Üldine sissejuhatus

0.1.

Euroopa Kontrollikoda on Euroopa Liidu institutsioon (1) ja ELi rahaliste vahendite välisaudiitor (2). ELi välisaudiitorina tegutseb kontrollikoda ELi kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana, aidates eelkõige parandada ELi finantsjuhtimist. Lisateavet meie töö kohta leiab meie iga-aastastest tegevusaruannetest, eriaruannetest, ülevaatearuannetest ning arvamustest finantsjuhtimisalase mõjuga uute või ajakohastatud ELi õigusaktide ja muude otsuste kohta (3).

0.2.

Käesolev aruanne on meie 42. aastaaruanne ELi eelarve täitmise kohta ja see hõlmab eelarveaastat 2018. Euroopa Arengufonde käsitletakse eraldi aastaaruandes.

0.3.

ELi üldeelarve võtavad igal aastal vastu nõukogu ja Euroopa Parlament. Meie aastaaruanne, mida vajaduse korral täiendavad eriaruanded, on aluseks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele, mille käigus Euroopa Parlament otsustab nõukogu soovituse alusel, kas Euroopa Komisjon on tema vastutada oleva eelarve täitmisega rahuldavalt hakkama saanud. Saadame aastaaruande pärast avaldamist nii liikmesriikide parlamentidele kui ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

0.4.

Aruande keskse osa moodustab kinnitav avaldus ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning tehingute korrektsuse ja seaduslikkuse kohta. Avaldusele on lisatud erihinnang ELi iga suurema tegevusvaldkonna kohta.

0.5.

Nagu varasematel aastatel, on ka käesoleva aastaaruande ülesehitus järgmine: — 1. peatükk sisaldab kinnitavat avaldust ning kokkuvõtet raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja tehingute korrektsuse auditi tulemustest; — 2. peatükis esitatakse meie leiud eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta; — 3. peatükis käsitletakse ELi eelarve tulemuslikkuse näitajatest saadavat teavet, esitatakse meie 2018. aasta tulemusalaste eriaruannete tähtsaimad järeldused ning analüüsitakse meie 2015. aastal avaldatud eriaruannetes esitatud soovituste komisjonipoolset järgimist; — 4. peatükk sisaldab meie leide ELi tulude kohta; — 5.–10. peatükis esitatakse mitmeaastase finantsraamistiku (4) peamiste rubriikide tehingute korrektsuse testimise ning aasta tegevusaruannete, sisekontrollisüsteemide muude elementide ja teiste juhtimisalaste küsimuste läbivaatamise tulemused.

0.6.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kohta ei esitata eraldi finantsaruandeid ja seetõttu ei kujuta peatükkide järeldused endast auditiarvamusi. Selle asemel käsitletakse peatükkides mitmeaastase finantsraamistiku iga rubriigi olulisemaid teemasid.

0.7.

Meie eesmärk on esitada oma tähelepanekud selgelt ja täpselt. Alati ei õnnestu vältida ELi, selle poliitika ja eelarve, raamatupidamise ja auditeerimisega seotud termineid. Meie veebisaidil on avaldatud sõnastik, milles on esitatud suurema osa terminite definitsioonid ja selgitused (5). Sõnastikus defineeritud terminid on igas peatükis esmakordsel kasutusel kursiivis.

0.8.

Aruandes tuuakse ära komisjoni (või vajaduse korral teiste ELi institutsioonide ja asutuste) vastused meie tähelepanekutele. Meie kui välisaudiitori ülesanne on esitada oma auditileiud, teha nende põhjal järeldusi ning anda sellega sõltumatu ja erapooletu hinnang raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusele ning tehingute korrektsusele.

---

(1)  Euroopa Kontrollikoda asutati ELi institutsioonina Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti leping) artikliga 13 (EÜT C 191, 29.7.1992, lk 1). Algselt asutati Euroopa Kontrollikoda 1977. aastal Brüsseli lepinguga kui uus ühenduse asutus, kes vastutab välisauditi eest (EÜT L 359, 31.12.1977, lk 1).

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT C 326, 26.10.2012, lk 47) artiklid 285–287.

(3)  Kättesaadavad meie veebisaidil www.eca.europa.eu

(4)  Me ei esita eraldi erihinnanguid rubriigi 6 („Hüvitised“) ega mitmeaastase finantsraamistiku väliste kulutuste kohta. Meie analüüs rubriigi 3 („Julgeolek ja kodakondsus“) ja rubriigi 4 („Globaalne Euroopa“) kohta, mis on esitatud vastavalt 8. ja 9. peatükis, ei sisalda hinnangulist veamäära.

(5)  https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/GLOSSARY_AR_2018/GLOSSARY_AR_2018_ET.pdf

1. PEATÜKK

Kinnitav avaldus ja selle aluseks olev teave

SISUKORD

Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne

I–XXX

Sissejuhatus

1.1–1.5

Euroopa Kontrollikoja roll

1.1–1.3

ELi kulutused on oluline vahend poliitikaeesmärkide saavutamiseks

1.4–1.5

Eelarveaasta 2018 auditileiud

1.6–1.41

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

1.6–1.9

Raamatupidamise aastaaruanne ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud

1.6–1.8

2018. aasta finantsaruannetega seotud peamiseid audititeemad

1.9

Tehingute korrektsus

1.10–1.32

Meie audit hõlmab komisjoni poolt 2018. aastal heaks kiidetud kulusid

1.11–1.14

Meie 2018. aasta auditi tulemused näitavad, et vigu esineb teatavat tüüpi kulutustes

1.15

Veariski mõjutab õigusnormide keerukus ja ELi vahendite väljamaksmise viis

1.16–1.32

Komisjoni korrektsuse alane teave

1.33–1.41

Komisjoni hinnanguline veamäär jääb meie veavahemikust veidi allapoole

1.35–1.36

Komisjoni hinnanguliste näitajate komponendid ei ole alati kooskõlas meie leidudega

1.37–1.39

Lõpetamise vearisk sõltub tulevastest korrektsioonidest ja tagasinõuetest

1.40–1.41

Edastame pettusekahtlusega juhtumid OLAFile

1.42–1.46

Järeldused

1.47–1.49

Audititulemused

1.48–1.49

Lisa 1.1. Auditi lähenemisviis ja metoodika

Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne

Arvamus

I. Auditeerisime a) Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb konsolideeritud finantsaruannetest (1) ja eelarve täitmise aruannetest (2)31. detsembril 2018 lõppenud eelarveaasta kohta, mille komisjon kiitis heaks 26. juunil 2019, ning b) alustehingute seaduslikkust ja korrektsust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta II. Meie hinnangul annab Euroopa Liidu (EL) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2018 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi ELi finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga, tehingute finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal, vastavalt finantsmäärusele ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel põhinevatele raamatupidamiseeskirjadele.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta III. Meie hinnangul on 31. detsembril 2018 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Kulutused

Märkusega arvamus kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta IV. Välja arvatud punktis „Alus märkusega arvamuse esitamiseks kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta“ kirjeldatud asjaolude mõju, on 2018. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud heaks kiidetud kulutused meie hinnangul kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Alus arvamuse esitamiseks

V. Viisime auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditistandardite (ISA) ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega (ISSAI). Meie nendest standarditest tulenevaid kohustusi kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool osas „Audiitori kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel“. Kooskõlas rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu (IESBA) eetikakoodeksiga oleme sõltumatu ning täitnud oma eetikaalased kohustused. Oleme seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on arvamuse avaldamiseks piisav ja asjakohane. Alus märkusega arvamuse esitamiseks kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta VI. Leidsime 2018. aastal, et suure riskiga kulutused (peamiselt kulude hüvitamise alusel tehtavad kulutused, mille suhtes kehtivad keerulised eeskirjad) (3) on olulisel määral vigadest mõjutatud. Meie hinnangul on suure riskiga kulutuste veamäär 4,5 %. Meie üldine hinnanguline veamäär (2,6 %) ületab endiselt olulisuse piirmäära, kuid vead ei ole läbiva iseloomuga. Väikese riskiga kulutused, mida tehakse peamiselt toetusõiguste alusel ja mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud/vähem keerukaid eeskirju, ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud (4).

Peamised audititeemad

Hindasime Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise võimalikku mõju 2018. aasta raamatupidamise aastaaruandele VII. 29. märtsil 2017 teavitas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu ametlikult oma kavatsusest EList lahkuda. 10. aprillil 2019 nõustus Euroopa Ülemkogu pikendama Ühendkuningriigi lahkumiseks seatud tähtaega (5) nii kaua kui vaja, kuid hiljemalt 31. oktoobrini 2019. Nõukogu otsuse kohaselt peab Ühendkuningriik EList lahkuma selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ratifitseerimismenetluse lõpetamisele, või 1. novembril 2019, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Ühendkuningriik jääb kuni uue väljaastumiskuupäevani liidu liikmeks, kellel on Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 sätestatud täielikud õigused ja kohustused, ning tal on õigus oma väljaastumistaotlus igal ajal tühistada. VIII. Nagu on märgitud punktis II, on ELi 2018. aasta konsolideeritud aastaaruanne koostatud nii, et see kajastaks ELi finantsolukorda 31. detsembri 2018. aasta seisuga ning 2018. aasta finantstulemusi, rahavoogusid ja netovara muutusi. ELi 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab läbirääkimiste olukorda 31. detsembri 2018. aasta seisuga. Nimetatud kuupäeval ja kuni kuupäevani, mil me oma audititöö lõpetasime, oli Ühendkuningriik endiselt ELi liikmesriik. IX. Me ei tuvastanud ühtegi Ühendkuningriigi väljaastumisega seotud sündmust, mis nõuaks muudatusi vastavalt rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile, mis käsitleb aruandekuupäeva järgseid sündmusi (6). X. Hindame ka tulevikus Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise võimalikku mõju ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannetele. ELi tulevased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded peavad kajastama väljaastumisprotsessi seisu või tulemust. Kui me lõpetasime 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande auditeerimise, ei olnud veel teada, kas Ühendkuningriik tegelikult EList lahkub, ning kui ta seda teeb, siis millisel kuupäeval ja millistel tingimustel. XI. Praeguse seisuga ei avalda Ühendkuningriigi väljaastumine ELi 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele finantsmõju ning me järeldame, et 31. detsembri 2018. aasta seisuga koostatud raamatupidamise aastaaruanne peegeldab korrektselt väljaastumisprotsessi olukorda nimetatud kuupäeval. Hindasime pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustust XII. ELi bilanss sisaldas 2018. aasta lõpus pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustust summas 80,5 miljardit eurot. Tegemist on bilansi ühe suurema kohustusega, mis moodustas kõigist 2018. aasta kohustustest (235,9 miljardit eurot) enam kui kolmandiku. XIII. Kõige suurem osa pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste eraldisest (70,0 miljardit eurot) on seotud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemiga (PSEO). Raamatupidamise aastaaruandes kirjendatud kohustus vastab summale, mis oleks pensioniskeemi lisatud, kui selline oleks loodud, et katta olemasolevad vanaduspensioni kohustused (7). Lisaks vanaduspensionile hõlmab see invaliidsuspensionit ning ELi töötajate leskedele ja orbudele makstavat pensionit. Pensioniskeemist tulenevaid hüvitisi makstakse ELi eelarvest. Liikmesriigid tagavad hüvitiste maksmise ühiselt ja ametnikud maksavad ühe kolmandiku pensioniskeemi rahastamisest. Eurostat arvutab selle kohustuse komisjoni peaarvepidaja nimel, kasutades komisjoni kindlustusmatemaatiliste nõustajate hinnatud parameetreid. XIV. Suuruselt teise osa pensionidest ja töötajatele makstavatest muudest hüvitistest (8,7 miljardit eurot) moodustavad ELi hinnangulised kohustused ühise ravikindlustusskeemi (JSIS) ees. Nimetatud kohustus on seotud ELi töötajate tervishoiukuludega, mis tuleb tasuda peale töötajate teenistusest lahkumist (sellest on maha arvestatud nende sissemaksed). XV. Auditi käigus hindasime pensionimaksete eraldise kindlustusmatemaatilisi eeldusi ja pensionikohustuse väärtuse arvestamist. Hindamine põhines kindlustusmatemaatika valdkonna välisekspertide tööl ning selle eesmärk oli koostada uuring pensioni- ja ühise ravikindlustusskeemi kohustuste kohta. Kontrollisime nii arvnäitajaid, kindlustusmatemaatilisi parameetreid, kohustuse arvutamist kui ka selle esitamist konsolideeritud bilansis ja konsolideeritud finantsaruannete lisades. Nagu märgitud konsolideeritud finantsaruannete lisas 2.9, on komisjon jätkuvalt parandanud töötajatele makstavate hüvitiste kohustuse arvutamise korda; meie omakorda jätkame selle protsessi jälgimist. Hindasime raamatupidamise aastaaruandes esitatud olulisi viitkulusid aasta lõpu seisuga XVI. 2018. aasta lõpu seisuga kuulus toetusesaajatele väljamaksmisele hinnanguliselt 99,8 miljardit eurot kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mille kohta ei olnud veel maksetaotlusi esitatud (2017. aasta lõpus 100,9 miljardit eurot). Komisjon kajastas need summad viitkuludena (8). XVII. 2018. aasta lõpu seisuga moodustas ELi raamatupidamise aastaaruandes kajastatud jagatud eelarve täitmise korras hallatavate rahastamisvahendite ja abikavade kasutamata summa hinnanguliselt 6,5 miljardit eurot (2017. aasta lõpus 4,7 miljardit eurot), mis on kajastatud bilansis kui „Muud ettemaksed liikmesriikidele“. XVIII. Selleks et hinnata nende hinnangulist mahtu aasta lõpus, uurisime komisjoni loodud kulude periodiseerimise süsteemi ning kontrollisime selle õigsust ja täielikkust peadirektoraatides, kus tehti enamik makseid. Lisaks kontrollisime arvete ja eelmaksete valimit uurides asjaomaseid periodiseerimisarvutusi, et käsitleda viitkulude väärkajastamise riski. Küsisime komisjoni raamatupidamistalitustelt täiendavaid selgitusi nende hinnangute koostamise üldise metoodika kohta. XIX. Järeldame, et konsolideeritud bilansis kajastatud viitkulude ja liikmesriikidele tehtud muude ettemaksete hinnanguline kogusumma on esitatud õiglaselt.

Muud asjaolud

XX. Juhtkond vastutab muu teabe esitamise eest. Nimetatud mõiste hõlmab finantsaruandeid selgitavat arutelu ja analüüsi, kuid ei sisalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega selle kohta koostatud kontrollikoja aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud teavet ja me ei esita selle kohta mingit kindlustandvat järeldust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi raames on meie ülesanne tutvuda muu teabega ja otsustada, kas see erineb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie auditi käigus hangitud teabest, või tundub muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me järeldame, et muu teave on oluliselt väärkajastatud, peame seda oma aruandes käsitlema. Meil ei ole sellekohaseid tähelepanekuid.

Juhtkonna kohustused

XXI. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleksid kooskõlas vastavate õigusaktidega. Komisjonil on lõplik vastutus ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317). XXII. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ELi vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, välja arvatud juhul, kui ta kavatseb üksuse likvideerida või tegevuse lõpetada, või kui tal puuduvad muud realistlikud alternatiivid. XXIII. Komisjon vastutab ELi finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest. XXIV. Finantsmääruse kohaselt (XIII jagu) peab komisjoni peaarvepidaja esitama ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks esmalt esialgsena (aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks) ja lõplikul kujul 31. juuliks. Esialgne raamatupidamise aastaaruanne peaks juba andma ELi finantsolukorrast õige ja õiglase pildi. Seetõttu on ülimalt oluline, et esialgse raamatupidamise aastaaruande kõik kontod esitatakse lõplike arvutustena, mis võimaldavad meil täita oma ülesandeid vastavalt finantsmääruse XIV jao sätetele ja selleks ette nähtud tähtaegade piires. Esialgse ja lõpliku raamatupidamise aastaaruande vahelised erinevused peaksid tavaliselt tulenema üksnes meie tähelepanekutest.

Audiitori kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

XXV. Meie eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et kõik olulise väärkajastamise või nõuete mittejärgimise juhtumid auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või vigadest ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida tehakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel. XXVI. Tulude puhul lähtume käibemaksul ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite auditeerimisel makromajanduslikest agregeeritud andmetest, mida omavahendite arvutamiseks kasutatakse; seejärel hindame komisjoni andmetöötlussüsteeme kuni liikmesriikide osamaksete laekumiseni ja nende konsolideeritud raamatupidamisarvestusse kandmiseni. Traditsiooniliste omavahendite auditeerimisel kontrollime tolliasutuste arvepidamist ja analüüsime tollimaksude voogu kuni summade komisjonile laekumiseni ja raamatupidamisarvestusse kandmiseni. XXVII. Kulutuste puhul auditeerime maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike, välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning institutsioon või asutus on need tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud (see võib juhtuda järgneval aastal). XXVIII. Kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega tugineme kogu auditi vältel oma professionaalsusele ja kutsealasele skeptitsismile. Meie ülesanne on ka a) teha kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes pettusest või vigadest põhjustatud oluliste väärkajastamiste ja selle aluseks olevate tehingute ELi õiguse olulise nõuetele mittevastavuse riskid ning neid riske hinnata. Töötame välja ja rakendame auditiprotseduure nende riskide käsitlemiseks ning hangime audititõendeid, mis annaksid meie arvamusele piisava ja nõuetekohase aluse. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise või nõuete mittetäitmise juhtumeid on keerulisem avastada kui vigadest tulenevaid juhtumeid, sest pettus võib hõlmata keelatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, andmete moonutamist või sisekontrolli eiramist. Seetõttu on ka suurem oht, et selliseid juhtumeid ei avastata; b) teha endale selgeks auditi seisukohast oluline sisekontrollisüsteem asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta arvamuse esitamiseks); c) hinnata juhtkonna kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna koostatud arvestushinnangute ja nendega seotud avalduste põhjendatust; d) teha järeldus selle kohta, kas juhtkond lähtub raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, ning hinnata saadud auditi tõendusmaterjali põhjal, kas esineb olulist ebakindlust, mis tuleneb sündmustest või tingimustest, mis võivad üksuse tegevuse jätkuvuse tõsise kahtluse alla seada. Kui meie arvates oluline ebakindlus eksisteerib, siis peame oma aruandes tähelepanu juhtima konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande asjaomastele avaldustele, või kui need on puudulikud, siis muutma oma arvamust. Meie järeldused põhinevad enne oma aruande valmimise kuupäeva saadud auditi tõendusmaterjalil. Edaspidised sündmused või tingimused võivad aga põhjustada olukorra, kus üksusel ei ole võimalik oma tegevust jätkata; e) hinnata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, ülesehitust ja sisu, sealhulgas kogu avalikustatud teavet, samuti seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglaselt; f) hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali ELi konsolideeritavate üksuste finantsteabe kohta, et esitada arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute kohta. Vastutame auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest, ning vastutame üksi auditiarvamuse esitamise eest. XXIX. Vahetame juhtkonnaga teavet muu hulgas auditi kavandatud ulatuse ja ajakava ning oluliste auditileidude, sh sisekontrollis avastatud oluliste puuduste kohta. XXX. Komisjoni ja teiste auditeeritud üksustega arutatud teemade seast valime välja need, mis olid konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimisel kõige olulisemad ja mis on seetõttu vaatlusaluse perioodi peamised audititeemad. Nimetatud teemasid kirjeldatakse meie aruandes, välja arvatud juhul, kui teabe avalikustamine on õigusaktiga keelatud, või kui (mida juhtub äärmiselt harva) me otsustame, et teemat ei tohi meie aruandes käsitleda, kuna vastasel juhul võib see tõenäoliselt avaliku huviga saadava kasu üles kaaluda.

18. juuli 2019

President

Klaus-Heiner LEHNE

Euroopa Kontrollikoda

12, rue Alcide De Gasperi, Luxembourg, LUKSEMBURG

Sissejuhatus

Euroopa Kontrollikoja roll

1.1.

Kontrollikoda on ELi sõltumatu audiitor. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule on meie ülesanne a) anda hinnang ELi raamatupidamise aastaaruandele; b) kontrollida, kas ELi eelarvet kasutatakse kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega; c) anda aru ELi kulutuste säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse kohta (9) ning d) anda nõu finantsmõju omavate õigusaktide ettepanekute kohta.

1.2.

Meie kinnitava avalduse aluseks olev audititöö (mida selgitatakse lisas 1.1 ) täidab esimest ja teist eelmainitud eesmärki. ELi enamikus kuluvaldkondades (10) puudutab meie aastaaruande raames tehtud töö ka kulutuste säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust. Käsitleme komisjoni loodud süsteemi (mille eesmärk on tagada ELi vahendite otstarbekas kasutamine) eri aspekte (11). Kokkuvõttes annab audititöö ka peamise sisendi meie õigusaktide ettepanekuid käsitlevate arvamuste koostamiseks.

1.3.

Aastaaruande käesolevas peatükis a) kirjeldatakse meie kinnitava avalduse tausta ning esitatakse ülevaade raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja tehingute korrektsuse auditi leidudest ja järeldustest; b) esitatakse teave OLAFile edasi antud pettusekahtlusega juhtumite kohta; c) tutvustatakse kokkuvõtvalt meie auditi lähenemisviisi (vt lisa 1.1 ).

ELi kulutused on oluline vahend poliitikaeesmärkide saavutamiseks

1.4.

