1.

Kaugus radioaktiivsete jäätmete ladustuspaigast kuni lähima liikmesriigi, käesoleval juhul Prantsusmaa piirini on 69 km.

2.

Võttes arvesse põhilisi ohutusnorme käsitlevas direktiivis (3) sätestatud doosi piirmäärasid, võib öelda, et teise liikmesriigi elanikel ei ole Neckarwestheimi tuumaelektrijaama teise ploki, GKN-II tavapäraste dekomisjoneerimis- ja demonteerimistööde käigus eralduvate vedelate ja gaasiliste radioaktiivsete heidetega sellisel määral kokkupuudet, mis võiks mõjutada nende tervist.

3.

Tahkeid radioaktiivseid jäätmeid ladustatakse enne Saksamaal asuvasse litsentsitud töötlus- või ladustuspaika toimetamist ajutiselt kohapeal.

Vabastamistasemetele vastavad mitteradioaktiivsed tahked jäätmed ja jääkained vabastatakse ametlikust kontrollist ning kõrvaldatakse tavajäätmetena või korduskasutamise või ringlussevõtmise teel. Seda tehakse vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud põhilisi ohutusnorme käsitlevas direktiivis.

4.

Radioaktiivsete heidete ootamatu keskkonda sattumise korral, mis võib juhtuda üldandmetes arvesse võetud tüüpi ja ulatusega õnnetuse tagajärjel, ei ole teise liikmesriigi elanike saadav doos tervise seisukohast märkimisväärne, võttes arvesse põhiliste ohutusnormide direktiivis sätestatud võrdlustasemeid.

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Council of the European Union (Attn: COMET designations)

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIĖ

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIĖ

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (edaspidi „ETR-kalapüügi määrus“) on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide liigitamise, sellise riigina liigitatud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avaldamise, selliste riikide nimekirjast kustutamise ning mis tahes erakorraliste meetmete võtmise kord.

(3)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt peab komisjon määrama kindlaks kolmandad riigid, kes on tema hinnangul ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Kolmanda riigi võib liigitada koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks, kui ta ei täida lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärse riigina talle rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(4)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohane koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks liigitamine peab põhinema kogu artikli 31 lõikes 2 sätestatud teabe läbivaatamisel.

(5)

Enne kui kolmas riik kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 31 koostööd mittetegevate kolmandad riikide hulka liigitatakse, peab komisjon kõnealust kolmandat riiki vastavalt kõnealuse määruse artiklile 32 teavitama riigi võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevate riikide hulka. Selline teavitamine on esialgne meede.

(6)

Kolmandatele riikidele saadetud teade, et nad võidakse liigitada koostööd mittetegevaks riigiks, peab põhinema ka ETR-kalapüügi määruse artiklis 31 sätestatud kriteeriumidel.

(7)

Samuti peab komisjon teavitatud kolmandate riikide puhul arvesse võtma kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Eelkõige peab komisjon lisama teatesse sellise liigitamise aluseks olevad olulised faktid ja põhjused, aga ka andma asjaomastele kolmandatele riikidele võimaluse vastata ja esitada tõendusmaterjali sellise liigitamise ümberlükkamiseks või vajaduse korral tegevuskava olukorra parandamiseks ja ülevaate selleks võetud meetmetest. Komisjon peab andma asjaomastele kolmandatele riikidele piisavalt aega teatele vastamiseks ning määrama mõistliku tähtaja olukorra heastamiseks.

(8)

Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33 peab nõukogu koostama koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja. Nende riikide suhtes kohaldatakse muu hulgas ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmeid.

(9)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt aktsepteeritakse lipuriigiks oleva kolmanda riigi kinnitatud püügisertifikaate tingimusel, et komisjon on saanud asjaomaselt lipuriigilt teate selle kohta, et ta on kehtestanud õigus- ja haldusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise korra, mida tema kalalaevad peavad täitma.

(10)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt peab komisjon vajaduse korral tegema kolmandate riikidega halduskoostööd valdkondades, mis on seotud kõnealuse määruse püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamisega.

(11)

Panama Vabariik (edaspidi „Panama“) esitas komisjonile ETR-kalapüügi määruse artikli 20 kohase lipuriigi teatise 3. veebruaril 2010.

