20.9.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 316/10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

(2019/C 316/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUDATUSE TAOTLUS

„Priorat/Priorato“

Viitenumber: PDO-ES-A1560-AM02

Taotluse esitamise kuupäev: 6.11.2014

1. Muudatuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2. Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

2.1. Rancio veini laiem määratlus

Kirjeldus

Rancio veini määratlust on laiendatud, nii et see hõlmaks magusa rancio veini, s.o rancio veini, mille jääksuhkrusisaldus väljendatuna glükoosi ja fruktoosina on suurem kui 45 g/l või sellega võrdne, määratlust.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 2.1.2 alapunkti a ja koonddokumendi punkti 2.4. Viimati nimetatud muudatus hõlmab veini lõhna kirjelduse uuesti sõnastamist seoses selle organoleptiliste omadustega.

Põhjendused

Eristamise aluseks ei ole konkreetsed tootmistingimused, vaid pigem kavatsus parandada lõpptoote määratlust vastavalt saavutatud suhkrusisaldusele ja seega anda tarbijale toote kirjelduses täpsemat teavet.

2.2. Naturaalse magusa veini mõiste parem määratlus

Kirjeldus

Määratlusele on lisatud järgmine lause: „Nende veinide kääritamise võib lõpetada veinialkoholi lisamisega, kui alkoholisisaldusest vähemalt 7 mahuprotsenti on saadud loomulikult.“

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 2.1.2 alapunkti e. Koonddokumenti ei ole muudetud.

Põhjendused

Eesmärk on parandada naturaalse magusa veini määratlust, lisades tingimused, mis peavad olema täidetud, kui veini tootmise käigus lisatakse veinialkoholi.

2.3. Uue veinitüübi lisamine

Kirjeldus

Lisatud on üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein. Selles kategoorias on täpsustatud, et vimblanc on traditsiooniline toode, mida toodetakse päritolunimetusega hõlmatud teatavates külades (La Morera de Montsant ja Scala Dei). Seda valmistatakse punasest sordist „Garnacha“ ja seda on ajalooliselt toodetud kääritamise teel tammemahutites, mille maht on kuni 100 liitrit.

Seetõttu on spetsifikaati lisatud punkt 2.1.3 ja muudetud koonddokumendi punkti 2.4.

Põhjendused

Eesmärk on lisada kaitse kohaldamisalasse magusad veinid, mis on valmistatud ilma veinialkoholi lisamata ja mille minimaalne tegelik alkoholisisaldus ei ole naturaalsete magusate veinide nõuete kohaselt 15 mahuprotsenti.

2.4. Punase veini minimaalse tegeliku ja üldalkoholisisalduse lisamine

Kirjeldus

Analüütiliste omaduste osasse on lisatud veini kirjelduses märgitud punase veini minimaalne tegelik ja üldalkoholisisaldus, mis on kindlaks määratud spetsifikaadi punkti 2.1.1 alapunktis b.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 2.2.1 ja koonddokumendi punkti 2.4.

Põhjendused

Kuna kõigi kaitstud päritolunimetusega hõlmatud tooteliikide puhul tuleb kindlaks määrata maksimaalne tegelik ja üldalkoholisisaldus, ei olnud neid ekslikult lisatud punaste veinide puhul. See viga on parandatud.

2.5. Uue veinitüübi analüütiliste omaduste lisamine

Kirjeldus

Kooskõlas üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini lisamisega on lisatud kõnealuste veinide analüütilised omadused, et sätestada nende analüütilised näitajad (tegelik ja üldalkoholisisaldus, lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus, jääksuhkur ja vääveldioksiid).

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 2.2.3 ja koonddokumendi punkti 2.4.

Põhjendused

Kuna nende näitajate piirnormid tuleb kindlaks määrata iga kaitstud päritolunimetusega hõlmatud tooteliigi puhul, tuleb alati täpsustada uute veinitüüpide analüütilised omadused, kui sellised veinid lisatakse.

2.6. Liköörveinide parem organoleptiline profiil

Kirjeldus

Lisatud on nende veinide organoleptilised omadused (välimus, lõhn ja maitse) ja neid üksikasjalikult kirjeldatud.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 2.3.2 ja koonddokumendi punkti 2.4.

Põhjendused

Et oleks võimalik kontrollida toote organoleptiliste omaduste vastavust spetsifikaadile, tuleb need määrata kindlaks võimalikult üksikasjalikult.

2.7. Magusa rancio veini organoleptilise kirjelduse lisamine

Kirjeldus

Arvestades magusa rancio veini erijuhtumi lisamist spetsifikaati, on see lisatud ka magusate rancio veinide organoleptiliste omaduste osasse. Sealjuures on eesmärk määrata kindlaks seda tüüpi toodete organoleptilised näitajad kooskõlas varem esitatud teabega ning tulemustega, mis on saadud nii kaitstud päritolunimetuse „Priorat“ kontrolliasutuse tehtud organoleptiliste analüüside kui ka seda tüüpi veinide organoleptiliste omaduste uuringu käigus.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 2.3.2 alapunkti a ja koonddokumendi punkti 2.4.

Põhjendused

Kaitstud päritolunimetuse spetsifikaadid peavad hõlmama kõikide asjaomase kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toodete organoleptilisi omadusi.

2.8. Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini organoleptilise kirjelduse lisamine

Kirjeldus

Kooskõlas üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini lisamisega on lisatud nende veinide organoleptilised omadused. Sealjuures on eesmärk määrata kindlaks seda tüüpi toodete organoleptilised näitajad kooskõlas varem esitatud teabega ning tulemustega, mis on saadud nii kaitstud päritolunimetuse „Priorat“ kontrolliasutuse tehtud organoleptiliste analüüside kui ka seda tüüpi veinide organoleptiliste omaduste uuringu käigus.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 2.3.3 ja koonddokumendi punkti 2.4.

Põhjendused

Kaitstud päritolunimetuse spetsifikaadid peavad hõlmama kõikide asjaomase kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toodete organoleptilisi omadusi.

2.9. Uus seisukoht tähiseid käsitleva osa kohta ja teatavate tähiste väljajätmine

Kirjeldus

Spetsifikaadi punkt 2.4 („Laagerdumise ja/või tootmisega seotud näidustused“) on ümber paigutatud. See on nüüd esitatud spetsifikaadi punkti 8.3 alapunktis c, mis on uus punkt.

Lisaks on välja jäetud tähiste „Crianza“, „Reserva“ ja „Gran Reserva“ määratlused. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõnealuseid tähiseid reguleeritakse juba traditsiooniliste nimetustena ja need on seetõttu loetletud spetsifikaadi punktis 8.5.

Seetõttu on spetsifikaadi punkti 2.4 muudetud. Koonddokumenti ei ole muudetud.

Põhjendused

Ümberpaigutatud punkti sisu ei vasta toote kirjelduse osale, vaid selles on määratud kindlaks tingimused teatavate tähiste kasutamiseks märgistusel. Seetõttu on see nüüd punkti 8.3 alapunkt, mis kõnealust teemat käsitleb („Märgistamist käsitlevad lisanõuded. Toodete esitusviis ja märgistamine“).

