21.1.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 20/1

Tollikontroll ja FLEGT

Rakendussuunised

Kokkuvõte üldsusele

(2020/C 20/01)

Vastutuse välistamine

This document is provided as a service to interested parties. It is non-binding guidance and does not represent the official view of the European Union, nor should it be taken as legal advice.

Sisukord

Sissejuhatus

FLEGTiga hõlmatud puidu ja puittoodete import - aluspõhimõtted

Soovitused asutustevaheliseks koostööks

3.1.

Tehniline abi saadetiste kontrollimise eest vastutavatele ametnikele ja talitustele

3.2.

Asutustevaheline teabevahetus kontrollide ajal

3.3.

CITESi konventsiooniga hõlmatud puit ja FLEGTiga hõlmatud puit

3.4.

Kaubanduslik ja mittekaubanduslik kaup

3.5.

Kontroll vastavalt lihtsustatud tolliprotseduurile

3.6.

Käitluslitsentsid osasaadetiste puhul

3.7.

Partnerriik, kust tooted eksporditakse

3.8.

FLEGT-litsentside kontrollimine

3.9.

Kinnipeetud puidu kõrvaldamine

I lisa. Sõnastik

II lisa. Õigusraamistik

III lisa. Teabevahetus

1. Sissejuhatus

Ebaseaduslik metsaraie on ülemaailmne probleem, millel on märkimisväärne negatiivne majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne mõju. Metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva tegevuskava (1) alusel on Euroopa Liit (EL) vastu võtnud FLEGTi õigusaktid, (2) millega kehtestatakse FLEGT-litsentsimissüsteem puidu ja puittoodete importimiseks ELi. Selle õigusraamistikuga kehtestatakse kontrollisüsteem teatavate puittoodete jaoks, mida eksporditakse riikidest, kes on sõlminud ELiga vabatahtliku partnerluse lepingu. Selle õigusraamistikuga kehtestatakse kontrollisüsteem teatavate puittoodete jaoks, mida eksporditakse riikidest, kes on sõlminud ELiga vabatahtliku partnerluse lepingu. Neist riikidest eksporditud puittoodetele peab olema partnerriigis välja antud FLEGT-litsents, millega tagatakse puidu seaduslikkus (st puit on toodetud seaduslikult ülestöötatud kodumaisest puidust või puidust, mis on seaduslikult üles töötatud kolmandas riigis ja imporditud partnerriiki kooskõlas partnerriigiõigusaktidega). FLEGT-litsentsimissüsteemi tõhususe tagamiseks ei tohi toll selle süsteemiga hõlmatud puittooteid vabasse ringlusse lubada, välja arvatud juhul, kui esitatakse FLEGT-litsents, mille liikmesriigi pädev asutus on heaks kiitnud.

Suuniste peamine eesmärk on toetada tolliasutusi ja FLEGTi pädevaid asutusi nende ülesannete tõhusal täitmisel kooskõlas FLEGTi õigusaktidega2, kehtestades FLEGT-litsentsimissüsteemi puidu ja puittoodete ELi importimiseks ning üksikasjalikud meetmed selle rakendamiseks. Eelkõige on suuniste eesmärk luua ühine lähenemisviis rakendamise ühtlustamiseks järgmiste meetmete abil.

—	Asjakohase, soovitatava ja võimaluse korral tervikliku lähenemisviisi loomine tolliasutustele ja FLEGTi pädevatele asutustele FLEGTi õigusaktide rakendamiseks.

—	Soovituste andmine tolliasutuste ja pädevate asutuste vaheliseks tõhustatud koostööks.

Seega on dokumendi ülesehitus järgmine:

1)	sissejuhatus, kus dokument esitatakse;

2)	FLEGTiga hõlmatud puidu ja puittoodete import – aluspõhimõtted, milles kirjeldatakse impordiprotsessi;

3)	asutustevahelise koostöö soovitus, kus tuuakse välja riigisisesed lepingud, analüüsitakse konkreetseid küsimusi ja esitatakse näiteid;

4)	I, II ja III lisa, kus on viitamiseks lisatud terminoloogia ja õigusnormid.

Käesolevad suunised on koostatud tähtajaliselt enne esimese vabatahtliku partnerluslepingu jõustumist, et anda tolliasutustele kohe selle uue ülesande täitmiseks vajalikke suuniseid. Nüüd ajakohastatakse suuniseid Indoneesiaga sõlmitud esimese FLEGT-litsentsimissüsteemi (mis hakkas toimima 15. novembril 2016) rakendamisel saadud praktiliste kogemuste põhjal.

Suunised võib läbi vaadata, lähtudes edasistest praktilistest kogemustest, mis saadakse pärast FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimist teistes partnerriikides, ja kõigist õigusraamistiku muudatustest. Suunised on koostatud koostöös liikmesriikide tolliasutuste ja pädevate asutuste ekspertidega ning neid ei tohiks pidada kohustuslikuks.

2. FLEGTiga hõlmatud puidu ja puittoodete import - aluspõhimõtted

FLEGT põhineb terviklikul raamistikul, mis hõlmab ELi ja partnerriikide vahelisi vabatahtlikke partnerluslepinguid, mis käsitlevad ühelt poolt metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ning puidu ja puittoodetega kauplemist, ning teiselt poolt FLEGTi õigusakte (FLEGT-määrus ja FLEGT-rakendusmäärus), milles sätestatakse partnerriikidest pärit puidu ja puittoodete ELi importimist reguleerivad eeskirjad. Selle raamistiku kohaselt on partnerriikidest eksporditud puittoodete import ELi lubatud üksnes juhul, kui partnerriigi litsentse väljastav asutus on väljastanud nende toodete seaduslikkust tõendava FLEGT-litsentsi. Toll peab kontrollima, kas partnerriigist pärit puidu ja puittoodete saadetisel on vabasse ringlusse lubamiseks esitamise ajal kehtiv FLEGT-litsents. Pärast FLEGTiga hõlmatud puidu vabastamist eeldatakse, et see puit vastab ELi puidumääruse nõuetele (3).

Tootemääratluse kohta on FLEGT-määruse II lisas ette nähtud toodete põhiloetelu, mida kohaldatakse kõigi vabatahtlike partnerluslepingute suhtes ja millele lisaks on iga vabatahtliku partnerluslepingu kohaldamisalas ette nähtud täiendavaid tooteid. FLEGT-määruse III lisa hõlmab partnerriike – praegu ainult Indoneesiat – ja nende vastavaid tootemääratlusi, tagades nii piisava õigusliku selguse iga partnerriigi selliste FLEGTiga hõlmatud toodete kohta, mille puhul toll peab kontrollima FLEGT-litsentsi olemasolu. FLEGT-litsentsi esitamise nõudest on vabastatud mittekaubanduslik kaup, CITESi (4) konventsiooniga hõlmatud tooted ja partnerriigi kaudu veetav puit.

Kauba toomisel liidu tolliterritooriumile peab importija esitama tollideklaratsiooni ja deklarant võib valida erinevate tolliprotseduuride vahel, mis on ette nähtud konkreetsete majanduslike vajaduste jaoks. FLEGTi õigusaktide kohaselt on import „vabasse ringlusse lubamise“ tolliprotseduur, mis hõlmab kaubalt tollimaksu, aktsiisi (kui see on kohaldatav) ja käibemaksu tasumist. Deklarant peab järgima ka konkreetseid piiranguid, mida võidakse deklareeritud kauba suhtes kohaldada, näiteks puidu või puittoodete puhul FLEGT-litsentsi esitamise nõuet. Niipea kui tollimaks on sisse nõutud ja esitatakse tõendid selle kohta, et kõik muud kauba importimiseks ettenähtud tingimused on täidetud, vabastab toll kauba. Kaup muutub liiduvälisest kaubast liidu kaubaks ja selle võib viia siseturule, ilma et see piiraks muude kohaldatavate õigusaktide kohaldamist.

Vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni ei tule tingimata esitada selles tolliasutuses, kuhu puit ELi toomisel saabub. Samuti on olemas protseduurid, mis võimaldavad tollijärelevalve all olevat kaupa ladustada, töödelda või vedada. Kui kaupa veetakse liikmesriikide vahel ELi piires, võib vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni esitada sihtkoha tollile. Ainus tolliprotseduur, mille puhul nõutakse FLEGT-litsentsi esitamist, on vabasse ringlusse lubamine (5).

Kui FLEGTiga hõlmatud puit deklareeritakse teatavas liikmesriigis vabasse ringlusse lubamiseks, peab toll tagama, et sama liikmesriigi pädev asutus on FLEGT-litsentsi heaks kiitnud (6). Vastasel juhul ei või toll puitu vabastada. Siseriiklikes protseduurides võidakse määrata kindlaks, kuidas seda praktikas teha, samas kui FLEGTi õigusaktides on sätestatud järgmised alused:

—	Toll saab FLEGTiga hõlmatud puidu kindlaks teha lähteriigi ja harmoneeritud süsteemi kuni kuuekohalise koodi järgi. See nähakse ette FLEGT-määruse I, II ja III lisas, mida nõuetekohaselt ajakohastatakse ja mis seejärel integreeritakse TARIC-isse (7).

