—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2 kalandustoodete ühise turukorralduse kehtestamise kohta,

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuse ja arengu edendamise kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise kohta (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, eelkõige selle artiklit 35 ühise turukorralduse eesmärkide kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, eriti selle artikleid 11, 13, 41–44, 48, 63, 66, 68 ning 70–73,

—

võttes arvesse Vahemere üldise kalanduskomisjoni keskpika perioodi strateegiat (2017–2020), mille eesmärk on kestlik kalapüük Vahemerel ja Mustal merel,

—

võttes arvesse oma 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni kalavarude seisundi ja kalandussektori sotsiaal-majandusliku olukorra kohta Vahemerel (2),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 24. oktoobril 2017. aastal avaldatud uut strateegiat „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse kohta toitlustuses ja jaekaubanduses (3),

—

võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni kalalaevastike haldamise kohta äärepoolseimates piirkondades (4),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0163/2018),

A.

arvestades, et ELi kalandussektori probleemid muutuvad päev-päevalt raskemaks ja keerukamaks; arvestades, et kalurite sissetulekuid võivad mõjutada kalavarude seisund ja kasvavad kulud, eelkõige kütusehindade kõikumised; arvestades, et sellega seoses võivad kohalikud kogukonnad püügikvootide kärpimisest tingitud püügi vähenemise tõttu sattuda keerulisse olukorda; arvestades, et kütusehindade tõusust tingitud transpordikulude kasvule lisandub konkurents, mida põhjustab kolmandate riikide kalandustoodete import ning et kuigi neid ja teisi probleeme tunnistatakse, ootavad kalandussektori halveneva sotsiaal-majandusliku olukorra põhjused, näiteks kala esmamüügihinna ebaadekvaatne kujundamine, suures osas alles lahendamist;

B.

arvestades, et kalandussektoril on suur tähtsus tarbijatele kala tarnimisel ning liikmesriikides ja liidus toitumise tasakaalustamisel, lisaks annab see olulise panuse rannikupiirkondade sotsiaal-majanduslikku heaolusse, kohalikku arengusse, tööhõivesse, tarneahelas sellele eelnevate ja järgnevate majandustegevuste säilitamisse ja loomisesse ning kohalike kultuuritraditsioonide säilitamisse;

C.

arvestades, et väikesemahulise ja käsitööndusliku ning rannakalapüügiga tegeleb 83 % ELi aktiivsetest kalalaevastikest ning see moodustab 47 % ELi kalandussektori kogutööhõivest; arvestades, et määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatakse, et liikmesriigid peaksid püüdma anda eelisjuurdepääsu väikesemahulise, käsitööndusliku ja rannapüügiga tegelevatele kaluritele, ning et seda üleskutset ei järgita;

D.

arvestades, et ELi õigusnormide järgimine on muudetud kohustuslikuks enamikule kalandus- ja vesiviljelustoodete turustajatele, näiteks kaubanduskeskustele; arvestades, et samas on erinev sellise järgimise mõju kalurite töötingimustele ja sissetulekutele, mis võib olla ebaaus väiksemate kalalaevade suhtes;

E.

arvestades, et tuleb arvesse võtta olulisi erinevusi ELi eri liikmesriikide laevastike ja laevastikusegmentide, sihtliikide, püügiviiside, tootlikkuse, tarbijaeelistuste ja ühe elaniku kohta tarbitavate kalakoguste osas, samuti kalandustegevuse iseärasusi, mis tulenevad riikide sotsiaalsest struktuurist ja turustamisviisidest ning eri püügipiirkondade struktuursetest ja looduslikest erinevustest;

F.

arvestades, et väikesemahulise kalapüügiga tegelejad vajavad uutesse turusegmentidesse sisenemisel tuge ja finantsabi;

G.

arvestades, et kutseliste kalurite sissetulekute ja töötasude ebakindlus on seotud sektoris kasutatavate turustamismeetoditega, esmamüügihinna kujunemise viisiga ning töö ebaregulaarsusega, mistõttu tuleb muu hulgas säilitada sektori piisav rahastamine liikmesriikide ja liidu vahenditest;

H.

arvestades, et kalandustoodete väärtusahela sõlmpunktide analüüs võib aidata jätta, tänu uute kohalike turgude avamisele ja kohalike sidusrühmade kaasamisele, senisest suurema osa väärtusest jääda kohalikele kaluritele ja tootjatele, mis võib omakorda tuua kasu kohalikele kogukondadele tänu dünaamilise, tulusa ja kestliku majandustegevuse arendamisele piirkonnas;

I.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 tunnistatakse äärepoolseimate piirkondade ühiskondlikku ja majanduslikku eriolukorda, mida raskendavad struktuurilised tegurid (kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked looduslikud olud ja kliimatingimused, majanduslik sõltuvus mõnedest vähestest toodetest jne), mille püsivus ja koosmõju piiravad tõsiselt nende arengut ja kahjustavad kalandussektori väärtusahelat;

J.

arvestades, et ehkki esmatootjatel on väärtusahelas keskne tähtsus, ei saa nad sugugi alati osa väärtusahela hilisemates järkudes loodavast lisaväärtusest;

K.

arvestades, et ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärk on tugevdada liidu kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkust ja konkurentsivõimet;

L.

arvestades, et üks võimalus äärepoolseimate piirkondade kalandustoodete konkurentsivõime tagamiseks nende peamistel sihtturgudel oleks see, kui neist piirkondadest pärit kala hinnale ei lisanduks transpordikulu;

M.

arvestades, et EL on maailma suurim kala- ja vesiviljelustoodete turustaja;

N.

arvestades, et kala- ja vesiviljelustoodete kaubavooge mõjutavad paljud tegurid, nagu näiteks eri piirkondade tarbijate eelistused;

O.

arvestades, et kalandus- ja vesiviljelustoodete ühise turukorralduse eesmärk on muuta turud stabiilsemaks ja läbipaistvamaks, eriti tänu majanduslikele teadmistele ning kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude tundmisele kogu tarneahela ulatuses;

P.

arvestades, et määruse (EL) nr 1379/2013 (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta) artiklis 38 sätestatakse kohustus märkida ära püügi- või tootmispiirkond ning öeldakse, et merest püütud kalapüügitoodete puhul tuleb kirjalikult esitada FAO püügipiirkondade loetellu kuuluva alapiirkonna või rajooni nimi;

Q.

arvestades, et läbipaistvus on võimalus tagada tarbijatele õigus saada võimalikult täpset teavet nende ostetavate toodete omaduste kohta; arvestades, et selleks tuleb märgistamist parandada nii, et see hõlmaks kohustuslikus korras nii värskelt müüdavate kui ka töödeldud toodete puhul ühtmoodi täpset teavet kala päritolu kohta;

R.

arvestades, et tegeliku müügitegevuse dünaamika ei võimalda kanda kala hinda tootmissisendite, näiteks kütuse hindade kõikumisi, ning et keskmised esmamüügihinnad ei kajasta lõpptarbija poolt makstava hinna kujunemist;

S.

arvestades, et struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2016. aasta uuringust „Väikesemahulise kalapüügi turud: väärtusahel, reklaam ja märgistamine“ nähtub selgelt, et ELi kalandustoodete märgistamine võib tarbijat segadusse ajada;

T.

arvestades, et kalandus- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonidel (edaspidi tootjaorganisatsioonid) on ÜKP ja ühise turukorralduse nõuetekohasel juhtimisel ja nende eesmärkide saavutamisel keskne tähtsus;

U.

arvestades, et EL kohustub säilitama kalandustoodete kõrge kvaliteeditaseme, eriti kaubandussuhetes kolmandate riikidega;

V.

arvestades töötleva ja konservitööstuse tähtsust;

W.

arvestades, et ÜKP raames on kohalikel kalandusvaldkonna tegevusrühmadel suur tähtsus valdkonnaüleste ja integreeritud kohalike kaasavate arengustrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel, et nende kaudu rahuldada kohalike kalanduspiirkondade vajadusi; arvestades, et tunnistatakse kohalike tegevusrühmade kasulikkust kalandustegevuste mitmekesistamisel;

X.

arvestades, et kala tarneahel ei ole muust majandusest eraldatud ning et valdkondadevaheliste sidemete loomisel on suur tähtsus uuenduslike toodete väljatöötamisel, mis võimaldavad siseneda uutele turgudele ja parandada reklaamitegevust;

Y.

arvestades, et mõningate liikmesriikide kalandussektorites on liiga vähe ühtekuuluvustunnet ja ühistegevust;

Z.

arvestades, et äärepoolseimate piirkondade kalandusel on oma erivajadused, mida tunnistatakse ka ELi toimimise lepingu artiklis 349 ja mis mõjutavad kalanduse struktureerimist;

AA.