Kolme traditsioonilise nimetuse määratlused on välja jäetud, et arvestada piirkonnale iseloomulikke traditsioonilisi tähiseid. Need kolm tähist ei ole seotud piirkonna traditsiooniliste tähistega, mida näitab nende puhul ajaloolise seose puudumine veinidega „Priorat“.

2.10. Muudatused kasvatustavades

Kirjeldus

Välja on jäetud tekst, mis käsitleb pungade arvu viinapuu kohta.

Lisaks sellele on spetsifikaadi esialgse teksti sõnastust kohandatud nii, et selles viidataks konkreetselt vajadusele kasutada põllumajandustavasid, mille eesmärk on säilitada veinide eripära ja pidada kinni päritolunimetusega hõlmatud piirkonna traditsiooniliste toodetega seotud nõuetest.

Muudetud on niisutamistavale viitavat sõnastust, kuid üksnes selleks, et lubada seda kui taimede ja viinamarjade heaolu tagamiseks võetavat meedet.

Suurendatud on uutes istandustes kohaldatavat minimaalset istutustihedust – varasemast 2 500 pungast 3 000 pungani hektari kohta.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 3 („Kasvatustavad“) ja koonddokumendi punkti 2.5.1.

Põhjendused

Pungade kontrollimine on lõpetatud, et ühtlustada näitajaid parima kvaliteediga toodete saamiseks. Viinamarjaistanduste saagikuse hindamise ja kontrollimisega seotud uuringud näitavad, et pungade arv peab olema proportsionaalne iga asjaomase viinapuu elujõulisusega, mitte aga üldiselt. Püüdlust saada parima kvaliteediga viinamarju, mida seostatakse üldiselt viinapuude saagi piiramisega, tuleb käsitleda erinevalt, sõltuvalt sortidest, maatükkidest ja aastatest, hinnates viinamarjaistanduste konkreetset olukorda. Kvaliteeti võib kontrollida ka pungade arvu piiramisest erinevate, kuid sama eesmärgiga meetodite abil.

Niisutust käsitlevaid eeskirju on muudetud üksnes selleks, et lubada seda kui taimede ja viinamarjade heaolu tagamiseks võetavat meedet.

Istutustihedust on suurendatud kooskõlas päritolunimetusega hõlmatud piirkonna viinapuude registreeritud andmetega ja sellega seotud praeguste uuringutega, milles võetakse arvesse saadud viinamarjade kvaliteeti ja keskendutakse optimaalse kvaliteediga saagikusega kvaliteetsele viinamarjakasvatusele.

2.11. Erinevad tootmistingimused veinide puhul, millel on väiksema geograafilise üksuse nimi

Kirjeldus

Selleks et vein saaks kanda spetsifikaadis kindlaks määratud kaheteistkümnest väiksemast geograafilisest üksusest ühe nime, tuleb seda veinitööstuses toota ja laagerdada eraldi.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 3 („Tootmismeetodid“) ja koonddokumendi punkti 2.5.1.

Põhjendused

Selleks et jälgitavuse huvides oleks võimalik kontrollida märgistusel esitatud viiteid väiksematele geograafilistele üksustele, on oluline, et tootmisprotsessis tehtaks seda vahet.

2.12. Määratletud geograafilise piirkonna laiendamine

Kirjeldus

Falseti omavalitsusüksuse tsooni 2 maatükk 99 on lisatud päritolunimetusega „Priorat“ hõlmatud tootmispiirkonna moodustavate maavalduste hulka.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 4.1 ja koonddokumendi punkti 2.6.

Põhjendused

Kui teave kanti kehtivasse spetsifikaati, ei lisatud kõnealust maavaldust tootmispiirkonda trükivea tõttu (tehniline viga). Arvestades kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonna kaardi andmeid ja piirkonna geograafiat, kuulub kõnealust muudatust käsitlev maatükk suurepäraselt tootmispiirkonna alla ning selle kliima ja geoloogilised aspektid on samuti asjakohased, mida tõendab päritolunimetusega hõlmatud piirkonna ülejäänud alale iseloomuliku mullastiku olemasolu. Täpsemalt asub maatükk kaitstud päritolunimetusega „Priorat“ hõlmatud Falseti omavalitsuse keskses osas. Sellesse kuuluvad piirkonnad, mis on selgelt lõuna orientatsiooniga, mis koosnevad suure kontaktmoonde tõttu väga killustatud sarvkividest ning mille muld on samasugune nagu tootmispiirkonna teistel maatükkidel.

2.13. Kaheteistkümne väiksema geograafilise üksuse piiritlemine

Kirjeldus

Loodud on spetsifikaadi punkt 4.2, kus on loetletud kaheteistkümne väiksema geograafilise üksuse nimed ja piirid. See annab väiksemates geograafilistes üksustes registreeritud tootjatele õiguse kasutada vastavat nime toote esitlemisel ja märgistamisel, kui nad seda soovivad.

Seetõttu on lisatud spetsifikaati punkt 4.2 ja muudetud koonddokumendi punkti 2.9.

Põhjendused

Oluline on määratleda iga üksus nii, et esitlemisel ja märgistamisel võib kasutada väiksema geograafilise üksusega seotud nimesid.

Ajalooliselt kasutati kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toodete puhul mõnikord nende päritoluküla nime. Et reguleerida õigust kasutada väiksema geograafilise üksusega seotud nimesid, tuleb iga väiksema geograafilise üksuse piirid ja nimed määrata kindlaks selgelt, täpselt ja üksikasjalikult, nii et nime saaks (soovi korral) kasutada kõikide kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toodete puhul ning et nende päritolu oleks selgelt tähistatud.

2.14. Uue sordi lisamine

Kirjeldus

Sort „Viognier“ on lisatud täiendava sordina lubatud sortide loetellu.

Seetõttu on spetsifikaadi punkti 6 muudetud. Koonddokumenti ei ole muudetud.

Põhjendused

Kooskõlas aruandega, mis käsitleb kvalifitseeritud päritolunimetusega „Priorat“ hõlmatud sordi „Viognier“ mullastiku- ja ilmastikuolusid ning põllumajanduslikke näitajaid ja selle katsepõldudel kohanemise võimet, on nimetatud sort lisatud lubatud sortide loetelusse. Selleks võeti arvesse sordi „Viognier“ mullastiku ja ilmastikuga seotud omadusi ning põllumajanduslikke näitajaid ning selle võimet kohaneda kaitstud päritolunimetusega „Priorat“ hõlmatud piirkonna katsepõldudel. Samuti võeti arvesse kõnealuse sordi katseveinide organoleptilisi analüüse ja tulemusi, mille põhjal tehti kindlaks, kas sort sobib lisamiseks kaitstud päritolunimetuse „Priorat“ alla kuuluvate veinide tootmiseks lubatud sortide hulka.

2.15. Seose sõnastuse parandamine

Kirjeldus ja põhjendused

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkte 7.2 ja 7.3 ning koonddokumendi punkti 2.8.

Seose kirjeldust on parandatud, et kirjeldada paremini kõiki veinitooteid.