(12)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö raames tegi komisjon ajavahemikul 21. juuni 2010 – 15. november 2012 Panama ametiasutustega koostööd, et kontrollida teavet Panama õigus- ja haldusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise korra kohta, mida riigi kalalaevad peavad täitma, ning meetmete kohta, mida Panama on võtnud ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks.

(13)

Komisjon analüüsis ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Panama kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigina. Sellel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud parameetreid.

(14)

Olles läbi vaadanud kõik kogutud faktid ja riigi esitatud avaldused, tegi komisjon vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 4–7 kindlaks, et Panama ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest, eelkõige rahvusvahelistest eeskirjadest tulenevaid kohustusi ega kaitse- ja majandamismeetmeid, mida tema laevad peavad täitma.

(15)

Sellest tulenevalt teavitati Panamat komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsusega 2012/C 354/01 Panama võimalikust liigitamisest riigiks, keda käsitatakse ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina (2).

(16)

Panamat kutsuti üles tegema komisjoniga koostööd väljaselgitatud puuduste kõrvaldamiseks kavandatud tegevuskava alusel.

(17)

Komisjoni otsusele 2012/C 354/01 järgneva kahepoolse dialoogi raames esitas Panama suulised ja kirjalikud märkused, mida komisjon arvesse võttis. Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(18)

Panama on võtnud vajalikud meetmed kõnealuse ETR-kalapüügi lõpetamiseks ja selle vältimiseks tulevikus ning selleks, et heastada mis tahes tegevust või tegevusetust, mis võimaldab riiki liigitada ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks riigiks.

(19)

Selle tulemusena otsustas komisjon 15. oktoobri 2014. aasta teatega lõpetada Panamale suunatud demaršid vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 32, et Panama saaks täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, rannikuäärse- või turustusriigi kohustusi ning võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (3).

(20)

Komisjon rõhutas siiski, et nimetatud demaršide lõpetamine ei välista komisjoni või nõukogu edasisi samme, kui faktilised asjaolud näitavad, et Panama ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, rannikuäärse- või turustusriigi kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(21)

Komisjon tegi ajavahemikul 29. jaanuar – 1. veebruar 2019 Panamasse kontrollkäigu ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõikega 4 ette nähtud halduskoostöö raames.

(22)

Kontrollkäigul käsitleti küsimusi, mis olid seotud Panamas püügisertifikaatide kontrollimise suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja täitmise tagamise korraga, mida Panama laevad peavad täitma. Selle käigus hinnati ka nende meetmete tõhusat rakendamist, mida Panama on võtnud punktis 15 osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

(23)

Teise kontrollkäigu tegi komisjon Panamasse 15.–19. juulil 2019, et tutvuda järelmeetmetega, mida Panama on võtnud pärast eelmist kontrollkäiku.

(24)

Need kaks kontrollkäiku ja nende järelmeetmed hõlmasid suuliste ja kirjalike märkuste vahetamist, mille käigus komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks seoses meetmetega, mida Panama on võtnud ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks.

(25)

Panama on osalisriik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonis (UNCLOS), (4) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppes (UNFSA) ning sadamariigi meetmete lepingus ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (PSMA). Panama on oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtnud ka vastutustundliku kalapüügi juhendi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskava (5).

(26)

Panama on Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC), Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) lepinguosaline. Panama on Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC), Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoniga (NEAFC) koostööd tegev mittelepinguosaline riik.

(27)

Komisjon kogus ja analüüsis kogu asjakohast teavet, et hinnata, kas Panama täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigi kohustusi, mis on sätestatud punktis 26 osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja mille on kehtestanud asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid.

(28)

Teave, mille komisjon kogus pärast otsust lõpetada 2014. aastal Panamale suunatud demaršid, aga ka Panamasse 2019. aastal tehtud kontrollkäikude käigus tuvastatud puudused ajendasid komisjoni kaaluma Panama võimalikku liigitamist riigiks, keda käsitatakse ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(29)

Komisjon analüüsis ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Panama kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse ja turustusriigina. Kõnealuse läbivaatamise eesmärgil võttis komisjon arvesse kriteeriume, mis on loetletud ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4 kuni 7.

(30)

Komisjon analüüsis vastavalt artikli 31 lõike 4 punktile a meetmeid, mida Panama on võtnud seoses mis tahes korduva ETR-kalapüügiga, millega tegelevad või mida toetavad tema lipu all sõitvad kalalaevad või tema kodanikud või tema merevetes tegutsevad või tema sadamaid kasutavad kalalaevad.

