KOMISJONI TEATIS

määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamise kohta

(2020/C 32/01)

1   SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) (1) (edaspidi „määrus“) artikli 26 lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ning see ei ole sama mis toidu põhilis(t)e koostisosa(de) oma, deklareerida ka kõnealuse koostisosa päritoluriik või lähtekoht või vähemalt märkida, et see on toidul märgitust erinev.

28. mail 2018 võttis komisjon vastu komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/775 (2) (edaspidi „rakendusmäärus“), millega nähakse ette määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamise eeskirjad. Eelkõige selgitatakse ja ühtlustatakse rakendusmääruses, kuidas märgistada põhilis(t)e koostisosa(de) päritolu.

Käesoleva komisjoni teatise eesmärk on anda toidukäitlejatele ja riigi ametiasutustele suunised määruse artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamiseks. Käesolevat teatist tuleks tõlgendada koostoimes määruse ja rakendusmääruse muude asjakohaste sätetega. Eelkõige ei piira see suunis tarbijatele eksitava teabe andmise keelamist, mis on sätestatud määruse artiklis 7. Käesolevas teatises selgitatakse juba kohaldatavates õigusaktides sisalduvaid sätteid. Sellega ei laiendata mingil viisil kõnealustest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ega kehtestata täiendavaid nõudeid asjaomastele käitlejatele ja pädevatele asutustele.

Teatise eesmärk on üksnes abistada kodanikke, käitlejaid ja liikmesriikide pädevaid asutusi määruse artikli 26 lõike 3 ja rakendusmääruse kohaldamisel. ELi õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul. Käesolevas teatises väljendatud seisukohad ei mõjuta seisukohta, mille Euroopa Komisjon võib võtta liidu ja riikide kohtutes.

2   MÄÄRUSE ARTIKLI 26 LÕIKE 3 KOHALDAMISALAGA SEOTUD KÜSIMUSED

Määruse artikli 26 lõike 3 esimeses lõigus on sätestatud kaks tingimust põhilis(t)ele koostisosa(de)le konkreetsete märgistusnõuete kohaldamiseks: 1) lõpptoidu päritoluriigi või lähtekoha viite olemasolu; ning 2) et kõnealune toidu päritoluriigi või lähtekoha viide ei ole sama mis toidu põhilis(t)e koostisosa(de) päritolu.

Kooskõlas artikli 26 lõike 3 teise lõiguga kohaldatakse artikli 26 lõike 3 esimeses lõigus sisalduvaid konkreetseid märgistuskohustusi ainult rakendusmääruse kohaldamisalasse kuuluvatel juhtudel, mis on määratletud rakendusmääruse artiklis 1.

Rakendusmääruse kohaldamisalal on kaks piirangut.

Esiteks sätestatakse rakendusmääruse artikli 1 lõikes 1, et toidu päritoluriigi või lähtekoha võib esitada „selliste vahenditega, nagu avaldused, pildid, sümbolid või terminid, mis viitavad kohale või geograafilisele piirkonnale, välja arvatud üldtuntud ja üldnimetustes sisalduvad geograafilised terminid, mis sõna otseses mõttes märgivad päritolu, aga mida üldiselt ei mõisteta päritoluriigi või lähtekoha märkena“.

Teiseks on rakendusmääruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud, et geograafilised tähised, mida kaitstakse määruse (EL) nr 1151/2012 (3), määruse (EL) nr 1308/2013 (4), määruse (EÜ) nr 110/2008 (5) või määruse (EL) nr 251/2014 (6) alusel või mida kaitstakse rahvusvaheliste lepingute alusel, ning registreeritud kaubamärgid, mis on päritoluviitega, ei kuulu rakendusmääruse kohaldamisalasse. Rakendusmääruse põhjenduses 6 selgitatakse seoses kõnealuse teise erandiga, et kuigi määruse artikli 26 lõiget 3 tuleb põhimõtteliselt kohaldada ka teises erandis kirjeldatud juhtude suhtes, tuleb asjakohaseid rakenduseeskirju veel uurida ja need võetakse vastu hilisemas etapis.

2.1.   Viide toidukäitlejale

2.1.1.   Kas märgistusele kantud toidukäitleja nimi/ärinimi ja aadress võib anda aluse määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamiseks?

Kooskõlas määruse põhjendusega 29 ja artikli 2 lõike 2 punktiga g ei tähenda märgistusele kantud toidukäitleja nimi, ärinimi või aadress toidu päritoluriigi või lähtekoha märkimist kõnealuse määruse tähenduses. Seetõttu ei anna mis tahes viide toidukäitleja juriidilisele isikule põhimõtteliselt alust määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamiseks.

Sellegipoolest võib selliseid märgistusi pidada määruse artikli 7 alusel eksitavaks seoses toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekohaga, kui need on pakendil selgelt esile toodud ja kui konkreetne päritolu või lähtekoht on nähtavalt esitatud ja see päritolu ei ole sama mis toidu põhilis(t)e koostisosa(de) oma. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid selliseid juhtumeid hindama, võttes arvesse kogu märgistusel esitatud teavet ja toote terviklikku esitlusviisi.

2.2.   Margitoodete nimed

2.2.1.   Kas margitooted, mis ei ole kaitstud rakendusmääruse artikli 1 lõikes 2 osutatud registreeritud kaubamärkidega, võivad olla määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamise aluseks?

Rakendusmääruse artikli 1 lõikes 2 on selgitatud, et kuigi registreeritud kaubamärkide osaks olevad päritoluviited kuuluvad määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamisalasse, ei kohaldata rakendusmäärust selliste viidete suhtes seni, kuni nende suhtes võetakse vastu artikli 26 lõike 3 kohaldamise erieeskirjad. Liidu seadusandja tunnustas konkreetsete liidu õigusaktidega hõlmatud registreeritud kaubamärkide eripära ja eesmärke ning seetõttu uurib komisjon lähemalt, kuidas tuleb esitada määruse artikli 26 lõikes 3 sätestatud põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluteave, kui see on nende päritoluviidete puhul nõutav. Seevastu ei kuulu selle ajutise erandi alla geograafilisi avaldusi hõlmavad margitooted, mis on registreerimata kaubamärgid, ja seetõttu kohaldatakse nende suhtes lisaks määruse artikli 26 lõikest 3 tulenevatele kohustustele ka rakendusmäärust.

2.3.   Toidu nimetus

2.3.1.   Kas geograafilisi avaldusi hõlmavaid üldtuntud nimetusi tuleb pidada toidu päritoluriiki või lähtekohta märkivaks?

Määruse artikli 2 lõike 2 punktis o on määratletud „üldtuntud nimetus“ kui nimetus, mida aktsepteeritakse toidu nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma et seda oleks vaja tarbijatele täiendavalt selgitada.

Rakendusmääruse põhjenduse 8 ja artikli 1 lõike 1 kohaselt ei kuulu rakendusmääruse kohaldamisalasse üldtuntud ja üldnimetused, sh geograafilised terminid, mis sõna otseses mõttes märgivad päritolu, aga mida üldiselt ei mõisteta asjaomase toidu päritoluriigi või lähtekoha viitena. Sageli viitavad sellised nimetused geograafilisele kohale, piirkonnale või riigile, kus seda toitu algselt toodeti või turustati, ning mis on aja jooksul muutunud teatava toidugrupi üldnimetuseks / üldtuntud nimetuseks. Kui sellised üldnimetused ja üldtuntud nimetused ei loo tarbijatele ettekujutust kõnealuse toidu teatavast geograafilisest päritolust, ei too nende kasutamine kaasa määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamist.

Näide: Frankfurdi vorstike.

Kuna küsimus on seotud tarbijate arusaamaga igas liikmesriigis ja tarbijate ettekujutused neis aspektides erinevad ELis märkimisväärselt, tuleb iga juhtumi puhul eraldi kaaluda, kas konkreetne nimetus on tarbijale selgelt arusaadav kui üldnimetus / üldtuntud nimetus.

2.3.2.   Kas geograafilisi avaldusi hõlmavaid seaduslikke nimetusi tuleb pidada toidu päritoluriiki või lähtekohta märkivaks?

Määruse artikli 2 lõike 2 punkti n kohaselt on „seaduslik nimetus“ toidu nimetus, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavate liidu õigusnormidega, või selliste liidu õigusnormide puudumise korral nimetus, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavate selle liikmesriigi õigusaktide ja halduseeskirjadega, kus toitu lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müüakse.

Teisisõnu on sellised nimetused kodifitseeritud üldtuntud nimetused, kus seadusandja pidas oluliseks ühtlustada nende kasutamine ja sageli nendega määratletud toodete koostis, tagamaks, et tarbijate ootused seoses konkreetse nimetuse all müüdud toidu omadustega on täidetud.

