OLAFI JÄRELEVALVEKOMITEE TEGEVUSARUANNE – 2018

(2019/C 343/01)

OLAFi järelevalvekomitee liikmed

Jan MULDER OLAFi järelevalvekomitee esimees Järelevalvekomitee liige alates 23. jaanuarist 2017, esimees alates 1. märtsist 2017 Euroopa Parlamendi endine liige, Madalmaad

Maria Helena FAZENDA Järelevalvekomitee liige alates 23. jaanuarist 2017 Sisejulgeolekusüsteemi peasekretär, Portugal Riigiprokurör

Petr KLEMENT Järelevalvekomitee liige alates 23. jaanuarist 2017 Peaprokuratuur, Tšehhi Vabariik Riigiprokurör

Grażyna STRONIKOWSKA Järelevalvekomitee liige alates 13. juulist 2016 Riigiprokuratuur, Varssavi, Poola Riigiprokurör

Rafael MUÑOZ LÓPEZ-CARMONA Järelevalvekomitee liige alates 1. detsembrist 2017 Riigikontrolöri peamise tugiüksuse juhataja korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eriprokuratuuris, Hispaania Audiitor, jurist, ökonomist

OLAFi JÄRELEVALVEKOMITEE ESIMEHE EESSÕNA

2018. aasta tähendas OLAFi jaoks suuri muutusi – ametisse nimetati uus peadirektor. Ametisse nimetamise menetluses tegutses OLAFi järelevalvekomitee vaatlejana ja andis lõpuks järgitud menetlusele heakskiidu. Järelevalvekomitee jääb ootama viljakat koostööd ning on täielikult pühendunud OLAFi toetamisele tema üliolulises võitluses pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab ELi finantshuve. Järelevalvekomitee on tänulik hea koostöö eest Nick Ilettiga, kes oli suurema osa aastast peadirektori asetäitja.

Mõned olulised muutused toimusid ka järelevalvekomitee sekretariaadis. Sekretariaadi juhataja ametikoht on praegu vaba. Sekretariaadi toimimine ei paranenud, kuna töötajad viibisid pikka aega töölt eemal ja ajutisi asendajaid ei õnnestunud leida. Seetõttu olid tulemused aasta alguses kavandatust kasinamad.

Järelevalvekomitee tuli kokku kord kuus, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, (1) ning tähtsaks peeti säilitada pidev kontakt ELi institutsioonide ning OLAFi partnerite ja sidusrühmadega. Igale koosolekule, kus vahetati arvamusi pakilistel teemadel, kutsuti ka OLAFi ametnikke, sealhulgas peadirektor. Järelevalvekomitee tundis elavat huvi ka Euroopa Prokuratuuri asutamise vastu. OLAF andis igal koosolekul järelevalvekomiteele teavet toimunud arengu kohta.

Järelevalvekomitee pööras suurt tähelepanu Euroopa Komisjoni ettepanekule vaadata läbi määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mille põhjal OLAF tegutseb. Esitati mitu soovitust selle kohta, kuidas OLAFi tulemuslikkust saaks järelevalvekomitee ekspertide meelest parandada. Rohkem teavet järelevalvekomitee ette pandud täiustuste kohta leiab käesolevast aastaaruandest.

Järelevalvekomitee tähelepanu keskmes oli ka uute kokkulepete sõlmimine OLAFiga selle kohta, kuidas OLAF annab järelevalvekomiteele aru kahes määrusega ette nähtud küsimuses: menetluslike tagatiste järgimine ja juurdluste kestmine üle 12 kuu. Aja jooksul neid kokkuleppeid analüüsitakse ja selgub, kas need on rahuldavad.

Mitmel korral külastati Euroopa Kontrollikoda, et viia end kurssi kontrollikoja tegevusega pettuste tõkestamise vallas. Need külaskäigud olid tulemuslikud. Uurime võimalusi seada sisse tihedam koostöö, mis võib välja viia selleni, et kontrollikoja töötajate esindaja lähetatakse ajutiselt järelevalvekomitee sekretariaati.

Loodame, et ajaks, mil koostame järgmist aastaaruannet, on sekretariaadi kõik ametikohad täidetud ning järelevalvekomitee soov avaldada hulk arvamusi, mis võimaldavad tagada Euroopa Liidus parema pettuste tõkestamise, on täitunud. Järelevalvekomitee püüab sarnaselt varasemale teha OLAFiga viljakat koostööd, olles kriitiline, kuid edasiviiv.

Sooviksin eriti tänada järelevalvekomitee sekretariaati töö eest, mida nad ebasoodsatest tingimustest hoolimata vaatlusalusel ajavahemikul tegid.

SISUKORD

ÜLESANDE KIRJELDUS

4

ÕIGUSRAAMISTIK, KUS OLAF TEGUTSEB: PANUS OLAFi REFORMI TEEMALISSE MÕTTEVAHETUSSE

4

OLAFi VAHENDITE KONTROLLIMINE

6

JÄLGMINE JÄRELEVALVEKOMITEE ALGATUSEL: JUURDEPÄÄS TEABELE JÄRELEVALVEÜLESANDE TÄITMISEKS

9

OLAFi JUURDLUSTE KESTUSE KONTROLLIMINE

10

ÜLDISED MÄRKUSED

11

JÄRELEVALVEKOMITEE ANALÜÜS, MIS HÕLMAB ÜLE 12 KUU KESTNUD JUURDLUSTE KOHTA ESITATUD 484 ARUANNET

11

LÕPPJÄRELDUSED

13

JUHTUMID, MILLE KOHTA TULEB SAATA TEAVET LIIKMESRIIGI ÕIGUSASUTUSTELE

14

JUHTUMID, MILLE KORRAL ASJAOMASED ASUTUSED EI JÄRGINUD OLAFi SOOVITUSI

14

MENETLUSLIKE TAGATISTE KOHALDAMISEGA SEOTUD ARENGU JÄLGIMINE

16

OLAFI JUURDLUS PRIORITEETIDE JA -SUUNISTE HINDAMINE

16

SUHTED OLAFi, ELi INSTITUTSIOONIDE, OLAFi PARTNERITE JA SIDUSRÜHMADEGA

18

KOHTUMISED ELI INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA MUUDE ASUTUSTEGA

18

OLAFi JÄRELEVALVEKOMITEE JUHTIMINE

18

JÄRELEVALVEKOMITEE SEKRETARIAAT, TÖÖMEETODID JA EELARVEKÜSIMUSED

18

ÜLESANDE KIRJELDUS

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõige 1: „Järelevalvekomitee jälgib korrapäraselt ameti juurdlusülesannete täitmist, et suurendada ameti sõltumatust talle käesoleva määruse alusel antud volituste nõuetekohasel kasutamisel. Eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arenguid ning juurdluse kestust, võttes arvesse peadirektori poolt kooskõlas artikli 7 lõikega 8 esitatud teavet.“

1.

Järelevalvekomitee loodi eesmärgiga suurendada OLAFi juurdlustegevuse korrapärase jälgimisega OLAFi sõltumatust ja see sõltumatus tagada ning aidata OLAFi peadirektoril täita oma ülesandeid. Järelevalvekomitee on täielikult pühendunud selle kohustuse täitmisele. Samuti tõlgendab järelevalvekomitee oma OLAFi peadirektori abistaja rolli viisil, mis võimaldab OLAFil kõige paremini suurendada oma tõhusust jõulise ja erapooletu ELi uurimisasutusena, mis on täielikult sõltumatu põhjendamatust välisest survest ja sekkumisest. OLAF tähistab tänavu oma kahekümnendat aastapäeva, mis annab võimaluse mõtiskleda selle üle, kuidas amet on täitnud oma rolli ja kuidas ta kavatseb edasi minna, eelkõige arvesse võttes Euroopa Prokuratuuri asutamist võitluseks pettuse, korruptsiooni ja kuritegudega, mis kahjustavad ELi eelarvet. Järelevalvekomitee on valmis OLAFit tema jõupingutustes toetama, et parandada ameti töö kvaliteeti ning mängida olulist rolli uues Euroopa õigusruumis, kus OLAF abi ja toetus Euroopa Prokuratuurile ning OLAFi koostöö Euroopa Prokuratuuriga on ELi finantshuvide kaitsmiseks väga oluline.

2.

Järelevalvekomitee esitab OLAFi peadirektorile ja institutsioonidele arvamusi ja aruandeid OLAFi juurdluste kohta, sekkumata käimasolevate juurdluste käiku. OLAFi juurdluste korrapärane jälgimine on parim viis, kuidas tagada ameti sõltumatus. Järelevalvekomitee tegeles vaatlusalusel ajavahemikul palju sellega, et luua koos OLAFi uue peadirektoriga töö jaoks tugev alus ja parandada OLAFilt korrapäraselt saadava teabe kvaliteeti (see puudutab eelkõige teavet, mis esitatakse aruannetes üle 12 kuu kestnud juurdluste kohta, teavet OLAFi juurdlusi käsitlevate üksikute kaebuste kohta ning teavet nende OLAFi soovituste kohta, mida asjaomased asutused ei ole järginud). Järelevalvekomitee osaleb aktiivselt iga-aastases institutsioonidevahelises arvamuste vahetuses OLAFi tulemuslikkuse üle, jäädes kindlaks seisukohale, et on vaja kindlaks määrata juurdlusprioriteedid kooskõlas ELi eelarvekulude põhivaldkondadega.

3.

Järelevalvekomitee annab aru institutsioonidele, kes on nimetanud ametisse järelevalvekomitee liikmed. Järelevalvekomitee möödunud aasta tegevusaruannet arutati eelarve ja personaliküsimuste voliniku Günther Oettingeriga, komisjoni peasekretäri Martin Selmayriga, Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoniga, nõukogu pettustevastase võitluse töörühmaga Austria eesistumise ajal, kontrollikojaga ja Euroopa ombudsmaniga. Olles teadlik sellest, kui oluline on muuta OLAFi määrust (EL, Euratom) nr 883/2013, et viia OLAFi volitused vastavusse Euroopa Prokuratuuri vajadustega, vaatlesid järelevalvekomitee liikmed seda küsimust põhjalikult ning esitasid oma seisukohad koos konkreetsete soovitustega mitme õigusnormi kohta aruandes, mis saadeti institutsioonidele 2018. aasta novembris. Järelevalvekomitee tunneb heameelt Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonilt saadud positiivse tagasiside üle.

4.

