Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum nr M.9575 – Renault/Mobivia/Exadis)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 362/01)

17. oktoobril 2019 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu.

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9575 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

25. oktoober 2019

(2019/C 362/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1107
JPY	Jaapani jeen	120,59
DKK	Taani kroon	7,4704
GBP	Inglise nael	0,86598
SEK	Rootsi kroon	10,7445
CHF	Šveitsi frank	1,1019
ISK	Islandi kroon	138,30
NOK	Norra kroon	10,1865
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,568
HUF	Ungari forint	328,87
PLN	Poola zlott	4,2777
RON	Rumeenia leu	4,7553
TRY	Türgi liir	6,4012
AUD	Austraalia dollar	1,6270
CAD	Kanada dollar	1,4511
HKD	Hongkongi dollar	8,7048
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7456
SGD	Singapuri dollar	1,5140
KRW	Korea vonn	1 304,87
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,2387
CNY	Hiina jüaan	7,8524
HRK	Horvaatia kuna	7,4530
IDR	Indoneesia ruupia	15 588,67
MYR	Malaisia ringit	4,6494
PHP	Filipiini peeso	56,951
RUB	Vene rubla	70,8240
THB	Tai baat	33,504
BRL	Brasiilia reaal	4,4732
MXN	Mehhiko peeso	21,2020
INR	India ruupia	78,7515

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Arvamus (1), mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas oma 26. juuni 2019. aasta koosolekul esialgse otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.8179 – Canon/TMSC – artikli 14 lõike 2 menetlus

Canon / Toshiba Medical Systems Corporation

Raportöör: Ühendkuningriik

(2019/C 362/03)

Arvamus (2), mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas oma 26. juuni 2019. aasta koosolekul esialgse otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumi M.8179 – Canon/TMSC – artikli 14 lõike 2 menetlust

Canon / Toshiba Medical Systems Corporation

Raportöör: Ühendkuningriik

(2019/C 362/04)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Juhtum M. 8179 – Canon / Toshiba Medical Systems Corporation (artikli 14 lõike 2 menetlus)

(2019/C 362/05)

Sissejuhatus

1.

Otsuse eelnõus käsitletakse ühinemismääruse (2) artikli 4 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 rikkumist Canon Inc. (Canon) poolt seoses Toshiba Medical Systems Corporationi (TMSC) omandamisega, mis oli varem Toshiba Corporationi tütarettevõte („koondumine“).

2.

Koondumine seisnes kahest etapist koosnevas tehingus. Esimese etapina omandas Canon 17. märtsil 2016 sõlmitud lepinguga Toshibalt ühe hääleõiguseta aktsia ja 100 aktsiaoptsiooni, mis olid seotud TMSC hääleõigusega lihtaktsiatega (3) (umbes 5,28 miljardi euro eest, mis vastab TMSC omandamise täishinnale). Samal päeval sõlmitud teise lepingu järgi omandas spetsiaalselt tehingu jaoks loodud eriotstarbeline ettevõte MS Holding Toshibalt 20 järelejäänud hääleõigusega aktsiat (umbes 800 euro eest). Neid kahte toimingut nimetatakse koos vahetehinguks. Pärast viimase asjakohase ühinemisloa saamist viis Canon 19. detsembril 2016 ellu teise etapi, kasutades 100 aktsiaoptsiooni, et omandada TMSC aluseks olevad hääleõigusega aktsiad, samal ajal kui TMSC omandas Canonilt hääleõiguseta aktsia (umbes 40 euro eest) ja MS Holdingult 20 järelejäänud hääleõigusega aktsiat (umbes 300 000 euro eest) (mida koos nimetatakse lõplikuks tehinguks). Seega sai Canon TMSC hääleõiguslike aktsiate ainuomanikuks. Selle kaheetapilise tehingustruktuuri põhjus oli asjaolu, et Toshiba eesmärk oli oma finantsraskuste tõttu loobuda enda omandist TMSCs ja realiseerida sellest tehingust saadav kapitalitulu eelarveaasta lõpuks (31. märts 2016), et vältida oma raamatupidamises kapitali puudujäägi ilmnemist.

3.

Canon saatis 11. märtsil 2016 komisjonile juhtumiga tegeleva töörühma määramise taotluse seoses TMSC üle ainukontrolli omandamisega Canoni poolt ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.12. augustil 2016, st pärast vahetehingu tegemist ja enne lõplikku tehingut teatas Canon ametlikult koondumisest komisjonile. 19. septembril 2016 võttis komisjon vastu ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti b kohase otsuse kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks (4).

Rikkumismenetlus

4.

18. märtsil 2016 pöördus komisjoni poole anonüümne kaebaja, kes esitas avalikest allikatest kogutud teabe, mis viitas sellele, et Canon võib olla juba omandanud kontrolli TMSC üle.

5.

11. mail 2016 saatis komisjon teabetaotluse Canoni 28. aprillil 2016 esitatud esimese vormi CO kavandi kohta, sealhulgas kolm küsimust tehingustruktuuri kohta.

6.

