusaktide vastuvõtmisega, mille tulemusel asjaomane rikkumismenetlus lõpetati. Rikkumismenetlused teiste liikmesriikide suhtes on veel käimas. Uuring, mille käigus hinnatakse neljanda rahapesuvastase direktiivi tõhusat kohaldamist liikmesriikides, viiakse lõpule 2021. aasta keskpaigaks ning seda võetakse arvesse aruandes, mille komisjon peab esitama neljanda rahapesuvastase direktiivi tõhusa kohaldamise kohta (15).

Seoses viienda rahapesuvastase direktiivi ülevõtmisega, mille tähtaeg oli 10. jaanuar 2020, on komisjon juba algatanud mitu rikkumismenetlust nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole ülevõtmismeetmetest teatanud. Komisjon jälgib tähelepanelikult, kuidas liikmesriigid loovad pangakontode keskregistreid ja tegelike kasusaajate registreid, et tagada nende varustamine kvaliteetsete andmetega.

Töö tegelike kasusaajate registrite omavaheliseks ühendamiseks on juba alanud ja ühendus hakkab toimima 2021. aastal. Komisjon esitab 2021. aastal ka kolmanda riigiülese riskihindamise, et saada teavet riskipõhise lähenemisviisi jaoks.

Liikmesriikide rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise tõkestamise suutlikkuse jälgimine

Rahapesu kahjustab mitte ainult ELi finantssüsteemi stabiilsust, vaid ka majandust, head valitsemistava ja investorite usaldust. Komisjon analüüsib Euroopa poolaasta tsükli raames, kuidas rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirju liikmesriikides praktikas kohaldatakse, ning selle alusel võtab nõukogu vastu rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud riigipõhised soovitused. Lisaks pakub komisjon struktuurireformi tugiprogrammi kaudu liikmesriikidele tehnilist tuge vajalike reformide elluviimisel, et kõrvaldada mõned kõige olulisemad lüngad ELi rahapesuvastse võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis. Nende hulka kuuluvad pädevate asutuste töötajate nappus, puudused riskipõhise lähenemisviisi kohaldamisel ning varifirmade, kuldsete viisade ja kodakondsusskeemide väärkasutusest tulenevate riskide leevendamine.

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)

EBA volitusi tugevdati hiljuti määrusega (EL) 2019/2175, (16) millega tehti EBA-le ülesandeks juhtida, koordineerida ja jälgida kõigi ELi finantsteenuste osutajate ja pädevate asutuste jõupingutusi rahapesuvastasel võitlusel ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Samuti anti EBA-le õigus luua kogu ELi hõlmav rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud riskide ja järelevalvemeetmete andmebaas, teha pädevate asutuste riskihindamisi ning vajaduse korral nõuda, et asutused viiksid läbi uurimise ja kaaluksid meetmete võtmist seoses konkreetsete finantseerimisasutustega. Komisjon soovib, et EBA kasutaks täielikult ära oma suuremad volitused, eelkõige seoses selle uurimisega, kas liikmesriigi järelevalveasutus on oma ülesannete täitmisel rikkunud liidu õigust. EBA on juba alustanud rakendamise läbivaatamist ja avaldas esimese aruande 2020. aasta veebruaris (17). Aruandes juhitakse tähelepanu mitmele probleemile ja jõutakse järeldusele, et „pädevate asutuste lähenemisviisid pankade üle tehtavale rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvele ei olnud alati tulemuslikud“.

Nagu on märgitud IV jaos, parandab ELi tasandi järelevalveasutuse loomine eeskirjade järgimist. Sellega tagatakse, et kõigepealt võetakse asjakohaseid meetmeid rahapesu ärahoidmiseks ja juhul, kui seda ei ole võimalik saavutada, määratakse tõhusad karistused. Uus ELi tasandi järelevalveasutus luuakse viisil, mis tagab, et tal on vajalik rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise pädevus, uurimissuutlikkus ja -volitused ning otsuste tegemise struktuur, et rakendada eeskirju tulemuslikumalt ja tegutseda kahtluste tekke korral ennetavalt, et tagada ühtsete eeskirjade tulemuslik kohaldamine. Komisjon on seisukohal, et kohapealsed kontrollid, mille eesmärk on hinnata rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemuslikkust liikmesriikides, on kogu liidus kõrgete kvaliteedistandardite tagamiseks äärmiselt olulised.

Komisjon tagab jätkuvalt rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjade täieliku ja nõuetekohase ülevõtmise ning esitab 2020. aasta teises kvartalis riigipõhised soovitused rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta.

III.   Tõhusamate eeskirjade kehtestamine

ELi õigusraamistik on kaugeleulatuv. Sellega on järk-järgult laiendanud nn kohustatud isikute (18) ringi ja eelkuritegude loetelu, pööratud suuremat tähelepanu tegelikule kasusaajale ja riskipõhisele lähenemisviisile ning suures osas kõrvaldanud tõkked, mis takistavad asjaomaste asutuste vaheliselt suhtlust ja koostööd. See raamistik annab liikmesriikidele tervikliku regulatiivse keskkonna rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks.

Praegune lähenemisviis ELi õigusaktidele on siiski toonud kaasa selle, et raamistiku rakendatakse eri liikmesriikides erinevalt, ja osaliselt ka selle, et kehtestatakse täiendavaid nõudeid, mis lähevad ELi õigusest tulenevatest nõuetest kaugemale. Sellised meetmed on näiteks muude kohustatud isikute, nagu ühisrahastusplatvormid ja teemantidega kauplejad, kindlaksmääramine, rahapesu andmebüroodele varade külmutamise volituste andmine ja sularahamaksetele piirangute kehtestamine (19). Selle tagajärjel on ELis killustatud õigusmaastik, mis tekitab lisakulusid ja -koormust neile, kes pakuvad piiriüleseid teenuseid, või soodustab õiguslikku arbitraaži – ettevõtted registreeritakse riikides, kus eeskirjad on leebemad.

Kuna kohaldatavad eeskirjad ja vastutuse jagunemine piiriülestes küsimustes ei ole piisavalt üksikasjalikult kindlaks määratud, tõlgendatakse direktiivi liikmesriigiti erinevalt. Ebapiisav koostöö pädevate asutuste (rahapesu andmebürood, järelevalveasutused, õiguskaitseasutused ning tolli- ja maksuasutused) vahel nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt võib tekitada lünki, mida kurjategijad võivad ära kasutada. Lisaks on Euroopa järelevalveasutused märkinud, (20) et erinevused järelevalve regulatiivses lähenemisviisis ja riskipõhise lähenemisviisi kohaldamises kahjustavad piiriüleste teenuste osutamist ja suurendavad ettevõtjate kulusid, kahjustades samal ajal ka ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku sujuvat toimimist. See küsimus on eriti asjakohane finantstehnoloogia valdkonnas ning EBA on soovitanud komisjonil ühtlustada nõuded, mida tuleks kohaldada kõnealuste ettevõtete suhtes, (21) kui nad kujutavad endast rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktid tuleb muuta üksikasjalikumaks ja täpsemaks ning neid tuleb rakendada ühtsemal viisil. Teatavad täiendavad nõuded, mille liikmesriigid rahapesuvastaste direktiivide ülevõtmisel kehtestavad, võivad siiski aidata tugevdada rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku ning need võiks integreerida ELi tulevastesse eeskirjadesse. Selleks et vähendada erinevusi eeskirjade tõlgendamisel ja kohaldamisel, tuleks rahapesuvastase direktiivi teatavad osad muuta vahetult kohaldatavateks säteteks, mis on sätestatud määruses. See peaks hõlmama vähemalt sätteid, millega kehtestatakse kohustatud isikute loetelu, kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed, sisekontrollid ja aruandluskohustused, ning sätteid tegelike kasusaajate registrite ja pangakontode keskregistrite kohta. Kaaluda tuleks ka ühtlustatumat lähenemisviisi riikliku taustaga isikute kindlakstegemisele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata süsteemi tulemuslikkusele, nähes ette rohkem üksikasju kõigi kohustatud isikute järelevalve struktuuri ja ülesannete ning rahapesu andmebüroode ülesannete kohta (vt järgmised jaod). ELi integreeritud rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem vajab ka piisavalt üksikasjalikke eeskirju, et hõlbustada otsest järelevalvet.

Konkreetsete eeskirjade puhul võib täiendava ühtlustamise eesmärgil anda volitused võtta vastu üksikasjalikumaid eeskirju delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega, et kohaneda muutuva olukorraga.

ELi õigusaktide kohaldamisala tuleb laiendada, et võtta arvesse tehnoloogiliste uuenduste ja rahvusvaheliste standardite suundumuste mõju. Töö rahvusvahelisel tasandil osutab vajadusele laiendada rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjade kohaldamisala ning hinnata, kuidas tuleks neid eeskirju kohaldada virtuaalvarateenuste pakkujate suhtes, kes ei ole olnud seni eeskirjadega hõlmatud (22). Muud meetmed võivad hõlmata digiidentimise kasutamise hõlbustamist klientide kaugidentimiseks, kliendi isikusamasuse kontrollimiseks ja interneti kaudu ärisuhete loomiseks või suurte sularahamaksete puhul ülempiiri kehtestamist. Selleks et kiirendada õiguskaitseasutuste ja rahapesu andmebüroode juurdepääsu finantsteabele ning hõlbustada piiriülest koostööd, tuleb ühendada pangakontode keskregistrid kogu ELis.