arvestades, et tootmisharudevahelised organisatsioonid (nagu ühises põllumajanduse turukorralduses on juba mainitud) võivad aidata paremini kooskõlastada turundustegevust kogu tarneahela ulatuses ning välja töötada kogu valdkonnale huvi pakkuvaid meetmeid;

AB.

arvestades, et kuna kalavarude puhul on tegemist jagatud ressursiga, saavad teatavatel juhtudel varude säästvat ja tõhusat kasutamist paremini korraldada need organisatsioonid, kelle liikmed pärinevad eri liikmesriikidest ja liidu eri piirkondadest ning seetõttu tuleks kalavarusid käsitleda ja uurida piirkondade kaupa;

AC.

arvestades, et kalandussektoril on keskne tähtsus äärepoolseimate piirkondade sotsiaal-majanduslikus olukorras ja tööhõives ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel neis piirkondades, mille majanduses valitsevad püsivad struktuurilised kitsaskohad ja millel on vähe võimalusi oma majanduse mitmekesistamiseks;

AD.

arvestades, et noorte puudus kutsealal takistab valdkonna ajakohastamist ja täiustamist ning kujutab endast suurt ohtu mitmete rannikuäärsete kogukondade püsimisele;

AE.

arvestades, et naised ei ole kalandusvaldkonnas kuigi silmatorkavalt esindatud, nad täidavad üldjuhul selliseid tähelepandamatuid ülesandeid nagu logistiline tugi või tegevusega seotud paberimajandus, kuid osa neist töötab ka kalalaevadel kalurite ja kaptenitena;

AF.

arvestades, et lossimiskohustus on tõeline majanduslik ja sotsiaalne nõue, mis vähendab tegevuse rahalist tulukust ja mõjutab väärtusahelat, ning seda kohustust tuleks minimeerida;

AG.

arvestades vajadust suurendada tarbijate teadlikkust tervisliku toitumise ja säästva tootmise tähtsusest;

AH.

arvestades, et sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemise põhjuste hulka tuleb lugeda ka kala esmamüügihinna langus ja kütusehinna tõus;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2393, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna B struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna tellitud uuringut „Noori põllumajandustootjaid käsitleva poliitika elluviimine pärast 2013. aasta ÜPP reformi“ („Young farmers: Policy implementation after the 2013 CAP reform“), mida esitleti põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 23. novembri 2017. aasta koosolekul,

—

võttes arvesse oma 23. novembri 2017. aasta kuulamist teemal „Noori põllumajandustootjaid käsitleva poliitika elluviimine pärast 2013. aasta ÜPP reformi“,

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 10/2017 „ELi noorte põllumajandustootjate toetust tuleks paremini suunata, et soodustada mõjusat põlvkonnavahetust“,

—

võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni teemal „Põllumajandusmaa koondumise hetkeseis ELis: kuidas soodustada põllumajandustootjate juurdepääsu maale?“ (4),

—

võttes arvesse Euroopa noorte põllumajandustootjate nõukogu (CEJA) 17. mail 2017. aastal avaldatud uuringut „Tulevases ÜPPs on väga vaja noori põllumajandustootjaid“ („Young farmers are key in the future CAP“),

—

võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee arvamust teemal „Noorte Euroopa põllumajandustootjate toetamine“ (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0157/2018),

A.

arvestades, et kõigist ELi põllumajandusettevõtete juhtidest on vaid ligikaudu 6 % nooremad kui 35-aastased ja üle poole on üle 55-aastased, ja arvestades, et erinevused liikmesriikide vahel on suured;

B.

arvestades, et need näitajad ei ole viimasel kümnendil oluliselt muutunud, vaid noorte põllumajandustootjate osakaal on vähenemas ja põllumajandusega tegeleva elanikkonna vananemine on suur probleem; arvestades, et põlvkonnavahetust puudutav olukord põllumajanduses on liikmesriigiti väga erinev ning nõuab seega paindlikku ja mitmekesisust arvestavat käsitlusviisi;

C.

arvestades, et üle 50 aasta on ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetatud põllumajanduse areng soodustanud kõikjal põllumajandusettevõtete suurendamist, koondumist ja tootmisvarade tugevat kapitaliseerimist, mis muudab mõnede põllumajandusettevõtete üleandmise ja/või kättesaadavuse noortele keeruliseks nende ülevõtmiseks nõutavate kapitalisummade tõttu;

D.

arvestades, et põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa vananemine on selle piiratud majandusliku tasuvuse tõttu süvenenud eeskätt loomakasvatussektorites ja eriti lamba- ja kitsekasvatuses;

E.

arvestades, et ajavahemikul 2007–2013 langes noorte põllumajandustootjate arv ELis tervikuna 3,3-lt miljonilt 2,3-le miljonile ja noorte põllumajandustootjate haritava põllumajandusettevõtete ala suurus vähenes nimetatud ajavahemikul 57-lt miljonilt 53-le miljonile hektarile;

F.

arvestades, et demograafiliste muutuste valguses, nagu rahvastikukadu ja maapiirkondades rahvastiku vananemine, on oluline luua põllumajanduse kui kaasaegse ja huvipakkuva sektori jaoks võimalused julgustada noori tegema karjääri põllumajandustootmises;

G.

arvestades, et maale juurdepääsul on tihe konkurents noorte seas, kes soovivad põllumajandustootmisega alustada, ja põllumajandustootjate seas, kes on juba end hästi sisse töötanud, ning mõnel juhul isegi noorte ja investeerimisühingute seas, kes on hakanud põllumajanduse vastu huvi tundma;

H.

arvestades, et tulevikus on kogu põllumajanduslikel pereettevõtetel põhinev põllumajanduslik arengumudel ohus;

I.

arvestades, et ÜPP-l on seejuures jätkuvalt oluline roll;

J.

arvestades, et põlvkonnavahetus põllumajanduses on probleem, mis hõlmab kahte aspekti, nimelt noorema põlvkonna raskusi põllumajandustootmisega alustamisel ja praeguse põlvkonna raskusi selle lõpetamisel, ning arvestades, et põllumajandustootmises tegutsevate noorte vähesus seab ohtu maapiirkondade majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja majanduskasvu ning ELi toiduainetega isemajandamise ja toiduga kindlustatuse; arvestades, et rahuldav majandusolukord on põllumajandustootmise atraktiivsuse tõstmise esimene tingimus;

K.

arvestades, et ÜPP kõige hilisema reformiga kinnitati ja võeti kasutusele mitmed vahendid, mida saab kombineerida ja kohandada liikmesriikide riiklike olude jaoks, eelkõige kohustuslik esimese samba toetus noortele põllumajandustootjatele (180 000 noore põllumajandustootja jaoks kuulub maksmisele 6,9 miljardit eurot) ning sellised teise samba meetmed nagu starditoetus, juurdepääs rahastamisele ja laenudele või võimalus luua noortele põllumajandustootjale temaatiline allprogramm (2,6 miljardit eurot);

L.

arvestades, et ELis ei ole mitte kõigil liikmesriikidel põllumajanduses ettevõtlusega alustamist käsitlevat tõelist poliitikat ning mitte kõik neist ei kasuta kõiki noortele põllumajandustootjale ettenähtud ÜPP pakutavaid vahendeid, eelkõige teise samba meedet „starditoetus noortele põllumajandustootjatele“;

M.

arvestades, et põllumajandusettevõtet juhtima asuvaid noori naisi on noorte põllumajandustootjate seas vaid väike osa, kuid nad ei moodusta ühtset rühma ja seetõttu on neil oma tegevuse alustamisel erinevad vajadused;

N.

arvestades, et põlvkonnavahetus peaks olema tulevase ÜPP üks peamine prioriteet, mis loob riiklike kohandatud strateegiate jaoks ühise poliitilise raamistiku, ning arvestades, et põlvkonnavahetusele kaasaaitamine on üks hädavajalikke eeltingimusi põllumajanduse säilitamiseks kogu ELis ning maapiirkondade atraktiivsuse ja elujõulisuse hoidmiseks ning selleks tuleks eelkõige edendada põllumajandusettevõtete mitmekesisust ja soodustada jätkusuutlikku põllumajanduslikku pereettevõtlust;

O.

arvestades, et maale juurdepääs on noorte põllumajandustootjate ja uute tulijate jaoks peamine takistus, mis püsib aastaid ja nõuab tegelikke lahendusi; arvestades, et maale juurdepääsu raskendab tavaliselt ühelt poolt eelkõige põllumajandusmaa kadumine mulla katmise, linnaarenduse, turismi, taristuprojektide, maakasutuse muutuste ja kliimamuutustest tingitud kõrbestumise tõttu ning teiselt poolt maaomandi koondumine; arvestades, et spekulatiivsed hinnatõusud tekitavad paljudes liikmesriikides uutele tulijatele ja noortele põllumajandustootjatele tõsiseid ja üha murettekitavamaid probleeme; arvestades, et praegused toetused, mis küll lihtsustavad raha või kapitali saamist, ei lahenda olulist probleemi, mis on seotud uue põllumajandusettevõtte asutamiseks vajaliku maa saamisega;

