Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Makropiirkondlikud strateegiad Doonau piirkonna strateegia näitel: rahvusvaheliste klastrite edendamise raamistik“

(2019/C 404/01)

Raportöör	:	Dainis TURLAIS (LV/ALDE), Riia linnavolikogu liige
Viitedokument	:	„Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta“ COM(2019) 21 - final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

tervitab eesistujariigi Rumeenia taotlust Euroopa Regioonide Komiteele koostada arvamus Euroopa Liidu konkurentsivõime ja tööstuspoliitika kohta, mille eesmärkide hulka kuulub riikidevaheliste klastrite arendamine parema majandusliku lähenemise nimel makropiirkondlikul tasandil (nt Doonau piirkonnas);

2.

tervitab Euroopa Komisjoni teist aruannet ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta, (1) milles hinnatakse nelja makropiirkondliku strateegia rakendamist majandusarengu edendamisel ja kaalutakse nende strateegiate arengut 2020. aastale järgneva perioodi võimaliku ELi eelarveraamistiku kontekstis. Aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis (2) hinnatakse üksikasjalikult iga makropiirkondlikku strateegiat;

3.

peab rõõmustavaks, et komisjoni aruandes on esitatud konkreetsed saavutused nii keskkonna ja kliimamuutuste kui teadusuuringute, innovatsiooni, majandusarengu ja ühenduvuse valdkonnas. Samal ajal viitab komisjon põhjendatult probleemidele, millega makropiirkondlike strateegiate rakendajad kokku puutuvad: erinev haldussuutlikkus, majandusarengu tase, mitmetasandilise valitsemisega seotud raskused ja rahastamise tagamise problemaatika;

4.

tervitab nõukogu 21. mai 2019. aasta järeldusi ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta, (3) kutsudes osalevaid riike üles tugevdama riigi tasandil isevastutust ja poliitilist toetust, edendades samal ajal kohalike ja piirkondlike sidusrühmade kaasamist; rõhutab makropiirkondlike strateegiate jätkuva kasutamise tähtsust strateegilise raamistikuna, mis edendab ELi poliitikavaldkondade, programmide ja fondide sidusamat ja koostoimelisemat rakendamist;

5.

leiab, et mitmetasandilise valitsemise puhul on oluline mitte ainult koordineerimine makropiirkondlikul ja riigi tasandil, vaid veel olulisem on otse kaasata ka linnade ja piirkondade esindajad;

6.

rõhutab korduvalt, et makropiirkondlikud strateegiad on tõetruu ja sügavalt euroopaliku visiooni peegelpilt, (4) ning väljendab heameelt komisjoni aruandes avaldatud arvamuse üle, et makropiirkondlikud strateegiad pakuvad tugevat potentsiaali ning edendavad ainulaadsel ja uuenduslikul viisil koostööd nii ELi sees kui ka ELi ja naaberriikide vahel. Komitee viitab korduvalt sellele, et EL vajab territoriaalse arengu piiriülest visiooni; (5)

7.

märgib, et Lissaboni lepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki ei ole endiselt täidetud. Majanduskasv ja selle mõju inimeste heaolu suurenemisele võimaldab ELil tegelikult tugev olla. Makropiirkondlikud strateegiad võivad täita olulist rolli, kasutades majanduskasvu edendamisel ära kõigi ELi valitsemistasandite potentsiaali, naaberterritooriumidel elavate inimeste elatustaseme mõistliku aja jooksul vastavusse viimisel, edendades sellega ka ELi aluslepingus sätestatud ühtekuuluvuse vajadust. Iga poliitikadokumendi keskmes peab olema meie inimeste heaolu suurendamine;

8.

kordab, et makropiirkondlikest strateegiatest on saanud suurepärane alt ülespoole suunatud territoriaalse koordineerimise vahend, millega makropiirkondade ühist potentsiaali tõhusamalt ära kasutada (6). Need avavad võimalusi tõeliseks mitmetasandiliseks valitsemiseks, loomata uusi bürokraatlikke struktuure ja vähendades samal ajal lõhet ELi ja kohaliku poliitika kujundamise vahel, kaasates otse linnade ja piirkondade esindajaid;

9.

hindab kõrgelt komisjoni kordaminekuid klastripoliitikas ning kutsub üles klastripoliitikat palju tihedamalt makropiirkondlike strateegiatega siduma. Sellega toetataks majanduskasvu ja edendataks ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamist, sest nimetatud poliitika aluspõhimõte on suurendada piirkondlikke konkurentsieeliseid. Klastrid on juba nüüd andnud reaalse ja väga positiivse panuse makropiirkondlike strateegiate rakendamisse. Näiteks projektiga „DanuBioValNet“ (7) luuakse Doonau piirkonnas mahetoodetele uusi väärtusahelaid. Makropiirkondlikud strateegiad soodustavad klastrite loomist, kuid ei piira mingil juhul nende tegevust makropiirkondlike strateegiate kohaldusalale;

10.

viitab oma arvamusele „Makropiirkondlike strateegiate rakendamine“, (8) milles komitee toetas „kolme jaatuse“ põhimõtet makropiirkondlike strateegiate tegevuse parandamisel: „jah“ paremaks koostoimeks rahastamisvahenditega, „jah“ olemasoleva struktuuri paremaks integreerimiseks makropiirkondlike strateegiatega ning „jah“ kehtivate õigusaktide paremaks rakendamiseks. Komitee peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole seda ettepanekut arvesse võtnud;

11.

nõustub täielikult eesistujariigi Itaalia seisukohaga Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia kohta, et ELi makromajanduslike strateegiate integreerimine 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistikku oleks kõigile kasulik, sest see aitaks tugevdada neid strateegiaid ja parandataks territoriaalset ühtekuuluvust liidus;

12.

toetab mitmete liikmesriikide ja piirkondade poolt koos väljatöötatud ja nende toetust omavat uut makropiirkondlikku strateegiat, mis peaks aitama ühiselt tegeleda probleemidega konkreetses geograafiliselt piiritletud ruumis. Uue makropiirkondliku strateegia kavandamisele hinnangu andmisel tuleb silmas pidada, et see ei raskendaks olemasolevate makropiirkondlike strateegiate toimimist;

13.

toetab algatust luua ELi Karpaatide piirkonna strateegia, mis moodustaks alalise raamistiku Karpaatide piirkonna riikide, piirkondade ja kogukondade koostööks. Karpaatide piirkonna jaoks strateegilise dokumendi koostamisega keskendutakse ühelt poolt makropiirkondadega seotud probleemidele ning teiselt poolt luuakse võimalusi Karpaatide piirkonna riikide konkreetse kultuuri- ja keskkonnapotentsiaali jaoks. Strateegia koostamisel tuleks siinkohal rõhutada paljude nii kohaliku ja piirkondliku tasandi kui ka riikliku ja Euroopa tasandi osalejate kaasamist, mis mh kajastub ka komitee piirkondadevahelise rühma „Karpaadid“ tegevuses;

14.

toetab praegu Atlandi ookeani piirkonna merestrateegias osalevate Atlandi ookeani äärsete piirkondade ja riikide mõtet liikuda sellise makropiirkondliku strateegia loomise suunas, mis põhineb Atlandi ookeani partnerite koostööl, mida on tehtud juba aastakümneid. Atlandi piirkonna makropiirkondlik strateegia täiendaks praegust merestrateegiat, tagades sellele poliitilise mõõtme ja mitmetasandilise valitsemise, mis võiks hõlmata ka kolmandaid riike ja piirkondi, laiendades selle tegevusvaldkonda territoriaalsetele küsimustele ning suurendades temaatiliste prioriteetide ja olemasolevate rahastamisvahendite sidusust. Makropiirkondliku strateegia keskmes oleks merendus, näiteks Atlandi ookeani piirkonna sidusrühmade jaoks üheks prioriteediks seatud ookeanienergia, ning samuti sellised olulised valdkonnad nagu tööhõive ja koolitus;

Rahastamine ja haldus

15.

rõhutab vajadust jätkata makropiirkondlike strateegiate ja ELi valdkondliku poliitika programmide integreerimist, näiteks „Horisont 2020“, „Erasmus+“, „Loov Euroopa“, ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime programm (COSME), LIFE, Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, et tagada sünergia ühiste prioriteetsete probleemide lahendamiseks;

16.

hindab kõrgelt komisjoni püüdlusi tagada seadusandliku ettepanekuga Euroopa territoriaalse koostöö kohta (9) parem sünergia Euroopa Regionaalarengu Fondiga. Märgib siiski, et need kohandused hõlmavad vaid väga väikest osa ELi rahalistest vahenditest;

17.

nõustub komisjoni soovitusega kindlustada makropiirkondlike strateegiate puhul nimetatud prioriteetide parem kooskõlastamine kõikide ELi fondidega, koordineerides planeerimise eest vastutavate riikide ametiasutuste ja makropiirkondlike strateegiate peamiste rakendajate tegevust enne partnerluslepingu sõlmimist. Makropiirkondlike strateegiate rakendamisega seotud riikidel ja piirkondadel tuleb alt ülespoole suunatud lähenemisviisi kasutades ühiselt kokku leppida nende strateegiate prioriteetides;

18.

kutsub komisjoni üles saavutama kooskõla mitte ainult liikmesriikide vahel ja sees, vaid looma kooskõla ka kolmandal tasandil – ELi tasandil. Makropiirkondlikud strateegiad puudutavad mitut poliitikavaldkonda ning nende väljatöötamine ei ole seotud mitte ainult ELi territoriaalse koostöö poliitika väljatöötamisega. Seetõttu ei ole poliitikastrateegiad, mis käsitlevad rahastamist makropiirkondlikul tasandil, omavahel seotud. Tegeliku mitmetasandilise valitsemise tagamiseks tuleb seda rakendada ka komisjoni otsese vastutuse alla jäävates valdkondades, kindlustades komisjoni eri peadirektoraatide integreeritud töö iga makropiirkondliku strateegia raames;

19.

on arvamusel, et riigiasutuste võrgustik, mis alates 2016. aastast haldab Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid Läänemere piirkonnas, on hea alt ülespoole suunatud kooskõlastamise näide, mille kasutamist võiks edendada teiste valdkondade poliitikas ja geograafilistes piirkondades;

20.

nõustub täielikult komisjoni seisukohaga, et makropiirkondlike strateegiate edukas rakendamine sõltub liikmesriikide ja piirkondade huvist. Nende strateegiate potentsiaali ei saa realiseerida ja neid ei ole võimalik tõhusalt rakendada, kui liikmesriikidele ja piirkondadele ei eraldata vajalikke rahalisi vahendeid ja personaliressursse;

21.

rõhutab, et makropiirkondlikud strateegiad aitavad koordineerida olemasolevate struktuuride tegevust ja oskusteavet ning parandavad niiviisi kättesaadavate rahaliste vahendite kasutamise tõhusust ning et need on tõestanud oma tähtsust püüdlustes edendada ja täiendada mitmetasandilise valitsemise põhimõtte järgmist ELi projektide rakendamisel;

Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust

22.

kordab eelkõige seoses Ühendkuningriigi EList väljaastumisega, et makropiirkondlikud strateegiad võivad edendada integreeritud arengut ka väljaspool ELi piire. Komitee teeb seepärast ettepaneku uurida, kuidas saaksid makropiirkondlikud strateegiad aidata kujundada Ühendkuningriigi ja ELi tulevasi suhteid, ning nõuab mõlema poole kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ulatuslikku kaasamist tulevikus sel teemal peetavatesse aruteludesse;

23.

tuletab meelde, et komitee on tunnistanud makropiirkondlikud strateegiad, milles võiksid osaleda Ühendkuningriik ja ELi piirkonnad, oluliseks meetmeks, mis kindlustaksid tulevikus jätkusuutliku ühtlustatud planeerimise, koordineerimise ja koostöö Ühendkuningriigi ja ELi linnade ja piirkondade vahel. Komitee nõuab linnade ja piirkondade aktiivset kaasamist sellise koostöö arendamisse;

Klastrid

24.

märgib, et maailmas, kus üleilmne konkurents ei avaldu mitte ainult ettevõtetevahelise, vaid ka piirkondadevahelise konkurentsina, on klastritel kui pädevuskeskustel suur tähtsus püüdlustes suurendada piirkondade heaolu, parandada nende konkurentsivõimet ja edendada nende majanduslikku arengut, edendades niiviisi territoriaalset ühtekuuluvust;

25.

viitab sellele, et klastrid on oluline innovatsiooni liikumapanev jõud, sest need tõmbavad investorite ja talentide tähelepanu ning kaasavad ettevõtteid, kohalikke ametiasutusi, teadus- ja õppeasutusi; peab äärmiselt vajalikuks klastrite hõlmamise aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamisse, eelkõige Euroopa Komisjoni käivitatud temaatiliste S3 platvormide raames. Makropiirkondlikud strateegiad võivad anda loomuliku tõuke klastripõhisele lähenemisviisile; märgib, kui oluline on toetada aruka spetsialiseerumise strateegiate tõhusat vastavusse viimist piirkondlike ja riiklike poliitikameetmetega, et edendada tõhusat piirkondadevahelist koostööd klastrite suurema kohaloleku ja rahastamisallikate kättesaadavuse suurendamise kaudu ning seeläbi ka makropiirkondlike strateegiate lisaväärtust asjaomaste piirkondade harmoonilisele arengule; kinnitab, et tagada tuleb jätkusuutlikud rahastamisvormid, et tugevdada klastrialgatusi aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamisel piirkondadevahelise ja riikidevahelise koostöö raamistikus;

26.

viitab, et klastritevaheline koostöö on paljulubav vahend, millega tugevdada piirkonna innovatsioonivõimalusi, ning seepärast ei tohiks klastritesse kuuluvate organisatsioonide piiriülene või piirkondlik koostöö piirduda ainuüksi Euroopaga, vaid seda tuleks laiendada maailma tasandil, nii et lõppeesmärk oleks ülemaailmsete klastrite moodustumine. Makropiirkondlikud strateegiad, mis ühendavad ELi piirkondi, liikmesriike ja vajaduse korral ka kolmandaid riike, võivad olla sobiv raamistik selliseks koostööks;

27.

viitab veel kord Euroopa Liidu Nõukogu 12. märtsi 2018. aasta järeldustele, milles kutsuti üles edasi arendama Euroopa klastripoliitikat, et luua sidemeid piirkondlike klastrite vahel ja muuta need üleeuroopalisteks maailma tasemel klastriteks, mille aluseks on aruka spetsialiseerumise põhimõtted, toetades niiviisi uute väärtusahelate loomist kogu Euroopas. Seetõttu tuleks tagada aruka spetsialiseerumise valdkonnas kogu ELis tehtava koostöö rahastamine ka uues Interregi eelarves;

28.

tervitab nõukogu 21. mai 2019. aasta järeldusi ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta, (10) innustades kasutama ära aruka spetsialiseerumise strateegiate ja klastrite vahelisi seoseid, et makropiirkondlike strateegiate raames ökosüsteemid ning tööstus-ja innovatsioonipoliitika paremini ühendada;

29.

kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja meetmeid, millega toetataks jätkuvalt klastrite tegevust ja nendevahelise koostöö edendamist, sest eelkõige klastrite piirkondliku mõõtme parandamisega ning territoriaalse ja piirkondliku lähenemisviisi kindlustamisega saavutataks klastripoliitika suurem sidusus ja koostoime;

30.

on arvamusel, et makropiirkondlikud strateegiad võivad edendada klastrisõbraliku keskkonna loomist. Niimoodi avanevad haldusasutustele, eelkõige kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kõrgkoolidele, teaduskeskustele ja ettevõtetele võimalused koordineeritud tegutsemiseks. Piiriülesed klastrid edendavad juba oma olemuse tõttu nii piiriülest kui ka valdkondadevahelist koostööd, ühendades erinevaid partnereid;

31.

kutsub üles toetama ELi klastripoliitikas rohkem piiriülest koostööd, näiteks aidates korraldada klastrite (ja nende liikmete) rahvusvaheliste partnerite otsimise üritusi ja eraldades sobivaid rahalisi vahendeid klastritealase koostöö katsetusteks ja arendamiseks. Sellist kontseptsiooni rakendati näiteks edukalt Läänemere piirkonna projektiga „Innovatsiooniekspress“; (11)

Doonau piirkonna makropiirkondlik strateegia

32.

märgib, et Doonau piirkonnas võib täheldada innovatsiooni valdkonnas suuri erinevusi, nimelt mõned piirkonnad kuuluvad selliste ELi piirkondade rühma, kelle tulemuslikkuse näitajad on kõige paremad, samas teised jäävad maha. Erinevuste põhjus on ebaühtlased põhitingimused ja lai hulk poliitikameetmeid teadusuuringute ja investeeringute sektori juhtimiseks. Komitee kutsub kõnealuses kontekstis üles paremini kooskõlastama selle valdkonna avalikke poliitikameetmeid ning tegema arukamaid ja sihtotstarbelisemaid investeeringuid, sh ELi tasandi programmide raames;

33.

juhib tähelepanu sellele, et võrdlemisi kiire kasv väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) sektoris on üks kõige olulisemaid Doonau makropiirkonna konkurentsivõime tegureid. Arvestades, et klastrites on tähelepanu keskmes tavaliselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja samas on piirkonna innovatsioonialaste tulemuste ja piirkonna konkurentsivõime vahel tihe ja positiivne seos, võiks see olla piirkonna võimalus parandada oma konkurentsvõimet;

34.

arvab, et makropiirkondlikul tasandil konkurentsivõime parandamiseks on vaja aktiivsemat lähenemisviisi ja et on tarvis täiustada klastrite edasise arengu raamistikku, kuigi juba praegu rakendatakse mitmeid paljulubavaid makropiirkondlikke projekte ja algatusi. Komitee kutsub komisjoni ja makropiirkondlikke strateegiaid rakendavaid asutusi üles mitte ainult jälgima ja hindama selliste algatuste rakendamise kulgu ja tulemusi, vaid ka tegema järeldusi, jagama kogemusi ja pakkuma uusi mehhanisme, et toetada makropiirkondlikul tasandil kasvu ja konkurentsvõime parandamist;

35.

kutsub üles kaaluma võimalust töötada välja Doonau makropiirkonna aruka spetsialiseerumise strateegia, mille puhul tuleks võtta arvesse piirkonna erilisi eeliseid ja vajadusi, näiteks võrdlemisi kiire kasv väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sektoris;

36.

kutsub üles alustama süstemaatilist kogemuste, teabe ja andmete vahetamist teiste makropiirkondlike strateegiatega, et arendada makropiirkondade konkurentsivõimet, keskendudes keskkonnasäästlikule majandusele, innovatsioonile ja uute töökohtade loomisele;

37.

märgib, et klastrid on ka oluline osa „kolmikspiraali“ mudelist, mis näeb ette ülikoolide, avaliku sektori asutuste ja erasektori koostöö. Kuna need on lähedal kohalikele turgudele ja kohalikele vajadustele, on tegemist sobiva vahendiga konkreetsetele kohtadele ette nähtud poliitikameetmete ja alt ülespoole suunatud lähenemisviisi põhimõtte rakendamiseks;

Järeldused

38.

märgib, et toetada tuleks iga algatust, mis tugevdab Euroopa Liidu ühtsust, koostööd, integratsiooni, julgeolekut, sotsiaalset võrdsust ja tegelikku ühtekuuluvust. Makropiirkondlikud strateegiad võivad anda olulise panuse naaberterritooriumidel elavate inimeste elatustaseme mõistliku aja jooksul vastavusse viimisse;

39.

makropiirkondlikud strateegiad peegeldavad sügavalt euroopalikku visiooni, neil on suur potentsiaal ning need edendavad uuenduslikul moel koostöö olemust, et saavutada ühiseid eesmärke, mis on inimestele olulised olenemata riigist või piirkonnast, kus nad elavad;

40.

makropiirkondlikud strateegiad loovad võimalusi tegelikuks mitmetasandiliseks valitsemiseks alates kohalikest omavalitsustest kuni Euroopa Komisjonini, loomata seejuures uusi bürokraatlikke struktuure ning vähendades lõhet ELi ja kohaliku tasandi poliitika vahel. Klastripoliitika koostoime makropiirkondlike strateegiatega võib aidata kiiremini saavutada Lissaboni lepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki.

---

(1)  COM(2019) 21 final.

(2)  SWD(2019) 6 final.

(3)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9895-2019-INIT/et/pdf

(4)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Makropiirkondlike strateegiate rakendamine“ (COR-2017-02554).

(5)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Territoriaalne visioon aastaks 2050: milline on tulevik?“ (COR- 2015-04285).

(6)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Makropiirkondlike strateegiate rakendamine“ (COR-2017-02554).

(7)  http://www.interreg-danube.eu/approved-projects/danubiovalnet.

(8)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Makropiirkondlike strateegiate rakendamine“ (COR-2017-02554).

(9)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta, artikli 15 lõige 3, COM(2018) 374 final.

(10)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9895-2019-INIT/et/pdf

(11)  http://www.bsr-stars.eu/innovation-express/.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“

(2019/C 404/02)

Raportöör	:	Christophe ROUILLON (FR/PES), Coulaines’i linnapea
Viitedokument	:	komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“, 15. jaanuar 2019 COM(2019) 8 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

nõustub Euroopa Komisjoniga, et üleilmastumine, digiüleminek ja teenustemajanduse areng muudavad maksustamist väga hoogsalt;

2.

tuletab meelde, et komitee on juba soovitanud komisjonil kasutada sillaklauslit kvalifitseeritud häälteenamuse kohaldamiseks just maksustamise valdkonnas (1). Komitee peab kiiduväärseks Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta raportit finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta (TAX3-komisjoni raport), sest selles kutsutakse komisjoni üles kasutama vajaduse korral Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 116 sätestatud menetlust;

3.

juhib tähelepanu sellele, et ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt on siseturg ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses ning ELi toimimise lepingu artiklis 113 sätestatakse mehhanismid, mis võimaldavad maksupoliitikat käsitlevate õigusaktide ühtlustamist liikmesriikide vahel, et tagada siseturu toimimine ja konkurentsimoonutuste vältimine. On seisukohal, et ettepanek võtta selle alusel kasutusele kvalifitseeritud häälteenamus, mis kooskõlas komisjoni kohustusega ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelisõigusi kehtestada üksikisikutele või äriühingutele otsesed tulumaksumäärad, peaks käima käsikäes Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide ja piirkondade parlamentide suurema kaasamisega, sest on piirkondi, millel on maksupoliitikas seadusandlik pädevus;

4.

märgib, et komisjoni ettepaneku eesmärk ei ole anda Euroopa Liidule uusi volitusi. Samuti ei tee komisjon ettepanekut sekkuda liikmesriikide eesõigusesse kehtestada üksikisikutele või äriühingutele otsesed tulumaksumäärad;

5.

tuletab meelde, et tõhustatud koostööd (ELi toimimise lepingu artiklid 326–334) võib kohaldada maksuküsimustes ning see võimaldab vähemalt 9 liikmesriigil leppida kokku ühistes õigusaktides, nagu seda tehti finantstehingute maksu projekti puhul. Siiski peaks tõhustatud koostöö olema viimane abinõu pärast institutsioonide tavapärase toimimise võimaluste ammendumist, sest tõhustatud koostöö võib viia siseturu killustumiseni ning põhineb peamiselt valitsustevahelisel lähenemisviisil;

6.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on oma praegusel ametiajal esitanud 26 seadusandlikku ettepanekut, et tugevdada võitlust finantskuritegevuse ja agressiivse maksuplaneerimise vastu (2) ning suurendada maksukogumise tõhusust ja õiglast maksustamist. Komitee rõhutab, et nõukogu on teinud mõned edusammud seoses äriühingu tulumaksu reformi käsitlevate oluliste algatustega, mis ei ole aga veel kõik lõpule viidud;

7.

märgib samuti, et kui välja arvata maksustamise vältimise algatused, blokeerisid vähesed liikmesriigid nõukogus maksuvaldkonna algatused, sh finantstehingute maksu ja digitaalsete teenuste maksustamise kohta 2011. aastal tehtud ettepanekud, millele komitee oli toetust avaldanud;

Maksustamine ja demokraatia Euroopas

8.

tuletab meelde, et maksustamise ja demokraatia vahel on olemuslik seos, kuna liberaalse demokraatia ajalugu on tihedalt seotud sooviga saavutada maksumaksjate nõusolek rahaliste vahendite ja maksukulude esitamiseks demokraatlikule kontrollile – mida illustreerib põhimõte, et ilma esindatuseta makse ei maksta;

9.

juhib tähelepanu sellele, et hiljutise Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab kolmveerand vastanutest, et võitlus maksualase kuritarvituse vastu peab olema ELi prioriteetne tegevusvaldkond (3). Seetõttu on komitee seisukohal, et komisjon on valinud ettepaneku avaldamiseks sobiva aja, et soodustada Euroopa Parlamendi valimiste eel demokraatlikku arutelu. Lisaks leiab komitee, et Euroopa maksupoliitika läbipaistvama ja demokraatlikuma juhtimise korral (kontrolli tagasi võtmine) saab EL jõulisemalt võidelda Euroopa-vastase populismiga;

10.

märgib, et ELis on jätkuvalt probleeme maksustamise vältimisega hargmaiste ettevõtjate poolt; leiab, et konkreetsete juhtumite uurimist tuleb intensiivistada, sest ühe üksuse väärteod ei peegelda veel kogu kollektiivi käitumist;

Maksustamise küsimustes nõutavast ühehäälsusest tulenevad kulud

11.

juhib tähelepanu sellele, et ühises majandusruumis on vaja leida tasakaal ühelt poolt liikmesriikide vahelise ja mõnikord -sisese maksukonkurentsi reguleerimise ning teiselt poolt vajaduse vahel vältida olukorda, kus ühe liikmesriigi maksusuveräänsus tungib peale teise liikmesriigi maksusuveräänsusele, kas näiteks seetõttu, et vastavate maksumäärade vahel ei ole määratletud asjakohast maksimaalset erinevust, või agressiivse maksuplaneerimise tõttu. Ühe liikmesriigi maksuotsused võivad tegelikult oluliselt mõjutada teiste riikide sissetulekuid ja tegutsemisvabadust poliitiliste valikute tegemisel. Lisaks on riikide maksusuveräänsus piiratud, kui maksubaas muutub üha liikuvamaks. Seetõttu leiab komitee, et tuleks Euroopa tasandil eelistada jagatud maksusuveräänsuse kontseptsiooni;

12.

märgib, et paralleelselt Euroopa integratsiooni edusammudega ning majanduse märkimisväärse ja kiire ümberkujundamisega on tekitatud integratsiooni tasakaalustamatus – kapital ja teenused liiguvad ELis vabalt, samal ajal kui liikmesriigid kehtestavad oma maksueeskirjad sõltumatult. Olukorras, kus siseturu areng piirdus peamiselt kaupadega kauplemisega, oli maksustamise piiriülene mõju palju piiratum kui praegu, sest nüüd sõltuvad ettevõtjad suurel määral immateriaalsest varast, andmetest ja automatiseerimisest, mille lisandväärtust on raske mõõta;

13.

rõhutab, et Euroopa ja liikmesriikide tasandi ühised jõupingutused on hädavajalikud, et kaitsta ELi ja liikmesriikide eelarvet maksupettuste ja maksude maksmata jätmise eest. Komitee märgib, et ainult täiel määral ja tõhusalt kogutud maksutulu võimaldab liikmesriikidel ja kohalikel omavalitsustel – ja kaudselt Euroopa Liidul – pakkuda kvaliteetseid ja kulutõhusaid avalikke teenuseid eelkõige sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid ja taskukohane eluase, julgeolek ja kuritegevuse vastu võitlemine, ning rahastada võitlust kliimamuutuste vastu, soolise võrdõiguslikkuse edendamist, ühistransporti ja esmatähtsaid taristuid, et liikuda kestliku arengu eesmärkide rakendamise suunas. Lõpuks võib see tuua kaasa Euroopa kodanike ja ettevõtete üldise maksukoormuse vähenemise;

14.

on seisukohal, et ühehäälsuse nõue maksustamise valdkonnas on takistanud ka teiste ELi saavutuste elluviimist, eelkõige puudutab see kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistikku, sh energia maksustamise direktiivi läbivaatamist, mille eesmärk on integreerida CO2-heited kütuse maksumääradesse, samuti ringmajandust ja omavahendite süsteemi reformimist;

15.

märgib, et hiljutise uuringu kohaselt jäi paljude äriühingu tulumaksu vältimise strateegiate tõttu ELis saamata hinnanguliselt 50–70 miljardit eurot (mis hõlmab üksnes kasumi ümberpaigutamise tõttu kaotatud summat ja võrdub vähemalt 17 %-ga äriühingu tulumaksust saadud tulust 2013. aastal) kuni 160–190 miljardit eurot (sealhulgas suurte hargmaiste ettevõtjate individuaalse maksustamiskorra tõttu saamata jäänud tulu);

16.

tuletab meelde, et ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on maksustamise vältimise ohvrid, kuna kohalikku või piirkondlikku maksu kogutakse riikliku maksubaasi alusel ning enamikus liikmesriikides saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osa riiklikust äriühingu tulumaksust saadavast tulust;

17.

juhib tähelepanu sellele, et ELi käibemaksueeskirjad pärinevad 1993. aastast, kuigi need pidid olema ajutised. Vaatamata uusimatele tehnoloogiarendustele ja muutustele turul ei ole ühehäälsuse nõude tõttu ükski sisuline reform võimalik olnud. Paljudel juhtudel kohaldavad liikmesriigid riigisiseste ja piiriüleste tehingute puhul endiselt erinevaid eeskirju. Komitee rõhutab, et see on peamine takistus ühtse turu väljakujundamisel ja toob kaasa kulukaid menetlusi üha rohkematele piiriüleselt tegutsevatele Euroopa ettevõtjatele. Käibemaksueeskirjade lihtsustamine ja ajakohastamine ELis vähendaks piiriüleste ettevõtjate halduskoormust, säästes ettevõtjatele 15 miljardit eurot aastas. Praegune olukord on eriti kahjulik VKEdele, kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid ja inimressursid õiguslikult keerukate maksueeskirjadega tegelemiseks;

18.

on seisukohal, et ühehäälsuse nõude kaotamine maksustamise valdkonnas aitaks Euroopa Liidul mitte ainult kaitsta Euroopa tasandi väikseima ühise nimetaja positsiooni, vaid olla ka rahvusvaheliste maksukaalutluste kontekstis ambitsioonikam, pidades eelkõige silmas OECD tööd digitaalmajanduse maksustamise ja kasumi ümberpaigutamise vallas;

Tegevuskava

19.

toetab komisjoni soovitatud järkjärgulise lähenemisviisi põhimõtet ja on seisukohal, et seda lähenemisviisi tuleks toetada Euroopa poolaasta raames ning seejuures tuleks eelkõige tegeleda agressiivse maksuplaneerimise probleemiga;

20.

loodab, et esimese sammuna kehtestatakse kvalifitseeritud häälteenamus algatuste jaoks, millel ei ole otsest mõju liikmesriikide maksustamisõigustele, maksubaasidele või -määradele, kuid mis on vajalikud liikmesriikide halduskoostöö ja vastastikuse abi parandamiseks võitluses maksupettuse ja maksustamise vältimise vastu. Samuti peaks komitee arvates hõlmama esimene etapp algatusi, millega hõlbustada ELi ettevõtjatel maksukohustusi täita;

21.

soovib teada, miks kavatseb komisjon kasutada ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 2 spetsiaalset sillaklauslit keskkonna valdkonnas alles teises etapis, kui maksustamine on keskne ELi kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks. Seetõttu soovitab komitee komisjonil esitada keskkonnaalase maksustamise vallas sillaklausli ettepaneku esimeses etapis. Eelkõige oleks vaja kehtestada Euroopa tasandil kooskõlastatud lähenemisviis maksustamisele lennunduses, mille suhtes praegu ei kohaldata ühtegi Euroopa maksusüsteemi, näiteks kehtestades lennupiletite käibemaksu või petroolimaksu.

---

(1)  Vt 6. veebruari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Komisjoni 2019. aasta tööprogrammi kohta (RESOL-VI/33), punkt 6.