Võttes arvesse eelkõige küberfinantskuritegevuse ja -pettuste kasvu, võiks kaaluda sätteid, mis hõlbustavad rahapesu andmebüroodel halduslikku külmutamist ning kohustavad finantseerimisasutusi võtma tagasikutsumise taotluste puhul järelmeetmeid ja neid täitma. Täiendavad riskid tulenevad investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavadest. Tuleb tõsiselt kaaluda, kuidas neid riske leevendada. Tähelepanu tuleks pöörata ka riigiülese riskihindamise käigus kindlaks tehtud riskantsetele sektoritele.

Selliste uute meetmete kehtestamisel on oluline hoida liikmesriikide ja kohustatud isikute täiendav finants- ja halduskoormus minimaalsena ning järgida riskipõhist lähenemisviisi.

Seistes silmitsi suuremate karistustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise puuduste eest, on kohustatud isikud otsinud võimalusi nõuete täitmise parandamiseks, alates lisavahendite eraldamisest ja ulatuslike heastamisprogrammide loomisest kuni oma ärimudelite radikaalse läbivaatamiseni ning teatavatest toodetest, klientidest või turgudest loobumiseni, sealhulgas korrespondentpanganduse lõpetamine. See võib tuua kaasa soovimatuid tagajärgi finantsteenuste osutamisele ja majanduse rahastamisele. Tehnoloogilised lahendused, mis võivad aidata parandada kahtlaste tehingute ja tegevuste avastamist, peavad olema kooskõlas rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvaheliste ja ELi standarditega ning vastama muudele ELi eeskirjadele, sealhulgas andmekaitse ja monopolidevastase võitluse valdkonnas.

Kuna liidu rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjade eesmärk ei ole keelata juurdepääsu seaduslikele finantsteenustele, on vaja rohkem selgust selle kohta, kuidas need on seotud muude finantssektorit käsitlevate õigusaktidega (23). Tuleks kaaluda, kas ja millistel tingimustel võib rahapesu või terrorismi rahastamine viia maksejõuetuks tunnistamiseni või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämiseni ning käivitada panga kriisilahenduse vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile (24) või likvideerimise vastavalt tavalisele maksejõuetusmenetlusele ning tuua kaasa vajaduse maksta hoiustajatele hüvitist. Hoiuste tagamise skeemide direktiivi (25) sätteid võiks täpsustada, et vähendada veelgi ohtu, et rahapesus ja terrorismi rahastamises kahtlustatavatele hoiustajatele makstakse raha välja hoiuste tagamise skeemi kaudu, ja samas selgitada hoiuste tagamise skeemide ning muude asjaomaste rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamisega tegelevate asutuste rolli. Samuti võiks täiendavalt kaaluda, kuidas sobitada kokku maksekontode direktiivist (26) tulenev kohustus anda kliendile põhimaksekonto ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustus lõpetada ärisuhe, kui kohustatud isikutel on kliendi suhtes kahtlusi või nad ei suuda saada ajakohastatud klienditeavet. Lisaks tuleb läbi vaadata, kas praegu rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktidega hõlmatud makseteenuse pakkujate kategooriad on asjakohased.

Finantsteenuste raamistikke võiks edasi arendada tagamaks, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutustel on konkreetsed kohustused jagada teavet rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutustega. Finantsteenuseid käsitlevates õigusaktides nõutava sobivuse ja nõuetekohasuse kontrolli puhul tuleks kohaldada rangemaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tingimusi.

Kohustatud isikud, kellel on juurdepääs kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete seisukohast olulisele teabele, ja avaliku sektori asutused, kes vahetavad omavahel teavet, sealhulgas väljaspool ELi, peavad täielikult järgima ELi andmekaitsealaseid õigusakte. Näiteks võib andmekaitsega seoses tekitada probleeme see, kui kohustatud isikutele antakse juurdepääs teatavatele avaliku sektori registritele. Seda, et andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuete täitmist on raske tagada, mainiti ka pädevate asutuste vahelise teabevahetuse kontekstis. Neid probleeme tuleks nõuetekohaselt käsitleda.

Tuginedes põhjalikule mõjuhinnangule esitab komisjon 2021. aasta esimeses kvartalis seadusandlikud ettepanekud, et näha ette rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas ühtsed eeskirjad.

IV.   Rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tagamine ELi tasandil

Järelevalve on tulemusliku rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku keskne element. Asjakohase järelevalve tähtsust kinnitati 2019. aasta juuli rahapesuvastaste meetmete paketis, kus mitme rahapesujuhtumi analüüs tõi ilmsiks märkimisväärsed puudused krediidiasutuste riskijuhtimises ja nende järelevalves, mida teevad nii rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kui ka usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutused. Samal ajal osutavad hiljutised väidetavad rahapesujuhtumid, mille uuriv ajakirjandus on ilmsiks toonud, ka finantssektoriväliste üksuste puudulikule järelevalvele.

Need teravad probleemid tulenevad nii järelevalveraamistiku ülesehitusest kui ka selle rakendamisest. Rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve ELis on praegu liikmesriikide pädevuses. Järelevalve kvaliteet ja tulemuslikkus on ELis ebaühtlane, mis on tingitud märkimisväärsetest erinevustest sellele ülesandele pühendatud inim- ja rahalistes ressurssides, oskustes ja prioriteetides. Liidul ei ole piisavalt tulemuslikku korda piiriüleseid aspekte hõlmavate rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumitega tegelemiseks. ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik on ainult sama tugev kui selle nõrgim lüli ning ühe riikliku pädeva asutuse puudused põhjustavad riske kogu ühtsele turule. Selle tagajärjel saab rahalist, majanduslikku ja mainekahju EL tervikuna.

EL ei saa endale lubada oodata uute probleemide tekkimist, enne kui luuakse tulemuslik rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteem, mis aitab kaasa ühtse turu ja pangandusliidu sujuvale toimimisele. Kvaliteetne rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kogu ELis on hädavajalik usalduse taastamiseks ELi kodanike ja laiema rahvusvahelise üldsuse silmis.

On selge ja tõendatud vajadus ELi tasandil integreeritud rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve süsteemi järele, mis tagaks rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjade järjepideva ja kvaliteetse kohaldamise kogu ELis ning edendaks tõhusat koostööd kõigi asjaomaste pädevate asutuste vahel. Kuigi asjaomased sektorid ja lahendamist vajavad küsimused võivad olla väga erinevad, võivad kasuks tulla kogemused, mis on saadud selliste tsentraliseeritud järelevalveülesandeid täitvate ELi tasandi mehhanismide loomisel ja toimimise tagamisel nagu ühtne järelevalvemehhanism, Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem.

ELi tasandi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemi loomine riiklike süsteemide integreerimiseks ja täiendamiseks aitab vähendada järelevalve killustatust, tagada rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjade ühtse kohaldamise ja tulemusliku jõustamise ELis, toetada kohapealset järelevalvetegevust ning tagada pideva teabevoo käimasolevate meetmete ja tuvastatud oluliste puuduste kohta. Riiklikud järelevalveasutused on jätkuvalt selle süsteemi oluline osa ja vastutavad suurema osa igapäevase järelevalve eest. Selle süsteemi ELi tuumiku loomine on prioriteet ning selle funktsioonid, pädevused ja koostöö riiklike järelevalveasutustega tuleb seadusandlikus ettepanekus selgelt kindlaks määrata.

ELi tasandi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuse ülesanded

ELi tasandi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutusele tuleb anda väga selged volitused teha riiklike asutuste üle järelevalvet ja anda neile korraldusi erinevate rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesannete täitmiseks ning tõhustada koordineerimist kolmandate riikide järelevalveasutustega. Ametliku protsessiga tuleks kindlaks määrata ELi ja riiklike järelevalveasutuste omavaheline suhe ja volitused.

Vajadus tagada piiriüleste juhtumite puhul kvaliteetne järelevalve ja vältida nõrku lülisid ELi järelevalveraamistikus on mõjuv põhjus, miks tuleks ELi asutusele anda otsene ülesanne teha teatavate kohustatud isikute üle rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvet, mille puhul võiks ELi asutusel olla ainu- või ühisvastutus. See tähendab suutlikkust vaadata läbi sise-eeskirjad, menetlused ja kontrollimeetmed ning kontrollida, kas järelevalve alla kuuluvad üksused neid tulemuslikult rakendavad, samuti suutlikkust vaadata läbi tehinguid ja kliente käsitlevad dokumendid. Liidu järelevalveasutusele võiks seada ülesandeks teha kas eraldi või koos riikliku järelevalveasutusega teatava aja jooksul järelevalvet selgelt kindlaks määratud kohustatud isikute või teatavat liiki tegevuse üle, võttes aluseks kaasneva riski suuruse. ELi järelevalveasutus annaks lisaväärtust, jälgides ja hinnates riske kogu ELis. Teistes valdkondades tegutsevate ELi asutuste loomisel saadud kogemuste põhjal võiks ELi järelevalve tagada mehhanismi abil, mille raames tehakse otsused ELi tasandil ja nende täitmise tagavad liikmesriikides asuvad ELi bürood.

