1.

Euroopa seisab silmitsi ajastuga, mil üleilmastumine, tehnoloogiline areng, jätkusuutlikkuse probleemid, püsivad sotsiaalse kaasatuse probleemid, poliitiline ebastabiilsus ja demograafilised muutused avaldavad suurt mõju Euroopa ühiskonnale ja kodanikele. Need ühised väljakutsed nõuavad liikmesriikidelt ühiseid arutelusid ja kooskõlastatud meetmeid;

2.

kõnealuses valdkonnas on tulevase koostöö prioriteetideks hariduse ja koolituse roll kodanikuaktiivsuse ja demokraatia, isikliku arengu, sotsiaalse kaasatuse, võrdsete võimaluste ja võimestamise edendamisel ning heaolu tugevdamisel ja ühtekuuluva ühiskonna toetamisel. Hariduse ja koolituse kaks peamist ühiskondlikku rolli – nende panus konkurentsivõimesse, innovatsiooni ja tööalasesse konkurentsivõimesse ning nende panus kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse ja isikliku arengu edendamisse – on tänapäeva ühiskonnas omavahel tihedalt seotud ja üksteist täiendavad;

3.

haridus ja koolitus on peamised poliitilised vahendid kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime loomiseks ja säilitamiseks ning tööhõive ja tööturul osalemise edendamiseks Euroopa tasandil. Nende potentsiaali laiemate ühiskondlike probleemide lahendamisel tuleks täielikult tunnustada liidu uue majanduskasvu strateegia ettevalmistamisel. Kvaliteetne haridus ja koolitus annavad liidule konkurentsieelise üha enam digitaalses ja teadmistepõhises maailmamajanduses, sest Euroopa sõltub tulevikus veelgi rohkem loomingulistest, kõrge kvalifikatsiooniga ja hästi koolitatud inimestest. Samuti on oluline juhtida uute tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ning toetada liidu üleminekut ringheitega ja kliimaneutraalsele majandusele, tugevdades nende muutuste edendamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi;

4.

Euroopa koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas on oluline poliitikavahend, mille abil valmistada ette uuenduslikke, tulevikku suunatud ja asjakohaseid strateegiaid nende ühiste probleemide lahendamiseks, järgides samal ajal subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning liidu haridus- ja koolitussüsteemide rikkalikku mitmekesisust;

5.

investeerimine kvaliteetsesse haridusse ja koolitusse kõigi jaoks toob olulist kasu mitte ainult kodanikele, vaid ka majandusele ja ühiskonnale. Investeerimine oskustesse peab hõlmama kõiki õppijate eluetappe. Kvaliteetsete haridustulemuste saavutamiseks on vaja asjakohaseid ressursse, mis peavad olema hästi tasakaalustatud kogu elukestva õppe vältel;

6.

Euroopa ja riikide tasandil tuleb edendada investeeringuid haridusse, koolitusse ja oskustesse. On vaja tõhusaid ja uuenduslikke töömeetodeid, millega edendatakse võimekuse arendamist ning toetatakse haridus- ja koolitussüsteemide arendamist nutikate ja strateegiliste investeeringute abil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tulevikus asjakohaste pädevuste edendamisele, digitaliseerimise ja innovatsiooni rahastuse strateegilisele kasutamisele, ajakohastatud haridustaristule, innovaatilisele ja turvalisele õppekeskkonnale ja parematele pedagoogilistele lähenemisviisidele ning elukestva nõustamise teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele. Investeeringud võiksid hõlmata Euroopa haridusruumi edasist arendamist ning Euroopa rahastamisvahendite koostoime parandamist, samuti koostoime parandamist hariduse ja koolitusega seotud ELi poliitikavaldkondade ja rahastamisvahendite vahel;

7.

