30.9.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 325/6

Kokkuvõte komisjoni otsusest

COMP/M.8674 – BASF / Solvay Polyamide Business

(2019/C 325/05)

SISSEJUHATUS

Otsuses teatatakse ülemaailmse polüamiidiettevõtte Solvay SE (edaspidi „äriüksus“, Belgia) omandamisest ettevõtja BASF SE („BASF“, Saksamaa) poolt kooskõlas siseturu ja EMP lepingu toimimisega vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57.

MENETLUS

22. mail 2018 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (edaspidi „ühinemismäärus“) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja BASF SE kavatseb omandada ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses äriüksuse üle aktsiate või osade ostu teel (edaspidi „tehing“).

BASF on edaspidi „teatise esitaja“ ja koos äriüksusega on nad „osapooled“ või, pidades silmas olukorda pärast tehingu lõpuleviimist, „ühinenud üksus“.

Pärast teatise esialgset läbivaatamist ja I etapi turu-uuringule tuginedes otsustas komisjon 26. juunil 2018 algatada ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse.

Pooled esitasid ametlikult kohustuste paketi (edaspidi „esialgsed kohustused“) 15. oktoobril 2018. Esialgsete kohustuste kohta tegi komisjon turutesti 16. oktoobril 2018. Turutesti tulemusel tuvastati esialgsetest kohustustest ilmnevad loovutatava üksuse elujõulisuse ja konkurentsivõimega seotud riskid. Pooled esitasid muudetud kohustused 31. oktoobril 2018 ja lõpliku kohustuste paketi 11. detsembril 2018 (edaspidi „lõplikud kohustused“).

Otsuse eelnõu arutati liikmesriikidega 17. detsembril 2018 ettevõtjate koondumist käsitlevas nõuandekomitees, mis esitas pooldava arvamuse. Ärakuulamise eest vastutav ametnik esitas menetluse kohta pooldava arvamuse oma aruandes, mis esitati 8. jaanuaril 2019.

MENETLUSE ALGATAMISE OTSUSES KÄSITLETUD PROBLEEMID

Tehingu peamine objekt on polüamiidi (tuntud ka kui nailon) saadused („PA 6“ ja „PA 6.6“). PA 6 ja PA 6.6 toodetakse naftaderivaatidest mitmete keemiliste ja füüsikaliste reaktsioonide kaudu, mida on kujutatud joonisel 1. Tootmisprotsessi käigus saadakse PA 6 BP ja PA 6.6 BP (kus BP tähendab aluspolümeeri), millest seejärel saadakse PA 6 EP ja PA 6.6 EP (kus EP tähendab tehnilisi plaste) või mis muundatakse kõrgsuutlikeks kiududeks.

Joonis 1. Polüamiidi väärtusahel

PA 6 EP-d ja PA 6.6 EP-d kasutatakse paljudes lõppkasutusrakendustes auto-, elektroonika-, ehitus-, rõiva- ja toiduainetööstuses. Näiteks leidub neid autodes, elektrilistes ja elektroonilistes seadmetes, aknaraamides, toidupakendite kiles. PA 6 baasil kõrgsuutlikke kiude ja PA 6.6 baasil kõrgsuutlikke kiude kasutatakse näiteks vaipades ja rõivatööstuses.

Tehing tekitab horisontaalse kooskõlastamata mõju Euroopa Majanduspiirkonna ADNi, HMD, adipiinhappe, AH-soola, PA 6.6 BP, PA 6 3D printeritahma ja PA 6.6 EP turgudel, samuti sisendile juurdepääsu piirava vertikaalmõju ADNi, HMD, adipiinhappe ja AH-soola ja PA 6.6 turul.

PÕHJALIK UURIMINE

1. Horisontaalne kooskõlastamata mõju

10.

Otsuses järeldatakse, et tehing takistab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi tulenevalt horisontaalsest kooskõlastamata mõjust Euroopa Majanduspiirkonna ADNi, HMD, adipiinhappe, AH-soola, PA 6.6 BP, PA 6 3D printeritahma ja 6.6 EP turgudel.

2. Vertikaalne kooskõlastamata mõju

11.

Otsuses jõutakse järeldusele, et tehing takistab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi vertikaalse kooskõlastamata mõju tõttu, mis tuleneb vertikaalsest sisendile juurdepääsu sulgemisest Euroopa Majanduspiirkonna ADNi, HMD, adipiinhappe, AH-soola ja PA 6.6 BP eelnevatel turgudel ning vastavatel vertikaalselt seotud järgnevatel turgudel.

3. Kohustused

12.

Lõplikud kohustused hõlmavad ettevõtte loovutamist („loovutatav ettevõte“), mis koosneb järgmisest:

a.	Kõik ettevõtte rajatised Prantsusmaal Belle-Etoile’is, Poolas Gorzowis, Hispaanias Blanesis ja Prantsusmaal Valence’is. Nendes rajatistes toodetakse praegu HMD-d, AH-soola, PA6 BP-d, PA T4E BP-d, PA6.6 BP-d, PA6 3D-printeritahma, kõrgsuutlikke kiude ja PA6.6 EP-d.

49 % osalus tootvas ühisettevõttes („Chalampé JV“), millele antakse üle kogu äriüksusele kuuluv Chalampé vara Prantsusmaal, sh KA-õli, lämmastikhappe, adipiinhappe ja AH- soola tootmisseadmed. Ostjal on õigus 49 %-le Chalampé JV toodetavatest toodetest. BASFil on õigus 51 %-le. Loovutatava üksuse õigused ühisettevõtte Chalampé JV juhtimiseks on tagatud. Loovutatav äriüksus ei hõlma äriüksuse osalust JV-s koos Invistaga ADNi ja HMD tootmiseks BASF-ile üle antavas Chalampé tootmisrajatises.

Kogu materiaalne ja immateriaalne vara (sealhulgas intellektuaalomandiõiguste, patentide ja oskusteabe kasutamine loovutatava üksuse poolt) ja töötajad, kes annavad oma panuse selle praegusesse toimimisse või on vajalikud selle elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamiseks. See hõlmab ka loovutatava üksuse litsentse, lubasid ja volitusi, samuti kõiki loovutatava üksuse lepinguid, rendilepinguid, kohustusi ja klienditellimusi, kogu kliendikrediiti ja muid loovutatava üksuse dokumente.

d.	Kolm ADNi tellimuslepingut, millest üks on […] aastaks, teine kuni […] aastaks ja kolmas kestusega […], juhul kui loovutatava üksuse otsmine toimub 2019. aastal.

e.	Kõik kehtivad kokkulepped, mille kohaselt Solvay või tema tütarettevõtjad tarnivad tooteid või osutavad teenuseid loovutatavale äriüksusele üleminekuperioodi jooksul pärast lõpetamist ja tingimustel, mis on samaväärsed nendega, mis praegu kehtivad loovutatavale üksusele.

f.	Üleminekulepingud, mille alusel loovutatav üksus pakub BASFile mitmeid tooteid […] aasta jooksul.

g.	Eelnevalt heakskiidetud ostja klausel ja sätted selle kohta, et loovutatav äriüksus müüdaks ostjale, kes juba keemiatoodete valmistamise ja müügiga edukalt tegeleb. Eelkõige on nõutav, et ostja suudaks konkureerida ülemaailmsete klientide ja autotööstuse tähtsamate kliendikategooriate eest.

13.

