23.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 431/13

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. detsember 2019,

mille kohaselt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 53 osutatud olulise muudatuse heakskiitmiseks järgmise nimetuse tootespetsifikaadis „Rheinisches Apfelkraut“ (KGT)

(2019/C 431/12)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 50 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 53 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Saksamaa esitas vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõikele 4 taotluse olulise muudatuse heakskiitmiseks nimetuse „Rheinisches Apfelkraut“ (KGT) tootespetsifikaadis.

(2)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 50 vaatas komisjon kõnealuse taotluse läbi ja jõudis järeldusele, et see vastab nimetatud määruses sätestatud tingimustele.

(3)

Selleks et võimaldada vastulausete esitamist vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51, tuleb registreeritud nimetuse „Rheinisches Apfelkraut“ (KGT) tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotlus, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (2) artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus, koos muudetud koonddokumendi ja viitega tootespetsifikaadi avaldamisele avaldada Euroopa Liidu Teatajas,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Registreeritud nimetuse „Rheinisches Apfelkraut“ (KGT) tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotlus, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus, koos muudetud koonddokumendi ja viitega tootespetsifikaadi avaldamisele on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud muudatuse suhtes kolmekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. detsember 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

LISA

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„RHEINISCHES APFELKRAUT“

ELi nr: PGI-DE-0716-AM01 – 15.2.2018

KPN ( ) KGT (X)

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Taotlejate rühm

Ühingu nimi:	Schutzgemeinschaft Rheinischer Zuckerrübensirup/Rheinisches Apfelkraut
Ühingu liik	Rohkem kui üks isik
Osalejad	Tootjad
Aadress	Wormersdorfer Straße 22–26, 53340 Meckenheim
Riik	Saksamaa
Telefon	+49 222591900
E-posti aadress(id)	info@sg-zuckerruebensirup-apfelkraut.de

Õigustatud huvi

Taotleja on sama, mis registreerimismenetluses.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Tootespetsifikaadi osa(d), mida muutmine hõlmab

☐ Toote nimetus

☒ Toote kirjeldus

☐ Geograafiline piirkond

☐ Päritolutõend

☒ Tootmismeetod

☒ Seos piirkonnaga

☐ Märgistamine

☐ Muu

4. Muudatus(t)e liik

☐ Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☒ Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Praegu on tootespetsifikaadis lõplik suhkrusisaldus esitatud eri suhkruliikide kaupa (sahharoos 9 %, glükoos 21 %, fruktoos 28 %). See teave tuleks välja jätta.

On selgunud, et see suunis, mis algselt spetsifikaadis/koonddokumendis Euroopa Komisjonile menetluse käigus esitati, ei ole mõttekas. On teada, et oma parandusettepanekutes soovitab komisjon sageli, et spetsifikaat sisaldaks näitajaid, mis on võimalikult hästi mõõdetavad. Kahjuks on see teatavatel juhtudel viinud selleni, et kaitseühendused on teinud mõõtmisi ja esitanud nende tulemused spetsifikaadis. Kuna aga mõõtmised tuli teha ainult selleks otstarbeks, ei saanud need olla representatiivsed. Loodussaaduste puhul, nagu õunad ja pirnid, sõltub suhkrusisaldus suurel määral ilmastikutingimustest. See on üks põhjus, miks ei ole mõistlik näidata sahharoosi, glükoosi ja fruktoosi osakaalu. Loomulikult koosneb toode suures osas suhkrust. Eri suhkruliikide osakaalu ei ole siiski mõttekas kindlaks määrata. Seetõttu tuleb käesolev suunis välja jätta.

Suunis Brixi arvu kohta on praegu „65–68 °Bx“. See peaks olema „vähemalt 65 °Bx“.

On ilmnenud, et aastatel, mil ilmastikutingimused on viljades suhkru tekkimiseks eriti soodsad, võib see näitaja olla suurem kui 68 °Bx, mille tulemuseks on tegelikult kõrgema kvaliteediga toode. Seetõttu ei ole ülempiiri kehtestamine mõistlik.

Praegune märge veesisalduse kohta (35 % ± 3 %) tuleks kustutada.

Selle muudatusettepaneku puhul eeldatakse, et Brixi arvu muudetakse. Brixi arvul on märkimisväärne mõju mitmele omadusele, sealhulgas sellele, kui palju vett toode saab sisaldada. Mida suurem on Brixi arv (suhkrusisaldus), seda väiksem on automaatselt veesisaldus.

Seega ei ole toote puhul veesisalduse esitamine mõttekas. Oluline tegur on Brixi arv. Seetõttu on parem märge veesisalduse kohta täielikult kustutada. Praegu spetsifikaadis märgitud veesisaldus ei ole õige, sest Brixi arvu muutmise tõttu („x kuni y %“ asemel „vähemalt x %“) tuleks veesisaldus esitada kujul „mitte rohkem kui x %“. Kuna veesisaldus sõltub Brixi arvust ja sellel ei ole iseseisvat mõju kvaliteedile, tuleks see välja jätta.

Tootmismeetod

Teises lõigus asendatakse sõnad „Ka kevadel kasutatakse...“ sõnadega „Ka väljaspool seda ajavahemikku kasutatakse...“

See on tingitud sellest, et nüüd võib külmhoonetes hoitud vilju töödelda tooteks „Apfelkraut“ ka muul ajal kui kevadel. Spetsifikaati tuleb parandada, et seda tehnoloogilist arengut arvesse võtta.

Eelviimases lõigus lisatakse sõnade „... suhkruid ja pektiine“ järele sõnad „ning võimalik, et happesuse suurendajat“.

Nüüd on lubatud lisada tootele happesuse suurendajat. Põhjuseks on see, et kehva saagi korral, võib viljade endi happesus olla nii väike, et soovitud tarretumist ei ole võimalik ilma happesuse suurendaja lisamiseta saavutada.

Võide tarretumiseks lisatava mistahes pektiini puhul on vaja teatavat pH väärtust. Tootja kogemuste kohaselt peab optimaalse konsistentsi saavutamiseks olema töötlemise käigus pH väärtus 3,5 ±0,05. pH väärtust mõjutavad õuntest pooltoote (õunad), pirnidest pooltoote (pirnid) ja pektiinilahuse koostis. Kuna optimaalsete tulemuste saavutamiseks võib pH väärtus kõikuda väga väikeses ulatuses, tuleb kõikumise tasakaalustamiseks vajaduse korral kasutada happesuse suurendajat. Kasutatakse üliväikeseid koguseid, kui üldse, seega ei ole võimalik, et need mõjutaksid toote maitset. Tootja huvides on tagada, et maitset ei mõjutata.

Seos piirkonnaga

Punkti 2 (Toote eripära) viimases lõigus asendatakse sõnad „Ka kevadel kasutatakse...“ sõnadega „Ka väljaspool seda ajavahemikku kasutatakse...“

See viiakse vastavusse kirjelduses tehtud muudatusega.

KOONDDOKUMENT

„RHEINISCHES APFELKRAUT“

ELi nr: PGI-DE-0716-AM01 – 15.2.2018

KPN ( ) KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Rheinisches Apfelkraut“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ning töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Rheinisches Apfelkraut“ on värskelt koristatud õuntes ja pirnidest valmistatud kontsentreeritud siirup. Tootmises kasutatakse ainult terveid õunu ja pirne. Kasutatakse üksnes kahjustusteta, täielikult valminud õunu ja pirne. Kui tootmine toimub saagikoristuse hooajal, seega hilissuvest kuni novembri keskpaigani, kasutatakse värskeid puuvilju. Ka väljaspool seda ajavahemikku kasutatakse vaid terveid puuvilju, mitte pooltooteid. Sel juhul kasutatakse üksnes külmhoonetes hoitud puuvilju. Ühe kilogrammi toote valmistamiseks kulub vähemalt 2,7 kilogrammi toorainet (vilju), millest vähemalt 2,1 kilogrammi moodustavad õunad. Erinevalt džemmist valmistatakse toodet „Rheinisches Apfelkraut“ üksnes puuviljamahlast, seega ei sisalda toode teisi taimeosi. Kauba vastuvõtul kontrollitakse visuaalselt selle hügieeni, et viljad ei oleks riknenud ega esineks kahjurite tekitatud kahjustusi.

Enne töötlemist puhastatakse tooraine veevannis. Seejärel keedetakse terveid õunu ja pirne rõhuta ja vaiksel tulel. Meski pressitakse. Mahl filtreeritakse.

Aurutis eemaldatakse filtreeritud mahlast vaakumi all ettevaatlikult vesi. Pooltoote kuivainesisaldus on vähemalt 58–62 °Bx. Pärast seda tootmisetappi ja vahetoote laagerdamist suurtes tankides maksimaalselt 10 °C juures, võib vastavalt tootja traditsioonilisele retseptile lisada vajaduse korral suhkruid ja pektiine ning võimalik, et happesuse suurendajat.

Viimasel kontrollimisel mõõdetakse kuivainesisaldust. Toodet võib kohe kuumalt villida ja müüa.

Suhkruid võib lisada kuni 400 g 1 000 g valmistoote kohta. Toodet „Rheinisches Apfelkraut“ võib valmistada ka ainult õuntest ja ilma suhkruta.

Välimus: tumepruun geeljas mass

Maitse: magushapu õunamaitse

Lõhn: magus

Brixi arv (valmistoode): vähemalt 65 °Bx

pH: 3,1 kuni 3,7

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kogu tootmisprotsess toimub määratletud geograafilises piirkonnas, kusjuures töödeldakse üksnes terveid, kahjustusteta, täielikult valminud õunu ja pirne, mis on värskelt korjatud või külmhoones hoitud.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Reinimaa. Nordrhein-Westfaleni liidumaal hõlmab see Kölni ringkonda ja järgmiseid Düsseldorfi ringkonna haldusüksuseid: Mettmanni kreis, Düsseldorfi linn, Neussi Reini kreis, Mönchengladbachi linn, Vierseni kreis, Krefeldi linn, Kleve kreis, Weseli kreis. Rheinland-Pfalzi liidumaal hõlmab see Ahrweileri kreisi ja Mayern-Koblenzi kreisi.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

„Rheinisches Apfelkraut“ on Reinimaa traditsiooniline toode. Reinimaal on kõik eeldused viljapuude kasvatamiseks. Sajandite jooksul on sellest kujunenud arvestatav puuviljakasvatuspiirkond. Praegugi on Reinimaal palju puuviljaaedu ja erinevaid õunasorte. Kliimatingimused soodustavad selliste puuviljasortide kasvatamist, mille hapete ja looduslike pektiinide vahekord on sobiv võidena kasutatava toote valmistamiseks.

Toodet „Apfelkraut“ on Reinimaal traditsiooniliselt valmistatud mahakukkunud viljade säilitamiseks. Möödunud sajanditel kasutati peaaegu igas talus isevalmistatud magusat ja aromaatset toodet „Apfelkraut“ talvel toidu magustamiseks. Traditsiooniline tootmismeetod, nimelt vaiksel tulel rõhuta keetmine, ja teadmised rohkete õunasortide kombineerimise kohta pektiinide ja hapete õige vahekorra saavutamiseks, on kandunud edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tänu erilistele kliimatingimustele ja muudele looduslikele eeldustele on Reinimaa toote „Rheinisches Apfelkraut“ tootmiseks eriti soodne. See eriline eelis ja traditsioon on aidanud kohalikul elanikkonnal omandada eriti suured teadmised toote valmistamise kohta. Toodet „Rheinisches Apfelkraut“ kasutatakse eelkõige magusa võidena, lisandina küpsetamisel ja keetmisel (näiteks tüüpilise marineeritud veiselihast prae „Rheinischer Sauerbraten“ valmistamisel) ja ka traditsioonilise ja Reinimaale tüüpilise kartulikoogi („Rheinischer Reibekuchen“, murdes „Rievkooche“) lisandina.

Tänapäeval valmistatakse toodet „Rheinisches Apfelkraut“ endiselt traditsioonilise, põlvkonnalt põlvkonnale edasi kandunud tootmismeetodi järgi, mida iseloomustab arvukate õunasortide vahekorra hoolikas määramine ja vaiksel tulel rõhuta keetmine. Toodet valmistatakse täpselt esivanemate äraproovitud retseptide järgi. See tagab toote suurepärase kvaliteedi, nimelt selle tasakaalustatud maitse ja optimaalse määritavuse.

Toote „Rheinisches Apfelkraut“ eriline tuntus põhineb sajanditevanusel puuviljakasvatuspiirkonnal ja paljude põlvkondade jooksul kasutatud tootmismeetodil. See on eriti hästi tuntud Reinimaal, aga ka väljaspool seda. Seda kinnitavad asjaomaste asutuste seisukohad, nimetamine menüüdes, toiduretseptides ja e-poodide kaubavalikus. Tootel on kohalikus köögis oma kindel koht võidena ning seda kasutatakse lisandina küpsetamisel ja keetmisel. Toote „Rheinischer Apfelkraut“ kasutamisel on pikk traditsioon ja sel on veel ka tänapäeval tarbijate ja toitlustajate teadvuses kindel koht. Näiteks mainitakse seda koostisosana prae „Rheinischer Sauerbraten“ retseptis.

Tootmises kasutatakse ainult terveid õunu ja pirne. Kasutatakse üksnes kahjustusteta, täielikult valminud õunu ja pirne. Kui tootmine toimub saagikoristuse hooajal, seega hilissuvest kuni novembri keskpaigani, kasutatakse värskeid puuvilju. Ka väljaspool seda ajavahemikku kasutatakse samuti vaid terveid puuvilju, mitte pooltooteid. Sel juhul kasutatakse üksnes külmhoonetes hoitud puuvilju.

Eriline seos toote ja päritolupiirkonna vahel seisneb toote „Rheinisches Apfelkraut“ maines. Toote „Rheinisches Apfelkraut“ eriline tuntus põhineb sajanditevanusel puuviljakasvatuspiirkonnal ja paljude põlvkondade jooksul kasutatud tootmismeetodil. Seda tuntakse väga hästi Reinimaal, aga ka väljaspool seda.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://register.dpma.de/DPMAregister/blattdownload/marken/2018/3/Teil-7/20180119

23.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 431/20

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine

(2019/C 431/14)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„TOMATE LA CAÑADA“

ELi nr: PGI-ES-0664-AM01 – 12.3.2018

KPN () KGT (X)

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Kaitstud geograafilise tähise „Tomate La Cañada“ reguleeriv asutus

Aadress: Autovía del Mediterráneo, Salida 456 Paraje Los Mayorales, s/n 04130 El Alquián (Almería), España.

Tel +34 637310801.

E-post: miguelangel@elprimertomate.com

Kaitstud geograafilise tähise „Tomate La Cañada“ reguleeriv asutus on mittetulundusühendus, mida liikmesriigi pädev asutus tunnustab kvaliteedinimetust haldava asutusena. See esindab kaitstud toote tootmisega seotud ettevõtjaid. Seda juhitakse kooskõlas demokraatlike põhimõtetega ning see esindab kaitstud geograafilise tähisega seotud majanduslikke ja valdkondlikke huve, eriti vähemuste huve, tagades seeläbi kõigile võrdse esindatuse.

Peale selle on reguleerival asutusel õigus- ja teovõime esitada kõnealune muutmistaotlus kooskõlas riigisiseste õigusaktidega, täpsemalt Andaluusia autonoomse piirkonna valitsuse 25. märtsi 2011. aasta seaduse 2/2011 (kalandus- ja toidusektori kvaliteedi kohta) artikli 13 lõike 2 punktiga a.

2. Liikmesriik või Kolmas Riik

Hispaania

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐ Toote nimetus

☒ Toote kirjeldus

☐ Geograafiline piirkond

☐ Päritolutõend

☒ Tootmismeetod

☒ Seos piirkonnaga

☐ Märgistus

☒ Muu: õiguslikud nõuded ning graafikud ja diagrammid

4. Muudatus(t)e liik

☒ Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐ Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5. Muudatus(ed)

5.1.

Eelkõige muudetakse tootespetsifikaadi B osa „Toote kirjeldus“ ülesehitust, jättes välja kogu alapunkti B.2 ja jättes alles alapunkti B.3 sisu. Sellest saab uus alapunkt B.2 „Füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused ning kaubanduslikud liigid“. Uues alapunktis B.2 määratakse kindlaks iga tomatitüübi füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused, mida varasemas alapunktis B.2 ei olnud iga tomatiliigi kohta eraldi esile toodud.

— Tootespetsifikaadi alapunktist B.2 ja koonddokumendi punktist 3.2 jäetakse välja järgmine tekst:

„Tomatite „Tomate La Cañada“ nelja kaubandusliku liigi füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused on järgmised:

—	lükopeenisisaldus 100 grammis vahemikus 10,8–44 mg;

—	C-vitamiini sisaldus 100 grammis värskes viljas 62–195 mg;

—	L (heledus) vahemikus 38–49;

—	värvus (värvikaardi skaala kohaselt) vahemikus 2–11.“

—

Alapunkti „B.3 Kaubanduslikud liigid“ pealkiri asendatakse pealkirjaga „B.2 Füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused ning kaubanduslikud liigid“. Selle muudatusega lisatakse koonddokumendi punkti 3.2 teave iga kaubandusliku tomatiliigi füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste omaduste kohta.

Põhjused. Toote üldine kirjeldus on välja jäetud, sest tootespetsifikaadi B osas esitatud iga kaubandusliku liigi eriomaduste esiletoomist peetakse asjakohasemaks.

5.2.

Uues alapunktis B.2 kehtestatakse teatavad nõuded toote koristamise ja analüüsimise kohta, et seda oleks võimalik liigitada, ning iga parameetri suhtes kohaldatavad analüüsimeetodid. Lisatakse järgmine tekst:

„Füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused on need, mis on kindlaks määratud käesolevas dokumendis, tingimusel et

1)	korjamise ajal vastab koristatud vili iga tomatiliigi kohta kindlaks määratud värvikoordinaatidele;

2)	valim koosneb piisavast arvust viljadest, et saada statistiliselt olulised andmed;

3)	lükopeenianalüüs tehakse kohe, st 24 tunni jooksul pärast saagikoristust, kusjuures tomatid viiakse kasvualalt asjakohasesse laborisse külmutusseadmes.

Analüüsimeetodid:

Lükopeen ja tokoferoolid: kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) seadmete ja sobivate vormide kasutamine.

Heledus: kõrgresolutsiooniga spektrofotomeetri kasutamine.“

Põhjused

Proovide võtmise menetlusse on lisatud mõned lisatingimused, et vältida eri väärtuste tulemuste võimalikku kõikumist sõltuvalt sellest, millisel ajahetkel vilja omadusi analüüsitakse, ning kindlaks on määratud kasutatavad analüüsimeetodid, et tagada kooskõla Andaluusia autonoomse piirkonna valitsuse 25. märtsi 2011. aasta seadusega 2/2011 kalandus- ja toidusektori kvaliteedi kohta.

5.3.

Uutes alapunktides B.2 (koonddokumendi punkt 3.2) ja F.2 („Teave toote eriomaduste kohta“) (koonddokumendi punkt 5) on parameetrite „lükopeen“ ja „heledus“ sisu kohandatud ning parameeter „C-vitamiin“ asendatud parameetriga „E-vitamiin (α-tokoferool)“.

— Kaubanduslik liik „Redondo Liso“ [ümar sile]:

Omadust käsitlev tekst „heledusnäitaja vahemikus 42–46,5“ asendatakse tekstiga „heledusnäitaja (L) ≥ 35“.

Tekst „Seda liiki tomatite C-vitamiini sisaldus on 153–195 mg/100 g värskes viljas“ asendatakse tekstiga „Seda liiki tomatite E-vitamiini (α-tokoferooli) sisaldus on ≥ 0,40 mg/100 g värskes viljas“.

Tekst „Lükopeeni üldsisaldus on 21–25,8 mg/100 g kuivaines“ asendatakse tekstiga „Lükopeeni üldsisaldus on ≥ 26 mg/100 g kuivaines“.

— Kaubanduslik liik „Tomate Cereza (incluido cóctel)“ [kirsstomat, sealhulgas kokteiltomat]:

Omadust käsitlev tekst „heledusnäitaja vahemikus 38–40“ asendatakse tekstiga „heledusnäitaja (L) ≥ 35“.

