11.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 416/3

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, mis käsitlevad võitlust korruptsiooni vastu spordis

(2019/C 416/03)

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TUNNISTADES, ET:

sport kui selline on rajatud pingutusrõõmule, eeskuju näitamise hariduslikule väärtusele, sotsiaalsele vastutusele ja üldiste eetiliste põhimõtete järgimisele; (1)

korruptsioon spordis ei ole uus nähtus. Viimase 20 aasta jooksul on tulnud ilmsiks üha rohkem juhtumeid, mis on tingitud märkimisväärsetest muutustest spordisektoris, mis on peamiselt seotud spordi järjest suurema kaubanduslikkusega ja massilisema kajastamisega meedias ja seega tulude ja rahavoogude suurenemisega;

eri osalejad on võidelnud korruptsiooni vastu spordis paljudel eri viisidel ja aastate jooksul on saavutatud häid tulemusi;

kõrgetasemelised korruptsioonijuhtumid on näidanud, millist kahju võivad sellised juhtumid spordi mainele spordiaususe ja ausa mängu kontekstis tekitada. Lisaks võimaldab see suurendada majanduslikku ebatõhusust ning õõnestab usaldust valitsuste, avaliku sektori asutuste ja demokraatia vastu üldiselt;

korruptsiooni esineb spordis nii võistluste kui ka juhtimise tasandil (2). Korruptsiooni esineb spordis mitmel kujul, näiteks altkäemaks, mõjuvõimuga kauplemine, ametiseisundi kuritarvitamine, spordivõistlustega manipuleerimine ja rahapesu. Korruptsiooni soodustab reeglite puudumine või kehtivate reeglite ebapiisav rakendamine huvide konflikti korral või nn pöördukse efekt avaliku ja erasektori vahel. Lisaks võib korruptsioon olla seotud dopinguga;

korruptsiooni on spordis avastatud erinevates kontekstides, alates mittetulunduslikust tegevusest kuni tegevuseni, mis hõlmab kõrgetasemelisi rahvusvahelisi üritusi. Spordikorruptsiooni keeruka olemuse tõttu on probleemide kindlakstegemine, nende lahendamiseks meetmete võtmine ja spordiaususe tagamine spordijuhtide ja spordipoliitikakujundajatele jaoks märkimisväärne väljakutse;

ÜRO tasandil ja eelkõige kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 on rahvusvaheline üldsus tunnustanud sporti kui olulist tegurit kestlikus arengus, (3) kuid tunnistanud ka korruptsiooni kahjulikku mõju majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, ning lubanud oluliselt vähendada korruptsiooni ja altkäemaksu kõigi vormide esinemist (4). Korruptsiooni vastu võitlemine ja koostöö partnerriikidega korruptsioonivastaste meetmete edendamiseks on osa ELi ja selle liikmesriikide arengukoostöö poliitikast, (5)

LEIAVAD, ET:

kuigi teatavad spordikorruptsiooni liigid on olnud ELi tasandi koostöö päevakorras juba mitu aastat, puudub ELi ühtne lähenemisviis korruptsioonivastastele meetmetele spordi valdkonnas;

spordi valdkonnas on selle keerulise küsimuse lahendamiseks vaja pikaajalist strateegiat, mis peaks hõlmama ELi ühtse lähenemisviisi kehtestamist, et võidelda korruptsiooni vastu spordis, ning teha kindlaks korruptsiooni ohud, nende algpõhjused ning kehtivad õigusraamistikud ja mehhanismid,

RÕHUTAVAD, ET:

10.

korruptsiooni vastu võitlemine spordis on kõigi spordivaldkonna sidusrühmade, sealhulgas riigisiseste, Euroopa ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide, spordiklubide, muude asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, haldusasutuste, õiguskaitseasutuste, spordiagentide, sportlaste ja nende lähikondlaste, kihlvedude sektori, laborite, sponsorite ja meedia ühine vastutus ja huvi;

11.

puudujäägid spordiorganisatsioonide juhtimises ja avalikus sektoris võivad takistada nende suutlikkust ennetada ja tõkestada korruptsiooni ning kahjustada sportlaste osalemist ja nende töötingimusi;

12.

rikkumisest teatajate kaitse on korruptsioonivastase võitluse ülioluline osa, eriti mis puudutab korruptsiooni kindlakstegemist ja avastamist spordis;

13.

spordivaldkonna hea juhtimistava aluspõhimõtted hõlmavad miinimumnõudena demokraatlikke struktuure, korrapäraseid ja avatud valimisi, pädevat ja eetilist korraldust ja juhtimist, vastutustundlikkust ja läbipaistvust otsuste tegemisel ja finantstehingutes ning õiglust liikmesusega tegelemisel, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja solidaarsuse aspektist; (6)

14.

aluslepingutes käsitletakse korruptsiooni, ebaseaduslikku uimastikaubandust, rahapesu ja organiseeritud kuritegevust kui teatavaid piiriülese mõõtmega eriti raskete kuritegudega valdkondi, mis tulenevad selliste kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel, mille puhul võidakse kehtestada kuritegude ja karistuste määratlemiseks miinimumnormid (7). Meie ühine huvi on tagada, et kõigil liikmesriikidel oleks tõhus korruptsioonivastane poliitika ja et EL toetaks liikmesriike selle töö tegemisel, sealhulgas spordivaldkonnas;

15.

spordi juhtorganid peaksid suutma säilitada ulatuslikku autonoomiat oma rolli täitmisel spordi kõigis valdkondades. See on seotud kaudse tunnistamisega, et selline autonoomia peab olema ära teenitud hea juhtimistavaga ja põhinema kõrgeimatel spordiaususe standarditel (8). Spordiliikumise esindajad on juba mitu aastat käivitanud projekte, võrgustikke ja teinud muid algatusi, et võidelda korruptsiooni vastu spordis. Seda tööd tuleks edasiste meetmete kaalumisel arvesse võtta ja edasi arendada;

16.

Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO, OECD, Euroopa Nõukogu, Interpol ja Europol ning G20 (9) on võtnud meetmeid korruptsiooni vastu võitlemiseks nii üldiselt kui ka konkreetsemalt spordis. ELi meetmed peaksid tuginema olemasolevale rahvusvahelisele koostööle, edendades ja täiendades sellist koostööd, mille puhul on võimalik pakkuda lisaväärtust.

17.

olemasolevad ja uued võrgustikud võivad hõlbustada ühist eesmärki ennetada korruptsiooni ja edendada head juhtimistava, tuues kokku valitsustevahelised organisatsioonid, rahvusvahelised spordiorganisatsioonid ja valitsused ning kombineerides erinevate sidusrühmade jõupingutusi võitluses korruptsiooni vastu spordis. Rahvusvaheline spordis esineva korruptsiooni vastane partnerlus (International Partnership Against Corruption in Sport) on sellise mitteametliku tulevase koostöö üks võimalik näide;

18.

liikmesriikidel on oluline roll rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Nad peaksid koostöös spordiorganisatsioonidega edendama ja toetama hea juhtimistava põhimõtete rakendamist riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eelkõige kohaldades spordis esineva korruptsiooni suhtes täisleppimatuse poliitikat, jälgides hea juhtimistava põhimõtete rakendamist nende riigisisese spordiliikumise poolt või lisades hea juhtimistava nende kriteeriumide hulka, mille alusel antakse spordile avaliku sektori toetusi;

19.

korruptsioonivastaste meetmete edukaks rakendamiseks kõigil tasanditel on vaja tõhusat koostööd asjaomaste olemasolevate struktuuride vahel ja vahendite kombineerimist,

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES TEGEMA KOOSKÕLAS SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA JA ASJAKOHASTEL TASANDITEL JÄRGMIST:

20.

tugevdama jõupingutusi spordikorruptsiooni ennetamiseks ja tõkestamiseks, tagades muu hulgas asjakohaste õigus- ja õiguskaitsemeetmete kehtestamise;

21.

julgustama ja edendama meetmeid ja tegevusi, et vältida ja keelata survestamist ning võtma kasutusele tagatised rikkumisest teatajate ajutise töölt kõrvaldamise, alandamise ja hirmutamise või muude kättemaksuvormide eest kaitsmiseks, austades samal ajal täielikult kõigi poolte õigusi;

22.