ELi kulutused on oluline, kuid mitte ainus vahend poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Muudeks tähtsateks vahenditeks on õigusloome ning kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine kogu ELi piires. 2018. aastal oli ELi kulutuste summa 156,7 miljardit eurot, (12) mis moodustab 2,2 % liikmesriikide valitsemissektori kogukulutustest ja 1,0 % ELi kogurahvatulust (vt selgitus 1.1 ). Selgitus 1.1 ELi 2018. aasta kulutuste osakaal kogurahvatulust ja valitsemissektori kogukulutustest Allikas: liikmesriikide kogurahvatulu: Euroopa Komisjoni 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne – lisa A – tulud; liikmesriikide valitsemissektori kogukulutused: Eurostat – iga-aastane rahvamajanduse arvepidamine; ELi kulutused: Euroopa Komisjon: Euroopa Liidu 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

1.5.

ELi rahalised vahendid makstakse toetusesaajatele välja kas ühekordsete maksete / iga-aastaste osamaksetena või mitme maksena mitmeaastaste kuluprogrammide raames. 2018. aastal tehti ELi eelarvest makseid kokku 126,8 (13) miljardit eurot (ühekordsed, vahe- ja lõppmaksed), millele lisandus 29,9 miljardit eurot eelmakseid. Selgituses 1.2 näidatakse, et kõige suurem osa eelarvest kasutati loodusvarade valdkonnas, millele järgnesid ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime valdkonnad. Selgitus 1.2 2018. aasta maksed mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa Alamrubriik 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ (edaspidi „Konkurentsivõime“) Alamrubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ (edaspidi „Ühtekuuluvus“) Rubriik 2 „Loodusvarad“ Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ Rubriik 4 „Globaalne Euroopa“ Rubriik 5 „Haldus“ Rubriik 6 „Kompensatsioonid“ (edaspidi „Muud“) Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Eelarveaasta 2018 auditileiud

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Raamatupidamise aastaaruanne ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud

1.6.

Meie tähelepanekud kehtivad Euroopa Liidu eelarveaasta 2018 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande (14) kohta. Saime raamatupidamise aastaaruande koos peaarvepidaja esitiskirjaga kätte 26. juunil 2019, st enne finantsmääruses sätestatud esitamistähtaja möödumist (15). Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud finantsaruandeid selgitav arutelu- ja analüüsidokument (16). Meie auditiarvamus nimetatud analüüsi ei hõlma. Kooskõlas auditistandarditega hindasime aga selle sisu vastavust raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetele.

1.7.

Komisjoni avaldatud raamatupidamise aastaaruande kohaselt oli ELi kohustuste kogumaht 31. detsembri 2018. aasta seisuga 235,9 miljardit eurot ning varade kogumaht 174,4 miljardit eurot. 2018. aasta majandustulem oli 13,9 miljardit eurot.

1.8.

Meie audit näitas, et raamatupidamise aastaaruandes ei esinenud olulisi väärkajastamisi. Meie tähelepanekud ELi vahendite finantsjuhtimise ja eelarve haldamise kohta on esitatud 2. peatükis.

2018. aasta finantsaruannetega seotud peamised audititeemad

1.9.

Peamised audititeemad on teemad, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt vaatlusaluse perioodi finantsaruannete auditeerimisel kõige olulisemad. Käsitlesime nimetatud teemasid finantsaruannete auditeerimise kui terviku kontekstis ja meie arvamuse kujundamisel, kuid nende teemade kohta me eraldi arvamust ei esita. Vastavalt kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelisele standardile (ISSAI) 1701 käsitleme peamisi audititeemasid oma kinnitavas avalduses.

Tehingute korrektsus

1.10.

Uurime ELi kulusid ja tulusid, et hinnata, kas need on kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega. Meie tulude auditi tulemused esitatakse 4. peatükis ja kulude auditi tulemused 5.–10. peatükis.

Meie audit hõlmab komisjoni poolt 2018. aastal heaks kiidetud kulusid

1.11.

Auditi läbiviimiseks kontrollisime ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevaid tehinguid. Kulutused hõlmasid ELi eelarvest lõplikele toetusesaajatele üle kantud vahendeid. Kontrollime kulusid siis, kui ELi vahendite lõppsaajad on tegevuse ellu viinud või kulusid kandnud, ning kui komisjon on kulud heaks kiitnud (heakskiidetud kulud). Tegelikkuses tähendab see, et meie andmekogum koosneb vahe- ja lõppmaksetest. Eelrahastamist kontrollisime üksnes juhul, kui see oli 2018. aastal tasaarvestatud.

1.12.

Rõhutasime oma 2017. aasta aastaaruandes, et muudatused alamrubriigi „Ühtekuuluvus“ perioodi 2014–2020 valdkondlikes õigusaktides on mõjutanud ka seda, mida komisjon antud valdkonnas heakskiidetud kuludeks loeb (17). Seetõttu koosneb meie andmekogum alates 2017. aastast mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 selle alamrubriigi auditi puhul lõppmaksetest (sealhulgas tasaarvestatud eelmaksed) ning perioodi 2014–2020 puhul raamatupidamisaruannetes kajastatud komisjoni poolt igal aastal heaks kiidetud kuludest (vt lisa 1.1 punktid 2–4 ja punktid 6.7–6.8). Seega testisime tehinguid, mille suhtes olid liikmesriigid juba rakendanud kõik parandusmeetmed, mis tulenesid nende endi avastatud vigadest.

1.13.

Selgituses 1.3 näidatakse meie 2018. aasta auditi andmekogumi jaotust ühekordseteks, vahe- (kui komisjon oli need heaks kiitnud) ja lõppmakseteks, eelmaksete tasaarvestusteks ja raamatupidamisaruannete iga-aastase heakskiitmise otsusteks. Meie 2018. aasta auditi andmekogumi suurus oli 120,6 miljardit eurot. Ühtekuuluvuse valdkonnas kaasatakse perioodi 2014–2020 aastal 2018 tehtud vahemaksed mõne järgneva aasta andmekogumisse – pärast seda, kui komisjon on raamatupidamisaruanded heaks kiitnud ja need oma iga-aastase lõpetamisotsusega tasaarvestanud. Selgitus 1.3 Meie auditi andmekogumi (120,6 miljardit eurot) ja ELi kulutuste (156,7 miljardit eurot (1)) võrdlus mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa (2018) (1) Ümardamise tõttu on mitmeaastase finantsraamistiku maksete summa 156,7 miljardi asemel 156,6 miljardit eurot. (2) Ühtekuuluvuse valdkonna eelmaksed (47,4 miljardit eurot) sisaldavad perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 vahemakseid summas 37,4 miljardit eurot. Vastavalt meie kõnealuse valdkonna auditi lähenemisviisile meie 2018. aasta aastaaruande andmekogum neid makseid ei sisalda. Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

1.14.

Selgituses 1.4 näidatakse, et kõige suurema osa meie andmekogumist (48,2 %) moodustab rubriik „Loodusvarad“, millele järgnevad rubriigid „Ühtekuuluvus“ (19,6 %) ja „Konkurentsivõime“ (14,8 %). Selgitus 1.4 Ülevaade meie 2018. aasta auditi andmekogumist (120,6 miljardit eurot) mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Meie 2018. aasta auditi tulemused näitavad, et vigu esineb teatavat tüüpi kulutustes

1.15.

Meie ELi tulude ja kulude korrektsuse auditi peamised leiud on järgmised: a) tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. Meie kontrollitud tuludega seotud süsteemid olid kokkuvõttes tõhusad, kuid komisjonis ja teatavates liikmesriikides hinnatud traditsiooniliste omavahendite peamised sisekontrollimehhanismid olid vaid osaliselt tõhusad (vt punkt 4.22); b) kulutuste kohta kogutud auditi tõendusmaterjal osutab kokkuvõttes sellele, et kulutused olid olulisel määral vigadest mõjutatud. Meie hinnangul on kulutuste veamäär tervikuna 2,6 %, (18) kuid olulisel määral olid vigadest mõjutatud vaid teatavate keeruliste õigusnormidega valdkondade kulutused (peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad) (vt punktid 1.19–1.21), mis moodustasid umbes 50,6 % meie auditeeritud andmekogumist. Meie üldine hinnanguline veamäär võrreldes eelmise aastaga veidi vähenes (vt selgitus 1.5 ). Selgitus 1.5 Hinnanguline veamäär (2016–2018) Allikas: Euroopa Kontrollikoda. Viga on rahasumma, mida ei oleks tohtinud ELi eelarvest välja maksta, kuna seda ei kasutatud ELi õigusnormide kohaselt, ning mis ei ole seetõttu kooskõlas kas nõukogu ja parlamendi asjaomaste ELi õigusaktide eesmärgi või liikmesriikides kehtestatud õigusnormidega.

Veariski mõjutab õigusnormide keerukus ja ELi vahendite väljamaksmise viis

1.16.

Meie varasemate auditite tulemustel põhineva riskianalüüsi alusel jagasime alustehingutest moodustatud auditi andmekogumi suure ja väikse riskiga kulutusteks. 2018. aasta auditi tulemused kinnitavad meie varasemate aastate leide, mille kohaselt mõjutab veariski vahendite väljamaksmise viis. — Vearisk on suur selliste kulutuste puhul, mille suhtes kehtivad keerulised õigusnormid. See puudutab peamiselt kulude hüvitamisel põhinevaid makseid, mis hõlmavad toetusesaajate kantud rahastamiskõlblike kulude eest esitatud maksetaotlusi. Selleks peavad toetusesesaajad tõendama nii seda, et nad tegelevad toetuskõlbliku tegevusega, kui ka seda, et on kandnud kulusid, mille hüvitamist neil on õigus taotleda. Seejuures tuleb neil järgida keerulisi õigusnorme, mis reguleerivad seda, mille hüvitamist on võimalik taotleda (toetuskõlblikkus) ja seda, kuidas korrektselt kulusid kanda (hanke-või riigiabi eeskirjad). — Vearisk on väiksem selliste kulutuste puhul, mille suhtes kehtivad lihtsustatud/vähem keerulised õigusnormid. See kehtib eelkõige toetusõigustel põhinevate maksete kohta, st toetusesaajatele tehakse makse, kui nad täidavad teatud tingimused. Kui tingimused ei ole liiga keerulised, kaasneb selliste maksetega väiksem vearisk.

1.17.

Leidsime ka 2018. aastal, et väikse riskiga (peamiselt toetusõigustel põhinevad) kulutused (19) ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud, ent suure riskiga (peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad) maksed on endiselt olulisel määral vigadest mõjutatud (vt selgitus 1.6 ). Selgitus 1.6 2018. aasta kulutuste jaotus (väike ja suur risk) Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Ligikaudu 50 % meie auditikogumist ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud

1.18.

Järeldame oma audititööle tuginedes, et 49,4 % puhul meie auditikogumist jääb hinnanguline veamäär alla olulisuse piirmäära (2 %), nagu see oli ka 2017. aastal. Väikse riskiga kulutused koosnevad peamiselt toetusõigustel põhinevatest maksetest ja halduskuludest (vt selgitus 1.7 ). Toetusõigustel põhinevad maksed hõlmavad üliõpilaste ja teadlaste stipendiume („Konkurentsivõime“ – 5. peatükk), põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi („Loodusvarad“ – 7. peatükk) ja kolmandatele riikidele antavat eelarvetoetust („Globaalne Euroopa“ – 9. peatükk). Halduskulud koosnevad peamiselt ELi ametnike palkadest ja pensionidest („Haldus“ – 10. peatükk). Selgitus 1.7 Suure ja väikse riskiga kulutuste jaotus mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa (1) (1) Ümardamise tõttu on väikse riskiga maksete summa 59,6 miljardi asemel 59,5 miljardit eurot. Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Keeruliste toetuskõlblikkuse tingimustega kulutused on endiselt olulisel määral vigadest mõjutatud

1.19.

Täheldasime kõrgemat veariski valdkondades, kus tuleb täita keerulisi tingimusi. See kehtib kulude hüvitamisel põhinevate kulutuste kohta ja nende väheste toetusõigustel põhinevate kulutuste kohta, mille puhul kohaldatakse keerulisi tingimusi (mõned maaelu arengu programmid). Sellised suure riskiga kulutused moodustavad meie auditi andmekogumist ligikaudu 50,6 %. Meie hinnangul on selliste kulutuste veamäär 4,5 % (2017. aastal 3,7 %), mis ületab 2 % suurust olulisuse piirmäära (vt selgitus 1.6 ).

1.20.

Suurem osa kulude hüvitamisel põhinevatest ELi vahenditest kulutatakse teadusprojektidele („Konkurentsivõime“ – 5. peatükk), tööhõivega seotud projektidele („Ühtekuuluvus“ – 6. peatükk), regionaal- ja maaelu arengu projektidele („Ühtekuuluvus“ – 6. peatükk ja „Loodusvarad“ – 7. peatükk) ning arenguprojektidele kolmandates riikides („Globaalne Euroopa“ – 9. peatükk) (vt selgitus 1.7 ).

1.21.

Keerulised eeskirjad põhjustavad vigu, mis mõjutavad meie järeldust mitmeaastase finantsraamistiku järgmiste (alam)rubriikide kohta: „Konkurentsivõime“ (vt punkt 5.35), „Ühtekuuluvus“ (vt punkt 6.71) ja „Loodusvarad“ (vt punkt 7.37).

Tuvastasime olulise veamäära järgmiste valdkondade kulutustes: „Konkurentsivõime“, „Ühtekuuluvus“ ja „Loodusvarad“

1.22.

Sarnaselt 2017. aastaga esitame erihinnangu järgneva nelja mitmeaastase finantsraamistiku (alam)rubriigi kohta: „Konkurentsivõime“, „Ühtekuuluvus“, „Loodusvarad“ ja „Haldus“.

1.23.

Me ei hinda muude kuluvaldkondade, nagu „Julgeolek ja kodakondsus“ (8. peatükk) ja „Globaalne Euroopa“ (9. peatükk), veamäärasid. Neis kahes valdkonnas hõlmab meie kinnitav avaldus kulutusi kogusummas 11,0 miljardit eurot (9,1 % meie auditiga hõlmatud kulutustest). Nimetatud valdkondades tehtud tööd kasutatakse aga endiselt meie 2018. aasta üldiste järelduste koostamisel.

1.24.

Alamrubriik „Konkurentsivõime“ (5. peatükk): meie hinnanguline veamäär on madalam kui eelmisel kahel aastal. Nagu varasematelgi aastatel, sisaldavad teadusuuringute kulutused endiselt suurt riski ja on peamine vigade allikas. Vead teadusuuringute kulutustes hõlmavad eri liiki rahastamiskõlbmatuid kulusid (eelkõige otsesed personalikulud ja muud otsesed kulud, kaudsed kulud ja allhankekulud).

1.25.

Alamrubriik „Ühtekuuluvus“ (6. peatükk): suurima osa valdkonna kulutustest moodustab kulude hüvitamine. Auditeerimisasutuste leitud peamised veatüübid olid rahastamiskõlbmatud kulud ja hanke-eeskirjade eiramine. Nende vigade puhul rakendasid liikmesriikide ametiasutused korrektsioone, et vähendada programmide allesjäänud veamäära alla 2 % suurust olulisuse piirmäära. Samas leidsime ka vigu, mida auditeerimisasutused ei olnud avastanud (näiteks ELi riigiabi eeskirjade rikkumine). Nende vigade puhul ei ole ei liikmesriigid ega komisjon seni korrektsioone rakendanud. Auditeerimisasutuste või meie leitud vigade alusel ja kõiki asjakohaseid finantskorrektsioone arvesse võttes oleme seisukohal, et valdkonna kulutused on olulisel määral vigadest mõjutatud.

1.26.

Rubriik „Loodusvarad“ (7. peatükk): valdkond tervikuna on olulisel määral vigadest mõjutatud. Vigadest ei ole aga olulisel määral mõjutatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) makstud otsetoetused, mis moodustavad 71,8 % valdkonna kulutustest. Põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused põhinevad toetusõigustel ning nende puhul on tulnud kasuks maa lihtsustatud toetuskõlblikkuse tingimused ja tõhus kontrollisüsteem (IACS – ühtne haldus- ja kontrollisüsteem), mis võimaldab andmebaaside vahelisi automaatseid ristkontrolle. Leidsime siiski, et teiste kuluvaldkondade (maaelu areng, EAGFi turumeetmed, kalandus, keskkond ja kliimameetmed) veamäär ületab endiselt olulisuse piirmäära. Nimetatud valdkondade kulutused põhinevad enamasti kulude hüvitamisel ja nende suhtes kehtivad keerukad toetuskõlblikkuse tingimused. Toetuskõlbmatud toetusesaajad, tegevused või rahastamiskõlbmatud deklareeritud kulud ning ebatäpne teave piirkondade või loomade kohta moodustavad üle poole mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi hinnangulisest veamäärast.

1.27.

Rubriik „Haldus“ (10. peatükk): valdkond ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud. Suurema osa halduskuludest moodustavad ELi institutsioonide ja asutuste makstavad palgad, pensionid ja hüvitised.

Kõige suurema osa keeruliste õigusnormide alusel tehtud kulutuste hinnangulisest veamäärast moodustavad endiselt toetuskõlblikkuse vead

1.28.

Nagu ka varasematel aastatel, keskendusime põhjalikumalt keeruliste õigusnormide alusel tehtud kulutustes (peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad maksed) leitud veatüüpidele, kuna sellised kulutused on endiselt olulisel määral vigadest mõjutatud. Selgituses 1.8 kujutatakse eri veatüüpide osakaalu suure riskiga kulutuste (peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad maksed) 2018. aasta hinnangulises veamääras (4,5 %). Samas esitatakse ka 2017. ja 2016. aasta (vastavalt 3,7 % ja 4,8 %) vastavad näitajad. Selgitus 1.8 Suure riskiga kulutuste (peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad maksed) osakaal 2018. aasta hinnangulises veamääras veatüüpide kaupa Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

1.29.

Kõige suurema osa meie 2018. aasta hinnangulisest veamäärast suure riskiga kulutustes moodustasid alamrubriik „Ühtekuuluvus“ (43,0 %), millele järgnevad loodusvarade rubriigi maaelu arengu, EAGFi turumeetmete, kalanduse, keskkonna ja kliimameetmete kulutused (30,2 %), alamrubriik „Konkurentsivõime“ (12,2 %) ning rubriik „Globaalne Euroopa“ (4,5 %).

1.30.

Nagu varasematelgi aastatel, moodustasid kõige suurema osa suure riskiga kulutuste hinnangulisest veamäärast toetuskõlblikkusega seotud vead (st maksetaotlustes deklareeritud rahastamiskõlbmatud kulud ja toetuskõlbmatud projektid, tegevused või toetusesaajad). Nende mõju oli aga väiksem kui 2017. aastal (2018. aastal 68 %; 2017. aastal 93 %). Põhjuseks oli see, et 2018. aastal leidsime me märkimisväärselt rohkem vigu, mis olid seotud riigihangete, riigiabi eeskirjade ja toetuste andmise menetlustega. Suure riskiga kulutustes moodustasid need vead 16 % meie hinnangulisest veamäärast (2017. aastal 1 %) ja neid esines peamiselt „Ühtekuuluvuse“ ja „Loodusvarade“ valdkondades.

1.31.

Käesoleval aastal moodustasid Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi raames heaks kiidetud kulutused 74 % ühtekuuluvuse valdkonna kulutustest. Nimetatud fondidest kaasrahastatud projektides esineb rohkem riigihangetega seotud vigu (vt punktid 6.26–6.28).

1.32.

Enamik vahendusasutuste (20) tehtud haldusvigadest tehti „Ühtekuuluvuse“ ja „Loodusvarade“ valdkondades (vt kategooria „Muud“ selgituses 6.2 ja kategooria „Haldusvead“ selgituses 7.2 ). Selliste vigade hulka kuuluvad näiteks valesti arvutatud toetused.

Komisjoni korrektsuse alane teave

1.33.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 317 vastutab komisjon lõppkokkuvõttes ELi eelarve täitmise eest ja haldab ELi kulutusi koostöös liikmesriikidega (21). Komisjon annab oma tegevuse kohta aru kolmes allpool loetletud aruandes, mis koos moodustavad ühtse finantsaruandluse paketi: (22) a) ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne (esialgne versioon märtsis; lõplik versioon juunis); b) iga-aastane ELi eelarve haldus- ja tulemusaruanne (esialgne versioon puudub; lõplik versioon juunis); c) aruanne eelmise aasta eelarvele heakskiidu andmise otsuse põhjal võetud meetmete kohta (juulis).

1.34.

Meie 2018.–2020. aasta strateegia kohaselt hakkab meie kinnitav avaldus põhinema teiste tööle tugineval lähenemisviisil, mis tähendab, et meie antav kindlus hakkab põhinema komisjoni (vahendite haldaja) kinnitusel. Meil on kirjeldatud lähenemisviisi kasutamise kogemus juba alates 1994. aastast, kui seda hakati kasutama raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse auditeerimisel. Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse hindamisel teeme komisjoniga koostööd, et ka selles valdkonnas saaks hakata teiste tööle tuginevat töövõttu kasutama. Andmete kokkupanemiseks ja auditeerimiseks on oluline teabe õigeaegne olemasolu (23).

Komisjoni hinnanguline veamäär jääb meie veavahemikust veidi allapoole

1.35.

Iga-aastases ELi eelarve haldus- ja tulemusaruandes esitab komisjon oma hinnangu maksete veariski kohta. Maksete vearisk on komisjoni hinnang maksete kohta, mis ei vastanud nende tegemise ajal kehtinud õigusnormidele. Tegu on meie hinnangulise veamääraga kõige sarnasema näitajaga.

1.36.

Selgituses 1.9 esitatakse komisjoni näitajad (maksete vearisk) koos meie hinnangulise veamäära vahemikuga. Komisjoni hinnangul moodustas maksete vearisk 2018. aastal 1,7 %, st oli veidi allpool meie veavahemikku. Meie hinnanguline veamäär on 2,6 % (2017. aastal 2,4 %), jäädes vahemikku 1,8–3,4 %. Selgitus 1.9 Komisjoni hinnangulise maksete veariski võrdlus meie hinnangulise veamääraga Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Komisjoni hinnanguliste näitajate komponendid ei ole alati kooskõlas meie leidudega

1.37.