Tekst „Seda liiki tomatite C-vitamiini sisaldus on 62–102 mg/100 g värskes viljas“ asendatakse tekstiga „Seda liiki tomatite E-vitamiini (α-tokoferooli) sisaldus on ≥ 0,30 mg/100 g värskes viljas“.

Tekst „Lükopeeni üldsisaldus on 31,6–38,4 mg/100 g kuivaines“ asendatakse tekstiga „lükopeeni üldsisaldus on ≥ 26 mg/100 g kuivaines“.

— Kaubanduslik liik „Asurcado“ [ribiline tomat]:

Omadust käsitlev tekst „heledusnäitaja vahemikus 38–40“ asendatakse tekstiga „heledusnäitaja (L) ≥ 35“.

Tekst „Seda liiki tomatite C-vitamiini sisaldus on 130–155 mg/100 g värskes viljas“ asendatakse tekstiga „Seda liiki tomatite E-vitamiini (α-tokoferooli) sisaldus on ≥ 0,31 mg/100 g värskes viljas“.

Tekst „Lükopeeni üldsisaldus on 35,4–44 mg/100 g kuivaines“ asendatakse tekstiga „Lükopeeni üldsisaldus on ≥ 26 mg/100 g kuivaines“.

— Kaubanduslik liik „Oblongo o Alargado“ [piklik või pikergune tomat]:

Omadust käsitlev tekst „heledusnäitaja vahemikus 38–40“ asendatakse tekstiga „heledusnäitaja (L) ≥ 35“.

Tekst „Seda liiki tomatite C-vitamiini sisaldus on 142–186 mg/100 g värskes viljas“ asendatakse tekstiga „Seda liiki tomatite E-vitamiini (α-tokoferooli) sisaldus on ≥ 0,31 mg/100 g värskes viljas“.

Tekst „Lükopeeni üldsisaldus on 10,8–13,2 mg/100 g kuivaines“ asendatakse tekstiga „Lükopeeni üldsisaldus on ≥ 26 mg/100 g kuivaines“.

Põhjused

On ilmnenud tõsiseid probleeme seoses KGT vastavusega tootespetsifikaadi nõuetele, mis põhinevad Almeria ülikooli 2009. aastal avaldatud uuringul „Nutrient composition and antioxidant activity of eight tomato (Lycopersicon esculentum) varieties“, milles käsitletakse kaheksa tomatisordi toitainete sisaldust ja antioksüdatiivset aktiivsust. Need nõuded on ülemäära ranged ning nende aluseks olevate proovide võtmine ja analüüsimine toimus optimaalsetes tingimustes, mida on tavapäraste viljelus- ja turustamistavade kontekstis väga raske korrata. Esiteks on peaaegu võimatu saavutada küpse vilja C-vitamiini taset, mille tomat peab olema tootespetsifikaadi kohaselt saavutanud saagikoristuse ajaks, kuna C-vitamiini sisaldus tomati küpsedes väheneb. Samuti on tootespetsifikaadis esitatud lükopeeni ja heleduse tasemed tunduvalt kõrgemad kui need, mis geograafilises piirkonnas tavaliselt saavutatakse.

Igal juhul on taotletava muudatuse kohaselt kohandatud lükopeeni ja heleduse tasemed kõrgemad, kui on kindlaks tehtud väljastpoolt geograafilist piirkonda pärit sama sordi tomatite puhul, nagu on näidatud allpool.

Tootespetsifikaadis esitatud heleduse ja lükopeeni maksimumväärtused on välja jäetud, sest sellised ülemmäärad ei ole põhjendatud, kuna kõrgemad väärtused toovad esile tomatite neid omadusi, mis loovad tarbijatele positiivse mulje nende kvaliteedist ja värskusest. Samal ajal leevendatakse mõlema parameetri nõudeid eespool selgitatud põhjustel. Kummagi parameetri väärtuste kavandatud vähendamine ei põhjusta olulisi muutusi tüüpilistes kvaliteediomadustes ega organoleptilistes omadustes. Väljastpoolt kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud piirkonda pärit tomatite heledusnäitaja on enamasti 25–28; kõnealuste kaubanduslike liikide puhul oli see kõikides olukordades kõrgem. Kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud tomatite minimaalne heledusnäitaja on kehtestatud tasemel 35.

Näitaja „C-vitamiini sisaldus“ on asendatud näitajaga „E-vitamiini (α-tokoferooli) sisaldus“, kuna tomatite C-vitamiini tase kõigub oluliselt sõltuvalt küpsemise etapist. Vähem valminud tomatite puhul on teatatud väga suurest esialgsest C-vitamiini sisaldusest, mis on tomati säilivusaja lõppjärgus vähenenud näitajani 28 mg/100 g värskes viljas (Valle ja Rodríguez, 2011). Seda suurt varieeruvust arvesse võttes ei peeta C-vitamiini konkreetsest geograafilisest piirkonnast pärit tomatite kvaliteedi heaks näitajaks.

Tokoferooliühendite sisaldus püsib tomati küpsemisel stabiilsemana. Nende ühendite sisalduse suhtes on teatatud väikestest muutustest küpsemise edenedes (7,7–11,6 µg/g värskes viljas) (Quadrana et al., 2013).

Peale selle on C-vitamiin ja tokoferoolid oma antioksüdatiivsete omaduste poolest vastastikku asendatavad; juba ammu on teada, et need kahte liiki ühendid on antioksüdatiivsete omaduste poolest koostoimelised ja koostoimivad (Niki et al., 1987). Seepärast peetakse tokoferoole tomatite kasulike terviseomaduste sobivaks näitajaks, neid käsitlevat näitajat saab kasutada C-vitamiini näitaja asemel ja nende kasutamine on selle suhtes tõhusam.

Tomatisortide tokoferoolisisaldust mõjutavad mitmesugused tegurid, näiteks kastmisvee soolsus, kaaliumi kogus toitainelahuses, asjaomane geneetiline variatsioon ning piirkonnale omased keskkonnatingimused (päikesepaiste, temperatuur ja niiskus).

Tomati „Tomate La Cañada“ tokoferoolisisaldus on suurem kui väljastpoolt geograafilist piirkonda pärit sarnaste tomatiliikide tüüpiline keskmine tokoferoolisisaldus. See on eriti oluline α-tokoferooli puhul, millel on E-vitamiini aktiivsus ja mis on seepärast toiteväärtuse seisukohast kõige olulisem tokoferooliühend. Tokoferoolide sünteesile ja tokoferoolisisalduse kujunemisele aitab kaasa ka soolasisaldusega seonduv osmootne stress, mis on tingitud väga heast elektrijuhtivusest.

Tomati „Tomate La Cañada“ tüüpiline keskmine α-tokoferooli väärtus on 0,56–0,72 mg/100 g värskes viljas, sõltuvalt valitud kaubanduslikust liigist, samas kui KGTga hõlmamata tomatite puhul on kõige sagedamini esinev väärtus ≥ 0,14 mg/100 g värskes viljas. Seepärast on KGTga hõlmatud tomati α-tokoferooli miinimumväärtus kehtestatud tasemel 0,30 mg/100 g värskes viljas.

Väga hele värvitoon tuleneb sellest, et viljad on väga tihked. Samuti tuleks arvesse võtta, et selle parameetri väärtus sõltub küpsusest: vähem küpsete tomatite heledusväärtus on kõrgem. Sellest hoolimata on erandlikud tomatid, mis on juba hakanud punaseks minema, sisaldavad palju lükopeeni, on kõrge heledusväärtusega ja suure α-tokoferooli sisaldusega.

5.4.

Tootespetsifikaadi punkti F.3 „Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote omaduste vahel“ kohandatakse nii, et see kajastaks C-vitamiini parameetri asendamist.

Tekst:

„Tomatite „Tomate La Cañada“ kvaliteeti ja eriomadusi (heledus, lükopeeni- ja C-vitamiini sisaldus) mõjutavad kastmisvesi ja muld toitainete allikana.“

asendatakse järgmisega:

„Tomatite „Tomate La Cañada“ kvaliteeti ja eriomadusi (heledus, lükopeeni- ja tokoferoolide sisaldus) mõjutavad kastmisvesi ja muld toitainete allikana.“

Tekst:

„a) C-vitamiin

Soolase veega kastmine, mis on määratletud geograafilises piirkonnas tavaks, kusjuures vesi saadakse üksnes hüdrogeoloogilistest üksustest [halduskontseptsioon, mis hõlmab mitut põhjaveekihti] 06.11 ja 06.12 (mõlemad on väga soolasjed), suurendab C-vitamiini sisaldust.

Kastmisvee elektrijuhtivuse suurenemine, mis on otseselt seotud vee soolade sisaldusega, suurendab vilja C-vitamiini sisaldust.

Määratletud geograafilise piirkonna intensiivne päikesekiirgus, mis langeb tomatitaimedele enne saagikoristust, mõjutab samuti askorbiinhappe (C-vitamiini) sisaldust küpses viljas.“

asendatakse järgmisega:

„a) E-vitamiin (α-tokoferool)

Tokoferoolide sünteesile ja tokoferoolisisalduse kujunemisele aitab kaasa ka soolasisaldusega seonduv osmootne stress, mis on tingitud väga heast elektrijuhtivusest.“

5.5.

Tootespetsifikaadi alapunktist B.2. on välja jäetud konkreetne viide eri sortide istutamise ajale.

— Kaubanduslik liik „Redondo Liso“ [ümar sile]:

Pikkade ja lühikeste kasvutsüklitega taimed istutatakse ajavahemikus augusti viimasest nädalast kuni septembri esimese nädalani ja lühikese kasvutsükliga taimed istutatakse kevadel.

— Kaubanduslik liik „Tomate Cereza (incluido cóctel)“ [kirsstomat, sealhulgas kokteiltomat]:

Taimede istutamise aeg on alates septembrist.

— Kaubanduslik liik „Asurcado“ [ribiline tomat]:

Taimede istutamise aeg on alates septembrist.

— Kaubanduslik liik „Oblongo o Alargado“ [piklik või pikergune tomat]:

Taimed istutatakse hooaja keskel või lõpus.

Põhjused

Istutamisaeg sõltub konkreetse aasta ilmast, aga ka uutest uue ja tõhusama ventilatsioonisüsteemiga struktuuridest, millest tingituna võidakse tuua tsükli algus ettepoole, mõjutamata sealjuures tomati omadusi.

5.6.

Tootespetsifikaadi punktis E „TOOTE SAAMINE“ ja alapunktis E.1 „Kasvatusmeetodid“ on tomati „Tomate La Cañada“ kasvatamist käsitlevate standardite loetelust välja jäetud kehtetuks muutunud 10. oktoobri 2007. aasta määrus ja selle asemel on lisatud praegu kehtiv 15. detsembri 2015. aasta määrus. Lisatud on ka Hispaania puu- ja köögivilja sertifitseerimise standard UNEGAP.

Põhjused

10. oktoobri 2007. aasta määrus, millega kiidetakse heaks kaitstud aianduskultuuride integreeritud tootmise erimäärus, tunnistati 15. detsembri 2015. aasta määrusega kehtetuks ja seetõttu asendati viide tootespetsifikaadis.

Lisatud on ka täiendav kasvatusstandard (UNEGAP). Tegemist on UNE 155000 standardi nõuete alusel välja töötatud heade põllumajandustavade sertifitseerimise süsteemiga, mille GLOBALG.A.P. on tunnistanud sellega võrdväärseks kavaks ja mida Hispaania akrediteerimisasutus ENAC tunnustas sertifitseerimisstandardina märtsis 2014, st pärast tomati „Tomate La Cañada“ KGT registreerimist 9. juunil 2012.

5.7.

Alapunkti E.2 „Tootmisprotsessi etapid“ on muudetud, lisades sellesse käitlemisprotsessi muutujad, mis sõltuvad vilja omadustest ja ressursside optimeerimise põhimõtetest. Välja on jäetud ka viide komisjoni 14. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 790/2000.

Tekst:

„Kasvualalt koristatud tomatikobarate küljes on peenprügi (tolm, lehetükid jms), mistõttu peavad need läbima pesemis- ja kuivatamistunneli. See toimub automaatselt, kasutades spetsiaalselt selleks välja töötatud masinaid, mille abil läbivad tomatid pesemis- ja kuivatamistunneli.“

asendatakse järgmisega:

„Kui kasvualalt koristatud tomatikobarate küljes on peenprügi (tolm, lehetükid jms), peavad need läbima pesemis- ja kuivatamistunneli.

See toimub automaatselt, kasutades spetsiaalselt selleks välja töötatud masinaid, mille abil läbivad tomatid vajaduse korral pesemis- ja kuivatamistunneli.“

Tekst:

„Väiksemad tomatid liigitatakse müügi eesmärgil kui „mittetäiuslik toodang“.“

asendatakse järgmisega:

„Väiksemaid tomateid turustatakse ilma kaitstud geograafilise tähiseta „Tomate La Cañada“.“

Tekst:

„Kui tomatid on pakitud papp- või plastkastidesse, koostatakse kaubaalused.“

asendatakse järgmisega:

„Kui tomatid on pakendatud, koostatakse kaubaalused.“

Põhjused

Selle muudatuse eesmärk on lisada tingimuslik element: tomateid ei pesta, kui see ei ole vajalik, vältides seeläbi negatiivset mõju toote säilivusajale ja vee raiskamist.

KGTta tomatite müügi eesmärk on vältida suurte jäätmekoguste tekkimist tomatite töötlemise ettevõtetes. Samuti välditakse pakendiliigi märkimist, sest see sõltub kliendi nõudmistest ega mõjuta tomati kvaliteeti ja omadusi.

Viide komisjoni 14. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 790/2000 on välja jäetud, sest see on kehtetuks tunnistatud.

5.8.

Alapunktis F.1.2 „Geograafilise piirkonna eripära: looduslikud tegurid“ ja koonddokumendi punktis 5 „Seos geograafilise piirkonnaga“ on kohandatud elektrijuhtivuse ja vee väärtusi.

Tekst:

„Kaitstud geograafilise tähisega tomateid tuleb kasvatada muldadel, mille elektrijuhtivus on vähemalt 4,5 dS/m.

Tomateid „Tomate La Cañada“ viljelevates põllumajandusettevõtetes kasutatav kastmisvesi pärineb üksnes hüdrogeoloogilistest üksustest [halduskontseptsioon, mis hõlmab mitut põhjaveekihti] 06.11 ja 06.12.

KGT „Tomate La Cañada“ määratletud geograafilises piirkonnas kasutatava kastmisvee elektrijuhtivus peab olema vähemalt 2,5 dS/m.“

asendatakse järgmisega:

„Kaitstud geograafilise tähisega tomateid tuleb kasvatada muldadel, mille elektrijuhtivus on vähemalt 4 dS/m.

Tomateid „Tomate La Cañada“ viljelevates põllumajandusettevõtetes kasutatav kastmisvesi pärineb hüdrogeoloogilistest üksustest [halduskontseptsioon, mis hõlmab mitut põhjaveekihti] 06.11 ja 06.12 ja vihmaveest.

KGT „Tomate La Cañada“ määratletud geograafilises piirkonnas kasutatava kastmisvee elektrijuhtivus peab olema vähemalt 2 dS/m.“

Põhjused

Kaitstud geograafilise tähisega tomateid tuleb kasvatada muldadel, mille elektrijuhtivus on vähemalt 4,5 dS/m ja pH on alla 8,5. Tänapäeval on vihmavee üldise kasutamise tõttu piirkonna mulla elektrijuhtivus vähemalt 4 dS/m kogu kasvutsükli jooksul. Vihmavee üldise kasutamise tõttu (et kaitsta põhjavett ülemäärase kasutamise eest) on kastmisvee elektrijuhtivus veidi vähenenud, mis on omakorda põhjustanud mulla elektrijuhtivuse vähenemist. See muutus ei põhjusta tomati kvaliteedi halvenemist – lükopeeni ja heleduse väärtused on endiselt kõrged.

Vihmavee kasutamine on saavutatud tänu tomatikasvatussüsteemide moderniseerimisele, st parandatud on kasvuhoonete konstruktsiooni, asendades algse horisontaalse (lame-) katuse (see tähendas, et struktuuri kokkuvarisemise ärahoidmiseks vihma ajal pidi plast olema perforeeritud) viilkatuse või mitme tunneliga struktuuriga. Uute struktuuride peamine eelis on asjaolu, et vihmavee saab koguda kokku ja suunata põllumajandusettevõtte kastmismahutisse, mis võimaldab vett säästa.

5.9.

Punkt I) „ÕIGUSLIKUD NÕUDED“ on välja jäetud.

Põhjused

See osa on välja jäetud, kuna see ei ole määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt tootespetsifikaadis kohustuslik.

5.10.

Tootespetsifikaadi alapunktist F jäetakse välja järgmised joonised ja tabelid:

—	joonis 1. Tomatite „Tomate La Cañada“ nelja kaubandusliku liigi heledusväärtused;

joonis 2. Tomatite „Tomate La Cañada“ C-vitamiini sisaldus;

joonis 3. Tomatite „Tomate La Cañada“ lükopeenisisaldus;

tabel 1. Tomatite kasvatamiseks kasutatavate eri muldade mullalahuse analüüs;

tabel 2. Eri piirkondade kastmisvee keskmine koostis.

Põhjused

Joonised ja tabelid on välja jäetud tootespetsifikaadi lihtsustamiseks, kuna nendes lihtsalt korrati tekstis esitatud teavet graafiku ja tabeli vormis. Peale selle ei ole muudetud tootespetsifikaadis enam C-vitamiini parameetrit, samas kui lükopeeni ja heleduse parameetrid on endiselt esitatud, kuid muude väärtustega. Tabelid on välja jäetud, sest need sisaldavad eri geograafiliste piirkondade mulla ja kastmisvee võrdlevaid analüütilisi andmeid ning need andmed on toetavas uuringus asjakohasemad kui tootespetsifikaadis.

KOONDDOKUMENT

„TOMATE LA CAÑADA“

ELi nr: PGI-ES-0664-AM01 – 12.3.2018

KPN ()KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Tomate La Cañada“

2. Liikmesriik või Kolmas Riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Tomatitaime (Lycopersicon esculentum Mill.) vili; taim pärineb järgmistest kaubanduslikest liikidest: „Redondo Liso“ [ümar sile], „Tomate cereza“ [kirsstomat], „Asurcado“ [ribiline] ja „Oblongo o alargado“ [piklik või pikergune].

— „Redondo Liso“ [ümar sile]: vili on intensiivset ja väga tumedat värvi, viljavars on erkroheline ja vili on küpsemisel kauni värvusega.

Vilja seisundi kindlaksmääramise värviskaala järgi on värvus vahemikus 1–13. Sordi „Redondo Liso“ viljad koristatakse siis, kui nende värvus on värviskaala järgi vahemikus 7–10 ja „Redondo Liso“ rohelised viljad koristatakse, kui nende värvus on vahemikus 2–3. Seda liiki tomatite heledus on ≥ 35. See peab kogu tsükli vältel olema ühtlane ning selle kvaliteet peab olema jätkuvalt väga hea ka raskemates talvistes tingimustes. Tomatitel on suurepärane maitse ja hea säilivus. Nende suurus võib olla järgmistes kategooriates: GG, G, M või MM (vahemikus 47–102 mm).

Seda liiki tomatite E-vitamiini (α-tokoferooli) sisaldus on ≥ 0,40 mg/100 g värskes viljas.

Seda liiki tomatite lükopeeni üldsisaldus on ≥ 26 mg/100 g värskes viljas.

— „Tomate Cereza (incluido cóctel)“ [kirsstomat, sealhulgas kokteiltomat]: selle sordi vili paistab silma oma maitse ja suhkrusisalduse poolest ega lõhene kergesti. Viljad moodustavad pikki ja hargnenud kobaraid.

Tomatid on ümarad ja pikergused ning intensiivse punase värvusega. Tomatid koristatakse ja seejärel turustatakse, kui värvus on värviskaala järgi vahemikus 10–11. Seda liiki tomatite heledus on ≥ 35. Tomatite läbimõõt on turustamisel 20–35 mm.

Seda liiki tomatite E-vitamiini sisaldus on ≥ 0,30 mg/100 g värskes viljas.

Seda liiki tomatite lükopeeni üldsisaldus on ≥ 26 mg/100 g värskes viljas.