29. juulil 2016 teatas komisjon Canonile, et ta viib läbi uurimist, mis võib kaasa tuua trahvide määramise vastavalt ühinemismääruse artikli 14 lõikele 2.

7.

7. oktoobril 2016 edastas komisjon igaühele – Canonile, TMSC-le ja Toshibale – kolm otsust (vastavalt ühinemismääruse artikli 11 lõikele 3), milles ta taotles teabe ja sisedokumentide esitamist. Canon, TMSC ja Toshiba vastasid nendele taotlustele. Pärast komisjoni mitut lisataotlust esitasid Canon, TMSC ja Toshiba ka täiendavad dokumendid vastuseks 7. oktoobril 2016 tehtud otsustele.

8.

6. juulil 2017 võttis komisjon vastavalt ühinemismääruse artiklile 18 vastu vastuväited, mis edastati Canonile 10. juulil 2017 („vastuväited“). Vastuväidetes asus komisjon esialgsele seisukohale, et TMSC omandamine Canoni poolt kaheetapilise tehingustruktuuri kaudu, nagu on kokkuvõtlikult esitatud lõikes 2, rikkus ühinemismääruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud teatamiskohustust ja ühinemismääruse artikli 7 lõikes 1 sätestatud rakendamiskeeldu.

9.

Canonile võimaldati toimikule juurdepääs DVD ja ühe kõvaketta kaudu 7. juulil 2017.

10.

Canon esitas oma vastuse vastuväidetele 15. märtsil 2018 ja taotles suulist ärakuulamist.

11.

Canon esitas 3. mail 2018 suulise ärakuulamise käigus argumendid, mis ta oli välja toonud oma vastuses vastuväidetele.

12.

31. mail 2018 tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas Ernst & Young P/S vs. Konkurrencerådet (5). Ernst & Youngi otsus on üks väheseid Euroopa Kohtu otsuseid, mis käsitleb ühinemismääruse artikli 7 lõikes 1 sätestatud rakendamiskeelu ulatust (6).

13.

Canon väitis 11. juuni 2018. aasta kirjas komisjonile, et Ernst & Youngi kohtuotsuses sätestatud põhimõtete järgi peaks komisjon käimasoleva menetluse lõpetama. Canoni sõnul ei jätnud see kohtuotsus ruumi komisjonipoolsele ühinemismääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 tõlgendusele, nagu on sätestatud vastuväidetes.

14.

30. novembril 2018 võttis komisjon vastu täiendavad vastuväited („täiendavad vastuväited“), millega täiendati ja selgitati vastuväiteid. Canon sai toimikule juurdepääsu e-posti teel 4. detsembril 2018. Täiendavates vastuväidetes teatas komisjon oma esialgsest seisukohast, et Ernst & Youngi kohtuotsus ei muuda vastuväidetes esitatud esialgseid järeldusi, et vahetehingu tegemisega viis Canon (vähemalt osaliselt) läbi koondumise enne sellest teatamist ja enne seda, kui komisjon kuulutas selle siseturuga kokkusobivaks, rikkudes sellega ühinemismääruse artikli 4 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1.

15.

Canon esitas 21. jaanuaril 2019 täiendavatele vastuväidetele vastuse, milles ta palus suulist ärakuulamist.

16.

Canon esitas 14. veebruaril 2019 teisel suulisel ärakuulamisel argumendid, mis olid välja toodud tema vastuses täiendavatele vastuväidetele.

Menetlusega seotud küsimused

17.

Toimikule juurdepääsu probleemidest ega muudest kaitseõigustest ei ole mulle teatatud.

18.

Canon väitis oma vastustes vastuväidetele ja täiendavatele vastuväidetele ning suulisel ärakuulamisel, et kui komisjon määraks selle juhtumi puhul trahvi, rikuks ta õiguskindluse põhimõtet ja nulla poena sine lege põhimõtet. Canon väitis sisuliselt, et Euroopa kohtute praktika ja komisjoni otsustuspraktika ei ole piisavalt selged, näitamaks, et selline tehingustruktuur nagu käesoleva juhtumi puhul rikuks ühinemismääruse sätteid.

19.

Olen seda argumenti hoolikalt kaalunud. Küsimus, kas kohtupraktika selliste tehingustruktuuride seaduslikkuse kohta, nagu siin käsitletakse, on selge või mitte, on siiski lõpuks sisuline küsimus ja mitte küsimus, mis kuulub ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevusse. Olenemata hinnangu sisulisest küljest pidi Canon minu arvates tehingu tegemise ajal olema teadlik trahvide riskist oma ühinemismäärusest tulenevate kohustuste rikkumise eest, nõustudes ostma TMSC vaheostja kaudu. Eelkõige viitab komisjoni konsolideeritud pädevusteatis, mida ei ole muudetud pärast selle vastuvõtmist 2007. aastal, selgelt sellele, kuidas komisjon läheneks sellistele tehingustruktuuridele nagu siin käsitletav.

Järeldus

20.

Otsuse eelnõus teeb komisjon järelduse, et Canon oli, vähemalt hooletusest, läbi viinud liidu seisukohalt olulise koondumise, rikkudes ühinemismääruse artikli 4 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1. Otsuse eelnõuga määratakse Canonile vastavalt ühinemismääruse artikli 14 lõikele 2 trahvid nende kahe rikkumise eest.