2.16. Päritolukohas villimise põhjendus

Kirjeldus ja põhjendused

Spetsifikaadi punkti 8.2 ja koonddokumendi punkti 2.9 on muudetud.

Nõuet, et toodet tuleb villida määratletud piirkonnas, on paremini põhjendatud.

2.17. Uued piirangud seoses märgistamisega

Kirjeldus

Kehtestatud on piirang märkide kõrgusele villija või saatja aadressis esitatud omavalitsuse ja sihtnumbri märkimiseks etiketil, kuid see ei kehti juhul, kui etiketil on esitatud väiksema geograafilise üksuse nimi, mida võib kasutada.

Samuti on täpsustatud, et väiksemate geograafiliste üksuste nimesid ei tohi märgistamisel kasutada, kui nende kasutamise tingimused ei ole täidetud.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 8.3 alapunkti a ja koonddokumendi punkti 2.9.

Põhjendused

Et vältida segadust seoses viinamarjade päritoluga veinide puhul, mille puhul ei ole õigust kasutada märgistamisel viidet väiksemale geograafilisele üksusele, ei tohi selle omavalitsusüksuse nime, kus vein on villitud, märkimiseks kasutatavate märkide kõrgus olla rohkem kui 3 mm, välja arvatud juhul, kui see vastab väiksema geograafilise üksuse nimele, mida võib kasutada.

Lisaks ei tohi neid nimetusi pärast nende reguleerimist kasutada, kui spetsifikaadis esitatud nõuded ei ole täidetud.

2.18. Väiksemate geograafiliste üksuste nimetuste kasutamise tingimused

Kirjeldus

Loodud on spetsifikaadi punkti 8.3 alapunkt b, et määrata kindlaks tingimused kõnealuse dokumendi punktis 4.2 kindlaks määratud väiksemate geograafiliste üksuste nimede kasutamiseks.

Seetõttu on loodud spetsifikaadi punkti 8.3 alapunkt b. Koonddokumenti ei ole muudetud.

Põhjendused

ELi õigusaktide kohaselt võivad liikmesriigid reguleerida õigust kasutada väiksematele geograafilistele üksustele viitavaid nimesid.

2.19. Traditsioonilise nimetuse väljajätmine

Kirjeldus

Traditsiooniliste nimetuste loetelust on välja jäetud järgmine nimetus: „vino de finca/vino de pago“ (konkreetse viinamarjaistanduse vein).

Seetõttu on spetsifikaadi punkti 8.5 muudetud. Koonddokumenti ei ole muudetud.

Põhjendused

Kuna „vino de finca“ on reguleeritud nimetus kasutamiseks märgistamisel ja „vino de pago“ on traditsiooniline nimetus, mis on loetletud ELi registris E-Bacchus Hispaaniat käsitlevas osas, ei saa neid käsitleda sünonüümidena. Seetõttu on see viga parandatud.

2.20. Erandid saagikuse kohta

Kirjeldus

Loodud on punkt 8.6, et võimaldada maksimaalse istutustiheduse ja veinikoguse erandeid. Neid erandeid kohaldatakse nii suure istutustihedusega juhtudel kui ka erandjuhtudel, mil viinamarjade saagikust on lubatud suurendada 10 % ja veinikogust 4 %.

Seetõttu on spetsifikaati lisatud uus punkt (punkt 8.6) ja muudetud koonddokumendi punkti 2.5.2.

Põhjendused

Viinamarjakasvatuse uute suundumuste uuringud näitavad, et suure istutustihedusega viinamarjaistanduste viinamarjad on kvaliteetsed. Suure istutustihedusega maatükid on maatükid, kus on 5 000–9 000 viinapuud hektari kohta. Päritolunimetusega hõlmatud piirkonna maatükkide suurt istutustihedust käsitlev analüüs ja maatükkide saagikus näitavad, et viinamarjade saagikus on suure istutustihedusega maatükkide puhul suurem, kuid see ei mõjuta toodete kvaliteeti ja autentsust. Selleks et kohandada spetsifikaati tegelikele tingimustele võimalikult täpselt, lisati suure istutustihedusega maatükkide saagikuse kohta muutuv näitaja. Punaste sortide puhul on suurim lubatud saagikus kuni 6 000 kg/ha ja valgete sortide puhul 8 000 kg/ha, millele lisandub kogus, mis on võrdne 0,5 kg iga viinapuu kohta, mis on istutatud tootmisalal, kus on üle 5 000 viinapuu hektari kohta.

Kõnealust viidet suure istutustihedusega viinamarjaistandustele toetab kvaliteedistrateegia, mis on heaks kiidetud kaitstud päritolunimetusega „Priorat“ hõlmatud piirkonnas. See meetod, mida soovitakse, et kaitstud päritolunimetuse piirkonnas tunnustataks, seisneb selles, et viinamarjaistanduses istutatakse tavapärasest palju rohkem viinapuid. Need taimed peavad nägema kasvamisega rohkem vaeva, tänu millele saadakse vähem vilju. Kuid need viinamarjad on kvaliteetsemad kui need, mida saadaks juhul, kui istutustihedus oleks tavapärasem. Kuigi saagikus taime (viinapuu) kohta on väiksem, tähendab asjaolu, et ühe hektari kohta on rohkem taimi, et sellistes ettevõtetes on toodang hektari kohta veidi suurem, mis õigustab muudatuse tegemist seoses kõnealuste viinamarjaistanduste suurema saagikusega.

Tehnilisest seisukohast on tänu suuremale istutustihedusele kobarad väiksemad ja taimest eraldatumad ning marjad väiksemad. See tähendab, et viinamarjade naha ja viljaliha suhe on parem, tänu millele on käärimise ajal veini kasulike elementide kontsentratsioon suurem, eriti seoses värvusega.

Mitmesugused uuringud näitavad, et väheviljaka mulla puhul parandab istutustiheduse suurendamine haritava mulla omadusi. Kaitstud päritolunimetuse „Priorat“ puhul tähendab suurem tihedus seda, et viinapuul on vähem lehti ja viinamarju. Tänu sellele on neil lihtsam suvel toime tulla veepuuduse probleemiga ja kasvatada väiksemate marjadega ja seega kergemad kobarad. Asjaolu, et taime kohta on vähem kobaraid ja et need on väiksemad, aitab parandada kvaliteeti. Kuid kuna ühe ruutmeetri kohta on rohkem taimi, on taimede toodang kokkuvõttes suurem.

Seetõttu on muudetud ka suure istutustihedusega maatükkidelt pärit veini tootmise piirnormi.

Et tagada järjepidevus kehtivate eeskirjadega, on lisatud võimalus muuta veini tootmise lubatud piirnormi hektari kohta kuni nelja protsendipunkti võrra konkreetsetel turustusaastatel ilmaolude tõttu või aastakäigu eristamiseks. See on kooskõlas päritolunimetusi käsitleva õigusakti, Kataloonia autonoomse piirkonna valitsuse 18. aprilli 2006. aasta korraldusega nr ARP/188/2006, millega kiidetakse heaks kvalifitseeritud päritolunimetust „Priorat“ käsitlev õigusakt.