— „Asurcado“ [ribiline]: viljad on ribilised, ühtlased, tumedat värvi, väga erkrohelise viljavarre ja suurepärase maitsega.

Turustatavad tomatid on kategooria G, M või MM suuruses ning nende läbimõõt on 47–82 mm. Istutusaeg sõltub konkreetse aasta ilmastikust ning viljade värvus on koristamisel värviskaala järgi vahemikus 2–3. Seda liiki tomatite heledus on ≥ 35.

Seda liiki tomatite E-vitamiini sisaldus on ≥ 0,31 mg/100 g värskes viljas.

Seda liiki tomatite lükopeeni üldsisaldus on ≥ 26 mg/100 g värskes viljas.

— „Oblongo o Alargado“ [piklik või pikergune]: viljad on väga ühtlased, munakujulised, stabiilse kvaliteedi ja suurepärase maitsega ning neid eristavad muudest sortidest vähem happeline maitse ja lehvikukujulised oksad.

Küpsetel viljadel on väga pilkupüüdev värvus, st väga intensiivne punane. Viljad tuleb koristada, kui värvus on värviskaala järgi vahemikus 8–9. Seda liiki tomatite heledus on ≥ 35. Turustamiseks valitakse tomatid, mille suurus on järgmistes kategooriates: M ja MM (47–67 mm).

Seda liiki tomatite E-vitamiini sisaldus on ≥ 0,31 mg/100 g värskes viljas.

Seda liiki tomatite lükopeeni üldsisaldus on ≥ 26 mg/100 g värskes viljas.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Erietapp, mis peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, on tomatite viljelemine.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Mis tahes liiki pakenditel, milles kaitstud geograafilise tähisega tomateid veetakse, peavad olema reguleeriva asutuse väljaantud nummerdatud märgised, millel on tekst „Indicación Geográfica Protegida „Tomate La Cañada““ ja „Tomate La Cañada“ KGT logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega „Tomate La Cañada“ tomatite geograafiline tootmispiirkond hõlmab maa-alasid, mis asuvad hüdrogeoloogilistes üksustes [halduskontseptsioon, mis hõlmab mitut põhjaveekihti] 06.11 (Campo de Níjar) ja 06.12 (Andarax-Almería). Mõlema ala põhjaveekihid on sooldunud ja nende peamine faatsies on naatriumkloriid. Sellise põhjaveega kastetud maapind on samuti sooldunud. Need määratletud piirkonnale iseloomulikud aspektid mõjutavad ka toote eriomadusi.

Määratletud piirkond asub Kagu-Hispaanias Almería provintsis ning seda ümbritsevad põhjas suured mäeahelikud (Sierra Nevada ja Sierra de Los Filabres), veidi lõuna pool Sierra Alhamilla ja Sierra Cabrera ning läänes Sierra de Gador. Lõunas ja idas piirneb määratletud piirkond Vahemerega.

Tootmispiirkond hõlmab 22 omavalitsusüksust, kuigi mõnda vaid osaliselt: Almería, Huercal de Almería, Pechina, Viator, Gador, Benahadux, Rioja, Santa Fe de Mondujar, Santa Cruz de Marchena, Alsodux, Alhabia, Huécija, Instinción, Illar, Alboloduy, Bentarique, Terque, Alhama de Almería, Níjar, Carboneras, Lucainena de la Torres ja Sorbas.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

—	Geograafilise piirkonna eripära

Muld: Almería provintsis asuva Andaraxi jõe viljakast tasandikust Níjari viljeluspiirkonnani ulatuva tasase maa-ala mullad on alluviaalsed. Mujal on valdavalt düünid ja liivane pinnas, millest 95 % moodustab liiv.

Üldiselt lubjakivitekkeline pinnas on sügav, üldjuhul väheviljakas ja selles toimub intensiivne erosiooniprotsess.

Piirkonnas esineb peamiselt kahte tüüpi muldasid: soola- ja lubjarikkad lammimullad (väga soolased mullad) ning soolarikkad inimtekkelised mullad, mistõttu tomatite „Tomate La Cañada“ viljeluspinnas vastab sooldunud mulla määratlusele.

Määratletud geograafilise piirkonna muld juhib väga hästi elektrit, mis kajastab piirkonna suurema osa mulla suurt soolsust tänu suurele kloorisisaldusele ja asendatava naatriumi sisaldusele. Kaitstud geograafilise tähisega tomateid tuleb kasvatada muldadel, mille elektrijuhtivus on vähemalt 4,0 dS/m ja pH on alla 8,5.

Seoses asendatava naatriumi osakaaluga võib täheldada, et tomateid „Tomate La Cañada“ viljeletakse muldadel, mille asendatava naatriumi sisaldus on suurem (sooldunud mullad) kui muudes tomativiljeluspiirkondades. Tomateid „Tomate La Cañada“ kasvatatakse muldadel, mille asendatava naatriumi sisaldus on üle 15 %. Muudes piirkondades on nimetatud väärtus madalam, näiteks Lääne-Almerías asuva Poniente Almeriense puhul on see 50 % madalam.

Vesi: viljeluspiirkondades kasutatav vesi sisaldab naatriumkloriidi, selles on rohkesti ioone ja selle elektrijuhtivus on hea. Peamiselt sisaldab kastmisvesi naatriumi-, kloriidi-, sulfaatide ja kaltsiumiioone; Cl–- ja Na+-ioonide sisaldus vees on vastavalt 40 % ja 35 %, mis on suurem kui muude viljeluspiirkondade kastmisvees.

Tomatite „Tomate La Cañada“ viljelemisel kasutatava kastmisvee elektrijuhtivus on hea, ületades muude viljeluspiirkondade vastavaid väärtusi 70 %. Samuti on tomatite „Tomate La Cañada“ viljelemisel kasutatava kastmisvee naatriumi imendumise määr ligikaudu neli korda kõrgem kui muude piirkondade kastmisveel; see seletab ühtlasi „Tomate La Cañada“ viljeluspiirkonna muldade asendatava naatriumi suuremat sisaldust.

KGT „Tomate La Cañada“ määratletud geograafilises piirkonnas kasutatava kastmisvee elektrijuhtivus peab olema vähemalt 2 dS/m (sellist vett peetakse juba üsna soolaseks, mis võib saaki märkimisväärselt kahjustada).

Kliima ja orograafia: üldiselt kuulub määratletud geograafiline piirkond alasse, mille kliimat iseloomustavad kuivus (kuivusaste 3–6) ja poolkõrbe tunnused, st tegemist on Euroopa kõige kuivema piirkonnaga, kus ei esine öökülmasid ja sademete hulk on niivõrd väike, et seda võiks nimetada kuivaks kõrbeks.

Piirkonnas esineb niisiis vähe sademeid, aastane keskmine sademete hulk on 200–400 mm, keskmine õhutemperatuur on 16,8–18,3 °C ja atmosfäär soodustab aurustumist.

Sademed on valingulised ning kuude ja aastate lõikes ebaregulaarsed. Sellised looduslikud tingimused ja piirkonna hüdrogeoloogilised omadused selgitavad pinnavee puudumist, mistõttu on tingimata vajalik kasutada põhjavee ressursse.

Aastase kõrge keskmise temperatuuri ja vähese keskmise sademete hulga tõttu toimub intensiivne evapotranspiratsioon ning äravool on väike, mistõttu soolad jäävad mulda ja suurendavad selle elektrijuhtivust.

Lisaks mõjutab viljelustingimusi ala piirnemine massiivsete mäeahelikega: põhjas Sierra Nevada ja Sierra de Los Filabres, veidi lõuna pool Sierra Alhamilla ja Sierra Cabrera ning läänes Sierra de Gador, mis kaitsevad piirkonda põhjast tulevate kliimamõjutuste ning ka lääne- ja põhjatuulte eest. Mõju avaldab ka lõuna- ja idapool asuv Vahemeri.

Kuna piirkond on põhjast tulevate õhumasside eest kaitstud ning võttes arvesse selle laiuskraadi ja Vahemere mõju, valitsevad seal erakordsed soojustingimused. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 73 % ning see püsib aasta vältel üldjuhul stabiilsena ega tekita alati kondensatsiooni. Seepärast esineb piirkonnas vähe uduseid päevi.

Langev netokiirgus: päike paistab määratletud geograafilises piirkonnas keskmiselt kuni 3 040 tundi aastas, samas kui pilvisus on Hispaania väikseim (keskmiselt 35 pilvist päeva aastas). Kasvuhoones on aastane keskmine päikesekiirgus 137,58 W/m2.

—	Toote eripära:

Tomativilja heledus (L):

Hunteri mõõteseadmes kasutatakse värvikoordinaate L, a ja b, millega simuleeritakse nelinurkne kolmemõõtmeline vastandvärvide teoorial põhinev värviruum. Tomati „Tomate La Cañada“ heledusnäitaja (L) on suurem kui 35. Tomatite kaubanduslike liikide viljade koristamise vahemikud värviskaala järgi on järgmised:

„Redondo Liso“ [ümar sile]: viljad koristatakse, kui heledus on värviskaala järgi vahemikus 7–10.

„Cereza“ [kirsstomat]: viljad koristatakse, kui heledus on värviskaala järgi vahemikus 10–11.

„Asurcado“ [ribiline]: viljad koristatakse, kui heledus on värviskaala järgi vahemikus 2–3.

„Oblongo“ [piklik]: viljad koristatakse, kui heledus on värviskaala järgi vahemikus 8–9.

Lükopeenisisaldus:

Määratletud geograafilises piirkonnas viljeldava nelja tomatiliigi lükopeenisisaldus on ≥ 26 mg/100 g kuivaines, mis on kirjanduslike allikate kohaselt palju suurem kui muudes tootmispiirkondades viljeldavate sama kaubandusliku liigi tomatitel.

E-vitamiini (α-tokoferooli) sisaldus:

Määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatavate tomatiliikide E-vitamiini sisaldus on kirjanduslike allikate kohaselt palju suurem kui muudes tootmispiirkondades kasvatatavate sama kaubandusliku liigi tomatitel.

„Redondo Liso“ [ümar sile]: ≥ 0,40 mg/100 g värskes viljas.

„Cereza“ [kirsstomat]: ≥ 0,30 mg/100 g värskes viljas.

„Asurcado“ [ribiline]: ≥ 0,31 mg/100 g värskes viljas.

„Oblongo“ [piklik]: ≥ 0,31 mg/100 g värskes viljas.

—	Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote omaduste vahel

Tomatite „Tomate La Cañada“ kvaliteeti ja eriomadusi (heledus, C-vitamiini ja lükopeenisisaldus) mõjutavad kastmisvesi, muld toitainete allikana (sooldunud mullad, mida kastetakse kõnealuse soolase veega) ning piirkonna erilised keskkonnatingimused (päikesekiirgus, õhutemperatuur ja niiskus).

a) E-vitamiin (α-tokoferool)

Tomatisortide tokoferoolisisaldust mõjutavad mitmesugused tegurid: kastmisvee soolsus, kaaliumi kogus toitainelahuses, asjaomane geneetiline variatsioon ning piirkonna erilised keskkonnatingimused (päikesepaiste, temperatuur ja niiskus).

Tokoferoolide sünteesile ja tokoferoolisisalduse kujunemisele aitab kaasa ka soolasisaldusega seonduv osmootne stress, mis on tingitud väga heast elektrijuhtivusest.“

b) Lükopeen

Soolase veega kastmine suurendab lükopeenisisaldust. Kastmisvee elektrijuhtivuse suurenemine, mis on otseselt seotud vee soolasisaldusega, suurendab kõnealuse nelja kaubandusliku tomatiliigi lükopeenisisaldust. Õhutemperatuur vahemikus 18–26 °C soodustab üldiselt lükopeeni sünteesi ja karotinoide üldiselt. Määratletud geograafilise piirkonna keskmine õhutemperatuur (18 °C) hõlbustab lükopeeni sünteesi ja aitab seega kaasa tomatite „Tomate La Cañada“ suure lükopeenisisalduse kujunemisele.

Lükopeeni sünteesile ja tomatite „Tomate La Cañada“ suure lükopeenisisalduse kujunemisele aitab kaasa ka soolasisaldusega seonduv osmootne stress, mida tekitab kõnealuste tomatite kasvupiirkonna muldade suur elektrijuhtivus.

c) Tomativilja heledus (L)

Hunteri mõõteseadme värviruumi põhine heledusnäitaja sõltub langevast päikesekiirgusest, temperatuurist, soolase vee kasutamisest ja viljelemisest sooldunud muldadel.

Soolase veega kastmine ja viljelemine sooldunud muldadel parandab vilja heledusnäitajat.

Kõige rohkem suurendavad elektrijuhtivust samas kontsentratsioonis Cl–-ioonid ning seejärel Ca2+- ja Na+-ioonid. Sellega on seletatav tomatite „Tomate La Cañada“ viljeluspiirkonna muldade hea elektrijuhtivus, kuna muude piirkondade muldade Cl–- ja Na+-ioonide kontsentratsioon on märgatavalt väiksem.

Tomatitaim on päikesekiirguse suhtes nõudlik ning vajab taime tõhusaks arenguks ja vilja ühtlase värvi saavutamiseks 8–16-tunnise päikesevalgusega päevi. Rohke päikesekiirgus mõjutab taime õitsemist, paljunemist ja vegetatiivset arengut, parandades vee ja toitainete imendumist ning seega ka tootlikkust.

Kuna tomateid „Tomate La Cañada“ kasvatatakse Euroopa kõige päikeselisemas piirkonnas, saavutavad määratletud geograafilise piirkonna tomatid kõige optimaalse värvi talvekuudel.

Kasvuhooned kaitsevad taimi kevadise ja suvise liigse päikesevalguse eest. Kloroplastid, mis reageerivad fotosünteesi lõpuleviimiseks otseselt päikesevalgusele, pöörduvad risti päikesekiirte suunas.

Kuna päikesevalgus on kevadel ja suvel väga tugev, aitavad kasvuhooned vältida olukorda, kus päikesekiirgus langeb kloroplastidele viltu; selle tagajärjel saaksid need vähem valgust, mis omakorda mõjutaks viljade värvust ja küpsemist.

Samuti on hästi teada temperatuuri mõju värvusele: määratletud geograafilise piirkonna keskmine õhutemperatuur vahemikus 16,8–18,3 °C soodustab kaunima värvusega tomatite kasvatamist.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi terviktekst on kättesaadav veebisaidil

https://juntadeandalucia.es/export/drupaljda/Pliego_Tomate_modificado.pdf

või piirkondliku põllumajandus-, loomakasvatus-, kalandus- ja säästva arengu nõukogu kodulehel (http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal), klõpsates järgmistele linkidele: „Áreas de actividad“/„Industrias y Cadena Agroalimentaria“/„Calidad“/„Denominaciones de calidad“/„Frutas y Hortalizas“; tootespetsifikaat on leitav kvaliteedinimetuse alt.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

23.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 431/31

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) artikli 17 lõike 6 kohase muutmistaotluse avaldamine

(2019/C 431/15)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 (1) artiklile 27.

GEOGRAAFILISE TÄHISE TEHNILISE TOIMIKU MUUTMISE TAOTLUS

„RATAFIA DE CHAMPAGNE“

ELi nr: PGI-FR-02062-AM01 – 5.7.2018

Muudatuse keel: prantsuse

Vahendaja

Liikmesriik/liikmesriigid: Prantsusmaa

Vahendaja nimi: põllumajanduse ja toiduainete ministeerium

Aadress: Direction Générale de la Performance Économique et Environnementale des Entreprises

Service du développement des filières et de l’emploi

Sous-direction des filières agroalimentaires

Bureau du vin et des autres boissons

3 Rue Barbet de Jouy

75349 Paris Cedex 07 SP

FRANCE

Tel +33 149554955

E-post: liste-cdc-vin-aop-DGPAAT@agriculture.gouv.fr

Geograafilise tähise nimi

„Ratafia de Champagne“

Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	Kaitstud nimetus

—	Muu: tootmismeetod ja märgistamise erieeskirjad

Muutmine

Tootespetsifikaadi muutmine, mis nõuab peamiste spetsifikaatide muutmist

Selgitused muudatuste kohta

Nimetuse „Ratafia de Champagne“ asendamine nimetusega „Ratafia champenois“

Seoses Euroopa Komisjonile geograafilise tähise tehnilise toimiku edastamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklile 20 on tootjad avaldanud soovi, et geograafilise tähise nimetus muudetaks nimetuseks „Ratafia champenois“ eesmärgiga teavitada sõnaselgelt tarbijaid seosest selle piiritusjoogi ja Champagne’i veinipiirkonna vahel, jättes kaitstud päritolunimetuse „Champagne“ vaid selle nimetuse kasutada. Sõna „Champagne“ on järk-järgult üha enam hakatud kasutama vahuveinide tähistamiseks. Ka geograafilises piirkonnas toodetud vaikseid veine, mida ajalooliselt nimetati Champagne’i naturaalveinideks (vins natures de Champagne), tunnustati vastava päritolunimetusega 1974. aastal, kuid registreeriti hiljem kaitstud päritolunimetuse „Coteaux champenois“ all.

Nimetus „Ratafia de Champagne“ asendati nimetusega „Ratafia champenois“ igal selle tehnilises toimikus kasutamise korral. Seda tunnustati riiklikult 22. jaanuari 2015. aasta määrusega, mida muudeti 12. veebruari 2015. aasta määrusega, mis on heaks kiidetud ka Euroopa Liidu tasandil.

Tootmismeetod

Osa „Toore“ punkti 2, milles käsitletakse kasutatud alkohoolseid jooke, lisatakse järgmine lauseosa: „... pärineb viinamarjadest, mis sobivad kasutamiseks kaitstud päritolunimetust „Champagne“ kandvate veinide valmistamiseks“.

Täpsustus on kasutusele võetud eesmärgiga viia nimetatud osa kooskõlla osa „Seost näitavad üksikasjad geograafilise piirkonna või päritolu kohta“ punktiga 2 „Inimtegurid“, kus on osutatud, et alkohol, mida kasutatakse nimetuse „Ratafia champenois“ valmistamiseks, on vastavalt kohalikele tavadele nimetuse „Champagne“ tootmiseks ette nähtud viinamarjadest pressitud veinist saadud alkohol.

Märgistamise erieeskirjad

Nimetuse asendamisel ei ole täiendava märke „Ratafia champenois“ kasutamine tehnilise toimiku märgistamiseeskirju käsitlevas punktis enam ajakohane, seega jäetakse see välja.

TEHNILISE TOIMIKU PEAMISED SPETSIFIKAADID

„RATAFIA CHAMPENOIS“

ELi nr: PGI-FR-02062-AM01 – 5.7.2018

1. Nimetus

„Ratafia champenois“

2. Piiritusjoogi kategooria

Kategooria 32: liköör

3. Piiritusjoogi kirjeldus

Füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused

Nimetust „Ratafia champenois“ kandvatel jookidel on õlgkollane kuni merevaigukollane värvus. Tootel on puuviljaline ja mineraalne aroom. Selles on saavutatud magususe ja happelisuse tasakaal.

Toote „Ratafia champenois“ pikk puitvaadis küpsemine aitab kaasa alkoholi ja viinamarjavirde segunemisele. Sel viisil tekib joogil lõhnabukett, milles kerkivad esile kuivatatud puuviljade, pähklite (röstitud pähklid ja mandlid), lagritsa ja kaneeli noodid.

Tarbijale müümise hetkel on likööril järgmised omadused:

—	alkoholisisaldus mahuprotsentides: 16–22 %;

—	minimaalne suhkrusisaldus, väljendatuna invertsuhkrus: 110 grammi liitri kohta;

—	üldhappesus: kuni 10 grammi liitri kohta (väljendatud H2SO4-na);

—	vääveldioksiidisisaldus: kuni 80 milligrammi liitri kohta.

Eriomadused (võrreldes sama kategooria piiritusjookidega)

Toodet „Ratafia champenois“ valmistatakse veinipõhisest alkoholist, mida maitsestatakse kaitstud päritolunimetust „Champagne“ kandvate veinide tootmiseks sobivate viinamarjade virdega. Enne turustamist peab toode laagerduma vähemalt 10 kuud tsisternis või vaadis. Kui toote märgisel on viide toote vanusele, peab toode laagerduma vähemalt kolm aastat puitvaadis.