koostöös spordiorganisatsioonidega kehtestama või vaatama läbi riiklikud tegevuskavad ja/või muud vahendid, et spordikorruptsiooni ennetada ja tõkestada, ning pidades silmas täisleppimatuse poliitika elluviimist spordis esineva korruptsiooni suhtes;

23.

edendama hea juhtimistava põhimõtete nõuetekohast rakendamist ja järelevalvet spordiliikumises, et ennetada korruptsiooni spordis;

24.

vaatama läbi avaliku sektori rahastamise võimalikud meetmed, mis põhinevad organisatsioonide kohustusel rakendada hea juhtimistava ja korruptsioonivastase võitlusega seotud meetmeid;

25.

suurendama teadlikkust ja pakkuma alg- ja täiendõpet ja -koolitust asjaomastele ametnikele, sealhulgas õiguskaitse valdkonnas töötavatele ametnikele ja spordiga seotud korruptsioonivastaste meetmetega tegelevatele sidusrühmadele;

26.

uurima koos komisjoniga, kuidas lahendada ummikseis seoses 1. septembril 2019 jõustunud spordivõistlustega manipuleerimise vastase Euroopa Nõukogu konventsiooniga, et EL ja kõik selle liikmesriigid saaksid viia oma ratifitseerimisprotsessid lõpule ja ühineda konventsiooniga nii kiiresti kui võimalik,

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES:

27.

kõnealuses valdkonnas varem tehtud tööd arvesse võttes esitama ettepaneku luua sidus ja valdkonnaülene tegevuskava, mis sisaldaks vajaduse korral ettepanekut nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb võistlus- ja juhtimiskorruptsiooni spordis;

28.

edendama koostööd ja koostoimet nii liikmesriikidega ja nende vahel kui ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustikega, eelkõige Euroopa Nõukoguga, ning suurendama teadlikkust sellisest koostööst ja selle tulemustest;

29.

looma ja tugevdama dialoogi ametiasutuste ja spordiliikumise vahel, et võidelda korruptsiooni vastu spordis, ja toetama koos rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega algatusi korruptsiooni ennetamiseks rahvusvahelistel üritustel ja piiriülestel võistlustel;

30.

hindama, kuidas järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmid ja vahendid saavad toetada korruptsioonivastaste meetmete rakendamist spordis;

31.

kasutama programmi „Erasmus+“ spordiga seotud rahastamist, samuti muid asjakohaseid rahastamisprogramme, et edendada ennetavaid meetmeid seoses korruptsioonivastase võitlusega ja hea juhtimistavaga spordis ning heade tavade ja poliitikameetmete vahetamist liikmesriikide ja sidusrühmade vahel;

32.

kaaluma spordikorruptsiooni lisamist ELi korruptsioonivastase võitluse kogemuste vahetamise programmi (10) ja integreerima spordivaldkonna komisjoni korruptsioonivastase võitluse algatustesse;

33.

jätkama liikmesriikide ametiasutuste abistamist struktuurireformi tugiteenistuse kaudu, et tõhustada spordikorruptsiooni ennetamist ja tõkestamist,

KUTSUVAD SPORDILIIKUMISE ESINDAJAID ÜLES:

34.

tõhustama jõupingutusi spordieetika säilitamiseks ning jätkama tegelemist spordikorruptsiooni ennetamise ja sellevastase võitlusega, tehes algatusi tõhusate korruptsioonivastaste meetmete ja karistuste kohta riskihindamise alusel ning rakendades neid täisleppimatuse lähenemisviisi kaudu alates rohujuure tasandilt kuni kõige kõrgema tasandini;

35.

võtma vastu kestlikke lähenemisviise ja pidama kinni hea juhtimistava käitumisjuhendist, mis hõlmab ranget nõuetele vastavuse süsteemi, koos järelevalve, sanktsioonide kehtestamise ja suutlikkuse suurendamisega;

36.

suurendama teadlikkust, pakkuma alg- ja täiendõpet ja -koolitust, esitama soovitusi ja levitama häid tavasid korruptsiooni ennetamise kohta spordis, sealhulgas hea juhtimistava kohta kõigil tasanditel;

37.

võtma korruptsiooniga seotud isikute karistamiseks vastu asjakohased distsiplinaarmäärustikud ja -menetlused ja võtma asjakohaseid meetmeid, et kaitsta rikkumisest teatajaid, austades samas täielikult kõigi osapoolte õigusi;

38.

avaliku sektori vahenditest rahastamise eesmärgil tegema koostööd avaliku sektori asutustega hea juhtimistava standardite loomisel ja nende standardite järgimise hindamisel;

39.

tegema koostööd korruptsioonivastase võitluse eest vastutavate õiguskaitseorganite, -asutuste ja -organisatsioonidega.

(1) Olümpiamängude aluspõhimõtted, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, september 2015.

(2) Vt määratlusi lisas.

(3) ÜRO resolutsioon 70/1 – Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ (punkt 37) ja resolutsioon 73/24 – Sport kui kestliku arengu oluline tegur.

(4) Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eesmärk 16 (alaeesmärk 16.5) kättesaadav aadressil https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld.

(5) Uue Euroopa arengukonsensuse (2017) punkt 50 ja jagu 2.4.

(6) Vt Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2005)8 liikmesriikidele.

(7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõige 1.

(8) Future of Global Sport (Ülemaailmse spordi tulevik), 2019 ASOIF. Vt ka KOM(2011) 12 (lõplik), „Euroopa mõõtme arendamine spordis“.

(9) 2017. aastal Hamburgis toimunud tippkohtumisel võtsid G20 juhid kohustuse jätkata oma tööd, et tegeleda spordiaususega, ning kutsusid rahvusvahelisi spordiorganisatsioone tungivalt üles veelgi tõhustama korruptsioonivastast võitlust, saavutades kõrgeimad ülemaailmsed spordiaususe ja korruptsioonivastased standardid. Sellega seoses võtsid G20 juhid kohustuse püüelda ühise seisukoha poole korruptsiooniriskide kohta suurte spordiürituste korraldamiseks tehtavate pakkumiste puhul.

(10) Euroopa Komisjon käivitas kogemuste vahetamise programmi 2015. aastal, et toetada liikmesriike, kohalikke valitsusväliseid organisatsioone ja muid sidusrühmi ELi korruptsioonivastase võitluse aruandes esitatud konkreetsete probleemide lahendamisel (komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile — ELi korruptsioonivastase võitluse aruanne. COM(2014) 38 final, 3.2.2014).

LISA

1. Viited

Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad tuletavad meelde järgmist.

Euroopa Liit

—	1997. aasta konventsioon, mis käsitleb võitlust ELi ametnike või liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu, ning 2003. aasta raamotsus korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris;

—	Euroopa Komisjoni valge raamat spordi kohta, eelkõige peatükk 4.6 „ Korruptsioon, rahapesu ja muud finantskuritegevuse vormid“ (juuli 2007); (1)

—	ELi spordialase hea juhtimistava eksperdirühm (2011-2014): „Principles of Good Governance in Sport in the EU“ („Spordivaldkonna hea juhtimistava põhimõtted ELis“) (september 2013);

—	11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ; (2)

—	Euroopa Parlamendi 11. juuni 2015. aasta resolutsioon FIFA kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonijuhtumite hiljutise paljastamise kohta (2015/2730(RSP)); (3)

—	Nõukogu järeldused eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamise kohta suurtel spordiüritustel (mai 2016); (4)

—	ELi spordialase hea juhtimistava eksperdirühm (2014–2017): „Promotion of existing good governance principles“ („Olemasolevate heade juhtimistavade edendamine“) (juuli 2016); (5)

—	Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2017. aasta resolutsioon head juhtimistava, kättesaadavust ja ausameelsust hõlmava integreeritud lähenemisviisi kohta spordipoliitikale (2016/2143(INI)); (6)

—	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa Liidu spordialase töökava (1. juuli 2017 – 31. detsember 2020) kohta; (7)

—	„Spordis esineva korruptsiooni kaardistamine ELis“, mille viis Euroopa Komisjoni nimel läbi uuringufirma Ecorys (detsember 2018); (8)

—	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus – Uus euroopa arengukonsensus: „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“, (9) punkt 50 ja jagu 2.4;

—	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta (juuli 2019, COM(2019) 370 final), eelkõige peatükk 2.1.6.1.1. professionaalse jalgpalli kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (PE-CONS 78/19); (10)