21.

Olen otsuse eelnõu otsuse 2011/695/EL artikli 16 lõike 1 kohaselt läbi vaadanud ja järeldan, et see käsitleb ainult vastuväiteid, mille kohta on antud Canonile võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

22.

Kokkuvõttes leian, et selles juhtumis on menetlusõiguste tõhusast teostamisest kinni peetud.

---

(1)  Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes; ELT L 275, 20.10.2011, lk 29, edaspidi „otsus 2011/695/EL“) artiklitele 16 ja 17.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004 (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(3)  Kuni aktsiaoptsioone ei kasutatud, ei saanud aluseks olevate aktsiatega seotud hääleõigust kasutada. Lisaks ei saanud aktsiaoptsioone kasutada enne, kui kõik vastavad monopolidevastased nõusolekud olid saadud.

(4)  Juhtum M.8006 – Canon / Toshiba Medical Systems Corporation, komisjoni 19. septembri 2016. aasta otsus.

(5)  Otsus kohtuasjas Ernst & Young P/S vs. Konkurrencerådet, C-633/16, ECLI:EU:C:2018:371 („Ernst & Youngi kohtuotsus“).

(6)  Ernst & Youngi kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et rakendamiskeeldu „tuleb tõlgendada nii, et koondumine viiakse läbi üksnes tehinguga, mis täielikult või osaliselt, faktiliselt või õiguslikult aitab kaasa kontrolli üleminekule sihtettevõtja üle“ (Ernst & Youngi kohtuotsus, punkt 59). Lisaks leidis Euroopa Kohus, et omandaja ei „omandanud võimalust [sihtettevõtjat] mõjutada, [lõpetades lepingu kolmanda osapoolega] … viimati nimetatud ettevõtjad [s.o omandaja ja sihtettevõtja] olid konkurentsiõiguse tähenduses sõltumatud nii enne kui ka pärast seda lõpetamist.“ (Ernst & Youngi kohtuotsus, punkt 61).

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

27. juuni 2019,

millega määratakse trahvid koondumisest teatamata jätmise eest, rikkudes nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõiget 1, ja koondumise läbiviimise eest, rikkudes selle määruse artikli 7 lõiget 1

(juhtum M.8179 – Canon / Toshiba Medical Systems Corporation)

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 4559 all)

(ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2019/C 362/06)

I.   ASJAOLUD

A.   Asjaomased ettevõtjad

(1)

Canon on börsil noteeritud rahvusvaheline ettevõte, mis on spetsialiseerunud pilditehnika- ja optikaseadmete, sealhulgas kaamerate, videokaamerate, koopiamasinate, stepperite (pooljuhttehnoloogia) ja arvutiprinterite tootmisele.

(2)

Toshiba Medical Systems Corporation (TMSC) oli ettevõte, mis tegeles meditsiiniseadmete väljatöötamise, tootmise ja müügi ning nende jaoks tehniliste teenuste osutamisega. Pärast seda, kui Canon omandas TMSC, nimetati TMSC ümber Canon Medical Systems Corporationiks.

B.   Canoni/TMSC tehing

(3)

2016. aasta alguses otsustas Toshiba müüa 100 % talle kuuluva meditsiiniettevõtte TMSC, et enne 2016. aasta majandustulemuste avaldamist tõsistest finantsraskustest üle saada. Toshibal oli vaja saada TMSC müügi eest tasu enne 31. märtsi 2016 (tema 2015. majandusaasta lõpp). Selleks korraldas ta kiirendatud pakkumismenetluse, milles Canon konkureeris ja mille Canon lõpuks võitis.

(4)

TMSC omandamine Canoni poolt hõlmas keerulist kaheetapilist tehingustruktuuri. a) Esimese etapina omandas Canon 17. märtsil 2016 sõlmitud lepinguga Toshibalt ühe hääleõiguseta aktsia ja 100 aktsiaoptsiooni, mis olid seotud TMSC hääleõigusega lihtaktsiatega (1) (umbes 5 280 miljoni euro eest, mis vastab TMSC omandamise täishinnale). Vastavalt samal päeval sõlmitud teisele lepingule omandas spetsiaalselt tehingu jaoks loodud eriotstarbeline ettevõte MS Holding Toshiba käest 20 järelejäänud hääleõigusega aktsiat (umbes 800 euro eest). Neid kahte toimingut nimetatakse koos vahetehinguks. b) Teise etapina, pärast viimase asjakohase ühinemisloa saamist, kasutas Canon 100 aktsiaoptsiooni, et omandada TMSC aluseks olevad hääleõigusega aktsiad, samal ajal kui TMSC omandas Canonilt hääleõiguseta aktsia (umbes 40 euro eest) ja MS Holdingult 20 järelejäänud hääleõigusega aktsiat (umbes 300 000 euro eest) (mida koos nimetatakse lõplikuks tehinguks).

(5)

Canon, Toshiba ja MS Holding viisid vahetehingu lõpule 17. märtsil 2016. Canon viis lõpliku tehingu lõpule 19. detsembril 2016 pärast seda, kui ta oli saanud viimase asjakohase ühinemisloa, nimelt Hiina Rahvavabariigi kaubandusministeeriumilt.