Komisjoni üldine hinnang maksete veariski kohta eri poliitikavaldkondades põhineb iga-aastastes tegevusaruannetes antud peadirektorite kinnitustel. Maksete veariski arvutamise aluseks on peamiselt selliste järelkontrollide tulemused, mida otse või kaudselt täidetava eelarve valdkondades teeb komisjon ning jagatud eelarve täitmise valdkondades liikmesriikide ametiasutused. Selgituses 1.10 kirjeldatakse maksete veariski arvutamist eri kuluvaldkondades. Selgitus 1.10 Maksete veariski arvutamine — Alamrubriik „Konkurentsivõime“ – komisjoni ühine audititeenistus koostab programmi „Horisont 2020“ jaoks kuludeklaratsioonidest keskmiselt iga 18 kuu tagant esindusliku valimi. Audititeenistus hindab maksete veariski 2018. aasta lõpuks lõpule viidud auditite tulemuste põhjal. 2018. aasta hinnangulise summa arvutamiseks kasutasid teadusuuringute peadirektoraadid selliste auditite tulemusi, mis põhinesid alates programmi algusest kuni 2018. aasta veebruari lõpuni tehtud kulutustest koostatud valimitel. Seitsmenda raamprogrammi (programmi „Horisont 2020“ eelkäija) puhul põhinevad audititulemused enne 2016. aastat tehtud kulutustel. — Alamrubriik „Ühtekuuluvus“ – enamik 2018. aasta kulutustest ei olnud veel läbinud kogu kontrollitsüklit. Seetõttu hindasid regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL) maksete veariski nii, et kasutasid kas kõigi kulutuste kinnitatud allesjäänud veamäära (eelarveaasta 2016–2017 kulutused) või auditeerimisasutuste esitatud eelarveaasta 2017–2018 allesjäänud veamäära (olenevalt sellest, kumb neist oli kõrgem). — Rubriik „Loodusvarad“ – põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI) kasutab makseasutustelt saadud riiklikku kontrollistatistikat. Peadirektoraat teeb ka kohandusi vastavalt sertifitseerimisasutuste auditite tulemustele ning enda kontrollidele ja kutsealasele otsustusele, et saada kohandatud veamäär, mis kehtib otsetoetuste, maaelu arengu ja turumeetmete kohta. — Rubriik „Globaalne Euroopa“ – komisjoni hinnang selle valdkonna maksete veariski kohta põhineb peamiselt rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi (DG DEVCO) ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi (DG NEAR) igal aastal tellitaval kokkuleppelisel toimingul. Nimetatud toimingu eesmärk on hinnata veamäära, mida ei ole suudetud ühegi juhtimiskontrolliga avastada. Asjaomase aasta (aasta n) kokkuleppeline toiming põhineb lepingutel, mis on lõppenud vahemikus 1. september aasta n-1 kuni 31. august aasta n. Samas jäetakse välja lepingud, mille viimane alustehing on vanem kui viis aastat ja need, mida on võimatu uurida. — Rubriik „Haldus“ – maksete vearisk põhineb 2018. aasta kulutuste kontrollimise tulemustel.

1.38.

Komisjon esitab maksete veariski pigem teatavate poliitikavaldkondade rühmade, mitte mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kohta (24). Selgituses 1.11 esitatakse meie hinnanguline veamäär nii mitmeaastase finantsraamistiku nende rubriikide kohta, mille kohta me esitame erihinnangud, kui ka komisjoni üldine hinnang selle komponentide kaupa. Võtsime arvesse meie veamäära hindamise erinevust komisjoni iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes esitatud arvude koostamisest (25). Selgitus 1.11 Meie hinnanguline veamäär ja komisjoni hinnanguline maksete vearisk finantsraamistiku rubriikide kohta (4) (1) Komisjoni peadirektoraadid ja talitused: CNECT, EAC, EASME, ECFIN, ENER, ERCEA, FISMA, GROW, INEA, JRC, MOVE, REA, RTD ja TAXUD. Osa peadirektoraatidest haldab mitme mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi alla kuuluvaid kulutusi (EACEA, ECHO ja INEA). (2) DG REGIO, INEA ja DG EMPL. (3) DG AGRI, DG CLIMA, DG ENV ja DG MARE. (4) Halduskuludes ei leidnud olulist veamäära ei meie ega komisjon.

1.39.

Leidsime, et — konkurentsivõime valdkonnas jääb mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi üldine hinnanguline maksete vearisk (1,6 %), mille arvutasime iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes esitatud teabe põhjal, meie hinnangulise veamäära vahemikku (vt punktid 5.36 ja 5.38); — ühtekuuluvuse valdkonnas on komisjoni üldine hinnang mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi kohta (26) 1,7 %, mis on madalam kui meie hinnangulise veamäära vahemik (vt punktid 6.56 ja 6.74); — loodusvarade valdkonnas on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi üldine hinnanguline maksete vearisk 2,1 % (näitaja arvutamise aluseks oli iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes esitatud teave, komisjoni hinnangud ÜPP kulutuste kohta tervikuna ja otsetoetuste kohta) kooskõlas meie järeldusega (vt punktid 1.38 ja 7.37–7.38).

Lõpetamise vearisk sõltub tulevastest korrektsioonidest ja tagasinõuetest

1.40.

Komisjon esitab iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes uue maksete korrektsuse näitaja – lõpetamise veariski. Tegu on maksete veariskiga (vt punkt 1.36), millest on lahutatud ELi vahendite haldajate kavandatavate tulevaste korrektsioonide ja tagasinõudmiste hinnanguline summa, mis on kavas teha praeguste programmide 2018. aasta kulutuste suhtes järgmis(t)el aasta(te)l.

1.41.

Tulevaste korrektsioonide ja tagasinõudmiste prognoosimiseks kasutab komisjon eelnevate aastate tehingute alusel arvutatud keskmisi näitajaid. Selleks, et tagada näitajate asjakohasus praeguste programmide jaoks, nõutakse komisjoni sisesuunistes peadirektoraatidelt varasemate keskmiste näitajate kohandamist või vajaduse korral mõne muu prognoosimeetodi kasutamist, ning tehtud kohanduste ja oma lähenemisviisi avalikustamist oma aasta tegevusaruannetes. 2018. aastal kohandas enamik komisjoni peadirektoraate oma varasemaid keskmisi näitajaid.

Edastame pettusekahtlusega juhtumid OLAFile

1.42.

ELi eelarvet kahjustava pettuse vastu võitlemisel teeme tihedat koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF). Edastame OLAFile teabe ELi finantshuve kahjustavat pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust puudutavate kahtluse kohta, mida me on oma audititöö (sh tulemuslikkust käsitleva töö) käigus oleme avastanud või mis põhineb otse kolmandatelt isikutelt saadud teabel. OLAF kontrollib neid juhtumeid, otsustab uurimise alustamise ja teeb vajaduse korral koostööd liikmesriikide ametiasutustega.

1.43.

Aastal 2018 a) hindasime aastaaruande aluseks oleva audititöö käigus 728 tehingu korrektsust ning avaldasime 35 eriaruannet; b) edastasime OLAFile auditite käigus leitud üheksa pettusekahtluse juhtumit (2017. aastal 13), kuid mitte ühtegi kolmandatelt isikutelt saadud teabel põhinevat juhtumit (2017. aastal kuus).

1.44.

Meie 2018. aasta töö käigus leitud ja OLAFile edastatud pettusekahtluse juhtumid puudutasid kõige sagedamini ELi kaasrahastamise saamiseks vajalike tingimuste kunstlikku tekitamist, rahastamiskõlbmatute kulude deklareerimist ja riigihankevigu. Mõned OLAFile edastatud pettusekahtluse juhtumid olid seotud mitme õigusnormide rikkumisega.

1.45.

Edastasime OLAFile 2018. aastal audititöö käigus avastatud üheksa pettusekahtluse juhtumit. Kahel juhul alustas OLAF uurimist. Seitsmel juhul ei alustanud OLAF uurimist ühel järgmistest põhjustest: — OLAF oli seisukohal, et juhtumiga peaks tegelema mõni liikmesriigi ametiasutus või ELi institutsioon, organ või asutus, ja andis juhtumi vastavalt edasi; — liikmesriigi tasandil toimus juba uurimine, millest me ei olnud teadlikud; — proportsionaalsuse huvides; — kahtluse ebapiisavuse tõttu.

1.46.

Tuginedes meilt aastatel 2010–2018 saadud audititeabele, on OLAF andnud soovituse kokku 312,8 miljoni euro tagasinõudmiseks. Selle aluseks olevad finantssoovitused on seotud meie audititööst tuleneva 24 juhtumiga (27).

Järeldused

1.47.

Käesoleva peatüki peamine ülesanne on toetada kinnitavas avalduses esitatud auditiarvamust.

Audititulemused

1.48.

Jõudsime järeldusele, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisaldanud olulisi väärkajastamisi.

1.49.

Tehingute korrektsuse kohta järeldame, et tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. Kulutuste kohta näitavad meie audititulemused, et hinnanguline veamäär on võrreldes eelmise aastaga veidi kasvanud. Sarnaselt eelmise aastaga järeldame, et lihtsustatud/lihtsamate õigusnormide alusel tehtud kulutused (peamiselt toetusõigustel põhinevad) ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud. Keeruliste õigusnormide alusel tehtud kulutused (peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad) moodustasid käesoleval aastal 50,6 % meie auditi andmekogumist.

---

(1)  Konsolideeritud finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet (sealhulgas segmendiaruandlust).

(2)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad ka selgitavaid lisasid.

(3)  Nende kogusumma oli 61,0 miljardit eurot. Täiendav teave on esitatud meie 2018. aasta aastaaruande punktides 1.19–1.21.

(4)  Nende kogusumma oli 59,6 miljardit eurot. Täiendav teave on esitatud meie 2018. aasta aastaaruande punktis 1.18.

(5)  EUCO XT 20013/19 – Euroopa Ülemkogu otsus, tehtud kokkuleppel Ühendkuningriigiga, millega pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega.

(6)  Vt rahvusvaheline avaliku sektori raamatupidamisstandard (IPSAS) nr 14 – Aruandekuupäeva järgsed sündmused.

(7)  Vt IPSAS nr 39 – Töötajate hüvitised. PSEO puhul kajastab kindlaksmääratud hüvitise kohustus nende eeldatavate tulevaste maksete nüüdisväärtust, mis ELil tuleb teha, et katta praeguse ja varasemate perioodide tööalasest teenistusest tulenevad pensionikohustused.

(8)  Need hõlmasid bilansi passiva poolel kajastatud viitkulusid summas 62,9 miljardit eurot ja aktiva poolel kajastatud 36,9 miljardit eurot, mis vähendasid eelrahastamise mahtu.

(9)  Vt sõnastik: usaldusväärne finantsjuhtimine.

(10)  Vt 5., 6., 7., 8. ja 9. peatüki 2. osa .

(11)  Vt 3. peatükk.

(12)  Vt ELi 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, eelarve täitmise aruanded ja selgitavad lisad – lisa 4.3 (mitmeaastane finantsraamistik: maksete assigneeringute kasutamine).

(13)  Sellest 37,4 miljardit eurot tehti mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigist 1b programmitöö perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 vahemaksetena. Vastavalt meie kõnealuse valdkonna auditi lähenemisviisile ei kuulu need maksed meie 2018. aasta aastaaruande andmekogumisse.

(14)  Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koosneb

a)

konsolideeritud finantsaruannetest, mis hõlmavad bilanssi (kus esitatakse varad ja kohustused aasta lõpu seisuga), tulemiaruandest (kus esitatakse aasta tulud ja kulud), rahavoogude aruandest (kus näidatakse, kuidas muudatused kontodel mõjutavad raha ja raha ekvivalente), netovara muutuste aruandest ja nende juurde kuuluvatest lisadest;

b)	eelarve täitmise aruannetest, mis käsitlevad eelarveaasta tulusid ja kulusid, ning nende juurde kuuluvatest lisadest.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(16)  Vt rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite nõukogu (IPSASB) soovituslik suunis nr 2 (finantsaruandeid käsitlev arutelu ja analüüs).

(17)  Vt meie 2017. aasta aastaaruande punktid 1.12 ja 1.13.

(18)  Meil on 95 % suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 1,8–3,4 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).

(19)  Toetusõigustel põhinevad kulutused hõlmavad halduskulusid.

(20)  Jagatud eelarve täitmise puhul on vahendusasutusteks liikmesriikide ametiasutused.

(21)  Article 317 of the TFEU:

ELi toimimise lepingu artikkel 317: „Komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ja määratud assigneeringute piires kooskõlas artikli 322 alusel kehtestatud määruste sätetega ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada nende assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt.“

(22)  https://ec.europa.eu/info/publications/annual-management-and-performance-report-2018–0_en

(23)  Vt eriaruande nr 27/2016 („Euroopa Komisjoni juhtimine kui parim tava?“) 2. soovituse alapunkt f.

(24)  Meie aga koostame erihinnangud ja hindame veamäära mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa: alamrubriik 1a „Konkurentsivõime“, alamrubriik 1b „Ühtekuuluvus“, rubriik 2 „Loodusvarad“ ja rubriik 5 „Haldus“.

(25)  Näiteks esitab komisjon merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi (DG MARE) andmed rühmas „Ühtekuuluvus, ränne ja kalandus“, kuid selgituses 1.11 on need esitatud rubriigis „Loodusvarad“.

(26)  Vt ELi 2018. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruande lisa 2 tabel B, lk 205.

(27)  Teave pärineb OLAFilt ja meie seda ei kontrolli.

2. PEATÜKK

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

SISUKORD

Sissejuhatus

2.1–2.3

Eelarve haldamine 2018. aastal

2.4–2.21

Eelarves ette nähtud kulukohustused ja maksed kasutati peaaegu täielikult ära

2.4–2.7

Mitmeaastase finantsraamistiku rakendamist mõjutasid viivitused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel

2.8–2.21

Peamiselt viivituste tõttu tagastatakse märkimisväärne osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata iga-aastastest eelmaksetest ELi eelarvesse

2.9–2.11

Märkimisväärset osa maksete koguvarust ei olnud vaja

2.12–2.16

Täitmata kulukohustused suurenevad jätkuvalt

2.17–2.18

Tulevaste eelarvete puhul on oht, et maksete assigneeringud on ebapiisavad

2.19–2.21

2018. aasta eelarvega seotud ja tulevikku mõjutavad finantsjuhtimise probleemid

2.22–2.41

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamine liikmesriikides on jätkuvalt probleemne

2.22–2.24

Tagatiste kasv suurendab riski ELi eelarvele

2.25–2.32

Euroopa Investeerimispank – ELi struktuuri lahutamatu osa, kuid teistsugune aruandluskord

2.33–2.41

Järeldused ja soovitused

2.42–2.48

Järeldused

2.42–2.47

Soovitused

2.48

Lisa 2.1. EIP Euroopa Liidu antud volitused – peamised kategooriad

Lisa 2.2. EIP grupi hallatavad ELi rahastamisvahendid

Sissejuhatus

2.1.

Käesolevas peatükis esitatakse meie ülevaade eelarve haldamise ja finantsjuhtimise teemade kohta. Aruandes tuuakse välja ka ELi tulevaste aastate eelarvete riskid ja probleemid, toetudes meie praegusele tööle ning eriaruannetes, teema kiirülevaadetes, infodokumentides ja arvamustes väljendatud seisukohtadele.

2.2.

Mais 2018 esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule (mis koos moodustavad eelarvepädevad institutsioonid) oma ettepaneku uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 (1). Käimas on läbirääkimised, mille eesmärk on jõuda kokkuleppele enne 2019. aasta lõppu. Esitasime oma seisukohad kõnealusel teemal ühes infodokumendis (2).

2.3.

Ühendkuningriigi väljaastumine EList ei mõjuta 2018. aasta eelarve raamatupidamisarvestust. Meie analüüsi mõnes osas esitame prognoosid ELi tulevaste eelarvete kohta. Sellisel juhul eeldame, et Ühendkuningriigi ja ELi väljaastumislepingu eelnõu (3) kiidetakse heaks ja viiakse ellu.

Eelarve haldamine 2018. aastal

Eelarves ette nähtud kulukohustused ja maksed kasutati peaaegu täielikult ära

2.4.

Igal aastal kehtestavad eelarvepädevad institutsioonid ülemmäärad ELi uutele rahalistele kohustustele (kulukohustuste assigneeringud) ja maksetele, mida saab teha ELi eelarvest (maksete assigneeringud).

2.5.

Aastal 2018 kasutati kulukohustuste assigneeringud peaaegu täies mahus ära. ELi 2018. aasta eelarves kasutada olnud 160,7 miljardist eurost kasutati ära 159,9 miljardit eurot ehk 99,5 % (vt selgitus 2.1 ).

2.6.

EL kasutas ära ka peaaegu kõik lõplikus eelarves (4) ette nähtud maksete assigneeringud. Kasutada olnud 144,8 miljardist eurost tehti makseid 142,7 miljardi euro ulatuses (98,6 %) (5) (vt selgitus 2.1 ). Sellele eelnes kaks aastat eelarves ette nähtust väiksemaid maksed. 2018. aastal suurenes märkimisväärselt liikmesriikide maksetaotluste arv Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI fondid) puhul (6). Need vahendid moodustavad ligikaudu 43 % perioodi 2014–2020 finantsraamistikust (7).

2.7.

Esialgse ja lõpliku eelarve erinevus oli väike. 2018. aastal vastu võetud kuue paranduseelarvega lisati ainult 583 miljonit eurot (8) kulukohustuste assigneeringuid ja 87 miljonit eurot maksete assigneeringuid. Selgitus 2.1 Eelarve täitmine aastal 2018 Märkus: mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäär on maksimaalne summa, mida mitmeaastase finantsraamistiku määruse kohaselt on lubatud aastas kasutada. Kulukohustuste assigneeringud ja nende kasutamine võivad aga erivahendite summa võrra ülemmäära ületada (vt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 3 lõige 2). Allikas: Euroopa Liidu eelarveaasta 2018 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, eelarve täitmise aruanded ja selgitavad lisad – lisad 4.1–4.3 ja 2018. aasta tehniline kohandus.

Mitmeaastase finantsraamistiku rakendamist mõjutasid viivitused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel

2.8.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid mõjutavad mitmeaastase finantsraamistiku kavandamist ja rakendamist kahel peamisel põhjusel. Esiteks moodustavad need olulise osa mitmeaastasest finantsraamistikust. Teiseks rakendatakse neid mitmeaastaste kohustuste kaudu ja maksetaotluseid võib esitada mis tahes järgneval aastal. Viivitused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel, mida komisjon on varem märkinud ja meie oleme kinnitanud, (9) mõjutavad jätkuvalt käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku viimaseid aastaid. Märgime, et Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) puhul olid rakendusmäärad tunduvalt kõrgemad kui teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul. Maksetaotluste esitamine on olulises summas ajakavast maas ja need esitatakse alles järgnevatel aastatel. See on mõjutanud eelmaksete kasutamist ja täitmata kulukohustuste muutumist ning mõjutab maksete assigneeringute vajadusi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alguses, nagu allpool kirjeldatud.

Peamiselt viivituste tõttu tagastatakse märkimisväärne osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata iga-aastastest eelmaksetest ELi eelarvesse

2.9.

Igal aastal saavad liikmesriigid ELi eelarvest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tegevuse (välja arvatud EAFRD) (10) jaoks eelmakseid. Kui liikmesriik esitab maksetaotlusi väiksema summa kohta kui saadud eelmaksed, tagastatakse kasutamata jäänud eelmaksed järgmisel aastal ELi eelarvesse. See toimub iga-aastase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames, mis võeti kasutusele praeguses mitmeaastases finantsraamistikus ja mida kohaldati esimest korda 2017. aastal.

2.10.

Kasutamata eelmaksed tagastatakse eelarvesse sihtotstarbelise tuluna. Sellised vahendid on ette nähtud kasutamiseks üksnes asjaomaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarveridadel. Need muutuvad kulukohustuste ja maksete assigneeringuteks lisaks aasta eelarve assigneeringutele. Kulukohustuste assigneeringud kasutatakse ära kohe. Maksete assigneeringuid tuleb kasutada maksete tegemiseks liikmesriikidele kas samal või järgmisel aastal, et vältida nende tühistamist.

2.11.

Liikmesriigid said 2016. aastal eelmakseid 6,8 miljardit eurot ja 2017. aastal 9,0 miljardit eurot. Peamiselt rakendamisel tekkinud viivituste tõttu tagastasid liikmesriigid märkimisväärses summas kasutamata eelmakseid (6,6 miljardit eurot 2017. aastal ja 8,1 miljardit eurot 2018. aastal). See suurendas märgatavalt nende kahe aasta sihtotstarbelist tulu. Tagastatud summadest koosnevate maksete assigneeringutega hüvitati liikmesriikide esitatud maksenõudeid, mis ületasid heakskiidetud aastaeelarve; 2017. aastal oli see summa 5,4 miljardit eurot ja 2018. aastal 6,9 miljardit eurot (vt selgitus 2.2 ). Kui neid maksete assigneeringuid ei oleks saanud taaskasutada, oleks see võinud tekitada vajaduse kasutada 2018. aastal maksete koguvaru. Selgitus 2.2 Sihtotstarbelisest tulust makstud summad Allikas: Euroopa Kontrollikoda Euroopa Komisjoni perioodi 2014–2018 eelarve haldamist ja finantsjuhtimist käsitlevate aruannete alusel.

Märkimisväärset osa maksete koguvarust ei olnud vaja

2.12.

Maksete koguvaru on praeguses mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud mehhanism maksete assigneeringute paindlikumaks muutmiseks. Selle eesmärk on vältida maksete assigneeringute otsalõppemist, nagu juhtus eelmise mitmeaastase finantsraamistiku viimastel aastatel (11). Mehhanism võimaldab iga aasta kasutamata assigneeringud (kuni mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärani) üle kanda tulevastel aastatel kasutamiseks.