—

ELi looduslike liikidega kauplemist käsitleva määruse (8) (CITES) (9) A, B ja C lisas loetletud tooted on importimisel FLEGT-formaalsustest vabastatud. Muud asjakohased erandid on mittekaubanduslik kaup ja tooted, mis läbisid partnerriigi tollijärelevalve all. Vabatahtlikud partnerluslepingud võivad sisaldada IB lisa, kus on loetletud tooted, mille eksportimine partnerriigist on keelatud, mistõttu ei saa neil olla FLEGT-litsentsi ning neid ei tohi seega liitu importida.

—

FLEGT-litsents tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus esitatakse vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon. FLEGT-litsentsi võib esitada enne tollideklaratsiooni esitamist, kuid mitte hiljem kui tollideklaratsiooni esitamise ajal. Hiljem teavitatakse pädevaid asutusi igale FLEGT-litsentsile vastavast tollideklaratsioonist.

—	Pädev asutus kontrollib FLEGT-litsentsi ja teavitab tolliasutust oma otsusest litsents heaks kiita.

—	Kontrollimise eesmärgil esitab Euroopa Komisjon tolliasutustele ja pädevatele asutustele litsentsi väljaandmise seaduslikkust tõestavate templijäljendite ja allkirjade kinnitatud näidised.

—	FLEGT-litsentsi ja saadetist võidakse täiendavalt kontrollida. Tolliasutused ja pädevad asutused peaksid tegema tihedat koostööd ja leppima kokku iga talituse ülesannetes.

—	Pädevad asutused võivad taotleda litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet, järgides igas vabatahtlikus partnerluslepingus sätestatud korda.

—	Võttes arvesse puittoodete olemust, võib importkauba kaal või kogus erineda FLEGT-litsentsis deklareeritud kaalust või kogusest kuni 10 %.

—	Kontrollimise ajal tekkinud kulud kannab importija, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik otsustab teisiti.

—	Ühtse haldusdokumendi (SAD)(millel vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon esitatakse) lahtrisse 44 märgitakse viide FLEGT-litsentsile. FLEGT-litsentside puhul tuleb sisestada sertifikaadi kood C690 ja deklareerida saadetise FLEGT-litsentsi number.

—

FLEGT-litsentsid võivad olla paberkandjal või elektroonilised ning vajaduse korral võivad ametiasutused nõuda tõlget, mille tegemise kulud kannab importija. Kui FLEGT-litsents on paberkandjal, nähakse FLEGT-rakendusmääruses ja vabatahtlikes partnerluslepingutes ette selle koopia tolli jaoks; see koopia on mõeldud täiendava vahendina, et hõlbustada suhtlemist ametiasutustega või nende vahel, ning see tuleb esitada tollile.

—

Toll võib peatada vabasse ringlusse lubamise, kui tal on kahtlus, et FLEGT-litsents ei pruugi olla kehtiv. Pädev asutus tegutseb FLEGTi õigusaktide sätete (ja vabatahtliku partnerluslepingu kohaldatavate sätete, mille kohaselt tuleb partnerriiki viivitamatut teavitada) rikkumise korral kooskõlas kehtivate siseriiklike õigusaktidega.

—	Aruandluskohustuse täitmiseks tuleb pidada arvestust saadud FLEGT-litsentside ja nendega seotud tollideklaratsioonide ning nõuetele mittevastavate saadetiste kohta. Euroopa Komisjon on kohustatud koostama aastaaruannete vormi.

—	Pädevad asutused võimaldavad määratud sõltumatul audiitoril (10) tutvuda asjaomaste dokumentide ja andmetega asjakohaste siseriiklike õigusnormide piires, et ristkontrollida litsentse väljastavalt asutuselt saadud teavet ja vaadata läbi ELi kontrollimenetlused.

3. Soovitused asutustevaheliseks koostööks

Juhtudel, kus pädevad asutused ei ole tolliasutused, on asutustevaheline koostöö ja teabevahetus FLEGTi õigusaktide kohase piirikontrolli rakendamise põhielement.

Õigusaktidega nähakse ette erinevad koostööviisid: muu hulgas teavitus heakskiidetud FLEGT-litsentside kohta, (11) ülesannete delegeerimine tollile, (12) kontrollimenetluste koordineerimine (13) või elektrooniline andmevahetus (14).

Nõuetekohase rakendamise ja ühtse lähenemisviisi tagamiseks on soovitatav, et tolliasutuste ja pädevate asutuste ning kaasamise korral muude seotud valdkondades pädevate asutuste vaheline koostöö põhineks ametlikel riiklikel kokkulepetel.

Riiklike kokkulepete sõlmimiseks ja korralduslike meetmete väljatöötamiseks tuleks ideaaljuhul võtta järgmised meetmed.

—	Luuakse kontaktid tolliasutuste ja pädevate asutuste (15) vaheliste strateegilisel, juhtkonna ja valdkonna ekspertide tasandil.

—	Leitakse sobiva lähenemisviis ja vorm, et tagada kokkulepete nõuetekohane sõlmimine.

—

Määratakse kindlaks nende kokkulepete üksikasjad(riiklik pädevus), millel tolliasutuste ja pädevate asutuste vaheline edasine koostöö põhineb. Kõnealune riiklik pädevus peaks põhinema käesolevates suunistes esitatud soovitustel ja selle puhul tuleks arvesse võtta liikmesriigi õigusaktide konkreetseid sätteid ja/või haldusstruktuuri.

—	Kokkuleppeid kohaldatakse kontrollimenetluse korralduslike meetmete suhtes.

Riiklikesse koostöökokkulepetesse on soovitatav lisada sätted järgmise kohta.

—

Tõhustatud koostöö, sealhulgas tõhusa ja tulemusliku pikaajalise koostöö tingimused:

—	tolliasutuste ja pädevate asutuste korrapärased kohtumised asjakohasel strateegilisel, juhtimis- ja operatiivtasandil ning kokkulepitud pädevusega;

—	tolliasutuste ja pädevate asutuste vaheline varajane teabevahetus seoses tulevaste poliitika- ja seadusandlike ettepanekutega, mis mõjutavad mõlemat asutust;

—	kiirreageerimise koostöösüsteem esilekerkivate olukordade, uut liiki rikkumiste või kõrge riskiga ettevõtjatega tegelemiseks;

—	kontrollimise eest vastutavate ametnike ja talituste tehnilise abi vahendid.

—

Ülesannete jaotus: tolliasutuste ja/või pädevate asutuste kokkulepitud ülesanded ja kohustused nende tehtavates kontrollides, võttes arvesse riiklikke struktuure ja kohalikku olukorda; Kokku tuleks leppida vähemalt järgmistes ülesannetes:

—	FLEGT-litsentsi täiendav kontrollimine;

—	saadetise täiendav kontrollimine;

—	andmete säilitamine ja kogumine arvestuse (16) ja aruandlusega (17) seotud kohustuste täitmiseks.

—

Asutustevaheline teabevahetus:

—	nii tolli kui ka pädeva asutuse kontaktpunktide loetelu, sealhulgas läbivaatamisklausel, et tagada korrapärane ajakohastamine;

—	tolli ja pädevate asutuste vahelise teabevahetuse vahendid ja menetlus seoses litsentsi heakskiitmisega, kontrolliprotsessiga ja mis tahes täiendava kontrolli tulemustega;

—	riskijuhtimisega seotud luureteabe vahetamise tingimused, sealhulgas kahesuunaline tagasiside ja usaldusväärne luurevõrgustik;

—	selged sätted selle kohta, millist teavet (sh nimelisi andmeid) võib tolli ja pädevate asutuste vahel vahetada ning millistel tingimustel seda tehakse.

—

Rakendamine ja nõuete täitmise tagamine:

—	korralduslike meetmete ühine väljatöötamine ja jaotamine koos ametnikele antavate selgete juhistega, eelkõige seoses kontrollitoimingutega;

—

ühised tõlgendus- või rakenduskokkulepped konkreetseteks juhtudeks, näiteks selliste FLEGTiga hõlmatud saadetiste puhul, mis on ühtlasi hõlmatud CITESi konventsiooniga ja mida imporditakse lihtsustatud korras, mille päritoluriik on ekspordiriigist erinev, mis on mittekaubanduslik kaup või mis ei vasta litsentsile (vt lisaselgitusi allpool);

—	jagatud juhised ja teave ettevõtjatele ja deklarantidele;

—	vastutavate ametnike vastastikune koolitamine ja ühised koolituskursused;

—	impordiandmete korrapärane vahetamine lahknevuste tuvastamiseks;

—	täitmise tagamise projektid või ühisoperatsioonid kokkulepitud pädevusega;

—	selge kord kinnipeetud kauba kõrvaldamiseks, sealhulgas ladustamisest tulenevate kulude käsitlemiseks;

—	paberkandjal litsentside käsitlemise ja litsentsi pettuse eesmärgil taaskasutamise vältimise kord.

Täiendavad soovitused eespool tekstis osade esitatud kohta on esitatud järgmistel lehekülgedel.

