KOMISJONI TEATIS

Komisjoni teatis, mis käsitleb pärandtaristu kapitali hinna arvutamist seoses komisjoni poolt riiklike teadete läbivaatamisega ELi elektroonilise side sektoris

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 375/01)

1.   Sissejuhatus

1.

Käesolevas teatises esitatakse komisjoni metoodika kapitali kaalutud keskmise hinna (1) hindamiseks seoses riikide reguleerivate asutuste poolt raamdirektiivi artikli 7 alusel teatatud meetmete eelnõude läbivaatamisega. See direktiiv on ELi elektroonilise side õigusraamistiku (edaspidi „raamistik“) (2) osa. Alates 21. detsembrist 2020 on raamdirektiivi artikkel 7 asendatud Euroopa elektroonilise side uue seadustiku (3) artikliga 32.

2.

Kapitali kaalutud keskmine hind mõõdab äriühingu kapitali maksumust. Majandusteooria (4) kohaselt on kapitali hind ühe investeeringu asemel teatava teise sama riskiga investeeringu tegemise alternatiivkulu. Seega on kapitali hind äriühingu poolt konkreetse investeeringu tegemiseks nõutav tulumäär. Kapitali hinna võib sõltuvalt rahastamisallikast jagada omakapitali hinnaks ja võlakapitali hinnaks.

3.

Riikide reguleerivad asutused kasutavad kapitali kaalutud keskmist hinda märkimisväärse turujõuga ettevõtjate reguleerimiseks. Riikide reguleerivad asutused võivad kehtestada hinnakontrolli kohustuse teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumiseks olukordades, kus puudub tõhus konkurents. Hinnakontrolli puhul võtavad riikide reguleerivad asutused arvesse ettevõtja tehtud investeeringuid ja võimaldavad neile mõistliku tulumäära. (5)

4.

Seoses artikli 7 kohaste teadetega on komisjon täheldanud märkimisväärseid erinevusi elektrooniliste sidevõrkude kaudu osutatavate teenuste kapitali kaalutud keskmise hinna hindamisel. Erinevused ei ole mitte üksnes liikmesriikide vahel, vaid ka ajas (st sama riigi reguleeriv asutus kasutab eri aegadel erinevaid meetodeid). Komisjon on seisukohal, et sellised metoodika erinevused moonutavad tõenäoliselt digitaalsel ühtsel turul (6) investeerimisstiimuleid ja pärsivad siseturu arengut, takistades ühtsete tingimuste loomist investeeringuteks elektroonilise side võrkudesse (7).

5.

Raamistiku eesmärk on tagada, et riikide reguleerivad asutused aitaksid kaasa siseturu arengule, tehes koostööd omavahel ja komisjoniga, et tagada ühtse reguleerimistava väljakujundamine ja raamistiku järjepidev kohaldamine (8). Kooskõlas raamistiku eesmärkidega on käesoleva teatise eesmärk veelgi ühtlustada kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamist kogu liidus.

6.

Teatises käsitletakse kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamist üksnes pärandtaristu puhul. Käesolevas teatises tähendab „pärandtaristu“ märkimisväärse turujõuga ettevõtja taristut, mille suhtes ei kohaldata järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu riskipreemiat (9). Teatises ei käsitleta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude riskipreemia kohaldamist või arvutamist ega hinnakontrolli kohustuste asjakohasust uute väga suure läbilaskevõimega võrkude puhul, nagu on määratletud seadustiku artikli 2 lõikes 2 (10).

7.

Vastavalt raamistiku eesmärkidele peaksid riikide reguleerivad asutused, BEREC ja komisjon aitama üheskoos kaasa siseturu arengule, edendades ühtset regulatiivset lähenemisviisi ja raamistiku järjepidevat kohaldamist (11). Riikide reguleerivad asutused peaksid kohaldama ka objektiivseid, läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid reguleerimispõhimõtteid (12).

8.

Kooskõlas raamistiku eesmärkidega põhineb käesolev teatis järgmisel neljal reguleerimispõhimõttel: i) kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamise valemi parameetrite kindlaksmääramiseks kasutatava metoodika järjepidevus; ii) regulatiivne prognoositavus, et piirata aja jooksul ettearvamatuid erinevusi regulatiivses lähenemisviisis ja parameetrite väärtuses; iii) tõhusa investeerimise ja innovatsiooni edendamine uutes ja täiustatud taristutes, võttes arvesse investeerivate ettevõtjate riske, ja iv) sellise meetodi läbipaistvus, mille kohaselt määratakse kindlaks investeeringute mõistlik tulumäär, vältides põhjendamatut keerukust.

9.

Käesoleva teatise eesmärk on saavutada nimetatud eesmärgid ja edendada stabiilset regulatiivset keskkonda, mis soodustab tõhusaid investeeringuid liidu elektroonilise side võrkudesse lõppkasutajate hüvanguks. See hoiab ära, et riikide reguleerivate asutuste lähenemisviiside erinevus ajas ja liikmesriikide vahel hakkab moonutama investeeringuid, mis võib kahjustada digitaalse ühtse turu toimimist.

10.

Käesoleva teatisega püüab komisjon tagada oma poliitika ja otsuste tegemise suurema läbipaistvuse ja prognoositavuse elektroonilise side reguleerimise valdkonnas. Käesolevas teatises esitatud metoodika kohaselt arvutatakse ja avaldatakse kapitali kaalutud keskmise hinna iga parameetri väärtus kord aastas. Komisjon kasutab neid väärtusi võrdlusalusena raamdirektiivi artikli 7 kohaselt teatatud meetmete eelnõude läbivaatamisel.

11.

Käesolev teatis ja selle kohaselt igal aastal avaldatavad kapitali kaalutud keskmise hinna parameetrite väärtused tagavad suurema läbipaistvuse seoses komisjoni hinnanguga kapitali hinna kohta, kui see on osa meetmetest, millest talle on teatatud raamdirektiivi artikli 7 kohaselt.

12.

Käesolev teatis ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument ei piira seda, kuidas komisjon võib tõlgendada kapitali hinda muudes majandusharudes.

2.   Kapitali kaalutud keskmise hinna hindamine

13.

Kapitali kaalutud keskmine hind arvutatakse äriühingu kahe rahastamisallika (võlakapital ja omakapital) kaalutud keskmise hinnana. Osakaal kajastab iga rahastamisallika suhtelist osa ettevõtte koguväärtuses:

kus:

—	RE on omakapitali hind;

—	RD on võlakapitali hind;

—	E on omakapitali väärtus, kusjuures on omakapitali osakaal äriühingu väärtuses (D+E), ning

—	D on võlakapitali väärtus, kusjuures on võlakapitali osakaal äriühingu väärtuses (D+E).

2.1.   Omakapitali hind

14.

Omakapitali hind on tulu, mida äriühing peab oma aktsionäridele tooma, et kompenseerida riski, mis tuleneb äriühingusse investeerimisest või selles osaluse omamisest. Kõige sagedamini kasutatav meetod omakapitali hinna hindamiseks on finantsvarade hindamise mudel (Capital Asset Pricing Model, edaspidi „CAPM“) (13). Kõik elektroonilise side sektori reguleerivad asutused arvutavad omakapitali hinda CAPMi kohaselt. CAPMi kasutamise peamised põhjused on arvutamise suhteline lihtsus ja pikaaegne kasutuspraktika (võrreldes alternatiivsete võimalustega) (14). Komisjon peab seda asjakohaseks lähenemisviisiks, et edendada prognoositavat ja ühtset metoodikat riikide reguleerivates asutustes.

15.

CAPMi kohaselt on investorid tiheda konkurentsiga turul nõus investeerima riskantsetesse aktsiatesse juhul, kui nende tulumäär on suurem riskivaba vara tulumäärast (riskivaba tulumäär) (15). Seda täiendavat tulumäära nimetatakse tururiskipreemiaks või aktsiariskipreemiaks (16).

16.

Vastavalt CAPMi põhieeldusele saab riske jagada kahte kategooriasse. — Spetsiifilised ehk hajutatavad riskid (17): riskid, mida saab kõrvaldada hajutamise teel. Spetsiifilised riskid mõjutavad tavaliselt üksikut äriühingut või sektorit, nt äriühingu või sektori kasutatava sisendi hinna muutus. — Süsteemsed ehk hajutamatud riskid (18): riskid, mis mõjutavad majanduses kõiki ettevõtteid, nt intressimäärade ja üldise hinnataseme muutused või makromajanduslikud šokid nõudluse poolel.

17.

CAPMi raamistikus ei tohiks kapitali hinna hindamisel spetsiifilisi ehk hajutatavaid riske arvesse võtta. See on tingitud sellest, et tõhusatel kapitaliturgudel peaks investoritel olema võimalik selliseid riske vähendada hajutatud investeerimisportfelli omamise kaudu (19).

18.

Seevastu süsteemseid riske ei saa hajutada. Seepärast kajastab CAPMi raamistikus hinnanguline kapitali hind üksnes süsteemsete riskide kompenseerimist.

19.

CAPMi kohaselt on omakapitali hind riskivaba tulumäära ja aktsiariskipreemia summa, mis on korrutatud beetakoefitsiendiga (20). Beetakoefitsient on ette nähtud selleks, et võtta arvesse aktsia spetsiifilist tundlikkust turukõikumiste suhtes ja teha vastavad korrektsioonid.

20.

Sellega seoses arvutatakse CAPMi raamistikus omakapitali hind järgmiselt: RE = RFR + β × ERP kus: — RE on omakapitali hind; — RFR on riskivaba tulumäär; — β on beeta ning — ERP on aktsiariskipreemia.

2.2.   Võlakapitali hind

21.

Võlakapitali hinda saab mõõta otse intressina, mida äriühing maksab oma võlakohustuste pealt, kuid sageli väljendatakse seda riskivaba tulumäära ja võlapreemia summana:

RD = RFR + võlapreemia

kus:

—	RD on võlakapitali hind;

—	RFR on riskivaba tulumäär ning

—	võlapreemia on täiendav tulumäär, mida laenuandjad nõuavad teatava krediidiriskiga äriühingult lisaks riskivabale tulumäärale.

2.3.   Kapitali kaalutud keskmise hinna parameetrite hindamine

22.

Kapitali kaalutud keskmise hinna hindamise valem on järgmine.

23.

On olemas kaks metodoloogiliste eelduste rühma, mis mõjutavad riikide reguleerivate asutuste poolt hinnatava kapitali kaalutud keskmise hinna väärtust kogu liidus. Mõned eeldused on samad mitme parameetri puhul (nt keskmistamisperioodi pikkus), samas kui teised kehtivad kapitali kaalutud keskmise hinna valemis ainult ühe parameetri puhul (nt beeta väärtusega korrigeerimine). Lisaks tuleb eristada kahte liiki parameetreid: need, mis kajastavad üldisi majandustingimusi (riskivaba tulumäär ja aktsiariskipreemia), ja need, mis kajastavad konkreetseid äriühinguid (või tööstusharusid) mõjutavaid tingimusi (võlapreemia, beeta ja finantsvõimendus (21)).

24.

Järgmistes punktides käsitletakse mõlemat metodoloogiliste eelduste rühma: ühised vs. üksikud parameetrid ning üldised majandustingimused vs. äriühingupõhised tingimused.

3.   Kapitali kaalutud keskmise hinna mitme parameetri ühised eeldused

25.

Järgmistes alapunktides kirjeldatakse eeldusi, mis on ühised kapitali kaalutud keskmise hinna mitme parameetri puhul.

3.1.   Keskmistamisperioodi pikkus

26.

Keskmistamisperiood on selline võrdlusperiood, mida reguleerivad asutused kasutavad riskivaba tulumäära, beeta ja võlakapitali hinna keskmise väärtuse tuletamiseks.

27.

Selleks et tagada kapitali kaalutud keskmise hinna parameetrite hindamise järjepidevus, peab komisjon asjakohaseks kasutada kõigi parameetrite puhul sama keskmistamisperioodi. Pikema keskmistamisperioodi kasutamine soodustaks tõenäoliselt parameetrite väärtuse paremat prognoositavust ja stabiilsust, kuid teeks seda väiksema staatilise tõhususe arvelt. Viieaastane keskmistamisperiood, mis on praegu üks riikide reguleerivate asutuste poolt kõige rohkem kasutatav keskmistamisperiood, peaks tõenäoliselt tagama prognoositavuse ja tõhususe vahel õige tasakaalu (22).

3.2.   Keskmistamise meetod

28.

Kapitali kaalutud keskmise hinna parameetrite hindamisel peavad reguleerivad asutused otsustama, millist keskmistamise meetodit kasutada. Tavaliselt kasutatakse i) aritmeetilist keskmist, ii) geomeetrilist keskmist või iii) mediaani.

29.

Komisjon on seisukohal, et aritmeetilise keskmise meetod sobib kapitali kaalutud keskmise hinna parameetrite hindamiseks kõige paremini. Esiteks on üheainsa keskmistamise meetodi kasutamine sidusrühmade jaoks tõenäoliselt läbipaistvam kui mitme meetodi kombinatsioonid. Teiseks on aritmeetiliselt keskmine kõige rohkem kasutatav ja lihtsaim meetod (23).

3.3.   Vaatluste sagedus

30.

Reguleerivate asutuste poolt riskivaba tulumäära, beeta ja võlapreemia hindamiseks kasutatavate vaatluste sagedus on tavalisel kord päevas, nädalas või kuus. Vaatluste sagedus koos keskmistamisperioodi pikkusega määrab valimi suuruse ja võib seega mõjutada parameetrite väärtusi ja lõppkokkuvõttes kapitali kaalutud keskmise hinna lõppväärtust.

31.

Sama vaatluste sageduse kasutamine kõigi parameetrite hindamisel tagab järjepidevuse. Kord nädalas on tõenäoliselt sobiv sagedus, sest koos viieaastase keskmistamisperioodiga pakub see tõenäoliselt piisavalt vaatlusi, mille alusel saab tuletada usaldusväärse hinnangu ja leevendada aktsiate väikese likviidsusega seotud probleeme (kui neid on).

4.   Üldisi majandustingimusi kajastavad parameetrid

32.

Üldisi majandustingimusi kajastavad kaks kapitali kaalutud keskmise hinna parameetrit: riskivaba tulumäär ja aktsiariskipreemia.

4.1.   Riskivaba tulumäär

33.