Järelevalvekomitee pidas 11 täiskogu koosolekut (2) ning jätkas tavaga kutsuda OLAFi äsja ametisse nimetatud peadirektor ja tema töötajad oma koosolekutele, et arutada ükskõik millist järelevalvekomitee ja OLAFi töös olulist küsimust ja saada selle kohta teavet. Järelevalvekomitee ootas pikisilmi võimalust teha OLAFiga edasiviivat koostööd ning aidata ametil parandada oma tulemuslikkust ja tõhusust. Järelevalvekomitee nimetas aruandeperioodil ametisse raportöörid, et teha tööd järelevalvekomitee töökava konkreetsete valdkondadega ja võtta nende suhtes järelmeetmeid. Need raportöörid töötasid tihedas koostöös sekretariaadiga, et koostada järelevalvekomiteele vastuvõtmiseks arvamuste eelnõusid ja aruannete projekte.

ÕIGUSRAAMISTIK, KUS OLAF TEGUTSEB: PANUS OLAFi REFORMI TEEMALISSE MÕTTEVAHETUSSE

5.

Käesolevas aruandes käsitletaval ajavahemikul peeti elavaid arutelusid OLAFi õigusliku aluse, määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 reformimise üle. Ettepanek muuta OLAFi määrust seoses koostööga Euroopa Prokuratuuriga ja OLAFi juurdluste tulemuslikkusega tipnes Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandliku resolutsiooni heakskiitmisega (3). Olles igati teadlik selle reformi tähtsusest, püüdis järelevalvekomitee parlamendi taotlusel mängida arutelus aktiivset ja edasiviivat rolli, tulles parlamendi eelarvekontrollikomisjoni ette ning esitades komisjonile, nõukogule ja parlamendile kirjalikud soovitused, mis käsitlesid OLAFi tulevasi suhteid Euroopa Prokuratuuriga, juurdepääsu teabele ja OLAFi töösuhteid järelevalvekomiteega uue määruse alusel (4). Järelevalvekomitee juhindus muutmisettepaneku konkreetsete sätete kohta märkuste esitamisel juurdluste erapooletu läbiviimise, õiguskindluse, läbipaistvuse ja vastutuse põhimõttest, mida OLAF peab järgima.

6.

Kooskõlas oma arvamusega nr 2/2017 OLAFi määruse kohaldamise kohta (5) määras järelevalvekomitee kindlaks mõned põhietapid, mis vajavad juurdlusülesannete täitmisel selgitamist. Järelevalvekomitee rõhutas, et juurdluste korrapärane jälgimine peab alles jääma kui parim viis, kuidas tagada OLAFi sõltumatus, ning et ta vajab juurdepääsu kogu oma kohustuste täitmiseks vajalikule teabele. Järelevalvekomitee on ainulaadne sõltumatu organ, kes vajab oma suurte volituste kasutamiseks asjakohaseid vahendeid. Järelevalvekomiteel on hea meel, et tänu parlamendi seadusandlikule resolutsioonile saab järelevalvekomitee sekretariaadile leida koha, mis on kõige sobivam, et järelevalvekomiteed järelevalveülesande täitmisel tõhusalt abistada (6).

7.

Järelevalvekomitee peab julgustavaks asjaolu, et parlamendi seadusandlik resolutsioon sisaldab mitut järelevalvekomitee soovitust, sealhulgas soovitust OLAFi sõltumatuse suurendamise kohta ja OLAFi juurdlusülesannete nõuetekohase täitmise kohta (7). Need soovitused on järgmised: i) OLAFi peadirektor peab teavitama järelevalvekomiteed korrapäraselt juhtudest, mil ta on otsustanud mitte algatada juurdlust, märkides sellise otsuse põhjused, et tagada läbipaistvus ja OLAFile esitatud väidete erapooletu hindamine; ii) OLAF peab esitama aruannetes, mille ta esitab järelevalvekomiteele üle 12 kuu kestnud juurdluste kohta, üksikasjalikku teavet, et suurendada OLAFi sõltumatust ja austada õigust heale haldusele; iii) järelevalvekomiteel peab olema juurdepääs kogu teabele ja kõikidele dokumentidele, mida ta peab vajalikuks oma ülesannete täitmiseks, et tagada OLAFi sõltumatuse suurendamiseks usaldusväärne järelevalvesüsteem; iv) OLAFi ülesanne on koostada soovitused, mis lisatakse juurdluse lõpetamisel peadirektori juhtimisel koostatavale aruandele, et tagada õiguskindlus, sõltumatus ja erapooletud juurdluse järeldused, ning v) komisjon peab konsulteerima järelevalvekomiteega enne peadirektorile mis tahes distsiplinaarkaristuse määramist või tema puutumatuse äravõtmist, et kaitsta peadirektori sõltumatust.

8.

Järelevalvekomitee pööras erilist tähelepanu OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri tulevastele suhetele, kuna tal on erakordselt head võimalused aidata toime tulla raskustega, mis võivad tekkida nende kahe asutuse vahel töösuhete sisseseadmisel. Järelevalvekomiteel on hea meel, et mõni tema selles valdkonnas esitatud õiguslik soovitus on lõimitud parlamendi seadusandlikku ettepanekusse. Need soovitused on eelkõige järgmised: i) OLAF peab teavitama asjaomaseid institutsioone, organeid, ameteid ja asutusi pärast neile edastatud väidetele esialgse hinnangu andmist, välja arvatud juhul, kui see kahjustaks juurdlust; (8) ii) OLAF peab katkestama poolelioleva juurdluse, kui Euroopa Prokuratuur uurib samu asjaolusid, ning hoiduma Euroopa Prokuratuuri taotlusel teatavatest toimingutest või meetmetest; (9) iii) kui OLAF võtab toetavaid või täiendavaid meetmeid, peaks ta kohaldama Euroopa Prokuratuuri taotlusel kõrgemaid põhiõiguste, menetluslike tagatiste ja andmekaitse standardeid, et kaitsta tõendite vastuvõetavust, (10) ning iv) järelevalvekomiteel on uus ülesanne: esitada enne OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahelise halduskokkuleppe vastuvõtmist oma arvamus (11).

OLAFi VAHENDITE KONTROLLIMINE

Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse 1999/352/EÜ (millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet ja mida on muudetud 27. septembri 2013. aasta otsusega 2013/478/EL) artikli 6 lõige 2: „2.   Pärast järelevalvekomiteega konsulteerimist saadab peadirektor eelarve peadirektoraadi peadirektorile aegsasti esialgse eelarveprojekti, mis kirjendatakse Euroopa Liidu üldeelarves komisjoni käsitleva eelarveosa ameti käsitlevasse lisasse.“ Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 kolmas lõik: „Järelevalvekomitee esitab peadirektorile arvamusi, sealhulgas asjakohasel juhul soovitusi muu hulgas ameti juurdlustegevuseks vajalike vahendite [—] kohta.“

9.

Järelevalvekomitee peab oma kohustuseks tagada, et OLAFi eelarve- ja personalipoliitika võimaldab ametil kasutada tõhusalt oma volitusi. Järelevalvekomitee on teadlik, et OLAFi eelarvealane sõltumatus mõjutab otseselt juurdlusi ja operatsioone. Seepärast leiab järelevalvekomitee, et asjakohane eelarve ja terviklik personalistrateegia peaksid kuuluma uue peadirektori põhiprioriteetide hulka.

10.

Järelevalvekomitee tunnistab, et komisjoni eelarveprojektis on rakendatud kokkuhoiumeetmeid, ning on tähele pannud, et eelarve aastane kasv on pidevalt vähenenud kuni selleni, et see lõpuks peaaegu lakkas. Järelevalvekomitee meelest ei tohiks see kasvu vähenemine kahjustada võitlust pettuse või muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Järelevalvekomitee leiab, et OLAFit ei tuleks mitte üksnes säästa kõige rangematest kokkuhoiumeetmetest, mida kohaldatakse teiste komisjoni peadirektoraatide suhtes, vaid OLAFil tuleks ka võimaldada pakkuda stiimuleid, et ta saaks värvata juurdluste ja varade tagasinõudmise valdkonnas tegutsevaid kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste. See on eriti oluline silmas pidades OLAFi tulevasi töösuhteid Euroopa Prokuratuuriga.

11.

Järelevalvekomitee avaldas aruandeperioodil kaks arvamust, mis käsitlesid OLAFi 2019. ja 2020. aasta esialgset eelarveprojekti, (12) ning analüüsis 2018. aastaks heaks kiidetud OLAFi eelarve täitmist. 2019. ja 2020. aasta esialgse eelarveprojekti vaatlemisel keskendus järelevalveamet eelkõige kolmele küsimusele: i) OLAFi sisuhaldussüsteemi (OCM) rakendamise finants- ja tegevusalane mõju (tegemist on andmebaasiga, mis sisaldab juhtumitega seotud teavet ja millega asendati eelmine juhtumite haldussüsteem (CMS)); ii) OLAFi personalistrateegia, millele järelevalvekomitee pani suuri lootusi, ning iii) Euroopa Prokuratuuri asutamise mõju OLAFi eelarvele.

i)   Sisuhaldussüsteemi rakendamise finants- ja tegevusalane mõju

12.

OLAFi sisuhaldussüsteem on juhtumite ja dokumentide haldamise vahend, mida kasutatakse OLAFi juurdluste läbiviimisel ja muus tegevuses, et kaitsta ELi finantshuve kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013. Sisuhaldussüsteemiga asendati varasem juhtumite haldussüsteem. Järelevalvekomitee leiab, et sisuhaldussüsteemi ei tuleks kasutada üksnes haldusküsimustes aru andmise süsteemina, vaid ka tõelise tegevus- ja uurimisvahendina.

13.

Järelevalvekomitee tunneb muret seoses selle süsteemi rakendamiseks kaasatud eelarvevahenditega ning süsteemi mõjuga OLAFi juurdlustegevusele ja järelevalvevahenditele. Süsteemi omamisega seotud kulud olid 2012.–2018. aastal 15,3 miljonit eurot. OLAF andis järelevalvekomiteele teada, et alates 2021. aastast on enamik kulusid eeldatavasti hoolduskulud, millele lisanduvad piiratud arendamiskulud, kui OLAFi tööprotsessid või arenguvajadused peaksid muutuma (nt seoses Euroopa Prokuratuuri asutamisega). Sisuhaldussüsteemi omamisega seotud kogukuludeks ajavahemikul 2019–2021 on kavandatud 10,2 miljonit eurot. Järelevalvekomitee on oma varasemates arvamustes rõhutanud, et kulutõhusa pettuste uurimise jaoks on vajalik hästi korraldatud ning ajakohane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

14.