P.

arvestades, et uued tulijad, nagu noored põllumajandustootjad, on hinnakõikumiste ees eriti kaitsetud, ja arvestades, et nende jaoks on lisaks raskendatud ka rahastuse saamine pankade ja muude laenuprogrammide kaudu, kuna neil puuduvad tagatiseks kasutatavad finantsvarad;

Q.

arvestades, et ELi toetust noortele põllumajandustootjatele tuleks paremini suunata, et tagada põlvkonnavahetus ning võidelda põllumajandusettevõtete vähenemise ja koondumisega;

R.

arvestades, et hoolimata ELi toetusmeetmetest on ELi põllumajandussektoris endiselt vaja lahendada probleeme seoses noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja põlvkonnavahetusega;

S.

arvestades, et uute tulijate seas on peamise põllumajandustootjana tegutsevate naiste osakaal suurem kui põllumajandussektoris üldiselt;

T.

arvestades, et mõnes ELi piirkonnas on demograafilise olukorra tasakaalustamatus väga suur, kuna seal elab vähe või ei ela üldse noori;

U.

arvestades, et noored põllumajandustootjad ja uued tulijad kujutavad põllumajanduses endast olulist innovatsiooni ja ettevõtluse allikat ning toovad sellist kasu nagu uute teadmiste ja töövõtete kasutuselevõtmine, lõppkasutajatel põhinevate uute ärimudelite arendamine, säästvamate põllumajandustootmise süsteemide arendamine, uute organisatsiooniliste mudelite arendamine (nt loonusrendisuhted, eelmaksed, rahvalt tellimine), põllumajandustootmise ja kohaliku kogukonna vaheliste sidemete tugevdamine ning traditsiooniliste teadmiste kohandamine äriuuenduste loomiseks (nt käsitöötoidu tootmine);

V.

arvestades, et suur osa mägipiirkondadest on madalama investeeringute taseme, eritingimuste ja keeruliste pinnavormide tõttu erilistes raskustes, mis ei kutsu noori nendes piirkondades ettevõtlust jätkama või sellega alustama;

W.

arvestades, et see nõuab riiklikelt ja/või piirkondlikelt ametiasutustelt selliste piirkondadega riikides noorte põllumajandustootjate mehhanismi kohaldamisel paindlikumat käsitlusviisi;

X.

arvestades, et uued tulijad majandavad sageli väiksemaid põllumajandusettevõtteid ning neil on raske saada sisendeid konkurentsivõimeliste hindadega ja toota mastaabisäästuks vajalikke koguseid;

Y.

arvestades, et 80 % ÜPP toetustest jagatakse ainult 20 %-le ELi põllumajandusettevõtetest ning et toetuste tegelik jaotus võib olla veelgi ebavõrdsem, kuna kättesaadav statistika ei võimalda midagi teada saada põllumajandusettevõtete omandiõiguse ja kontrolli kohta;

Z.

arvestades, et Euroopa noorte põllumajandustootjate nõukogu 2015. aastal koostatud noorte põllumajandustootjate manifestis nõutakse maale ja laenudele juurdepääsu parandamist avalike toetusmeetmete kaudu; toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavu piiravaid eeskirju; noorte põllumajandustootjate sissetulekute volatiilsust vähendavaid meetmeid ning investeeringute ja maale juurdepääsu toetamist selleks, et hoida ja kaitsta mulda ning optimeerida noorte põllumajandustootjate maakasutust toidu tootmise eesmärgil;

AA.

arvestades, et noored põllumajandustootjad on säästva, mitmekesise ja kaasava põllumajandussektori keskne osa ning kui nende juurdepääsu põllumajandustootmisele edendatakse, aitab see säilitada tulevast toiduainete tootmist ning kaitsta keskkonda ja maapiirkondade maastikku;

AB.

arvestades, et põllumajandustoodete äärmuslik hinnakõikumine on põllumajandusettevõtet rajada soovivatele isikutele peamine takistav asjaolu, mistõttu nad keskenduvad sageli kindlamate kasumimarginaalidega nišitoodetele;

AC.

arvestades, et ELi õiguses tunnistatakse „noorte põllumajandustootjate“ ja „põllumajandustegevusega alustavate põllumajandustootjate“ mõisteid;

AD.

arvestades, et maaomandi koondumine on märkimisväärselt intensiivistuv protsess; arvestades, et 2005. ja 2015. aasta vahel vähenes põllumajandusettevõtete arv umbes 3,8 miljoni võrra, samas kui nende keskmine suurus tõusis 36 % võrra;

AE.

arvestades, et 6. septembri 2016. aasta Corki deklaratsiooni versioonis 2.0 väljendatakse muret maapiirkondadest väljarändamise ja noorte äravoolu pärast ning vajadust tagada, et maapiirkonnad ja kogukonnad (maakohad, põllumajandusettevõtted, külad ja väikelinnad) jääksid elu- ja töökohana atraktiivseks, ning parandada selleks teenuste, näiteks koolide, haiglate, sealhulgas sünnitusteenuste, lairibaühenduse ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavust ning maapiirkondade kodanike võimalusi edendada ettevõtlust traditsioonilistes maaelu valdkondades ja ka uutes majandussektorites;

AF.

arvestades, et põlvkonnavahetus sõltub eelkõige valitud (ELi ja riikide) poliitikute ja asjaomaste spetsialistide ning eelkõige eakamate inimeste tõelisest soovist; arvestades, et selline soov eeldab edasipüüdlikku ja sidusat üldist poliitikat – mida praegu tegelikult ei ole –, mis hõlmaks nii ÜPP vahendeid kui ka erinevaid riiklikke poliitikainstrumente erinevates valdkondades, nagu maa, rahastamine, maa valdamise vormid ja põllumajandusettevõtete struktuuri poliitika, maksustamine, pärimisõigus, pensioniskeemid, koolitus jne;

AG.

arvestades, et tänapäeval võistlevad ELi noored põllumajandustootjad kiiresti arenevas põllumajandussektoris; arvestades, et innovatsiooni, teadusuuringute ja täppispõllumajanduse abil on võimalik parandada põllumajanduse saagikust ning ühtlasi võimaldab see ka paremat ressursside majandamist;

AH.

arvestades, et ÜPP teise samba raames põllumajandustootmist alustavate noortega seotud meetme jaoks esitatud avalduste arv on mõnes liikmesriigis ületanud 2014.–2020. aasta programmiperioodiks ettenähtud kõigi põllumajandustootmise idufirmade väärtuse;

AI.

arvestades, et noortele põllumajandustootjatele, kes, nagu kõik teised ELi põllumajandustootjad, toodavad oma tooteid ja lasevad need Euroopa ühtsele turule, ei kehti kõigis liikmesriikides samad ettevõtlus- ja laenuvõtmise tingimused;

AJ.

arvestades, et loodud on sellised algatused nagu „ELi meetmed arukatele küladele“;

AK.

arvestades, et maapiirkondades on vaja tagada nii tööealisi nooremaid kui ka eakaid inimesi hõlmava elanikkonna püsimajäämine;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

—

võttes arvesse Saksamaa eesistumisperioodil (1. detsember 2016 – 30. november 2017) G20 raames võetud kohustust edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning pöörates erilist tähelepanu avaldusele, mille kohaselt jätkatakse kõikide poliitikavahendite – nii raha-, eelarve- kui ka struktuuripoliitika vahendite – eraldi ja koos kasutamist, et saavutada tugev, jätkusuutlik, tasakaalustatud ja kaasav majanduskasv ning samal ajal suurendada majanduslikku ja finantsalast vastupanuvõimet,

—

võttes arvesse ÜRO seatud kestliku arengu eesmärke, eelkõige kohustust võtta meetmeid kliimamuutuste ja nende mõju vastu võitlemiseks ning tagada säästev tarbimine ja tootmine,

—

võttes arvesse kapitaliturgude liidu kavas komisjoni võetud kohustust edendada selles valdkonnas jätkusuutlikku investeerimist ja eelkõige jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma tähelepanekuid,

—

võttes arvesse kõrgetasemelise eksperdirühma 2017. aasta juuli Euroopa jätkusuutliku majanduse rahastamist käsitlevat vahearuannet „Financing a Sustainable European Economy“, milles juhitakse tähelepanu pingetele, mis valitsevad lühiajalisest kasust juhinduva käitumise ning keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud eesmärkide täitmiseks vajalike pikaajaliste investeeringute vahel, ning võttes eelkõige arvesse selle 16. leheküljel esitatud punkti 5, milles käsitletakse prognooside lühiajalisuse kahjulikkust finantssüsteemile ja poliitikaraamistikule,