2.21. Valgete sortide suurem saagikus

Kirjeldus

Valgete sortide puhul on toodangu piirnormi tõstetud nii, et see on 6 000 kg/ha asemel 8 000 kg/ha ja ekstraheerimise piirnorm 39 hl/ha asemel 52 hl/ha.

Seetõttu on muudetud spetsifikaadi punkti 5 ja koonddokumendi punkti 2.5.2.

Põhjendused

Et kohandada eeskirju erinevatele viinamarjakasvatus- ja veinitootmistavadele, mis võimaldavad saada parima kvaliteediga tooted, on muudetud saagikuse piirnormi. Seda on tehtud kooskõlas päritolunimetusega hõlmatud piirkonna andmetega ning 2010., 2011., 2012. ja 2013. aasta saagile vastavate saagiaruannete andmetega, mis näitavad, et valgete sortide keskmine saagikus on suurem kui punastel sortidel. Võttes arvesse valgete veinide kvaliteeti ja kahjustamata nende autentsust, püütakse muudatusega seda olukorda kajastada.

Viinamarja ja veini vahelise ümberarvestuskursi kohaldamisega saadakse valgete sortide uus ekstraheerimise piirnorm.

2.22. Kontrolliasutuse aadressi muutmine

Kirjeldus ja põhjendused

Sertifitseerimisasutust käsitlevat teavet on muudetud aadressi muutumise tõttu.

Seetõttu on spetsifikaadi punkti 9.1 muudetud. Koonddokumenti ei ole muudetud.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

„Priorat/Priorato“

2. Liikmesriik

Hispaania

3. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

4. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

Liköörvein

16.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

5. Veini(de) kirjeldus

VEIN – valged ja roosad veinid ning konkreetse viinamarjaistanduse veinid („vinos de finca“)

Puhas, selge ja särav. Sobiva lõhnatugevuse ja kvaliteediga.

Valge vein: rikkalik, puuviljaline, lillede või piimale iseloomuliku lõhnaga. Tasakaalustatud, siidine ja värske.

Puidus laagerdatud valge vein: puuviljade ja/või vürtside lõhnaga. Maitsmisel tasakaalustatud ja hästi struktureeritud.

Roosa vein: puuviljalise ja/või lillelõhnaga. Maitsmisel puuviljaline, hea püsivusega ning sobiva alguse ja maitsenüansside esiletulekuga.

Kui tegemist on konkreetse viinamarjaistanduse veiniga, peab välimus olema puhas ja selge, lõhn asjakohase tugevusega ja maitsmisel hea struktuur.

—	Lenduvate hapete sisaldus: alla aasta vanused veinid: 16,5 meq/l; rohkem kui ühe aasta vanused veinid: 18 meq/l.

—	Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus: 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on < 5 g/l; 250 mg/l, kui see on suurem kui 5 g/l või sellega võrdne.

—	Piirnormide korral, mida ei ole märgitud, tuleb järgida asjaomaseid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

VEIN – punased veinid ja konkreetse viinamarjaistanduse veinid

Puhas, selge ja särav. Esmase puuviljalise ja/või lillede ja/või mineraalide lõhnaga. Maitsmisel tasakaalustatud algus ja maitsenüansside esiletulek, struktuurne ja värske.

Puidus laagerdumise korral: visuaalselt puhas ja selge vein. Esimese, teise ja kolmanda taseme lõhn on tasakaalus. Intensiivne ja meeldiv. Maitsmisel on tanniinid õige struktuuriga.

Kui tegemist on konkreetse viinamarjaistanduse veiniga, peab välimus olema puhas ja selge, lõhn asjakohase tugevusega ja maitsmisel hea struktuur.

—	Lenduvate hapete sisaldus: alla aasta vanused veinid: 16,5 meq/l; rohkem kui ühe aasta vanused veinid: 20 meq/l.

—	Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus: 150 mg/l, kui suhkrusisaldus on < 5 g/l; 200 mg/l, kui see on suurem kui 5 g/l või sellega võrdne.

—	Piirnormide korral, mida ei ole märgitud, tuleb järgida asjaomaseid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13,5
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

LIKÖÖRVEIN (rancio vein, magus liköörvein, valge Mistela vein, punane Mistela vein, naturaalne magus vein)

Rancio vein: puhta ja selge välimusega, värvus on rubiinpunasest terrakota varjundiga pruunini. Kolmanda taseme lõhn, mis on iseloomulik laagerdumisele. Kergesti tuvastatav lenduvate hapete sisaldus, võib olla kuivatatud puuviljade lõhnaga. Happesus ja pehmus on tasakaalus.

Magus rancio vein: välimuse ja lõhna poolest sama, nagu eespool märgitud. Maitse: tuntavalt kreemjas ja märgatava magususega.

Magusad liköörveinid: nendel veinidel peab olema puhas ja selge välimus. Puuviljade ja/või lillede ja/või vürtside ja/või kuivatatud puuviljade lõhnaga. Maitsmisel kreemjas ja tuntavalt magusa maitsega.

Valge Mistela vein: puhas ja selge, värvuselt õlgkollane, võib olla kuldsete varjunditega. Värskete viinamarjade lõhn, mis on lillede, puuviljade ja/või vürtside nüanssidega. Kreemjas, tasakaalustatud happesus ja märgatav magusus.

Punane Mistela vein: sama, mis eespool märgitud, kuid värvuselt punane, võib olla violetse varjundiga.

Naturaalne magus vein: puhta ja selge välimusega. Puuviljade ja/või lillede ja/või vürtside ja/või kuivatatud puuviljade lõhnaga. Võimalik kolmanda taseme lõhn. Maitsmisel kreemjas ja tuntavalt magusa maitsega.

—	Lenduvate hapete sisaldus: valged ja roosad veinid: kuni 18 meq/l; punased veinid: kuni 20 meq/l; rancio veinid: kuni 40 meq/l.

—	Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus: 150 mg/l, kui suhkrusisaldus on < 5 g/l; 200 mg/l, kui see on suurem kui 5 g/l või sellega võrdne.

—	Piirnormide korral, mida ei ole märgitud, tuleb järgida asjaomaseid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein, mille naturaalset alkoholisisaldust ei ole kunstlikult suurendatud, vaid on saadud täielikult kääritamise teel. Naturaalne alkoholisisaldus on üle 15 mahuprotsendi ja minimaalne tegelik alkoholisisaldus on 13,5 mahuprotsenti.

Selle veinikategooria puhul on vimblanc vein, mis on saadud punaste „Garnacha“ viinamarjade virdest, mida on kääritatud kuni 100-liitristes vaatides, eelistatavalt tammevaatides.

Puhta ja selge välimusega. Noored vimblanc-veinid peavad olema purpurse värvusega, mis võib olla erineva intensiivsusega, samas kui laagerdunud vimblanc-vein võib olla isegi rubiinpunase värvusega. Kuivatatud puuviljade lõhnaga. Võimalik kolmanda taseme lõhn. Maitsmisel kreemjas ja tuntavalt magusa maitsega.