Oma arvamuses nr 1/2018 soovitas järelevalvekomitee komisjoni siseauditi talitusel auditeerida sisuhaldussüsteemi rakendamisel ette tulnud probleeme, sealhulgas alates 2012. aastast projekti rakendamisel tekkinud iga-aastaseid kulusid. 24. jaanuaril 2019 küsis järelevalvekomitee raportöör, kes vastutab OLAFi vahendite kontrollimise eest, OLAFilt täielikku aruannet sisuhaldussüsteemi projekti kulude jaotuse kohta alates selle loomisest. Seda on oodata lähitulevikus.

15.

Järelevalvekomitee on kirjeldanud varasemates aastaaruannetes enda ja OLAFi töötajate kogemusi seoses sisuhaldussüsteemi puudustega ning on toonud pakilise probleemina esile oma piiratud juurdepääsu OLAFi juhtumitega seotud teabele (13). Järelevalvekomitee on juhtinud tähelepanu probleemidele dokumentide ülekandmisel eelmisest süsteemist ning asjaolule, et sisuhaldussüsteemi andmebaasis ei ole funktsiooni, mis oleks kohandatud järelevalvekomitee vajadusega jälgida juhtumeid ja OLAFi operatiivandmete süsteemsust. Järelevalvekomitee on väljendanud muret seoses sisuhaldussüsteemi kohandamisega OLAFi juurdlusvajadustega, mis võib kahjustada OLAFi uurijate igapäevatööd. Juurdepääsu puudumine ja süsteemi vajakajäämised on negatiivselt mõjutanud järelevalvekomitee tegevust OLAFi juurdlusfunktsiooni rakendamise kontrollimisel.

16.

Järelevalvekomitee rõõmustas sisuhaldussüsteemi projekti päritolu ja süsteemi täiustamiseks sinna lisatud uute elementide tutvustuse üle, mille OLAF oli järelevalvekomitee taotlusel esitanud. Ehkki süsteemi funktsioonid ja teabevahetus OLAFiga on pärast uue peadirektori ametisse nimetamist paranenud, peab järelevalvekomitee vajalikuks rakendada lisamoodulit, mis võimaldab tal saada ja kasutada järelevalve teostamiseks hõlpsasti operatiivandmeid. OLAFi sõnul pidi järelevalvekomitee vajaduste analüüsimine algama 2019. aasta aprillis ning aruanded ja meeldetuletused järelevalvekomiteele lisatakse eeldatavasti sisuhaldussüsteemi 2019. aasta detsembri väljalaskesse. Järelevalvekomitee töölaud töötatakse välja sidushaldussüsteemi ühe teise väljalaske raames 2020. aastal. Suureks takistuseks järelevalvekomitee ülesannete täitmisel oli juurdepääsu puudumine OLAFi juhtumitele olukorras, kus juurdluse etappide kohta oli vaja juhtumiga seotud teavet.

17.

Mis puudutab sisuhaldussüsteemi rakendamist, siis järelevalvekomiteed teavitati, et OLAFi direktorid ja peadirektor olid andnud 2012. aasta juunis heakskiidu integreeritud funktsioonidega organisatsiooni sisuhaldussüsteemi väljatöötamisele, kuid seda saab siiski kohandada vastavalt OLAFi konkreetsetele vajadustele. Pärast seda otsust korraldas 2011. aastal loodud OLAFi-sisene rakkerühm uuringu, mille raames vaadeldi erinevaid võimalusi luua uus juhtumite haldamise süsteem.

18.

Peale selle selgitas OLAF, et 2016. aasta otsus käivitada sisuhaldussüsteem tehti peamiselt vajakajäämiste tõttu varasemas süsteemis (juhtumite haldussüsteem). Paraku on sisuhaldussüsteemi rakendamisel esinenud mitmesuguseid, esmakordselt toodetavate IT-süsteemide puhul tavapäraseid probleeme. Alles hiljem tõestati, et otsuse süsteem kasutusele võtta oleks pidanud edasi lükkama, seni kuni süsteemi on põhjalikumalt katsetatud ja süsteem on tehniliselt stabiilsem. OLAFi sõnul olid sisuhaldussüsteemi puhul alguses ette tulnud probleemid võrreldavad probleemidega, mis on avastatud muude sama suurusega IT-süsteemide rakendamisel. Näiteks kasutajate sagedased muutmistaotlused väga varajases tootmisetapis, kasutatavast spetsiifilisest tehnoloogiast tulenevad raskused sobivate IT-ekspertide leidmisel, kasutajate soovimatus muuta oma tööharjumusi ja järgida süsteemiga ette nähtud ranget töövoogu ning liiga lühike aeg põhjalikuks tootmiseelseks katsetamiseks.

19.

OLAF uurib igal aastal oma töötajate rahulolu infotehnoloogiaga. 2015. aastal oli juhtumite haldussüsteemiga ja süsteemiga THOR rahul vastavalt 51 % ja 66 %. 2016. aastal langes see näitaja umbes 6,58 %-le, kajastades probleeme uue süsteemi kasutamise ning sisuhaldussüsteemi stabiilsuse ja kiirusega, kuid 2017. ja 2018. aastal näitaja paranes, jõudes 14 %ni. Järelevalvekomitee tunneb nende tulemuste vastu suurt huvi, kuna tegemist on oluliste näitajatega.

20.

OLAFi peadirektori palvel hindas ja jälgis OLAFi siseauditi funktsiooni täitja 2015. ja 2017. aastal põhjalikult sisuhaldussüsteemi projekti. Komisjoni siseauditi talitus auditeeris 2017. aastal IT turvet. Samuti oli järelevalvekomitee soovitanud peadirektorile, et siseauditi talitus teeks projekti auditi. Sellega ei ole veel lõpule jõutud, ent kohe kui on olemas esialgsed järeldused, edastatakse need märkuste saamiseks OLAFile. Kõige viimane siseauditi talituse auditikavas ette nähtud projektijuhtimise audit ei ole veel lõppenud. Järelevalvekomitee palus OLAFil arutada siseauditi talituse järeldusi kohe, kui need on kättesaadavad. OLAF on esitanud järelevalvekomiteele üksikasjalikku teavet järgmises kolmes küsimuses.

21.

OLAFi siseauditi funktsiooni täitja keskendus oma auditis projekti juhtimisele ja korraldamisele, samal ajal kui siseauditi talituse 2017. aasta auditis oli tähelepanu keskmes loogilise IT turbe kontroll. Siseauditi talitus esitas oma 2017. aasta auditi raames OLAFi peadirektorile neli soovitust, mille kõigiga nõustuti. OLAF võttis neid soovitusi arvesse tegevuskavas, mis koosneb 31 konkreetsest meetmest. Siseauditi talitus jälgib toimuvat arengut, et hinnata, mil määral on neid meetmeid nõuetekohaselt rakendatud.

22.

2018. aastal tehti uute funktsioonide väljatöötamisse paus ja tähelepanu alla võeti programmivigade kõrvaldamine, kuid alates 2018. aasta detsembrist on rakendatud uut sisuhaldussüsteemi juhtimisstruktuuri. Töökorraldus on järgmine: juhtkomitee (mida juhib peadirektor) on juba seadnud tähtsusjärjekorda sisuhaldussüsteemi kõrgetasemelised nõuded; selle põhjal on kokku lepitud sisuhaldussüsteemi käikulaskmise kavas kuni 2019. aasta lõpuni; tegevuse elluviimise töörühm otsustab, kuidas kõrgetasemelisi nõudeid süsteemis arendada. Otsuste ahel on selgelt kindlaks määratud ja on näha olnud, et praktikas see toimib.

23.

Praegu ei saa paljusid ostetud mooduleid koos süsteemiga kasutada. Pidev dialoog IT-ekspertide ja kasutajate vahel on toonud nii palju lihtsustamis- ja täiustamissoovitusi, et praegu süsteemis töötavad eksperdid ei suuda süsteemi kiiresti kokku panna. Väljastpoolt komisjoni pärit lisaekspertide palkamine suurendaks tublisti kulusid. Praegu nähakse vaeva eeskätt selle nimel, et suurendada süsteemi suutlikkust ja lõpetada 2020. aasta lõpuks süsteemi arendamine.

24.

Järelevalvekomiteele valmistab eriti suurt muret OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahel kavandatud ulatuslik veebipõhine teabevahetus ning selle lisafunktsiooni mõju sisuhaldussüsteemi suutlikkusele. Ehkki järelevalvekomiteele on kinnitatud, et sisuhaldussüsteemi ja Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade haldamise süsteemi vaheline seos (süsteem peaks valmima 2021. aastaks) ei tohiks mõjutada sisuhaldussüsteemi toimimist, on järelevalvekomitee teada saanud, et kasutatavat liidest ei ole seni üksikasjalikult analüüsitud, kuna veel ei ole otsustatud, millist süsteemi Euroopa Prokuratuur kasutama hakkab. Seetõttu ei suudetud muret tulevikus sisuhaldussüsteemi ees seisvate probleemide pärast täielikult hajutada.

25.

Kuigi sisuhaldussüsteem mõjutab järelevalvekomitee igapäevatööd, on järelevalvekomitee võimalused hinnata süsteemi toimimist piiratud, kuna sekretariaadi töötajatel ja mõnel järelevalvekomitee liikmel on kasutajatena süsteemile juurdepääs vaid konkreetsete juhtumite puhul. Järelevalvekomitee jääb ootama võimalust analüüsida auditi tegijate järeldusi ning hinnangut süsteemi kulude, turvalisuse ja tulemuslikkuse kohta. Järelevalvekomiteel on hea meel peadirektori otsuse üle võtta vastutus süsteemi ning OLAFi ja järelevalvekomitee vahelise dialoogi arendamise ja parandamise eest. See dialoog peaks kaasa tooma järelevalvekomitee ja järelevalvekomitee sekretariaadi aktiivse kaasamise nende töös vajalikesse IT-vahenditesse, mis on eeltingimus järelevalvekomitee volituste kasutamiseks.

ii)   OLAFi personalistrateegia

26.

Järelevalvekomitee on veendunud, et komisjonist sõltumatute ametisiseste töötajate ja rahaliste vahendite olemasolu toetab OLAFi sõltumatust. See on eriti tähtis seoses värbamise ja koolitamisega ning suutlikkusega reageerida uutele ja keerukatele pettustele. Seetõttu soovitas järelevalvekomitee oma arvamuses nr 1/2018 OLAFi peadirektoril paluda Euroopa Komisjonil luua OLAFis personaliüksus, et säilitada värbamisprotseduurides ameti tõhusus ja sõltumatus.