3.1. Tehniline abi saadetiste kontrollimise eest vastutavatele ametnikele ja talitustele

Kui tollile antakse ülesanne saadetist kontrollida, on soovitatav, et riiklik kokkulepe sisaldaks tingimusi, mille kohaselt pädevad asutused annavad tehnilist abi eri tasanditel.

—	Koolitus ja juhendamine tehnilistes küsimustes (nt mõõtmised ja liikide identifitseerimine)

—	Tehniline panus kontrolli korralduslike meetmete (juhised, kontrollnimekirjad, vormid, vastavustabelid jne) väljatöötamisse

—	Kohapealne tehniline abi kontrollide ajal

—	Laboriteenused, kui need on olemas, või teave usaldusväärsete teenuste kohta

—	Kontaktandmed (nimed, e-posti aadressid, telefoninumbrid) partnerriigilt tehnilise abi saamiseks

Samuti on soovitatav, et hõlmatud oleks teabe, koolituste ja ressursside vahetamine ühe või mitme liikmesriigi asutuste vahel, et pakkuda oskusteavet ja laboriteenuseid. Sellesse on soovitatav kaasata partnerriike, kes saavad jagada teadmisi oma toodete ja kogemuste kohta ning pakkuda puiduproove laborianalüüsiks.

3.2. Asutustevaheline teabevahetus kontrollide ajal

Liikmesriikidel tuleb korraldada sobivad sidekanalid pädevate asutuste ja tolli vahel. Nende korralduste abi tuleb tagada, et toll saab viivitamata teada, et pädev asutus on FLEGT-litsentsi heaks kiitnud (või mitte), samuti see, et vahetatakse ka muud kontrolliga seotud teavet. On soovitatav, et riiklikud asutused kehtestaksid sidevahendid ja -menetlused vastavalt oma riiklikule struktuurile ning näeksid ette vähemalt järgmise:

—	teave peab olema tollile kättesaadav võimalikult kiiresti pärast seda, kui pädev asutus on FLEGT-litsentsi heaks kiitnud; Tollile võiks teatavaks teha ka negatiivse otsuse, mistõttu võiks sidesüsteem hõlmata juhtumeid, kus pädevad asutused FLEGT-litsentsi heaks ei kiida.

—	sellele teabele võib lisada täiendavaid andmeid vastavalt riiklikul tasandil kokku lepitud ülesannete jaotusele, näiteks taotlus litsentsi või saadetise täiendavaks kontrollimiseks, konkreetsed üksikasjad, mida toll peaks uurima, või asjakohane teave riskiprofiili kohta;

—	tollikontrolli ajal võib tollil olla vaja pädevat asutust teavitada või temaga konsulteerida, kui tollil tekib kahtlus, et FLEGT-litsents ei ole kehtiv või ei vasta saadetisele;

—	aruandluskohustuse täitmiseks tuleb jagada teavet FLEGTiga hõlmatud puiduga seotud tollideklaratsioonide kohta ja asjakohaseid andmeid nõuetele mittevastavate saadetiste kohta;

—	sidekanalid peaksid olema töökindlad ja turvalised;

—	kui teabevahetus põhineb paberkandjal litsentsidel, sh kui kasutatakse tollile mõeldud paberkoopiat, tuleks kehtestada selge kord, et vältida FLEGT-litsentside taaskasutamist pettuse eesmärgil.

3.3. CITESi konventsiooniga hõlmatud puit ja FLEGTiga hõlmatud puit

FLEGT-määrus ja kehtivates vabatahtlikes partnerluslepingutes on sätestatud, et puittooted, mille suhtes kohaldatakse ELi looduslike liikidega kauplemise määrust (A, B ja C lisa, kuid mitte D lisa), ei pea läbima ELi piiril FLEGT-litsentsiga toodete jaoks mõeldud menetlust. Kehtivate vabatahtlike partnerluslepingute alusel kohaldatakse FLEGTi seaduslikkuse tagamise süsteemi ka CITESi konventsiooniga hõlmatud liikide suhtes ja seetõttu võib juhtuda, et praktikas on mõne CITESi konventsiooniga hõlmatud puidu saadetisega kaasas kas CITESi impordiluba (A ja B lisa) või CITESi imporditeatis (C lisa) ning FLEGT-litsents, nagu ka Indoneesia puhul.

Kui CITESi konventsiooniga hõlmatud puidu kohta on esitatud FLEGT-litsents, soovitatakse sellest teavitada asjaomaseid pädevaid asutusi. Samuti võib toll teatada pädevale asutusele CITESi nõuete eiramistest, mis puudutavad partnerriikidest pärit puitu (näiteks kahtlused seoses vastavusega CITESi märkustele puiduliikide kohta, seoses liikide päritoluga loodusest/istandikust jne), et hõlbustada CITESi käsitlevate sätete läbivaatamist, nagu on osutatud FLEGT-määruse artikli 4 lõikes 3.

Kui FLEGT-litsents on tollile või pädevatele asutustele kättesaadav, peaks eiramised FLEGT-litsentsis kaasa tooma täiendava kontrolli CITESi nõuetele vastavuse üle.

3.4. Kaubanduslik ja mittekaubanduslik kaup

Mittekaubanduslikku laadi puittooted ei kuulu FLEGT-määruse kohaldamisalasse (18) ja neil ei pea seega ELi importimisel olema FLEGT-litsentsi. Kaubandusliku ja mittekaubandusliku kauba eristamine muutub üha olulisemaks, arvestades inimeste ja kaupade kasvavat liikuvust kõigil tasanditel. Reisijad, teenuseid osutavad spetsialistid, elukohta vahetavad isikud või tarbijad, kes kasutavad ostlemiseks kaugkaubandust, mis hõlmab otsetarneid posti- ja kulleriteenuste kaudu, on kõik näited olukordadest, kus toll võib kokku puutuda partnerriikidest pärit puittoodetega.

FLEGT-määruses osutatakse komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 (19) sätestatud mittekaubandusliku kauba määratlusele. Seega on mittekaubanduslik kaup FLEGTi kontekstis need puittooted, mis vastavad järgmistele tingimustele:

neid lubatakse vabasse ringlusse aeg-ajalt

ning

nende olemuse ja koguse põhjal on ilmne, et need on ette nähtud kaubasaajate või neid tooteid vedavate isikute eraviisiliseks, isiklikuks või perekondlikuks kasutamiseks

või need on selgelt ette nähtud kingituseks.

On soovitatav, et toll teavitaks liikmesriigi pädevaid asutusi kriteeriumidest, mida kohaldatakse puittoodete kaubandusliku või mittekaubandusliku laadi hindamisel, ning teavitaks sellest oma vahendite ja pädevuse piires ka ettevõtjaid ja teisi sidusrühmi.

Kuigi teatavad kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 4415 kuuluvad pakkematerjalid võivad olla hõlmatud vabatahtlike partnerluslepingutega, ei kuulu need juhul, kui neid kasutatakse üksnes muu kauba toetamiseks, kaitsmiseks või vedamiseks, FLEGT-määruse kohaldamisalasse ning nende suhtes ei tohiks importimisel kohaldada FLEGT-kontrolli. Seda tuleks tõlgendada koosmõjus kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 5a ja 5b (20).

3.5. Kontroll vastavalt lihtsustatud tolliprotseduurile

Toll võib anda lihtsustatud protseduuride loa ettevõtjale, kes seda taotleb ning kes vastab teatavatele tingimustele ja kriteeriumidele. Niisugusel juhul võib see ettevõtja kasutada tollideklaratsioonide ja tollivormistusega seotud lihtsustatud formaalsusi, kui ta impordib ELi või ekspordib EList. Lihtsustatud protseduuride kasutamine FLEGTiga hõlmatud puidu importimisel ei tohiks kahjustada FLEGTi õigusaktide täitmise tagamise tõhusust. Puiduettevõtjatele lihtsustatud protseduuride loa andmisel tuleks arvesse võtta järgmist soovitust.

—	Kui toll saab lihtsustatud protseduuri taotluse, mis võib sisaldada FLEGTiga hõlmatud puitu, võib pädev asutus enne loa andmist esitada oma arvamuse.

—

Loas tuleks ette näha tingimused, millega tagatakse FLEGTi sätete täielik järgimine ja vajalike kontrollide tegemine, lisades selged tingimused järgmiste asjaolude kohta.

—	Enne FLEGT-määruse kohaldamisalasse kuuluva FLEGTiga hõlmatud puidu vabasse ringlusse lubamist peab pädev asutus olema FLEGT-litsentsi heaks kiitnud.

—	Tollil peab olema võimalus enne puidu vabastamist kontrolle teha.

—

FLEGTiga hõlmatud puidu vabastamine enne, kui pädev asutus FLEGT-litsentsi heaks kiidab, kujutab endast FLEGTi õigusaktide rikkumist. Sellisest juhtumist tuleb teatada pädevale asutusele ja viimane peab tegutsema kooskõlas siseriiklike õigusaktidega. Lihtsustatud protseduuride luba tuleks läbi vaadata, et teha kindlaks, kas loa kehtimise tingimused on endiselt täidetud.