—	Euroopa Komisjoni hea juhtimistava alane kohustuste loetelu;

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

—	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon (2003);

—	spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon (2005);

—	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon; suurte avalike ürituste korral korruptsiooni eest kaitsmise strateegia (2013);

—	kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 (2015); (11)

—	Kaasani tegevuskava UNESCO kehalise kasvatuse ja spordi eest vastutavate ministrite ja kõrgemate ametnike 6. rahvusvahelise konverentsi raames, MINEPS VI (2017);

Euroopa Nõukogu

—	ministrite komitee soovitus CM/Rec(2018)12 liikmesriikidele hea juhtimistava edendamise kohta spordis;

—	Euroopa Nõukogu dopinguvastane konventsioon (ETS nr 135);

—	Euroopa Nõukogu korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioon (ETS nr 174), korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon (ETS nr 173) ja selle lisaprotokoll (ETS nr 191);

—	spordivõistlustega manipuleerimise vastane Euroopa Nõukogu konventsioon (ETS nr 215);

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

—	rahvusvahelistes tehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise OECD konventsioon, mis võeti vastu 21. novembri 1997. aasta läbirääkimiskonverentsil;

—	OECD nõukogu soovitus maksumeetmete kohta, mille abil täiendavalt võidelda rahvusvahelistes tehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu, 25. mai 2009 – C(2009)64;

Muud

—	Transparency International: „Global Corruption Report: sport“ („Ülemaailmse korruptsiooni aruanne: sport“) (23. veebruar 2016);

—	G20 juhtide deklaratsioon: „Ühendatud maailma kujundamine“ (7.–8. juuli 2017, Hamburg).

2. Mõisted

Käesolevates järeldustes kasutatakse järgmiseid mõisteid.

„võistlustega seotud korruptsioon“ – spordis esinev korruptsioon, mis on seotud spordivõistluse tulemuse ja/või võistluse kulgemisega;

„juhtimisalane korruptsioon“ – spordis esinev korruptsioon, mis ei ole seotud spordivõistluse tulemusega ja/või võistluse kulgemisega.

(1) KOM(2007) 391 (lõplik).

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.

(3) ELT C 407, 4.11.2016, lk 81.

(4) ELT C 212, 14.6.2016, lk 14.

(5) https://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=25002&no=1

(6) ELT C 252, 18.7.2018, lk 2.

(7) ELT C 189, 15.6.2017, lk 5.

(8) https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/71c67c33-1dff-11e9-8d04-01aa75ed71a1.

(9) ELT C 210, 30.6.2017, lk 1.

(10) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/PE-78-2019-INIT/et/pdf – Tekst vastu võetud nõukogus 7. oktoobril 2019, Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(11) ÜRO 25. septembri 2015. aasta resolutsioon A/RES/70/1.

11.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 416/9

Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu — Käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) aruanne, milles soovitatakse teha muudatusi nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järelduste II lisas

(2019/C 416/04)

Alates Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevast asendatakse nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järelduste (maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta) (1) (muudetud 22. mail 2019, (2)21. juunil 2019, (3)17. oktoobril 2019 (4) ja 14. novembril 2019) (5) II lisa järgmise uue II lisaga:

„II LISA

Olukord seoses ELiga tehtava koostööga hea maksuhaldustava rakendamiseks võetud kohustuste osas

1. Läbipaistvus

1.1. Kohustus kohaldada automaatset teabevahetust kas pädevate asutuste mitmepoolse kokkuleppe allkirjastamise või kahepoolsete kokkulepete abil

Järgmised jurisdiktsioonid on võtnud kohustuse kohaldada 2019. aasta lõpuks automaatset teabevahetust:

Palau ja Türgi.

1.2. Maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi liikmesus ning rahuldava reitingu saavutamine seoses taotluse alusel toimuva teabevahetusega

Järgmised jurisdiktsioonid, kes võtsid kohustuse saavutada 2018. aasta lõpuks piisav reiting, ootavad ülemaailmse foorumi poolset täiendavat läbivaatamist:

Anguilla, Marshalli saared ja Curaçao.

Järgmised jurisdiktsioonid on võtnud kohustuse saada 2019. aasta lõpuks maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi liikmeks ja/või saavutada 2019. aasta lõpuks piisav reiting:

Palau, Türgi ja Vietnam.

1.3. OECD maksuküsimustes vastastikuse haldusabi andmise mitmepoolse konventsiooni allkirjastamine ja ratifitseerimine või kõiki ELi liikmesriike hõlmav kokkulepete võrgustik

Järgmised jurisdiktsioonid on võtnud kohustuse kirjutada 2019. aasta lõpuks alla OECD maksuküsimustes vastastikuse haldusabi andmise mitmepoolsele konventsioonile ja see ratifitseerida või luua 2019. aasta lõpuks kõiki ELi liikmesriike hõlmav kokkulepete võrgustik:

Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Botswana, Cabo Verde, Eswatini, Jordaania, Maldiivid, Mongoolia, Montenegro, Namiibia, Palau, Tai ja Vietnam.

2. Õiglane maksustamine

2.1. Kahjuliku maksukorra olemasolu

Järgmisele jurisdiktsioonile, kes võttis kohustuse muuta 2018. aasta lõpuks oma kahjulikke maksukordi, mis hõlmavad tootmistegevust ja sarnaseid tegevusi, mis ei ole väga liikuvad, või need 2018. aasta lõpuks tühistada, ning kes tõendas reaalseid edusamme nende reformide algatamisel 2018. aastal, anti kuni 2019. aasta lõpuni aega oma õigusakte kohandada:

Maroko.

Järgmistele jurisdiktsioonidele, kes võtsid kohustuse muuta 2018. aasta lõpuks oma kahjulikke maksukordi või need 2018. aasta lõpuks tühistada, kuid ei saanud seda teha tõelistel institutsioonilistel või põhiseaduslikel põhjustel vaatamata 2018. aastal tehtud reaalsetele edusammudele, anti kuni 2019. aasta lõpuni aega oma õigusakte kohandada:

Cooki saared ja Maldiivid.

Järgmised jurisdiktsioonid on võtnud kohustuse muuta 2019. aasta lõpuks oma kahjulikke maksukordi või need selleks ajaks tühistada:

Antigua ja Barbuda, Austraalia, Belize, Curaçao, Maroko, Namiibia, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia ning Seišellid.

Järgmine jurisdiktsioon on võtnud kohustuse muuta 2020. aasta lõpuks oma kahjulikku maksukorda või selle selleks ajaks tühistada:

Jordaania.

2.2. Selliste maksukordade olemasolu, mis võimaldavad teha offshore-struktuure, mis toovad kasumit ilma tegeliku majandustegevuseta

Järgmistele jurisdiktsioonidele, kes võtsid kohustuse lahendada probleemid, mis on seotud majandusliku sisuga ühisinvesteerimisfondide valdkonnas, on pidanud töörühmaga positiivset dialoogi ja on jäänud koostööle avatuks, anti kuni 2019. aasta lõpuni aega oma õigusakte kohandada:

Bahama, Bermuda, Briti Neitsisaared ja Kaimanisaared.

Järgmine jurisdiktsioon on võtnud kohustuse käsitleda 2019. aasta lõpuks probleeme, mis on seotud majandusliku sisuga:

Barbados.

3. Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastased meetmed

3.1. Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku liikmesus või kohustus rakendada OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete miinimumstandardid

Järgmised jurisdiktsioonid on võtnud kohustuse saada 2019. aasta lõpuks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku liikmeks või rakendada 2019. aasta lõpuks OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete miinimumstandardid:

Montenegro.

Järgmised jurisdiktsioonid on võtnud kohustuse saada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku liikmeks või rakendada OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete miinimumstandardid, juhul ja siis kui selline kohustus muutub asjakohaseks:

Nauru, Niue ja Palau.

“

(1) ELT C 114, 26.3.2019, lk 2.

(2) ELT C 176, 22.5.2019, lk 2.

(3) ELT C 210, 21.6.2019, lk 8.

(4) ELT C 351, 17.10.2019, lk 7.

(5) ELT C 386, 14.11.2019, lk 2.