27.

Järelevalvekomitee on analüüsinud tähelepanelikult OLAFi personalistrateegiat ja 2019. aasta juhtimiskava, kuna usaldusväärne personalipoliitika ja -strateegia on juurdluste edukuse tagamiseks ülioluline. Järelevalvekomitee on märganud praktilisi raskusi sellise tõhusa personalipoliitika kehtestamisel, mis võimaldaks OLAFil täita oma põhiülesannet korraldada sõltumatuid juurdlusi.

28.

OLAFi peadirektor ei ole eelarve- ja halduskorraldusega seotud küsimustes täiesti sõltumatu, olles kohustatud järgima komisjoni uut tsentraliseeritud personalipoliitikat. Järelevalvekomitee leiab, et OLAFile tuleks kasuks, kui selles olulises valdkonnas toimuks detsentraliseerimine, ning komisjoni haldusosakond peaks tegema kõik endast oleneva, et leppida kokku halduskorralduses, mis võimaldab OLAFil rakendada oma enda personalipoliitikat. On väga tähtis, et OLAFi peadirektor säilitaks selles valdkonnas oma sõltumatuse, mis on vajalik tema ametisiseste ja riigiüleste ülesannete täitmiseks.

29.

Järelevalvekomitee rõhutab, et on oluline kehtestada ulatuslik, spetsialiseeritud ja pidev koolitusprogramm, et parandada uurijate teadmisi ja oskusi, eriti ELi ja liikmesriikide eeskirjade rahalise rakendamise vallas. OLAFi kohustuste täitmiseks on ülitähtis OLAFi uurijate sõltumatus. Järelevalvekomitee rõhutab taas kord, et OLAFi personalistrateegias tuleks keskenduda ameti põhiülesannetele ja suurendada ameti juurdlussuutlikkust. Järelevalveamet toetas OLAFi taotlust saada juurde kuus administraatori ametikohta, et amet saaks täita oma juurdlusülesandeid, tunnistades samas pettuste ennetamise ja seadusandliku tegevuse tähtsust.

30.

Järelevalvekomitee on teadlik tööjõu hindamisest, mille OLAF sel aastal ette võtab. Selle eesmärk on koostada ülevaade töökohtadest, ülesannetest ja tulemustest, et määrata kindlaks töötajate jaotus peamistes uurimis- ja poliitikavaldkondades. Kindlaks tuleb määrata sihid ja eesmärgid, nagu ka vahendite jaotus direktoraatide vahel (millest kolm tegelevad juurdlustega ja ülejäänud tegelevad poliitikavaldkondadega). Järelevalvekomitee täheldab, et OLAFi reageeriva juurdluspoliitika tõttu on keeruline hinnata tulevast töökoormust ja vahendite jaotust.

31.

Järelevalvekomitee soovitab tungivalt kavandada tervikliku personalistrateegia, mis põhineb OLAFi prioriteetide ja töömeetodite põhjalikul analüüsil. See strateegia võimaldaks i) jaotada OLAFis paremini vahendeid, tänu millele saaks keskenduda rohkem peamistele juurdlusülesannetele; ii) rakendada paremini OLAFi-sisest sünergiat, eriti kasutades OLAFi töötajate mitmesuguseid oskusi ja pädevusi; iii) pakkuda juurdlustegevuse jaoks asjakohast haldustuge; iv) suurendada OLAFis ja komisjonis liikuvust ning v) arendada paremini koolituspoliitikat, et hõlbustada liikuvust, kahjustamata sealjuures juurdluste kvaliteeti.

iii)   Euroopa Prokuratuuri asutamise mõju OLAFi eelarvele

32.

Järelevalvekomitee kordas oma arvamuses nr 1/2018 OLAFi esialgse eelarveprojekti kohta, (14) et eelarveliste ametikohtade üleviimist OLAFist Euroopa Prokuratuuri tuleks hoolikalt kaaluda ning neid ametikohti üle viies tuleks kaitsta OLAFi võimet jätkata oma kohustuste täitmist, eelkõige suutlikkust korraldada juurdlusi. OLAFi töötajate praegust arvu silmas pidades on keeruline mõista, kuidas OLAF tuleks toime ametikohtade loetelu täiendava kärpimisega, kui just ametikoha üleviimisel ei ole selge seos ülesannete üleviimisega.

33.

Järelevalvekomitee vaatas läbi OLAFi analüüsi, mis käsitleb Euroopa Prokuratuuri mõju OLAFi personaliga seotud strateegilisele kavale, ning jälgib tähelepanelikult Euroopa Prokuratuuri asutamise tagajärgi OLAFi tegevusele ja töömeetoditele. Nagu järelevalvekomitee märkis iga-aastases institutsioonidevahelises arvamuste vahetuses, ei tohi OLAFi vahendite vähendamisega kahjustada OLAFi juurdlussuutlikkust reageerimisel Euroopa Prokuratuuri tulevastele abitaotlustele. Järelevalveamet soovitab OLAFi peadirektoril teha eelarvealane mõjuhinnang, et mõõta ametikohtade Euroopa Prokuratuuri üleviimise mõju OLAFi tõhususele ja tegevussuutlikkusele. Euroopa Prokuratuuri struktuuride ja ülesannete täielikuks paikapanekuks kulub veel aega. Euroopa Prokuratuuri edukus ELi finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemisel sõltub ka OLAFi pakutavast olulisest abist. On väga tähtis, et OLAF, kellel on juurdluste läbiviimise vallas kakskümmend aastat kogemusi, säilitaks kogu oma kvaliteetse personali, et järgida Euroopa Prokuratuuriga koostöö tegemisel ja Euroopa Prokuratuuri abistamisel kõige kõrgemaid standardeid.

JÄLGMINE JÄRELEVALVEKOMITEE ALGATUSEL: JUURDEPÄÄS TEABELE JÄRELEVALVEÜLESANDE TÄITMISEKS

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõige 1: Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 kolmas lõik: „Järelevalvekomitee jälgib korrapäraselt ameti juurdlusülesannete täitmist [—].“ Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse (millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet) artikkel 4: „[—] [Järelevalve][k]omitee vastutab ameti juurdlusülesande täitmise korrapärase jälgimise eest.“ Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigustalituste 5. septembri 2016. aasta ühisarvamus Ühisarvamuses rõhutatakse, et määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 — on antud järelevalvekomiteele õigus saada OLAFi peadirektorilt teavet juhtumite kohta, mille teave on edastatud liikmesriigi õigusasutusele, isegi kui OLAF ei ole juurdlust korraldanud; — on antud järelevalvekomiteele õigus saada OLAFi peadirektorilt juhtumiga seotud lisateavet kõikide juhtumite, sh pooleliolevate juurdluste, mitte üksnes lõpetatud juhtumite kohta, ning — on ette nähtud OLAFi peadirektori kohustus esitada aruandluse raames aktiivselt teavet. Seda silmas pidades ei piisa OLAFi peadirektori määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 sätestatud kohustuste täitmiseks üksnes passiivse elektroonilise juurdepääsu võimaldamisest OLAFi andmebaasile.

34.

Et suurendada OLAFi sõltumatust ja aidata peadirektoril täita oma ülesandeid, jälgib järelevalvekomitee aktiivselt ja pidevalt, kuidas OLAF korraldab juurdlusi. Järelevalvekomitee on nimetanud ametisse raportöörid, kes tegelevad nii tundlike sisejuurdlustega kui ka juhtumitega, mille puhul peadirektor on teinud pärast saabunud teabe hindamist otsuse jätta juurdlus algatamata (nn tagasilükatud juhtumid).

35.

Järelevalvekomitee rõhutas oma eelmises tegevusaruandes, et tal on OLAFi juhtumitega seotud teabele piiratud juurdepääs ning et see probleem tuleb kiiresti lahendada. Aruandeperioodil kulutati palju aega asjakohase teabe hankimisele mitmest elektroonilisest süsteemist (OCM, THOR ja CMS), kus andmeid hoitakse. Olukord paranes rahuldavalt pärast OLAFi uue peadirektori Ville Itälä ametisse nimetamist 2018. aasta augustis. 2018. aasta novembris leiti lõpuks lahendus ning järelevalvekomitee raportööridele ja sekretariaadi liikmetele anti juhtumitega seotud teabele täielik juurdepääs. Järelevalvekomitee kontrollis aruandeperioodil 64 OLAFi toimikut, millest 60 olid seotud juhtumitega, mille puhul OLAFi peadirektor oli teinud otsuse jätta juurdlus algatamata (tagasilükatud juhtumid), ning 4 OLAFi korraldatud ja lõpetatud sisejuurdlustega. See juurdepääs võimaldas järelevalvekomiteel lõpuks oma tööd edasi viia ning korraldada paremini juurdluste läbiviimise teemalist arvamuste vahetust OLAFi töötajatega.

36.

Järelevalvekomitee raportöörid pidasid 2019. aasta jaanuarist märtsini igakuiseid koosolekuid OLAFi personalijuhtidega, sealhulgas direktoraadi A (juurdlused I) ja direktoraadi C (juurdluste toetamine) direktoritega ning üksuste 0.1 (juurdlused, valimine ja läbivaatamine) A.1 (ELi töötajad), C.3 (tegevusanalüüs ja digitaalkriminalistika) ja C.4 (õigusküsimused ja nõustamine) juhtidega. Koosolekutel osalesid ka valijad, läbivaatajad, uurijad, operatiivabiüksuste analüütikud ning õigusnõustamise ja järelmeetmete üksuste liikmed. Koosolekute sari jõudis lõpule 2019. aasta märtsis, mille järel järelevalvekomitee hakkas koostama oma arvamusi.

37.

Käesoleva aruande kirjutamise ajal on järelevalvekomiteel valmimas mitu arvamust juhtumite kohta, mille puhul OLAFi peadirektor jättis juurdluse algatamata (tagasilükatud juhtumid), lõpuleviidud sisejuurdluste kohta, mille teave on saadetud liikmesriikide õigusasutustele, ning sisejuurdluste kohta, mis lõpetati järelmeetmeid võtmata. Järelevalvekomiteel kui sõltumatul organil on selle ülesande täitmiseks ainulaadne positsioon. Juhtumite uurimisel võttis järelevalvekomitee nõuetekohaselt arvesse muu hulgas järgmisi elemente: võimalik oht juurdluste sõltumatule läbiviimisele; menetluslikest tagatistest ja põhiõigustest kinnipidamine; juurdluse üldpõhimõtete ja -eeskirjade järgimine; juurdluste õiguspärasuse kontroll; toimikute kvaliteedi, sisuhaldussüsteemis sisalduvad teabe järjepidevuse ja toimunud tegevuse üldine hindamine ning OLAFi töötajatele mõeldud juurdlusmenetlusi käsitlevates suunistes sätestatud eeskirjade järgimine.