—

võttes arvesse komisjoni 8. juuni 2017. aasta teatist kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta (COM(2017)0292),

—

võttes arvesse kõrgetasemelise eksperdirühma 2018. aasta jaanuari Euroopa jätkusuutliku majanduse rahastamist käsitlevat lõpparuannet „Financing a Sustainable European Economy“,

—

võttes arvesse kõrgetasemelise eksperdirühma vahearuande 14. lehekülge, milles sedastatakse, et Euroopa investorite kapitalist kokku ligikaudu 45 % on paigutatud suurte CO2-heitkogustega sektoritesse ja rohelise taristu vara moodustab vähem kui 1 % maailma institutsionaalsete investorite portfellist,

—

võttes arvesse asjaolu, et usaldatavusraamistikud, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (1), ning investoritele kehtivad raamatupidamiseeskirjad ei soosi pikaajalist lähenemisviisi ning usaldatavusnõuded eeldavad üheaastase perioodi riskitasemele vastaval tasemel kapitali ja nende puhul võetakse finantsriski arvesse ainult kapitalinõuete arvutamiseks,

—

võttes arvesse Prantsusmaa 17. augusti 2015. aasta seaduse nr 2015-992 (mis käsitleb energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnahoidliku majanduskasvu soodustamiseks) artiklit 173,

—

võttes arvesse nii Suurbritannia keskpanga Bank of England presidendi ja finantsstabiilsuse nõukogu esimehe Mark Carney 22. septembri 2016. aasta kõnet kui ka mõttekoja Carbon Tracker Initiative 2015. aasta aruannet, pöörates erilist tähelepanu asjaolule, et USA nelja suurima söetootja turukapitalisatsioon kokku on võrreldes 2010. aasta lõpu seisuga vähenenud rohkem kui 99 %,

—

võttes arvesse 2016. aasta septembris loodud Luksemburgi ja EIP kliimameetmete rahastamise platvormi,

—

võttes arvesse E3G 2016. aasta mais koostatud aruteludokumendi „Clean Energy Lift Off – Capitalising Europe’s Energy Union“ (Puhta energia tähtsuse tõus – Euroopa energialiidu kapitaliseerimine) 9. lehekülge, pöörates erilist tähelepanu asjaolule, et ajavahemikus 2008–2013 vähenes Euroopa kahekümne suurima energiaettevõtja 1 triljoni euro suurune turuväärtus enam kui poole võrra,

—

võttes arvesse mõttekoja Carbon Tracker Initiative 2015. ja 2016. aasta aruandeid, mille kohaselt võib lisaks muutuda kasutuskõlbamatuks fossiilkütuste taristu, mille kapitalikulud jäävad suurusjärku 1,1–2 triljonit USA dollarit, sealhulgas 500 miljardit USA dollarit ainuüksi Hiina energiasektoris,

—

võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nõukogu soovitust riiklikult toetatavaid ekspordikrediite ning keskkonnaalast ja sotsiaalset hoolsuskohustust käsitlevate ühiste lähenemisviiside (edaspidi „ühised lähenemisviisid“) kohta („Recommendation of the Council on Common Approaches for Officially Supported Export Credits and Environmental and Social Due Diligence“), milles tunnustatakse liikmete vastutust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste võetud kohustuste elluviimise eest ning liikmete kohustust võtta ekspordikrediidi riiklikult toetamise alastes otsustes arvesse eelkõige tundlikes sektorites või tundlikel aladel või nende läheduses ellu viidavate projektide kasulikku ja kahjulikku keskkonna- ja sotsiaalset mõju ning juba toimuva tegevusega seotud keskkonna- ja sotsiaalseid riske,

—

võttes arvesse OECD 2017. aasta institutsionaalsete investorite vastutustundlikke äritavasid käsitlevaid suuniseid „Responsible Business Conduct for Institutional Investors“, eelkõige suuniste 13. lehekülge, kus sedastatakse, et isegi kui investoril on vähemusosalus, võib ta olla otseselt seotud kahjuliku mõjuga, mille on põhjustanud või mida on suurendanud investeerimisobjektiks olev äriühing, tulenevalt sellest, et investor omab või haldab aktsiaid teatavat sotsiaalset või keskkonnamõju põhjustavas või seda suurendavas äriühingus,

—

võttes arvesse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) rohelisele majandusele ülemineku lähenemisviisi, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste ja muul viisil keskkonnaseisundi halvenemise mõju ja/või suurendada nendele vastupanu võimet, pöörates erilist tähelepanu EBRD dokumentidele, millega luuakse seos ülemineku mõju ja keskkonna vahel ning nähakse vajaduse korral ette projekti hindamismetoodika muutmine,

—

võttes arvesse OECD 2017. aasta dokumenti „Responsible Business Conduct for Institutional Investors: Key Considerations for Due Diligence under the OECD Guidelines for Multinational Enterprises“ (Institutsionaalsete investorite vastutustundlikud äritavad: hargmaistele ettevõtetele suunatud OECD suuniste hoolsuskohustuse põhiaspektid),

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute suurendamist käsitlevat aruannet „Boosting Investment in Social Infrastructure in Europe“,

—

võttes arvesse Prantsusmaa 27. märtsi 2017. aasta ettevõtjate hoolsuskohustust käsitlevat seadust, eriti selle artikleid 1 ja 2,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (2) (muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv), eriti direktiivi 2013/34/EL artikleid 19 ja 19a ning direktiivi 2014/95/EL põhjendusi 3, 6, 7 ja 8,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/828, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega (3) (aktsionäride õiguste direktiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (4) (tööandja kogumispensioni asutuste direktiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (6) (väärtpaberistamise määrus),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (7) (PRIIPide määrus) artikli 8 lõiget 4, milles sedastatakse, et kui kombineeritud jae- ja kindlustuspõhisel investeerimistootel on tõendatud keskkonnaalane või sotsiaalne eesmärk, peab PRIIPi koostaja tõendama võimalikule jaeinvestorile ja laiemale sidusrühmade ringile, kuidas need eesmärgid investeerimisprotsessis täidetakse,

—

võttes arvesse panga Triodos Bank soovitust volitusmudelite kohta, mis hõlmavad nõuet, et investeerimisotsustesse integreeritaks täielikult keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurid, aktiivset kaasamist ja nende küsimuste üle hääletamist, jätkusuutlike võrdlusaluste valimist, varahalduritele ette nähtud otstarbekamat, kuid harvem toimuvat aruandlust ning pikaajalist tasu- ja maksestruktuuri,

—

võttes arvesse Suurbritannia valitsuse usaldussuhtest tuleneva kohustuse uut tõlgendust, mis nõrgestab maksimaalse kasuga seotust ning võimaldab arvestada eetiliste ja keskkonnaküsimustega,

—

võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) eestvedaja rolli, mis tuleneb sellest, et ta emiteeris maailma esimese rohelise võlakirja ja temast on saanud 2018. aasta jaanuari seisuga maailma suurim roheliste võlakirjade emitent,

—

võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuse (UNEP FI) raames välja töötatud positiivset mõju avaldava rahastamise põhimõtteid,

—

võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 10. oktoobri 2017. aasta arvamust „Kliimameetmete rahastamine: keskne vahend Pariisi kokkuleppe elluviimiseks“, milles rõhutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ettevalmistamisel olevate investeeringute tõhustamisel eesmärgiga saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid,

—

võttes arvesse UNEPi jätkusuutliku finantssüsteemi ülesehituse uurimise platvormi (UNEP Inquiry into the Design of a Sustainable Financial System),

—

võttes arvesse organisatsiooni Climate Bonds Initiative 2017. aasta aruannet, milles näidatakse, kuidas kasutatakse võlakirju üleminekuks vähese CO2-heitega maailmamajandusele,

—

võttes arvesse platvormi UNEP Inquiry 2016. aasta aruannet, milles leiti, et mitme riigi finantsvaldkonda reguleerivad asutused teostavad juba või valmistavad ette jätkusuutlikkuse hindamist ja sellised algatused tuleks kiiresti ELi tasandil kasutusele võtta, ning osutades sellele, et niisugused analüüsid peaksid põhinema standarditud kliimastsenaariumidel, sealhulgas stsenaarium, et ülemaailmne temperatuuritõus jääb märgatavalt alla 2 °C,

—

võttes arvesse kõrgetasemelise eksperdirühma 2018. aasta juuli lõpparuandes esitatud soovitust, et komisjon peaks testima kõigi finantsvaldkonna seadusandlike ettepanekute jätkusuutlikkust,