11.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 416/18

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2019/C 416/10)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„SICILIA“

PDO-IT-A0801-AM04

Teate kuupäev: 6.9.2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Viinamarjasortide kombinatsioon – veiniviinamarjasordid

Kirjeldus

Lisandunud on võimalus kasutada aromaatset viinamarjasorti „Zibibbo“ kaht sorti sisaldavate veinide tootmiseks.

Põhjused

Kui kaht viinamarjasorti sisaldava veini tootmiseks välistas tootespetsifikaat aromaatsete viinamarjade kasutamise võimaluse, siis nüüd on võimalik kasutada viinamarjasorti „Zibibbo“. Võimalus toota kaht sorti sisaldavaid veine, kasutades aromaatset viinamarjasorti nagu „Zibibbo“, tundus asjakohane, kuna tegemist on kohaliku sordiga, mis on asjaomasel territooriumil eriti tüüpiline ja mida on saarel kasvatatud rohkem kui tuhat aastat. Seega on eesmärk tõsta üht sorti sisaldavates veinides juba kasutatava kohaliku sordi väärtust, kombineerides seda territooriumi muude viinamarjasortide ja eriti sordiga „Grillo“.

Nimetatud muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 2 ja ei puuduta koonddokumenti.

2. Viinamarjakasvatusnormid – viljelusmeetodid

Kirjeldus

Lisati võimalus kasutada kontrollitud päritolunimetusega „Sicilia“ veinide tootmiseks tugedel kasvatatud viinamarju, mida on istutatud kuni veiniaastani 2018/2019 ja mille minimaalne istutustihedus on 1 100 taime hektari kohta, mis kehtib ainult viinamarjasordi „Calabrese“ või sellega võrdväärse sordi „Nero d’Avola“ puhul üksnes Agrigento ja Caltanissetta provintsides, samuti lisati võimalus sama sordi või sellega võrdväärse sordi uuesti istutamiseks alates veiniaastast 2019/2020 eespool nimetatud provintsides.

Põhjused

Taotlus põhineb asjaolul, et nendes provintsides peetakse „Nero d’Avola“ sordi kasvatamist tugedel või pergolas traditsiooniliseks viljelusmeetodiks, mis on istutusfaasis kallis, kuid mille puhul on kasvatamine lihtsam ning mis võimaldab toime tulla üha sagedamate suviste kuumaperioodidega kliimaga, mida aina tihedamini seostatakse kuumade tuultega nagu siroko, ilma et see mõjutaks viinamarjade kvaliteeti seoses väga tugevalt päikesevalgusele avatud lehepinnaga ning tagades seemnete tasakaalustatud arengu ja kobarate kaitse.

See traditsiooniline viljelusmeetod oli ette nähtud juba olemasoleva tüüpilise geograafilise tähisega (indicazione geographica tipica) „Sicilia“ jaoks. Nimetatud muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 4 ja ei puuduta koonddokumenti.

3. Maksimaalne saagikus

Tegemist on ametliku muudatusega, mille eesmärk on korraldada ümber maksimaalse saagikuse näitajad, rühmitades need sama saagikusega veinirühmade kaupa, et nende esitlemist lihtsustada. Muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.5.2 („Veinivalmistustavad. Maksimaalne saagikus“).

4. Veinide kirjeldus

Kirjeldus

Veinide kirjeldused on muudetud selgemaks ja kohandatud sobima pigem veinikategooriate kui veinirühmade või -tüüpidega.

Põhjused:

Muudatus võimaldab lihtsustada ja muuta otstarbekohasemaks kontrollitud päritolunimetusega „Sicilia“ veinide kirjelduse, mis vaatamata pakutavate liikide arvule on nüüd ülevaatlikum ja loob selgema ning üldisema raamistiku kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks. Muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.4.

5. Tarbeveinide omadused

Kirjeldus

Roosa „Sicilia“ veini puhul on värvi kirjeldust täpsustatud ja selles nähakse ette nüansid heleroosast rohkem või vähem intensiivse roosani, milles võib esineda vasekarva varjundeid.

Põhjused: värvuse võimalike nüansside kirjeldust on täiendatud, kuna need määrab ära jõud, millega viinamarju pressitakse, mille tulemuseks on enam-vähem märgatav kestavärvi toon

Roosa veini „Sicilia Pinot Grigio“ puhul on värvi kirjeldust täpsustatud ja selles nähakse ette nüansid rohkem või vähem intensiivsest õlgkollasest rohkem või vähem intensiivse roosani või vasekarva toonini.

Põhjused: sordi „Pinot Grigio“ viinamarjadel on kest, mille värvus varieerub valgest roosani, olles isegi vasekarva, kusjuures viinamarjade pressimine ja kestadele rõhu avaldamine annavad erinevat värvi varjundeid.

Täiendatud on „Sicilia Grillo“, „Sicilia Catarratto“ ja „Sicilia Inzolia“ organoleptiliste omaduste kirjeldust koos märkega hilisest saagist saadud viinamarjade kasutamise kohta. Värvi osas asendati „õlgkollasest kuldkollaseni“ sõnadega „õlgkollasest rohkem või vähem intensiivse kuldkollaseni, mõnikord merevaigukollaste toonidega“; aroomi osas asendati „iseloomulik, õrn, püsiv“ sõnadega „iseloomulik, õrn, mõnikord lillelõhnaline, püsiv“.

Maitse osas asendati „kuivast magusani, tüüpiline, harmooniline“ sõnadega „kuivast magusani, harmooniline, iseloomulik, mõnikord tugeva alkoholi ja/või mandli järelmaitsega“.

Põhjused: viinapuudel olevate viinamarjade mõnikord pikk küpsemisperiood ja kestade leotamine võimaldab kesta ja viinamarjavirde värvaineid optimaalselt eraldada ja saada värvivarjundid, mis varieeruvad õlgkollasest rohkem või vähem intensiivse kuldkollaseni, vahel koos merevaigutoonidega; aroom on palju keerukamate lõhnaomadustega ja püsivam, maitseomaduste osas väljendub tugevam alkoholimaitse, mis tuleneb üldiselt väga kõrgest suhkrusisaldusest, ja järelmaitses on esindatud mandel, mille maitse võib laagerdudes tugevneda.

Kaht sorti sisaldavate veinide puhul muudeti organoleptiliste omaduste kirjeldust pärast viinamarjasordi „Zibiddo“ kasutamise võimaluse lisandumist.

Põhjused: pärast „Zibiddo“ kasutuselevõttu kaht sorti sisaldavate veinide valmistamisel ja arvestades, et selle sordi aromaatsed omadused võivad mõnikord domineerida muude kasutatud viinamarjasortide omaduste üle, otsustati seda aspekti täpsustada.

Muudatused puudutavad tootespetsifikaadi artiklit 6 ja koonddokumendi punkti 1.4 („Veinide kirjeldus“).

6. Seos keskkonnaga

Kirjeldus ja põhjused

Seos keskkonnaga on ümber sõnastatud ja jaotatud vastavalt tootekategooriatele.

Põhjused: vastavalt kehtivatele Euroopa Liidu määrustele peeti kasulikuks geograafilise piirkonnaga seotud seose kirjeldus ümber sõnastada ja seda täiendada, jaotades kirjeldused vastavalt tootespetsifikaadis esitatud veinikategooriatele.

Muudatus puudutab koonddokumendi punkti 1.8.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Sicilia

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

Vahuvein

5.	Kvaliteetvahuvein

6.	Aromaatne kvaliteetvahuvein

15.	Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

4. Veini(de) kirjeldus

Kategooria l. „Vein“ – „Sicilia“, sealhulgas märkega valge viinamarjasordi kasutamise kohta

Kaitstud päritolunimetusega „Sicilia“ valgete veinide, sealhulgas rosinaveinide (passito), hilisest saagist valmistatud veinide (vendemmia tardiva), superiore ja riserva-tähistusega veinide tootmiseks kasutatakse tootmispiirkonna jaoks kõige tüüpilisemaid viinamarjasorte nagu „Inzolia“, „Catarratto“, „Grillo“, „Grecanico“ ja „Chardonnay“, kas üksi või koos, vähemalt kuni 50 % ulatuses; neid viinamarjasorte kasutatakse ka ühest viinamarjasordist tehtavate veinide valmistamiseks selle toodangu väärtuse suurendamise eesmärgil, millele lisatakse ühest sordist toodetud veine, mis on saadud sortidest nagu „Carricante“, „Grecanico“, „Fiano“, „Damaschino“, „Viogner“, „Muller Thurgau“, „Sauvignon blanc“, „Pinot grigio“, „Moscato bianco“, „Vermentino“ ja „Zibibbo“, mis täiendavad saare laia viinamarjasortide valikut.