(6)

Kogu tehinguskeemi, mis seisneb Canoni ainukontrolli omandamises TMSC üle vahe- ja lõpliku tehingu abil, nimetatakse käesolevas otsuses koondumiseks.

C.   Ühinemise kontrollimenetlused komisjonis

(7)

12. augustil 2016 teatas Canon tavalise ühinemismenetluse kohaselt komisjonile vastavalt ühinemismääruse artiklile 4 ainukontrolli omandamisest TMSC üle, omandades 100 % selle aktsiatest. Canon täpsustas ilma piiranguteta, et teatist tuleks mõista nii, et see hõlmab kogu koondumist (2).

(8)

Koondumise hindamisel ei andnud komisjoni uurimine mingeid viiteid tõenäolisele konkurentsiprobleemide tekkele. Sel põhjusel võttis komisjon 19. septembril 2016 vastu ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti b ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artikli 57 kohase otsuse kuulutada koondumine siseturuga ja EMP lepinguga kokkusobivaks („heakskiiduotsus“) (3).

II.   RIKKUMISMENETLUSED ÜHINEMISMÄÄRUSE ARTIKLI 14 LÕIKE 2 ALUSEL

(9)

29. juulil 2016 teatas komisjon Canonile, et ta viib läbi uurimist, mis võib kaasa tuua trahvide määramise vastavalt ühinemismääruse artikli 14 lõike 2 punktidele a ja b ühinemismääruse artikli 4 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 sätestatud teatamiskohustuse ja rakendamiskeelu võimaliku rikkumise eest.

(10)

6. juulil 2017 esitas komisjon vastuväited, tehes esialgse järelduse, et Canon on tahtlikult või vähemalt hooletusest rikkunud ühinemismääruse artikli 4 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1. Pärast seda, kui Canon oli keeldunud võimalusest osaleda kokkuleppemenetluses, vastas ta 15. märtsil 2018 vastuväidetele ja väljendas oma seisukohta ka 3. mail 2018 toimunud suulisel ärakuulamisel.

(11)

30. novembril 2018 esitas komisjon täiendavad vastuväited, tehes esialgse järelduse, et Canoni käitumine on ühinemismääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 rikkumine, sealhulgas Euroopa Kohtu Ernst & Youngi kohtuotsuses toodud täpsustatud õigusliku tõlgenduse järgi (4). Canon vastas täiendavatele vastuväidetele 21. jaanuaril 2019 ja väljendas oma seisukohta ka teisel suulisel ärakuulamisel 14. veebruaril 2019.

III.   ÕIGUSRAAMISTIK

A.   Ühinemismääruse artikli 4 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1 ning nende eesmärgid

(12)

Ühinemismääruse kohaselt hindab komisjon selle määruse artiklis 1 määratletud liidu mõõtmega (5) koondumisi eesmärgiga teha kindlaks, kas need on siseturuga kokkusobivad (6).

(13)

Ühinemismääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt „teatatakse komisjonile käesolevas määruses nimetatud, [liidu] seisukohalt olulistest koondumistest enne nende läbiviimist ning pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist“.

(14)

Ühinemismääruse artikli 7 lõikes 1 on täpsustatud, et „[liidu] seisukohalt olulist koondumist ... ei viida ellu enne sellest teatamist ega enne, kui see on kuulutatud ühisturuga kokkusobivaks artikli 6 lõike 1 punktile b või artikli 8 lõikele 1 või 2 vastava otsusega või artikli 10 lõikes 6 sätestatud eelduse alusel“.

(15)

Ühinemismääruse artikli 4 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1 on liidu eelneva ühinemiskontrolli süsteemi nurgakivid ning on selle tõhususe tagamiseks hädavajalikud. Need nõuavad, et ettevõtjad teataksid liidu mõõtmega koondumistest ega viiks neid koondumisi läbi enne teatamist või enne, kui need on siseturuga kokkusobivaks tunnistatud (7).

B.   Mõiste „koondumine“ ühinemismääruses

(16)

Ühinemismääruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud teatamiskohustus ja artikli 7 lõikes 1 sätestatud rakendamiskeeld kehtivad koondumiste kohta ühinemismääruse artikli 3 tähenduses (8).

(17)

Vastavalt ühinemismääruse artiklile 3 loetakse koondumine toimunuks, kui toimub püsiv kontrolli üleminek, mis võib tuleneda kahe ettevõtja ühinemisest või kontrolli omandamisest teise ettevõtte üle (9). Kuigi koondumine toimub üldiselt ühe tehingu tulemusel, võib koondumise mõiste ühinemismääruse artikli 3 tähenduses hõlmata mitmeid juriidiliselt eraldiseisvaid, kuid tihedalt seotud tehinguid, mis moodustavad ühe koondumise. Ühe koondumise mõistele on viidatud ühinemismääruse põhjenduses 20, milles on öeldud: „[L]isaks sellele on kohane käsitada ühe koondumisena omavahel tihedalt seotud tehinguid, st tehinguid, mille tingimuseks või tunnuseks on rea väärtpaberitehingute toimumine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul.“ Vastavalt Üldkohtu otsusele Cementbouw’ kohtuasjas tuleks arvesse võtta „poolte taotletavat majanduslikku eesmärki“, (10) otsustamaks, kas mitu tehingut moodustavad osa ühest koondumisest.