Teine võimalus oleks ühendada teatavat liiki kohustatud isikute puhul otsesed järelevalvevolitused, mida rakendatakse koostöös liikmesriikidega, muude isikute puhul antud koordineerimis- ja järelevaaatamisvolitustega. Komisjon teeb ettepaneku järelevalvemehhanismi kohta, mille puhul võetakse arvesse proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid ning mis on kooskõlas olemasoleva kohtupraktikaga seoses volitustega, mis võidakse anda liidu asutustele.

ELi tasandi järelevalve ulatus

Rahapesuriske esineb nii finantssektoris kui ka väljaspool seda ning need muutuvad aja jooksul ja kanduvad üle ühest liikmesriigist teise. Tõhusama järelevalve tagamiseks tuleks ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutusele anda volitused, mis hõlmaksid algusest peale kõiki riskivaldkondi, tunnistades, et riskid, millega kõik sektorid silmitsi seisavad, on tõsised. See tagaks, et ELi järelevalveasutusel on algusest peale kõik vajalikud vahendid tavade ühtlustamiseks kogu ELis ja kõrgetasemelise järelevalve tagamiseks kõigis sektorites. Võttes arvesse ülesannete keerukust ja ELi kohustatud isikute suurt arvu, võib rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuse üles ehitada ka järk-järgult, võimaldades tal pärast seda, kui ta on oma positsiooni kindlustanud ja tulemuslikkust tõendanud, hõlmata kõik sektorid (finants- ja mittefinantssektorid), mille suhtes kohaldatakse rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustusi.

Alternatiivina võiks ELi järelevalveasutus vastutada otseselt finantssektori eest osana integreeritud süsteemist koos riikliku järelevalveasutusega ning vastutada mittefinantssektori kaudse järelevalve eest. Mittefinantssektori kaudne järelevalve võimaldaks ELi asutusel sekkuda, kui seda peetakse vajalikuks mittefinantssektori kvaliteetse järelevalve tagamiseks kogu liidus.

Muud võimalused, mille puhul oleks kohaldamisala kitsam, tähendaksid seda, et ELi järelevalveasutus teeks järelevalvet ainult finantseerimisasutuste üle, kelle arvele jääb suurim osa kõigist finantstehingutest. Järelevalve tsentraliseerimine selles sektoris oleks lihtsam, kuna see sektor on juba suures osas reguleeritud ja järelevalve all. Selle variandi puhul aga jääksid ELi järelevalveraamistikku nõrgad lülid ja see ei tagaks tulemuslikku rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi.

Rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve riskipõhise lähenemisviisi kohaselt, mis on sätestatud nii liidu õiguses kui ka rahvusvahelistes standardites, tuleb kindlaks teha rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurid ning eraldada sihtotstarbelise riskihindamise tulemuse alusel järelevalvevahendid. ELi tasandi järelevalve peab olema üles ehitatud nii, et see võtaks arvesse riske ja arendaks edasi riiklike järelevalveasutuste omandatud asjaomaseid eksperditeadmisi.

Võiks uurida ka seda, kas sellisele järelevalveasutusele tuleks anda teatav pädevus jälgida ja toetada varade külmutamist ELi piiravate meetmete (sanktsioonide) alusel kõigis liikmesriikides. Kuigi ülesanded ja probleemid võivad rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning piiravate meetmete puhul olla erinevad, on ka mõned ühised probleemid ja sünergiad, mis väärivad hindamist.

Milline ELi asutus?

ELi tasandi järelevalve tagamise ülesande võib anda kas olemasolevale ELi asutusele, nimelt EBA-le, või uuele sihtotstarbelisele asutusele.

Hiljuti vastu võetud õigusaktide kohaselt peab EBA juhtima, koordineerima ja jälgima jõupingutusi kogu ELis rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete tugevdamiseks seoses finantseerimisasutustega. EBA-le täiendavate rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve ülesannete andmisel oleksid selged eelised järjepidevuse ja kiire toimimise tagamise seisukohast. See variant eeldaks siiski ka EBA põhjalikku reformimist ning rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste teadmiste ja pädevuste märkimisväärset suurendamist. EBA juhtimis- ja otsustusprotsesse tuleks märkimisväärselt muuta, tagamaks, et järelevalveotsused tehakse alati sõltumatult ja üksnes ELi huvides. Lisaks tuleks suurendada EBA uurimissuutlikkust ja -volitusi. Võttes arvesse EBA volitusi ja suutlikkust, võib järelevalve korraldamine finantssektoriväliste kohustatud isikute üle osutuda EBA tasandil keeruliseks.

Teine variant oleks luua uus sihtotstarbeline ELi rahapesuvastase järelevalve asutus, mis oleks pädev tegema järelevalvet kohustatud isikute üle nii finantssektoris kui ka väljaspool seda. See võimaldaks maksimaalset paindlikkust, et töötada välja kohandatud korraldus- ja juhtimissüsteem koos riskidele kiireks reageerimiseks vajaliku lihtsustatud ja kiire otsustusprotsessiga, samuti sünergiat rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanismiga (vt järgmine jagu). Uue asutuse tegevuse käivitamiseks võib aga olla vaja rohkem aega, kulud võivad olla suhteliselt suuremad ja arvesse tuleks võtta ülesannete täitmisega seotud riske. Sõltuvalt asutusele antavatest ülesannetest tuleks vältida nende tarbetut kattumist ja vastuolusid teiste järelevalveasutuste (nt EBA) tööga.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata iga variandi eelarvemõjule. Eriti praeguses majandusolukorras võiks olla põhjendatud tagada, et järelevalvetegevust rahastaksid järelevalve alla kuuluvad erasektori üksused, nagu see on juba mitme ELi asutuse puhul.

Komisjon esitab ettepanekud rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise ELi tasandi järelevalveasutuse loomiseks 2021. aasta esimeses kvartalis, tuginedes selle ülesannete, ulatuse ja struktuuriga seotud valikuvõimaluste mõju põhjalikule hindamisele.

V.   Rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanismi loomine

Kehtiva ELi raamistiku kohaselt peavad kohustatud isikud teatama kõigist kahtlastest tehingutest riiklikule rahapesu andmebüroole. Kohustatud isikute teadete ja tolliasutuste esitatud rahaandmete alusel koostavad rahapesu andmebürood finantsanalüüsi, mis edastatakse seejärel õiguskaitseasutustele, järelevalveasutustele, maksuasutustele või teistele rahapesu andmebüroodele. Neid analüüse kasutavad näiteks õiguskaitseasutused kriminaaluurimises. Rahapesu andmebüroode tehtava suundumuste ja mustrite strateegilise analüüsi alusel antakse ka suuniseid ja tagasisidet kohustatud isikutele, et aidata neil tuvastada rahapesu ja terrorismi rahastamise mustreid.

Leitud on mitmeid puudusi selles, kuidas rahapesu andmebürood kohaldavad eeskirju ning teevad koostööd omavahel ja teiste asutustega riigi tasandil ja kogu ELis.

Riigisiseselt kasutatakse kohustatud isikute aruandlusvorme endiselt vähe ja sageli on need kohandatud konkreetsete ettevõtjate (nt pankade) vajadustele. Mitmel rahapesu andmebürool puuduvad endiselt teabe tõhusaks töötlemiseks ja analüüsimiseks vajalikud IT-vahendid.

Rahapesu andmebürood peavad andma kohustatud isikutele nende aruandluse kohta tagasisidet. Selline tagasiside on siiski jätkuvalt piiratud. Tagasiside on peaaegu olematu, kui kohustatud isikute aruanded puudutavad teist liikmesriiki. Tagasiside puudumine jätab kohustatud isikud ilma vajalikest vahenditest, mille abil nad saaksid oma ennetusmeetmeid kohandada või suunata.

Rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste vaheline piiratud teabevahetus on enamiku rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtude piiriülese olemuse tõttu väga murettekitav. Näiteks, kuigi ELi tolliasutused esitavad rahapesu andmebüroodele korrapäraselt rahaandmeid, saavad nad neilt väga harva tagasisidet, mis on konkreetsema ja tulemuslikuma riskianalüüsi jaoks väga oluline.

Meetmeid tuleb võtta ka rahapesu andmebüroode vahelise ELi teabevahetussüsteemi FIU-net toimimise ja majutamisega seotud probleemide tõttu, kuna tegemist on vana IT-vahendiga, mille puhul on vaja oluliselt ajakohastada nii tarkvara kui ka riistvara ning töötada koostöö hõlbustamiseks välja uued funktsioonid.

Enamikul rahapesu andmebüroodele teatatud kahtlastel tehingutel on piiriülene mõõde, kuid ühine analüüs on endiselt piiratud. Sellest tulenevalt puuduvad seosed piiriüleste juhtumite tuvastamiseks. Vaja on suuremat suutlikkust sellise teabe analüüsimiseks piiriüleses kontekstis, pidades eelkõige silmas, et rahapesujuhtumid muutuvad üha keerulisemaks.