(2)  Euroopa Komisjon määratleb agressiivse maksuplaneerimisena maksusüsteemi nüansside või kahe või enama maksusüsteemi vaheliste ebakõlade ärakasutamist maksukohustuste vähendamiseks.

https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/taxation_papers_71_atp_.pdf

(3)  http://www.europarl.europa.eu/news/en/headlines/economy/20160707STO36204/tax-fraud-75-of-europeans-want-eu-to-do-more-to-fight-it

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kohapõhine lähenemine ELi tööstuspoliitikale“

(2019/C 404/03)

Raportöör

:

Jeannette BALJEU (NL/ALDE) Lõuna-Hollandi provintsivalitsuse liige

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatus

1.

rõhutab, et tööstus kui kaupade ja teenuste tootmine on uuendusliku, jätkusuutliku ja mitmekesise majanduse nurgakivi, mis suudab tagada Euroopa konkurentsivõime ja kvaliteetsed töökohad Euroopa Liidus;

2.

kordab oma veendumust, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad koostöös piirkondlike sidusrühmadega ära kasutama kõik võimalused, mida ELi leping vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 173 tööstuspoliitika valdkonnas pakub, iseäranis otsustades „teha kasulikke algatusi […] kooskõlastamise edendamiseks (liikmesriikide vahel tööstuspoliitika valdkonnas), eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist ning valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid“;

3.

rõhutab, et tööstus on eluliselt tähtis Euroopa piirkondade ja linnade ning kümnete miljonite töökohtade jaoks, mida see loob. Oma olemuse tõttu toimib tööstus ülemaailmses kontekstis, kus oluline kasvumootor on kaubandus, mis toob nii kasu kui ka väljakutseid;

4.

leiab, et esile tuleks tõsta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tähtsust lisaväärtuse, innovatsiooni ja tööhõive aspektist. VKEd aitavad iseärnis kaasa sellele, et tööstus oleks võimeline paindlikult kohanema uute nõudmistega, mis tulenevad näiteks üleilmastumisest või digiüleminekust. ELi tööstuspoliitika peab pakkuma sobivaid lähenemisviise, kuidas säilitada ja luua soodsaid tingimusi eeskätt ka kõnealuste ettevõtjate jaoks;

5.

peab tööstuse ülesandeks ja võimaluseks saavutada tulevikuvalmidus ja säilitada oma oluline panus jõukusse ja tööhõivesse ning tagada kestlik areng ja CO2-neutraalse ringmajanduse loomine;

6.

rõhutab vajadust investeerida innovaatilistesse uutesse tehnoloogiatesse ja digiüleminekusse, CO2-neutraalsesse ringmajandusse ning asjaomastesse oskustesse Euroopa piirkondades, et suurendada Euroopa konkurentsieelist;

7.

toonitab seepärast, et muutlikule majandus- ja tööstusarengule kiiresti reageerimiseks ja konkurentsivõimelise positsiooni säilitamiseks maailmas on vaja kohapõhisele lähenemisele tuginevat Euroopa tööstuse strateegilist visiooni;

8.

peab vajalikuks kooskõlastatud Euroopa lähenemist tagamaks, et Euroopa tööstus tuleb toime ülemaailmse konkurentsiga. See lähenemisviis peaks keskenduma reguleerivate raamistike ja standardite järjepidevuse parandamisele, kaotades liigse ja ebavajaliku regulatiivse ja halduskoormuse, hõlbustades üleeuroopalist koostööd ja partnerlusi, tagades konkurentsivõimelised energiakulud ja pakkudes sobivaid kaubanduse kaitsevahendeid nii traditsioonilistes sektorites, nagu terase- ja tekstiilisektor, keemiatööstus, põllumajandus ja laevatööstus, kui ka uutes sektorites. Näiteks on vaja kiiresti kehtestada tollitariif terasetoodetele, et kaitsta Euroopa terasetööstust;

9.

on seisukohal, et tööstuspoliitika ülesanne on luua tugiraamistik, mis võimaldab tööstusel suurendada oma konkurentsivõimet, kombineerides horisontaalseid ja sektoriüleseid kohapõhiseid lähenemisviise ning sihtotstarbelisi sektoripõhiseid meetmeid kogu väärtusahelas;

10.

väljendab heameelt komisjoni teatise „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel. Uus ELi tööstuspoliitika strateegia“ (1) ning selle rõhuasetuse üle partnerlusele liikmesriikide, piirkondade, linnade ja erasektoriga, sest sellega astutakse pikk samm selle poole, et pakkuda vahendit tööstusliku konkurentsivõime ja innovatsiooni soodustamiseks Euroopas. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kohta, mille keskmes on koostöö tugevdamine piirkondlike ökosüsteemide vahel kõikjal Euroopas ning aruka spetsialiseerumise rahvusvahelise ja tööstusliku mõõtme tugevdamine;

11.

märgib, et Euroopa tööstust tuleks toetada nii majanduslike kui ka mittemajanduslike tegevuste ja meetmete abil, viimase puhul nt haridus- ja koolituspoliitika või teadustegevust ja innovatsiooni toetava poliitika raames;

12.

väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua kõrgetasemeline tööstuspoliitika ümarlaud „Tööstus 2030“, milles komiteel on vaatlejastaatus; (2)

13.

peab tervitatavaks Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu üleskutseid arendada edasi terviklikku ELi tööstuspoliitika strateegiat, mis keskendub 2030. aastale ja sellele järgnevale perioodile, hõlmates tööstuse keskpika perioodi ja pikaajalisi strateegilisi eesmärke ja näitajaid, ning millega kaasneb konkreetseid meetmeid sisaldav tegevuskava;

14.

rõhutab vajadust mitmetasandilise valitsemise järele, mis põhineb partnerlusel ja dialoogil liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sidusrühmadega; (3)

15.

kutsub üles lisama sellesse strateegiasse tugeva territoriaalse mõõtme, austades subsidiaarsuse põhimõtet, ning avaldab valmisolekut toetada nõukogu ja eesistujariiki kohapõhisema suunitlusega tööstuspoliitika strateegia väljatöötamisel;

16.

on veendunud, et ELi tööstuspoliitika peab hõlmama ka ELi eeskirjade üksikasjalikku ja tõenduspõhist läbivaatamist riigiabi ja ühinemiste kontrolli valdkonnas, et tagada rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused kooskõlas ülemaailmse kaubanduspoliitika ja mitmepoolse kokkuleppega. Samal ajal peaks strateegia hõlmama ka riigiabi ja ühinemiste investeerimis- ja innovatsioonipotentsiaali;

17.

väljendab heameelt Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse esitatud dokumendi (4) üle, milles tehakse ettepanek leida uus tasakaal Euroopa turu avatuse ja kaitsmise vahel, et luua üle maailma võrdsemad tingimused ning toetada samas tööstusinnovatsiooni ja tootlikkust ELis;

18.

on seisukohal, et täitmaks Pariisi kokkuleppe eesmärke kliimamuutuste ohule reageerimise kohta, (5) peab tööstuses ette võtma laiaulatusliku ümberkujundamise, tagades seejuures tööstuse konkurentsivõime säilimise. Nii tööstuse kui ka ühiskonna ees seisvate muutuste ulatus nõuab kiiret tegutsemist, ühist nägemust ja integreeritud lahendusi kõigi sidusrühmade hulgas ning kõigil poliitikatasanditel, sest vaid mitmetasandiline käsitus saab tagada niivõrd oluliste majanduspoliitika otsuste aktsepteerimise sidusrühmade seas;

19.

toetab Euroopa Komisjoni ELi tööstuspoliitikaga seotud õiglase siseturu poliitikat, mis käsitleb Euroopa sotsiaalõiguste sambast lähtudes muutuva töömaailma väljakutseid;

1. sõnum: konkurentsivõimeline Euroopa tööstus vajab kombineeritud lähenemisviisi, milles kohapõhisele piirkondlikule poliitikale lisandub piirkondadevaheline koostöö.

20.

rõhutab, et piirkondade konkurentsieelised on tihedalt seotud kohaliku tööstuse, geograafiliste varade, piirkondlike tööstusinnovatsiooni ökosüsteemide, kutseõppe- ja kõrgharidusasutuste ning olemasoleva tööjõu ja oskusteabega;

21.

rõhutab Euroopa esma- ja teisese toorme uurimise, kaevandamise ja kasutamise tähtsust tööstuse kohapeal arendamise ja väärtusahelate jaoks piirkondades. Jätkusuutlik kohapõhine lähenemisviis peab silmas pidama kasutatavaid piirkondlikke iseärasusi ja arenguvõimalusi ning koondumise võimalikku sünergiat;

22.

on seisukohal, et kohapõhine lähenemisviis peaks tuginema ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemide potentsiaalile, et vedada tööstuse moderniseerimist ning töötada välja territoriaalsed strateegiad innovatsiooni ja ühendatuse tagamiseks piirkondlikul, kohalikul, linna- või piiriülesel tasandil;

23.

märgib, et see nõuab hästitoimivaid koostöövõrgustikke, nagu makropiirkondlikud strateegiad, ja klastreid, millesse on kaasatud peamised partnerid. Komitee toonitab samuti, et nende võrgustike ja klastrite piirkondadevaheline koostöö on väga oluline koostoime, kogemuste vahetamise, vastastikuse õppimise ja kriitilise massi saavutamise seisukohast kaasinvesteerimisel innovatsiooni rakendamiseks tööstuslikes väärtusahelates üle Euroopa. See piirkondadevahelise koostöö lähenemisviis saab olla edukas vaid siis, kui kasutatakse üleminekut digitehnoloogiale ja jagatakse teavet;

24.

rõhutab, et piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel ning muudel organisatsioonidel on keskne roll vajaliku piirkondadevahelise ja piiriülese koostöö aktiivsel loomisel;

25.

rõhutab, et piirkondade jätkusuutlik koostöö peaks minema kaugemale nn ühekordsetest algatustest, ning nõuab struktuurilise raamistiku loomist koostööks, mis tugineb pikaajalistele kohustustele, toetudes olemasolevate aruka spetsialiseerumise strateegiate raames juba tehtud tööle seoses tulevaste piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringutega;

26.

märgib, et on oluline saada teavet piirkondlike meetmete kohta innovatsiooni valdkonnas, olemasoleva suutlikkuse (taristu, oskusteave) ja ringmajanduse potentsiaali kohta. Olemasolevad andmed on sageli hajutatud ja killustatud, mis piirab nende kasulikkust piirkondade jaoks. Komitee kutsub seega Euroopa Komisjoni üles koguma tõelisi andmeid, võttes arvesse kohalikke ja piirkondlikke seisukohti ELi tööstusstrateegia kohta;

27.

soovitab komisjonil, nagu on kavandatud Euroopa Komisjoni ettepanekutes 2020. järgse ühtekuuluvuspoliitika kohta, suurendada uuendatud kohapõhise lähenemise raames toetust piirkondadevahelisele ja piiriülesele koostööle ka olemasolevate algatuste raames, nt Vanguardi algatus või aruka spetsialiseerumise temaatilised partnerlused, mis hõlmavad järjest suuremat hulka piirkondi;

28.

kutsub 2020. aasta järgse programmitöö kontekstis üles suurendama piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute raames ELi toetust piirkondlikele ökosüsteemidele ja klastritele, tuginedes aruka spetsialiseerumise lähenemisviisile ning laiendades ja süvendades selliseid olemasolevaid algatusi nagu tööstuse ajakohastamise aruka spetsialiseerumise platvorm ja tööstusliku ülemineku etapis olevate piirkondade katsealgatus. Komitee peab samuti oluliseks arendada vahendeid koostööpõhiste piirkondadevaheliste tööstusinvesteeringute projektide rakendamiseks tihedas koostöös piirkondade ja aruka spetsialiseerumise partnerlustega;

29.

rõhutab, et temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme tuleb piisavalt rahastada, sest piirkondadel ei ole alati piisavalt vahendeid, et neis nõuetekohaselt ja struktureeritult osaleda;

30.

kutsub komisjoni üles arendama edasi vahendamise vahendeid, millega selgitada välja ja aktiivselt edendada koostööd selleks, et aruka spetsialiseerumise strateegiad hõlbustaksid pidevat protsessi, milles piirkonnad määravad kindlaks esmatähtsad valdkonnad, kus koostöö on Euroopa juhtpositsiooni säilitamiseks ülioluline;

31.

soovitab komisjonil edendada aruka spetsialiseerumise strateegiatel põhinevat tööstusinnovatsiooni kõigis piirkondades, soodustades konkreetseid toetuskavasid, milles hästiarenenud piirkonnad saavad konkreetsetes projektides teha koostööd vähem arenenud piirkondadega nende vastastikuse kasu huvides. Samuti tuleks ellu viia koostööprojekte arenenud piirkondade seas ja huvipakkuvaid projekte vähem arenenud piirkondade seas vastastikuse kasu huvides;

2. sõnum: kuna suured ühiskondlikud väljakutsed nõuavad sageli Euroopa piirkondade koostööd, on piirkondlikel valitsustel määrav tähtsus ülesandepõhiste algatuste ja valdkondlike poliitikameetmete elluviimisel.

32.

on seisukohal, et ülesandepõhist poliitilist lähenemisviisi saab kasutada vahendina, mille abil tegeleda suurte ühiskondlike probleemidega ja toetada mitmetasandilist valitsemist, kus aruka spetsialiseerumise lähenemisviis võib aidata viia piirkondlikud tegevuskavad ja investeeringud kooskõlla ELi prioriteetidega;

33.

rõhutab, et ühiskondlike probleemide lahendamiseks on vaja lisainvesteeringuid teadustegevusse ja innovatsiooni, et toetada tööstuse tipptaset ja kasutada ära uusi võimalusi, ning toonitab vajadust toetada avastamisprotsessis eksperimenteerimist ja riskide võtmist. Komitee innustab hõlbustama innovatsiooni ja uute tehnoloogiate levikut tööstuses;

34.

rõhutab, et piirkondadel on oluline roll piirkondliku innovatsiooni ökosüsteemi ühendamisel, arendamisel ja toetamisel, olemasoleva suutlikkuse kaardistamise korraldamisel ja erinevate sidusrühmade kaasamisel tõeliselt nõudlus- ja koostööpõhises lähenemises tööstusalaste eesmärkide seadmisele. Seepärast kutsub komitee üles tagama ülesandepõhise lähenemise juhtimises, sh partnerlustes ja missiooninõukogudes, piirkondliku esindatuse;

35.

soovitab komisjonil seada ülesandepõhises poliitikas selged keskpika tähtajaga ja pikaajalised eesmärgid ning teisendada need poliitikameetmeteks, mis võetaks kasutusele struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi raames;

36.

soovitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused püüaksid aktiivselt juhtida mõnda neist ülesannetest ja tagada, et kujundatakse piirkondadevaheline lähenemisviis. See tuleb viia vastavusse olemasolevate Euroopa vahenditega ja seda nende vahendite abil hõlbustada. Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles tagama piirkondlike sidusrühmade aktiivse kaasamise ülesannete juhtimisse uues programmis „Euroopa horisont“;

37.

kutsub komisjoni üles toetama piirkondade klastrites katseprojekte, mis võimaldaksid eksperimenteerimist, järgides üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide (6) puhul kasutatavale sarnast lähenemisviisi, ent väiksemas ulatuses, et edendada piirkondadevahelist koostööd;

3. sõnum: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid tagama oskuste kättesaadavuse, et toetada tööstuse üleminekut, ning soodustama selleks tööstuse ja haridusasutuste koostööd, mida toetab Euroopa strateegia.

38.

märgib, et kiiresti muutuv tööstuse ümberkujundamine, energiaalane üleminek, digiüleminek ja ringmajandus nõuavad uute valdkonnaüleste oskuste arendamist;

39.

väljendab heameelt jõupingutuste üle koordineerida Euroopa tasandil erinevaid vahendeid, nagu on näha Euroopa uues oskuste tegevuskavas, digiõppe tegevuskavas ja digioskuste strateegias;

40.

rõhutab, et hädasti on vaja ennetada, toetada ja edendada praeguste töötajate oskuste pidevat arendamist ja ümberõpet, eriti digioskuste puhul;

41.

tunnistab, et suur hulk Euroopa tööstustöötajatest on läbinud kutseõppe;

42.

nõustub, et tööstuse ümberkujundamisest saadav kasu peab laialt jaotuma ning et neile, kellel on oht kaotajaks jääda, tuleks pakkuda võimalusi ja neid kohandumisel toetada. Seoses sellega on komitee seisukohal, et poliitilistes algatustes tuleb pöörata rohkem tähelepanu elukestva õppe võimaluste pakkumisele väheste oskustega töötajatele, et tagada neile õiglane juurdepääs tööstuse poolt nõutud uutele tehnoloogilistele oskustele;

43.

rõhutab, kui oluline on arendada aktiivselt kõigi tööelus osalevate kutsetöötajate pädevusi kõikides tööstussektorites. Selleks teeb komitee ettepaneku töötada välja üle Euroopa kasutatavad tõhusad kontseptsioonid uute teadmiste jagamiseks, oskuste täiendamiseks ja individuaalse võimekuse arendamiseks koostöös tööandjate ja haridusasutustega;

44.

on seepärast seisukohal, et Euroopa tööstuse tulevase konkurentsivõime seisukohalt on üleeuroopaline lähenemisviis oskuste poliitikale hädavajalik ning et nii haridus- ja kutseõppesüsteemides ning elukestvas õppes kui ka tööstuses endas on vaja märksa suuremaid investeeringuid inimkapitali;

45.

on seisukohal, et ettevõtlusalast haridust, ettevõtlusoskuste edendamist, vastastikust õppimist ja parimate tavade jagamist tuleks rohkem toetada, et võimaldada tööstuses osalejatel kohaneda uute ärimudelitega ja teha tõhusalt koostööd konkurentsivõimelistes Euroopa väärtusahelates;

46.

soovitab Euroopa Komisjonil tugevdada piirkondadevahelisi haridusprogramme, näiteks programm „Erasmus+“, keskendudes kutseõppele ja võimaldades talentidel liikuda kõikjal Euroopas;

47.

soovib, et pädevad asutused pakuksid paindlikke vahendeid ümberõppeks piirkondlikul ja mitte valdkondlikul tasandil, ning kordab nõudmist, et ESF+ oleks hõlmatud 2021. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat käsitleva ühissätete määrusega, et Euroopa Sotsiaalfond+-i programmide väljatöötamisel oleks võimalik kohaldada kõiki nõudeid seoses partnerluspõhimõtte ja piirkondliku tasandi kaasamisega;

48.

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel teha koostööd ühiste haridus- ja teadusprogrammide alal, et viia ELi ühised oskuste prioriteedid ellu ja toetada piirkondadevahelisi õppimisvõimalusi;

4. sõnum: Euroopa tööstus ja valitsused peavad näitama eeskuju, võttes meetmeid, et muutuda kestlikumaks.

49.

on seisukohal, et EL on maailma üleminekul CO2-neutraalsele ringmajandusele esirinnas. Seepärast peab Euroopa tööstus võtma juhtrolli, et aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, ressursside säilitamisele, keskkonnaseisundi halvenemise ärahoidmisele ja tarbijate muutuvate ootuste arvesse võtmisele keskkonnahoidlikus majanduses;

50.

rõhutab, et ettevõtete üleminek kestlikumatele ja ressursitõhusamatele ärimudelitele aitab keskkonda ja annab samas konkurentsieelise, tuues kaasa innovatsiooni ning uute töökohtade ja ettevõtlusvõimaluste loomise;

51.

rõhutab, et väga oluline on teavitada tööstusettevõtjaid ja kodanikke selliste uute lähenemisviiside eelistest nagu ringmajandus, CO2-neutraalne majandus ja jagamismajandus. Need uued lähenemisviisid nõuavad üleminekut nii tarbijalt (nt taaskasutatavusele ja ringlussevõtule) kui ka tööstuselt, mis peab järk-järgult kohanema uute nõudmistega osana pikaajalisest strateegilisest plaanist;

52.

on seisukohal, et üleminekuks jätkusuutlikule tööstusele peab Euroopa kasutama ära oma juhtrolli kõigis sektorites ning tulema toime kasvava ülemaailmse konkurentsiga keskkonnasäästliku tootmise, biomajanduse ja puhta energia tehnoloogiate valdkonnas;

53.

juhib tähelepanu asjaolule, et piirkonna üleminek ringmajandusele ja CO2-neutraalsele majandusele on pikaajaline projekt, mis saab olla edukas ainult siis, kui kasutatakse järkjärgulist lähenemisviisi ja mõnel juhul radikaalseid uuendusi, milles on kindlaks määratud teostatavad vahe-eesmärgid, mis ei sea liigset koormat elanikkonnale ja sektoritele, näiteks autotööstustele. Eritähelepanu tuleks pöörata maakogukondade vastupanuvõime tugevdamisele, sest neil on oht jääda majanduslikus üleminekus maha;

54.

rõhutab, et ületada tuleb olulised takistused, sealhulgas õigete turusignaalide ja stiimulite puudumine ringmajanduse tootedisaini jaoks, ettevõtjate suured üleminekukulud; regulatiivsed takistused, tarbijate puudulik teavitamine ja halvasti toimivad teisese tooraine turud;

55.

on veendunud, et üleeuroopalisel ja piirkondadevahelisel koostööl on oluline roll piirkondade abistamisel, et töötada välja strateegiline lähenemisviis ringmajanduse ja CO2-neutraalse majanduse potentsiaali realiseerimiseks;

56.

toetab ideed kasutada strateegilisi riigihankeid innovatsiooni edendamise vahendina, mida Euroopa Komisjon tunnustab oma 2015. aasta ringmajanduse tegevuskavas (7) ja asjakohastes riigihankedirektiivides, kuid on seisukohal, et eeskirjade keerukus soodustab sageli piirkondlike ja kohalike omavalitsuste riskikartlikkust;

57.

soovitab, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused võtaksid omaks mitut valdkonda hõlmava, sektoriülese majandusarengu perspektiivi ning lõimiksid seega jäätmekäitluse ja keskkonnajuhtimise integreeritud ringmajanduseks;

58.

kutsub piirkondi ja linnu üles kasutama täielikult ära 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika võimalusi, et võtta kasutusele uuenduslikke lahendusi, mis käsitlevad kliimaküsimusi ja üleminekut ringmajandusele;

59.

nõuab terviklikku ja koordineeritud mitmetasandilist valitsemist, et tagada eri poliitikavahendite ja eri tasandi meetmete vajalik sidusus. Üleminekul vähese CO2-heitega ringmajandusele tuleb võtta arvesse kogu väärtusahelat ja töötlevat tööstust üldiselt, aga ka väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning idufirmasid;

60.

kutsub komisjoni üles jätkama toetust ühiste strateegiate väljatöötamisele konkreetsetes valdkondades, nt vesinik ja sünteetilised kütused, ja toetama kestlikumate tehnoloogiate turuletoomist;

5. sõnum: piirkondade innovatsioonisuunitlusega strateegilistel avaliku ja erasektori partnerlustel on otsustav tähtsus, et suurendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu tööstuses.

61.

märgib, et innovatsioon on keeruline, eriti idufirmade ja VKEde jaoks, sest uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevad sageli suured investeeringud ja see nõuab eksperditeadmisi, ning rõhutab, et digiülemineku alal on Euroopa sektorite ja piirkondade vahel endiselt erinevusi;

62.

on seisukohal, et tööstusinnovatsiooni edukaks väärindamiseks on tähtis tööstuse, teadusasutuste ja piirkondlike omavalitsuste koostöö;

63.

tunnustab digitaalse innovatsiooni keskusi, komisjoni katseplatvorme ja tehnoloogiataristuid kui näidet strateegilistest innovatsioonisuunitlusega avaliku ja erasektori partnerlustest;

64.

toetab 2020. aasta järgse aruka spetsialiseerumise strateegiate keskendumist kitsaskohtadele, mis on seotud uute ideede levitamisega ettevõtetele;

65.

toetab ELi 281 digitaalse innovatsiooni keskust osana digitaalse Euroopa programmist piirkondadevahelise koostöö edendamiseks;

66.

rõhutab, et tagamaks tööstusele lihtne ligipääs olemasolevatele tipptehnoloogiatele ja taristutele kogu Euroopas, tuleks asjaomaste avaliku ja erasektori partnerluste vahel luua üleeuroopaline koostöö. Samuti tuleks nendest ressurssidest teavitada ja tagada rahalised vahendid nende kasutamiseks;

67.

on seisukohal, et vaja on ka kooskõlastatud üldstrateegiat ning strateegiat piirkondliku koostöö edendamiseks tegevustasandil;

68.

rõhutab, et digitaalse innovatsiooni keskuste mõju suurendamiseks ei tohiks need olla üksinda tegutsevad ja teistega konkureerivad asutused, vaid peaksid olema moodustatud sõlmedena võrgustikus, mille koordineerimisel võivad osaleda mitmed sidusrühmad, nagu ülikoolid, teaduskeskused, innovatsioonikeskused jne;

69.

soovitab, et tulevases digitaalse Euroopa programmis kaasataks piirkondlikud valitsused Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste väljavalimisse ja toimivaks muutmisse;

70.

soovitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused edendaksid kestlikkust ja innovatsiooni hangete kaudu, toetades arukaid linnu ja muid huvipakkuvaid algatusi ning ühendades eri osalejaid tööstusest ning teadus-ja haridusasutustest;

71.

soovitab kaasata piirkonnad jätkusuutliku koostööpõhise lähenemisviisi kasutuselevõtmisse avaliku ja erasektori partnerlustes muudes valdkondades kui digiüleminek (sealhulgas muud katse- ja testimisrajatised). Nende kaasamine peaks hõlmama tervikliku ülevaate koostamist piirkondades toimuvast tegevusest ja selle vastastikuse täiendavuse hindamist;

72.

rõhutab, et kogu Euroopas olemasoleva taristu ja innovatsioonisuutlikkuse kohta teabe kogumiseks, süstematiseerimiseks ja levitamiseks tuleb välja töötada terviklik strateegia;

73.

rõhutab tehisintellekti suurenevat tähtsust Euroopa tööstuspoliitikas ja Euroopa Liidu juhtrolli selles valdkonnas, moodustades 32 % maailmas tehisintellektiga tegelevatest teadusasutustest. Komitee kordab sellega seoses oma 6. veebruari 2019. aasta arvamuses esitatud seisukohta tehisintellekti kohta ja toetab järgmisi Euroopa Parlamendi soovitusi; (8)

74.

peab tervitatavaks Euroopa Ülemkogu üleskutset komisjonile esitada 2019. aasta lõpuks ELi tööstuse tuleviku pikaajaline visioon koos konkreetsete meetmetega.

---

(1)  COM(2017) 479 final.

(2)  Komisjoni 15. detsembri 2017. aasta otsus C(2017) 8565, millega luuakse kõrgetasemeline tööstuse ümarlaud „Tööstus 2030“.

(3)  Konkurentsivõime nõukogu 30. novembri 2017. aasta järeldused uue ELi tööstuspoliitika strateegia kohta (705/17).

(4)  „EU Industrial Policy after Siemens-Alstom: finding a new balance between openness and protection“, Euroopa Komisjon, märts 2019.

(5)  Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (2015).

(6)  IPCEI, Important projects of common European interest.

(7)  „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ [COM(2015) 614].

(8)  Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas (2018/2088(INI)).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030“

(2019/C 404/04)

Raportöör	:	Arnoldas ABRAMAVIČIUS (LT/EPP) Zarasai rajoonivolikogu liige
Viitedokument	:	Komisjoni teatis – aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ COM(2019) 22 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

peab tervitatavaks ELi aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ ning kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu üles tunnistama kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi elluviimise oma poliitilise tegevuskava prioriteediks ja järgmise, 2019.–2024. aastat hõlmava ja kaugemalegi ulatuva ELi strateegilise kava üldeesmärgiks. Komitee loodab lisaks, et Euroopa Komisjoni uus koosseis sillutab teed tegevusele kogu ELi hõlmava kestliku arengu strateegia ja rakenduskava näol, nagu nõuti juba Euroopa Ülemkogu 18. oktoobri 2018. aasta järeldustes;

2.

nõustub, et kestliku arengu eesmärkide põhjalik määratlus peab olema raamistikuks poliitilistele meetmetele, mille abil lahendada meie paljusid probleeme – st majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased, valitsemisalased ja välistegevusega seonduvad probleemid – ning rõhutab, et kõigil osalejatel peab olema ühine arusaam kestlikust arengust ja kestliku arengu eesmärkidest, et neid inimeste ja tulevaste põlvkondade heaolu nimel täiel määral ellu viia. Esimene eesmärk on vähendada vaesust ja ebavõrdsust, jätmata kedagi kõrvale, tagades rahumeelse maailma ning luues ja jagades jõukust maakera võimaluste piires;

3.

rõhutab, et 17 kestliku arengu eesmärki on universaalsed ja jagamatud ning poliitiline sidusus nende saavutamiseks võetud meetmete vahel on edu tagamisel üks põhitegur;

Mõtetelt tegudele

4.

on seisukohal, et Euroopa Komisjoni esitatud kolmest stsenaariumist, millega soodustada arutelu ELi järgmiste sammude üle 2030. aasta tegevuskava elluviimisel, on stsenaarium 1 ainus võimalus, mis käsitleb nii ELi sise- kui ka välistegevust ja hõlmab kõiki poliitikavaldkondi;

5.

väidab, et arvestades kestliku arengu eesmärkide keerukust ning tulemusi, mis saadi komitee ja OECD küsitlusest kohalike ja piirkondlike meetmete kohta kestliku arengu eesmärkide valdkonnas, (1) on kiirelt vaja ELi üldstrateegiat, mille abil kooskõlastada rakendamist kõigi valitsustasandite vahel koos ajaliselt piiritletud eesmärkide ja konkreetsete tulemustega 2030. aastaks ning järelevalve- ja läbivaatamismehhanismidega, eelistades seega stsenaariumi 1;

6.

rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide rakendamiseesmärgid ja nendega seotud poliitilised strateegiad tuleks kehtestada alt üles ja ülalt alla suunatud lähenemisviisi kombinatsioonis, kaasates kõik valitsustasandid ja asjaomased sidusrühmad ning luues riigi tasandi ja piirkonniti erinevate eesmärkide kogumi. See Euroopa kestliku arengu strateegia 2030 peaks asendama praeguse strateegia „Euroopa 2020“;

7.

rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid viivitamata kiirendama oma tegevust kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ning integreerima need kõigisse poliitikavaldkondadesse, nagu on kirjeldatud stsenaariumis 2;

8.

toonitab, et vajalik on stsenaariumis 3 kirjeldatud välistegevus. Ent keskendumine üksnes välistegevusele ei kahjustaks mitte ainult ELi usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil, vaid jätaks ka tunnistamata asjaolu, et EL ja selle liikmesriigid ei ole kaugeltki saavutanud kõiki kestliku arengu eesmärke, ning takistaks samal ajal ka edusammude tegemist nende saavutamisel ELis;

9.

rõhutab, et kõigil tasanditel tuleb kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks kehtestada senisest kõrgemad sihid, seda nii Euroopa, riigi, piirkonna kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil;

Piirkondade ja linnade kaasamine

10.

rõhutab, et eesmärk mitte kedagi kõrvale jätta nõuab seda, et kõik valitsustasandid tagaksid laiaulatusliku integratsiooni ning vastastikku toetava ja sidusa (territoriaal)poliitika kujundamise. Kutsub üles looma mehhanismi, mille abil saaks jälgida tehtud edusamme ja teha kindlaks peamised probleemid, mis on seotud kestliku arengu eesmärkide rakendamisega kohapeal ning mis aitaks tagada ressursside tõhusa kasutamise;

11.

märgib, et 17 kestliku arengu eesmärgi 169 sihtmärgist 65 % puhul on nende saavutamiseks vaja kestliku arengu eesmärkide rakendamisse ja seiresse jõuliselt kaasata piirkonnad ja linnad (2). Linnad ja piirkonnad viivad kestliku arengu eesmärgid kohalikule tasandile mitte pelkade elluviijatena, vaid ka poliitikakujundajatena, kes asuvad kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele kõige lähemal. Komitee ja OECD küsitluse tulemused kinnitavad veelgi linnade ja piirkondade aktiivset tegutsemist, sest 59 % vastanutest tegelevad kestliku arengu eesmärkide elluviimisega. Paljud Euroopa piirkonnad ja linnad on olnud kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimise teerajajad (3) ning nad on näidanud, et piirkonnad ja linnad on kestliku arengu eesmärkide tulemuslikuks ja kiireks rakendamiseks hädavajalikud;

12.

rõhutab selliste paljutõotavate ja teed rajavate algatuste rolli nagu OECD „Cities and Regions for the Sustainable Development Goals“ (linnad ja piirkonnad kestliku arengu eesmärkide eest) ning ÜRO „25 + 5 SDG Cities Leadership Platform“ (kestliku arengu eesmärkide teemaline linnajuhtimise platvorm), mis aitavad vabatahtlikel piirkondadel ja linnadel kestliku arengu eesmärke kohalikul tasandil ellu viia, ÜRO algatuse puhul viis aastat enne 2030. aastat;

13.

rõhutab oma uuringule „Territoriaalne lähenemisviis kestliku arengu eesmärkide täitmiseks“ (4) tuginedes, kui oluline on suurendada piirkondade ja linnade suutlikkust ja võimekust saavutada kestliku arengu eesmärke kohalikul tasandil, parandada käimasolevate algatuste nähtavust ning soodustada ELi struktuurireformi tugiteenistuse (5) kasutamist piirkondades ja linnades. Teenistuse eesmärgid tuleks viia kooskõlla kestliku arengu eesmärkidega;

14.

võtab endale ülesande toetada kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimist ja territorialiseerimist ning vältida töö dubleerimist, edendades partnerlust rahvusvaheliste (6) ja Euroopa ühendustega; (7)