OLAFi JUURDLUSTE KESTUSE KONTROLLIMINE

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõige 1: „Järelevalvekomitee jälgib korrapäraselt ameti juurdlusülesannete täitmist, et suurendada ameti sõltumatust talle käesoleva määruse alusel antud volituste nõuetekohasel kasutamisel.“ Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 teine lõik: „Eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arenguid ning juurdluse kestust, võttes arvesse peadirektori poolt kooskõlas artikli 7 lõikega 8 esitatud teavet.“ „Juurdlus viiakse katkestusteta läbi ajavahemiku vältel, mis peab olema proportsionaalne juhtumi asjaolude ja keerukusega.“ Investigations shall be conducted continuously over a period which must be proportionate to the circumstances and complexity of the case. Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 7 lõige 8: „Kui juurdlust ei saa lõpetada 12 kuu jooksul alates selle algatamisest, esitab peadirektor kaheteistkuulise tähtaja lõpuks ja seejärel iga kuue kuu tagant järelevalvekomiteele aruande, milles on märgitud juurdluse jätkamise põhjused ning parandusmeetmed, mida on kavas juurdluse kiirendamiseks võtta.“

Üldised märkused

38.

OLAFi juurdluste kestuse kontrollimine on üks järelevalvekomitee põhiülesandeid, et suurendada OLAFi sõltumatust. Järelevalvekomitee teostab sellist kontrolli eesmärgiga tagada, et juurdlused viiakse katkestusteta läbi ajavahemiku vältel, mis on proportsionaalne juhtumi asjaolude ja keerukusega, ning välistada sekkumine juurdluste erapooletusse korraldamisse.

39.

OLAFi juurdluste kestus on oluline näitaja, mida kasutatakse selleks, et hinnata juurdluste tulemuslikkust ning jälgida kinnipidamist menetluslikest tagatistest ja ELi põhiõiguste harta artiklis 41 osutatud õigusest heale haldusele. OLAFi juurdluste kestust kontrollitakse ka selle tagamiseks, et i) viivitused ei takista juurdluse kavandatud tulemuse saavutamist, muu hulgas sellistel põhjustel nagu aegumine; ii) asjaomased asutused võtavad OLAFi juurdlustega seotud järelmeetmeid ning iii) OLAF on juurdluste korraldamisel, sealhulgas oma inim- ja finantsressursside tõhusal kasutamisel, tõepoolest sõltumatu. Samuti võivad juurdluste kestuse objektiivsed põhjused mõjutada OLAFi juurdlusprioriteetide vastuvõtmist.

40.

Järelevalvekomitee on täheldanud, et OLAFi iga-aastastes juhtimiskavades püstitatakse üldine juurdluste keskmise kestuse eesmärk. Näiteks nii 2018. kui ka 2019. aastal ei tohtinud see ületada 20 kuud (15). Sellel näitajal tundub olevat täita statistilise vahendi ülesanne. Järelevalvekomitee on märganud, et OLAFi juurdlusmenetluses puudub kord, mille kohaselt oleks pärast juurdluse algatamise otsuse tegemist vaja juurdluse kestuse pikendamiseks ametlikku luba. Sellest tulenevalt jäävad kõik juurdlused põhimõtteliselt avatuks määramata ajaks. Ainus määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ette nähtud mehhanism, mis sarnaneb juurdluste kestuse kontrollimisega, on OLAFi peadirektori kohustus esitada järelevalvekomiteele 12 kuu möödumisel ja seejärel iga 6 kuu tagant aruanne, mis põhineb OLAFi enda hinnangul juhtumi lõpetamatajätmise põhjuste ja juurdluse kiirendamiseks kavandatud parandusmeetmete kohta. Järelevalvekomitee pani tähele, et OLAF kasutas ka järelevalvekomiteele juurdluste kestusest teatamise süsteemis valdavalt statistilist lähenemisviisi.

41.

Järelevalvekomitee leiab, et OLAFi uurijad ja juhid peaksid säilitama range kontrolli kogu juurdluse üle alates selle algatamisest kooskõlas OLAFi määruses sätestatud nõudega, mille kohaselt juurdlus tuleb viia katkestusteta läbi ajavahemiku vältel, mis peab olema proportsionaalne juhtumi asjaolude ja keerukusega. 12 kuu möödumisel esitatavate ja hilisemate OLAFi aruannete sisu ja kvaliteet on tähtsad, et järelevalvekomitee saaks korrapäraselt kontrollida juurdluste edenemist. Statistiline lähenemisviis, mis on valdav OLAFi praeguses juurdluste kestusest aru andmise süsteemis ja kus pannakse rõhku pigem kuude arvule kui esitatava teabe kvaliteedile, ei ole järelevalvekomiteele seadusega ette nähtud jälgimisülesannete täitmisel asjakohane.

Järelevalvekomitee analüüs, mis hõlmab üle 12 kuu kestnud juurdluste kohta esitatud 484 aruannet

i)   2018. aastal saadud aruannete statistiline analüüs

42.

Järelevalvekomitee analüüsis 484 OLAFi aruannet (16) 343 juurdluse kohta, mis olid kestnud üle 12 kuu (edaspidi „12 kuu aruanded“), sealhulgas aruandeid juurdluste kohta, mis olid kestnud üle 18 kuu (243 aruannet), üle 24 kuu (141 aruannet), üle 30 kuu (68 aruannet), üle 36 kuu (31 aruannet), üle 42 kuu (11 aruannet), üle 48 kuu (3 aruannet), üle 54 kuu (2 aruannet) ja üle 60 kuu (1 aruanne). Järelevalvekomitee eesmärk oli analüüsida aruannete sisu kooskõlas õigusnõuetega, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 7 lõigetes 5 ja 8 seoses sama määruse artikli 15 lõikega 1. Järelevalvekomitee hindas analüüsimisel i) selliste 12. kuu aruannete arvu, milles OLAF oli nimetanud põhjused, miks juurdlus ei olnud lõpetatud, ja OLAFi nimetatud juurdluse kestmise põhjuste kategooriaid; ii) selliste 12. kuu aruannete arvu, milles OLAF oli kirjeldanud juurdluse kiirendamiseks mõeldud parandusmeetmeid.

43.

Järelevalvekomitee avastas, et paljudel juhtudel (49 %) nimetas OLAF peamise põhjusena, miks juurdlus ei olnud lõpetatud, uuritava küsimuse keerukust. 18 %-l juhtudest puudus juurdluse lõpetamatajätmisel sisuline põhjus. OLAFi aruannetes oli nimetatud teisigi juurdluse lõpetamatajätmise põhjuseid: (17) i) muude juurdluste tähtsamaks pidamine (6 %); ii) liikmesriigi kaasamine juhtumisse (4 %); iii) kolmanda riigi kaasamine (3,5 %); iv) OLAFi vahendite nappus (4 %). Veel nimetati järgmisi põhjuseid: v) liikmesriigi poolse koostöö puudumine (3 %); vi) ELi institutsioonide poolse koostöö puudumine (3 %); vii) kolmanda riigi poolse koostöö puudumine (2,5 %); viii) juurdluse laiendamine (2 %); ix) OLAFi-sisene ümberkorraldus (1 %).

484 aruannet – 508 lõpetamata jätmist

44.

OLAF osutas parandusmeetmetele vaid 31 % aruannetes.

Märgitud parandusmeetmed

ii)   Kokkuvõte

45.

Järelevalvekomitee täheldas seoses aruannete sisu ja kvaliteediga, et aruanded, mille OLAF oli esitanud 2018. aastal üle 12 kuu kestnud juurdluste kohta, ei sisaldanud mingit teavet, mis oleks võimaldanud juurdluste kestust tulemuslikult kontrollida. Kuigi juurdluste kestus on pikenenud 12 kuust 18, 24 või 30 kuuni või isegi enam, ei sisaldanud enamik aruandeid juhtumi kirjelduses sisulist teavet, mis võimaldaks järelevalvekomiteel hinnata, kas põhjused, mis OLAF oli esitanud juurdluse kestuse õigustamiseks, on täpsed, ja kas juurdluse kiirendamiseks võetud parandusmeetmed on asjakohased.

46.

Järelevalvekomitee järeldab oma võrdleva analüüsi põhjal, et OLAFi poolt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 7 lõigete 8 ja 5 kohaselt seoses sama määruse artikli 15 lõikega 1 esitatud teabe kvaliteet ei paranenud 2018. aastal varasemate aastatega võrreldes ega paranenud aja jooksul ka ühe ja sama juhtumi puhul. Seepärast kinnitab järelevalvekomitee mulluses tegevusaruandes esitatud tähelepanekut, et OLAF ei teinud 2018. aastal mingeid edusamme määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 7 lõikest 8 tuleneva peadirektori õigusliku kohustuse täitmisel.

Lõppjäreldused

47.

Järelevalvekomitee jääb seisukohale, et kvaliteetsed aruanded üle 12 kuu kestnud juurdluste kohta on kasulik ja tõhus vahend, mis võimaldab järelevalvekomiteel kontrollida juurdluste kestust, ning et juurdluste ülemäärane kestus võib kahjustada OLAFi sõltumatust. See tekitab muret, sest seab ohtu juurdlusega seotud isikute põhiõigused, samas kui õiguslikud piirangud (st aegumise oht) vähendavad õigus-, haldus-, korrakaitse- ja/või finantsasutuste võimalusi võtta edasisi meetmeid. Kõige tähtsam peaks olema OLAFi sõltumatus ning tagada tuleks võrdne kohtlemine. See on järelevalvekomitee jaoks väga oluline.

48.