2.13.

Varasematest aastatest perioodi 2018–2020 üle kantud kasutatav maksete koguvaru on 33,7 miljardit eurot (2018: 5,3 miljardit eurot; 2019: 12,9 miljardit eurot; 2020: 15,5 miljardit eurot) (vt selgitus 2.3 ). Mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestati aastatel 2018–2020 maksete koguvaru kasutamise ülemmääraks 36,5 miljardit eurot (2018: 8,0 miljardit eurot; 2019: 12,9 miljardit eurot; 2020: 15,5 miljardit eurot). Selgitus 2.3 Olemasolev maksete koguvaru ja ülemmäärad Märkus: maksete koguvaru eraldamine põhineb komisjoni eeldataval maksevajaduste prognoosil. Allikas: Euroopa Kontrollikoda, võttes aluseks mitmeaastase finantsraamistiku tehnilised kohandused, eelarve täitmise aruanded ja ELi konsolideeritud raamatupidamisaruande selgitavad lisad.

2.14.

Aastal 2018 puudus vajadus täiendavate maksete järele ja olemasolevat eelnevate aastate maksete koguvaru (5,3 miljardit eurot) ei olnud vaja kasutada. Kuid seda ei saanud üle kanda, sest 2019. ja 2020. aasta maksete koguvaru ülemmäär oli saavutatud. Samal põhjusel ei saanud 2018. aastal kasutamata jäänud maksete assigneeringuid summas 11,2 miljardit eurot (12) üle kanda 2019. või 2020. aastasse.

2.15.

Aasta 2019 esialgse eelarve kohaselt ei ole vaja maksetaotluste täitmiseks kasutada olemasolevat aasta maksete koguvaru (12,9 miljardit eurot) (13). Lisaks ei pruugi 2020. aasta eelarveprojekti (14) kohaselt 2020. aastal vaja minna kogu olemasolevat maksete koguvaru (15,5 miljardit eurot). Seega ei pruugi ajavahemikul 2018–2020 kokku 33,7 miljardi euro suurust maksete koguvaru vaja minna.

2.16.

Kui maksevajadus aastatel 2019–2020 ei suurene, jääb 33,7 miljardit eurot, mis on saadaval maksete koguvaru raames, 2020. aastaks kasutamata. Kui võtta arvesse ka 11,2 miljardit eurot kasutamata maksete assigneeringuid, mida ei olnud võimalik 2018. aastast tulevastesse aastatesse üle kanda (vt punkt 2.14), moodustab see kokku 44,9 miljardit eurot maksete assigneeringuid, mis võivad jääda 2020. aastaks kasutamata. Maksete koguvarust tingitud paindlikkus lõpeb praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga 2020. aastal. Selle abil ei saa täita järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vajadusi paindlikkuse järele (vt punktid 2.19–2.21).

Täitmata kulukohustused suurenevad jätkuvalt

2.17.

Täitmata kulukohustused kasvasid jätkuvalt, ulatudes 2018. aasta lõpuks 281,2 miljardi euroni (2017. aastal 267,3 miljardit eurot). Need on suurenenud 36 % (73,7 miljardit eurot) viimase seitsme aasta jooksul alates 2011. aastast, mis on eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vastav aasta (vt selgitus 2.4 ). Komisjoni pikaajalise prognoosi (15) kohaselt moodustavad täitmata kulukohustused 2023. aastaks 313,8 miljardit eurot, mis on ligilähedane meie prognoosidele. Selgitus 2.4 Täitmata kulukohustused, kulukohustused ja maksed, sealhulgas prognoosid kuni 2023. aastani Allikas: ajavahemik 2007–2018: ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded. Prognoosid: Euroopa Kontrollikoda 2019. aasta eelarve ning komisjoni aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule („ELi eelarve vahendite sisse- ja väljavoolu pikaajaline prognoos (2019–2023)“), COM(2018) 687 final.

2.18.

Analüüsisime täitmata kulukohustusi ulatuslikult meie teema kiirülevaates „Täitmata kulukohustused ELi eelarves: täpsem ülevaade“, (16) mis hõlmab perioodi kuni 2017. aasta lõpuni. Järeldasime, et nende suurenemist mõjutasid kolm peamist põhjust: iga-aastane kulukohustuste ja maksete vahe, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide aeglane rakendamine ja ELi eelarve suurenemine.

Tulevaste eelarvete puhul on oht, et maksete assigneeringud on ebapiisavad

2.19.

On oht, et uue mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel maksmisele kuuluvate summade katmiseks ei ole piisavalt maksete assigneeringuid. Komisjoni pikaajalise prognoosi (17) kohaselt jäävad maksete assigneeringud 2019. ja 2020. aastal kõvasti alla ülemmäära (18). See näitab, et aastateks 2019–2020 kavandatud maksed tehakse tegelikult alles uue mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel.

2.20.

Ajavahemikul 2021–2023 esitatavate maksetaotluste summa sõltub suures osas sellest, kuidas liikmesriigid rakendavad oma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavasid. Meie läbivaatamise põhjal ei pruugi perioodi 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku alguses kasutada olevad maksete assigneeringud olla piisavad, et katta perioodi esimestel aastatel kõiki maksevajadusi. Eelkõige võib see puudutada 2021. aastat, mis on uue mitmeaastase finantsraamistiku esimene aasta.

2.21.

Komisjoni pikaajalises prognoosis on 2021. aastaks kavandatud maksete assigneeringute summa 63,7 miljardit eurot. Peamiselt on tegemist rubriikide 1b ja 2 (19) 2021. aasta eelsete kohustustega, mis on suuremas osas seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Ligikaudu 40 % ajavahemiku 2007–2013 mitmeaastase finantsraamistiku 2013. aasta lõpus veel täitmata ühtekuuluvusfondide kohustustest maksti välja 2014. aastal, st praeguse mitmeaastase finantsraamistiku esimesel aastal. Eeldades, et 2021. aastal tuleb maksta sama suur osa (40 %) praeguse mitmeaastase finantsraamistiku Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2020. aasta lõpuks veel täitmata kulukohustustest, ei pruugi kavandatud maksete assigneeringutest (63,7 miljardit eurot) jätkuda. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide täitmata kulukohustused ulatusid 2018. aasta lõpuks 200,9 miljardi euroni ja on 2020. aasta lõpuks veelgi suuremad; 40 % 2018. aasta täitmata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulukohustustest on juba 80 miljardit eurot (tunduvalt rohkem kui kavandatud maksete assigneeringud summas 63,7 miljardit eurot), seega on 40 % 2020. aasta täitmata kulukohustustest tõenäoliselt veelgi suurem. Ebapiisavate maksete assigneeringute oht on veelgi suurem, kuna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel on esinenud rohkem viivitusi kui eelmises mitmeaastases finantsraamistikus, ning esitada võidakse rohkem maksetaotlusi kui 2014. aastal.

2018. aasta eelarvega seotud ja tulevikku mõjutavad finantsjuhtimise probleemid

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamine liikmesriikides on jätkuvalt probleemne

2.22.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamine hoogustus 2018. aastal, mis on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viies aasta. Aasta lõpuks oli aga kogu mitmeaastase finantsraamistiku kogueraldistest liikmesriikidele välja makstud keskmiselt vaid 27,3 %, võrreldes 33,4 %-ga 2011. aasta lõpus, mis oli eelmise mitmeaastase finantsraamistiku viies aasta. 2018. aastal maksti välja 10,9 % kogueraldistest, mis oli sarnane eelmise mitmeaastase finantsraamistiku 2011. aastal makstud eraldiste osakaalule (11,3 %). Oodatust aeglasema rakendamise tõttu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku varasematel aastatel (20) jääb kumulatiivne rakendusmäär eelmise mitmeaastase finantsraamistiku omast märkimisväärselt maha. Lisaks sellele, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alguses on oht, et maksete assigneeringud on ebapiisavad, kattuvad mitmeaastase finantsraamistiku perioodid olulisel määral, mis tõenäoliselt koormab liikmesriikide haldusasutused tööga üle ja põhjustab mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 esimestel aastatel samasuguseid viivitusi nagu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku puhul.

2.23.

Selgituses 2.5 esitatud joonisel on näidatud, kui suur osa praeguse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks eraldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest oli makstud 2018. aasta lõpuks ja kui palju 2011. aasta lõpuks, mis on eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vastav aasta. Sellest selgub, et ainult Bulgaaria, Luksemburg, Austria, Rumeenia ja Soome on kasutanud vahendeid praeguses mitmeaastases finantsraamistikus kiiremini kui eelmises finantsraamistikus. Selgitus 2.5 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutusmäär liikmesriikides 2018. aasta lõpus ja 2011. aasta lõpus Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni teabe põhjal.

2.24.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vähene kasutamine on suurendanud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide täitmata kulukohustusi. Selgituses 2.6 on esitatud iga liikmesriigi täitmata kulukohustused nii eurodes kui ka protsendina riigi 2018. aasta valitsemissektori kulutustest. Selgitus 2.6 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide täitmata kulukohustused liikmesriikide kaupa Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni teabe põhjal. Eurostati andmed valitsemissektori kohta 2018. aastal.

Tagatiste kasv suurendab riski ELi eelarvele

2.25.

Nagu on näidatud selgituses 2.7 , on tagatised viimastel aastatel kasvanud, peamiselt tänu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatise ja Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) tagatise lisamisele. Nende tagatiste eesmärk oli võimendada välisvahendeid, et suurendada ELi eelarve võimalikku mõju. Muud ELi eelarvest antavad tagatised hõlmavad EIP-le antud välislaenude andmise volituse tagatisi (21) ning ELi tagatistega tagatud laenutegevust, mida antakse peamiselt liikmesriikidele (22) ja mis on aastaid püsinud suhteliselt ühtlasel tasemel. ELi eelarve jaoks toob see suurenemine siiski kaasa potentsiaalseid riske, mida tuleb pidevalt jälgida, et need ei muutuks liiga suureks (23). Selgitus 2.7 ELi eelarve maksimaalne võimalik ja tegelik tagatistest tulenev riskipositsioon Allikas: Euroopa Kontrollikoda ELi 2015.–2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete põhjal.

2.26.

Ülemmäärad näitavad ELi eelarve maksimaalset võimalikku riskipositsiooni. EFSI kestuse pikendamine (24) ja EFSD tagatise kasutuselevõtmine suurendasid 2018. aastal ülemmäärasid, mis olid 2018. aasta lõpuks 125,5 miljardit eurot. Tegelik riskipositsioon suureneb järk-järgult koos väljamaksete (25) tegemisega. Kokku oli 2018. aasta lõpus tegelik riskipositsioon 92,8 miljardit eurot.

2.27.

Osa tagatistest tagavad välistegevuse tagatisfondid, mis annavad likviidsuspuhvri võimalike kahjude vastu. Kolme tagatisfondi varad ulatusid 2018. aasta lõpus 8,3 miljardi euroni (5,5 miljardit eurot EFSI tagatisfondis, 2,5 miljardit eurot välistegevuse tagatisfondis ja 0,3 miljardit eurot EFSD tagatisfondis). Nendest tagatisfondidest tehakse makseid, kui tagatis realiseeritakse. 2018. aasta lõpu seisuga ei olnud nende tagatiste alusel märkimisväärseid nõudeid esitatud.

2.28.

Tulevikusündmused võivad tuua kaasa tagatiste realiseerimise vajaduse, mis nõuab viivitamatut makse tegemist. Komisjon tugineb nende sündmuste riski hindamisel varasematele kogemustele, võrdlusalustele, valitsevatele tingimustele ja erialateadmistele. Riskihindamise näide on lisatud komisjoni EFSI tagatise uuesti hindamisele, mis on osa tema ettepanekust pikendada EFSI kestust (26). Lisaks koostab komisjon igal aastal aruande eelarvest kaetavate tagatiste kohta, milles analüüsitakse selliseid riske (27).

2.29.

On mitmesuguseid meetmeid (näiteks tagatisfondid), (28) millest makstakse toetust kohe, kui tagatis sisse nõutakse. Need vahendid katavad ELi tagatistega seotud kahjusid ja on loodud ELi eelarvest eraldatud vahendite abil mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära piires. Tavaolukorras võivad sellised tagatisvahendid ja maksete assigneeringud katta maksevajadused kuni mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärani. Lisaks on varupuhvrina olemas omavahendite piirmäär, mis on suurem kui mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäär (vt selgitus 2.8 ), ja mida võib kasutada äärmuslike olukordade puhul, nagu tõsine majanduslangus. Liikmesriikide poolt teatud aastal kogutud kõigi omavahendite summa ei tohi ületada 1,20 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära ja omavahendite piirmäära vahel igal aastal maksete assigneeringute katmiseks saadaolev summa varieerub ja arvutatakse ümber igal aastal osana mitmeaastase finantsraamistiku tehnilisest kohandamisest, olenemata muude tulude summadest. 2018. aastal oli see 33,9 miljardit eurot ehk 0,22 % kõigi liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Selgitus 2.8 Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad ja omavahendite piirmäärad (*) Ilma et see mõjutaks potentsiaalseid muud liiki tulusid. Allikas: Euroopa Kontrollikoda 2018. aasta tehnilise kohandamise alusel.

2.30.

Ühendkuningriigi lahkumine EList vähendab liikmesriikide rahvamajanduse kogutulu summat ning Euroopa Arengufondi (EAF) kaasamine ELi eelarvesse suurendab mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid. Nende kohanduste tõttu on komisjon teinud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks ettepaneku suurendada omavahendite ülemmäära 0,09 %-lt (29) 1,29 %-ni kõigi liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust, et kõnealuseid muudatusi arvesse võtta.

2.31.

Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jaoks koondab komisjon tagatisfondid ühisesse eraldisfondi, mille aluseks on tegelik eraldiste määr, (30) et hõlbustada antud tagatiste paremat haldamist (31).

2.32.

Uues finantsmääruses tunnistatakse tagatiste, finantsabi ja rahastamisvahendite suurenevat tähtsust. Selles on konsolideeritud kõik asjaomased sätted uude X jaotisesse (artiklid 208–220), et käsitleda selle valdkonnaga seotud küsimusi. Oma arvamuses finantsmääruse kohta toetame me X jaotise lisamist (32).

Euroopa Investeerimispank – ELi struktuuri lahutamatu osa, kuid teistsugune aruandluskord

2.33.

EIP grupi (33) eesmärk on anda laene, tagatisi ja muud liiki toetust mittetulunduslikel alustel, et teenida ELi huve. EIP grupi antud tagasi maksmata laenude kogusumma oli 2018. aasta lõpus 536 miljardit eurot (2017. aastal 548 miljardit)) (34).

2.34.

Osa EIP grupi tegevusest reguleerivad mitmed ELilt saadud volitused (vt lisa 2.1 ). Viimastel aastatel on EL üha enam kasutanud EIP grupile antud rahastamisvahendeid ja eelarvetagatisi, et katta osa oma rahastamistegevusest. Kõige märkimisväärsem kasv on toimunud EFSI kaudu (alates 2015. aastast). Kokku oli EIP grupp 2018. aasta lõpu seisuga sõlminud EFSI toetatud finantsoperatsioonide lepinguid summas 53,6 miljardit eurot (2017. aastal 36,7 miljardit eurot). Avaldasime 2019. aastal eriaruande EFSI toimimise kohta, milles kirjeldatakse meetmeid, mida peame vajalikuks, et tagada EFSI täielik edu (35). Lisaks oleme varem avaldanud aruande EIP grupi poolsest muude ELi rahaliste vahendite haldamisest (36).

2.35.

Selgituses 2.9 on esitatud ELi alates 2007. aastast võetud/tehtud EIP grupiga seotud kulukohustused ja maksed, eelkõige nõustamisteenuste ja ELi rahaliste vahendite haldustasud ning rahastamisvahenditega seotud ülekanded. Summad hõlmavad kulutusi eelarve kõigist osadest, välja arvatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 5 („Haldus“). Suurem osa kulutusi pärineb mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 1 (Arukas ja kaasav majanduskasv) ja rubriigist 4 („Globaalne Euroopa“). Ajavahemikul 2007–2018 olid ELi eelarvest võetud EIP grupiga seotud kulukohustused kokku 14,7 miljardit eurot ja makseid tehti kokku 12,3 miljardi euro ulatuses (37). Graafik näitab EIP grupile tehtud maksete kindlat pikaajalist suundumust koos kõikumistega aastate lõikes (38). Selgitus 2.9 Iga-aastased kulukohustused ja maksed EIP grupile Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

2.36.

Selgituses 2.10 esitatakse ELi eelarve kulukohustused ja maksed (alates 2007. aastast), mis on tehtud välistegevuse tagatisfondi ja EFSI tagatisfondi (39) iga-aastasteks eraldisteks. Kahe tagatisfondi eraldistega seotud kulukohustused ulatusid 9,8 miljardi euroni ja sama ajavahemiku maksed 7,1 miljardi euroni, suurem osa neist pärineb ajavahemikust 2015–2018. Selgitus 2.10 Kahe tagatisfondiga seotud iga-aastased kulukohustused ja maksed Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

2.37.

Kaks joonist näitavad, et EIP grupi tähtsus ELi eelarve täitmise partnerina on aja jooksul kasvanud. Kõige märkimisväärsem kasv tuleneb EFSI tagatisfondi tehtud eraldistest.

2.38.

Seosed ELi eelarve ja EIP grupi vahel on keerulised ja olulised, kuigi EIP grupp ei ole osa eelarvest. ELi eelarvest antakse toetust eri viisidel ja paljudelt eelarveridadelt. See hõlmab otsetoetusi, tagatisfondidega tagatud ELi eelarvetagatisi ja ELi raha, mille liikmesriikide ametiasutused on suunanud EIP grupile jagatud ja kaudse eelarve täitmise raames. Samuti haldab EIP grupp suurt arvu ELi rahastamisvahendeid, mis toetavad ELi eri poliitikavaldkondi (vt lisa 2.2 ). EIP teatas meile, et alates 2018. aastast on peaaegu 35 % aastasest laenumahust seotud volituste alusel (suur osa neist ELilt) toimuva tegevusega.

2.39.

EIP avalikustas meile alles auditi väga hilises etapis ELi eelarve või EAFide kaudu rahastatavate enda hallatavate ELi volituste finantsmahu, mistõttu ei olnud meil võimalik esitatud teavet põhjalikult analüüsida ja kontrollida. Selgituses 2.11 esitatakse ühelt poolt ELi eelarve ja EAFide ning teiselt poolt EIP grupi vaheliste finantssuhete põhikomponendid. Joonisel kirjeldatakse vahendite haldamist ja nende liikumist liikmesriikide, komisjoni ja EIP grupi vahel. Selgitus 2.11 Vahendite haldamine ja nende liikumine liikmesriikide, komisjoni ja EIP grupi vahel Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

2.40.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel aprillis 2019 saavutatud ajutise ja osalise kokkuleppe alusel peaks EIP grupp mängima olulist rolli ELi poliitika rakendamisel järgmises mitmeaastases finantsraamistikus InvestEU programmi toel, mis tugineb EFSI kogemusele (vt selgitus 2.12 ). Selgitus 2.12 InvestEU programm InvestEU programm koosneb InvestEU fondist, InvestEU nõustamiskeskusest ja InvestEU portaalist. Selle eesmärk on toetada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet investeeringute ja innovatsiooni kaudu ELis. Komisjon tegi ettepaneku InvestEU programmi kohta EFSI eelarvetagatise mudeli alusel. Programmi eesmärk on käivitada 650 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid, andes ELi eelarvest tagatise summas 38 miljardit eurot. Tagatise eeldatav eraldiste määr on 40 %, mis tähendab, et programmi jaoks eraldatakse ELi eelarvest 15,2 miljardit eurot, et katta võimalikud tagatise alusel esitatud nõuded. ELi peamine rakenduspartner on EIP grupp. Allikas: komisjoni ettepanek COM (2018) 439.

2.41.

EIP grupp ei ole ELi institutsioon, kuid on siiski ELi struktuuri lahutamatu osa ja on loodud ELi aluslepingute alusel, et teenida ELi eesmärke. EIP grupi eripära tõttu on sellel siiski erinev haldus- ja juhtimiskord võrreldes ülejäänud ELi eelarvega. Praegu puudub meil auditimandaat EIP grupi tegevuse üle, mida ei rahastata ELi eelarvest, kuid mis teenib samu ELi eesmärke. See tähendab, et kontrollikoda ei saa anda täielikku ülevaadet kõigist EIP grupi tehingutest. Meie infodokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta (veebruar 2018) tegime ettepaneku, et peaksime kontrollima ka EIP ELi eelarvega mitteseotud toiminguid. See ei takistaks EIP-l oma kehtiva auditeerimiskorra säilitamist eraõiguslike audiitorühingutega, et tagada raamatupidamisaruannete usaldusväärsus. Euroopa Parlament toetas meie ettepanekut oma resolutsioonis, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli 2017. aasta aastaaruannet (40).

Järeldused ja soovitused

Järeldused

2.42.

Toome oma tähelepanekute põhjal alljärgnevalt välja peamised probleemid, mis mõjutavad ELi eelarvet ja finantsjuhtimist 2018. aastal; mõned neist võivad põhjustada riski tulevastele eelarvetele, eelkõige järgmise mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel.

2.43.

Lõpliku eelarve kulukohustuste ja maksete assigneeringud olid peaaegu täielikult ära kasutatud (vt punktid 2.4–2.7).

2.44.