ELi tasandi koordineerimis- ja toetusmehhanismi roll

Rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanism ELi tasandil kõrvaldaks eespool nimetatud puudused. Sellel mehhanismil oleks juhtiv roll riiklike rahapesu andmebüroode töö koordineerimisel. See peaks hõlmama piiriülese mõõtmega kahtlaste tehingute tuvastamist, piiriüleste juhtumite ühist analüüsi, selliste suundumuste ja tegurite kindlakstegemist, mis on olulised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamiseks riigi ja riigiülesel tasandil. Samuti peaks mehhanism vastu võtma või esitama rakendusmeetmeid või -standardeid, nagu on ette nähtud rahapesu andmebüroode aruandluskohustusi ja rahapesu andmebüroode omadusi, tegevust, koostööd ja vorme käsitlevate eeskirjade rohkem ühtlustatud sätetega, ning edendama rahapesu andmebüroode koolitust ja suutlikkust. ELi tasandi koordineerimis- ja toetusmehhanism peaks tõhustama ka koostööd pädevate asutuste (rahapesu andmebürood, järelevalveasutused, õiguskaitseasutused ning tolli- ja maksuasutused) vahel nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt ning rahapesu andmebüroodega väljastpoolt ELi.

Oleks kasulik luua IT-vahenditel põhinev kesksem suutlikkus, mis võimaldaks tuvastada kahtlasi piiriüleseid tehinguid ja hõlbustaks suundumuste kindlakstegemist.

Sellega seoses on oluline ka praegu Europoli hallatava süsteemi FIU-net jätkusuutlikkus. Selle arendamisse on vaja kiiresti investeerida, et lahendada praegused probleemid, mis takistavad teabevahetust ja andmete ristvõrdlust. Võttes arvesse, et süsteemi tehniline haldamine kavatsetakse Europolilt üle võtta, tuleks leida asjakohane ja rahaliselt elujõuline lahendus. Lühiajalises perspektiivis võtab süsteemi FIU-net haldamise üle komisjon, et tagada süsteemi pidev ja katkematu toimimine (27). Pikemas perspektiivis võiks süsteemi FIU-net või selle järglase haldamise ülesande anda ELi koordineerimis- ja toetusmehhanismile. Kaaluda võiks ka muid sobivaid lahendusi.

ELi tasandi koordineerimis- ja toetusmehhanismi eest vastutav asutus

Rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimismehhanismi loomine sõltub selle mehhanismi jaoks kavandatud rollist.

Kooskõlas eesmärgiga tagada sellele koordineerimis- ja toetusmehhanismile ulatuslik roll, mille eesmärk on käsitleda kõiki eespool analüüsitud elemente, võiks mehhanismi juhtimise usaldada olemasolevale ELi asutusele või uuele sihtotstarbelisele asutusele. Kui järelevalveküsimustega tegelemiseks luuakse uus ELi asutus, võiks sellele seada ülesandeks ka selle mehhanismi haldamise. Sellega seoses väärib märkimist, et ELi kaheteistkümnele rahapesu andmebüroole on praegu antud ülesanne teha järelevalvet vähemalt finantssektorivälises sektoris, samal ajal kui mõnele neist on antud ülesanne teha järelevalvet kõigis sektorites.

Koordineerimis- ja toetusmehhanismi kitsam roll aitaks kõrvaldada mõned tuvastatud puudused, kuid selle tulemuseks ei oleks tõhus ELi tasandi koordineerimis- ja toetusmehhanism. Sellistel asjaoludel võiks kaaluda mitu varianti. Näiteks kui ülesanded piirduksid regulatiivsete standardite ja suuniste eelnõude koostamisega, oleks seda võimalik korraldada nii, et rahapesu andmebüroode platvorm, mis praegu on komisjoni mitteametlik komitee, muudetakse komiteemenetluse komiteeks ja komisjoni ülesandeks jääb võtta selle töö tulemused vastu delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega. Alternatiiviks võiks olla ametlik rahapesu andmebüroode võrgustik, millel on oma volitused ja ülesanded.

Olenemata koordineerimis- ja toetusmehhanismi vormist peaksid selle juhtimis- ja otsustusprotsessid olema piisavalt sõltumatud ning mehhanism peaks toimima riiklike rahapesu andmebüroode võrgustikuna, millel on ELi keskus.

Komisjon esitab ettepanekud rahapesu andmebüroode ELi tasandi koordineerimis- ja toetusmehhanismi loomiseks 2021. aasta esimeses kvartalis, tuginedes selle rolli ja struktuuriga seotud valikuvõimaluste mõju põhjalikule hindamisele. Komisjon võtab süsteemi FIU-net haldamise üle 2020. aasta neljandas kvartalis.

VI.   Kriminaalõigusnormide täitmise tagamine ja teabevahetus liidu tasandil

Mitu õigusakti ja institutsioonilist korraldust hõlbustavad kriminaalõigusnormide täitmise tagamist ja teabevahetust ELi tasandil.

Hiljutised meetmed on kõrvaldanud lüngad rahapesu määratlemisel ja karistamisel kogu ELis ning hõlbustanud õigusalast ja politseikoostööd (28). Komisjon jälgib nende õigeaegset ülevõtmist ja rakendamist. Samuti on laiendatud finantsteabe kasutamist raskete kuritegude puhul, andes õiguskaitseasutustele otsese juurdepääsu pangakontode keskregistritele ning parandades samal ajal õiguskaitseasutuste, rahapesu andmebüroode ja Europoli koostööd selliste raskete kuritegude puhul (29). Need meetmed kiirendavad kriminaaluurimist ja võimaldavad ametiasutustel tulemuslikumalt võidelda piiriülese kuritegevuse vastu. Pangakontode keskregistrite ELi-ülene ühendus kiirendab õiguskaitseasutuste ja rahapesu andmebüroode juurdepääsu finantsteabele ja hõlbustab piiriülest koostööd ning peaks igal juhul hõlmama ka õiguskaitseasutusi. Sellist ühendust tuleks käsitada prioriteetse küsimusena.

Kriminaaltulu sissenõudmiseks on kehtestatud olulised standardid (30). Komisjon avaldab 2020. aastal aruande, milles antakse ülevaade nende eeskirjade rakendamisest ja kirjeldatakse võimalusi kriminaaltulu jälitamise talituste rolli parandamiseks. Uued meetmed, mida hakatakse kohaldama alates 2020. aasta detsembrist, (31) hõlbustavad varade piiriülest sissenõudmist ning muudavad kuritegeliku vara arestimise ja konfiskeerimise kogu ELis kiiremaks ja lihtsamaks.

Samal ajal on ülimalt oluline suurendada ELi tasandil suutlikkust uurida finantskuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi.

Europol on suurendanud oma jõupingutusi majandus- ja finantskuritegevuse vastu võitlemisel, luues uue Euroopa finants- ja majanduskuritegude keskuse (EFECC), mis peaks tööd alustama 2020. aastal. EFECC koondab kogu finantsteabe analüüsi ja majanduskuritegevuse alase suutlikkuse ühte Europoli üksusesse ning püüab suurendada tegevuse tulemuslikkust ja nähtavust ning edendada sidusrühmade haldamist ja rahastamisvõimalusi. Komisjon toetab täielikult EFECC loomist ja on seisukohal, et see rõhutab finantsuurimise tähtsust kõigis kuritegevuse valdkondades, mis kuuluvad Europoli pädevusse.

Komisjon leiab, et EFECC oleks rahapesu andmebüroode ELi toetus- ja koordineerimismehhanismi loomulik partner ning need kaks üksust võiksid koos välja töötada lahendusi teabevahetuse edendamiseks, eelkõige piiriüleste juhtumite puhul.

Selleks et parandada rahapesujuhtumite uurimist ja nende eest süüdistuste esitamist kogu ELis, rahastab komisjon (32) rahapesuvastast operatiivvõrgustikku, mis ühendab asjaomaseid õiguskaitseasutusi. Võrgustik hõlbustab piiriülest finantsuurimist ja hõlmab kogu maailma. Võrgustiku tööd tuleks laiendada ja edendada ning sellel peaks olema tegevuseelarve, et toetada konkreetseid juhtumeid. Sellega peaksid ühinema kõik ELi liikmesriigid. Lisaks peaksid liikmesriigid jätkuvalt kasutama Eurojusti toetust, et hõlbustada piiriülest koostööd, millega toetatakse rahapesuvastaste süüdistuste esitamist. 2020. aasta lõpus tegevust alustav Euroopa Prokuratuur on pädev uurima ELi eelarvet kahjustavate õigusrikkumistega seotud rahapesu ja esitama selle eest süüdistusi.

On veel ruumi, et tõhustada ja edendada teabevahetust kõigi pädevate asutuste (rahapesu andmebürood, järelevalveasutused, õiguskaitseasutused ning tolli- ja maksuasutused) vahel nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt.