15.

rõhutab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Regioonide Komitee olulist rolli koos teiste Euroopa organisatsioonidega, et edendada vastastikust hindamist, kogemustevahetust, koostööd ja vastastikust õppimist piirkondade ja linnade vahel kogu ELis;

16.

kutsub üles täielikult tunnustama piirkondade rolli kestliku arengu eesmärkide saavutamisel kohalikul tasandil ELis. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tähtis roll väärtuste arendamisel ja sotsiaalsete suhete kujundamisel, mistõttu on selge vajadus kaasata nad kestliku arengu tagamise meetmete väljatöötamisse kogu ELis;

17.

juhib tähelepanu sellele, et ELi piirkonnad erinevad üksteisest märkimisväärselt arengutaseme, demograafia, tootmisstruktuuri ja industrialiseerimise taseme poolest, mistõttu vähem arenenud, äärepoolsematele ja saarepiirkondadele nagu ka energiaalase ülemineku lävel seisvatele piirkondadele on vaja paindlikku ja kohapõhist lähenemisviisi;

18.

toetab Euroopa piirkondade jaoks kestliku arengu eesmärkide teemalise praktikakogukonna loomist, mida juhib nrg4SD;

19.

rõhutab ülemaailmset majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lõhet, mis esineb ka ELi liikmesriikides ja nende vahel. Kuigi kestliku arengu eesmärgid hõlmavad eesmärgi nr 11 all linnastumise teemat, peame tagama ELis tasakaalustatud piirkondliku arengu, et mitte keegi ega mitte ükski piirkond ei jääks maha;

20.

rõhutab, kui oluline on kohaliku, piirkondliku, riigi ja ELi tasandi avaliku ja erasektori vahendite tõhus koostoime ja integreerimine ning avaliku ja erasektori koostöö strateegilise arengu ja investeeringutega kestliku arengu alaeesmärkide saavutamiseks aastaks 2030;

21.

rõhutab, et ühtekuuluvus on peamine ELi investeerimisvahend piirkondade ja linnade jaoks, et viia ellu kestliku arengu eesmärke ning tagada enda majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne areng. Komitee soovib seega, et ELi järgmised, 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendid oleksid kättesaadavad kõigile piirkondadele ja edendaksid kõigi kodanike osalemist, tuginedes õiguslikult siduvale Euroopa partnerluse käitumisjuhendile. ELi järgmise ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid peaksid olema paremini kooskõlastatud kestliku arengu eesmärkidega, et tagada meetmete parem rakendamine ja suurem sidusus;

22.

rõhutab, et kuigi kestliku arengu eesmärgid hõlmavad linnaeesmärki, st eesmärk nr 11, ei ole kehtestatud ühtegi konkreetset piirkondlikku eesmärki ning piirkondlikule arengule viidatakse üksnes kaudselt maakasutuse pealkirja all. Seega tähendab ühtekuuluvuspoliitika tihe kooskõlastamine kestliku arengu eesmärkidega seda, et ELi uue ühtekuuluvuspoliitika rahastamise kavandamisel võetakse arvesse kõiki piirkondlikku arengut puudutavaid kestliku arengu eesmärke ja mitte ainult kestliku arengu eesmärki nr 11;

23.

rõhutab ELi linnade tegevuskava mudelit, millega edendatakse linnade kestliku arengu teemalist dialoogi kõigi valitsustasandite vahel. See protsess võiks innustada tulevase ELi strateegilise tegevuskava (2019–2024) juhtimise kujundamist, et EL saaks tõhusamalt lahendada kestliku arengu eesmärkide saavutamisega seonduvaid probleeme;

24.

rõhutab potentsiaali, mis on komitee ettepanekul, (8) et tulevane 2020. aasta järgne ühtekuuluvuspoliitika peaks toetama piirkondi ja linnu kestliku arengu eesmärkide viimisel kohalikule tasandile ning kestliku linnaarengu strateegiate rakendamise kohandamisel kohalike oludega;

25.

rõhutab, kui olulised on ELi põllumajandus-, teadus- ja innovatsioonipoliitika rahastamisvahendid ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ning nende koostoimeline kasutamine koos Ühtekuuluvusfondi vahenditega kestliku arengu eesmärkide täielikuks saavutamiseks;

Kõigi sidusrühmade kaasamine

26.

rõhutab, et arvestades kestliku arengu eesmärkide ümberkujundavat iseloomu, peavad kõik ühiskonnakihid ja majandustasandid võtma endale vastutuse kestliku arengu eesmärkide eest. Komitee rõhutab erasektori ja majanduslike ärimudelite tähtsust kestliku arengu eesmärkide rakendamisel ja saavutamisel 2030. aastaks;

27.

tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkide keskmes on inimesed ning et partnerlus, osalemine ja mõjuvõimu suurendamine on kestliku arengu põhiväärtused. Igas vanuses kodanike, mitmekesise kodanikuühiskonna, teadusringkondade, ametiasutuste ja erasektori osalemine mitmeid sidusrühmi hõlmavates dialoogides on vajalik, et teha kindlaks ja ühiselt luua lahendusi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, leides samal ajal õige tasakaalu vältimatute kompromisside vahel;

28.

rõhutab alt-üles liikumiste, soodsate tingimuste ja ettevõtlikkuse olulist rolli linnades ja piirkondades kestliku arengu eesmärkide ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisel;

29.

pooldab ulatuslikke teavitamismeetmeid kestliku arengu eeliste kohta, et tagada ühiskonnas pikaajaliselt ja igas vanuses inimeste puhul asjakohased hoiakud;

ELi tasandi juhtimine kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks

30.

kutsub Euroopa Komisjoni uut koosseisu üles võtma endale juhirolli mitmetasandilise, mitmeid sidusrühmi hõlmava ja valdkonnaülese juhtimise loomisel stsenaariumi 1 osana, võimaldades integreerida kestliku arengu eesmärkide kõik mõõtmed kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, tagades samal ajal poliitika sidususe eri sektorite vahel ning kaasates poliitikakujundamise kõigisse etappidesse kõiki valitsustasandeid ja sidusrühmi, sealhulgas kodanikke;

31.

rõhutab, kui oluline on õppimine, sest poliitiline juhtimine on ülitähtis, ning märgib, et nii poliitikuid kui ka haldusametnikke tuleb kestliku arengu eesmärkide küsimuses koolitada ja nad peavad neile pühenduma, ning et kõik ELi institutsioonid peavad kestliku arengu eesmärke oma valitsemisalas arvesse võtma;

32.

soovitab järgmisel Euroopa Komisjoni presidendil määrata ametisse spetsiaalse töörühma, mis on seotud tema bürooga ning mis teeb koostööd kõigi volinikega ja vaatab läbi kõik poliitilised ettepanekud kestliku arengu eesmärkide kohta. See peaks juhtima tähelepanu võimalikele konfliktidele ja vajalikele kompromissidele ning vastutab kestliku arengu eesmärkide arvessevõtmise eest kõigis ELi poliitikavaldkondades. See hõlmab tihedat koordineerimist peadirektoraatide vahel;

33.

kutsub järgmist Euroopa Komisjoni presidenti üles andma igal aastal oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus Euroopa Parlamendile aru kestliku arengu eesmärkide rakendamisest. Samuti tuleb aru anda üldasjade nõukogule;

34.

kutsub nõukogu üles soodustama kestliku arengu eesmärkide rakendamist ja edendama vastastikust õppimist riiklikul tasandil, arutades vabatahtlikke riiklikke ülevaateid üldasjade nõukogus enne ÜRO kõrgetasemelistel poliitilistel foorumitel kavandatud ettekandeid;

35.

kutsub Euroopa Parlamenti kui kaasseadusandjat üles võtma kestliku arengu eesmärke arvesse kõigis oma asjakohastes poliitilistes toimikutes ja kaasata kõik kestliku arengu eesmärkidega tegelevad komisjonid. Komitee soovib, et parlamendi komisjonides nimetataks kestliku arengu eesmärke käsitlevad alalised raportöörid;

36.

kohustub tegema kestliku arengu eesmärkidega seonduvat tööd integreeritult ja sidusalt ning hõlmama need kõikidesse komitee komisjonidesse ja arvamustesse;

37.

teeb ettepaneku teha koostööd komisjoni ja teiste partneritega kestliku arengu eesmärkide kohalikul/piirkondlikul tasandil rakendamise jälgimisel. Komitee väljendab heameelt töö üle, mida on teinud kestliku arengu eesmärkide sidusrühmade platvorm, mille Euroopa Komisjon moodustas avatud ja kaasava juhtimise vormina. Komitee toetab kindlalt selle jätkamist, et kaasata piirkondi, linnu, kodanikuühiskonda, akadeemilisi ringkondi ja ettevõtjaid kaasavasse kestliku arengu teemalisse dialoogi ja arendada vastutust kestliku arengu eesmärkide eest;

38.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon lisas platvormi soovitused kõnealusesse aruteludokumenti;

39.

soovib näha platvormi alalise nõuandeorganina, millega ELi otsusetegijad – Euroopa Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament – saavad konsulteerida Euroopa kestliku arengu saavutamist aastaks 2030 käsitleva üldstrateegia üle. Samuti võiks platvorm teavitada uusi Euroopa Komisjoni volinikke ja Euroopa Parlamendi liikmeid kestliku arengu eesmärkide teemal;

40.

kutsub üles kaasama Euroopa, riiklikke ja piirkondlikke platvorme korrapäraselt ELi sidusrühmade platvormi töösse, et tõhustada selle tööd ja suurendada selle esindavust;

41.

kutsub kõiki ELi institutsioone üles osalema korrapärases institutsioonidevahelises kestliku arengu eesmärkide teemalises dialoogis Euroopa Komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel, et tagada poliitika sidusus kestliku arengu 17. eesmärgi vaimus;

Kestliku arengu eesmärkide arvessevõtmine kõigis ELi poliitikavaldkondades

42.

julgustab Euroopa Komisjoni kasutama parema õigusloome suuniseid vahendina, mis aitab kavandada õigusakte kestliku arengu eesmärkide kõiki mõõtmeid arvesse võttes. Need suunised peaksid selgelt ära näitama kõik tegurid, mida tuleb arvesse võtta, kui soovitakse kasutusele võtta kestlik lähenemisviis;

43.

väidab, et kestliku arengu eesmärkide eri mõõtmete vahel tuleb vältimatult teha kompromisse, ning kutsub üles mõju süstemaatiliselt eelhindama, et teha kindlaks võimalikud koostoimed ja konfliktid ning hinnata kompromisse läbipaistvalt, võttes arvesse kohest ja pikaajalist mõju. Territoriaalse mõju hindamine ning kohaliku ja piirkondliku tasandi osalusarutelud kodanike ja sidusrühmadega on väga olulised otsuste aktsepteerimise ja hea poliitikakujundamise tagamisel;

44.

andes eeskuju teistele institutsioonidele ja organisatsioonidele, kohustub komitee korraldama iga-aastaseid konverentse, kus tutvustatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemusi ja parimaid tavasid;

45.

kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles viima Euroopa poolaasta kooskõlla kestliku arengu eesmärkidega ja järgmise ELi strateegiaga Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030. Mitmeaastased suunised peaksid tagama, et Euroopa poolaasta tugevdab ELi strateegia rakendamist ning sellest saab kestliku arengu eesmärkide koordineerimise ja rakendamise vahend ning et seega saab iga-aastasest majanduskasvu analüüsist iga-aastane kestliku arengu analüüs;

46.

kutsub üles alustama mitmeaastast ELi kestliku arengu uuringut, millega käivitatakse mitmeaastane riiklik soovituste läbivaatamise ja nende kohta aruandmise tsükkel. Uuringus tuleks teha kokkuvõte ELi strateegia ja liikmesriikide kestliku arengu tegevuskavade rakendamisest. See oleks aluseks ELi liikmesriikide vabatahtlikele riiklikele ülevaadetele ÜROs;

47.

nõuab, et Euroopa poolaasta juhtimine komisjonis hõlmaks kõiki asjaomaseid komisjoni talitusi ja väldiks kapseldunud mõtlemist;

48.

kordab oma üleskutset, et Euroopa poolaasta juhtimine põhineks partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetel, kaasates iga-aastase tsükli algusest peale ELi piirkondi ja linnu käitumisjuhendi alusel (9) täieõiguslike partneritena; (10)

49.

kutsub ELi institutsioone üles kasutama ELi eelarvet, et integreerida kestliku arengu eesmärgid kõikidesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige peatades toetused fossiilkütustele ja karmistades säästlikkuskriteeriume riigihangetes;

50.

kinnitab veel kord vajadust jälgida kestliku arengu eesmärkide rakendamist ja kutsub üles koguma andmeid piirkonniti, vähemalt NUTS2 tasandil (ning vajaduse korral ka kohalikul tasandil), et võimaldada paremat poliitikakujundamist juhul, kui riigi keskmine on eksitav;

51.

kordab (11) vajadust minna SKPst kaugemale ja kasutada täiendavaid näitajaid, mis ei ole oma olemuselt üksnes majanduslikud, vaid mis hõlmavad kestliku arengu eesmärkide ümberkujundavat olemust ja mida tuleks mõõta NUTS2 tasandil vähemalt eristatud andmete alusel, mis on olulised kestliku arengu eesmärkide saavutamise seisukohast;

52.

juhib tähelepanu sellele, et teedrajavad piirkonnad ja linnad koostavad oma näitajad ja koguvad oma andmeid koostöös kohalike osalejatega, sealhulgas erasektoriga. Kohalike näitajate väljatöötamine annab hea võimaluse soodustada osalust ja isevastutust. Kuid 40 % komitee ja OECD küsitlusele vastanutest ei kasuta ühtegi näitajat. ELi näitajaid ei pruugita kohalikul tasandil kasutada, sest puuduvad NUTS2 tasandi andmed;

53.

teeb ettepaneku, et ELi Teadusuuringute Ühiskeskus looks linnade kestliku arengu eesmärkide andmeplatvormi, et koostada kestliku arengu eesmärke rakendavate vabatahtlike linnade Euroopa käsiraamat. Komitee juhib lisaks tähelepanu tööle, mida teeb linnaandmete maailmanõukogu (World Council on City Data), mis kehtestas arukate ja vastupidavate linnade näitajate ISO standardid, ning samuti OECD tööle sellise visualiseerimisvahendi väljatöötamisel, milles on ühendatud ametlikud näitajad ning piirkondlikul ja kohalikul tasandil modelleeritud näitajad, et võtta arvesse piirkondlikke erinevusi;

54.

palub Eurostatil lisada see töö ja mõõdetud edusammud oma iga-aastasesse järelevalvearuandesse, jättes ruumi ka kvalitatiivsetele andmetele. Komitee on valmis tegema ja edendama koostööd nende partneritega, et jälgida kestliku arengu eesmärkide rakendamist kohalikul/piirkondlikul tasandil;

55.

kordab, et paljud piirkonnad ja linnad on selles üleminekus üha enam esirinnas, kasutades edukaid alt-üles suunatud algatusi, nagu linnapeade kliima- ja energiapakt ning Euroopa Regioonide Komitee saadikud, kes selles valdkonnas tegutsevad. Kõnealused alt-üles suunatud liikumised võivad anda kestliku arengu eesmärkide rakendamisele uut hoogu ja aidata kaasa olulisele edasiminekule;

Kestliku arengu eesmärkide välismõõde

56.

rõhutab, et EL peab kestliku arengu eesmärkide rakendamisel võtma arvesse nende välismõõdet, sealhulgas oma sisepoliitika välismõju, näiteks seoses ühise põllumajanduspoliitika või kaubandusega. Sise- ja välismõõde ei ole omaette maailmad ning on väga oluline püüelda kestliku arengu valdkonnas poliitilise sidususe poole;

57.

soovib näha ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi partnerlust, et aidata arengukoostöö abil kestliku arengu eesmärke ellu viia;

58.

nõuab ülemaailmsete tarneahelate rolli paremat jälgimist, et tagada õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste järgimine ning ringmajanduse tavade rakendamine ja ressursside liigkasutamise vältimine;

59.

rõhutab, et väga olulised on detsentraliseeritud koostöö ja Euroopa Regioonide Komitee algatused, nagu Euroopa Komisjoni ja Euroopa Regioonide Komitee linnade ja piirkondade arengukoostöö foorum, millel 2019. aasta veebruaris keskenduti kestlikele linnapartnerlustele ja mis tõi kokku üle 500 osaleja enam kui 80 riigist ning millel töötati välja konkreetsed poliitikasoovitused kestliku arengu edendamiseks kohalike ja piirkondlike partnerluste kaudu, või Nikosia algatus Liibüa omavalitsuste toetuseks. Kõnealused komitee algatused näitavad, et ELi toetus ei tohiks keskenduda üksnes suurte linnade vahelistele ulatuslikele partnerlusprojektidele, vaid see peaks olema samamoodi kättesaadav eri suurusega detsentraliseeritud koostööalgatustele, mis hõlmavad eri tüüpi piirkondi;

60.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjoni ettepanek uue naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) kohta ei hõlma temaatilist eelarverida, mille eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi;

61.

kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama noorte, naiste ja kodukohast lahkuma sunnitud inimeste majanduslikku ja sotsiaalset integreerimist arengumaades. Detsentraliseeritud koostöö partnerlusvaim võib aidata muuta arusaama rändest kui ohust arusaamaks rändest kui võimalusest, eriti arvestades piirkondade ja linnade olulist rolli rändajate integreerimisel vastuvõtvasse ühiskonda;

ELi poliitika

62.

nõustub aruteludokumendi analüüsi ja ettepanekuga jätkata kõigepealt tööd nelja poliitilise aluse ja nelja horisontaalse tugisüsteemiga, kuid esitab siiski järgmised lisatähelepanekud;

63.

rõhutab, et lisaks kliimamuutuste küsimuse integreerimise eesmärgi kavandatavale suurendamisele 25 %-le tuleks uues mitmeaastases finantsraamistikus eraldada asjakohased rahalised vahendid kestliku arengu jaoks ja tagada ka see, et rahastamine ei õõnesta ühelgi juhul kestliku arengu eesmärkide elluviimist;

64.

rõhutab, et kiiremas korras tuleb vastu võtta strateegiad ja määrata kindlaks meetmed ressursitõhusa ringmajanduse saavutamiseks, viies viivitamata ellu Pariisi kliimakokkuleppe;

65.

juhib tähelepanu sellele, et komitee uurib eraldi arvamuses (12) põhjalikumalt seoseid ÜRO kestliku arengu eesmärkide, ökoloogilise ülemineku ja Pariisi kliimakokkuleppe vahel. Selles arvamuses esitatakse ELi linnade ja piirkondade strateegilised seisukohad selle kohta, kuidas saavutada üleminek ressursitõhusale, vähese CO2-heitega, kliimaneutraalsele ja bioloogiliselt mitmekesisele majandusele;

66.

rõhutab, et säästev tarbimine ja tootmine eeldavad ka taastumatute loodusvarade kasutamise vähendamist absoluutarvudes, et liikuda ressursside piisavuse, mitte üksnes ressursitõhususe suunas;

67.

rõhutab biomajanduse erilist potentsiaali fossiilkütustest sõltumatuse edendamisel ja CO2-neutraalsuse abil kliimamuutuste vastu võitlemisel. Biopõhiste toodete võimalikult ulatuslik kasutamine võimalikult paljudes tööstusharudes aitab kaasa ka töökohtade tagamisele ja loomisele uutel, jätkusuutlikel turgudel, eelkõige siiani tööstuslikult vähem arenenud piirkondades;

68.

väidab, et piirkondade abiga on võimalik saavutada seatud eesmärk tõsta järgmisel kümnendil oluliselt innovaatiliste biotoorainel põhinevate tööstusharude osakaalu sisemajanduse koguproduktis;

69.

nõuab, et võetaks järelmeetmeid komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavale, sest rahastamist tuleb kasutada selleks, et võimendada muutust, mis toob kasu säästlikkuse vallas, mitte ainult rahalist tulu; (13)

70.

leiab, et Euroopa tööstus- ja ettevõtlussektori kestlikkusega seotud kohustused peaksid olema Euroopa tööstusstrateegia 2030 lahutamatu osa, et aidata ettevõtjatel ja tööstussektoril kiirendada säästvamate tavade kasutuselevõttu. Seda ettepanekut, mida on juba käsitletud ELi kestliku arengu eesmärkide sidusrühmade platvormi soovitustes, tuleks veelgi arutada tööstuse kõrgetasemelise ümarlaua „Tööstus 2030“ raames ning arutelu peaks hõlmama ka kestliku arengu eesmärkidega integreeritud biomajandust;

71.

märgib, et kooskõlas ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega peaks ühine põllumajanduspoliitika arengumaades edendama kestliku põllumajanduse arengut, mis toetab nende maapiirkondade elanikkonna säilimist ja tagab nende toiduga kindlustatuse. Seepärast ei tohiks ELi põllumajandustooteid ja toiduaineid eksportida Euroopa tootmiskuludest madalamate hindadega.

72.

peab kahetsusväärseks, et liikuvuse küsimuses ei käsitleta aruteludokumendis ühistranspordi kättesaadavuse tähtsust säästvate linna- ja piirkondlike transpordisüsteemide ehitamisel ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste väga olulist rolli selles;

73.

soovitab, et ELi jätkusuutlik tegevuskava peaks rahvusvahelisel tasandil andma uut hoogu muu hulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (meretransport) ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) (lennutransport) raames teostatavatele algatustele, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. ELil tuleks eelkõige nõuda lennukipetrooli üldist maksustamist ning juhul, kui ei saavutata kokkulepet sellise maksu kehtestamiseks ICAO tasandil, võib EL kaaluda ühepoolsete meetmete võtmist, nagu ELi siselendude lennukikütuse maksuvabastuse kaotamine või kütusemaksu kehtestamine õhukaubaveole;

74.

märgib, et Euroopa transporditööstus peab suurendama oma konkurentsivõimet innovatsiooni abil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused koostöös erasektoriga peavad võtma kasutusele alternatiivkütuste ja digitaalse maanteetaristu väljaarendamise kava, mida tuleb toetada ELi eelarvest;

75.

kordab aruteludokumendis kirjeldatud tohutu sotsiaalse ebavõrdsuse valguses, näiteks arvestades tõsiasja, et 22 % Euroopa kodanikest on vaesuse ohus, oma üleskutset rakendada täielikult Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja pöörata sama palju tähelepanu nii sotsiaalse jätkusuutlikkuse teguritele kui keskkonnasäästlikkusele, et tõestada, et ELi eesmärk on tagada, et mitte keegi ega mitte ükski piirkond maha ei jääks. Tõendid näitavad tõepoolest, et sotsiaalselt tundlikud piirkonnad kannatavad sageli ka kõige rohkem kestliku arengu puudumise negatiivse mõju all;

76.

nõuab Euroopa sotsiaalõiguste samba piirkonnapõhisemat järelevalvet. Komitee töötab praegu välja piirkondlikku sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, mida saaks sel eesmärgil kasutada;

77.

märgib, et eritähelepanu tuleks pöörata eurooplaste aktiivsena ja tervena vananemise edendamisele ning institutsioonilise lähenemisviisi asendamisele kogukonnapõhisega;

78.

kordab oma nõudmist rakendada Euroopa elamumajanduse tegevuskava, (14) mis ELi linnade tegevuskava elamumajanduse partnerluse alusel aitaks olulisel määral kaasa kestliku arengu eesmärgi nr 11 (säästvad linnad ja kogukonnad), kuid samuti eesmärkide nr 1 (vaesuse kaotamine), 7 (taskukohane energia) ja 10 (ebavõrdsuse vähendamine) rakendamisele;

79.

rõhutab, et ELi piirkondade ja linnade kaasabil võib digitaaltehnoloogia areng tuua demograafiliste muutustega seoses Euroopas kolmekordset kasu: parandada vananeva elanikkonna elukvaliteeti, liikuda jätkusuutlikumate tervishoiu- ja hooldussüsteemide suunas ning luua hõbedases majanduses jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohti;

80.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll soolise tasakaalu tagamisel, kuid tunnistab, et naised on kogu ELis märkimisväärselt alaesindatud, sest ainult 15 % valitud linnapeadest, 32 % linna- ja vallavolikogude liikmetest ning 33 % piirkondlike parlamentide liikmetest on naised; (15)

81.

toetab mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamist ja nähtavamaks muutmist noorsootöös. noorte inimeste oskuste ja teadmiste parandamisel on eriti olulised noorte- ja spordiorganisatsioonid, mis pakuvad mitteformaalseid ja informaalseid haridusprogramme kodanikuaktiivsuse edendamiseks väljaspool kooli;

82.

rõhutab, et ELi aruka spetsialiseerumise metoodika võib olla Euroopa kestliku arengu strateegia 2030 poliitika oluline osa. Teadusuuringute Ühiskeskuse aruka spetsialiseerumise platvorm aitab piirkondadel kasutada struktuurifonde oma piirkondlike innovatsioonistrateegiate integreerimiseks kestliku arengu eesmärkidega, sealhulgas komitee ja Teadusuuringute Ühiskeskuse korraldatavate ürituste „Teadus kohtub piirkondadega“ kaudu. Vastastikune täiendavus aruka spetsialiseerumise ja kestliku arengu eesmärkide piirkondlikul tasandil rakendamise vahel annab jätkusuutlikule majanduskasvule olulist lisaväärtust;

83.

rõhutab, et heitkogustega kauplemise süsteem peaks olema aruteludokumendi rakendamisel üks järgmistest olulistest sammudest;

84.

väljendab kahetsust, et kaubanduse valdkonnas ei tehtud viimases Euroopa Liidu olukorra kohta esitatud kõnes ühtegi viidet laiaulatuslikule mandritevahelisele vabakaubanduslepingule ELi ja Aafrika vahel. Selles lepingus tuleks juhinduda kestliku arengu eesmärkidest ja tohutu suurest rollist, mis kaubandusel võib olla nende saavutamisel;

85.

kutsub üles pidama äriühingu üldjuhtimise valdkonnas uuendatud sotsiaaldialoogi, et edendada kestliku arengu eesmärke ja uusi ärimudeleid, et tugevdada jätkusuutliku majanduskasvu nimel majandusdemokraatiat;

86.

rõhutab sotsiaalmajanduse positiivset mõju töötusega võitlemisel ning kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamisel. See on eriti oluline piirkondades, mida iseloomustavad väljaränne, elanikkonna kiire vananemine, majanduse dünaamilisuse puudumine ja vähene ettevõtlikkus. Neis piirkondades on sotsiaalmajanduse organisatsioonid üks viis, kuidas head kavatsused saavad edendada ettevõtlust ja kohalike ressursside parimat kasutamist.

---

(1)  Küsimustikule saadi üle 400 vastuse. Tulemusi ja täpsemat teavet saab lugeda aadressil https://cor.europa.eu/et/news/Pages/SDGs_survey.aspx.

(2)  ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustik (2016), „Getting Started with the SDGs in Cities. A Guide for Stakeholders“ (Kestliku arengu eesmärkidega alustamine linnades. Juhend sidusrühmadele), http://unsdsn.org/wp-content/uploads/2016/07/9.1.8.-Cities-SDG-Guide.pdf.

(3)  Nagu Baskimaa, Ahvenamaa, Espoo, Gent, Utrecht ja Nordrhein-Westfalen.

(4)  Euroopa Regioonide Komitee tellitud uuring „Territoriaalne lähenemisviis kestliku arengu eesmärkide täitmiseks ELis – Euroopa Regioonide Komitee roll“, 2019.

(5)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Reformide tugiprogramm ja Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend“ (2018/3764, punkt 12, raportöör: Olga Zrihen (BE/PES)).

(6)  Sellised organisatsioonid nagu OECD, ICLEI, ÜRO Arenguprogrammi algatus ART ja ÜRO Elukeskkonnaprogramm ning sellised ühendused nagu nrg4SD, UCLG ja Global Task Force.

(7)  Nagu CEMR, Eurocities, CPMR, ESDN ja EEAC võrgustik.

(8)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus tulevase 2020. aasta järgse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

(9)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks“ (COR 2016/5386).

(10)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika: struktuurireformide kooskõlastamine pikaajaliste investeeringutega“ (COR 2018/5504).

(11)  Vt Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Territoriaalse arengu näitajad ‒ SKP täiendamine“, vastu võetud 11. veebruaril 2016.

(12)  „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030: ÜRO kestliku arengu eesmärkide järelmeetmed, ökoloogiline üleminek ja Pariisi kliimakokkulepe“ (ENVE-VI/039), raportöör Sirpa Hertell (FI/EPP).

(13)  Vt Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (2182/2018), mis võeti vastu 6. detsembril 2018.

(14)  Vt Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa elamumajanduse tegevuskava suunas“ (CdR 1529/2017), mis võeti vastu 1. detsembril 2017.

(15)  Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, soostatistika andmebaas, 2017.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“

(2019/C 404/05)

Raportöör	:	Jácint HORVÁTH (HU/PES), komitaadi õigustega linna Nagykanizsa volikogu liige
Viitedokument	:	„Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ COM(2018) 673 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

kiidab heaks komisjoni teatise „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“, milles esitatakse tegevuskava uuendatud Euroopa biomajanduse strateegia rakendamiseks järgmiste aastate jooksul. Komitee on seisukohal, et võib täita võtmerolli Euroopa Komisjoniga dialoogi pidamise vahendina;

2.

usub, et avaldatud tegevuskava on piisavalt ambitsioonikas ja et selles sisalduvate meetmete rakendamine on vajalik selleks, et Euroopa biomajandus areneks sobivas tempos;

3.

on lisaks seisukohal, et biomajanduse areng kätkeb endas väga suurt majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali, ning märgib, et seda potentsiaali saab rakendada vaid siis, kui kohalikud ja piirkondlikud sidusrühmad teevad kohapeal tihedalt koostööd ja järgivad ühiseid eesmärke. Komitee rõhutab ühtlasi kestliku biomajanduse olulisust, et saavutada kestliku arengu eesmärgid;

4.

on veendunud, et Euroopa, liikmesriikide, piirkondliku ja kohaliku tasandi biomajanduse alaseid algatusi tuleks ühtlustada, kasutades ära mitmetasandilise valitsemise positiivset mõju, et luua optimaalsed tingimused selle arenguks Euroopas. Ka biomajanduse valdkonnas on kohalikul ja piirkondlikul tasandil tänu nn nelikheeliksi mudelile oluline roll ülikoolide, tööstuse, valitsuse ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamisel;

5.

rõhutab asjaolu, et ajavahemikul 2021–2027 on märkimisväärseid võimalusi biomajanduse arendamiseks. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne koht ELi ühtekuuluvuspoliitika ning paljude selliste aruka spetsialiseerumise piirkondlike strateegiate rakendamisel, millega kaasrahastatakse biomajandust tugevdavaid programme ja projekte;

6.

märgib ühtlasi, et komisjon näeb alates 2021. aastast ette kohustuse koostada biomajanduse tegevuskavasid kõige asjakohasemal territoriaalsel tasandil – mis tähendab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli suurenemist – ning hallata programme võimalikult otse koos asjaomaste sektorite ja inimestega, kooskõlas subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetega. Kestliku ja ringluspõhise biomajanduse loomiseks tuleks asjaomased tegevused piirkondliku ja kohaliku tasandiga tugevalt siduda, arvestades, et just kohalikud kogukonnad tunnevad hästi piirkondades olemasolevaid väärtusahelaid. Piirkonnad investeerivad põhiteenustesse ja -suutlikkusse, seega tagab kohalik ja piirkondlik lähenemisviis tugeva seose piirkondlike eripärade ja spetsialiseerumisega;

7.

peab biomajanduse võimalikult laialdast levikut tagava visiooni edukaks saavutamiseks vajalikuks vaadata korrapäraselt läbi õigusraamistik, et oleks võimalik eemaldada investeeringuid pärssivad õiguslikud takistused;

8.

on veendunud, et Euroopa kestliku biomajanduse areng käivitab eelkõige ranniku- ja maapiirkondades töökohtade loomise, sest suureneb esmatootjate osalus kohalikus biomajanduses. Biomajandussektorites võib 2030. aastaks olla loodud hinnanguliselt miljon uut töökohta;

9.