Otsuses leitakse, et lõplikud kohustused on oma ulatuselt piisavad ja sobilikud, et kõrvaldada märkimisväärsed tõhusat konkurentsi takistavad asjaolud, mida teatatud tehing oleks võinud tekitada, ning et tänu lõplikele kohustustele on tehingu tulemusel tekkinud koondumine siseturuga kokkusobiv ja vastab EMP lepingule. Seetõttu leiab komisjon, et pärast lõplike kohustuste kohaste muudatuste tegemist ei takistaks tehinguga kaasnev koondumine märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul või EMP lepinguga hõlmatud territooriumil või nende olulises osas.

KOKKUVÕTE

14.

Otsuses jõutakse järeldusele, et kui 11. detsembri 2018. aasta lõplikud kohustused täidetakse täielikult, ei takista tehing märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul ega selle olulises osas. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku kuulutada tehing ühinemismääruse artikli 2 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 ning EMP lepingu artikli 57 kohaselt kokkusobivaks siseturu ja EMP lepinguga.

30.9.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 325/10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2019/C 325/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast

KOONDDOKUMENT

„HUILE D’OLIVE DE PROVENCE“

ELi nr: PDO-FR-02421 – 28.5.2018

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus(ed)

„Huile d’olive de Provence“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Huile d’olive de Provence“ on külmpressitud oliiviõli või väärisoliiviõli, mis on valmistatud üksnes mehaaniliste menetluste abil ning millel on järgmised füüsikalised ja keemilised omadused:

—	peroksiidiarv: ≤ 15 mEqO2/kg esmase turustamise etapil;

—

rasvhapete sisaldus, väljendatuna protsentides:

Rasvhapped	minimaalselt	maksimaalselt
C16:17 (palmitoleiinhape)	0,40	1,50
C17:18 (heptadetseenhape)	0,09	0,45
C18:17 (vaktseenhape)	1,25	3,30
C18:26 (linoolhape)	5,50	14,00

Oliiviõlil „Huile d’olive de Provence“, mis saadakse koristatud oliivide kiirel pressimisel (ajavahemik oliivide koristamise ja pressimise vahel on alla 4 päeva), on järgmised täiendavad keemilised ja organoleptilised omadused:

—	happesus: ≤ 0,5 % oleiinhapet;

—	mõruduse mediaan: vahemikus 1,5–3,5

—	terava maitse mediaan: vahemikus 1,5–3,5

—	lõhna- ja maitsevarjundid: värske rohi ja/või toores artišokk.

Oliiviõlil „Huile d’olive de Provence“, millele on lisatud märge „olives maturées“ („küpsed oliivid“) ja mis saadakse eelnevalt järelvalmida lastud oliivide pressimisel (ajavahemik oliivide koristamise ja pressimise vahel on 4–10 päeva), on järgmised täiendavad keemilised ja organoleptilised omadused:

—	happesus: oleiinhappe sisaldus vahemikus 0,4–1,5 %;

—	mõruduse mediaan: ≤ 1

—	terava maitse mediaan: ≤ 1

—	lõhna- ja maitsevarjundid: mustad oliivid, kuumtöödeldud puuviljad, alusmets ja/või röstitud leib.

Omaduste „mõrudus“ ja „teravus“ puhul osutatakse IOC (rahvusvahelise oliivinõukogu) meetodile.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

„Huile d’olive de Provence“ valmistatakse oliividest või õlist, mis on toodetud järgmist sorti oliividest:

—	‘Aglandau’, ‘Bouteillan’, ‘Cayon’ ja ‘Salonenque’, mille osakaal päritolunimetuse jaoks kindlaksmääratud istandustes peab olema vähemalt 80 %, sealjuures sordi ‘Aglandau’ osakaal vähemalt 30 %;

—

‘Picholine’, ‘Grossanne’, ‘Tanche’, ‘Brun’, ‘Cayets’, ‘Ribiers’, ‘Cayanne’, ‘Verdale des Bouches-du-Rhône’ ja kohalikud vanad sordid (viljapuud, mis on istutatud enne 1956. aasta pakaseperioodi ja mille arv geograafilises piirkonnas on märkimisväärne), mille osakaal päritolunimetuse jaoks kindlaksmääratud istandustes võib olla kuni 20 %.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik toimingud alates oliivide tootmisest kuni nende töötlemiseni oliiviõliks tuleb teha geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele üksikasjadele esitatakse päritolunimetust „Huile d’olive de Provence“ kandva oliiviõli märgistusel järgmised andmed:

—	päritolunimetus „Huile d’olive de Provence“, millele võib järgneda märge „olives maturées“ („küpsed oliivid“), mis on kirjutatud kohe pärast kaitstud päritolunimetust tähtedega, mille suurus moodustab vähemalt poole päritolunimetuse tähtede suurusest,

—	märge „appellation d’origine protégée“ („kaitstud päritolunimetus“) või lühend „A.O.P“ (KPN).

Need märked paigutatakse samale nähtavale väljale ja samale märgisele. Märked esitatakse nähtavate, loetavate, kustumatute ja piisava suurusega tähtedega, mis paistavad hästi silma taustal, millele need on trükitud, nii et tähistus oleks selgelt eristatav kõikidest muudest kirjutatud märgetest ja joonistest.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Oliiviõli „Huile d’olive de Provence“ geograafiline tootmispiirkond asub seitsme departemangu territooriumil ning hõlmab 464 kommuuni, neist kahte osaliselt. Piirkond hõlmab:

—

Alpes de Haute-Provence’i departemangu kommuunide kogu territooriumi, välja arvatud järgmised kommuunid: Annot, Banon, Barras, Barrême, Bayons, Bellafaire, Bevons, Bras-d’Asse, Braux, La Bréole, Le Brusquet, Le Caire, Castellane, Val-de-Chalvagne, Châteaufort, Châteauneuf-Miravail, Chaudon-Norante, Clamensane, Claret, La Condamine-Châtelard Curbans, Curel, Draix, Entrages, Faucon-du-Caire, Faucon-de-Barcelonnette, Le Fugeret, La Garde, Hautes-Duyes L’Hospitalet, Lardiers, Le Lauzet-Ubaye, Marcoux, Melve, Mison, Montclar, Montsalier, Nibles, Noyers-sur-Jabron, Les Ormergues, Piégut, Pontis, Revest-du-Bion, La Robine-sur-Galabre, La Rochegiron, La Rochette, Saint-André-les-Alpes, Saint-Benoît, Saint-Etienne-les-Orgues, Saint-Jacques, Saint-Julien-du-Verdon, Saint-Vincent-les-Forts, Saint-Vincent-sur-Jabon, Saumane, Sausses, Seyne, Sigoyer, Thèze, Thoard, Turriers, Valbelle, Valernes, Vaumeilh, Venterol.

—	Järgmiste Alpes-Maritimes’i departemangu kommuunide kogu territooriumi: Auvare, La Croix sur Roudoule, Puget-Rostan, Puget Théniers, Rigaud, Touet sur Var.

—

Bouches-du-Rhône’i departemangu kommuunide kogu territooriumi, välja arvatud järgmised kommuunid või kommuunide osad: Arles (osaliselt), Cabannes, Carnoux-en-Provence, Fos-sur-Mer, Maillane, Marignane, Mollégès, Port-Saint-Louis-du-Rhône, Rognonas, Saint-Andiol, Saint-Pierre-de-Mézoarques, Saint-Victoret, Saintes-Maries-de-la-Mer, Verquières.

—	Drôme’i departemangu järgmise kommuuni territooriumi: Rochegude.

—	Järgmiste Gardi departemangu kommuunide kogu territooriumi: Les Angles, Pujaut, Roquemaure, Sauveterre, Villeneuve-Les-Avignon, Tavel, Lirac, Saint-Laurent-des-Arbres, Saint-Geniès-de-Comolas.