Aruandeperioodi teises pooles – pärast uue peadirektori ametisse nimetamist – tegi järelevalvekomitee koos OLAFiga tööd selle nimel, et luua uus aruandlussüsteem, mis võimaldab järelevalvekomiteel täita kõnealust jälgimiskohustust. 2019. aasta veebruaris saatis järelevalvekomitee OLAFi peadirektorile kaks uut aruande näidist, mis põhinesid aruandevormil, mille OLAF ise oli varem kavandanud. Neist esimene oli loodud üle 12 kuu kestnud juurdluste jaoks, samas kui teine, mis oli mõeldud 18 ja enam kuud kestnud juurdluste tarvis, oli loodud selleks, et kontrollida OLAFi poolt juurdluse kiirendamiseks võetud parandusmeetmete mõju. Aruande näidised sisaldasid esitatava teabe loetelu, mis hõlmas eelkõige järgmist: i) juhtumi, sealhulgas hinnangulise majandusliku mõju üksikasjalik kirjeldus; ii) õigusakt, mida väidetavalt rikuti; iii) võimalikud karistused ja aegumise kaalutlused; iv) võetud operatiivmeetmed ja nende tulemused; v) võetavad operatiivmeetmed; vi) põhjused, miks juhtum ei ole lõpetatud, ning vii) juurdluse kiirendamiseks võetud parandusmeetmed.

49.

Järelevalvekomiteed üllatas ja pani sügavalt muretsema OLAFi peadirektorilt maikuus saadud vastus, milles teavitati järelevalvekomiteed sellest, et vastu on võetud teistsugune aruande näidis, mis ei sisalda juhtumiga seotud põhiteavet ega lase järelevalvekomiteel täita oma kohustusi. Peadirektori sõnul ei ole võimalik hinnata majanduslikku mõju, anda esialgset õiguslikku hinnangut ega teatada võimalikest karistustest ja aegumise kaalutlustest enne juurdluse lõpuleviimist. Järelevalvekomitee kogemused näitavad, et selliste elementide analüüs on ükskõik millisele uurimisasutusele kohustuslik enne juurdluse algatamise otsuse tegemist. Järelevalvekomitee palus peadirektoril asja üle järele mõelda ja kanda hoolt selle eest, et järelevalvekomitee saab oma kohustuste täitmiseks vajaliku teabe, pidades silmas oma ülesannet anda OLAFi tulemuslikkusest aru kõigile kolmele institutsioonile, kes on järelevalvekomitee liikmed ametisse nimetanud. Järelevalvekomitee on valmis abistama OLAFi peadirektorit tema püüdlustes leida üle 12 kuu kestnud juurdlustest järelevalvekomiteele teatamiseks asjakohane vorm ning hindab peadirektori algatust pidada OLAFi töötajatega selles küsimuses edasiviivat dialoogi.

JUHTUMID, MILLE KOHTA TULEB SAATA TEAVET LIIKMESRIIGI ÕIGUSASUTUSTELE

50.

OLAF esitab järelevalvekomiteele liikmesriikide õigusasutustele saadetud juhtumite loetelu. Sellest puht statistilisest teabest on järelevalvekomiteel praktikas vähe kasu. Järelevalvekomitee leiab, et OLAF peaks edastama talle liikmesriikide õigusasutustele saadetava lõpparuande, nagu järelevalvekomitee on varemgi öelnud oma arvamuses nr 2/2017, mis on lisatud komisjoni hindamisaruandele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaldamise kohta (artikkel 19). Arutelu selle üle, kuidas see küsimus lahendada, on käimas.

JUHTUMID, MILLE KORRAL ASJAOMASED ASUTUSED EI JÄRGINUD OLAFi SOOVITUSI

51.

Järelevalvekomitee on saanud OLAFilt aruande 22 juhtumi kohta koos loeteluga asjaomaste asutuste vastustest, mis OLAF oli saanud ajavahemikus 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2018 oma alates 1. oktoobrist 2013 esitatud soovituste peale. See aruandeperiood järgnes eelmisele aruandeperioodile, mis kestis 1. märtsist 2016 kuni 28. veebruarini 2017 (18).

52.

Järelevalvekomitee on oma varasemates aruannetes ja arvamustes juba väljendanud muret aruandlussüsteemi ajalise raamistiku pärast. Praegune süsteem ei hõlma tavalist kalendriaastat, selles ei ole näha pooleliolevate juhtumite ega saamata jäänud vastuste arvu ning selles tekivad kergesti vead (19). Seepärast ei ole praegune aruandlussüsteem järelevalvekomitee meelest täielik, mistõttu järelevalvekomitee soovitab OLAFil leida parema viisi, kuidas anda ülevaade oma juurdluste üldisest mõjust ja seda uurida. Selle probleemi võib aidata lahendada eelkõige tõrgeteta toimiv elektrooniline süsteem, mis muudab aruandlussüsteemi kõikehõlmavamaks ja täpsemaks. Lisaks peaks ükskõik millise juhtumite haldamiseks kasutatava elektroonilise infosüsteemi (sisuhaldussüsteem) üks põhikomponente olema võimalus sisestada valdkonnaüleseid taotlusi.

53.

OLAF esitas järelevalvekomiteele teabe oma soovituste suhtes võetud järelmeetmete kohta ülevaatliku tabelina, mis hõlmas järgmist: OLAFi juhtumi number, soovituse esitamise kuupäev, soovituse saaja andmed, soovituse lühikokkuvõte, soovituse järgimata jätmist kinnitava vastuse saamise kuupäev, asjaomase asutuse esitatud põhjused ning mõnel juhul OLAFi märkused, mis sisaldavad lisaselgitusi.

54.

Eespool nimetatud teabe põhjal, mis esitati 22 juhtumi kohta, leidis järelevalvekomitee, et selliste juhtumite arv, mis lükati tagasi või mille korral jäeti süüdistus esitamata, kuna puudusid tõendid, suurenes võrreldes viimase aruandeperioodiga järsult. 22 juhtumist 11 korral liikmesriikide asutused kas hindasid tõendeid ja fakte erinevalt või ei suutnud OLAFilt saadud ja hilisemate siseriiklike juurdluste raames kogutud tõendite põhjal fakte tõendada.

55.

Ehkki teave, mille järelevalvekomitee sai, oli piiratud, on võimalik järeldada, et siseriiklike menetluste lõpetamise peamiseks põhjuseks olid OLAFi haldusjuurdluste ja kriminaalmenetluste vahelised menetluslikud erinevused. Liikmesriikide asutused teevad otsuse jätta süüdistus esitamata või lükata juhtum tagasi sageli põhjusel, et ei ole võimalik tõendada, et kuritegu on toime pandud tahtlikult. Järelevalvekomitee leiab, et OLAFi soovituste järgimise tõenäosuse suurendamiseks on väga oluline teha veel tööd. Järelevalvekomitee kavatseb pühendada sellele küsimusele tulevikus rohkem aega ja on võtnud vastu otsuse käsitleda seda oma 2019. aasta töökavas.

56.

Järelevalvekomitee on veendunud, et õigusemõistmise edukuse mõõtmisel ei saa lähtuda süüdimõistvate kohtuotsuste arvust. Samas oleks võimalik ületada paljud takistused, kui liikmesriikide politsei ja õigusasutustega tehtaks faktide, tõendite vastuvõetavuse ja juurdlustaktika vallas tõhusamat koostööd ja peetaks rohkem nõu. See puudutab eriti juhtumeid, mille liikmesriikide asutused otsustasid aegumistähtaja möödumise tõttu tagasi lükata või uurimata jätta (22 teatatud juhtumist neli). Järelevalvekomitee meelest ei leidu ühtki mõistlikku argumenti, miks sellist menetluslikku olukorda mitte vältida. Kuigi võib esineda juhtumeid, mille puhul on näiteks muutunud õiguslik liigitus ja seetõttu on lühenenud aegumistähtaeg, leiab järelevalvekomitee, et aegunud juurdluste arv (22 teatatud juhtumist umbes 18 %) on liiga suur. Sellise asjade seisu eest vastutavad nii OLAF kui ka liikmesriikide asutused, kes peavad tegema koostööd ja võtma meetmeid alates juurdluse kõige varasematest etappidest. Järelevalvekomitee hindab OLAFi algatust korraldada OLAFi, kohtuorganite ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö teemaline konverents, (20) millega edendatakse arvamuste vahetust ning loodetavasti muudetakse ka tõhusamaks ELi finantshuvide kaitsmise institutsiooniline süsteem, milles tehakse praegu muudatusi.

57.

Kui Euroopa Prokuratuur hakkab täies mahus tööle, muutub OLAFi positsioon veelgi keerulisemaks. OLAFi uurijad peavad pöörama suurt tähelepanu tõendite kogumisele mitmes uues menetluslikus olukorras. OLAF jätkab juurdlusi liikmesriikides, kes ei osale tõhustatud koostöös, kuid ka Euroopa Prokuratuur võib paluda OLAFil korraldada neis riikides juurdlusi ja koguda kriminaaluurimise jaoks tõendeid. Järelevalvekomitee tunneb muret uue olukorra pärast, samuti selle pärast, kuidas reageerivad ELi liikmesriigid, kes on otsustanud tõhustatud koostöös (mis on seotud Euroopa Prokuratuuriga) mitte osaleda, ning tagajärgede pärast, mille uus keskkond võib kaasa tuua seoses võimalustega seada kogutud tõendid kohtumenetluses kahtluse alla.

58.

OLAFi uurijad peavad hindama tõendeid ja fakte kiiresti, keskendunult ja paindlikult, et määrata kindlaks, kas juhtum kuulub OLAFi või Euroopa Prokuratuuri pädevusse, ning järgima Euroopa Prokuratuuri antud juhtnööre teatavate menetluslike tagatiste kohaldamise kohta, mis jurisdiktsiooniti erinevad. OLAF, Euroopa Prokuratuur ja liikmesriikide asutused peavad looma sujuvalt toimiva süsteemi, et ära hoida pädevuse kindlaksmääramisest tulenevad viivitused ja tõendite vastuvõetamatus, mille põhjuseks on kriminaalmenetlusi käsitlevates liikmesriikide eeskirjades sätestatud mitmesugused menetlusnõuded. Järelevalvekomitee keskendub OLAFi tulemuslikkusele. Samas eeldavad uued õiguslikud probleemid äärmiselt head liikmesriikide ja rahvusvahelise õiguse tundmist, kogemusi kohtualluvuse muutumisega juurdluse ajal, võimet seista silmitsi meelepärase kohtualluvuse valimisega seotud vastuväidetega ning eelkõige Euroopa Prokuratuuri, OLAFi ja liikmesriikide asutuste vahelist ulatuslikku ja paindlikku teabevahetust.

59.

Järelevalvekomitee on juba märkinud, et ta kavatseb uurida kõnealust küsimust põhjalikumalt. Selleks on järelevalvekomitee taotlenud juurdepääsu mitmele juhtumile, mille korral liikmesriikide õigusasutused ei järginud OLAFi soovitusi. Analüüsimist alustatakse 2019. aasta teises pooles ning arvamuse koostamisel tuginetakse lisaks konkreetsete juhtumite uurimisele ka aruteludele, mis peetakse liikmesriikide asutuste esindajate, OLAFi ja võimalik et ka Euroopa Prokuratuuri esindajatega.