ärgitab kõiki liidu liikmesriike osana järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kavandamisest koostama 2021. aastaks riikliku biomajanduse strateegia, et lihtsustada arenguprogrammide kooskõlastamist;

10.

julgustab kõiki Euroopa piirkondi kui biomajanduse strateegiate rakendamiseks üht sobivaimat territoriaalset tasandit võtma hiljemalt 2024. aasta lõpuks vastu biomajanduse tegevuskavad või koostama oma üldise arengustrateegia raames konkreetselt biomajandusele pühendatud peatüki. Samuti leiab komitee, et kuna biomajanduse ökoloogilised piirid lähevad kaugemale halduspiiridest, tuleks kavandada ka piirkondadevahelisi strateegiaid, et tugevdada sarnase profiiliga piirkondade piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd (mestimine, võrgustikud). Samal ajal tuleks biomajanduse partnerlusi edendada makropiirkondlikes ja merealade strateegiates;

11.

soovib, et keskkonnahoidlike riigihangete kasv oleks Euroopa Liidus tulevikus võimalikult suur, ning rõhutab, et biomajanduse areng on selle saavutamiseks väga oluline. Seoses sellega märgib komitee, et riigihange on oluline vahend, mis võib toetada biotoorainepõhiste toodete ja lahenduste arendamist. Selle võimaldamiseks ja toetamiseks läheb sageli vaja ELi tasandi toetust ökodisaini nõuete, normide, toote kliima- ja keskkonnadeklaratsioonide ning arengumeetmete strateegiate vormis;

12.

märgib murelikult, et vastavalt Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutisele dokumendile on ajavahemikul 2015–2030 ligikaudu 11 % (rohkem kui 20 miljonit hektarit) puhul ELi põllumajandusmaast suur võimalik oht, et see jäetakse kasutusest välja tegurite tõttu, mis on seotud maa biofüüsikalise sobivuse, põllumajandusettevõtete struktuuri ja põllumajandusliku elujõulisuse, rahvastiku ja piirkondlike iseärasustega (1). Eespool öeldut arvestades toonitab komitee kasutusest välja jäetud põllumajandusmaa suurt potentsiaali eri liiki bioressursside suuremaks tootmiseks, tingimusel et selline mitmekesine kasutus ei sea ohtu suure loodusliku väärtusega põllumajandusmaad ega vähenda bioloogilist mitmekesisust ning elupaikade ja looduslikkuse taastamise potentsiaali;

13.

tuletab meelde, et oma varasemas arvamuses „Ühise põllumajanduspoliitika reform“ (2) rõhutas ta seoses keskkonna ja toitumisega vajadust võrreldes 2017. aastaga kahekordistada liikmesriikides mahepõllumajanduses kasutatavat ala või suurendada seda vähemalt 30 %ni liikmesriikide kasulikust põllumajandusmaast;

14.

kiidab heaks ELi metsastrateegia vahekokkuvõtet käsitleva raporti järeldused, mille kohaselt tuleks kooskõlastada metsastrateegia läbivaatamist ja biomajanduse strateegia reformi. Metsa biomajanduse ja innovatsiooni edendamise arendamisel tuleb tagada ELi eri poliitikavaldkondade sidusus;

Biomajandussektorite tugevdamine ja kasv ning investeeringute ja turgude kaasamine

15.

on seisukohal, et biomajanduse valdkonna uuendused meelitavad investoreid vaid siis, kui need on seotud suure lisaväärtusega toodete arendamisega. Abikavasid oleks vaja peenhäälestada selliste tehnoloogiate väljatöötamiseks, mille abil arendatakse biotoorainepõhiseid tooteid, mis on küll väikese turuväärtusega, kuid mille eesmärk on vahetada välja fossiilsed tooted. Bioenergiaressursid vajavad selgemaid hinnamehhanisme, mis ei sätesta üksikasjalikult selliste ressursside kasutamist. Fossiilsete ressursside asjakohane hinnakujundus on bioenergia konkurentsivõime alustala;

16.

on arvamusel, et ühtlustatud õigusraamistiku väljatöötamine, millega nähakse ette kestlikult valmistatavaid tooteid ja nende jäätmeid käsitlevad eeskirjad, ja samuti selle raamistiku stabiilsuse tagamine liikmesriikide tasandil oleks oluline edasiminek teadusuuringutega, arendustegevusega ja biotoorainepõhiste toodete valmistamisega tegelevate organisatsioonide jaoks;

17.

kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama protsesse, mis on seotud biotoorainepõhiste toodete tootmise ja turustamisega ELi liikmesriikides, ning tehnoloogiate laienemist kestliku biomajanduse valdkonnas. EL peaks ennast selles sektoris seadma liidrikohale ja arendama välja biomajandusega seotud tipptasemel tehnoloogia, pidades silmas töökohtade loomist ja Euroopa kodanikele kvaliteetsete biotoorainepõhiste toodetega varustamise tagamist;

18.

rõhutab, et kohaldatavates eeskirjades tuleks vältida bioressursside kasutajatele ülemäärase halduskoormuse panemist. Praegu tulenevad jätkusuutlikkuse ja majandusega seotud aruandlusnõuded, sh äripartneritele, nii riigiabi eeskirjadest kui ka taastuvenergia direktiivist (RED II). Sama oluline on vältida eri bioressursside kasutamise mikrojuhtimist, kui sellised ressursid vastavad kliimamõju vähendamise ja jätkusuutlikkuse nõuetele. Eelkõige biorafineerimistehastes kasutatakse ressursivooge väga paljudel eesmärkidel, sh biokütusena;

19.

leiab, et biomajanduse areng, eriti vähem arenenud piirkondades, on seotud konkreetsete projektidega ja et juhtivate uuenduste elluviimine võimaldaks selle edenemist jätkata. Mis puudutab algatust BIOEAST ja sarnaseid algatusi, millesse on hõlmatud rohkem kui üks liikmesriik, teeb komitee ettepaneku, et komisjon aitaks teemakohaste programmide ja toetuste abil kaasa positiivse koostoime tugevdamisele. On oluline, et tehnosiiret puudutavate tegevuste ja piirkondade biomassiressursside omavaheline seotus võimaldab saavutada käegakatsutavaid tulemusi ka ühiskonna jaoks laiemalt. See tõendaks, et kestliku biomajanduse puhul on tegemist ringmajanduse pulseeriva „rohelise“ südamikuga;

20.

on seisukohal, et energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks ja taastuvenergia konkurentsivõime suurendamiseks turul võrreldes fossiilkütustega, ilma et seda käsitataks lubamatu riigiabina, tuleks kaaluda energia maksustamise direktiivi ja riigiabi eeskirjade kohandamist;

21.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Komisjon kavatseb järgmiste aastate jooksul kasutusele võtta instrumendi poliitikameetmete toetamiseks, et leevendada territoriaalset tasakaalustamatust biomajanduse vallas, kuid rõhutab ka vajadust tagada selle vahendi toimimine vähemalt kuni 2027. aasta lõpuni, et vähendada tõhusalt selles valdkonnas varem tekkinud piirkondlikke erinevusi;

22.

tunnustab biotehnoloogia lisamist aruka spetsialiseerumise strateegiatesse (RIS3) paljudes ELi riikides. Aruka spetsialiseerumise strateegiad, mille väljatöötamine oli eeltingimus juurdepääsu võimaldamiseks programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud Euroopa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivaldkonna vahenditele, on samas ka poliitikavahendid, mis kirjeldavad piirkondlikke ja territoriaalseid iseärasusi, tööstussektoreid ja tehnoloogilisi prioriteete ning kujutavad endast seega poliitikameetmete rakendamise pidepunkte. Lisaks leiab komitee, et biomajandusega seotud aruka spetsialiseerumise piirkondlikud strateegiad on tõhusamad, kui need lähtuvad nii naaberpiirkondade vahel kui ka liikmesriikide tasandil ühtlustatud jõupingutustest, et pikas perspektiivis kaitsta loodust ja elurikkust ning kasutada ära biomajanduse potentsiaali;

23.

peab vajalikuks tugevdada biotehnoloogia toetamist – seda nii teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna prioriteetide tasandil kui ka selles osas, mis puudutab investeerimisprioriteete. Biotehnoloogia suudab, kuna see on ühenduslüli biomassi töötlemise eri etappide vahel, ning tänu oma teadmusbaasile ja vahenditele mitte üksnes vähendada negatiivset mõju keskkonnale, vaid ka edendada kestval viisil biotööstuse arengut;

24.

kiidab heaks tegevuskava meetme 1.5, millega nähakse ette 300 kestliku biorafineerimistehase rajamine (3). Komitee teeb ettepaneku, et samal ajal, kui on käimas uute biorafineerimistehaste ehitamine, aidataks ühtse näitajate ja seiresüsteemi andmete põhjal biomajanduse alal vähem arenenud piirkondadel arengus järele jõuda – kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika ja üheksanda raamprogrammi eeskirjade ja toetustega. Tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtt koos teadmussiirdega seotud süsteemide arenguga võimaldab tagada ökosüsteemide pakutud võimaluste keskkonnahoidliku ärakasutamise, mis võib viia biomassi kestlike väärtusahelate loomiseni;

25.

on veendunud, et väärtusahelate optimeerimiseks, ümberkujundamiseks ja integreerimiseks on oluline kaasata aktiivselt kohalikke ja piirkondlikke sidusrühmi, eelkõige VKEsid, nii et lisaks esmatootjatele kaasataks kogu ettevõtlusahel. Oluline on toetada VKEde kaasamist protsessidesse, millega kujundatakse tehnoloogiat ja ettevõtteid ümber biomajanduse suunas;

Kohaliku biomajanduse kiire areng kõikjal Euroopas

26.

soovitab Euroopa Komisjonil pöörata erilist tähelepanu linnade ja maapiirkondade haldusorganite poliitikakujundajatele teabe pakkumisele, et nad integreeriksid biomassi tootmis- ja töötlemisvõimalused pikaajalisse strateegilise planeerimise ja eelarve kujundamise protsessi;

27.

rõhutab, et naaberpiirkondade vaheliste konsultatsioonide tulemusena peaks olema võimalik vastastikuse koostöö raames arendada välja ringse mahepõllumajanduse tehnoloogiaid ja lahendusi;

28.

on seisukohal, et linnad peaksid muutuma olulisteks ringse biomajanduse keskusteks. Linnades elluviidav materjalide ringkäitlus ja jäätmete, sh orgaaniliste jäätmete ringlussevõtt (või asjaomasel juhul taasväärtustamine) on äärmiselt oluline, nende tegevuste rakendamiseks ei ole vaja mitte üksnes vastavaid taristuid ning kogumis-, käitlus- ja ringlussevõtusüsteeme (või taasväärtustamissüsteeme), vaid selleks tuleb suurendada ka üldsuse teadlikkust. Komitee palub Euroopa Komisjonil näha koordineeritud viisil ette selleks otstarbeks vajalikud vahendid, hõlmates ka ühiste ja üksteist täiendavate tehnoloogiliste kohanduste ning teadmussiirde süsteemide arengu tagamist;

29.

on iseäranis arvamusel, et ei biomajanduse strateegias ega tegevuskavas ei ole faktiliselt käsitletud haldusküsimust. Tegevuskavas arendusprotsesside käimalükkamiseks on vaja asjaomastele osalejatele määrata selged vastutusvaldkonnad, tehes seda täielikus kooskõlas mitmetasandilise valitsemisega, et tagada strateegia kõigi elementide elluviimine;

30.

peab vajalikuks õigusakte ühtlustada, arvestades, et 28 liikmesriigis kohaldatakse praegu erinevaid eeskirju seoses biomassi lähtevoogudega, mis kujutavad endast biomajanduse seisukohalt kriitilise tähtsusega väärtusahelate põhitooraineid, ning seoses nende käitlemisest tekkinud jäätmevoogudega;

31.

on seisukohal, et organisatsioonid (näiteks Euroopa keemiatööstuspiirkondade võrgustik, ECRN), platvormid (näiteks biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsium, BIC) ning klasterorganisatsioonid, mis on suutelised maksimeerima tulemuste saavutamise ja omandatud teadmiste kasutamise potentsiaali ning ühendama kohalikke ja piirkondlikke algatusi, võivad tõhusalt biomajanduse arengule kaasa aidata. Eriti tähtis on need tulevikus hõlmata teadmussiirde süsteemidesse;

Biomajanduse ökoloogiliste piiride tajumine

32.

teeb ettepaneku, et ökoloogilisi piire ja ökosüsteeme kasutataks halduspiiride asemel alusena biomassi tootmise võimaluste hindamiseks. Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks oleks vaja täpselt hinnata toodetud biomassi koguseid ja need tuleks kanda ühisesse süsteemi. See eeldab piirkondadevahelist koordineeritud koostööd ning samuti on nimetatud hindamise eesmärgil oluline arendada välja ja määrata kindlaks standarditud mõõtmis- ja kontrollimeetodid;

33.

avaldab heameelt toetuse üle, mida komisjon annab vastavalt tegevuskava meetmele 3.2 ökosüsteemi seireks vajalike kaardistus- ja statistikasüsteemide väljaarendamiseks. Komitee teeb biomassi tootmise jälgimiseks siiski ettepaneku töötada välja ja võtta kasutusele Euroopa ühtne näitajate süsteem. Keskse tähtsusega on ühtse teabevõrgustiku loomine tooraine töötlemise tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja nende toimimise optimeerimiseks, pidades silmas energiatõhusust, keskkonnakaitset ja biomassi logistikat;

34.

teeb ettepaneku töötada välja ühtne näitajate süsteem, mis võimaldaks põhi- ja erinäitajate alusel anda teavet piirkondade tegevuse kohta. Mis puudutab põhinäitajaid, siis on soovitatav jälgida järgmisi parameetreid: 1) SKP piirkonna kohta (protsent võrreldes riikliku SKPga); 2) rahvusvaheline tegevus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vallas; 3) fossiilkütustel põhinevad majandussektorid; 4) heitkoguste, eelkõige ammoniaagi (NH3) ja oluliste kasvuhoonegaaside (CO2, CH4) heite vähendamine; 5) taastuvenergia tootmine (sel juhul on soovitatav vajalik suurusjärk standardida). Biomajanduse strateegia tegevuskavas hõlmatud piirkondade tulemuslikkust iseloomustavad erinäitajad on järgmised: 1) uute töökohtade arv (seotuna biomajanduse arengutega); 2) piirkondade biomajandusega seotud suutlikkus; 3) jõupingutuste ulatus elurikkuse säilitamiseks ja arendamiseks (eraldatud vahendid); 4) keskkonnakaitse ja jäätmekoguste vähendamine;

35.

märgib, et piiriüleste toetussüsteemide laiendamine innovatsiooniprotsessidele ja konkreetselt biomajandusele keskenduvatele koostöövõimalustele annab tõhusa panuse strateegiate piiriülesesse kooskõlastamisse naaberpiirkondades. Sarnastele ökoloogilistele, sotsiaalsetele ja majanduslikele lähenemistele suunatud koostöö võib aidata kaasa kohalikul tasandil erialakoolituste korraldamisele ning sellel võib olla ka positiivne mõju sektoripõhisele tööhõivemäärale;

36.

soovitab edendada mehhanisme, mille abil on võimalik teha kompromisse elurikkuse ja tootmise vahel ning leida üles erinevate poliitikavaldkondade koostoime. Kliimamuutuste kiirenemine põhjustab ka muudatusi mikropiirkondade tasandil;

37.

nõuab üldise arenguraamistiku väljatöötamist, mis aitaks kaasa kliimapoliitika meetmete kooskõlastamisele liidu tasandil eesmärgiga võidelda elurikkuse kadumise ja keskkonnamuutuste vastu, säilitades ja suurendades ressursse ja mullaviljakust;

38.

väljendab heameelt jätkusuutlikkuse eesmärkidele vastava biomajanduse strateegia ja selle rakendamise tegevuskava üle, mille aluspõhimõte on kaitsta tootmispiirkondi liigkasutuse eest samaaegselt koos biomassi potentsiaali väärtustamisega. Komitee tunneb heameelt ka tootmise põhialusena kasutatavate ressursside kaitsmise üle ja kutsub komisjoni üles tagama piirkondadele võrdsemad võimalused teadlikkuse suurendamiseks ettenähtud rahalistele vahenditele;

Biomajanduse rahastamine

39.

väljendab heameelt asjaolu üle, et perioodi 2021–2027 hõlmavat järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate komisjoni ettepanekute eesmärk on hoogustada märkimisväärselt süsteemseid teadusuuringuid ja innovatsiooni biomajandusega seotud valdkondades ja sektorites – programmiga „Euroopa horisont“ (4) hõlmatud teemavaldkonna „Toit ja loodusvarad“ jaoks on ette nähtud 10 miljardit eurot ehk umbes 10 % hinnangulisest eelarvest (5). Komitee väljendab iseäranis heameelt ka selle üle, et programmi kaheksale partnerlusvaldkonnale on lisatud „Kestlikud, kaasavad ning ring- ja bioressursipõhised lahendused“;

40.

rõhutab siiski, et biomajanduse arengu eeldus on terviklik lähenemisviis, mis tähendab ka seda, et selle rahastamine nõuab eri allikate samaaegset ja kooskõlastatud kasutamist. Komitee peab Euroopa Komisjoni tasandil vajalikuks parandada paljude rahastamisvahendite täiendavust ning kujundada välja asjakohased mehhanismid nende vahendite koordineerimiseks (Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ja ühise põllumajanduspoliitika fondide finantsinstrumentide ning samuti teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile kättesaadavate rahastamisvahendite ja InvestEU programmi finantsinstrumentide raames), et liikmesriigid ja piirkonnad suudaksid täiel määral kasutada ära neid vahendeid biomajanduse toetamiseks;

41.

toonitab asjaolu, et InvestEU programmile tuleb anda biomajanduse tulevase rahastamisallika roll; nõuab seetõttu, et biomajandus säilitaks oma koha rahastamise sihtalana ja et see kuuluks jätkuvalt InvestEU programmist rahastatavate valdkondade hulka;

42.

tuletab meelde, et kavandatud eesmärk kasutada 25 % ELi eelarvest kliimakaitse eesmärkide saavutamiseks ei näi olevat piisav Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks. Komitee märkis juba oma arvamuses „Mitmeaastase finantsraamistiku pakett aastateks 2021–2027“ (6) vajadust teha jõupingutusi, et järgmises finantsraamistikus eraldataks üle 30 % kulukohustustest CO2-heite vähendamisele energiasektoris, tööstuses ja transpordis ning ringmajandusele ülemineku toetamisele. Need eesmärgid soodustavad biomajanduse arengut sobivas tempos;

43.

kordab, et Euroopa Komisjoni ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, märgitakse, et erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade juurdepääsuks liidu horisontaalsetele programmidele on õigustatud, võttes arvesse nende struktuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Komitee peab kahetsusväärseks, et see asjaolu ei leia konkreetsemat kajastamist ettepaneku tekstis, mistõttu on programmis raske võtta arvesse kõnealuste piirkondade eripära ning ainulaadseid võimalusi olla teadusuuringute ja innovatsiooni katsepolügoon sellistes valdkondades nagu biomajandus ja kliimamuutused kooskõlas nende aruka spetsialiseerumise strateegiatega;

Haridus, väljaõpe ja teadlikkuse tõstmine biomajanduse alal

44.

tunneb muret statistiliste andmete pärast, millest ilmneb, et biomajanduse vallas tegutsevate aktiivsete tootjate ja ettevõtjate keskmine vanus tõuseb igal aastal. Võib väita, et juhul, kui vananeva rahvastiku ja teadmussiirde ning vajalike uute oskuste ja pädevuste saamise osas ei toimu mingeid muudatusi, on kvaliteetsete ja piisavas (ning kasvavas) koguses toiduainete varude tagamine tulevikus ohus. Biomajanduse valdkonnas tuleks esikohale seada teadmussiirde asjakohaste süsteemide areng ning valdkondadevahelise ühenduvuse uuenduslikud, sotsiaalsed, majanduslikud ja ökoloogilised aspektid;

45.

märgib, et ökosüsteemiga kohandatud, biotoorainepõhiste kestlike väärtusahelate toimimiseks vajalik tööjõud on pikaajaliselt kättesaadav, kui põhiharidusest alates keskendutakse sellele, et vastata biomajanduse valdkonnas töötavate inimeste erivajadustele järkjärguliste ja sidusate haridusmoodulite abil, samuti koolituse ja elukestva õppe moodulite abil, mille liikmesriigid on välja töötatud avatud koordinatsiooni meetodi alusel. Komitee märgib, et kõnealuste moodulite väljatöötamine on vältimatult vajalik, sest keskkonnaalase kirjaoskuse ja jätkusuutlikkuse alaseid teadmisi tuleb edasi anda haridussüsteemi kõigil tasanditel, samuti koolituse ja elukestva õppe kaudu. Sel eesmärgil palub komitee, et Euroopa Komisjon aitaks liikmesriikidel ühiselt välja selgitada ja kindlaks määrata ühised eesmärgid ning vahendid nende saavutamiseks ELi tasandil;

46.

toonitab, et biotoorainepõhiste toodete turunõudluse loomine on biomajanduse arenguks keskse tähtsusega; juhib tähelepanu vajadusele võtta teadlikkuse suurendamise meetmeid ja tegutseda selle nimel, kuid samuti toetada nõudlust, milleks on tarvis Euroopa Komisjoni, piirkondade ja kohalike omavalitsuste koostööd.

---

(1)  „Agricultural Land Abandonment in the EU within 2015-2030“, JRC Policy Insights (oktoober 2018), kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/jrc/sites/jrcsh/files/jrc113718.pdf.

(2)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Ühise põllumajanduspoliitika reform“ (COR-2018-03637).

(3)  OECD, „Meeting Policy Challenges for a Sustainable Bioeconomy“ („Kestliku biomajandusega seotud poliitiliste probleemide lahendamine“), 2018, ISBN 9789264292345; BIO-TIC, „A roadmap to a thriving industrial biotechnology sector in Europe“ („Tegevuskava Euroopa tööstusliku biotehnoloogia sektori jõudsa arengu saavutamiseks“), 2015.

(4)  COM(2018) 435 „Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad“, 7.6.2018.

(5)  COM(2018) 321 „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi – uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“, 2.5.2018.

(6)  COR-2018-02389.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Teaduse, tehnoloogia, inseneeria, (kunsti) ja matemaatika valdkonna (STE(A)M) hariduse tugevdamine ELis“

(2019/C 404/06)

Raportöör

:

Csaba BORBOLY (RO/EPP), Harghita maakonna volikogu esimees

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

tervitab asjaolu, et märkimisäärne osa Euroopa kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest on tunnustanud, et kogu maailmas eri haridustasemetel levinud ühtne ja integreeritud lähenemisviis teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna (STEM) hariduses ning nendega seotud oskuste ja pädevuste arendamise vallas avab meile olulised võimalused ja väljakutsed;

2.

rõhutab, et STEM-hariduse ebaõige rakendamine võib ohustada innovatsioonimahukate majandussektorite, nagu ITK, robootika, automatiseerimine, tehnouuringud ja -arendus, logistika, ning mitmesuguste inseneritegevuste eeldatavat püsivat majanduslikku arengut;

3.

tõlgenduse kohaselt võib STEM-haridust käsitleda kui usaldusväärset õppemeetodit, mida kasutatakse juba aastakümneid ja mille ainekavad on kättesaadavad, kuid siiski on vaja astuda täiendavaid samme, sest puudu on õpetajad, kes oskaksid õpetada traditsiooniliste õppeainete ja valdkondade üleselt ja projektipõhiselt, tuginedes rakendusuuringutele ja teaduslikele meetoditele, ning paljudel juhtudel ei sisalda praegune riiklik ja liikmesriigi tasandi hariduspoliitika selleks vajalikke investeeringuid;

4.

rõhutab, et STEM-haridus ei tähenda üksnes teadusvaldkondade ja õppeainete üksteisest sõltumatut või paralleelset õpetust, mille aluspõhimõte seisneb selles, et eri aineid ei tule käsitleda ja õpetada mitte eraldi, vaid üksteisega seostatult ja süsteemselt, mis on tegelikult valdkonnaülene õpetus;

5.

juhib tähelepanu sellele, et eri uuringute kohaselt suureneb – sh keskpikas perspektiivis – märkimisväärselt töökohtade arv STEM-ainetega seotud sektorites ning peaaegu kõigis liikmesriikides on tööpuudus selles sektoris kõige madalam;

6.

hoiatab, et Maailma Majandusfoorumi andmete kohaselt (1) ei valmista humanitaarteaduste ja teaduste vahelised vastuolud uusi põlvkondi ette uuteks polüfunktsionaalseteks rollideks, milles töötajad vajavad tehnilisi, aga ka sotsiaalseid ja analüütilisi oskusi. Komitee nõuab seega tugevat keskendumist teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkondadele, mis annab õpilastele ja üliõpilastele keeruka probleemilahenduse oskused, loovuse, kriitilise mõtlemise, inimeste juhtimise oskuse ja kognitiivse paindlikkuse;

7.

peab oluliseks, et STEM-ainetes saavutatud rahvusvaheliste tulemuste põhjal võib kinnitada, et nendele ainevaldkondadele ei tuleks tähelepanu pöörata mitte üksnes kõrghariduses, vaid neile tuleks laduda vundament alates põhiharidusest, laiendades selliste põhioskuste ringi, mis peavad olema kõigile kättesaadavad, STEM-ainetega seotud alusteadmistele, iseäranis tehnilisele ja teaduslikule kirjaoskusele;

8.

leiab, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ning kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega on põhjendatud vajadus uurida, kuidas kohalik ja piirkondlik tasand saab aidata avatud koordineerimise meetodi alusel ületada olemasolevaid lõhesid ja mittevastavust STEM-ainetega seotud koolituse, tööjõu ja töökohtade vahel, kasutades koordineerimist, et kujundada seega Euroopas võrdsed tingimused;

9.

juhib veelkord tähelepanu sellele, et liikmesriikide subsidiaarsuse ja detsentraliseerimise huvides peab olema täiesti selge, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kes rahastavad koole või toetavad muul viisil haridusvõrgustikku, on kahtlemata selles protsessis oma koht, kuna neil on otsustav roll ELi vahendite kasutuselevõtul;

10.

eeldab, et algatustel, strateegiatel, tegevuskavadel ning avaliku ja erasektori partnerlustel, mida rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, võib olla suur tähtsus eri piirkondade arenguerinevuste kaotamisel. Paljudel juhtudel ei nõua STEM-ainetega seotud pädevuste parandamine kulukat traditsioonilist haridusalast taristut ning samuti on eelkõige kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas palju võimalusi korraldada spetsiaalseid lühikese õppetsükliga kursusi, mis kestavad mõnikord vaid mõne kuu. Kuna STEM-ainetes pädevate töötajate kohalolu on piirkondade konkurentsivõime seisukohast otsustav tegur, võib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine selles valdkonnas olla eriti mõjus. Nii võib STEM-ainete käsitlemine kohaliku ja piirkondliku tasandi haridusalase prioriteedina ning kooskõlastatud arenguinvesteeringute ja -algatuste tegemine anda märkimisväärse panuse ajude äravoolu kahjuliku mõju piiramiseks, pakkudes tööjõule asjakohaseid karjäärivõimalusi STEM-valdkondades;

11.

leiab, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil aktiivsete ja hästi toimivate kutsekodade ja -organisatsioonide kaasamine koolituse kavandamisse toetab STEM-lähenemisviisi tõhusust ning võimaldab seega parimal viisil sõnastada ja tutvustada ka kohalikke ja piirkondlikke väärtusi ja huve;

12.

pidades silmas ühtekuuluvuspoliitika vahendite kavandamist ajavahemikuks 2021–2027 ning kooskõlas Euroopa poolaasta riigipõhiste aruannetega, mis annavad selleks suuniseid, palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel seada esmatähtsale kohale STEM-algatuste toetamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning astuda vajalikke samme selleks, et eraldada liikmesriigi või ELi vahenditest vastavad investeeringud ja tagada, et ühtekuuluvuspoliitika kavandamisel kasutatakse sihipärasemat lähenemisviisi STEM-oskuste nappusele. Samuti palub Euroopa Komisjonil tööhõivesuuniste koostamisel ja vastavalt „Tööjõu pakkumisele ja töötajate oskuste parandamisele“, milles käsitletakse struktuurseid nõrkusi haridus- ja koolitussüsteemis, julgustada liikmesriike kindlalt toetama STEM-algatusi, kuna need saavad kaasa aidata kiiresti areneva, kuid sellegipoolest kaasava ja võrdõiguslikkuse poole püüdleva teadmistel põhineva Euroopa majandusmudeli jätkumisele;

13.

leiab, et on aeg selleks, et lisaks Euroopa haridusruumi ambitsioonikatele ja kiiduväärt plaanidele peaks Euroopa Komisjon tagama, et kõiki STEM-haridusega seotud prioriteete võetakse arvesse asjaomaste ELi programmide otsesel juhtimisel. Lisaks soovitab komitee, et komisjon edendaks parimate tavade tutvustamist ja vahetamist STEM-valdkondades ELi spetsiaalse portaali kaudu;

14.

soovitab, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid teeksid koordineeritud jõupingutusi, et tagada — sooliselt kallutamata lähenemisviis STEM-hariduses, nõustamises ja õppekavade arendamisel, — naiste digitaalse tulemustabeli (WID), mis on Euroopa Komisjoni iga-aastane tulemustabel naiste digitaalmajanduses osalemise jälgimiseks, selline laiendamine, et hinnataks ka naiste STEM-oskuste omandamist ning nende palkamist STEM-valdkonna töökohtadele, — rahvus- ja keelevähemuste keelealaste õiguste kaitstus ka innovaatilistes haridusalastes jõupingutustes, et nende haridusmaterjalid ja õppekavad maha ei jääks, — otsesed ja tõhusad meetmed ning heade tavade vahetamine eesmärgiga jõuda nii haridussüsteemis osalevate noorteni kui ka mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, et tõmmata neid kaasa STEM-valdkondade kursustele ja töökohtadele. Komitee kutsub samuti üles võtma konkreetseid meetmeid, et võidelda sooliste stereotüüpide vastu, edendada naiste STEM-oskusi ja -haridust ning toetada naiste suuremat osakaalu STEM-valdkondade tööhõives ja ettevõtluses;

15.

Väljendab muret sellepärast, et viimastel kümnenditel on STEM-ainetes täheldatud kolme meelehärmi tekitavat lünka: i. kogu Euroopas on kõikidel haridustasemetel puudu STEM-ainetele spetsialiseerunud õpetajatest, ii. paljudel juhtudel väheneb õpilaste huvi STEM-ainete vastu, iii. haridussüsteemi tulemused ei ole alati kooskõlas tööturu vajadustega;

16.

leiab siiski, et neid küsimusi ei tule käsitleda kui probleeme, vaid kui konkreetseid ülesandeid, mis vajavad lahendust, ning et tõhus reageerimine nõuab asjakohast planeerimist, kohalike ja piirkondlike partnerluste loomist ja koostööd tööandjatega, kuid kõige asjakohasemate lahenduste leidmist kõigi liikmesriikide poolt kohalike ja piirkondlike strateegiate kaudu on vaja ka seetõttu, et hetkel on liikmesriikide hulgas vaid üheksal STEM-aineid puudutav riiklik strateegia;

17.

rõhutab, et arvestades naiste endiselt väikest osakaalu asjaomases koolituses ja vastavatel kutsealadel, on palju teha soolise võrdõiguslikkuse vallas, mis tähendab ka seda, et kõnealuses valdkonnas ja vastavatel kutsealadel on veel arenguruumi Noorte tüdrukute jaoks võivad eeskujud mängida olulist rolli, et julgustada neid kaaluma valikut STEM-valdkondade kasuks. Kõigi vanuserühmade osas on vajalik võtta terve rida meetmeid, sh luua konkreetne karjäärinõustamisprogramm ning õppe- ja praktikatoetused. Uuringud näitavad, et soolise ebavõrdsuse kaotamine STEM-valdkondades aitaks suurendada ELi SKPd elaniku kohta 2,2–3,0 % ning suurendaks ELi tööhõivet 2050. aastaks 850 000 – 1 200 000 töökoha võrra, samas kui naiste osalemine kiiresti kasvavas, kuid väga segregeerunud IKT sektoris annaks igal aastal SKP-le juurde ligikaudu 9 miljardit eurot (2);

18.

märgib, et 35 Euroopa riigis on praegu 5 arvutiteaduse alal kõrgkooli lõpetanute hulgas naisi vähem kui 1 (3). Juhib tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse lõhe ületamine STEM-valdkondades on seda olulisem, et töökohtade loomine kontsentreerub üha enam selle valdkonnaga seotud sektoritesse, igal aastal luuakse ligikaudu 120 000 uut töökohta IKT valdkonnas. Euroopa Komisjoni andmetel võib 2020. aastaks olla Euroopas puudu kuni 900 000 kvalifitseeritud IKT töötajat (4). Komitee rõhutab sellega seoses, et rohkemate tütarlaste ja naiste suunamine STEM-valdkondadesse nõuab vanemate, haridusasutuste, kõikide valitsustasandite ja tööstuse vahelist partnerlust, mille põhikomponentideks on julgustamine, mentorlus ja naiste rollimudelite edendamine;

19.

näeb STEM-hariduse levimises olulisi võimalusi piirkondlikele ülikoolidele ja rahvaülikoolidele, sest STEM-ainetega seotud ülikoolikursuste ja õppeainete suunitlus võib olla rahvusvaheline, mis võib muuta need eriti atraktiivseks ambitsioonikate ülikoolide jaoks, samuti võivad uued suunad STEM-ainetes, st meeskonnatöö arendamine, valdkondadevahelise koostoime hõlbustamine, praktikasüsteemide levitamine ja toetamine, projektipõhise õppe tugevdamine ning ebasoodsas olukorras olevate ja puudega õpilaste osalemine õppe- ja koolitustegevuses, olla teerajajaks piirkondadele, kus innovaatilised osalejad kasutavad varakult STEM-ainete pakutavaid võimalusi;

20.

rõhutab, et kui STEM-ainete moodulid on korraldatud kohalikul ja piirkondlikul tasandil, saab koolituspakkumisse lisada konkreetsed kohalikud teadmised, mis omakorda tähendab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimaluste ja pädevuste laiendamist selles valdkonnas;

21.

juhib tähelepanu sellele, et STEM-ainetele kunsti-, loome- ja disainielemendi lisamine võimaldaks kasutada ära ka konkreetseid kohalikke ja piirkondlikke lahendusi ja traditsioone, samuti annab STEM-ainete selline laiendamine võimaluse edendada STE(A)M valdkondadega seotud haridust ja koolitust, mille eduka rakendamise tulemusena võivad Euroopa piirkonnad olla maailma tasemel heaks eeskujuks, mis võib omakorda anda tõuke nende innovatsioonisuutlikkuse suurenemiseks, sest kunsti kaasamine selles valdkonnas võib kaasa tuua loomevõime olulise suurenemise; Tuletab meelde, et hiljutise OECD uuringu (5) kohaselt on kunstiharidus innovatsioonipõhistes ühiskondades üha olulisem, kusjuures üha rohkem ülikoole töötab välja uut tüüpi interdistsiplinaarseid õppekavasid;

22.

leiab, et STEM- ja STE(A)M-haridusega seotud teadlikkuse suurendamine ning populariseerimine tuleks osaliselt jätta lapsevanematele, kuid samas on oluline sobivate meetodite leidmine selleks, et võimalikult vara, juba koolieelsetes programmides oleks sobival ja kaasahaaraval viisil võimalik pöörata laste tähelepanu STEM-ainete põhitõdedele;

23.

palub, et Euroopa Komisjon võtaks Bologna protsessi jätkamise ja uuendamise ning samuti diplomite tulevase automaatse tunnustamise käigus vajalikke meetmeid ning tagaks prioriteetsuse ja piisava tähelepanu STEM-hariduse ja kunstiõpingute diplomite ning kunstialase hariduse vastastikuseks tunnustamiseks esimesel võimalusel;

24.

julgustab liikmesriike ja Euroopa Komisjoni kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et kaardistada koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kaasates ka piirkondlikke ülikoole ja rahvaülikoole, eri haridustasemetele STEM- ja STE(A)M-ainete õppekavad, lihtsustades nii kohalike õppekavade võimalikku paindlikku rakendamist ja juurutamist. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku intergreeritud STEM-pädevuste raamistiku kohta, pidades silmas võrreldavuse ja pädevuse omandamise standardite parandamist ELis;

25.

palub Euroopa Komisjonil ja Eurostatil täpsustada sihipäraselt ja asjakohaselt andmete kogumise meetodit ja muuta selgesti eristatavaks STEM-aineid eraldi õppeainetena õpetavad ning STEM-aineid holistiliselt käsitlevad haridussüsteemid ning selgitada välja mõlema käsitluse piirkondliku mõju, lihtsustades nii kohalike ja piirkondlike STEM-strateegiate väljatöötamise protsessi.