Viinamarjasortide valik, viinamarjade säilitamine tervetena pärast saagikoristust, tervete kobarate pressimine, õrn ja järkjärguline pressimistehnika ning ühekorraga eralduva mahla väike kogus võimaldavad saada värske hõnguga viinamarjavirde, millel on mineraalsed ja puuviljalised noodid.

Omadused tõusevad veelgi rohkem esile alkoholi lisamisel ja arenevad välja vaatides laagerdumisel. Toote lõhnabukett kujuneb välja puitvaadis küpsemisel.

4. Asjaomane geograafiline piirkond

Alkoholi ja viinamarjavirde saamiseks kasutatavate viinamarjade kasvatamine, viinamarjavirde ja alkoholi tootmine ning toote „Ratafia champenois“ valmistamine ja laagerdamine ning kui see on asjakohane, siis ka küpsemine toimub piirkonnas, mis on kindlaks määratud 22. juuli 1927. aasta seaduse (milles käsitletakse kaitstud päritolunimetust Champagne“) V artikliga, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 6. mai 1919. aasta seaduse artikkel 17, ning võttes arvesse järgmisi sätteid:

—	Vitry-le-François’ ringkonnas (Marne’i departemang) asuva määratletud maatüki kiitis 7.–8. novembri 1990. aasta koosolekul heaks riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev riiklik komisjon ja selle plaanid on hoiul asjaomastes omavalitsustes;

—

Aube’i departemangu kommuunides Arsonval, Cunfin, Dolancourt ja Jaucourt asuva määratletud maatüki kiitis 23. juuni 1994. aasta, 8. septembri 1994. aasta ja 19. mai 1995. aasta koosolekutel heaks riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev riiklik komisjon ning selle plaanid on hoiul asjaomaste kommuunide omavalitsustes;

—	Aube’i departemangu kommuunides Marcilly-le-Hayer ja La Villeneuve-au-Châtelot ei võetud riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädeva riikliku komisjoni 10. septembri 1997. aasta koosolekul langetatud otsusega vastu ühtegi maaüksust;

—

Aube’i departemangu kommuunides Brienne-le-Chateau, Epagne, Précy-Saint-Martin ja Saint-Léger-sous-Brienne ning Marne’i departemangu kommuunides Esclavolle-Lurey, Potangis, Saint-Quentin-le-Verger ja Villiers-aux-Corneilles ei võetud riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädeva riikliku komisjoni 23.–24. juuni 1994. aasta, 7.–8. septembri 1994. aasta, 18.–19. mai 1995. aasta ning 6.–7. septembri 1995. aasta koosolekul langetatud otsustega vastu ühtegi maaüksust;

—	Marne’i departemangu kommuunis Fontaine-sur-Aÿ asuva määratletud maatüki kiitis 9.–10. septembri 1999. aasta koosolekul heaks riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev riiklik komisjon ja selle plaanid on hoiul asjaomase kommuuni omavalitsuses;

—	Marne’i departemangu kommuunides Corfélix, Corrobert, Le Thoult-Trosnay, Verdon, Reuves ja Broussy-le-Petit ei võetud riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädeva riikliku komisjoni 5.–6. septembri 2001. aasta koosolekul langetatud otsusega vastu ühtegi maaüksust.

5. Piiritusjoogi valmistamise meetod

Toore

1. Viinamarjavirde omadused

Toote „Ratafia champenois“ valmistamiseks kasutatav viinamarjavirre pärineb viinamarjadest, mis sobivad kaitstud päritolunimetust „Champagne“ kandvate veinide valmistamiseks.

4 000 kilogrammist viinamarjadest saadakse kuni 2 666 liitrit selitatud viinamarjavirret.

Viinamarjavirde rikastamine mis tahes viisil ei ole lubatud.

2. Kasutatud alkoholi omadused

Toote „Ratafia champenois“ valmistamiseks on lubatud kasutada eraldi või seguna veini destilleerimise teel saadud piiritusjooke, viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kangeid alkohoolseid jooke, veinidestillaate või veinialkoholi destillaate, mis pärinevad viinamarjadest, mis sobivad kaitstud päritolunimetust „Champagne“ kandvate veinide valmistamiseks.

Viinamarjavirde esmaste aroomide esiletoomiseks tohib viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook moodustada kuni 20 % toote valmistamiseks kasutatud puhta alkoholi kogusisaldusest.

Veinitootmine

Tootmine peab toimuma 20 päeva jooksul pärast virde saamiseks kasutatavate viinamarjade pressimise kuupäeva.

Küpsemine

Pärast tootmist ja enne pakendamist peab liköör vähemalt 10 kuud laagerduma. Laagerdumine toimub tsisternides või vaatides.

Puitlaastude kasutamine on keelatud.

Selles etapis on lubatud lisada eespool nimetatud tingimustele vastavat alkoholi, et saavutada nõutav alkoholisisaldus mahuprotsentides.

Likööre, mis kannavad kaitstud nimetust „Ratafia champenois“ ning mille märgistusel on esitatud viide toote vanusele, hoitakse kuni 10 hektoliitristes tammepuuvaatides vähemalt kolm aastat alates puitvaati villimise kuupäevast.

Küpsemistapi kestust saab arvesse võtta üksnes juhul, kui küpsemine toimub kuni 10 hektoliitristes tammepuuvaatides.

Selline minimaalse kestusega küpsemine peab toimuma ilma katkestuseta, välja arvatud toimingud, mis on vajalikud toote töötlemiseks.

Maitse viimistlemine

Täiendava koostisosana on lubatud kasutada vaid karamelli, kuid sedagi üksnes likööri värvi reguleerimiseks.

6. Seos geograafilise piirkonna või päritoluga

Piiritusjoogi eriomadused, mis tulenevad geograafilisest piirkonnast

Nimetust „Ratafia champenois“ kandvatel jookidel on õlgkollane kuni merevaigukollane värvus. Tootel on puuviljaline ja mineraalne aroom. Selles on saavutatud magususe ja happelisuse tasakaal.

Seost näitavad üksikasjad geograafilise piirkonna või päritolu kohta

Looduslikud tegurid

Toote „Ratafia champenois“ geograafiline piirkond asub Prantsusmaa territooriumi kirdeosas ja ulatub departemangudesse Aisne, Aube, Haute-Marne, Marne ja Seine-et-Marne kuuluvatesse kommuunidesse.

Piirkonna maastikku iseloomustavad viinamarjaistandustega kaetud nõlvad, mis toetuvad kolmele hiiglaslikule geomorfoloogilisele struktuurile: Côte d’Île-de-France, Côte de Champagne ja Côte des Bar, mis koosnevad peamiselt kriidikivist ning mille nõlvad avanevad peamiselt itta ja lõunasse.

Viinapuuistandused asuvad kahe erineva kliima mõjualas:

—	ookeaniline, mis tagab ühtlase niiskuse ning vaevumärgatavad temperatuurikõikumised ühest hooajast teise;

—	kontinentaalne, mis toob vahel kaasa hävitavad külmad ja pakub suvel viinamarjade küpsemist soodustavat päikesepaistet.

Inimtegurid

Toote „Ratafia champenois“ valmistamine oli algselt kodumajapidamiste tava. Seda likööri valmistatakse saagikoristuse ajal värskete viinamarjade mahlast. Viinamarjavirdele lisatav alkoholisegu võimaldab jooki aromatiseerida, säilitades selles siiski algse viinamarjahõngu. Alates XX sajandi keskpaigast hakkasid eelkõige suured ettevõtjad tegelema nimetatud joogi kvaliteedi parandamisega, et muuta see nüüdisaegseks tooteks. Toote „Ratafia champenois“ tootmisprotsessis osalevad praegu nii viinamarjakasvatajad kui ka ühistud ja kauplemisettevõtted.

Jooki „Ratafia champenois“ valmistatakse selliste viinamarjade mahlast, mis sobivad kaitstud päritolunimetust „Champagne“ kandvate veinide valmistamiseks, eeskätt võib välja tuua kolm järgmist Champagne’i viinamarjasorti: „Chardonnay B“, „Pinot Noir N“ ja „Meunier N“. Mahla kvaliteet säilib tänu sellele, et viinamarju korjatakse tervete kobaratena ning kobaraid pressitakse õrnalt, saades 4 000 kg viinamarjadest kuni 2 666 liitrit mahla. Mahla tootmiseks kasutatakse presse, mis on mõeldud eranditult vahuveinide valmistamiseks ette nähtud viinamarjavirde saamiseks. Selle mahla ja kaitstud päritolunimetust „Champagne“ kandvate toodete valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest saadud alkoholi segu võimaldab säilitada Champagne’i viinamarjasortide esmaseid aroome.

Põhjuslik seos

„Ratafia champenois“ peamised omadused on seotud toormega, mis on saadud kaitstud päritolunimetust „Champagne“ kandvate toodete valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest, ning viinamarjade töötlemise ja likööri valmistamise kohaliku oskusteabega. Toote „Ratafia champenois“ seos geograafilise piirkonnaga põhineb järgmisel.

Champagne’i maakonnas kasvatatud saagi eriline kvaliteet

Champagne’i viinamarjasortide eripära tuleneb nende põhjapoolsest kasvukohast. Geograafilise piirkonna mullastiku- ja kliimatingimused on soodustanud erilise viinamarjade kasvatusviisi arengut, mida kasutatakse eelkõige kolme peamise viinamarjasordi („Chardonnay B“, „Pinot Noir N“ ja „Meunier N“) puhul. Need viinamarjasordid ja piirkonnale omased kliimatingimused tagavad loomuliku happelisusega toorme, mis annab tootele „Ratafia champenois“ selle elegantsi, mineraalsuse ja peensuse.

Viinamarjade töötlemise võtted

Viinamarjade korjamise ja pressimise kohalikud tavad on seotud vahuveinide tootmisega. Seetõttu korjatakse saaki vastavalt päritolunimetuse „Champagne“ tootmistingimustele tervete kobaratena, mida seejärel transporditakse augustatud kastides, et vältida saagi mis tahes rikkumist või viinamarjade värvuse muutumist. Kuigi suur osa viinamarjadest pärineb tumeda kestaga sortidest, võimaldab Champagne’i pressimistehnika saada nn valget viinamarjavirret, mida kasutatakse toote „Ratafia champenois“ valmistamiseks. Selle värvus – õlgkollasest merevaigukollaseni – tuleneb kasutatud sortidest ning likööri küpsemisest. Lisaks võimaldavad nii tervete kobaratena korjamine kui ka õrn pressimistehnika säilitada tootele „Ratafia champenois“ omaseid puuviljalisi ja mineraalseid aroome.

Veini aromatiseerimisprotsess

Toote „Ratafia champenois“ valmistamisel segatakse veinist saadud alkoholi aromatiseerimise eesmärgil viinamarjavirdega. Seda tehakse kiiresti pärast pressimist, et viinamarjavirre oleks värske. Samuti on lisatava viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi kogus piiritletud, et esmaseid puuviljalised aroomid tuleksid esile. Segamisetapi meisterlikkusest sõltub lõpptoote kvaliteet.

Tootjate ja laagerdamismeistrite vilumus tagab aromatiseerimiseks kasutatava alkoholi ja viinamarjavirde segunemise ja selle, et tootes „Ratafia champenois“ tuleb täiel määral esile toormest pärinev lõhnabukett, mida täiendavad küpsemise tulemusena saavutatud aroomid.

7. Taotleja

Piiritusjookide tootjate ühendus „Association des producteurs de boissons spiritueuses à indication géographique champenoises“

Villa Bissinger

15 rue Jeanson

51160 AŸ

Prantsusmaa

8. Märgistamise erieeskirjad

Esitusviis

Likööride põhiomaduste säilitamiseks pakendatakse need klaaspudelitesse.

Pakendamisel ei ole lubatud kasutada tüüpilisi klaasist vahuveinipudeleid ega seenekujulisi sulgureid, mis on valmistatud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud, ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga.

Üldsätted

Geograafilise tähise „Ratafia champenois“ kõik tähed on igal asjaomasel märgistusel ühekõrgused, samas värvitoonis ja samas kirjastiilis.

Mitte ükski geograafilise tähise „Ratafia champenois“ komponentidest ei tohi esineda üksikult, need peavad alati moodustama lahutamatu terviku.

Geograafilist tähist „Ratafia champenois“ kandvate likööride märgistusel ei ole lubatud kinnitada ega välja tuua kasutatud viinamarjade ja viinamarjavirde päritolu.

Küpsemist käsitlevad märked

Küpsemise kestust käsitlevaid märkeid võib geograafilise tähise „Ratafia champenois“ märgistusele lisada üksnes järgmistel tingimustel:

—	märkus „Vieux“ (vana) likööride puhul, mis on küpsenud vähemalt kolm aastat alates puitvaati villimise kuupäevast;

—	märkus „Très vieux“ (väga vana) likööride puhul, mis on küpsenud vähemalt kaheksa aastat alates puitvaati villimise kuupäevast.

Need märkused esitatakse likööride märgistustel tähtedega, mille kõrgus võib olla kuni pool geograafilise tähise tähtede kõrgusest.

(1) ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

23.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 431/37

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2019/C 431/16)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„PODPIWEK KUJAWSKI“

ELi nr: PGI-PL-02212 – 19.7.2017

KPN () KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Podpiwek kujawski“

2. Liikmesriik või Kolmas Riik

Poola

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.8 aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Podpiwek kujawski“ tähistatakse tumepruuni, gaseeritud, kääritatud, magustatud, mittealkohoolset, röstitud teraviljast jooki, mille peamised koostisosad on röstitud odraterad, röstitud jahvatatud sigurijuur ja aromaatne humal. Toode „Podpiwek kujawski“ lastakse turule kahel viisil: gaseeritud valmisjoogina ja kodus joogi valmistamiseks ettenähtud kuivseguna.

„Podpiwek kujawski“ ei sisalda keemilisi säilitusaineid, lõhna- ja maitseühendeid (looduslikud, loodusidentsed ja sünteetilised lõhna- ja maitseained) ega värvaineid (looduslikud ja loodusidentsed värvid).

Valmisjoogi füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused:

—	kuivainesisaldus 8–12 % (m/m) (lubatud hälve ±1,0),

—	suhkrusisaldus kuni 50 g/l,

—	etüülalkoholisisaldus 0,5 % (lubatud hälve –0,1 kuni +0,5),

—	röstitud teraviljast joogil on värske, eristatav ja pärmine maitse, mis on kergelt magus, natuke mõrkjas ja veidi kirbe,

—	tumepruun värvus.

Valmisjoogi koostisained on kuivsegu, vesi, pärm, suhkur ja antioksüdant askorbiinhape. Happesisaldus grammides kuivaineühiku kohta – vähemalt 0,015.

Kuivsegu „Podpiwek kujawski“

—	Röstitud odraterad moodustavad segust 89,92 % (lubatud hälve ± 2 %),

—	röstitud jahvatatud sigurijuur 9,93 % (lubatud hälve ± 2 %),

—	sidrunhape 0,15 % (lubatud hälve ±0,05 %).

Pakendis on ka (eraldi pakitud) kuivatatud aromaatse humala graanulid, mis moodustavad 5 % segu kaalust.

Vastavalt pakendil esitatud retseptile segatakse joogivalmis segu vee, suhkru ja pärmiga. 200 g segu kohta on lisaainete osakaal 10 l vett, 500 g suhkrut, 5 g värsket pagari- või õllepärmi (nõuetekohasel määral on lubatud ka kuivpärm).

Kuivsegu füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused:

—	veesisaldus – kuni 12 %,

—	kobe konsistents; peeneteralisus; tükid, mis murenevad lubatud sõrmesurve all. Peenus võib ulatuda väikestest (mahub läbi 1,5 mm ruudukujuliste avadega sõela) suurteni (terved röstitud odraterad, röstitud sigurijahu või -helbed suurusega 3–5 mm),

—	pruun kuni tumepruun värvus, lubatud on heledamad või tumedamad osakesed,

—	röstitud teraviljajookidele iseloomulik veidi mõrkjas maitse.

Tootele „Podpiwek kujawski“ (kuivsegu ja valmisjook) võib lisada happesuse regulaatorit (sidrunhape) või antioksüdanti (askorbiinhape).

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kuivsegu – määratletud geograafilises piirkonnas peavad toimuma järgmised tootmisetapid:

—	odraterade ja jahvatatud sigurijuure röstimine,

—	kuivsegu valmistamine vastavalt punktis 3.2 kehtestatud suhtele.

Valmisjook – määratletud geograafilises piirkonnas peavad toimuma järgmised tootmisetapid:

—	odraterade ja jahvatatud sigurijuure röstimine,

—	kuivsegu valmistamine vastavalt punktis 3.2 kehtestatud suhtele,

—	terasegu keetmine ja röstitud sigurijuure lisamine (virre),

—	aromaatsete humalagraanulite lisamine ja keetmine,

—	suhkru lisamine,

—	jahutamine,

—	kurnamine,

—	pärmi lisamine ja kääritamine,

—	villimine,

—	pastöriseerimine või muu meetod pärmi mitteaktiivseks muutmiseks.

Käärimine toimub pudelis ja lõpeb pastöriseerimisega või mõne muu pärmi mitteaktiivseks muutmise meetodiga, millega tagatakse väike alkoholisisaldus.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Valmisjook „Podpiwek kujawski“ lastakse turule tumedast klaasist pudelites.

Kuivsegu „Podpiwek kujawski“ turustatakse pakkides.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kujawy-Pomorze vojevoodkond vastavalt selle halduspiiridele.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Podpiwek kujawski“ eripära tuleneb toote erilistest omadustest ja mainest, mis on seotud toote geograafilise päritoluga.

Odra ja siguri kasvatamiseks soodsate mullastiku- ja kliimatingimuste tõttu leidub Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas külluses vajalikke tooraineid. Tänu toote „Podpiwek kujawski“ valmistamiseks kasutatavate toorainete laialdasele kättesaadavusele ja kohalike tootjate oskustele on selles piirkonnas välja töötatud ainulaadne meetod röstitud odrast ja sigurijuurest joogi valmistamiseks. Just selles piirkonnas oli tänu kohalike tootjate oskusteabele võimalik kindlaks määrata koostisosade õige suhe, odra ja sigurijuure röstimistase ning käärimistemperatuuri ja -kestuse seisukohast asjakohased tingimused, mis kõik tagavad toote „Podpiwek kujawski“ kõrge kvaliteedi ja iseloomulikud omadused.

5.1. Kuivsegu

Toodet „Podpiwek kujawski“ hakati tootma 1816. aastal, mil vennad Bohmid rajasid Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas tehase. Just selles tehases töötati välja humalalisandiga odra ja siguri segu (kuivsegu) ning retseptid, mille järgi said tarbijad valmistada kodus värskendavat jooki, mille kasutamise traditsioon selles piirkonnas on aegade jooksul kindlalt kanda kinnitanud. Tootja retsepti järgi tehtud valmisjook ei olnud toorainest (odralinnased) pruulitud ühetaoline podpiwek (lahja õlu) vaid röstitud odrast valmistatud jook, millele oli lisatud röstitud jahvatatud sigurijuurt ja humalat.

Nimetuse podpiwek all müüdi kuivsegu, mida kasutati kodus värskendava joogi valmistamiseks. See tumepruun jook oli enne teist maailmasõda väga populaarne, mis tuli päevavalgele selliste konkurentide kasutatud ebaausatest tavadest, kes võltsisid tuntud joogi valmistamiseks kuivsegu originaalpakendit ja retsepti. Konkurentide järeletehtu ajendas 1938. aastal Włocławeki siguritehase Zjednoczone Fabryki Cykorii Ferd. Bohm ja Co i Gleba S.A. juhtkonda taotlema joogi podpiwek patenti, mis neile ka anti. Nimetust podpiwek võib kasutada üksnes punktis 3.2 kirjeldatud kuivsegu puhul. Viimati uuendati patenti 1969. aastal. Järgmine äriühing, kellel olid õigused retseptile, ei uuendanud nimetusele podpiwek antud patenti, vaid lisas nimetusele sõna kujawski.