põhjalikult tuleb analüüsida hariduse ja koolituse potentsiaali kliimaneutraalse ja rohelise Euroopa saavutamisele kaasaaitamiseks. Haridus ja koolitus on olulised teadmiste, oskuste ja pädevuste tagamisel ning õiglaste ja võrdseid võimalusi loovate sotsiaalsete muutuste saavutamiseks vajalike väärtuste ja motivatsiooni edendamisel. Rohelise Euroopa meede, mis tugineb nõukogu soovitusele võtmepädevuste kohta elukestvas õppes ning nõukogu soovitusele ühiste väärtuste edendamise kohta, peab hõlmama hariduse ja koolituse kõiki tasemeid ja vorme ning kõiki eluetappe, võimaldades kohalikul ja piirkondlikul tasandil algatatud tegevust ning tehes koostööd kodanikuühiskonnaga, et liikuda edasi asjakohaste ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmise suunas;

8.

Euroopa sotsiaalõiguste sammast tuleks rakendada Euroopa ja liikmesriikide tasandil, võttes nõuetekohaselt arvesse vastavaid pädevusi. Õigust kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele tuleks austada igas eluetapis, alates varasest lapseeast kuni vanemaks saamiseni ning hariduse ja koolituse kõikidel tasemetel ja kõikides vormides koostoimes Euroopa haridusruumi suhtes tehtud jõupingutustega. Rakendamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu tõhusale juurdepääsetavusele, võrdsetele võimalustele ja kaasamispoliitikale, tagades juurdepääsu ja ülemineku elukestvale õppele;

9.

liidu ühiste väärtuste, sealhulgas demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kaitse ja edendamise tagamise tähtsust;

10.

Euroopa haridusruumi osas tehtud märkimisväärseid edusamme ja seda, kui oluline on tugevdada pühendumist selle sihtide, eesmärkide ja ulatuse ambitsioonikamale edasiarendamisele, et kujundada Euroopa haridusruum reaalsuseks ja muuta Euroopa maailma juhtivaks õppivaks ühiskonnaks; panustamist kultuuri, mis julgustab, võimestab ja motiveerib inimesi ja ühiskondi õppima ja tegelema innovatsiooniga, hõlmates hariduse ja koolituse kõiki tasemeid ja vorme ning kõiki eluetappe;

11.

haridus- ja koolituskoostöö tulevase strateegilise raamistiku kui Euroopa haridusruumi toetamise ja rakendamise vahendi arendamise olulisust, aidates kaasa selle edukale rakendamisele ja ambitsioonikale edasiarendamisele;

12.

programmi „Erasmus +“ kandvat rolli Euroopa haridusruumi loomisel, pakkudes laialdast juurdepääsu õpirändele, samuti tugevdatud strateegilist partnerlust ja poliitilist toetust kaasavamale, elukestval õppimisel, sooteadlikkusel ja innovatsioonil põhinevale haridus-, koolitus- ja noortepoliitikale;

13.

vajadust jätkata jõupingutusi, et toetada ja arendada liikmesriikide vahelist koostööd Euroopa tasandil, et edendada vastastikust õppimist ja parimate tavade vahetamist, kõrvaldades samal ajal õpirännet takistavad tõkked, ning aidata liikmesriikidel arendada oma haridus- ja koolitussüsteeme terviklikult, et aidata kaasa nende süsteemide üldisele jätkusuutlikkusele ja suurendada lõppkokkuvõttes ülespoole suunatud sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist;

14.

vajadust tegeleda üleilmsete probleemide ja võimalustega ning neid analüüsida, eelkõige sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, digitaliseerimine, tehisintellekt ja eksitav või valeteave, edendades teadmiste, oskuste ja pädevuste ning kriitilise mõtlemise arendamist alates põhioskuste omandamisest kuni kõrgetasemeliste kvalifikatsioonideni hariduse ja koolituse kõigil tasemetel ja kõigis vormides;

15.