—	Lenduvate hapete sisaldus: alla aasta vanused veinid: kuni 16,5 meq/l; valged ja roosad veinid, mis on vanemad kui üks aasta: kuni 18 meq/l; punased veinid, mis on vanemad kui üks aasta: kuni 20 meq/l.

—	Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus: valged ja roosad veinid: 200 mg/l; punased veinid: 150 mg/l.

—	Piirnormide korral, mida ei ole märgitud, tuleb järgida asjaomaseid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13,5
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

6. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Viinamarjakasvatus

Viinamarjakasvatuses tuleb järgida traditsioonilisi tavasid, mille eesmärk on saada parimate omadustega viinamarju.

Kasvatamisel tuleb silmas pidada taimede füsioloogilist tasakaalu ja keskkonda ning kasutada põllumajandusteadmisi, mis on vajalikud viinamarjade kasvatamiseks veinivalmistuse jaoks optimaalsetes tingimustes.

Viinapuid tuleb kujundada traditsioonilisel goblet’-meetodil ja mis tahes muul meetodil, millega tagatakse veinide parim kvaliteet ning maitse- ja lõhnabukett.

Minimaalne istutustihedus on 2 500 viinapuud ja maksimaalne 9 000 viinapuud hektari kohta. Alates 1. jaanuarist 2013 on uute istanduste minimaalne istutustihedus 3 000 viinapuud ja maksimaalne 9 000 viinapuud hektari kohta.

Niisutuseks tuleb enne luba taotleda ja see võib toimuda ainult siis, kui see on vajalik taime ellujäämiseks või viinamarjade kvaliteedi tagamiseks või selle parandamiseks.

Saagi koristamine peaks eelistatavalt toimuma käsitsi. Kaitstud veine võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille eeldatav alkoholisisaldus on vähemalt 12,5 mahuprotsenti punaste sortide puhul ja 12 mahuprotsenti valgete sortide puhul.

Veinivalmistamise piirang

Viinamarjavirde valmistamisel tuleb järgida traditsioonilisi meetodeid, milles kasutatakse veini kvaliteedi optimeerimisele suunatud tehnoloogiat. Virde või veini ekstraheerimiseks ja selle marjakestadest/pressimisjääkidest eraldamiseks tuleks rakendada sobivat survet, tagades, et 100 kg korjatud marjadest ei valmistataks üle 65 liitri veini.

Konkreetse viinamarjaistanduse veinina valmistatud veine tuleb toota ja laagerdada tootmisüksuses täielikult eraldi ning nad peavad olema kogu aeg identifitseeritavad. Konkreetse viinamarjaistanduse veini tootmiseks kasutatavate viinamarjade suurim lubatud saagikus on 15 % väiksem, kui kaitstud päritolunimetuse kohta kindlaks määratud saagikus. Viinamarjade koristamise, vedamise ja käitlemise, pressimise, kääritamise kontrollimise, veinivalmistamise protsessis ning veini laagerdamise puhul kasutatavad meetodid peaksid aitama saavutada parima kvaliteediga tooted.

Veinid, mille märgistusel on õigus kasutada viidet väiksemale geograafilisele üksusele, tuleb toota ja laagerdada tootmisüksuses eraldi ning need peavad olema kogu aeg identifitseeritavad.

b. Maksimaalne saagikus

Punased sordid

6 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Punased sordid

39 hektoliitrit hektari kohta

Valged sordid

8 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Valged sordid

52 hektoliitrit hektari kohta

Konkreetse viinamarjaistanduse veini tootmiseks kasutatavad punased sordid

5 100 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Konkreetse viinamarjaistanduse veini tootmiseks kasutatavad valged sordid

6 800 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Punased sordid, mis on pärit suure istutustihedusega maatükkidelt (5 000 – 9 000 viinapuud hektari kohta). Maksimaalsele saagikusele on lisatud kuni 0,5 kg iga viinapuu kohta, mis on istutatud tootmisalal, kus on rohkem kui 5 000 viinapuud hektari kohta.

6 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Punased sordid, mis on pärit suure istutustihedusega maatükkidelt (5 000 – 9 000 viinapuud hektari kohta). Maksimaalsele saagikusele on lisatud 0,325 hl iga 100 viinapuu kohta, mis on istutatud tootmisalal, kus on üle 5 000 viinapuu hektari kohta.

39 hektoliitrit hektari kohta

Valged sordid, mis on pärit suure tihedusega maatükkidelt (5 000 – 9 000 viinapuud hektari kohta). Maksimaalsele saagikusele on lisatud kuni 0,5 kg iga viinapuu kohta, mis on istutatud tootmisalal, kus on rohkem kui 5 000 viinapuud hektari kohta.

8 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Valged sordid, mis on pärit suure tihedusega maatükkidelt (5 000 – 9 000 viinapuud hektari kohta). Maksimaalsele saagikusele on lisatud 0,325 hl iga 100 viinapuu kohta, mis on istutatud tootmisalal, kus on üle 5 000 viinapuu hektari kohta.

52 hektoliitrit hektari kohta

7. Määratletud geograafiline piirkond

Bellmunt del Priorat, Gratallops, El Lloar, La Morera de Montsant ja sealne küla Escaladei, Poboleda, Porrera, Torroja del Priorat, La Vilella Alta, La Vilella Baixa, Falseti omavalitsusüksuse põhjaosa, mis hõlmab täielikult tsoone 1, 4, 5, 6, 7, 21 ja 25; tsooni 2 maatükid 38, 39, 40, 71, 92, maatüki 93 lääneosa (1,69 ha), 96, 97, 98, 99, 100, 101, maatüki 102 põhjaosa (0,16 ha), 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 146, 147, 149 ja 150; tsooni 3 maatükid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, maatüki 47 põhjaosa (17 ha), maatüki 50 põhjaosa (2,6 ha), maatüki 52 põhjaosa (3 ha), maatüki 53 põhjaosa (14 ha), 54, 55, 56, 57, 58, 59 ja 60; tsooni 19 maatükid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, maatüki 28 põhjaosa (1,36 ha), maatüki 29 põhjaosa (3,85 ha), 63, 69, 72, 73, 74 ja 75; tsooni 20 maatükid 18, 19, 20, 21, maatüki 27 põhjaosa (1,36 ha), maatüki 28 põhjaosa (2,04 ha), 31, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, maatüki 65 põhjaosa (0,85 ha), 67, 69, 70, 71, 75, 76, 77 ja 78; tsooni 22 maatükid 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39 ja 40 ning tsooni 24 maatükid 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 36, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47 ja 48 ning Molari omavalitsuse idaosa, mis hõlmab tsoone 5, 6 and 7 tervikuna ning maatüki 8 idaosa (0,45 ha), ning tsooni 4 maatükid 9, 10, 11, 12, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 37, 39, 40, 44, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 60, 62, 63, 65 ja 68; tsooni 8 maatükid 29, 30, 31, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96, 97, 98, 99, 100, 101, 102, 103, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 126, 127, 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134, 135, 136, 137, 138, 139, 140, 141, 142, 143, 144, 145, 146, 147, 148, 149, 150, 151, 152, 153, 154, 155, 156, 157, 158, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 165, 166, 167, 169, 170, 171, 172, 173, 174, 176, 194, 197, 198, 201, 203, 204, 205, 206, 207, 208, 209, 211 ja 212; tsooni 9 maatükid 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 33, 34, 38, 39, 40, 44 ja 45 ning tsooni 10 maatükid 8, 13, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 35, 36, 37, 38, 39, 41, 42, 43, 44, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65 ja 72.