5.2. Valmisjook

Toote „Podpiwek kujawski“ valmisjoogina turuletulek on lahutamatult seotud selle valmistamiseks kasutatud kuivsegu saamisloo ja tootjate kääritamisoskusega. Esimesed katsed kääritada jooki, mis hiljem sai tuntuks nimetuse all „Podpiwek kujawski“, dokumenteeriti 1938. aastal Włocławeki siguritehases. Algselt pidi jook olema tarbimisvalmis kolmandal päeval pärast selle kokkusegamist. Kuna toode muutus kõige populaarsemaks saagikoristuse ajal, mil Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas on kõige palavam, muudeti retsepti ning tarbijatel soovitati hoida jooki soojas kohas üks päev ja jahutuskohas veel kaks päeva. Nii oli jook tarbimiseks valmis neljandal päeval.

Ühetaoline podpiwek on sellist liiki jook, mis õlle kõrvalsaadusena on valmistatud odra linnastest (linnasejook), seejärel magustatud ja süsihappegaasiga tehislikult rikastatud. Erinevalt muudest nimetusega podpiwek tähistatud jookidest on „Podpiwek kujawski“ ainus röstitud teradest valmistatud kääritatud jook. Teised nimetust podpiwek kandvad joogid jagunevad kahte kategooriasse: gaseeritud magustatud joogid ja linnasejoogid. Toodet „Podpiwek kujawski“ toodetakse alkoholkääritamisega, mille tulemusena on selles joogis ligikaudu kolmandik kõnealuse nimetuse all tuntud gaseeritud jookide suhkrust. Kääritatud lõppjoogis on kuni 50 g suhkrut liitri kohta. Seda on vähem kui gaseeritud magustatud joogis, mis sisaldab 100 g suhkrut liitri kohta. Toote „Podpiwek kujawski“ kääritamisel muutub suhkur pärmi mõjul gaasi tekitades alkoholiks selliselt, et erinevalt teistest nimetust podpiwek kandvatest jookidest ei ole toodet „Podpiwek kujawski“ vaja süsihappegaasiga tehislikult rikastada. Muud erinevused: säilivusaja pikendamise eesmärgil keemiliste säilitusainete puudumine ning selliste maitse- ja värvainete puudumine, mida ei ole vaja lisada tänu traditsioonilise tootmismeetodiga saadud tugevale maitsele, värvusele ja maitsvusele.

Toote „Podpiwek kujawski“ praegust mainet tarbijate hulgas kinnitavad selle esindatus riiklikel kaubandusmessidel ning traditsioonilisi ja piirkondlikke tooteid reklaamivatel kohalikel üritustel, aga ka riiklikel konkurssidel saadud auhinnad ja autasud. Näiteks anti 2009. aastal tootele „Podpiwek kujawski“ esimene autasu konkursil „Nasze Kulinarne Dziedzictwo – Smaki Regionów“ (Meie kulinaarne pärand – piirkondlikud maitsed), mida regulaarselt korraldab Poola piirkondlike ja kohalike toodete koda, et edendada asjaomases piirkonnas valmistatud traditsioonilisi tooteid. Toote „Podpiwek kujawski“ eriomadusi tunnustas 2011. aastal ka organisatsioon Slow Food Polska (Poola aeglase toidu ühing), andes joogile oma soovituse. Toote „Podpiwek kujawski“ mainest annavad tunnistust arvukad artiklid kohalikus ajakirjanduses ja internetis ning saadud auhinnad. Suurem osa artikleid „Podpiwek kujawski“ kohta avaldati ajakirjanduses siis, kui traditsiooniliste kohalike toitude reklaamimiseks hakati korraldama kulinaaria-alaseid võistlusi. Samuti võitis „Podpiwek kujawski“ 2011. aastal Poola suurimal maitsefestivalil Grucznos auhinna kolmes kategoorias (esimene auhind jookide kategoorias, esimene auhind kunstnike ja ajakirjanike poolt hinnatud kategoorias ning festivali peaauhind). Samal aastal Poznańis toimunud rahvusvahelisel Polagra toidukaubanduse messil sai toode „Podpiwek kujawski“ traditsioonilistele toodetele antava kõige kõrgema – „Perła“ auhinna osaliseks. See oli ajal, mil toode „Podpiwek kujawski“ oli kõige märgatavam ajakirjanduses, kulinaaria-alastes blogides ja veebisaitidel ning raadios ja televisioonis. Ajakirjanduses avaldatud Kujawy-Pomorze vojevoodkonna tüüpilisi roogi kirjeldavates artiklites on sageli juttu sellest joogist, mis annab samuti tunnistust joogi tähtsusest ja heast mainest kohaliku elanikkonna hulgas.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.gov.pl/web/rolnictwo/wnioski-przekazane-komisji-europejskiej

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

23.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 431/41

(2019/C 431/17)

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„KAKI RIBERA DEL XÚQUER“

ELi nr: PDO-ES-02288 – 9.2.2017

KPN (X) KGT ()

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Kaitstud päritolunimetust „Kaki Ribera del Xúquer“ reguleeriv asutus (Consejo Regulador de la Denominación Geográfica Protegida „Kaki Ribera del Xúquer“)

Plaça del País Valencià,7.- 46250 Alcudia (Valencia), Hispaania/Spain

Tel +34 962997702

E-post: d.o.kaki@kakifruit.com

Kaitstud päritolunimetust „Kaki Ribera del Xúquer“ reguleerival asutusel on tootespetsifikaadi muutmise menetluses õigustatud huvi, arvestades, et tegemist on standardi UNE-EN ISO/IEC 17065 alusel heaks kiidetud asjaomase kaitstud päritolunimetuse kontrolliorganiga. Sellesse kuuluvad määratletud piirkonnas tegutsevad hurmaa tootjad ning see tegeleb ka nimetatud toote edendamise ja levitamisega.

2. Liikmesriik või Kolmas Riik

Hispaania

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐ Toote nimetus

☒ Toote kirjeldus

☒ Geograafiline piirkond

☐ Päritolutõend

☒ Tootmismeetod

☒ Seos piirkonnaga

☐ Märgistus

☐ Muu [täpsustada]

4. Muudatus(t)e liik

☒ Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

5. Muudatused

1.–

Esimene muudatus kujutab endast geograafilise piirkonna laiendamist nii, et see koosneks järgmistest kommuunidest: Picassent, Alcàsser, Cotes, Xàtiva, La Llosa de Ranes, Rotglà i Corberà, Llocnou d’En Fenollet, Bartxeta, Genovés, Benigànim, Quatretonda, Llutxent ja La Pobla del Duc.

Alates sellest, kui Valencia autonoomse piirkonna valitsuse (Generalitat Valenciana) põllumajandus-, kalandus ja toiduminister käivitas 1998. aastal päritolunimetuse „Kaki Ribera del Xúquer“ registreerimise menetluse ning pärast selle kaitstud päritolunimetuse hilisemat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas 2002. aastal hakkas hurmaa kui põllumajanduskultuuri kasvatamine Valencia provintsis asuvas määratletud geograafilises piirkonnas jõudsalt arenema. Tootmine suurenes 1997. aasta ligi 4 000-lt tonnilt viimasel turustusaastal (2015) saavutatud enam kui 200 000-le tonnile, koos kõige muuga, mida see kultuur kujutab endast majanduslikus ja sotsiaalses mõttes.

1998. aastal, kui loodi reguleeriv asutus, piirdus hurmaa kasvatamine piiratud osaga Ribera piirkonnast, kus tootmine oli koondunud üksnes viide kommuuni. Kuid aastate jooksul on hurmaa tootmine märgatavalt kasvanud ning see on laienenud kogu Ribera piirkonda ja selle kõrval asuvatesse kommuunidesse.

Arvestades alates 2002. aastast kättesaadavaid ametlikke andmeid, on hurmaa kasvatuseks kasutatav pindala tegelikult suurenenud 1 900 hektarilt 14 659 hektarini 2015. aastal. Kuigi tootmine on koondunud peamiselt Ribera kommuunidesse, ulatub see ka piirnevatele aladele, mida iseloomustavad määratletud piirkonnaga samad mulla- ja ilmastikutingimused.

Neis kommuunides on hurmaa kasvatusega tegeletud juba üle kümne aasta ja seda väga rahuldaval tasemel, kuna taim on selles piirkonnas sama hästi kohanenud kui kommuunides, kus juba kasvatatakse päritolunimetusega toodet, ning kuna viljadel on samasugused füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused.

Seetõttu on tehtud ettepanek laiendada päritolunimetusega toote kasvatamise geograafilist piirkonda, reageerimaks hurmaa populaarsuse kasvule ja kohandumisele teatud kommuunides kooskõlas põllumajanduskultuuri kvaliteediga, ja tagades, et neis valdades kasvatatud hurmaa omadused on täpselt samad kui piirkondades, kus juba toodetakse kaitstud päritolunimetusega hurmaad. Nimetatud laiendamine võib kaasa tuua praegu kaitstud päritolunimetust kandva toodangu suurenemise kuni 20 %.

Kliimatingimused neis kommuunides, mida soovitati määratletud piirkonda lisada, on sarnased juba kaitstud päritolunimetusega toodangu tootmisega hõlmatud kommuunide ilmastikuga ning toodetud hurmaa on identne sellega, mis on kasvanud juba kaitstud päritolunimetuse all. Muu hulgas lisati kaitstavate määratletud kommuunide loendisse ka Cotes, sest eksikombel ei lisatud seda loendisse algse tootespetsifikaadi koostamisel, kuigi see kuulus Ribera Alta kommuunide hulka ja seda ümbritsesid algses tootespetsifikaadis esitatud loendisse kuulunud kommuunid.

Teisest küljest jäetakse geograafilist piirkonda kirjeldavast osast välja järgmine lause: „Kultuuri kasvatamiseks ette nähtud pindala määratletud piirkonnas on umbes 2 300 hektarit, millest ligikaudu 1 800 hektarit on registreeritud“.

Nimetatud osa peaks hõlmama üksnes päritolunimetusega kaitstud toodangut tootvaid kommuune. Haritavate hektarite arv – olgu need siis järelevalveasutuses registreeritud või mitte – on muutuv ja seega ei ole tarvidust seda tootespetsifikaadis avaldada.

2.–

Teine muutus hõlmab toote kirjeldust käsitlevasse ossa selgitavate sätete lisamist. Täpsemalt asendatakse lause „Saatmisel peavad kakiploomid olema koos õietupe ja viljavarrega“ lausega „Saatmisel peab hurmaa olema koos oma õietupega, viljavarrega või ilma varreta“.

Tootespetsifikaadi punktis 2 „Toote kirjeldus“ on sätestatud, et saatmisel peab hurmaa olema „koos õietupe ja viljavarrega“. Kuid sama tootespetsifikaadi punktis 5 „Tootmismeetod“ on märgitud, et „koristuse ajal lõigatakse viljavars ära nii, et õietupp jääb vilja külge kinnitatuks“. Täpselt sama lause on esitatud ka avaldatud koonddokumendis. See võib tekitada segadust, kuna ühtedel andmetel tuleb viljavars säilitada ja teistel andmetel tuleb see ära lõigata.

Seega selleks, et vältida väärtõlgendusi, tuleb tootespetsifikaadi punktis 2 „Toote kirjeldus“ sõnad „koos õietupe ja viljavarrega“ asendada sõnadega „koos oma õietupega, viljavarre või ilma varreta“, mis on vastavuses asjaoluga, et koristuse ajal tuleb viljavars lõigata rohkem või vähem lühemaks, tingimusel et see ei ulatu üle tupplehtede, eesmärgiga mitte kahjustada koristuskastidesse asetatud teisi vilju. Tuleb märkida, et üks osa viljavarrest paikneb hurmaa ülemises osas sissepoole vajunult, kuna selles piirkonnas avaldub surve õietupele, ning seda on keeruline eemaldada, kuigi see soovitatakse täies pikkuses ära lõigata vältimaks teiste viljade kahjustamist koristuse ajal.

3.–

Kolmas muudatus puudutab toote kirjeldusest järgmise lause väljajätmist: „Saatmisel peavad kakiploomid olema võõra lõhna ja/või maitseta“.

Tehakse ettepanek jätta välja nõue, millega antud liiki puuviljade puhul nagunii äärmiselt harva tegeleda tuleb, kuna „võõrad lõhnad“ tekivad üksnes seoses viljade mädanemisprotsessiga või hõlpsasti tuvastatavate füsioloogiliste muutustega, mida seoses kvaliteedinormidega juba käsitletakse. Väljend „võõrad maitsed“ eeldab puuviljade maitsmist, millel ei ole mõtet, arvestades, et „võõrad maitsed“ ei saa tekkida ometigi muust kui viljade muutustest seoses haiguste või füsioloogiliste probleemidega ning selliseid muutusi on palja silmaga võimalik hõlpsasti tuvastada.

Toote kvaliteeti tagavate asjaolude üle on juba kehtestatud järelevalve nii kontrolliasutuste kui ka ettevõtjate teostatavate kontrollide näol. Selle lause väljajätmine peaks võimaldama vältida segadust seoses kontrollide elluviimise ja toodete sertifitseerimisega

4.–

Neljanda muudatusega lisatakse järgmine lauseosa: „samuti see, mis on mittestandardsete puuviljade puhul lubatud“. Täpsemalt lisatakse need sõnad kahel korral toote kirjeldust käsitleva jaotise lubatud vigu puudutavasse osasse.

Toote kirjelduses esitatakse lisaks analüüsiandmetele ka toodet kirjeldavad omadused, mille puhul tuuakse muu hulgas välja puuviljade lubatud pindmised vead. Samuti määratakse esteetiliste vigade – nii ümara kui ka kandilise kujuga – jaoks kindlaks suurimad lubatud mõõtmed. Siiski esineb viljadel eri liiki vigu (nii ümara kui ka kandilise kujuga) ning iga liigi jaoks on kehtestatud eri tüüpi piirangud. Üksikasjalikum liigitus on esitatud kaitstud päritolunimetuse „Kaki Ribera del Xúquer“ kvaliteedijuhendis.

Kvaliteedistandardite alusel liigitatakse puu- ja köögiviljad mitmesse kategooriasse (ekstra, I, II jne). Igas kategoorias lubatakse kasutada (piiratud) hulka puuvilju, mis ei vasta parameetritele. Neid vilju turustatakse „mittestandardsete puuviljade“ nime all.

Muudatusega kehtestatakse mittestandardsetele puuviljadele lubatud hälve, mille võrra need standardist erineda võivad. Selle täpsustuse abil määratakse tootespetsifikaadis kindlaks pindmiste vigade suhtes kohaldatavad piirangud ja viidatakse päritolunimetuse kvaliteedijuhendile, kus kirjeldatakse üksikasjalikult erinevaid puuviljadel ilmneda võivaid vigu ning lubatavaid piirväärtusi vastavalt vea liigile. Nende olemasolevate kvaliteedistandardite ja kvaliteedistandardite mudelitega osutatakse mittestandardsetele puuviljadele, teiste sõnadega puuviljadele, mis ei jää kehtestatud piiridesse ja mille tarbeks määratakse reguleeriva asutuse väljatöötatud kvaliteedistandardis samuti kindlaks piirangud.

Tehakse ettepanek lisada lauseosa „samuti see, mis on mittestandardsete puuviljade puhul lubatud“ eesmärgiga vältida selle osaga seotud meelevaldseid tõlgendusi ning täpsustada üksikasjalikult kvaliteedistandardis esitatud lubatud protsendimäärasid. Lisaks võib täpsustuste puudumine viia tootespetsifikaadi väärtõlgendusteni, mis puudutab kontrollide tegemist ja sertifitseerimist, kuna nimetatud asjaolu ei nimetata tootespetsifikaadis, vaid üksnes järelevalveasutuse kvaliteedistandardites. Samuti peetakse tootespetsifikaadi täpsustamist vajalikuks nende kahe dokumendi ühtlustamise otstarbel.

5.–

Viiendas muudatuses käsitletakse jaotist „Tootmismeetod“ ja ajakohastatakse hurmaa koristuse kuupäevi.

Selles jaotises väideti varem, et „Saagikoristus toimub ajavahemikul septembri lõpust kuni novembri alguseni“. Uue sõnastuse kohaselt märgitakse nüüd, et „Saagikoristust alustatakse tavaliselt septembri lõpus ja seda võib pikendada kuni detsembri lõpuni või jaanuari alguseni“.

Pärast kaitstud päritolunimetuse esmast registreerimist tõid kliimatingimuste muutused ja põllumajanduskultuuri majandamise tehniliste meetodite areng kaasa hurmaa koristusperioodi pikenemise. Seega on hurmaade koristusperiood juba mitu aastat pikenenud detsembri lõpuni või isegi jaanuari alguseni ning selline areng tuleb välja tuua ka tootespetsifikaadis.

6.–

Kuues muudatus tehakse seoseid käsitlevasse jaotisesse ja eelkõige punkti, milles käsitletakse looduslikke tegureid, mis annavad määratletud piirkonnale selle iseloomulikud omadused.

Täpsemalt jäetakse välja lause „Ribera del Xúquer on Valencia provintsi looduslik piirkond, mis on ümbritsetud laia kvaternaariaegse oru või jõgede Xúqueri ja Magro tulvaveealaga“ ja see asendatakse lausega „Ribera del Xúquer on suur piirkond, mis hõlmab nii Ribera Alta kui ka Ribera Baixa valda ning samuti piirnevaid kommuune, millest voolab läbi jõgi Xúquer ja selle lisajõed. Piirkond asub Valencia provintsis ja see on ümbritsetud laia kvaternaariaegse oru või jõgede Xúqueri ja Magro tulvaveealaga“.

Esimese muudatusega tehakse ettepanek lisada tootespetsifikaati mitu kommuuni. Seoseid käsitlevas tootespetsifikaadi jaotises tuuakse välja looduslikud tegurid ja kirjeldatakse kaitstud päritolunimetuse geograafilist piirkonda. Loogiliselt võetuna peab seost käsitlev jaotis olema kooskõlas määratletud piirkonna laiendamisega ja seetõttu sõnastatakse asjaomase piirkonna kirjeldus ümber, et see vastaks ajakohastatud taotlusega hõlmatud alale, mis sisaldab nimetatud uusi kommuune.

KOONDDOKUMENT

„KAKI RIBERA DEL XÚQUER“

ELi nr: PDO-ES-02288 – 9.2.2017

KPN (X) KGT ()

1. Nimetus

„Kaki Ribera del Xúquer“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Hurmaa (Diospyros kaki) sort ’Rouge brillant’ (Säravpunane) on mõeldud värskelt tarbimiseks. Tegemist on viljaga, mis moodustub tavaliselt partenokarpsel teel ning kuna tolmlemist ei toimu, ei sisalda see puuvili seemneid.

Vilja omadused: korjamise ajal oranžikaskollane vili muutub seejärel küpsedes erkpunaseks. Vilja poolkleepuv koor on keskmise paksusega. Tihke viljaliha on korjamise ajal oranžikaspunane ja muutub seejärel küpsedes erkpunaseks. Hurmaa on kibeda maitsega, mis muutub küpsedes magusaks. Ta on ristlõikes ümara kujuga ja pikilõikes kergelt pikliku kujuga.

Saatmisel peavad hurmaad olema:

—

terved,

—	koos oma õietupega, viljavarrega või ilma varreta,

—	veatud (kahjustatud või mädanenud viljalihaga viljad ei ole lubatud),

—	puhtad, nähtava võõrolluseta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta.

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud hurmaad peavad olema vähemalt 61 millimeetrise läbimõõduga.