(31)

Komisjon tegi avalikult kättesaadava teabe ja Panama ametiasutuste esitatud teabe põhjal kindlaks, et Panama laevaregistri eest vastutav riiklik asutus Panama merendusamet (AMP) registreeris laevad, mis olid teatanud, et nad ei tegele kalapüügiga, kuid edaspidi siiski tegelesid sellega. See tähendas, et Panama lipu all sõitvad laevad tegelesid kalapüügiga ilma Panama riikliku kalandusasutuse (Panama mereressursside ameti ARAP) kohustusliku litsentsita ning seega tegelesid kalapüügiga, mille suhtes pädev asutus ei kohaldanud mingit seiret, kontrolli ega järelevalvet. See takistas ka koondnimekirja koostamist, mis sisaldaks kõiki Panama lipu all sõitvaid kalalaevu, aga ka neid laevu, mida kasutatakse kalapüügiga seonduvaks tegevuseks ja millel on selleks vajalik varustus, mis omakorda näitas, et Panama ei kontrolli oma laevu piisavalt.

(32)

Pädeva asutuse kontrolli puudumine tõi kaasa kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete tõsise rikkumise. Segalastilaevadena registreeritud transpordilaevu kasutati tegelikult kalandustoodete veoks ilma ARAPi litsentsita ja ilma ARAPi või AMP muud liiki kontrollita. Näiteks tegid kaks Panama lipu all sõitvat transpordilaeva 2016. aastal ümberlaadimisi SPRFMO alal, kuigi nad ei olnud kantud SPRFMO laevade registrisse, kuhu kuuluvatel laevadel on lubatud konventsiooni alal kala püüda.

(33)

Lisaks oli transpordilaev SUMMER REFER (endine nimi: OKAPI MARTA, IMO No. 7816472) registreeritud Panamas 2018. aasta juunist kuni 2019. aasta veebruarini segalastilaevana, kuigi laev on alates 2016. aastast Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjas. AMP ei konsulteerinud enne laeva registreerimist ARAPiga, kuigi tegemist on kalaveoks seadmestatud laevaga, mis oleks seega võinud tegeleda kalapüügiga seonduva tegevusega. Väärib märkimist, et kõnealuse laeva registrist kustutamine ei olnud seotud asjaoluga, et laev oli kantud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

(34)

Lisaks leiti, et alates 2018. aasta juunist Panamas segalastilaevana registreeritud kalalaev NIKA (IMO nr 8808654) tegeles 2019. aasta esimesel poolel ETR-kalapüügiga CCAMLRi konventsiooniga hõlmatud alal, omamata selleks ARAPi litsentsi.

(35)

Samuti võttis India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) 2019. aasta juunis oma 23. istungjärgul vastu nimekirja laevadest, mille puhul eeldatakse, et nad on tegelenud ETR-kalapüügiga India Ookeani Tuunikomisjoni pädevusalasse kuuluval alal. Nimekirja kuulub ka XING HAI FENG (endine nimi: OCEAN LION, IMO nr 7826233), Panama lipu all sõitev laev.

(36)

Vastupidiselt ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktidele 36 ja 42 ei hõlma laevade registreerimisele eelnevad menetlused laevade ajaloo põhjalikku kontrollimist, et vältida küsitava tausta või vastavusprofiiliga kalalaevade ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade registreerimist.

(37)

Seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi aluseks olev üldine õigusraamistik on 2013. aasta dekreet nr 161. Praegune kalapüügilitsentside ja -lubade süsteem põhineb 2013. aasta dekreedil nr 162. Kõnealuste dekreetide vastuvõtmine koos karistusi käsitleva dekreediga nr 160 oli otsustava tähtsusega Panamale suunatud demaršide lõpetamisel oktoobris 2014 vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 32, nagu on kirjeldatud eespool punktis 19. Komisjon leidis siiski, et kõnealuseid dekreete ei rakendata nõuetekohaselt.

(38)

Näiteks ARAPi poolt kalandustoodete ümberlaadimiseks loa saanud transpordilaevade puhul leidis komisjon, et Panama ei jälginud, kas need laevad täidavad ümberlaadimist reguleerivaid siseriiklikke sätteid, nagu kohustus esitada ümberlaadimise eelteade ja ümberlaadimisdeklaratsioon. Näiteks sai transpordilaev 2018. aastal tegutseda Lääne-Aafrika ranniku lähedal, esitamata selleks ümberlaadimise eelteatist. Tuleb märkida, et nende kohustuste täitmata jätmine on Panama siseriiklike õigusaktide kohaselt tõsine rikkumine. Lisaks rõhutatakse hiljutistes SPRFMO ja WCPFC vastavusaruannetes, et Panama lipu all sõitvate laevade tehtud ümberlaadimiste puhul esineb tõsiseid probleeme (6).