Nende veinide värvus varieerub õlgkollasest rohkem või vähem intensiivse kuldkollaseni, võimalike kahvaturoheliste toonidega; „Pinot grigio“ puhul on mõnikord rohkem või vähem intensiivseid roosakaid või vasekarva toone; lõhnabukett on tavaliselt peen, elegantne, meeldiv, intensiivne, iseloomulik, puuviljaline, mõnikord kergete lille- või aroominüanssidega, püsiv.

Maitselt on need veinid tasakaalustatud, iseloomulikud, maitsvad, harmoonilised, täidlased ja meeldivad, suhkrusisalduse poolest kuivad kuni poolkuivad.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides ulatub 11,50 mahuprotsendist põhitüüpide puhul kuni 12 mahuprotsendini superiore-tähistusega veinitüüpide puhul ja 12,50 mahuprotsendini riserva-tähistuse puhul, samas kui minimaalne üldalkoholisisaldus rosinaveinide (passito) ja hilisest saagist valmistatud veinide (vendemmia tardiva) puhul on 13 mahuprotsenti.

Kõik analüütilised näitajad, mis ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Kategooria l. „Vein“– „Sicilia“, sealhulgas märkega tumeda viinamarjasordi kasutamise kohta

Kaitstud päritolunimetusega „Sicilia“ punaste veinide, sealhulgas rosinaveinide (passito), hilisest saagist valmistatud veinide (vendemmia tardiva), superiore ja riserva-tähistusega veinide tootmiseks kasutatakse tootmispiirkonna kõige tüüpilisemaid viinamarjasorte nagu „Nero d’Avola“, „Frappato“, „Nerello mascalese“, „Perricone“ ja „Syrah“, mida kasutatakse üksi või koos, vähemalt kuni 50 % ulatuses; neid viinamarjasorte kasutatakse ka ühe viinamarjasordi veinide valmistamiseks selle toodangu väärtuse suurendamise eesmärgil, millele lisatakse ühest sordist toodetud veine, mis on saadud järgmistest sortidest: „Nerello cappuccio“, „Cabernet franc“, „Merlot“, „Cabernet sauvignon“, „Syrah“, „Pinot nero“, „Nocera“, „Mondeuse“, „Carignano“, „Alicante“, „Petit Verdot“ ja „Sangiovese“, mis ilmestavad saare rikkalikku viinamarjasortide valikut.

Nende veinide värvus ulatub punasest rubiinpunaseni, laagerdumisel aga – näiteks riserva-tähistusega veinitüübi puhul – granaatpunaseni, roosade veinide värvus on erineva intensiivsusega roosa, mõnikord vasekarva nootidega;

Aroom: kasutatud viinamarjasortidele iseloomulik; maitselt kuiv kuni poolkuiv ja magus rosinaveinide (passito) ja hilisest saagist valmistatud veinide (vendemmia tardiva) puhul;

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on 12 mahuprotsenti punase ja roosa veini puhul, viinamarjasordi märkimisel kuni 13 mahuprotsenti teatud margiveinide, näiteks „Nero d’Avola“riserva puhul; rosinaveinide ja hilisest saagist valmistatud veinide puhul on minimaalne määr 13 %. Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus on oluline, ulatudes 22 grammist liitri kohta punaste veinide puhul kuni 24 grammini liitri kohta Nero d’Avola puhul.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Kategooriad: 4. „Vahuvein“, 5. „Kvaliteetvahuvein“, 6. „Aromaatne kvaliteetvahuvein“.

Vahuveinide eri kategooriaid iseloomustab valgete veinide puhul erineva intensiivsusega õlgkollane värv ja roosade veinide puhul rohkem või vähem intensiivne roosa värv, väikesed mullid, lille- või puuviljanoodid, värskus ja aromaatsed noodid, eriti kui kasutada selliseid viinamarjasorte nagu „Zibibbo“ ja „Moscato“. Kasutatakse kohalikke või rahvusvahelisi valgeid või tumedaid viinamarjasorte, mida on kääritatud ilma kestadeta, et Charmat’ või klassikalise meetodi abil valmistada valgeid või roosasid veine.

Kasutatud on tootmispiirkonna jaoks kõige tüüpilisemaid viinamarjasorte, nagu „Grillo“, „Chardonnay“, „Catarratto“, „Carricante“, „Grecanico“, „Pinot grigio“, „Moscato“, „Zibibbo“, „Nero d’Avola“, „Frappato“, „Nerello Mascalese“ ja „Pinot nero“, mida kasutatakse kas segatuna või ühest viinamarjasordist tehtava veini valmistamiseks, et suurendada selle toodangu väärtust viinamarjasordi märkimisega. Aroom: kasutatud viinamarjasortidele iseloomulik; brut nature, väga kuiv või magus Moscato ja Zibibbo vahuveini puhul. Minimaalne üldalkoholisisaldus on 10,50 mahuprotsenti vahuveinide Moscato ja Zibibbo puhul ja 11,50 mahuprotsenti kõigi muude puhul, välja arvatud klassikalisel meetodil toodetud vahuvein, mille minimaalne üldalkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti. Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus on 15 g/l.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Kategooriad: 15. „Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein“, 16. „Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein“

Nende kategooriate veinidel on kuiv kuni magus maitse ja värvus varieerub õlgkollasest kuldkollaseni, või kui need on valmistatud tumedatest viinamarjadest, siis rubiinpunaseni, mis kaldub laagerdudes granaatpunase poole. Neid iseloomustab püsiv, kuid õrn bukett, eriti selliste aromaatsete viinamarjade nagu „Moscato“ ja „Zibibbo“ kasutamisel, ning hea tasakaal happesuse ja magususe ning puuvilja- või lillenootide vahel, sõltuvalt kasutatud viinamarjasortidest. Viinamarjade saagikoristuse järgne kuivatamine mattidel või vaipadel, kastides või spetsiaalsetes mahutites sobivas keskkonnas ja kuivatamine viinapuudel võimaldavad saavutada suurepärase suhkrute akumuleerumise ja suhkruvaba ekstrakti kontsentratsiooni miinimumsisalduse toodetud valge rosinaveini puhul 28 g/l ning punase rosinaveini puhul 32 g/l. Valge rosinaveini puhul on minimaalne üldalkoholisisaldus 16 mahuprotsenti, millest tegelik sisaldus moodustab 11 %, ja punase rosinaveini puhul on minimaalne üldalkoholisisaldus 17 mahuprotsenti, millest tegelik sisaldus on 12 %.

Kõik analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

PUUDUVAD

b. Maksimaalne saagikus

„Sicilia Bianco“, sealhulgas riserva; „Sicilia“ koos märkega valge viinamarjasordi kasutamise kohta, sealhulgas riserva

13 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

„Sicilia“ valge vahuvein, sealhulgas märkega valge viinamarjasordi kasutamise kohta

13 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

„Sicilia Grillo“, sealhulgas vahuvein ja riserva, ja „Sicilia Nero d’Avola“, sealhulgas vahuvein, roosa vein ja riserva

14 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Valge vein „Sicilia“superiore, sealhulgas märkega valge viinamarjasordi kasutamise kohta

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Vahuvein „Sicilia“ märkega viinamarjasortide „Frappato“, „Nerello Mascalese“, „Pinot nero“ kasutamise kohta

13 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Punane, roosa ja margivein „Sicilia“, sealhulgas märkega tumeda viinamarjasordi kasutamise kohta

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Valge ja punane vein „Sicilia“ koos märkega passito või vendemmia tardiva, sealhulgas märkega valgete või tumedate viinamarjasortide kohta

8 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Kogu Sitsiilia piirkonna haldusterritoorium.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

„Pinot grigio – pinot“

„Vermentino“ (V)

„Zibibbo“ (V)

„Alicante“ (T)

„Frappato“ (T)

„Müller Thurgau“ (V)

„Nerello cappuccio“ (T)

„Perricone“ (T)

„Sangiovese“ (T)

„Sauvignon“ (V)

„Syrah“ (T)

„Viogner“ (V)

„Cabernet franc“ (T) – „Cabernet“

„Cabernet sauvignon“ (T) – „Cabernet“

„Calabrese“(T) – „Nero d’Avola“ (T)

„Carignano“ (T)

„Carricante“ (V)

„Ansonica“ (V) – „Inzolia“

„Petit verdot“ (T)

„Pinot nero“ (T) – „Pinot“

„Merlot“ (T)

„Mondeuse“ (T)

„Moscato bianco“ (V) – „Moscato“

„Nerello mascalese“ (T)

„Nocera“ (T)

„Grecanico dorato“ (V) – „Grecanico“

„Grillo“ (V)

„Catarratto bianco comune“ (V) – „Catarratto“

„Catarratto bianco lucido“ (V) – „Catarratto“

„Chardonnay“ (V)

„Damaschino“ (V)

„Fiano“ (V)

8. Seos(ed)

Seos geograafilise piirkonnaga

Kindlaksmääratud geograafiline piirkond hõlmab kogu Sitsiilia piirkonna haldusterritooriumi.