8. Peamised veiniviinamarjasordid

„Red Garnacha“

„Mazuela – Samsó“

„Mazuela – Cariñena“

9. Seos(t)e kirjeldus

Seoses toote kvaliteeti mõjutavate looduslike omadustega koosneb kaitstud päritolunimetusega „Priorat“ hõlmatud piirkonna mullastik, mis on väga mägine, paleosoikumi aegkonna, peamiselt devoni ja karboni ajastu kildast. See on vanim Kataloonias leitud kildast pinnas, mis on seotud viinamarjakasvatusega. See madala orgaanilise aine sisaldusega õhukese kihina paiknev muld tekib peamiselt kilda – mida tuntakse nimetustega llicorell või llicorella – lagunemisel. Viinapuude juured rajavad endale lagunenud kildas teed, otsides niiskust, vett ja toitaineid. See annab veinile „Priorat“ iseloomulikud mineraalidest tulenevad nüansid.

Piirkonna ilmastikuolud on ainulaadsed, kuna mere mõju piirkonnani peaaegu ei ulatu, kuid samal ajal on see tänu Sierra de Montsandi mäeahelikule kaitstud külmade põhjatuulte eest. Aasta keskmine temperatuur on 14–12 kraadi (piirkonna madalam osa asub Sierra de Montsandi mäeaheliku jalamil) ning öise ja päevase temperatuuri erinevus on märkimisväärne. Eelkõige suvel võib minimaalne temperatuur öisel ajal olla vaid 12 kraadi, kuid keskpäeval võib temperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Kivise mullakihi pealispinna temperatuur võib olla isegi kõrgem. Need temperatuuride muutused soodustavad järkjärgulist valmimist ja viinamarjade fenooliühendite positiivset arengut.

Aasta väike sademete hulk (400–500 liitrit ruutmeetri kohta), põhja- ja läänetuuled, mis põhjustavad niiskuse kiiret aurustumist mullast, ning maa geoloogiline koostis ja mulla eriline struktuur soodustavad viinamarjade aeglast ja täielikku valmimist viinapuudel, mis võimaldab saaki koristada ideaalsel ajal. Samal ajal takistab kõva muld ja kuiv kliima üldiselt viinapuudel kasvamist. Samas aga esineb taimel vähe haigusi, mis tagavad viinamarjade hea kvaliteedi.

Need looduslikud tegurid ja viinamarjaistandused on veini „Priorat“ maitse, täidluse ja struktuuri jaoks väga olulised.

Tänu nendele on esimese saagikoristuse (valged, roosad ja punased) veinid selged ja säravad, puuviljalise lõhna ja tuntavate mineraalainetest tulenevate nüanssidega. Happesuse poolest on need värsked ja neil on ühtlane järelmaitse.

Teatavate veini „Priorat“ viinamarjade suur suhkrusisaldus määrab liköörveini iseloomulikud omadused. Ajalooliselt on see soodustanud paljude suure alkoholisisalduse ja/või jääkmagususega toodete teket. Viinamarjasortide, näiteks sordi „Garnacha“ järkjärguline valmimine võimaldab toota tugevaid veine, mis säilitavad sordi komplekssuse ja värskuse.

Rancio veinid valmivad tammevaatides või klaasmahutites oksüdeerimise käigus ning neis on palju mineraale, kuid jääksuhkrut ei ole. Vein omandab kolmanda taseme lõhnad, sealhulgas kuivatatud puuviljade aroomi, ning iseloomuliku rubiinpunase ja terrakota varjunditega pruuni värvuse.

Magusad liköörveinid valmistatakse suure suhkrusisaldusega viinamarjadest. Kui on saavutatud naturaalne alkoholisisaldus 8 mahuprotsenti, lisatakse veinialkohol, kuni saavutatakse alkoholisisaldus 15 mahuprotsenti. Veinidele on iseloomulik puhas välimus, kuivatatud puuviljade aroom, hea struktuur suus ja märgatav magusus.

Mistela veine toodetakse veinivirdest, millele lisatakse veinialkoholi, kuni saavutatakse alkoholisisaldus 15 mahuprotsenti. See toimub seitsme päeva jooksul transfeerprotsessi abil ja välditakse looduslike suhkrute käärimist. Veinidele on iseloomulik lillede ja puuviljade värske lõhn, millel on märgatav vürtside nüanss.

Naturaalsed magusad veinid on toodetud suure suhkrusisaldusega virdest. Virded on osaliselt kääritatud, nii et naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti, ja neile lisatakse veinialkoholi, nii et alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti. Veini iseloomustab puuviljaline, vürtsikas lõhn, milles on kuivatatud puuviljade nüansse.

Viinapuude kasvatamine mäenõlvadel ja piirkonna järskudel kallakutel on raske ja kulukas ning saagikus on väike. Kuid just need tingimused võimaldavad toota kvaliteetseid, kontsentreeritud veine, millel on suur alkoholisisaldus – selline, mis annab neile ainuomase peene ja õrna lõhna. Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein on valmistatud kuivatatud viinamarjadest või küpsetest viinamarjadest, mis on jäetud taime külge pikaks ajaks, põhjustades seega niiskuse aurustamist ja viinamarjade naturaalse suhkru väga suurt kontsentratsiooni. Need veinid saadakse tänu suurele suhkrusisaldusele ja nende naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, mida ei ole kunstlikult suurendatud. Neid iseloomustab kuivatatud puuviljade kolmanda taseme aroom ja maitsmisel hea struktuur.

10. Olulised lisatingimused

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Põhjendused

—	Parem jälgitavus: veinide liikumise piiramine aitab tagada, et neid on võimalik identifitseerida.

—	Kvaliteedi vähenemise ohu vältimine: piirkonna villimisrajatised on kohandatud toote kvaliteedile ja kogusele. Vedamisaja lühendamise abil välditakse kuumusest ja valgusest tingitud kahjustusi ning viivitusi.

—

Koht, kus villimine toimub, täidab tavaliselt päritolu kindlakstegemise eesmärki. Kui villimine toimuks nii piirkonnas kui ka väljaspool seda, võib see vähendada tarbijate usaldust, kuna nad usuvad, et kvalifitseeritud päritolunimetusega hõlmatud veini tootmise kõik etapid toimuvad kaitse valdajate järelevalve all.

Väljaspool piirkonda toimuvat villimist ei saa võrrelda villimisega, mis toimub piirkonnas, kuid muus käitises kui see, kus vein on valmistatud, sest:

—	pakendamata veini vedamiseks piirkonnas tuleb taotleda luba;

—	villimine võib toimuda ainult teatavatele tehnilistele nõuetele vastavates heakskiidetud veinitööstustes;

—	need veinitööstused võivad võtta vastu ainult kaitstud päritolunimetusega hõlmatud viinamarju, virdeid või veine ning toota ja villida kaitstud päritolunimetusega hõlmatud veine;

—	kuna määratletud piirkond on väike, saab veoaegu hoida minimaalsena, ning

—	toode on kogu aeg oma mikrokliimas, mistõttu ei mõjuta seda muutused seoses temperatuuri ja kõrgusega merepinnast, mis võivad põhjustada nende enneaegset laagerdumist.