Finantsteabe parema kasutamise eesmärgil tuleks võimalikult palju edendada avaliku ja erasektori partnerluste rolli, kuna mõnel juhul võib teabe laad piirata selle jagamist ning selline jagamine peab olema kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega. Avaliku ja erasektori partnerlused hõlmavad teabe jagamist õiguskaitseasutuste, rahapesu andmebüroode ja erasektori vahel. Need võivad olla eri vormis. Mõned neist piirduvad sellega, et rahapesu andmebürood ja õiguskaitseasutused jagavad kohustatud isikutega teavet tüpoloogia ja suundumuste kohta. Teiste puhul jagavad õiguskaitseasutused kohustatud isikutega operatiivteavet rahapesus kahtlustatavate isikute kohta, et jälgida nende kahtlustatavate isikute tehinguid. Isikuandmeid sisaldava teabe jagamine peab olema täielikult kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega ja selle puhul tuleb järgida asjaomaste asutuste volitusi.

Kehtiva ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga on juba ette nähtud, et rahapesu andmebürood peavad jagama erasektoriga teavet tüpoloogia ja suundumuste kohta. Seda kohustust võiks teatavat liiki avaliku ja erasektori partnerluste hõlbustamise ja teabevahetuse parandamise raames selgitada ja laiendada. Samal ajal peab komisjon liikmesriikide õigusraamistike ja praktilise korra erinevuste tõttu oluliseks, et avaliku ja erasektori partnerluste kohta oleks olemas suunised ja et jagataks häid tavasid, eelkõige seoses konkurentsieeskirjade, andmekaitsealaste kaitsemeetmete ja piirangute ning põhiõiguste tagatistega.

Komisjon annab avaliku ja erasektori partnerlusi käsitlevad suunised välja 2021. aasta esimeseks kvartaliks. Avaliku ja erasektori partnerluste andmekaitseaspektidega seoses kaalub komisjon võimalust paluda Euroopa Andmekaitsenõukogul esitada arvamus. Kaalutakse võimalusi tugevdada rahapesuvastast operatiivvõrgustikku ning hõlbustada riigisisest ja piiriülest teabevahetust kõigi pädevate asutuste vahel.

VII.   Rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku rahvusvahelise mõõtme tugevdamine

Rahapesu ja terrorismi rahastamine on ülemaailmsed ohud, millega EL on kindlalt otsustanud võidelda koostöös oma rahvusvaheliste partneritega. Ülemaailmse standardite kehtestajana on rahapesuvastane töökond juhtinud võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu kogu maailmas. Komisjon panustab aktiivselt rahapesuvastase töökonna töösse ning on jätkuvalt pühendunud rahapesuvastase töökonna standardite rakendamisele ja nende järgimise edendamisele kogu maailmas. Sellest hoolimata nõuab uus terviklik lähenemisviis rahapesuvastasele võitlusele ja terrorismi rahastamise tõkestamisele, mida EL vajab, ELi suuremat rolli selliste rahvusvaheliste standardite kehtestamisel.

Komisjon kiitis ELi nimel heaks rahapesuvastase töökonna uued volitused (33) ning kavatseb täita olulist rolli ülemaailmsete standardite tugevdamisel ja nende viimisel ELi enda standardite tasemele peamistes valdkondades. Üks näide on tegelike kasusaajate läbipaistvus, mille puhul kohaldab EL ambitsioonikat lähenemisviisi läbipaistmatutest struktuuridest tulenevate riskide maandamiseks. Samuti toetab komisjon aktiivselt jõupingutusi uute ja tekkivate riskidega tegelemiseks ülemaailmsel tasandil. Edu saavutamiseks on oluline, et EL kõneleks rahapesuvastases töökonnas ühel häälel. Seda on võimalik saavutada nii, et komisjonile tehakse kooskõlas aluslepingu sätetega ülesandeks esindada Euroopa Liitu rahapesuvastases töökonnas. Esimese sammuna tuleks luua komisjoni ja liikmesriikide vahel tõhustatud koordineerimismehhanism, et ELi esindajad saaksid esitada rahapesuvastases töökonnas kooskõlastatud seisukohti.

Rahapesuvastase töökonna korraldatud vastastikused hindamised aitavad parandada rahvusvaheliste standardite järgimist kogu maailmas, kuna vastastikune surve on jätkuvalt peamine muutuste mootor. Seni ei ole ELi liikmesriikide rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistike hindamisel piisavalt arvesse võetud ELi eeskirjade riigiülest olemust. See küsimus muutub olulisemaks, kui võetakse kasutusele uued struktuurid, nagu rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise ELi tasandi järelevalve ning rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanism. Komisjoni eesmärk on tagada, et kui standardeid rakendatakse ELi tasandil, hinnatakse neid ühtsel viisil. Sellega seoses võiks kaaluda ka seda, kas ELi eeskirju peaks ELi tasandil hindama rahapesuvastane töökond.

Samuti peab komisjon jätkama sõltumatu poliitika rakendamist kolmandate riikide suhtes, et kaitsta ELi finantssüsteemi. Kohustatud isikud peavad võtma riskimaandamismeetmeid geograafiliste ja muude asjakohaste riskitegurite alusel. Samuti peavad nad olema valvsamad selliste tehingute või ärisuhete puhul, millesse on kaasatud riigid, kelle rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus on strateegilisi puudusi. Viienda rahapesuvastase direktiivi kohaselt peab komisjon tagama sõltumatu suutlikkuse teha kindlaks riigid, kus esineb selliseid strateegilisi puudusi (34).

Komisjon teeb kindlaks riigid, mis kujutavad endast konkreetset ohtu liidu finantssüsteemile, kasutades autonoomset metoodikat, mis võtab nõuetekohaselt arvesse sünergiat rahapesuvastase töökonna loetellu kandmise protsessiga, ning pidades koostöös Euroopa välisteenistusega tihedat dialoogi kolmandate riikidega ja konsulteerides aktiivselt liikmesriikide ekspertidega. Tuginedes läbivaadatud metoodikale, (35) mis avaldatakse käesoleva tegevuskavaga samal ajal, hõlmab see protsess koostöös Euroopa välisteenistusega komisjoni dialoogi kolmandate riikidega, kus on esialgu tuvastatud puudusi, eesmärgiga töötada võimaluse korral välja tegevuskava nende probleemide lahendamiseks. Pärast vaatlusperioodi hindab komisjon nende kohustuste täitmisel tehtud edusamme, et viia oma hindamised lõpule.

Suure riskiga kolmandate riikide ELi loetelu on oluline vahend kohustatud isikute ja avaliku sektori asutuste jaoks, kuid sellel võib olla mõju ka väljaspool rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku. Komisjon on võtnud kohustuse jälgida, kas selline loetellu kandmine mõjutab samaväärsust kinnitavaid otsuseid, (36) ning tagada piisavate kaitsemeetmete kohaldamine seoses rahastamisvahenditega kooskõlas finantsmääruse artikliga 155 (37).

Võttes arvesse ELi loetellu kandmise protsessist ja uute rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise funktsioonide kehtestamisest ELi tasandil saadud kogemusi, võib olla vaja vaadata läbi kolmandatest riikidest tulenevate riskide käsitlus. Rahapesuvastase töökonna liikmena peaks komisjon jätkuvalt võtma arvesse rahapesuvastase töökonna üleskutset võtta meetmeid kolmandatest riikidest tulenevate riskide maandamiseks ning säilitama suutlikkuse rakendada asjakohaseid meetmeid ka sõltumata rahapesuvastase töökonna üleskutsetest, nagu on ette nähtud rahvusvaheliste standarditega. Sellega seoses võiks ka ELi tasandi järelevalveasutus aidata maandada kolmandatest riikidest tulenevaid riske, töötades välja asjakohased riskimaandamismeetmed kohustatud isikute jaoks, lähtudes puuduste liigist ja raskusastmest. See hõlmaks üksikasjalikumate ja riskipõhisemate meetmete väljatöötamist, et käsitleda teiste jurisdiktsioonide rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikust tulenevaid riske. Seda protsessi võiks täiendada ka tehingupõhise lähenemisviisiga, võttes arvesse, et ükski jurisdiktsioon ei ole uute rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide suhtes immuunne. Rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusfunktsioon võiks samuti anda väärtusliku panuse, et teha kindlaks kolmandatest riikidest tulenevad uued suundumused ja riskid ning võimalikud probleemid rahvusvahelises koostöös.

Osana kõnealustest välisriskide juhtimise meetmetest töötab komisjon välja tehnilise tugivahendi (38) tehnilise abi andmiseks kolmandatele riikidele, et suurendada nende suutlikkust ja kõrvaldada nõrgad kohad nende rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklikes raamistikes. Olles üks peamisi rahvusvahelisi rahastajaid selles valdkonnas ja tuginedes oma ulatuslikule diplomaatilisele võrgustikule, kasutaks EL seda suutlikkust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkete tugevdamiseks kogu maailmas. Ka kaubanduspoliitika aitab kaasa investeeringute (39) ja kaubavoogudega seotud piisavate kaitsemeetmete väljatöötamisele. Komisjon soovib, et ELi kaubanduspartnerid võtaksid endale kohustuse rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid, ning säilitab õigusruumi tegutsemiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide korral, millega ELi finantssüsteem silmitsi seisab.