---

(1)  Maailma Majandusfoorum, Global Challenge Insight Report, jaanuar 2016.

(2)  European Institute for Gender Equality (EIGE), 2017: Economic Benefits of Gender Equality in the EU

(3)  OECD Gender Data Portal, Where are tomorrow’s female scientists (https://www.oecd.org/gender/data/wherearetomorrowsfemalescientists.htm).

(4)  Digital skills, jobs and the need to get more Europeans online (https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2014-2019/ansip/blog/digital-skills-jobs-and-need-get-more-europeans-online_en).

(5)  Art for Art’s Sake? Kunstihariduse mõju (https://read.oecd-ilibrary.org/education/art-for-art-s-sake_9789264180789-en#page1).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik“

(2019/C 404/07)

Raportöör	:	dr Uno SILBERG (EA/EE), Kose vallavolikogu esimees
Viitedokument	:	komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik“ COM(2018) 734 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

peab oluliseks, et komisjon on algatanud endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva kehtiva ELi õigusraamistiku põhjaliku läbivaatamise ning toetab seisukohta ajakohastada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suhtes kohaldatavat ELi lähenemisviisi, nii et see oleks ajakohane ja käsitleks neid aineid sidusalt eri valdkondades, tuginedes lisandunud teadmistele, saavutatud tulemustele ning saadud kogemustele;

2.

tunneb muret, et alates 1999. aastast on leitud üha rohkem teaduslikke tõendeid, mis osutavad seosele endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutumise ning inimeste haiguste või elusloodusele tekkiva kahjuliku mõju vahel;

3.

väljendab muret, et senised avalikkusele suunatud teadmised endokriinfunktsiooni kahjustavatest kemikaalidest on väga pinnapealsed, suurele osale tavakodanikest on mõisted „endokriinfunktsioon“ ja „endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid“ arusaamatud;

4.

toetab komisjoni algatusi, mille lõplik eesmärk on tagada ELi kodanike ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning kohandada samal ajal uutele tingimustele vastav tarbijate vajadusi rahuldav siseturg;

5.

juhib tähelepanu vastuoludele, mis võivad tekkida kodanike ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse ja kasumit teeniva ettevõtluse vahel; selleks tuleb juba eos kaaluda meetmete mõju ja riske majandusele;

6.

kutsub komisjoni üles mitte enam viivitama endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva uue strateegia väljatöötamise ja vastuvõtmisega;

7.

nõuab, et uut strateegiat täiendaks üksikasjalik ajakava, et rakendada asjakohaseid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kriteeriume kõigis asjaomastes ELi õigusaktides ning vähendada edukalt nende kemikaalidega kokkupuutumist, eriti kõige haavatavamates rühmades;

8.

kutsub komisjoni üles tegelema võimalikult kiiresti erinevustega, mida võib olemasolevates ELi õigusaktides leiduda, ja ühtlustada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide käsitlemist, lähtudes eeldusest, et piisava kindlusega ei saa seada ühtegi ohutut kokkupuutekünnist;

9.

kutsub liikmesriike ja komisjoni seadma inimeste tervisenäitajad tähtsale kohale, võttes arvesse ka tarbijate ja tööstuse huve, ja suurendama märkimisväärselt rahastust sõltumatusse avalikku teadustöösse, et uurida endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale, ohutuid alternatiive ja teisi innovaatilisi lahendusi;

10.

leiab, et Euroopa juhib rahvusvahelist koostööd endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide uurimisel, kontrollimisel ja kindlakstegemisel; pooldab paremat andmete kogumist ja jagamist ning toetab ideed luua endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide rahvusvaheline klassifikatsioon;

Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev teadus

11.

on veendunud, et kõigi valitsustasandite avaliku sektori asutused peaksid aitama rahastada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide uurimist, et täita teadmiste lünki ja saada hädavajalikke tõendeid;

12.

rõhutab vajalikkust avalikustada, kuidas ja millisel määral inimesed ja muu elusloodus endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokku puutuvad, kuidas need ained levivad ning millisel määral nad mõjutavad inimeste tervist ja kogu elusloodust,

13.

avaldab suurt toetust käesolevas teatises tehtud ettepanekutele rahastada programmi „Euroopa horisont“ kaudu teadusuuringuid, milles keskendutakse nn kokteiliefektile, ohu- ja riskihindamisele, tootmisetapis ja kasutuselt kõrvaldamise etapis esinevatest probleemsetest ainetest loobumisele, ökoinnovatsioonile ja keskkonnareostuse kõrvaldamisele ning kemikaalide, toodete ja jäätmete vahelisele seosele;

14.

kutsub Euroopa Toiduohutusametit ja Euroopa Kemikaaliametit üles tegema koostööd ja kooskõlastama oma tööd tihedamalt, et kasutada vahendeid ära tõhusalt laiaulatuslike hindamiste tegemiseks;

15.

juhib tähelepanu Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud aruandele tegevusetuse kulude kohta, (1) mille kohaselt tekitab endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide mõju meeste reproduktiivtervisele ELi 28 liikmesriigis (diskonteerimata) kulusid 1 267 miljonit eurot aastas;

16.

tõstab esile ühe teise uuringu, (2) milles käsitleti endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide seost IQ vähenemise ja sellega seotud vaimse mahajäämusega, autismiga, aktiivsus- ja tähelepanuhäirega, endometrioosiga, fibroididega, laste ja täiskasvanute rasvumisega, täiskasvanute suhkurtõvega, krüptorhismiga, meeste viljatusega ning vähenenud testosterooni tasemest tingitud suremusega. Hinnangu kohaselt läheb see Euroopale aastas maksma 163 miljardit eurot (mis vastab 1,28 %-le ELi SKPst);

17.

väljendab muret ÜRO eri ametite, sealhulgas WHO ühise rahvusvahelise kemikaaliohutusprogrammi 2002. aastal esitatud määratluse osaga, mille kohaselt on endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal „eksogeenne aine või ainete segu, mis kahjustab endokriinsüsteemi talitlust ning millel on seetõttu kahjulik tervisemõju tervele organismile või selle järglaskonnale või (sub)populatsioonidele“, mis on arvestades kaasaja teadmisi liiga kitsas, ja ei võta arvesse küllaldaselt elusloodusele tekkivaid mõjusid;

18.

teeb ettepaneku kaaluda endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide määratluse sõnastust kaasaegsematele teadmistele toetudes järgmiselt: „Endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal on eksogeenne aine või kemikaalide segu, mis kahjustab hormoonide ja endokriinsüsteemi talitlust ning millel on seetõttu kahjulik mõju füsioloogilistele ja arenguprotsessidele, sealhulgas inimtervisele ja loomadele või nende järglaskonnale.“

19.

toonitab, et ei piisa ainult seostest endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide mõjuga haigustele ja edaspidi tuleks käsitleda teemat eelkõige „inimeste tervise“, eluslooduse ja keskkonna seisukohast ning selle ennetava mõju seisukohast ühiskonnas laiemalt – nii sotsiaalses kui ka majanduslikus võtmes;

20.

rõhutab, et kuigi valitseb üksmeel, et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuute kõige tundlikum periood on oluliste arenguperioodide, näiteks loote arengu ja puberteedi ajal, tuleb siiski muret tunda, et kõnealustel perioodidel toimuv kokkupuude endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega võib avaldada püsivat mõju ja selle tagajärjeks võib olla suurem vastuvõtlikkus haigustele hilisemas elus;

21.

soovitab süvendada ja avalikustada teadmisi haiguste tekkimise põhjuslikest seostest: näiteks autismiga sündinud laste arvu kasv või munandivähki haigestumise kasv;

22.

rõhutab samuti, et praegune teadustöö ei anna piisavat alust seada piirnormid alla selle, millest allpool kahjulikku mõju ei avaldu. Seega tuleks endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleda nn künniseta ainetena, millega kokkupuude võib olla ohtlik, eriti kriitilistes arengufaasides (sünnieelne ja -järgne ning teismeiga) ja pöörata eriti tähelepanu segude mõjule;

23.

tunneb muret, et seni on teadus keskendunud peamiselt piiratud arvule endokriinsetele toimetele – viimastel aastatel on aga ilmnenud, et endokriinsüsteemi muud osad võivad samuti olla endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suhtes tundlikud ning et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide vastastikusel koostoimel võib olla täiendav mõju (nn segu- ehk kokteiliefekt), nii et kokkupuutel mitme endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaaliga võib olla kahjulik mõju kontsentratsioonides, millel eraldi vaadelduna ei ole mõju täheldatud;

24.

peab oluliseks edaspidiseid uuringuid, ennekõike programmist „Horisont 2020 rahastatavaid uuringuid, mis aitaksid selgitada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutumise mõju haiguste etiopatogeneesile, kulule ja elusloodusele;

25.

peab oluliseks katsemeetodite väljatöötamise, täiustamise, valideerimise ja prognoosimudelite väljatöötamisega seotud uuringuid;

26.

toetab jõupingutusi, et veelgi parandada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemise katsesuuniste kättesaadavust ja tegeleda Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni egiidi all nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil kindlaks tehtud puudujääkidega katsemeetodites;

27.

kutsub komisjoni üles toetama sihipäraseid teadusprojekte, sealhulgas uute katse- ja analüüsimeetodite väljatöötamine, et uurida endokriinsüsteemi tõenäoliselt mõjutavaid aineid ja rõhutada madala sisalduse või kombineeritud ainetega kokkupuute kahjulikku mõju;

28.

kutsub komisjoni üles töötama välja in vitro ja in silico meetodeid, et vähendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide tuvastamiseks tehtavaid loomkaitseid;

29.

väljendab heameelt siiani rahastatud ja kavandatud teadustöö üle ja loodab, et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide uurimisele nähakse ette märkimisväärselt suurem rahastamispakett;

ELi senine poliitika ja reguleerimine endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide valdkonnas

30.

tunnustab endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega toimetulemiseks mitmeid komisjoni esitatud algatusi ja ettepanekuid, sealhulgas riskihindamise läbipaistvust ja jätkusuutlikkust käsitlevat määruse ettepanekut, Euroopa plastistrateegiat, joogiveedirektiivi, uut kokkulepet tarbijatega, kaupade paketti, töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistiku ajakohastamist;

31.

tuletab siiski meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsuses nr 1386/2013/EL, (3) milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“, võttis komisjon kohustuse võtta 2015. aastal horisontaalsed meetmed, et tagada „minimaalne kokkupuude sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega“ ja töötada 2018. aastaks välja ELi terviklik strateegia; väljendab sellega seoses kahetsust, et praegune dokument ei ole piisav 2013. aastal antud lubaduse täitmiseks;

32.

märgib, et parema õigusloome põhimõtted ei peaks takistama ühtegi meedet, mille eesmärk on ära hoida või vähendada potentsiaalselt tõsiseid või pöördumatuid tagajärgi inimeste tervisele ja/või keskkonnale, nagu näeb ette ELi aluslepingutes sätestatud ettevaatuspõhimõte;

33.

kordab, et Euroopa Liit on võtnud kohustuse rakendada ohtlike ainete suhtes meetmeid rahvusvahelisel tasandil ja osutab WHO Parma ja Ostrava deklaratsioonidele;

34.

kiidab Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Belgia võetud suunda suurendada oma kodanike kaitset, kasutades laiaulatuslikke riiklikke meetmeid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kasutamise piiramiseks; kutsub komisjoni üles võtma eeskuju eesrindlikelt liikmesriikidelt ja tagama kõigile eurooplastele võimalikult kõrge kaitsetase;

35.

märgib, et kõigis õigusaktides tuleb suurema tähelepanu alla võtta eelnevad etapid, st rangemaid nõudeid tuleks seada muu hulgas kemikaalide tootjatele ja ravimitootjatele. Keskendumine joogiveerajatiste ja reoveepuhastite täiendavatele puhastusetappidele ei ole kulutõhus;

36.

on mures, et vastupidiselt näiteks tubakale, ei ole endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale võimalik täielikult vältida, sest neid leidub kõikjal ja need saastavad Euroopa kodanike tervist, ilma et nad seda teaksid või selleks loa annaksid;

37.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma eurooplastele asjakohases vormis ja neile arusaadavas keeles usaldusväärset teavet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ohtude, mõjude ja võimalike kokkupuute vähendamise viiside kohta;

38.

nõuab bisfenoolide ja ftalaatide keelustamist kõigis toiduga kokkupuutuvates materjalides;

39.

märgib, et kemikaali bisfenool A asendatakse sageli kemikaalidega bisfenool B, bisfenool F ja bisfenool HPF, mida on küll vähem uuritud, kuid millel paistab olevat sarnane endokriinfunktsiooni kahjustav mõju; on seega seisukohal, et kaasseadusandjad peaksid reguleerima nendega seotud kemikaalide rühmi, selle asemel et käsitleda iga ainet eraldi. Vastupidist tõendavate usaldusväärsete andmete puudumisel tuleb eeldada, et sarnase ehitusega kemikaalidel on samad toksikoloogilised omadused nagu rühma kõige toksilisemal ainel;

40.

toonitab asjaolu, et ettevaatusprintsiibist lähtumine ja range järgimine on ka (keemia)tööstuse enda huvides, aidates kaasa investeerida teadusuuringutesse, innovatiivsete ja keskkonnasõbralike toodete, ohutute ja kestlike alternatiivide arendamisele ning mõjutades seega positiivselt siseturu arengut ja majandust laiemalt;

41.

teeb ettepaneku kaasajastada endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale reguleerivat ELi õigusraamistikku ja kaitsejuhendeid, millel on otsene mõju inimeste tervisele – näiteks kosmeetikatooteid käsitlevaid õigusakte ja juhendeid kohandada ka rasedate kaitseks;

42.

teeb ettepaneku selgitada välja „kõrgendatud ohu või riski piirkonnad“, näiteks põllu- ja rohumaad, kus väetamiseks kasutatakse reoveesetteid, prügimägede ümbrus, prügipõletusjaamade ümbrus või laiemalt piirkonnad – Läänemeri, Vahemeri, Doonau piirkond jms;

Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva ELi poliitika edasiarendamine ja kavandatud meetmete mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile

43.

tervitab, et komisjon käivitab toimivuskontrolli, et hinnata, kas endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevad asjakohased ELi õigusaktid täidavad oma üldist eesmärki kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, minimeerides kokkupuudet kõnealuste ainetega;

44.

kiidab heaks kõige ajakohasematel teaduslikel tõenditel põhineva endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide olemuse mõistmise ja poliitikakujundamise;

45.

peab vältimatuks, et arusaamine endokriinfunktsiooni kahjustavatest kemikaalidest ning arusaam nende levikust ja ohtlikkusest on vaja viia tavakodanikeni parimal moel;

46.

peab oluliseks, et komisjon mobiliseeriks kõik jõud, selgitamaks välja mürgised kemikaalid toodetes, sealhulgas endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, ning töötaks välja ja rakendaks vastavalt informeeriva märgistuse toodetel jms;

47.

on seisukohal, et kuigi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ei pruugi olla volitusi kehtestada endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevaid õigusakte, on neil siiski kohustus hoolitseda oma elanikkonna eest (enamikus ELi liikmesriikides vastutab tervishoiusüsteemide haldamise eest piirkondlik omavalitsus);

48.

peab seetõttu kohalikul ja piirkondlikul tasandil oluliseks ning eetiliselt ning rahaliselt tähtsaks endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta arvamust avaldada, sest teadaolevalt mõjutavad need kemikaalid praeguste ja tulevaste põlvkondade tervist;

49.

on valmis andma selge sõnumi, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valmis kaitsma oma järeltulevat põlvkonda, hoolimata võimsa tööstuse ja mõnede ELi kaubanduspartnerite kasvavast survest;

50.

Kuna puuduvad asjakohased ja terviklikud riiklikud ja Euroopa Liidu õigusaktid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta, toob komitee esile selliseid algatusi nagu „Endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide vabad linnad ja territooriumid“, „Ohutud linnad“, „Pestitsiidivabad linnad“, mille on vastu võtnud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et vähendada oma elanike – eelkõige kõige haavatavamate rühmade, st laste ja rasedate – kokkupuudet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega;

51.

peab oluliseks, et edendataks endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva ELi poliitika edasiarendamist ja analüüsitaks kavandatud meetmete mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile;

52.

tuletab meelde, et tänapäeval kasutatakse tervishoius teatavaid ftalaate meditsiiniseadmete piisava pehmuse saavutamiseks. Enne ftalaadisisalduse vähendamist tuleb toetada sama toimivusega uute toodete arendamist. Kõnealuste ainete kasutamise jätkamisel on samuti oluline tagada, et pärast toodete kasutamist toimub nende nõuetekohane kõrvaldamine, kasutades tõhusaid kogumissüsteeme ja hävitamist;

53.

väljendab veendumust, et inimese tervise näitajate prioriteedi seadmine tööstuse ja siseturu huvidest tähtsamale kohale avab uued väljakutsed tervist ja keskkonda säästvate tehnoloogiate arendamiseks ning kasutusele võtmiseks, eelduslikult parandaks see ettevõtete konkurentsivõimet, innustades neid tegelema innovatsiooniga ja investeerima arukamatesse pikaajalisematesse strateegiatesse, kuid see peab põhinema usaldusväärsetel teaduslikel andmetel ning vastama sotsiaal-majanduslike tagajärgede analüüsile.

---

(1)  https://www.norden.org/en/publication/cost-inaction

(2)  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27003928

(3)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Katastroofiohu vähendamise piiriülene mõõde“

(2019/C 404/08)

Raportöör

:

Roberto CIAMBETTI (IT/ECR), Veneto maakonna volikogu esimees ja liige

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

rõhutab, et katastroofide põhjustatud kahjustuste suurenev intensiivsus ja sagedus avaldavad mõju inimeste eludele ja ka majanduslikust vaatenurgast. Igal aastal sureb loodusõnnetustes umbes 90 000 inimest ja need mõjutavad peaaegu 160 miljonit inimest kogu maailmas. Ajavahemikul 1980–2016 moodustasid ilmastiku- ja kliimatingimustest põhjustatud looduskatastroofid ELi liikmesriikides ligikaudu 83 % rahalisest kahjust;

2.

rõhutab, et katastroofid ei tunne riigipiire ning seetõttu vajavad ennetamise ja vastupanuvõime tugevdamine ja tõhus reageerimine hädaolukordadele piiriülest koostööd. Tõhusast piiriülesest koostööst saaksid märkimisväärset kasu need 37,5 % ELi elanikest, kes elavad piirialadel;

3.

rõhutab, et keerulisi hädaolukordi võib põhjustada ka laiaulatusliku piiriülese voolukatkestuse, nn blackout’i võimalus, mille ohjamiseks tuleks ilmtingimata võtta konkreetseid katastroofiohu vähendamise meetmeid ja hoolitseda piiriüleste kontaktide tugevdamise eest;

4.

kordab, et suutlikkus vähendada märkimisväärselt katastroofiohtu ja katastroofide tagajärgi tuleb integreerida kõikidesse ELi investeerimispoliitika strateegiatesse, et avaliku sektori rahalised vahendid aitaksid kogukondadel muutuda katastroofide kahjuliku mõju suhtes vastupidavamaks ega seaks ohtu kodanike elu. Komitee peab kahetsusväärseks, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul üldiselt ja eelkõige Ühtekuuluvusfondi puhul ei nõuta ELi rahastatavate taristuprojektide teostamise eeltingimusena katastroofiohu hindamist;

5.

märgib, et kuigi ELil on praegu kaks vahendit (kodanikukaitse mehhanism ja ELi Solidaarsusfond), mille abil liit kavatseb anda oma panuse reageerimise koordineerimisse ja aidata kaasa loodusõnnetustele vastupanuvõime suurendamisele, on vaja jõulisemat mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi, et saavutada Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 eesmärgid tihedas koostöös ÜRO katastroofiohu vähendamise ametiga. Lisaks peab põhimõte investeerida katastroofiohu vähendamisse olema võtmetegur Euroopa tulevikus, sealhulgas Euroopa poolaastas ja ELi fondides;

Üldised märkused

6.

märgib, et varasemates arvamustes on komitee juhtinud tähelepanu piiriülestele ohtudele ja katastroofidele, mis mõjutavad kahe või enama liikmesriigi piirkondi, ning on kutsunud üles paremale koostööle naaberpiirkondade vahel, et tagada ühiselt tehtavad ennetamise jõupingutused ja koordineeritud reageerimine (1);

7.

juhib tähelepanu vajadusele planeerimise järele, milles võetakse ennetavalt arvesse erinevate, sh äärepoolseimate piirkondade vajadusi, mis on seotud riskide, haavatavuse ja ohtudega kokkupuutega;

8.

märgib, et Euroopal on riikide ja riigi tasandist madalamal tasandil väga mitmekesised riskijuhtimise struktuurid ja meetodid. Seepärast võiks riskide piiriülese mõõtme seisukohast osutuda kasulikuks süstemaatilisema lähenemisviisi järgmine tulevastes riskihinnangutes;

9.

toetab ja ergutab riikide, piirkondlike ja kohalike riskijuhtimisstrateegiate ja -kavade koostamist ning muu hulgas piiriüleste piirkondade ühiste piiriüleste strateegiate väljatöötamist ja selliste strateegiate tõhusat kooskõlastamist. Komitee on nõudnud ka piisavate vahendite eraldamist piiriülese koostöö programmidele katastroofiohu vähendamise ja kriisiohjamise valdkonnas (2);

10.

on seisukohal, et riskide ennetamise ja juhtimise kavad peaksid lisaks muudele aspektidele hõlmama ulatuslikke piirkondadevahelisi riskistsenaariume oodatavate sündmuste jälgimiseks ja seiramiseks, et nende abil saaks paremini kaasa aidata riskide mõistmisele ja hindamisele piirkondlikul tasandil. Uuringud, milles käsitletakse haavatavust ja riskiga kokkupuudet, kirjeldatakse ohtu ja keskkonda ning mille tulemusel kaardistatakse oht, on riskide ennetamise ja juhtimise kavade eeltingimus. Need peaksid olema piiriülesel tasandil avalikult kättesaadavad ja neist tuleks nõuetekohaselt teavitada mõlemal pool piiri, et katastroofe ennetada ja leevendada ning valmistuda neile reageerima;

11.

rõhutab vajadust tugevdada riskijuhtimise haldamist, edendades piiriülest koostööd;

12.

rõhutab, kui oluline on paremini mõista katastroofiohu vähendamise piiriülest mõõdet Euroopas, samuti vajadust sellise arusaama järele ja selle lisaväärtust, pidades silmas tõhusama ja pikaajalisema katastroofiohu vähendamise eesmärki;

13.

kordab oma toetust (3) Euroopa Komisjoni ettepanekule võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa piiriülene mehhanism (4) osana jõupingutustest kõrvaldada piiriülese koostöö ees seisvad takistused, sealhulgas katastroofiohu vähendamise valdkonnas. Selleks et saavutada parem piiriülene koostöö ja ennetada katastroofe, võib käivitada uusi ettevalmistavaid projekte kõige haavatavamate piirkondade, näiteks äärepoolseimate piirkondade, saarte ja rannikupiirkondade jaoks;

14.

rõhutab, et kui katastroofiga ei suuda tegeleda üks ainus riik, sekkuvad liidu kodanikukaitse mehhanismis osalevad riigid ja annavad selle mehhanismi raames abi. Kui aga piiriülesed ohud ja katastroofid mõjutavad kahe või enama liikmesriigi piirkondi, on vaja asjaomaste naaberpiirkondade senisest tõhusamat koostööd, et tagada ühiselt tehtavad ennetamise jõupingutused ja koordineeritud reageerimine;

15.

täheldab, et hoolika katastroofiohu vähendamise ja parima võimaliku kriisiaegse teabevahetuse seisukohast on lisaks koordineerimis- ja teabevahetusstrateegiatele ülimalt vajalikud ka teadmised naaberriigi keelest;

16.

märgib sellega seoses, et enamikul riikidel on naaberriikidega sõlmitud kahepoolsed lepingud (mis ei pruugi piirduda vaid kahe riigiga), mis hõlmavad ka piiriülest koostööd katastroofide korral. Suuremat tähelepanu tuleks siiski pöörata ennetusele ja riskileevendamisele, samuti reageerimisstrateegiate ettevalmistamisele;

17.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid esialgsele kokkuleppele olemasoleva ELi kodanikukaitse mehhanismi tugevdamise ja ELi reageerimise osas katastroofidele (rescEU), milles muu hulgas pööratakse varasemast suuremat tähelepanu piiriülestele ohtudele;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll ja piiriülesed projektid

18.

soovitab kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tihedamalt projektidesse, mida EL rahastab katastroofiohu vähendamise valdkonnas, et projektid muutuksid aja jooksul järjepidevamaks ja et neid saaks korrata muudes sarnaste ohuolukordadega piirkondades;

19.

kutsub liikmesriike üles kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kavandatavate investeeringute läbivaatamisse kõikides asjakohastes programmides ja võimalike muudatuste arutamisse;

20.

taotleb piiriüleste katastroofiohu vähendamise projektide aktiivsemat rakendamist, et kasutada senisest ulatuslikumalt selleks ette nähtud struktuurifonde;

21.

loodab, et kohalikule ja piirkondlikule tasandile hakatakse suunama rohkem ELi stiimuleid piiriülese koostöö edendamiseks riskide vähendamise valdkonnas, iseäranis ennetamise, väljaõppe ja koolituse valdkonnas;

22.

rõhutab kohalike osalejate keskset rolli katastroofiohu vähendamisel ja vastupanuvõime suurendamisel ning olemasolevate algatuste – näiteks ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti linnade vastupanuvõime suurendamise kampaania – väärtust kohaliku tasandi katastroofiohu vähendamise edendamiseks;

23.

peab eriti oluliseks investeerida – ka rahaliselt – Euroopa kodanikukaitse mehhanismi ja ELi Solidaarsusfondi kaudu riskide vähendamisega seotud planeerimisse, iseäranis kliimamuutusi ja sellest tulenevaid äärmuslikke sündmusi arvestades;

Piiriülene koostöö

Kavandamine

24.

juhib tähelepanu vajadusele luua järjepidev piiriülene kavandamine, milles võetakse arvesse mitut riiki mõjutavaid riskistsenaariume, tuvastades ja hinnates ühiselt riske ja nende kaardistamist nii piiriüleste alade arendamiseks kui ka ulatuslike piirkondade kaitse tagamiseks muu hulgas oodatavate sündmuste jälgimiseks ja seiramiseks;

25.

kutsub üles looma teaduskomiteesid riskistsenaariumide paremaks määratlemiseks ning teadmiste ja oskuste võrgustike loomiseks. Selliseid komiteesid võiks moodustada sarnaste riskitegurite alusel valdkonnapõhiselt, et käsitleda homogeenseid piirkondi (nt metsapõlengud Vahemere piirkonnas, äkktulvad ja üleujutused Kesk-Euroopas jne) ning olla suuteline kiiresti reageerima ja pidama dialoogi kohalike omavalitsustega, et saada juurdepääs finants- ja inimressurssidele ning varustusele;

26.

märgib, et rahastamise vähenedes, mida on täheldatud mõnes kohalikus ja piirkondlikus omavalitsuses, muutub kodanikukaitsega tegelevate otsustajate jaoks veelgi olulisemaks, et nad saaksid kasutada kogukondade, üksikisikute ja kodanikukaitse projektide paremat hindamist. Komitee arvates sobib ELi kaasrahastatud piiriülese projekti INDRIX tulemusena väljatöötatud sotsiaalse vastupanuvõime indeks (Inclusive Disaster Resilience Index – INDRIX) kogukonna vastupanuvõime hindamiseks statistiliste andmete ja just kõnealusel eesmärgil kogutud andmete põhjal: projekt on võimaldanud kindlaksmääratud sotsiaalsete näitajate (haridustase, tervislik seisund, töötuse määr, pakutavad teenused jne) alusel hinnata riskitaju eri kogukondades ning eelkõige tuvastada kõige haavatavamad ja nõrgemad kogukonnad. Komitee kutsub pädevaid institutsioone üles kaaluma loodusõnnetuste vastu selliste kohustuslike kindlustusvahendite väljatöötamist, mis on standarditud Euroopa tasandil ja millel on riskitasemetega seotud kindlustusmaksed, muu hulgas selleks, et suurendada teadlikkust neist ja parandada arusaamist, kui oluline on eraisikute ennetustegevus, vähendades moraalset ohtu ning tagades õiglased ja ühtsed hüvitised kõigile Euroopa kodanikele;

27.

märgib, et piiriülestel aladel võib osutuda vajalikuks luua ühine asjaomase piiriülese territooriumi andmebaas, kus on kirjas vabatahtlike materjalid, vahendid, varustus ja spetsialiseerumine ning vahendite paiknemine ja logistika;

28.

märgib, et asjaomane andmebaas tuleks luua ja seda hallata mitte ainult suurõnnetusteks valmisoleku parandamiseks, vaid ka selleks, et tugevdada katastroofis kannatanud piirkondade sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist taastumist ühisest piiriülesest vaatenurgast;

29.

soovitab võtta arvesse ja korrata selliseid juba olemasolevaid positiivseid näiteid piiriülesest koostööst nagu — Saksa-Taani kodanikukaitse ühisõppused, nagu DANGERREX 07, DANGERFloodEx 2010 ja hädaolukordadele piirideta reageerimine; — valmisolek üleujutusteks ja riikidevahelise kahju vähendamine Sava jõe valgalal (Bordi-Posavina maakond Horvaatias ja Mačva ringkond Serbias); — riskidest teavitamise strateegiad (Kärntenis (Austria) ja Lõuna-Tiroolis (Itaalia) kuni 2020. aasta oktoobrini); — U-SCORE-II: linnadevahelised vastastikused hindamised (katseprojektid Portugalis, Itaalias ja Ühendkuningriigis); — Ülem-Reinil asuv maismaaveekogudel kasutamiseks mõeldud mobiilne harjutusrajatis ning Saksamaa, Prantsusmaa ja Šveitsi Ülem-Reini konverents teemal „Blackout – laiaulatuslik piiriülene voolukatkestus“ (2016);