Sitsiilia on üks vanimaid veinipiirkondi maailmas. Sellest annavad tunnistust arheoloogilised leiud ning paljud kreeka ja ladina kirjandusteosed, milles nimetatakse tuntud Sitsiilia veine. Foiniiklaste ajal (9.–4. sajand eKr) toimunud õli- ja veinikaubandust kinnitab transpordiks kasutatud amforate ja muude keraamiliste esemete olemasolu. Viinapuud saavutasid oma hiilgeaja haripunkti kreeklaste poolse koloniseerimise ajal (8.–3. sajand eKr); kreeklased tutvustasid mitut viinamarjasorti, näiteks „Grecanico“, mis on säilinud tänapäevani. Lisaks on tõendatud Sitsiilia veini olemasolu Gallias Rooma valitsusajal (3. sajand eKr kuni 5. sajand pKr) ja eriti Julius Caesari ajal.

Moslemite ülemvõimu ajal (827–1061) kasvatati lauaviinamarju vaatamata koraanis väljendatud alkoholitarbimise keelule ning just tol ajal tutvustati Pantellerias viinamarjasorti „Zebib“ (tänapäeval „Zibibbo“ või „Moscato di Alessandria“), mis võlgneb oma nime Zebibi neemele, mis asub Aafrikas, otse Pantelleria saare vastas.

Kontrollitud päritolunimetuse „Sicilia“ seost kindlaksmääratud geograafilise piirkonnaga tõendavad sellele piirkonnale iseloomulikud mullastiku-, orograafilised ja klimaatilised omadused.

Põhjapiirkond on peamiselt mägine, samas kui kesk- ja lõuna- ning edelaosa on künklikud; kaguvööndit iseloomustab kõrgplatoo, Sitsiilia idaosa on aga vulkaaniline. Tasandikud on koondunud peamiselt rannikule.

Viinamarjaistandused paiknevad tavaliselt künklikel aladel, piirkonnad on viinamarjade kasvatamiseks iseäranis kõlblikud, sobiva tuulisusega ja väga valgusrikkad, soodustades taimede viljakust ning võimaldades saada terveid ja kvaliteetseid viinamarju.

Viljelusmeetodid on peamiselt traditsioonilised, levinud väikestel aladel ja varieeruvad vastavalt saare viinamarjakasvatuspiirkondadele, näiteks kasutatakse ’Marsala puhul traditsioonilist puukest (albarello) endiselt Trapani provintsi rannikualadel, või püsivat või taastatavat spaleermeetodit, mis on tavalisem, samas kui teatavates sisemaa viljakamates orgudes on kasutusel enam levinud viljelusmeetodid.

Kontrollitud päritolunimetuse „Sicilia“ tohutu territoorium võimaldab valmistada veine kohalikest või rahvusvahelistest viinamarjasortidest ning pakkuda seega laia valikut tooteid erinevates ette nähtud veinikategooriates.

Kategooria 1. „Vein“

Sellesse kategooriasse kuulub lai valik veiniliike:

punased, roosad ja valged veinid, sh rosinaveinid ja hilisest saagist valmistatud veinid ning riserva-tähistusega veinid. Kasutatavad viinamarjasordid on kas väga kvaliteetsed sordid, näiteks „Inzolia’, „Catarratto“ ja „Grillo“, kusjuures viimane on „Catarratto“ ja „Zibibbo“ ristamise tulemus, või sissetoodud sordid, nagu „Chardonnay“, „Muller Thurgau“ ja „Sauvignon“. Sitsiilia on ka kõige kuulsamate punaste veinide tootmispiirkond, mis on valmistatud kohalikest viinamarjasortidest, sh eelkõige „Nero d’Avola“, „Frappato“ ja „Nerello Mascalese“, ning sissetoodud sortidest, näiteks „Cabernet Sauvignon“, „Merlot“ ja „Syrah“. Selle uue suuna vaieldamatu põhiosa on „Nero d’Avola“, mis koos muude viinamarjasortidega võimaldab iseloomustada Sitsiilia veini originaalsust ja määratleda seda muu hulgas ka värvuse aspektist, andes veinile tema tüüpilise iseloomu, mis tuleneb Vahemere lõhnadest ja maitsetest.

Kõik need veini liigid sisaldavad analüütilisest ja organoleptilisest seisukohast tasakaalustatud füüsikalis-keemilisi omadusi, mis aitavad kaasa maitsenüansside tasakaalule; kõigil seda tüüpi veinidel on meeldivad, harmoonilised, tüüpilised ja elegantsed lõhnaomadused, esineda võivad puuvilja-, lille- ja taimenoodid, mis on iseloomulikud kasutatud viinamarjasortidele.

Valgetel veinidel on erineva intensiivsusega õlgkollane või tumekollane värv, samal ajal kui punased veinid on suurema või väiksema intensiivsusega rubiinpunased, esineda võivad ka violetsemad varjundid, mis veini laagerdudes kalduvad granaatpunase poole. Kõik need veinid on tasakaalustatud, hea struktuuriga ja sobiva alkoholisisaldusega.

Selle territooriumi tuhande aasta pikkune veiniajalugu, mida tõestavad arvukad dokumendid, on üldine ja põhiline tõend inimtegevuse ning kontrollitud päritolunimetusega „Sicilia“ veinide kvaliteedi ja eripärade vahelise tiheda seose kohta. Sellel konkreetsel territooriumil on inimesed sekkunud sajandite jooksul traditsioonilistesse viinamarja- ja veinivalmistamisviisidesse, mida on täiustatud ja parandatud kuni tänapäevani, seda tänu teaduse ja tehnoloogia vaieldamatule arengule, mis on võimaldanud kaitstud päritolunimetusega „Sicilia“ veinidel oma mainet kujundada.

Kategooriad: 4. „Vahuvein“, 5. „Kvaliteetvahuvein“, 6. „Aromaatne kvaliteetvahuvein“

Toodetud vahuveinidele on iseloomulik valge veini puhul erineva intensiivsusega õlgkollane värv ja roosa veini puhul rohkem või vähem intensiivne roosa värv, „Pinot grigio“ puhul võivad esineda ka vasekarva toonid, veinidel on peened mullid, lille- ja puuviljanoodid, värskus tänu pinnase mineraalainerikkusele, Vahemere piirkonna kliima- ja temperatuurimuutustele, ning aromaatsed noodid, eriti kui kasutada selliseid viinamarjasorte nagu „Zibibbo“ ja „Moscato“. Kasutatakse kohalikke või rahvusvahelisi viinamarjasorte ning veine valmistatakse –viinamarjasordi täpsustamise korral – Charmat“ meetodi või muudel juhtudel klassikalise meetodi abil valgete või roosade veinide puhul.