Viljade viljaliha ei tohi olla kahjustatud, koore kerged esteetilised vead, mis ei sea ohtu toote üldseisundit, kvaliteeti, säilimist ja välimust pakendis, on lubatud järgmiste piirangute raames:

—

pikliku või kandilise kujuga esteetilise vea (mis ei mõjuta kuidagi viljaliha) puhul kõige rohkem 1 cm2 kogupinnast. Maksimaalselt on lubatud 2 cm2 ja see ei tohi kunagi ületada 20 % puuviljast. Mõlemal juhul on kaitstud päritolunimetuse „Kaki Ribera del Xúquer“ kvaliteedistandardites sätestatud eri piirangud vastavalt vea liigile, samuti see, mis on mittestandardsete puuviljade puhul lubatud;

—

ringikujulise esteetilise vea (mis ei mõjuta kuidagi viljaliha) puhul maksimaalselt 1,5 cm läbimõõduga ringi suurune pindala. Maksimaalne lubatud hälve on 2,5 cm ja see ei tohi kunagi ületada 20 % puuviljast. Mõlemal juhul on kaitstud päritolunimetuse „Kaki Ribera del Xúquer“ kvaliteedistandardites sätestatud eri piirangud vastavalt vea liigile, samuti see, mis on mittestandardsete puuviljade puhul lubatud.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmise etapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kontrolliasutus võib uurida iga ettevõtja kaubanduslikke märgiseid, et tagada kaitstud päritolunimetuse nomenklatuuri ja logode õige kasutamine. Märgistele peab olema lisatud märge „kaitstud päritolunimetus „Kaki Ribera del Xúquer““.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tootmispiirkond hõlmab selle toote kasvatamiseks nõutavate omadustega maa-alasid Valencia autonoomse piirkonna Valencia provintsi järgmistes kommuunides: Albalat de la Ribera, Alberic, Alcàntera de Xúquer, Alcàsser, L’Alcúdia, Alfarp, Algemesí, Alginet, Almussafes, Alzira, Antella, Bartxeta, Beneixida, Benicull de Xúquer, Benifaió, Benigànim, Benimodo, Benimuslem, Carcaixent, Cárcer, Carlet, Catadau, Corbera, Cotes, Cullera, L’Ènova, Favara, Fortaleny, Gavarda, Genovés, Guadassuar, Llaurí, Llombai, Lloc Nou d’en Fenollet, La Llosa de Ranes, Llutxent, Manuel, Masalavés, Monserrat, Montroy, La Pobla del Duc, La Pobla Llarga, Picassent, Polinyà de Xúquer, Quatretonda, Rafelguaraf, Real de Montroy, Riola, Rotglà i Corberà, Sant Joanet, Sellent, Senyera, Sollana, Sueca, Sumacàrcer, Tous, Turís, Villanueva de Castellón y Xàtiva, mis kuuluvad kõik Valencia provintsis asuvasse Valencia kommuuni.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Ajalooline eripära

Hurmaa on eebenipuuliste perekonda kuuluv viljapuu, mis on pärit Hiinast, kus tema kasvatamist alustati VIII sajandil. XIX sajandi teisel poolel jõudis hurmaa Lääne-Euroopasse ja Hispaaniasse ilmus see 1870. aastatel. Tänapäeval paikneb tootmine riigis peamiselt Valencia autonoomses piirkonnas, kus asub kaitstud päritolunimetuse „Kaki Ribera del Xúquer“ määratletud ala, kuhu on koondunud 50 % kogutootmisest.

Hurmaa ’Rouge brillant’ ilmus spontaanselt seemnete külvamise järel ühe Carlet’ kommuuni maatüki piiril. Seejärel poogiti 1960. aastatel L’Alcúdia kommuunis esimene homogeenne istandus, millele järgnes selle sordi kiire areng selles piirkonnas.

Looduslik eripära

Ribera del Xúquer on piirkond, mis hõlmab Xúqueri jõe ja selle lisajõgede kallastel asuvaid Valencia provintsi kommuune, mis kuuluvad Ribera Alta kui ka Ribera Baixa omavalitsusüksusesse, ning samuti piirnevaid valdu, mida varustab veega Xúquer ja selle lisajõed. Piirkond asub Valencia provintsis ja see on ümbritsetud laia kvaternaariaegse oru või jõgede Xúqueri ja Magro tulvaveealaga.

Suur osa põllumaast asub jõgede Júcari ja Magro kallaste madalikul, mille pinnas on väga rikkalik ja tihke. Tegemist on settemullaga, mis tekib Júcari ja selle mägipiirkondadest alla voolavate lisajõgede vooluvee kogunemisel. Lisaks on oru laugjate nõlvade alumises osas roosat värvi pehme kolluviaalne pinnas, mis on eriti sobiv intensiivseks põllumajandustegevuseks.

Selles piirkonnas on pehme kliima, kusjuures keskmine aastatemperatuur on 17 °C, ulatudes jaanuaris keskmiselt 9–10 °C kraadini ja augustis 24–25 °C kraadini. Kuna pilvisust eriti ei esine, siis küündib keskmine sademete hulk vaevu 400–500 millimeetrini aastas. Lisaks kaitsevad taimi jäätumise eest ümbritsevad mäed, eelkõige lisajõgede orgudes.

5.2. Toote eripära

Sort ’Rouge brillant’ on piirkonna kohalik sort, mis on ühe teise kohaliku sordi spontaanse mutatsiooni tulemus ja mis on seeläbi täiuslikult kohandunud piirkonnaga Ribera del Xúquer, kus seda taime optimaalsel viisil kasvatatakse.

Kaitstud piirkonnas kasvatatavate hurmaade kõrguse ja läbimõõdu suhe on suurem ning need on märkimisväärselt teravama kujuga. „Kaki Ribera del Xúquer“ eristub harilikust viljast teravama ja piklikuma kuju poolest ning seega on tal suurem kõrguse ja läbimõõdu suhe, mis annab määratletud alal kasvanud puuviljadele iseloomuliku kuju, millele lisandub teistest tootmispiirkondadest pärit vilju ületav keskmine suurus, mis tuleneb kliima pehmusest ja äärmuslike temperatuuride puudumisest piirkonnas.

Puuviljal „Kaki Ribera del Xúquer“ on ka iseloomulikult intensiivne punane värvus ja küpsena magus maitse, mis saavutatakse tänu piirkonnas valitsevatele tingimustele varases kasvujärgus. Seda puuvilja võib korjata ka juba enne valmimist ning kibeda maitse kõrvaldamise tehnika võimaldab vilja turustada siis, kui selle koor on kõva, maitse väga magus ja sellel on Ribera del Xúqueri piirkonnas toodetud hurmaadele omane maitse.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Ribera del Xúqueri piirkonna kohta öeldakse, et see on hurmaasordi ’Rouge brillant’ häll, kuna just selles piirkonnas hakkas sort spontaanse mutatsiooni tulemusel kasvama. Tänapäeval on see sort piirkonnas ja turul kenasti kanda kinnitanud.

Määratletud geograafilise piirkonna kliima ja pinnase eripära peegeldub hurmaa omadustes.

Vahemere lähedusest tingitud pehme kliima ning Xúqueri ja Magro vooluveest tulenevate kolluviaalsete põllumaade kombinatsioon annab viljale „Kaki Ribera del Xúquer“ selle peamised teistest eristavad omadused: märkimisväärselt teravam kuju, mis väljendub kõrguse ja läbimõõdu suuremas suhtes, ning suurem suurus ja eriline värvus küpsena.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.agricultura.gva.es/modificacion_pc_kakiriberadelxuquer.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

23.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 431/47

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2019/C 431/18)

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„TOMME DES PYRENEES“

ELi nr: PGI- FR-0176-AM01 – 31.5.2017

KPN () KGT (X)

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Ühendus „LES FROMAGERS PYRÉNÉENS“

Aadress:

Chambre d’Agriculture des Pyrénées-Atlantiques

124 Boulevard Tourasse

64 000 PAU

FRANCE

Peakontor:

2 avenue Daniel Brisebois

Auzeville, B.P. 82256

31 322 Castanet-Tolosan Cedex

FRANCE

Tel +33 561754282 Faks +33 561754280 E-post: contact@frc2a.fr

Koosseis: rühma kuuluvad piimatootjad, -töötlejad ja juustumeistrid. Taotlejate rühm on pädev esitama muudatustaotlust.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐ Toote nimetus

☒ Toote kirjeldus

☒ Geograafiline piirkond

☒ Päritolutõend

☒ Tootmismeetod

☒ Seos piirkonnaga

☒ Märgistus

☒ Muu: taotlejate rühm, kontrolliasutus

4. Muudatus(t)e liik

☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☒	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5. Muudatus(ed)

5.1. Osa „Toote kirjeldus“

Toorained

Juustu „Tomme des Pyrenées“ valmistamiseks kasutatavale piimale lisatakse ka lehma toorpiima ning lamba ja kitse pastöriseeritud või toorpiima, kuna geograafilises piirkonnas kasutusel olevad traditsioonilised meetodid ei piirdu üksnes pastöriseeritud lehmapiima kasutamisega. Lisaks pastöriseeritud lehmapiimale kasutati ka muud piima (toorpiima või kuumtöödeldud piima, lambapiima, kitsepiima või nende segu) eeskätt talutootmises, mis on küll pikkade traditsioonidega, kuid oli KGTga toote registreerimise ajal taotlejate rühmas vähe esindatud; nii ongi praegu ainsana KGTga hõlmatud pastöriseeritud piimast valmistatud tomme-tüüpi juustud. Lambapiima kasutati ainult segatuna muu piimaga, sest lambapiima ja muu piima segu vastab kogu geograafilise piirkonna ulatuses kasutatavatele tavadele, samas kui puhast lambapiima kasutati vaid geograafilise piirkonna piiratud osas.

Toote „Tomme des Pyrénées“ eripärad, mis on esitatud punktis „Seos geograafilise piirkonnaga“, on järgmised:

—	sulava ja kreemja pehme tekstuuriga poolkõva juustumass, mille lõhn ja maitse muutub laagerdumise käigus tugevamaks;

—	kuju, mille kõrguse ja läbimõõdu suhe on 2/3, mis tagab sõltumata juustu kaalust püsiva tahkumise (niiskuskao) ning juustumassi ühetaolise värvuse;

need omadused on ühised lehma pastöriseeritud piimast või toorpiimast, lambapiima segust ja kitsepiimast valmistatud juustude puhul.

Füüsikalised omadused

Toote täpsemaks kirjeldamiseks on lisatud, et juust „Tomme des Pyrénées“ on vastavalt tootjate tavadele valmistatud poolkõva juustumassiga kuumtöötlemata juust. Kokkuvõttes esitatud mõiste „nõrgalt pressitud juustumassiga“ on välja jäetud, sest see ei ole täpne.

Sätted: „Silindriline kuju: läbimõõt 210–240 mm; kõrgus 80–110 mm; netokaal 3,5–4,5 kg“ on asendatud järgmisega: „Juust on ühtlase silindrilise kujuga kahe sileda ja paralleelse külje ning ümarate servadega. Juustu läbimõõdu ja kõrguse suhe jääb vahemikku 2/3. Juustu kaal on vähemalt 400 grammi ja kuni 5,5 kilogrammi.“

See muudatus tuleneb segatud piimast ja kitsepiimast valmistatud tomme-tüüpi juustu lisamisest, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid juustude suurusi. Selles võetakse samuti arvesse käsitöönduslikke või talumajapidamises kasutatavaid tootmismeetodeid, mille puhul juustude suurused võivad olla erinevad. Lisades võimaluse turustada juustu „Tomme des Pyrénées“ tervena tänu vähemalt 400 grammisele müügivormile, soovivad töötlejad pakkuda tarbijale võimalust osta terve tomme-tüüpi juust.

Et tagada eri müügivormide samalaadne välimus, on täpsustatud ka juustu „Tomme des Pyrénées“ kuju: juust on ühtlase silindrilise kujuga kahe sileda ja paralleelse külje ja ümarate servadega. Läbimõõdu ja kõrguse suhte määratlemine vahemikus 2/3 võimaldab tagada juustu ühesuguse kuju, sõltumata juustu kaalust.

Keemilised omadused

Määratlus „Rasva kuivaines: vähemalt 50 g 100 g juustu kohta pärast kuivamist“ on asendatud minimaalse rasvasisaldusega: „24 grammi rasvainet 100 grammi lõpptoote kohta“. Selle muudatuse eesmärk on:

—

muuta rasvasisalduse määratlust, et see oleks tarbijale arusaadavam. Selle muudatuse eesmärk on viia kirjeldus kooskõlla riiklikes eeskirjades sätestatud juustu märgistamise kohustusega (27. aprilli 2007. aasta dekreet nr 2007-628 juustude ja juustutoodete kohta). Sellega seoses on rasvasisaldus määratletud lõpptoote suhtes ja mitte juustu suhtes pärast kuivamist;

—

arvesse tuleb võtta kitsejuustu väiksemat rasvasisaldust. Kehtivas tootespetsifikaadis esitatud kahest sättest: „Rasva kuivaines: vähemalt 50 g 100 g juustu kohta pärast kuivamist“ ja „53 grammi kuivainet 100 grammi toote kohta“ tuleneb, et rasvaine minimaalne sisaldus lõpptootes on 26,5 grammi. See piirväärtus on langetatud väärtuselt 26,5 väärtusele 24 grammi.

Naatriumkloriidi sisalduse piirmäär („1,5–2 %“) on välja jäetud, et võtta arvesse käsitöönduslike ettevõtjate ja talutootjate erinevaid tavasid kogu geograafilise piirkonna ulatuses.

Organoleptilised omadused

Järgmine lõik:

„Need kriteeriumid on määratletud lähtuvalt järgmistest teguritest:

—	tihedus ja väliskuju

—	juustumassi värvus ja konsistents

—

maitse.

Asjakohaste kirjeldatavate omaduste kogum võimaldab määratleda tüüpilise sensoorsete omaduste profiili järgmiste toodete jaoks:

—	musta koorikuga tooted

—	kuldkollase koorikuga tooted

—	eelpakendatud tooted.“

on asendatud järgmisega:

„Koorik:

koorik on oranžika värvusega, millel võib olla vähemal määral valgeid, kollaseid või halle nüansse, koorik on sile, lubatud on mõningad ebatasased pinnaosad.

Kuumtöödeldud piimast valmistatud juustul „Tomme des Pyrénées“ võib olla must või kuldkollane kate.

Juustumass:

—	ühtlaselt jaotunud ühetaoline värvus, mis ulatub valgest ja elevandiluu värvusest kollaseni;

—	tekstuur: elastne, sulav, kreemjas ja ühtlane, üldjuhul ühtlaselt paiknevate ebaregulaarse kuju ja suurusega aukudega; laagerdumise käigus muutub tekstuur järk-järgult kõvemaks;

—	lõhn ja maitse: lõhn ja maitse muutuvad sõltuvalt laagerdumise kestusest ja kasutatavast piimast algsest värske vadaku lõhnast ja maitsest järk-järgult tugevamaks, omandamata siiski liigset mõrudust.“

Lisaks sellele, et see kirjeldus on täpsem, on selle muudatuse eesmärk jätta organoleptiliste omaduste puhul välja osutamine „tihedusele“, mis ei ole asjakohane „musta koorikuga“ juustu „Tomme des Pyrénées“ puhul, mille laagerdumisaeg on vähemalt 21 päeva. Laagerdumise käigus muutub juustu tekstuur järjest kõvemaks ning võimalus kasutada ka muud piima peale lehmapiima toob kaasa varieeruvuse keemilises koostises, mis on samuti seotud valmistamismeetodiga, ning lõhna- ja maitsebuketis, mis võib olla erinev sõltuvalt kasutatud eri liiki piima vahekorrast. Tootmismeetodit hõlmavad sätted võimaldavad tagada sarnaste omadustega juustude tootmise.

KGTga juustudel „Tomme des Pyrénées“ on ühised omadused. Neid kirjeldatakse järgmiste kontrollväärtuste alusel:

—	tekstuur, lõhna- ja maitseomadused: pehme, sulava ja kreemja tekstuuriga poolkõva kuumtöötlemata juustumass, mille lõhna- ja maitseomadused muutuvad laagerdumise käigus tugevamaks,

—	Kuju: kuju, mida iseloomustab kõrguse ja läbimõõdu suhe 2–/3, mis tagab sõltumata juustu kaalust püsiva tahkumise (niiskuse vähenemise) ning juustumassi ühetaolise värvuse.

Müügivormid

Seoses juustu „Tomme des Pyrénées“ väikeste müügivormide kasutuselevõtuga on lisatud, et „juustu „Tomme des Pyrénées“ võib turustada tervena“. See müügivorm on lisatud tükkidena või eelpakendatuna toimuvale müügile.

5.2. Osa „Geograafiline piirkond“

Loetletud on departemangud, mille kommuunid kuuluvad geograafilisse piirkonda osaliselt: l’Aude (11), la Haute-Garonne (31), les Pyrénées Orientales (66).

Tootespetsifikaadis esitatud kaart on asendatud täpsema kaardiga.

Geograafilist piirkonda on laiendatud täiendavate Pürenee mäestikus asuvate kommuunidega, mis kuuluvad Aude’i, Haute-Garonne’i ja Pyrénées-Orientalesi departemangudesse.

Selle muudatuse eesmärk on laiendada geograafilist piirkonda, lisades sellesse Pürenee mäestiku idaosa. Nimetatud piirkonnas toodetakse tomme-tüüpi juustu, mille omadused on juustu „Tomme des Pyrénées“ omadega väga sarnased. Seega hõlmab geograafiline piirkond kogu mäeaheliku Prantsusmaa poolset külge, kus on kasutusel vanad tavad ja kaasaegsed valmistamismeetodid.

5.3. Osa „Päritolutõend“

Toote päritolu jälgitavusega seotud elemendid, mis on piiratud kogutud piima ja valmistatud toodete kronoloogiliselt järjestatud sissetuleku- ja väljaminekupäevikutega, on asendatud järgmistega.

—	Lisatud on tunnused, mis võimaldavad tuvastada ettevõtjad, kes osalevad piima tootmises, juustu valmistamises ja laagerdamises.

—

Toote päritolu jälgitavuse süsteem võimaldab tagada tarbijatele, et juustu „Tomme des Pyrénées“ omadused vastavad KGTga sertifitseeritud omadustele. Toote jälgitavus seisneb asjakohase teabe säilitamises piisavas ulatuses, et määrata kindlaks toote päritolu ja koostis kõikide tootmise, töötlemise ja turustamise etappide kestel. Päritolu jälgitavus tagatakse toodete identifitseerimisega ja kõikides etappides jälgitavust võimaldava süsteemiga.

—

Kirjeldatud süsteem võimaldab vastava tabeli abil viia kokku nõutavad dokumendid ja registreeritud andmed ning nõutava minimaalse teabe toote kõikide valmistamisetappidega (sööda päritolu, piima tootmine ja kogumine, piima vastuvõtt juustukojas, juustu tootmine, transport laagerdamisettevõttesse, laagerdumine, transport lõikamis- või pakendamisettevõttesse). Need dokumendid on kättesaadavad kontrolli eest vastutavatele ametnikele.

Selline uus sõnastus parandab toote päritolu jälgitavust.

5.4. Osa „Tootmismeetod“

Piima tootmine – loomasööt

Tootmismeetodi kirjeldust on täiendatud järgmiste sätetega, mis hõlmavad piimakarja sööta:

„Ratsioon koosneb üksnes söödast ja söödalisanditest. Sööt hõlmab rohtu ja teravilja ning neist valmistatud kuivatatud või kuivatamata tooteid ja veetustatud taimseid tooteid. Aasta lõikes peab 70 % söödast pärinema geograafilisest piirkonnast;

Nende loomade sööt, kelle piima kasutatakse juustu valmistamiseks toorpiima või termiseeritud piimana, peab vastama järgmistele kriteeriumidele: vähemalt 25 % aastase söödaratsiooni kuivainest peab pärinema geograafilise piirkonna karjamaadelt saadavast rohesöödast või heinast, karjatamise kestus peab olema vähemalt 91 päeva aastas.

Võimalik lubatud lisasööt hõlmab kontsentreeritud sööta (teravili, õlikoogid, lämmastikühendid), vadakut, taimse päritoluga söödasegusid, mineraalaineid, vitamiine ja mikroelemente.“

See muudatus ei mõjuta lõpptoote omadusi, selle eesmärk on tootespetsifikaati lisada „Tomme des Pyrénées“ valmistamise tavad, võttes arvesse, et tegemist on Pürenee mäestiku Prantsusmaa-poolses osas asuvas geograafilises piirkonnas valmistatava juustuga. Kohaliku sööda kasutamine piimakarja söödaks on geograafilises piirkonnas alati olnud olulise tähtsusega. Need sätted on põhjendatud asjaoluga, et geograafiline piirkond on tänu mullastiku koostisele ja sademete hulgale kvaliteetsete rohumaade ala, mis innustab ettevõtjaid neid ressursse väärtustama. Samuti väärtustatakse geograafilises piirkonnas toodetud teravilja. Eeskätt talumajapidamistes valmistatava toorpiimajuustu puhul on nende ressursside väärtustamine seotud karjamaade kasutamise tavaga.