—	Kehtivad load tuleks läbi vaadata ja viia vajaduse korral vastavusse eespool nimetatud soovitustega.

3.6. Käitluslitsentsid osasaadetiste puhul

Vastavalt „saadetise“ määratlusele (21) FLEGT-rakendusmääruses võib ühe FLEGT-litsentsi esitada ainult ühele ELi tolliasutusele ja see vastab ideaaljuhul – selleks et hõlbustada tollivormistust – ühele tollideklaratsioonile.

Selleks et vältida ühe FLEGT-litsentsiga hõlmatud puittoodete jagamist enam kui ühe tollideklaratsiooni vahel või nende esitamist rohkem kui ühele ELi tolliasutusele, tuleks FLEGT-litsentsi väljaandmine siduda ühel ajal saadetud ja ühel ajal ühes tolliasutuses vabasse ringlusse lubamiseks esitatud puittoodete kogusega, kui seda on mõistlik ette näha väljastamise ajal. On soovitatav, et tolliasutused ja pädevad asutused suurendaksid oma vahendite ja pädevuse piires ettevõtjate ja muude sidusrühmade teadlikkust sellest küsimusest.

Kui ühe FLEGT-litsentsiga hõlmatud saadetis on n-ö jagatud, peaks toll teatama pädevale asutusele, et tollile esitatud kaup ja FLEGT-litsents ei ole omavahel kooskõlas. Toll ei tohiks kaupa vabastada, välja arvatud juhul, kui pädev asutus kinnitab, et deklareeritud kauba kohta on esitatud kehtiv FLEGT-litsents (või parandatud duplikaat). Vaja on tihedat koostööd ametiasutuste vahel ja selgeid protseduure. Kui kaup deklareeritakse rohkem kui ühes liikmesriigis ja neile esitatakse sama FLEGT-litsents, peaksid selle riigi pädevad asutused, kus kaup deklareeritakse, omavahel suhtlema, et kontrollida litsentsi autentsust ja kehtivust ning tagavad saadetise koguse, liigi jms õigsus.

3.7. Partnerriik, kust tooted eksporditakse

Eksport on FLEGTi õigusaktides määratletud kui puittoodete füüsiline lahkumine partnerriigi territooriumilt, et need liitu tuua; seepärast on ekspordi partnerriik tollideklaratsioonis märgitud lähteriigiks (SADi lahter 15). See võib, aga ei pruugi olla sama mis päritoluriik (SADi lahter 16): näiteks, kui puit on üles töötatud Indoneesias ja töödeldud Indoneesias, on päritoluriik Indoneesia; kui puitu imporditakse mis tahes riigist Indoneesiasse ja seda töödeldakse Indoneesias, kuid tootmisprotsess ei ole piisav, et omistada valmistoodetele Indoneesia päritolu, ei ole päritoluriik Indoneesia.

Läbiveetav puit on FLEGT-määruse ja vabatahtliku partnerluslepingu sätete kohaldamisalast välja jäetud. Sellega seoses on vabatahtlike partnerluslepingute määratluse kohaselt läbiveetavad puittooted kolmandast riigist pärit puittooted, mis läbivad partnerriigi tollijärelevalve all ja lahkuvad sealt muutmata kujul, kusjuures nende päritoluriik jääb samaks (22).

Kuigi FLEGT-määruses ei ole läbi partnerriikide veetavatele puittoodetele ette nähtud erandit, võib vabatahtlike partnerluslepingute eesmärgist ja ülesehitusest järeldada, (23) et eespool määratletud transiidijuhtumitel ei ole ELis vabasse ringlusse lubamiseks vaja FLEGT-litsentsi esitada. Transiiti läbi partnerriigi tuleb tollile tõendada kehtivate tõendavate dokumentidega (24). On soovitatav, et toll kehtestaks selle erandi käsitlemiseks selged protseduurid ning suurendaks oma vahendite ja pädevuse piires ettevõtjate ja muude sidusrühmade teadlikkust.

3.8. FLEGT-litsentside kontrollimine

FLEGT-litsentsi kehtivuse kontrollimise eest vastutab pädev asutus. Tollile võib anda või delegeerida kontrolliülesandeid vastavalt riiklikele kokkulepetele ja menetlustele.

Loa kehtivusaeg sõltub kolmest peamisest aspektist:

—	autentsus: litsentsi on välja andnud partnerriigi litsentse väljastav asutus;

—	kehtivusaeg: litsents esitatakse pädevale asutusele enne selle kehtivusaja lõppu;

—	täpsus: litsents vastab saadetisele ja muudele saatedokumentidele kogu neis esitatud teabe osas, nt kogus, nimi, HS-rubriik jne. Tollilt võidakse nõuda kontrollimenetluse toetamist.

Ametiasutustel soovitatakse kehtestada selged menetlused ja kriteeriumid FLEGT-litsentsi ja saadetise vastavuse kontrollimiseks, et teha kindlaks, millised FLEGT-litsentsi teabeelemendid on võrreldavad tollideklaratsioonis või muudes asjakohastes dokumentides sisalduvate andmetega. Samuti on soovitatav teavitada ettevõtjaid ja teisi asjaomaseid sidusrühmi nendest kriteeriumidest, et hõlbustada nende täitmist.

3.9. Kinnipeetud puidu kõrvaldamine

FLEGTi õigusaktide kohaselt võib toll peatada puittoodete ringlusse laskmise või need kinni pidada, kui tal on alust arvata, et litsents ei pruugi kehtida. Kui pädevad asutused teevad kindlaks, et see on nii, tegutsevad nad kooskõlas kehtivate siseriiklike õigusaktidega.

Nõuetele mittevastavuse korral peaksid asutused järgima kohaldatavaid õigusakte ja menetlusi, sealhulgas tollialaseid õigusakte, (25) kuna kaubal on liiduväline tollistaatus. Siiski on soovitatav, et nende asjaolude puhul, mida ei ole kohaldatavates õigusaktides või kehtivates menetlustes üksikasjalikult kirjeldatud, sisaldaksid riiklikud kokkulepped selgeid sätteid rikkumisjärgsete järelmeetmete kohta, eelkõige seoses kauba kõrvaldamisega.

(1) Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi metsanduse tegevuskava kohta

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk 1) FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1024/2008 (ELT L 277, 18.10.2008, lk 23), millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 üksikasjalikud rakendusmeetmed.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).

(4) Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. Tuleks märkida, et Indoneesias kohaldatakse ka CITESi konventsioonis loetletud liikide suhtes Indoneesia puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (TLAS) ning sellise puidu eksportimiseks on vaja kehtivat FLEGT-litsentsi.

(5) Määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikkel 5.

(6) FLEGTi õigusaktides kasutatakse sõna „lubatud“; käesolevas dokumendis asendatakse see fraasiga „kiidetakse heaks“, et paremini kirjeldada pädevate asutuste rolli FLEGT-litsentside kontrollimisel.

(7) Ühenduse võrgupõhine integreeritud tariifistik, mis põhineb nõukogu määrusel (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(8) Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1), mida on muudetud komisjoni 20. jaanuari 2017. aasta määrusega (EL) 2017/160 (ELT L 27, 1.2.2017, lk 1).

(9) Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon.

(10) Kolmanda isiku teostatav järelevalve vastavalt FLEGT-määruse artikli 5 lõikele 3.

(11) FLEGTi rakendusmääruse artikli 6 lõige 2 – komisjoni määrus (EÜ) nr 1024/2008.

(12) FLEGTi rakendusmääruse artikkel 12 – komisjoni määrus (EÜ) nr 1024/2008.

(13) FLEGTi rakendusmääruse artikkel 13 – komisjoni määrus (EÜ) nr 1024/2008.

(14) FLEGTi rakendusmääruse artikli 14 lõige 2 – komisjoni määrus (EÜ) nr 1024/2008.

(15) Pädevate asutuste nimekiri: ec.europa.eu/environment/forests/pdf/list_competent_authorities_flegt.pdf

(16) FLEGT-määruse artikli 5 lõige 1 – nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005.

(17) FLEGT-määruse artikli 8 lõige 1 – nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005.

(18) Määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 2 punkt 9.

(19) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(20) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(21) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1024/2008 artikli 2 punktis 1 on sätestatud, et „saadetis“ on määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas sätestatud puittoodete kogus, millel on FLEGT-litsents, mille saadab kaubasaatja või vedaja partnerriigist ja mis esitatakse tolliasutusele vabasse ringlusse lubamiseks.

(22) Vt näiteks Kameruniga sõlmitud vabatahtliku partnerluslepingu artikli 1 punkt b.

(23) See kehtib toimiva FLEGT-litsentsimissüsteemiga partnerriikide kohta.

(24) Vt komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega) (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1) artikkel 43.

(25) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 197–200 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklid 248–250.