—	Vari departemangu kommuunide kogu territooriumi, välja arvatud järgmised kommuunid: Bargème, La Bastide, Le Bourguet, Brovès, Châteauvieux, Comps-sur-Artuby, La Martre, Plan-d’Aups-Sainte-Baume, La Roque-Esclapon, Trigance, Vérignon.

—

Vaucluse’i departemangu kommuunide kogu territooriumi, välja arvatud järgmised kommuunid või kommuunide osad: Althen-des-Paluds, Aurel, Auribeau, Brantes, Buisson, Buoux, Caderousse, Cairanne, Castellet, Crestet, Entraigues-sur-la-Sorgue, Entrechaux, Faucon, Grillon, Lagarde-d’Apt, Lamotte-du-Rhône, Lapalud, Malaucene (osaliselt), Montfavet, Monieux, Le Pontet, Puymeras, Rasteau, Richerenches, Roaix, Saint-Christol, Saint-Marcellin-lès-Vaison, Saint-Romain-en-Viennois, Saint-Roman-de-Malegarde, Saint-Trinit, Sault, Savoillan, Seguret, Sivergues, Vaison-la-Romaine, Valreas, Villedieu, Visan.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Oliiviõli „Huile d’olive de Provence“ keemilised ja organoleptilised omadused on peamiselt seotud õli valmistamiseks kasutatud oliivide sordivalikuga, mille määravad ära geograafilise piirkonna looduslikud tegurid ja õli valmistamise kohalik oskusteave.

Geograafiline piirkond hõlmab Provence’i piirkonna suuri alasid, välja arvatud Alpi mägede kõrgem ja keskmine osa, kus keskkonnatingimused ei ole oliivikasvatuse jaoks sobivad. Lõunast piirab seda piirkonda Vahemeri, läänest Rhône’i jõgi, põhjast Vaucluse’i platoo, Lure’i mäed, Dignes’i Alpi eelmäestikud ja Provence’i tasandik, idas lõpeb piirkond Signe’i ja Estéreli orgudega.

Piirkonna reljeef on vaheldusrikas ja hõlmab võimsate lubjakivikompleksidega mäeharju, pakkudes samas päikesepoolsetel külgedel oliivikasvatuseks mitte väga suuri, kuid väga soodsaid alasid.

Provence’i piirkonna oliiviistanduste ala mullastikus domineerivad valdavalt neutraalsed või karbonaatmullad. Pinnas sisaldab rohkelt klibu. Tegemist on liivsaviste ja saviliivaste muldadega ning liivase ja savise tekstuuriga klibuliste punapruunmuldadega, mis on hea läbilaskevõimega.

Oliiviõli „Huile d’olive de Provence“ iseloomulikud omadused on järgmised:

—

oliiviõli valmistatakse peamiselt oliivisortidest ‘Aglandau’ (vähemalt 20 %), ‘Bouteillan’, ‘Cayon’ ja ‘Salonenque’. Selline sordivalik erineb märkimisväärselt nende oliiviõlide omast, mis on valmistatud naaberpiirkondades, kus need sordid kas puuduvad (Nice’i bassein, Nyons, Nîmes, Languedoc) või kus nende osakaal on erinev (Vallée des Baux de Provence’i, Aix-en-Provence’i ja Haute-Provence’i piirkonnad).

—	Nagu on märgitud punktis 3.2, sisaldab oliiviõli märkimisväärsel hulgal rasvhappeid.

—

Oliiviõli organoleptilised omadused on järgmised:

—	oliiviõli mõrudus ja terav maitse on küll tuntav, kuid see on mõõdukas; tootele on iseloomulikud värske rohu ja/või toore artišoki lõhna- ja maitsenüansid;

—	oliiviõlil võib mõrudus ja terav maitse peaaegu puududa, lõhnas ja maitses on tunda mustade oliivide, kuumtöödeldud puuviljade, alusmetsa ja/või röstitud leiva nüansse;

—	oliiviõli happesus: kas alla 0,5 % oleiinhapet või vahemikus 0,4–1,5 % oleiinhapet;

Õli valmistamiseks kasutatav oliivisortide valik on tingitud geograafilise piirkonna eripäradest. Geograafiline piirkond, välja arvatud rannikuäärsed alad, jääb oliivikasvatuse „äärealadele“. Tegemist on oliivikasvatuse ala kõige põhjapoolsema piirkonnaga (kuni 750–800 m kõrguseni), mida iseloomustab vahemereline nn provanssaali kliima (suvine kuiv periood ning enne ja pärast seda sademerikkad aastaajad, aastaringselt palju päikesepaistelisi päevi), kuid samuti on piirkonnas esinenud ka Provence’i piirkonna oliivikasvatuse ajalugu mõjutanud tugevaid pakaseid, piirkonnas esineb tugev, õhku jahutav ja värskendav tuul, mistraal, mis muudab kasvatustingimused õlipuu jaoks soodsamaks, kuid mille tõttu peavad oliivikasvatajad valima kliima jaoks sobivad oliivisordid. Seetõttu kasvatatakse Provence’i piirkonna oliiviistandustes valdavalt nelja oliivisorti: ‘Aglandau’, mille maksimaalne levikuala jääb geograafilisse piirkonda ning lisaks sellele ‘Salonenque’, ‘Bouteillan’ ja ‘Cayon’. Need sordid, mida iseloomustab kaks õitsemisperioodi aastas (tegemist on keskmiselt hiliste kuni hiliste sortidega) ning keskmine või hea vastupidavus külmale, on hästi kohandunud tootmispiirkonna vähem või rohkem jahedate ilmadega. Oliiviistandused asuvad mägede ja küngaste jalamitel, kus viljapuud saavad palju päikesekiirgust ning mullastik ja loomulik niisutus on neile sobivad. Tuule esinemise tõttu kasvatatakse oliive madalatel õlipuudel, vähendades tuule mõju puudele. Tegemist on valdavalt lubjarikka veerismullaga, millele on iseloomulikud väga head kasvutingimused, mis on hästi õhustatud ja mittelämmatav, samas on selles olemas piisavad veevarud kuivemate perioodide jaoks.

Geograafilise piirkonna põhjapoolne asukoht ja külmade oht on tinginud ka oliivide koristamise „peaaegu küpsenud“ staadiumis (oliivide värvus muutub säravrohelisest kollaseks), seega enne lõplikku küpsemist.

Tootmistavad tuginevad traditsioonilisele oliiviõli valmistamise meetodile, mis hõlmas oliivide pressimist kas vahetult pärast koristamist või pärast mõne päeva pikkust anaeroobset järelvalmimisperioodi.

Seega on

—

punktis 3.2 määratletud eripärane oliiviõli rasvhapete sisaldus seotud oliiviõli valmistamiseks kasutatud oliivisortide valikuga: kasutatakse nelja oliivisorti, nimelt ‘Aglandau’, ‘Bouteillan’, ‘Cayon’ ja ‘Salonenque’, nende sortide osakaalud on toote kasutusvaldkonnast ja oliivikasvataja valikust sõltuvalt erinevad, kuid sordi ‘Salonenque’ osakaal peab olema vähemalt 20 %.

—

Õli mõruduse ja terava maitse tasemed on seotud oliiviõli valmistamiseks kasutatava sordivalikuga, kuid sõltuvad ka oliivide küpsemisjärgust koristamisel (oliivid koristatakse siis, kui nad on peaaegu küpsed). Samas, kui oliivikasvataja otsustab lasta oliividel enne pressimist mitu päeva täiendavalt järelvalmida, kaotab õli peaaegu kogu mõruduse ja terava maitse.

—

Ka peamised lõhna- ja maitsenüansid, mis hõlmavad värske rohu ja/või toore artišoki lõhna ja maitset, sõltuvad õli valmistamiseks kasutatavate oliivisortide valikust. Seejuures, kui oliividel lastakse enne pressimist mitu päeva järelvalmida, omandab õli punktis 3.2 nimetatud iseloomulikud mustade oliivide, kuumtöödeldud puuviljade, alusmetsa ja/või röstitud leiva lõhna- ja maitsenüansid.

—	Märkega „olives maturées“ („küpsed oliivid“) varustatud oliiviõli „Huile d’olive de Provence“ happesus on seoses oliivide temperatuuri tõusuga pressimiseelse järelvalmimise etapi käigus väga väike.

—

Lisaks sellele võimaldavad õli eraldamise traditsioonilised meetodid, mille puhul kasutatakse üksnes mehaanilist tsentrifuugimist või pressimist, mille käigus ei tõuse temperatuur kogu protsessi vältel üle 30 °C, säilitada õlis, nagu on märgitud punktis 3.2, oliivides sisalduvad taimsed aromaatsed ühendid, samuti välditakse sellega oliiviõlile „Huile d’olive de Provence“ iseloomulike rasvhapete lagunemist.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://extranet.inao.gouv.fr/fichier/CDC-HOProvence.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

30.9.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 325/15

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2019/C 325/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muudatuse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„PASTA DI GRAGNANO“

ELi nr: PGI-IT-00870-AM01 – 25.10.2018

KPN ( ) KGT ( X )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consorzio di Tutela della Pasta di Gragnano

Via Vittorio Veneto, 20

80054 Gragnano (NA)

ITAALIA

Tel +39 0810108908

E-post: info@consorziogragnanocittadellapasta.it

Ühendusel Consorzio di Tutela della Pasta di Gragnano IGP on õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi (Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali) 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõikele 1.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☐	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu [kontrollimine]

4. Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset dokumenti) ei ole avaldatud ja mida ei käsitata määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Spetsifikaadi artikli 2 punkti 2.2 ja koonddokumendi vastavat punkti 3.2

„2.2. Keemilised omadused:

—	niiskusesisaldus: lõpptootes mitte üle 12,5 %;

—

toitumisalane teave (minimaalsed väärtused) 100 g kuivtoote kohta:

energiasisaldus	1 486 KJ 350 Kcal
valgud	13 g
süsivesikud	73 g
rasvad	1 g
tuhk maksimaalselt	0,86 %“

muudetakse järgmiselt:

„2.2. Keemilised omadused:

—	niiskusesisaldus: lõpptootes mitte üle 12,5 %;

—	valgud minimaalselt 13 % kuivainest

—	tuhk maksimaalselt 0,86 % kuivainest“.

Muudatusega eemaldatakse viited toiteväärtustele, mis ei ole otseselt seotud toote „Pasta di Gragnano“ kvaliteediomadustega. Igal juhul on energia-, rasva- ja süsivesikute sisalduse teave tarbijatele kättesaadav, sest see esitatakse määruse (EL) nr 1169/2011 kohaselt nõutavas toitumisalase teabe tabelis. Alles jäetakse seega niiskuse-, valgu- ja tuhasisalduse näitajad, st toote „Pasta di Gragnano“ peamised keemilised omadused. Täpsema mõõtmise huvides märgitakse samuti, et valgu- ja tuhasisalduse protsendimäär viitab sisaldusele kuivaines.

Tootmismeetod

Alljärgnevat lauset spetsifikaadi artiklis 5 ja koonddokumendi vastavas punktis 3.3

„Kaitstud geograafilise tähisega toodete „Pasta di Gragnano“ tootmiseks kasutatav kõvast nisust jahvatatud jahu peab vastama järgmistele omadustele:

—	niiskusesisaldus: lõpptootes mitte üle 15 %;

—

toitumisalane teave (minimaalsed väärtused) 100 g kuivtoote kohta:

energiasisaldus	1 486 KJ 350 Kcal
valgud	13 g
süsivesikud	73 g
rasvad	1 g
tuhk maksimaalselt	0,86 %“

muudetakse järgmiselt:

„Kaitstud geograafilise tähisega „Pasta di Gragnano“ toodete tootmiseks kasutatav kõvast nisust jahvatatud jahu peab vastama järgmistele omadustele:

—	niiskusesisaldus: lõpptootes mitte üle 15 %;

—	valgud minimaalselt 13 % kuivainest

—	tuhk maksimaalselt 0,86 % kuivainest“.

Nagu artikli 2 muudatuse kohta juba selgitati, on muudatuse eesmärk eemaldada näitajad, mis ei kuulu toote „Pasta di Gragnano“ kvaliteediomaduste hulka. Kõvast nisust jahvatatud jahu (toote „Pasta di Gragnano“ peamine koostisosa) põhiomadused jäetakse seega alles ning täpsustatakse, et valgu- ja tuhasisaldus viitab sisaldusele kuivaines.

Viimastel aastatel on tootmisprotsessis avaldunud probleemid seoses toiduainetes sisalduvate toitainete miinimumväärtuste kindlaksmääramisega. Pastatoodete toitumisalase teabe tabeli korral tähendab suurem valgusisaldus väiksemat süsivesikute sisaldust. Kõvast nisust jahvatatud jahust pastatoodete kvaliteediomaduste kirjeldamiseks tuleb viidata üksnes minimaalsele valgusisaldusele.

Alljärgnevat lauset tootespetsifikaadi artiklis 5

„KUIVATAMINE: kuivatamisetapp oleneb pastatoote kujust, kuid temperatuur jääb igal juhul vahemikku 40–80 °C ning kuivatamisaeg vahemikku 6–60 tundi.“

muudetakse järgmiselt:

„KUIVATAMINE: kuivatamisprotsess oleneb pastatoote kujust, kuid temperatuur jääb igal juhul vahemikku 40–85 °C ning kuivatamisaeg vahemikku 4–60 tundi.“

Temperatuuri ülempiir tõsteti 80 °C-lt 85 °C-le ning minimaalseks kuivatamisajaks määrati endise kuue tunni asemel neli tundi, lähtudes tootmisprotsessis saadud kogemustest ning probleemidest, mida on täheldatud kuivatamistemperatuuri ülempiirist 80 °C ja vähemalt kuuetunnise kuivatamisetapi nõudest kinnipidamisel, eriti pärast teatavate uute erimõõduliste ja -kujuliste pastatoodete kasutuselevõttu.

Ehkki need muudatused vastavad traditsioonilisele tootmismeetodile ega mõjuta mingil moel lõpptoote omadusi, kajastavad need paremini kaitstud geograafilise tähisega „Pasta di Gragnano“ toodete tegelikku tootmisprotsessi.

Märgistus

Alljärgnevat lauset spetsifikaadi artiklis 8 ja koonddokumendi vastavas punktis 3.6

„Toote „Pasta di Gragnano“ pakendamiseks kasutatakse pappkarpe või läbipaistvaid plastikkotte või taimset päritolu või muust ELi eeskirjadega lubatud taaskasutatavast materjalist tehtud pakendeid. Pakendite kaal on 125 g, 250 g, 500 g, 1 kg või 2 kg.“

muudetakse järgmiselt:

„Toote „Pasta di Gragnano“ pakendamiseks kasutatakse pappkarpe, läbipaistvaid kotte või taimset päritolu või ELi eeskirjadega lubatud muust toiduainete pakendamiseks ettenähtud materjalist valmistatud pakendeid. Pakendite miinimumkaal on 100 g (3,5274 oz) ja maksimumkaal 5 000 g (176,3698 oz) ning kaal võib olla esitatud muudes kui ELis kasutatavates mõõtühikutes.“

Muudatusega asendati termin „taaskasutatav“ fraasiga „ELi eeskirjadega lubatud […] toiduainete pakendamiseks ettenähtud“. Sellega tehakse spetsifikaadis sisalduvad pakendamiseeskirjad selgemaks, määratledes sobivama õigusraamistiku.

Samuti on eemaldatud sõnaselged viited pakendi kaalule (125 g, 250 g, 500 g, 1 kg või 2 kg) ning nende asemel on esitatud miinimumkaal 100 g ja maksimumkaal 5 000 g. See võimaldab väljendada kaalu muudes kui ELis kasutatavates mõõtühikutes. Võttes arvesse kinnispakendis olevate toidutoodete nimikogust reguleerivate eeskirjade kaotamist, võimaldab kõnealune muudatus ettevõtjatel otsustada pakendi kaalu üle vastavalt turunõudlusele. Maksimumkaalu suurendamine aitab edendada kaitstud geograafilist tähist ka hotellide, restoranide ja toitlustuse sektoris.

Võimalus esitada kaal muudes kui ELis kasutatavates mõõtühikutes (nt USA untsides) soodustab ka toote eksporti ning selle kasutuselevõttu hotellide, restoranide ja toitlustuse sektoris.

Alljärgnevat lauset spetsifikaadi artiklis 8 ja koonddokumendi vastavas punktis 3.7

„Pakendile kinnitatud siltidel peavad olema selgete, loetavate ja ühesuuruste tähtedega järgmised tähised:

a)	„Pasta di Gragnano“ ja „Indicazione Geografica Protetta“ [kaitstud geograafiline tähis] või lühend IGP [KGT];

b)	pakendaja või tootja nimi, ärinimi ja aadress;“

muudetakse järgmiselt:

„Pakendile kinnitatud siltidel peavad olema selgete, loetavate ja ühesuuruste tähtedega järgmised tähised:

a)	„Pasta di Gragnano“ ja „Indicazione Geografica Protetta“ [kaitstud geograafiline tähis] või lühend IGP [KGT];

b)	tootja aadress;“.

Sõnad „nimi, ärinimi ja“ eemaldati, et kehtestada nõue viidata tootjale, kes ei pruugi alati olla toodet turustav ettevõtja.

Alljärgnevat lauset tootespetsifikaadi artiklis 8

„Lubatud on viidata äriühingutele, nimedele, ärinimedele ja erakaubamärkidele, kui see ei ole ülistava ega tarbijat tõenäoliselt eksitava iseloomuga.“

muudetakse järgmiselt:

„Tarbijate eksitamise vältimiseks ei ole lubatud lisada kaitstud geograafilist tähist ülistavaid sõnu.“

Ülistavate sõnade kasutamine tähise kõrval oleks vastuolus määruse (EL) nr 1169/2011 artikliga 7, mis käsitleb õiglast teavitamist, kuna nii võidakse anda mõista, et konkreetsel kaitstud geograafilise tähisega pastatootel on eriomadused, kuigi selliste omadustega on tegelikult kõik pastatooted, mis kannavad kaitstud geograafilist tähist „Pasta di Gragnano“.

Alljärgnevat lauset tootespetsifikaadi artiklis 8

„Logo suurus peab sobima pakendi mõõtmetega ning logo mõõtmeid ei tohi muuta.“

muudetakse järgmiselt:

„Logo suurus peab sobima pakendi mõõtmetega ning alljärgnevalt esitatud mõõtmeid ei tohi muuta.“

Sõnade „logo mõõtmeid“ asendamine sõnadega „alljärgnevalt esitatud mõõtmeid“ on puhtstiililine muudatus, sest sellega ei muudeta olemasolevat sisu, vaid eesmärk on teha logo kasutamise nõuded selgemaks.

Muud

Kontrollid

Alljärgnevat lauset tootespetsifikaadi artiklis 7

„Vastavalt määruse (EL) nr 510/2006 artiklitele 10 ja 11 kontrollib käesoleva tootespetsifikaadi tingimuste järgimist volitatud kontrolliasutus. Kontrolliasutus, kellele on usaldatud tähisega „Pasta di Gragnano“ toodete tootmisprotsessi eri etappide kontrollimine, on Certiquality S.r.l., mille registreeritud aadress on Via Gaetano Giardino 4, 20123 Milano (tel 02 80691716).“

muudetakse järgmiselt:

„Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklitele 36 ja 37 kontrollib toote vastavust käesoleva spetsifikaadi nõuetele kontrolliasutus. Kõnealune asutus on: CSQA Certificazioni srl – KMK reg-nr 02603680246 – Via San Gaetano 74 – 36016 Thiene (VI). Tel 0445.313011, faks 0445.313070 – veebisait: http://www.csqa.it; sertifitseeritud e-post: csqa@legalmail.it; e-post: regolamentato@csqa.it.“

Selle muudatusega ajakohastatakse määrusest (EL) nr 1151/2012 lähtudes viiteid õigusaktile ja kontrolliasutusele.

KOONDDOKUMENT

„PASTA DI GRAGNANO“

ELi nr: PGI-IT-00870-AM01 – 25.10.2018

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Pasta di Gragnano“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.5. Pastatooted

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Pasta di Gragnano“ on kõvast nisust jahvatatud jahust ja kohalikust põhjaveest valmistatud toode.

Seda turustatakse Gragnano pastameistrite fantaasia abil loodud mitmesuguste traditsiooniliste pastasortidena.

Tarbimiseks ringlusse lastud toode peab olema järgmiste omadustega.

Füüsikalised omadused:

—	välimus: ühtlane, ilma valgete või mustade täppideta; puuduvad õhumullid, praod või lõiked, hallitus, vastsed või kahjurid ja võõrkehad;

—	murdekoht: klaasjas;

—	värvus: õlgkollane;

—	pinnatekstuur: pronksketaste kasutamisele iseloomulik pinnatekstuur.

Keedetult on kaitstud geograafilise tähisega „Pasta di Gragnano“ toodetel järgmised omadused.

—	Konsistents: tihke ja elastne;

—	ühtlus keetmisel: ühtlane;

—	tugevus keedetult: hea – püsib kaua tihkena;

—	kleepuvus: puudub või tajumatu.

Keemilised omadused:

niiskusesisaldus: lõpptootes mitte üle 12,5 %;

valgud	minimaalselt 13 % kuivainest
tuhk	maksimaalselt 0,86 % kuivainest

Organoleptilised omadused:

—	maitse: mahe, selgelt kõva nisu maitsega;

—	lõhn: küps nisu.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kaitstud geograafilise tähisega „Pasta di Gragnano“ toodete tootmiseks kasutatav kõvast nisust jahvatatud jahu peab vastama järgmistele omadustele:

niiskusesisaldus: lõpptootes mitte üle 15 %;

valgud	minimaalselt 13 % kuivainest
tuhk	maksimaalselt 0,86 % kuivainest

Kõvast nisust jahvatatud jahu segatakse veega, mille sisaldus tainas ei tohi olla üle 30 %. Pärast seda sõtkutakse tainas hoolikalt ühtlaseks ja elastseks.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

„Pasta di Gragnano“ toodete tootmisprotsess koosneb järgmistest etappidest: segamine ja sõtkumine, pressimine või vormimine, kuivatamine, jahutamine ja stabiliseerimine; kõik need etapid toimuvad Napoli provintsis Gragnano kommuuni territooriumil.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pakendamine peab toimuma piirkonnas 24 tunni jooksul pärast tootmist, et vältida toote organoleptilisi eriomadusi ohustavat niiskuskadu ning kuna niiskuskadu ja töötlemine transportimisel võib põhjustada valmistatud erikujuliste pastatoodete purunemist ja kahjustusi. Toote „Pasta di Gragnano“ pakendamiseks kasutatakse pappkarpe, läbipaistvaid kotte või taimset päritolu või ELi eeskirjadega lubatud muust toiduainete pakendamiseks ettenähtud materjalist valmistatud pakendeid. Pakendite miinimumkaal on 100 g (3,5274 oz) ja maksimumkaal 5 000 g (176,3698 oz) ning kaal võib olla esitatud muudes kui ELis kasutatavates mõõtühikutes.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pakendile kinnitatud siltidel peavad olema selgete, loetavate ja ühesuuruste tähtedega järgmised tähised:

a)	„Pasta di Gragnano“ ja „Indicazione Geografica Protetta“ [kaitstud geograafiline tähis] või lühend IGP [KGT];

b)	tootja aadress;

c)	tähise „Pasta di Gragnano“ logo,

d)	mida tuleb kasutada koos kaitstud geograafilise tähise ja ELi sümboliga. Tähise logo võib olla trükitud ka mustvalgena, ühevärvilisena või negatiivis.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) „Pasta di Gragnano“ toodete tootmispiirkond hõlmab kogu Gragnano kommuuni, mis asub Napoli provintsis.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Gragnano linn on kõvast nisust jahvatatud jahust pastatoodete tootmise poolest tuntud alates 16. sajandist. Pastatoodete tootmise suur ajalooline tähtsus Gragnanos on mõjutanud linnaruumi planeerimist. 19. sajandi keskpaigas planeeriti uue linnaplaani kavandamisel tänavate laius ja hoonete kõrgus selliselt, et soodustada õhu liikumist ja pasta kuivatamisetappi.

Gragnano kommuunis on pasta tootmisel alati kasutatud pronkskettaid. See eripära on soodustanud erineva kujuga ketaste valmistamist, et toota erikujulisi pastatooteid, mida omakorda seostatakse kohalikes juttudes või ajaloolistes tekstides mainitud seikadega.

Lisaks on Gragnanos alati rohkelt leidunud lähedal asuvatelt Lattari mägedelt pärit vett. See ressurss on kindlasti soodustanud pastatoodete tootmist, kuna taina valmistamiseks lisatakse jahule vett ning vesi pani ka veskikivid käima, et nisuteri jahvatada ja jahu saada.

Traditsioonist annab tunnistust Valle dei Mulini di Gragnano („Gragnano veskite org“), kus asuvad toote „Pasta di Gragnano“ tootmiseks kasutatud veskite varemed.

Tänu pikaajalisele pastatoodete tootmise traditsioonile nimetatakse Gragnanot tänapäeval pastalinnaks.

„Pasta di Gragnano“ tooteid iseloomustab krobeline pealispind, tänu millele seovad need hästi eri kastmeid ning jäävad keetmisel piisavalt kõvaks (al dente).

Lisaks on kohalike pastameistrite fantaasia abil loodud ainulaadsed pastatoodete kujud teinud „Pasta di Gragnanost“ tarbijate seas kõrgelt tunnustatud ja äratuntava toote.

Kaitstud geograafilise tähise „Pasta di Gragnano“ registreerimise taotlus on toote tuntust ja kuulsust arvesse võttes põhjendatud. „Pasta di Gragnano“ tooted on tuntuks saanud oma eripärase tootmisviisi poolest (pronkskettad).

Pronkskettad annavad pastatootele pinnatekstuuri, tänu millele imab see hästi eri kastmeid ja maitseaineid. Pressimisetapis püsib tainas tänu ketaste pronkspinnale kokkupuutes ketastega, tagades mikrokareduse, mis võimaldab pastatootel keedetult hõlpsalt siduda ja hoida enda küljes eri kastmeid. Samuti suurendab see maitsmispungadega kokku puutuvat pinda, tuues esile tooraine parimad omadused ning säilitades seejuures nisu tüüpilise maitse ja lõhna.

Tänu nendele omadustele ja pastameistrite loodud ainulaadsete erikujuliste pastatoodete suurele arvule on „Pasta di Gragnano“ tooted äärmiselt hinnatud nii peakokkade kui ka tarbijate seas, nagu nähtub toidu- ja gastronoomiaajakirjades avaldatud artiklitest. Näiteks võib tuua ajakirjas Cucina Gourmet avaldatud artikli „La pasta dei grandi chef“ (lk 122–124, Edifim, 2010), gastronoomiaalases reisijuhis „L’Italia del Gambero Rosso“ avaldatud artikli „La pasta di Gragnano“ (lk 89, Sole 24 Ore, 2007) ning reisijuhis „Adesso pasta“ avaldatud artikli „La Pasta Artigianale: aziende storiche“ (lk 54–55, Altraeconomia, 2010). Lisaks nendele väljaannetele on ilmunud artikleid ka päevalehtedes, näiteks „Sfida fra chef con la pasta di Gragnano“ (La Repubblica, 21. juuni 2012), „Italie: à Gragnano la vie rêvée des pâtes“ (Le Monde, 17. detsember 2010), „A Gragnano tutti pazzi per la pasta“ (Corriere della sera, Doveviaggi.it, veebruar 2012), „Spaghetti, penne e rigatoni: dalla „base“ alle 5 stelle“ (Corriere della sera, 25. aprill 2012), „Pasta Diva“ (Corriere della sera – itinerari gastronomici, 6. oktoober 2010).

Gragnanos on pronkskettad endiselt kasutusel, vaatamata teflonketaste laialdasele kasutuselevõtule. Kuigi teflon tõepoolest hõlbustab tootmisprotsessi, ei sobi see kokku Gragnano traditsiooniliste tootmismeetoditega, millel toote „Pasta di Gragnano“ maine põhineb.

Märkimist väärib ka Gragnano pastameistrite hoolikus õige kuivatamisetapi tagamisel. See on pärand minevikust, mil pastatooted riputati kuivamiseks välja kuivatitele Gragnano tänavatel. Tänu kuivatamisprotsessi õigele juhtimisele on pastatooteid lihtsam keeta ning need säilitavad oma lõhna ja maitse.

Gragnanos on aastaid korraldatud temaatilist üritust, mille käigus esitletakse tänavatel „Pasta di Gragnano“ toodete iidseid valmistamismeetodeid.

Ajaloolistes tekstides ja teemakohases kirjanduses kinnitatakse, et „Pasta di Gragnano“ tootmine sai alguse 16.–17. sajandil. Mõlema Sitsiilia kuningriigi ajal 19. sajandi keskpaigas said Gragnano pastatooted ning nende valmistamisega seotud linnakodanike töökus ja osavus kuulsaks kogu kuningriigis.

Itaalia ühendamise lävel tegutses tänu pastatoodete tööstuse õitsengule Gragnanos umbes sada pastatoodete vabrikut, mis andsid tööd vähemalt 70 %-le Gragnano tööjõust.

Alates 20. sajandi algusest on nimetus „Pasta di Gragnano“ saanud rahva seas ja kaubanduses üldtuntuks sellisel määral, et jaemüüjad Firenzest, Torinost ja Milanost ning mujalt maailmast on „Pasta di Gragnano“ tooteid tellinud suurtes kogustes juba aastaid.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Pasta di Gragnano“ muutmise ettepaneku 24. juuli 2018. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 170. Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav veebisaidil

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), kui klõpsata „Qualità e sicurezza“ („Kvaliteet ja ohutus“; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“ („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid“).

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

30.9.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 325/23

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2019/C 325/09)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Valdepeñas“

Viitenumber: PDO-ES-A0051-AM02

Teate kuupäev: 24.7.2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Maksimaalse saagikuse muutmine (tootespetsifikaadi punkti 5 ja koonddokumendi punkti 1.5.2 muutmine)

Kirjeldus ja põhjused

Maksimaalset saagikust hektari kohta on muudetud järgmiselt:

—	valged viinamarjasordid: 8 000 kg/ha ja 56,00 hl/ha;

—	punased viinamarjasordid: 7 500 kg/ha ja 52,50 hl/ha;

Viinamarjaistanduste toodangut ei ole esimese ja teise aasta jooksul pärast viinapuude pookimist lubatud kasutada päritolunimetusega „Valdepeñas“ veinide tootmiseks.

Kolmandaks aastaks pärast pookimist on viinamarjakasvatuste jaoks kindlaks määratud järgmine maksimaalne saagis hektari kohta:

—	valged viinamarjasordid: 3 750 kg/ha ja 26,25 hl/ha;

—	punased viinamarjasordid: 3 000 kg/ha ja 21,00 hl/ha;

Nende saagise näitajate ületamisel ei ole kogu vastava kasvatusala toodangut lubatud kasutada kaitstud päritolunimetusega veinide „Valdepeñas“ tootmiseks.

Põhjused: kaitstud päritolunimetusega veinide „Valdepeñas“ jaoks kehtestatud maksimaalse saagise näitajad hektari kohta on Hispaanias ühed madalamad. Viimastel aastatel kasutatud kasvatusmeetodid on võimaldanud saagist hektari kohta suurendada, eeskätt tänu enamikus istandustes kasutusele võetud kastmissüsteemidele, istanduste üleminekule traditsioonilistelt lehtrikujulise võraga viinapuudelt spaleerpuudele ning uutele lisandunud viinamarjasortidele. Seetõttu tuleb kohandada maksimaalset saagist hektari kohta viinamarjaistandustes valitsevale tegelikule olukorrale, lähendades seda naaberpiirkondade omale.

2. Maksimaalse saagikuse määra iga-aastane muutmine sõltuvalt ilmastikutingimustest (tootespetsifikaadi punkt 8, koonddokumenti ei muudetud)

Kirjeldus ja põhjused

Kehtiva tootespetsifikaadi teksti on täiendatud järgmiselt:

punktis 5 sätestatud maksimaalset saagikust võib igal aastal muuta Denominación de Origen Valdepeñas Asociación Interprofesional (päritolunimetuse „Valdepeñas“ kutsealane ühendus), eeldusel, et punktis 5 sätestatud saagise määra ei ületata enam kui 10 % võrra, st mitte enam kui 8 800 kg hektari kohta valgete viinamarjasortide puhul ja mitte enam kui 8 250 kg hektari kohta punaste viinamarjasortide puhul. Samuti võib Denominación de Origen Valdepeñas Asociación Interprofesional seoses ilmastikutingimustega vähendada maksimaalset toodangut 10 % võrra võrreldes punktis 5 sätestatud näitajaga, seega kuni 7 200 kilogrammini hektari kohta valgete viinamarjasortide ja kuni 6 750 kilogrammini hektari kohta punaste viinamarjasortide puhul.

Neis piirides võib Denominación de Origen Valdepeñas Asociación Interprofesional igal hooajal seoses ilmastikutingimustega määrata kindlaks ülemäärase toodangu piiri, mis võib olla kuni 10 %, seega kuni 9 680 kg hektari kohta valgete viinamarjasortide ja kuni 9 075 kg hektari kohta punaste viinamarjasortide puhul. Sellisest ilmastikutingimustega seotud ülemäärasest toodangust valmistatud veine ei saa turustada päritolunimetuse „Valdepeñas“ all.

Põhjused: kuna tänapäevased kasvatusmeetodid võimaldavad taimedel rohkem areneda ning viimaste sademete ja päikesekiirguse seisukohalt taimekasvule soodsate aastatega on ilma kvaliteedikadudeta küpsenud suuremad viinamarjade kogused, võimaldavad muudetavad nõuded viinamarjaistandustel oma kasvatustsüklit nõuetekohaselt korraldada.

KOONDDOKUMENT

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Valdepeñas

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

Kvaliteetvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

VALGE VEIN

Välimus

Kahvatukollane, roheka või merevaigukarva varjundiga. Vaadis kääritatud: õlgkollane, kuldse või roheka varjundiga. Süsihappeline matseratsioon: kahvatukollane, roheka või merevaigukarva varjundiga. Laagerdumine tammevaadis: õlgkollane, kuldse või roheka varjundiga. „Crianza“: kollane, merevaigukarva ja kuldse varjundiga.

Lõhn

Selge ja värske, puuviljaline, keskmise tugevusega esmane aroom. Vaadis kääritatud: terviklik lõhn, kerge tammepuu nüansiga, mis tuleneb vaadis laagerdumisest. Süsihappeline matseratsioon: selge ja värske, puuviljaline, keskmise tugevusega kuni tugev esmane aroom. Laagerdumine tammevaadis: terviklik lõhn, kergete nüanssidega, mis tulenevad vaadis laagerdumisest. „Crianza“: keskmise tugevusega lõhn vanilli ja röstinootidega

Maitse

Pehme, kerge ja puuviljaline, tasakaalustatud struktuuriga. Kääritamine vaadis ja laagerdamine tammevaadis: pehme, tasakaalustatud, suus tugev ja püsiv maitse. Süsihappeline matseratsioon: pehme, kerge ja puuviljaline, tasakaalustatud struktuuriga. „Crianza“: pehme, tasakaalustatud, suus tugev ja püsiv järelmaitse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	180

ROOSA VEIN

Välimus

Roosa, punaste ja violetsete varjunditega.

Lõhn

Keskmise tugevusega lõhn, selge, värske ja puuviljaline, meenutab punaseid puuvilju.

Maitse

Selge maitse, meenutab punaseid puuvilju, keskmine kuni kõrge happesus.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	180

PUNANE VEIN, VAADIS KÄÄRITATUD PUNANE VEIN, SÜSIHAPPELISE MATSERATSIOONI ABIL SAADUD PUNANE VEIN, TAMMEVAADIS LAAGERDUNUD PUNANE VEIN

Välimus

Violetjas-kirsipunane värvus, puhas, sädelev ja küllaltki intensiivne värvipalett. Vaadis kääritatud: kirsipunane granaatpunase varjunditega, puhas, sädelev ja küllaltki intensiivne värvipalett. Süsihappeline matseratsioon: kirsipunane violettpunase varjunditega, puhas, sädelev ja küllaltki intensiivne värvipalett. Kääritamine tammevaadis: kirsipunane violett- või granaatpunase varjunditega, küllaltki intensiivne värvipalett.

Lõhn

Veini valmistamiseks kasutatud küpsenud viinamarjade tugev lõhn. Vaadis kääritatud: veini valmistamiseks kasutatud küpsenud ja vaadis laagerdunud viinamarjade keskmise tugevusega lõhn. Süsihappeline matseratsioon: keskmine kuni tugev selgepiiriline puuviljaline lõhn. Laagerdumine tammevaadis: terviklik lõhn, kerge tammepuu nüansiga, mis tuleneb vaadis laagerdumisest.

Maitse

Mahlakas, kuiv, tasakaalustatult tanniinine, keskmise kuni tugeva happesusega, meeldiva järelmaitsega. Vaadis kääritatud: veini valmistamiseks kasutatud küpsenud ja vaadis laagerdunud viinamarjade keskmise tugevusega lõhn. Süsihappeline matseratsioon: tugev, puuviljaline ja tasakaalustatud maitse. Laagerdumine tammevaadis: pehme, tasakaalustatud, suus tugev ja püsiv maitse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

TRADITSIOONILINE PUNANE VEIN

Välimus

Violetjaspunane värvus – selge granaatpunane värvipalett.

Lõhn

Selge, puuviljaline ja keskmise tugevusega esmane lõhn.

Maitse

Suus keskmiselt tanniinine, alkoholi ja happesuse tasakaal, püsiv maitse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

VAHUVEIN

Välimus

Kahvatu või kuldne ja sädelev värvus. Peente ja püsivate mullidega.

Lõhn

Selge ja puuviljaline, keskmise tugevusega lõhn.

Maitse

Täidlane ja tasakaalustatud.

—	CO2 ülerõhk (temperatuuril 20 °C): üle 3,5 atmosfääri.

—	w Täpsustamata parameetrite puhul tuleb järgida kehtivaid eeskirju.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

PUNASED VEINID „CRIANZA“, „RESERVA“ ja „GRAN RESERVA“

Välimus

„Crianza“: intensiivne kirsipunane värvus, opaaljate varjunditega. „Reserva“: granaatpunane ookri varjunditega, selge ja voolav keskmise kuni suure intensiivsusega värvipalett. „Gran reserva“: rubiinpunane mati telliskivipunase varjundiga, keskmise kuni suure intensiivsusega värvipalett.

Lõhn

„Crianza“: selge, puhas ja intensiivne küpsenud puuviljade lõhn koos vaadis laagerdumisest tingitud lõhnanüanssidega. „Reserva“: intensiivne küpsenud puuviljade ja vürtside lõhn; lõhnavarjundid, mis on sobilikud pudelis säilitamiseks. „Gran reserva“: intensiivne, terviklik ja vürtsikas lõhn, pudelis hoidmiseks sobivate lõhnavarjunditega.

Maitse

„Crianza“: tugev maitse, meenutab küpsenud puuvilju, küllaltki tanniinine, keskmiselt püsiv järelmaitse. „Reserva“: intensiivne küpsenud puuviljade ja vürtside lõhn, lõhnavarjundid, mis on sobilikud pudelis säilitamiseks. „Gran reserva“: lihav, sametjas, täielik ja harmooniline, kestev järelmaitse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Valgete veinide käärimistemperatuuri tuleb jälgida ja see ei või olla kõrgem kui 18 °C. Viinamarjakestade matseratsioon peab toimuma 1–6 päeva jooksul ja sel ajal võib käärimistemperatuur tõusta kuni 25 °C-ni.

Roosade veinide puhul toimub matseratsioon 12–48 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C. Seejärel toimub virde staatiline selitamine ja aeglane käärimine vähemalt 5 päeva jooksul kontrollitud temperatuuril kuni 18 °C.

Punaste veinide puhul toimub viinamarjakestade matseratsioon virdes vähemalt 48 tundi ja see peab toimuma kontrollitud temperatuuril kuni 28 °C.

Ilma pressimisjääkideta käärimisele kontrollitud temperatuuril kuni 25 °C järgnevad kääritamisanumast väljavõtmine ja pressimine.

b. Maksimaalne saagis

Valged viinamarjasordid:

8 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Valged viinamarjasordid:

56,00 hektoliitrit hektari kohta

Punased viinamarjasordid

7 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Punased viinamarjasordid

52,50 hektoliitrit hektari kohta

Valgete viinamarjasortidega istandused kolmandal aastal pärast viinapuude pookimist

3 750 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Valgete viinamarjasortidega istandused kolmandal aastal pärast viinapuude pookimist

26,25 hektoliitrit hektari kohta

Punaste viinamarjasortidega istandused kolmandal aastal pärast viinapuude pookimist

3 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Punaste viinamarjasortidega istandused kolmandal aastal pärast viinapuude pookimist

21 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud piirkond

Määratletud piirkond asub Ciudad Reali provintsi lõunaosas järgmiste kommuunide territooriumil:

Valdepeñas, Santa Cruz de Mudela, Moral de Calatrava, Alcubillas, San Carlos del Valle, Torrenueva; ja osaliselt järgmiste kommuunide territooriumil: Alhambra, Granátula de Calatrava ja Montiel, Torre de Juan Abad.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

VERDEJO

AIREN

CABERNET SAUVIGNON

SYRAH

TEMPRANILLO – CENCIBEL

MACABEO – VIURA

8. Seos(ed)

Tootmispiirkonna kuiv kontinentaalne kliima ja vähese orgaanilise ainega lubjakivirikas pinnas tekitavad viinapuu jaoks veepuuduse, mis toob kaasa madala tootlikkuse, kuid mida iseloomustab viinamarjade hea küpsemine. Lubjakivirikas muld (kõrge pH, vahemikus 7,5–8,5) soodustab juurestiku väljaarenemist, peegeldab päikesevalgust, salvestab soojust ja vabastab seda öösiti. Need tegurid võimaldavad toota hästi struktureeritud, terviklikke ja heamaitselisi veine.

Suve lõpu poole kõrge õhutemperatuur langeb, aeglustades viinamarjade küpsemise lõppstaadiumi ja võimaldades välja kujuneda fenooliühenditel ning tagades lõhna ja maitse hea säilimise.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide „Valdepeñas“ märgisel võib esitada järgmised märked: „Premium“ ja „Reserva“.

Link tootespetsifikaadile

http://pagina.jccm.es/agricul/paginas/comercial-industrial/consejos_new/pliegos/modificacion_Pliego_Condiciones_2019_Valdepenas.pdf

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 325

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	62. aastakäik 30. september 2019

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2019/C 325/01	Nõukogu otsus, 26. september 2019, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti tegevdirektori asetäitja	1
	Euroopa Komisjon
2019/C 325/02	Euro vahetuskurss	2
2019/C 325/03	Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 17. detsembri 2018. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.8674 – BASF/Solvay’s EP ja P&I Business — Raportöör: Taani	3
2019/C 325/04	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne — BASF/Solvay’s EP ja P & I Business (COMP/M.8674)	5
2019/C 325/05	Kokkuvõte komisjoni otsusest — COMP/M.8674 – BASF / Solvay Polyamide Business	6
	Kontrollikoda
2019/C 325/06	Eriaruanne nr 15/2019 Personalieeskirjade 2014. aasta reformipaketi rakendamine komisjonis – suur rahaline kokkuhoid, kuid sellega kaasnesid tagajärjed personalile	9

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0935
JPY	Jaapani jeen	118,21
DKK	Taani kroon	7,4661
GBP	Inglise nael	0,88778
SEK	Rootsi kroon	10,7010
CHF	Šveitsi frank	1,0860
ISK	Islandi kroon	134,90
NOK	Norra kroon	9,9155
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,842
HUF	Ungari forint	335,54
PLN	Poola zlott	4,3865
RON	Rumeenia leu	4,7515
TRY	Türgi liir	6,1895
AUD	Austraalia dollar	1,6187
CAD	Kanada dollar	1,4493
HKD	Hongkongi dollar	8,5727
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7388
SGD	Singapuri dollar	1,5100
KRW	Korea vonn	1 310,45
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,4831
CNY	Hiina jüaan	7,7947
HRK	Horvaatia kuna	7,4083
IDR	Indoneesia ruupia	15 489,43
MYR	Malaisia ringit	4,5796
PHP	Filipiini peeso	56,736
RUB	Vene rubla	70,3733
THB	Tai baat	33,510
BRL	Brasiilia reaal	4,5492
MXN	Mehhiko peeso	21,4640
INR	India ruupia	77,0685

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2019/C 325/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	10
2019/C 325/08	Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a	15
2019/C 325/09	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	23