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kõikidel pakenditüüpidel peab olema ühekordselt kasutatav garantiipitser või nummerdatud märgis, mis paigaldatakse veinitööstuses kohapeal.

Pudelitesse villitud veini märgisel peab olema traditsiooniline nimetus „Denominación de Origen Calificada Priorat“ (kvalifitseeritud päritolunimetus „Priorat“), mis on märgitud sama nähtavalt ja samal väljal nagu kohustuslikud andmed. Nimetust „Priorat“ tähistavate märkide kõrgus võib olla kuni 4 mm või pool tähise „Denominación de Origen Calificada“ märkide kõrgusest.

Lisaks sellele peab märgisel olema esitatud villija või saatja omavalitsuse nimi või sihtnumber. Omavalitsust tähistavate märkide kõrgus võib olla kuni 3 mm, välja arvatud juhul, kui tähis vastab väiksemale geograafilisele üksusele ja sisaldab selle nime, mida võib kasutada.

Märgisel peab olema tähis „vino de finca“ koos päritolunimetusega, mille juurde see kuulub.

Väiksemate geograafiliste üksuste nimesid ei tohi kasutada selliste toodete märgisel, mis ei vasta kõnealuse tähise kasutamise nõuetele.

Väiksemate geograafiliste üksuste nimed on:

Vila de Bellmunt

Vila d’Escaladei

Vila de Gratallops

Vila de El Lloar

Vila de La Morera

Vila de Poboleda

Vila de Porrera

Vila de Torroja

Vila de La Vilella Alta

Vila de La Vilella Baixa

Masos de Falset

Solanes del Molar

Link tootespetsifikaadile

https://goo.gl/29EXyE

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

20.9.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 316/24

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (1) (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) artikli 17 lõike 6 kohase muutmistaotluse avaldamine

(2019/C 316/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 (2) artiklile 27.

GEOGRAAFILISE TÄHISE TEHNILISE TOIMIKU MUUTMISE TAOTLUS

„BERLINER KÜMMEL“

ELi nr: PGI-DE-02049-AM01 – 28.9.2017

Muudatuse keel: saksa

Vahendaja

Saksamaa Liitvabariik

Vahendaja nimi

Bundesverband der Deutschen

Spirituosen-Industrie und -Importeure e.V. [Saksa piiritusjookide tööstusharu ja importijate ühendus]

Urstadtstraße 2

53129 Bonn

SAKSAMAA

Telefon: +49 228539940

E-post: info@bsi-bonn.de

Geograafilise tähise nimi

Berliner Kümmel

Spetsifikaadi osad, mida muudatus puudutab

Muu: kategooria muutmine

Muudatus

Toote spetsifikaadi muutmine, mis nõuab peamiste spetsifikaatide muutmist

Selgitused muudatuste kohta

Muudatusettepanek on seotud tehnilise toimiku punktiga 1.1.2 („Kategooria“), nimelt asjaoluga, et toote „Berliner Kümmel“ klassifikatsiooni muudetakse määruse (EÜ) nr 110/2008 (edaspidi „piiritusjookide alusmäärus“) II lisa 32. kategooriast („Liköör“) 23. kategooriaks („Köömnemaitselised piiritusjoogid“).

Punkti 1.1.2 kategooria „32. Liköör“ muudetakse kategooriaks „23. Köömnemaitselised piiritusjoogid“. Kuigi kõikide toodete maitset ümardatakse jätkuvalt suhkruga, on erineva magusastmega toodete sortiment lai, seega ei ole minimaalset suhkrusisaldust kindlaks määratud. Lisaks on kavas pakkuda tooteid, mille suhkrusisaldus on alla 100 g valmistoote liitri kohta, kooskõlas Saksamaa valitsuse strateegiaga vähendada tulevikus valmistoiduainete suhkrusisaldust. Loomulikult on võimalik turustada tooteid, mille suhkrusisaldus on vähemalt 100 g valmistoote liitri kohta. Seetõttu ei kaasne kategooria muutmise ettepanekuga täiendavaid muudatusi tehnilises toimikus.

Registreeritud geograafiline tähis „Berliner Kümmel“ on praegu loetletud piiritusjookide alusmääruse III lisa 32. kategoorias („Liköör“). Peamiselt tuleneb see määrusest (EMÜ) nr 1576/89 (edaspidi „esimene piiritusjookide alusmäärus“), mille kohaselt tuli geograafiline nimetus „Berliner Kümmel“ õiguslikel põhjustel liigitada liköörina tollases II lisas.

Traditsiooniliselt turustati toodet „Berliner Kümmel“ suhteliselt kõrge suhkrusisaldusega, mõnel juhul rohkem kui 100 g valmistoote liitri kohta. Esimese piiritusjookide alusmääruse klassifikatsioonisüsteemi kohaselt käsitatakse kõiki piiritusjooke, mille suhkrusisaldus on vähemalt 100 g valmistoote liitri kohta, õiguslikus mõttes automaatselt likööridena, sealhulgas jooke, mis on valmistatud köömnemaitselise piiritusjoogi valmistamise meetodit järgides. Tootekategooria „Köömnemaitselised piiritusjoogid“ kehtestati määruse (EMÜ) nr 1576/89 artikli 1 lõike 4 punktiga n ja nüüd on see loetletud määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa 23. kategoorias.

Määrusega (EÜ) nr 110/2008 loodi esmakordselt võimalus, et piiritusjookide tarnijad võivad ühe või mitme müüginimetuse all turustada rohkem kui ühe tootekategooria nõuetele vastavaid üldnimetusega tooteid (vt kõnealuse määruse artikli 9 lõige 3).

Selleks et ära hoida olukorda, kus toode, mida varem turustati nime all „Berliner Kümmel“, jääks määruse (EMÜ) nr 1576/89 kohaldamisalast välja alates 15. detsembrist 1989, otsustas Saksamaa valitsus liigitada selle toote kategooriasse „Liköör“. Kui aastatel 2006–2007 toimusid arutelud piiritusjookide määruse muutmise üle, ei kasutanud Saksamaa valitsus määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 9 lõikes 3 sätestatud uut võimalust klassifitseerida toode „Berliner Kümmel“ kõnealuse määruse II lisa punkti 23 kategooriasse.

Köömnelikööri valmistamiseks segatakse tavaliselt alkohol, enamasti põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, suhkru ning lõhna- ja maitseühendite või valmististega. Köömnemaitseline piiritusjoogi valmistamiseks aga maitsestatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol mitmesuguseid meetodeid kasutades looduslike köömnetega. Määrustes (EMÜ) nr 1576/89 ja (EÜ) nr 110/2008 esitatud mõiste „Köömnemaitselised piiritusjoogid“ ei sisalda üksikasju meetodite kohta, mida kasutatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamiseks. Traditsiooniliselt on toote „Berliner Kümmel“ puhul kasutatud külmekstraheerimist (leotamist) või destilleerimist. 2019. aastal jõustuva tulevase, muudetud piiritusjookide alusmääruse artikli 4 lõikes 12 määratletakse mitmesugused maitsestamismeetodid.