Eespool esitatut arvesse võttes ei peeta geograafilisi avaldusi hõlmavaid seaduslikke nimetusi määruse artikli 26 lõike 3 tähenduses päritoluviiteks, kui seadusandja on artikli 26 lõiget 3 juba arvesse võtnud.

2.4.   Erinevad avaldused märgistusel

2.4.1.   Kas selliseid termineid nagu „valmistatud“, „toodetud“ ja „... toode“, millele järgneb või eelneb geograafiline avaldus, tuleb pidada toidu päritoluriiki või lähtekohta märkivaks?

Tarbijad seostavad selliseid avaldusi nagu „valmistatud (riigis)“ ja „toodetud (riigis)“ artikli 26 lõike 3 tähenduses päritoluviitena ning seetõttu tuleks neid põhimõtteliselt pidada toidu päritoluriiki või lähtekohta märkivaks. Lisaks tähistavad need terminid tootmis- või valmistamisprotsessi, mis võiks töödeldud toidu puhul vastata määruse tähenduses päritoluriigi tähendusele, nagu see on määratletud liidu tolliseadustiku (7) artikli 60 lõikes 2, st toidu viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming, mille tulemusena valmib uus toode või mis on tähtis valmistamisetapp.

Samamoodi tähendab avaldus „(riigi) toode“ tarbija jaoks üldiselt päritoluviidet määruse artikli 26 lõike 3 tähenduses. Lisaks tähendab mõiste „... toode“ tarbija jaoks tõenäoliselt ka seda, et kogu toit (sh selle koostisosad) on pärit märgistusel esitatud riigist.

2.4.2.   Kas selliseid avaldusi nagu „pakendatud“ või „tootnud/valmistanud X Y-i jaoks“, millele järgneb toidukäitleja nimi ja aadress, tuleb pidada toidu päritoluriiki või lähtekohta märkivaks?

Avaldus „pakendatud“ osutab selgelt toidu pakendamiskohale ja üldiselt ei tähenda see tarbija jaoks päritoluviidet määruse artikli 26 lõike 3 tähenduses. Seega ei saa seda pidada toidu päritoluriiki või lähtekohta märkivaks, kuigi kõnealune termin viitab geograafilisele kohale.

Sellised terminid nagu „tootnud/valmistanud/pakendanud ...“ (toidukäitleja nimi, millele järgneb tema aadress) või „tootnud/valmistanud X Y-i jaoks“ viitavad sõna otseses mõttes asjaomasele toidukäitlejale ja üldiselt on ebatõenäoline, et need tähendaks tarbija jaoks toidu päritoluviidet. Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva teatise punktis 2.1.1, ei tähenda märgistusele kantud toidukäitleja nimi, ärinimi või aadress toidu päritoluriigi või lähtekoha märkimist kõnealuse määruse tähenduses.

Sellegipoolest kujundavad tarbijate ettekujutust kõik märgistuse elemendid, sealhulgas toote terviklik esitusviis. Seetõttu tuleb toidu päritoluga seotud võimaliku eksitava olemuse hindamisel võtta arvesse kogu pakendit.

2.4.3.   Kas vabatahtlikult lisatud akronüüme, pilte või muid avaldusi, mille ainus eesmärk on aidata tarbijatel leida mitmekeelsetel märgistustel oma kohalik keel, tuleb pidada toidu päritoluriiki või lähtekohta märkivaks?

Selliseid tähiseid ei tohiks käsitada päritoluviidetena, kui need viitavad selgelt märgistusel esitatud toidualase teabe eri keeleversioonidele.

2.4.4.   Kas selliseid avaldusi nagu „laadi“, „tüüpi“, „stiilis“, „retsept“, „inspireeritud“ või „à la“, mis sisaldavad geograafilist avaldust, tuleb pidada toidu päritoluriiki või lähtekohta märkivaks?

Sellised avaldused nagu „laadi“, „tüüpi“, „stiilis“, „retsept“, „inspireeritud“ või „à la“ viitavad tavaliselt toidu või selle töötlemise retseptile või konkreetsetele eripäradele ning põhimõtteliselt ei tohiks neid seetõttu käsitada päritoluviidetena.

Kuid toidu päritoluga seotud võimaliku eksitava olemuse hindamisel tuleb võtta arvesse kogu pakendit. Samuti tuleb märkida, et kooskõlas määruse artikliga 7 on eespool nimetatud avaldused õigustatud ainult juhul, kui kõnealusel toidul on konkreetne eripära või konkreetsed omadused või see on läbinud teatava tootmisprotsessi, mis määrab väidetava seose märgistusele kantud geograafilise kohaga.

2.4.5.   Kas riiklikku sümbolit või lipuvärve tuleb pidada toidu päritoluriiki või lähtekohta märkivaks?

Tarbijate seisukohast on lipud ja/või kaardid kõige asjakohasemad viited päritolumärgistusele. Seetõttu tuleks selgeid ja nähtavaid lippe ja/või kaarte, mis viitavad konkreetsele geograafilisele territooriumile, käsitada põhimõtteliselt päritoluviidetena ning olema sellest tulenevalt määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamise aluseks. Samuti võib tarbija tajuda toidu päritoluviitena ka muid riiklikke sümboleid (nt äratuntav rahvuslik monument, maastik või isik). Kuid kuna nende mõistmine sõltub üldjuhul tootest ja riigist, tuleb neid graafilisi kujutisi hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Seoses sellega peaksid liikmesriigid võtma eriti arvesse sümbolite / graafiliste kujutiste asukohta, nende suurust, värvi, tähemärgi suurust ja toidu märgistamise üldist konteksti, st et märgistus tervikuna ei tekitaks tarbijates segadust seoses toidu päritoluga.

Margitoodete nimede puhul on määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamist kirjeldatud käesoleva teatise punktis 2.2.1.

Eraldi tuleks käsitleda piltide ja muude avalduste kasutamist, mis viitavad riiklikule/kohalikule sündmusele või rahvuslikule/kohalikule spordimeeskonnale selle sündmuse tähistamiseks. Arvestades, et need sündmused toimuvad aeg-ajalt, tuleb kõnealuseid viiteid hinnata iga juhtumi puhul eraldi, et teha kindlaks, kas on alust määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamiseks.

2.4.6.   Kas ELi õiguse alusel kaitstud geograafiliste tähistega toidu märgistustel või kaubamärkidel esitatud täiendavad avaldused võivad olla määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamise aluseks?

Rakendusmäärust ei kohaldata ELi õiguse alusel kaitstud geograafiliste tähiste ja registreeritud kaubamärkide suhtes seni, kuni võetakse vastu erieeskirjad, nagu on osutatud selle artikli 1 lõikes 2. Aga juhul, kui toidul on esitatud ka muid visuaalseid avaldusi, sealhulgas neid, mis viitavad samadele või erinevatele geograafilistele kohtadele, kuuluvad need avaldused rakendusmääruse kohaldamisalasse juhul, kui määruse artikli 26 lõike 3 tingimused on täidetud.

2.5.   Milline on rakendusakti ja mahepõllumajanduslikku toitu käsitlevate ELi õigusakti sätete koosmõju?

Nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (8) („mahepõllumajanduslikku toitu käsitlev määrus“) on sätestatud üldine mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade raamistik, sealhulgas sätted mahepõllumajandusliku tootmisega seotud mõistete kasutamise kohta. Lisaks sätestatakse kõnealuses määruses mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja ELi logo kasutamise tingimused ning nõutakse, et selle logo kasutamise korral märgitakse lähtekoht, kus toodeti põllumajanduslikud toorained, millest toode koosneb. Sellised eeskirjad annavad tarbijale artikli 26 lõikes 3 nõutuga samaväärse teabe.

Määruse artikli 1 lõike 4 kohaselt kohaldatakse määrust, ilma et sellega piirataks teatava toidu suhtes liidu erisätetega ette nähtud märgistamisalaste nõuete kohaldamist. Seoses sellega tuleb mahepõllumajanduslikku toitu käsitleva määruse sätteid käsitada kui lex specialis ja need on määruse artikli 26 lõike 3 suhtes ülimuslikud. Seega ei kohaldata määruse artikli 26 lõiget 3, kui kasutatakse ELi mahetoote logo.

3.   PÕHILIS(T)E KOOSTISOSA(DE) IDENTIFITSEERIMINE

Määruse artikli 2 lõike 2 punkti q kohaselt on „põhiline koostisosa“ toidu koostisosa/koostisosad, mis moodustab rohkem kui 50 % sellest toidust või mida tarbijad tavaliselt seostavad selle toidu nimetusega ja mille puhul on enamasti nõutav koguse märkimine.

3.1.   Kuidas tuleks identifitseerida põhiline koostisosa?

Määruse artikli 26 lõike 3 tähenduses peavad toidukäitlejad esitama teavet kõnealuse toidu põhilis(t)e koostisosa(de) kohta määruse artikli 2 lõike 2 punktis q sätestatud mõiste alusel.