60.

Järelevalvekomitee on väljendanud huvi OLAFi töö tulemuste ja mõju põhjalikuma ja vähem statistilise jälgimise ja analüüsimise vastu. Seetõttu oleks järelevalvekomiteel hea meel, kui ta saaks automaatselt kõik asjaomastele asutustele edastatavad juurdlusaruanded ja nende vastused. Pidev analüüsimine ja selgituste küsimine nii asjaomastelt asutustelt kui ka OLAFilt võimaldaks järelevalvekomiteel aidata OLAFil parandada oma juurdlustegevuse mõju ja aidata tagada tõendite vastuvõetavus.

MENETLUSLIKE TAGATISTE KOHALDAMISEGA SEOTUD ARENGU JÄLGIMINE

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 teine lõik: „Eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arenguid [—].“ Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõige 7: „Peadirektor kehtestab ametisisese nõustamis- ja kontrollimenetluse, sealhulgas õiguspärasuse kontrolli, mis on muu hulgas seotud juurdlusaluste isikute menetluslike tagatiste ja põhiõiguste austamisega [—].“

61.

Määruses, kus on sätestatud OLAFi tegevus, on eraldi märgitud, et järelevalvekomitee peab tagama piisavate menetluslike tagatiste olemasolu, kui OLAF uurib teatud juhtumeid. Seepärast on järelevalvekomitee pööranud viimasel aastal palju tähelepanu oma töö sellele aspektile.

62.

OLAFi peadirektor on võtnud meetmeid kandmaks hoolt selle eest, et järelevalvekomiteele saadetakse vähemalt kaks korda aastas aruanded üksikute kaebuste kohta. Selliseid aruandeid peeti informatiivseteks ja kasulikeks, kuid need ei leitud olevat piisavad, et jälgida menetluslike tagatiste ja põhiõigustega seotud arengut.

63.

Järelevalvekomiteele valmistab muret OLAFile esitatavate kaebuste arv ja neile kaebustele pööratakse suurt tähelepanu. Järelevalvekomiteel on kavas vahetada seda teavet Euroopa ombudsmani bürooga ja kontaktid on juba loodud. Järelevalvekomitee jätkab selle küsimuse tähelepanelikku vaatlemist.

64.

Vähemalt iga kuue kuu tagant võetakse menetluslike tagatiste küsimus järelevalvekomitee ja OLAFi peadirektori kohtumise päevakorda. Uuritakse viivitusi saadud kaebustele vastamisel, analüüsitakse antud vastuseid ning nõudmise korral arutatakse kaebuse esitanud isiku mis tahes järelmeetmeid.

65.

Kõik OLAFi registreeritud kaebused või teistele asutustele OLAFi vastu esitatud kaebused, millest OLAFi peadirektor või tema töötajad on teadlikud, edastatakse automaatselt järelevalvekomiteele. Teave kõnealused kaebused põhjustanud juhtumite kohta tehakse täielikult kättesaadavaks ja täiskogu koosolekutel esitatakse suulised selgitused juhtumite menetlemise kohta. OLAF teeb järelevalvekomiteele kättesaadavaks kogu seonduva kirjavahetuse.

66.

See järelevalvekomitee ja OLAFi peadirektori vahel kokku lepitud menetlus peaks tähendama eelmise menetlusega võrreldes edasiminekut.

OLAFI JUURDLUS PRIORITEETIDE JA -SUUNISTE HINDAMINE

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõike 5 esimene lõik: „Igal aastal määrab peadirektor iga-aastase juhtimiskava raames kindlaks ameti juurdlusprioriteedid ning edastab need enne avaldamist järelevalvekomiteele.“ Artikli 5 lõige 1:„Peadirektori otsus juurdluse võimaliku algatamise kohta sõltub ameti juurdlusprioriteetidest ja iga-aastasest juhtimiskavast.“ Artikli 16 „Arvamuste vahetus institutsioonidega“ lõige 2: „2.   Arvamuste vahetuse käigus võib käsitleda järgmisi küsimusi: a) ameti juurdluspoliitika aluseks olevad strateegilised prioriteedid [—].“

67.

Järelevalvekomitee analüüsis 2019. aastaks kavandatud OLAFi juurdlusprioriteete ja täheldas, et OLAF oli jäänud varasematel aastatel rakendatud reageeriva juurdluspoliitika juurde. Järelevalvekomitee pidas selles küsimuses uue peadirektoriga mitu kohtumist ja väljendas oma arvamust septembris toimunud institutsioonidevahelise arvamuste vahetuse käigus.

68.

Järelevalvekomitee rõhutas, kui oluline on OLAFil astuda pettuste vastases võitluses samme riskide avastamiseks ja analüüsimiseks, tuginedes korrapärasele teabevahetusele teiste komisjoni peadirektoraatidega. See töömeetod võimaldab OLAFil rakendada ennetavat juurdluspoliitikat ning keskenduda kõige tõsisematele ja keerulisematele juhtumitele. Ka OLAFi luureosakond peaks muutma riskihindamise regulaarseks. Järelevalvekomitee ärgitas OLAFit töötama need mehhanismid Euroopa Prokuratuuri asutamist silmas pidades välja nii ruttu kui võimalik.

69.

OLAFi 2019. aasta juurdlusprioriteetides on säilitatud lähenemisviis, mis on väga sarnane eelmistel aastatel rakendatud lähenemisviisiga, keskendudes järgmisele: i) juhtumid, mis on seotud transpordi- ja taristuvõrgu projektidega, eelkõige riigihankemenetlused; ii) juhtumid, mis on seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, (21) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja ühinemiseelse abi fondidest rahastatavate või kaasrahastatavate projektidega, mille puhul liikmesriikide või kandidaatriikide meetmed võivad olla ebapiisavad või millel on piiriülene element; iii) juhtumid, mille puhul esineb nii soodus- kui ka mittesooduskaubandusrežiimis päritolureeglite või tariifse klassifikatsiooni võimalik rikkumine ning väärtusega seotud pettus, et vältida kokkuleppeliste tollimaksude maksmist, sealhulgas tariifimeetmed, mis on osa ELi kaubanduse kaitsepoliitikast; iv) juhtumid, kus üle piiri toimetatakse ebaseaduslikult tubakat, alkoholi, võltsitud ravimeid ning muid tervist ja julgeolekut ohustavaid kaupu, mille puhul võib kahtlustada ELi intellektuaalomandi õiguste rikkumist; ebaseaduslik tubakatootmine; v) juhtumid, mis on seotud rändajatele, pagulastele ja riigisisestele põgenikele antava humanitaar- ja arenguabiga ning muu toetusega.

70.

OLAFi peadirektor teavitas järelevalvekomiteed, et OLAFi juurdlusprioriteetide kehtestamisel oli kasutatud sidusrühmade panust, sealhulgas komisjoni pettuste ennetamise ja tuvastamise võrgustikust saadud teavet, Euroopa Kontrollikoja aruandeid, Euroopa Parlamendi resolutsioone ja komisjoni aruandeid finantshuvide kaitse kohta.

71.

OLAF andis järelevalvekomiteele ülevaate sellest, kuidas oli rakendatud 2018. aasta juurdlusprioriteete, mille vastuvõtmisel oli rakendatud väga sarnast lähenemisviisi. OLAFilt saadud teabe kohaselt algatati 2018. aastal kokku 219 juurdlust ja 30 koordineerimisjuhtumit. Neist 56 juurdlust ja 19 koordineerimisjuhtumit (25,6 % algatatud juurdlustest ja 63 % algatatud koordineerimisjuhtumitest) kuulusid 2018. aasta juurdlusprioriteetide alla. Kuna see teave on väga piiratud, ei saa järelevalvekomitee hinnata algatatud juhtumite arvu sektorite ja direktoraatide lõikes. OLAF ei ole veel järelevalvekomiteele selgitanud, miks selliste juurdluste osakaal, mille läbiviimisel on lähtutud juurdlusprioriteetidest, on nii väike (25 %).

72.

Selle tulemusel ei kuulu OLAFi juurdlusprioriteetide alla ligikaudu 75 % OLAFi juurdlustest, mida on rohkem kui mullu. Järelevalvekomitee palus OLAFilt rohkem teavet juurdluste kohta, mis moodustasid need 75 %, ning asjaomaste otsuste tegemise põhjuste kohta. Järelevalvekomitee seab kahtluse alla OLAFi lähenemisviisi, mis ei võimalda ametil seada juurdlusi tähtsusjärjekorda.

73.

Järelevalvekomitee on jõudnud järeldusele, et OLAF peab oma lähenemist juurdlusprioriteetidele põhjalikult muutma, et tagada oma juurdluste tõhusus ja tulemuslikkus ning vahendite eraldamine, mis on ülioluline ameti tõhusaks tegutsemiseks.

SUHTED OLAFi, ELi INSTITUTSIOONIDE, OLAFi PARTNERITE JA SIDUSRÜHMADEGA

Kohtumised ELi institutsioonide, organite ja muude asutustega

74.

Järelevalvekomitee on seadnud institutsioonidevahelise organina esmatähtsaks eesmärgiks säilitada pidev kontakt ELi institutsioonidega ning OLAFi partnerite ja sidusrühmadega. Järelevalvekomitee on olnud iseäranis teadlik institutsioonidevahelise teabevoo parandamise tähtsusest. Nende eesmärkide poole püüdlemiseks ja OLAFi tulemuslikkuse kohta tagasiside saamiseks on järelevalvekomitee kohtunud korrapäraselt OLAFi eest vastutava volinikuga ja komisjoni peasekretäriga, Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoniga ja nõukogu pettustevastase võitluse töörühmaga. Järelevalvekomitee külastas Euroopa Kontrollikoda ja kutsus oma täiskogu koosolekule Euroopa ombudsmani. Need kohtumised andsid võimaluse vahetada väärtuslikku teavet ja luua edasiviivaid suhteid. Järelevalvekomitee kutsus aruandeperioodil OLAFi peadirektorit ja juhte korrapäraselt oma täiskogu koosolekutele. Järelevalvekomitee soovib luua tihedamad sidemed OLAFi uurimis- ja operatiivrühmadega.

75.