Kategooriad: 15. „Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein“ ja 16. „Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein“

Vahemere päikeseline kliima, mida iseloomustavad kuumad ja kuivad, kuid tuulised suved ja rohkem või vähem tugevad temperatuurimuutused, võimaldab viinamarjade optimaalset valmimist ja tervist, viinamarju kuivatatakse tavaliselt pärast saagikoristust mattidel või vaipadel, kastides või spetsiaalsetes mahutites sobivas keskkonnas, või hoopis viinapuudel, mis võimaldab suhkrute optimaalset kogunemist ja ekstraktide kontsentreerumist. Veinid on tugeva lõhnaga, eriti kui kasutada „Moscato“ ja „Zibibbo“ viinamarju. Nende maitse varieerub kuivast magusani, ja värvus õlgkollasest kuldkollaseni, vahel koos merevaigutoonidega; veini lõhnabukett on püsiv, kuid õrn. Veini iseloomustab tasakaal happesuse ja magususe vahel ning puuvilja- või lillenoodid sõltuvalt kasutatud viinamarjasortidest.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

PUUDUVAD

Link tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/14379

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

11.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 416/26

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2019/C 416/11)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„CHEVERNY“

PDO-FR-A0164-AM02

Teate kuupäev: 18. september 2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Geograafiline piirkond

1.°peatüki IV punkti alapunkti°1 lisatakse Chambordi kommuun.

Nimetatud täiendus tehti pärast piirkonna piiride kindlaks määramist, mille tulemusena lisati piirkonnale Chambordi kommuun.

Muudetud on koonddokumenti punkti°6.

2. Piiritletud maatüki kogupindala

Tootespetsifikaadi 1.°peatüki IV punkti alapunktis°2 lisatakse sõnade „28.°mai 1986“ järele sõnad „ja 20.°juuni 2018“.

Selle muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud maatüki kogupindala muudatuse heaks kiitis. Maatüki piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Viinamarjasordid

1.°peatüki V punkti alapunkti°1 alapunktist°b jäetakse välja viinamarjasort „Cabernet Franc“.

Nimetatud väljajätt tehakse seetõttu, et „Cabernet Franc“ on täiendav viinamarjasort, mille puhul on päritolunimetuse piirkonnas ilmnenud valmimisraskused.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4. Eri viinamarjasortide kasutamise osakaal

1.°peatüki V punkti alapunkti°2 alapunktis°b asendatakse sõnad „täiendavate viinamarjasortide kogum moodustab 10°% või sellest vähem“ sõnadega „täiendavaid viinamarjasorte on 5°% või sellest vähem“.

Pärast viinamarjasordi „Cabernet Franc“ väljajätmist vaadati viinamarjasortide valiku nõuded läbi, et vähendada lisasortide osakaalu 10°%lt 5°%-le.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Viinapuude lõikamise eeskirjad

Nimetuse „Cheverny“ tootespetsifikaadi VI punkti alapunkti°1 alapunktis°b on lause „Viljaokste arv pärast õitsemist (23.°fenoloogiline etapp Lorenzi järgi) on 11 või sellest väiksem“ välja jäetud.

Nimetatud väljajätu eesmärk on muuta viinapuude kõrguse suhtes kehtestatud reeglid paindlikumaks, et kohaneda ilmastikutingimuste kõikumisega.

Seetõttu on muudetud koonddokumenti punkti 5.1.

6. Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

1. peatüki VII punkti alapunkti 2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti“.

Poolkuivade ja magusate valgete ja roosade veinide kasutamata jätmisel jäetakse vastav kategooria välja. Seetõttu muutub minimaalne naturaalne alkoholisisaldus, mis on nüüdsest 10°% kõikide päritolunimetusega veinide puhul.

Koonddokumenti punkti°4 on muudetud.

7. Kokkusegamine

IX punkti alapunkti°1 alapunktis°a asendatakse kolmas lõik järgmisega: „– Punased veinid valmistatakse segust, milles peamise viinamarjasordi ja täiendava viinamarjasordi osakaal on segu kogumassist vähemalt 95°%; peamise viinamarjasordi osakaal on segu kogumassist vähemalt 60°%; täiendava viinamarjasordi osakaal on segu kogumassist vähemalt 5°%; täiendava viinamarjasordi osakaal on segu kogumassist kuni 5°%;“

See muudatus võimaldab suurendada sordi „Pinot Noir“ osakaalu punaste veinide viinamarjasortide segudes. Sordil „Pinot Noir“ on suurepärased organoleptilised omadused.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8. Fermenteeritavate suhkrute sisaldus

1. peatüki IX punkti alapunkti 1 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	Analüütilised omadused

Veinidel on järgmised analüütilised omadused:

punaste veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus ei ületa pärast kääritamist 2 grammi liitri kohta.

Selle veini kõigi partiide analüütilised omadused on pärast pakendamist järgmised.

Valgete ja roosade veinide fermenteeritavate suhkrute sisaldus: kuni 4 grammi glükoosi ja fruktoosina liitri kohta.

Valgete ja roosade veinide (minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 13,5 mahuprotsenti) fermenteeritavate suhkrute sisaldus: kuni 6 grammi glükoosi ja fruktoosina liitri kohta.“

Nimetatud muudatus tehti pärast roosade ja valgete veinide puhul poolkuivade ja magusate veinide kategooria väljajätmist.

Koonddokumenti punkti°4 on muudetud.

9. Kuumtöötlemine

1. peatüki IX punkti alapunkti 1 alapunkti d lisatakse lause „– Punaste veinide valmistamisel on viinamarjade termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C keelatud;“.

See tava, mida varem ei ole päritolunimetuse puhul kasutatud, võib tekitada ebatüüpilisi lõhnanüansse. See tava võimaldab parandada veini vigu, mis on seotud viinamarjade halva sanitaarkvaliteediga, kuid võib mõjutada veini organoleptilisi omadusi, mis ei ole nimetuse „Cheverny“ puhul soovitatav. Selle keeluga kaasnevad viinamarjade suhtes kohaldatavad kõrgendatud sanitaarnõuded.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10. Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

Jäetakse välja 1. peatüki IX punkti alapunkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse veinide ringlusse laskmist volitatud laopidajate vahel.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11. Üleminekumeetmed

Peatüki XI punkti alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Viinamarjasortide valik, eri viinamarjasortide kasutamise osakaalu nõuded ja veinisegude nõuded

a)	Kaitstud päritolunimetuse kasutamiseks sobivad punased veinid võivad täiendavate sortidena sisaldada viinamarjasorte „Cabernet Franc N“ ja „Malbec N“ (Côt N) kuni 2025. aasta saagikoristuseni. Nende kahe täiendava viinamarjasordi osakaal kokku on 10°% või vähem veinis kasutatud viinamarjasortidest.

Kaitstud päritolunimetuse kasutamiseks sobivad roosad veinid võivad täiendavate sortidena sisaldada viinamarjasorte „Cabernet Franc N“, „Cabernet Sauvignon N“ ja „Pineau d’Aunis N“31. juuliks 2009 kasutusele võetud viinapuuistanduste puhul ja seda kuni 2025. aasta saagikoristuseni juhul, kui viinamarjasortide „Cabernet Franc N“, „Cabernet Sauvignon N“, „Pineau d’Aunis N“ ja „Malbec N“ (Côt N) osakaal on veinis kasutatud viinamarjasortidest 25°% või vähem.

c)	Kuni 2025. aasta saagikoristuseni (kaasa arvatud) võivad punased veinid olla valmistatud viinamarjasortide segust, milles sordi „Pinot Noir N“ osakaal on vähemalt 50°% ning sortide „Cabernet Franc N“ ja „Malbec N“ (Côt N) osakaal on 10°% või vähem.“

Üleminekumeetmed vaadati läbi eesmärgiga kaotada aegunud meetmed ja võimaldada viinamarjaistandustel kohaneda viinamarjasortide valiku muudatustega.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12. Märgistus

XII punkti alapunktile°2 lisatakse järgmine alapunkt°e:

„e)	kohustuslikke märkeid hõlmaval märgisel ei ole lubatud esitada viinamarjasordile osutavat märkust“.

Nimetatud muudatus on seotud viinamarjasordi „Pinot Noir“ suurima lubatud osakaalu suurendamisega veinis kasutatud viinamarjasortide valikus, mis võimaldab valmistada punaseid veine, mis koosnevad vähemalt 85°% ulatuses nimetatud sordist, tänu millele saab seadusega kooskõlas kasutada veinide märgistusel selle viinamarjasordi nime. Tootjarühm ei soovi lubada sellise tava kasutamist ega säilitada päritolunimetusele keskenduvat väärtuse kujundamist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13. Peamised kontrollitavad punktid

Jäetakse välja 1. peatüki IX punkti alapunkti 5 alapunkt b, mis puudutab veinide ringlusse laskmist volitatud laopidajate vahel.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

14. Prantsuse riiklikule päritolu- ja kvaliteediinstituudile (INAO) viitamine

3. peatüki II punktis asendatakse kommuun Montreuil-sous-Bois kommuuniga Montreuil.