Riskivaba tulumäär on riskivaba investeeringu eeldatav tootlus. Selleks et investeering oleks riskivaba, peab maksete tegemata jätmise risk olema null ning reinvesteerimise riski ei tohi olla (st investor saab reinvesteerida tulevased intressimaksed sama tulumääraga, mis oli vara esmase ostmise ajal). Riikide reguleerivad asutused võtavad riskivaba tulumäära hindamisel tavaliselt aluseks asjaomase riigi riigivõlakirjade tootluse.

34.

Riigivõlakirjade tootlus kajastab tõenäoliselt asjakohaselt asjaomase riigi riskivaba tulumäära. Komisjon leiab, et riigivõlakirjade kasutamine koos ühtse metoodikaga tagab, et riskivaba tulumäära erinevused kajastavad rahastamistingimuste tegelikke erinevusi liikmesriikide vahel.

35.

Riikide reguleerivad asutused kasutavad sageli riigivõlakirju, mille järelejäänud tähtaeg (24) on 10 aastat. Kümneaastaste võlakirjade tootlus on lühemaajaliste võlakirjadega võrreldes tavaliselt vähem volatiilne ja paremini kooskõlas elektroonilistesse sidevõrkudesse tehtavate investeeringute pikaealisusega. Seepärast peab komisjon kümneaastaseid võlakirju käesoleva teatise seisukohast kõige sobivamaks võrdlusaluseks (25).

36.

Riskivaba tulumäära hindamise järjepidevuse tagamiseks on soovitatav kasutada riigivõlakirjade tootluse puhul ühtset, usaldusväärset, läbipaistvat ja kergesti kättesaadavat teabeallikat (nt Eurostat (26)). Keskpanga kvantitatiivse lõdvendamise programmidega seoses ei ole vaja teha kohandusi. (27)

4.2.   Aktsiariskipreemia

37.

Aktsiariskipreemia on aktsiate oodatav tulumäär, mis ületab riskivaba tulumäära, st oodatav täiendav intress võrreldes riskivaba vara intressiga suurema riskiga aktsiate omamise eest. Aktsiariskipreemia kompenseerib täiendavat riski, mis tuleneb sellest, et riskivaba vara asemel investeeritakse aktsiatesse.

38.

Komisjon on teinud kindlaks erinevused lähenemisviisides, mida reguleerivad asutused kasutavad aktsiariskipreemia hindamiseks, kusjuures mõned kasutavad ELi võrdlusalust, teised aga riigipõhist aktsiariskipreemiat või mõlema kombinatsiooni. Liiduülene aktsiariskipreemia on kooskõlas empiiriliste tõenditega, mis osutavad sellele, et liidu finantsturud on üha enam integreeritud (nagu on näidanud nende suurenenud korrelatsioon) ja seega on neil üha sarnasem aktsiariskipreemia (28). Samuti on see kooskõlas tõenditega, mis osutavad sellele, et ELi telekommunikatsioonisektori investorid ei ole üksnes kodumaised ning märkimisväärne osa elektroonilise side ettevõtete aktsionäridest on välismaalased (29). Seepärast on komisjon seisukohal, et käesoleva teatise seisukohast on asjakohane kasutada ühtset liiduülest aktsiariskipreemiat. Lisaks sellele leiab komisjon kooskõlas reguleerivate asutuste kõige sagedamini kasutatava lähenemisviisiga, et seda liiduülest aktsiariskipreemiat on asjakohane hinnata liikmesriikide tururiskipreemiate aegridade alusel.

5.   Äriühingupõhised parameetrid

39.

Mõned kapitali kaalutud keskmise hinna parameetrid (riskivaba tulumäär ja aktsiariskipreemia) kajastavad üldisi majandustingimusi, samas kui teised (beeta, finantsvõimendus ja võlapreemia) kajastavad sellise konkreetse äriühingu majandustingimusi, mille kapitali kaalutud keskmist hinda reguleeriv asutus hindab.

40.

Äriühingupõhiste kaalutud keskmise hinna parameetrite väärtuse tuletamisel tuginevad reguleerivad asutused tavaliselt elektroonilise side ettevõtete rühmale (võrdlusrühm), kuhu kuuluvad tavaliselt riigi märkimisväärse turujõuga ettevõtjad. Riikide reguleerivad asutused tuletavad võrdlusrühma kuuluvate äriühingute parameetrite väärtuste alusel oma regulatiivsetes meetmetes kasutatavate äriühingupõhiste parameetrite asjakohased väärtused.

41.

Esimene oluline samm äriühingupõhiste parameetrite hindamisel on määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel äriühingud võrdlusrühma valitakse.

5.1.   Võrdlusrühma koostamise kriteeriumid

42.

Võrdlusrühma koostamiseks sobivad kõige paremini börsil noteeritud äriühingud, mille aktsiad on likviidselt kaubeldavad (30). Lisaks sobivad kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamiseks vastavalt käesoleva teatise eesmärkidele sellised äriühingud, kes omavad elektroonilise side taristut, mitte ei rendi seda, ja kelle peamine tegevuskoht on liidus.

43.

Tõhususe huvides tuleb võrdlusrühma puhul eelistada investeerimisjärgu krediidireitinguga (31) äriühingud ja äriühingud, kes ei ole seotud oluliste ühinemiste ja omandamistega, kuna see mõjutaks äriühingu väärtust viisil, mis ei ole seotud tema süsteemse alusriskiga.

44.

Kokkuvõttes oleksid käesolevas teatises esitatud reguleerimispõhimõtetega kooskõlas järgmised kriteeriumid. Võrdlusrühma valitud äriühingute puhul kehtib järgmine: — nad on noteeritud väärtpaberibörsil ja nende aktsiad on likviidselt kaubeldavad; — nad omavad elektroonilise side taristut ja investeerivad sellesse; — nende peamine tegevuskoht on liidus; — neil on investeerimisjärgu krediidireiting ning — nad ei ole kaasatud või ei ole hiljuti olnud kaasatud olulistesse ühinemistesse ja omandamistesse.

5.2.   Aktsia beeta

45.

CAPMi raamistikus kajastab aktsia beeta süsteemset riski, mis on äriühingul võrreldes turul tegutseva keskmise äriühinguga. Praktikas hinnatakse aktsia beetat regressioonanalüüsi kaudu, st hinnatakse äriühingu aktsia tulumäära ja turuindeksi (mis peaks kajatama kogu majandust) tulumäära korrelatsiooni.

46.

Euroopa turuindeks on liiduülese aktsiariskipreemia väärtuse kasutamisega paremini kooskõlas kui riigipõhine turuindeks. Teaduskirjanduses eelistatakse laiapõhjalisi indekseid ja väärtusega kaalutud indekseid (32). Nendele kriteeriumidele vastavad mitu Euroopa aktsiaid kajastavat turuindeksit, nagu STOXX Europe TMI, (33) S&P Europe 350, (34) Eurostoxx50 (35) ja MSCI Europe (36). Komisjon peab asjakohaseks kasutada turuindeksit, mis esindab suurt osa liidus avalikkusele kuuluvate aktsiate turukapitalisatsioonist (nt STOXX Europe TMI).

47.

Komisjon leiab, et aktsia beeta hindamisel ei ole asjakohane teha kohandusi, (37) kuna need ei paranda tõenäoliselt beetahindamise tõhusust ja muudavad hindamise tarbetult keerukaks ja vähem läbipaistvaks.

48.

Selleks et võrrelda võrdlusrühma kuuluvate äriühingute beetasid, tuleb nende aktsia beetad arvestada ümber vara beetadeks (st kõrvaldada võimendus) (38). Vara beetad kajastavad äriühingute süsteemset riski, mis ei sisalda finantsriski ehk finantsvõimenduse tasemega seotud riski. Lihtne valem aktsia beetast vara beeta tuletamiseks on järgmine: kus: — βA = vara beeta — βD =vara beeta — βE = aktsia beeta — E = äriühingu omakapital — D = äriühingu netovõlg — V = äriühingu väärtus (E + D)

49.

Võla beeta hindamisel on märkimisväärseid praktilisi probleeme, kuid tavaliselt jääb võla beeta väärtus vahemikku 0–0,2 (39). Ühtse väärtuse kasutamine võla beeta puhul vähendaks keerukust ja parandaks kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamise läbipaistvust. Vahepealne võla beeta väärtus 0,1 näib olevat mõistlik valik.

50.

Kapitali kaalutud keskmise hinna hindamiseks arvestatakse võrdlusrühma vara beeta (tagasi) aktsia beetaks (st võla mõju võetakse äriühingu beetas taas arvesse), kasutades eespool esitatud valemit, mille korral näeb aktsia beeta valem välja selline:

5.3.   Finantsvõimendus

51.

Nagu eespool märgitud, võivad äriühingud rahastada end võlakapitali (D) või omakapitali (E) kaudu. Võlakapitali ja omakapitali summa on äriühingu väärtus (V):

V = D + E

52.

Võlakapitali osakaalu äriühingu väärtuses (st ) nimetatakse finantsvõimenduseks. Finantsvõimenduse määr näitab, mil määral on äriühingut rahastanud laenuandjad, mitte aktsionärid.

53.

Võlakapitali osakaalu (st) ja omakapitali osakaalu (st ) kasutatakse kapitali kaalutud keskmise hinna hindamisel võlakapitali hinna (st ) ja omakapitali hinna (st või ) arvutamiseks.

54.

Kõige levinum lähenemisviis finantsvõimenduse hindamiseks, mida peetakse asjakohaseks ka käesoleva teatise seisukohast, on kasutada äriühingu netovõla bilansilist väärtust, sealhulgas kapitalirendi väärtust (40).

5.4.   Võlapreemia ja võlakapitali hind

55.

Võlakapitali hinda saab mõõta otse intressina, mida äriühing maksab oma võlakohustuste pealt, või kaudselt riskivabale tulumäärale lisanduva preemiana.

56.

Võlapreemiat on võimalik hinnata asjaomase riigi riskivaba tulumäära ja äriühingute pikaajaliste võlakirjade (mille tähtaeg on võimalikult lähedal riskivaba tulumäära puhul kasutatavatele kümneaastastele tähtajale) tootluse vahena (41).

57.

Järjepidevuse huvides peab komisjon asjakohasemaks hinnata võlakapitali hinda (kaudselt) riskivaba tulumäära ja võlapreemia summana.

6.   Maksud ja inflatsioon

Võlakapitali maksukohtlemine ja inflatsiooniootused mõjutavad kapitali kaalutud keskmist hinda ning seega tuleb neid võtta arvesse kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamisel.

6.1.   Maksud

58.

Äriühingud võivad võlaintressid maksustatavast tulust maha arvata. Maksustamisjärgse kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamisel võetakse sellist soodsat maksukohtlemist arvesse järgmiselt:

kus:

—	RE on omakapitali hind ja RD on võlakapitali hind;

—	ja on omakapitali ja võlakapitali vastavad osakaalud äriühingu väärtuses; ning

—	Tc on maksupiirmäär.

59.

Riikide reguleerivad asutused tavaliselt arvestavad (maksustamisjärgse) omakapitali hinna (42) ümber maksustamiseelseks omakapitali hinnaks, et vastata omakapitali investorite nõudmistele, nagu on ette nähtud CAPMiga. Maksustamiseelse kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamiseks jagatakse maksustamisjärgne kapitali kaalutud keskmine hind (1 – Tc ), et võtta arvesse äriühingu tulumaksu, ja seda võib väljendada järgmiselt:

60.

Komisjon peab asjakohaseks kasutada maksustamiseelse kapitali kaalutud keskmise hinna hindamiseks asjaomase riigi kehtivat äriühingu tulumaksu määra ning see on ka riikide reguleerivate asutuste ühine lähenemisviis.

6.2.   Inflatsioon

61.

Investorid maksimeerivad oma inflatsiooniga korrigeeritud tulu ehk reaaltulu. Riikide reguleerivad asutused võtavad inflatsiooni arvesse tavaliselt kahel meetodil (43): a) inflatsiooni kompenseeritakse äriühingu varade iga-aastase indekseerimise kaudu ja lubatud on üksnes reaalne kapitali kaalutud keskmine tulumäär või b) inflatsiooniootused on arvestatud kapitali tulumäära hulka, kasutades nominaalset kapitali kaalutud keskmist hinda ilma äriühingu varabaasi korrigeerimiseta.

62.

Riikide reguleerivad asutused, kes kasutavad esimest meetodit, arvestavad tavaliselt nominaalse kapitali kaalutud keskmise hinna ümber reaalseks kapitali kaalutud keskmiseks hinnaks. Üks levinud ümberarvestusmeetod on Fisheri võrrand:

kus π on inflatsioonimäär.

63.

Komisjon leiab, et euroala liikmesriikide puhul on asjakohane kasutada euroalaülest inflatsioonihinnangut. Euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide puhul võib olla põhjendatud riigipõhiste inflatsioonihinnangute kasutamine. Mõlemal juhul on asjakohasem kasutada prognoose ja need peaksid ideaalis hõlmama ajavahemikku, mis on võrdne riskivaba tulumäära hindamiseks kasutatavate kümneaastaste riigivõlakirjade lunastamistähtajaga. Praktikas on kümne aasta inflatsiooniprognoos harva kättesaadav ning seega võib kasutada lühema perioodi prognoose (nt EKP inflatsiooniprognoos viieks aastaks).

7.   BERECi ja komisjoni roll kapitali kaalutud keskmise hinna parameetrite arvutamisel

64.

Teatise vastuvõtmisele eelnenud ettevalmistöö käigus tegid komisjoni talitused tihedat koostööd BERECiga. Selle koostöö raames palus komisjon BERECil hinnata kapitali kaalutud keskmise hinna parameetreid kooskõlas käesolevas teatises kirjeldatud lähenemisviisiga. BEREC nõustus hindama parameetrite väärtusi ja avaldama need igal aastal (44). See hõlbustab oluliselt riikide reguleerivate asutuste tööd kapitali kaalutud keskmise hinna perioodilise läbivaatamise ettevalmistamisel ja komisjoni tööd selliste teadete läbivaatamisel.

65.

Iga-aastasel arvutamisel hindab BEREC tihedas koostöös komisjoniga i) üldisi majandustingimusi kajastavaid parameetreid ja ii) äriühingupõhiseid parameetreid võrdlusrühma puhul.

66.

Üldisi majandustingimusi kajastavate parameetrite puhul hindab BEREC iga liikmesriigi riskivaba tulumäära ja ühtset liiduülest aktsiariskipreemiat.

67.