(39)

Samuti näitab komisjoni kogutud teave, et Panama ei jälgi ega kontrolli nõuetekohaselt Panama lipu all sõitvate kalalaevade püügitegevust. Näiteks sai kalalaev tegutseda India ookeanis, kuigi tema litsents hõlmas üksnes Vaikset ookeani. Lisaks tegeles üks teine laev kalapüügiga IATTC käsitluse kohaselt El Corralito alal, kui kõnealune ala oli kalapüügiks suletud. See oli vastuolus IATTC resolutsiooniga C-17-02.

(40)

Seoses eespool osutatud teabega jõudis komisjon järeldusele, et Panama ei ole lipuriigina täitnud oma kohustust takistada oma laevastikul tegeleda avamerel ETR-kalapüügiga. See on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõigetega 1 ja 2, mille kohaselt peab iga riik tagama tulemuslikult oma jurisdiktsiooni ja kontrolli tema lipu all sõitvate laevade üle. Samuti ei ole see kooskõlas ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 24, mille kohaselt peavad riigid püügitegevust igakülgselt ja tõhusalt kontrollima.

(41)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 4 punktile b kontrollis komisjon ka meetmeid, mida Panama on võtnud seoses ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule ja nende toodete edasiste kaubavoogudega.

(42)

Pärast impordikontrolli ning laevade seire- ja kontrollimenetlustega seotud dokumentide ja muu teabe analüüsimist leiab komisjon, et Panama ei suuda tagada, et tema turule ja töötlemisettevõtetesse sisenevad kalandustooted ei pärine ETR-kalapüügist. Panama ametiasutused ei suutnud tõendada, et nad koguvad ja kontrollivad kogu vajalikku teavet, mida on vaja Panama turule siseneva, sealt läbi veetava või seal töödeldava kala seaduslikkuse kontrollimiseks.

(43)

Komisjon tuvastas 2019. aasta juulis külastatud töötlemisettevõtte esitatud teabes olulisi vastuolusid. Näiteks mainiti tehase dokumentides sellisel laeval püütud kala vastuvõtmist, mis oli alles merel ega olnud lossimissillale veel jõudnud. Samas ei suutnud tehas esitada ka ühtegi sellist ICCATi statistikadokumenti mõõkkala kohta, mis oleks pidanud olema kaasas ICCATi alalt imporditud mõõkkalaga, mida tehas oli 2019. aastal 24 korral importinud. Panama ametiasutused ei olnud ühtegi neist probleemidest avastanud.

(44)

Lisaks sellele probleemile kinnitab Panama püügisertifikaadid ilma nendes esitatud teavet nõuetekohaselt kontrollimata. Enne komisjoni esimest kontrollkäiku 2019. aastal analüüsis Euroopa Kalanduskontrolli Amet Panama poolt 2018. aastal kinnitatud püügisertifikaatide valimit. Euroopa Kalanduskontrolli Amet tuvastas arvukalt vigu, nagu puuduvad väljad, ebatäpsused püügipiirkondades, vead kogustes, segadus laeva kapteni nimega, mille põhjal jõuti järeldusele, et enne püügisertifikaatide kinnitamist tehtavad kontrollid on pealiskaudsed. Teatavaid püügisertifikaate toetavate andmete kontrollimise käigus avastas komisjon ka püügipäevikus oleva kahtlase teabe.

(45)

Komisjon jõudis järeldusele, et teave riiki sisenevate ja sealt väljuvate või Panama lipu all sõitvate laevadega püütud kalandustoodete päritolu ja jälgitavuse kohta ei ole täpne ja usaldusväärne. Panama ei ole suutnud täita eeskirju kala või kalandustoodete jälgitavuse tagamiseks turul kooskõlas ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktidega 67–69 ja 71–72.