Põhilise koostisosa õiguslikus mõistes määratletakse toidu põhilis(t)e koostisosa(de) kindlakstegemiseks kaht tüüpi kriteeriumid: a) koguse kriteerium, mille kohaselt moodustab koostisosa rohkem kui 50 % sellest toidust, ning b) kvaliteedi kriteerium, mille kohaselt seostavad tarbijad koostisosa tavaliselt selle toidu nimetusega.

Toidu põhilis(t)e koostisosa(de) kohta teabe esitamisel peaksid toidukäitlejad võtma arvesse mitmesuguseid elemente. Eelkõige peavad nad lisaks toidu kvantitatiivsele koostisele kaaluma hoolikalt selle konkreetset eripära, olemust ja märgistuse terviklikku esitlusviisi. Samuti peavad nad arvestama tarbijate ettekujutuste ja ootustega seoses kõnealuse toidu kohta esitatava teabega. Toidukäitlejad peaksid võtma arvesse seda, kas konkreetse koostisosa kohta esitatud päritoluteave võib tarbijate ostuvalikuid oluliselt mõjutada ja kas sellise päritoluteabe puudumine eksitaks tarbijaid.

Samuti tuleb märkida, et kooskõlas määruse artikliga 7 ei tohi põhilis(t)e koostisosa(de) kohta esitatud päritoluteave olla eksitav ning sellega ei tohiks mingil juhul hoida kõrvale määruse artikli 26 lõike 3 sätetest ja eesmärkide täitmisest.

Liikmesriikide pädevad asutused tagavad määruse eespool nimetatud sätete nõuetekohase rakendamise.

3.2.   Kas toidus võib olla rohkem kui üks põhiline koostisosa? Kui jah, siis kas rohkem kui ühte põhilist koostisosa sisaldava toidu puhul tuleks märkida kõigi põhiliste koostisosade päritolu?

Määruse artikli 2 lõike 2 punktis q on mõistes „põhiline koostisosa“ sätestatud, et see võib olla koostisosa (kasutades sõna ainsuse vormi) või koostisosad (kasutades sõna mitmuse vormi). Selle sõnastuse kohaselt tuleks järeldada, et mõiste „põhiline koostisosa“ määratluses nähakse ette võimalus, et toidul on põhilisi koostisosi rohkem kui üks.

Lisaks nähtub määruse artikli 26 lõike 3 sätetest, et kui toidukäitleja identifitseerib selle mõiste alusel rohkem kui ühe põhilise koostisosa, siis tuleb ära märkida iga kõnealuse põhilise koostisosa päritoluriik või lähtekoht.

3.3.   Kas on võimalik, et põhilise koostisosa mõiste kohaldamise tulemusel ei identifitseerita toidul ühtegi põhilist koostisosa?

Määruse artikli 26 lõike 3 tähenduses tuleb kõigepealt hinnata, kas mõnda toidu koostisosa tuleb pidada selle põhiliseks koostisosaks määruse artikli 2 lõike 2 punktis q sätestatud mõiste alusel. See tähendab, et toidul ei ole põhilist koostisosa määruse tähenduses, kui ükski selle koostisosa ei moodusta rohkem kui 50 % sellest toidust, tarbija ei seosta tavaliselt ühtki selle koostisosa toidu nimetusega ja enamasti ei ole nõutav koguse märkimine.

3.4.   Kas määruse artikli 26 lõige 3 ja sellest tulenevalt rakendusmäärus hõlmavad ühe koostisosaga tooteid?

Määruse artikli 26 lõige 3 võiks hõlmata ühest koostisosast koosnevat töödeldud toodet, kui selle viimane oluline töötlemisetapp toimus tooraine koostisosa päritolukohast erinevas kohas või kui koostisosa hangiti erinevatest kohtadest. See olukord päädiks määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamisega juhul, kui on märgitud toidu päritoluriik või lähtekoht ja kui põhilise koostisosa (ühe koostisosa) päritoluriik või lähtekoht ei ole sama mis toidu oma.

3.5.   Kui tarbijatele on hästi teada, et toidu põhilist koostisosa on võimalik hankida ainult väljaspool ELi, kas siis selle päritolu tuleb esitada?

Määruses ei ole ette nähtud ühtegi erandit, mille korral ei pea märkima põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluriiki või lähtekohta, kui see ei ole sama mis toidu oma. Seega – isegi kui toidu põhilist koostisosa on võimalik hankida ainult väljaspool ELi ja kui lõpptoidu päritoluviide osutab määruse artikli 26 lõike 3 sätete kohaselt ELile (või liikmesriigile/liikmesriikidele), tuleb esitada kõnealus(t)e põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluteave.

3.6.   Kas on võimalik, et põhiline koostisosa on liitkoostisosa?

Määruse artikli 2 lõike 2 punkti h kohaselt on „liitkoostisosa“ koostisosa, mis koosneb enam kui ühest koostisosast.

Liitkoostisosa kuulub määruse artikli 26 lõike 3 kohaldamisalasse, kui see vastab põhilise koostisosa mõiste tingimustele, mis on sätestatud määruse artikli 2 lõike 2 punktis q.

Kui põhilise koostisosa päritolu kohta tuleb esitada teave kooskõlas määruse artikli 26 lõikega 3 ja kui põhiline koostisosa on liitkoostisosa, peavad toidukäitlejad esitama vajaliku teabe, mis sobib kõige paremini teatava toiduga. Seoses sellega peaksid nad võtma arvesse kõnealuse toidu eripära, selle koostist ja valmistamisprotsessi, tarbijate arusaama, ootusi ja huvi seoses liitkoostisosa põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluteabega (liitkoostisosa põhilis(t)e koostisosa(de) päritolukoht, nagu nt saagikoristuskoht või kasvatamiskoht) ning seda, kuidas on liitkoostisosa koostisosa(d) märgitud koostisosade loetelus.

Samuti tuleb märkida, et kooskõlas määruse artikliga 7 ei tohi liitkoostisosa päritolu kohta esitatud teave olla eksitav ega tohiks mingil juhul hoida kõrvale määruse artikli 26 lõike 3 sätetest ja eesmärkide täitmisest.

Liikmesriikide pädevad asutused tagavad määruse eespool nimetatud sätete nõuetekohase rakendamise.

4.   GEOGRAAFILISED TASANDID

Selleks, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid, kehtestatakse rakendusmääruses erieeskirjad, mida kohaldatakse siis, kui põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluriik või lähtekoht on märgitud määruse artikli 26 lõike 3 alusel. Selliste eeskirjade eesmärk on tagada, et selline teave on piisavalt täpne ja sisukas.

Selleks ühtlustatakse rakendusmääruse artikli 2 punktiga a geograafilised piirkonnad, millele põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluteave peab viitama.

4.1.   Kas oleks võimalik märkida sama(de) põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluriik või lähtekoht, viidates erinevatele geograafilistele tasanditele (nt „EL ja Šveits“)?

Rakendusmääruse artiklis 2 on esitatud loetelu geograafilistest aladest, millele peaks põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluteave viitama. Määruse artikli 26 lõike 3 nõuete täitmiseks peavad toidukäitlejad valima ühe geograafilise ala, mis on loetletud rakendusmääruse artikli 2 punktis a. Kõnealuse sätte sõnastusest nähtub, et rakendusmääruses ei ole ette nähtud võimalust kombineerida ühe põhilise koostisosa puhul selles sättes loetletud erinevaid geograafilisi tasandeid.

Näited:

—	„Šveits“ vastab artikli 2 punkti a alapunktis iv sätestatud geograafilisele alale. Seevastu „EL“ vastab artikli 2 punkti a alapunktis i sätestatud geograafilisele alale. Rakendusmääruse artikli 2 punktiga a ei ole ette nähtud nende kahe kombineerimise võimalus.

Kuid toidukäitlejad võivad päritoluteavet „EL“ ja „muu kui EL“ täiendada lisateabega, kui see on kooskõlas määruses kehtestatud vabatahtlikku toidualast teavet käsitlevate üldiste nõuetega (määruse artikkel 36). Eelkõige ei tohiks selline teave olla eksitav ega segadusse ajav. Seoses sellega võivad toidukäitlejad märkida sõna „Šveits“ vabatahtliku lisateabena, mis täiendab märget „muu kui EL“.

Näide:

—	„EL ja muu kui EL (Šveits)“

—	„EL (Hispaania) ja muu kui EL (Šveits)“

4.2.   Kas oleks võimalik kombineerida nii liikmesriigid kui ka kolmandad riigid, et märkida põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluriik või lähtekoht?

Rakendusmääruse artikli 2 punkti a alapunktis iv antakse võimalus märkida põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluks liikmesriik/liikmesriigid või kolmas riik / kolmandad riigid. See tähendab, et käitlejad saavad valida ühe neist viidetest või kasutada mõlemat.

