—

olemasolevaid koostööstruktuure ja -mehhanisme, et aidata vältimatut ravi vajavaid patsiente, pakkudes nende jaoks vabu haiglakohti, ja

—

vabu tervishoiutöötajaid, kes on meie tervishoiusüsteemide alustala, ning luua neile võimalus oma teadmisi ja oskusi jagada ning teiste liikmesriikide tervishoiutöötajatega käsikäes tegutseda.

—

Terviseohutuse komitee ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu koordineeritakse patsientide jaoks vajaminevate ja pakutavate intensiivravikohtade jaotamist ja vastava kvalifikatsiooniga meditsiinitöötajate liikumist

—

Kui liikmesriigid on taotlenud abi ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu, koordineeritakse ja kaasrahastatakse patsientide ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud meditsiinitöötajate meeskondade erakorralist transporti üle riigipiiride.

—

Antakse selgitusi teises liikmesriigis osutatud raviteenuste puhul tekkinud ravikulude hüvitamise kohta vastavalt sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määrustele.

—

Selgitatakse patsientide piiriülese liikuvuse korda, täpsemalt patsientide haiguslugude edastamise, ravi järjepidevuse ja retseptide vastastikuse tunnustamise korda kooskõlas piiriülese tervishoiu direktiiviga.

—

Julgustatakse kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke tervishoiuasutusi kasutama kahepoolseid ja piirkondlikke lepinguid (kui need on olemas) ja kontaktpunkte, et leevendada naaberpiirkonnas COVID-19 patsiente ravivate intensiivraviosakondade koormust.

—

Julgustatakse liikmesriike või spetsialiseerunud valitsusväliseid organisatsioone, et nad saadaksid nõuetekohaselt kvalifitseeritud meditsiinitöötajate meeskondi üle piiride.

—

ELi terviseohutuse komitee, (2) kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mida juhib komisjon, toetab teabevahetust ning koordineerib tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks ettevalmistust ja reageerimist.

—

Komisjon aitab ELi terviseohutuse komitee ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi abil koordineerida piiriülese tervishoiuabi taotlusi. Abitaotlused võivad puudutada intensiivravikohti, patsientide ravi ning patsientide ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud meditsiinitöötajate meeskondade transporti.

—

Abi vajava liikmesriigi pädev asutus teavitab liikmesriike ja Euroopa Komisjoni varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu. ELilt abi taotlemise kriteeriumid määravad kindlaks riiklikud ametiasutused.

—

Liikmesriigid, kes saavad abi pakkuda, võivad abitaotlustele vastata varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu. Kui abipakkumine on vastu võetud, siis koordineerivad koostööd tegevad liikmesriigid toetuse andmist omavahel otse ja otsustavad haiglate juhtkonnaga toetuse andmise üksikasjad.

—

Komisjon ajakohastab korrapäraselt abitaotluste ja pakutava abi kokkuvõtlikku tabelit ning teavitab terviseohutuse komiteed.

—

Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC) osutab ööpäevaringset teenust, mille vahendusel saab koordineerida ja kaasrahastada vajalikku meditsiinitransporti.

—

Liikmesriigilt saadud abitaotluse korral aktiveerib ERCC tavamenetlust järgides Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (3).

—

Tervishoiukulude katmist reguleeritakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määrustega (4).

—

Patsientidel, keda transporditakse abi pakkuva naaberriigi või muu liikmesriigi haiglasse, peaks tavaliselt olema pädeva sotsiaalkindlustusasutuse eelnev luba. COVID-19 pandeemia ja erakorralise olukorra tingimustes ei ole see praktiline.

—

Komisjon soovitab, et liikmesriigid kasutaksid kiireloomulist ravi vajavate patsientide puhul üldist hädaolukorda arvestades praktilist lähenemisviisi ja kaaluksid eelneva üldloa kasutamist selleks, et tagada vastuvõtva tervishoiuteenuse osutaja kõigi kulude katmine.

—

Soovitatavalt peaks piisama sellest, et pädev liikmesriik tagab, et patsiendil on kaasas dokument, mis tõendab, et haiglaravile võtmise hetkel on patsiendil kehtiv ravikindlustus, või et on olemas mis tahes muu praktiline korraldus, milles asjaomased liikmesriigid võivad kokku leppida. Käesolev juhis kehtib üksnes COVID-19 pandeemia kontekstis osutatavate erakorraliste raviteenuste korral.