Viivitused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel on mõjutanud mitmeaastase finantsraamistiku rakendamist mitmel moel ja võivad mõjutada ka tulevast mitmeaastast finantsraamistikku: — märkimisväärne osa iga-aastastest eelmaksetest tagastati ELi eelarvesse (vt punktid 2.8–2.11); — suurt osa maksete koguvarust ei olnud vaja, kuid seda ei saa uude mitmeaastasesse finantsraamistikku üle kanda (vt punktid 2.12–2.16); — täitmata kulukohustuste kõrge tase tuleneb peamiselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide aeglasest rakendamisest, aga ka iga-aastasest kulukohustuste ja maksete vahest ning ELi eelarve suurenemisest. Täitmata kulukohustused suurenesid 2018. aastal jätkuvalt (vt punktid 2.17–2.18); — mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel on oht, et maksete assigneeringud on ebapiisavad (vt punktid 2.19–2.21).

2.45.

Üldiselt oli liikmesriikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutusmäär madalam kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vastaval aastal (vt punktid 2.22–2.24).

2.46.

ELi eelarvest toetatavad tagatised on viimastel aastatel suurenenud. See suurendab ka ELi eelarve riskipositsiooni. Komisjoni oodatava kahju tase on kaetud tagatisfondidega, mille uus mitmeaastane finantsraamistik koondab ühisesse eraldisfondi (vt punktid 2.25–2.32).

2.47.

EIP grupp on ELi struktuuri lahutamatu osa. Viimastel aastatel on EL üha enam kasutanud EIP grupile antud rahastamisvahendeid ja eelarvetagatisi. Samuti eeldatakse, et see mängib olulist rolli ELi poliitika rakendamisel järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. EIP grupil on keeruline seos ELi eelarvega ja teistest ELi institutsioonidest erinev aruandluskord. Praegu puudub meil auditimandaat EIP grupi tegevuse üle, mida ei rahastata ELi eelarvest, kuid mis teenib samu ELi eesmärke. See tähendab, et kontrollikoda ei saa anda täielikku ülevaadet EIP grupi tegevuse ja ELi eelarve vahelistest seostest. Seetõttu kordame oma ettepanekut, et peaksime kontrollima ka ELi eelarvega mitte seotud EIP toiminguid (vt punktid 2.33–2.41).

Soovitused

2.48.

Esitame komisjonile alljärgnevad soovitused.

Soovitus 2.1

Võtta meetmeid, et vältida liigset survet maksete assigneeringute tasemele mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) esimestel aastatel. Meetmed võiksid hõlmata järgmist:

a)	maksevajaduste prognooside täpsuse parandamine;

b)

soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule: i) tagada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku eelarveliste kulukohustuste ja maksete assigneeringute nõuetekohane tasakaal. Selle saavutamiseks võib suurendada maksete assigneeringuid, muuta kulukohustustest vabastamise eeskirju ja/või vähendada kulukohustuste assigneeringuid; ii) seejuures tuleks võtta arvesse võimalust, et 2021. ja 2022. aastal esitatakse suures summas maksetaotlusi, ning asjaolu, et kasutamata maksete assigneeringuid ei saa üle kanda järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku;

c)	õigusraamistike õigeaegse vastuvõtmise hõlbustamine ja liikmesriikide poolt programmide varajase kavandamise edendamine.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020. aastale järgneva perioodi alguseks.

Soovitus 2.2

Niipea, kui luuakse ühine eraldisfond, tagada tõhus haldamine ja ajakohane järelevalve tagatistest tuleneva ELi eelarve riskipositsiooni üle. Sellega seoses peaks komisjon tuginema tegeliku eraldiste määra arvutamisel usaldusväärsele metoodikale, mis põhineb tunnustatud headel tavadel.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020. aastale järgneva perioodi alguseks.

Soovitus 2.3

Esitada igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele EIP grupi hallatavatele rahastamisvahenditele ELi eelarvest ülekantud vahendite kogusumma ja jaotus.

See annaks eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohast teavet, et toetada EIP grupi ja selle tegevuse kontrollimisega seotud tööd ning suurendada selliste toimingute läbipaistvust.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020. aasta keskpaik.

---

(1)  Ettepanek nõukogu määruse kohta, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, COM(2018) 322 final.

(2)  Infodokument: komisjoni ettepanek 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kohta, juuli 2018.

(3)  Eelnõu: leping Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise kohta (ELT C 66 I, 19.2.2019, lk 1).

(4)  Lõplik eelarve sisaldab eelarvepädevate institutsioonide vastuvõetud esialgset eelarvet ja hilisemaid paranduseelarveid.

(5)  2018. aasta maksete kogusumma oli 156,7 miljardit eurot, mis hõlmas makseid 2018. aasta lõplikust eelarvest summas 142,7 miljardit eurot, ülekandmisi summas 1,9 miljardit eurot ja sihtotstarbelisi tulusid summas 12,1 miljardit eurot. Me ei võtnud arvesse järgmisse eelarveaastasse üle kantud summasid ja sihtotstarbelist tulu, kuna need ei ole vastuvõetud eelarve osa ja nende suhtes kehtivad teised reeglid. Täiendav teave on leitav dokumendi „Report on the budgetary and financial management of the European Commission – Financial Year 2018“ (Euroopa Komisjoni eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne – eelarveaasta 2018) osas A4–A5.

(6)  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid koosnevad eelmise mitmeaastase finantsraamistiku ühtekuuluvusfondidest, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

(7)  Komisjoni esitatud andmete põhjal eraldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidest liikmesriikidele 464,9 miljardit eurot ja mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kulukohustuste assigneeringuid 1 087,2 miljardit eurot (pärast 2018. aasta tehnilist kohandust), COM (2017) 473.

(8)  Suurim oli paranduseelarve nr 3, millega nähti ette 500 miljonit eurot Türgi pagulasrahastu jaoks 3 miljardi euro suuruse teise osamakse osana ajavahemikul 2018–2019, nagu lepiti kokku ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses.

(9)  Vt meie 2017. aasta aastaaruande punktid 2.5–2.16 ja komisjoni sellekohased vastused.

(10)  EAFRD puhul tehakse eelmakseid ainult perioodi 2014–2020 esimese kolme aasta jooksul (vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 35 lõikele 1).

(11)  Vt meie 2012. aasta aastaaruande punktid 1.51–1.53.

(12)  2020. aastasse kanti üle vaid väike, 219 miljoni euro suurune maksete koguvaru (183 miljonit eurot 2011. aasta hindades) 11,4 miljardist eurost 2018. aasta kasutamata maksete assigneeringutest. Vt COM(2019) 310, lk 7.

(13)  Maksete assigneeringute ülemmäär 2019. aastaks on 166,7 miljardit eurot ja see hõlmab ka maksete koguvaru. Isegi peale sellest maksete koguvaru (12,9 miljardit eurot) maha arvamist on ülemmäär siiski suurem kui 2019. aasta heakskiidetud eelarve maksete assigneeringute summa (148,2 miljardit eurot).

(14)  Vt 2020. aasta eelarveprojekt: COM(2019) 400.

(15)  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi eelarve vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajaline prognoos (2019–2023)“, COM(2018) 687 final.

(16)  Avaldatud aprillis 2019.

(17)  Vt 15. joonealune märkus.

(18)  Seda kinnitas 2019. aasta heakskiidetud eelarve, mis sisaldas maksete assigneeringuid summas 148,2 miljardit eurot – 18,5 miljardit eurot allpool 166,7 miljardi euro suurust ülempiiri.

(19)  Rubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“: 48,5 miljardit eurot, ning rubriik 2 „Jätkusuutlik majanduskasv ja loodusvarad“: 15,2 miljardit eurot.

(20)  Vt meie 2017. aasta aastaaruande punktid 2.13–2.19.

(21)  Neid tagatisi toetab välistegevuse tagatisfond, mis annab likviidsuspuhvri võimalike kahjude vastu. Fond peab püsima tasemel, mis vastab 9 %-le tagatud laenudest, mis on aasta lõpu seisuga tagasi maksmata. Tagatisfondist tehakse makseid tagatisnõude esitamise korral.

(22)  Vt meie 2017. aasta aastaaruande punktid 2.42–2.45 ja Euroopa Liidu 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 4.1.1–4.1.3.

(23)  ELi eelarvest toetatakse erinevaid kohustusi: tegelikud kohustused bilansis, eelarvelised kohustused, nagu täitmata kulukohustused ja tingimuslikud kohustused, mis on peamiselt tagatised.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2396, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 seoses Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamisega (ELT L 345, 27.12.2017, lk 34).

(25)  Väljamaksed hõlmavad lõplikele toetusesaajatele antud tagatistega tagatud summasid.

(26)  Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni ettepanekule COM (2016) 597 final (SWD(2016) 297 final).

(27)  Kõige uuem aruanne on COM(2018) 609 final, komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldeelarvest kaetud tagatiste kohta. Olukord 31. detsembri 2017. aasta seisuga.

(28)  Vt Euroopa Liidu 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 2.4.1.

(29)  Ettepanek Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse kohta (COM(2018) 325 final).

(30)  See on määr, mida kasutatakse nende rahaliste vahendite ja raha ekvivalentide summa kindlaksmääramiseks, mida ühine eraldisfond vajab tagatiste realiseerimiseks.

(31)  Vt finantsmääruse (määrus (EL, Euratom) 2018/1046) artikkel 213.

(32)  Arvamus nr 1/2017 finantsmääruse läbivaatamise ettepaneku kohta.

(33)  EIP gruppi kuuluvad Euroopa Investeerimispank (EIP), Euroopa Investeerimisfond (EIF) ja ELi mikrokrediidi platvorm.

(34)  EIP grupi 2018. aasta finantsaruanne, lk 44.

(35)  Eriaruanne nr 3/2019 „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond: täieliku edu tagamiseks on vaja meetmeid“.

(36)  Vt näiteks eriaruanne nr 19/2016 „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“, eriaruanne nr 1/2018 „Ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks (JASPERS) – abi tuleb hakata paremini suunama“.

(37)  Need summad hõlmavad kulukohustusi ja makseid ELi eelarvest ja EAFist.

(38)  Maksete kõrgpunkt (2008) langeb kokku 10. EAFi algusega. 2008. aasta suur summa tuleneb sellest, kuidas EAFid kulukohustusi arvestavad: seitsmeaastase programmitöö perioodi alguses võetakse kõik kogu perioodi kulukohustused. ELi eelarves võetakse kulukohustused igal aastal.

(39)  EFSI tagatisfondi haldab komisjon, välistegevuse tagatisfondi haldab EIP.

(40)  Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2017) kohta (2018/2151(INI)), P8_TA-PROV (2019)0036, punkt 72.

3. PEATÜKK

ELi eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus

SISUKORD

Sissejuhatus

3.1

1. osa. Mida ELi eelarve tulemuslikkuse näitajad meile näitavad?

3.2–3.35

Jagu A. Näitajad näitavad, et saavutused erinevad märkimisväärselt ja üldine edenemine on olnud mõõdukas

3.7–3.20

Alamrubriik 1a: programmi „Erasmus+“ ja EFSI puhul näitavad näitajad head edenemist ning programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu puhul mõõdukat edenemist

3.13

Alamrubriik 1b: näitajad osutavad ühtekuuluvuse valdkonnas suhteliselt vähestele edusammudele, mille tingis programmide hiline algus

3.14

Rubriik 2: näitajate alusel ei olnud võimalik enamiku loodusvarade valdkonna kulutuste puhul edenemist kindlaks teha

3.15

Rubriik 3: rubriigi „Turvalisus ja kodakondsus“ näitajate kohaselt on edenemine olnud hea kahe programmi puhul, mõõdukas ühe ja puudulik veel ühe puhul

3.16–3.17

Rubriik 4: näitajate kohaselt on rubriigi „Globaalne Euroopa“ programmide üldine edenemine olnud mõõdukas

3.18–3.19

Erivahendid: ebapiisav teave tehtud edusammude kohta

3.20

Jagu B. Näitajad ei andnud alati tegelikust olukorrast head ülevaadet

3.21–3.35

Paljud näitajad ei olnud hästi valitud

3.22–3.27

Paljude näitajate puhul ei olnud võimalik edenemist arvutada

3.28–3.30

Mõningate programmide puhul oli kättesaadavate andmete kvaliteet ebapiisav

3.31–3.33

Osa programmidest sisaldavad eesmärke, mis ei ole piisavalt nõudlikud

3.34–3.35

2. osa. Kontrollikoja tulemusauditite tulemused: peamised järeldused ja soovitused

3.36–3.71

Sissejuhatus

3.36

Alamrubriigid 1a: „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ ja 1b: „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

3.37–3.49

Rubriik 2: „Loodusvarad“

3.50–3.52

Rubriik 3: „Julgeolek ja kodakondsus“ ja rubriik 4: „Globaalne Euroopa“

3.53–3.61

Rubriik 5: „Haldus“

3.62–3.64

Aruanded ühtse turu ja jätkusuutliku rahaliidu toimimise kohta

3.65–3.71

3. osa. Soovituste järelkontroll

3.72–3.78

Analüüsisime kõikide 2015. aastal komisjonile esitatud soovituste elluviimist

3.73–3.74

Milliseid meetmeid on komisjon meie soovituste tulemusel võtnud?

3.75–3.78

Järeldused ja soovitused

3.79–3.85

Järeldused

3.79–3.83

Soovitused

3.84–3.85

Lisa 3.1.

Meie valimisse kaasatud programmide loetelu

Lisa 3.2.

2018. aastal liikmesriikidele esitatud soovitused

Lisa 3.3.

2015. aasta soovituste elluviimise üksikasjalik seis aruannete kaupa

Lisa 3.4.

Tehtud parandused ja osaliselt rakendatud soovituste püsima jäänud puudused aruannete kaupa

Lisa 3.5.

Varasemate tulemuslikkuse raamistikku puudutavaid teemasid käsitlevate soovituste järelkontroll

Sissejuhatus

3.1.

Igal aastal analüüsime käesolevas peatükis tulemuslikkusega seotud aspekte: komisjoni poolt koostöös liikmesriikidega täidetava ELi eelarve tulemusi (1). Sellel aastal keskendusime järgmisele: 1) mida ELi eelarve tulemuslikkuse näitajad meile näitavad; 2) meie 2018. aasta tulemusalaste eriaruannete peamised tulemused; 3) meie 2015. aastal avaldatud eriaruannetes esitatud soovituste elluviimine.

1. osa. Mida ELi eelarve tulemuslikkuse näitajad meile näitavad?

3.2.

Viimasel kahel aastal hindasime, kuidas suhestub komisjoni käsitlus tulemusaruandlusest hea tavaga. Samuti uurisime, kas komisjon kasutab tulemusalast teavet otsuste tegemisel nõuetekohaselt. Käesoleval aastal oleme analüüsinud komisjoni avaldatud tulemuslikkust käsitlevat teavet. Eelkõige oleme läbi vaadanud tulemuslikkuse näitajad järgmistes valdkondades: i) 2019. aasta eelarveprojektile lisatud programmide tegevusaruanded, (2) ii) ELi 2014.–2020. aasta eelarveprogrammide tulemuslikkuse ülevaade, mis avaldati esmakordselt mais 2018 (3).

3.3.

Tulemuslikkuse ülevaates käsitletakse igat programmi kahel leheküljel. Ülevaade sisaldab pooleleheküljelist kokkuvõtet nii üld- kui erieesmärkidest ning näitajate valikul tehtud edusammudest; nimetatud valiku põhimõtteid ei ole aga hästi selgitatud. Tulemuslikkuse ülevaate avaldamine on suur samm edasi ja näitab komisjoni valmisolekut koostada lugejasõbralikke aruandeid. Komisjon märkis, et tulemuslikkuse ülevaade oli 2019. aasta eelarveprojektile lisatud programmide tegevusaruannete väljavõte. Selle eesmärk oli tutvustada kõiki 2014.–2020. aasta ELi kuluprogramme kokkuvõtlikul ja ühtsel viisil, selgitada, mida iga programm endast kujutab ja kuidas see peaks ELi kodanike jaoks kasu tooma, esitada teavet rakendamise olukorra kohta, esitada iga programmi tulemusraamistik ning tuua esile kõige uuemad peamised saavutused.

3.4.

Programmide tegevusaruanded on 557-leheküljeline dokument, mis ei ole kuigi lugejasõbralik. See ei sisalda ülevaadet 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 60 programmi tulemuslikkuse kohta.

3.5.

Analüüsiks valisime 60 rahastamisprogrammist 22, mis hõlmasid viie 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi nelja kõige suuremate kavandatud kuludega programmi, ning lisaks veel kaks erivahendite programmi. 22 valitud programmi hõlmasid 97 % seitsmeaastase perioodi finantsplaneerimisest (vt programmide nimekiri lisas 3.1 ).

3.6.

Jaos A esitame koondtasandil kokkuvõtlikult ELi eelarve tulemuslikkuse näitajatest saadud teabe. Analüüsi tõlgendamisel tuleks arvesse võtta ELi eelarve tulemuslikkuse näitajatega saadud teabe piiranguid, mida kirjeldame jaos B.

Jagu A. Näitajad näitavad, et saavutused erinevad märkimisväärselt ja üldine edenemine on olnud mõõdukas

3.7.

ELi prioriteetide, poliitika ja programmide täitmise hindamine on keeruline. ELi eelarve mõju on raske eristada riigieelarvete ja välistegurite mõjust. Tulemuslikkuse tõhus järelevalve on siiski hädavajalik, et olukorda paremini mõista, teha kindlaks esilekerkivad probleemid ja teha tõenditel põhinevaid otsuseid, et tagada nõuetele vastav tulemuslikkus.

3.8.

Oma ülevaates keskendusime tulemuslikkuse näitajatega saadud kvantitatiivsele teabele. Nagu märkisime 2016. aasta aastaaruandes, (4) ei esita komisjon teavet programmide tegevusaruannetes sisalduvate alusandmete usaldusväärsuse kohta.

3.9.

Esitame iga kontrollitud programmi kohta kaks tulemuslikkuse alase teabe kogumit: — alates lähtetasemest (5) eesmärgi suunas tehtud edusammude arvutamine vastavalt programmi tegevusaruannetes esitatud andmetele. Seda meetodit kasutatakse laialdaselt ja seda on lihtne arvutada (6). Komisjon viitas sellele lähenemisviisile oma parema õigusloome suunistes, milles soovitatakse järgmist: „Mõju eeldatavat tähtsust tuleks hinnata võrreldes lähtetaseme muutustega“ (7); — alates nullist eesmärgi suunas tehtud edusammud, nagu need on esitatud komisjoni tulemuslikkuse ülevaates (8). Esitatud arvud erinevad eespool esimeses taandes esitatud arvudest, sest need põhinevad komisjoni esitatud näitajatel ja on üldjuhul arvutatud kõige värskema tegeliku tulemuse ja sihtväärtuse jagatisena, võtmata arvesse lähtetaset. Samuti sisaldasid need prognoose eesmärgi suunas tehtud edusammude kohta (protsendina), mis on palju suuremad kahe programmi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul. See seletab suuresti üldist erinevust (programmide tegevusaruannetel põhinevate) meie arvutuste ja tulemuslikkuse ülevaates sisalduvate arvutuste vahel. Selgituses 3.1 kirjeldatakse neid kahte edusammude arvutamise viisi. Selgitus 3.1 Edenemise erinevad arvutusviisid     Lähtetase Tegelik tulemus Eesmärk Edenemine Edenemine (%)     Alates lähtetasemest eesmärgi saavutamise suunas arvutatud edenemine 40 70 100 30 30/(100-40)=50 %     Alates nullist eesmärgi saavutamise suunas arvutatud edenemine 40 70 100 70 70/100=70 %   Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

3.10.

Võrreldes lähtetaseme näitajatega saavutatud edenemise protsendid on programmi kõikide näitajate keskmised, mille kohta on programmi tegevusaruannetes olemas vajalikud andmed. Meie arvates peaksid need keskmised näitajad andma kasuliku ülevaate programmi tulemuslikkusest, kui kõik programmi näitajad on nõutava kvaliteediga. Arvutasime komisjoni tulemuslikkuse ülevaates kirjeldatud programmide kohta valitud näitajate põhjal tehtud keskmised edusammud. Arvutasime ka 2014–2020. aasta finantsplaneeringu alusel mõlemat liiki edunäitajate jaoks iga mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi kaalutud keskmised. Tuleb arvestada, et selline teave võib olla piiratud ja tulemuslikkusest täieliku ülevaate saamiseks peaks seda täiendama kvalitatiivse teabega.

3.11.

Tulemusalase teabe kättesaadavus olenes programmi haldamisviisist. Komisjoni otsese eelarve täitmise alla kuuluvate programmide värskeimad andmed pärinesid üldiselt 2017. aasta lõpust. Jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate programmide puhul pärinesid liikmesriikide esitatud viimased andmed üldiselt 2016. aasta lõpust. Kaudse eelarve täitmise alla kuuluvate programmide andmed pärinevad peamiselt 2017. või 2016. aastast, kuid mõnel juhul 2015. aastast või isegi varem. Kokkuvõttes pärinesid meie valimi viimased kättesaadavad andmed 42 %-l juhtudest aastast 2016 ja 48 %-l juhtudest aastast 2017.

3.12.

Tulemuslikkuse näitajate eeldatav edenemine aastail 2014–2020 ei ole enamikul juhtudel lineaarne; vastasel juhul oleks see olnud 43 % 2016. aastal ja 57 % 2017. aastal (9). Üldiselt näitavad komisjoni esitatud andmed, et programmide tulemused erinevad üksteisest märgatavalt, kusjuures üldiselt on saavutatud mõõdukas edasiminek (vt selgitus 3.2 ). Selgitus 3.2 22 programmi sisaldav koguvalim – ELi eelarve tulemuslikkuse näitajate kohaselt toimunud edenemine   Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Näitajate arv Erinevate meetoditega arvutatud keskmine edenemine eesmärgi saavutamise suunas (vt punkt 3.9)     Kokku Alates lähtetasemest mõõdetav edenemine Programmide tegevusaruannete põhjal Tulemuslikkuse ülevaate põhjal     1A – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks 147 57 46 % 71 %     1B – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus 87 60 31 % 40 %     2 – Loodusvarad 105 54 31 % 51 %     3 – Julgeolek ja kodakondsus 74 48 49 % 64 %     4 – Globaalne Euroopa 65 49 49 % 68 %     Erivahendid 2 1 100 % 100 %     Kokku 480 269       Märkus: andmete puudumise tõttu ei võeta EAGFi ja ELSFi puhul arvesse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude kaalutud keskmisi arvutusi (nii programmide tegevusaruannete alusel kui ka tulemuslikkuse ülevaate alusel tehtud arvutuste puhul). Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Alamrubriik 1a: programmi „Erasmus+“ ja EFSI puhul näitavad näitajad head edenemist ning programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu puhul mõõdukat edenemist

3.13.

Analüüsisime 23-st mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigi 1A („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“) programmist nelja näitajaid (vt ka 5. peatükk): — teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames saavutatud edenemine oli mõõdukas – 40 % (vt selgitus 3.3 ). Komisjoni tulemuslikkuse ülevaade andis tehtud edusammude kohta positiivsema sõnumi. Võttes aluseks seitse näitajat, mille komisjon on oma tulemuslikkuse ülevaates valinud, arvutasime keskmiseks eesmärkide saavutamisel tehtud edenemiseks 73 %; — puuduvate andmete tõttu ei olnud võimalik mõõta Euroopa ühendamise rahastu edusamme 44 näitajast 31 puhul. Ülejäänud näitajad näitasid mõõdukat edenemist (37 %). Tulemuslikkuse ülevaate arvandmed kajastavad üksnes toetuslepingute summat, st pigem eelarve kasutamist kui tulemuslikkust; — komisjoni tulemuslikkuse ülevaate kohaselt oli liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi („Erasmus+“) puhul edenemine 100 %. Selles hinnangus võrreldakse aga tegelikke tulemusi 2017. aasta vahe-eesmärgi, mitte 2020. aasta eesmärgiga. Lähtetasemega võrreldes toimunud edenemine – 69 % – põhineb 26 näitajal, mille abil seda oli võimalik arvutada; — Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on seadnud eesmärgiks mobiliseerida 500 miljardit eurot investeeringuid aastaks 2020. 2017. aasta tegelik summa oli 256,3 miljardit eurot. Tulemuslikkuse ülevaates võrreldi neid tulemusi 2018. aasta keskpaigaks seatud 315 miljardi euro suuruse eesmärgiga, mis kehtestati algselt esimese kolme tegevusaasta jaoks. Tulemuslikkuse ülevaates valitud kuus näitajat näitasid, et 2017. aasta vahe-eesmärgid saavutati 100 % (10). Selgitus 3.3 Mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriik 1a – ELi eelarve tulemuslikkuse näitajate kohaselt toimunud edenemine   Programm Näitajate arv Erinevate meetoditega arvutatud keskmine edenemine eesmärgi saavutamise suunas (vt punkt 3.9)     Kokku Alates lähtetasemest mõõdetav edenemine Programmide tegevusaruannete põhjal Tulemuslikkuse ülevaate põhjal     Programm „Horisont 2020“ 52 13 40 % 73 %     CEF 44 13 37 % 23 %     Programm „Erasmus+“ 38 26 69 % 100 %     EFSI 13 5 82 % 100 %     Kokku 147 57         Kaalutud keskmine     46 % 71 %   Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Alamrubriik 1b: näitajad osutavad ühtekuuluvuse valdkonnas suhteliselt vähestele edusammudele, mille tingis programmide hiline algus

3.14.

Võrreldes lähtetasemega saavutatud edenemise protsent (31 %) oli küll üsna madal, kuid meie komisjoni tulemuslikkuse ülevaate põhjal tehtud arvutused (40 %) näitasid, et mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigi 1b („Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“) puhul on toimunud mõõdukas edenemine, kui tegelike andmete asemel arvestada pigem prognoose. Neid tulemusi selgitab peamiselt õigusaktide hiline vastuvõtmine ja hilisem viivitus ühtekuuluvusprogrammide, st ÜFi, ERFi ja ESFi rakendamisel. Sellesse rubriiki kuuluvad neli programmi (vt ka 6. peatükk), mis kõik kuulusid meie valimisse. — ÜFi ja ERFi näitajad näitasid vähest edenemist ka seetõttu, et aruannetes esitati ainult täielikult ellu viidud tegevuste tulemused (11). Isegi kui lisada prognoosid, mille allikat ei ole selgitatud, näitasid meie komisjoni tulemuslikkuse ülevaate põhjal ktehtud arvutused, et edenemine on olnud vaid mõõdukas – ÜFi puhul 35 % ja ERFi puhul 34 % (vt selgitus 3.4 ). — ESFi puhul on võrreldes lähtetasemega saavutatud edenemise protsenti (75 %) võimalik arvutada ainult kolme näitaja puhul 13-st. Meie poolt komisjoni tulemuslikkuse ülevaate põhjal arvutatud tulemus (12) oli väiksem – 55 %. — Enim puudustkannatavate isikute jaoks mõeldud Euroopa abifondi puhul oli meie arvutuste kohaselt võrreldes lähtetasemega saavutatud edenemine mõõdukas (39 %) ainukese erieesmärgi näitaja puhul, millega mõõdeti fondist abi saavate isikute arvu. Meie üldine protsent (50 %) oli suurem, kuna üldeesmärgi näitaja puhul „vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad inimesed“ oli edenemine 61 %. Selgitus 3.4 Mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriik 1b – ELi eelarve tulemuslikkuse näitajate kohaselt toimunud edenemine   Programm Näitajate arv Erinevate meetoditega arvutatud keskmine edenemine eesmärgi saavutamise suunas (vt punkt 3.9)     Kokku Alates lähtetasemest mõõdetav edenemine Programmide tegevusaruannete põhjal Tulemuslikkuse ülevaate põhjal     ERF 50 42 13 % 34 %     ESF 13 3 75 % 55 %     ÜF 22 13 26 % 35 %     Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks 2 2 50 % 100 %     Kokku 87 60         Kaalutud keskmine     31 % 40 %   Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Rubriik 2: näitajate alusel ei olnud võimalik enamiku loodusvarade valdkonna kulutuste puhul edenemist kindlaks teha

3.15.

Rubriigi 2 („Loodusvarad“) kaalutud keskmine edenemine oli meie valimi põhjal 31 % (vt selgitus 3.5 ), ehk kõige väiksem kõigi mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide (sh mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriik 1b) puhul. EL viib oma poliitikat ellu mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 alusel viie programmi kaudu (vt ka 7. peatükk), millest neli suurimat on meie valimis: — põhiliselt kvantitatiivsete eesmärkide puudumise tõttu oli meil võimalik Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) puhul arvutada alates lähtetasemest eesmärgi suunas tehtud edusamme ainult ühe näitaja puhul 27-st programmi tegevusaruandes esitatud näitajast. Kõnealune näitaja – „Kulude osakaal (EAGF+EAFRD) statistika või 100 %-liste kontrollide põhjal“ – ei ole piisav, et anda programmi saavutustest esinduslikku ülevaadet. EAGF moodustab neli viiendikku rubriigi 2 kuludest; — 24 näitaja kohaselt oli Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) puhul edenemine 28 %. Enamikul juhtudest kajastab see määr tulemusi ainult rakendamise esimesel aastal. Kõige värskemad andmed pärinevad aastast 2016 ja enamik maaelu arengu programmidest, mille kaudu liikmesriigid ja piirkonnad EAFRD-d rakendavad, käivitati aastal 2015. Edenemine oli parem 10 näitaja puhul, mille komisjon oli tulemuslikkuse ülevaate jaoks valinud; — Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ning keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) puhul õnnestus meil võrreldes lähtetasemega saavutatud edenemist arvutada üle poolte näitajate puhul. Tulemus oli EMKFi puhul 58 % (15 näitajast kaheksa põhjal) ja programmi „LIFE“ puhul 77 % (33 näitajast 21 põhjal). Selgitus 3.5 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2 – ELi eelarve tulemuslikkuse näitajate kohaselt toimunud edenemine   Programm Näitajate arv Erinevate meetoditega arvutatud keskmine edenemine eesmärgi saavutamise suunas (vt punkt 3.9)     Kokku Alates lähtetasemest mõõdetav edenemine Programmide tegevusaruannete põhjal Tulemuslikkuse ülevaate põhjal     EAGF 27 1 E/K E/K     EAFRD 30 24 28 % 51 %     EMKF 15 8 58 % 33 %     Programm „LIFE“ 33 21 77 % 89 %     Kokku 105 54         Kaalutud keskmine (ei hõlma EAGFi)     31 % 51 %   Märkus: andmete puudumise tõttu ei võeta EAGFi puhul arvesse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude kaalutud keskmisi arvutusi (nii programmide tegevusaruannete alusel kui ka tulemuslikkuse ülevaate alusel tehtud arvutuste puhul). Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Rubriik 3: rubriigi „Turvalisus ja kodakondsus“ näitajate kohaselt on edenemine olnud hea kahe programmi puhul, mõõdukas ühe ja puudulik veel ühe puhul

3.16.

Valisime mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 („Julgeolek ja kodakondsus“) raames 11 programmist neli (vt ka 8. peatükk): Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond, programm „Toit ja sööt“ ning programm „Loov Euroopa“. Nende kõigi puhul oli võrreldes lähtetasemega saavutatud edenemise kaalutud keskmine üldiselt piisav – 49 % (vt selgitus 3.6 ).

3.17.

2017. aasta andmete põhjal arvutatud keskmine edenemine (kui seda oli võimalik arvutada) näitas, et nii Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (53 %) kui ka Sisejulgeolekufond (56 %) püsisid graafikus. Programm „Loov Euroopa“ näitas mõõdukat edenemist (41 %) ning programm „Toit ja sööt“ oli edenemisgraafikust maha jäänud (20 %). Selgitus 3.6 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 3 – ELi eelarve tulemuslikkuse näitajate kohaselt toimunud edenemine   Programm Näitajate arv Erinevate meetoditega arvutatud keskmine edenemine eesmärgi saavutamise suunas (vt punkt 3.9)     Kokku Alates lähtetasemest mõõdetav edenemine Programmide tegevusaruannete põhjal Tulemuslikkuse ülevaate põhjal     Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond 23 20 53 % 60 %     Sisejulgeolekufond 20 19 56 % 55 %     Programm „Toit ja sööt“ 7 2 20 % 81 %     Programm „Loov Euroopa“ 24 7 41 % 84 %     Kokku 74 48         Kaalutud keskmine     49 % 64 %   Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Rubriik 4: näitajate kohaselt on rubriigi „Globaalne Euroopa“ programmide üldine edenemine olnud mõõdukas

3.18.

Analüüsisime mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 („Globaalne Euroopa“) 15 programmist nelja: arengukoostöö rahastamisvahendit, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit, ühinemiseelse abi rahastamisvahendit (IPA II) ja humanitaarabi (vt ka 9. peatükk). Võrreldes lähtetasemega saavutatud edenemise kaalutud keskmine oli üldiselt piisav – 49 % (49 näitaja puhul 65-st, mille kohta seda oli võimalik arvutada, vt selgitus 3.7 ).

3.19.

Kõikide programmide puhul, välja arvatud arengukoostöö rahastamisvahend, näitas komisjoni tulemuslikkuse ülevaade näitajate valiku tõttu palju suuremat edenemist. Arengukoostöö rahastamisvahendi puhul arvutas komisjon erandkorras välja alates lähtetasemest eesmärgi suunas tehtud edusammud, kuid ei maininud tulemuslikkuse ülevaates, et seda metoodikat kasutati. Selgitus 3.7 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 – ELi eelarve tulemuslikkuse näitajate kohaselt toimunud edenemine   Programm Näitajate arv Erinevate meetoditega arvutatud keskmine edenemine eesmärgi saavutamise suunas (vt punkt 3.9)     Kokku Alates lähtetasemest mõõdetav edenemine Programmide tegevusaruannete põhjal Tulemuslikkuse ülevaate põhjal     DCI 11 11 50 % 31 %     ENI 24 18 46 % 79 %     IPA II 19 11 41 % 94 %     Humanitaarabi 11 9 67 % 93 %     Kokku 65 49         Kaalutud keskmine     49 % 68 %   Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Erivahendid: ebapiisav teave tehtud edusammude kohta

3.20.

Programmide tegevusaruannetest nähtub, et kahe aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite eesmärgid saavutati, kuigi seda ei ole põhjendatud: — Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) puhul leidis komisjon, et 2017. aasta eesmärk oli saavutatud, kasutades meetmete kombinatsiooni, mis hõlmas 100 % kriisiolukorrast mõjutatud elanikkonda. 2018. aasta mais avaldatud programmide tegevusaruannetes esitatud teave tegelike tulemuste kohta andis aga ainult mõningast teavet nelja 2017. aastal saadud toetusetaotluse kohta kümnest; — tänu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile (EGF) oli 57 % koondatud töötajatest uuesti tööle võetud, mida on rohkem kui eesmärgiks seatud 50 %. Õigusaktis (13) esitatud eesmärk oli aga erinev, kuna selle kohaselt tuleks tagada, et „toetusesaajad leiaksid püsiva töökoha niipea kui võimalik …“. Selgitus 3.8 Erivahendid – ELi eelarve tulemuslikkuse näitajate kohaselt toimunud edenemine   Programm Näitajate arv Erinevate meetoditega arvutatud keskmine edenemine eesmärgi saavutamise suunas (vt punkt 3.9)     Kokku Alates lähtetasemest mõõdetav edenemine Programmide tegevusaruannete põhjal Tulemuslikkuse ülevaate põhjal     ELSF 1 0 E/K E/K     EGF 1 1 100 % 100 %     Kokku 2 1         Kaalutud keskmine (ei hõlma ELSFi)     100 % 100 %   Märkus: andmete puudumise tõttu ei võeta ELSFi puhul arvesse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude kaalutud keskmisi arvutusi (nii programmide tegevusaruannete alusel kui ka tulemuslikkuse ülevaate alusel tehtud arvutuste puhul). Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Jagu B. Näitajad ei andnud alati tegelikust olukorrast head ülevaadet

3.21.

Käesolevas jaos keskendume komisjoni esitatud tulemusalase teabe puudustele. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide aluseks olevates õigusaktides määratletakse tulemuslikkuse näitajad, mille kohta komisjon peab aru andma.

Paljud näitajad ei olnud hästi valitud

Näitajad keskendusid pigem sisenditele ja väljunditele kui tulemustele ja mõjule

3.22.

Tulemuslikkuse järelevalveks tuleks jälgida programmide sisendeid, väljundeid, tulemusi ja mõju (vt tabel 3.1 ). Sisend- ja väljundnäitajad on olulised avaliku sektori kulutuste programmide igapäevase haldamise seisukohast. Tulemus- ja mõjunäitajad on kasulikumad programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hindamisel ning seetõttu on need asjakohasemad kõrgetasemeliste tulemusaruannete, näiteks programmide tegevusaruannete puhul. Tabel 3.1 Sisendid, väljundid, tulemused ja mõju     Näitaja määratlus Selgitavad näited programmide tegevusaruannetest pärinevate näitajate kohta     Sisendid Programmi rakendamiseks mobiliseeritud finants-, inim- ja materiaalsed ressursid — Koguinvesteering energiasäästu ja -tõhususse (EAFRD) — % tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kogusummast (EAGF) — Ühist huvi pakkuvate projektidega seotud investeeringute maht (CEF)     Väljundid (14) Sekkumise konkreetsed tulemused — 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi (LIFE) rakendamist toetavate meetmete arv — Uute või parandatud trammi- ja metrooliinide kogupikkus (ERF) — Programmis osalevate üliõpilaste ja praktikantide arv riikide, sektorite, meetmete ja sugupoolte lõikes (programm „Erasmus+“)     Tulemused Sekkumise vahetu mõju, eriti otseste adressaatide puhul — Toetust saanud LEADERi projektide (EAFRD) abil loodud töökohtade arv — Üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastase tarbimise vähenemine (ERF) — Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas esitatud patenditaotlused ja antud patendid (programm „Horisont 2020“)     Mõju Sekkumise kavandatud tulem, pidades silmas laiemat mõju majandusele/ühiskonnale (lisaks neile, keda sekkumine otseselt mõjutab) — ELi põllumajandustoodete ekspordi osakaal maailmaturul (EAGF) — ELi vesiviljelustoodangu rahaline väärtus (EMKF) — Taastuvenergia osakaal summaarsest energia lõpptarbimisest (ÜF)   Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

3.23.

Meie analüüs näitab, et rohkem kui 60 % programmide tegevusaruannetes esitatud näitajatest olid sisend- ja väljundnäitajad (15) (vt selgitus 3.9 ). Sisend- ja väljundnäitajate ülekaal piirab eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta esitatava teabe kasulikkust (16). Selgitus 3.9 Suur sisend- ja väljundnäitajate osakaal Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Mõned tulemuslikkuse näitajad ei olnud ELi kulutustega selgelt seotud

3.24.

Üks programmide tegevusaruannete põhifunktsioone on „esitada iga rahastamisprogrammi puhul teave [—] programmi tulemuslikkuse edenemise [—] ning ELi peamistesse poliitikavaldkondadesse ja eesmärkidesse tehtava panuse kohta“ (17). Seda eesmärki on kõige parem saavutada tulemus- ja mõjunäitajatega, mis on tihedalt seotud programmi eesmärkidega ja mida konkreetne ELi programm võib sisuliselt mõjutada (18).

3.25.

Leidsime juhtumeid, kus kasutatud näitajad ei olnud ELi kulutuste mõju seisukohast peaaegu üldse asjakohased (vt tabel 3.2 ). Teatavatel juhtudel rõhutati programmide tegevusaruannetes isegi asjaolu, et programmid ei mõjutanud näitajaid (19). Tabel 3.2 Näited näitajatest, mille seosed ELi kulutuste ja eesmärkidega ei ole selged   Programm Seatud eesmärk Näitaja Analüüs     Humanitaarabi Anda sündmusekohast abi ning teha päästetöid ja pakkuda kaitset loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste tõttu kannatanud inimestele kolmandates riikides, et rahuldada erinevatest olukordadest tingitud humanitaarvajadusi. Loodusõnnetustest tingitud surmajuhtumite arv Seda näitajat mõjutab programmi elluviimine vaid kaudselt     EAGF Anda komisjonile piisav kindlus selle kohta, et liikmesriigid on kehtestanud ELi finantshuvide kaitseks juhtimis- ja kontrollisüsteemid [—]. Kulude protsentuaalne osakaal (EAGF+EAFRD) statistika või 100 % kontrollide põhjal. Eesmärk ja näitaja ei ole programmi tulemustega otseselt seotud.   Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Mõningate programmi eesmärkide teatud aspektide jaoks ei ole näitajaid kehtestatud

3.26.

Programmide tegevusaruannetel on hierarhiline struktuur, mille eesmärgid on jagatud kahte segmenti: kõrgema tasandi üldeesmärgid ja madalama tasandi erieesmärgid (20). Iga (üld- või eri-) eesmärk sisaldab vähemalt ühte ja tavaliselt mitut näitajat. Üld- ja erieesmärkide vahelised seosed on enamikul juhtudel selged, kuid neid ei ole programmide tegevusaruannetes eraldi välja toodud. Teatavad erieesmärgid võivad olla seotud mitme üldeesmärgiga ja vastupidi.

3.27.

Meie poolt läbi vaadatud 22 programmi tegevusaruande analüüs näitas, et näitaja ei hõlmanud eesmärkide teatavaid aspekte, nagu: — ÜF: erieesmärgil nr 4 („säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“) on kuus näitajat, kuid ükski neist ei käsitle „tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamist“; — DCI: erieesmärgil nr 1 („vaesuse vähendamine ja jätkusuutliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu edendamine“) on viis näitajat, kuid ükski neist ei hõlma „säästvat [—] keskkonnaalast arengut“; — ERF: erieesmärgil nr 9 („sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine“) on neli näitajat, mis käsitlevad sotsiaalset kaasatust, kuid ükski ei käsitle vaesuse või diskrimineerimise vastu võitlemist.

Paljude näitajate puhul ei olnud võimalik edenemist arvutada

3.28.

Jaos A esitasime mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide edenemise protsentuaalsed määrad. Kuid nagu allpool näidatud selgituses 3.10 , ei olnud võimalik arvutada seda määra peaaegu poolte näitajate (44 %) puhul, peamiselt seetõttu, et: — puudusid konkreetsed, kvantifitseeritud eesmärgid (nt eesmärk „suurendada“, „säilitada“ jne); ja/või — lähteväärtust ei olnud esitatud; — puudusid andmed tehtud edusammude kohta; — lähtetase, andmed tehtud edusammude ja eesmärgi kohta ei olnud esitatud samas vormis. Selgitus 3.10 Peaaegu poolte näitajate puhul ei ole võimalik arvutada eesmärgi saavutamise suunas tehtavaid edusamme Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

3.29.

EAGF ja programm „Horisont 2020“ on kaks näidet programmidest, mille puhul ei olnud paljude näitajate edenemise määra võimalik arvutada (vastavalt 27 näitajast 26 puhul ja 52-st 39 puhul). ELSFi puhul oli ainult üks näitaja, (21) mille puhul ei võimaldanud suur olemasolevate andmete hulk edenemist arvutada.

3.30.

Sageli puudusid iga-aastased vahe-eesmärgid. Kui vahe-eesmärgid olid olemas, oli komisjonil nende kasutamise kohta reservatsioone, (22) ehkki meie arvates on need tulemuslikkuse järelevalves olulised.

Mõningate programmide puhul oli kättesaadavate andmete kvaliteet ebapiisav

Mõningate programmide puhul ei olnud paljude näitajate kohta andmeid pärast 2015. aastat või ei olnud üldse andmeid toimunud edenemise kohta

3.31.

Täheldasime, et mõne programmi puhul (vt selgitus 3.11 ) puudusid pärast 2015. aastat andmed 25 % näitajate kohta või ei olnud üldse andmeid toimunud edenemise kohta. Leidsime veel, et vaatamata andmete kättesaadavusega seotud teadaolevatele probleemidele sisaldas tulemuslikkuse raamistik ikka veel mõningaid selliseid näitajaid (23).

3.32.

Nõukogu rõhutas oma soovituses 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, et on vaja „esitada ajakohane tulemusteave tulemuslikkust käsitlevas aruandluses, et kajastada eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme“ (24). Samuti kutsus Euroopa Parlament oma 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuses komisjoni üles „esitama ajakohase tulemusteabe tulemuslikkust käsitlevas aruandluses, sealhulgas aasta haldus- ja tulemusaruandes, et kajastada eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme…“ (25). Selgitus 3.11 Paljude näitajate kohta ei ole uusi andmeid või puuduvad tegelikud andmed Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Muud andmete kvaliteediga seotud probleemid

3.33.

Mitu muud andmekvaliteediga seotud küsimust muudavad edusammude analüüsi keerulisemaks, näiteks: — olulised muudatused näitaja ulatuses, mille tagajärjel tekivad ebakõlad lähtetaseme, tehtud edusammude ja eesmärgi vahel, nt arengukoostöö rahastamisvahendi erieesmärgi nr 2 näitaja 2 („Arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatavate projektide arv, millega edendatakse arengukoostöö rahastamisvahendist abi saavates riikides demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, head valitsemistava ja inimõiguste austamist“). Selle näitajaga seotud andmete valimiseks kasutatud arenguabiprogrammide teabesüsteemi (CRIS) koode laiendati pärast 2016. aastat märkimisväärselt, et „hõlmata rohkem selle näitaja alla kuuluvaid valdkondi“; — lähtetase, vahe-eesmärk ja andmed saavutatud edusammude kohta on esitatud erinevates vormingutes, mille tõttu on võimatu hinnata tehtud edusamme, nt programmi „Horisont 2020“ erieesmärkide nr 8–12 näitajat 2. Nende näitajate tulemused („patenditaotluste arv“) ei ole samas vormingus kui lähtetase ja eesmärk, mis näitab „10 miljoni euro suuruse rahalise toetuse saamiseks esitatud patenditaotluste arvu“; — näitajate lähtetasemed on aegunud, mille tagajärjel on eesmärgi saavutamise suunas tehtavad edusammud ja kaugus eesmärgist ebareaalsed, nt ERFi programmi üldeesmärgi nr 1 näitaja 3 („Kasvuhoonegaaside heitkogused“), mida kasutatakse ka Ühtekuuluvusfondi üldeesmärgi nr 1 näitaja 1 puhul. Kasvuhoonegaaside heite aastaks 2020 kavandatud 20 %-lise vähendamise lähtetase on 1990. aasta, kuid programmi aruannete kohaselt oli see 19,8 % väiksem juba enne programmide algust 2014. aastal.

Osa programmidest sisaldavad eesmärke, mis ei ole piisavalt nõudlikud

3.34.

Mitu programmi (22-st uuritud programmist 17) sisaldasid eesmärke, mis olid meie arvates vähenõudlikud. Kui nõudlik võib üks eesmärk olla, on kutsealase otsustuse küsimus. Tegime kindlaks järgmised kategooriad, mida ei peetud ühemõtteliselt nõudlikuks: 1) seitsmeaastase programmi rakendusperioodi esimestel aastatel täielikult saavutatud eesmärgid: nt EMKFi näitaja „ELi kalalaevastiku kasumlikkus laevastikusegmendi kaupa“, mille puhul eesmärgiks seatud ELi kalalaevastiku keskmise netokasumi marginaali suurendamine 10 %-lt 12 %-le oli saavutatud juba 2015. aastal; 2) väga tagasihoidlikud eesmärgid: nt Ühtekuuluvusfondi näitaja „Uue raudteeliini kogupikkus“, mille suurus kogu programmitöö perioodiks oli 64 km (TEN-T), st ligikaudu 9 km aastas ELi puhul tervikuna; (26) 3) lähtetasemega võrdsed/lähtetasemele lähedal olevad eesmärgid: programmi „Horisont 2020“ näitaja „Progressi võimaldavad ja tööstustehnoloogia valdkonnas esitatud patenditaotlused ja antud patendid“ erieesmärgi nr 5 („Juhtpositsioon tööstuses“) jaoks kehtestatud eesmärk oli isegi lähtetasemest (27) madalam.

3.35.

Selgituses 3.12 on näidatud programmid, mille puhul oli vähenõudlike näitajate osakaal 15 % või rohkem. Selgitus 3.12 Mõningatel programmidel on palju vähenõudlikke eesmärke Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

2. osa. Kontrollikoja tulemusauditite tulemused: peamised järeldused ja soovitused

Sissejuhatus

3.36.

Avaldame igal aastal eriaruandeid, milles uuritakse, kui hästi on ELi eelarve täitmisel kohaldatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. 2018. aastal avaldasime 35 eriaruannet (28) (29). Need hõlmasid kõiki mitmeaastase finantsraamistiku rubriike (30) ja sisaldasid kokku 380 soovitust väga erinevatel teemadel (vt selgitus 3.13 ). Meie aruannete kohta avaldatud vastustest selgub, et meie auditeeritavad nõustusid täielikult 78 %-ga meie soovitustest; aastal 2017 oli see määr 68 % (vt selgitus 3.14 ). Meie 2018. aasta eriaruannetes liikmesriikidele esitatud soovituste kokkuvõte on toodud lisas 3.2 . Selgitus 3.13 Soovituste teemadering on lai Allikas: Euroopa Kontrollikoda. Selgitus 3.14 Auditeeritavad nõustuvad valdava osaga meie soovitustest Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Alamrubriigid 1a: „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ ja 1b: „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

3.37.

2018. aastal avaldasime kõnealuseid mitmeaastase finantsraamistiku rubriike puudutavatel teemadel 12 eriaruannet (31). Järgnevalt juhime tähelepanu neist kuue peamistele järeldustele ja soovitustele.

a)   Eriaruanne nr 8/2018 ELi toetuse kohta ettevõtetesse tehtavatele tootlikele investeeringutele

3.38.

Leidsime, et auditeeritud projektid olid üldiselt ellu viidud ja et enamikul juhtudel oli väljund ikka veel olemas ning seda kasutati. Viiendikul juhtudest ei jäänud saavutatud tulemused kestma. Jõudsime järeldusele, et see on peamiselt tingitud sellest, et komisjon ja riiklikud/piirkondlikud ametiasutused ei ole pööranud piisavalt tähelepanu tulemuste kestvusele ei rakenduskavade ega projektide juhtimisel.

3.39.

Soovitasime — pöörata rakenduskavade heakskiitmisel erilist tähelepanu sellele, kuidas liikmesriigid käsitlevad projektitulemuste kestvust, ning — liikmesriikidel parandada projektide valikumenetlusi ja -kriteeriume.

b)   Eriaruanne nr 9/2018: „Avaliku ja erasektori partnerlus ELis“

3.40.

Leidsime, et kuigi avaliku ja erasektori partnerlusel (AEP-l) on potentsiaali kiirendada poliitika rakendamist ning tagada taristu kvaliteetne hooldus selle kogu eluea jooksul, ei olnud auditeeritud ELi toetatud AEP-projektid alati tulemuslikult juhitud ega piisavalt kulutõhusad. Auditeeritud AEP-projektide potentsiaalset kasu sageli ei saavutatud, sest sarnaselt traditsiooniliste hangete kaudu teostatud projektidele esines ka nende puhul viivitusi, kulude suurenemist ja projektitulemuste alakasutust. Lisaks ei analüüsitud asjakohaselt AEP potentsiaali saavutada suurem kulutõhusus, ning puudusid ka piisavad strateegiad AEP kasutamiseks ning institutsiooniline ja õigusraamistik.

3.41.

Soovitasime komisjonil ja liikmesriikidel mitte edendada AEP intensiivsemat ja laiaulatuslikumat kasutamist enne, kui tuvastatud probleemid on lahendatud.

c)   Eriaruanne nr 12/2018 lairibaühenduse kohta ELi liikmesriikides

3.42.

Leidsime, et lairibaühendus on kogu ELis üldiselt paranenud, kuid kõiki aastaks 2020 seatud eesmärke ei suudeta saavutada. Kuigi kõik liikmesriigid olid välja töötanud lairibaühenduse strateegiad, ei olnud meie uuritud strateegiate eesmärgid alati kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“. Pealegi ei olnud kõik külastatud liikmesriigid teenuseosutajate vahelise konkurentsi jaoks kehtestanud sobivat õigus- ja regulatiivset keskkonda. Samuti ei olnud alati nõuetekohaselt käsitletud maapiirkondade ja linnalähedaste piirkondade lairibataristu rahastamisvajadusi.

3.43.

Soovitasime — liikmesriikidel välja töötada uued kavad ajavahemikuks pärast 2020. aastat; — Euroopa Komisjonil selgitada riigiabi suuniste rakendamist ja toetada liikmesriikide jõupingutusi, et edendada konkurentsi lairibateenuste osutamisel; — Euroopa Investeerimispangal suunata oma toetus väikestele ja keskmise suurusega projektidele valdkondades, mis vajavad avaliku sektori toetust kõige enam.

d)   Eriaruanne nr 17/2018 vahendite ärakasutamise kohta

3.44.

Leidsime, et nii programmitöö perioodil 2007–2013 kui ka 2014–2020 tähendas õigusraamistiku hiline vastuvõtmine ka rakenduskavade hilinenud vastuvõtmist. See omakorda lükkas eraldatud vahendite kasutuselevõttu paratamatult edasi. Kuigi võetud meetmete tulemusel suurenes vahendite kasutamise suutlikkus perioodil 2007–2013 märkimisväärselt, pöörati tulemustele vähe tähelepanu.

3.45.

Soovitasime komisjonil — esitada seadusandjatele ajakava ettepanek, et rakenduskavade elluviimine saaks alata programmitöö perioodi alguses, ja — tagada, et põhirõhk oleks tulemuste saavutamisel.

e)   Eriaruanne nr 30/2018 reisijate õiguste kohta

3.46.

Leidsime, et peamised ühistranspordiliigid on reguleeritud määrustega, mis muudab ELi reisijate õiguste raamistiku üleilmselt ainulaadseks. Paljud reisijad ei olnud oma õigustest aga piisaval määral teadlikud ning ei saanud neid jõustamisprobleemide tõttu sageli ka kasutada. Kuigi peamiste õiguste eesmärk on kaitsta kõiki nelja ühistranspordi liiki kasutavaid reisijaid, sõltub kaitse ulatus ka kasutatud transpordiliigist.

3.47.

Soovitasime komisjonil — suurendada reisijate õiguste raamistiku sidusust, selgust ja tõhusust, — võtta meetmeid riiklike täitevasutuste teadlikkuse suurendamise kampaaniate käivitamise edendamiseks ja koordineerimiseks, — käsitleda kehtivate määruste muutmise ettepanekutes vajadust anda riiklikele täitevasutustele lisavahendeid reisijate õiguste jõustamiseks.

f)   Eriaruanne nr 28/2018 programmi „Horisont 2020“ kohta

3.48.

Meie üldine järeldus selles eriaruandes oli, et valdav osa komisjoni lihtsustamismeetmeid on tulemuslikult vähendanud programmi „Horisont 2020“ toetusesaajate halduskoormust, kuigi mitte kõik meetmed ei andnud soovitud tulemust ning endiselt on paranemisruumi. Toetusesaajad vajavad kasutajasõbralikumaid suuniseid ja töövahendeid ning komisjon peab jätkama uute rahastamiskavade sobivuse ja kasutatavuse katsetamist. Tähtis on ka eeskirjade stabiilsus, sest toetusesaajad suudavad keeruliste tingimustega küll kohaneda, kuid juhiste sage muutmine võib tekitada segadust ja ebakindlust.

3.49.

Soovitame komisjonil — parandada teabevahetust toetuse taotlejate ja saajatega; — suurendada kindlasummaliste maksete katsetamist; — uurida võimalusi taotluste kaheetapilise hindamise sagedasemaks kasutamiseks; — vaadata üle eksperthindajate tasustamise tingimused; — edendada kvaliteedimärgise tunnustamist; — tagada osalejate eeskirjade ja juhiste stabiilsus; — parandada allhankena tehtud auditite kvaliteeti; — veelgi lihtsustada VKEdele mõeldud töövahendeid ja juhiseid.

Rubriik 2: „Loodusvarad“

3.50.

Avaldasime kaheksa eriaruannet jätkusuutliku majanduskasvu ja loodusvarade ning keskkonna- ja kliimameetmete kohta. Samuti avaldasime infodokumendi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku kohta, millele järgnes arvamus nr 7/2018 2020. aasta järgse ÜPP-ga seotud määruste ettepanekute kohta.

3.51.

Meie eriaruanded, mis käsitlevad põllumajanduspoliitika eri aspekte, hõlmasid soovitusi ÜPP vahendite, rahastamise ja kavade tulemuslikkuse parandamiseks järgmiselt: — eriaruandes nr 5/2018 rõhutasime, et taastuvenergiapoliitikal ja kestliku maaelu arengu hõlbustamiseks mõeldud vahenditel on koostoimepotentsiaali, ent kokkuvõttes on koostoime jäänud saavutamata. Meie soovitused käsitlesid tulevase taastuvenergiapoliitika jätkusuutlikkust; — eriaruandes nr 10/2018 järeldasime, et põllumajandustootjate põhitoetuskava puhul liigutakse küll õiges suunas, kuid mõju toetuse lihtsustamisele, suunamisele ja tasemete ühtlustamisele oli vaid vähene. Soovitasime, et kavandatavad sissetulekutoetuse meetmed oleksid seotud asjakohaste tegevuseesmärkide ja lähtetasemetega, mille alusel saaks nende tulemuslikkust võrrelda; — eriaruandes nr 11/2018 uuriti uusi rahastamisvõimalusi maaelu arengu projektide jaoks, mis olid küll lihtsustatud, aga mitte tulemustele suunatud. Soovitasime komisjonil hinnata kulude hüvitamise asemel tulemuspõhise hüvitamise rakendamise potentsiaali.

3.52.

Muud eriaruanded, mis hõlmavad selliseid poliitikavaldkondi nagu energia, kliima, keskkond, õhukvaliteet ja loomade heaolu, sisaldavad samuti soovitusi, mille eesmärk on parandada ELi eelarve tulemuslikkust valdkondadevahelise parema koostoime ja suurema vastutuse kaudu. Näiteks — õhukvaliteedi poliitika integreerimine muudesse ELi poliitikavaldkondadesse (eriaruanne nr 23/2018); — nõuetele vastavuse süsteemi ja loomade heaolu vaheliste seoste tugevdamine (eriaruanne nr 31/2018); — põllumajanduse, kliima, keskkonna ja teadusuuringute raamistike vahelise sidususe parandamine, et tõhustada mulla kaitset (eriaruanne nr 33/2018); — juhtimise ja aruandekohustuse kriitilise tähtsusega elementide parandamine ELi programmi raames, et toetada tööstuslikke süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojekte ja taastuvate energiaallikate innovatiivset tehnoloogiat (eriaruanne nr 24/2018); — üleujutuste tõkestamise projektide (eriaruanne nr 25/2018) ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuenduslike taastuvenergiaprojektide (eriaruanne nr 24/2018) valiku parandamine, kasutades objektiivseid ja asjaomaseid kriteeriume.

Rubriik 3: „Julgeolek ja kodakondsus“ ja rubriik 4: „Globaalne Euroopa“

3.53.

Avaldasime kõnealuseid mitmeaastase finantsraamistiku rubriike puudutavatel teemadel kaheksa eriaruannet. Järgnevalt juhime tähelepanu neist aruannetest nelja peamistele järeldustele ja soovitustele.

a)   Eriaruanne nr 7/2018 Türgi kohta

3.54.

Leidsime, et abi andmine oli üldiselt hästi kavandatud ning projektid olid andnud tulemusi. Kuid peamiselt poliitilise tahte puudumise tõttu ja asjaolu tõttu, et komisjon kasutas vähe tingimuslikkust, ei olnud ELi abi piisavalt käsitlenud mõningaid riigi põhivajadusi, et parandada selle juhtimist ja õigusriigi põhimõtte kohaldamist. Lisaks oli tulemuste jätkusuutlikkus sageli ohustatud. Seetõttu leidsime, et rahastamise tõhusus oli siiski piiratud.

3.55.

Soovitasime komisjonil ja vajaduse korral Euroopa välisteenistusel teha järgmist: — suunata ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahendid valdkondadesse, kus on reformide elluviimisega juba hiljaks jäädud; — parandada valdkondliku lähenemisviisi hindamisi; — suurendada tingimuslikkuse kasutamist; — parandada projektide tulemuslikkuse järelevalvet; — vähendada tööde kuhjumist, kohaldades valikuliselt kaudset eelarve täitmist.

b)   Eriaruanne nr 20/2018 Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri kohta

3.56.

Leidsime, et Euroopa Arengufondist rahastataval ELi toetusel oli olnud vähe mõju ja seda on vaja muuta. Kuigi laiahaardeline strateegiline raamistik oli juba olemas, on ELi toetus Aafrika rahu ja julgeoleku struktuurile olnud pikka aega keskendunud selle põhiliste tegevuskulude katmisele. Aafrika Liidu liikmesriikide vähese rahalise panustamise tõttu on Aafrika rahu ja julgeoleku struktuur palju aastaid tugevalt sõltunud rahastajate toetusest. Vaatamata ELi rahalisele osalusele Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri komponentides, oli suutlikkus väga erinev ja mitmed probleemid on endiselt lahendamata.

3.57.

Soovitasime komisjonil ja vajaduse korral Euroopa välisteenistusel teha järgmist: — toetada majandusliku sõltumatuse saavutamiseks Aafrika Liidu osalust Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuris ning suunata ELi toetus tegevuskulude katmise toetamiselt ümber suutlikkuse arendamise meetmetele; — muuta sekkumismeetmed järjepidevalt tulemustel põhinevaks, vähendada viivitusi lepingute sõlmimisel ja tagantjärele rahastamist, tõhustada järelevalvet ja kasutada rahastamisvahendeid järjekindlalt.

c)   Eriaruanne nr 27/2018 Türgi pagulasrahastu kohta

3.58.

Leidsime, et pingelises olukorras hankis Türgi pagulasrahastu kiiresti 3 miljardit eurot, et pagulaskriisile ruttu reageerida. Siiski ei saavutatud täielikult eesmärki seda tegevust tõhusalt koordineerida. Auditeeritud projektid andsid pagulastele kasulikku abi, enamik neist oli oma väljundid saavutanud, kuid pooled ei olnud veel oodatud tulemusi saavutanud. Lisaks leidsime, et rahaliste toetuste projektide tõhusust tuleks suurendada. Seega järeldasime, et rahastu oleks võinud olla tõhusam ja saavutada suurema kulutõhususe.

3.59.

Soovitasime komisjonil — tegeleda tõhusamalt pagulaste vajadusega munitsipaaltaristu ja sotsiaal-majandusliku abi järele, — parandada abi ühtlustamist ja täiendavust, jagades ülesanded selgelt erinevate rahastamisallikate vahel, — võtta kasutusele humanitaarabilt arenguabile ülemineku strateegia, — suurendada rahaliste toetuste projektide tõhusust, — käsitleda koos Türgi ametiasutustega vajadust parandada rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide tegevuskeskkonda, — suurendada Türgi pagulasrahastu järelevalvet ja aruandlust.

d)   Eriaruanne nr 32/2018 ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi kohta

3.60.

Leidsime, et ELi Aafrika usaldusfond on paindlik vahend. Arvestades selle ees seisvaid enneolematuid probleeme, tuli selle ülesehitusele siiski rohkem tähelepanu pöörata. ELi Aafrika usaldusfond oli projektide käivitamisel tavapärastest vahenditest kiirem, kuid seda ohustasid sarnased probleemid, mis põhjustasid rakendamise viibimist. Ehkki auditeeritud projektid olid alles rakendamise algusjärgus, oli neil juba esimesi väljundeid.

3.61.

Soovitasime komisjonil — parandada ELi Aafrika usaldusfondi eesmärkide täitmist, — muuta projektivaliku menetlusi, — võtta meetmeid projektide rakendamise kiirendamiseks, — parandada ELi Aafrika usaldusfondi järelevalvet.

Rubriik 5: „Haldus“

3.62.

2018. aastal avaldasime kolm haldust käsitlevat aruannet. Järgnevalt juhime tähelepanu ühe aruande peamistele järeldustele ja soovitustele.

a)   Eriaruanne nr 34/2018 ELi institutsioonide kontoriruumide haldamise kohta

3.63.

Leidsime, et institutsioonid haldavad kontoriruumide kulutusi tõhusalt, kuid kinnisvarastrateegiad ei olnud alati ametlikult dokumenteeritud. Institutsioonid tegid koostööd ja kasutasid sarnaseid otsustuspõhimõtteid. Eelarvepädevatele institutsioonidele esitatav aruandlus ei võimaldanud aga andmete võrdlemist ega tõhususe analüüsimist. Analüüsitud suurte ehitusprojektide rahastamismehhanismid olid sageli keerulised ning see mõjutas eelarve läbipaistvust. Suurema osa kõnealuste projektide elluviimine viibis, mis tõi mõnel juhul kaasa lisakulusid.

3.64.

Soovitasime institutsioonidel — oma kinnisvarastrateegiad ajakohastada ja ametlikult dokumenteerida ning uuendada korrapäraselt planeerimisdokumente, — suurendada eelarve läbipaistvust rahastamismehhanismide kasutamisel ehitusprojektides, — luua suuremahuliste ehitus- ja renoveerimisprojektide jaoks asjakohased juhtimismenetlused, ning — parandada kinnisvaraportfelli andmete ja järelevalve järjepidevust.

Aruanded ühtse turu ja jätkusuutliku rahaliidu toimimise kohta

3.65.

Avaldasime ka neli eriaruannet ühtse turu ja jätkusuutliku rahaliidu toimimise teemal. Järgnevalt juhime tähelepanu kolme aruande peamistele järeldustele ja soovitustele.

a)   Eriaruanne nr 2/2018 EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhususe kohta

3.66.

Auditis hinnati, kui tõhusalt täitis Euroopa Keskpank (EKP) ühte konkreetset järelevalveülesannet – pankade kriisijuhtimist. EKP oli loonud kriisijuhtimise raamistiku, kuid pidi veel käsitlema selle mõningaid ülesehituse puudusi ja ebatõhusa rakendamise probleeme. Pankade finantsseisundi taastamise kavade hindamismenetlused olid kehtestatud ja hindajatel oli juurdepääs kasulikele vahenditele ja suunistele. Kriiside kindlakstegemisel ja neile reageerimisel ei kasutatud aga süstemaatiliselt finantsseisundi taastamise kavade hindamise tulemusi. EKP-l ei olnud pangapõhiste käivitajate kasutamiseks süsteemi, mis võimaldaks anda märku panga finantsseisundi tõenäolisest halvenemisest. Peale selle olid kiire varase sekkumise hindamissüsteeme ja -suuniseid vähe arendatud ning samas vajas parandamist ka juhtkonnapoolne nõrkade pankade varade kvaliteedi alane aruandlus ja selle koostamine kohapeal.

3.67.

Soovitasime EKP-l — arendada edasi varajase hindamise, sh kiire kriisidele reageerimise suuniseid, — määratleda kriiside kindlakstegemiseks ja neile reageerimiseks selged näitajad, — parandada finantsseisundi taastamise kava käsitleva teabe seiret ja kasutamist.

b)   Eriaruanne nr 3/2018 makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse auditi kohta

3.68.

Uurisime Euroopa Komisjoni makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse rakendamist, mille eesmärk on kindlaks teha, ennetada ja kõrvaldada makromajanduslik tasakaalustamatus, mis võib kahjustada majanduslikku stabiilsust. Leidsime, et kuigi makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on üldiselt hästi üles ehitatud, ei rakenda komisjon seda viisil, mis tagaks tasakaalustamatuse tõhusa ennetamise ja korrigeerimise. Üldisemalt on komisjoni esitatud riigipõhistes soovitustes mitmeid puudusi; tasakaalustamatusega liikmesriikide klassifitseerimine ei olnud piisavalt läbipaistev; komisjoni põhjalik analüüs on küll hea standard, mille nähtavus oli aga vähenenud ja üldsusel puudus teadlikkus menetlusest ja selle mõjust. Peale selle ei hõlbustatud menetluse käigus piisavalt tasakaalustamatuse varajast tuvastamist, kuna selle näitajad põhinesid aegunud andmetel ja muutuval keskmisel, mistõttu see ei hõlmanud hiljutisi sündmusi.

3.69.

Soovitasime komisjonil oluliselt parandada oma juhtimise teatavaid aspekte ja pöörata suuremat tähelepanu makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusele.

c)   Eriaruanne nr 18/2018: „Kas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa peamine eesmärk on täidetud?“

3.70.

Leidsime, et mitmes suure võlakoormusega liikmesriigis ei teinud stabiilsuse ja kasvu pakt piisavalt edusamme keskpika perioodi eesmärkide saavutamiseks mõistliku aja jooksul. Rakenduseeskirjade kehtestamisel ja üksikotsuste tegemisel on Euroopa Komisjon laialdaselt kasutanud oma kaalutlusõigust, et vähendada kohandamisnõudeid.

3.71.

Soovitasime komisjonil — muuta nõutavate kohanduste maatriksimäärasid, et suurendada nende liikmesriikide kohandamisnõudeid, kelle valitsemissektori võla suhe on üle 60 %, ning käsitleda mitme klausli kasutamise korral lubatud kõrvalekallete kumulatiivset mõju; — reformida paindlikkusklauslite praegust kohaldamist, piirates paindlikkust reformide tegelike eelarvekuludega ning tagades, et investeerimisklausli kasutamine selle praegusel kujul lõpetatakse ja seda uuendatakse, kindlustamaks, et kõik lisakulud, mis tulenevad kõrvalekalletest algsest kavast keskpika perioodi eelarve-eesmärgi täitmisel (st kõigil aastatel pärast klausli andmist) on seotud investeeringutega ning toovad kaasa avaliku sektori investeeringute suurenemise SKP suhtes; — tagada ennetusliku ja parandusliku osa nõuete vaheline kooskõla; — lisada riigipõhistesse soovitustesse selgemad nõuded, mis võimaldavad paremini selgitada nõudeid ja riske, mis tekivad, kui neid õigeaegselt ei rakendata.

3. osa. Soovituste järelkontroll

3.72.

Kontrollime igal aastal, kui suures ulatuses on meie auditeeritavad meie esitatud soovituste suhtes meetmeid võtnud. Meie soovituste järelkontroll on tulemusauditite tsükli tähtis osa. See annab tagasisidet meie töö mõju kohta ja julgustab auditeeritavaid meie soovitusi ellu viima.

Analüüsisime kõikide 2015. aastal komisjonile esitatud soovituste elluviimist

3.73.

Eelmistel aastatel analüüsisime ainult mõningaid kolmel varasemal aastal esitatud soovitusi. Käesoleval aastal analüüsisime kõiki 185 soovitust, mille esitasime komisjonile 25-s 2015. aastal vastu võetud eriaruandes. Me ei uurinud ühe soovituse elluviimist, sest see ei olnud enam asjakohane. Me ei kontrollinud ka liikmesriikidele esitatud 48 soovituse elluviimist.

3.74.

Kasutasime järelkontrolli tegemiseks dokumendikontrolle ja vestlusi komisjoni töötajatega. Õiglase ja tasakaalustatud läbivaatamise tagamiseks saatsime oma leiud komisjonile ja võtsime komisjoni vastuseid lõplikus analüüsis arvesse.

Milliseid meetmeid on komisjon meie soovituste tulemusel võtnud?

3.75.

Komisjon oli 184-st järelkontrolliga hõlmatud soovitusest täielikult ellu viinud 114 (62 %). Ülejäänud soovitustest 26 (14 %) oli ellu viidud suuremas osas, 33 (18 %) osaliselt ja 11 (6 %) soovitust ei olnud ellu viidud (vt selgitus 3.15 ). Lisas 3.3 on soovituste elluviimise seis täpsemalt näidatud. Selgitus 3.15 Meie 2015. aasta tulemusauditite soovituste elluviimine Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

3.76.

Mõnes valdkonnas oli komisjon meie soovitusi eriti aktiivselt ellu viinud. Kolmes eriaruandes (eriaruanne nr 15/2015 Ida-Aafrikas taastuvenergiale antava toetuse kohta, eriaruanne nr 18/2015 raskustes olevatele riikidele antud finantsabi kohta ja eriaruanne nr 19/2015 Kreekale antava tehnilise abi kohta) esitatud soovitused olid kõik täielikult ellu viidud.

3.77.

Komisjon lükkas tagasi 15 soovitust ja võttis osaliselt vastu 17. 17-st osaliselt vastu võetud soovitusest viidi 10 aga hiljem siiski täielikult ellu, kaks tagasilükatud soovitust viidi samuti täielikult ellu ning veel kaks soovitust viidi ellu osaliselt.

3.78.

Kokkuvõttes leidsime, et tulemusauditid on toonud kaasa mitmeid olulisi parandusi, kuigi mõned tuvastatud puudused jäid püsima. Lisas 3.4 kirjeldatakse osaliselt ellu viidud soovituste püsima jäänud puudusi.

Järeldused ja soovitused

Järeldused

1)   Näitajatest ilmneb, et saavutused erinevad märkimisväärselt ja üldine edenemine on olnud mõõdukas (punktid 3.7–3.20)

3.79.

Üldiselt näitavad programmide tegevusaruannetes esitatud andmed, et eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud on tagasihoidlikud. Oluline piirav tegur oli nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka maaelu arengu programmide hiline ja aeglane käivitamine.

2)   Näitajad ei andnud alati tegelikust olukorrast head ülevaadet (punktid 3.21–3.35)

3.80.

Nii võrreldes lähtetasemega eesmärkide suunas tehtud edusammude arvutamist kui ka komisjoni tulemuslikkuse ülevaates esitatud eesmärkide suunas tehtud edusamme tuleks mitmel põhjusel käsitleda ettevaatusega. a) Paljud näitajad ei olnud hästi valitud (punktid 3.22–3.27) — Näitajad keskendusid pigem sisenditele ja väljunditele kui tulemustele ja mõjule. — Teatud näitajad ei mõõtnud ELi eelarvega saavutatud tulemusi. — Mõningate programmi eesmärkide teatud aspektide jaoks ei olnud näitajaid kehtestatud. b) Paljude näitajate puhul ei olnud edenemist võimalik arvutada (punktid 3.28–3.30) — Peaaegu poolte näitajate puhul ei olnud lähtetasemest eesmärgi saavutamise suunas tehtud edusamme võimalik arvutada. Ehkki seda on võimalik mitmete asjaoludega selgitada, oli peamine põhjus lähtetaseme, tehtud edusammude ja/või sihtväärtuste puudumine. c) Mõningate programmide puhul oli kättesaadavate andmete kvaliteet ebapiisav (punktid 3.31–3.33) — Mõningate programmide puhul ei olnud paljude näitajate kohta andmeid pärast 2015. aastat või ei olnud üldse andmeid toimunud edenemise kohta. — Mitmed muud andmekvaliteediga seotud küsimused muutsid edusammude analüüsi keerulisemaks. d) Teatavad programmid sisaldavad eesmärke, mis ei ole piisavalt nõudlikud (punktid 3.34–3.35) — Paljud programmid sisaldasid eesmärke, mis ei olnud meie arvates nõudlikud. Seitsmes programmis moodustasid need eesmärgid vähemalt 15 % kõikidest eesmärkidest.

3.81.

Selgituses 3.16 esitatakse kokkuvõtlikult meie järeldused selle kohta, kui suures ulatuses mõjutasid eeltoodud punktides a–d määratletud puudused eelkõige järgmisi programme: a) programmid, mille sisend- ja väljundnäitajate osakaal on üle 66 %; b) programmid, mille puhul ei ole enam kui 33 % näitajate puhul tehtud edusamme võimalik mõõta; c) programmid, mille puhul ei olnud 25 % näitajate kohta andmeid pärast 2015. aastat või ei olnud üldse andmeid toimunud edenemise kohta; d) programmid, mille puhul vähemalt 15 %-l näitajatest puudusid nõudlikud eesmärgid. See näitab, et meie valimis ei ole ühtegi programmi, mida need puudused ei mõjuta. Selgitus 3.16 Järelduste kokkuvõte   Läbivaadatud programmid ja 2014.–2020. aasta finantsplaneeringu osakaal valimis Eesmärgi saavutamise suunas toimunud keskmine edenemine: Kontrollikoja arvutus (lähtetaseme põhjal)     Keskmine edenemine eesmärgi suunas on 20 % või vähem Keskmine edenemine eesmärgi suunas on üle 20 % või alla 50 % Keskmine edenemine eesmärgi suunas on 50 % või rohkem     Tulemuslikkuse raamistik, millel pole ühtegi neljast tuvastatud puudusest           Tulemuslikkuse raamistik, millel on üks neljast tuvastatud puudusest ERF, programm „Toit ja sööt“ EAFRD, ENI, IPA II Programm „Erasmus+“, Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond, arengukoostöö rahastamisvahend, humanitaarabi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond.     21 % valimi finantsplaneeringust 13 % valimi finantsplaneeringust 6 % valimi finantsplaneeringust     Tulemuslikkuse raamistik, millel on vähemalt kaks neljast tuvastatud puudusest   Programm „Horisont 2020“, CEF, ÜF, programm „Loov Euroopa“ EFSI, ESF, EMKF, programm „LIFE“     17 % valimi finantsplaneeringust 11 % valimi finantsplaneeringust   Märkus: edenemist eesmärgi saavutamise suunas ei olnud EAGFi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi puhul võimalik arvutada (32 % valimi finantsplaneeringust). Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

3.82.

Punktides 3.36–3.71 esitatakse mõningate 2018. aastal avaldatud eriaruannete peamised järeldused ja soovitused.

3.83.

Varasemate soovituste täitmise selleaastane järelkontroll (vt punktid 3.72–3.78) näitas nagu eelmistelgi aastatel, et 76 % meie hinnatud soovitustest oli täielikult või suuremas osas täidetud. 18 %-l juhtudest oli soovitusi rakendatud ainult osaliselt ning olulised puudused olid püsima jäänud. Ellu viimata jäi vaid 6 % soovitustest.

Soovitused

3.84.

Lisas 3.5 antakse ülevaade järelkontrollist meie 2015. aasta aastaaruande 3. peatükis esitatud kolme soovituse täitmise kohta. Kõik kolm soovitust on osaliselt ellu viidud.

3.85.

2018. aastat käsitlevate järelduste alusel esitame järgmised soovitused.

Soovitus 3.1. Komisjon peaks oma programmide tegevusaruannetesse lisama näitajad, mis:

a)	annavad parema sisendite, väljundite, tulemuste ja mõju vahelise tasakaalu kaudu asjakohasemat teavet ELi rahastamisprogrammide saavutuste kohta;

b)	on selgelt seotud meetmetega, mida rahastatakse ELi rahastamisprogrammidest;

c)	kajastavad pigem ELi rahastamisprogrammide saavutusi kui komisjoni ja muude neid rakendavate asutuste tulemuslikkust; ning

d)	hõlmavad programmide eesmärke.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2023. aasta eelarve kohta programmide tegevusaruannete avaldamine 2022. aastal

Soovitus 3.2. Et arvutada lähtetasemest eesmärgi saavutamise suunas tehtud edusamme, peaks komisjon esitama tulemuslikkuse hindamise raamistikud kõigi programmide jaoks, millel on allpool loetletud tulemuslikkuse näitajate tunnused. Kui komisjon leiab, et see ei ole mõne näitaja puhul oluline, peaks ta selgitama oma valikut programmide tegevusaruannetes.

a)	kvantitatiivsed lähtetasemed, milles määratakse kindlaks lähtetaseme aasta;

b)	kvantitatiivsed vahe-eesmärgid;

c)	kvantitatiivsed eesmärgid, milles määratakse kindlaks eesmärgi saavutamise aasta;

d)	nõutava kvaliteediga andmed, et eesmärgi suunas võrreldes lähtetasemega tehtud edusamme oleks võimalik hõlpsasti arvutada.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2023. aasta eelarve kohta programmide tegevusaruannete avaldamine 2022. aastal

Soovitus 3.3. Komisjon peaks püüdma saada õigeaegselt teavet kõigi tulemuslikkuse näitajate kohta, näiteks võttes kasutusele uued internetiplatvormidel asuvad aruandlusvahendid.

Soovituse täitmise tähtaeg: projektide käivitamine 2021. aastal

Soovitus 3.4. Komisjon peaks kavandatud eesmärke dokumenteerima, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid hinnata nende nõudlikkust. See eeldab eesmärkide esitamist kõikide rahastamisprogrammide näitajate kohta.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2023. aasta eelarve kohta programmide tegevusaruannete avaldamine 2022. aastal

Soovitus 3.5. Komisjon peaks programmide tulemuslikkuse ülevaadet veelgi täiustama, eelkõige järgmisega:

a)	arvutama ühe meetodi abil alates lähtetasemest eesmärgi saavutamise suunas tehtud edusammud. Kui komisjon leiab, et see ei ole mõne näitaja puhul teostatav, peaks ta selgitama oma lähenemisviisi tulemuslikkuse ülevaates;

b)	selgitama põhimõtteid, mida kasutati iga programmi jaoks tulemuslikkuse näitajate valimisel.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021. aastal avaldatav programmide tulemuslikkuse ülevaade

---

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317.

(2)  Vt Euroopa Liidu 2019. eelarveaasta üldeelarve projekti töödokumendi I osa – programmide tegevuskulude eelarvestus, COM(2018) 600, mai 2018.

(3)  Vt ELi 2014.–2020. aasta eelarveprogrammide tulemuslikkuse ülevaade – 2019. aasta eelarveprojektile lisatud programmide tegevuskulude eelarvestus, COM(2018) 600, mai 2018.

(4)  Märkus: 2016. aasta aastaaruande 3. peatüki 5. soovituses (punkt 3.77) soovitasime komisjonil „viidata peamistes tulemusaruannetes, kas neile teadaolevalt on esitatud tulemuslikkuse alase teabe kvaliteet piisav“.

(5)  Lähtetase sõltus teabe kättesaadavusest, kuid tugines põhimõtteliselt programmi asjaomase aspekti alastele andmetele, mis olid kättesaadavad seisuga 1.1.2014.

(6)  Vt nr „Measuring distance to the Sustainable Development Goal (SDG) targets – An assessment of where OECD countries stand – June 2017 – OECD“ (Kestliku arengu eesmärkide edusammude mõõtmine: OECD riikide olukorra hindamine, juuni 2017, OECD), lk 15, tabel 3. Pros and cons of different normalisation procedures“ (Tabel 3. Erinevate normaliseerimisprotseduuride plussid ja miinused).

(7)  Vt Euroopa Komisjoni talituste töödokument „Parema õigusloome suunised“ SWD(2017) 350 final, 7.7.2017, lk 26.

(8)  Nagu on selgitatud tulemuslikkuse ülevaate „Metoodilises märkuses“, lk 2.

(9)  Vastavalt pärast kolme ja nelja aastat seitsmest.

(10)  Märkus: lähtetasemega võrreldes tehtud edusammude arvutamisel oletasime, et näitajate lähtetaseme on null, kuigi seda teavet ei olnud programmide tegevusaruannetesse lisatud.

(11)  Et võimaldada osaliselt elluviidud tegevuste kohta aruandlust koostada, tegeletakse praegu asjaomaste õigusaktide muutmisega.

(12)  Viie näitaja alusel.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 855).

(14)  Väljundi, tulemuse ja mõju määratluste kohta vt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (juuli 2018) artikkel 2 ja parema õigusloome suuniste (SWD(2017) 350 final) lk 49.

(15)  Mõnel juhul erinesid meie näitajad sellest, mida komisjon kasutas või mis on sätestatud asjaomastes ELi õigusaktides.

(16)  Sama väidetakse ka OECD avaliku halduse direktoraadi avaliku halduse komisjoni koostatud tulemuslikkuse eelarvestamise parimate tavade dokumendis (GOV/PGC/SBO(2018)7, 23. november 2018). Parim tava nr 3 sisaldab järgmist: „Valitsus kasutab meetmete kombinatsiooni, tasakaalustades vajadust mõõta pikemaajalisi poliitikaalaseid tulemusi ja vajadust jälgida edusamme lühemas perspektiivis“.

(17)  COM(2018) 600 – mai 2018: Euroopa Liidu 2019. eelarveaasta üldeelarve projekti töödokumendi I osa – programmide tegevuskulude eelarvestus, lk 5.

(18)  Vajaduse korral lisatud ka rahastamisega mitteseotud poliitikatöö (nt ELi õigusaktide abil).

(19)  Vt nt järgmine joonealune märkus humanitaarabi programmi kahe üldise eesmärgiga seotud näitaja kohta („Andmebaasi EM-DAT kantud loodusõnnetuste tõttu hukkunute arv“ ja „INFORMi indeksi kohaselt väga suure riskiga riikide arv“): „Tuleb märkida, et väga oluline osa selle näitaja iga-aastastest tulemustest ja muutustest sõltub välistest teguritest, mille üle komisjonil puudub igasugune kontroll. Humanitaarabi konkreetset panust selle näitaja arendamisse on keeruline hinnata.“

(20)  Kõikidel programmidel olid erieesmärgid. Mõnel programmil ei olnud aga üldeesmärke.

(21)  „Elanike arv, keda aidati üle saada kriisiolukorrast, mis mõjutas nende elamistingimusi“.

(22)  Näiteks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi aasta tegevusaruande 11 lisa tulemustabelites osutatakse, et „järgmistes tabelites esitatud vahe-eesmärkide näitajate puhul tuleb märkida, et need on üksnes soovituslikud hinnangud, mida ei tohiks kasutada puuduliku tulemuslikkuse kindlakstegemiseks.“

(23)  Nt arengukoostöö rahastamisvahendi (DCI) erieesmärgi nr 1 näitaja 2: „1. klassis alustavate õpilaste osakaal, kes jõuavad algkooli viimasesse klassi (sugupoolte lõikes)“, mille kohta on joonealuses märkuses osutatud: „Tuleb märkida, et see näitaja ei ole siiski veel kättesaadav: metoodika on määratlemata ja andmed puuduvad. UNESCO andmetel kulub enne 3–5 aastat, kui seda näitajat (mis on hariduse valdkonna kestliku arengu eesmärkide peamine näitaja) kasutada saab.

(24)  „Nõukogu soovitus, milles käsitletakse heakskiidu andmist komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisel“, 3. peatükk, punkt 3.

(25)  „2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – komisjon ja rakendusametid“ P8_TA(2019)0242 punkt 236.

(26)  Samas on ELi üldvõrgu raudteeliinide pikkus üle 138 000 kilomeetri.

(27)  Lähtetase ja eesmärk olid vastavalt 3,2 ja 3,0 patenditaotlust 10 miljoni euro suuruse rahastamise kohta.

(28)  https://www.eca.europa.eu

(29)  Meie 2018. aasta väljaannete hulka kuulus ka üheksa ülevaatepõhist dokumenti: kaks ülevaatearuannet, kuus infodokumenti ja üks teema kiirülevaade.

(30)  1a („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“), 1b („Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“), 2 („Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“), 3 („Julgeolek ja kodakondsus“), 4 („Globaalne Euroopa“), 5 („Haldus“).

(31)  Märkus: ELi keskkonna- ja kliimameetmeid käsitlevad eriaruanded on lisatud rubriiki 2.