tuletama meelde ambitsioone, mida väljendati nõukogu järeldustes Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta, et haridusruumi aluseks peaks olema elukestev õpe alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ning kõrghariduse ja täiskasvanuõppeni, ning jätkama kindlakäelist tegevust, kõrvaldades õpirände takistusi, edendades ja tugevdades liikuvust ja koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas ning toetades liikmesriike nende haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisel, edendades keelte õpetamist ja õppimist ning kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite vastastikust tunnustamist;

16.

tegema täiendavaid algatusi tõelise Euroopa haridusruumi loomiseks, et arendada edasi selle sihte, eesmärke ja ulatust ning tugevdada selle sidemeid ET 2020 järgse strateegilise raamistikuga koostööks hariduse ja koolituse valdkonnas; ning võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et hariduse ja koolituse kõiki tasemeid ja vorme edendatakse võrdsetel alustel;

17.

kasutama täielikult ära strateegilise tegevuskava 2019–2024 prioriteetide potentsiaali, eelkõige suurendades investeeringuid oskustesse, mis on vajalikud töömaailma ja muutuva ühiskonna vajaduste täitmiseks, mis tulenevad muu hulgas kliimamuutustest, üleilmastumisest, digitaliseerimisest, tehisintellektist ja robotiseerimisest, et edendada innovatsiooni, osalemist demokraatlikes ühiskondades ja sotsiaalset kaasatust;

18.

osalema ühises arutelus võimaluste, asjakohaste poliitikameetmete ja väljundite üle, mis aitaksid kaasa strateegilise eesmärgi saavutamisele, milleks on kliimaneutraalne ja roheline Euroopa ning õiglane üleminek; ning võtma rohelise Euroopa poliitika kujundamisel arvesse hariduse ja koolituse rikkalikku potentsiaali, tehes seda eelkõige programmi „Erasmus +“ kaudu ja keskendudes õppijate aktiivsele osalemisele kestlikku arengut toetavas hariduses;

19.

jätkama kooskõlastatud jõupingutusi, et saavutada edu Euroopa tervikliku digiõppe tegevuskava ja tehisintellekti koordineeritud kava rakendamisel, tagades vastastikuse täiendavuse, lisaväärtuse ning poliitika eesmärkide ja vahendite koordineerimise Euroopa haridusruumi suhtes;

20.

tuginedes ET 2020 koostööpaketile, töötama Euroopa haridus- ja koolitusalase koostöö valdkonnas välja konkreetsed tulevikku suunatud ja uuenduslikud töömeetodid. Võimalusi kasutada selliseid koostöövahendeid nagu rahvusvaheline analüüs, teadusuuringud ja õppekülastused ning koostööpõhised katseprojektid, saab täielikult analüüsida eesmärgiga uuendada ja katsetada poliitikameetmeid ja rakendamisvahendeid ning töötada välja ja edendada teaduspõhiseid temaatilisi stsenaariume ning pikaajalisi prognoose töö ja ühiskonna tuleviku kohta, pidades silmas nii Euroopa kui ka üleilmset arengut;

21.

töötama välja uued vahendid pädevate, motiveeritud ja kõrgelt kvalifitseeritud õpetajate, koolitajate, haridustöötajate ja koolijuhtide koolitamiseks ja toetamiseks ning edendama nende pidevat erialast enesetäiendamist ja kvaliteetset teaduspõhist õpetajakoolitust;

22.

edendama digioskuste ja -pädevuste, innovatsiooni ja ettevõtliku meelelaadi arengut kõigi õppijate hariduses ja koolituses, avades hariduse paindlikumate õppimisvõimaluste suunas ning suurendades haridus- ja koolitusvõimaluste paindlikkust ning tagades kaasavad ja innovatiivsed lähenemisviisid, sealhulgas jõupingutused ebavõrdsuse vähendamiseks;

23.

toetama positiivset arengut kvaliteetsete, kaasavate, elukestvate, paindlike, sootundlike ja innovatsioonist juhinduvate haridus- ja koolitussüsteemide suunas;