Äriühingupõhiste parameetrite puhul koostab BEREC loetelu võrdlusrühma sobivatest äriühingutest ja hindab iga loetelusse kuuluva äriühingu aktsia beetat, finantsvõimendust, võlapreemiat ja võlakapitali hinda. Lisaks kirjeldab BEREC tegureid, mille alusel võivad riikide reguleerivad asutused arvata loetelust välja ühe või mitu äriühingut, et võtta arvesse riigi eripära.

8.   Kapitali kaalutud keskmise hinna läbivaatamise sagedus

68.

Riikide reguleerivad asutused kehtestavad/vaatavad läbi kapitali kaalutud keskmise hinna erineva sagedusega, mis võib ulatuda mitmest korrast aastas kuni ühe korrani 4–5 aasta jooksul. See sageduse erinevus on üks teguritest, millega on põhjendatavad kapitali kaalutud keskmise hinna väärtuste erinevused eri liikmesriikides.

69.

Kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamise sageduse järjepidevuse suurendamine kõigis liikmesriikides vähendaks põhjendamatuid erinevusi kapitali kaalutud keskmise hinna väärtustes.

70.

Komisjon leiab, et kapitali kaalutud keskmise hinna riigipõhise väärtuse ajakohastamine vähemalt kord aastas on asjakohane, et võtta arvesse hiljutisi majandustingimusi (45).

9.   Üleminekuperiood käesolevas teatises esitatud metoodika kasutuselevõtuks

71.

Artikli 7 kohase menetluse raames teadete läbivaatamisel kasutab komisjon reeglina käesolevas teatises kirjeldatud metoodikat alates 1. juulist 2020. Põhjendatud juhtudel ja teavitava riigi reguleeriva asutuse taotlusel ei tugine komisjon meetmete eelnõude läbivaatamisel sellele metoodikale kuni üheaastase üleminekuperioodi jooksul (alates 1. juulist 2020) (46). Näiteks võib see olla põhjendatud juhul, kui sellel riigi reguleeriva asutuse poolt kohaldatud metoodikal põhinev läbivaatamine tooks kaasa kapitali kaalutud keskmise hinna märkimisväärse muutuse, mis kahjustab regulatiivset stabiilsust ja prognoositavust. Üheaastase üleminekuperioodi jooksul võtab komisjon arvesse ka seda, kas BERECi poolt avaldatavad kõik kapitali kaalutud keskmise hinna parameetrid on kättesaadavad ja kas riikide reguleerivatel asutustel on võimalik analüüside tegemisel neile toetuda.

---

(1)  Kapitali kaalutud keskmine hind on väärtus, mille ulatuses peab investor saama investeeringu eest kompensatsiooni. Telekommunikatsiooni reguleerimise kontekstis arvutab kapitali kaalutud keskmise hinna asjaomane riiklik reguleeriv asutus ja see lisatakse suurimale lubatud hulgihinnale, mida reguleeritud ettevõtja võib oma taristule juurdepääsu eest nõuda. Kapitali kaalutud keskmise hinna kontseptsiooni on põhjalikult selgitatud käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punktis 2.

(2)  Praegu kehtiv õigusraamistik koosneb järgmisest: i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33), muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 37) ja määrusega (EÜ) nr 544/2009 (ELT L 167, 29.6.2009, lk 12); ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21); iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7); iv) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51) ja v) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 172, 30.6.2012, lk 10), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/2120 (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrusega (EL) 2017/920 (ELT L 147, 9.6.2017, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36). Seadustiku artikli 124 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid võtma riiklikud ülevõtmismeetmed vastu 21. detsembriks 2020 ja neid sellest kuupäevast alates kohaldama. Kehtivates õigus- ja haldusnormides olevaid viiteid seadustikuga kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena seadustikule.

(4)  Vt näiteks Brealey, Myers, Allen (2014), Principles of Corporate Finance, McGraw Hill, 9. peatükk.

(5)  Vastavalt raamdirektiivi artiklile 13. Vt ka komisjoni 11. septembri 2013. aasta soovitus 2013/466/EL (järjepidevate mittediskrimineerimiskohustuste ja kuluarvestuse metoodikate kohta eesmärgiga edendada konkurentsi ja parandada lairibasse investeerimise keskkonda) (ELT L 251, 21.9.2013, lk 13) asjaolude kohta, mille korral võib hulgihinna paindlikkus olla põhjendatud, ning alates 21. detsembrist 2020 seadustiku artikkel 74.

(6)  Digitaalse ühtse turu strateegia (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/shaping-digital-single-market) eesmärk on tagada üksikisikutele ja ettevõtjatele juurdepääs veebitegevusele tingimustel, mis tagavad ausa konkurentsi ning tarbija- ja andmekaitse.

(7)  Kooskõlas raamdirektiivi artikli 8 lõike 2 punktides b ja c sätestatud eesmärkidega.

(8)  Kooskõlas raamdirektiivi artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõike 3 punktis d sätestatud eesmärgiga.

(9)  Käesolevas teatises ei hinnata, kas teatavate investeeringute (nt järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud) puhul on täiendav riskipreemia põhjendatud. Selles küsimuses vt komisjoni 20. septembri 2010. aasta soovitus 2010/572/EL reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude soovitus) (ELT L 251, 25.9.2010, lk 35), eriti selle punkt 25 ja I lisa. FTTN/VDSL investeeringute madalamat riskiprofiili (võrreldes valguskaabelühendusega lõppkasutajani) käsitletakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude soovituse I lisa punktis 6. Sellistel juhtudel kuuluvad järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud pärandtaristu hulka.

(10)  Seadustikuga seati Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ametile (BEREC) ülesandeks anda 21. detsembriks 2020 välja suunised kriteeriumide kohta, millele võrgustik peab vastama, et teda saaks pidada väga suure läbilaskevõimega võrguks. Lisaks sisaldab seadustik (nt selle artikkel 81) mitmeid sätteid, mis käsitlevad üleminekut pärandtaristult uutele väga suure läbilaskevõimega võrkudele.

(11)  Vt raamdirektiivi artikli 8 lõike 3 punkt d ja artikli 8 lõike 5 punkt a.

(12)  Vt raamdirektiivi artikli 8 lõige 5.

(13)  W.F. Sharpe, „Capital Asset Prices: A Theory of Market Equilibrium under Conditions of Risk“, The Journal of Finance, kd. 19 (september 1964), lk 425–442; ja J. Lintner, „The Valuation of Risk Assets and the Selection of Risky Investments in Stock Portfolios and Capital Budgets“, The Review of Economics and Statistics, kd 47 (veebruar 1965), lk 13–37.

(14)  Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 2.1.

(15)  Investorite nõutav tulumäär riskivaba investeeringu puhul.

(16)  Tulumäär, mida investor nõuab lisaks riskivabale tulumäärale turuinvesteeringuga kaasneva täiendava riski eest.

(17)  Spetsiifilisi riske võidakse nimetada ka mittesüsteemseteks riskideks, jääkriskideks, ainulaadseteks riskideks või hajutatavateks riskideks.

(18)  Hajutamatuid riske võidakse nimetada ka tururiskideks, süsteemseteks riskideks või mittehajutatavateks riskideks.

(19)  Hajutamine toimib tänu sellele, et eri aktsiate hinnad ei muutu täpselt ühtemoodi (aktsiahinna muutused ei ole statistilisest seisukohast täielikult korrelatsioonis). Hajutatud investeerimisportfelli puhul kompenseeritakse üksikute varade liikumised pikas perspektiivis tõenäoliselt teiste portfelli kuuluvate varade liikumisega.

(20)  Beeta on vara tulumäära (tavaliselt ettevõtte turuväärtus) ja turutulumäära (tavaliselt sellise aktsiaindeksi turuväärtus, mis peaks kajastama kogu turgu või majandust) kovariatsioon, jagatuna turutulumäära variatsiooniga. Aktsiad, mille beeta on suurem kui 1,0, võimendavad turu üldist liikumist, samas kui aktsiad, mille beeta on vahemikus 0–1,0, vähendavad turu üldist liikumist. Näiteks beeta 0,5 tähendab, et kui turg langeb 1 %, eeldatakse, et investeeringu väärtus väheneb 0,5 %. Beeta 1,5 tähendab, et kui turg langeb 1 %, eeldatakse, et investeeringu väärtus väheneb 1,5 %.

(21)  Mõõdab äriühingu finantsvõimendust. Selle raames võrreldakse võlakohustuste summat omanike omakapitali summaga. See aitab kindlaks määrata võlakapitali hinna ja omakapitali hinna osakaalu kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamisel. Finantsvõimendust on põhjalikumalt selgitatud käesoleva teatise punktis 5.3.

(22)  Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 5.1.1 (eriti alapunkt 5.1.1.4)

(23)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 5.1.2.

(24)  Järelejäänud tähtaeg on võlakirja lunastamise kuupäevani jäänud tähtaeg. Kogu teatises käsitatakse võlakirja lunastamistähtaega võlakirja järelejäänud tähtajana.

(25)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punktid 5.2.1.3 ja 5.2.1.4.

(26)  Eurostat avaldab kümneaastaste riigivõlakirjade tootluse iga liikmesriigi kohta kord kuus (vt https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&plugin=1&language=en&pcode=teimf050).

(27)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 5.2.2.

(28)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punktid 5.2.1.3 ja 5.2.1.4.

(29)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 5.2.2.3.

(30)  Vähekaubeldavad aktsiad ei pruugi kajastada asjaomase äriühingu õiget ja ajakohast väärtust, sest neid ei saa ilma olulise hinnamuutuseta hõlpsasti müüa. Samuti on need tavaliselt volatiilsemad kui likviidsed aktsiad.

(31)  Investeerimisjärgu krediidireiting sõltub konkreetsest reitinguagentuurist: Moody’se puhul vastab see reitingutele Aaa kuni Baa3 ja Standard & Poor’si puhul reitingutele AAA kuni BBB.

(32)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 5.3.3.2.

(33)  https://www.stoxx.com/index-details?symbol=BKXP

(34)  http://us.spindices.com/indices/equity/sp-europe-350

(35)  https://www.stoxx.com/index-details?symbol=sx5e

(36)  https://www.msci.com/europe

(37)  Aktsia beeta levinumad kohandamised on pannud ette Dimson (beetahinnangute moonutuste korrigeerimine päevaste tulumäärade kasutamise korral turuindeksi muutuste ja äriühingu aktsial nendele reageerimiseks kuluva aja mittevastavuse tõttu); Blume (pikas perspektiivis peaks äriühingute beeta lähenema väärtusele 1) ja Vasicek (pikas perspektiivis peaks äriühingute beeta lähenema majandusharu keskmisele).

(38)  Ümberarvestamise (võimenduse kõrvaldamise) kaudu kõrvaldatakse võla mõju aktsia (või võimendatud) beetale. Teisisõnu ei võta vara beeta arvesse äriühingu rahastamisstruktuuri ja võimaldab seega võrrelda eri äriühingute beetasid (sõltumata nende konkreetsetest rahastamisstruktuuridest).

(39)  Vt The Brattle Group, Review of approaches to estimate a reasonable rate of return for investments in electronic communications networks in regulatory proceedings and options for EU harmonization, 14. juulil 2016 avaldatud lõpparuanne, lk 88, kättesaadav aadressil https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/da1cbe44-4a4e-11e6-9c64-01aa75ed71a1/language-en.

(40)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 5.3.4.

(41)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 5.3.5 ja selles viidatud kirjandus.

(42)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 5.4.1.

(43)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 5.4.

(44)  Reguleerivate asutuste nõukogu 7.–8. märtsil 2019 toimunud 38. korralisel täiskogu koosolekul nõustus BEREC arvutama kapitali kaalutud keskmise hinna parameetreid (BEREC kavatses arvutada riskivaba tulumäära ja aktsiariskipreemiat juba 2019. aastal ning beeta, finantsvõimenduse ja võlakapitali hinda alates 2020. aastast). Praeguseks on selgunud, et BEREC kavatseb avaldada kõik asjaomased parameetrid 2020. aasta keskpaigaks. Selle koosoleku järeldused (BoR (19) 45) on kättesaadavad aadressil

https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/board_of_regulators_meetings/meeting_conclusions/8549-conclusions-of-the-38th-berec-board-of-regulators-plenary-meetings-on-7-8-march-2019-in-budapest-hungary.

(45)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 8.

(46)  Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 9.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9544 – Brookfield / Johnson Controls Autobatterie)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 375/02)

24. oktoobril 2019 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9544 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

5. november 2019

(2019/C 375/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1109
JPY	Jaapani jeen	120,93
DKK	Taani kroon	7,4712
GBP	Inglise nael	0,86113
SEK	Rootsi kroon	10,6943
CHF	Šveitsi frank	1,1009
ISK	Islandi kroon	137,70
NOK	Norra kroon	10,1525
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,536
HUF	Ungari forint	329,84
PLN	Poola zlott	4,2643
RON	Rumeenia leu	4,7583
TRY	Türgi liir	6,3807
AUD	Austraalia dollar	1,6079
CAD	Kanada dollar	1,4584
HKD	Hongkongi dollar	8,7040
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7339
SGD	Singapuri dollar	1,5078
KRW	Korea vonn	1 284,34
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,3876
CNY	Hiina jüaan	7,7734
HRK	Horvaatia kuna	7,4486
IDR	Indoneesia ruupia	15 516,50
MYR	Malaisia ringit	4,5886
PHP	Filipiini peeso	56,012
RUB	Vene rubla	70,4334
THB	Tai baat	33,544
BRL	Brasiilia reaal	4,4655
MXN	Mehhiko peeso	21,3072
INR	India ruupia	78,5290

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

rvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas esimesel koosolekul, 5. juulil 2019, otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit AT.39711 – Qualcomm (hinnakujundus)

AT.39711 – Qualcomm (hinnakujundus)

Raportöör: Hispaania

(2019/C 375/04)

Arvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas teisel koosolekul, 15. juulil 2019, otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit AT.39711 – Qualcomm (hinnakujundus)

Raportöör: Hispaania

(2019/C 375/05)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Qualcomm (hinnakujundus)

(AT.39711)

(2019/C 375/06)

1.   Sissejuhatus

(1)

Otsuse eelnõus, mida käesolevas aruandes käsitletakse (edaspidi „otsuse eelnõu“), leitakse, et ajavahemikul 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2011 (k.a) tarnis Qualcomm Inc. (edaspidi „Qualcomm“) kolme UMTSi standardile vastava kiibistiku (2) teatavaid koguseid oma kahele peamisele kliendile, Huaweile ja ZTE-le, omahinnast madalama hinnaga eesmärgiga kõrvaldada Icera Inc. (edaspidi „Icera“) (3), kes oli sel ajal tema põhikonkurent suuremat andmeedastuskiirust pakkuvas turusegmendis. Otsuse eelnõu kohaselt rikuti sellega ELi toimimise lepingu artiklit 102 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 54.