Koolitus

30.

rõhutab, kui oluline on innustada noori osalema koolitustel, ja ärgitab liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi edendama spetsiifilisi ülikooliprogramme ja riskide vähendamise projekte. Komitee rõhutab samuti, et Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu saavad noored osaleda solidaarsustegevuses katastroofiohu ennetamise valdkonnas (5). See tegevus võib võtta vabatahtliku tegevuse, õpipoisiõppe, praktika ja töökogemuse vormi;

31.

märgib vajadust luua kohalikele ametnikele spetsiaalne koolitus (pidades silmas ka linnade vastupanuvõime suurendamise kampaaniat), et suurendada nende teadlikkust sellest ja pakkuda neile paremaid teabevahendeid, arvestades nende otsest vastutust kodanike eest ning territooriumi kaitse ja arengu eest;

32.

soovitab pöörata rohkem tähelepanu vabatahtlike ja tehnikute koolitusele, et suurendada nende spetsialiseerumist, toetades ja luues koolituskursusi eri riikides ja eelkõige piiriülestel aladel esinevate ohtude alusel, et paremini tundma õppida territooriumi ning ühiseid ja kooskõlastatud seire-, järelevalve- ja hädaolukordadele reageerimise meetmeid;

33.

kordab vajadust korraldada kohalike omavalitsuste abil või vabatahtliku töö kaudu teabekampaaniaid, et teavitada avalikkust olemasolevatest riskidest ja vajalikest enesekaitse meetmetest, samuti tuleb kohalikul ja piirkondlikul tasandil teha algatusi vastastikuseks õppimiseks linnade ja piirkondade vaheliste vastastikuste hindamiste teel;

34.

rõhutab, et riikidevaheline koolitus peaks toimuma kooskõlas riskistsenaariumidega, mis on määratletud piiriüleste riskide ennetamise ja juhtimise kavades. Kõik ohuga otseselt seotud asjaosalised, nt tehnilised eksperdid ja vabatahtlike organisatsioonid, peaksid – võimaluse korral ühiselt – osalema kõnealustel mõlemal pool piiri toimuvatel koolitustel;

35.

rõhutab vajadust tugevdada e-õppe platvorme, nagu liidu kodanikukaitse mehhanismi koolitusprogramm, ja suurendada kodanikukaitse valdkonnas toimuvate avatud veebipõhiste kursuste kättesaadavust;

36.

sedastab, et ELi Solidaarsusfond pakub piirkondadele tõhustatud teavituskampaaniaid toetusmeetmete kaudu, mis ELi liikmesriikides ja kandidaatriikides juba hästi toimivad. ELi Solidaarsusfond on oluline vahend asjaomaste piirkondade toetamiseks, kui on vaja teha erakorralisi jõupingutusi loodus- ja ilmastikutingimuste tekitatud õnnetustes kannatanud alade taastamiseks, sest loodusõnnetused ei peatu piiridel;

Hädaolukordadele reageerimine

37.

rõhutab vajadust ergutada ühise ja standarditud piiriülese hoiatussüsteemi rajamist, muu hulgas selleks, et tagada reaalajas toimuv teabevahetus mis tahes tõrgete ja katastroofide korral, mis võivad põhjustada tagajärgi teise riigi piirkonna territooriumil;

38.

märgib vajadust sõlmida piiriülesed kokkulepped, et ühtlustada ja kiirendada päästesüsteemide ja vabatahtlike aktiveerimisaega, tehes kindlaks õiguslikud takistused ja taotledes koostöö tegemist ning optimeerides vahendite ja personali logistikat. Komitee kutsub üles sõlmima kokkulepped ka vee valdkonnas, et parandada teadmisi tammide organisatsioonilisest ja funktsionaalsest haldamisest õigeaegse tegutsemise huvides, et vähendada veega seotud riske allavoolu asuvatele teise liikmesriigi territooriumidele;

39.

nõuab akronüümide väljatöötamist eri territoriaalsete tasandite koordineerimiskeskuste märgistamiseks, et ühtlustada ja viia omavahel kooskõlla kasutatav terminoloogia;

40.

nõuab ühtlustatud menetluste kehtestamist ennetavaks teavitamiseks ja operatiivmenetluste ühiseks järgimiseks hädaolukordades;

41.

soovitab kasutada IT-rakendusi, mis võimaldavad kodanikke reaalajas hoiatada;

42.

innustab liikmesriike tunnustama ja sertifitseerima kutseala esindajaid (parim määratlus oleks „katastroofi riskijuht“), kes oskaksid abistada kohalikke ja piirkondlikke ametnikke lisaks planeerimisele iseäranis hädaolukordades ning kellel oleksid eriala- ja valdkonnaülesed teadmised, oskused ja pädevused;

Subsidiaarsuse põhimõte

43.

nõustub sellega, et Euroopa Liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, kooskõlastamiseks või täiendamiseks katastroofiohu vähendamise valdkonnas;

Parimad tavad

44.

rõhutab, et on mitmesuguseid näiteid piiriülese koostöö parimatest tavadest katastroofiohu vähendamisel, mida saaks optimaalselt järgida ja arendada, näiteks järgmised: — ühised õppused, mis tagaksid ühise lähenemisviisi, vastastikuse mõistmise ja võrdse valmisoleku taseme katastroofi korral; — ühtlustatud teabe levitamine, parimate tavade üksteisele tutvustamine ning naaberriikide piirkondade algatustest, meetoditest, vahenditest jne õppimine; — ühised teadlikkuse suurendamise ja elanikke harivad kampaaniad suure riskiga piiriülestel aladel elavatele inimestele, kaasates eri sidusrühmi (nt katastroofiohu vähendamise teemapäevad erinevates linnades ja valdades);

45.

väljendab kindlat toetust Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni (AEBR) projektile „b-solutions“, mille eesmärk on teha kindlaks piiriülese koostöö õiguslikud ja halduslikud takistused katastroofide ennetamisel ja nende põhjustatava kahju vähendamisel. Komitee märgib, et 2018. aastal avaldatud esimeses projektikonkursi kutses määras AEBR kindlaks 10 juhtu, mis muudeti katseprojektideks, kuid paljud juhtudest ootavad ikka veel lahendamist (kiirabiautod, tuletõrje või helikopterid, mis võivad siseneda teatavate piirialade territooriumile, kuid mitte teiste piirkondade territooriumile, haldusformaalsused surnukehade üleandmiseks, asümmeetriline teenuste piiriülene osutamine, kindlustusega seotud probleemid, diplomite tunnustamine jne). Komitee ergutab kõiki piirkondi, mis seisavad silmitsi sarnaste takistustega, osalema tulevastes projektikonkurssides;

46.

rõhutab, et katastroofides kannatanud piirkonnad peavad ühiselt pakkuma lahendusi oma riigi valitsusele. Näiteks võib tuua koostöö Põhja-Portugali ja Hispaania Galicia autonoomse piirkonna vahel, mis esitavad oma prioriteedid keskvalitsustele küsimustes, mida on võimalik lahendada ühiselt Pürenee poolsaare tippkohtumiste raames, või tihe koostöö Kanaari saarte, Assooride ja Madeira äärepoolseimate piirkondade vahel programmi Interreg MAC kaudu, millega liitusid ka naabruses asuvad kolmandad riigid, nagu Roheneemesaared, Mauritaania ja Senegal.

---

(1)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „2015. aasta järgne Hyogo tegevusraamistik: riskide juhtimine vastupanuvõime tagamiseks“ (ELT C 271, 19.8.2014, lk 61).

(2)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Tegevuskava Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 jaoks“ (ELT C 272, 17.8.2017, lk 32).

(3)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Piiriülene mehhanism“ (vastu võetud 5. detsembril 2018, ELTs seni avaldamata).

(4)  „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis“, COM(2018) 373 final.

(5)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus 2018/03892, „Euroopa solidaarsuskorpus ja ELi uus noortestrateegia“ (raportöör: Matteo Bianchi).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus Euroopa tegevuskava meretööstuse arengu kiirendamiseks“

(2019/C 404/09)

Raportöör

:

Christophe CLERGEAU (FR/PES), Pays-de-la-Loire’i piirkonna volikogu liige

POLIITILISED SOOVITUSED

I)   Peamised poliitilised soovitused Euroopa meretööstuse arengu kiirendamiseks

Suurendada teadlikkust probleemidest ning teha valik uue, senisest jõulisema tööstuspoliitika kasuks

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

kutsub üles teadvustama Euroopa meretööstuse arenguvõimalusi, ent ka seda ähvardavaid ohte. Meretööstusel tuleb asuda jõuliselt tegutsema, mille juures teda toetavad ELi, riikide ja piirkondade haldusasutused, et viia edukalt ellu ökoloogiline ja energiaalane üleminek, samuti digiüleminek ja tööstusrevolutsioon, et muuta elukutsed uuesti atraktiivseks. Need probleemid tuleb lahendada ajal, mil meretööstust ohustab Aasiast lähtuv uus konkurents suure lisandväärtusega laevade sektoris, kus Euroopa on juhtpositsioonil. Kõnealune konkurents, mille eesmärk on hõivata Euroopa tehnoloogiaid, on kõlvatu konkurents, mida iseloomustab sotsiaalne ja keskkonnaalane dumping ning mida suures osas rahastatakse riigiabi kaudu, mis on vastuolus rahvusvaheliste kaubanduseeskirjadega. Selle probleemi lahendamiseks peavad ELi ametiasutused tööd tegema, et saavutada võrdsed konkurentsitingimused. Tuleb märkida, et see kõlvatu konkurents esineb nüüd ka kalandussektoris;

2.

toob esile meretööstuse sektorite mitmekesisuse, mis on oluline tööstusharude ja territoriaalse mõju vahelise koostoime tugevdamiseks: tsiviil- ja sõjaline laevaehitus, -remont ja -lammutus (merematkelaevadest lõbusõidulaevadeni, kalalaevadest sadamaid teenindavate aluste ja reisilaevadeni, ent ka sõjalaevastikud), taastuv mereenergia, nafta- ja maagaasitööstus, sadama-, ranniku- ja avameretaristu, kalandus, vesiviljelus, karp- ja koorikloomade püük ning sinine biomajandus;

3.

nõuab, et jätkataks kalanduse, karp- ja koorikloomade püügi ning vesiviljeluse arendamist keskkonna, ühiskonna ja majanduse seisukohast tasakaalustatult ja jätkusuutlikult. Samuti rõhutab komitee vajadust põlvkonnavahetuse järele, mille kaks põhielementi oleksid koolitamine ja laeval valitsevate tingimuste parandamine;

4.

on seisukohal, et meretööstusel peab sarnaselt kosmose- ja lennundussektoriga olema ambitsioonikas tööstusstrateegia ja konkreetne selle järgmistele eriomadustele kohandatud rakendamisraamistik: suveräänsuse küsimus, suur kapitalimahukus, lühikeste seeriate tootmine, pikk tootmistsükkel ja kõrge risk, olulised uuringu-, innovatsiooni- ja koolitusvajadused;

5.

juhib tähelepanu vajadusele toetada avamere tuuleenergia arendamist süvameres, et vähendada madalate vetega rannikualade hõivamist, et toetada meremajandusega hõlmatud muid tegevusalasid;

6.

tuletab meelde, et meretööstus on tööhõive seisukohast sinise majanduse teine sektor. Euroopa on ülemaailmse majanduskasvu kontekstis mitmes valdkonnas juhtpositsioonil ning loob tööstuses paljusid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid jätkusuutlikke töökohti;

7.

juhib tähelepanu sadamate olulisele rollile, kuna nende puhul on tegemist strateegilise taristuga, mis ei piirdu ainult kaubandus- ja transpordisõlmeks olemisega, vaid mis toimivad üha sagedamini tööstuslike ja innovatiivsete platvormidena, mille puhul saab senisest rohkem kasutada ühendusi naabruses asuvate linnadega. Seetõttu on oluline kavandada asjakohast toetust kõigile maismaal asuvatele ettevõtetele, (1) mis juba tegelevad meremajandusega seotud tegevustega või millel on võimalik neid seoseid välja arendada, kasutades juba läbiproovitud mitmekesistamishoobasid;

8.

juhib tähelepanu kalanduse - ja merendustegevuse sotsiaalmajanduslikule tähtsusele ohutu ja kvaliteetse toidu tarnimise jaoks ning tuletab meelde nende kultuuri ja pärandiga seotud mõõdet, mis on oluline turismi hoogustamise seisukohast. Komitee rõhutab vajalikku koostoimet ja vastastikust täiendavust kõnealuse traditsioonilise tegevuse ja uute arendatavate tööstusharude vahel töökohtade loomise ja kestliku arengu nimel;

9.

on seisukohal, et meretööstus on üks peamisi hoobasid, mille abil saavutada Euroopas seatud kestliku arengu eesmärgid. Meretööstuse tooted, teenused ja uuendused aitavad oluliselt toetada üleminekute edukaks saavutamiseks vajalikku tegevust, iseäranis järgmistes valdkondades: — ookeanide uurimine, mere- ja merepõhjaalaste teadmiste parandamine; — kliimamuutuste vastase võitluse tõhustamine, eelkõige meretranspordi abil; — taastuva mereenergia ja avamere tuuleenergia ning elektriühenduste arendamine Euroopa Liidu riikide vahel, et suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu elektrienergia tootmisel ja nende integreerimist Euroopa tasandil; — kohalolek merel, seire ja turvalisus; merel võetavad meetmed, sh võitluses plasti merre sattumise vastu; — mere bioressursside tundmine ja väärtustamine, kalanduse, vesiviljeluse ja sinise ringmajanduse kestlik areng;

10.

nõustub 2018. aastal algatuse „LeaderSHIP 2020“ kohta komitees vastu võetud hindamise järeldustega, (2) milles tuuakse esile rakendamisel ilmnenud piirangud ning täpsete ja mõõdetavate eesmärkide puudumine;

11.

nõuab uut põhjalikult läbi vaadatud „LeaderSHIP 2030“ lähenemisviisi, milles tehakse ettepanek sõlmida uus Euroopa sinine kokkulepe, milles kombineeritakse kolm elementi: kaubandus- ja konkurentsipoliitika, mille eesmärk on kaitsta meie huve ja arendada Euroopa tipptegijaid, mobiliseerida ja kohandada iga Euroopa poliitikavaldkonda vastavalt meretööstuse vajadustele ja iseärasustele ning võtta vastu järgmised kuus tegevuseesmärki, mille saavutamiseks tuleb mobiliseerida kohalikke, riiklikke ja Euroopa osalejaid ajavahemikus 2020–2027: — meretranspordi CO2-heite vähendamine ja keskkonnasäästlike laevade ehitamine: heitkogusteta, merre tagasiheiteta ja mürata laevad; — jäätmete ja iseäranis plastjäätmete kõrvaldamine merest; — meretööstus 4.0: valdkondadevaheline lähenemine tulemuslikkuse ja kvaliteetsete töökohtade tagamiseks kõikides meretööstuse harudes; — Euroopa ülemaailmne juhtpositsioon kõigi merega seotud taastuvenergiatehnoloogiate valdkonnas; — Euroopa strateegia uue sinise biomajanduse loomiseks, edendades kalandust, vesiviljelust ja mere bioloogiliste ressursside väärtustamist; — ELi ookeanide uurimise missiooni algatamine, et parandada teadmisi kogu maailma merekeskkondadest; Need kuus eesmärki hõlmavad konkreetseid väljakutseid tööstusele ja neid tuleb arvesse võtta ka avatud aruteluprotsessis programmi „Euroopa horisont“ merenduse „missiooni“ üle;

12.

soovitab vastu võtta Euroopa äärepoolseimate piirkondade ja saarte meretööstuse strateegiad, et kiirendada kolme prioriteetse suuna arengut: sadamad, vähese CO2-heitega ja väiksemate kuludega energiavarustuse sõltumatus ning sinine biomajandus, sealhulgas kalandus ja vesiviljelus;

13.

juhib tähelepanu sellele, et meretööstuse tuleviku jaoks on oluline seada merendusküsimused ELi tulevase poliitika keskmesse ja regionaalpoliitika vahendite rakendamise keskmesse;

Euroopa meretehnoloogia süsteem (European Sea Tech): Euroopa võrgustike loomine, et ühendada piirkondlikud innovatsiooni ökosüsteemid ja mobiliseerida piirkonnad tööstuse väärtusahelate struktureerimiseks

14.

on seisukohal, et meretööstust iseloomustab kõigepealt territoriaalne seotus merepiirkondadega, kes on struktureerinud tipptasemel piirkondlikud innovatsiooni ökosüsteemid meretööstuse jaoks. Riiklikes ja Euroopa poliitikameetmetes tuleb dünaamilisuse ja tõhususe tagamiseks eelkõige tugineda just kõnealustele piirkondlikele innovatsiooni ökosüsteemidele ja nendega seotud aruka spetsialiseerumise strateegiatele;

15.

teeb ettepaneku käivitada Euroopa meretehnoloogia süsteem (European Sea Tech), et ühendada piirkondlikud innovatsiooni ökosüsteemid, moodustades mitmeid koostöövõrgustikke, mille abil — edendada allsektoreid ja struktureerida Euroopa väärtusahelad; — paremini tuvastada ja jälgida tööstuse muutustega kaasnevaid raskusi, eelkõige keskkonna, energia ja digiülemineku vallas; — töötada välja uusi teenuseid, tooteid ja ärimudeleid, mis on paremini integreeritud ja senisest paremini suutelised vastama ülemaailmsele konkurentsile. Komisjon avaldaks osalemiskutsed temaatiliste võrgustike moodustamiseks. Iga piirkondlik (või piirkondadevaheline) ökosüsteem võiks taotleda osalemist mitmes võrgustikus kooskõlas asjaomase piirkonna aruka spetsialiseerumise strateegiaga. Ökosüsteemid, milles on ühendatud suur hulk oskusi ja mitmeid võrgustikke, moodustaksid Euroopa meretehnoloogia süsteemi (European Sea Tech) „kesksed ökosüsteemid“. Iga võrgustik peaks olema võimalikult kaasav, hõlmates kõiki Euroopa eri piirkondade pädevusi. Võrgustikes käsitletaks süstemaatiliselt kestliku arengu, teadus- ja arendustegevuse, tööstusliku tulemuslikkuse, rahastamise ja oskustega seotud küsimusi. Kõnealused võrgustikud suudaksid tõhusamalt kui tsentraliseeritud Euroopa platvorm pakkuda piirkondadevahelise koostöö arendamise aluse, mille abil luua liidu eri poliitikavaldkondadega seonduvaid tegevusprojekte. Euroopa meretehnoloogia (European Sea Tech) osa seisneks samuti selles, et edendada tehnoloogia, kogemuste ja oskuste siiret meretööstuse eri võrgustike ja harude vahel;

16.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on Euroopa meretehnoloogia algatus (European Sea Tech), et saavutada meretööstuses valdkonnaülene lähenemisviis ning kiirendada üleminekut rohelisele ja digitaalsele meretööstusele, võttes kasutusele kõigi meretööstuse harude kõik tehnoloogiad ja oskused, et teha need tööstuse teistele harudele kättesaadavaks;

17.

kordab oma toetust meremajanduse teadmis- ja innovaatikakogukonna projektile, kuid märgib, et mereressursside säästvale majandamisele keskendudes saab see projekt parimal juhul olla vaid üks Euroopa meretehnoloogia süsteemi (European Sea Tech) moodustavatest võrgustikest;

18.

loodab, et Euroopa meretehnoloogia süsteemi innovatiivsete ökosüsteemivõrgustike poolt läbiviidavaid projekte saab toetada Euroopa partnerluste raames ning neid võib kaasrahastada programmist „Euroopa horisont“ ja muudest vahenditest, mida on võimalik kasutada. Nende projektide raames peaks olema võimalik rahastada katseliine, prototüüpe ja katseeksemplare;

19.

kordab samuti oma üleskutset koostada programmi „Euroopa horisont“ raames merendusalane tegevuskava, lisades merendustööstuse teaduslikud ja tehnoloogilised probleemid selgesõnaliselt teise samba alla ning saavutada programmis „Euroopa horisont“ 10 % suunamise eesmärk projektide rahastamisele, millel on oluline mõju meremajandusele ja meretööstusele;

II)   Konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu 2020. aasta järgsete poliitikameetmete rakendamiseks ja kohandamiseks meretööstuse huvides

Rahvusvaheline kaubandus ja konkurents

20.

rõhutab, et meretööstuse ja -teenuste valdkonnas on vaja uut „realistlikku“, vastastikkuse põhimõttel põhinevat kaubanduspoliitikat, et kaitsta Euroopa töökohti ja suveräänsust seoses iseäranis Aasia suurte mereriikide jõuliste kõlvatute strateegiatega. Kui see osutub võimalikuks ja tõhusaks, peaks see poliitika edendama stabiilset ja mitmepoolset kaubavahetussüsteemi, mis põhineb võrdsetel ja läbipaistvatel ning ausat konkurentsi tagavatel eeskirjadel, taotlema kasulike kokkulepete sõlmimist kaubanduspartneritega ja tuginema WTO rollile;

21.

on seisukohal, et kuna siinkohal on tegemist ülemaailmsete globaliseerunud turgudega, peaks konkurentsipoliitika võimaldama Euroopa suurettevõtete loomist, tagades alati õiglase ja tasakaalustatud konkurentsi ELis. Komitee kinnitab veelkord riigiabi suuniste lisaväärtust meretranspordi jaoks ning vajadust lihtsa, stabiilse ja konkurentsivõimelise maksuraamistiku järele selle eesmärgi saavutamiseks;

22.

juhib komisjoni tähelepanu sellele, kui oluline on välismaiste investeeringute voogude parem kontrollimine ning Euroopa tööstusele avalduda võivate tehnosiirde võimalike kahjulike mõjude piiramine ja vähendamine, eriti oluliste rahvusvaheliste lepingute osana;

23.

nõuab täpsete kohustuste võtmist avalike tsiviil- ja sõjaväeliste hangete korraldamisel, näiteks kehtestades kindlad nõuded teatavate, eelnevalt strateegiliseks või ülemaailmsest konkurentsist tulenevalt eriti haavatavaks tunnistatud toodete ja teenuste pakkumisele;

Projektide rahastamine

24.

nõuab sinise majanduse projektide rahastamise platvormi projekti kiiret lõpuleviimist, mis peaks hõlmama tugisüsteemi, kuid ka sihtotstarbelist investeerimisfondi, et rahastada uuenduslikke ja riskantseid projekte. Platvormi peamine eesmärk peaks olema keskenduda eelistingimustel rahastamise pakkumisele projektidele, mida traditsioonilised ettevõtjad peavad liiga riskantseks, täites nii turulünga. Tugisüsteem peab toimima tihedas koostöös liikmesriikide ja piirkondadega, et tagada tugimeetmete vastastikune täiendavus ja projektide üle teostatava järelevalve järjepidevus. Platvorm peaks eelkõige põhinema Euroopa meretehnoloogia süsteemi (European Sea Tech) võrgustikel ja kesksetel ökosüsteemidel;

25.

nõuab lisaks, et komisjon määraks eesmärgi ja meetodi, mille abil kasutada programmi InvestEU raames – eelkõige seoses programmiga „Euroopa horisont“ – käivitatavaid Euroopa investeerimisvahendeid sinise majanduse ja meretööstuse kasuks;

26.

rõhutab vajadust vahendite järele, mille abil saab vähendada struktuuriprojektide rahalist kulu ning võimaldada ostude tõhusat eelrahastamist ja suuremaid investeeringuid (merematkelaevad, veeldatud maagaasi seadmed, taastuvad mereenergiaallikad jne);

27.

kordab vajadust äärepoolseimate piirkondade sihtotstarbelise rahastamise järele, võttes arvesse nende piiranguid ja eripära. Kõnealused piirkonnad annavad Euroopale erakordse mere- ja ookeani mõõtme tänu oma strateegilisele asendile Atlandi ja India ookeanis ning Kariibi meres ning kujutavad endast ainulaadseid loodusvarasid, mida on tunnustanud ka Euroopa Komisjon ise;

28.

rõhutab, kui oluline on toetada uuenduslike hankemenetluste kasutamist, mis võimaldab hanke-eeskirjade paindlikumat kohaldamist, kui hanke esemeks on kujunemisjärgus tehnoloogia, mida ei ole veel standardsel kujul turule viidud. Selle abil kiirendatakse uuenduste turuletoomist, võimaldades uusi teenuseid ja tooteid pakkuvatel ettevõtjatel kiiremini oma esmakliente leida;

29.

rõhutab, et merendussektorile kehtivad regulatiivsed piirangud ja taotluste administratiivseks menetlemiseks kuluv aeg kujutavad endast merel tehtavate katsete ja testide peamist takistust. Komitee teeb ettepaneku luua Euroopa töörühm, mis koondaks komisjoni, liikmesriike, piirkondi ja ettevõtjaid, et levitada häid tavasid ja soodustada positiivseid arenguid riiklikes võrdlusraamistikes;

30.

peab kasulikuks kaaluda veelgi kaugemale minevaid lahendusi ja lõpuks merealaste kõrgetasemeliste teadusprojektide agentuuri (Maritime Advanced Research Projects Agency) loomist, järgides USA kaitseotstarbeliste kõrgetasemeliste teadusprojektide agentuuri (Defence Advanced Research Projects Agency – DARPA) eeskuju, ning pakkuda niiviisi toetust murrangulisele innovatsioonile selleks loodud rahastamisraamistiku kaudu, tunnustades õigust ebaõnnestumisele ning võttes täielikult arvesse VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate arengupiiranguid;

31.

teeb Brexiti-järgset olukorda silmas pidades ettepaneku, et osa erivahenditest, mis on eraldatud kõige enam mõjutatud piirkondade toetuseks, antakse merendustööstuse sidusrühmadele, et luua uusi arengu- ja tööhõivevõimalusi;

32.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on Euroopa meretehnoloogia algatus (European Sea Tech), et saavutada meretööstuses valdkonnaülene lähenemisviis ning kiirendada üleminekut rohelisele ja digitaalsele meretööstusele, võttes kasutusele kõigi meretööstuse harude kõik tehnoloogiad ja oskused, et teha need tööstuse teistele harudele kättesaadavaks. Kõnealust valdkonnaülese lähenemisviisi taotlemist tuleb edendada ka merendus- ja rannikualadel toimuva tegevuse ning muude tööstusharude ja digitaalsektorite vahel, mis pakuvad uuendusi, mida saab vahetult kasutada või mida on võimalik kohandada merendusalastele otstarvetele;

Meretööstus 4.0

33.

juhib tähelepanu tööstuse 4.0 raskustele seoses ökoloogilise ja energiaalase ülemineku, tööstuse tulemuslikkuse ja digiüleminekuga, k.a tootmisprotsessides, ning seoses koostöö tegemisega kohalike ja Euroopa väärtusahelate raames. Komitee toetab sellega seoses eesmärki muuta laevatehased 2050. aastaks keskkonnahoidlikuks, et nad oleksid ökoloogilise ja energiaalase ülemineku poolest eeskujuks;

34.

tuletab samuti meelde, et elukestev õpe, töökohtade arendamine ja kvaliteet, töötingimused ning töötajate kogemuste ja loovuse mobiliseerimine on kõnealuse tööstusliku ümberkorraldamise lahutamatud osad;

35.

on seisukohal, et innovatsioon ja tootlikud investeeringud selles valdkonnas peaksid olema meretööstuse, eriti VKEde toetamise Euroopa poliitikameetmete prioriteet;

36.

rõhutab, et tsiviil- ja sõjaliste sektorite koostöö on ühine samm edasi, hõlbustades eelkõige tehnoloogia ja oskusteabe siiret ning inimeste oskuste liikuvust mõlemas suunas;

37.

rõhutab, kui oluline on soodustada merel tegutsevate nafta- ja gaasiettevõtete ümberkujundamist ning nende mitmekesistamise strateegiaid sinise majanduse teistes sektorites. Kõnealustel ettevõtetel on kõrgetasemeline merendusalane oskusteave, põhjalikud teadmised pikkade ja keeruliste projektide kohta ning väärtuslikud oskused meretööstuse arendamisele kaasaaitamiseks (varustuslaevad, veealune robootika, ankrusüsteemid, automaatikasüsteemid jne). Oleks kasulik, kui nad ühiselt reinvesteeriksid osa kütustest saadud kasumist investeerimisfondide raames sinisesse majandusse ja taastuvasse mereenergiasse;

38.

toonitab, et tehnoloogiline revolutsioon tähendab seda, et laevad muutuvad analoogsetest üksustest digitaalseteks transpordiplatvormideks, pakkudes võimalusi erinevate digitaalsete süsteemide tugevamaks integreerimiseks ja ühendamiseks. Selle tulemusena muutuvad sektori töömeetodid, nt laevade ja kaldarajatiste koostoime, laevade omavahelised ning laevade ja ametiasutuste vahelised kontaktid. Sellega seoses on oluline, et Euroopa meretööstus ja ametiasutused kasutaksid ära võimalusi, mida avab digiüleminek rahvusvahelisele konkurentsile;

39.

rõhutab tungivat vajadust võimaldada ja toetada merendusalases innovatsioonis digiüleminekut ja üldisemalt uusi tehisintellekti tehnoloogiaid;

40.

teeb ettepaneku, et toetus- ja rahastamisprogrammide raames tuleks arvesse võtta erinevaid, mitte ainult tehnoloogilisi, vaid ka konkreetseid uute teenuste arendamisele suunatud küsimusi, nagu autonoomsed laevad ja allveerobotid ning mereseire- ja prognooshooldusteenused, mille puhul pühendumine lepingukohastele tulemustele ja tulemuslikkusele on üha sagedamini olulisem kui vahendite kaasamine. Samuti tuleks edendada selliste platvormide loomist, mille abil saab tagada eri liikmesriikide erinevate mereseiretehnoloogiate lähendamise, et suurendada seiretoimingute koostalitlusvõimet, parandada merel toimuva tegevuse tõhusust, hõlbustada ELi õigusnormide ja poliitikameetmete rakendamist selles valdkonnas ning seega edendada Euroopa mereruumi paremat kontrolli;

Tööhõive, oskused ja koolitus

41.

tunnistab, kui oluline on edendada valdkondlikku sotsiaaldialoogi ning luua seoseid tööhõive ja koolituse vahel meretööstuse eri harudes. Komitee arvates peaksid konkreetsed platvormid täitma kõnealuseid ülesandeid nii meretranspordi ja bioloogiliste mereressursside kui ka tootmise ja laevaehituse valdkonnas. Eelkõige juhitakse tähelepanu vajadusele kohandada ja edendada merendus- ja kalandusalast koolitust nii, et sellega toetataks põlvkonnavahetust kalanduses, vesiviljeluses ning karp- ja koorikloomade püügis, ning vajadusele kohandada ja edendada kõrghariduses merekaubanduse valdkonna erialaõpet. Lisaks peetakse vajalikuks luua süsteem koolitusprogrammide tõhususe ja koolitajate asjakohase kvalifikatsiooni tagamiseks;

42.

rõhutab, et avameretegevuse arendamine eeldab väga heade merendusoskustega töötajate mobiliseerimist või märkimisväärse täienduskoolituse pakkumist neile, kellel puuduvad veel kogemused elust merel. Sellega seoses on selge, et noorte seas tuleb korraldada kampaaniaid, et meelitada ligi talente ning kaasata uusi spetsialiste meretööstuse, merekaubanduse ja kalanduse nii maismaal kui ka merel tegutsevatesse ettevõtetesse;

43.

tunneb heameelt edusammude üle, mis on tehtud tänu lähetamist käsitlevate direktiivide hiljutisele vastuvõtmisele – töötajate lähetamist kasutatakse merendussektoris laialdaselt. Komitee taotleb kutsekvalifikatsioonide (mitte ainult diplomite ja tunnistuste) tunnustamise süsteemi loomist, et jõuda võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte täieliku järgimiseni;

44.

on seisukohal, et töötajate liikuvus ELis on positiivne element, et kujundada meretööstuses võimalikult tõhusalt väärtusahelaid ja tegeleda muutustega sektoris. Tuleb taotleda selle eesmärgi saavutamist, säilitades ja parandades ettevõtjate vajaduste rahuldamiseks vajalikke oskusi kõigepealt kohalikul ja seejärel Euroopa tasandil;

III)   Konkreetne lähenemisviis ja ettepanekud meretööstuse peamiste sektorite jaoks

Digiüleminek meretööstuses

45.

rõhutab tungivat vajadust võimaldada ja toetada merendusalases innovatsioonis digiüleminekut ja üldisemalt uusi tehisintellekti tehnoloogiaid; teeb ettepaneku, et toetus- ja rahastamisprogrammide raames tuleks arvesse võtta erinevaid, mitte ainult tehnoloogilisi, vaid ka konkreetseid uute teenuste arendamisele suunatud küsimusi, nagu autonoomsed laevad ja allveerobotid ning mereseire- ja prognooshooldusteenused;