—

Mittekiireloomulist plaanilist ravi saavate patsientide puhul kohaldatakse tavapäraseid menetlusi teises liikmesriigis osutatavate tervishoiuteenuste põhimõtete alusel (5).

—

Need liikmesriigid, kus on kasutusel patsiendi koondandmed ja digiretseptid, peaksid portaali MyHealth@EU vahendusel neid jagama (6). Lisaks tuleks patsiendile anda tema haigusloo koopia, et hõlbustada nii ravi teises liikmesriigis kui ka järelravi kodus.

—

Tervishoiu ametkondadel võib olla vaja võtta täiendavaid meetmeid ravi järjepidevuse huvides, kuna eri riikides võidakse kasutada erinevaid ravieeskirju.

—

Üldjuhul kohaldatakse retseptide vastastikust tunnustamist kooskõlas piiriülese tervishoiu direktiiviga (7).

—

Piiriülese tervishoiu riiklikud kontaktpunktid võivad pakkuda piiriülestele patsientidele üldist teavet (8).

—

ELi kodanike suhtes kohaldatakse jätkuvalt vaba liikumise direktiivis (9) sätestatud eeskirju. Patsientidele, kes vajavad kiireloomulist ravi tervishoiuasutuses, ei tohiks keelata riiki sisenemist, kui liidu sisepiiridel on sisse viidud ajutine kontroll. Patsiendid, kes reisivad mittekiireloomulise ravi eesmärgil teise liikmesriiki, peaksid kontrollima, mis tingimustel piirikontroll neil reisida võimaldab.

—

Erakorralise transporditeenuse osutaja tuleks transpordisüsteemis suunata eelisjärjekorda (kooskõlas COVID-19 piirihaldussuunistega läbi roheliste transpordikoridoride (10)).

—

Neid inimesi silmas pidades, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad kujutavad COVID-19 tõttu ohtu rahvatervisele, tuleb võtta asjakohaseid ohutusmeetmeid.

—

EL toetab oma Interregi programmide kaudu piirialade koostööd ja tervishoiusüsteemide integreerimist (nt on Prantsusmaa ja Belgia piiril loodud seitse organiseeritud juurdepääsutsooni piiriülestele tervishoiuteenustele; Alam-Austria, Lõuna-Böömimaa ja Lõuna-Moraavia kriisitõrjekeskused on omavahel reaalajas ühenduses, et kiirabiautod saaksid algatuse „Healthacross“ raames piiri ületada; Reini jõe ülemjooksu piirkonnas Prantsuse-Saksamaa-Šveitsi piirialadel koordineeritakse projektiga TRISAN tervishoiusektori töötajate oskuste täiendamisega tegelevate võrgustike tegevust).

—

Mitu Interregi piirkondade projekti tegeleb nüüd pandeemia vastase võitluse koordineerimisega. Maasi-Reini europiirkond (NL/BE/D), mis hõlmab Maastrichti, Aacheni, Liege′i ja Hasselti piirkonda, on loonud kolmepoolse kriisiohjekeskuse („Task Force Corona“). Cerdanya haigla (ES), mis paikneb Prantsusmaa ja Hispaania piiri lähedal, teeb koostööd Prantsusmaa haiglatega, jagatakse intensiivravi võimekust ja töötajaid ning tehakse koostööd piiripolitseiga, et tagada patsientide ja tervishoiutöötajate juurdepääs haiglale.

—

Liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused peaksid pandeemiaga seotud probleemide lahendamiseks kasutama võimalikult suures ulatuses Interregi programmide pakutavat paindlikkust. Paljudel piirialadel on juba olemas koostöötraditsioonid ja -struktuur, sealhulgas tervishoiu valdkonnas, mida tuleks nüüd Euroopa solidaarsuse vaimus üksteise aitamiseks täielikult ära kasutada.

—

Elutähtsate kutsealade töötajatel peab igal ajal olema võimalik jõuda oma sihtkohta ilma viivituseta. Liikmesriigid peaksid hõlbustama tervishoiutöötajate piiriületust ja võimaldama neil takistusteta teise liikmesriigi tervishoiuasutusse tööle jõuda (11).

—

Liikmesriigid või spetsialiseerunud valitsusvälised organisatsioonid võivad vastusena abitaotlusele saata üle piiri nõuetekohaselt kvalifitseeritud meditsiinitöötajate meeskondi.