2.   Esialgne uurimisetapp

(2)

Juhtum AT.39711 sai alguse esialgsest kaebusest, mille Icera esitas komisjonile 30. juunil 2009 ning mis asendati 8. aprilli 2010. aasta läbivaadatud ja ajakohastatud versiooniga.

(3)

Komisjon alustas uurimist hilisemas asendatud versioonis esitatud väidete põhjal. 26. juulil 2010 esitas Qualcomm tähelepanekud kaebuse kõnealuse versiooni kohta.

(4)

1. mail, 17. mail ja 31. juulil 2012 esitatud seisukohtades andis Nvidia, kes oli 2011. aasta mais Icera omandanud, lisateavet, millega täiendati ja rõhutati väiteid turuvallutusliku hinnakujunduse kohta.

(5)

2010. aasta juunist kuni 2015. aasta aprillini saatis komisjon Qualcommile, Icerale/Nvidiale ja teistele põhiriba kiibistike sektori ettevõtjatele mitu teabenõuet. 8. augustil 2013 pikendas ärakuulamise eest vastutav ametnik (4) kooskõlas otsuse 2011/695/EL artikli 3 lõikega 7 ja artikli 4 lõike 2 punktiga c Qualcommi tähtaega ühele sellisele nõudele (kuupäevaga 10. juuli 2013) vastamiseks (5).

(6)

3. märtsil 2014 esitas komisjoni konkurentsi peadirektoraat (edaspidi „konkurentsi peadirektoraat“) Qualcommi 2013. aasta taotluste põhjal Qualcommile 2009. aasta esialgse kaebuse ja 2010. aasta muudetud kaebuse vähem redigeeritud versioonid.

(7)

16. juulil 2015 algatas komisjon juhtumiga AT.39711 Qualcommi suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (6) artikli 11 lõike 6 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (7) artikli 2 lõike 1 kohase menetluse.

(8)

Pärast konkurentsi peadirektoraadi ja Qualcommi vahel 3. septembril 2015 peetud ülevaatekohtumist esitas konkurentsi peadirektoraat Qualcommile 11. septembril 2015 eespool punktis (4) nimetatud Nvidia seisukohad.

3.   Esimesed vastuväited

(9)

8. detsembril 2015 andis komisjon määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõiget 1 ja määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10 lõiget 1 kohaldades välja Qualcommile adresseeritud vastuväited (edaspidi „vastuväited“).

3.1.    Juurdepääs toimikule pärast vastuväidete esitamist

(10)

21. detsembril 2015 esitas konkurentsi peadirektoraat Qualcommile elektroonilisel andmekandjal dokumendid, et tagada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikega 2 juurdepääs juhtumi AT.39711 uurimistoimikule. Järgnevalt esitas konkurentsi peadirektoraat Qualcommile lisamaterjale, eelkõige kolmandate isikute seisukohtade vähem redigeeritud versioonid. Konkurentsi peadirektoraat ja Qualcomm ei suutnud aga lahendada kõiki toimikule juurdepääsuga seotud küsimusi.

(11)

18. aprillil 2016 minule saadetud kirjas taotles Qualcomm kooskõlas otsuse 2011/695/EL artikli 3 lõikega 7 ja artikli 7 lõikega 1 täiendavat juurdepääsu teatavatele juhtumi toimikus sisalduvatele materjalidele või nende selgitamist, kui see oli asjakohane. Minu 13. juuli 2016. aasta otsuses on kirjeldatud, kuidas ma arvukaid asjaomaseid taotlusi käsitlesin, tagades tasakaalu Qualcommi ärakuulamise õiguse ja konkureerivate konfidentsiaalsusega seotud huvide vahel. Sisuliselt hõlmas see teatavate Iceralt/Nvidialt ja mitmesugustelt muudelt kolmandatelt isikutelt pärinevate dokumentide vähem redigeeritud versioonide esitamist. Teabe esitajatele ärakuulamise (8) ja vajaduse korral asjaomaste dokumentide uute versioonide koostamise võimaldamine võttis aega ning nõudis üldjuhul tihedat kirjavahetust.

3.2.    Tähtaeg, mille jooksul Qualcomm pidi vastuväidetele kirjalikult vastama

(12)

Vastuväidete kaaskirjas anti Qualcommile vastuväidetele kirjaliku vastuse esitamiseks aega neli kuud. Selle tähtaja määramisel võeti arvesse eeskätt toimiku mahtu ja laadi, vastuväidete sisu ja asjaolu, et vastuväidete vastuvõtmise kuupäeval olid vastu võetud ka Qualcommile adresseeritud vastuväited seoses juhtumiga AT.40220 – Qualcomm (ainuõiguse maksed). Juhtumi AT.39711 puhul pidi see tähtaeg sisuliselt algama kuupäevast, mil võimaldatakse juurdepääs toimikule. Qualcommi taotlusel nihutas konkurentsi peadirektoraat Qualcommi kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 6. maile 2016.

(13)

Mulle adresseeritud 18. aprilli 2016. aasta kirjas, mida on nimetatud eespool punktis (11), vaidlustas Qualcomm 6. mai 2016. aasta läbivaadatud tähtaja, soovides sisuliselt lisaaega. Qualcommile 29. aprillil 2016 saadetud e-kirjas peatasin Qualcommile vastuväidetele kirjaliku vastuse esitamiseks antud tähtaja arvestamise.

(14)

Oma 13. juuli 2016. aasta otsuses (vt punkt (11) eespool) tühistasin kõnealuse peatamise ja määrasin Qualcommile vastuväidetele kirjaliku vastuse esitamise uueks tähtajaks 15. augusti 2016. Sellel kuupäeval esitas Qualcomm oma kirjaliku vastuse (edaspidi „vastus vastuväidetele“).

3.3.    Esimene suuline ärakuulamine

(15)

10. novembril 2016 esitas Qualcomm oma argumendid suulisel ärakuulamisel, mida ta oli taotlenud vastuses vastuväidetele (9).

4.   Huvitatud kolmas isik

(16)

2016. aasta mais lubasin kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikega 3, määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 13 lõikega 1 ja otsuse 2011/695/EL artikliga 5 huvitatud kolmandal isikul osaleda juhtumit AT.39711 käsitlevas menetluses. 2016. aasta juulis teavitas konkurentsi peadirektoraat kooskõlas määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 13 lõikega 1 kõnealust huvitatud kolmandat isikut kirjalikult menetluse laadist ja sisust (10) ning määras tähtaja, mille jooksul see isik võis esitada kirjalikult oma seisukohad. 2016. aasta augustis märkis huvitatud kolmas isik konkurentsi peadirektoraadile saadetud kirjas, et ta ei soovi märkusi esitada. Ta ei taotlenud suulisel ärakuulamisel osalemist ega osalenud enam juhtumiga AT.39711 seotud menetluses.

5.   Täiendavad uurimismeetmed ja seotud kohtuvaidlused

(17)

Pärast esimest suulist ärakuulamist võttis komisjon täiendavaid uurimismeetmeid, arvestades Qualcommi kirjalikku ja suulist vastust vastuväidetele.

(18)

Eelkõige saatis komisjon 30. jaanuaril 2017 Qualcommile teabenõude määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 2 alusel. Qualcomm ei vastanud sellele. 31. märtsil 2017 nõudis komisjon seda teavet nimetatud määruse artikli 18 lõike 3 kohase otsusega (edaspidi „teabe nõudmise otsus“). 2017. aastal saatis komisjon teabenõuded ka Nvidiale ja kahele kolmandale isikule.

(19)

10. aprilli 2017. aasta kirjas taotles Qualcomm teabe nõudmise otsusele vastamise tähtaja pikendamist 28. juulini 2017. 26. aprillil 2017 lükkas konkurentsi peadirektoraat kõnealuses kirjas sisalduvad väited tagasi, ent andis vastutulelikkusest Qualcommile aega kuni 26. maini 2017 teatavatele teabe nõudmise otsuses esitatud küsimustele vastamiseks ja kuni 9. juunini 2017 seoses muude täpsustatud küsimustega teabe nõudmise otsuses.

(20)

8. mail 2017 vaidlustas Qualcomm need tähtajad vastavalt otsuse 2011/695/EL artikli 4 lõike 2 punktile c. 15. mai 2017. aasta otsusega muutsin need vastavalt 16. ja 30. juuniks 2017. Qualcomm pidas teabe nõudmise otsusele sisulise vastuse esitamisel neist muudetud tähtaegadest kinni.

(21)

Järgnevalt küsis komisjon Qualcommilt selgitusi. Samuti saatis komisjon Qualcommile 10. novembril 2017 täiendava teabenõude määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 2 alusel.

(22)

13. juunil 2017 esitas Qualcomm taotluse teabe nõudmise otsuse tühistamiseks ja taotles ajutiste meetmete võtmist, millega piirataks teabe nõudmise otsuse täitmist kuni selle taotluse kohta otsuse langetamiseni. 2017. aasta juulis otsustas Üldkohtu president jätta ajutiste meetmete taotluse rahuldamata (11). 2019. aasta aprillis otsustas Üldkohus jätta Qualcommi tühistamishagi rahuldamata (12).

6.   Täiendavad vastuväited

(23)

19. juulil 2018 võttis komisjon vastu Qualcommile adresseeritud täiendavad vastuväited (edaspidi „täiendavad vastuväited“). Vastuväidetega võrreldes oli täiendavates vastuväidetes eelkõige väidetud, et turuvallutuslik hinnakujundus kestis lühemat aega, ja kasutatud Qualcommi asjaomase väidetavalt turuvallutusliku müügiga seotud hindade ja kulude võrdlemisel läbivaadatud metoodikat.

6.1.    Juurdepääs toimikule pärast täiendavate vastuväidete esitamist

(24)

31. juulil 2018 andis konkurentsi peadirektoraat Qualcommile elektroonilise andmekandja, mis sisaldas komisjoni uurimistoimikusse pärast vastuväidete vastuvõtmist lisatud juurdepääsetavate dokumentide koopiaid.

(25)

8. augustil 2018 konkurentsi peadirektoraadile saadetud kirjas taotles Qualcomm muu hulgas täiendavat juurdepääsu dokumentidele, mis moodustasid vastuväidete vastuvõtmise ajal osa uurimistoimikust, ent mida Qualcommi väitel ei saanud aja möödudes enam käsitada tõeliselt konfidentsiaalset teavet sisaldavatena. 14. augusti 2018. aasta kirjas keeldus konkurentsi peadirektoraat taotlust rahuldamast. Ühtlasi käsitles ta muid Qualcommi 8. augusti 2018. aasta kirjas tõstatatud küsimusi.

(26)

19. septembril 2018 sain Qualcommilt põhjendatud taotluse toimikule täiendava juurdepääsu saamiseks. See taotlus erines aga oluliselt konkurentsi peadirektoraadile 8. augustil 2018 esitatud üldisemast taotlusest (vt punkt (25) eespool). Otsuse 2011/695/EL artikli 3 lõiget 7 ja artikli 7 lõiget 1 arvesse võttes leidsin, et Qualcommi 19. septembri 2018. aasta taotlus ei ole minu sõltumatu läbivaatamise jaoks veel piisavalt täielik. 21. septembril 2018 teavitasin e-kirja teel Qualcommi, et olin selle taotluse konkurentsi peadirektoraadile üle andnud.

(27)

28. septembril 2018 vastas konkurentsi peadirektoraat Qualcommi 19. septembri 2018. aasta kirjale. Eelkõige andis konkurentsi peadirektoraat täiendava juurdepääsu enamikule Qualcommi loetletud dokumentidele ja selgitas, et teatavate uurimistoimikus sisalduvate dokumentide algses versioonis tehtud redaktsioonid olid tingitud Nvidia väitest, et tegemist on kutsesaladusega.

(28)

4. oktoobri 2018. aasta kirjas konkurentsi peadirektoraadile esitas Qualcomm mitu kaebust, mis suuresti tulenesid konkurentsi peadirektoraadi 28. septembri 2018. aasta selgitustest Nvidia kutsesaladuse väite kohta. Konkurentsi peadirektoraat vastas 9. oktoobri 2018. aasta kirjaga.

(29)

12. oktoobril 2018 kirjutas Qualcomm mulle, esitades sisuliselt kolm taotlust: i) et ma annaksin konkurentsi peadirektoraadile suunised „kinnitada, kas ta oli teinud kindlaks, et [täpsustatud dokumentides] sisalduvad redaktsioonid põhinesid usaldusväärsetel väidetel kutsesaladuse kohta […]“, ii) saada „juurdepääs“ selliste täpsustatud dokumentide „redigeerimata versioonidele“, mille redigeeritud versioonid Qualcommil juba olemas olid, ja iii) et ma annaksin konkurentsi peadirektoraadile suunised „tegeleda Qualcommi taotlusega saada kõik dokumendid, mis tegelikult olid juurdepääsetavad, vastupidiselt sellele, mida oli väidetud [toimiku] indeksis.“

(30)

Oma 7. novembri 2018. aasta otsuses selgitasin, et Qualcommi esimeses taotluses, mida on kirjeldatud eespool punktis (29), ei käsitletud juurdepääsu toimikule ja et ärakuulamise eest vastutaval ametnikul ei ole otsustusõigust sellise tegevuse kohta korralduse andmiseks. Teise eespool punktis (29) kirjeldatud taotluse puhul leidsin, et see oli otsuse tegemise ajaks rahuldatud, sest kaks asjaomast kolmandat isikut olid selleks etapiks oma asjakohastest konfidentsiaalsusnõuetest loobunud. Qualcommi kolmanda taotluse ma rahuldasin. Sellest tulenevalt saatis konkurentsi peadirektoraat 8. novembril 2018 Qualcommile järgmise kirja, milles sisuliselt selgitati, et uurimistoimiku indeks oli täpne.

6.2.    Tähtaeg, mille jooksul Qualcomm pidi täiendavatele vastuväidetele kirjalikult vastama

(31)

Algselt andis komisjon Qualcommile täiendavatele vastuväidetele kirjaliku vastuse esitamiseks aega kaheksa nädalat. 2. augustil 2018 palus Qualcomm konkurentsi peadirektoraadilt lisaaega, mis oleks „veel vähemalt […] kolm kuud alates tööpäevast, mis järgneb toimikule tegeliku juurdepääsu andmise päevale“. 9. augusti 2018. aasta kirjas andis konkurentsi peadirektoraat Qualcommile vastutulelikkusest kahenädalase ajapikenduse, nihutades tähtaja 10. oktoobrile 2018.