Koos käesoleva tegevuskavaga avaldatakse uus suure riskiga kolmandate riikide hindamise metoodika. Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega ja osaleb aktiivsemalt rahapesuvastases töökonnas, et ELil oleks maailmas tugevam roll.

VIII.   Kuidas edasi: tegevuskava

Nagu käesolevas tegevuskavas üksikasjalikult kirjeldatud, teeb komisjon ettepaneku mitme meetme kohta, et tõhustada rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku. Koostatakse mõjuhinnang, sealhulgas põhiõiguste ja eelkõige isikuandmete kaitse õiguse kohta, et hinnata erinevaid valikuvõimalusi seadusandlike muudatuste seisukohast.

Meede	Vahendid	Ajakava
Kehtiva ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemuslik rakendamine	Rikkumis- või kohtumenetlused Uuring neljanda rahapesuvastase direktiivi kohaldamise kohta Kolmas riigiülene riskihindamine Töö tegelike kasusaajate registrite omavaheliseks ühendamiseks Riigipõhised soovitused / Euroopa poolaasta Euroopa Pangandusjärelevalve praegune töö	Kõigi meetmete rakendamine on käimas
ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise ühtse reeglistiku tugevdamine ja arendamine	Seadusandlik ettepanek, millega: — määratakse kindlaks valdkonnad, mida tuleb kooskõlas direktiivi muutmisega reguleerida määrusega; — määratakse kindlaks uued valdkonnad, mida tuleb reguleerida ELi tasandil; — määratakse kindlaks muude kehtivate õigusaktidega seoses vajalikud muudatused.	2021. aasta 1. kvartal
Rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tagamine ELi tasandil	Seadusandlik ettepanek	2021. aasta 1. kvartal
Rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimismehhanismi loomine	Seadusandlik ettepanek	2021. aasta 1. kvartal
	Süsteemi FIU-net tehnilise haldamise üleandmine komisjonile	2020. aasta 4. kvartal
Kriminaalõiguse jõustamine ja teabe jagamine	Euroopa finants- ja majanduskuritegude keskuse loomine	2020. aasta 2. kvartal
	Suunised avaliku ja erasektori partnerluste kohta ning võimalik Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamus andmekaitseaspektide kohta	2021. aasta 1. kvartal
	Kriminaalõiguse ja õiguskaitsealase koostöö direktiivide ülevõtmise ja rakendamise jälgimine
	Võimalused riigisisese ja piiriülese teabevahetuse tõhustamiseks kõigi pädevate asutuste vahel
Rahvusvahelise mõõtme tugevdamine	Komisjoni täiustatud metoodika suure riskiga kolmandate riikide kindlakstegemiseks	2020. aasta 1. kvartal
	Delegeeritud õigusaktid	Vastavalt vajadusele (esialgu kavandatud 2020. aasta 2., 3. ja 4. kvartalis)

Komisjon kutsub sidusrühmi üles esitama oma seisukohad käesolevas tegevuskavas esitatud edasiste sammude kohta 29. juuliks 2020, vastates küsimustikule, mis on kättesaadav portaalis „Avaldage arvamust!“.

---

(1)  Europol, „Pandeemiast kasu saamine: kuidas kurjategijad COVID-19 kriisi ära kasutavad“, märts 2020. Euroopa Pangandusjärelevalve tuletas krediidi- ja finantseerimisasutustele meelde, kuivõrd olulised on tulemuslikud süsteemid ja kontrollimeetmed, ja palus pädevatel asutustel neid selles küsimuses toetada. Vt „EBA avaldus meetmete kohta finantskuritegevuse riskide maandamiseks COVID-19 pandeemia tingimustes“.

(2)  Kohus tunnistas, et rahapesu vastu võitlemise eesmärk on seotud avaliku korra kaitsmisega ja võib õigustada aluslepinguga tagatud põhivabaduste, sealhulgas kapitali vaba liikumise piiramist. Piirangud peavad olema proportsionaalsed (vt Jyske Bank Gibraltar, C-212/11 ja Lhu Zeng, C-190/17).

(3)  Rahapesuvastane töökond on valitsustevaheline organ, mis kehtestab standardeid ja edendab rahapesuvastaste ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete tulemuslikku rakendamist. Komisjon, 14 ELi liikmesriiki ja 2 EMP EFTA riiki on rahapesuvastase töökonna liikmed, samas kui 13 liikmesriiki on piirkondliku organisatsiooni Moneyval liikmed.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2175, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet (ELT L 334, 27.12.2019, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1672, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005 (ELT L 284, 12.11.2018, lk 6).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (ELT L 150, 7.6.2019, lk 253).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.7.2019, lk 122).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(11)  COM(2019) 360 final.

(12)  Euroopa Parlamendi 19. septembri 2019. aasta resolutsioon liidu rahapesuvastaste õigusaktide rakendamise seisu kohta (2019/2820 (RSP)).

(13)  Nõukogu 5. detsembri 2019. aasta järeldused, mis käsitlevad rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegilisi prioriteete (14823/19).

(14)  Nagu rõhutati liidu hiljutisel riigiülesel riskihindamisel (komisjoni aruanne siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta, COM (2019) 370 final).

(15)  Neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 65 lõige 1.

(16)  Vt joonealune märkus 5.

(17)  EBA aruanne, mis käsitleb pädevate asutuste lähenemisviise pankade üle tehtavale rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvele, EBA/Rep/2020/06.

(18)  Lisaks finantssektorile, õigusala töötajatele ja raamatupidajatele kohaldatakse ELi raamistikku ka kinnisvaramaaklerite, hasartmänguteenuste, kaupadega kauplevate isikute, virtuaalvääringute ja ametlike vääringute vahetamise teenuste osutajate, rahakotiteenuse pakkujate ja kunstiteostega kauplevate isikute suhtes.

(19)  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule sularahamaksete piirangute kohta, COM(2018) 483 final. Selle küsimuse edasist sihipärast hindamist uuritakse 2021. aastal.

(20)  Euroopa järelevalveasutuste 4. oktoobri 2019. aasta ühisarvamus Euroopa Liidu finantssektorit mõjutavate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta.

(21)  EBA 29. oktoobri 2019. aasta aruanne võimalike takistuste kohta pangandus- ja makseteenuste piiriülesel osutamisel.

(22)  Rahapesuvastase töökonna määratluse kohaselt on virtuaalvara digitaalkujul esitatud väärtus, millega saab digitaalselt kaubelda või mida saab digitaalselt võõrandada ning mida saab kasutada maksete tegemiseks või investeerimiseks. Virtuaalvarade hulka ei kuulu digitaalkujul esitatud ametlikud vääringud, väärtpaberid ja muud finantsvarad, mis on juba oma standarditega hõlmatud.

(23)  Vt ka komisjoni tööprogrammis esitatud teadaanne, et komisjon esitab krüptovarasid käsitleva õigusraamistiku.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257,28.8.2014, lk 214).

(27)  Võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase teabe laadi.

(28)  Vt joonealune märkus 9.

(29)  Vt joonealune märkus 8.

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1).

(32)  Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend.

(33)  Heaks kiidetud ministrite ja rahapesuvastase töökonna esindajate poolt 12. aprillil 2019.

(34)  Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1581497419034&uri=CELEX:02016R1675-20181022.

(35)  SWD(2020)99

(36)  Vt COM(2019) 349 final, 29.7.2019.

(37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(38)  ELi ülemaailmne rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tugivahend.

(39)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1).

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD

(2020/C 164/07)

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD – 2017

Määruse (EÜ) nr 987/2009 (1) artikli 64 kohaldamine

I.

Pereliikmetele, kes ei ela kindlustatud isikuga samas liikmesriigis (nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 883/2004 (2) artiklis 17), 2017. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:   Vanuserühm Iga-aastane netokulu Igakuine netokulu x = 0,20 Küpros alla 20-aastased 335,08 eurot 22,34 eurot 20–64-aastased 345,86 eurot 23,06 eurot 65-aastased ja vanemad 1 457,97 eurot 97,20 eurot Norra alla 20-aastased 21 366,64 Norra krooni 1 424,44 Norra krooni 20–64-aastased 37 207,61 Norra krooni 2 480,51 Norra krooni 65-aastased ja vanemad 125 089,11 Norra krooni 8 339,27 Norra krooni

II.

Pensionäridele ja nende pereliikmetele määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 24 lõike 1 ning artiklite 25 ja 26 kohaselt 2017. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:   Vanuserühm Iga-aastane netokulu Igakuine netokulu x = 0,20 Igakuine netokulu x = 0,15  (3) Küpros alla 20-aastased 335,08 eurot 22,34 eurot 23,74 eurot 20–64-aastased 345,86 eurot 23,06 eurot 24,50 eurot 65-aastased ja vanemad 1 457,97 eurot 97,20 eurot 103,27 eurot Norra alla 20-aastased 21 366,64 Norra krooni 1 424,44 Norra krooni 1 513,47 Norra krooni 20–64-aastased 37 207,61 Norra krooni 2 480,51 Norra krooni 2 635,54 Norra krooni 65-aastased ja vanemad 125 089,11 Norra krooni 8 339,27 Norra krooni 8 860,48 Norra krooni

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD – 2018

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 kohaldamine

I.