I LISA

Sõnastik

CITES

Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon, mida rakendatakse liidus nõukogu määrusega (EÜ) nr 338/97 (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1) (muudetud) looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (nn looduslike liikidega kauplemist käsitlev määrus).
Pädev(ad) asutus(ed)	Määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 2 lõige 8
Asutus(ed), mille liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse vastu võtma, heaks kiitma ja kontrollima. Tolliasutus võidakse määrata pädevaks asutuseks või pädev asutus võib talle ülesandeid delegeerida.
Pädevate asutuste nimekiri: ec.europa.eu/environment/forests/pdf/list_competent_authorities_flegt.pdf
Toll
ELi liikmesriikide tolliasutused
Lähteriik	Määruse (EL) nr 341/2016 liide C1 Komisjoni määruse (EÜ) nr 113/2010 artikkel 7
Lähteriik, mis on seotud saatjariigi määratlusega. Mõlemad tähendavad riiki, kust kaup algselt importivasse liikmesriiki lähetati, ning see tuleb sisestada ühtse haldusdokumendi (SAD) lahtrisse 15, kus esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon.
Päritoluriik	Määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 59–63
Päritoluriik on määratletud liidu tolliseadustiku II jaotise 2. peatükis (artiklid 59–63) ja see tuleb sisestada ühtse haldusdokumendi (SAD) lahtrisse 34, kus esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon.
Tollikontrollid	Määruse (EL) nr 952/2013 artikkel 134
Tolliasutuste konkreetsed toimingud, millega tagatakse tollialaste ja muude liidu turule sisenemist reguleerivate õigusaktide (nagu FLEGT) nõuetekohane kohaldamine.
Tolliterritoorium	Määruse (EL) nr 952/2013 artikkel 4
Tolliterritoorium hõlmab liidu tolliseadustiku artiklis 4 loetletud territooriume.
Ettevõtja	Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 lõige 5
Isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse kaudu on seotud tollialaste õigusaktidega hõlmatud tegevustega. Kui ta oma äritegevuses tegeleb metsamajanduse, puidutöötlemise või puittoodete kaubandusega, nimetatakse teda puiduettevõtjaks (vt kirje „puiduettevõtja“).
Eksport	Määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 2 punkt 13
Puittoodete füüsiline lahkumine või väljaviimine partnerriigi geograafilise territooriumi ükskõik millisest osast, et need liitu tuua.
FLEGT –	määrus (EÜ) nr 2173/2005
Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubandus,
FLEGT-litsentsimissüsteem tähendab litsentside väljastamist seaduslikult toodetud puidule või puittoodetele, mis on hõlmatud vabatahtliku partnerluslepinguga, partnerriikidest ELi eksportimiseks, ja selle rakendamist ELis.
FLEGT-määrus	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005.
FLEGT-litsents	Määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 2 punkt 5
Saadetisele antud standardvormingus dokument, mis on võltsimiskindel, mille ehtsus on tuvastatav ja mis tõendab, et saadetis vastab FLEGT-litsentsimissüsteemi nõuetele, ning mille on nõuetekohaselt välja andnud ja kinnitanud partnerriigi litsentse väljastav asutus. Litsentside väljastamise, säilitamise ja edastamise süsteemid võivad vastavalt vajadusele olla kas paberkandjal või elektroonilised.
FLEGT-määrusega nähakse ette turuosalisele antud FLEGT-litsentsid, kuid käesolevate suuniste andmise ajal nähakse kõigis vabatahtlikes partnerluslepingutes (ratifitseeritud, allkirjastatud või läbirääkimisel olevad) ette üksnes saadetisele antud litsentsid.
FLEGTiga hõlmatud saadetis
Vt mõistete „saadetis“ ja „puittooted“ määratlused.
FLEGTiga hõlmatud puit
Partnerriigist imporditud puit, mis lubati ELis vabasse ringlusse.
Import	Määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 2 punkt 11
Puittoodete vabasse ringlusse lubamine määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 201 tähenduses.
Seaduslikult toodetud puit	Määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 2 punkt 10
Puittooted, mis on toodetud seaduslikult ülestöötatud kodumaisest puidust või puidust, mis on seaduslikult üles töötatud kolmandas riigis ja imporditud partnerriiki kooskõlas selle partnerriigi poolt kindlaks määratud ja partnerluslepingus sätestatud siseriiklike õigusaktidega.
Pädev(ad) asutus(ed)	Määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 2 punkt 7
Asutus(ed), mis on partnerriigi poolt määratud väljastama ja kinnitama FLEGT-litsentse.
Litsentsiteabeüksus	Indoneesiaga sõlmitud vabatahtliku partnerluslepingu artikkel 4.4
Üksus, mis vastutab teabevahetuse eest ning võtab vastu ja säilitab asjakohaseid andmeid ja teavet V-Legal’i dokumentide väljastamise kohta ning vastab pädevate asutuste või sidusrühmade päringutele.
Riiklikud kokkulepped
Kõik liikmesriigis tolliasutuste ja pädevate asutuste vahel sõlmitud ametlikud kokkulepped, sealhulgas vastastikuse mõistmise memorandumid, praktiline kord, menetlused, tegevuskavad jne.
Partnerriik	Määruse (EL) nr 2173/2005 artikli 2 lõige 2
Vabatahtliku partnerluslepingu sõlminud riik või piirkondlik organisatsioon. FLEGTi õigusaktide ja käesolevate suuniste kohaldamisel on FLEGT-määruse lisasse lisatud partnerriigid need partnerriigid, kes alustasid FLEGT-litsentside väljastamist.
Kauba vabasse ringlusse lubamine	Määruse (EL) nr 952/2013 artikkel 201
Tolliprotseduur, millega antakse liiduvälisele kaubale liidu kauba tollistaatus ja lubatakse kaup ühtsele turule. See hõlmab kaubanduspoliitika meetmete rakendamist, muude kauba impordiga seotud formaalsuste täitmist ja seaduse alusel tasumisele kuuluvate maksude sissenõudmist.
Kauba vabastamine	Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 lõige 26
Toiming, millega toll teeb kauba kättesaadavaks nende eesmärkide jaoks, mis tulenevad tolliprotseduurist, millele kaup on suunatud.
Saadetis	Määruse (EÜ) nr 1024/2008 artikli 2 punkt 1
Määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas sätestatud puittoodete kogus, millel on FLEGT-litsents, mille saadab kaubasaatja või vedaja partnerriigist ja mis esitatakse ELi tolliasutusele vabasse ringlusse lubamiseks.
Lihtsustatud protseduur	Määruse (EL) nr 952/2013 artikkel 166 Määruse (EL) nr 2446/2015 artikkel 145
Kohapeal toimuv tollivormistus ja lihtsustatud deklareerimismenetlus, nagu on määratletud allpool:
Lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamine: Tolliasutus võib anda isikule loa suunata kaup tolliprotseduurile lihtsustatud tollideklaratsiooni alusel, millest võib välja jätta teatavad üksikasjad ja tõendavad dokumendid, mida nõutakse tavapärase tollideklaratsiooni korral.
Deklarandi arvestuskande tegemine: Protseduur võimaldab kauba tolliprotseduurile suunamist asjaomase isiku valdustes või muudes tolli määratud või heakskiidetud kohtades. Protseduuri on kirjeldatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 182, rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 150 ja artiklites 226–228.
Puiduettevõtja	Määruse (EL) nr 2173/2005 artikli 2 lõige 6. Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 lõige 5.
Füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb metsamajanduse, puidutöötlemise või puittoodete kaubandusega; isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse kaudu on seotud tollialaste õigusaktidega hõlmatud tegevustega.
Puittooted	Määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 2 punkt 9
II ja III lisas nimetatud tooted, mille suhtes kohaldatakse FLEGT-litsentsimissüsteemi ja mida liitu importimisel ei saa liigitada „mittekaubanduslikku laadi kaubaks“ komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punkti 21 tähenduses.
Vabatahtlik partnerlusleping	Määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 2 punkt 3
ELi ja partnerriigi vaheline õiguslikult siduv kaubandusleping, millega liit ja kõnealune partnerriik kohustuvad tegema koostööd FLEGT-tegevuskava toetamisel ja FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamisel.