(46)

Komisjon tuvastas ka kolm juhtumit, kus ARAP määras Panama riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kala püüdvale kolmele Panama laevale trahvid riiklike kaitse- ja majandamismeetmete tõsiste rikkumiste eest, võtmata arvesse Panama õigusaktidega kehtestatud rahaliste karistuste vahemikku. Selle tulemusena olid määratud rahalised karistused palju väiksemad kui Panama õigusaktides sätestatud miinimum ning seetõttu ei peetud neid piisavalt karmiks, et tagada nõuete täitmine, hoida ära rikkumisi ja võtta rikkujatelt ära nende ebaseaduslikust tegevusest saadud kasu, nagu on ette nähtud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikes 2.

(47)

Lisaks võimaldas teabe läbivaatamine välisriigi lipu all sõitval laeval, mida oli juba kontrollitud ja millel oli lubatud lossida oma saak ühes Panama määratud sadamas, komisjonil kindlaks teha, et kõnealune laev oli tegelikult tegelenud kalapüügiga kolmanda riigi vetes, omamata selleks litsentsi, ning et Panamas lossimist lubanud inspektorid ei olnud neid tõendeid tuvastanud.

(48)

Arvestades käesolevas punktis esitatud kaalutlusi ja tuginedes kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning Panama pädevate asutuste tehtud avaldustele, võib ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 4 punktide a ja b kohaselt väita, et Panama ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, rannikuäärse- ja turustusriigi kohustusi seoses ETR-kalapüügiga tegelevate laevadega ning ETR-kalapüügiga, millega tegelevad või mida toetavad Panama lipu all sõitvad kalalaevad või Panama kodanikud, ega ole suutnud vältida ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete jõudmist oma turule.

(49)

Komisjon analüüsis vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 5 punktile a koostööd Panamaga, et teha kindlaks, kas Panama ametiasutused on teinud tõhusat koostööd küsimustele vastates ja tagasisidet andes või uurinud ETR-kalapüüki ja sellega seotud tegevust.

(50)

Komisjoni 2019. aasta esimese kontrollkäigu ettevalmistamisel ja pärast seda on Panama ametiasutused olnud üldiselt koostöövalmid, vastates teabenõuetele ja andes tagasisidet. Ajavahemikul, mis jäi Panamale suunatud demaršide lõpetamise vahele, nagu on kirjeldatud eespool punktis 19, ja enne seda, kui komisjon võttis Panamaga ühendust, et korraldada 2019. aasta esimene kontrollkäik, ei olnud Panama siiski vastanud mitmele teabenõudele, mille komisjon või ELi liikmesriigid olid ajavahemikul 2015–2018 saatnud.

(51)

Kooskõlas artikli 31 lõike 5 punktiga b analüüsis komisjon olemasolevaid täitemeetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(52)

Praegune karistussüsteem põhineb 2013. aasta dekreedil nr 160. Selle õigusakti vastuvõtmine koos kahe eespool nimetatud dekreediga oli väga oluline Panamale suunatud demaršide lõpetamiseks 2014. aasta oktoobris. Panama ei ole siiski dekreeti nr 160 nõuetekohaselt rakendanud.

(53)

Komisjoni kogutud teave ja teabevahetus Panama ametiasutustega näitasid, et karistused, mis on määratud ETR-kalapüügiga tegelevatele või seda toetavatele laevadele selliste tegevuste eest, mille puhul on dekreedi nr 160 kohaselt tegemist tõsise rikkumisega, ei ole tõhusad ega hoiatavad.

(54)

Näiteks on nimetatud dekreedi kohaselt rahatrahvide vahemik 10 001 – 1 000 000 balboad (10 001 – 1 000 000 USA dollarit) – mis vastab 9 123,23 – 912 231,49 eurole. Samas oli 80 % tõsiste rikkumiste eest 2014.–2018. aastal määratud trahvidest väiksemad kui 12 000 balboad ja ainult kaks trahvi olid suuremad kui 20 000 balboad. Seetõttu ei ole Panama ametiasutuste määratud karistused üldjuhul vastavuses tõsistest rikkumistest saadud saagi ja kasuga ning need ei ole piisavalt ranged, et tagada nõuete täitmine ja hoida ära edasisi rikkumisi.

(55)

Nagu eespool osutatud, tuvastas komisjon kolm juhtumit, kui ARAP määras Panama riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kala püüdvale kolmele Panama laevale trahvid riiklike kaitse- ja majandamismeetmete tõsiste rikkumiste eest, võtmata arvesse dekreediga nr 160 kehtestatud rahaliste karistuste vahemikku. Määratud karistussummad olid tegelikult palju väiksemad kui dekreedis ette nähtud miinimum. Nimetatud kolmel juhul määras ARAP rahalised karistused 3 792,50 balboad, 3 652,00 balboad ja 3 652,00 balboad, samas kui kõnealuse dekreedi kohaselt on miinimumsumma 10 001,00 balboad.