—

võttes arvesse kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuannet (COM(2017)0292) ja komisjoni selget avaldust, et ta „toetab erainvesteeringute kokkusobitamist kliimaalaste, ressursitõhususe ja muude keskkonnaalaste eesmärkidega nii poliitiliste meetmete kui ka avalike investeeringute kaudu“ (COM(2016)0601),

—

võttes arvesse Saksamaa keskpanga Deutsche Bundesbank 2017. aasta aprilli aruannet ja Suurbritannia keskpanga Bank of England kord kvartalis ilmuvat väljaannet Quarterly Bulletin 2014 Q4, milles märgitakse, et suurema osa ringluses olevast rahast tekitab privaatpangandussektor pankade poolt laenu andmisega,

—

võttes arvesse Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkti c vajaduse kohta viia „rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele“,

—

võttes arvesse ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti (UNISDR) ja Katastroofiepidemioloogia Uurimiskeskuse (CRED) ilmastikunähtustega seotud katastroofide inimohvreid käsitlevat aruannet „The Human Cost of Weather-Related Disasters 1995-2015“, milles leiti, et 90 % selles ajavahemikus toimunud ja looduslikust ohust tingitud suurkatastroofidest olid seotud kliima ja ilmastikuga ning et igal aastal põhjustavad katastroofid kogu maailmas majanduslikku kahju suurusjärgus 300 miljardit USA dollarit (8),

—

võttes arvesse Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030 ja selle kolmandat prioriteeti, milleks on katastroofiohu vähendamisse investeerimine vastupanuvõime suurendamiseks, sealhulgas selle punkti 30, milles on väljendatud vajadust edendada vajaduse korral katastroofiohu vähendamise aspektide ja meetmete integreerimist finants- ja maksuinstrumentidesse,

—

võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 2017. aasta juuni aruannet „Recommendations of the Task Force on Climate-related Financial Disclosure“ (Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma soovitused),

—

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt kasutuskõlbmatu vara riskide valdkonnas tehtavat tööd ja Euroopa CO2-stressitestide tegemise vajadust,

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 31/2016, milles leiti et, hoolimata sellest, et EL võttis praegusel eelarveperioodil 2014–2020 poliitilise kohustuse kulutada iga viies euro (20 %) kliimameetmetega seotud tegevustele, ei ole EL selle kohustuse täitmisel graafikus, sest praeguse programmitöö peale kulub ainult 18 %,

—

võttes arvesse 27. aprilli 2017. aasta EIP 2016. aasta statistikaaruannet, millest nähtub, et EIP toetus kliimameetmetele kajastab jätkuvalt ELis esinevaid erinevaid turutingimusi ja ei ulatunud 2016. aastal 20 % tasemeni 16 ELi liikmesriigis ning et samal ajal kui 2016. aastal investeeriti kliimameetmetesse kõige rohkem ELi tugevama majandusega riikides, rahastas EIP 2016. aastal taastuvenergiaprojekte 11 liikmesriigis ja energiatõhususprojekte 18 liikmesriigis,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruannet, mille kohaselt on ELis sotsiaalse taristu investeeringute hinnanguline aastane puudujääk vähemalt 100–150 miljardit eurot ja ajavahemiku 2018–2030 kogupuudujääk suurem kui 1,5 triljonit eurot,

—

võttes arvesse oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruande kohta (9),

—

võttes arvesse oma 6. veebruari 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2016. aasta aruande kohta (10),

—

võttes arvesse oma 14. novembri 2017. aasta resolutsiooni jaefinantsteenuste tegevuskava kohta (11),

—

võttes arvesse EIP investeerimisaruannet 2017/2018,

—

võttes arvesse oma 2. juuli 2013. aasta resolutsiooni innovatsiooni ja jätkusuutliku majanduskasvu ning Euroopa biomajanduse kohta (12),

—

võttes arvesse komisjoni 2015. aasta ringmajanduse paketti ja Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta (13),

—

võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning kohustust kaitsta, austada ja heastada,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0164/2018),

A.

arvestades, et finantsturud saavad oluliselt aidata ja peaksid oluliselt aitama hõlbustada ELis jätkusuutlikule majandusele üleminekut, mis ei piirdu üksnes kliimamuutuste valdkonnas toimuva üleminekuga ega ökoloogiliste küsimustega, vaid on seotud ka sotsiaalsete ja juhtimisega seotud küsimustega; arvestades, et tingimata tuleb käsitleda sellega seotud turutõrkeid; arvestades, et keskkonna-, majandus- ja sotsiaalprobleemid on omavahel tihedalt seotud; arvestades, et kõrgetasemelise eksperdirühma 2017. aasta juuli aruande kohaselt on Euroopa CO2-heite vähendamise meetmete võtmiseks vajaliku rahastamise puudujääk peaaegu 180 miljardit eurot – muid kestliku arengu eesmärke arvesse võtmata;

B.

arvestades, et keskkonnaalane üleminek peab toimima solidaarsuse ja ühtekuuluvuse tõhustamise stiimulina; arvestades, et jätkusuutlik rahastamine võib olla ühiskondlike väljakutsetega tegelemise vahend, mille abil soodustada pikaajalist kaasavat majanduskasvu ja edendada kodanike heaolu; arvestades, et kliimamuutuste leevendamisse investeerimise kriteeriumid näivad olevat kõige paljulubavamad ja võivad moodustada hea lähtepunkti; arvestades, et jätkusuutlik rahastamine ei piirdu ainult kliima- ja roheliste investeeringutega, vaid selles tuleks tingimata võtta arvesse ka sotsiaalseid ja juhtimisega seotud kriteeriume;

C.

arvestades, et prognoositav ja stabiilne kliimamuutustega seotud investeeringute õigusraamistik on ülimalt oluline selleks, et edendada erasektori kaasamist kliimamuutustega seotud rahastamisse; arvestades, et Euroopa Liit saab luua jätkusuutliku finantssüsteemi mõõdupuu niisuguse usaldusväärse ja tervikliku raamistiku kehtestamisega, mille üksikasjad tuleks määrata kindlaks järk-järgult konkreetsete seadusandlike algatustega;

D.

arvestades, kõikide sidusrühmade mõtteviis peab muutuma, mis eeldab komisjoni poolt horisontaalsete õigusaktide esitamist; arvestades, et institutsionaalsed ja jaeinvestorid on üha rohkem huvitatud niisugustesse toodetesse investeerimisest, mille puhul järgitakse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumeid;

E.

arvestades, et rohepesu vältimiseks tuleb suurendada äriühingute kohta esitatavate keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumide alaste andmete läbipaistvust;

F.

arvestades, et mõju hindamine peaks olema jätkusuutlike finantstoodete taksonoomia osa; arvestades, et üha rohkem on teadmisi selle kohta, kuidas arvestada investeeringute mõju keskkonnaalastes, sotsiaalsetes ja äriühingu üldjuhtimisega seotud eesmärkides;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 6 ja 7,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 70, 85, 86, 258, 259 ja 260,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—

võttes arvesse oma asjakohaseid resolutsioone õigusriigi põhimõtte ja õigusemõistmise valdkonnas,

—

võttes arvesse komisjoni 10. aprilli 2017. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel“ (COM(2017)0167),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2017. aasta uuringut „The judicial system and economic development across EU Member States“ (ELi liikmesriikide kohtusüsteemid ja majandusareng) (1),

—

võttes arvesse Ameerika Ühendriikide Kaubanduskoja Õigusreformi Instituudi 2017. aasta uuringut „The Growth of Collective Redress in the EU“ (Kollektiivse õiguskaitse levik ELis) (2),

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soostatistika andmebaasi (3),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu“ (Veneetsia komisjon) aruandeid, eriti tema õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirja (4),

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni õigusemõistmise hindamise kohta seoses kriminaalõiguse ja õigusriigi põhimõtetega (5),

—

võttes arvesse Milieu 2011. aasta uuringut „Comparative study on access to justice in gender equality and anti-discrimination law“ (Võrdlev uuring õiguskaitse kättesaadavuse kohta soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase õiguse küsimustes) (6),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu soovitust kohtunike sõltumatuse, nende töö tulemuslikkuse ja vastutuse kohta (CM/Rec(2010)12) (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna 2017. aasta uuringut „Mapping the Representation of Women and Men in Legal Professions Across the EU“ (Meeste ja naiste esindatuse kaardistamine õiguselukutsete puhul kogu ELis) (8),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) koostatavaid iga-aastaseid Euroopa kohtusüsteeme käsitlevaid hindamisaruandeid (9),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0161/2018),

A.