Pereliikmetele, kes ei ela kindlustatud isikuga samas liikmesriigis (nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 17), 2018. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:   Vanuserühm Iga-aastane netokulu Igakuine netokulu x = 0,20 Hispaania alla 20-aastased 579,45 eurot 38,63 eurot 20–64-aastased 844,45 eurot 56,30 eurot 65-aastased ja vanemad 4 540,59 eurot 302,71 eurot

II.

Pensionäridele ja nende pereliikmetele määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 24 lõike 1 ning artiklite 25 ja 26 kohaselt 2018. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:   Vanuserühm Iga-aastane netokulu Igakuine netokulu x = 0,20 Igakuine netokulu x = 0,15  (4) Hispaania alla 20-aastased 579,45 eurot 38,63 eurot 41,04 eurot 20–64-aastased 844,45 eurot 56,30 eurot 59,82 eurot 65-aastased ja vanemad 4 540,59 eurot 302,71 eurot 321,63 eurot

---

(1)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(2)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(3)  Pensionäride ja nende pereliikmete puhul on kuu kindlaksmääratud summa suhtes kohaldatav vähendus 15 % (x = 0,15), kui pädev liikmesriik ei ole loetletud määruse (EÜ) nr 883/2004 IV lisas (vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõikele 3).

(4)  Pensionäride ja nende pereliikmete puhul on kuu kindlaksmääratud summa suhtes kohaldatav vähendus 15 % (x = 0,15), kui pädev liikmesriik ei ole loetletud määruse (EÜ) nr 883/2004 IV lisas (vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõikele 3).

Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2020/C 164/08)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis eAmbrosia.

KOONDDOKUMENT

„AIL VIOLET DE CADOURS“

ELi nr: PDO-FR-02103-AM01 – 4.2.2020

KPN (X) KGT ()

1.   Nimetus(ed)

„Ail violet de Cadours“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Toodet „Ail violet de Cadours“ turustatakse kuivatatult ning selle kuivainesisaldus on vähemalt 30 %. Toodet valmistatakse kohaliku lilla küüslaugu sortidest ’Germidour’ ja ’Valdour’.

Küüslaugu valge värvusega koortel on lillakaspunased triibud.

Küüslaugu „Ail violet de Cadours“ läbimõõt on vähemalt 45 mm või rohkem ning küüslaugumugul on ühtlase ja ümara kujuga. Mugulaid turustatakse tervelt ning need on korralikult puhastatud. Igat mugulat katab vähemalt üks kuivsoomus ehk sibulakoor, mis ei tohi olla vigastatud. Mugulalt on ära lõigatud juured; säilitatud on ainult kuni 2,5 mm pikkune juureosa. Nii küüslaugu küüned kui ka mugula põhi on katsudes kõvad. Turustamisse saadetavatele pealseteta mugulatele on jäetud alles tilluke vars, mille pikkus on 10–30 mm.

Küüslauguküünte lillade viirudega kest on beežika värvusega. Lõikamisel varieerub küüne viljaliha värvus elevandiluuvärvist kuni kreemikani.

Toorel küüslaugul on küüslaugule iseloomulik kirbe ning terav ninna tungiv lõhn. Kuumtöödeldud küüslaugule on iseloomulik sibulköögiviljadele omapärane aroom. Küüslauk tundub süües kergelt kibeda maitsega ning tema lõhn püsib kaua suus. Küüslaugu tekstuur on mahlane ja maitse õrnalt magus.

Selleks et esitusviis oleks ühtlane, valitakse küüslaugumugulad ühesuguse värvi, kuju ja suurusega. Kõige suurema ja kõige väiksema mugula läbimõõdu vahe ei tohi ületada 20 mm.

Küüslauku „Ail violet de Cadours“ turustatakse järgmistel viisidel:

—	põimikuna, mis koosneb vähemalt üheksast pealsetega küüslaugumugulast. Põimik kaalub 500 g, 1 kg või 2 kg, sõltuvalt sellesse punutud mugulate arvust ja nende suurusest;

—	pärjana, millesse on punutud pealsetega mugulad ja mis kaalub vähemalt 8 kg;

—	kimbuna, mis on tehtud pealsetega mugulatest. Kimp kaalub 500 g, 1 kg või 2 kg;

—	kotis tootekaaluga 5 kg, kuhu on käsitsi pandud pealseteta mugulad;

—	kastis, kuhu on käsitsi pandud pealseteta mugulad, mille läbimõõt on 60–70 mm või rohkem kui 70 mm;

—	korvis, kuhu on käsitsi pandud pealseteta mugulad, mille läbimõõt on 60–80 mm;

—	võrgus, milles on kuni 1 kg pealseteta mugulaid;

—	karbis, milles on kuni 1 kg pealseteta mugulaid.

Mugulaid turustatakse originaalpakendis. Küüslaugumugulaid tohib tükikaupa müüa vaid kastis ja korvis.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik küüslaugu tootmisetapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Küüslaukude „Ail violet de Cadours“ pakendamine peab kvaliteedi ja range standardi säilitamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

Selleks et hoida küüslaugusorti haigustest prii ning vähemalt üht küüslaugu välist sibulakoort tervena, säilitatakse küüslauke sätestatud tingimustel ning välditakse toote liigset käsitsemist.

Pakendamisel kasutatakse kohalike ettevõtjate küüslaugukasvatusalast oskusteavet, mis aitab samuti küüslaugusordi „Ail violet de Cadours“ omaduste säilitamisele kaasa:

—	mugulate hoolikas valimine loob eelised ühesuguste esitusviiside (ühesugune värv, suurus ja kuju) saavutamiseks;

—

mugulate käsitsi paigutamine võimaldab kasutada sellise disainiga pakendeid, mille puhul on mugulate hõõrdumine üksteise vastu toote turustamise käigus väiksem: põimikutes, pärgades ja kimpudes olevate küüslaukude pealsete pingutamine, kottide, võrkude ja karpide sulgemine otse mugulate juurest ning mugulate tihedalt üksteise vastu asetamine kastides ja korvides aitab saavutada jäiku kooslusi.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks õigusnormidega ette nähtud kohustuslikule teabele on märgisel:

—	pakendaja nimi;

—	saagi koristusaasta;

—	toote „Ail violet de Cadours“ tuvastus- ja jälgimissüsteem.

Peale selle peab iga ühekaupa pakendatult müüdav küüslaugumugul olema äratuntav sellele asetatud kleebise „Ail violet de Cadours“ järgi.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond asub Haute-Garonne’i, Gersi ja Tarn-et-Garonne’i departemangu liitumiskohas.

Haute-Garonne’i departemangu kuuluvad kommuunid: Bellegarde-Sainte-Marie, Belleserre, Bragayrac, Brignemont, Cabanac-Séguenville, Cadours, Le Castéra, Caubiac, Cox, Drudas, Empeaux, Garac, Le Grès, Lagraulet-Saint-Nicolas, Laréole, Lasserre, Menville, Mérenvielle, Pelleport, Pradère-les-Bourguets, Puysségur, Saint-Thomas, Sainte-Livrade, Thil, Vignaux.

Tarn-et-Garonne’i departemangu kuuluvad kommuunid: Auterive, Beaumont-de-Lomagne, Beaupuy, Bouillac, Le Causé, Escazeaux, Faudoas, Gariès, Goas, Marignac, Maubec, Sérignac.

Gersi departemangu kuuluvad kommuunid: Ansan, Ardizas, Aubiet, Augnax, Auradé, Aurimont, Avensac, Bajonnette, Beaupuy, Bédéchan, Bézéril, Blanquefort, Castillon-Savès, Catonvielle, Cazaux-Savès, Clermont-Savès, Cologne, Encausse, Endoufielle, Escorneboeuf, Estramiac, Frégouville, Gimont, Giscaro, Homps, L’Isle-Arné, L’Isle-Jourdain, Juilles, Labastide-Savès, Labrihe, Lahas, Lias, Mansempuy, Maravat, Marestaing, Maurens, Mauvezin, Monbrun, Monferran-Savès, Monfort, Montiron, Noilhan, Pessoulens, Pompiac, Puycasquier, Razengues, Roquelaure-Saint-Aubin, Saint-André, Saint-Antonin, Saint-Brès, Saint-Caprais, Saint-Cricq, Saint-Georges, Saint-Germier, Saint-Orens, Saint-Sauvy, Sainte-Anne, Sainte-Gemme, Sainte-Marie, Sarrant, Ségoufielle, Sérempuy, Seysses-Savès, Sirac, Solomiac, Thoux, Tirent-Pontejac, Touget, Tourrenquets.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Ail violet de Cadours“ ja selle keskkonna vaheline seos seisneb geograafilise piirkonna kliima-, mullastiku- ja topograafiliste tingimustega hästi kohanenud kohalike sortide hulgast pärinevate sortide kasutamises, mis annavad tootele erilised omadused (lilla värvus, mugulate suurus ja ühetaolisus) ning mille kasvatamisel kasutatakse geograafilises piirkonna oskusteavet. Need omadused annavad tootele hea maine.

Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Küüslaugu „Ail violet de Cadours“ tootmispiirkonnale, mis asub Midi-Pyrénées’ piirkonnas Haute-Garonne’i, Gersi ja Tarn-et-Garonne’i departemangu vahel, iseloomuliku kliima kujundavad ookeani mõju talvel ja kevadel ning Vahemere mõju suvel ja eriti sügisel. Talv on suhteliselt lühike ja pehme. Kevadet iseloomustab sujuv temperatuuri tõus ja suur sademete hulk koos maikuise järsu vihmasaju suurenemisega. Suvi on soe ja kuiv. Sügis on suhteliselt pehme ning oluliste sademeteta. Suvel ja sügisel puhuvad piirkonnas peamiselt kagust tulevad soojad ja kuivad meretuuled (vent d’Autan).

Tootmispiirkonnale on iseloomulik künklike pinnavormidega keskmiselt mägine maastik. Piirkonnas esinevatele oligotseeni-miotseeni molassist moodustunud savi-lubjamuldadele ja kaltsiumirikastele savimuldadele on iseloomulik suur savisisaldus (vähemalt 30 %), mis kindlustab piisava kasutatava veevaru. Nendele muldadele on iseloomulik looduslik vee läbilaskevõime, mis on tingitud maapinna kaldest ja mulla struktuurist.

Inimtegur

Lähis-Idast pärit küüslauk jõudis kõnealusesse piirkonda arvatavasti esimestel sajanditel Rooma kolonisatsiooni käigus.

Küüslauguga kaubitsemine arenes pidevalt, kuni viimaks avati lilla küüslauguga kauplemiseks iganädalane turg. See turg on alates juuli keskpaigast kuni detsembri keskpaigani igal kolmapäeval Cadours’is siiani avatud.

Küüslaugu „Ail violet de Cadours“ tootmisega tegelevad ettevõtjad jagavad küüslaugukasvatuse alast oskusteavet nii küüslaugu kasvatamiseks kui ka selle töötlemiseks.

Küüslaugusordid ’Germidour’ ja ’Valdour’ on aretatud kohalikust lillast küüslaugust ja sisse kantud sortide ametlikku kataloogi vastavalt 1991. ja 2006. aastal. Nimetatud sorte iseloomustab eelkõige lühike puhkeperiood, mis tingib varajase idanemise, jäiga õievarre puudumine ning suured seemnemugulad, mille valget koort katavad lillad triibud.

Küüsi istutatakse sügisel alates oktoobri keskpaigast detsembri keskpaigani põldudele, kus pole teisi lauke kasvatatud kolm aastat ning maisi ega sorgot eelmisel aastal. Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi viimine pinnasesse on põhjendatud, pidades silmas põllukultuuride vajadust nende mullas leiduvate ainete järele.

Küüslauke korjatakse siis, kui saak on täielikult valminud.

Kuivatusprotsessi kontrollimisega tagatakse, et korjatud saagi massist kaoks vähemalt 20 % vett.

Geograafilises piirkonnas asuvad põllumajandusettevõtted on pindalalt väikesed ja keskmise suurusega. Neid mitmeid kultuure kasvatavates ettevõtetes, kus tähtsaim on teraviljatootmine, peetakse küüslaugu tootmist lisaväärtuseks. Küüslaugukasvatuse arengule on palju kaasa aidanud saadaolev pere tööjõud.

Siiamaani läbitakse mitmeid etappe käsitsi, et turustada korralikult puhastatud ja kaubandusliku välimusega küüslauke: küüslaugult eemaldatakse vigastatud koored, jättes alles vähemalt ühe puhta ja vigastamata koore, lõigatakse juured ning küüslauk valmistatakse turustamiseks ette. Just nendes etappides on kõige enam vaja ettevõtjate küüslaugukasvatuse alast oskusteavet, mis käib käsikäes mugulate käsitsi väljavalimisega nende suuruse, kuju ja värvi järgi, selleks et saavutada ühtlane esitusviis.

Toote eripära

Toode „Ail violet de Cadours“ on kuivatatud küüslauk. Eelkõige iseloomustab küüslauku tema lillade triipudega koor. Mugulate läbimõõt on vähemalt 45 mm või rohkem, kuju on ühtlane ning mugul on lõhedeta, mis tähendab, et küüsi pole näha (vähemalt üks väline soomus pole vigastatud). Juured on küüslaugu põhja juurest ära lõigatud.

Küüslaugu „Ail violet de Cadours“ erilised välised omadused ning lõhna- ja maitseomadused eristavad seda oluliselt sorti ’Germidour’ kuuluvast kuivatatud lillast küüslaugust, mida kasvatatakse väljaspool määratletud geograafilist piirkonda. Küüslauk „Ail violet de Cadours“ paistab eelkõige silma oma väliste omaduste poolest: suurem mugul, esiletulev lilla värvus, mugula ühtlasem kuju; ning oma lõhnaomaduste poolest: tüüpiline küüslaugule omane maitse ning tugev kirbe lõhn. Lisaks kuumtöödeldud küüslaugu maitsele iseloomustab küüslauku „Ail violet de Cadours“ ka veelgi intensiivsem suus kauapüsiv ning veelgi tugevam kirbe lõhn.

Mugulad on nii küüslauguküüsi kui ka mugula põhja katsudes tihke tekstuuriga. Mugulate haigusteta hoidmine on häid tulemusi andnud alates saagi korjamisest kuni selle turustamiseni.

Turustamisse saadetakse ühesuguse värvi, suuruse ja kujuga küüslaugumugulad.

Kui küüslauku „Ail violet de Cadours“ turustatakse pealsetega, siis annavad tihedalt üksteise vastu pingutatud pealsed teatava jäikuse. Kui küüslauku „Ail violet de Cadours“ turustatakse pealseteta, siis on mugulad pakendis tihedalt üksteise vastu surutud.

Põhjuslik seos

Küüslaugul „Ail violet de Cadours“ on oma tootmispiirkonnas kõik arenguks vajaminevad eelised.

Küüslauku „Ail violet de Cadours“ iseloomustab eelkõige tema värvus. See tuleneb kohalike sortide hulgast pärinevate sortide kasutamisest, millel on lillade triipudega koor; lisaks seondub see ka istutamisega savirikaste muldadega põldudele maikuus, mil sademeid on kõige rohkem. Ühest küljest soodustab küüslaugu „Ail violet de Cadours“ tootmine savirikaste muldadega niiskel pinnasel ühtlase kujuga mugulate saamist. Mõistlik väetamine aitab vältida mugulate lõhki kasvamist, nii et küüslaugul „Ail violet de Cadours“ on vähemalt üks sibulakoor, mis pole kahjustatud.

Teisest küljest vajab taim just mugulate moodustumise perioodil kõige rohkem vett. See on kiire kasvu etapp, mis mõjutab otseselt nii mugula suurust ja kuju kui ka lilla värvitooni taset. Suur sademete hulk maikuus varustab taime tema idanemise perioodil vee ja mineraalidega. Nii kasvavad mugulad, millel on küüslaugule „Ail violet de Cadours“ iseloomulikud omadused: mugulate läbimõõt on vähemalt 45 mm või rohkem, nad on ühtlase ja ümara kujuga ning lilla värvusega.

Küüslaugu „Ail violet de Cadours“ mugulate kõvadus on seotud nende ettevalmistamisega turustamiseks, et vältida sibulate üksteise vastu hõõrdumist, ning lühikese turustusperioodiga, mis näeb ette mugulate müümist enne, kui need uuesti kasvama lähevad.

Küüslaugu „Ail violet de Cadours“ taimehaigustest vabana hoidmisele aitavad kaasa mitmed tegurid:

—	seenhaiguste ja bakteriaalsete haiguste leviku tõkestamine mullas tänu põllukultuuride külvikorra süsteemile ja küünte istutamisele looduslikult kuivendatud põldudele;

—	nimetatud haiguste tõkestamine küüslaukude kasvatamise ajal tänu paikapandud istutuskuupäevadele ja mõistlikule väetamisele;

—	küüslaukude korjamine, kui saak on täielikult valminud. Sellele järgnev mugulate kuivatamine Autani tuulte käes soodustab küüslaukude säilimisperioodi.

Küüslaugul „Ail violet de Cadours“ puuduvad jäigad õievarred ning see võimaldab põimida küüslauku põimikutesse, pärgadesse ja kimpudesse.

Küüslauk „Ail violet de Cadours“ on äratuntav selle poolest, et selle mugulaid puhastatakse vigastatud koortest käsitsi, tulemuseks on tervete koorte ja äralõigatud juurtega mugulad. Küüslaukude puhastamine käsitsi loob eelised ühtlase esitusviiside (ühesugune värv, suurus ja kuju) saavutamiseks. Ettevõtjate traditsiooniline oskusteave, mis hõlmab ka toote töötlemist, rõhutab küüslaugu „Ail violet de Cadours“ tähtsust ning hoiab seda hinnas.

Seega mängib küüslaugu „Ail violet de Cadours“ eripärade juures rolli geograafilise piirkonna eriomaduste, looduslike tingimuste ja inimteguri koosmõju.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-b9eb2879-fbef-4c10-a287-c0d23d8ef13f

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.