(32)

Qualcommi see ei rahuldanud ja 14. augustil 2018 küsis ta otsuse 2011/695/EL artikli 9 alusel „ajapikendust kuni 23. detsembrini 2018“. 20. augusti 2018. aasta otsusega määras ärakuulamise eest vastutav ametnik (13) muudetud tähtajaks 22. oktoobri 2018.

(33)

Sellel muudetud kuupäeval esitas Qualcomm oma kirjaliku vastuse täiendavatele vastuväidetele (edaspidi „vastus täiendavatele vastuväidetele“).

6.3.    Teine suuline ärakuulamine ja seotud küsimused

(34)

Vastuses täiendavatele vastuväidetele taotles Qualcomm suulist ärakuulamist.

(35)

Algselt pidi see teine suuline ärakuulamine toimuma teisipäeval, 11. detsembril 2018. Reedel, 7. detsembril 2018 palus Qualcomm lükata kõnealune ärakuulamine edasi 2019. aasta jaanuari algusesse. Qualcommi konkreetseid põhjuseid arvesse võttes määrasin ärakuulamise uueks toimumisajaks 10. jaanuari 2019. 19. detsembril 2018 lükkas ärakuulamise eest vastutav ametnik tagasi Qualcommi järgneva taotluse lükata ärakuulamine edasi 2019. aasta jaanuari järgmisesse nädalasse (14). Seega toimus teine suuline ärakuulamine 10. jaanuaril 2019.

(36)

25. aprillil 2019 saatis Qualcomm omal algatusel komisjonile „[teist] suulist ärakuulamist käsitlevad hilisemad seisukohad“.

7.   Asjaolusid käsitlev kiri

(37)

22. veebruaril 2019 saatis komisjon Qualcommile „asjaolusid käsitleva kirja“. Selle teatise (asjaolusid käsitleva kirja) eesmärk oli: i) esitada Qualcommile selgitusi teatavate täiendavates vastuväidetes sisalduvate elementide kohta, mille Qualcomm vastuses täiendavatele vastuväidetele vaidlustas, ii) teavitada Qualcommi eelnevatest tõenditest, millele vastuväidetes või täiendavates vastuväidetes sõnaselgelt ei tuginetud, ja iii) juhtida Qualcommi tähelepanu väikestele ajakohastustele täiendavates vastuväidetes esitatud hinna ja kulude analüüsis.

7.1.    Juurdepääs toimikule seoses asjaolusid käsitleva kirjaga

(38)

Asjaolusid käsitlev kiri hõlmas lisa, mis sisaldas „juurdepääsetavaid versioone kõikidest dokumentidest, mis kajastasid juhtumi toimikus alates täiendavate vastuväidete vastuvõtmisest registreeritud kontakte kolmandate isikutega ja mida ei olnud varem Qualcommile esitatud, ning kaht muud dokumenti“.

(39)

Üks nendest kahest muust dokumendist oli algne (redigeerimata) versioon arvutustabelist, mille suhtes selle autor oli enne minu eespool punktis (30) nimetatud otsust konfidentsiaalsusnõudest loobunud (edaspidi „arvutustabeli täisversioon“), ent edastamisvea tõttu oli 19. oktoobril 2018 Qualcommile saadetud tabeli algse täisversiooni asemel selle eelmine, redigeeritud versioon (vt lähemalt punktid (53) ja (54) allpool).

7.2.    Asjaolusid käsitlevale kirjale vastamise tähtaeg

(40)

Asjaolusid käsitlevale kirjale vastamise algne tähtaeg oli 12. märts 2019. Qualcommile 8. märtsil 2019 saadetud kirjas muutis konkurentsi peadirektoraat vastutulelikkusest selle kuupäeva reedeks, 22. märtsiks 2019, kuigi ta leidis, et Qualcommi 1. märtsi 2019. aasta pikendustaotluses esitatud argumendid ei olnud põhjendatud.

(41)

12. märtsi 2019. aasta e-kirjaga lükkasin tagasi Qualcommi 8. märtsi 2019. aasta taotluse pikendada asjaolusid käsitlevale kirjale vastamise tähtaega 9. aprillini 2019.

(42)

Järgnevalt nõustus konkurentsi peadirektoraat Qualcommi 19. märtsi 2019. aasta taotlusega võimaldada tal esitada oma märkused asjaolusid käsitleva kirja kohta esmaspäevaks, 25. märtsiks 2019. Qualcomm esitas need märkused pühapäeval, 24. märtsil 2019.

7.3.    Qualcommi kolmandat suulist ärakuulamist käsitleva taotluse tagasilükkamine

(43)

Oma märkustes asjaolusid käsitleva kirja kohta väitis Qualcomm muu hulgas, et asjaolusid käsitleva kirja näol „ei olnud sisuliselt tegemist asjaolusid käsitleva kirja“, vaid „täiendavate vastuväidetega“. Vastavalt sellele taotles Qualcomm kõnealuste märkuste joonealuses märkuses veel ühte suulist ärakuulamist.

(44)

26. aprilli 2019. aasta e-kirjas Qualcommile lükkasin selle väite ja selle taotluse tagasi (15).

8.   Qualcommi tõstatatud menetluslikud küsimused

8.1.    Tähtaegade väidetav ebapiisavus

8.1.1.   Vastuväidetele vastamise tähtaeg

(45)

Vastuses vastuväidetele esitati kaebus muu hulgas selle kohta, et vastuväidetele kirjalikult vastamise pikendatud tähtaeg ei olnud piisav selle tagamiseks, et vastus vastuväidetele oleks koostatud Qualcommi rahuldavalt. Eelkõige oli Qualcommi väitel nõue, et Qualcomm pidi oma kaitse ette valmistama aja jooksul, mida vastuses vastuväidetele kirjeldati „lisaajana, mille ärakuulamise eest vastutav ametnik andis vastuväidetele vastamiseks pärast seda, kui ta oli 13. juulil 2016„kella uuesti käima pannud““ ebaproportsionaalne ja vastuolus selliste ELi õiguse aluspõhimõtetega nagu kaitseõigus ja poolte võrdsus.

(46)

Nagu ilmneb punktidest (9)–(14) eespool ja vastupidiselt vastuväidetele esitatud vastuses sisalduvatele väidetele oli Qualcommil vastuväidetele vastuse koostamiseks lõpuks aega rohkem kui kaheksa kuud. See tundub olevat piisav aeg, mille jooksul Qualcomm sai tõhusalt teostada oma õigust olla kirjalikult ära kuulatud, (16) võttes arvesse vajadust vältida menetluses ebavajalikke viivitusi (17) ja olenemata asjaolust, et kõnealuse aja jooksul koostas Qualcomm rohkem kui kuue kuu vältel oma vastust ka vastuväidetega samal päeval vastu võetud eraldiseisvatele vastuväidetele seoses juhtumiga AT.40220 – Qualcomm (ainuõigus).

(47)

Vastuses vastuväidetele esitatud väide, et vastuväidetele vastamise tähtaeg oli sobimatu ja „ebaproportsionaalne“, põhineb väitel, et Qualcommil oli võimalik hakata koostama vastust vastuväidetele alles pärast seda, kui ma 13. juulil 2016 tühistasin vastuväidetele vastuse esitamise tähtaja peatamise. Qualcommil oli siiski võimalik alustada vastuväidetele vastuse koostamist ja sellega tegeleda alates vastuväidete kättesaamisest 2015. aasta detsembri alguses.

8.1.2.   Täiendavatele vastuväidetele vastamise tähtaeg

(48)

Vastuses täiendavatele vastuväidetele esitas Qualcomm kaebuse selle kohta, et kogu aeg, mille komisjon täiendavatele vastuväidetele vastuse esitamiseks andis, oli „ebapiisav ja ebaproportsionaalne“. Vastuses täiendavatele vastuväidetele ei ole aga täpsustatud, mille poolest pidas Qualcomm täiendavatele vastuväidetele vastuse esitamise muudetud tähtaega „ebapiisavaks“ või milles seisnes tema kaitseõiguse kahjustamine. Eespool punktis (32) nimetatud 20. augusti 2018. aasta pikendamisotsuses võttis ärakuulamise eest vastutav ametnik juba arvesse täiendavate vastuväidetega juhtumis AT.39711 toimunud muudatuste ulatust. Mis puudutab Qualcommi väidet, et täiendavatele vastuväidetele vastamiseks antud ajavahemik oli „ebaproportsionaalne“, siis ei ole üksnes asjaoluga, et Qualcomm on vastuses täiendavatele vastuväidetele kõrvutanud kirjelduse meetmetest, mida ta nimetatud tähtajast kinnipidamiseks võttis, ning esimese suulise ärakuulamise ja täiendavate vastuväidete esitamise vahelise aja, võimalik tõendada, et täiendavatele vastuväidetele vastamise tähtaeg ja aeg, mis komisjonil kulus kõikide täiendavate vastuväidete esitamisele eelnenud meetmete võtmiseks, on seadusvastaselt omavahel ebaproportsionaalsed, nagu Qualcomm paistab leidvat.

8.2.    Juurdepääs toimikule

8.2.1.   Juurdepääs toimikule pärast vastuväidete esitamist

(49)

Vastuses vastuväidetele esitas Qualcomm kaebuse konfidentsiaalsusega seotud redigeerimise ulatuse üle dokumentides, mis Qualcommile toimikule juurdepääsu eesmärgil algselt anti. Vastuses vastuväidetele on aga tunnistatud, et „[p]ärast ärakuulamise eest vastutava ametniku poolset läbivaatamist [mille tulemus oli minu 13. juuli 2016. aasta otsus] sai Qualcomm juhtumi toimikus sisalduvate dokumentide täiendavad, vähem redigeeritud versioonid“. Samuti on vastuses vastuväidetele sisuliselt tunnistatud, et kõnealuse läbivaatamisega lahendati küsimus selle kohta, kas kolmandate isikute konfidentsiaalsusnõue seoses nende dokumentidega on õigustatud.

8.2.2.   Juurdepääs toimikule pärast täiendavate vastuväidete esitamist

(50)

Vastuses täiendavatele vastuväidetele väideti, et Qualcommi kaitseõiguse rikkumist, mis tulenes Qualcommi arvates ebapiisavast ajavahemikust täiendavatele vastuväidetele vastamiseks (vt punkt (48) eespool), „raskendasid arvukad toimikule juurdepääsuga seotud probleemid, millest mõni jäigi lahendamata“.

(51)

Ei ole selge, milliste toimikule juurdepääsuga seotud probleemide puhul leiab Qualcomm, et need „jäid lahendamata“. Vastuses täiendavatele vastuväidetele ei tõstatatud ühtegi küsimust, mida komisjon ei oleks juba käsitlenud enne seda, kui Qualcomm täiendavatele vastuväidetele vastuse esitas. Sisuliselt sisaldas vastus täiendavatele vastuväidetele pelka väidet, et koos täiendavatele vastuväidetele vastuse esitamise tähtajaga, mida Qualcomm pidas ebapiisavaks, kahjustasid vastuses täiendavatele vastuväidetele kirjeldatud toimikule juurdepääsuga seotud probleemid tõsiselt ja pöördumatult Qualcommi suutlikkust ennast kaitsta.

8.2.3.   Arvutustabeli täisversiooni hilinenud edastamine

(52)

Vastuses täiendavatele vastuväidetele väideti, et täisversioon dokumendist, mida vastuses on nimetatud „ülimalt oluliseks“, tehti Qualcommile nõuetele mittevastavalt kättesaadavaks ainult üks tööpäev enne täiendavatele vastuväidetele vastuse esitamise tähtaega. Vastuses täiendavatele vastuväidetele esitatud sisuline argument, mis väidetavalt põhineb selle dokumendi kõnealusel versioonil, oleks aga sama hästi võinud põhineda sama dokumendi eelnevalt juurdepääsetaval redigeeritud versioonil.

(53)

Hiljem selgus tõepoolest, et asjaomane argument põhines tegelikult kõnealusel eelnevalt juurdepääsetaval redigeeritud versioonil. Selle põhjus on asjaolu, et kõnealuse dokumendi puhul on tegemist arvutustabeli täisversiooniga, mille algne versioon saadeti Qualcommile alles pärast täiendavatele vastuväidetele vastuse esitamist, nagu on märgitud eespool punktis (39).

(54)

Qualcommi vastuses asjaolusid käsitlevale kirjale on väidetud, et arvutustabeli täisversiooni „hilinenud esitamine“ kahjustas Qualcommi kaitseõigust. Arvestades aga, et Qualcomm ei esitanud üheski etapis seisukohti, mis oleksid konkreetselt seotud kõnealuse dokumendi eelnevalt juurdepääsetavas versioonis redigeeritud teabega, ei ole see väide põhjendatud.

8.3.    Väide nõuetekohase ja õigeaegse uurimise läbiviimata jätmise kohta

(55)

Vastuses täiendavatele vastuväidetele on väidetud, et komisjoni uurimine oli halvasti korraldatud ja ebatavaliselt pikk, mõjutades seega Qualcommi suutlikkust ennast korralikult kaitsta.

(56)

Haldusmenetluste kestuse mõistlikkust peavad vajaduse korral hindama ELi kohtud, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid ja eelkõige juhtumi tausta, mitmesuguseid läbitud menetlusetappe, juhtumi keerukust, selle olulisust mitmesuguste kaasatud poolte jaoks, samuti asjaomase poole ja komisjoni käitumist (18). Nende kriteeriumide loetelu ei ole aga ammendav ja kõnealuse ajavahemiku kestuse mõistlikkuse hindamine ei nõua juhtumi asjaolude süstemaatilist uurimist iga asjaolu seisukohast, kui menetluse kestus tundub olevat põhjendatud ka juba ühe asjaolu alusel. Kõnealuste kriteeriumide eesmärk on teha kindlaks, kas juhtumi menetlemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Seega võib leida, et esmapilgul liiga pikana tunduv aeg on põhjendatud juhtumi keerukuse või asjaomase poole tingitud viivitustega (19).