arvestades, et sõltumatud, tõhusad ja kvaliteetsed kohtusüsteemid on olulised õigusriigi põhimõtte kaitsmisel, kohtumenetluste õigluse tagamisel ning selleks, et kodanikel ja ettevõtjatel säiliks usaldus kohtusüsteemi vastu, millega tagatakse, et üksikisikud ja ettevõtjad saavad täiel määral kasutada oma õigusi; arvestades, et tulemuslik kohtusüsteem on lahutamatult seotud kohtute sõltumatusega ning toetab majanduskasvu, kaitseb põhiõigusi ja toetab ELi õiguse õiget kohaldamist; arvestades, et õigusemõistmine on väärtus iseeneses, eelkõige seoses õiguskaitse kättesaadavusega kodanike jaoks ja õiglase kohtumenetluse õiguse austamisega;

B.

arvestades, et komisjon on avaldanud 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli, mis on informatiivne, võrdlev ja mittesiduv vahend peamiselt liikmesriikide kohtusüsteemide tulemuslikkuse, sõltumatuse ja kvaliteedi hindamiseks, et selgitada välja puudujäägid, teha kindlaks head tavad ja edusammud ning paremini määratleda liikmesriikide õiguspoliitika, keskendudes sel eesmärgil kohtusüsteemide parameetritele, mis aitavad parandada liidu ettevõtlus-, investeerimis- ja tarbimiskeskkonda;

C.

arvestades, et viiendas ELi õigusemõistmise tulemustabelis analüüsitakse eelkõige küsimusi, mis on seotud üldsuse juurdepääsuga kohtumenetlustele, kohtusüsteemi sõltumatusega nii üksikisikute kui ka ettevõtlussektori silmis, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) praeguse kasutamisega kohtusüsteemis ning liikmesriikide kohtusüsteemide toimimisega konkreetsetes valdkondades, mis on seotud ühtse turu ja ettevõtlussektoriga, samuti antakse esialgne ülevaade liikmesriikide kriminaalõigussüsteemide toimimisest ELi rahapesuvastaste õigusaktide jõustamisel;

D.

arvestades, et 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelis ei esitata riiklike kohtusüsteemide üldist paremusjärjestust ega kavatseta paigutada üht süsteemi teisest ettepoole;

E.

arvestades, et teisest küljest peaks õigusemõistmise tulemustabel olema kasulik käsiraamat, milles antakse ülevaade parimatest tavadest, mida liikmesriigid saavad kasutada tsiviil-, kaubandus- ja haldusõiguse valdkonnas;

F.

arvestades, et teatavate liikmesriikide kohta ei ole paljud andmed veel kättesaadavad; arvestades, et teatavate liikmesriikide esitatud andmete kogus ja täpne sisu on erinevad;

G.

arvestades, et 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelis keskendutakse peamiselt tsiviil-, kaubandus- ja haldusõigusele, kuid antakse ka esialgne ülevaade liikmesriikide süsteemide toimimisest ELi rahapesuvastaste õigusaktide kohaldamisel kriminaalõiguse valdkonnas;

H.

arvestades, et selle mittesiduva tulemustabeli koostamise väärtuseks on nii positiivsete kui ka negatiivsete suundumuste tuvastamine ning foorumi loomine vastastikuseks õppimiseks ja parimate tavade vahetamiseks kogu liidus, et edendada õigusriigi põhimõtte järgimist ja selle järgimine tagada;

I.

arvestades, et õiguskaitse kättesaadavuse eeltingimus on kasutajasõbralikul viisil teabe andmine kohtusüsteemi kohta;

J.

arvestades, et kohtusüsteemid tuleb kohandada ELi uute ülesannetega;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi GA21 (MON-ØØØ21-9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D056125-02),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

—

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 23. aprillil 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artiklit 11,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 21. septembril 2017. aastal vastu võetud ja 24. oktoobril 2017. aastal avaldatud arvamust (3),

—

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele (4),

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.

arvestades, et komisjoni otsusega 2008/280/EÜ (5) anti luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi GA21 sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta; arvestades, et luba hõlmas ka maisi GA21 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete kui toidu ja sööda turuleviimist muu maisiga samal otstarbel, välja arvatud viljelemine;

B.

arvestades, et enne otsuse 2008/280/EÜ vastuvõtmist, 13. septembril 2007, võttis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 2. oktoobril 2007 (6) (edaspidi „EFSA 2007. aasta arvamus“);

C.

arvestades, et 6. oktoobril 2016 esitas äriühing Syngenta France SAS äriühingu Syngenta Crop Protection AG (Šveits) nimel määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohaselt taotluse eespool nimetatud loa uuendamiseks;

D.

arvestades, et 21. septembril 2017 võttis EFSA kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 24. oktoobril 2017 (7) (edaspidi „EFSA 2017. aasta arvamus“);

E.

arvestades, et mais GA21 on välja töötatud glüfosaaditaluvuse saavutamiseks, mis on saadud valgu EPSPS muudetud versiooni abil;

F.

arvestades, et täiendava herbitsiidi, antud juhul glüfosaadi kasutamine on herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel tavapärane ning seepärast võib eeldada, et saagis leidub alati pihustamisjääke ja need on selle vältimatu koostisosa; arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvatamisega kaasneb tavapäraste kultuuridega võrreldes suurem täiendavate herbitsiidide kasutamine;

G.

arvestades, et seetõttu võib eeldada, et mais GA21 puutub kokku suuremate ja ka korduvate glüfosaadi annustega, mis mitte üksnes ei suurenda jääkaine kogust saagikoristusel, vaid võib mõjutada ka geneetiliselt muundatud maisitaime koostist ning selle põllumajanduslikke näitajaid;

H.

arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi nii EFSA 2007. aasta arvamuse (8) kui ka EFSA 2017. aasta arvamuse (9) kohta; arvestades, et liikmesriigid kritiseerisid näiteks asjaolu, et enne maisi GA21 riskihinnangu kohta järelduste tegemist oli tarvis lisateavet, et ohutu kasutamise kogemust toetavaid andmeid ei olnud esitatud, et maisi GA21 seirearuannetes loa kehtimise ajavahemiku kohta oli põhimõttelisi puuduseid ning et seire puhul kasutatud lähenemisviis ei olnud täielikult kooskõlas direktiiviga 2001/18/EÜ;

I.

arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon (EFSA GMO Panel) ise leiab, et on vaja jätkata taotlejate ja riskijuhtidega arutelu selle üle, kuidas importimiseks ja töötlemiseks mõeldud geneetiliselt muundatud taimede turustamisjärgset keskkonnaseiret praktiliselt rakendada;

J.

arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka;

K.

arvestades, et Euroopa Parlament on asutanud pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni, mis aitab teha kindlaks, kas riskihindamismenetluses järgiti asjakohaseid liidu teaduslikke standardeid ja kas tööstuse esindajad avaldasid glüfosaatide kantserogeensuse üle otsustamisel liidu ametitele lubamatut mõju;

L.

arvestades, et EFSA pestitsiidikomisjoni seisukoha järgi ei saa üldiselt teha järeldusi geneetiliselt muundatud põllukultuuridele glüfosaadivalmististe pihustamise jääkide ohutuse kohta (10); arvestades, et lisaained ja nende segud, mida kasutatakse pihustamiseks mõeldud kaubanduslikes glüfosaadivalmististes, võivad olla mürgisemad kui toimeaine eraldi (11);

M.

arvestades, et liit on mürgisuse kartuse tõttu juba kõrvaldanud turult polüetoksüleeritud rasvamiinina tuntud glüfosaadi lisaaine; arvestades, et probleemsed lisaained ja segud võivad olla siiski lubatud riikides, kus maisi GA21 kasvatatakse (Argentinas, Brasiilias, Kanadas, Jaapanis, Paraguays, Filipiinidel, Lõuna-Aafrikas, Ameerika Ühendriikides, Uruguays ja Vietnamis);

N.

arvestades, et teave herbitsiidide ja nende metaboliitide jäägi tasemete kohta on oluline herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede põhjaliku riskihindamise jaoks; arvestades, et herbitsiidide pihustamise jäägid ei kuulu EFSA GMO-komisjoni pädevusse; arvestades, et maisi GA21 glüfosaadiga pihustamise mõju ei ole hinnatud;

O.

arvestades, et liikmesriikidelt ei nõuta imporditavas maisis sisalduva glüfosaadijäägi mõõtmist, et tagada jääkide piirnormidest kinnipidamine aastaid 2018, 2019 ja 2020 hõlmava kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi raames vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2017/660 (12), ja nad ei pea seda tegema ka aastatel 2019, 2020 ja 2021 (13); arvestades, et seetõttu ei ole teada, kas imporditavas maisis GA21 sisalduv glüfosaadijääk vastab liidus kehtestatud jääkide piirnormidele;

P.

arvestades, et maisi GA21 kasvatatakse muu hulgas Argentinas; arvestades, et glüfosaadi kasutamise laastav tervisemõju on ulatuslikult dokumenteeritud; arvestades, et liit on ühinenud ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, mis hõlmavad kohustust vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning õhu, vee ja pinnase reostamisest ja saastamisest tingitud surma- ja haigusjuhtumite arvu (eesmärk 3, osaeesmärk 3.9) (14);