(18)

Ladustamisskeemide konkreetset stsenaariumi, s.o kaheetapilisi süsteeme, mis hõlmavad (vaheperioodiks) kolmandat isikut, käsitletakse konsolideeritud pädevusteatise (CJN) punktis 35. Selliste skeemide korral „hoiustatakse“ ettevõtja vaheostja juures (milleks on sageli pank) vastavalt lepingule, millega nähakse ette majandusüksuse edaspidine müük lõplikule omandajale. Vaheostja omandab tavaliselt aktsiad lõpliku omandaja nimel, viimane võtab tihti enda kanda ka peamise osa majandusriskidest ja talle võidakse anda teatavaid õigusi. Sellistel asjaoludel tehakse esimene tehing ainult teise tehingu soodustamiseks ja esimene ostja on seotud otse lõpliku omandajaga. […] ühtegi teist lõplikku omandajat ei kaasata, sihtettevõtja jääb samaks ja tehingutesarja algatab ainus lõplik omandaja ainuisikuliselt.“ Selle taustal järeldab konsolideeritud pädevusteatis, et on asjakohane käsitleda „tehingut, mille tulemusel vaheostja omandab kõnealustel asjaoludel esimese etapina kontrolli, ühe koondumisena, mis tähendab püsivat kontrolli omandamist lõpliku ostja poolt“. Seetõttu kujutavad ladustamisskeemis olevad kaks tehingut (vahe- ja lõplik tehing) ühe koondumise kahte etappi.

(19)

Konsolideeritud pädevusteatise punktis 35 tehtud järeldus kajastab nii ühinemismääruse põhjendust 20 kui ka Üldkohtu ühe koondumise mõiste tõlgendust Cementbouw’ kohtuasjas (11). Tõepoolest, kui vaadata konsolideeritud pädevusteatise punktis 35 kirjeldatud ladustamisskeemide kontekstis kogu tehingu struktuuri selle täielikus majanduslikus tegelikkuses, on selge, et need kaks tehingut – vahe- ja lõplik tehing – on tihedalt seotud. Vahetehing tehakse ainult lõpliku tehingu tegemise eesmärgil, mille alusel omandab lõplik omandaja püsiva kontrolli sihtettevõtte üle. Sellest järeldub, et vahetehing, millega iseenesest ei kaasne püsiva kontrolli omandamine, moodustab osa ühest koondumisest, mille käigus lõplik ostja omandab kontrolli sihtettevõtja üle.

(20)

Järelikult tähendab ühe koondumise mõiste kooskõlas liidu eeskirjade ja liidu kohtupraktikaga, et tehingut, mis on oma olemuselt ajutine ja mitte pikaajaline – ning seega ei moodusta iseenesest koondumist, millest peab teatama –, võib käsitleda osana ühest teatamisele kuuluvast koondumisest.

C.   Mõiste „läbiviimine“ ühinemismääruses

(21)

Euroopa Kohtu hinnangul tuleb ühinemismääruse artikli 4 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 esitatud läbiviimise mõistet tõlgendada nende sätete „eesmärgi ja üldise ülesehituse“ alusel (12). Sellest eeldusest lähtudes täpsustas Ernst & Youngi kohtuotsus koondumise läbiviimise mõistet vastavalt ühinemismääruse artikli 7 lõikele 1 (mis loomulikult vastab artikli 4 lõike 1 kohasele läbiviimise kontseptsioonile).

(22)

Kohus osutas kõigepealt, et ühinemismääruse artikli 7 lõige 1, mis kehtestab koondumise enneaegse läbiviimise keelu, piirab seda keeldu koondumistega, mis on määratletud ühinemismääruse artiklis 3, jättes seega selle kohaldamisalast välja kõik tehingud, mida „ei saa pidada selliseks, mis aitaks koondumist läbi viia“ (13). Sellest järeldub, et koondumise läbiviimine ühinemismääruse artikli 7 tähenduses „toimub kohe, kui koondumise pooled teevad tehinguid, mille tagajärjel toimub ühineva ettevõtja üle teostatava kontrolli püsiv üleminek“ (14).

(23)

Lisaks selgitas kohus sõnaselgelt, et „koondumise osaline elluviimine kuulub selle artikli kohaldamisalasse“, kuna muidu ei tagataks koondumiste tõhusat kontrolli (15).

(24)

Seejärel lisas kohus, et sellelsamal põhjusel, et tagada tõhus eelkontroll koondumiste üle, on ühinemismääruse põhjenduses 20 sätestatud, et „on kohane käsitleda ühe koondumisena omavahel tihedalt seotud tehinguid“ (16). Kohus selgitas, et see tiheda seotuse nõue jätab artikli 7 lõike 1 kohaldamisalast välja tehingud, mis „vaatamata sellele, et need tehti koondumise raames, ei ole vajalikud, et saavutada koondumises osaleva ettevõtja kontrolli üleminek“ (17). Kohus selgitas, et „isegi kui need tehingud võivad kuuluda koondumise juurde või seda ette valmistada, puudub neil koondumise läbiviimisega otsene funktsionaalne seos, mistõttu ei saa nende tegemine üldjuhul koondumiste kontrolli tõhusust kahjustada“ (18).