Sinine biomajandus

46.

juhib tähelepanu sinise biomajanduse paljutõotavale, kuid endiselt vähe tuntud potentsiaalile, mis leiab mitmeti rakendust turul (inimeste toit ja loomasööt, farmakoloogia, kosmeetika, energia) ja millel on tugev territoriaalne mõju. Komitee rõhutab, et prioriteediks tuleb seada kõige enam arenenud ja kõige olulisemad majandussektorid: kalandus, vesiviljelus ja merekultuurid;

47.

väljendab heameelt huvi üle kõnealuse areneva sektori vastu muu hulgas tänu merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi juhitavale sinise biomajanduse foorumile. Komitee on seisukohal, et pärast olulist teadus- ja arendustegevusse investeerimise etappi tuleb esmatähtsaks pidada uute, väikeses ulatuses katsetatud ja hallatavate protsesside tööstuslikku rakendamist ja turustamist;

48.

loodab, et kõnealusele sektorile antakse uus prioriteet, investeerides kogu väärtusahelasse, alates bioressursside kogumisest või kontrollitud tootmisest kuni toodete töötlemise ja vääristamise etapini;

49.

teeb sellega seoses ettepaneku luua sidemeid arenenumate merendussektoritega, nagu kalandus ja vesiviljelus, pidades silmas kalandustoodete väärindamise ja töötlemise järelkäsitlusahelat, mis loob suurimat lisaväärtust;

50.

rõhutab, kui oluline on sinise ringmajanduse edendamine, et toetada sinise biomajanduse arendamist (nulltagasiheite põhimõtte kohaldamine kalanduses, kaldale uhutud prügi taasväärtustamine, vetikate töötlemise jäätmed, jäätmete ja plasti käitlemine jne);

51.

kutsub Euroopa Liitu üles toetama maailma kõigi merede ja ookeanide uurimist, eelkõige eesmärgiga tugevdada merealaseid teadmisi ja kliimateadust (süsinikuringe ja CO2 sidumine, hapestumine ja veetaseme tõus jne) ning kaardistada erinevaid energia- ja muid maardlaid, et hinnata senisest paremini mereressursside (geotermiline energia, strateegilised mineraalid jne) potentsiaali;

Tsiviil- ja sõjaline laevaehitus

52.

kinnitab Euroopa investeeringute strateegilist iseloomu laevaehitussektori eristamistegurites, eelkõige seoses digi- ning ökoloogilise ja energiaalase üleminekuga. Küsimus on meie konkurentsivõime parandamises ja turuosa taastamises innovatsiooni abil. Laevaehituse jaoks on äärmiselt olulised ka rahastamisküsimused;

53.

juhib tähelepanu kõnealuste üleminekutega seotud uutele turgudele: puhaste jõuseadmete integreerimine laevadesse, uuenduslikud vähese CO2-heitega jõuseadmed (uued purjekontseptsioonid), varustuslaevad, elektriparvlaevad, lühikesteks kaubavedudeks kasutatavad laevad, sadamalootsi- ja rannikulaevad jne;

54.

rõhutab, kui oluline on tugevdada sidemeid ja kohalikku koostööd laevatehaste ja nende ühishankeahelate vahel merendusklastrite raamistikus. Komitee toonitab samuti vajadust toetada laevaehitus- ja laevaremondipiirkondi, kus tegutseb suur hulk väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Komitee soovib näha konkreetset toetust seadmete tootjate sektori väärtusahelatele, mis moodustavad 50 % maailma turuosadest ja kahekordse käibe laevaehitusega võrreldes. Oma kaubandus- ja rahastamispoliitikas peab EL edendama ka Euroopa seadmete kasutamist väljaspool ELi ehitatud laevades;

55.

julgustab Euroopa meretehnoloogia süsteemi raames tegema süstemaatilist tööd, et kaasata laevaehitussektori väärtusahelatesse uusi osalejaid, kes võivad aidata suurendada tootmisvõimsust, rakendada oskusi ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet;

56.

rõhutab, et väikeste kalalaevade remont ja ehitamine on äärepoolseimate piirkondade jaoks strateegilise tähtsusega tööstustegevus, kuna nende vetes tegutsevate laevastike ja ujuvkonstruktsioonide jaoks on saareline asend ja Euroopa mandrist kauge asukoht tegurid, mis mõjutavad oluliselt väikeste laevade logistikat, hooldust ja asendamist. Selleks et toetada kõnealuste piirkondade merendustegevuse tõhusat kasvu, tuleks sellist tööstuslikku tegevust sihipäraselt toetada;

57.

on seisukohal, et merendusküsimused tuleb asetada uue kaitse- ja julgeolekupoliitika keskmesse, mis nõuab erilise tähelepanu pööramist sõjalisele laevaehitusele. Komitee teeb sellega seoses ettepaneku pöörata senisest rohkem tähelepanu kahese kasutusega ehk nii tsiviil- kui ka sõjalises sektoris kasutatava tehnoloogia arendamise toetamisele;

58.

rõhutab vajadust suurendada riikide suveräänseid järelevalve- ja julgeolekuülesandeid täitvate laevastike suutlikkust. Komitee on seisukohal, et selliseid suveräänseid ülesandeid peavad täitma Euroopas ehitatud laevad, ning leiab, et kõnealuste ülesannete nõuetekohane korraldamine tähendab iseäranis seoses Brexiti ja rändega seotud probleemidega olemasolevatele riiklikele laevastikele tuginemist tihedas koostöös Frontexiga ning eeldab Euroopa solidaarset tegutsemist, et toetada ühist huvi pakkuvatesse missioonidesse kõige rohkem kaasatud riike;

Taastuv mereenergia

59.

peab taastuvat mereenergiat sektoriks, millel on suured võimalused anda märkimisväärne panus taastuvenergia tootmisesse, sellise tööstusliku väärtusahela struktureerimisse, mis loob paljudes piirkondades jätkusuutlikke kohalikke töökohti, ja ekspordi edu tagamisse. Seda tuleb aga arendada viisil, mis tagab kooskõla keskkonna ja juba olemasolevate tegevustega ning arvestab nendega;

60.

juhib tähelepanu Euroopa avamere tuuleparkide kulude eriti märkimisväärsele vähenemisele pärast esimeste ettevõtete rajamist 1991. aastal ning eelkõige tulenevalt eduka Euroopa tööstussektori loomisest viimase kümne aasta jooksul;

61.

tuletab meelde laevade remondi ja ülevaatuste tähtsust ning asjaolu, et laevad tuleb lammutada nende kasutusea lõpul. Seepärast on soovitatav, et komisjon koostaks konkreetse kava, mille eesmärk on varustada ELi piisavate rajatistega kõnealuste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas eraldada selleks otstarbeks vajalikud eelarvevahendid;

62.

juhib tähelepanu sellele, et kõnealuse sektori edasine areng nõuab Euroopa tasandil juba tehtud jõupingutuste jätkamist, eelkõige teadus- ja arendustegevuses (investeeritud on üle 3 miljardi euro), kuid see oleneb nüüd eelkõige liikmesriikidest sõltuvatest selgetest poliitilistest valikutest: seada ambitsioonikad hangete mahud ja ajakavad praegu kõige enam välja arendatud merepõhja kinnitatud meretuulikute jaoks, aga ka uute tehnoloogiate jaoks, nagu ujuvtuulikud, veeturbiinid ja laineenergia, mille jaoks tuleb ilmtingimata kehtestada piisav ja tagatud tasustamine investeeringute ligimeelitamiseks ja nende tööstusliku rakendamise alustamiseks;

63.

julgustab looma Euroopa tasandil sihtotstarbelisi vahendeid investeeringute toetamiseks, ent samuti projektide tagamiseks ja riskijuhtimiseks. Selliste vahendite loomine võib oluliselt vähendada rahastamiskulusid ja seega kahandada kiiremini ka toodetud elektri omahinda;

64.

väljendab heameelt viimastel aastatel tehtud märkimisväärsete edusammude üle kujunemisjärgus tehnoloogiate prototüüpide ja katseeksemplaride testimisel reaalsetes tingimustes, eelkõige tõusu-mõõnavooenergia alal. Kulud hakkavad eeldatavasti langema, kui nende üle saavutatakse parem kontroll ja usaldusväärsus kasvab, mis peaks panema turu avanema tänu asjakohastele soodustariifidele, tugevdades seeläbi Euroopa osalejate ülemaailmset juhtpositsiooni;

65.

nõuab tungivalt, et Euroopa peaks võtma eesmärgiks saada ülemaailmseks liidriks ujuvtuulikute alal, ning soovitab komisjonil ja liikmesriikidel uurida kooskõlastatud või ühiste pakkumiskutsete ideed, et pakkuda turule rohkem mahtu ja nähtavust. Sarnase lähenemisviisi võiks välja töötada tõusu-mõõnavooenergia ja laineenergia valdkonnas kommertskasutusele eelnevate katse-ettevõtete jaoks;

66.

rõhutab, kui tähtis on järgida konkreetset lähenemisviisi omavahel mitteühendatud aladel, iseäranis saarepiirkondades, mis võimaldaks pakkuda globaalseid lahendusi vähendatud CO2-heitega energiavarustuse sõltumatuse jaoks, kombineerides tehnoloogiaid, eelkõige taastuva mereenergia liike, sõltuvalt iga piirkonna iseärasustest; seda silmas pidades tuleb hoogustada samme keskmise võimsusega seadmete arendamiseks;

67.

teeb ettepaneku, et kõnealuste energiasõltumatust soodustavate lahenduste väljatöötamist tuleks katsetada ja kinnitada ka mitmeotstarbeliste avamererajatiste projektide raames, kuna sellised seadmed on tööstuslike toimingute ning pikas perspektiivis ka laiemas mõistes kogu inimelu suurema merelise suunitluse eeltingimuseks. Tuleb silmas pidada, et need pikaajalised perspektiivid peavad olema kooskõlas rangete kriteeriumitega, mis puudutavad jätkusuutlikkust ja keskkonnamõju juhtimist projekti kogu elutsükli jooksul;

IV)   Sadamad – meretööstuse dünaamika võtmetegur

Sadamaplatvormid ning sadama-, ranniku- ja avameretaristu

68.

juhib tähelepanu sadamate suutlikkusele arendada meremajanduse kasvu projekte tänu nende tegevuse ja potentsiaali kombineerimisele. Nad võivad olla eeskujuks kõigile rannikupiirkondadele;

69.

rõhutab, et sõltumata nende staatusest käsitatakse sadamaid jätkuvalt strateegilise varana, millesse avaliku sektori asutused endiselt investeerivad, ning et konkurentsi- ja riigiabi kontrolli eeskirjad võimaldavad selliseid investeeringuid;

70.

rõhutab vajadust toetada ELi rahaliste vahenditega äärepoolseimate piirkondade sadamataristut, võttes arvesse alternatiivide puudumist kaubaveo osas ning pidades silmas, et sellisele taristule antav riigiabi ei kujuta endast oma puhtkohaliku mõõtme tõttu ELi siseturul konkurentsi moonutamist;

71.

kinnitab, et sadamad peavad olema nii meretranspordi keskused kui ka kohad, kus tegeletakse meretööstusega ning sellega seotud innovatsiooni- ja koolitustegevusega. Komitee juhib tähelepanu piirkondliku atraktiivsuse tegurile, mida sadamad pakuvad uute tööstustegevuste ligimeelitamiseks sadamaaladele või sisemaale;

72.

rõhutab logistika ja sadamate merendusalaste teenuste tähtsust ning vajadust arendada sadamates lisaks tehnilistele uuendustele ka uusi majandus- ja teenusemudeleid, tuginedes näiteks sadamate järkjärgulisele digiüleminekule (arukad sadamad), ning andmete (suurandmed) kasutamisega kaasnevaid võimalusi protsesside tõhustamiseks ja optimeerimiseks;

73.

soovitab soodustada sadamate paremat ühendamist nende linnakeskkonnaga, tugevdades samal ajal sadamakogukondade sõltumatust otsuste tegemisel ja tagades, et sadamamaad säilitatakse edasise arendamise võimaldamiseks;

74.

soovitab luua Euroopa meretehnoloogia algatuse (European Sea Tech) raames sinise majanduse arendamisega tegelevate sadamate võrgustiku, jätkates Euroopa sadamafoorumi ning selle allrühmade „Sadamad ja logistikakeskused sinise majanduse kasvu heaks“ ja „Rohelised sadamad“ tööd;

75.

rõhutab, kui oluline on tsiviilehituse ja keskkonnatehnoloogia sektor sadamates ja rannikualadel, et arendada rannikukohti ja -alasid ning aidata neil kohaneda kliimamuutustega;

76.

teeb ettepaneku muuta sadamad uue avameretaristu projektide inkubaatoriteks ja potentsiaalselt lõpuks sellise taristu käitajateks, olgu tegemist avameresadamate või üldisemalt ühiselt kasutatavate platvormidega sinise majanduse tegevuseks (ümberlaadimine, logistikakeskus, taastuvatest allikatest mereenergia tootmine, vesiviljelus, laevaremont, teaduskeskus jne);

77.

teeb ettepaneku avada arutelu nn sekundaarsete sadamate funktsionaalse rolli üle, keskendudes spetsialiseerumisele väikesemahulistele turgudele ning lähedalasuvate suurte tööstussadamate toetamisele/täiendamisele;

Sadamate ja meretranspordi CO2-heite vähendamine

78.

on seisukohal, et kiirkorras tuleb suurendada toetust investeeringutele, mida tehakse sadamates laevade veeldatud maagaasiga tankimiseks ning laiemalt taristusse, mis aitab vähendada laevade ökoloogilist jalajälge (laeva ja kai vaheline elektriühendus, mis tugineb vähesaastavale tehnoloogiale). Komitee on seisukohal, et üleminek puhtamatele kütustele ja uutele energiakandjatele on esmatähtis kasvuhoonegaaside ja inimeste tervisele kahjulike gaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks, ning leiab, et laevaomanikke tuleks nende laevastiku kohandamisel ja uuendamisel toetada. Komitee rõhutab, et (taimsetest, põllumajanduslikest ja toidust saadud) bioressurssidest toodetud biogaasi saab samuti kasutada veeldatud maagaasi väärtusahelas, et veelgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes praeguste lahendustega;

79.

teeb ettepaneku, et kooskõlas Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta „Resolutsiooniga alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta Euroopa Liidus: aeg tegutseda!“ (2018/2023(INI)) tuleks kaaluda nn sinise koridori loomist Euroopa saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele veeldatud maagaasi jaoks; tuletab sellega seoses meelde, et selliste investeeringute toetamiseks on vaja asjakohaseid rahastamisvahendeid, sest investeeringud kõnealustes valdkondades on endiselt suhteliselt suured;

80.

juhib tähelepanu vajadusele toetada avamere vesiviljeluse alast teadus- ja arendustegevust, ühendades olemasolevaid teadmisi meretehnoloogiast süvameres ja tööstusest 4.0, et vähendada rannikualade merealadel asuvaid vesiviljelusettevõtteid, et toetada muid meremajandusega hõlmatud tegevusalasid, mis peavad kasutama sama mereala;

81.

märgib, et teadus- ja arendustegevuse alane töö avab võimaluse kasutada süsiniku väärtusahela ja taastuvenergia abil toodetud sünteetilisi vedelkütuseid. Komitee on seisukohal, et seda võimalust tuleks uurida ettevaatlikult ja et see tehnoloogia peab tõendama oma suhtelist konkurentsivõimet teiste alternatiividega võrreldes, samuti oma väikest ökoloogilist jalajälge ja positiivset panust võitlusse kasvuhooneefektiga kogu tsükli jooksul. Praeguses etapis ei ole selliseid tõendeid veel esitatud;

82.

tunnistab, et veeldatud maagaasi kasutamine on vaid ajutine lahendus, ning kutsub üles arendama elektrilaevade kasutamist, suurendama päikese- ja tuuleenergia kasutamist laevades ning püüdlema taastuva vesiniku konkurentsivõimelise tootmise ja kasutamise poole meretranspordis (üheskoos taastuvate mereenergiaallikate arendamisega, keskendudes suure tootmisvõimsusega allikatele, nagu avamere kinnis- ja ujuvtuulikud);

83.

palub sellega seoses rajada sadamatesse arukate võrkude taristu, mis on vajalik hajutatud taastuva elektrienergia allikate, kaiäärse elektritarne süsteemide kasutamise, elektriliikuvuse ja muude arukate võrgutehnoloogiate kasutuselevõtuks;

---

(1)  NAT-V-044 – „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks“, raportöör: Adam Banaszak.

(2)  https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions/leadership-2020-maritime-technology

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Mitmetasandiline valitsemine ja valdkondadevaheline koostöö võitluses energiaostuvõimetusega“

(2019/C 404/10)

Raportöör

:

Kata TÜTTŐ (HU/PES), Budapesti 12. linnaosa valitsuse liige

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatavad märkused

1.

tuletab meelde, et on juba oma paljudes varasemates arvamustes rõhutanud, et eri poliitikavaldkondade väljatöötamisel on oluline võtta arvesse energiaostuvõimetust. Komitee peab viimaste aastate üheks tähtsamaks poliitiliseks arenguks seda, et sõnaselgelt tunnistatakse vajadust võtta energia- ja kliimapoliitika kujundamisel arvesse praegusi ja tulevasi sotsiaalseid tagajärgi. Seega tuleks võitlust energiaostuvõimetusega põhjalikult käsitleda kõigis asjaomastes riiklikes ja ELi õigusaktides;

2.

rõhutab, et üks sotsiaalseid tagajärgi puudutav peamine probleem on energiaostuvõimetus, mis on tihedalt seotud komitee praeguste prioriteetidega;

3.

on seisukohal, et energiaostuvõimetuse vastase tegevuse juhtimine, milles võetakse arvesse nii liidu üldisi seisukohti kui ka kohalikke ja piirkondlikke eripärasid, võib oluliselt kaasa aidata kodanike usalduse suurendamisele ELi vastu ning liitu kodanikele lähemale tuua, kuid lisaks sellele anda panuse ka Pariisi kokkuleppe ja energialiidu rakendamisse;

4.

tunneb heameelt, et Euroopa Komisjoni seadusandlikus paketis „Puhas energia kõigile eurooplastele“ tunnistatakse energiaostuvõimetuse kaotamise tähtsust ja viidatakse sellele sõnaselgelt mitmeid kordi;

5.

juhib tähelepanu asjaolule, et pärast liidu tasandi õigusraamistiku loomist tuleb järgmise ülesandena muuta puhta energia üldsätete pakett õigusaktide erinevate konkreetsete elementide kohandusteks, võttes täiel määral arvesse eri piirkondade vajadusi – protsess, milles tuleb ühest küljest säilitada vastavus liidu üldise õigusraamistikuga ning teisest küljest määrata energiaostuvõimetuse eri aspektidega seotud teadmiste ja nende tunnustamise alusel kindlaks raamistik ja valdkonnad;

6.

tervitab õigusloomeprotsessis saavutatud edusamme, mis puudutavad puhta energia paketi olulisi elemente, iseäranis Euroopa Parlamendi seisukohta elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta ning asjaolu, et parlament tunnistab selgelt vajadust selle järele, et liikmesriigid koguksid ulatuslikke andmeid energiaostuvõimetuse kohta, samuti liikmesriikidele antud paindlikkust, mis võimaldab neil sekkuda turu toimimisse energiaostuvõimetuse käsitlemiseks, ning kaitsetute tarbijate määratluse (artikkel 28) laiendamist (1);

7.

toetab iseäranis Euroopa Parlamendi nõudmist, et Euroopa Komisjon annaks juhiseid kriteeriumide kohta, mille abil määratleda „märkimisväärne arv energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi“ (ka lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid käsitleva määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d kontekstis), ning toetab täielikult Euroopa Parlamendi eeldust, et „igasugust energiaostuvõimetute kodumajapidamiste osakaalu võib pidada märkimisväärseks“;

8.

märgib, et energiaostuvõimetus kujutab endast juba tuntud probleemi ja seda tunnistatakse ELi õigusraamistikus üha enam, pannes liikmesriikidele selged sellekohased kohustused. Keegi ei saa selle olemasolu tulevikus ignoreerida: vaja on konkreetset poliitikat ja meetmeid. Komitee märgib siiski, et energiaostuvõimetuse eri aspektide ja mõjude täpsed määratlused ja nende mõõtmiseks vajalikud näitajad tuleb välja töötada, pöörates täit tähelepanu kohalike ja piirkondlike olude mitmekesisusele, et tagada poliitikameetmete sihipärane ja tulemuslik rakendamine;

9.

rõhutab siiski, et energiaostuvõimetuse vastases võitluses on kohalikul ja piirkondlikul tasandil juba teedrajavaid kogemusi, sh väärtuslik töö, mida tehakse elamumajanduse partnerluse kaudu ELi linnade tegevuskava raames;

10.

märgib, et üks parimaid viise energiaostuvõimetuse kaotamiseks Euroopa tasandil on investeerimine energiatõhususse ning korralikult toimiv ja konkurentsivõimeline siseturg, mis tagab madalad hinnad;

11.

tunneb heameelt selle üle, et uue energialiidu juhtimist käsitleva määrusega nähakse ette raamistik, mis võimaldab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oma hääl kuuldavaks teha ja energiaostuvõimetus esikohale seada;

12.

tunnistab, et energiaostuvõimetus on suur, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste tagajärgedega ühiskondlik probleem, millega tuleb kõigil valitsemistasanditel kiiresti tegeleda ja mis nõuab laiaulatuslikku valdkonnaülest lähenemist, milles võetakse arvesse sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide ja instrumentide vahelisi seoseid;

Mida energiaostuvõimetus tegelikult tähendab?

13.

tuletab meelde, et kliima- ja energiaalases linnapeade paktis määratletakse energiaostuvõimetus kui „olukord, mille puhul leibkond või üksikisik ei suuda madala sissetuleku, kõrge energiakulu ja kodu madala energiatõhususe kombinatsiooni tõttu endale lubada peamisi inimväärse elatustaseme jaoks vajalikke energiateenuseid (küte, jahutus, valgustus, liikuvus, energia)“;

14.

rõhutab, et igal kümnendal eurooplasel ei ole võimalik oma kodu talvel piisavalt kütta, et iga viies ELi kodanik ei saa endale suvel õhukonditsioneeri lubada ning et rohkem kui 80 miljonit eurooplast elavad niisketes hallitusjälgedega eluruumides. Viimane on seotud nende inimeste suutmatusega oma kodu piisavalt kütta ja jahutada;

15.

juhib tähelepanu sellele, et nagu teisedki vaesuse vormid – ja üheskoos nendega – ohustab ja mõjutab energiaostuvõimetus rohkem ja tõsisemalt naisi, eeskätt sissetulekute ning majapidamis- ja perekondlike tööde ebavõrdse jaotumise tõttu naiste ja meeste vahel ning seetõttu, et üksikvanemate ja üksi elavate eakate hulgas on naiste osakaal suurem;

Vajadus tervikliku lähenemisviisi järele

16.

tunnistab, et energiaostuvõimetus on äärmiselt keeruline probleem, mille lahendamiseks tuleb ühiselt ja kooskõlastatult arvesse võtta erinevaid sotsiaalseid, tehnilisi, majanduslikke ja eelarvelisi aspekte;

17.

märgib, et selleks, et anda ülevaade energiaostuvõimetuse olukorrast ja liikuda lahenduste väljatöötamise suunas, on vaja koguda hulgaliselt teavet ja seda üksikasjalikult analüüsida. Komitee rõhutab selles kontekstis iseäranis vajadust edastada täiendavat teavet NUTS 3 tasandile ja vajadusel allapoole, nagu märgiti ka komitee territoriaalse mõju hinnangus, et arendada edasi asjakohaseid näitajaid, millega oleks võimalik mõõta energiaostuvõimetuse eri aspekte ja mõju kohalikul tasandil. Samuti on vaja tõhusamalt koguda ja töödelda juba olemasolevat teavet, et teha see poliitikakujundajatele kättesaadavaks;

18.

rõhutab, et energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks tuleb kasutada erinevaid riikliku poliitika vahendeid, võttes arvesse nii energiatõhususe kui ka sotsiaalkaitse küsimusi;

19.

rõhutab siiski, et laiaulatuslik valdkonnaülene lähenemine ei tohi mingil juhul olla ettekääne poliitiliste eesmärkide ja valdkondlike, ärialaste või muude huvide saavutamiseks, mis ei ole soetud energiaostuvõimetuse vastase võitlusega;

20.

juhib Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähelepanu asjaolule, et tervikliku lähenemisviisi kasutuselevõtt on äärmiselt oluline ja seda saab kohalikul ja piirkondlikul tasandil ka suhteliselt hõlpsasti ellu viia. Kuid selle võimaldamiseks on hädavajalik vahetada kogemusi ja võtta kasutusele muud koostöövormid;

21.

toonitab, et energiaostuvõimetuse all kannatavate kodumajapidamiste olukord on väga mitmetahuline ja igal juhtumil on oma iseärasused. Sellest mõjutatud inimesed võivad olla üürnikud või omanikud, elada linna- või maapiirkondades ja üldiselt on neil ka teist laadi probleeme, mis nõuavad õiglast, uuenduslikku, avatud ja kaasavat käsitlemist ja kõigi asjaosaliste koostööd;

22.

juhib tähelepanu asjaolule, et energiaostuvõimetus ei puuduta üksnes eluaseme seisukorda, vaid see mõjutab otseselt ka asjaomaste isikute füüsilist ja vaimset tervist, takistab nende sotsiaalseid suhteid, õppimist, ettevõtlusega tegelemise võimalust ja paljusid muid tegevusi;

Lisaks energiaostuvõimetuse tunnistamisele tuleb võidelda ka selle kaotamise nimel

23.

on seisukohal, et avaliku sektori poliitika edu liidu tasandil saavutatakse tavaliselt piisavalt ambitsioonikate, konkreetsete ja mõõdetavate eesmärkide püstitamise abil;

24.

rõhutab, et kuigi energiaostuvõimetuse kaotamise poliitikal ei saa olla muud lõppeesmärki kui kõnealune nähtus välja juurida, on selle poliitilise protsessi tõhusaks elluviimiseks vaja määrata kindlaks lähiaja eesmärgid;

25.

kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama konkreetsed eesmärgid energiaostuvõimetuse vähendamiseks aastaks 2030 ja selle kaotamiseks aastaks 2050;

ELi tasandi meetmed

26.

tunneb heameelt selle üle, et energiale juurdepääsu tagamine ei kuulu üksnes ÜRO kestliku arengu eesmärkide hulka, vaid et ka 2017. aasta novembris alguse saanud Euroopa sotsiaalõiguste samba raames peetakse sotsiaalkaitset oluliseks küsimuseks ja energiaostuvõimetust peamiseks valdkonnaks, kus on vaja võtta ka ELi tasandi meetmeid;

27.

väljendab heameelt selle üle, 2018. aasta novembris võttis Euroopa Komisjon omaks strateegilise lähenemise „Puhas planeet kõigi jaoks“, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa, tagades samas heaolu paranemise ja enamate töökohtade loomise, kuid ka õiglaseks üleminekuks vajaliku sotsiaalse võrdsuse;

28.

kutsub liidu institutsioone ja liikmesriike üles kandma hoolt selle eest, et igaüks saaks reaalselt kasutada õigust taskukohasele energiale, ja kaaluma sel eesmärgil võimalust kehtestada moratoorium avalike teenuste osutamise lõpetamisele või peatamisele nende eest maksmata jätmise korral, jätmata ühtki kodumajapidamist ilma elementaarsest küttest või jahutamisest;

29.

on seisukohal, et liiga kõrget energiahinda ei saa piirata üksnes konkurentsi ja turu iseregulatsiooni abil ning et liit peab seega kehtestama õigusraamistiku, pakkudes liikmesriikidele ja kohalikele omavalitsustele asjakohased vahendid taskukohase energia tagamiseks. Selleks et hoida energiahinnad madalal, peaks EL ja teised asutused kõigepealt tagama mitmekesise pakkumise energiaturul, takistama hinnamonopoli tekkimist ning tagama, et muudele energiaallikatele üleminekuks ettenähtud vahendid on kulutõhusad ega põhjusta liigset hinnatõusu;

30.

toonitab vajadust asjakohaste meetmete järele, et ennetada või tasakaalustada energiatõhusust parandava renoveerimise võimalikku negatiivset mõju, nagu suurenevad eluasemekulud. Selles kontekstis on oluline tagada energiatõhususe kulude ja tulude õiglane jaotus majaomanike ja üürnike vahel;

31.

leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid hõlbustama tasuta ja sõltumatute energiateemaliste nõuannete jagamist üldsusele ja toetama vaeste kodumajapidamiste aktiivsemat osalemist energia tootmises;

32.

on seisukohal, et Euroopa õigusaktid võiksid olla palju ambitsioonikamad ning liikmesriikide valitsused peaksid tegema innukat ja kaasavat koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et tagada tõhus mitmetasandiline valitsemine;

33.

peab liidu vahenditele juurdepääsu lihtsustamist ja laiendamist vältimatuks, kuna energiaostuvõimetuse tekkimine või süvenemine sõltub sageli sellistest teguritest nagu sellest nähtusest mõjutatud inimeste ja rühmade vahendite piiratus ning nende vähendatud juurdepääs riiklikele teenustele. Komitee juhib lisaks tähelepanu sellele, et renoveerimis- ja energiatõhususmeetmete kasutamist võib piirata elanike maksevõime ja üürimist käsitlevad õigusaktid, mis teevad kulude tagasisaamise keeruliseks. Komitee rõhutab seepärast vajadust tagada nii üürnikele kui ka majaomanikele asjakohased stiimulid investeerimiseks energiatõhususe parandamisse ning kindlustada haavatavate tarbijate kaitse;

34.

nõuab tihedamat koostööd Euroopa kütteostuvõimetuse jälgimiskeskuse, kliima- ja energiaalase linnapeade pakti ning Eurostati vahel;

35.

rõhutab, kuivõrd tähtis on, et energiatarbijate muutmine tootvateks tarbijateks saaks üheks energiaostuvõimetuse kaotamise vahendiks. Selleks tuleks kõigil tasanditel toetada algatusi, mis võimaldavad energiaostuvõimetusest mõjutatud tarbijatel saada energia tootjateks;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll

36.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on energiaostuvõimetuse vastases keerulises võitluses esirinnas, sest neil on võimalik tuvastada probleemist mõjutatud inimesed, teha kindlaks selle konkreetsed põhjused ning pakkuda kodanikele vahetult praktilisi nõuandeid ja juhiseid. Pealegi saab paljusid energiaostuvõimetuse vastases võitluses vajaminevaid meetmeid võtta kohalikul tasandil;

37.

rõhutab, et energiaostuvõimetuse probleemi äärmise keerukuse tõttu ei ole liidu eri piirkondades võimalik võtta kasutusele ühtset lahendust. Kohalikud omavalitsused peavad asjaomaste vahendite leidmiselgi rakendama uut terviklikku lähenemisviisi, kaasates eri valdkondade pädevaid omavalitsusasutusi, et leida olukorrale parim lahendus. Kohalikul ja piirkondlikul tasandil on teatavad võtmepädevused energiatõhususe ja energiatootmise poliitikas muu hulgas oma energiaettevõtete, elamuhaldusfirmade, erasektori osalejatega koostöö tegemise, projektivahendite ja nõustamise kaudu;

38.

juhib tähelepanu võimalusele, et energiaostuvõimetuse haldamise poliitika võib kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kasu tuua mujalgi, parandades muude poliitikaeesmärkide saavutamist, toetades näiteks energiatõhususe, kasvuhoonegaaside vähendamise, kodanike tervise parandamise, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitse ning seega nende üldise elukvaliteedi ja jätkusuutlikkusega seotud poliitikameetmeid;

39.

rõhutab, et tõhus võitlus energiaostuvõimetuse vastu võib aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel laiendada kliimamuutuste vastase võitluse meetmete sotsiaalset baasi, kaasates ühiskonnarühmi, kes on senini olnud vähem aktiivsed ja saanud vähem tähelepanu;

40.

toonitab siiski asjaolu, et seda on võimalik teostada vaid juhul, kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õiguslikke ja rahastamisvahendeid asjakohaselt tugevdatakse;

Eluasemed ja energiatõhusus

41.

rõhutab, et energiatõhusus on väga oluline lüli, mis seob omavahel kliimaneutraalsusega ja energiasüsteemi õiglase üleminekuga seotud eesmärgid, sealhulgas energiaostuvõimetuse juhtimine;

42.

on seisukohal, et eluasemete energiatõhususe parandamine on üks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste peamisi ülesandeid ning et selle eesmärgi saavutamisel peavad nad vältima üksnes sotsiaaleluasemetele keskendumist, seda eelkõige liikmesriikides, kus sotsiaaleluasemeid on vähe;

43.

rõhutab, et nõue renoveerida igal aastal 3 % liikmesriikide keskvalitsustele kuuluvaid ehitisi nende energiatõhususe parandamise eesmärgil vajab täiendamist ambitsioonikate meetmete ja toetusega, et suurendada renoveerimismäära ka muude ehitiste puhul, sest muidu ei ole mingit võimalust teha lähitulevikus edusamme energiaostuvõimetuse kaotamisel, rääkimata sellest, et kliimaeesmärkide saavutaminegi oleks sel juhul võimatu;

44.

juhib tähelepanu vajadusele eraldada võimalikult suur osa ELi rahastamisvahenditest eluasemete põhjalikule renoveerimisele, võttes arvesse energiaostuvõimetuse aspekti, et vältida viivitusi kõige vaesemate üürnike ja omanike eluruumide energiatõhususe parandamisel. See suurendaks energiaostuvõimetust ja pärsiks ka kliimaaeesmärkide saavutamist;

45.

soovitab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid muudetud hoonete energiatõhususe direktiivi (2) siseriiklikku õigusesse üle võimalikult kiiresti ning hiljemalt 2020. aasta märtsiks, kuna ELi olemasolevate elamute energiatõhususe parandamine on otsesõltuvuses kehtiva õigusraamistiku täieliku rakendamisega;

Linnapeade pakti tähtsus

46.

tunneb heameelt selle üle, et kliima- ja energiaalase linnapeade pakti kolmas sammas hõlmab energiaostuvõimetuse küsimust, mistõttu on paktil juhtiv roll probleemi päevakohasuse säilitamisel ja lahenduste otsimisel; rõhutab linnapeade pakti hindamatut osa teadmiste ja kogemuste vahetamisel ning metoodiliste juhtnööride pakkumisel Euroopa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja muudele osalejatele;

47.

rõhutab, et linnapeade pakt võib komitee toetusega jätkuvalt arvestada, kuna tänu aktiivsele rollile ja sügavalt ühiskonda juurdumisele pakub komitee väärtust Euroopa kodanike jaoks;

48.

kutsub nii Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kui ka nende juhte üles ühinema linnapeade paktiga ja muude kliimameetmete võrgustikega ning osalema aktiivselt nende tegevuses, pannes erilist rõhku heade kohalike tavade jagamisele;

49.

tuletab meelde, et rühm komitee liikmeid täidab linnapeade pakti saadikute rolli ja nende ülesanne on oma tegevust tutvustada ja julgustada võimalikult paljusid paktiga ühinema. Komitee on seisukohal, et saadikuid tuleb nende jõupingutustes nõuetekohaselt toetada;

Kütteostuvõimetuse jälgimiskeskus

50.

toonitab, et energiaostuvõimetuse täpse mõiste ja mõõtmise määratlemine on hädavajalik asjakohaste riikliku poliitika lahenduste ja meetmete kavandamiseks ning rakendamiseks;

51.

avaldab kahetsust, et kaks kolmandikku liikmesriikidest ei jälgi energiaostuvõimetuse arengut kvantitatiivsete meetmete abil;

52.

märgib, et Euroopa Komisjoni asutatud kütteostuvõimetuse jälgimiskeskuse tegevus vastab jätkuvalt eesmärkidele, mis püstitati selle loomise ajal;

53.

arvestades jälgimiskeskuse tegutsemisaja lõppemist, kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma selle tegutsemise pikendamise tingimusi, laiendama selle eesmärki ja ülesandeid nii palju kui vaja ning töötama välja andmete kogumise ja analüüsimise võimalused, sest jälgimiskeskuse kogutud teave on ka edaspidi riiklike poliitikameetmete nõuetekohase väljakujundamise jaoks keskse tähtsusega.