(56)

Määratud karistuste praeguse tasemega ei kaasne ilmselgelt karistussüsteemi heidutav mõju ning nende puhul ei ole arvestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikega 2, milles on sätestatud, et rikkumiste korral kohaldatavad karistused peavad olema piisavalt karmid, et tagada nõuete täitmine ja hoida ära rikkumisi, olenemata nende toimumise kohast, ning võtma rikkujalt ära ebaseaduslikust tegevusest saadud kasu. Lisaks soovitatakse ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 21 riikidel tagada, et karistused nende jurisdiktsiooni kuuluvatele laevadele ja kodanikele, kes tegelevad ETR-kalapüügiga, oleksid võimalikult suures ulatuses piisavalt karmid ja võtaksid rikkujatelt ära sellisest kalapüügist saadud kasu.

(57)

Lisaks mõjutavad täitemenetlusi väga suured viivitused nii menetluste algatamisel väidetavalt ETR-kalapüügiga tegelevate laevade suhtes kui ka karistuste kehtestamisel. Enamikul juhtudel kulub menetluse lõpuleviimiseks mitu aastat.

(58)

Võttes arvesse teavet, mis on kogutud õigusraamistiku ja käimasolevate täitemenetluste kohta, et teha kindlaks rikkumised ja määrata neist tulenevad karistused, jõudis komisjon järeldusele, et Panama ei ole rakendanud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõiget 2. Selle sättega nähakse ette, et kõik uurimised ja kohtumenetlused toimuvad kiiresti ning et rikkumiste korral kohaldatavad karistused peavad olema piisavalt karmid, et tagada nõuete täitmine ja hoida ära rikkumisi, olenemata nende toimumise kohast, ning võtma rikkujalt ära ebaseaduslikust tegevusest saadud kasu.

(59)

Arvestades käesolevas punktis esitatud kaalutlusi ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Panama ametiasutuste tehtud avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 5 väita, et Panama ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid koostöö ja nõuete täitmise tagamisega seotud kohustusi.

(60)

Komisjon analüüsis vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 6 punktidele a ja b, kas Panama on ratifitseerinud asjakohased rahvusvahelised kalandusalased vahendid või nendega ühinenud, milline on Panama staatus piirkondlike kalandusorganisatsioonide lepinguosalisena ning kas ta on andnud nõusoleku kohaldada nende organisatsioonide vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(61)

Panama ratifitseeris ÜRO mereõiguse konventsiooni 1996. aastal ja ühines ÜRO kalavarude kokkuleppega 2008. aastal. Lisaks ühines Panama PSMAga 2016. aastal. Samuti võttis Panama 2009. aastal üle vastutustundliku kalapüügi juhendi ja ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava.

(62)

Praeguse kalandusalase õigusraamistiku moodustavad eespool nimetatud 2013. aasta dekreedid ning standardid, mis on üle võetud Panama siseriiklikku õigusesse rahvusvahelistest kalandust käsitlevatest õigusaktidest. Praegu kehtiv kalandusseadus pärineb 1959. aastast ning see ei ole endiselt kooskõlla viidud asjaomaste tänapäevaste rahvusvaheliste õigusaktidega, mille osaline Panama on, ega muude rahvusvaheliste kalandusstandarditega, mida Panama on nõustunud kohaldama. Panamas on endiselt käimas kalandusseaduse läbivaatamine, kuigi Panamal oli palutud seda teha juba ammu.

(63)

Seoses PSMAga näitab komisjoni kogutud teave, et Panama on kõnealuse lepingu sätteid rakendanud puudulikult. Juulis 2018 anti kalalaevale VLADIVOSTOK 2000 (endiste nimedega: DAMANZAIHAO, LAFAYETTE, IMO nr 7913622), mis on alates 2015. aastast kantud SPRFMO ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, Panamas punkrivaru. See on vastuolus PSMAga ja kinnitab, et PSMAd ei rakendata nõuetekohaselt, et tõhusalt takistada ETR-kalapüügiga tegelevatel laevadel Panamas sadamateenuseid kasutada.