II LISA

Õigusraamistik

Õigusakt	Viide	Hüperlink
FLEGT-määrus	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32005R2173:ET:NOT
FLEGT-rakendusmäärus	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1024/2008	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32008R1024:ET:NOT
FLEGTi tegevuskava	KOM(2006) 302 lõplik	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52006DC0302:ET:NOT
ELi puidumäärus (EUTR)	Määrus (EL) nr 995/2010	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32010R0995:ET:NOT
EUTR delegeeritud määrus	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 363/2012	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32012R0363:ET:NOT
EUTR-rakendusmäärus	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 607/2012	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32012R0607:ET:NOT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1010, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005 ning nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1010	https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019R1010
CITESi konventsioon (ELi ühinemine)	EÜT L 384, 31.12.1982, lk 7	https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L:1982:384:TOC
Looduslike liikidega kauplemist käsitlev määrus	Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31997R0338R(03):EN:NOT
Looduslike liikidega kauplemist käsitlev rakendusmäärus	Komisjoni määrus (EÜ) nr 865/2006	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32006R0865:ET:NOT
Looduslike liikidega kauplemise lubade määrus	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 792/2012	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32012R0792:ET:NOT
Kameruni Vabariigiga sõlmitud vabatahtlik partnerlusleping	ELT L 92, 6.4.2011, lk 4	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:22011A0406(02):ET:NOT
Ghana Vabariigiga sõlmitud vabatahtlik partnerlusleping	ELT L 70, 19.3.2010, lk 3	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:22010A0319(01):ET:NOT
Libeeriaga sõlmitud vabatahtlik partnerlusleping	ELT L 191, 19.7.2012, lk 3	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:22012A0719(01):ET:NOT
Indoneesiaga sõlmitud vabatahtlik partnerlusleping	ELT L 150, 20.5.2014, lk 252	http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2014.150.01.0252.01.EST
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1387, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 I ja III lisa pärast Indoneesiaga vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist	ELT L 223, 18.8.2016, lk 1	https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_del/2016/1387/oj
Kesk-Aafrika Vabariigiga sõlmitud vabatahtlik partnerlusleping	ELT L 191, 19.7.2012, lk 103	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:22012A0719(02):ET:NOT
Kongo Vabariigiga sõlmitud vabatahtlik partnerlusleping	ELT L 92, 6.4.2011, lk 127	http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:22011A0406(03):ET:NOT
Liidu tolliseadustik	Määrus (EL) nr 952/2013	https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013R0952
Tolliseadustiku rakendussätted	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2446 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/341	https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015R2446 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015R2447 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32016R0341

III LISA

Teabevahetus

Alljärgnev tabel sisaldab FLEGT-määruses (nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005), selle rakendusmääruses (komisjoni määrus (EÜ) nr 1024/2008) ja määruses (EL) nr 657/2014 nimetatud teabevahetust käsitlevaid sätteid, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2173/2005 seoses komisjonile antavate delegeeritud ja rakendusvolitustega.

FLEGTi käsitlev teatis

Nr	ALLIKAS	VASTUVÕTJA	SÕNUM	Viide õigusaktile
1	Euroopa Komisjon	Avalik	Kogu liitu hõlmav ülevaade liikmesriikide esitatud andmete põhjal	FLEGT-määruse artikli 8 lõige 3, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1010 artikliga 9
2	Euroopa Komisjon	Avalik	FLEGT-määruse I lisa muutmine	FLEGT-määruse artikli 10 lõige 1
3	Euroopa Komisjon	Avalik	FLEGT-määruse II lisa muutmine	FLEGT-määruse artikli 10 lõige 2
4	Euroopa Komisjon	Avalik	FLEGT-määruse III lisa muutmine	FLEGT-määruse artikli 10 lõige 3
5	Pädevad asutused	Ettevõtja	Saadetise täiendav kontroll	FLEGT-määruse artikli 5 lõige 4
6	Ettevõtja	Pädev asutus/toll	FLEGT-litsentsi ja tollideklaratsiooni originaali esitamine kauba vabasse ringlusse lubamiseks	FLEGT-määruse artikli 5 lõige 1
7	Ettevõtja	Pädev asutus/toll	Litsentsi tõlkimine liikmesriikide ametlikku keelde	Rakendusmääruse artikkel 5
8	Ettevõtja	Pädevad asutused	FLEGT-litsentsi esitamine	Rakendusmääruse artikli 6 lõige 1
9	Ettevõtja	Toll	Tollideklaratsiooni esitamine, SADi lahter 44: Litsentsi number;	Rakendusmääruse artikli 11 lõige 1

21.1.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 20/18

Teade Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2020/C 20/05)

Pärast seda, kui avaldati kaks teadet Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, (1) esitati Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohased läbivaatamistaotlused.

1. Läbivaatamistaotlus

Mõlemad taotlused esitas 21. oktoobril 2019 äriühing Ajinomoto Foods Europe S.A.S. (edaspidi „taotluse esitaja“), kelle toodang moodustab 100 % liidu naatriumvesinikglutamaadi kogutoodangust.

Taotluste avalikud versioonid ja analüüs selle kohta, kuivõrd liidu tootjad seda taotlust toetavad, on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Käesoleva teate punkt 5.5 sisaldab teavet selle kohta, kuidas huvitatud isikud toimikule juurde pääsevad.

2. Vaatlusalune toode

Vaatlusalune toode on naatriumvesinikglutamaat, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2922 42 00 (TARIC kood 2922420010) alla.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatavad meetmed seisnevad komisjoni 21. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärustega (EL) 2015/83 (3) ja (EL) 2015/84 (4) kehtestatud lõplikes dumpinguvastastes tollimaksudes.

4. Läbivaatamise põhjused

Läbivaatamistaotlused põhinevad väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

4.1. Väide dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

4.1.1. Indoneesia

Kuna puuduvad usaldusväärsed andmed Indoneesia omamaiste hindade kohta, põhineb väide dumpingu jätkumise kohta Indoneesias vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja liitu ekspordiks müüdud toote ekspordihinna (tehasehinna tasandil) võrdlusel.

Selle võrdluse põhjal, mis näitab toote märkimisväärset dumpingut, väidab taotluse esitaja, et Indoneesiast pärit toote dumping tõenäoliselt jätkub.

4.1.2. Hiina Rahvavabariik

Taotluse esitajad väitsid, et Hiina Rahvavabariigi puhul ei ole asjakohane kasutada omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

Väidetavate oluliste moonutuste tõendamisel toetus taotluse esitaja peamiselt komisjoni talituste 20. detsembril 2017. aastal koostatud riigiaruandele, milles kirjeldati konkreetset turuolukorda Hiina Rahvavabariigis (5). Eelkõige viitab taotluse esitaja moonutustele, mis mõjutavad selliseid tooraineid nagu mais (lk 319) ja ammoniaak (lk 411), mis on naatriumvesinikglutamaadi tootmise peamised kuluartiklid, ning energia, maa ja tööjõuga seotud üldisi moonutusi käsitlevatele peatükkidele. Lisaks tugines taotluse esitaja avalikult kättesaadavale teabele, mis näitas, et maisi hinnad Hiinas on valitsuse sekkumise tõttu märkimisväärselt moonutatud ning et Hiina valitsus andis subsiidiume Hiina RV konkreetsetele naatriumvesinikglutamaadi tootjatele.

Võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a, põhineb dumpingu jätkumise ja kordumise väide Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (võrdlusaluseks sobiva riigi moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavad tootmis- ja müügikulud) ja liitu müüdava eksporttoote ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlemisel. Selle põhjal on Hiina RV puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

Kättesaadava teabe alusel leiab komisjon, et alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohaselt on piisavalt tõendeid, mis näivad osutavat sellele, et hindu ja kulusid mõjutavate oluliste moonutuste tõttu on Hiina RV omamaised hinnad ja kulud ebasobivad, ning seega on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamine põhjendatud.

Hiina RV kohta koostatid riigiaruanne on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (6).

4.2. Väide kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitaja on esitanud piisavad tõendid, mis näitavad kahju jätkumise või kordumise tõenäosust.

Taotluse esitaja on esitanud tõendid selle kohta, et vaatlusaluse toote import asjaomastest riikidest liitu on jäänud märkimisväärseks nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Samuti esitas taotluse esitaja tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastakse aeguda, suureneks tõenäoliselt asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote liitu suunatud import, sest asjaomaste riikide eksportivatel tootjatel on suurel hulgal kasutamata tootmisvõimsust ning liidu turg on võrreldes teiste turgudega atraktiivne. Meetmete puudumise korral oleksid Hiina ja Indoneesia ekspordihinnad piisavalt madalad, et kahjustada liidu tootmisharu. Kokkuvõtteks väidab taotluse esitaja, et igasuguse asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemine põhjustaks meetmete aegumise lubamise korral tõenäoliselt liidu tootmisharule edasist kahju.

5. Menetlus

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et on piisavalt tõendeid dumpingu ja kahju tõenäosuse kohta, mis õigustab meetmete aegumise läbivaatamise algatamist, ning algatab kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 läbivaatamise.

Aegumise läbivaatamise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine põhjustaks asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote puhul tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juunil 2018 jõustunud määrusega (EL) 2018/825 (7) (nn kaubanduse kaitsevahendi ajakohastamise pakett) tehti mitmed muudatused dumpinguvastase menetluse suhtes varem kohaldatud ajakavade ja tähtaegade osas. Samuti on eelkõige uurimise varases etapis lühendatud tähtaega, mille jooksul huvitatud isikud saavad endast teada anda.

5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2. Märkused taotluse ja uurimise algatamise kohta

Kõigil huvitatud isikutel palutakse esitada oma seisukoht taotluses esitatud sisendite ja harmoneeritud süsteemi (HS) koodide (8) kohta 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest (9).

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad taotluste kohta (sealhulgas kahju ja põhjusliku seose kohta) või uurimise algatamisega seotud asjaolude kohta (sealhulgas taotluste toetamise määra kohta) märkusi esitada, peavad seda tegema 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Kõik uurimise algatamisega seotud ärakuulamistaotlused tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

5.3. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Aegumise läbivaatamise käigus uurib komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud eksporti ning ekspordist olenemata uurib seda, kas vaatlusalust toodet asjaomastes riikides tootvate ja müüvate äriühingute olukord on selline, et liitu suunatud dumpinguhindadega ekspordi jätkumine või kordumine oleks meetmete aegumise korral tõenäoline.