24.

täielikult ära kasutama kõigi asjakohaste haridus- ja koolitusvaldkondade potentsiaali, et süvendada Euroopa haridusruumi ning püüdma tagada tasakaalu kõigi asjaomaste hariduse ja koolituse tasemete ja vormide vahel ning nende kaasatust;

25.

jätkama tööd kaasavate ja kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide saavutamiseks, toetama meetmeid võtmepädevuste ning kaasava ja kvaliteetse hariduse edendamiseks kõigi jaoks, arendama edasi Euroopa koostööd üldhariduse, kutsehariduse, kõrghariduse ja täiskasvanuõppe valdkonnas ning edendama tipptasemel õpetamist kõigil haridustasemetel, sealhulgas edendades õpetajate piiriülest liikuvust ja koostööd, tipptasemel kutsehariduse loomist ja arendamist ning töökohapõhist õpet kõigis selle vormides;

26.

edendama koostööd ja tõendusmaterjali jagamist haridusse ja koolitusse investeerimise eeliste kohta, sest paremad teadmised, andmed ja analüüs haridusse ja koolitusse tehtavate tõhusate riiklike investeeringute kasulikkuse kohta võivad aidata liikmesriikidel töötada välja kaasavamaid, tõhusamaid ja reageerimisvõimelisemaid haridus- ja koolitussüsteeme, vältides samal ajal täiendavat halduskoormust liikmesriikidele;

27.

edendama vastavalt Euroopa uuele oskuste tegevuskavale ja nõukogu soovitusele haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta ühiste ja asjakohaste vahendite väljatöötamist kõrg- ja kutsehariduse lõpetanute edasise tegevuse jälgimiseks riikide tasandil;

28.

esimeste Euroopa ülikoolide arendamist kui ambitsioonikat algatust, mis võib võimaldada intensiivsemat, innovatiivsemat ja struktureeritumat koostööd kõigi Euroopa piirkondade kõigi kõrgkoolide vahel kõikidel tasanditel ja kõigis tegevusvaldkondades alates õppimisest ja õpetamisest kuni teadusuuringute ja innovatsioonini; ning on seisukohal, et see võiks olla läbimurre institutsioonidevahelise koostöö valdkonnas, pakkudes mitmesuguseid inspireerivaid nägemusi, mudeleid ja aruteluteemasid Euroopa haridusruumi edasiseks arenguks vastavalt ühiskonna muutuvatele vajadustele;

29.

otsima võimalusi, kuidas suurendada teadlikkust Euroopa ülikoolide algatuse kohta, ja julgustama eri liiki kõrgkoolide osalemist, tagades algatuse kõrge kvaliteedi ning geograafilise ja sotsiaalse kaasavuse, et algatus oleks tõeliselt edukas:

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9600 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9539 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9484 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9319 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9367 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

1.

Euroopa sotsiaalõiguste samba esimeses põhimõttes kinnitatakse, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda ja liikuda edukalt tööturustaatuste vahel; (1)

2.

elukestev õpe hõlmab õpet alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni pensionieani, sealhulgas nii formaalset, mitteformaalset ja informaalset õpet, ning selle eesmärk on parandada isiklikke, ühiskondlikke, sotsiaalseid ja/või tööalaseid teadmisi, oskusi ja pädevusi. Elukestvas õppes peetakse igat inimest õppijaks ja see võimaldab kõigil omandada asjakohaseid teadmisi, et osaleda aktiivsete kodanikena teadmusühiskonnas ja tööturul, hõlbustades Euroopa kodanike vaba liikuvust;

3.