(64)

Komisjon leidis ka, et inspektorid on olemas ainult ühes määratud sadamas (Vacamonte sadam) ja et sealseid kontrolle ei tehta nõuetekohaselt. Teabe läbivaatamine välisriigi lipu all sõitval laeval, mida oli juba kontrollitud ja millel oli lubatud oma saak lossida, võimaldas komisjonil kindlaks teha, et kõnealune laev oli tegelikult tegelenud kalapüügiga kolmanda riigi vetes, omamata selleks litsentsi, ning et Panamas lossimist lubanud inspektorid ei olnud neid tõendeid tuvastanud. Lisaks tegi komisjon kindlaks välisriikide lipu all sõitvate selliste kalalaevade randumised, mis ei olnud kantud Panama esitatud sadamat külastavate välisriikide kalalaevade nimekirja.

(65)

Nagu on kirjeldatud punktis 26, on Panama IATTC, ICCAT ja CCAMLR liige ning WCPFC, SPRFMO ja NEAFC koostööd tegev mittelepinguosaline riik.

(66)

Komisjon analüüsis vastavalt artikli 31 lõike 6 punktile c, kas Panama võib olla seotud mis tahes tegevuse või tegevusetusega, mis võib olla vähendanud kohaldatavate õigus- ja haldusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust.

(67)

Seoses Panama kohustuste täitmisega eespool nimetatud piirkondlikes kalandusorganisatsioonides lepinguosalise või koostööd tegeva mittelepinguosalise riigina leidis komisjon, et Panama ei ole suutnud tagada, et tema laevad täidaksid kõnealuste piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames kehtestatud nõudeid. Nagu eespool punktis 39 märgitud, tegeles laev kalapüügiga IATTC käsitluse kohaselt El Corralito alal, kui kõnealune ala oli kalapüügiks suletud. See oli vastuolus IATTC resolutsiooniga C-17-02. Lisaks, nagu on märgitud eespool punktis 32, tegid kaks Panama lipu all sõitvat transpordilaeva 2016. aastal ümberlaadimisi SPRFMO alal, kuigi nad ei olnud kantud SPRFMO laevade registrisse, kuhu kuuluvatel laevadel on lubatud konventsiooni alal kala püüda. Nagu on märgitud eespool punktis 34, leiti samuti, et Panamas alates 2018. aasta juunist segalastilaevana registreeritud kalalaev tegeles 2019. aasta esimesel poolel ETR-kalapüügiga CCAMLRi konventsiooniga hõlmatud alal ilma ARAPi litsentsita.

(68)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud kaalutlusi ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Panama ametiasutuste avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 6 väita, et Panama ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvaheliste haldus- ja õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(69)

2018. aasta ÜRO inimarengu indeksi (UNHDI) (7) põhjal peeti Panamat kõrge inimarengutasemega riigiks (66. koht 189 riigi hulgas).

(70)

Võttes arvesse eespool nimetatud ÜRO inimarengu indeksit ning 2019. aasta kontrollkäikudel tehtud tähelepanekuid, ei ole tõendeid selle kohta, et Panama suutmatus täita talle rahvusvahelise õigusega pandud kohustusi tuleneks riigi madalast arengutasemest. Puuduvad tõendid selle kohta, et kalanduse õigusraamistikus ning seire-, kontrolli-, järelevalve- ja jälgimissüsteemis tuvastatud puuduste põhjuseks on vähene suutlikkus ja puudulik taristu. Komisjon vastas jaatavalt Panama taotlustele, milles ta palus abi kalandusalase õigusraamistiku läbivaatamisel.

(71)

Arvestades käesolevas punktis esitatud kaalutlusi ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja riigi avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikele 7 järeldada, et Panama arengustaatus ja riigi üldine suutlikkus kalavarude majandamisel ei ole riigi arengutaseme tõttu häiritud,

—

1. riigirühm: Eesti, Horvaatia, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Sloveenia ja Island. Toetuse maksimaalne summa: 23 615eurot.

—

2. riigirühm: Austria, Belgia, Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Madalmaad, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari ja Norra. Toetuse maksimaalne summa: 33 625eurot.