Seega palutakse komisjoni uurimises osaleda kõigil asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote tootjatel, (10) olenemata sellest, kas nad eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusalust toodet liitu või mitte.

5.3.1. Asjaomaste riikide tootjate uurimine

Arvestades käesolevasse läbivaatamisse kaasatud asjaomaste riikide eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu, ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud aja jooksul, võib komisjon vähendada eksportijate arvu mõistliku arvuni ja moodustada valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd uurimises, mille tulemusena käesoleva läbivaatamise aluseks olevad meetmed kehtestati, esitada komisjonile käesoleva teate I lisas nõutud teave oma äriühingu(te) kohta seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

Selleks et saada asjaomaste riikide tootjate valimi moodustamiseks vajalikku teavet, võtab komisjon ühendust ka asjaomaste riikide ametiasutustega ja võib võtta ühendust asjaomaste riikide tootjate teadaolevate ühendustega.

Kui valimi moodustamine on vajalik, valitakse tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida olemasoleva aja jooksul on võimalik mõistlikult uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile asjaomaste riikide teadaolevatele tootjatele, ametiasutustele ja tootjate ühendustele asjaomaste riikide ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Pärast seda, kui komisjon on saanud kätte tootjatest valimi moodustamiseks vajaliku teabe, teatab ta asjaomastele isikutele, kas ta on otsustanud nad valimisse kaasata. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates päevast, kui neile valimisse kaasamise otsusest teatati.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Asjaomaste riikide tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2433.

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda sinna ei kaasata, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad tootjad“).

5.3.2. Hiina RVga seonduv täiendav menetlus

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e teavitab komisjon varsti pärast seda, kui toimikule on lisatud huvitatud isikutele tutvumiseks teade, kõiki uurimisosalisi asjakohastest allikatest, mida ta kavatseb kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase normaalväärtuse kindlakstegemiseks asjaomaste riikide puhul. See hõlmab kõiki allikaid, sh vajaduse korral võrdlusaluseks valitud sobivat kolmandat riiki. Uurimise pooltele antakse märkuste esitamiseks 10 päeva alates kuupäevast, mil kõnealune teade toimikule lisatakse.

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on Hiina Rahvavabariigi puhul võimalik võrdlusaluseks sobiv kolmas riik Tai. Selleks et määrata lõplikult kindlaks võrdlusaluseks sobiv kolmas riik, uurib komisjon, kas on Hiina Rahvavabariigiga sarnase majandusarenguga riike, kus toodetakse ja müüakse vaatlusalust toodet ning kus asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Kui selliseid riike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

Seoses asjakohaste allikatega kutsub komisjon kõiki Hiina tootjaid üles esitama 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest komisjonile käesoleva teate III lisas nõutud teabe.

Lisaks tuleb kõik faktid, mis on vajalikud kulude ja hindade määramiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a, esitada 65 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Need faktid peavad pärinema üksnes avalikest allikatest.

Selleks et saada uurimiseks vajalikku teavet alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste kohta, saadab komisjon küsimustiku ka Hiina Rahvavabariigi valitsusele.

5.3.3. Sõltumatute importijate uurimine (11) (12)

Komisjoni uurimises on kutsutud osalema vaatlusaluse toote asjaomastest riikidest liitu importimisega tegelevad sõltumatud importijad, sealhulgas need, kes ei osalenud praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises.

Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine on vajalik, võidakse importijad valida asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse ka märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele küsimustikud. Need osapooled peavad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui teates ei ole märgitud teisiti.

Sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2433.

5.4. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, kutsub komisjon vaatlusaluse toote tootjat liidus osalema komisjoni tehtavas uurimises.

5.4.1. Liidu tootjate uurimine

Et saada teavet, mida komisjon peab liidu tootjate uurimise seisukohast vajalikuks, peab ainus teadaolev liidu tootja, Ajinomoto Foods Europe S.A.S, esitama täidetud küsimustiku 37 päeva pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Teistel liidu tootjatel ja tootjaid esindavatel ühendustel, kui neid on, palutakse endast teatamiseks ja küsimustiku saamiseks võtta komisjoniga eelistatavalt e-posti teel ühendust viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

Liidu tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2433.

5.5. Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu jätkumise või kordumise või kahju kordumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega.

Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel, ametiühingutel ja tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad ühendused tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb teave liidu huvide hindamise kohta esitada 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule.

Küsimustike koopiad, sh vaatlusaluse toote kasutajatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2433. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.6. Huvitatud isikud

Selleks et uurimises osaleda, peavad huvitatud isikud, näiteks asjaomaste riikide tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajad ja neid esindavad ühendused, ametiühingud ja tarbijaid esindavad ühendused kõigepealt tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Asjaomaste riikide tootjaid, liidu tootjaid, importijaid ja neid esindavaid ühendusi, kes teevad teabe kättesaadavaks punktides 5.2, 5.3 ja 5.4 kirjeldatud viisil, käsitatakse samuti huvitatud isikutena, kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Muud isikud võivad osaleda uurimises huvitatud isikuna üksnes alates sellest hetkest, kui nad endast teada annavad ning kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos. Huvitatud isikuna käsitamine ei piira alusmääruse artikli 18 kohaldamist.

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval veebisaidil Tron.tdi järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid.

5.7. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.8. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Kõik ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult ja taotlust tuleb põhjendada, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada. Ärakuulamine piirdub küsimustega, mille huvitatud isikud on eelnevalt kirjalikult esitanud.

Põhimõtteliselt ei kasutata ärakuulamist selliste faktide esitamiseks, mida veel toimikus ei ole. Menetluse hea haldamise huvides ja selleks, et komisjoni talitused saaksid uurimisega edasi minna, võib huvitatud isikutelt paluda esitada pärast ärakuulamist uusi fakte.

5.9. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste tarbeks komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt konkreetse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduskaitsemenetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited“ (13). Uurimise käigus teavet esitavatel huvitatud isikutel palutakse oma teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust põhjendada.

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet esitav osaline ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon jätta sellise teabe arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid TRON.tdi (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI) kaudu. TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult TRON.tdi või e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas TRON.tdi ja e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, milles käsitletakse huvitatud isikutega suhtlemist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post:

TRADE-R712-MSG-DUMPING@ec.europa.eu

TRADE-R712-MSG-INJURY@ec.europa.eu

6. Uurimise ajakava

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 5 viiakse uurimine tavaliselt lõpule 12 kuu jooksul ja igal juhul hiljemalt 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

7. Teabe esitamine

Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesoleva teate punktis 5 sätestatud tähtaegade jooksul.

Selleks et viia uurimine lõpule kohustuslike tähtaegade jooksul, ei aktsepteeri komisjon teavet, mille huvitatud isikud esitavad pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks lõpliku avalikustamise kohta, või kui see on asjakohane, siis märkuste esitamiseks täiendava lõpliku avalikustamise kohta.

8. Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta

Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi küsimusi.

Märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada viie päeva jooksul alates lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui tegemist on täiendava lõpliku avalikustamisega, peab teine huvitatud isik esitama oma märkused selle täiendava avalikustamise kohta ühe päeva jooksul alates täiendava avalikustamisega seotud märkuste tegemiseks määratud tähtpäevast (kui ei ole sätestatud teisiti).

Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt nõuetekohaselt põhjendatud juhul lisateavet.

9. Käesolevas teates sätestatud tähtaegade pikendamine

Käesolevas teates sätestatud tähtaegu võib pikendada huvitatud isikute taotlusel, kellel on selleks nõuetekohane põhjus.

Küsimustike vastamistähtaja pikendamist ja muid käesolevas teates sätestatud või huvitatud isikutega suhtlemisel nimetatud tähtaegu saab pikendada maksimaalselt kolme lisapäeva võrra. Üksnes juhul, kui taotluse esitanud isik tõendab erandlike asjaolude esinemist, võidakse tähtaega pikendada kuni seitsme päeva võrra.

10. Koostööst keeldumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa põhjendamatu lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamata ühendust võtta.

11. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ja selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjuseid. Ärakuulamise eest vastutav ametnik uurib taotluse põhjendusi. Põhimõtteliselt peab ärakuulamise korraldama üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi nõuetekohaselt lahendatud.

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peavad huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Kui ärakuulamistaotlus esitatakse pärast asjakohast tähtaega, analüüsib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluse põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, pidades silmas uurimise hea haldamise ja õigeaegse lõpuleviimise eesmärki.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

12. Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui huvitatud isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib ta taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

13. Isikuandmete töötlemine

Kõiki uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2018/1725 (14).

Andmekaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid isikuandmete töötlemisest komisjoni kaubanduskaitsetegevuse raames, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/trade-defence/.

(1) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 165, 14.5.2019, lk 4 ja lk 5).