praegused ühiskondlikud ja majanduslikud väljakutsed eeldavad lähenemisviise, millega kaasatakse, ergutatakse ja motiveeritakse õppijaid, ühiskonda ja tööandjaid olema proaktiivsemad ja strateegilisemad, et muuta elukestev õpe kõigi jaoks reaalseks, ning tähtsustatakse elukestva õppe poliitika edukaks rakendamiseks kõigi asjaomaste poliitikavaldkondade süstemaatilist ja pühendunud koordineerimist ning sotsiaalpartnerite keskset rolli selliste poliitikameetmete kujundamisel, rakendamisel ja õnnestumisel;

4.

oluline on edendada kõikide jaoks võrdseid võimalusi elukestvas õppes osalemiseks ja sellele ligipääsuks sõltumata inimese taustast, arvestades ja tunnustades varasemaid teadmisi, oskusi ja pädevusi ning parandades seeläbi pidevat, korduvat ja sujuvat üleminekut hariduse ja koolituse tasemete ja vormide vahel;

5.

elukestva õppe poliitikal on keskne roll Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnaalases koostöös ning programmi „Erasmus +“ raames, samuti riikliku haridus- ja koolitus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning demokraatliku kaasatuse seisukohast;

6.

elukestev õpe annab üksikisikutele, ühiskondadele ja töömaailmale võime ja võimaluse tegeleda tehnoloogiapõhisele ja rohelisele majandusele üleminekuga, suurendades samal ajal sotsiaalset kaasatust;

7.

liidu ja selle liikmesriikide pühendumise ÜRO 2030. aasta tegevuskavale ja selle kestliku arengu eesmärkidele;

8.

uue strateegilise tegevuskava aastateks 2019–2024, (2) milles seatakse strateegilisteks prioriteetideks tugeva ja elujõulise majandusliku baasi arendamine ning kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa ülesehitamine ning rõhutatakse digiülemineku poliitikat, mis väljendab meie ühiskonna väärtusi ja edendab kaasatust; samuti tunnistab vajadust investeerida rohkem inimeste oskustesse ja haridusse, tagades samal ajal aluse pikaajalisele kestlikule ja kaasavale majanduskasvule; vajadust rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammas ELi ja liikmesriikide tasandil nende vastavate pädevuste piires ja subsidiaarsuse põhimõtet järgides, võttes samal ajal arvesse, et suurt tähelepanu on vaja pöörata ebavõrdsusest ja hariduslikest erinevustest tulenevatele sotsiaalsetele küsimustele, riskidele ja tõrjutusele;

9.

uue mõiste „heaolumajandus“, mille eesmärk on lähtuda poliitika ja otsuste tegemisel inimestest ja nende heaolust;

10.

oma järeldustes Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta märkis nõukogu, et Euroopa haridusruumi aluseks peaks olema elukestev õpe alates alusharidusest ja lapsehoiust, üld- ning kutseharidusest ja -koolitusest kuni kõrghariduse ja täiskasvanuõppeni, kaasa arvatud mitteformaalne ja informaalne õpe;

11.

meie ühiskondades praegu toimuv tehnoloogiline ja digiüleminek kujundab ümber majandusruumi, töömaailma ja kodanike kaasamise viise ning võib seega avaldada olulist mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja võrdsusele;

12.

haridus- ja koolitusvaldkonna poliitikal on Euroopa digiülemineku poliitika kujundamisel otsustav tähtsus, et tagada Euroopa heaolu ja kestlik majanduskasv. Investeerimine uutesse teadmistesse, oskustesse ja pädevustesse on Euroopa konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamise võti;

13.

tehnoloogia ja eriti tehisintellekti arendamisel on märkimisväärne potentsiaal luua uut laadi majandus- ja ühiskondlikke tegevusi, oskusi, töökohti ja teenuseid. Tuleb välja töötada tõhus haridus- ja koolitusvaldkonna poliitika, vahendid ja meetmed selle tagamiseks, et igaühel oleksid asjakohased teadmised, oskused ja pädevused muutuvas ühiskonnas täiel määral osalemiseks, ning samal ajal tuleb suurendada teadlikkust eetilistest kaalutlustest ja riskidest, mis tulenevad tehnoloogia võimalikust väärkasutamisest;