Järelevalvekomitee on osalenud aktiivselt arvamuste vahetuses institutsioonidega, nagu on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikliga 16, eelkõige küsimustes, mis on seotud juurdlusprioriteetide, juurdluste kestuse, põhiõigustest ja menetluslikest tagatistest kinnipidamise, OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri tulevaste suhete ning OLAFi vahendite haldamisega Euroopa Prokuratuuri asutamise valguses.

OLAFi JÄRELEVALVEKOMITEE JUHTIMINE

Järelevalvekomitee sekretariaat, töömeetodid ja eelarveküsimused

76.

Sekretariaadil on väga oluline roll kõikide järelevalvekomitee ülesannete täitmise hõlbustamisel ja toetamisel ning selle tagamisel, et järelevalvekomitee saab kasutada oma seadusest tulenevaid volitusi täiesti sõltumatult. Sekretariaat töötab kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 järelevalvekomitee otsesel juhtimisel ja komisjonist sõltumatult. Et järelevalvekomitee saaks täita oma kohustusi, on väga oluline eraldada piisav arv asjakohaste oskuste ja asjakohase pädevusega töötajaid.

77.

Järelevalvekomitee sekretariaat koosneb ELi töötajatest, juristidest ja assistentidest, kes jälgivad päevast päeva OLAFi tegevust ja aitavad järelevalvekomitee liikmetel täita tulemuslikult oma ülesandeid, et suurendada OLAFi sõltumatust.

78.

Pärast määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 muutmist (22) tagab järelevalvekomiteele sekretariaaditeenused komisjon, tehes seda OLAFist sõltumatult ja tihedas koostöös järelevalvekomiteega. 2017. aasta veebruaris seoti sekretariaat halduslikult Euroopa Komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametiga (PMO) ning organisatsiooni skeemis ei tundu sekretariaat enam olevat seotud järelevalvekomiteega. Nüüd, enam kui kaks aastat pärast sidumist kõnealuse ametiga, on näha, et sel muudatusel on olnud sekretariaadi tegevusele kahjulik mõju.

79.

Järelevalvekomitee väljendas muret ka sekretariaadi paiknemise pärast väljaspool OLAFi turvatsooni ja kordas taas oma seisukoha, et sobiv koht OLAFi turvatsoonis võimaldaks sekretariaadil kõige paremini täita tulemuslikult oma kohustusi.

80.

Sekretariaadil oli alates 2017. aasta veebruarist puudu suur arv töötajaid ja aruandeperioodil olukord ei paranenud. See töötajate puudus valmistas järelevalvekomiteele sügavat muret. See mõjutas paratamatult järelevalvekomitee töökava, pannes järelevalvekomitee arutama küsimust tõsiselt mitmel juhul eelarve ja personaliküsimuste voliniku Günther Oettingeriga ning personalihalduse ja julgeoleku peadirektori Irene Soukaga.

81.

2018. aasta lõpus võeti järelevalvekomitee sekretariaati tööle uus administraator, kes asus ametisse 2019. aasta aprillis. Praegu on vaba veel üks ametikoht, mis täidetakse nii ruttu kui võimalik. Samuti palus järelevalvekomitee komisjonil avaldada teate sekretariaadi juhataja ametikoha kohta, mis oli vabanenud 2018. aasta novembris. Ametikohta reklaamiti kõrgema juhtkonna tasandil ja valikumenetlus on käimas. Komisjon vajab sekretariaadi liikmete ametisse nimetamiseks järelevalvekomitee nõusolekut. Järelevalvekomitee kaasamine värbamisprotsessi on oluline selle tagamiseks, et sekretariaadi liikmete valimine on tõesti sõltumatu. Sekretariaati määratud ametnikud ei tohi kunagi küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt, ametilt ega asutustelt, mis on seotud järelevalvekomitee järelevalveülesannete täitmisega.

82.

Järelevalvekomitee on teavitanud OLAFit, Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Euroopa Kontrollikoda, et sekretariaadile tuleb leida sobivam koht. Selle küsimuse läbivaatamiseks annab võimaluse OLAFi määruse reform. Järelevalvekomitee peab julgustavaks parlamendi ettepanekut muuta määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 praegust sekretariaaditeenuste osutamise korda (23). See muudatus võimaldab kolmel ametisse nimetaval ELi institutsioonil ja järelevalvekomiteel kaaluda sekretariaadi sidumiseks ja sekretariaadile parima koha leidmiseks kõiki võimalikke valikuid, sealhulgas esialgset valikut tuua sekretariaat taas OLAFi juurde järelevalvekomitee vastutuse alla, jätkates sarnaste sekretariaadi sõltumatut tegutsemist käsitlevate sätete kohaldamist.

83.

Järelevalvekomitee pidas 2018. aastal 11 täiskogu koosolekut. Lisaks kohtusid korrapäraselt esimees, raportöörid ja järelevalvekomitee sekretariaadi liikmed, et töötada konkreetsete küsimustega. Iga tähtsama küsimuse uurimiseks määras järelevalvekomitee raportööri. Raportöörid tegid aruandeprojektide, arvamuste eelnõude ja täiskogu koosolekute aruteludokumentide koostamisel koostööd sekretariaadiga. Nad kohtusid järelevalvekomitee arvamuste ja aruannete koostamise raames ka OLAFi juhtkonna ja töötajatega. Järelevalvekomitee arutas oma arvamusi enne vastuvõtmist OLAFiga.

84.

Järelevalvekomitee eelarve käesolevas aruandes kajastatud aastaks oli 200 000 eurot ja eelarve täideti 93,4 % ulatuses. Kulutuste eest vastutav edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja on individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO).

85.

Et tagada oma töö võimalikult suur läbipaistvus, avaldab järelevalvekomitee avalikes huvides olevad dokumendid oma institutsioonidevahelisel veebisaidil (http://europa.eu/supervisory-committee-olaf/).

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(2)  2018. aasta juulist 2019. aasta juunini.

(3)  Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitlevat määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 seoses koostööga Euroopa Prokuratuuriga ja OLAFi juurdluste tulemuslikkusega (COM(2018)0338 – C8-0214/2018 – 2018/0170(COD)), http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-8-2019-0383_ET.html.

(4)  Järelevalvekomitee 20. novembri 2018. aasta kiri Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimehele.

(5)  Vt järelevalvekomitee arvamus nr 2/2017, mis on lisatud komisjoni hindamisaruandele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaldamise kohta (artikkel 19).

(6)  Vt järelevalvekomiteed käsitleva artikli 15 lõige 8, kust on välja jäetud sõnad „ametist [OLAFist] sõltumatult“: „Sekretariaaditeenuseid osutab komisjon tihedas koostöös järelevalvekomiteega.“

(7)  Vt Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni artikli 5 („Juurdluse algatamine“) lõige 6a (uus); artikli 7 („Juurdlusmenetlus“) lõiked 8 ja 8a (uus); artikli 15 („Järelevalvekomitee“) lõike 1 lõik 5; artikli 11 („Juurdluse aruanne ja juurdluse järelmeetmed“) lõike 1 lõik 2 ning artikli 17 („Peadirektor“) lõike 9 lõik 1.

(8)  Vt artikli 12c lõige 5: „Euroopa Prokuratuuri teavitamine kõigist süütegudest, mille puhul Euroopa Prokuratuur saab teostada oma pädevusi“.

(9)  Vt artikli 12d („Juurdluste kattumise vältimine“) lõike 1 lõik 1 ja artikli 12d lõige 1a (uus), mis põhinevad järelevalvekomitee 2018. aasta 20. novembri kirjas esitatud soovitusel.

(10)  Vt artikli 12e („Ameti abi EPPO-le“) lõige 2, mis põhineb järelevalvekomitee 2018. aasta 20. novembri kirjas esitatud soovitusel, ja lõige 2a (uus), mis sisaldab järelevalvekomitee 2018. aasta 20. novembri kirjas esitatud soovitusi.

(11)  Vt artikli 12g („EPPOga seotud töökorraldus ja teabevahetus“) lõige 1.

(12)  Vt järelevalvekomitee arvamused nr 1/2018 ja nr 1/2019, mille leiab OLAFi järelevalvekomitee veebisaidilt aadressilt http://europa.eu/supervisory-committee-olaf/opinions-and-reports.

(13)  Vt järelevalvekomitee 2017. aasta tegevusaruande punktid 24–29; aruande leiab OLAFi järelevalvekomitee veebisaidilt aadressilt http://europa.eu/supervisory-committee-olaf/opinions-and-reports.

(14)  Vt järelevalvekomitee arvamus nr 1/2017 OLAFi 2018. aasta esialgse eelarveprojekti kohta ja arvamus nr 2/2017, mis on lisatud komisjoni hindamisaruandele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaldamise kohta (artikkel 19), http://europa.eu/supervisory-committee-olaf/opinions-and-reports.

(15)  Vt Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) 2018. ja 2019. aasta juhtimiskava lk 5, kus üle 20 kuu kestnud pooleliolevate juurdluste osakaaluks 2018. aastal on märgitud vähem kui 30 %.

(16)  Aruanded, mille OLAF esitas järelevalvekomiteele 2018. aastal.

(17)  4 %-l juhtudest oli OLAF nimetanud juurdluse lõpetamatajätmise põhjusena (lisaks muudele põhjustele) järgmist: rahvusvaheliste organisatsioonide poolse koostöö puudumine, OLAFi juurdlusmenetlusega seotud põhjused, ettevõtja või ettevõtte likvideerija poolse koostöö puudumine ning aeganõudev analüüs.

(18)  Peadirektor peab teavitama järelevalvekomiteed juhtumitest, mille korral tema soovitusi ei ole järgitud (määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõikes 5 sätestatud kohustus).

(19)  Järelevalvekomitee aruanne hõlmab eelmisesse aruandeperioodi kuuluvat nelja juhtumit, mis olid eelmisest aruandest eksikombel välja jäänud. Juhtumite koguarv (22) sisaldab neid nelja juhtumit.

(20)  20.–21. juunil 2019 Brüsselis toimuv konverents, kus keskendutakse finantshuvide kaitsele ELis ning käsitletakse OLAFi, kohtuorganite ja õiguskaitseasutuste koostööd.

(21)  Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL, Euratom) 2016/2030, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee sekretariaadi osas (ELT L 317, 23.11.2016, lk 1). Määrus jõustus 1. jaanuaril 2017.

(23)  Vt käesoleva tegevusaruande joonealune märkus 6; Euroopa Parlamendi 16. aprill 2019. aasta seadusandliku resolutsiooni järelevalvekomiteed käsitleva artikli 15 lõige 8, kust on välja jäetud sõnad „ametist [OLAFist] sõltumatult“.