(25)

Seega selgitas kohus, et enneaegse läbiviimise kindlakstegemiseks tuleks koondumise raames tehtud tehinguid pidada „vajalikuks kontrolli üleminekuks“ sihtettevõtja üle, kui neil „on otsene funktsionaalne seos koondumise läbiviimisega“ (19). Selles mõttes otsustas Euroopa Kohus, et koondumine viiakse läbi „tehinguga, mis tervikuna või osaliselt, faktiliselt või õiguslikult aitab kaasa kontrolli üleminekule sihtettevõtja üle“ (20).

(26)

Selle taustal tähendab konsolideeritud pädevusteatise punktis 35 kirjeldatud hoiustamis- või ladustamisskeemide stsenaariumi korral ühe koondumise esimese etapi (st vahetehingu) läbiviimine juba üldjoontes koondumise enneaegset läbiviimist. Selle põhjus on asjaolu, et need kaks etappi on olemuselt tihedalt seotud ja osapoolte valitud struktuuris on vahetehing üldjuhul vajalik, et saavutada sihtettevõtjas kontrolli üleminek selles mõttes, et sellel on otsene funktsionaalne seos koondumise läbiviimisega. See tähendab, et vahetehing aitab (vähemalt osaliselt) kaasa sihtettevõtja kontrolli üleminekule, nagu on nõutud Ernst & Youngi kohtuotsuses.

IV.   KOHALDAMINE KÄESOLEVAS JUHTUMIS

A.   Vahetehing ja lõplik tehing koos moodustavad ühe koondumise

(27)

Võttes arvesse jaotises II esitatud õigusraamistikku ja tuginedes olemasolevatele tõenditele, leiab komisjon käesolevas juhtumis, et vahe- ja lõplik tehing moodustavad ühe koondumise ühinemismääruse artikli 3 ning liidu kohtute praktika tähenduses. Selle põhjus on asjaolu, et vaatamata sellele, et tegemist on õiguslikult eraldiseisvate järjestikuste tehingutega, moodustavad need järgmistel põhjustel osa ühest majandusprojektist, mille kaudu Canon omandas Toshibalt kontrolli TMSC üle.

(28)

Esiteks leiab komisjon, tuginedes käesolevas juhtumis kogutud tõendite kogumile, et vahetehing tehti ainult lõplikku tehingut silmas pidades.

(29)

Teiseks näitavad Canoni tehingukokkulepped ja mitmesugused sisedokumendid, et MS Holding oli algusest peale mõeldud tegutsema üksnes vaheostjana ning selle ainus eesmärk oli hõlbustada Canonil kontrolli omandamist TMSC üle. Selle tõenduseks on i) asjaolu, et Canon tegi ettepaneku MS Holdingu asutamiseks ja osales selles aktiivselt, sealhulgas ettevõtte korporatiivse struktuuri kujundamisel, ning ii) MS Holdingu tegelik majandushuvi TMSC vastu puudus peale tema rolli vaheostjana, mille eest talle tasuti kindlaksmääratud hinnaga.

(30)

Kolmandaks, Canon oli ainus osapool, kes sai määrata TMSC lõpliku omandaja isiku, i) kasutades enda aktsiaoptsioone pärast kõigi monopolidevastaste lubade saamist või ii) müües aktsiaoptsioonid tema valitud omandajale, kui ta vastavaid lubasid ei saa (mis on küll ebatõenäoline). Canon ei vaidlustanud seda. Tasudes TMSC-le kogu summa (5 280 miljonit eurot) pöördumatult ettemaksega, kandis Canon vahetehingu seisuga kogu tehingu majandusriski.

(31)

Eelnevat silmas pidades järeldab komisjon, et vahe- ja lõplik tehing koos moodustasid ühe koondumise, arvestades et vahetehing tehti ainult lõplikku tehingut silmas pidades, et MS Holdingu ainus eesmärk oli hõlbustada Canonil kontrolli omandamist TMSC üle ja et Canon oli ainus osapool, kes sai määrata TMSC lõpliku omandaja isiku ning kes kandis vahetehingu seisuga kogu tehingu majandusriski.

B.   Vahetehing aitas kaasa püsivale kontrolli üleminekule TMSC üle

(32)

Võttes arvesse jaotises II esitatud õigusraamistikku ja tuginedes olemasolevatele tõenditele, leiab komisjon, et poolte valitud struktuuris aitas vahetehing kaasa püsivale kontrolli üleminekule TMSC üle. Vahetehing oli vajalik, et saavutada kontrolli üleminek TMSCs selles mõttes, et sellel oli otsene funktsionaalne seos koondumise läbiviimisega järgmistel põhjustel.