(57)

Käesoleval juhul ei tundu mulle, et menetluse kestus oleks kahjustanud Qualcommi kaitseõiguse tõhusat teostamist. Muu hulgas oli juhtum algusest peale tehniline ja suhteliselt keeruline. Nagu ilmneb punktidest (2)–(4) eespool, väideti komisjonile 2009. aastal esitatud ja 2010. aastal läbi vaadatud kaebuses, et Qualcomm käitus kuritarvitavalt mitmes aspektis, ent turuvallutusliku hinnakujunduse kahtlustus tõusis kaebuse esitaja väidetes ja komisjoni uurimises esiplaanile alles 2012. aastal. Qualcommi kaebused selle kohta, et aja möödudes muutus tema kaitse keerulisemaks, seab konteksti asjaolu, et nagu Üldkohus on seoses juhtumiga AT.39711 juba märkinud (vt punkt (22) eespool), oli Qualcomm juba alates 7. juunist 2010 saanud määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõigete 2 ja 3 kohaseid teabenõudeid ja seega oli Qualcommil kohustus tegutseda vähemalt alates sellest kuupäevast hoolikalt selle nimel, et võtta kõik asjakohased meetmed talle mõistlikult kättesaadavate tõendite säilitamiseks (20). Igal juhul ei tundu, et aja möödumine oleks põhjendamatult takistanud Qualcommil ennast kaitsta. Näiteks kriitika tulemusel, mille Qualcomm esitas, teostades oma õigust olla seoses vastuväidetega ära kuulatud, täpsustas komisjon juhtumit, nagu tal on asjaomase kohtupraktikaga lubatud teha (vt punkt (59) allpool). Seevastu täiendavate vastuväidete koostamine ja Qualcommi vastuse ärakuulamine pikendasid paratamatult menetluse kestust, muutmata seda kestust seejuures ebamõistlikuks.

8.4.    Väited süüdistuse esitaja kallutatuse ja ebaõiglase uurimise kohta

(58)

Vastuses täiendavatele vastuväidetele on kinnitatud, et Qualcommil oli õiguspärane ootus, et i) komisjon on teabe kogumise vastuväidete esitamise ajaks lõpule viinud ja ii) komisjon lõpetab uurimise pärast esimest suulist ärakuulamist, ning väidetud, et täiendavad vastuväited „on tingitud süüdistuse esitaja ilmsest kallutatusest“. Qualcommi sõnade kohaselt tegi komisjon sihipäratuid päringuid pärast esimest suulist ärakuulamist, mil ta oleks pidanud uurimise lõpetama, kuna Qualcomm oli vastuväited ümber lükanud. Samamoodi i) on Qualcommi vastuses asjaolusid käsitlevale kirjale kinnitatud, et Qualcommi vastu algatatud juhtum on kallutatud ja ebaõiglase uurimise tulemus ning ii) eespool punktis (36) mainitud Qualcommi järgnevates seisukohtades on esitatud laimavaid väiteid teise suulise ärakuulamise objektiivsuse ja juhtumi AT.39711 uurimise kohta laiemalt.

(59)

Qualcommi väited õiguspäraste ootuste kohta ei ole põhjendatud. Peale selle ei näita asjaolu, et komisjon viis pärast esimest suulist ärakuulamist läbi täiendava uurimise, võttes eelkõige arvesse Qualcommi poolt vastuväidetele esitatud vastuses tõstatatud teemasid, iseenesest süüdistuse esitaja kallutatust. Kohtupraktikast tuleneb tõepoolest, et kuna komisjon peab võtma arvesse haldusmenetluses ilmnevaid tegureid, et lükata ümber vastuväited, mis on tõendatult põhjendamatud, või oma argumente nii faktilisest kui ka õiguslikust seisukohast muuta või täiendada, on tal õigus juhtumit (või selle aspekte) muuta, tehes seda vajaduse korral täiendavate vastuväidete esitamise teel (21). Samuti tuleb meeles pidada, et kui juhtum põhineb ametlikel kaebustel (nagu juhtum AT.39711), ei saa selle menetlemist ilma asjaomaste kaebuste tagasilükkamiseta lihtsalt lõpetada.

8.5.    Väited selle kohta, et täiendavate vastuväidete näol on tegemist komisjoni pädevuse ületamise ja hea juhtimistava järgimise kohustuse rikkumisega

(60)

Täiendavatele vastuväidetele esitatud vastuses on väidetud, et kuna täiendavad vastuväited „tulenevad halvast korraldusest ja süüdistuse esitaja kallutatusest“, on tegemist „komisjoni uurimispädevuse ületamisega“. Samamoodi väitis Qualcomm, et komisjon on rikkunud oma kohustust järgida head juhtimistava harta artikli 41 tähenduses, kuna täiendavad vastuväited tõendavad haldusomavoli ja tulenevad süüdistuse esitaja kallutatusest.

(61)

Punktidest (45)–(59) eespool ilmneb, et Qualcommi väited haldusomavoli ja süüdistuse esitaja kallutatuse kohta ei ole veenvad. Seega ei ole veenvad ka need täiendavad väited.

Kokkuvõte

(62)

Võttes arvesse Qualcommi seisukohti, loetakse otsuse eelnõus Qualcomm muu hulgas vastutavaks rikkumise eest lühema aja jooksul kui vastuväidetes osutatud aeg.

(63)

Kooskõlas otsuse 2011/695/EL artikliga 16 kontrollisin, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult neid vastuväiteid, mille kohta Qualcommil oli võimalus esitada oma seisukohad. Minu hinnangul on see nii.

(64)

Kokkuvõttes leian, et käesoleva juhtumi puhul on tagatud menetlusõiguste tegelik rakendamine.

---

(1)  Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes, ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) (edaspidi „otsus 2011/695/EL“) artiklitele 16 ja 17.

(2)  Tegemist on nn põhiriba kiibistikega (komponendid, mis toetavad mobiilsideühendust mobiilsetes sidevahendites), mis rakendavad mobiilsidetehnoloogia universaalse mobiilsidesüsteemi standardit (Universal Mobile Telecommunications System) ja vastavad sellele standardile.

(3)  2011. aasta mais läks Icera äriühingu Nvidia Inc. (edaspidi „Nvidia“) omandisse ja temast sai täielikult viimasele kuuluv tütarettevõte; järgnevalt võttis Nvidia üle Icera rolli kaebuse esitajana.

(4)  Selles juhtumis oli kuni 3. detsembrini 2015 ärakuulamise eest vastutav ametnik Wouter Wils.

(5)  Ärakuulamise eest vastutav ametnik pikendas asjaomast tähtaega kuni 18. novembrini 2013. Qualcommi järgneva taotluse põhjal pikendas konkurentsi peadirektoraat seda tähtaega täiendavalt 2. detsembrini 2013.

(6)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1/2003“).

(7)  Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18), muudetud komisjoni 3. augusti 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1348 (ELT L 208, 5.8.2015, lk 3) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 773/2004“).

(8)  Nagu on nõutud eelkõige 24. juuni 1986. aasta kohtuotsuses Akzo Chemie vs. komisjon, 53/85, EU:C:1986:256, punktid 30 ja 31.

(9)  Sellel ärakuulamisel osales ka Nvidia/Icera.

(10)  Esitades vastuväidete mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte.

(11)  12. juuli 2017. aasta määrus Qualcomm ja Qualcomm Europe vs. komisjon, T-371/17 R, EU:T:2017:485.

(12)  9. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Qualcomm ja Qualcomm Europe vs. komisjon, T-371/17, EU:T:2019:232.

(13)  Minu äraolekul tegi selle otsuse W. Wils.

(14)  Minu äraolekul tegi selle otsuse W. Wils.

(15)  Erinevalt (täiendavatest) vastuväidetest ei anna asjaolusid käsitlev kiri selle adressaadile õigust esitada oma kirjalikus vastuses sisalduvaid argumente suulisel ärakuulamisel.

(16)  8. juuliks 2016 oli Qualcomm saanud osade kaupa juurdepääsu kõikidele täiendavatele toimikule juurdepääsu materjalidele, millele ma oma 13. juuli 2016. aasta otsuses leidsin Qualcommil õiguse olevat.

(17)  See vajadus on üks asjaolu, mida ärakuulamise eest vastutav ametnik peab vastuväidetele kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamise vajalikkuse kohta otsust tehes otsuse 2011/695/EL artikli 9 lõike 1 kohaselt arvesse võtma.

(18)  Vt sellega seoses muu hulgas 15. oktoobri 2002. aasta kohtuotsus Limburgse Vinyl Maatschappij ja teised vs. komisjon, C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C-250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 P, EU:C:2002:582, punkt 187, ja 8. septembri 2016. aasta kohtuotsus Merck vs. komisjon, T-470/13, EU:T:2016:452, punkt 471.

(19)  Vt 15. oktoobri 2002. aasta kohtuotsus Limburgse Vinyl Maatschappij ja teised vs. komisjon, C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C-250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 P, EU:C:2002:582, punkt 188.

(20)  Vt 9. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Qualcomm ja Qualcomm Europe vs. komisjon, T-371/17, EU:T:2019:232, punkt 136.

(21)  Vt sellega seoses eelkõige 14. juuli 1972. aasta kohtuotsus Bayer vs. komisjon, 51/69, EU:C:1972:72, punkt 11; 11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 18; 21. septembri 2006. aasta kohtuotsus JCB Service vs. komisjon, C-167/04 P, EU:C:2006:594, punktid 100 ja 101, ja 13. juuli 2011. aasta kohtuotsus Polimeri Europe vs. komisjon, T-59/07, EU:T:2011:361, punkt 73.

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

18. juuli 2019,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 102 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 54 sätestatud menetluse kohta

(juhtum AT.39711 – Qualcomm (hinnakujundus))

(teatavaks tehtud numbri C(2019)5361 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 375/07)

Komisjon võttis 18. juulil 2019 vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 54 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003, (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes seejuures arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1.   Sissejuhatus

(1)

Otsuses tõdetakse, et Qualcomm Inc. (edaspidi „Qualcomm“) on rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklit 102 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) artiklit 54, müües kolme liiki UMTS kiibistikke teatavas koguses alla omahinna eesmärgiga kõrvaldada turult ettevõtja Icera, kes oli tol ajal tema põhikonkurent suuremat andmeedastuskiirust pakkuvas turusegmendis („tippsegment“).

(2)

Rikkumine kestis 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2011.

(3)

5. juulil 2019 ja 15. juulil 2019 esitas konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee heakskiitvad arvamused määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 kohase otsuse ning Qualcommile määratud trahvi kohta.

2.   Turu määratlus

(4)

Otsuses järeldatakse, et asjaomane tooteturg on UMTS standardile vastavate põhiriba kiibistike (edaspidi „UMTS kiibistikud“) kaubaturg.

(5)

Otsuses tehakse järeldus, et UMTS kiibistike turg on oma ulatuselt ülemaailmne.

3.   Valitsev seisund

(6)

Otsuses leitakse, et Qualcomm oli vähemalt 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2011 UMTS kiibistike ülemaailmsel turul valitsevas seisundis.

(7)

Esiteks oli Qualcommil sel perioodil UMTS kiibistike ülemaailmsel turul ligikaudu 60 % turuosa, mis on arvutatud väärtuse alusel.

(8)

Teiseks iseloomustab UMTS kiibistike ülemaailmset turgu mitme sisenemis- ja laienemistõkke olemasolu (nt märkimisväärsed alginvesteeringud teadus- ja arendustegevusse UMTS kiibistike konstrueerimiseks ja mitmesugused Qualcommi intellektuaalomandiõigusega seotud tõkked).

(9)

Kolmandaks ei suutnud Qualcommi kiibistike klientide kaubanduslik tugevus Qualcommi valitsevat seisundit kõnealusel perioodil mõjutada.

4.   Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

(10)

Otsuses tõdetakse, et Qualcomm on kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit, müües kolme liiki UMTS kiibistikke (MDM8200, MDM6200 ja MDM8200A põhised kiibistikud) teatavaid koguseid oma kahele peamisele kliendile, Huaweile ja ZTE-le, alla omahinna eesmärgiga kõrvaldada ettevõtja Icera, kes oli tol ajal tema põhikonkurent suuremat andmeedastuskiirust pakkuvas turusegmendis UMTS kiibistike turul.

(11)

Piirates Icera kasvu kahe peamise kliendi juures kõnealuses segmendis, mis koosnes tol ajal peaaegu eranditult mobiilsetes lairibaseadmetes kasutatavatest kiibistikest, kavatses Qualcomm takistada Icerat, väikest ja majandusraskustes idufirmat, omandamast mainet ja tegevusulatust, mis olnuks vajalik Qualcommi domineeriva rolli kõigutamiseks UMTS kiibistike turul, eelkõige arvestades tippsegmendi eeldatavat kasvupotentsiaali seoses mobiilsete nutiseadmete üha suurema kasutamisega kogu maailmas, mis jätab algseadmete tootjad selles segmendis juurdepääsuta alternatiivsetele kiibistike allikatele nende mobiiltelefonide jaoks ja piirab valikut tarbijate jaoks.

(12)

Qualcommi hinnakujundus toimus olukorras, kus Icera kinnitas oma turupositsiooni tippsegmendi UMTS kiibistike arvestatava tarnijana, mis kujutas kasvavat ohtu Qualcommi kiibistikeärile. Tagamaks, et Icera turupositsioon ei kasvaks Qualcommi jaoks kriitilise tasemeni, võttis viimane ennetusmeetmeid kahele strateegilise tähtsusega kliendile – Huaweile ja ZTE-le – suunatud hinnakontsessioonidena, sest oli seisukohal, et Icera arenguväljavaated sõltusid tolle võimest luua ärisuhe ükskõik kummaga nimetatud ettevõtjatest. Qualcommi ennetusmeetmed põhinesid mitme kiibistiku strateegial, mis hõlmas tema kolme juhtivat kiibistikku, mis võistlesid Icera tolle aja kõige täiuslikumate kiibistikega. Nende meetmetega püüti eelkõige kaitsta Qualcommi tugevat positsiooni mahukas mobiiltelefonide kiibistike turusegmendis, kuhu Icera plaanis siseneda niipea, kui on kinnitanud kanda mobiilsete lairibaseadmete kiibistike segmendis.

(13)

Qualcommi poolt Huaweilt ja ZTE-lt nõutud hinna ja Qualcommi kõnealuste kiibistike tootmiskulude analüüs näitas, et Qualcomm müüs teatava koguse neid kiibistikke pikaajalistest keskmistest piirkuludest, ja igal juhul keskmistest kogukuludest odavamalt, samuti piiratud koguse MDM6200 põhiseid kiibistikke keskmistest muutuvkuludest odavamalt. Hinna-maksumuse testi tulemused on kooskõlas tolleaegsete Qualcommi siseste tõenditega, mis näitavad Qualcommi kavatsust kõrvaldada Icera turult.