Q.

arvestades, et liit on pühendunud poliitikavaldkondade arengusidususele, mille eesmärk on vähendada vastuolusid ja suurendada koostoimet liidu eri poliitikavaldkondade vahel, muu hulgas kaubanduse, keskkonna ja põllumajanduse valdkonnas, et toetada arenguriike ja suurendada arengukoostöö tulemuslikkust;

R.

arvestades, et EFSA jõudis järeldusele, et kõik peale ühe glüfosaadi tavakultuuridel (geneetiliselt muundamata kultuurid) kasutamise viisi kujutasid endast ohtu muudele kui tõrjutavatele vabas looduses elavatele maapealsetele selgroogsetele, ning tegi ka kindlaks, et mõned glüfosaadi peamised tavakultuuridel kasutamise viisid kujutavad endast suurt pikaajalist ohtu imetajatele (15); arvestades, et ECHA on liigitanud glüfosaadi veeorganismidele avalduva pikaajalise mürgise toimega ainete hulka; arvestades, et glüfosaadi kasutamise negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale on ulatuslikult dokumenteeritud; arvestades, et näiteks ühes 2017. aastal Ameerika Ühendriikides tehtud uuringus leiti negatiivne seos glüfosaadikasutuse ja täiskasvanud monarhliblikate arvukuse vahel, eriti tiheda põllumajandustegevusega piirkondades (16);

S.

arvestades, et uue loa andmine maisi GA21 turule laskmiseks tekitab jätkuvalt nõudlust selle kultuuri viljelemiseks kolmandates riikides; arvestades, et – nagu eespool nimetatud – geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete taimede peal kasutatakse eeldatavalt (tavapäraste kultuuridega võrreldes) suuremaid ja korduvaid herbitsiidiannuseid, kuna need taimed on selleks otstarbeks teadlikult aretatud;

T.

arvestades, et liit on ühinenud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, mis kohustab oma osalisi tagama, et nende jurisdiktsioonis toimuv tegevus ei kahjustaks muude riikide keskkonda (17); arvestades, et otsus selle kohta, kas anda maisile GA21 uus luba või mitte, kuulub liidu jurisdiktsiooni;

U.

arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride aretamise peamine põhjus on umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiire kasv riikides, kus geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuridel on olnud tähtis roll; arvestades, et 2015. aastal oli maailmas vähemalt 29 glüfosaadiresistentset umbrohuliiki (18);

V.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 23. aprillil 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud;

W.

arvestades, et komisjon on korduvalt mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud vastu võtma loa andmise otsuseid ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka president Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks (19);

X.

arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel tagasi (20)22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

Y.

arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 kinnitatakse, et komisjon peaks oma tegevuses vältima nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike küsimuste puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

Z.

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit või sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale ning et komisjon võtab oma loa pikendamise otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

—

16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1 507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);

—

16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71);

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19);

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17);

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15);

—

8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT C 86, 6.3.2018, lk 108);

—

8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmist (ELT C 86, 6.3.2018, lk 111);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0388);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1 507 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390);

—

5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1 507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1 507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0123);

—

17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS-40278-9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0215);

—

17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS-GHØØ5-8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0214);

—

13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS-68416-4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0341);

—

4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0377);

—

4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS-44406-6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0378);

—

24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1 507 (DAS-Ø15Ø7-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0396);

—

24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305 423 × 40-3-2 (DP-3Ø5423-1 × MON-Ø4Ø32-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0397);

—

24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON-883Ø2-9 × ACSBNØØ5-8 × ACS-BNØØ3-6), MON 88302 × Ms8 (MON-883Ø2-9 × ACSBNØØ5-8) ja MON 88302 × Rf3 (MON-883Ø2-9 × ACS-BNØØ3-6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0398);

—

1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS-59122-7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0051);

—

1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON-87427-7 × MON-89Ø34-3 × MON-ØØ6Ø3-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0052);

—

3. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7-1 (KM-ØØØH71-4) toodetud toidu ja sööda turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0197).

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1 507 × 59 122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1 507, 59 122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D056123-02),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

—

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 23. aprillil 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artiklit 11,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 14. novembril 2017. aastal vastu võetud ja 28. novembril 2017. aastal avaldatud arvamust (3),

—

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele (4),

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.

arvestades, et 3. veebruaril 2011 esitas ettevõte Pioneer Overseas Corporation, kes esindab ettevõtet Pioneer Hi-Bred International Inc. (Ameerika Ühendriigid), Madalmaade pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse geneetiliselt muundatud maisi 1 507 × 59 122 × MON 810 × NK603 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud maisi 1 507 × 59 122 × MON 810 × NK603 (edaspidi „geneetiliselt muundatud mais“) sisaldavate või sellest koosnevate toodete (mis on ette nähtud muudeks kasutusviisideks kui toiduks ja söödaks kasutamine, välja arvatud viljelemiseks) turule laskmist;

B.

arvestades, et taotlus hõlmas geneetiliselt muundatud maisis esinevate ühekordsete transformatsioonide kümmet alakombinatsiooni, millest viis olid juba lubatud; arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hõlmab kaheksat neist alakombinatsioonidest; arvestades, et alakombinatsioonid 1 507 × NK603 ja NK603 × MON 810 on juba muude komisjoni otsustega lubatud;

C.

arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 14. novembril 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 28. novembril 2017 (5);

D.

arvestades, et geneetiliselt muundatud mais saadakse nelja geneetiliselt muundatud maisi transformatsiooni ristamisel: 1 507 annab tulemuseks insektitsiidse valgu Cr1F ja on resistentne herbitsiid glüfosinaadile; 59 122 annab tulemuseks insektitsiidsed valgud Cry34Ab1 ja Cry35Ab1 ning on samuti resistentne herbitsiid glüfosinaadile; MON 810 annab tulemuseks insektitsiidse valgu Cr1Ab; NK603 toodab kaks ensüümi, mis annavad resistentsuse herbitsiid glüfosaadi suhtes;

E.

arvestades, et täiendavate herbitsiidide, antud juhul glüfosaadi ja glüfosinaadi kasutamine on herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel tavapärane ning seepärast võib eeldada, et saagis leidub alati pihustamisjääke ja need on selle vältimatu koostisosa; arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvatamisega kaasneb tavapäraste kultuuridega võrreldes suurem täiendavate herbitsiidide kasutamine;

F.

arvestades, et seetõttu võib eeldada, et geneetiliselt muundatud mais puutub kokku suuremate ja ka korduvate glüfosaadi ja glüfosinaadi annustega, mis mitte üksnes ei suurenda jääkaine kogust saagikoristusel, vaid võib mõjutada ka geneetiliselt muundatud maisitaime koostist ning selle põllumajanduslikke näitajaid;

G.

arvestades, et ühes sõltumatus uuringus jõuti järeldusele, et EFSA riskihindamist ei tohiks vastu võtta, sest näiteks ei nõudnud EFSA empiirilisi andmeid mürgisuse ja immuunsüsteemile avalduva mõju kohta, arvesse ei olnud võetud kombineeritud mõju ja täiendavate herbitsiidide suuremate annuste pihustamise tagajärgi, keskkonnariski hindamine oli vastuvõtmatu ja põhines valedel eeldustel, ning ei olnud ette nähtud lekete ja võimalike tervisemõjude juhtumipõhise seire süsteemi (6);

H.

arvestades, et ühe praegu loata mitmekordse transformatsiooni alakombinatsiooni (59 122 × MON 810 × NK603) jaoks loa taotleja ei esitanud katseandmeid; arvestades, et mitmekordsele transformatsioonile loa andmist ei tohiks kaaluda iga alakombinatsiooni katseandmete põhjaliku hindamiseta;

I.

arvestades, et glüfosinaat on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (7) sätestatud välistamiskriteeriumid; arvestades, et glüfosinaat on liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018. aastal (8);

J.

arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka;

K.

arvestades, et EFSA pestitsiidikomisjoni seisukoha järgi ei saa üldiselt teha järeldusi geneetiliselt muundatud põllukultuuridele glüfosaadivalmististe pihustamise jääkide ohutuse kohta (9); arvestades, et lisaained ja nende segud, mida kasutatakse pihustamiseks mõeldud kaubanduslikes glüfosaadivalmististes, võivad olla mürgisemad kui toimeaine eraldi (10);

L.

arvestades, et liit on mürgisuse kartuse tõttu juba turult kõrvaldanud polüetoksüleeritud rasvamiinina tuntud glüfosaadi lisaaine; arvestades, et probleemsed lisaained ja segud võivad siiski olla lubatud riikides, kus geneetiliselt muundatud maisi kasvatatakse (Kanadas ja Jaapanis);