Lisatud on lause: „Kasutatav lambapiim pärineb baski-bearni tõugu, kastiilia tõugu ja punapruunipealise manechi tõugu lammastelt.“ See muudatus on põhjendatud lambapiima kasutamise võimaluse lisamisega. Nimetatud piimalambatõud on geograafilises piirkonnas ajaloolises plaanis vaadates esindatud seoses nende sobivusega Pürenee mäestikupiirkonnas kasvatamiseks. Need tõud on tomme-tüüpi juustu valmistamiseks kasutatavat piima tootvates põllumajandusettevõtetes valdavad.

Piima kogumine

Lisatud on lause „Juustukodade jaoks kogutakse piima vähemalt ülepäeva“, sest selle lausega kodifitseeritakse ettevõtete tavapraktika ning see võimaldab tagada piima rahuldava kvaliteedi eriti toorpiima puhul. See täiendus ei mõjuta toote põhiomadusi.

Abi- ja lisaained

Kehtiva tootespetsifikaadi järgmised sätted: „Säilitamine paagis, lastes seista (piimafermendid) või mitte, lisades kaltsiumkloriidi (Ca Cl2) või mitte“, „Loomse laabi lisamine“, „Kõikide muude lisandite [peale kaltsiumkloriidi (CaCl2), piimafermentide ja loomse laabi] kasutamine on keelatud, välja arvatud aromatiseerimiseks või laagerdamiseks kasutatav mikrofloora“, on asendatud lubatud tootmise abiainete ja lisaainete loendiga.

Tootmise abiained on järgmised:

—	lubatud on kasutada mis tahes kalgendavaid ensüüme (ja mitte üksnes loomset laapi), see säte kajastab suuremates juustukodades kasutusel olevaid tootmistavasid;

—	orgaanilised happed, mis võimaldavad rühmitada kõik kasutatavad happed (näiteks äädikas kooriku kuivatamiseks ja desinfitseerimiseks);

—	CO2 (ehk süsihappegaas), mida kasutatakse vajaduse korral pH vähendamiseks mahutis enne juustu vormimist.

Nende lisatud sätete eesmärk on kaasata juustukodades ja laagerdamisettevõtetes kasutatavad tootmistavad. Need ei muuda lõpptoote omadusi.

Lisaks sellele on teatavad töötlemismeetodeid (fungitsiid, plastifikaator, parafiin, värvaine (biksiin) hõlmavad sätted:

„—	Musta koorikuga juustu „Tomme des Pyrénées“ puhul kooriku töötlemine fungitsiidiga ja/või plastifikaatori ja/või värvitud parafiiniga vastavalt kehtivatele standarditele

—	Kuldkollase koorikuga juustu „Tomme des Pyrénées“ puhul (kooriku värvus ulatub kollasest oranžikani), kooriku töötlemine fungitsiidiga, töötlemine värvainega E160B (biksiin) või mitte, pindmise mikrofloora kasutamine või mitte koos juustude ümberpööramisega.“

asendatud järgmiste sätetega, mis hõlmavad kõiki juustusid „Tomme des Pyrénées“:

„—	lisaained:

—	juustu säilitusained: lüsosüümhüdrokloriid;

värvained (karoteen, biksiin E160b, karamell, süsi) ja kooriku säilitusained (fungitsiidid: natamütsiin, sorbaat). Kooriku puhul ei ole värv- ega säilitusainete kasutamine lubatud talumajapidamisest pärinevate toodete ega toorpiimast valmistatud juustu puhul. Termiseeritud tomme-tüüpi juustude puhul, mille kaal on üle 1,5 kg ja kuni 5,5 kg, on lubatud kasutada järgmisi katteaineid: polüvinüülatsetaat, parafiin.“

Need muudatused on põhjendatud seoses järgmiste asjaoludega.

Lüsosüümhüdrokloriidi ülesanne on vältida võihappekäärimisest tingitud paisumist.

Kooriku töötlemise puhul on mõiste „must koorik“, mis ei ole asjakohane, välja jäetud. Ei plastifikaatori ega parafiini näol ei ole tegemist koorikuga, tegemist on katteainega. Lisaks sellele võimaldab uus sõnastus juustutootjal või laagerdamisettevõtjal kasutada lubatud kooriku värvi- ja säilitusaineid, eeldusel, et need võimaldavad saavutada punktis „Toote kirjeldus“ esitatud juustu välimuse. Kooriku säilitusained vastavad kehtivas tootespetsifikaadis loetletud fungitsiididele. Värvainete kasutamine võimaldab saavutada kooriku ühetaolise värvuse kogu juustupartii ulatuses.

Kooriku värvaineid, fungitsiide ja katteaineid ei kasutata toorpiimast valmistatud toote puhul, mis peegeldab praeguseid tavasid juustukodades, kus valmistatakse juustu toorpiimast.

Juustu valmistamine

Juustu valmistamise järjestikuseid etappe on muudetud ja täiendatud vastavalt järgmistele tingimustele.

5.4.1. Piima säilitamine ja/või seista laskmine

Laused „Säilitamine paagis, jahutades või mitte“ ja „Säilitamine paagis, lastes seista (piimafermendid) või mitte, lisades kaltsiumkloriidi (CaCl2) või mitte“ on asendatud järgmiste sätetega:

„Juustu valmistamisel toorpiimast võib kõige vanemast lüpsist pärineva piima ja laabi lisamise või kontrollitava valmimise vaheline aeg olla kuni 48 tundi.

Juustu valmistamisel kuumtöödeldud piimast võib piima vastuvõtmise ja esimese kuumtöötlemise vaheline aeg olla kuni 18 tundi. Pärast kuumtöötlemist võib piima säilitada kontrollitud temperatuuril enne laabi lisamist kuni 30 tundi. Piima võib säilitada temperatuuril kuni 15 °C kuni 15 tundi, selle aja jooksul võib toimuda kontrollitav valmimine.“

Nende muudatuste eesmärk on määrata üheselt kindlaks juustu „Tomme des Pyrénées“ valmistamise püsivad tavad.

Lisaks sellele on lisatud eri tüüpi piima segamisel kasutatavad vahekorrad vastavalt peatükis „Toote kirjeldus“ tehtud muudatustele.

5.4.2. Piima kasutamise tingimused

Lisatud on järgmised sätted: Juustu „Tomme des Pyrénées“ võib valmistada:

—	lehmapiimast;

—	kitsepiimast;

—

eri tüüpi piimade segust järgmistes vahekordades:

—	lehmapiimale lisatakse 30–50 % lambapiima (mahuprotsentides);

—	lehmapiimale lisatakse 30–50 % kitsepiima (mahuprotsentides);

—	kitsepiimale lisatakse 30–50 % lambapiima (mahuprotsentides).

See muudatus tuleneb kitse- ja lambapiimast valmistatava tomme-tüüpi juustu lisamisest. Mahuprotsentides väljendatud vahekord tagab iga tüüpi piima piisava osakaalu, mis võimaldab kindlustada, et tegemist on tõepoolest eri tüüpi piima seguga. Sellised osakaalud vastavad tootjate tavadele.

5.4.3. Tasakaalustamine

Lisatud on säte, mille kohaselt valkude ja rasvade standardimine on lubatud, kuna see on esitatud tootjate kasutatavate tavade kirjelduses.

5.4.4. Kuumtöötlemine

Lisatud on järgmised sätted: „Kui piima kuumtöödeldakse, on selle töötlemise tingimused määratud kindlaks lähtuvalt toote kategooriast (termiseeritud, pastöriseeritud) vastavalt kehtivatele eeskirjadele“, millega meenutatakse, et piima töötlemise tingimused on termiseerimise ja pastöriseerimise puhul erinevad.

5.4.5. Mikrofloora lisamine

Kasutatava mikrofloora täpsustamiseks on mõiste „aromatiseerimiseks või laagerdamiseks kasutatav mikrofloora“ asendatud mõistega „aretatud või looduslik piima ja laagerdumise mikrofloora“.

5.4.6. Laabi lisamine

Lause „Laabi lisamisel on temperatuur kuni 35 °C“ on asendatud järgmisega: „Laabi lisamisel kasutatakse kalgendavat ensüümi temperatuuril kuni 40 °C“.

Kasutatavaid tootmistavasid silmas pidades on mõiste „laap“ asendatud mõistega „kalgendav ensüüm“, mille näol on tegemist laiema mõistega kui laap, mis peab pärinema veise maost.

Maksimaalset lubatud temperatuuri on tõstetud 35 °C-lt 40 °C-ni, kuna kalgendavate ensüümide toimimise optimaalne temperatuur on ligikaudu 38 °C.

Need muudatused ei mõjuta toote põhiomadusi.

5.4.7. Kalgendamine

Lisatud on järgmine: „Kalgendamise kogukestus on kuni 60 minutit“, millega võetakse arvesse tootjate tavasid selle olulise etapi puhul. Selline kestus vastab „laabipõhisele“ kalgendamisele (või koagulatsioonile), mis on vajalik poolkõva juustumassiga juustu valmistamiseks.

5.4.8. Juustutera lõikamine – segamine – kuumutamine

Lause „Kalgendi lõikamine“ asendatakse järgmisega: „Juustutera lõikamine seisneb kalgendi purustamises lõikevahendiga. Kalgendi ja vadaku segu võib kuumutada kuni temperatuurini 45 °C“. See maksimaalne temperatuur on iseloomulik kuumtöötlemata juustumassiga juustude puhul. Selle piiranguga kodifitseeritakse ettevõtjate tootmistavad.

5.4.9. Vadaku eraldamine

Lause „Juustutera pesemine pärast vadaku osalist eraldamist“ on asendatud järgmisega: „Vadaku eraldamine võib toimuda järgmiselt:

—	vadaku eraldamine: 0–45 % tootmiseks kasutatava piima kogusest;

—	joogivee lisamine: 0–45°% tootmiseks kasutatava piima kogusest (segu temperatuur peab olema alla 45 °C).“

See muudatus vastab tootjate kasutatavatele tavadele.

5.4.10. Kalgendi vormimine

Järgmine lause: „Kalgendi vormimine koos kangaga või ilma selleta“ on asendatud lausega „Vormimine toimub käsitsi või mehaaniliselt“ vastavalt tootjate tavadele. See muudatus ei mõjuta lõpptoote omadusi,

5.4.11. Nõrutamine vormis, hapestamine

Laused „Nõrutamine koos juustude pööramisega musta koorikuga „Tomme des Pyrénées“ puhul“ ja „Nõrutamine ja pressimine koos juustude ümberpööramisega kuldkollase koorikuga „Tomme des Pyrénées“ puhul“ on asendatud lausega „Juustud pööratakse mitu korda (vähemalt kaks korda) ümber. Pressimise etapp ei ole kohustuslik. Hapestamine loetakse lõppenuks, kui pH on 5,3 või alla selle või kui happesus Dornici skaalal on üle 40 kraadi.“

Need muudatused on tingitud mustale koorikule ja kuldkollasele koorikule osutamisest loobumisega. Samuti tehakse nendega täpsustusi, mis vastavad tootjate tavadele ja mille eesmärk on määratleda selgemalt juustu „Tomme des Pyrénées“ valmistamismeetod.

5.4.12. Soolamine

Lause „Soolamine soolalahuses või kuivsoolaga“ on asendatud järgmiste täpsemate sätetega:

—	soolalahuses: lisatud on, et soolalahus koosneb veest, soolast, piimhappest, lahus peab olema küllastatud, selle temperatuur peab olema alla 16 °C ja pH 5,6 või madalam.

—	kuivsoolaga: lisatud on, et ruumi temperatuur peab olema kuni 14 °C.

Need muudatused ei mõjuta toodete põhiomadusi: nende eesmärk on täiendada juustu valmistamise tingimusi, lisades meetodid, mis on iseloomulikud tootmisele talumajapidamises ning käsitöönduslikule ja tööstuslikule tootmisele. Nende muudatuste eesmärk on määratleda selgelt juustu „Tomme des Pyrénées“ valmistamismeetod ja need vastavad mitte üksnes praegu ainukese KGTga juustu „Tomme des Pyrénées“ valmistamise tavadele, vaid ka muude tomme-tüüpi eri tüüpi piimade segust ja kitsepiimast valmistatud juustude valmistamise tavadele.

5.4.13 ja 14. Laagerdamine

Lause „Laagerdamine peab toimuma kontrollitud temperatuuri ja õhuniiskuse juures“ on asendatud järgmiste sätetega.

—

Lubatud on juustu laagerdamist edasi lükata toorjuustu vaakumpakendisse paigutamise teel, see kehtib üksnes eri piimade segust ja kitsepiimast valmistatud juustude puhul ning kindlaksmääratud edasilükkamise algust ja kestust ning säilitustemperatuuri hõlmavatel tingimustel: edasilükkamisperiood peab algama hiljemalt 10 päeva pärast juustu soolamist, hoidmistemperatuur peab olema vahemikus –2 °C...+4 °C, edasilükkamise kestus võib olla kuni 10 kuud, laagerdamisaega arvestatakse alates edasilükkamiseks hoidmise lõpu päevast. Selline edasilükkamine võimaldab turustada kogu aasta jooksul sellist juustu „Tomme des Pyrénées“, mille valmistamisel on piimasegule lisatud lamba- või kitsepiima, mis on saadaval vaid teataval osal aastast. See muudatus on põhjendatud eri tüüpi piimade segust valmistatud tomme-tüüpi juustu lisamisega.

—

Laagerdamise tingimused Lisatud on järgmised laused: „Laagerdamine toimub keldris temperatuuril 7–16 °C“ ja „Juustusid pööratakse ümber ning tehakse toimingud, mis tagavad juustude ühtlase kuju.“ Nende sätetega täpsustatakse laagerdamise tingimusi, võttes arvesse asjaolu, et KGTga võib hõlmata erineva suurusega juustusid, millel on sellest tulenevalt erinev laagerdumisaeg. Need tingimused vastavad tootjate oskusteabele.

—

Seoses toorpiimast valmistatud juustuga „Tomme des Pyrénées“ on lisatud: „Need toimingud hõlmavad juustude hõõrumist kuivalt; veega, millele võib olla lisatud valmimiseks vajalikke fermente; või soolalahusega.“ Selle muudatuse näol on tegemist täpsustusega, millega määratakse täpsemalt kindlaks laagerdamise tingimused.

—

Lisatud on minimaalsed laagerdamisajad, mida arvestatakse juustu „Tomme des Pyrénées“ eri kategooriate puhul alates laabi lisamise kuupäevast:

—

juustude puhul kaaluga 400 g –1,5 kg:

—	30 päeva, kui tegemist on kuumtöödeldud kitsepiimast või piimade segust või lehma või kitse toorpiimast valmistatud juustuga;

—	40 päeva, kui tegemist on toorpiimade segust valmistatud juustuga;

—

1,5–5,5 kg kaaluvate juustude puhul:

—	21 päeva, kui tegemist on kuumtöödeldud lehmapiimast juustuga, mille koorik kaetakse musta kattega, ja 45 päeva, kui tegemist on kuumtöödeldud lehmapiimast juustuga, mille koorik kaetakse kuldkollase kattega;

—	60 päeva, kui tegemist on kuumtöödeldud kitsepiimast või piimade segust või lehma või kitse toorpiimast valmistatud juustuga;

—	90 päeva, kui tegemist on toorpiimade segust valmistatud juustuga.

—	Neid ajavahemikke arvestatakse alates laabi lisamise kuupäevast.

—

Need täiendused on tingitud lambapiima sisaldavast piimasegust ja kitsepiimast valmistatud tomme-tüüpi juustude lisamisega. Lehmapiimast valmistatud juustude puhul seisneb muudatus nõutava laagerdamisaja täpsustamises, mis on vähemalt 21 päeva (musta koorikuga juust) või vähemalt 45 päeva (kuldkollase koorikuga juust) ning toorpiimast ja kuumtöödeldud piimast valmistatud juustude eristamises. Toote eri variantide jaoks kehtestatud kohandatud kestuste eesmärk on määrata üheselt kindlaks tavad, millega antakse juustule „Tomme des Pyrénées“ iseloomulikud omadused. Suuremad juustud, nagu toorpiimast valmistatud juust, vajavad nõutavate kvaliteediomaduste väljakujunemiseks pikemat laagerdumisaega kui väiksemad või pastöriseeritud piimast valmistatud juustud.

5.5. Osa „Seos piirkonnaga“

Kehtiva tootespetsifikaadi peatükki „Seost geograafilise piirkonnaga põhjendavad asjaolud“ hõlmab üksnes ajaloolisi tegureid. Neid tegureid on täiendatud, tuues välja geograafilise piirkonna eripära, toote eripära ja toote kvaliteedil põhineva põhjusliku seose.

Lisaks vormilistele muudatustele hõlmavad peatüki muudatused pastöriseerimata lehmapiimast, kitsepiimast ja eri tüüpi piimade segust valmistatud juustusid, mida Püreneede piirkonnas on valmistatud ammustest aegadest, väärtustades geograafilise piirkonna rohuressursse ja seal väga laialdaselt levinud valmistamismeetodeid.

Püreneede piirkonnas on lehma toorpiimast ja töödeldud lehmapiimast ning lamba- või kitsepiimast ja eri tüüpi piimade segust valmistatud juustudel pikaajalised traditsioonid. Need on seotud Pürenee mäestiku pinnavormide ühtse tekkega (levinud on kõrgemate alade vahel asuvad orud) ning sarnaste tootmistavadega. Lehmapiimast valmistatud juustu meistrite aktiivsem organiseerumine on toonud kaasa nende toodete ja tootmistavade kirjeldamise tootespetsifikaadis, kuid siiani ei olnud see samamoodi muud tüüpi piimadest valmistatud juustude puhul.

Tootespetsifikaati tehtavad muudatused võimaldavad hõlmata pastöriseerimata piimast, kitsepiimast või erinevate piimade segust valmistatud juuste, vastavalt nende valmistamise ajaloolistele tavadele.

Püreneede piirkonna juustumeistrite spetsiifiline oskusteave, mida on kirjeldatud osas „Tootmismeetod“, võimaldab valmistada järgmiste omadustega juustusid:

—	sulav ja kreemjas pehme tekstuuriga poolkõva juustumass, mis saadakse selliste tootmistavade abil, mis on ühised kogu kohaliku tootmise jaoks: kindel temperatuur laabi lisamisel, kalgendi segamine ja temperatuur selle toimingu ajal;

—	piisav hapestamine ja laagerdamine ilma ülemäärase proteolüüsita, mis saavutatakse tootmise teiste parameetrite abil, pidades silmas kasutatava piima omadusi;

—	kuju, mida iseloomustab kõrguse ja läbimõõdu suhe 2/3, mis tagab sõltumata juustu kaalust püsiva tahkumise (niiskuse vähenemise) ning juustumassi ühtlase värvuse;

—	lõhna- ja maitseomadused, mis kattega juustude puhul hõlmavad värske vadaku lõhna ja maitset ning teiste juustude puhul on tugevamad, sõltuvalt laagerdumise kestusest ja juustu kooriku töötlemise toimingutest.

Lisaks sellele on välja jäetud KGT taotlemise ajal esitatud tootjate nimekiri, kuna nende andmete näol ei ole tegemist siduvate sätetega ja igal juhul ei ole need nimekirjad enam ajakohased.

5.6. Osa „Märgistus“

Eelpakendamist hõlmavad sätted on välja jäetud, kuna see etapp ei kuulu etappide hulka, mis peavad toimuma geograafilises piirkonnas.

Märgise kuju ja teatavat teavet (kaubamärk, sertifitseeriva asutuse pitser jne) hõlmavad sätted on välja jäetud, kuna ühelt poolt ei soovi taotlejate rühm enam nõuda erimärgise kasutamist ja teiselt poolt tulenevad nende märgetega seotud nõuded üldistest eeskirjadest.

Riigisiseste eeskirjade kohaselt on märgistamist hõlmavasse ossa lisatud järgmised sätted:

lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele märgetele hõlmab juustu „Tomme des Pyrénées“ märgistus lisaks müüginimetusele ka teavet looma liigi kohta:

—	vaid ühe liigi puhul tuleb märkida „lehmapiimast“ või „kitsepiimast“,

—	eri tüüpi piima segu kasutamisel tuleb näidata kasutatud piima tüübid, kasvavas järjekorras vastavalt osakaalule segu kuivaines.

Lisaks sellele peab juustu „Tomme des Pyrénées“ märgistus hõlmama teavet juustu valmistamisel kasutatud piima töötlemise toimingute kohta.

Samuti on lisatud säte, mille kohaselt tuleb märgisel registreeritud nimetusega samal visuaalsel väljal esitada Euroopa Liidu logo.

5.7. Osa „Muu“

—	Tootespetsifikaadi vormilised muudatused

Tootespetsifikaati on tehtud mitu vormilist muudatust (lõikude, eeskätt toote kirjeldust, päritoluseost ja ajaloolisi viiteid hõlmavate peatükkide ümberpaigutamine, lõikude liitmine, päritoluseose ümbersõnastamine, mis võimaldab eristada geograafilise piirkonna eripärasid, toote eripärasid ja põhjuslikku seost). Lisaks sellele on välja jäetud viited Euroopa ja riiklikele eeskirjadele (osutamine tuberkuloosi- ja brutselloosivabadele põllumajandusettevõtetele) ning sätted, mis osutavad direktiivile 92/46/EMÜ ning riiklikele õigusaktidele, kuna nende esitamine tootespetsifikaadis ei ole vajalik. Nende vormiliste muudatuste eesmärk on viia tootespetsifikaat vastavusse Euroopa Liidu õigussätetega.

—	Taotlejate rühm

Ühenduse „Association des Fromagers Pyrénéens (AFP)“ (Püreneede piirkonna juustumeistrite ühendus) kooseisu loetelu on välja jäetud (säilitatud on ainult ettevõtjate kategooriate loend) ning kõnealuse ühingu kontaktandmeid on ajakohastatud.

—	Kontrolliasutus

Sätted mis on esitatud osa „Kontrollimeetodid“ all, on välja jäetud, kuna kontrollimeetmeid on kirjeldatud tootespetsifikaadile lisatud kontrollikavas. Kontrollistruktuuride kontaktandmeid on ajakohastatud.

Kontrolliasutuse kontaktandmed on asendatud pädeva järelevalveasutuse kontaktandmetega. Selle muudatuse eesmärk on vältida tootespetsifikaadi muutmise vajadust kontrolliasutuse muutumise korral.

—	Riiklikud nõuded

Toodete kontrollimise hõlbustamiseks on lisatud tabel, milles on loetletud peamised kontrollitavad aspektid ja nende hindamise meetodid.

KOONDDOKUMENT

„TOMME DES PYRENEES“

ELi nr: PGI- FR-0176-AM01 – 31.5.2017

KPN () KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Tomme des Pyrénées“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Tomme des Pyrénées“ on poolkõva juustumassiga kuumtöötlemata juust. Juust on ühtlase silindrilise kujuga kahe tasase ja paralleelse külje ning ümarate servadega. Juustu läbimõõdu ja kõrguse suhe on 2/3. Juust on valmistatud kuumtöödeldud piimast või toorpiimast.

Juust võib olla valmistatud:

—	lehmapiimast;

—	kitsepiimast;

—	eri tüüpi piimade segust järgmistes vahekordades:

lehmapiimale lisatakse 30–50 % lambapiima (mahuprotsentides), lehmapiimale lisatakse 30–50 % kitsepiima (mahuprotsentides), kitsepiimale lisatakse 30–50 % lambapiima (mahuprotsentides).

Juustu kaal on vähemalt 400 grammi ja kuni 5,5 kg.

Koorik on oranžika värvusega, millel võib olla vähemal määral valgeid, kollaseid või halle nüansse, koorik on sile, lubatud on mõningad ebatasased pinnaosad.

Kuumtöödeldud piimast valmistatud tomme-tüüpi juustud, mille kaal on üle 1,5 kg ja kuni 5,5 kg, võivad olla kaetud musta või kuldkollase katteainega. Minimaalne laagerdumisaeg, arvestatuna laabi lisamise kuupäevast, on:

—

400 g –1,5 kg kaaluvate juustude puhul

—	30 päeva, kui tegemist on kuumtöödeldud kitsepiimast või piimade segust või lehma või kitse toorpiimast valmistatud juustuga;

—	40 päeva, kui tegemist on toorpiimade segust valmistatud juustuga;

—

1,5–5,5 kg kaaluvate juustude puhul:

—	21 päeva, kui tegemist on kuumtöödeldud lehmapiimast juustuga, mille koorik kaetakse musta kattega, ja 45 päeva, kui tegemist on kuumtöödeldud lehmapiimast juustuga, mille koorik kaetakse kuldkollase kattega;

—	60 päeva, kui tegemist on kuumtöödeldud kitsepiimast või piimade segust või lehma või kitse toorpiimast valmistatud juustuga;

—	90 päeva, kui tegemist on toorpiimade segust valmistatud juustuga.

Juust sisaldab vähemalt 53 grammi kuivainet 100 grammi juustu kohta ja 24 grammi rasvainet 100 grammi toote kohta.

Juustumass on ühtlaselt jaotunud ühetaolise värvusega, mis ulatub valgest ja elevandiluu värvusest kollaseni. Juustu tekstuur on elastne, sulav, kreemjas ja ühtlane, üldjuhul ühtlaselt paiknevate ebaregulaarse kuju ja suurusega aukudega. Laagerdumise jooksul muutub tekstuur järk-järgult kõvemaks.

Maitse ja lõhn muutuvad sõltuvalt laagerdumise kestusest ja kasutatavast piimast algsest värske vadaku lõhnast ja maitsest järk-järgult teravamaks, omandamata siiski liigset mõrudust.

Juustu „Tomme des Pyrénées“ turustatakse tervelt, tükkideks lõigatuna või eelpakendatult.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juustu tooraine on lehmadelt, lammastelt või kitsedelt pärinev kuumtöödeldud või toorpiim. Lambapiima võib kasutada vaid segatuna teist tüüpi piimaga ning see peab pärinema baski-bearni tõugu, kastiilia tõugu ja punapruunipealise manechi tõugu lammastelt.

Ratsioon koosneb üksnes söödast ja söödalisanditest. Sööt hõlmab rohtu ja teravilja ning neist valmistatud kuivatatud või kuivatamata tooteid ning veetustatud taimseid tooteid. Aasta lõikes peab 70 % söödast pärinema geograafilisest piirkonnast;

Lubatud söödalisandid hõlmavad söödakontsentraate (teravili, õlikoogid, lämmastikuühendid), vadakut, taimse päritoluga söödasegusid, mineraalaineid, vitamiine ja mikroelemente.

Loomi, kelle piima kasutatakse juustu valmistamiseks toorpiima või termiseeritud piimana, tuleb kasvatada lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest:

—	vähemalt 25 % aastase söödaratsiooni kuivainest peab pärinema KGT geograafilise piirkonna karjamaadelt saadavast rohesöödast või heinast;

—	karjatamise kestus peab olema vähemalt 91 päeva aastas.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine ning juustu valmistamine ja laagerdumine toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele märgetele hõlmab märgistus toote registreeritud nimetust ja sellega samal visuaalsel väljal esitatud Euroopa Liidu KGT logo.

Juustu „Tomme des Pyrénées“ märgistus hõlmab lisaks müüginimetusele ka teavet looma liigi kohta:

—	vaid ühe liigi puhul tuleb märkida „lehmapiimast“ või „kitsepiimast“,

—	eri tüüpi piima segu kasutamisel tuleb näidata kasutatud piima tüübid, kasvavas järjekorras vastavalt osakaalule segu kuivaines. Lisaks sellele peab juustu „Tomme des Pyrénées“ märgistus hõlmama teavet juustu valmistamisel kasutatud piima töötlemise toimingute kohta.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab Pürenee mäestiku Prantsusmaa-poolset külge. Geograafiline piirkond hõlmab:

—	Ariège’i, Hautes-Pyrénées’ ja Pyrénées-Atlantiquesi departemange tervikuna;

—

Aude’i departemangus: Massifi piirkonda, mis hõlmab:

—	Limoux’ ja Quillani kantoneid tervikuna;

—	Fabrezani kantonit, välja arvatud järgmised kommuunid: Boutenac, Camplong-d’Aude, Fabrezan, Fontcouverte, Luc-sur-Orbieu, Montséret, Saint-André-de-Roquelongue;

—	järgmisi kommuune: Arquettes-en-Val, Caunettes-en-Val, Escueillens-et-Saint-Just-de-Bélengrad, Fajac-en-Val, Labastide-en-Val, Mayronnes, Monthaut, Montlaur, Pomy, Pradelles-en-Val, Rieux-en-Val, Serviès-en-Val, Taurize, Verzeille, Villar-en-Val, Villefloure, Villetritouls.

—

Haute-Garonne’i departemangus:

—	Saint-Gaudensi ringkonda, mis hõlmab Bagnères-de-Luchoni ja Saint-Gaudensi kantoneid ja osaliselt Cazèresi kantonit;

—	Muret’ ringkonna mäestikupiirkonna järgmisi kommuune: Gouzens, Lahitère, Le Plan, Mauran, Montberaud, Montbrun-Bocage, Montclar-de-Comminges, Montesquieu-Volvestre, Plagne, Saint-Christaud, Saint-Michel;

—

Pyrénées-Orientalesi departemangus Massifi piirkonda, mis hõlmab:

—	Le Canigou ja Les Pyrénées catalanesi kantoneid tervikuna,

—	La Côte Vermeille’ kantonit, välja arvatud Palau-del-Vidre ja Saint-André kommuunid,

—	La Vallée de l’Agly kantonit, välja arvatud järgmised kommuunid: Cases-de-Pène, Espira-de-l’Agly, Opoul-Périllos, Rivesaltes, Salses-le-Château, Vingrau,

—	Vallespir-Albèresi kantonit, välja arvatud järgmised kommuunid: Montesquieu-des-Albères, Saint-Génis-des-Fontaines, Villongue-dels-Monts,

—	järgmisi kommuune: Banyuls-dels-Aspres, Caixas, Calmeilles, Ille-sur-Têt, Llauro, Montalba-le-Château, Montauriol, Oms, Passa, Tordères.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Juustu „Tomme des Pyrénées“ päritoluseos põhineb sellel, et tegemist on pehme, sulava ja kreemja tekstuuriga poolkõva kuumtöötlemata juustumassiga juustuga, mis on ühtlase kujuga ning mille lõhn ja maitse hõlmavad esialgu värske vadaku lõhna ja maitset, mis muutuvad laagerdumise käigus tugevamaks. Juustu valmistatakse toorpiimast või kuumtöödeldud piimast, mis võib pärineda erinevatelt liikidelt, keda kasvatatakse kombineeritud loomapidamissüsteemi (lehmad, lambad, kitsed) alusel, ning see toimub Pürenee mäestiku juustuvalmistamise traditsioonidega seotud tavade kohaselt.

Geograafiline piirkond hõlmab Püreneede mäeaheliku Prantsusmaa-poolset külge ning jääb Vahemere ja Atlandi ookeani vahele, tegemist on piirkonnaga, kus on nii mägismaad kui ka eelmäestikke, nii ümaraid mäetippe kui ka järske mäekülgi ning mitu sageli väga sügavat orgu, kus puiduressurssi on küllalt vähe. Tänu suurele sademete hulgale, mis mäejalamitel on 600 – 1 000 mm, keskmäestiku põhjakülgedel 1 300 – 1 500 mm ja vihma- ning lumepilvi toovatele tuultele avatud mäekülgedel kuni 2 500 mm, on piirkonnas palju rohuga kaetud alasid.

Rohumaade parim võimalik kasutamine eeldab kombineeritud loomakasvatust (lambad, lehmad ja kitsed), kuna lambad ja kitsed pääsevad ligi teatud piirkondadele, kus lehmi ei saa pidada, samuti on igal liigil oma söödaeelistused sõltuvalt mäekülgede avatusest.

Esimesed tõendid lehmade, kitsede ja lammaste pidamisest ning juustu valmistamisest selles piirkonnas pärinevad juba XII sajandist. Piirkonna orgudes on eri ajal talumajapidamiste traditsiooniliste juustuvalmistamise meetodite abil valmistatud juustu eri tüüpi piimast.

Seoses eri liikidest pärinevate loomade pidamisega piimakarjades ja seoses küllaltki sõltumatute loomakasvatajate vähese huviga ühistegevuse vastu, kasutati juustu valmistamiseks valdavalt eri tüüpi piimade segu.

Pürenee mäestiku pinnavormid muudavad eri orgude vahelise ühenduse pidamise keerukaks. Seega olid mäestikus elavad inimesed küllaltki isemajandavad ning suvel loomi karjatavad loomapidajad valmistasid juustu varuks. Loomakasvatajal oli seega muu põllumajandustegevuse kõrvalt võimalik valmistada ja säilitada omavalmistatud juustu. Juustu müüdi peaasjalikult suveperioodi lõpus. Juustu kuju ja koorik võimaldasid juustudel laagerduda mitte eriti jahedas keskkonnas ning pikk laagerdumisaeg võimaldas mikroobset puhastumist (ebasoovitav mikrofloora hävis laagerdumise kestel). Seoses puiduressursi vähesusega oli Pürenee mäestikus otstarbekas juustumassi mitte kuumutada, nagu see on tavaks Alpides või Jura mäestikus.

Sellised juustuvalmistamise traditsioonid püsisid aastate jooksul, andes tunnistust Pürenee mäestiku orgude majanduse ja loomakasvatuse arengust. XIX sajandi jooksul läks juustutootmine talutootmiselt üle käsitöönduslikule tootmisele. Esimesed ühistud (fruitières) tekkisid 1867. aastal ning arenema hakkas käsitöönduslik juustutootmine, mille puhul valmistati juustu peamiselt lehmapiimast ja eri tüüpi piimade segust. Seejärel hakkasid tekkima tööstuslikud ja käsitöönduslikud juustukojad.

Samaaegselt jätkus ka tootmine talumajapidamistes, mida toetas asjaolu, et geograafilise piirkonna mitmes osas ei toimunud piima kogumist.

Juustu „Tomme des Pyrénées“ näol on tegemist pehme, sulava ja kreemja tekstuuriga poolkõva kuumtöötlemata juustumassiga juustuga, mis muutub laagerdumise käigus järk-järgult kõvemaks, juustumass on ühtlane ja ühetaolise värvusega, mis ulatub valgest ja elevandiluu toonist kollaseni, juustul on iseloomulik kuju, selle läbimõõdu ja kõrguse suhe on 2/3, juustu lõhn ja maitse hõlmavad esialgu vadaku lõhna ja maitset ning muutuvad laagerdumise käigus tugevamaks.

Juustu „Tomme des Pyrénées“ omadused tulenevad Pürenee mäestiku eripäradest, selle geograafilisest asukohast, kombineeritud karjakasvatusest ning juustutootmise traditsioonidest.

Ajalooliselt on poolkõva ja kuumtöötlemata juustumassiga juust seotud väheste puiduressurssidega mäestikualadel. Need eripärad on säilinud nii talumajapidamises toimuva tootmise kui ka käsitööndusliku ja tööstusliku tootmise puhul.

Püreneede piirkonna juustumeistrite eriomane oskusteave mõjutab kõikide kohalike tootjate jaoks ühiste tavade kaudu otseselt juustu eripärasid.

—

Temperatuur laabi lisamisel, kalgendi segamine ja temperatuur selle toimingu ajal, piisav hapestamine ning laagerdamine ilma ülemäärase proteolüüsita, mis saavutatakse tootmise teiste parameetrite abil, pidades silmas kasutatava piima omadusi, võimaldavad saavutada pehme, sulava ja kreemja tekstuuriga poolkõva juustumassi.

—	Juustu kuju, mida iseloomustab kõrguse ja läbimõõdu suhe 2/3, tagab sõltumata juustu kaalust püsiva tahkumise (niiskuse vähenemise) laagerdumise käigus ning juustumassi omaduste, eeskätt värvuse ühtluse.

—	Juustu lõhna- ja maitseomadused, mis kattega juustude puhul hõlmavad vadaku lõhna ja maitset ning teiste juustude puhul on tugevamad, sõltuvad laagerdumise kestusest ja juustu kooriku töötlemise toimingutest.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://extranet.inao.gouv.fr/fichier/CDC-TomPy-190411.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 431

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	62. aastakäik 23. detsember 2019

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2019/C 431/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9589 – Fedrigoni / Ritrama Group) ( 1 )	1
2019/C 431/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9631 – Kennedy-Wilson Holdings / AXA Group / JV) ( 1 )	2
2019/C 431/03	Koondumisteatise tühistamine (juhtum M.9630 – CDC/Total/JMB Solar Nogara/Quadran Nogara) ( 1 )	3
2019/C 431/04	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9652 – Marquard & Bahls / Starwood Capital / GCA) ( 1 )	4
2019/C 431/05	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9505 – Daimler AG / Swiss Re Ltd / JV) ( 1 )	5
2019/C 431/06	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9634 – PSP / Aviva / Galleri K) ( 1 )	6
2019/C 431/07	Koondumisteatise tühistamine (Juhtum M.9643 – ENGIE / Versicherungskammer / Portfolio Companies) ( 1 )	7
2019/C 431/08	Koondumisteatise tühistamine (Juhtum M.9608 – ENGIE / CDC / CNR Solaire 10) ( 1 )	8

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Parlament
2019/C 431/09	Euroopa Parlamendi Juhatuse Otsus, 16. detsember 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid	9
	Euroopa Komisjon
2019/C 431/10	Euro vahetuskurss — 20. detsember 2019	11
2019/C 431/11	Nõukogu määruse (EÜ) nr 116/2009 I lisas eurodes väljendatud väärtuslävedele vastavate omavääringu väärtuste avaldamine	12
2019/C 431/12	Komisjoni rakendusotsus, 16. detsember 2019, mille kohaselt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 53 osutatud olulise muudatuse heakskiitmiseks järgmise nimetuse tootespetsifikaadis Rheinisches Apfelkraut (KGT)	13

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1097
JPY	Jaapani jeen	121,31
DKK	Taani kroon	7,4720
GBP	Inglise nael	0,85133
SEK	Rootsi kroon	10,4340
CHF	Šveitsi frank	1,0883
ISK	Islandi kroon	136,40
NOK	Norra kroon	9,9463
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,445
HUF	Ungari forint	330,50
PLN	Poola zlott	4,2593
RON	Rumeenia leu	4,7705
TRY	Türgi liir	6,5774
AUD	Austraalia dollar	1,6088
CAD	Kanada dollar	1,4579
HKD	Hongkongi dollar	8,6511
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6811
SGD	Singapuri dollar	1,5036
KRW	Korea vonn	1 286,58
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,7936
CNY	Hiina jüaan	7,7764
HRK	Horvaatia kuna	7,4390
IDR	Indoneesia ruupia	15 510,83
MYR	Malaisia ringit	4,5942
PHP	Filipiini peeso	56,284
RUB	Vene rubla	68,9657
THB	Tai baat	33,496
BRL	Brasiilia reaal	4,5175
MXN	Mehhiko peeso	21,0259
INR	India ruupia	79,0035

EUR	1	15 000	30 000	50 000	150 000
BGN Bulgaaria leev	1,9558	29 337	58 674	97 790	293 370
CZK Tšehhi kroon	25,6765	385 147	770 294	1 283 823	3 851 468
DKK Taani kroon	7,4551	111 827	223 654	372 756	1 118 269
GBP Inglise nael	0,8847	13 271	26 542	44 236	132 708
HRK Horvaatia kuna	7,4322	111 483	222 965	371 609	1114 827
HUF Ungari forint	318,5635	4 778 452	9 556 904	15 928 173	47 784 519
PLN Poola zlott	4,2693	664 039	128 079	213 464	640 393
RON Rumeenia leu	4,6755	70 133	140 266	233 777	701 331
SEK Rootsi kroon	10,2689	154 033	308 066	513 443	1 540 329

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2019/C 431/13	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.9455 – Compass / Fazer Food Services) ( 1 )	18
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2019/C 431/14	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine	20
2019/C 431/15	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) artikli 17 lõike 6 kohase muutmistaotluse avaldamine	31
2019/C 431/16	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	37
2019/C 431/17	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine	41
2019/C 431/18	Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a	47


	(1) EMPs kohaldatav tekst.