5.   PAIGUTUS JA ESITLUS

Põhilis(t)e koostisosa(de) kohta määruse kohaselt esitatud teave peaks täiendama tarbijatele esitatud teavet toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta. Need peaksid olema hästi nähtavad, selgesti loetavad ja vajaduse korral kulumiskindlad. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse rakendusmääruse artikliga 3 eeskirjad kõnealuse teabe paigutamise ja esitamise kohta.

5.1.   Kas oleks võimalik märkida põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluriik riigikoode kasutades?

Määruse artikli 9 lõike 1 punkti i kohaselt on kohustuslik märkida päritoluriik või lähtekoht määruse artiklis 26 sätestatud juhtudel. Lisaks sellele nõutakse määruse artikli 9 lõikes 2, et määruse artikli 9 lõike 1 kohaselt kohustuslikud andmed tuleb märkida sõnade ja numbritega ning neid võib täiendavalt väljendada ka piktogrammide või sümbolite abil.

Määruse sätetest järeldub, et põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluriik tuleb alati märkida sõnadega. Sellega seoses peavad liikmesriigid hindama, kas teatavaid riigikoode võiks pidada sõnadeks. Eelkõige võiks riigikoodi kasutamine olla lubatud, kui võib mõistlikult eeldada, et turustava riigi tarbijad saavad sellest õigesti aru ja neid ei eksitata. See võib kehtida selliste lühendite puhul nagu „UK“, „USA“ või „EL“.

5.2.   Kui tootenimetus sisaldab päritoluviidet ja tootenimetus on pakendile kantud mitmes kohas, siis kas põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluteave tuleks pakendile märkida iga kord, kui toidule märgitakse tootenimetus? Sama küsimus puudutab graafilisi tähiseid (nt lipud).

Rakendusmääruse artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et kui toidu päritoluviide on märgitud sõnadega, paigutatakse põhilis(t)e koostisosa(de) päritolu käsitlev teave samasse vaatevälja nagu toidu päritoluriigi või lähtekoha märge. Rakendusmäärusega ei ole ette nähtud paindlikkust, mis võimaldaks põhilis(t)e koostisosa(de) päritolu märkida ainult üks kord, kui lõpptoidu päritoluviide on märgistusele kantud mitu korda.

Määrusest nähtub, et põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluteave tuleb tarbijatele esitada selgelt ja nähtavalt, alati samasse vaatevälja nagu toidu päritoluviide (sh lipud). Seega, kui pakendil korratakse päritoluviidet sisaldavat müüginimetust või lippe, tuleb vastavalt korrata ka põhilis(t)e koostisosa(de) päritolu käsitlevat teavet.

5.3.   Kas määruse artikli 13 lõiget 3 kohaldatakse ka põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluteabe suhtes, mis on esitatud rakendusmääruse sätete kohaselt?

Määruse artiklis 13 on sätestatud määruse artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustusliku toidualase teabe esitamise üldpõhimõtted ning seega ka üldpõhimõtted seoses päritoluriiki või lähtekohta käsitleva teabe esitamisega, kui see on artiklis 26 ette nähtud (määruse artikli 9 lõike 1 punkt i). Määruse artikli 13 sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks teatavate toidugruppide suhtes liidu erisätete kohaldamist.

Rakendusmääruses on sätestatud põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluteabe esitamise erinõuded. Eelkõige on selle artikliga 3 ette nähtud see, et taoline teave tuleb paigutada samasse vaatevälja nagu toidu päritoluriigi või lähtekoha viide, kusjuures tähemärgisuuruse x-kõrgus on vähemalt 75 % toidu päritoluviite märke x-kõrgusest. Lisaks on sätestatud, et igal juhul tuleb põhilis(t)e koostisosa(de) päritolu käsitleva teabe esitamiseks kasutada tähemärgisuurust, mis ei ole väiksem kui 1,2 mm.

Rakendusmääruse eespool nimetatud erinõudeid tuleb täiendada määruse artikli 13 horisontaalsete sätetega, mida tuleks kohaldada kumulatiivselt.

Määruse artikli 13 lõikega 3 on ette nähtud erand seoses kohustuslike andmete nõutava tähemärgisuurusega väikepakendite puhul (mille pindala on väiksem kui 80 cm2). Kuna määruse artikli 13 sätteid kohaldatakse määruse artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslike andmete suhtes, kohaldatakse neid ka määruse artikli 26 lõike 3 kohaselt esitatud põhilis(t)e koostisosa(de) päritoluteabe suhtes. Seetõttu peab pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 80 cm2, rakendusmääruse artikli 3 lõikes 2 osutatud tähemärgisuuruse x-kõrgus olema 0,9 mm või suurem.

---

(1)  ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.

(2)  ELT L 131, 29.5.2018, lk 8.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(8)  Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

Euro vahetuskurss (1)

30. jaanuar 2020

(2020/C 32/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1029
JPY	Jaapani jeen	120,03
DKK	Taani kroon	7,4729
GBP	Inglise nael	0,84183
SEK	Rootsi kroon	10,6398
CHF	Šveitsi frank	1,0690
ISK	Islandi kroon	135,90
NOK	Norra kroon	10,1738
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,250
HUF	Ungari forint	338,36
PLN	Poola zlott	4,2873
RON	Rumeenia leu	4,7770
TRY	Türgi liir	6,5970
AUD	Austraalia dollar	1,6412
CAD	Kanada dollar	1,4577
HKD	Hongkongi dollar	8,5678
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6973
SGD	Singapuri dollar	1,5030
KRW	Korea vonn	1 315,00
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,2673
CNY	Hiina jüaan	7,6504
HRK	Horvaatia kuna	7,4423
IDR	Indoneesia ruupia	15 094,84
MYR	Malaisia ringit	4,5087
PHP	Filipiini peeso	56,246
RUB	Vene rubla	69,6719
THB	Tai baat	34,405
BRL	Brasiilia reaal	4,6836
MXN	Mehhiko peeso	20,6985
INR	India ruupia	79,0110

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Eriaruanne nr 4/2020

„Uute kuvamistehnoloogiate kasutamine ühise põllumajanduspoliitika jälgimiseks: üldiselt on areng stabiilne, kuid kliima- ja keskkonnaseire puhul aeglasem“

(2020/C 32/03)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati eriaruanne nr 4/2020: „Uute kuvamistehnoloogiate kasutamine ühise põllumajanduspoliitika jälgimiseks: üldiselt on areng stabiilne, kuid kliima- ja keskkonnaseire puhul aeglasem“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest ettepanekute kohta, mis käsitlevad Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades

(Arvamuse täistekst on inglise, prantsuse ja saksa keeles saadaval Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)

(2020/C 32/04)

2018. aasta aprillis esitas komisjon kaks ettepanekut (ühe määruse ettepaneku ja ühe direktiivi ettepaneku), et luua õigusraamistik, mis aitaks politsei- ja õigusasutustel saada piiriüleste juhtumite korral lihtsamalt ja kiiremini juurdepääs elektroonilistele tõenditele. Alates sellest on nõukogu võtnud ettepanekute kohta vastu üldise seisukoha ja Euroopa Parlament on koostanud mitu töödokumenti. Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldas oma arvamuse. Rahvusvahelisel tasandil on toimunud seotud sündmused, eelkõige alustati läbirääkimisi elektrooniliste tõendite piiriülest juurdepääsu käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks Ameerika Ühendriikidega ning töötati küberkuritegevuse konventsiooni teise lisaprotokolliga. Käesoleva arvamusega soovib Euroopa Andmekaitseinspektor anda ELi seadusandjale uut teavet edasiseks tööks ettepanekutega, võttes arvesse eespool loetletud arengusuundumusi.

Tänapäeva maailmas, mida uued tehnoloogialahendused on oluliselt muutnud, on aeg sageli oluline tegur, et ametiasutused saaksid hankida oma tööks vajalikke andmeid. Samas isegi ELi-siseste juhtumite uurimisel puutuvad õiguskaitseasutused üha enam kokku piiriüleste olukordadega ainuüksi põhjusel, et kasutatud on välismaist teenuseosutajat ning teavet säilitatakse elektrooniliselt teises liikmesriigis. Euroopa Andmekaitseinspektor toetab eesmärki tagada, et õiguskaitseasutustele oleksid kättesaadavad tõhusad vahendid kuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, ning kiidab eriti heaks ettepanekute eesmärgi kiirendada ja hõlbustada andmetele juurdepääsu piiriüleste juhtumite korral, ühtlustades ELi-siseseid menetlusi.

Samas soovib Euroopa Andmekaitseinspektor rõhutada, et selle valdkonna mis tahes algatus peab olema täielikult kooskõlas ELi põhiõiguste harta ja ELi andmekaitseraamistikuga ning on oluline tagada kõigi vajalike kaitsemeetmete olemasolu. Põhiõiguste tõhusaks kaitseks elektrooniliste tõendite piiriülese hankimise protsessis on eelkõige vajalik täidesaatva liikmesriigi õigusasutuste suurem kaasatus. Nad peaksid olema sellesse protsessi süstemaatiliselt kaasatud nii varakult kui võimalik, neil peaks olema võimalus kontrollida määruste vastavust hartale ning kohustus tuua selle alusel esile põhjused keeldumiseks.

Lisaks tuleks selgitada kavandatavas määruses esitatud andmekategooriate määratlusi, tagades kooskõla andmekategooriate muude määratlustega ELi õiguses. Samuti soovitab ta uuesti hinnata, kuivõrd on tasakaalus need kuriteoliigid, mille puhul võib esitada Euroopa andmeesitamismäärusi, ning asjaomased andmekategooriad, tuginedes Euroopa Kohtu seonduvale kohtupraktikale.

Lisaks esitab Euroopa Andmekaitseinspektor konkreetseid soovitusi elektroonilisi tõendeid käsitlevate ettepanekute mitmete aspektide kohta, mida on tarvis täiendada: määruste ning edastatavate andmete ehtsus ja konfidentsiaalsus, piiratud säilitamine vastavalt Euroopa andmesäilitamismäärustele, kohaldatav andmekaitseraamistik, andmesubjektide õigused, andmesubjektid, kelle suhtes kehtivad immuniteedid ja privileegid, esindajad, Euroopa andmeesitamismääruste täitmise tähtajad ning teenuseosutajate võimalus määrustele vastuväiteid esitada.

Lisaks soovib Euroopa Andmekaitseinspektor rohkem selgust selle kohta, milline on kavandatava määruse koostoime tulevaste rahvusvaheliste lepingutega. Kavandatav määrus peaks säilitama isikuandmete kaitse kõrge taseme ELis ja olema alus elektroonilistele tõenditele juurdepääsu käsitlevate rahvusvaheliste lepingute läbirääkimistele.

1.   SISSEJUHATUS JA TAUST

1.

17. aprillil 2018 avaldas komisjon kaks seadusandlikku ettepanekut (edaspidi „ettepanekud“) koos mõjuhinnanguga (1), sh: — ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades (2) (edaspidi „kavandatav määrus“); — ettepanek võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta (3) (edaspidi „kavandatav direktiiv“).

2.

Kavandatav määrus toimiks koos direktiiviga 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (edaspidi „Euroopa uurimismääruse direktiiv“) (4), mille eesmärk on lihtsustada tõendite kogumise protsessi teise liikmesriigi territooriumil ja mis hõlmab igat tüüpi tõendite, sh elektrooniliste andmete kogumist (5). Kõik liikmesriigid, mis osalesid Euroopa uurimismääruse direktiivi vastuvõtmisel (6), pidid selle oma riiklikku õigusesse üle võtma 2017. aasta maiks (7).

3.

26. septembril 2018 võttis Euroopa Andmekaitsenõukogu (8) (edaspidi „andmekaitsenõukogu“) vastu ettepanekuid käsitleva arvamuse (9).

4.

7. detsembril 2018 ja 8. märtsil 2019 võttis nõukogu vastu üldise seisukoha vastavalt kavandatava määruse (10) ja kavandatava direktiivi (11) suhtes. Euroopa Parlament avaldas mitmed töödokumendid.

5.

Euroopa Andmekaitseinspektoril on hea meel, et komisjon konsulteeris temaga mitteametlikult enne uute ettepanekute vastuvõtmist. Samuti avaldab ta heameelt, et kavandatava määruse põhjenduses 66 ja kavandatava direktiivi põhjenduses 24 on viidatud käesolevale arvamusele.

6.

5. veebruaril 2019 võttis komisjon vastu kaks soovitust järgmiste õigusaktide kohta: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Liidu (EL) ja Ameerika Ühendriikide (USA) vaheline rahvusvaheline leping, mis käsitleb piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eesmärgil (12), ning nõukogu otsus, millega antakse komisjonile luba osaleda ELi nimel läbirääkimistel Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni (CETS nr 185) (edaspidi „küberkuritegevuse konventsioon“) teise lisaprotokolli üle (13). Euroopa Andmekaitseinspektor käsitles neid kahte soovitust oma kahes arvamuses (14). Läbirääkimised USAga ja läbirääkimised Euroopa Nõukogu tasandil on tihedalt seotud.

7.

2019. aasta veebruaris saatis Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon sarnased kirjad Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa Andmekaitsenõukogule ning palus õiguslikult hinnata mõju, mida avaldab USA kongressi 2018. aasta märtsis vastu võetud pilveteenuseid reguleeriv seadus (Clarifying Lawful Overseas Use of Data Act – CLOUD Act) (15) Euroopa andmekaitse õigusraamistikule. 12. juulil 2019 võtsid Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa Andmekaitsenõukogu vastu ühise vastuse sellele taotlusele ning esialgse hinnangu (16).

8.

3. oktoobril 2019 sõlmisid Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid kahepoolse lepingu, mis käsitleb piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele raskete kuritegude vastu võitlemiseks (17). See on esimene rakendusleping, mis võimaldab USA teenuseosutajatel täita välisriigist pärit taotlusi sisuandmete esitamiseks USA pilveteenuseid reguleeriva seaduse (CLOUD Act) alusel.

Käesolevas arvamuses käsitletakse mõlemat ettepanekut, ehkki põhirõhk on kavandataval määrusel. Euroopa Andmekaitseinspektori missiooni silmas pidades on arvamuse keskmes eelkõige õigus eraelu puutumatusele ja õigus isikuandmete kaitsele ning püütakse tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamusega 23/2018, võttes arvesse ka nõukogu üldiseid seisukohti ja Euroopa Parlamendi töödokumente.

5.   JÄRELDUSED

70.

Euroopa Andmekaitseinspektor toetab eesmärki tagada, et õigus- ja õiguskaitseasutustele oleksid kättesaadavad tõhusad vahendid kuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks maailmas, mida uued tehnoloogialahendused on oluliselt muutnud. Samas soovib andmekaitseinspektor tagada, et see meede oleks täielikult vastavuses hartaga ning ELi andmekaitset käsitleva õigusega. Kavandatav määrus eeldaks isikuandmete säilitamist ja edastamist nii ELis kui ka väljaspool, liikmesriikide pädevate asutuste, eraõiguslike asutuste ja mõnel juhul kolmandate riikide ametiasutuste vahel. See piiraks kahte põhiõigust – õigust eraelu puutumatusele ning õigust isikuandmete kaitsele, mis on ette nähtud harta artiklitega 7 ja 8. Et see saaks olla seaduslik, peavad sellised piirangud vastama harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimustele, eelkõige vajalikkuse tingimusele.

71.

Esiteks on Euroopa Andmekaitseinspektor seisukohal, et täiendavalt tuleks kaaluda muid alternatiive, mis aitaksid saavutada samu eesmärke, kuid tagaksid parema kaitse.

72.

Teiseks nendib andmekaitseinspektor, et kavandatav määrus sisaldab juba mitmeid menetluslikke kaitsemeetmeid. Andmekaitseinspektor tunneb muret, et oluline ülesanne kontrollida Euroopa andmeesitamismääruse tunnistuse ja Euroopa andmesäilitamismääruse tunnistuse vastavust hartale on usaldatud teenuseosutajatele, ning soovitab kaasata täidesaatva liikmesriigi määratud õigusasutusi elektrooniliste tõendite kogumise protsessi võimalikult varases etapis.

73.

Andmekaitseinspektor soovitab tagada, et elektrooniliste tõendite andmekategooriate määratlused ja olemasolevad andmete eriliikide määratlused ELi õiguses oleksid paremini kooskõlas, ning uuesti läbi vaadata juurdepääsuandmete kategooria või kehtestada sellistele andmetele juurdepääsu suhtes samad tingimused kui tehingu- ja sisuandmete puhul. Kavandatavas määruses tuleks sätestada kõigi andmekategooriate selged ja arusaadavad määratlused, et tagada õiguskindlus kõigi kaasatud sidusrühmade jaoks. Samuti soovitab ta muuta abonendiandmete kategooria kavandatavat määratlust, et piiritleda seda täpsemalt.

74.

Samuti soovitab ta uuesti hinnata, kuivõrd on tasakaalus kuriteoliigid, mille puhul võib esitada Euroopa andmeesitamismäärusi, ning asjaomased andmekategooriad, tuginedes Euroopa Kohtu seonduvale kohtupraktikale. Eelkõige peaks võimalus esitada Euroopa andmeesitamismäärus tehingu- ja sisuandmete eesmärgil piirduma üksnes raskete kuritegude juhtumitega. Ideaaljuhul eelistaks andmekaitseinspektor, et Euroopa andmeesitamismäärused tehingu- ja sisuandmete saamiseks põhineksid raskete kuritegude lõplikul loetelul, mis suurendaks õiguskindlust kõigi kaasatud sidusrühmade jaoks.

75.

Andmekaitseinspektor annab ka soovitusi, mille eesmärk on tagada isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatusega seotud õiguste austamine, võimaldades samas andmete kiiret kogumist konkreetsete kriminaalmenetluste jaoks. Need soovitused keskenduvad kõigi kaasatud sidusrühmade vahelise andmevahetuse turvalisusele, määruste ja tunnistuste ehtsusele ning andmete piiratud säilitamisele Euroopa andmesäilitamismääruse alusel.

76.

Lisaks eespool esitatud üldistele märkustele ja põhisoovitustele esitas Euroopa Andmekaitseinspektor oma arvamuses täiendavaid soovitusi seoses ettepanekute järgmiste aspektidega: — viited kohaldatavale andmekaitseraamistikule; — andmesubjektide õigused (suurem läbipaistvus ja õigus õiguskaitsele); — andmesubjektid, kelle suhtes kehtivad immuniteedid ja privileegid; — esindajate määramine tõendite kogumiseks kriminaalasjades; — Euroopa andmeesitamismääruse täitmise ja andmete esitamise tähtajad; — teenuseosutajate võimalus esitada määrustele vastuväiteid piiratud alustel.

77.

Euroopa Andmekaitseinspektor on ka teadlik laiemast kontekstist, milles esitati algatus ja võeti vastu kaks nõukogu otsust (Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni teise lisaprotokolli kohta ja Ameerika Ühendriikidega läbirääkimiste alustamise kohta). Ta soovib rohkem selgust selle kohta, milline on kavandatava määruse koostoime rahvusvaheliste lepingutega. Euroopa Andmekaitseinspektor tahab konstruktiivselt kaasa aidata sellele, et lõplikud tekstid oleksid vastavuses ja kooskõlas ELi andmekaitseraamistikuga.

---

(1)  Komisjoni talituste töödokument SWD(2018) 118 final (edaspidi „mõjuhinnang“), saadaval aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2018%3A118%3AFIN.

(2)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades, COM(2018) 225 final.

(3)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta, COM(2018) 226 final.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1); vt kavandatava määruse artikkel 23.

(5)  Euroopa uurimismääruse direktiiviga on ette nähtud ühes liikmesriigis asuva taotleva asutuse ja teise liikmesriigi määrust täitva asutuse vaheline koostöö, mis toimub kas otse või asjaomaste liikmesriikide määratud keskasutus(t)e kaudu. Direktiivi eesmärk on seda koostööd hõlbustada ja kiirendada, kehtestades standardvormid ja ranged tähtajad ning eemaldades mitmed piiriülest koostööd piiravad takistused. Näiteks on seal sätestatud, et „[t]aotlev asutus või ametiisik võib koostada Euroopa uurimismääruse, et võtta mis tahes meede, mis hoiab esialgu ära tõendina kasutada võidava eseme hävitamise, muutmise, eemaldamise, edastamise või kõrvaldamise“ ning „[m]äärust täitev asutus või ametiisik otsustab selle kriminaalmenetluse tagamise vahendi üle ja teatab oma otsustusest võimalikult kiiresti ja võimaluse korral 24 tunni jooksul pärast Euroopa uurimismääruse saamist“ (artikkel 32). Samuti ei kohaldata kahepoolse karistatavuse nõuet, kui Euroopa uurimismäärust täidetakse konkreetset telefoninumbrit või IP-aadressi kasutavate isikute kindlakstegemiseks (artikli 10 lõike 2 punkt e koostoimes artikli 11 lõikega 2).

(6)  Kõik ELi liikmesriigid, v.a Taani ja Iirimaa.

(7)  Kõik osalevad liikmesriigid võtsid Euroopa uurimismääruse direktiivi oma riiklikku õigusesse üle 2017. või 2018. aastal. Vt Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku teave rakendamise seisu kohta: https://www.ejn-crimjust.europa.eu/ejn/EJN_Library_StatusOfImpByCat.aspx?CategoryId=120

(8)  Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 68 alusel loodud andmekaitsenõukogu asendas direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 kohaselt moodustatud töörühma, mis tunnistati kehtetuks. Nagu artikli 29 alusel loodud töörühm, koosneb ka andmekaitsenõukogu liikmesriikide andmekaitseasutuste esindajatest ja Euroopa Andmekaitseinspektorist.

(9)  Euroopa Andmekaitsenõukogu 26. septembri 2018. aasta arvamus 23/2018 komisjoni ettepanekute kohta, mis käsitlevad Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades (artikli 70 lõike 1 punkt b) (edaspidi „andmekaitsenõukogu arvamus 23/2018“), mis on saadaval aadressil: https://edpb.europa.eu/sites/edpb/files/files/file1/edpb-2018-09-26-eevidence_et.pdf

(10)  https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2018/12/07/regulation-on-cross-border-access-to-e-evidence-council-agrees-its-position/

(11)  https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/03/08/e-evidence-package-council-agrees-its-position-on-rules-to-appoint-legal-representatives-for-the-gathering-of-evidence/

(12)  Soovitus: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eesmärgil, COM(2019) 70 final.

(13)  Soovitus: nõukogu otsus, millega antakse luba osaleda läbirääkimistel Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni (CETS nr 185) teise lisaprotokolli üle, COM(2019) 71 final. Praeguseks on kõik ELi liikmesriigid allkirjastanud Euroopa Nõukogu konventsiooni tõhustatud rahvusvahelise koostöö kohta küberkuritegevuse ja elektrooniliste tõendite valdkonnas ning peaaegu kõik on selle ratifitseerinud. Iirimaal ja Rootsil on küberkuritegevuse konventsiooni ratifitseerimise protsess pooleli. Küberkuritegevuse konventsioon on siduv rahvusvaheline õigusakt, millega nõutakse lepinguosalistelt, et nad sätestaksid oma riiklikus õiguses konkreetsed elektrooniliste võrgustike vastu või nende abil sooritatud kuriteod ning kehtestaksid konkreetsed pädevused ja menetlused, et riigi ametiasutused saaksid läbi viia kriminaaluurimisi, sh et koguda kuritegude kohta elektroonilisel kujul olevaid tõendeid. See edendab ka lepinguosaliste rahvusvahelist koostööd. Andmete volatiilsusest tulenevate probleemidega toimetulekuks on olemas erimeetmed. Seda silmas pidades sätestatakse konventsioonis talletatud arvutiandmete säilitamise kiirmenetlus. Kuna hangitud tõendite edastamine taotlevale riigile sõltub ametliku vastastikuse õigusabi taotluse kohta tehtud lõplikust otsusest, ei kohaldata säilitamise korral kõiki keeldumise aluseid, eelkõige on kahepoolne karistatavus nõutav vaid erandjuhtudel (artikkel 29).

(14)  Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus nr 2/2019 elektroonilistele tõenditele piiriülest juurdepääsu käsitleva ELi ja USA vahelise lepingu läbirääkimisvolituste kohta ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus nr 3/2019 küberkuritegevuse Budapesti konventsiooni teise lisaprotokolli üle peetavatel läbirääkimistel osalemise kohta.

(15)  Saadaval aadressil: https://www.congress.gov/bill/115th-congress/house-bill/1625/text

(16)  https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/letters/epdb-edps-joint-response-libe-committee-impact-us-cloud-act_fr

(17)  https://www.gov.uk/government/publications/ukusa-agreement-on-access-to-electronic-data-for-the-purpose-of-countering-serious-crime-cs-usa-no62019

Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4

Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine regulaarlennuliinidel

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 32/05)

Liikmesriik	Prantsusmaa
Lennuliin	Cayenne – Camopi Saint Georges – Camopi
Avaliku teenindamise kohustuste jõustumise kuupäev	1. juuli 2020
Aadress, millelt on võimalik saada avaliku teenindamise kohustuste teksti ning mis tahes asjakohast teavet ja/või dokumente	Délibération n° AP-2019-94 du 18 décembre 2019 – Nouvelles Obligations de Service Public relatives au transport aérien intérieur (18. detsembri 2019. aasta otsus nr AP-2019-94 – Riigisiseste lennutransporditeenuste uued avaliku teenindamise kohustused) https://www.ctguyane.fr/deliberations/

Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4

Avaliku teenindamise kohustuste muutmine regulaarlennuliinidel

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 32/06)

Liikmesriik	Prantsusmaa
Lennuliin	Cayenne – Maripasoula; Cayenne – Saül; Cayenne – Grand Santi; St Laurent du Maroni – Grand Santi; St Laurent du Maroni – Maripasoula
Avaliku teenindamise kohustuste jõustumise esialgne kuupäev	30. juuli 1996 (Cayenne – Maripasoula ja Cayenne – Saül) 25. aprill 2005 (Saint Laurent du Maroni – Grand Santi) 1. juuni 2005 (Cayenne – Grand Santi ja St Laurent du Maroni – Maripasoula)
Muudatuste jõustumise kuupäev	1. juuli 2020
Aadress, millelt on võimalik saada avaliku teenindamise kohustuste teksti ning mis tahes asjakohast teavet ja/või dokumente	Délibération n° AP-2019-94 du 18 décembre 2019 – Nouvelles Obligations de Service Public relatives au transport aérien intérieur (18. detsembri 2019. aasta otsus nr AP-2019-94 – Riigisiseste lennutransporditeenuste uued avaliku teenindamise kohustused) https://www.ctguyane.fr/deliberations/

Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5

Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 32/07)

Liikmesriik	Prantsusmaa
Lennuliin	Osa 1 (ida): Cayenne – Camopi Saint Georges – Camopi Osa 2 (lääs): Cayenne – Maripasoula Cayenne – Saül Cayenne – Grand Santi St Laurent du Maroni – Grand Santi St Laurent du Maroni – Maripasoula
Lepingu kehtivusaeg	5 aastat
Taotluste ja pakkumuste esitamise tähtaeg	31. märts 2020
Aadress, millelt on võimalik saada hanketeate teksti ning hankemenetluse ja avaliku teenindamise kohustusega seotud mis tahes asjakohast teavet ja/või dokumente	Hôtel de la Collectivité Territoriale de Guyane Carrefour de Suzini – 4179, route de Montabo BP 47025 – 97307 Cayenne Cedex https://www.ctguyane.fr/marches-publics/

Sotsiaalse innovatsiooni konkurss 2020 – konkursikutse

Ideed, mis muudavad maailma: EIP Instituudi 2020. aasta sotsiaalse innovatsiooni konkurss

(2020/C 32/08)

EIP Instituut korraldab üheksanda sotsiaalse innovatsiooni konkursi

Sotsiaalse innovatsiooni konkurss edendab uuenduslike ideede genereerimist ja tunnustab algatusi, millel on sotsiaalne ja keskkonnamõju, hõlmates projekte laias valikus valdkondades – alates haridusest, tervishoiust ja töökohtade loomisest uute tehnoloogiate, süsteemide ja protsessideni. Kõik projektid võistlevad kahe auhinna nimel üldkategoorias ning tänavuse teema kohased ehk keskkonnaprojektid (rõhuasetusega elurikkusel ja ökosüsteemi kaitsel) võistlevad ka kahe auhinna nimel erikategoorias. Mõlema kategooria võitnud projektidele antakse välja esimese ja teise koha auhinnad, mis on vastavalt 50 000 ja 20 000 eurot.

Jälgi meid Facebookis: www.facebook.com/EibInstitute

Lisateavet konkursi ja innovatiivse ettepaneku esitamise kohta saab aadressilt: http://institute.eib.org/programmes/social/social-innovation-tournament/

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9434 — UTC/Raytheon)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 32/09)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2020/C 32/10)

Teade on avaldatud vastavalt komisjoni (1) delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Brachetto d’Acqui / ACQUI“

Viitenumber: PDO-IT-A1382-AM04

Teate kuupäev: 25. september 2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Veinide kirjeldus

Kirjeldus ja põhjused

„Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ veini ja vahuveini puhul on minimaalset üldhappesust muudetud 5 g/l-lt 4,5 g/l-le.

Vahuveini (Spumante) puhul on minimaalset suhkruvaba ekstrakti vähendatud 18 g/l-lt 17 g/l-le.

Põhjused.

Suhkruvaba ekstrakti vähendamist ühe grammi võrra liitri kohta käsitatakse vormilise muudatusena kui võtta arvesse ametliku meetodi kohast ekstrakti kuivaine minimaalse netomassi endist väärtust.

Kliimamuutused on avaldanud mõju fenoloogilistele arengustaadiumitele ja viinamarjad saavad sageli varem küpseks, mistõttu on vähenenud veini valmistamiseks ettenähtud veinivirde happesus. Seetõttu peeti sobivaks vähendada minimaalset üldhappesust 0,5 g/l võrra.

Kõnealune muudatus on seotud koonddokumendi 1.4 jao ja tootespetsifikaadi artikliga 6.

2.   Veinivalmistus- ja villimispiirkond

Kirjeldus ja põhjused

a)	Veinivalmistus- ja villimispiirkonda käsitlevad ettekirjutused ja sellega seotud erandid on uues sõnastuses ning on koos tootespetsifikaadi artikli 5 lõigetega 1 ja 11 ettenähtud toimingutega koondatud artikli 5 lõigete 1 ja 2 alla;

b)	vastavalt kehtivate ELi õigusaktidega ettenähtud erandile on kõik veinivalmistus-/-tootmistoimingud lubatud kogu Piemonte piirkonnas ega piirdu vaid Asti, Cuneo ja Alessandria provintsiga;

c)

vastavalt kehtivate ELi õigusaktidega ettenähtud erandile võib veinide „Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ Spumante teistkordne fermenteerimisprotsess toimuda naabermaakondade Liguuria, Lombardia, Emilia Romagna ja Valle d’Aosta halduspiirkonnas üksnes selliste veinide puhul, mille suhkrusisaldus vastab märkega „extra-brut“ kuni „demi-sec“ veinide suhkrusisaldusele.

Põhjused:

a) ja b) on vormilised muudatused kirjeldamaks veinivalmistuse/-tootmise ja villimise ettekirjutusi ja vastavaid erandeid eri liiki veinide mahetootmise puhul ning vastavalt kehtivatele ELi õigusaktidele;

c) üksnes teatavat liiki vahuveinide jaoks erandi alusel lubatud veinivalmistuse toiminguteks ettenähtud piirkonna laiendamise eesmärk on tootjatele uutest turustusvajadustest lähtuvate uute võimaluste loomine.

Muudatused on seotud koonddokumendi punktiga 1.9 (Lisatingimused) ja tootespetsifikaadi artikliga 5.

3.   Märgistus

Kirjeldus ja põhjused

Märgistusega „Denominazione di origine controllata e garantita“ [kontrollitud ja garanteeritud päritolunimetus“ või DOCG] toote „Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ ja „Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ Spumante nimetuses ja esitamisel peab suhkrusisaldus olema märgitud veini nimetuse tähistamiseks kasutatud tähtedest erinevate tähtedega.

Põhjused: tootjatele märgistuse kujundamisel suurema vabaduse pakkumiseks on piirang välja jäetud.

Muudatused on seotud koonddokumendi punktiga 1.9 (Lisatingimused) ja tootespetsifikaadi artikliga 7.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Brachetto d’Acqui

Acqui

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

6.

Aromaatne kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

„Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“

Sõltuvalt veinivalmistamise meetodist tuleb sordi „Brachetto“ viinamarjade iseloomulik ja erakordne aroom neist valmistatud veinis suuremal või vähemal määral esile. Viinamarjad on kasvatatud Piemonte maakonna täpselt määratletud piirkonnas, Asti ja Alessandria provintsi 26 omavalitsusüksuses.

Tarbimisomadused:

värvus: keskmise tugevusega rubiinpunane, kaldudes selge granaatpunase või kavatupunase või roosa suunas;

aroom: eristatav, väga peen, mõnikord puuviljane, väiksema suhkrusisaldusega veini puhul kaldub vürtsika poole;

maitse: hõrk, iseloomulik, kuivast magusani.

Minimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): vähemalt 5 % tekkinud alkoholitaseme puhul 11,50 %.

Minimaalne suhkruvaba ekstrakt: 18 g/l.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

„Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ Spumante

Sõltuvalt veinivalmistamise meetodist tuleb sordi „Brachetto“ viinamarjade iseloomulik ja erakordne aroom neist valmistatud veinis suuremal või vähemal määral esile. Viinamarjad on kasvatatud Piemonte maakonna täpselt määratletud piirkonnas, Asti ja Alessandria provintsi 26 omavalitsusüksuses.

Tarbimisomadused:

vaht: kerge, püsiv;

värvus: selge granaatpunase või kahvatupunase või roosa poole kalduva keskmise tugevusega rubiinpunane;

aroom: eristatav, väga peen, mõnikord puuviljane, väiksema suhkrusisaldusega veini puhul kaldub vürtsika poole;

maitse: hõrk, iseloomulik, eriti kuivast magusani.

Minimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): vähemalt 6 % tekkinud alkoholitaseme puhul 12 %.

Minimaalne suhkruvaba ekstrakt: 17 g/l.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	6
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

„Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ Passito

See magus aromaatne vein on valmistatud viinamarjadest, mis on kasvatatud Piemonte maakonna täpselt määratletud piirkonnas, Asti ja Alessandria provintsi üksnes 26 omavalitsusüksuses.

Tarbimisomadused:

värvus: keskmise heledusega rubiinpunane, mis mõnikord kaldub granaatpunase suunas;

aroom: sordile „Brachetto“ iseloomulik väga peen muskuseline, milles mõnikord on puiduvarjundeid;

maitse: magus, muskuseline, tasakaalus, mahe, mõnikord puidunüanssidega.

Minimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 16 %

Minimaalne suhkruvaba ekstrakt: 20 g/l.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

A.   Peamised veinivalmistustavad

PUUDUVAD

B.   Maksimaalne saagikus

„Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“, sh Spumante ja Passito

8000 kg viinamarju hektari kohta

6.   Piiritletud geograafiline piirkond

„Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ (DOCG) veinide tootmiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Piemonte maakonnas, Asti ja Alessandria provintsi 26 omavalitsusüksuses, mis on loetletud alljärgnevalt.

Asti provints:

kogu järgmiste omavalitsusüksuste haldusterritoorium: Vesime, Cessole, Loazzolo, Bubbio, Monastero Bormida, Rocchetta Palafea, Montabone, Fontanile, Mombaruzzo, Maranzana, Quaranti, Castel Boglione, Castel Rocchero, Sessame, Castelletto Molina, Calamandrana, Cassinasco ja Nizza Monferrato (üksnes Belbo jõest paremal asuv territoorium);

Alessandria provints:

kogu järgmiste omavalitsusüksuste haldusterritoorium: Acqui Terme, Terzo, Bistagno, Alice Bel Colle, Strevi, Ricaldone, Cassina, Visone.

7.   Peamised viinamarjasordid

Brachetto N.

8.   Seos(t)e kirjeldus

„Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ DOCG

Veini „Brachetto d’Acqui“ DOCG omadused on peamiselt kujunenud tänu Alto Monferrato tootmispiirkonnale. Kõnealune piirkond asub Asti ja Alessandria provintsi 26 omavalitsusüksuses. Nizza Monferrato piirkonnas on savised mullad ning Acqui Terme piirkonnas ja selle ümbruses liivased ja lubjarikkad mullad. Viinamarjade, aga ka nendest valmistatud veinide olfaktoorsed omadused sõltuvad suures osas eespool nimetatud kasvutingimustest.

Viinamarjakasvatuseks sobivate konkreetsete morfoloogiliste ja klimaatiliste tingimustega piirkonnas on tänu veinivalmistusoskustele ja traditsioonidele osatud aastate jooksul välja valida viinamarjasort „Brachetto“, mis on ümbruskonnaga kõige paremini kohanenud.

1817. aastal hindas loodusuurija Gallesio seda sorti kui „VINO CELEBRE“ [suurepärane vein], klassifitseerides selle alkoholi sisaldavaks, kahvatu värvusega dessertveiniks, mis laagerdudes omandab portveini või šerri maitse. Tema teatel olid sordist „Brachetto“ valmistatud magusad ja vahuveinid Lõuna-Ameerika veiniturul hästi tuntud müügihitid, mis tähendab, et tolleaegne toodang pidi olema märkimisväärne. Tõeline süstemaatiline klassifitseerija Attilio Garino Canina pani 1922. aastal kirja selle viinamarjasordi esimese ametliku määratluse: „Brachetto“ on viinamarjasort, millest valmistatud magusad, aromaatsed punased veinid kuuluvad luksusveinide kategooriasse. Omapärase aroomi, mõõduka alkoholi- ja suhkrusisaldusega, aga tagasihoidliku värvusega veini tarbitakse sageli poolvahu- või vahuveinina...“

Canina veinikeldri mitmesuguste ajalooliselt oluliste aruannete hulgas ühest huvitavaimast ilmneb, et vaatamata veini „Brachetto“ erilisele populaarsusele Acqui ja Nizza Monferrato piirkonnas oli selle turule lastud toodangumaht ainult 500 hl.

Mis aga tingis selle veini turult kadumise, mida 50 aasta eest eksporditi suurtes kogustes?

Esimese maailmasõja lõpuks olid viinamäed viinapuutäi leviku tõttu laastatud: kui oli vaja viinapuid uuesti istutada, valisid veinimeistrid pigem turusuundumustele paremini vastavad muud sordid kui sordi „Brachetto“, mis vajas erilist tähelepanu ja hoolt. See tingis lõpuks sordi kõrvale jätmise. Uuele elule ärkamise lugu on järgmine. Piemonte lõunaosa küngastel, kus sordile „Brachetto“ lojaalsed fännid kasvatasid endiselt selle sordi viinamarju, töötas traditsioone austav, aga samas tulevikuperspektiiviga tootja Arturo Bersano 1950ndatel aastatel sordist „Brachetto“ välja vahuveini, mille puhul kasutas Charmat’ meetodit. Sellest ajast alates on vein „Brachetto“ olnud suurepäraste aromaatsete veinide hulgas jätkuvalt olulisel kohal tänu oma eristatavatele omadustele ja asjaolule, et enamus tõsiseltvõetavaid asjatundjad hindavad seda veini kõrgelt. Aga veini „Brachetto“ on toodetud ka vähemagusana, millest annavad tunnistust 20. sajandi alguses Strevi, Alto Monferrato ja Acqui Terme piirkonnas toodetud vähemagus „Brachetto“ ja Cantine Spinola toodetud poolkuiv „Brachetto“, mis valiti välja veinivalmistamise võistlustel (poolkuiv roosa „Brachetto d’Acqui“ (1987) ja kuiv „Brachetto“ (1964)). Barolo & Co. 1985. aasta väljaandes kirjeldati veini „Brachetto“ kui tüüpilist kohalikust sordist tehtud kuiva veini, mida võib ka turule lasta. Samuti on ühes ajaloolises ülevaates osutatud kuivale veinile „Brachetto“, mida pakkus Enoteca Regionale di Acqui „Terme e Vino“ [Acqui piirkondlik vinoteek „Spaa ja vein“] omanik Carlo Lazzeti. Dokumendi kohaselt serveeriti Cantine Spinola veinikeldris valmistatud kuiva veini „Brachetto“ 1980ndatel aastatel eelkõige aperitiivina ning kuna vein oli kerge ja vähemagus, oli see väga populaarne. Neil aastatel osutus kuiv vein „Brachetto“ valituks ka Acqui Terme venivalmistamise võistlustel. Tänu 2008. aastast saadik tehtud uurimistööle valmistatakse 100% sordi „Brachetto“ viinamarjadest ka kuiva, aromaatset vahuveini; seda veini peetakse tooteks, mida hinnatakse kõrgelt ja tarbitakse kohalikul tasandil, aga eksporditakse nišitootena Jaapanisse, Lõuna-Korease ja USAsse.

9.   Olulised Lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Piiritletud geograafilises piirkonnas toimuva tootmise suhtes tehtav erand

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Piiritletud geograafilises piirkonnas toimuva tootmise suhtes tehtav erand

Tingimuse kirjeldus:

viinamarjade kuivatamine, pressimine, veinitegemine ja teistkordne fermenteerimine on lisaks piiritletud geograafilisele piirkonnale lubatud kogu Piemonte piirkonna territooriumil.

Lisaks sellele võib vastavalt kehtivatele ELi õigusaktidele võib veinide „Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ Spumante teistkordne fermenteerimisprotsess toimuda naabermaakondade Liguuria, Lombardia, Emilia Romagna ja Valle d’Aosta halduspiirkonnas selliste veinide puhul, mille suhkrusisaldus vastab märkega „extra-brut“ kuni „demi-sec“ veinide suhkrusisaldusele.

Villimine piiritletud geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Villimine piiritletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Villimine peab toimuma tootmispiirkonnas, sealhulgas piirkondades, kus veinivalmistamine/-tootmine on erandkorras lubatud.

Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt soovitakse selle ettekirjutusega kaitsta „Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ (KPN) kvaliteeti ja mainet ja tagada veini päritolu ning vastavate kontrollide tõhusus ja ajakohasus. Neid tingimusi saab paremini täita, kui villimine toimub piirkonnas, kus kõik transporti ja villimist käsitlevate tehniliste eeskirjade kohaldamine ja järgmine on usaldatud tootmispiirkonnas asuvatele tootmisettevõtetele.

Lisaks sellele on pädeva asutuse kasutatav kontrollisüsteem, mida ettevõtjad peavad järgmina kõigis tootmisetappides, hoopis tõhusam piiritletud geograafilises piirkonnas.

Märgistamise tähised

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

Märgistusega „Denominazione di origine controllata e garantita“ [kontrollitud ja garanteeritud päritolunimetus“ või DOCG] toote „Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ ja „Brachetto d’Acqui“ või „Acqui“ Spumante nimetuses ja esitamisel ei pea suhkrusisaldus olema märgitud veini nimetusega samal real; lisaks sellele tuleb suhkrusisalduse esitamisel kasutada nimetuse tähemärgisuurusest väiksema kirjaga teksti.

Link Tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/14376

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.