(14)

Otsuses järeldatakse, et Qualcomm ei esitanud oma käitumise mõjuvat objektiivset põhjendust ega tõhususel põhinevat kaitset.

(15)

Otsuses järeldatakse, et Qualcommi turuvallutuslik müük Huaweile ja ZTE-le moodustab kokku ühe ja pideva rikkumise.

5.   Kohtualluvus

(16)

Otsuses tehakse järeldus, et komisjonil on jurisdiktsioon ELi toimimise lepingu artikli 102 ja EMP lepingu artikli 54 kohaldamiseks Qualcommi rikkumise suhtes, sest rikkumine leidis aset ning oli võimeline põhjustama olulist, vahetut ja ootuspärast mõju EMPs.

6.   Mõju kaubandusele

(17)

Otsuses järeldatakse, et Qualcommi käitumisel oli oluline mõju liikmesriikidevahelisele ja EMP lepingu osaliste vahelisele kaubandusele.

7.   Trahvid ja õiguskaitsevahendid

(18)

Otsuse vastuvõtmise ajal on Qualcommi rikkumine lõppenud. Otsuses nõutakse samas, et Qualcomm hoiduks otsuses kirjeldatud käitumise kordamisest ning igasugusest tegevusest või käitumisest, mis oleks sama või samaväärse eesmärgi või mõjuga nagu otsuses kirjeldatud käitumine.

(19)

Trahv, mis Qualcommile rikkumise eest kehtestatakse, arvutatakse põhimõtete kohaselt, mis on sätestatud 2006. aasta suunistes, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodit. Otsuses tehakse järeldus, et lõplik trahv, mis Qualcommile määratakse, peaks olema 242 042 000 eurot.

---

(1)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9331 – Danaher / GE Healthcare Life Sciences Biopharma)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 375/08)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine

(2019/C 375/09)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Queso de Valdeón“

ELi nr: PGI-ES-0267-AM01 – 5.7.2018

KPN ( )

KGT (X)

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Taotlejate rühma nimi: Consejo Regulador de la Indicación Geográfica Protegida „Queso de Valdeón“

Aadress: C/El Cantón, s/n, 24915 Posada de Valdeón (León, Hispaania)

Telefon: +34 987740514

E-post: quesosv@quesospicosdeeuropa.com

Taotlejate rühm esindab „Queso de Valdeón“ tootjate huve ning tal on õigustatud huvi kaitstud geograafilise tähise KGT toote „Queso de Valdeón“ tootespetsifikaadi muudatustaotluse esitamiseks; samuti on ta kõnealuse KGT toote kaitsja.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☐	Seos piirkonnaga

☒

Märgistus

☒	Muu (kontrolliasutus)

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatused

Muudatus 1

Osa „Toote kirjeldus“

Muudatuse põhjus

Esimeses lõigus on juustu täpsemalt kirjeldatud, tuues paremini välja toote iseloomulikud omadused.

See muudatus hõlmab algupärase koonddokumendi või sellega võrdväärse dokumendi punkti 4.2.

Tootespetsifikaadi praegune sõnastus

Kaitstud geograafilise tähisega „Queso de Valdeón“ hõlmatavad juustud on marmorjad, rasvased, valmistatud lehmapiimast või lehma- ja lamba- ja/või kitsepiima segust. Juustu võib turustada terve juustu või kreemjuustu kujul.

Muudatusettepanek

Kaitstud geograafilise tähisega „Queso de Valdeón“ hõlmatavad juustud on marmorjad, rasvased, valmistatud lehmapiimast või lehma- ja lamba- ja/või kitsepiima segust, toorpiimast või pastöriseeritud piimast piimhappelise ja ensümaatilise kalgendamise teel ning on laagerdunud vähemalt kahe kuu jooksul toorpiimast valmistatud juustu ja vähemalt ühe kuu jooksul pastöriseeritud piimast valmistatud juustu puhul. Juustu võib turustada terve juustu või kreemjuustu kujul.

Muudatus 2

Osa „Toote kirjeldus“

Muudatuse põhjus

Terve juustu kaaluvahemikku on veidi laiendatud (varasema 0,5–3 kg asemel 0,2–3 kg). See muudatus ei mõjuta juustu „Queso de Valdeón“ omadusi. Muudatus on tingitud sellest, et tarbijate toidueelistused on rahvastiku sotsiaal-demograafiliste muudatuste tõttu muutunud, mis on tinginud toote tarbimisviiside muutumise. Üks sellistest muudatustest on seotud suurenenud nõudlusega väiksema suurusega toodete järele, mis on tingitud perekondade suuruse vähenemisest.

Selles lõigus on samuti märgitud, et juustu võib turustada tükkidena.

Seevastu asjaolu, et mitmesugused ettevõtted (näiteks majutusasutused, jaotusvõrgud ja tööstusettevõtted) kasutavad kvaliteetseid koostisaineid, on toonud kaasa suurema nõudluse suuremate pakendite järele eeskätt mittetahkete toodete puhul, nagu selle KGTga kaitstav kreemjuust. Seetõttu on kreemjuustu pakendite suuruse vahemikku suurendatud kuni 6 kilogrammini.

Sellist nõudlust arvesse võttes peab taotlejate rühm otsima nende toodete jaoks uusi turustusviise, mis on kohandatud turu arengutendentside ja nõudmistega, halvendamata seejuures toodete kvaliteeti.

Need muudatused hõlmavad algupärase koonddokumendi või sellega võrdväärse dokumendi punkti 4.2.

Tootespetsifikaadi praegune sõnastus

1.	Terve juustu omadused — Morfoloogilised eripärad: — silindriline kuju, juustu ülemine ja alumine külg on kergelt nõgusad; — juustu kõrgus on kuni 15 sentimeetrit ja läbimõõt kuni 25 sentimeetrit; — juustu kaal jääb vahemikku 0,5–3 kg.

2.	Kreemjuustu omadused — Morfoloogilised omadused

Juustu turustatakse pakendis, mille puhul toote netokaal jääb vahemikku 20 grammi kuni 1,5 kilogrammi.

Kreemjuust on täiesti homogeenne ning sellel ei ole koorikut.

Muudatusettepanek

1.	Terve juustu omadused — Morfoloogilised eripärad: — silindriline kuju, juustu ülemine ja alumine külg on kergelt nõgusad; — juustu kõrgus on kuni 15 sentimeetrit ja läbimõõt kuni 25 sentimeetrit; — juustu kaal jääb vahemikku 0,2–3 kg; — juustu võib turustada ka tükkidena.

2.	Kreemjuustu omadused: — Morfoloogilised omadused

Juustu turustatakse pakendis, mille puhul toote netokaal jääb vahemikku 20 grammi kuni 6 kilogrammi. Toode, mille puhul pakendis oleva juustu netokaal on üle 1,5 kilogrammi, on mõeldud kasutamiseks üksnes toitlustusettevõtetes, jaotusvõrgus ja tööstusettevõtetes.

Kreemjuust on täiesti homogeenne ning sellel ei ole koorikut.

Muudatus 3

Osa „Toote kirjeldus“ 1. Terve juustu omadused

Muudatuse põhjus

Osa viimane lõik, milles on esitatud juustu erisuguste võimalike müügivormide kirjeldus, on välja jäetud. Leitakse, et asjakohasem on esitada need selgitused punktis 3.2, kus on sätestatud, et juustu on võimalik turustada tükkidena, ning märgistamist hõlmavas punktis 3.6, kus on osutatud võimalusele turustada toodet tükkidena, eeldusel, et juust on pakendatud ning tarbijal on võimalik näha toote päritolu.

Tükeldamise kirjeldus ning tarbija nõudlusele vastavate väiksemate müügivormidega seotud tükkide nõutav kaal on välja jäetud, kuna alla 250 grammised tükid ega tükkide kuju ei mõjuta toote „Queso de Valdeón“ kvaliteediomadusi.

See muudatus hõlmab algupärase koonddokumendi või sellega võrdväärse dokumendi punkti 4.2.

Tootespetsifikaadist välja jäetud tekst

Tahket juustu on lubatud turustada ka tükkidena, mis on saadud piki silindri raadiust tehtud juustu pinnaga ristsuunalise lõike abil; juustu naturaalne koorik peab säilima ja tüki minimaalne kaal on 250 grammi.

Muudatus 4

Osa „Üksikasjad, mis kinnitavad toote pärinemist geograafilisest piirkonnast“

Muudatuse põhjus

Kogu see osa on ümber sõnastatud, eeskätt eesmärgiga suurendada selle arusaadavust ja kohandada seda kehtivate eeskirjadega.

Välja on jäetud viited reguleeriva asutuse väljastatavatele lubadele ja tehtavale kontrollile, et mitte piirata kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust.

See muudatus hõlmab algupärase koonddokumendi või sellega võrdväärse dokumendi punkti 4.4.

Tootespetsifikaadi praegune sõnastus

—	Juustud peavad pärinema üksnes reguleeriva asutuse registrites registreeritud juustukodadest ja laagerdamisruumidest.

—	Juustukodade ja laagerdamisruumide suhtes kohaldatakse esmast hindamist reguleeriva asutuse registrisse kandmisel ning seejärel korrapäraseid hindamisi, mille alusel nende ettevõtete registreeringut pikendatakse.

—	Juustu valmistamine peab toimuma käesolevas tootespetsifikaadis kirjeldatud meetodi abil.

—	Reguleeriva asutuse vastavustähisega võib turustada üksnes selliseid juustusid, mis on läbinud kõik kirjeldatud menetlusega hõlmatavad kontrollitoimingud.

—	Reguleeriva asutuse poolt juustutööstusettevõtjatele väljastatavate lisamärgiste arv arvutatakse lähtuvalt toodetud piima kogusest ja erinevate pakendatud juustu tüüpide kaalust.

—	Korrapärased kontrollitoimingud ja hindamised peavad põhinema piima analüüsil, mis tehakse piima jõudmisel kalgendamisanumasse, tootmismeetodi analüüsil, dokumentatsiooni kontrollil, ladude kontrollil ning lõpptootest võetud proovide analüüsil.

—	Võimalike kõrvalekallete tuvastamisel kohaldab reguleeriv asutus vajaduse korral oma kodukorras sätestatud karistusi.

—	Reguleeriv asutus peab nominaalset ja koguselist registrit väljastatud nummerdatud identifitseerimistähiste, omanditunnistuste ja sertifikaatide kohta.

Muudatusettepanek

—	Juustud peavad pärinema üksnes registreeritud ja kontrollitavatest juustukodadest ning laagerdamisruumidest.

—	Juustukodade ja laagerdamisruumide suhtes kohaldatakse esmast hindamist registrisse kandmisel ning seejärel korrapäraseid hindamisi, mille alusel nende ettevõtete registreeringut pikendatakse.

—	Juustu valmistamine peab toimuma käesolevas tootespetsifikaadi punktis E kirjeldatud meetodi abil.

—	Kaitstud geograafilisele tähisele osutava märgise antava tagatisega võib turustada üksnes selliseid juustusid, mis on läbinud kõik kirjeldatud tootmismeetodiga hõlmatavad kontrollitoimingud.

—	Korrapärased kontrollitoimingud ja hindamised peavad põhinema piima analüüsil, mis tehakse piima jõudmisel kalgendamisanumasse, tootmismeetodi analüüsil, dokumentatsiooni kontrollil, ladude kontrollil ning lõpptootest võetud proovide analüüsil.

—	Kõik ettevõtjad peavad olema suutelised kindlaks määrama: a) kogu vastuvõetud piima tarnija, koguse ja päritolu; b) kõikide märgisega varustatud juustude vastuvõtja, koguse ja sihtkoha; c) seosed punktis a nimetatud piima ja kõikide punktis b nimetatud märgisega varustatud juustude vahel.

Muudatus 5

Osa „Tootmismeetod“

Muudatuse põhjus

Pastöriseeritud piimast valmistatud juustu minimaalset laagerdumisaega on vähendatud pooleteiselt kuult ühe kuuni. Selline vähendamine ei mõjuta laagerdumise loomulikku protsessi ega toote omadusi, tegemist on terve juustu kaalu vähendamisest tingitud kohandamisega.

See muudatus hõlmab algupärase koonddokumendi või sellega võrdväärse dokumendi punkti 4.5.

Tootespetsifikaadi praegune sõnastus

Laagerdumisaeg kestab toorpiimast valmistatud juustu puhul vähemalt kaks kuud ja pastöriseeritud piimast valmistatud juustu puhul vähemalt poolteist kuud.

Muudatusettepanek

Laagerdumisaeg kestab toorpiimast valmistatud juustu puhul vähemalt kaks kuud ja pastöriseeritud piimast valmistatud juustu puhul vähemalt üks kuu.

Muudatus 6

Osa „Tootmismeetod“

Muudatuse põhjus

Juustu märgist ja lisamärgist hõlmav tekst on välja jäetud, kuna seda teavet on asjakohasem esitada osas „Märgistus“. Vt osa „Märgistus“ muutmisettepanekus esitatud tekst, milles on näidatud selle teksti uus asukoht tootespetsifikaadis.

See muudatus ei hõlma algupärast koonddokumenti või sellega võrdväärset dokumenti.

Tootespetsifikaadi osast „Tootmismeetod“ välja jäetud tekst

Viimase toiminguna enne turustamist paigaldatakse juustudele ning kreemjuustu pakenditele märgised ja lisamärgised.

Muudatus 7

Osa „Märgistus“

Muudatuse põhjus

Sellesse ossa on üle viidud kõik viited seoses võimalusega turustada tervet juustu, kreemjuustu või juustu tükke eeldusel, et juust on pakendatud ning tarbijal on võimalik näha toote päritolu.

Välja on jäetud viited reguleeriva asutuse väljastatavatele lubadele ja tehtavale kontrollile, et mitte piirata kaupade liikumisvabadust.

Täpsustatud on teatavate mittekohustuslike märgete sisu ning lisatud on kaitstud geograafilise tähise logo, kuna see puudub kehtivas tootespetsifikaadis.

Lisatud on muudatuses 6 viidatud ja osast „Tootmismeetod“ välja jäetud tekst.

Tekst on ümber sõnastatud, et tagada selle parem arusaadavus.

See muudatus hõlmab algupärase koonddokumendi või sellega võrdväärse dokumendi punkti 4.8.

Tootespetsifikaadi praegune sõnastus

Iga äriettevõtte jaoks eriomane kaubanduslik märgis peab hõlmama märget „kaitstud geograafiline tähis „Queso de Valdeón““ ning reguleeriva asutuse logo. Need märgised peab olema kinnitanud reguleeriv asutus.