—

3. riigirühm: Hispaania, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik (1). Toetuse maksimaalne summa: 43 620eurot.

a)

olema avalik- või eraõiguslik juriidilisest isikust organisatsioon, millel on juriidilise isiku staatus (füüsilised ehk üksikisikud ei ole toetuskõlblikud);

b)

tema registrijärgne asukoht on riigis, kus toetust taotletakse, st ühes järgmistest riikidest:

a)

Ta esitab komisjonile liidu eelarveraamistiku rakendamise hinnangu, eelkõige seoses otsuste horisontaalse kooskõla ja eelarvejärelevalve rakendamise, eeskirjade eriti raske rikkumise juhtumite ning eelarvepoliitika kohasusega euroalal ja riiklikul tasandil. Selles hinnangus annab eelarvenõukogu ka soovitusi liidu eelarveraamistiku edasiseks arendamiseks.

b)

Ta annab majandusolukorra hindamisele tuginedes komisjonile nõu euroala jaoks tervikuna kohase tulevase eelarvepoliitika alal. Ta nõustab komisjoni kohaste riiklike eelarvepoliitikate alal, mis on kooskõlas tema nõuannetega euroala üldise eelarvepoliitika kohta stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade raames. Kui eelarvenõukogu tuvastab riske, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, kaalub ta oma nõuannetes stabiilsuse ja kasvu pakti raames võimalikke poliitikavariante.

c)

Ta teeb koostööd liikmesriikide eelarvenõukogudega, nagu on osutatud nõukogu direktiivi 2011/85/EL (2) artikli 6 lõike 1 punktis b. Eelarvenõukogu ja liikmesriikide eelarvenõukogude koostöö eesmärk on eelkõige parimate tavade vahetamine ja ühise arusaamise hõlbustamine liidu eelarveraamistikuga seotud küsimustes.

d)

Eelarvenõukogu annab komisjoni presidendi taotlusel nõu konkreetsetes küsimustes.

—

täidab eesmärgid ja ülesanded, mida on vaja eelarvenõukogule antud mandaadi edukaks täitmiseks, järgides kõige kõrgemaid kvaliteedi- ja eetikanorme;

—

aitab kindlaks määrata eelarvenõukogu strateegilise planeerimise prioriteedid;

—

aitab välja töötada ja parandada analüüsivahendeid, mida on vaja eelarvenõukogu mandaadi täitmiseks.

—

Töökogemus (4): vähemalt 15aastane ülikoolijärgne töökogemus, mis on saadud allpool osutatud kvalifikatsiooni omandamise järel.

—

Asjaomane töökogemus: 15aastasest töökogemusest vähemalt 10 aastat peab olema omandatud makromajanduspoliitika valdkonnas, eelkõige eelarvepoliitika ja eelarve haldamise valdkonnas.

—

Akadeemiline kraad või diplom:

—

Keeled: ühe ELi ametliku keele oskus väga heal tasemel ja vähemalt veel ühe ametliku keele oskus piisaval tasemel (5).

—

Kodakondsus: kandidaat peab olema mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

—

kandidaatide tõendatud ja asjakohane pädevus ja kogemus, mis tõendab, et nad on lugupeetud rahvusvahelised eksperdid makromajanduse, riigi rahanduse, eelarvepoliitika ja eelarve haldamise valdkonnas;

—

põhjalik arusaam ELi eelarveraamistikust ja selle rollist ELi ning majandus- ja rahaliidu toimimises;

—

tõendatud ja asjakohane pädevus ja kogemus majanduspoliitika kujundamisel; soovitavalt omandatud poliitikat kujundavates asutustes, poliitikaalast nõu andvates asutustes või teadusasutustes;

—

ELi institutsioonide, ELi otsuste tegemise protsessi ja Euroopa Komisjoni rolli tundmine;

—

kasuks tulevad kogemused majandusanalüüsi tegemisel horisontaalsel riikideülesel tasandil;

—

võime kujundada välja strateegiline visioon ja seda rakendada;

—

silmapaistev vastutustunne, probleemide lahendamise oskus, algatusvõime ja usaldusväärsus ning

—

suurepärane suuline ja kirjalik suhtlemisoskus, mis võimaldab tõhusalt ja sujuvalt suhelda asutusesiseste ja -väliste sidusrühmadega; esmatähtis on hea inglise keele oskus;

—

kaaskiri, milles kandideerimist põhjendatakse;

—

elulookirjeldus;

—

avaldus, milles loetletakse võimalikud huvide konfliktid, mis tulenevad eelarvenõukogus osalemisest ja kandidaadi muudest ametikohtadest.

—

CMA CGM S.A. („CMA CGM“, Prantsusmaa);

—

China International Marine Containers Neocontainer Logistics

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË