24.1.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 24/1

Nõukogu ametisse nimetamiste loetelu

August–detsember 2019 (sotsiaalvaldkond)

(2020/C 24/01)

Komitee	Ametiaja lõpp	Avaldamine ELTs	Asendatud isik	Tagasiastumine	Liige/asendusliige	Kategooria	Riik	Ametisse nimetatud isik	Kuuluvus	Nõukogu otsuse kuupäev
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee	28.2.2022	ELT C 100, 15.3.2019	Julia SCHITTER	Tagasiastumine	Asendusliige	Tööandjad	Austria	Stephanie PROPST	Industriellenvereinigung	4.10.2019
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee	28.2.2022	ELT C 100, 15.3.2019	My BILLSTAM	Tagasiastumine	Liige	Ametiühingud	Rootsi	Cyrene WAERN	Landorganisationen i Sverige (LO)	28.11.2019
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee	28.2.2022	ELT C 100, 15.3.2019	Rosa SANTOS FERNÁNDEZ	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Hispaania	Miriam PINTO LOMEÑA	CEOE	2.12.2019
Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee	24.9.2020	ELT C 366, 10.10.2018	Anja DANGUBIČ	Tagasiastumine	Asendusliige	Valitsus	Sloveenia	Tanja GAŠPERŠIČ	Ministry of Labour, Family, Social Affairs and Equal Opportunities	8.11.2019
Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee	24.9.2020	ELT C 366, 10.10.2018	Milan MOLOKÁČ	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Slovakkia	Martina JANÍKOVÁ	Ministry of Labour, Social Affairs and Family of the Slovak Republic	8.11.2019
Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee	24.9.2020	ELT C 366, 10.10.2018	Sonja MALEC	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Sloveenia	Nuša MAJHENC	Ministry of Labour, Family, Social Affairs and Equal Opportunities	16.12.2019

Komitee	Ametiaja lõpp	Avaldamine ELTs	Asendatud isik	Tagasiastumine	Liige/asendusliige	Kategooria	Riik	Ametisse nimetatud isik	Kuuluvus	Nõukogu otsuse kuupäev
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2020	ELT C 341, 16.10.2015	Anje VRIJ	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Madalmaad	Wiebren van DIJK	Ministry of Social Affairs and Employment	16.9.2019
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2020	ELT C 341, 16.10.2015	Marina GORDÓN ORTÍZ	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Hispaania	Olimpia del AGUILA CAZORLA	CEOE	4.10.2019
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2020	ELT C 341, 16.10.2015	Martin GLEITSMANN	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Austria	Caroline GRAF-SCHIMEK	Wirtschaftskammer Österreich	4.10.2019
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2020	ELT C 341, 16.10.2015	Sandra FRANKIĆ	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Horvaatia	Blaženka KAMENJAŠEVIĆ	Ministry of Labour and Pension System	14.10.2019
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2020	ELT C 341, 16.10.2015	Kieran LEA	Tagasiastumine	Asendusliige	Valitsus	Iirimaa	Dearbháil NIC GIOLLA MHICÍL	Department of Employment Affairs and Social Protection	24.10.2019
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2020	ELT C 341, 16.10.2015	Stanisław RÓŻYCKI	Tagasiastumine	Liige	Ametiühingud	Poola	Katarzyna DUDA	OPZZ	8.11.2019
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2020	ELT C 341, 16.10.2015	Christina BREIT	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Saksamaa	Stefan MONDORF	Bundesvereinigung der Deutschen Arbeitgeberverbände	8.11.2019
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2020	ELT C 341, 16.10.2015	Anne SCHOLZ	Tagasiastumine	Asendusliige	Tööandjad	Saksamaa	Carmen BÂRSAN	Bundesvereinigung der Deutschen Arbeitgeberverbände	8.11.2019
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2020	ELT C 341, 16.10.2015	Tuuli GLANTZ	Tagasiastumine	Liige	Ametiühingud	Soome	Pirjo VÄÄNÄNEN	The Central Organisation of Finnish Trade Unions (SAK)	8.11.2019

Komitee	Ametiaja lõpp	Avaldamine ELTs	Asendatud isik	Tagasiastumine	Liige/asendusliige	Kategooria	Riik	Ametisse nimetatud isik	Kuuluvus	Nõukogu otsuse kuupäev
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu	31.3.2023	ELT C 135, 11.4.2019	Rosa SANTOS FERNÁNDEZ	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Hispaania	Miriam PINTO LOMEÑA	CEOE	2.12.2019
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu	31.3.2023	ELT C 135, 11.4.2019	Viktória SZŰCS	Tagasiastumine	Liige	Ametiühingud	Ungari	Gyula PALLAGI	MSZSZ	4.10.2019
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu	31.3.2023	ELT C 135, 11.4.2019	Péter DOROGI	Tagasiastumine	Asendusliige	Ametiühingud	Ungari	Viktória SZŰCS	SZEF	4.10.2019
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu	31.3.2023	ELT C 135, 11.4.2019	Jonna JONSSON	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Rootsi	Viktoria BERGSTRÖM	Ministry of Employment	8.11.2019
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu	31.3.2023	ELT C 135, 11.4.2019	Rossella BENEDETTI	Tagasiastumine	Liige	Ametiühingud	Itaalia	Andrea MONE	Italian Worker's Trade unions Confederation (CISL)	8.11.2019
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu	31.3.2023	ELT C 135, 11.4.2019	Orlando MONTORO PEINADO	Tagasiastumine	Asendusliige	Valitsus	Hispaania	María CALLE GARCÍA	Ministry of Labour, Migration and Social Security	28.11.2019

24.1.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 24/7

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Juhtum M.8436 – General Electric Company / LM Wind Power Holding (artikli 14 lõige 1)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 24/05)

Sissejuhatus ja taust

Aruanne puudutab otsuse eelnõu (edaspidi „otsuse eelnõu“) nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (2) (edaspidi „ühinemismäärus“) artikli 14 lõike 1 kohaselt. Otsuse eelnõus leitakse, et General Electric Company („GE“) esitas hooletult ebaõiget teavet teatises (algne vorm CO), mis tehti ühinemismääruse artikli 4 kohaselt juhtumi M.8283 – General Electric Company / LM Wind Power Holding (edaspidi „loa andmise menetlus“) kontekstis.

Loa andmise menetlus puudutas koondumist (edaspidi „läbivaadatud koondumine“), mille puhul omandas GE ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ainukontrolli ettevõtte LM Wind Power Holding A/S üle. Läbivaadatud koondumisest teavitati 11. jaanuaril 2017. aastal algse vormiga CO.

1. veebruaril 2017. aastal teavitas Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat (edaspidi „konkurentsi peadirektoraat“) kohtumisel GE-d sellest, et komisjon kaalub rikkumisuurimise alustamist GE suhtes algses vormis CO ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

GE võttis 2. veebruaril 2017. aastal algse vormi CO tagasi ja asendas selle 13. veebruaril 2017. Komisjon andis läbivaadatud koondumisele heakskiidu 20. märtsil 2017.

Kõnealune menetlus

9. märtsi 2017. aasta kirjas ütles komisjon GE-le, et ta on algatanud kõnealuse juhtumi (M.8436) puhul menetluse, mis võib viia ühinemismääruse artikli 14 lõike 1 kohase trahvi määramiseni, kuna algses vormis CO ei esitatud õiget ja mitteeksitavat teavet. Selles kirjas kirjeldati dokumente, mis kõnealuse juhtumi uurimistoimikusse lisataks.

6. juulil 2017 esitas komisjon GE-le adresseeritud vastuväited. Komisjoni esialgne järeldus vastuväidetes oli, et GE oli oma meretuulikute tootearenduskavadega seoses „tahtlikult või vähemalt ettevaatamatuse tõttu esitanud algses vormis CO ebaõiget või eksitavat teavet“.

13. juulil 2017. aastal sai GE juurdepääsu komisjoni kõnealust juhtumit käsitleva uurimistoimiku materjalidele, mis ei olnud loa andmise menetluse raames juba GE omandis.

GE esialgne tähtaeg vastuväidetele kirjalikult vastamiseks oli 31. august 2017. Konkurentsi peadirektoraat muutis seda tähtaega mitu korda, esialgu selleks, et GE-l oleks võimalik uurida komisjoni hiljutises otsustuspraktikas kasutusele võetud menetlust, mida iseloomustab trahvi vähendamine vastutasuks tihedama koostöö eest.

Selline „koostöömenetlus“ kajastaks eelkõige – nagu kartellijuhtumite puhul olemas olevas komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (3) artiklis 10a sätestatud kokkuleppemenetluses – menetluslikku tõhusust, mis tuleneb poole asjaolude ja vastutuse tunnustamisest, vähendades trahvi, mille komisjon muidu tavapärase menetluse lõpus võib määrata (kõnealusel juhul ELi ühinemismääruse artikli 14 kohaldamiseks). Selleks, et aidata asjaomasel poolel vabalt ja teadlikult otsustada, kas valida selline koostöömenetlus, võib komisjon avaldada sellele poolele tõenäolise trahvivahemiku, mida koostöömenetluse puhul kohaldataks.

10.

Konkurentsi peadirektoraat arutas mitmel 2017. aasta kohtumisel GE-ga koostöömenetluse võimalust. Samuti 2017. aastal esitas GE (ilma et see piiraks mis tahes vastust vastuväidetele) dokumentide kavandid, milles esitas faktid ja kergendavad asjaolud, mida ta pidas asjakohaseks.

11.

7. veebruari 2018. aasta kohtumisel esitas komisjon GE-le koostöö puhul trahvi vähendamise protsendimäära ja vastava võimaliku trahvivahemiku, kui GE valib koostöömenetluse. Selle kohtumise jaoks oli Euroopa Komisjoni liikmete kolleegium („volinike kolleegium“ või „kolleegium“) selle vähendamise ja selle trahvivahemiku varem heaks kiitnud.

12.

12. märtsil 2018. aastal keeldus GE koostöömenetlusest. Vastavalt sellele jätkus menetlus tavamenetluse kohaselt.

13.

GE esitas oma kirjaliku vastuse vastuväidetele kohaldataval muudetud tähtajal, 6. aprillil 2018. Selles vastuses („vastus vastuväidetele“) ei nõustutud vastuväidetes esitatud komisjoni esialgsete järeldustega. Samuti esitati selles kaks menetluslikku vastuväidet.

Vastuses vastuväidetele esitatud menetluslikud vastuväited

Väide juhtumiga tegeleva töörühma huvide konflikti kohta, mis põhjustab (näilise) erapoolikuse

14.

GE märgib, et sisuliselt viis sama töörühm, mis konkurentsi peadirektoraadis selle juhtumiga tegeleb („juhtumiga tegelev töörühm“) läbi nii i) loa andmise menetluse, ii) eraldiseisva, kuid osaliselt samal ajal toimuva koondumise kontrolli menetluse juhtumi puhul, mis puudutab sama valdkonda kui loa andmise menetlus, kui ka iii) vastuväidete esitamiseni viinud uurimise. GE väitel tekitab see huvide konflikti, „mis põhjustab komisjoni vähemalt näilise erapoolikuse“. GE sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et GE juhtumi lahutamatu osa käesoleva menetluse puhul on „kriitika selle kohta, et [juhtumiga tegelev töörühm] ei kasutanud õigesti teavet“, mille GE esitas loa andmise menetluses ja muudes ühinemiskontrolli menetlustes. GE jaoks tähendaks selle kriitika põhjendatust käsitlev otsus „seda, et töörühm peaks võtma seisukoha omaenda tegevuse hoolsuse ja nõuetekohasuse kohta“. GE väljendab seega kartust, „et [juhtumiga tegeleval] töörühmal puudub erapooletus, mis on vastuolus hea halduse põhimõttega ja kahjustab õiglase otsustusprotsessi välisilmet“. Samuti väidab GE, et ta leidis, et „suulise ärakuulamise võimaluse kasutamine oleks tulutu ettevõtmine“.

15.

ELi institutsioonina järgib komisjon hea halduse põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 41. See põhimõte hõlmab muu hulgas pädeva institutsiooni kohustust uurida hoolsalt ja erapooletult konkreetse juhtumi kõiki olulisi asjaolusid (4). Harta artikli 41 lõikes 1 kinnitatud õigus sellele, et tema vaidlusküsimust käsitletaks erapooletult, hõlmab esiteks subjektiivset erapooletust, mis tähendab, et asjassepuutuva institutsiooni ükski liige, kes küsimusega tegeleb, ei tohi väljendada oma erapoolikust või isiklikke eelarvamusi, ning teiseks objektiivset erapooletust, mis tähendab, et institutsioon peab pakkuma piisavaid tagatisi, et välistada selles suhtes põhjendatud kahtlusi (5). Kohtupraktikast järeldub, et kui ei tõestata vastupidist, eeldatakse subjektiivset erapooletust (6).

16.

Kuigi GE väidab, et juhtumiga tegelev töörühm ja laiemalt ka komisjon on subjektiivselt erapoolikud, ei ole GE esitanud ühtegi tõendit selle väite toetuseks. Üksnes juhtumiga tegeleva töörühma puhul väidab GE lihtsalt, et on olemas huvide konflikt. Selline väide ei tõenda, et juhtumiga tegeleval töörühmal või komisjonil puudus selles menetluses objektiivsus (7). Seetõttu võib kooskõlas eelnimetatud kohtupraktikaga eeldada, et kõnealuse menetluse puhul ei eksisteeri subjektiivset erapoolikust. Igal juhul, nagu ilmneb eespool esitatud lõigetest 17 kuni 21 (eriti lõikest 21), siis isegi kui GE oleks näidanud, et üks või mitu juhtumiga tegeleva töörühma liiget on subjektiivselt erapoolikud, ei oleks see piisav näitamaks, et komisjon kui institutsioon on subjektiivselt erapoolik, nagu GE näib väitvat (8).

17.

Mis puutub GE väitesse, et kõnealuses menetluses eksisteerib objektiivne erapoolikus, siis jäetakse selle puhul tähelepanuta i) asjaolu, et lõplik otsus selles menetluses ei kuulu juhtumiga tegelevale töörühmale, vaid komisjonile kui institutsioonile, kes tegutseb kolleegiumi kaudu, mis menetluse lõpuks hõlmab paljusid osalejaid peale juhtumiga tegeleva töörühma, ja ii) sellega seotud sisemine kontrolli- ja tasakaalustussüsteem ühinemismääruse artikli 14 kohaldamist käsitlevates menetlustes.

18.

Isegi enne, kui kolleegiumis arutatakse ühinemismääruse artikli 14 alusel kõnealuse juhtumi otsuse eelnõu (vt lõiget 21 allpool), on peale juhtumiga tegeleva töörühma hõlmatud muud asjassepuutuvad osalised, kes menetlevad juhtumit konkurentsi peadirektoraadis:

—	konkurentsivolinik, keda abistavad tema kabineti liikmed;

—	konkurentsi peadirektoraadi kõrgem juhtkond, sealhulgas konkurentsi peadirektoraadi peadirektor;

—	konkurentsi peadirektoraadi asjaomane horisontaalne koordineerimisüksus;

—	peaökonomisti meeskond (vajaduse korral) (9);

—	komisjoni õigustalitus (10);

—	komisjoni „seotud talitused“ (11);

—	ärakuulamise eest vastutav ametnik (12) ning

—	ettevõtjate koondumist käsitlev nõuandekomitee (13).

19.

Kohaldatav kontrolli- ja tasakaalustussüsteem sisaldab muu hulgas vastuväidete adressaadi õigust esitada oma seisukohti suulisel ärakuulamisel. Suuline ärakuulamine ei oleks olnud kaugeltki tulutu ettevõtmine nagu väidab GE, see oleks kõnealuse juhtumi puhul muu hulgas aidanud kõrvaldada GE muljet, mis ilmneb vastuväidetele esitatud vastusest, et kõnealuse menetluse käigu ja tulemuse määras eranditult või isegi peamiselt juhtumiga tegelev töörühm. Sellisel ärakuulamisel oleks olnud esindatud enamik, kui mitte kõik eespool nimetatud asjaosalised.

20.

See süsteem sisaldab ka vastastikuse hindamise võimalust komisjonis (14). Konkurentsi peadirektoraadis ei ole tavaks avalikustada konkreetsete juhtumite puhul vastastikuse hindamise komisjonide korraldamist (15). Kuid praeguse juhtumi puhul tasub erandkorras märkida, et konkurentsi peadirektoraat kutsus kõnealuses menetluses kokku vastastikuse hindamise komisjoni, milles osalesime mina ja õigustalitus. Ma avalikustan selle vastastikuse hindamise korraldamise siin ettevaatusabinõuna, vältimaks seda, et GE vaatenurgast võib jääda mulje, et komisjon on erapoolik, mis tuleneb GE kaudsest kriitikast juhtumiga tegeleva töörühma suhtes, nagu on kirjeldatud eespool esitatud lõikes 14.

21.

Ühinemismääruse artikli 14 kohase otsuse vastuvõtmise menetluse lõpus reguleerib komisjoni tegevust Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 250 tulenev kollegiaalsuse põhimõte (16). See põhimõte põhineb volinike võrdsel osalusel otsuste vastuvõtmisel, millest järeldub eelkõige, et otsused on kollektiivse arutelu objektiks (17). Seetõttu nähtub kohtupraktikast, et konkurentsiküsimuste eest vastutava voliniku või juhtumiga tegeleva töörühma liikme avaldused, mida asjaomane pool tajub tõendusmaterjalina erapoolikuse kohta, ei muuda iseenesest lõplikku otsust õigusvastaseks, kuna sellist otsust ei võta vastu volinik ega asjaomane ametnik, vaid kolleegium (18).

22.

Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole GE väited erapoolikuse kohta veenvad.

23.

Lisaks on tähelepanuväärne – kuigi see ei ole osa ülaltoodud järeldust toetavatest argumentidest –, et otsuse eelnõus pakutud trahv on märkimisväärselt väiksem kui trahvivahemiku alumine ots, mille kolleegium on võimaliku koostöömenetluse jaoks heaks kiitnud (vt lõiget 11 eespool).

Väide, et volinike kolleegium hindas seda juhtumit enne GE ärakuulamist

24.

GE leiab, et talle oleks tulnud anda võimalus avaldada oma seisukohti enne, kui kolleegium kiitis heaks võimaliku koostöömenetluse jaoks trahvivahemiku, mis vastab trahvisumma vähendamise protsendimäärale (vt lõiget 11 eespool). GE järeldab, et kuna kolleegium ei kuulnud esmalt GE seisukohti, mis käsitlesid eriti raskusastet ja kergendavaid asjaolusid, näib kolleegium „olevat sisuliselt hinnanud eelnevalt sobivat karistustaset“.

25.

Selle vastuväite puhul ei arvestata asjaoluga, et kolleegium kiitis trahvivahemiku heaks üksnes selleks, et eespool lõikes 9 nimetatud koostöömenetluse raames saaks otsuse vastu võtta. Kuna trahvide määramise üle otsustab kolleegium, ei saanud konkurentsi peadirektoraat ise kolleegiumi nõusolekuta sellist vahemikku märkida. Kolleegiumi heakskiidul ei olnud siiski mingit mõju trahvide summale, mis võidakse määrata ELi ühinemismääruse artikli 14 kohaldamiseks tavamenetluse kohaselt.

26.

Lõpuks otsustas GE kasutada tavamenetlust, mitte koostöömenetlust. See tähendas, et kolleegiumi kinnitatud trahvivahemik ei olnud enam vajalik. Koostöömenetluse võimalusest loobumine tähendas seda, et tavamenetluse kohaselt alustati n-ö puhtalt lehelt, mille puhul vastutus oli veel määratlemata (19). GE-l oli seega võimalik vastuväited täielikult vaidlustada ning täielikult kasutada neid menetlusõigusi, mis tulenevad vastuväidete esitamisest, eriti õigust toimikule juurde pääseda ja õigust vastata vastuväidetele kirjalikult ja ametliku suulise ärakuulamise käigus.

27.

Nagu kirjeldatakse harta artikli 41 lõike 2 punktis a, tekib õigus olla ära kuulatud enne meetmete võtmist, mis kahjustaksid selle meetme adressaati. GE ei olnud kolleegiumi heakskiidu adressaat. Mis veelgi tähtsam – see heakskiit ei mõjunud GE-le kahjustavalt. Vastupidi, see heakskiit avaldas GE-le positiivset mõju, kuna andis lisaks vastuväidete tavamenetluse kohaselt vaidlustamise võimalusele (mida see ei muutnud) ka koostöömenetluse võimaluse. Seega ei olnud GE-d vaja ära kuulata enne, kui kolleegium oli heaks kiitnud trahvivahemiku, mille aluseks oli hüpotees, et GE valib koostöömenetluse alusel vastu võetud otsuse.

28.

Nendel põhjustel on eespool lõikes 24 esitatud GE vastuväide ebaveenev.

Kokkuvõtvad märkused

29.

Võrreldes komisjoni vastuväidetes esitatud esialgsete järeldustega ei järeldata otsuse eelnõus, et GE esitas algses vormis CO ebaõiget või eksitavalt teavet „tahtlikult või vähemalt ettevaatamatuse tõttu“. Pigem leitakse otsuse eelnõus, et GE esitas ebaõiget teavet ettevaatamatuse tõttu. Lisaks ei võeta otsuse eelnõus arvesse selle ebaõige teabe mõju muudele juhtumitele peale loa andmise menetluse. Eelkõige seda asjaolu silmas pidades jääb otsuse eelnõus kavandatud trahv väiksemaks kui trahvivahemik, mille kolleegium oli võimaliku koostöömenetluse jaoks varem heaks kiitnud (vt lõiget 11 eespool).

30.

Ma ei ole kõnealuse menetlusega seoses saanud ühtki taotlust ega kaebust. Otsuse 2011/695/EL artikli 16 alusel olen kontrollinud, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult vastuväiteid, mille kohta GE on saanud oma seisukohti väljendada. Minu hinnangul on see nii. Kokkuvõttes leian, et käesoleva menetluse käigus on tagatud menetlusõiguste tõhus kasutamine.

Brüssel, 1. aprill 2019

Wouter WILS

(1) Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29)) (edaspidi „otsus 2011/695/EL“) artiklitele 16 ja 17.

(2) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(3) Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18).

(4) Vt otsuseid kohtuasjades Technische Universität München, C-269/90, EU:C:1991:438, punkt 14, ja Teva vs. komisjon, T-679/14, EU:T:2018:919, punkt 54.

(5) Vt otsuseid kohtasjades Ziegler vs. komisjon, C-439/11 P, EU:C:2013:513, punkt 155; ICAP vs. komisjon, T-180/15, EU:T:2017:795, punkt 272; KF vs. SatCen T-286/15, EU:T:2018:718, punkt 176; Teva vs. komisjon, T-679/14, EU:T:2018:919, punkt 54, ja Servier vs. komisjon, T-691/14, EU:T:2018:922, punkt 119.

(6) Vt selle kohta otsuseid kohtuasjades Chronopost ja La Poste vs. UFEX jt, C-341/06 P ja C-342/06 P, EU:C:2008:375, punkt 54; IDDE vs. parlament, T-118/17, EU:T:2018:76, punkt 27.

(7) Vt analoogia alusel otsuseid kohtuasjades Volkswagen vs. komisjon, T-62/98, EU:T:2000:180, punkt 272; Teva vs. komisjon, T-679/14, EU:T:2018:919, punkt 58, ja Servier vs. komisjon, T-691/14, EU:T:2018:922, punkt 137.

(8) Vt analoogia alusel otsust kohtuasjas ABB Asea Brown Boveri vs. komisjon, T-31/99, EU:T:2002:77, punkt 104.

(9) Arvestades teemat, ei olnud peaökonomisti meeskond kõnealusesse menetlusse kaasatud.

(10) Õigustalitusel, mis on konkurentsi peadirektoraadist sõltumatu ja annab aru otse komisjoni presidendile, on oluline nõuandev ja läbivaatav roll, mis on ette nähtud selleks, et tagada komisjoni tegevuste ja otsuste õiguskindlus. Kooskõlas komisjoni sise-eeskirjade ja tavadega konsulteeriti kõnealuse menetluse raames regulaarselt õigustalitusega.

(11) Olenevalt asjaomasest teemast konsulteeritakse kolleegiumile esitatava otsuse eelnõu koostamise käigus lisaks konkurentsi peadirektoraadile ka muude peadirektoraatidega kui „seotud talitustega“. Kõnealuse menetluse puhul konsulteeriti energeetika peadirektoraadi ning siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadiga.

(12) Ärakuulamise eest vastutava ametniku peamine roll on seista menetlusõiguste tõhusa kasutamise eest komisjonis toimuva konkurentsimenetluse kohaselt (vt otsuse 2011/695/EL artikli 1 lõiget 2), kuid sellist ametnikku GE kõnealuse menetluse puhul ei nõudnud. Selle rolliga kaasneb sisemine aruandev ja nõuandev roll komisjonis. Näiteks võib ärakuulamise eest vastutav ametnik esitada pädevale komisjoni liikmele tähelepanekuid mis tahes küsimuses, mis on seotud komisjoni mis tahes konkurentsimenetlusega (otsuse 2011/695/EL artikli 3 lõige 5). Sellised tähelepanekud ei ole tingimata piiratud nõuetekohase menetluse küsimustega. Otsuse 2011/695/EL artikli 3 lõike 7 kohaselt võib, kui menetlusõiguste tõhusa kasutamisega seotud küsimust konkurentsi peadirektoraadis ei lahendata, selle edastada ärakuulamise eest vastutavale ametnikule sõltumatuks läbivaatamiseks. Kui toimub suuline ärakuulamine, esitab ärakuulamise eest vastutav ametnik pädevale komisjoni liikmele sisemise vahearuande ning võib lisaks esitada eraldi sisearuande menetluse edasise käigu ja erapooletuse kohta (vt otsuse 2011/695/EL artikli 14 lõikeid 1 ja 2). Otsuse 2011/695/[…]* artiklite 16 ja 17 kohaselt uurib ärakuulamise eest vastutav ametnik muu hulgas seda, kas nõuandekomiteele või kolleegiumile esitatud otsuse eelnõus käsitletakse üksnes vastuväiteid, mille suhtes on asjaomasele poolele antud võimalus esitada oma seisukohad. Otsuse 2011/695/EL artikli 3 lõike 1 kohaselt tegutseb ärakuulamise eest vastutav ametnik sõltumatult.

* Peaks olema: „EL“.

(13) Kooskõlas ühinemismääruse artikli 19 lõigetega 3 kuni 7.

(14) Mõnel juhul otsustab konkurentsi peadirektoraat voliniku nõusolekul teha vastastikuse hindamise. Konkurentsi peadirektoraadi töötajatest koosnev vastastikuse hindamise töörühm, kes ei kuulu konkreetse juhtumiga tegelevasse töörühma, kontrollib üksikasjalikult selle juhtumiga tegeleva töörühma esialgset tööhinnangut. Hiljem kutsutakse kokku vastastikuse hindamise komisjon, mida juhib kontrolliametnik, et juhtumit avalikult komisjonis arutada. Muu hulgas on võimalik vastastikuse hindamise käigus tuvastada valdkondi, kus on vaja täiendavat tööd teha, tuvastada vastuväited, mis tuleks tagasi lükata, või soovitada juhtumit edasi mitte uurida (vt teksti pealkirjaga „Proceedings for the application of Articles 101 and 102 TFEU: Key actors and checks and balances“ („Menetlus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks: põhitegurid ning kontrollid ja tasakaal“), mille konkurentsi peadirektoraat avaldas 2011. aasta septembris, saadaval aadressil http://ec.europa.eu/competition/antitrust/key_actors_en.pdf).

(15) Nagu on märgitud otsuses kohtuasjas Servier vs. komisjon, T-691/14, EU:T:2018:922, punkt 138.

(16) Otsus kohtuasjas Servier vs. komisjon, T-691/14, EU:T:2018:922, punkt 127.

(17) Vt muu hulgas otsuseid kohtuasjades Vlaamse Televisie[…]* vs. komisjon, T-266/97, EU:T:1999:144, punkt 49; BASF vs. komisjon, T-15/02, EU:T:2006:74, punkt 611, ja Imperial Chemical Industries vs. komisjon, T-66/01, EU:T:2010:255, punktid 175, 176 ja 178.

(18) Vt selle kohta otsuseid kohtuasjades Vlaamse Televisie[…]* vs. komisjon, T-266/97, EU:T:1999:144, punkt 49, ja ABB Asea Brown Boveri vs. komisjon, T-31/99, EU:T:2002:77, punkt 104.

* Peaks olema: „Maatschappij“.

(19) Vt analoogia alusel otsuseid kohtuasjades Timab Industries ja CFPR vs. komisjon, T-456/10, EU:T:2015:296, punktid 104 ja 105, mis kinnitati apellatsiooniastmes otsusega kohtuasjas Timab Industries ja CFPR vs. komisjon, C-411/15 P, EU:C:2017:11, punktid 120 kuni 122.

24.1.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 24/12

KOKKUVÕTE KOMISJONI OTSUSEST,

8. aprill 2019,

millega tunnistatakse koondumine siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks

(Juhtum M.8436 – General Electric Company / LM Wind Power Holding (artikli 14 lõige 1))

(teatavaks tehtud C(2019) 2569)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 24/06)

Komisjon võttis 8. aprillil 2019 vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (1) ja eriti selle artikli 14 lõikele 1 vastu otsuse ühinemist käsitleva juhtumi kohta. Otsuse mittekonfidentsiaalne täisversioon on juhtumi autentses keeles kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=2

I. LEPINGUOSALISED

(1)

General Electric Company („GE“, Ameerika Ühendriigid) on ülemaailmne mitmekesise tegevusega ettevõte, mis koosneb mitmest äriüksusest, millest igaühel on oma osakonnad. GE Renewable Energy on äriüksus, mis toodab ja tarnib ülemaailmselt tuuleturbiine. GE Offshore Wind on äriüksusse GE Renewable Energy kuuluv äriüksus, mis vastutab meretuulikute tootmise ja tarnimise eest.

(2)

LM Wind Power Holding („LM Wind“, Taani) tegeleb tuuleturbiini labade projekteerimise, katsetamise, tootmise ja tarnimisega nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka ülemaailmselt.

II. MENETLUS

(3)

11. jaanuaril 2017. aastal teavitas GE ametlikult Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) ettevõtte LM Wind kavandatavast omandamisest. Teatises märkis GE, et „tal ei ole hetkel arenduses suurema võimsusega meretuulikute platvorme“. Pärast teavitamist sai komisjon kolmanda poole esitatud teabe põhjal teada, et GE turustas juba aktiivselt ja pakkus oma klientidele uut arenduses olevat suurema võimsusega meretuulikut.

(4)

Komisjoni talitused teavitasid 9. märtsil 2017. aastal kirja teel GE-d käimasolevast võimalikku ebaõige või eksitava teabe esitamist käsitlevast uurimisest. 6. juulil 2017. aastal saatis komisjon GE-le vastuväited, milles esitas oma esialgse seisukoha menetlusnormide rikkumise kohta.

(5)

GE-ga arutati koostöömenetluse võimalust. Pärast seda, kui komisjon teavitas GE-d trahvivahemikust ja koostöö korral pakutavast vähendamisest, keeldus GE koostöömenetlusest ja vastas seejärel vastuväidetele 6. aprillil 2018.

(6)

Selle põhjal ja olles kaalunud GE argumente, kehtestatakse otsusega ühinemismääruse artikli 14 lõike 1 kohaselt trahv ebaõige teabe esitamise eest juhtumist M.8283 – General Electric Company / LM Wind Power Holding teavitamisel (edaspidi „otsus“).

(7)

Otsust arutati liikmesriikidega ettevõtjate koondumist käsitleva nõuandekomitee kohtumistel 20. veebruaril 2019 ja 29. märtsil 2019, kus esitati pooldav arvamus. Ärakuulamise eest vastutav ametnik esitas menetluse kohta pooldava arvamuse oma 1. aprilli 2019. aasta aruandes.

III. KOKKUVÕTE

(8)

Komisjonil on nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) (edaspidi „ühinemismäärus“) alusel õigus kehtestada trahve mitmesuguste menetluskohustuste tahtliku või ettevaatamatuse tõttu toimunud rikkumise eest.

(9)

Eelkõige sätestatakse ühinemismääruse artikli 14 lõikes 1, et komisjon võib otsusega määrata ettevõtjatele rahatrahve, mille suurus ei ületa 1 % asjaomaste ettevõtjate kogukäibest, „kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu: annavad ebaõiget või eksitavat teavet artiklis 4 [---] sätestatud [---] teates [---]“.

(10)

Otsuses teatati, et GE rikkus ühinemismääruse artikli 14 lõiget 1 ja rakendusmääruse artikli 4 lõiget 1, esitades 11. jaanuaril 2017. aastal ettevõtte LM Wind omandamist käsitlevas teatises ettevaatamatuse tõttu ebaõiget teavet. Selle tulemusel kehtestatakse otsuses GE-le trahv ühinemismääruse artikli 14 lõike 1 kohaselt.

IV. SELETUSKIRI

A. Rikkumine

(11)

Tehing kujutas endast GE – muu hulgas tuuleturbiinide tootja – ja Taani tuuleturbiinide labade tootja LM Wind vertikaalset integratsiooni. Konteksti andmise eesmärgil tuleb mainida, et komisjon viis samal ajal tuuleturbiinide turul ellu muud uurimist, mis käsitles Gamesa omandamist Siemensi poolt (juhtum M.8134 – SIEMENS/GAMESA). Need kaks uurimist toimusid suures osas paralleelselt. Rikkumine puudutab siiski üksnes GE esitatud andmeid tema LM Wind omandamist käsitleva uurimise käigus.

(12)

Tehingust teavitamisel märkis GE, et „tal ei ole hetkel arendamises suurema võimsusega meretuulikute platvorme“. Pärast teavitamist sai komisjon kolmanda poole omaalgatuslikult esitatud teabe põhjal teada, et GE pakub juba oma klientidele uut arenduses olevat suurema võimsusega meretuulikut.

(13)

Lisaks teavitusele esitas komisjon mõlemal juhul nii enne kui ka pärast teavitamist GE-le küsimusi suurema võimsusega meretuuliku arendamise kohta. GE esitas teavitamisele eelnevas etapis mitu korda andmeid, korduvalt ja pidevalt oma arenduskavade tähtsust vähendades.

(14)

Uurimise käigus andis üks klient komisjonile omaalgatuslikult teada, et GE tootearendus oli jõudnud märkimisväärselt kaugemale kui GE oli eelnevalt märkinud. See väide oli vastuolus GE väitega, et ta ei arenda suurema võimsusega meretuulikut.

(15)

Selle kolmanda poole sekkumise põhjal nõudis komisjon taas üksikasjalikku teavet ja sisedokumente seoses GE arendusprojektidega. Alles siis esitas GE õige teabe oma teadus- ja arendusprojektide kohta. Selgus, et vastupidiselt tema teatises esitatud väidetele turustas GE aktiivselt arenduses olevat suurema võimsusega meretuulikut.

(16)

GE esindajad kohtusid 1. veebruaril 2017. aastal komisjoniga ning neid teavitati sellest, et talitused pidasid GE teatist vähemalt ebatäielikuks. Järgmisel päeval võttis GE teatise ametlikult tagasi.

(17)

Seejärel teavitas GE koondumisest uuesti 13. veebruaril 2017. Läbivaadatud teatis sisaldas olulist teavet GE meretuulegeneraatori tootearendustegevuste kohta, mis oli algsest teatisest puudu. Märkimisväärne osa sellest teabest pärines GE ja LM Wind vahelist tehingut käsitleva algse teatise esitamisele eelnevast ajast.

B. GE ettevaatamatus

(18)

Komisjon leiab, et GE esitas tehingut käsitlevas teatises ettevaatamatuse tõttu ebaõiget teavet. Sellega seoses märgib komisjon, et teadus- ja arendustegevusega seotud küsimused on vormi CO mallis sisalduvad standardsed lõigud ning on iseenesestmõistetavad. Lisaks sellele on GE arenenud ettevõte, millel on laiaulatuslik kogemus komisjonile teatiste esitamises ning mis on vormiga CO tuttav. Seda kinnitab asjaolu, et GE esitas nendes lõikudes ulatuslikku teavet seoses oma konkurentide arendusjärgus projektidega.

(19)

Lisaks sellele küsiti GE-lt korduvalt tema teadus- ja arendusprojektidega seoses samu küsimusi, nii et tal oli mitu võimalust õige teabe esitamiseks. GE oleks pidanud olema teadlik ka sellest, kui oluline on nõutud teave – mitte ainult seetõttu, et ta oli turul aktiivne osaleja ja seetõttu teadis, et arendusjärgus tooted on konkurentsivõimelised, aga ka seetõttu, et komisjon selle selgesõnaliselt välja tõi.

(20)

Lõpetuseks teavitati GE-d selgesõnaliselt sellest, kui oluline on õige ja mitte eksitava teabe esitamine, ning teda hoiatati võimalikest trahvidest. Vormi CO allkirjastamisega kinnitas GE, et selles sisalduv teave oli õige ja ta oli teadlik võimalikest trahvidest.

C. Raskusaste

(21)

GE pani toime raske rikkumise. Vorm CO on komisjoni jaoks turu-uuringu kujundamisel oluline teabeallikas. Lisaks sellele puudutas sel puhul ebaõigesti esitatud teave kahest uurimise all olevast turust ühe jaoks põhilist toodet, nimelt meretuulikute arendusjärgus tooteid meretuulikute turul.

(22)

Lisaks sellele on arendusjärgus toodetel oluline osa meretuulikute tarnijate konkurentsivõime kindlakstegemisel. Arvestades meretuulikute projektide pikki teostusaegu, pakuvad tarnijad sageli arendusjärgus turbiine, mis on nende paigaldamise ajaks täielikult välja töötatud. Kuna see teave puudus, ei olnud komisjonil seega võimalik õigesti hinnata GE konkurentsivõimet. Komisjon pidi tegema turulepääsu piiramise analüüsi, et hinnata, kas GE-l oleks olnud põhjust oma konkurente kõrvaldada, lõpetades ettevõtte LM Wind labade müümise konkurentidele järgnevatel turgudel. See hinnang sõltus suures osas GE konkurentsipositsioonist meretuulikute järelturul, mis omakorda sõltus GE arendusjärgus toodetest, arvestades turule omast pikka teostusaega.

(23)

Kuigi uurimise tulemused oleksid jäänud muutumatuks, kuna ettevõtte LM Wind omandamine GE poolt ei oleks tekitanud konkurentsiprobleeme, nagu nähtub lõplikust tingimusteta heakskiitmisotsusest, leiab komisjon, et ilma õige teabeta oleks hinnang olnud ebatäpne.

(24)

Lõpetuseks leiab komisjon, et GE esitas tehingut käsitlevas teatises ebaõiget teavet ettevaatamatuse tõttu, aga mitte tahtlikult.

V. TRAHVID

(25)

Ühinemismääruse artikli 14 lõike 1 punkti a kohaselt võidakse artikli 4 kohase teatise puhul ebaõige teabe esitamise eest määrata ettevõtjale trahv, mille suurus ei ületa 1 % asjaomase ettevõtja kogukäibest. Rikkumisotsus võeti vastu 2019. aastal. Trahvide arvutamisel arvesse võetav käive on seetõttu GE 2018. aasta kogukäive, mis ulatus [---] miljardi USA dollarini ([---] miljardi euroni).

(26)

Ühinemismääruse artikli 14 alusel karistusi kehtestades võtab komisjon arvesse vajadust tagada, et trahvidel oleks piisav karistav ja heidutav mõju.

(27)

Praegusel juhul trahvi arvutamisel on komisjon võtnud arvesse GE toime pandud rikkumise raskust. Raskusastme poolest leiab komisjon, et rikkumine on GE poolse ettevaatamatuse tulemus. Ta võtab arvesse ka seda, et GE on arenenud ettevõte, millel on kogemusi ühinemismenetlustes ja mis oli teadlik oma kohustustest ühinemismääruse alusel ning artikli 14 lõike 1 rikkumisega seotud tagajärgedest. Lisaks sellele leiab komisjon, et konkurentsi hindamine juhtumi M.8283 – General Electric Company / LM Wind Power Holding puhul oleks olnud ebatäpne, kui ei oleks avastatud ebaõiget teavet.

(28)

Mis puudutab kestust, siis on ühinemismääruse artikli 14 lõike 1 rikkumine ühekordne rikkumine, mis pandi toime rakendamise päeval (11. jaanuaril 2017).

(29)

Lõpuks võttis komisjon trahvisumma määramisel proportsionaalsuse osas arvesse nii tehingu väärtust ([---] miljardit eurot) kui ka asjaomase ettevõtte käivet võrreldes GE kogukäibega, eriti asjaolu, et GE Renewable Energy käive 2018. aastal oli [---] miljardit USA dollarit ([---] miljardit eurot).

VI. KOKKUVÕTE

(30)

Eespool nimetatud põhjustel järeldatakse otsuses, et GE-le tuleks ühinemismääruse artikli 14 lõike 1 ja rakendusmääruse artikli 4 lõike 1 rikkumise eest määrata trahv.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

24.1.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 24/17

Teade teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2020/C 24/08)

Pärast seda, kui avaldati teade (1) teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohane läbivaatamistaotlus.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 25. oktoobril 2019 Euroopa Liidu terasest keevistorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude kogutoodangust.

Taotluse avalik versioon ja analüüs selle kohta, kuivõrd liidu tootjad seda taotlust toetavad, on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Käesoleva teate punkt 5.6 sisaldab teavet selle kohta, kuidas huvitatud isikud toimikule juurde pääsevad.

2. Vaatlusalune toode

Vaatlusalune toode on Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast ja legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega ja kuni 168,3 mm välisdiameetriga keevistorud (välja arvatud nafta ja gaasi torujuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (TARICi koodid 7306304120, 7306304920, 7306307280 ja 7306307780) (edaspidi „vaatlusalune toode“).

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatavad meetmed seisnevad komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/110 kehtestatud lõplikus dumpinguvastases tollimaksus (3).

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete kehtivuse aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

4.1. Väide dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

4.1.1. Valgevene

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 sätteid silmas pidades määras taotluse esitaja normaalväärtuse Valgevene impordi puhul asjakohase võrdlusriigi ehk Ukraina hinna põhjal. Väide, et dumping tõenäoliselt kordub, põhineb normaalväärtuse võrdlusel, mille aluseks on vaatlusaluse toote ekspordihind (tehasehindade tasandil), kui toodet eksporditakse müügiks Venemaale, kuna praegu ei impordita vaatlusalust toodet Valgevenest liitu märkimisväärses koguses.

Eespool nimetatud võrdluse põhjal, mis näitab toodete dumpingut, väidab taotluse esitaja, et Valgevenest pärit toodete dumping tõenäoliselt kordub.

4.1.2. Hiina Rahvavabariik

Dumpingu näitamiseks väitis taotluse esitaja, et Hiina Rahvavabariigi puhul ei ole asjakohane kasutada omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

Väidetavate oluliste moonutuste tõendamisel toetus kaebuse esitaja komisjoni talituste 20. detsembri 2017. aasta aruandele „Aruanne Hiina RV majanduses esinevate oluliste turumoonutuste kohta kaubanduskaitse uurimiste seisukohast“ või „riigipõhine aruanne“, milles kirjeldati asjaomase riigi konkreetset turuolukorda. Konkreetselt väitis taotluse esitaja, et vaatlusaluse toote valmistamist ja müüki võivad mõjutada moonutused, mida on nimetatud valdkondadevaheliste moonutuste peatükis ja terasesektori jaotises.

Lisaks väidab taotluse esitaja, et ka tooraine, kuumvaltsitud lehttoodete puhul esineb moonutusi ja subsideerimist, nagu on juba kindlaks tehtud komisjoni 8. juuni 2017. aasta rakendusmääruses (EL) 2017/969, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (4).

Võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a, põhineb dumpingu kordumise väide asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (võrdlusaluseks sobiva riigi moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavad tootmis- ja müügikulud) ja liitu müüdava eksporttoote ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlemisel, kui seda müüakse Filipiinidele, Peruusse, Myanmari ja Nigeeriasse, kuna praegu ei impordita vaatlusalust toodet Hiina RV-st liitu märkimisväärses koguses. Selle põhjal arvutatud dumpingumarginaalid on märkimisväärsed.

Kättesaadava teabe alusel leiab komisjon, et alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohaselt on piisavalt tõendeid, mis näivad osutavat sellele, et hindu ja kulusid mõjutavate oluliste moonutuste tõttu on HRV omamaised hinnad ja kulud ebasobivad, ning seega on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamine põhjendatud.

Aruanne riigi kohta on kättesaadav huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (5).

4.1.3. Venemaa

Seoses Venemaalt pärineva impordiga põhineb väide, et dumping tõenäoliselt kordub, vaatlusaluse toote omamaise hinna ja ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel, kui toodet eksporditakse müügiks kõikidesse sihtkohtadesse, kuna praegu ei impordita vaatlusalust toodet Venemaalt liitu märkimisväärses koguses.

Eespool nimetatud võrdluse põhjal, mis näitab toodete dumpingut, väidab taotluse esitaja, et Venemaalt pärit toodete dumping tõenäoliselt kordub.

4.2. Väide kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitaja väidab, et kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline. Sellega seoses esitas taotluse esitaja piisavalt tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis asjaomastest riikidest pärineva vaatlusaluse toote liitu suunatud impordi praegune tase tõenäoliselt suureneks, kuna asjaomaste riikide eksportivate tootjate tootmisrajatistes on kasutamata tootmisvõimsust ja kuna Euroopa Liidu turg on äärmiselt ligitõmbav nii oma suuruse kui ka geograafilise läheduse tõttu (viimatinimetatu kehtib Valgevene ja Venemaa suhtes).

Lisaks väidab taotluse esitaja, et meetmete aegumise korral põhjustaks asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi edasine märkimisväärne kasv liidu tootmisharule tõenäoliselt veelgi enam kahju.

5. Menetlus

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et on piisavalt tõendeid dumpingu ja kahju tõenäosuse kohta, mis õigustab meetmete aegumise läbivaatamise algatamist, ning algatab kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 läbivaatamise.

Aegumise läbivaatamise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote puhul ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juunil 2018 jõustunud määrusega (EL) 2018/825 (6) (nn kaubanduse kaitsevahendi ajakohastamise pakett) tehti olulisi muudatusi dumpinguvastase menetluse suhtes varem kohaldatud ajakavadesse ja tähtaegadesse. Samuti on eelkõige uurimise varases etapis lühendatud tähtaega, mille jooksul huvitatud isikud saavad endast teada anda. Seepärast kutsub komisjon huvitatud isikuid kinni pidama käesolevas teates ja ka komisjoni edasistes teadetes esitatud menetlusetappidest ja tähtaegadest.

5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2. Märkused taotluse ja uurimise algatamise kohta

Kõigil huvitatud isikutel palutakse esitada oma seisukoht taotluses esitatud sisendite ja harmoneeritud süsteemi (HS) koodide (7) kohta 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas (8).

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada märkusi taotluse kohta (sh kahju ja põhjusliku seosega seonduvalt) või mis tahes muu uurimise algatamisega seonduva aspekti, sh selle kohta, mil määral nad taotlust toetavad, peavad seda tegema 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Uurimise algatamisega seonduvad ärakuulamistaotlused tuleb esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

5.3. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Aegumise läbivaatamise käigus uurib komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud eksporti ning ekspordist olenemata uurib seda, kas vaatlusalust toodet asjaomastes riikides tootvate ja müüvate äriühingute olukord on selline, et liitu suunatud dumpinguhindadega ekspordi jätkumine või kordumine oleks meetmete aegumise korral tõenäoline.

Seepärast on komisjoni uurimises kutsutud osalema kõik vaatlusalust toodet asjaomastes riikides tootvad tootjad, (9) olenemata sellest, kas nad eksportisid vaatlusalust toodet liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil või mitte.

5.3.1. Asjaomaste riikide tootjate uurimine

Pidades silmas käesolevasse läbivaatamisse kaasatud asjaomaste riikide tootjate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud aja jooksul, võib komisjon vähendada eksportijate arvu mõistliku arvuni ja moodustada valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd uurimises, mille tulemusena käesoleva läbivaatamise aluseks olevad meetmed kehtestati, esitada komisjonile käesoleva teate I lisas nõutud teave oma äriühingu(te) kohta seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

Selleks et saada asjaomaste riikide tootjate valimi moodustamiseks vajalikku teavet, võtab komisjon ühendust ka asjaomaste riikide ametiasutustega ja võib võtta ühendust asjaomaste riikide tootjate teadaolevate ühendustega.

Kui valimi moodustamine on vajalik, valitakse tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida olemasoleva aja jooksul on võimalik mõistlikult uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile asjaomaste riikide teadaolevatele tootjatele, ametiasutustele ja tootjate ühendustele asjaomaste riikide ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Pärast seda, kui komisjon on kätte saanud tootjatest valimi moodustamiseks vajaliku teabe, teatab ta asjaomastele isikutele, kas ta on otsustanud nad valimisse kaasata. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates päevast, kui neile valimisse kaasamisest otsusest teatati.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Asjaomaste riikide tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (10).

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda sinna ei kaasata, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad tootjad“).

5.3.2. Täiendav menetlus seoses HRVga, kus esineb olulisi moonutusi

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva algatamisteate avaldamist, kui ei ole täpsustatud teisiti.

Vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e teavitab komisjon varsti pärast seda, kui toimikule on lisatud huvitatud isikutele tutvumiseks teade, kõiki uurimisosalisi asjakohastest allikatest, mida ta kavatseb kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase normaalväärtuse kindlakstegemiseks HRV puhul. See hõlmab kõiki allikaid, sh vajaduse korral võrdlusaluseks valitud sobivat kolmandat riiki. Uurimise pooltele antakse märkuste esitamiseks 10 päeva alates kuupäevast, mil kõnealune teade toimikule lisatakse.

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on HRV puhul võimalik võrdlusaluseks sobiv kolmas riik Mehhiko. Selleks et määrata lõplikult kindlaks võrdlusaluseks sobiv kolmas riik, uurib komisjon, kas on HRVga sarnase majandusarenguga riike, kus toodetakse ja müüakse vaatlusalust toodet ning kus asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Kui selliseid riike on rohkem kui üks, eelistatakse juhul, kui see on asjakohane, võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

Seoses asjakohaste allikatega kutsub komisjon kõiki HRV tootjaid üles esitama 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest komisjonile käesoleva teate III lisas nõutud teabe.

Lisaks tuleb kõik faktid, mis on vajalikud kulude ja hindade määramiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a, esitada 65 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Need faktid peavad pärinema üksnes avalikest allikatest.

Selleks et saada uurimiseks vajalikku teavet alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste kohta, teeb komisjon küsimustiku kättesaadavaks ka HRV valitsusele.

5.3.3. Sõltumatute importijate uurimine (11) (12)

Uurimises on kutsutud osalema vaatlusaluse toote asjaomastest riikidest liitu importimisega tegelevaid sõltumatuid importijaid, sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimis(t)es.

Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine on vajalik, võidakse importijad valida asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse ka märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele küsimustikud. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

Sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (13).

5.4. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, kutsub komisjon vaatlusaluse toote tootjaid liidus osalema komisjoni tehtavas uurimises.

5.4.1. Liidu tootjate uurimine

Kuna käesolevasse läbivaatamisse kaasatud liidu tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud vähendada liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Huvitatud isikutel palutakse esitada esialgse valimi kohta oma märkused. Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõik märkused esialgse valimi moodustamise kohta esitada seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud liidu tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäevast.

Liidu tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi (14).

5.5. Liidu huvide hindamise menetlus

Kui dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega.

Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel, ametiühingutel ja tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad ühendused tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb teave liidu huvide hindamise kohta esitada 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Küsimustike koopiad, sh vaatlusaluse toote kasutajatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (15). Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.6. Huvitatud isikud

Selleks et uurimises osaleda, peavad huvitatud isikud, näiteks asjaomaste riikide tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajad ja neid esindavad ühendused, ametiühingud ja tarbijaid esindavad ühendused kõigepealt tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Asjaomaste riikide tootjaid, liidu tootjaid, importijaid ja neid esindavaid ühendusi, kes teevad teabe kättesaadavaks punktides 5.3 ja 5.4 kirjeldatud viisil, käsitatakse samuti huvitatud isikutena, kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Muud isikud võivad osaleda uurimises huvitatud isikuna üksnes alates sellest hetkest, kui nad endast teada annavad ning kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos. Huvitatud isikuna käsitamine ei piira alusmääruse artikli 18 kohaldamist.

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval veebisaidil Tron.tdi järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid.

5.7. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva algatamisteate avaldamist, kui ei ole täpsustatud teisiti.

Huvitatud isikute märkused toote määratluse ja tootevaliku kohta tuleb esitada 10 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

5.8. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Kõik ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult ja taotlust tuleb põhjendada, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada. Ärakuulamine piirdub küsimustega, mille huvitatud isikud on eelnevalt kirjalikult esitanud.

Põhimõtteliselt ei kasutata ärakuulamist selliste faktide esitamiseks, mida veel toimikus ei ole. Sujuva menetlemise huvides ja selleks, et komisjoni talitused saaksid uurimisega edasi minna, võib huvitatud isikutel paluda esitada pärast ärakuulamist uusi fakte.

5.9. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt konkreetse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduskaitsemenetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema tähistatud sõnaga „Limited“ (16). Uurimise käigus teavet esitavatel osalistel palutakse põhjendada oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust.

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet esitav osaline ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon sellise teabe jätta arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, TRON.tdi (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI) kaudu. TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on ettevõtte toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult TRON.tdi või e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas TRON.tdi ja e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, milles käsitletakse huvitatud isikutega suhtlemist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

TRON.tdi (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI)

E-post kahjuga seonduvates küsimustes: TRADE-R713-WPT-INJURY@ec.europa.eu

E-post Valgevene dumpinguga seonduvates küsimustes: TRADE-R713-WPT-DUMPING-BY@ec.europa.eu

E-post Hiina dumpinguga seonduvates küsimustes: TRADE-R713-WPT-DUMPING-CN@ec.europa.eu

E-post Venemaa dumpinguga seonduvates küsimustes: TRADE-R713-WPT-DUMPING-RU@ec.europa.eu

6. Uurimise ajakava

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 5 viiakse uurimine tavaliselt lõpule 12 kuu jooksul ja igal juhul hiljemalt 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

7. Andmete esitamine

Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesoleva teate punktis 5 täpsustatud tähtaegade jooksul.

Selleks et viia uurimine lõpule kohustuslike tähtaegade jooksul, ei aktsepteeri komisjon teavet, mille huvitatud isikud esitavad pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta, või kui see on asjakohane, siis märkuste esitamiseks täiendava lõplike järelduste avalikustamise kohta.

8. Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta

Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi probleeme.

Märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada viie päeva jooksul alates lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui tegemist on täiendava lõpliku avalikustamisega, peab teine huvitatud isik esitama oma märkused selle täiendava avalikustamise kohta ühe päeva jooksul alates täiendava avalikustamisega seotud märkuste tegemiseks määratud tähtpäevast, kui ei ole sätestatud teisiti.

Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt lisateavet nõuetekohaselt põhjendatud juhul.

9. Käesolevas teates määratletud tähtaegade pikendamine

Käesolevas teates sätestatud tähtaegu võib pikendada nende huvitatud isikute taotlusel, kellel on nõuetekohane põhjus.

Küsimustike vastamistähtaja pikendamist ja muid käesolevas teates sätestatud või huvitatud isikutega konkreetselt suhtlemisel ette nähtud tähtaegu saab pikendada maksimaalselt kolme lisapäeva võrra. Üksnes juhul, kui taotluse esitanud isik suudab tõendada erandlike asjaolude olemasolu, võidakse tähtaega pikendada kuni seitse päeva.

10. Koostööst keeldumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

11. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik uurib taotluse põhjendusi. Põhimõtteliselt peab ärakuulamise korraldama üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi nõuetekohaselt lahendatud.

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peavad huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Kui selline ärakuulamistaotlus on esitatud pärast kõnealuseid tähtaegu, uurib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluste põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise head haldamist ja õigeaegset lõpuleviimist.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

12. Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui huvitatud isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib ta taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

13. Isikuandmete töötlemine

Kõiki uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (17)...

Andmekaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid isikuandmete töötlemisest komisjoni kaubanduskaitsetegevuse raames, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: https://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/trade-defence/

(1) ELT C 166/7, 15.5.2019, lk 7.

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(3) Komisjoni 26. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/110, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes ja lõpetatakse teatavate Ukrainast pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (ELT L 20, 27.1.2015, lk 6).

(4) ELT L 146, 9.6.2017, lk 17.

(5) https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/december/tradoc_156474.pdf .

Riigiaruandes viidatud dokumendid on kättesaadavad põhjendatud taotluse alusel.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/825, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 143, 7.6.2018, lk 1).

(7) Teave harmoneeritud süsteemi koodide kohta on ka läbivaatamistaotluse kommenteeritud kokkuvõttes, mis on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2435).

(8) Kõik käesoleva teate avaldamisele osutavad viited viitavad teate avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

(9) Tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab uurimisalust toodet, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(10) http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2435

(11) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole asjaomase riigi eksportivate tootjatega seotud. Tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa asjaomaste eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(12) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(13) http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2435

(14) http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2435

(15) http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2435

(16) Sõnaga „Limited“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L295, 21.11.2018, lk 39).

I LISA

☐	Piiratud kasutusega versioon
☐	Huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon
(tehke vastavasse kasti rist)

DUMPINGUVASTANE MENETLUS TEATAVATE VALGEVENEST, HIINA RAHVAVABARIIGIST JA VENEMAALT PÄRIT RAUAST VÕI LEGEERIMATA TERASEST KEEVISTORUDE IMPORDI SUHTES

TEAVE TOOTJATE VALIMI KOOSTAMISE KOHTA VALGEVENES, HIINA RAHVAVABARIIGIS JA VENEMAAL

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Valgevene, Hiina Rahvavabariigi ja Venemaa eksportivatel tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.3.1 nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

Nii piiratud kasutusega versioon („Limited“) kui ka huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon („For inspection by interested parties“) tuleb komisjonile tagasi saata vastavalt algatamisteatele.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi
Aadress
Riik
Kontaktisik
E-posti aadress
Telefon
Faks

2. KÄIVE, MÜÜGIMAHT, TOODANG JA TOOTMISVÕIMSUS

Märkige algatamisteates määratletud ja kõnealusest riigist pärit uurimisaluse toote kohta ekspordimüük igasse liidu liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki (1) kokku, ekspordimüük muudesse maailma riikidesse (kokku ja viide enim importinud riiki eraldi), omamaine müük, toodang ja tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud, algatamisteate punktis 5.1 määratletud uurimisperioodil. Märkige kaalu või koguse ühik ja kasutatud vääring.

I tabel

Käive ja müügimaht

	Täpsustage mõõtühik	Väärtus arvestusvääringus Märkige kasutatud vääring
Teie äriühingu toodetud uurimisaluse toote eksportmüük igasse ELi liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku	Kokku:
	Nimetage iga liikmesriik (2):
Teie äriühingu toodetud uurimisaluse toote eksportmüük ülejäänud maailma	Kokku:
	Nimetage viis suurimat importivat riiki ning esitage vastavad mahud ja väärtused (2)
Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote omamaine müük

II tabel

Toodang ja tootmisvõimsus

	Täpsustage mõõtühik
Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote kogutoodang
Teie äriühingu tootmisvõimsus vaatlusaluse toote puhul

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE TEGEVUS (3)

Esitage täpne kirjeldus äriühingu ja kõigi uurimisaluse toote valmistamisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine müük) kaasatud seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe oma äriühinguga). Kõnealune tegevus võib olla vaatlusaluse toote ostmine või toote valmistamine alltöövõtukokkulepete alusel, vaatlusaluse toote töötlemine või sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik).

Äriühingu nimi ja asukoht	Tegevusala	Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema valdusi külastatakse vastuste kontrollimiseks. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate eksportivate tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks koostöö korral.

Volitatud ametniku allkiri:

Volitatud ametniku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Euroopa Liidu 28 liikmesriiki on: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.

(2) Vajaduse korral lisage ridu.

(3) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

II LISA

☐	Piiratud kasutusega versioon
☐	Huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon
(tehke vastavasse kasti rist)

DUMPINGUVASTANE MENETLUS TEATAVATE VALGEVENEST, HIINA RAHVAVABARIIGIST JA VENEMAALT PÄRIT RAUAST VÕI LEGEERIMATA TERASEST KEEVISTORUDE IMPORDI SUHTES

SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata sõltumatutel importijatel esitada algatamisteate punkti 5.3.3 kohaselt nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi
Aadress
Kontaktisik
E-posti aadress
Telefon
Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Märkige äriühingu kogukäive eurodes ja algatamisteates määratletud teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude käive ja kaal või kogus liitu (1) suunatud impordi puhul ja pärast Valgevenest ja/või Hiina Rahvavabariigist ja/või Venemaalt importimist liidu turule edasimüügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Märkige kasutatud kaalu või koguse ühik.

	Täpsustage mõõtühik	Väärtus eurodes (EUR)
Teie äriühingu kogukäive eurodes (EUR)
Vaatlusaluse toote import liitu
Vaatlusaluse toote edasimüük liidu turul pärast importimist Valgevenest
Vaatlusaluse toote edasimüük Euroopa Liidu turul pärast importimist Hiina Rahvavabariigist
Vaatlusaluse toote edasimüük liidu turul pärast importimist Venemaalt

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE TEGEVUS (2)

Äriühingu nimi ja asukoht	Tegevusala	Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema valdusi külastatakse vastuste kontrollimiseks. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks koostöö korral.

Volitatud ametniku allkiri:

Volitatud ametniku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(2) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

III LISA

☐	Piiratud kasutusega versioon
☐	Huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon
(tehke vastavasse kasti rist)

DUMPINGUVASTANE MENETLUS TEATAVATE VALGEVENEST, HIINA RAHVAVABARIIGIST JA VENEMAALT PÄRIT RAUAST VÕI LEGEERIMATA TERASEST KEEVISTORUDE IMPORDI SUHTES

HIINA RAHVAVABARIIGI TOOTJATE KASUTATAVAID SISENDEID KÄSITLEV TEABEPÄRING

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.3.2 nõutav sisendeid käsitlev teave.

Taotletud teave tuleks saata komisjonile algatamisteates esitatud aadressile 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi
Aadress
Kontaktisik
E-posti aadress
Telefon
Faks

2. TEAVE SELLISTE SISENDITE KOHTA, MIDA TEIE ÄRIÜHING JA SEOTUD ÄRIÜHINGUD KASUTAVAD

Palun kirjeldage lühidalt uurimisaluse toote tootmisprotsessi.

Palun loetlege kõik uurimisaluse toote valmistamiseks kasutatavad materjalid (tooraine ja töödeldud materjalid) ja märkige selleks kuluv energia ning kõik kõrvalsaadused ja jäätmed, mida müüakse või mis võetakse uurimisaluse toote tootmisprotsessis (uuesti) kasutusele. Vajaduse korral esitage kahte tabelisse sisestatud iga artikli kohta vastav harmoneeritud süsteemi (1) (HS) klassifitseerimiskood. Palun täitke eraldi lisa uurimisalust toodet valmistava iga seotud ettevõtte kohta, kui tootmisprotsess erineb. Sidusettevõtjad, kes on hõlmatud vaatlusaluse toote tootmisel kasutatavate eelnevate sisendite valmistamisega, täidavad samuti eraldi lisa ja märgivad ära tarnitud sisendi(d).

Tooraine/energia	HSi kood



(Vajaduse korral lisage ridu)

Kõrvalsaadused ja jäätmed	HSi kood



(Vajaduse korral lisage ridu)

Käesolevaga kinnitab asjaomane äriühing, et eespool esitatud teave on tema parimate teadmiste kohaselt täpne.

Volitatud ametniku allkiri:

Volitatud ametniku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (tavaliselt viidatakse sellele kui „harmoneeritud süsteemile“ või „HSile“) on mitmeotstarbeline rahvusvaheline tootenomenklatuur, mida arendab Maailma Tolliorganisatsioon.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 24

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 24. jaanuar 2020

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2020/C 24/01	Nõukogu ametisse nimetamiste loetelu August–detsember 2019 (sotsiaalvaldkond)	1
	Euroopa Komisjon
2020/C 24/02	Euro vahetuskurss — 23. jaanuar 2020	4
2020/C 24/03	Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 20. veebruari 2019. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.8436 – General Electric Company / LM Wind Power Holding (artikli 14 lõike 1 kohane menetlus)	5
2020/C 24/04	Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 29. märtsi 2019. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.8436 – General Electric Company / LM Wind Power Holding (artikli 14 lõike 1 kohane menetlus) Raportöör: Belgia	6
2020/C 24/05	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne Juhtum M.8436 – General Electric Company / LM Wind Power Holding (artikli 14 lõige 1) ( 1 )	7
2020/C 24/06	Kokkuvõte Komisjoni Otsusest, 8. aprill 2019, millega tunnistatakse koondumine siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks (Juhtum M.8436 – General Electric Company / LM Wind Power Holding (artikli 14 lõige 1)) (teatavaks tehtud C(2019) 2569) ( 1 )	12
	Kontrollikoda
2020/C 24/07	Eriaruanne nr 2/2020 VKEde rahastamisvahend: tõhus ja uuenduslik programm, mille ees on lahendamata ülesandeid	16

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 24/08	Teade teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	17
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 24/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.9718 — Cobepa/Gerflor) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	33

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1091
JPY	Jaapani jeen	121,50
DKK	Taani kroon	7,4732
GBP	Inglise nael	0,84498
SEK	Rootsi kroon	10,5473
CHF	Šveitsi frank	1,0734
ISK	Islandi kroon	137,80
NOK	Norra kroon	9,9678
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,159
HUF	Ungari forint	337,19
PLN	Poola zlott	4,2439
RON	Rumeenia leu	4,7788
TRY	Türgi liir	6,5771
AUD	Austraalia dollar	1,6149
CAD	Kanada dollar	1,4599
HKD	Hongkongi dollar	8,6201
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6797
SGD	Singapuri dollar	1,4971
KRW	Korea vonn	1 295,15
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,9503
CNY	Hiina jüaan	7,6897
HRK	Horvaatia kuna	7,4438
IDR	Indoneesia ruupia	15 141,43
MYR	Malaisia ringit	4,5140
PHP	Filipiini peeso	56,514
RUB	Vene rubla	68,6301
THB	Tai baat	33,883
BRL	Brasiilia reaal	4,6253
MXN	Mehhiko peeso	20,7527
INR	India ruupia	79,0965