Lisaks neile paigaldatakse tootele kaitstud geograafilisele tähisele vastavust näitav märgis, milleks on reguleeriva asutuse väljastatud nummerdatud lisamärgis. See vastavust näitav märgis võimaldab tagada toote päritolu jälgitavuse.

Nummerdatud lisamärgis tuleb paigaldada viisil, mis välistab selle uuesti kasutamise. Sellel peab olema märge „Consejo Regulador de la Indicación Geográfica Protegida „Queso de Valdeón“ ning reguleeriva asutuse logo.

Reguleeriv asutus määratleb vastavalt kaitstud geograafilisele tähisele oma kvaliteedijuhendis selle märgise täiendavad kasutamisnõuded, mis hõlmavad märgise mõõtmeid ja paiknemist tootel.

Muudatusettepanek

Juustu „Queso de Valdeón“ võib turustada terve juustuna, tükkidena või kreemjuustuna, eeldusel, et juust on pakendatud ning tarbijal on võimalik näha toote päritolu.

Turustataval kaitstud tootel olevatel märgistel peab olema esitatud kaitstud geograafilisele tähisele vastav nimetus ja logo.

Tervelt või kreemjuustuna turustataval tootel peab olema lisamärgis, mis kannab individuaalset järjenumbrit. Sellel lisamärgisel on esitatud kaitstud geograafilise tähise nimetus ja logo.

Tükkidena turustatava juustu märgis peab võimaldama identifitseerimist kaitstud geograafilisele tähisele vastava nimetuse ja logo ning andmete abil, mis võimaldavad näha toote päritolu.

Enne turustamist paigaldatakse juustudele ning kreemjuustu pakenditele märgised ja lisamärgised.

KGT logo on järgmine:

Muudatus 8

Osa „Kontrolliasutus“

Muudatuse põhjus

Pädeva ametiasutusena toimiv kontrolliasutus on Instituto Tecnológico Agrario de Castilla y León (Castilla-Leóni põllumajandustehnoloogia instituut).

See muudatus hõlmab algupärase koonddokumendi või sellega võrdväärse dokumendi punkti 4.7.

Tootespetsifikaadi praegune sõnastus

Nimi: Consejo Regulador de la Indicación Geográfica Protegida „Queso de Valdeón“

Aadress: C/El Cantón, s/n. 24915-Posada de Valdeón (León).

Telefon: +34 987 740 514

Faks +34 987 740 568

Kaitstud geograafilise tähise „Queso de Valdeón“ reguleeriv asutus on suuteline tagama vastavuse standardile EN-45011 „Üldnõuded toote sertifitseerimisorganitele“.

Muudatusettepanek

Instituto Tecnológico Agrario de Castilla y León

Ctra. de Burgos Km 119. Finca Zamadueñas

47071 Valladolid (E)

Tel +34 983412034

Faks + 34 983412040

E-post: controloficial@itacyl.es

Käesolevas kaitstud geograafilise tähise „Queso de Valdeón“ tootespetsifikaadis sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks pädev asutus on Instituto Tecnológico Agrario de Castilla y León, kes tegutseb toiduainete kvaliteedi ja propageerimisega tegeleva alldirektoraadi vahendusel vastavalt Castilla-Leóni põllumajandust käsitleva 19. märtsi 2014. aasta seaduse nr 1/2014 artiklile 139.

KOONDDOKUMENT

„Queso de Valdeón“

ELi nr: PGI-ES-0267-AM01 – 5.7.2018

KPN ( )

KGT (X)

1.   Nimetus

„Queso de Valdeón“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud geograafilise tähisega „Queso de Valdeón“ hõlmatavad juustud on marmorjad, rasvased, valmistatud lehmapiimast või lehma- ja lamba- ja/või kitsepiima segust, toorpiimast või pastöriseeritud piimast piimhappelise ja ensümaatilise kalgendamise teel ning on laagerdunud vähemalt kahe kuu jooksul toorpiimast valmistatud juustu ja vähemalt ühe kuu jooksul pastöriseeritud piimast valmistatud juustu puhul. Juustu võib turustada terve juustu või kreemjuustu kujul.

1.

Terve juustu omadused: Morfoloogilised omadused Silindriline kuju, juustu ülemine ja alumine külg on kergelt nõgusad. Juustu kõrgus on kuni 15 sentimeetrit ja läbimõõt kuni 25 sentimeetrit; Juustu kaal jääb vahemikku 0,2–3 kg. Juustu võib turustada ka tükkidena. Füüsikalis-keemilised omadused Toote rasvasisaldus on vähemalt 45 % kuivainest. Niiskussisaldus on vähemalt 30 %. Soolasisaldus on alla 3,5 %. Organoleptilised omadused Loomulik õhuke, õrn, kollaka värvusega ja hallikate varjunditega koorik. Lõikepinna tekstuur on sile, sellel on näha palju ebakorrapärase kujuga ühtlaselt paiknevaid erineva suurusega rohekassinise värvusega tühemikke. Juustumass on kreemika elevandiluu värvusega, sillerdav ning sõltuvalt laagerdumise astmest kergelt läbikumav. Juustumass on murenev ja mitte väga elastne, küllaltki pehme, keskmiselt deformeeritav, suus sulav ja hästi lahustuv ning vähekleepuv. Pooleldi laagerdunud juustu puhul on tuntavad kergelt happelised ja piimale iseloomulikud lõhnanüansid, selgelt on eristuv iseloomulik hallitusseente lõhn. Edasisel laagerdumisel piima lõhn kaob, lõhn muutub püsivamaks ja tugevamaks, ilmnevad vürtside, puuvilja ja isegi aromaatsete ühendite lõhnanüansid, mis on tuntavad isegi juhul, kui hallitusseente lõhn püsib. Maitse on tugev, soolane ja terav, kergelt pikantne ning seda tugevam, mida kauem juust on laagerdunud, maitset tugevdab kitse- või lambapiima kasutamine. Maitse on püsiv, eriti kauem laagerdunud juustude puhul.

2.

Kreemjuustu omadused: Morfoloogilised omadused Juustu turustatakse pakendis, mille puhul toote netokaal jääb vahemikku 20 grammi kuni 6 kilogrammi. Toode, mille puhul pakendis oleva juustu netokaal on vahemikus 1,5 kilogrammi kuni 6 kilogrammi, on mõeldud kasutamiseks üksnes toitlustusettevõtetes, jaotusvõrgus ja tööstusettevõtetes. Kreemjuust on täiesti homogeenne ning sellel ei ole koorikut. Füüsikalis-keemilised omadused Toote rasvasisaldus on vähemalt 45 % kuivainest. Niiskussisaldus on vähemalt 30 %. Soolasisaldus on alla 3,5 %. Organoleptilised omadused Kreemjuust on elevandiluu värvusega, rohekassiniste nüanssidega ja kergelt sädelev. Toote temperatuuri tõustes muutub kreemjuust voolavamaks, juustu keskmine konsistents läheneb kreemi omale. Juustul on kergelt happeline või piimale iseloomulik lõhn ning lisaks sellele püsiv ja tugev hallitusseente lõhn. Kreemjuust on suus sulav ja hästi lahustuv ning keskmiselt kleepuv. Juustul on tugevalt soolane maitse ning tunda on mõningat teravust. Intensiivset ja pikantset maitset tugevdab kitse- või lambapiima kasutamine. Maitse on püsiv.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Analüütilised protsendimäärad kalgendamisanumas, pärast eri liiki piima lisamist, on järgmised:

—	rasvad (protsentides): 3,5

—	valgud (protsentides): 3,1

—	kuivainesisaldus (protsentides): 12

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Juustu valmistamine, sealhulgas juustu laagerdumine peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustu „Queso de Valdeón“ võib turustada terve juustuna, tükkidena või kreemjuustuna, eeldusel, et juust on pakendatud ning tarbijal on võimalik näha toote päritolu.

Turustataval kaitstud tootel olevatel märgistel peab olema esitatud kaitstud geograafilisele tähisele vastav nimetus ja logo.

Tervelt või kreemjuustuna turustataval tootel peab olema lisamärgis, mis kannab individuaalset järjenumbrit. Sellel lisamärgisel on esitatud kaitstud geograafilise tähise nimetus ja logo.

Tükkidena turustatava juustu märgis peab võimaldama identifitseerimist kaitstud geograafilisele tähisele vastava nimetuse ja logo abil ning andmete abil, mis võimaldavad näha toote päritolu.

Enne turustamist paigaldatakse juustudele ning kreemjuustu pakenditele märgised ja lisamärgised.

KGT logo on järgmine:

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Posada de Valdeón kommuuni (Leóni provints) territoorium.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote ja geograafilise piirkonna seost põhjendavad mitu tegurit, sealhulgas piirkonna kliima iseärasused, traditsiooniline valmistamismeetod ja toote maine.

Juust „Queso de Valdeón“ on saanud nime Picos de Europa rahvuspargi territooriumil asuva Posada de Valdeóni kommuuni järgi. Piirkond on ümbritsetud kõrgete looduslike piiretega, seega on geograafiline piirkond hästi eraldatud. Need piirded on Panderruedase mäekuru (1450 m), Pontóni mäekuru (1311 m) ja Pandetrave mäekuru (1562 m).

Nende kõrgete mägede vahel asub madalam ala, mille keskmine kõrgus on 650 meetrit.

Geograafilise piirkonna kliimat võib käsitada kõrgmäestiku kliimana. Talved on pikad ja karmid, miinuskraadidega päevi on rohkesti (üle 100 päeva novembri ja aprilli vahel), sademeid on palju, peamiselt esinevad sademed lumena. Suved on lühikesed ja jahedad (minimaalsed temperatuurid on keskmiselt 5–6 °C ja maksimaalsed 18 °C), sademeid on samuti palju, kuid võrreldes ülejäänud aastaga on sademete kestus väiksem. Tihedama ja hõredama udu tõttu on õhuniiskus suvel püsivalt kõrge.

Aasta keskmine sademete kogus on 1 100 mm orus ja 1 800 mm mägistel tippudel.

Kõik need tegurid koos asjaoluga, et piirkonnas on palju looduslikke koopaid, on ajalooliselt soodustanud spetsiifiliste juustu tootmiseks soodsate tingimuste väljakujunemist, seejuures valmistati juustu geograafilises piirkonnas mägise reljeefi tõttu kättesaadavast toorainest.

Piirkonna eripärane mikrokliima koos traditsiooniliste tootmismeetoditega soodustab seda juustu iseloomustava mikrofloora väljakujunemist.

Toote eripära määrab eeskätt ära asjaolu, et tegemist on sinihallitusjuustuga, mille välimus on seetõttu erinev teistest sama piirkonna juustudest, seejuures on see eripära eriti ilmne, kui vaadata juustumassi lõikepinda, millel on näha erineva suurusega sinakasrohelised tühemikud, juust on laagerdunud madalal temperatuuril ja kõrge õhuniiskuse juures, mis on sarnane tingimustega, mis valitsesid geograafilises piirkonnas juustu laagerdamiseks kasutatud koobastes ja mis tekitavad nii nähtava kui ka juustu lõhnas ja maitses tuntava hallituse.

Mitu XIX sajandi ja XX sajandi alguse dokumenti annavad tunnistust selle kaitstud juustu valmistamisest sellistes tingimustes. Tänapäeval kasutatakse Valdeóni orus sajanditevanuseid valmistamismeetodeid samaaegselt uute lisandunud tehnoloogiatega. Sellele vaatamata rakendatakse käesolevas punktis nimetatud dokumentides kirjeldatud valmistamismeetodite põhimõtteid täies ulatuses tänaseni.

Juustu valmistamise traditsioonid Valdeóni orus ulatuvad tagasi Rooma impeeriumi eelsetesse aegadesse, kui peamine kasutatav tooraine oli kitsepiim.

Esimesed kirjalikud allikad juustu valmistamise kohta Valdeóni orus pärinevad XIX sajandi keskpaigast. Pascual Madoz viitab oma teoses „Diccionario“ (1845–1859) juustu valmistamisele ja kitsekasvatuse olulisele rollile Valdeóni oru külades.

XIX sajandi teises pooles oli juustu tootmine Valdeóni orus üks olulisi tegevusalasid. Suvel, kui karja peeti mägedes, töödeldi piim juustuks kohapealsetes varjualustes ning transporditi seejärel alla orgu. Seda asjaolu kinnitab krahv Saint-Saud, kirjutades 1892. aastal: „Valdeóni tugevad noored naised lähevad üles mägedesse igal hommikul ja õhtul, neil on jalas talla külge kinnitatud kolme kontsasarnase puutükiga puukingad ja nad kannavad kitsenahast karjasekotte, milles üles minnes on nende päeva toit ja tagasi tulles panevad nad sinna karjamaal lüpstud piimaga täidetud nahast lähkrid“.

Mitu allikat kinnitavad, et Valdeóni orus omandas sinihallitusjuustu piirkonna turgudel müügiks tootmine olulise rolli XX sajandi alguses. Eriti asjakohane on ära märkida Doña Marmeta Pérez Marcose kirjeldus: „Kogu mu perekond on pärit Caíni külast, ka mina sündisin seal 1922. aastal. Minu vanemad pärisid juusturetsepti oma esivanematelt, sama retsepti kasutasin ka mina kuni viimase ajani. Me kasutasime kitselaapi ja kalgendasime 50–60 liitrit piima päevas, meie valmistatud juustud kaalusid veidi üle kilo. Me viisime need eesli seljas müügiks Puentealmueysse, mis on enam kui 50 kilomeetri kaugusel. Sõja järel oli juustu hind 36 peseetat kilo. Me hakkasime juustu müüma Arenas de Cabralesis alles pärast sõda, mitte varem. Meie juustud olid valmistatud kitse- ja lambapiimast, natuke lisati ka lehmapiima. Piimale lisati laapi. Kui piim oli kalgendunud, pandi see vormi, mida kutsuti „arno“, seejärel pandi juustud nõrutusanumasse („duerna“), kus lasti vadakul kahe päeva jooksul ära voolata. Seejärel võtsime juustud välja ja asetasime need kuivamiseks karjamaadel olevate varjualuste riiulitele. 15 päeva pärast olid juustud valmis. Kuid selleks, et tekiks sinihallitus ja juust muutuks maitsvaks, viisime need koobastesse. Kuu aja pärast oli juust suurepärane“.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.itacyl.es/documents/20143/342640/2019_02_8+Pliego+Q+Valde%C3%B3n+.pdf/fbc379cc-8473-8829-744b-6baf02ed5ba7

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.