—

WHO on juba akrediteerinud või akrediteerib kaheksa Euroopa erakorralise meditsiini meeskonda, et hallata rahvusvahelist erakorralist abi, mida rakendatakse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu laekunud taotluste alusel. Praegu on nende meeskondade võimekus piiratud, sest enamikul juhtudel võivad töötajad juba töötada täismahus oma koduriigis. ELi täiendava rahalise toetuse eraldamise korral võib aga Euroopa meditsiinimeeskondi juurde luua.

—

Paljud tervishoiutöötajate kutsekvalifikatsioonid (üldarsti, erinevate eriarstide, näiteks pulmonoloogi, immunoloogi või nakkushaiguste arsti ja üldõe kvalifikatsioon) on kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi (12) alusel miinimumnõuete osas ühtlustatud. Teenuste ajutise ja episoodilise osutamise korral võib nendelt spetsialistidelt nõuda üksnes lihtdeklaratsiooni, ilma et oleks vaja oodata vastuvõtva liikmesriigi ametiasutuste otsust. Muude tervishoiuvaldkonna kutsealade puhul võib vastastikuse tunnustamise menetluse läbi viia, kui pädevad asutused peavad vajalikuks erialase koolituse sisu võrdlemist.

—

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivis on sätestatud maksimaalsed nõuded, mida võib ELi piires liikuda soovivatelt tervishoiutöötajatelt nõuda. Direktiiviga ei kohustata liikmesriike kehtestama tunnustamismenetlusega seonduvaid piiranguid ega takistata liikmesriikidel kehtestada liberaalsemat lähenemisviisi saabuvate tervishoiutöötajate kohtlemiseks, olgu siis tegemist teenuse osutamise või ettevõtjana tegutsema asumisega (näiteks võib loobuda eelneva deklareerimise nõudest ja kvalifikatsiooni eelneva kontrollimise nõudest või siis kohaldada taotluste käsitlemisel lühemaid tähtaegu, nõuda tavalisest vähem dokumente, loobuda sertifitseeritud tõlgete nõudmisest või kompensatsioonimeetmest, kui vastuvõttev liikmesriik leiab, et patsiendile ei ole suurt ohtu).

—

Komisjon võib anda täiendavaid suuniseid tervishoiutöötajate piiriülese liikuvusega seotud aspektide kohta.

—

Liikmesriikide pädevaid asutusi ja tervishoiutöötajaid julgustatakse kasutama COVID-19 tugisüsteemi, et arstid saaksid raskekujulise COVID-19ga patsientide ravi osas kogu ELis ja Euroopa majanduspiirkonnas vahetult teadmisi jagada ja kogemusi vahetada. Kõik arstid, kes tegelevad mõnes haiglas keerulise COVID-19 juhtumiga, võivad osaleda veebikonverentsisüsteemis ning saavad võtta ühendust selleks loodud tugikeskusega e-posti aadressil SANTE-COVID-CLINICIANS-NETWORK@ec.europa.eu.

—

EL pakub solidaarsusfondi (13) kaudu rahvatervisega seonduvas hädaolukorras olevatele liikmesriikidele rahalist abi.

—

Tervishoiukulud on rahastamiskõlblikud ka struktuurifondide raames, koordineeritud majandusliku reageeringuna COVID-19 puhangule on lubatud rahastada nii riike kui ka piirkondi ning vahendeid võib paindlikumalt ümber paigutada.

—

ELi eelarvest tehakse erakorralise toetuse rahastamisvahendi (Emergency Support Instrument, ESI) kaudu tõenäoliselt lähiajal kättesaadavaks täiendavad rahalised vahendid, mille eelarvepädevad institutsioonid peavad heaks kiitma. ESI kaudu eraldatavad vahendid peaksid katma kulud, mis tekivad tervishoiusüsteemide koormuse leevendamise valdkonnas tehtava piiriülese koostöö käigus neis ELi piirkondades, mida kriis on kõige enam mõjutanud. Rahastamisvahendid on suunatud eelkõige abivajavate patsientide transpordiks teiselpool riigipiiri asuvatesse ja vabu haiglakohti omavatesse haiglatesse, meditsiinitöötajate vahetuseks, välisriigi patsientide vastuvõtmiseks või muud liiki vastastikuseks abiks ning ka ajutiste tervishoiuasutuste kasutuselevõtmiseks.