14.

tehnoloogilised muutused suurendavad nõudlust kõrgetasemeliste oskuste ja pädevuste, kohanemisvõime ja karjäärijuhtimisoskuste järele, samal ajal kui nõudlus rutiinse ja korduva töö tegemist eeldava madala kvalifikatsiooni järele väheneb. Sellise mõju aeg, koht ja ulatus on erinevad, kuna mõned sektorid ja valdkonnad on teistest rohkem mõjutatud. Elukestva õppe ja nõustamise piisav pakkumine võib aidata vähendada tööturul lõhet kõrge ja madala kvalifikatsiooniga töötajate vahel;

15.

Euroopas on täiskasvanute ümberõpe ja täiendusõpe väga suur väljakutse. Seetõttu on investeerimine põhioskustesse ja võtmepädevustesse olulisem kui kunagi varem. Kvaliteetne kaasav haridus (formaalne, mitteformaalne, informaalne õpe ja töökohal toimuv õpe) ja laiaulatusliku lähenemisviisi kohaldamine pädevuste arendamisele parandavad omandatud põhioskuste taset ning toetavad paremate oskuste ja pädevuste omandamist;

16.

ebavõrdsus täiskasvanuhariduse pakkumisel ja sellele ligipääsetavuses on jätkuv väljakutse, kuna täiskasvanute õppes osalemise määr on ikka veel madal ning eriti madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud vajavad õppimise alustamiseks rohkem tuge (3). Tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et kaasata sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevaid inimesi elukestvasse õppesse ja võimaldada neil tööturule siseneda, naasta või seal püsida ning toetada nende karjääri arengut;

17.

käimasolevad demograafilised muutused pakuvad võimalusi ja väljakutseid nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil; sündimuse vähenemise ja eluea pikenemise tõttu suureneb paljude liikmesriikide ühiskonna rahvastikustruktuuris vanemaealise elanikkonna osakaal; (4)

18.

eakamate inimeste potentsiaali suurem tunnustamine ning neile pakutavate võimaluste, sealhulgas ühiskonnas osalemise võimaluste edendamine, isegi hilisemas elus, aitab luua sidusaid ühiskondi. Elukestev õpe on eakate inimeste tervena vananemise ning ühiskondlikus ja majanduselus aktiivse osalemise oluline tegur;

19.

kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid, samuti põhikooliharidus ja mitteformaalne õpe, ning nende kaasavus ja kättesaadavus on olulised poliitikapõhimõtted, millest lähtuda demograafilistele muutustele reageerimisel ja selle tagamisel, et lastel ja noortel oleksid tulevikus õiged teadmised, oskused ja pädevused; nii saaks võidelda koolist väljalangemise ohuga, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning tagada mõtestatud elu;

20.

hädavajalik on veelgi edendada soolist võrdõiguslikkust ning soodustada hariduse ja koolituse võrdset kättesaadavust, eelkõige sektorites ja kutsealadel, kus on ülekaalus üks sugu. Naised on Euroopas loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas alaesindatud, eriti digitaalsektoris, kus nende osalus väheneb jätkuvalt. Naiste mõjuvõimu suurendamine loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ning eelkõige digitaalsektoris on Euroopa ühiskonna ja majanduse arengu seisukohast oluline (5). Haridus ja koolitus võivad aidata vähendada soolist ebavõrdsust digitaalsektoris;

21.

vajadust märgatavalt tõhustada elukestva õppe poliitikat ja pakkumist, et paremini reageerida muutuva ühiskonna väljakutsetele;

22.

seda, et oskuste täiendamise meetmeid käsitleva nõukogu soovituse rakendamise jätkamine on oluline samm tõhusa elukestva õppe poliitika suunas. Lisaks sellele ja kõigile võimaluste andmiseks on siiski vaja teha rohkem jõupingutusi ning laiendada poliitikameetmete ja vahendite valikut;