M.

arvestades, et teave herbitsiidide ja nende metaboliitide jäägi tasemete kohta on vajalik herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede põhjaliku riskihindamise jaoks; arvestades, et herbitsiidide pihustamise jäägid ei kuulu EFSA GMO-komisjoni pädevusse; arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi herbitsiididega pihustamise mõju ei ole hinnatud, samuti ei ole hinnatud glüfosaadi ja glüfosinaadiga pihustamise kumulatiivset mõju;

N.

arvestades, et liikmesriikidelt ei nõuta imporditavas maisis sisalduva glüfosaadi- või glüfosinaadijäägi mõõtmist, et tagada jääkide piirnormidest kinnipidamine aastaid 2018, 2019 ja 2020 hõlmava kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi raames vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2017/660 (11), ja nad ei pea seda tegema ka aastatel 2019, 2020 ja 2021 (12); arvestades, et seetõttu ei ole teada, kas imporditavas geneetiliselt muundatud maisis sisalduv glüfosaadi- või glüfosinaadijääk vastab ELis kehtestatud jääkide piirnormidele;

O.

arvestades, et mitmekordse transformatsiooni tulemuseks on neli insektitsiidi (Cry1F ja Cry1Ab, mis on suunatud liblikaliste (Lepidoptera) vastu, ning Cry34Ab1 ja Cry35Ab1, mis on suunatud mardikaliste (Coleoptera) vastu); arvestades, et 2017. aastal tehtud teaduslikus uuringus Bt-toksiinide ja täiendavate herbitsiididega pihustamise jääkide võimaliku tervisemõju kohta jõuti järeldusele, et erilist tähelepanu tuleks pöörata herbitsiidide jääkidele ja nende koostoimele Bt-toksiinidega (13); arvestades, et seda EFSA ei uurinud;

P.

arvestades, et EFSA jõudis järeldusele, et kõik peale ühe glüfosaadi tavakultuuridel (geneetiliselt muundamata kultuuridel) kasutamise viisi kujutasid endast ohtu muudele kui tõrjutavatele vabas looduses elavatele maapealsetele selgroogsetele, ning tegi ka kindlaks, et mõned peamised glüfosaadi tavakultuuridel kasutamise viisid kujutavad endast suurt pikaajalist ohtu imetajatele (14); arvestades, et ECHA on liigitanud glüfosaadi veeorganismidele pikaajalise mürgise toimega ainete hulka; arvestades, et glüfosaadi kasutamise negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale on ulatuslikult dokumenteeritud; arvestades, et näiteks ühes 2017. aastal Ameerika Ühendriikides tehtud uuringus leiti negatiivne seos glüfosaadikasutuse ja täiskasvanud monarhliblikate arvukuse vahel, eriti tiheda põllumajandustegevusega piirkondades (15);

Q.

arvestades, et uue loa andmine geneetiliselt muundatud maisi turule laskmiseks tekitab nõudlust selle kultuuri viljelemiseks kolmandates riikides; arvestades, et, nagu eespool nimetatud, kasutatakse geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsetel taimedel (tavapäraste kultuuridega võrreldes) suuremaid ja korduvaid herbitsiididoose, kuna need taimed on selleks otstarbeks teadlikult aretatud;

R.

arvestades, et liit on ühinenud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, mis kohustab oma osalisi tagama, et nende jurisdiktsioonis toimuv tegevus ei kahjustaks muude riikide keskkonda (16); arvestades, et otsus selle kohta, kas anda geneetiliselt muundatud maisile turule laskmise luba või mitte, kuulub liidu jurisdiktsiooni;

S.

arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride aretamise peamine põhjus on umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiire kasv riikides, kus geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuure on laialdaselt kasvatatud; arvestades, et 2015. aastal oli maailmas vähemalt 29 glüfosaadiresistentset umbrohuliiki (17);

T.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 23. aprillil 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud;

U.

arvestades, et komisjon on korduvalt mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud loa andmise otsuseid vastu võtma ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka president Jean-Claude Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks (18);

V.

arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel tagasi (19)22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

W.

arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 kinnitatakse, et komisjon peaks oma tegevuses nii palju kui võimalik vältima vastuollu minekut apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike küsimuste puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

X.

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit või sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale ning et komisjon võtab oma loa pikendamise otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

—

16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1 507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);

—

16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71);

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19);

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17);

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15);

—

8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT C 86, 6.3.2018, lk 108);

—

8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmist (ELT C 86, 6.3.2018, lk 111);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0388);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1 507 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390);

—

5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59 122 × MIR604 × 1 507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59 122, MIR604, 1 507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0123);

—

17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS-40278-9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0215);

—

17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS-GHØØ5-8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0214);

—

13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS-68416-4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0341);

—

4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0377);

—

4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS-44406-6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0378);

—

24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1 507 (DAS-Ø15Ø7-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0396);

—

24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305 423 × 40-3-2 (DP-3Ø5423-1 × MON-Ø4Ø32-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0397);

—

24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON-883Ø2-9 × ACSBNØØ5-8 × ACS-BNØØ3-6), MON 88302 × Ms8 (MON-883Ø2-9 × ACSBNØØ5-8) ja MON 88302 × Rf3 (MON-883Ø2-9 × ACS-BNØØ3-6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0398);

—

1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59 122 (DAS-59 122-7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0051);

—

1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON-87427-7 × MON-89Ø34-3 × MON-ØØ6Ø3-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0052);

—

3. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7-1 (KM-ØØØH71-4) toodetud toidu ja sööda turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0197).

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (1),

—

võttes arvesse ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi, mis koosneb nõukogu määrustest (EÜ) nr 1224/2009 (2) ja (EÜ) nr 1005/2008 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/2403 (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1026/2012, milles käsitletakse kalavarude kaitseks võetavaid teatavaid meetmeid seoses mittesäästvat kalapüüki lubavate riikidega (7),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta detsembri eriaruannet nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“,

—

võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni kalalaevastike haldamise kohta äärepoolseimates piirkondades (8),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0156/2018),

A.

arvestades, et EL on maailma suurim kala- ja vesiviljelustoodete turg, mis hõlmas 2016. aastal 24 % kogu maailma impordist ning sõltub impordist rohkem kui 60 % ulatuses selliste toodete kogutarbimisest;

B.

arvestades, et oma 8. juuli 2010. aasta resolutsioonis kalandus- ja vesiviljelustoodete ELi importimise korra kohta ühise kalanduspoliitika reformi silmas pidades (9) rõhutas parlament, et ELi kala- ja vesiviljelustoodete importi käsitleva poliitika üks peamisi eesmärke peab olema selle tagamine, et imporditud tooted vastavad igas mõttes samadele nõuetele kui need, mida kohaldatakse ELi toodangule, ning et ELi jõupingutused kalanduse jätkusuutlikuks muutmiseks ei olnud kooskõlas toodete impordiga riikidest, mille püügitegevuses ei võeta arvesse jätkusuutlikkust;

C.

arvestades, et komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatises pealkirjaga „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497) kohustub EL ajama vastutustundlikumat kaubanduspoliitikat kestliku arengu eesmärkide saavutamise vahendina;

D.

arvestades, et on liikmesriikide ülesanne kontrollida, et ELi tootjate kalatooted vastavad sanitaarstandarditele, samal ajal kui imporditud kala puhul lubab komisjon kolmandatel riikidel määrata kindlaks ettevõtjad, kellel on lubatud kalatooteid ELi eksportida, eeldusel et nad suudavad tagada samaväärsed standardid;

E.

arvestades, et Kariibi meres, India ookeanis ja Atlandi ookeanis asuvate ELi äärepoolseimate piirkondade naabrid on kolmandad riigid, kelle püügi-, tootmis- ja turustamistingimused ei vasta alati Euroopa standarditele, mille tulemuseks on kohaliku tootmise suhtes ebaaus kaubandus;

F.

arvestades, et on arvukalt kalureid käsitlevaid rahvusvahelisi õigusakte, mida tuleks ratifitseerida ja rakendada, näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsioon nr 188, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 2012. aasta Kaplinna leping ning IMO kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsioon (STCW-F);

G.

arvestades, et 29. novembri 2017. aasta teadusliku arvamuse nr 3/2017 pealkirjaga „Ookeanidest pärit toit“ järeldustes soovitatakse integreerida kestliku arengu eesmärgid kõikidesse liidu poliitikavaldkondadesse ning kohaldada sama lähenemisviisi muudel rahvusvahelistel areenidel ja maailma teiste piirkondade toetamisel, et leida tasakaal majanduslike ja ökoloogiliste eesmärkide vahel, mis hõlmavad toidutootmist ja merekeskkonda;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.