---

(1)  P8_TA-PROV(2019)0226, võeti vastu 26.3.2019.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“

(2019/C 404/11)

Raportöör	:	Apuulia maavanem Michele EMILIANO (IT/PES)
Viitedokument	:	komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ COM(2018) 773 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Pikaajalise strateegia rakendamine aastaks 2050

1.

väljendab heameelt teatise „Puhas planeet kõigi jaoks“ üle ning toetab eesmärki saavutada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside netonullheide ELis. Komitee palub Euroopa Komisjonil koostada selle eesmärgi saavutamiseks veelgi ambitsioonikam tegevuskava, mis hõlmab meetmeid, mis suudavad hoida maakera temperatuuri tõusu alla 1,5 °C, võrreldes tööstusajastu eelse tasemega, võttes seega kasutusele kõige ambitsioonikamad stsenaariumid. Komitee kutsub lisaks komisjoni üles hindama eri stsenaariumide mõju kliimale, tervishoiule, keskkonnale ning majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele ning tegema ettepaneku sellele vastava globaalse õigusraamistiku kehtestamiseks, mis põhineks asjaomasel hindamisel ja oleks kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamise strateegiaga. Komitee toetab selles kontekstis ELi tasandil, sealhulgas komitees tehtavat tööd seoses kestlikku arengut käsitleva aruteludokumendiga, milles käsitletakse, kuidas kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vajalikesse üleminekuprotsessidesse;

2.

rõhutab vajadust investeerida haridusse ning kliimaküsimuste teadvustamisse kodanike hulgas üldiselt ja keskendudes iseäranis noortele, kes on üha enam mures selle pärast, mis on nende silmis liiga aeglane edasiliikumine selle probleemi käsitlemisel. Komitee toonitab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on koostöös haridusasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega täita oluline osa sellele pühendumise suurendamisel ja noorte ootustele vastamisel;

3.

kordab oma üleskutset liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile luua mitmetasandiline alalise energiaalase dialoogi platvorm – nagu määratletud energialiidu juhtimist käsitlevas määruses –, milles arutletakse ka kliima- ja keskkonnaalaseid aspekte, et toetada piirkondade ja kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, ettevõtete ja teiste sidusrühmade energiasüsteemi ümberkujundamist (1). Komitee märgib seda silmas pidades valmisolekut luua Euroopa Komisjoni taotlusel tehnilise teabevahetuse struktuur puhta energia paketi kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendamise jaoks;

4.

tuletab meelde piirkondade ja kohalike omavalitsuste olulist rolli avaliku poliitika rakendamisel energia- ja kliimavaldkonnas ning selle tõhusaks rakendamiseks vajaliku käitumisharjumuste muutmise edendamisel ja selle tagamisel, et kõik kodanikud aktsepteerivad neid muutusi, järgides selgelt määratletud CO2-heite vähendamise strateegiat, mille eesmärk on saavutada heitevabadus. Komitee rõhutab sellega seoses linnapeade pakti väljatöötatud kliima- ja energiameetmeid ning palub komisjonil jätkata selle algatuse edendamist ja väärtustada sarnaseid algatusi, et tugevdada kohaliku tasandi tegevust, ning luua Talanoa dialoogi (2) alusel alaline konsultatsioonimehhanism;

5.

juhib tähelepanu selliste algatuste toetamisele nagu kliima- ja energiaalane linnapeade pakt, mis kohalike omavalitsuste ja komisjoni otsesuhte kaudu võimaldab alt üles suunal töötada välja konkreetse kava, mis säästva energia ja kliimameetmete tegevuskavadele tuginedes muutub integreeritud piirkondlikuks juhtimiskavaks kliimamuutuste vastu võitlemisel, kooskõlas teiste riiklike energia- ja kliimakavadega seotud kohalike sidusrühmadega ning toetades kestliku arengu eesmärke;

6.

kutsub komisjoni üles tagama, et riiklikud energia- ja kliimakavad ning pikaajalised riiklikud strateegiad ühtlustatakse Pariisi kokkuleppes ja 2050. aastaks mõeldud strateegias ja kestliku arengu eesmärkides sätestatuga. Komitee peab väga oluliseks, et kõnealused kavad ja strateegiad oleksid mitmetasandilise dialoogi ja osalemist soosiva lähenemisviisi tulemuseks ning tugineksid kohalikul või piirkondlikul tasandil olemasolevatele headele tavadele. Samuti soovitab komitee vähendada kõnealuste kavade korrapäraseks läbivaatamiseks ettenähtud aega ja institutsionaliseerida kohalikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks määratud sissemaksete süsteem, et ühendada see riiklikul tasandil kindlaks määratud sissemaksete süsteemiga;

7.

kutsub komisjoni üles võtma aktiivselt arvesse teatavate territooriumide, nagu äärepoolseimad piirkonnad, ja kodanike erilist haavatavust kliimaneutraalsele Euroopale ülemineku protsessis, et vältida vastuseisu üleminekuprotsessile. Komitee kutsub samuti üles looma Euroopa Kliimaneutraalsuse Seirekeskuse, et aidata kaasa energialiidu juhtimise kohase riikliku aruandluskohustuse täitmisele ning kaardistada ja seirata kõnealuseid haavatavusi ja ajakohastada oskusi ELi oskuste ülevaate raames. Kõnealuste kliimaneutraalse Euroopa saavutamisele suunatud meetmete puhul tuleb arvesse võtta oskuste vajadust kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et viia jätkusuutlikkust toetavad poliitikameetmed kooskõlla kõige haavatavamates piirkondades tulevikukindlate kvaliteetsete töökohtade jaoks oskuste suurendamisega ning hõlbustada parimate tavade vahetamist kõnealuste piirkondade vahel, tuginedes ka olemasolevatele ja mis tahes täiendavatele tuvastatavatele koondnäitajatele;

8.

juhib tähelepanu Euroopa territooriumide iseärasustele seoses kliima, keskkonna, maastiku, liikuvuse ning majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga ning rõhutab olulisust kohaldada strateegia rakendamist vastavalt territooriumide geograafilistele, geopoliitilistele ja majanduslikele iseärasustele, mis ulatuvad pelgalt halduspiiridest kaugemale;

9.

rõhutab vajadust tagada terviklik lähenemisviis, mis ühendaks ELi üldise poliitika vahendid ja strateegiad kestliku arengu eesmärkide, ühtekuuluvuse ja ringmajanduse valdkonnas, aga ka konkreetseid meetmeid, näiteks seoses energiapoliitika, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise ning söepiirkondade üleminekuga;

Energiasüsteemi kliimaneutraalsus

10.

võtab teadmiseks piirkondade ja kohalike omavalitsuste olulist rolli kliima- ja energiapoliitika osalemist soosival rakendamisel ning tunnustab ametiasutuste eeskujulikku rolli kõigis sektorites, alates riigi kinnisvara haldamisest ja avaliku sektori juhitavatest ettevõtetest. Komitee rõhutab sellega seoses avalike hoonete energiatõhususe kavade olulisust koos keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide ning energia- ja keskkonnajuhtimissüsteemide kohaldamisega, järgides samas minimaalseid keskkonnakriteeriume; (3)

11.

palub Euroopa Komisjonil jätkata hoonete energiatõhususe edendamist prioriteedina, et vähendada olemasolevate hoonetega seotud heitkoguseid, ning tagada, et riiklikud toetused ja rahastamisvahendid võimaldaksid omanikel suurendada hoonete energiatõhusust renoveerimise abil. Lisaks tuleks vajalikke investeeringuid ja riigiabi käsitada kapitalikuludena, et suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustusruumi. See aitab märkimisväärselt suurendada hoonete aasta keskmist renoveerimismäära;

12.

tuletab meelde, kui oluline on kaitsta haavatavaid isikuid kütteostuvõimetuse eest ja tagada kõigile Euroopa kodanikele võrdne juurdepääs põhilistele energiateenustele;

13.

palub komisjonil edendada ringmajanduslikku lähenemisviisi uute hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel, mis peaksid olema keskkonnahoidlikud, st mõistma energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist, võttes aluseks algatuse Level(s) näite (4). Lisaks tuleks kiima- ja keskkonnamõju nõuete ning kasutatud materjale puudutava dokumentatsiooni puudutavate nõuete kehtestamisel võtta aluseks ehitusmaterjalide ja -protsessi olelusring. See tähendab pidevat investeerimist standarditesse, ökodisaini nõuetesse, toodete keskkonnadeklaratsioonidesse ja olelusringi hindamise infosüsteemidesse;

14.

on kindlalt veendunud, et ELi tasandil taastuvenergia 32 % osakaalu saavutamise eesmärgi peaks tulevikus tehnika arengut silmas pidades uuesti läbi vaatama, et jõuda 2030. aastaks 40 % eesmärgini ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning et kõnealuse künnise ületanud Euroopa piirkondi tuleb igal juhul piisavalt edendada ja toetada;

15.

tunneb heameelt kohalike energiaühenduste ametliku loomise üle paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ (5) ning kutsub liikmesriike üles nende täielikku potentsiaali ära kasutama, (6) rõhutades vajadust luua konkreetsed rahalise toetuse kavad, milles seatakse esikohale takistustega silmitsi seisvad territooriumid, nagu isoleeritud elektrisüsteemiga territooriumid, mis ei ole ühendatud suurte Euroopa võrkudega. Kohalikul ja piirkondlikul tasandil täidavad avaliku ja erasektori energiaettevõtted üleminekul olulist rolli;

16.

rõhutab, kui oluline on edendada CO2-heite vähendamist ja püüelda heitevabaduse eesmärgi saavutamise poole ning kutsuda liikmesriike üles koostama koostöös piirkondadega konkreetsed tegevuskavad fossiilkütuseid kasutavate rajatiste ja infrastruktuuride ning tuumaelektrijaamade ümberkujundamiseks, soodustades Euroopa gaasimajanduse dekarboniseerimise huvides taastuvate energiaallikate ja tehniliste lahenduste kasutamist (nagu nt vesinik) ning võttes aluseks PVT-viitedokumendid. Komitee märgib, et fossiilkütuste asjakohane hinnakujundus heitkogustega kauplemise süsteemi raames või sotsiaalseid aspekte arvestades kujundatud maksustamise abil on taastuvenergiale ülemineku nurgakivi. Komitee toetab seega Euroopa Komisjoni hiljutist teatist „ELi energia- ja kliimapoliitika tõhusam ja demokraatlikum otsustusprotsess“ ning leiab, et paljud selles dokumendis tehtud soovitused, eriti energia maksustamise olulisuse kohta, on hädavajalikud, et tagada kooskõlastatud, sidus ja õigeaegne vastus tohututele ELi ees seisvatele katsumustele;

Territoriaalne planeerimine ja kliimaneutraalsus

17.

tuletab meelde piirkondade ja kohalike omavalitsuste olulist rolli inimeste ja kaupade kestliku liikumise poliitika rakendamisel, muu hulgas linna- ja ruumilise planeerimise kaudu, mille eesmärk on luua tasakaal erinevate transpordiliikide vahel, vähendada mootorsõidukite kasutamist ja maahõivet;

18.

kordab vajadust muuta transpordisektor kliimaneutraalseks, mis on ainus sektor, kus CO2-heide ületab endiselt 1990. aasta heitetaset, (7) suurendades muu hulgas rahalist ja tehnilist toetust sellistele Euroopa platvormidele nagu energia aruka spetsialiseerumise platvorm (S3P Energy); (8)

19.

kutsub komisjoni üles avama Euroopa rahastamisvahendeid, et kiirendada sõidukite laadimispunktide kasutuselevõttu, tagamaks et praegune taristu ei takista puhta liikuvuse kasutuselevõttu kogu Euroopas tulevase nõudluse rahuldamiseks;

20.

rõhutab, kui tähtis on soodustada ja rahastada üleminekut ühistranspordile, sõidukite ühiskasutamisele, mitmeliigilisele transpordile ja ühendveole, sh kohalikul ja piirkondlikul tasandil logistikaplatvormide ja liikluskorralduskavade väljatöötamise abil, võttes arvesse ka hõredalt asustatud, äärepoolsete, äärepoolseimate ja saarepiirkondade iseärasusi;

21.

rõhutab, kui oluline on see, et liikuvuse kavad oleksid kooskõlas taastuvenergia ja taastuvkütuste tootmise ja jaotamise kasutuselevõtuga, (9) võtaksid eesmärgiks saavutada heitevaba liiklus ja et need integreeritaks linna- ja ruumilisse planeerimisse ning vajaduse korral säästva energia ja kliimameetmete tegevuskavadesse, tuletades meelde, et kõnealustel poliitikameetmetel on oluline roll kodanike elukvaliteedi parandamisel ja nende tervise kaitsmisel;

22.

juhib tähelepanu vajadusele pöörata erilist tähelepanu transpordisüsteemi CO2-heite vähendamise võimalikele meetmetele, edendades taastuvate alternatiivsete energiaallikate ja alternatiivkütuste kasutamist ning seega eriotstarbeliste infrastruktuuride loomist, et tagada keskkonnasõbralik ja mitmekesine tarne eelkõige kohalike jaotusvõrguettevõtete tugevdamise kaudu;

23.

rõhutab maakasutuse, kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisvõime koostoime tähtsust, samuti põllumajanduse tohutu kliimamõju käsitlemise tähtsust, mis on iga sellise strateegia olulised elemendid, mille eesmärk on saavutada Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide austamine koos parema keskkonna, tervise ning majandusliku ja sotsiaalse heaoluga;

24.

rõhutab saarte kogukondade rolli kliimaneutraalsuse poliitika võimalike laboritena ning juhib tähelepanu vajadusele võtta kasutusele meretranspordi CO2-heite vähendamise meetmed, võttes arvesse haavatavaid piirkondi, mis sõltuvad suurel määral meretranspordist;

Majandussüsteemi kliimaneutraalsus

25.

juhib tähelepanu keskkonnahoidlike riigihangete rollile rohelise majanduse arendamisel ja käitumisharjumuste muutmise edendamisel, olulisusele liikuda kiirelt ringmajanduslike riigihangete suunas ning olulisusele kasutada erasektoris keskkonnajuhtimissüsteeme, alustades tööstusheidete direktiivi (10) ja PVT-viitedokumentide täieliku kohaldamisega igas tootmissektoris ning samuti keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) ja ISO keskkonnasertifitseerimissüsteemi (11) kohaldamisega;

26.

rõhutab, et strateegias puudub viide jäätmesektorile, Euroopa jäätmehierarhiale ja ringmajanduse põhimõtetele, (12) ning teeb seetõttu ettepaneku võtta kasutusele meetmed, et määratleda kiiresti ühtsed kriteeriumid selle kohta, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, eesmärgiga vähendada jäätmekoguste kõrvaldamisprotsesse, soodustades taaskasutamist ja viies miinimumini saasteainete heitkogused, mis pärinevad seotud tööstusprotsessidest. Komitee rõhutab, et jäätmehulk tuleb viia miinimumini ka toote ökodisaini nõuete kehtestamise abil, näiteks seoses kemikaalide sisalduse ja ringlussevõetavusega ning sorteerimisse ja materjali ja energia taaskasutamisse investeerimisega;

27.

tuletab meelde, kui oluline on pöörata erilist tähelepanu energiamahukate tööstusharude ja energiainfrastruktuuriga piirkondadele, et tagada ülemineku kiire algus ning samuti selle õiglane ja kaasav juhtimine, piirates selle sotsiaalset ja keskkonnamõju või seda kompenseerides, ning rõhutab, kui oluline on tagada, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, samuti kodanikud ja huvitatud valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtlussektor, ülikoolid ja teadusasutused oleksid kaasatud energiaalase üleminekuga kaasneda võivat negatiivset mõju kompenseerivate meetmete määratlemisse;

28.

tuletab meelde vajadust tagada keskkonnakulude ning tervishoiuteenuste, keskkonna-, majandus- ja sotsiaalse kasu õiglane jaotumine kodanikele, keda energiataristu rajamine ja üleminekuks vajalikud muutused mõjutavad. Komitee rõhutab eelkõige vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et kehtestada koos riikide pädevate ametiasutustega keskkonnakulude ja -hüvede õiglase jaotamise kriteeriumid territooriumidele, mida läbivad suuri energiakoguseid tarnivad transporditaristud, nii et loodud tulust saaksid õiglase osa kõige enam mõjutatud kodanikud. Komitee rõhutab ühtlasi, et kogu ELi poliitika, sh ELi kaubanduspoliitika ELi väliste partneritega, tuleb viia kooskõlla kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

Heitkoguste sidumise ja kompenseerimise strateegiad

29.

väljendab heameelt biomajanduse strateegia (13) ajakohastamise üle, millega toetatakse selliste tootmissüsteemide arengut, mille abil on võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

30.

tuletab meelde linna- ja maapiirkondade rohealade – mis kujutavad endast CO2-sidujate looduslike ekvivalentidena toimivaid ökoloogilisi süsteeme – olulist rolli kliimamuutuste vastases võitluses, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele piirkondadele, sealhulgas äärepoolseimatele piirkondadele ja saartele. Komitee tuletab meelde, kui oluline on heitkoguste vähendamiseks parandada turvasmulla majandamist ning taastada turbaalad ja märgalad ning kõik põllumajandus- ja heidete sidumise süsteemid. Lisaks rõhutab komitee vajadust edendada ja toetada metsaressursside kaitset ja õiget juhtimist ning samuti põllumajandus- ja metsanduspoliitika täielikku sidumist hüdrogeoloogiliste ja klimaatiliste ohtude juhtimise valdkonnaga;

31.

kutsub Euroopa Komisjoni üles kaasama piirkondi ja kohalikke omavalitsusüksusi jõupingutuste jagamist ning maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete ja nende gaaside sidumise lisamist käsitlevate määruste rakendamisse, (14) määrates kindlaks eesmärgid heidete vähendamiseks aastaks 2030 ning kujundades nimetatud eesmärkide saavutamiseks välja realistlikud lahendused;

32.

rõhutab linnade ja piirkondade pädevust vajalike andmete kogumisel, selleks et koostada kasvuhoonegaaside inventuur sektorites, kus tegeletakse jõupingutuste jagamise ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega, ning soovitab liikmesriikidel ja komisjonil neid toetada, et nende oskusi edasi arendada; (15)

33.

rõhutab vajadust arendada edasi kõiki tehnikaid ja tehnoloogiaid, mida kasutatakse tootmissüsteemides täielikuks massi ja energia taaskasutamiseks, ning täiustada hajusate ja kontrollimatute heidete kompenseerimise kõiki vorme, arvestades heidete hulka ka süsinikdioksiidi, mida tuleb kompenseerida looduslike ökoloogiliste süsteemide abil ning, kui muid võimalusi ei ole, kasutada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnikaid. Komitee rõhutab siiski, et selliste tehnoloogiate tõhusust ja turvalisust tuleb alles tõendada ning et seetõttu tuleb esmaseks prioriteediks seada meetmed heitkoguste vältimiseks;

Kliimaneutraalsuse rahastamine

34.

tuletab meelde, et kasvuhoonegaaside heite vaba majanduse saavutamiseks on oluline tagada piisavad rahalised vahendid, suurendades SKP osakaalu, mis iga-aastaselt investeeritakse energiasüsteemi ja asjaomastesse taristutesse, ning kiidab heaks 2018. aastal komisjoni avaldatud tegevuskava jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta; (16)

35.

kordab vajadust suurendada ELi eelarvest tehtavaid kulutusi kliimameetmete heaks vähemalt kuni määrani 30 %, nõudes Pariisi kokkuleppes kehtestatud kohustuste täielikku täitmist, kus on liikmesriikide valitsustele ette nähtud pikaaegsed rahastamiskohustused; (17)

36.

toonitab, et kuna üleminekul kasvuhoonegaaside heite vabale majandusele on oodata olulisi sotsiaalseid tagajärgi, tuleb ette näha sihtotstarbeline õiglase ülemineku fond, millega toetada neid piirkondi või ühiskonnarühmi, kus fossiilkütuste kasutamisest loobumise lühiajaline mõju on kõige enam tunda;

37.

tuletab meelde, et uuenduslike lahenduste, sealhulgas taastuvenergiaallikate arendamiseks ja nende turule toomiseks on vaja märkimisväärseid finantsressursse. Komitee peab oluliseks kehtestada kõigi tasandite ametiasutuste vahel integreeritud ja ühine lähenemisviis, et koguda kokku erinevad rahastamisallikad ja saavutada sel viisil finantsvõimendus, suurendada teadlikkust eri vahenditest ja parandada nende üldist juurdepääsetavust. Komitee rõhutab lisaks vajadust vaadata läbi taastuvenergiat ja riigiabi käsitlev ELi õigustik, nii et see oleks kliimaalase kasu ja jätkusuutlikkuse seisukohalt edendav ja viiks samuti edasi uute heitevabade tehnoloogiate arendamist. Näiteks võiks kohandada energia maksustamise direktiivi ja riigiabi eeskirju, et taastuvenergia puhul saaks alandada energiamakse, et muuta see fossiilsete energiaallikatega võrreldes konkurentsivõimeliseks;

38.

juhib tähelepanu sellele, et investeeringud keskkonnasäästlikusse taristusse on pikas perspektiivis äärmiselt kasumlikud, kuna nende abil on võimalik märkimisväärselt suurendada nii SKPd kui ka tööhõive määra. Komitee märgib samuti, et sellised investeeringud viivad kulude kokkuhoiuni, võimaldades tarbida vähem energiat ja minimeerida fossiilkütuste importi;

39.

kordab, kui oluline on kehtestada lihtsustatud, selged ja ühised eeskirjad riigihangete ja õigusliku korra reguleerimiseks, mille eesmärk on edendada investeeringuid, (18) ning kiidab heaks komisjoni püüdlused lihtsustada eeskirju programmitöö perioodiks 2021–2027 ja ühtlustada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi määrust; (19)

40.

tuletab meelde, kui oluline on muuta kliimaneutraalsus, keskkonnasäästlikkus ja kliimamuutustega kohanemine valdkonnaülesteks küsimusteks, millega tuleb tegeleda kõigi fondide ja finantsprogrammide tasandil, millest tuleb muu hulgas rahastada kliimaneutraalse majanduse eesmärke, mida on kavas saavutada konkreetsete näitajate kindlaks määramise abil, ning tunnustab algatust „Greening the European semester“ (20) (Euroopa poolaasta rohestamine) ja palub selles suunas teha täiendavaid jõupingutusi. Komitee teeb selles kontekstis ka ettepaneku kaasata kliimanäitajad komisjoni häiremehhanismi aruande raamistikku;

41.

märgib, et ELi seadusandlike ettepanekute mõju eelhindamistega peaks kaasnema ka kliima mõju hindamine ja ettepanekute panuse hindamine Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse (21). Lisaks sellele kutsub komitee üles nägema ette energiaalasest üleminekust puudutatud sektoritele ja piirkondadele pühendatud Euroopa fondide mõju asjakohase hindamise, et tagada protsessi tõhus toetamine;

42.

toonitab, kui oluline on, et ELi kaasfinantseerimise määr oleks piisavalt kõrge, eesmärgiga tagada ka väikestele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsusüksustele juurdepääs rahastusele, rõhutades vajadust kehtestada konkreetsed metoodikad ja näitajad, milles võetakse arvesse kliimaneutraalse majanduse eesmärke, rahastust taotlevate projektide hindamiseks;

43.

toob esile kindlustussektori rolli kaotuste ja kahjude korvamisel, et parandada vastupanuvõimet kohalikul tasandil;

44.

väljendab heameelt viite üle kliima- ja keskkonnapoliitikast tulenevale oodatavale kokkuhoiule tervishoiusektoris ning kutsub komisjoni üles uurima põhjalikumalt võimalusi seda kokkuhoidu hinnata, määrates kindlaks konkreetsed näitajad ja tehes seda koos Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) (22). Komitee juhib sellega seoses tähelepanu selliste struktuuridega seotud kogemustele nagu WHO tervislike linnade võrgustik ning nõuab rohkem jõupingutusi, et luua koostoime taoliste algatuste ning linnades energiasüsteemi ümberkujundamise ja kliimamuutustega võitlemise algatuste vahel;

45.

nõustub kestliku rahanduse tegevuskava eesmärkidega toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ning võimaldada finantssektoril ja erainvestoritel täita oma rolli ambitsioonikate ja ühiste sihtideni jõudmisel kliima- ja keskkonnasäästlikkuse vallas. Komitee tunnistab, et erakapitali kaasamine nõuab pikaajalist planeerimist ja regulatiivset stabiilsust nii ELi, riiklikul kui ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

46.

rõhutab, kui tähtis on tugeva raamistiku olemasolu kliimaneutraalsust taotleva teadustegevuse ja tehnoloogiavaldkonna rahastamisel, ning tunneb heameelt innovatsioonifondi loomise üle, lootes rakendusmääruse (23) kiiret vastuvõtmist, millega luuakse nn teadmus-vabatsoonid, kus kohaldatakse märkimisväärseid maksuvähendusi;

47.

rõhutab, et piirkondlikes ja kohalikes omavalitsustes on oluline võtta kasutusele integreeritud, sidus ja hallatav raamistik, milles hõlmataks kohustusi ja parimaid kättesaadavaid tehnikaid, kasutades portaali, kus on esitatud iga valdkonna parimad võimalikud tehnikad, programmi „Horisont 2020“ projektid ja linnapeade pakti algatused;

Tuleb säilitada kokkupuude rahvusvaheliste kohustuste ja kehtivate õigusaktidega

48.

kiidab heaks ELi ambitsioonika eesmärgi edendada poliitikavaldkondade ja meetmete kasutusele võtmist üleilmsel tasandil, selleks et muuta heitkoguste praegust mitte-kestlikku suunda, ning kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kaasama stabiilselt, kestvalt ja siduvalt piirkondi ja kohalikke omavalitsusi üleilmse kestliku arengu tegevuskava rakendamisse ja sellega seotud 17 kestliku arengu eesmärgi täitmisse, (24) samuti Pariisi kokkuleppe rakendamisse – seda ka Euroopa Regioonide Komitee kaasamise abil COP 25 ettevalmistustesse eesmärgiga tagada, et ELi positsioon läbirääkimistel säiliks kõigil valitsemistasanditel;

49.

nõuab, et ühele Euroopa Regioonide Komitee esindajale antaks ülesanne jälgida kõiki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste ettevalmistavaid töid, eesmärgiga tagada, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadusi ja potentsiaali konkreetsete meetmete rakendamiseks võetakse nõuetekohaselt arvesse, ning anda oma panus avatud, kaasavasse ja läbipaistvasse üldeelarve piires elluviidud kollektiivse töö hindamisse.

---

(1)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Energialiidu juhtimine ja puhas energia“ (2017/C 342/13), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52017AR0830.

(2)  https://unfccc.int/topics/2018-talanoa-dialogue-platform.

(3)  Euroopa Komisjoni teatised „Tegevuskava säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika kohta“ (COM(2008) 397), „Keskkonnahoidlikud riigihanked“ (COM(2008) 400) ning „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 614), mille võttis vastu Euroopa Liidu ministrite nõukogu.

(4)  http://ec.europa.eu/environment/eussd/buildings.htm.

(5)  https://ec.europa.eu/energy/en/topics/energy-strategy-and-energy-union/clean-energy-all-europeans.

(6)  „Kohalikud energiaomandi mudelid ja kohalike energiakogukondade roll energiasüsteemi ümberkujundamisel Euroopas“ (CDR 2515/2018), https://cor.europa.eu/EN/our-work/Pages/OpinionTimeline.aspx?opId=CDR-2515-2018.

(7)  „Liikuvus Euroopas: sujuvate liikuvuslahenduste edendamine“ (CDR 3560/2017), https://cor.europa.eu/en/our-work/Pages/OpinionTimeline.aspx?opId=CDR-3560-2017.

(8)  https://e3p.jrc.ec.europa.eu/articles/smart-specialisation-platform-energy-s3p-energy.

(9)  „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine“ (CDR 6151/2017), https://cor.europa.eu/EN/our-work/Pages/OpinionTimeline.aspx?opId=CDR-6151-2017.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32010L0075.

(11)  Komisjoni 28. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1505, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS)) I, II ja III lisa (ELT L 222, 29.8.2017, lk 1), https://www.iso.org/home.html.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 141); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 100); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/849, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 93).

(13)  „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“, 2018.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136); https://unfccc.int/topics/land-use/workstreams/land-use–land-use-change-and-forestry-lulucf.

(15)  Euroopa Regioonide komitee arvamus teemal „Õigusaktide ettepanekud uue jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kohta“ (ELT C 272, 17.8.2017, lk 36), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52016AR5780.

(16)  Euroopa Komisjoni teatis „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, COM (2018) 97 final.

(17)  „InvestEU programm“ (CDR 3766/2018), raportöör: Konstantinos Agorastos (EL/EPP).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(19)  „Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfond“, raportöör: Michiel Rijsberman (NL/ALDE).

(20)  http://ec.europa.eu/environment/integration/green_semester/index_en.htm.

(21)  „Kliimameetmete rahastamine: keskne vahend Pariisi kokkuleppe elluviimiseks“ (CDR 2108/2017), https://cor.europa.eu/ET/our-work/Pages/OpinionTimeline.aspx?opId=CDR-2108-2017.

(22)  https://www.who.int/publications/guidelines/en/

(23)  Ettepanek võtta vastu komisjoni 26. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrus innovatsioonifondi toimimise kohta (C(2019) 1492 final).

(24)  Kestliku arengu eesmärgid – ingliskeelne lühend SDG.