(33)

Esiteks pakkus Canon välja kaheetapilise tehingustruktuuri, mis hõlmas vaheostjat ja mis lepiti kokku Toshibaga TMSC pakkumismenetluse käigus. See struktuur loodi selleks, et võimaldada Canonil vahetehingu tegemise ajal lõpliku tehingu täishind üle kanda ja et TMSC ei kuuluks enam Toshiba kontrolli alla (see on esimene etapp TMSC üle kontrolli üleminekul Toshibalt Canonile).

(34)

Ilma Canoni pakutud kaheetapilise tehingustruktuurita oleks Toshibal olnud võimatu loobuda kontrollist TMSC üle ja saada TMSC makse pöördumatult enne 2016. aasta märtsi lõppu, sest Toshiba oleks pidanud ootama monopolidevastaseid lube TMSC müügil. Toshiba pakutud ja vastuvõetud ettepanekute hulgas oli Canoni kaheetapiline tehingustruktuur ainus, mis võimaldas kontrolli üleminekut TMSC üle nii, et see vastaks Toshiba finantsvajadustele.

(35)

Teiseks oli Canon vahetehingu tegemise ajal tihedalt seotud TMSC hääleõiguslike aktsiate müügiga MS Holdingule. Canon esitas ettepanekuid ja märkusi MS Holdingu asutamise ning Toshiba ja MS Holdingu vahelise TMSC hääleõiguslike aktsiate ostulepingu kohta.

(36)

Kolmandaks, tasudes juba vahetehingu etapis TMSC omandamise eest pöördumatult täishinna, sai Canon ainsaks osapooleks, kes saaks kokkuvõttes määrata TMSC lõpliku omandaja isiku, ja kandis algusest peale kogu tehingu majandusriski. MS Holdingu kontroll TMSC üle oli määratluse järgi ajutine.

(37)

Eespool öeldut silmas pidades järeldab komisjon, et vahetehing aitas (vähemalt osaliselt) kaasa sihtettevõtja kontrolli üleminekule Ernst & Youngi kohtuotsuse tähenduses (21). Sellest järeldub, et vahetehing kujutas endast koondumise osalist läbiviimist, millega Canon omandas TMSC üle püsiva kontrolli.

C.   Koondumine viidi läbi enne komisjoni teavitamist ja komisjonilt loa saamist

(38)

Tehes vahetehingu 17. märtsil 2016 (kui sõlmiti kaks vahetehingu aluseks olnud lepingut), viis Canon ühinemismääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses osaliselt läbi koondumise, millega ta omandas püsiva kontrolli TMSC üle enne sellest komisjonile teatamist, mis toimus 12. augustil 2016.

(39)

Tehes vahetehingu 17. märtsil 2016 (kui sõlmiti kaks vahetehingu aluseks olnud lepingut), viis Canon ühinemismääruse artikli 7 lõike 1 tähenduses osaliselt läbi koondumise, millega ta omandas püsiva kontrolli TMSC üle enne selleks komisjonilt loa saamist, mis anti 19. septembril 2016.

(40)

Seetõttu järeldab komisjon, et Canon viis (osaliselt) läbi oma koondumise enne komisjonile teatamist ja komisjonilt loa saamist ning seega rikkus ühinemismääruse artikli 4 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1.

D.   Canon käitus vähemalt hooletult

(41)

Komisjon leiab, et Canoni rikkumised olid vähemalt hooletud, kuna Canon teadis või vähemalt oleks pidanud teadma, et tema käitumine rikub ühinemismääruse artikli 4 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1. Komisjon võtab arvesse järgmisi põhjuseid.

(42)

Esiteks on Canon suur rahvusvaheline ettevõte, mille käsutuses on märkimisväärsed õiguslikud ressursid. Seetõttu leiab komisjon, et Canon oli teadlik liidu ühinemiskontrolli eeskirjadest ja nendega kaasnevatest kohustustest.

(43)

Teiseks andis konsolideeritud pädevusteatise punkt 35, mida ei ole muudetud alates selle vastuvõtmisest 10. juulil 2007, ettevõtjatele selge selgituse komisjoni lähenemisviisi kohta ladustamisstruktuuridele. Seda selgitust ei vaidlustanud liidu kohtute otsused kohtuasjas Odile Jacob. Nendes kohtuotsustes ei hinnanud ega otsustanud liidu kohtud, kas ladustamisega struktureeritud, teatamisele kuuluvate koondumiste kontekstis rikub vahetehingu läbiviimine enne komisjoni teavitamist ja loa saamist ühinemismääruse artikli 4 lõiget 1 ja/või artikli 7 lõiget 1 (22).

(44)

Kolmandaks, isegi kui Canonil oli kahtlusi koondumise tehingustruktuuri seaduslikkuses, oleks ta võinud komisjoni poole pöörduda ja olekski pidanud komisjoni poole pöörduma, et konsulteerida ühinemismääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamise teemal. Canon seda ei teinud.

(45)

Ülaltoodu põhjal järeldab komisjon, et Canoni ühinemismääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 rikkumised on toime pandud vähemalt hooletuse tõttu.