See muudatus on tingitud kommuuni nime muutmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Cheverny

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Need on rahulikud valged, punased või roosad veinid.

Punaste veinide puhul on õunhappe sisaldus 0,3°g/l või väiksem ning fermenteeritavate suhkrute sisaldus 2°g/l või väiksem.

Valgete ja roosade veinide puhul on minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides 10°%.

Selle veini kõigi partiide analüütilised omadused on pärast pakendamist järgmised.

Valgete ja roosade veinide fermenteeritavate suhkrute sisaldus: kuni 4 grammi glükoosi ja fruktoosina liitri kohta.

Valgete ja roosade veinide (minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 13,5 mahuprotsenti) fermenteeritavate suhkrute sisaldus: kuni 6 grammi glükoosi ja fruktoosina liitri kohta.

Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.

Valgetel veinidel on eelkõige tsitrusviljade ja valgete lillede aroom.

Punastele veinidele on aga omane punaste marjade ja vürtside aroom. Roosade veinide tasakaalustatud maitse leevendab veinide mõningast täidlast iseloomu.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Rikastamine

Valged ja roosad veinid, milles fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on vähemalt 4 grammi liitri kohta, on valmistatud ilma rikastamata.

Roosade veinide valmistamine

Veinide valmistamiseks kohaldatav piirang

Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine veini valmistamisel nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Viinapuude kasvatamine

Viljelustavad

Puude minimaalne istutustihedus on 4 500 puud hektari kohta, ridadevaheline kaugus kuni 2,10 meetrit. Samas reas olevate viinapuude vaheline laius on 0,90 – 1,20 meetrit.

Viinapuude lõikamisel tuleb igale puule jätta maksimaalselt 13 punga, kasutades järgmisi tehnikaid:

—	Guyot’ meetod, jättes pikkadele puudele vaid ühe punga ja lühikestele kuni kaks punga;

—	kaheharuline lõikus (demi-baguettes);

—	noorenduslõikus (kujundatud lehvikukujuliselt või Royat’ nöörpuu vormis).

b. Maksimaalne saagikus

Valged veinid

72 hektoliitrit hektari kohta

Punased ja roosad veinid

66 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub Loir-et-Cheri departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Candé-sur-Beuvron, Cellettes, Chambord, Cheverny, Chitenay, Cormeray, Cour-Cheverny, Feings, Fougères-sur-Bièvre, Fresnes, Huisseau-sur-Cosson, Maslives, Les Montils, Montlivault, Mont-près-Chambord, Muides-sur-Loire, Ouchamps, Saint-Claude-de-Diray, Saint-Dyé-sur-Loire, Saint-Laurent-Nouan, Sambin, Seur, Tour-en-Sologne, Vineuil ja kommuuni Monthou-sur-Bièvre katastriosa E.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

„Chardonnay B“

„Sauvignon Gris G – Fié gris“

„Orbois B“

„Chenin B“

„Pinot Noir N“

„Sauvignon B – Sauvignon Blanc“

„Gamay N“

8. Seos(t)e kirjeldus

Viinamarjaistanduse väheviljakad mullad, mis koosnevad valdavalt liivapinnasest või asuvad lubjakivil ning mida on suurel määral mõjutanud Loire’i jõgi, samuti olulised ja istandusele lähedal asuvad metsad, mis aitavad kaasa jahedamate ilmastikuolude säilimisele, on viinud varavalmivate viinamarjasortide kasvatamiseni, mis sobivad viinamarjakasvatuseks keeruliste kliimatingimuste puhul. Tänu nimetatud kliimatingimustele on eri viinamarjasordid omandanud iseloomuliku kerge aromaatsuse:

—	elavad, kuid tasakaalustatud maitsega valged veinid, milles domineerivad tsitruseliste, eksootiliste puuviljade või valgete lillede aroomid;

—	veidi täidlased, kuid tasakaalustatud roosad veinid, milles sageli on tuntav punaste marjade ja vürtside hõng;

—	punaste ja mustade marjade aroomidega ning vahel vürtsikate nootidega punased veinid, mille struktuur võib olla õrn noorte veinide puhul või täidlasem pika käärimisajaga veinide puhul, milles võib tunda ulukilihale omaseid aroome.

9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistamisega seotud sätted

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

nimetuse „Val de Loire“, mis võib päritolunimetusega kaasneda, tähesuurus ei tohi olla kõrguselt ega laiuselt suurem kaitstud päritolunimetuse tähesuurusest.

Väikseima geograafilise üksuse nimi

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

veinide märgistusel võib olla täpsustatud väikseima geograafilise üksuse nimi, tingimusel et tegemist on katastrisse kantud paigaga ning see on esitatud ka saagideklaratsioonis.

Viide suhkrusisaldusele

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

valged ja roosad veinid, mille fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on üle 9 grammi liitri kohta, turustatakse koos märkega veinis sisalduva suhkrusisalduse kohta, nagu on sätestatud liidu eeskirjades.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise ning veini valmistamise osas, on Loir-et-Cheri departemangu järgmiste kommuunide territooriumid:

Bracieux, Chailles, Chambord, Chaumont-sur-Loire, Contres, Fontaines-en-Sologne, Monthou-sur-Bièvre, Oisly, Pontlevoy, Saint-Gervais-la-Forêt, Soings-en-Sologne, Thenay, Valaire.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-220bba6b-f97b-4aeb-a0a1-0f3d04dad06c

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 416

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	62. aastakäik 11. detsember 2019

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2019/C 416/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9475 – TDR/BCA) ( 1 )	1
2019/C 416/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.8948 – Spirit/Asco) ( 1 )	2

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1077
JPY	Jaapani jeen	120,27
DKK	Taani kroon	7,4731
GBP	Inglise nael	0,84073
SEK	Rootsi kroon	10,5565
CHF	Šveitsi frank	1,0922
ISK	Islandi kroon	134,70
NOK	Norra kroon	10,1823
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,527
HUF	Ungari forint	330,85
PLN	Poola zlott	4,2903
RON	Rumeenia leu	4,7773
TRY	Türgi liir	6,4300
AUD	Austraalia dollar	1,6275
CAD	Kanada dollar	1,4666
HKD	Hongkongi dollar	8,6691
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6945
SGD	Singapuri dollar	1,5062
KRW	Korea vonn	1 320,74
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,4121
CNY	Hiina jüaan	7,7968
HRK	Horvaatia kuna	7,4398
IDR	Indoneesia ruupia	15 518,88
MYR	Malaisia ringit	4,6130
PHP	Filipiini peeso	56,243
RUB	Vene rubla	70,4627
THB	Tai baat	33,558
BRL	Brasiilia reaal	4,5891
MXN	Mehhiko peeso	21,2903
INR	India ruupia	78,5610

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.1.2020	…	-0,31	-0,31	0,00	-0,31	2,25	-0,31	-0,12	-0,31	-0,31	-0,31	-0,31	-0,31	0,26	0,30	-0,31	-0,31	-0,31	-0,31	-0,31	-0,31	-0,31	1,84	-0,31	3,21	0,11	-0,31	-0,31	0,94

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2019/C 416/03	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, mis käsitlevad võitlust korruptsiooni vastu spordis	3
2019/C 416/04	Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu — Käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) aruanne, milles soovitatakse teha muudatusi nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järelduste II lisas	9
	Euroopa Komisjon
2019/C 416/05	Euro vahetuskurss — 10. detsember 2019	11
2019/C 416/06	Komisjoni teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. jaanuarist 2020 (Avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10 ( ELT L 140, 30.4.2004, lk 1 ))	12
	Kontrollikoda
2019/C 416/07	Eriaruanne nr 23/2019 Põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimine: vahendite kogum on kõikehõlmav, kuid rahastamisvahendite vähese kasutamise ja ülemäärase hüvitamise probleemid vajavad lahendamist	13

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2019/C 416/08	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.9629 – Faurecia/SAS) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	14
2019/C 416/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.9635 – BNP Paribas / Ageas / Koninklijke Belgische Touring Club / Optimile) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	16
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2019/C 416/10	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	18
2019/C 416/11	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	26


	(1) EMPs kohaldatav tekst.