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(3) Komisjoni 21. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/83, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 15, 22.1.2015, lk 31).

(4) Komisjoni 21. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/84, millega kehtestatakse teatava Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 15, 22.1.2015, lk 54).

(5) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks), 20.12.2017, SWD (2017) 483 final/2.

(6) Riigiaruandes viidatud dokumendid on kättesaadavad põhjendatud taotluse alusel.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/825, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 143, 7.6.2018, lk 1).

(8) Teave HS koodide kohta on kättesaadav ka läbivaatamistaotluste lühikokkuvõtetes, mis on esitatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2433.

(9) Kui ei ole sätestatud teisiti, on kõik viited käesoleva teate avaldamise kohta viited käesoleva teate avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

(10) Tootja all peetakse silmas asjaomastest riikidest pärit mis tahes äriühinguid, kes toodavad vaatlusalust toodet, sealhulgas tootjaga seotud äriühinguid, kes on seotud vaatlusalune toote tootmise, omamaise müügi või ekspordiga.

(11) Valimisse võivad kuuluda üksnes need importijad, kes ei ole seotud asjaomaste riikide tootjatega. Tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa asjaomaste eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 punktile 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(12) Sõltumatute importijate esitatud teavet võib kasutada ka uurimise selliste asjaolude puhul, mis ei ole seotud dumpingu kindlaks määramisega.

(13) Märkega „Limited“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 kohaselt (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

I LISA

☐	„Limited“ (piiratud kasutusega versioon)
☐	„For inspection by interested parties“ (huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon)
(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST JA INDONEESIAST PÄRIT NAATRIUMVESINIKGLUTAMAADI IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

TEAVE TOOTJATE VALIMI KOOSTAMISE KOHTA

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Indoneesia ja Hiina Rahvavabariigi tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.3.1 nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

Nii piiratud kasutusega versioon („Limited“) kui ka huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon („For inspection by interested parties“) tuleb komisjonile tagasi saata vastavalt algatamisteatele.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi
Aadress
Kontaktisik
E-posti aadress
Telefon
Faks

2. KÄIVE, MÜÜGIMAHT, TOODANG JA TOOTMISVÕIMSUS

Märkige algatamisteates määratletud ja asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote kohta eksportmüük igasse liidu liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku, (1) eksportmüük muudesse maailma riikidesse (kõik kokku ja viide enim importinud riiki eraldi), omamaine müük, toodang ja tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud, algatamisteate punktis 5.1 määratletud uurimisperioodil 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019. Märkige kasutatud massiühik ja vääring.

I tabel Käive ja müügimaht

	Tonni	Väärtus arvestusvääringus Märkige kasutatud vääring
Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote eksportmüük igasse ELi liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku	Kokku:
	Nimetage iga liikmesriik (2)
Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote eksportmüük ülejäänud maailma	Kokku:
	Nimetage viis enim importinud riiki ning esitage vastavad mahud ja väärtused
Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote omamaine müük

II tabel Toodang ja tootmisvõimsus

	Tonni
Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote kogutoodang
Teie äriühingu tootmisvõimsus vaatlusaluse toote puhul

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE TEGEVUS (3)

Esitage täpne kirjeldus äriühingu ja kõikide vaatlusaluse toote valmistamisse ja/või müüki (eksport- ja/või omamaine müük) kaasatud seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe oma äriühinguga). Kõnealune tegevus võib olla vaatlusaluse toote ostmine või toote valmistamine alltöövõtukokkulepete alusel, vaatlusaluse toote töötlemine või sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik).

Äriühingu nimi ja asukoht	Tegevused	Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema vastuste kontrollimiseks külastatakse tema valdusi. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate eksportivate tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Euroopa Liidu 28 liikmesriiki on: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.

(2) Vajaduse korral lisage ridu.

(3) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 punktile 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liiduvõi siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

II LISA

☐	„Limited“ (piiratud kasutusega versioon)
☐	„For inspection by interested parties“ (huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon)
(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST JA INDONEESIAST PÄRIT NAATRIUMVESINIKGLUTAMAADI IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata sõltumatutel importijatel esitada algatamisteate punkti 5.3.3 kohaselt nõutav valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi
Aadress
Kontaktisik
E-posti aadress
Telefon
Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Märkige äriühingu kogukäive eurodes ja algatamisteates määratletud naatriumvesinikglutamaadi käive ja kaal või kogus liitu suunatud impordi puhul ja pärast Indoneesiast ja/või Hiina Rahvavabariigist importimist liidu turule edasimüügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019. Märkige kasutatud massiühik.

	Tonni	Väärtus eurodes (EUR)
Teie äriühingu kogukäive eurodes (EUR)
Vaatlusaluse toote import ELi
Vaatlusaluse toote edasimüük ELi turul pärast Indoneesiast ja/või Hiina Rahvavabariigist importimist

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE TEGEVUS (1)

Äriühingu nimi ja asukoht	Tegevused	Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida äriühing peab komisjonile valimi moodustamise jaoks kasulikuks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema vastuste kontrollimiseks külastatakse tema valdusi. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 punktile 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

III LISA

☐	„Limited “(piiratud kasutusega versioon)
☐	„For inspection by interested parties“ (huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud versioon)
(märkida vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST JA INDONEESIAST PÄRIT NAATRIUMVESINIKGLUTAMAADI IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

HIINA RAHVAVABARIIGI TOOTJATE KASUTATAVAID SISENDEID KÄSITLEV TEABEPÄRING

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.3.2 nõutav sisendeid käsitlev teave.

Taotletud teave tuleks saata komisjonile algatamisteates esitatud aadressile 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi
Aadress
Kontaktisik
E-posti aadress
Telefon
Faks

2. TEAVE SELLISTE SISENDITE KOHTA, MIDA TEIE ÄRIÜHING JA SEOTUD ÄRIÜHINGUD KASUTAVAD

Palun kirjeldage lühidalt uurimisaluse toote tootmisprotsessi.

Palun loetlege kõik uurimisaluse toote valmistamiseks kasutatavad materjalid (tooraine ja töödeldud materjalid) ja märkige selleks kuluv energia ning kõik kõrvalsaadused ja jäätmed, mida müüakse või mis võetakse uurimisaluse toote tootmisprotsessis (uuesti) kasutusele. Vajaduse korral esitage kahte tabelisse sisestatud iga artikli kohta vastav harmoneeritud süsteemi (HS) klassifitseerimiskood (1). Palun täitke eraldi lisa uurimisalust toodet valmistava iga seotud äriühingu kohta, kui tootmisprotsess erineb. Seotud äriühingud, kes on hõlmatud uurimisaluse toote tootmisel kasutatavate eelnevate sisendite valmistamisega, täidavad samuti eraldi lisa ja märgivad ära tarnitud sisendi(d).

Tooraine/energia	HSi kood



(Vajaduse korral lisage ridu)

Kõrvalsaadused ja jäätmed	HSi kood



(Vajaduse korral lisage ridu)

Asjaomane äriühing kinnitab, et eespool esitatud teave on tema parimate teadmiste kohaselt täpne.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (tavaliselt viidatakse sellele kui „harmoneeritud süsteemile“ või „HSile“) on mitmeotstarbeline rahvusvaheline tootenomenklatuur, mida arendab Maailma Tolliorganisatsioon.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 20

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 21. jaanuar 2020

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2020/C 20/02	Teatis teatavatele isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 359/2011, mis käsitlevad teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis	15
	Euroopa Komisjon
2020/C 20/03	Euro vahetuskurss — 20. jaanuar 2020	16
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2020/C 20/04	Lõpetamismenetlus Otsus tühistada kindlustusandja EuroAmerican Insurance Company AD tegevusluba	17

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1085
JPY	Jaapani jeen	122,14
DKK	Taani kroon	7,4726
GBP	Inglise nael	0,85275
SEK	Rootsi kroon	10,5548
CHF	Šveitsi frank	1,0737
ISK	Islandi kroon	137,60
NOK	Norra kroon	9,8815
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,125
HUF	Ungari forint	336,39
PLN	Poola zlott	4,2433
RON	Rumeenia leu	4,7794
TRY	Türgi liir	6,5604
AUD	Austraalia dollar	1,6154
CAD	Kanada dollar	1,4487
HKD	Hongkongi dollar	8,6112
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6796
SGD	Singapuri dollar	1,4943
KRW	Korea vonn	1 286,08
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,1045
CNY	Hiina jüaan	7,6112
HRK	Horvaatia kuna	7,4358
IDR	Indoneesia ruupia	15 118,30
MYR	Malaisia ringit	4,5022
PHP	Filipiini peeso	56,489
RUB	Vene rubla	68,2075
THB	Tai baat	33,647
BRL	Brasiilia reaal	4,6360
MXN	Mehhiko peeso	20,6940
INR	India ruupia	78,7840

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2020/C 20/01	Tollikontroll ja FLEGT Rakendussuunised Kokkuvõte üldsusele	1

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 20/05	Teade Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	18
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 20/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.9641 — SNAM/FSI/OLT) ( 1 )	34


	(1) EMPs kohaldatav tekst