V.   TRAHVID

(46)

Komisjon leiab, et Canoni menetlusnormide rikkumise tõttu tuleb määrata suured trahvid, arvestades järgmisi fakte ja asjaolusid. a) Canoni toimepandud rikkumised on olemuselt rasked, kuna need kahjustavad liidu ühinemiskontrolli süsteemi tõhusust. b) Raskusastme poolest oli Canoni käitumine vähemalt hooletu, kuna Canon teadis või vähemalt oleks pidanud teadma, et selline käitumine rikub ühinemismääruse artikli 4 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1. Samuti võtab komisjon arvesse, et Canoni/TMSC tehing ei tekitanud konkurentsiprobleeme ja komisjon kuulutas selle ühinemismääruse artikli 6 lõikele 1 tuginevas otsuses siseturuga kokkusobivaks. c) Kestuse poolest oli ühinemismääruse artikli 4 lõike 1 rikkumine hetkeline ning ühinemismääruse artikli 7 lõike 1 rikkumine kestis kuus kuud ja kaks päeva ning oli seetõttu ajaliselt üsna piiratud. d) Juhtumi puhul ei tuvastatud ei raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

(47)

Selle juhtumi puhul on rikkumiste eest määratud trahvide kogusumma proportsionaalne mõlema rikkumise laadi, raskuse ja kestusega.

VI.   TRAHVIDE SUURUS

(48)

Arvestades selle juhtumi konkreetseid asjaolusid ning eeskätt rikkumiste olemust, raskust ja kestust, millest on juttu eespool olevas osas IV, leiab komisjon, et vastavalt ühinemismääruse artikli 14 lõike 2 punktidele a ja b on asjakohane määrata trahv 14 000 000 eurot ühinemismääruse artikli 4 lõike 1 rikkumise eest ja 14 000 000 eurot ühinemismääruse artikli 7 lõike 1 rikkumise eest.

---

(1)  Kuni aktsiaoptsioone ei kasutatud, ei saanud aluseks olevate aktsiatega seotud hääleõigust kasutada. Aktsiaoptsioone ei saanud kasutada enne, kui kõik vastavad monopolidevastased nõusolekud olid saadud.

(2)  Vorm CO juhtumis M.8006 – Canon / Toshiba Medical Systems Corporation, lõige 8.

(3)  Juhtum M.8006 – Canon / Toshiba Medical Systems Corporation.

(4)  31. mai 2018. aasta otsus kohtuasjas Ernst & Young P/S vs. Konkurrencerådet, C-633/16, ECLI:EU:C:2018:371.

(5)  Ühinemismääruse artikli 3 lõige 1 sätestab: „Koondumine on juhtum, kus toimub püsiv kontrolli üleminek tulenevalt a) kahe või enama varem sõltumatu ettevõtja või nende osade ühinemisest või b) juba vähemalt üht ettevõtjat kontrolliva(te) isiku(te) või ühe või mitme ettevõtja poolsest otsese või kaudse kontrolli omandamisest ühe või enama teise ettevõtja või nende osade üle, mis võib toimuda väärtpaberite või varade ostu kaudu, lepingu alusel või mis tahes muul viisil.“

(6)  Ühinemismääruse artikli 2 lõige 1.

(7)  Kohtuotsus, Üldkohus, 12. detsember 2012, Electrabel vs. komisjon, T-332/09, EU:T:2012:672, punktid 245–246.

(8)  Kohus tunnistas, et koondumise mõiste määratlemine ühinemismääruse artikli 3 alusel on ühinemismääruse artikli 7 kohaldamisala määratlemisel võtmetähtsusega. Vt Ernst & Young, punkt 44.

(9)  Ühinemismääruse artikli 3 lõige 1 ja artikli 3 lõige 2.

(10)  Kohtuotsus, Üldkohus, 23. veebruar 2006, Cementbouw Handel & Industrie vs. komisjon, kohtuasi T-282/02, EU:T:2006:64, punkt 106.

(11)  Cementbouw Handel & Industrie vs. komisjon, punkt 106.

(12)  Ernst & Young, punkt 40.

(13)  Ernst & Young, punkt 43.

(14)  Ernst & Young, punkt 46.

(15)  Ernst & Young, punkt 47.

(16)  Ernst & Young, punkt 48.

(17)  Ernst & Young, punkt 49.

(18)  Ernst & Young, punkt 49.

(19)  Ernst & Young, punkt 49.

(20)  Ernst & Young, punkt 59.

(21)  Ernst & Young, punkt 46.

(22)  Vt kohtuasi T-279/04, Éditions Odile Jacob vs. komisjon, punkt 162. Vt ka kohtuasi C-551/10, Editions Odile Jacob vs. komisjon, punktid 27 ja 33. Vt ka komisjoni 2004. aasta loa andmise otsus antud juhtumi kohta, nimelt juhtum M.2978 – Lagardère/Natexis/VUP.

Eriaruanne nr 17/2019

Tsentraalselt hallatavad ELi riskikapitalimeetmed: vahendeid peab paremini suunama

(2019/C 362/07)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati eriaruanne nr 17/2019: „Tsentraalselt hallatavad ELi riskikapitalimeetmed: vahendeid peab paremini suunama”.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.