23.

pühendumust liikuda edasi Euroopa haridusruumi ulatusliku edasiarendamise suunas, et muuta Euroopa juhtivaks haridusühiskonnaks maailmas ja aidata luua kultuuriruum, mis innustab, võimestab ja motiveerib inimesi ja ühiskondi pidevalt õppima ja uuenema, sealhulgas hariduse ja koolituse kõigil tasemetel ja kõigis vormides ning kõigis eluetappides;

24.

koostama strateegilised lähenemisviisid elukestva õppe poliitika edendamiseks ning tunnustama elukestva õppe potentsiaali kaasava ja kestliku majanduskasvu toetamisel ning tehnoloogilisele ja rohelisele majandusele üleminekule reageerimisel, sealhulgas:

25.

märkimisväärselt edendada aktiivseid, tõhusaid ja tulevikku suunatud elukestva õppe strateegiaid ja poliitikaid, eesmärgiga suurendada elukestvas õppes osalemist hariduse ja koolituse kõigil tasemetel ja kõigis vormides;

26.

ajakohastada praeguse elukestva õppe poliitika tõhusust, ulatust ja sihtrühmi, et vastata paremini ühiskonna ja töömaailma muutustest tulenevatele õpivajadustele, sealhulgas arendades edasi Euroopa haridusruumi, võttes elukestvat õpet arvesse tulevases hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilises raamistikus ning kasutades programmi „Erasmus +“, Euroopa Sotsiaalfondi ja muude asjakohaste liidu vahendite pakutavaid võimalusi;

27.

toetada algatusi, mis soodustavad investeerimist elukestvasse õppesse, sealhulgas koostööd avaliku ja erasektori vahel;

28.

lisada tehisintellekti tõhus ja kaasav kasutamine nende valdkondade hulka, mida arendatakse edasi digiõppe tegevuskava ja Euroopa haridusruumi raames;

29.

tõhustada käimasolevate ja tulevaste meetmete koordineerimist, et parandada andmete koostalitlusvõimet, näiteks tagades juurdepääsu isiku haridusandmetele, parandades haridusandmete vahetamist õppijate, õppeasutuste ja tööandjate vahel, vältides samal ajal kattuvaid jõupingutusi liidu tasandil, et kasutada ära digiülemineku potentsiaali kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega;

30.

toetada riiklikku poliitikat, mille eesmärk on suurendada haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu ja ühiskonna kiiresti muutuvatele vajadustele, hõlbustades ja suurendades analüütiliste, teadus- ja prognoosiandmete levitamist ja kasutamist, sealhulgas hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimist, samuti oskuste prognoosimist, et avaldada poliitikale pikaajalist mõju;

31.

soodustada olulist edasiminekut elukestva õppe arendamisel, uurides paremaid koostöövõimalusi haridus- ja koolitustasandite ja sektorite ning asjaomaste asutuste (nt sotsiaal-, tervishoiu- ja rändeasutuste) vahel, samuti edendades koostöös sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna, riiklike tööhõiveametite ja muude asjaomaste sidusrühmadega mitmesuguseid paindlikke täiskasvanute ümberõppe ja täiendusõppe võimalusi;

32.

suurendada sünergiat hariduse, koolituse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahel, mis hoogustaks Euroopa haridusruumi arendamist, eelkõige Euroopa ülikoolide liitude kaudu, millel on oluline roll elukestva õppe edendamisel;

33.

kaaluda mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist käsitleva Euroopa poliitika hindamisel ja ajakohastamisel teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimise kontseptsiooni laiendamist, et võimaldada oskuste ja pädevuste valideerimist olenemata sellest, kuidas või kus need on omandatud, eesmärgiga toetada sujuvaid üleminekuid ja motiveerida individuaalseid haridusteid ning piiramata liikmesriikide pädevust selles valdkonnas.