Lisaks tähendabki traditsiooniline nimetus „Berliner Kümmel“, et toode on köömnemaitseline piiritusjook, st II lisa 23. kategooria toode, mitte köömneliköör kõnealuse lisa 32. kategooria tähenduses.

TEHNILISE TOIMIKU PEAMISED SPETSIFIKAADID

„BERLINER KÜMMEL“

ELi nr: PGI-DE-02049-AM01 – 28.9.2017

1. Nimetus

„Berliner Kümmel“

2. Piiritusjoogi kategooria

Köömnemaitselised piiritusjoogid (määruse (EÜ) nr 110/2008 kategooria nr 23)

3. Piiritusjoogi kirjeldus

„Berliner Kümmel“ on toodetud Saksamaa pealinnas Berliinis põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel köömnetega (Carum carvi L.) ja vajadusel ka muude maitset andvate koostisosadega.

Füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused

Toote „Berliner Kümmel“ füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused peavad vastama järgmistele nõuetele:

Füüsikalised ja keemilised nõuded

Alkoholisisaldus

vähemalt 32 mahuprotsenti

Organoleptilised nõuded

Selgus	:	selge
Värvus	:	värvitu või kergelt kollakas;
Lõhn (aroom)	:	diskreetse, st õrna ja maheda kuni tugeva köömnelõhnaga;
Maitse	:	mahe, tasakaalustatud, diskreetse kuni tugeva köömnearoomiga

4. Asjaomane geograafiline piirkond

Piiritusjooki „Berliner Kümmel“ toodetakse Saksamaa pealinnas Berliinis, mis Berliini põhiseaduse kohaselt on ka liidumaa (Bundesland).

Toote valmistamiseks kasutatud köömned ja muud koostisosad, nt põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol ja suhkur, ei pea enam pärinema Berliinist ega selle ümbrusest.

5. Piiritusjoogi valmistamise meetod

Traditsiooniliselt on toote „Berliner Kümmel“ valmistamiseks kasutatud kahte erinevat meetodit. Neid meetodeid saab omavahel kombineerida.

Toodet „Berliner Kümmel“ valmistatakse

—	kuummeetodil, mis hõlmab põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, köömne (Carum carvi L.) ja vajaduse korral ka muu taimse aine ühe- või kahekordset destilleerimist, või

—	külmmeetodil, mis seisneb põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamises köömneõli või köömnedestillaadiga ning vajaduse korral muude looduslike lõhna- ja maitseühenditega.

Sellele järgneb:

—	magustamine suhkru või muu magusainega mitmesugustes kogustes, kuni see sisaldab 100 g või rohkem suhkrut valmistoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus;

—	magustatud segu redutseerimine (vajaduse korral) joomiseks sobiliku kanguseni vee lisamise teel;

—	filtreerimine (vajaduse korral);

—	villimine ning

—	märgistamine ja pakendamine.

6. Seos geograafilise piirkonnaga või päritolu

On tõendeid, et piiritusjooki „Berliner Kümmel“ on Berliini piirkonnas toodetud alates 1680. aastast, ning seda toodetakse seal jätkuvalt.

Valgeõieline köömen (Carum carvi L.) kasvas Berliini lähistel metsikuna. Nüüd kasvatatakse köömnet Saksamaal põllukultuurina, eriti riigi idaosas.

Köömen on oluline ka Berliini kokakunstis maitsetaimena. Ilma köömneta ei oleks Krautgulasch (kapsaguljašš), Buletten (lihapallid) või Zwiebelkuchen (sibulapirukas) Berliini stiilis road — need kaotaksid osa oma kohalikust koloriidist ja taastavatest omadustest. Köömen aitab toitu seedida, eelkõige näiteks teatavat tüüpi kapsast. Juba 19. sajandi alguses avastati, et seda võib kasutada ka meeldiva maitsega piiritusjoogi valmistamiseks. Mõned Berliini restoranid ja baarid pakuvad endiselt köömnemaitselisi roogi, mille juurde serveeritakse klaasike piiritusjooki „Berliner Kümmel“.

„Berliner Kümmel“ oli väga populaarne ka Saksa keisrite majapidamistes.

7. Euroopa Liidu või riiklikud/piirkondlikud sätted

„Berliner Kümmel“ on registreeritud määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määrus) III lisas ja on seetõttu kaitstud geograafilise tähisena. Samuti peab toode vastama nõuetele, mis on sätestatud toiduaineid käsitlevates ELi horisontaalsetes õigusaktides, ELi tootepõhistes õigusaktides piiritusjookide kohta ja täiendavates riiklikes õigusaktides (näiteks tuleb partii number märkida vastavalt saadetise identifitseerimise määrusele).

8. Taotleja

Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft [föderaalne toidu- ja põllumajandusministeerium]

414. osakond (veini-, õlu- ja joogisektor)

Rochusstrasse 1

D-53123 Bonn

SAKSAMAA

9. Vahendusasutus

Bundesverband der Deutschen Spirituosen-Industrie und -Importeure e. V. [Saksamaa piiritusjookide tööstusharu ja importijate ühendus]

Urstadtstrasse 2

53129 Bonn

SAKSAMAA

10. Kontrolliasutus

Senatsverwaltung für Justiz, Verbraucherschutz und Antidiskriminierung [Senati õigus- ja tarbijakaitse ning diskrimineerimisvastase võitluse amet)

V osakond

Salzburger Strasse 21–25

10825 Berliin

SAKSAMAA

(1) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(2) ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 316

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	62. aastakäik 20. september 2019

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2019/C 316/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9498 – Sumitomo/TTA/JV) ( 1 )	1
2019/C 316/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9476 – Toyota Tsusho / Toyota Tsusho India / Maruti Suzuki India / JV) ( 1 )	1
2019/C 316/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9440 – Prezero Recycling Deutschland / Nehlsen / JV) ( 1 )	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2019/C 316/04	Nõukogu otsus, 16. september 2019, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) haldusnõukogu Rumeenia asendusliige	3
	Euroopa Komisjon
2019/C 316/05	Euro vahetuskurss	5
2019/C 316/06	Määruse (EL) nr 908/2014 artikli 37 lõike 2 kohane teade EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seotud lepitusorgani koosseisu ametissemääramise kohta	6

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2019/C 316/07	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9394 – Echostar / Mubadala / HPE JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	7
2019/C 316/08	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9433 – MEIF 6 Fibre / KCOM Group) ( 1 )	9
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2019/C 316/09	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine	10
2019/C 316/10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) artikli 17 lõike 6 kohase muutmistaotluse avaldamine	24
2019/C 316/11	Teade direktiivi 2014/25/EL artikli 35 alusel esitatud taotluse kohta — Hankija esitatud taotlus	28

	Parandused
2019/C 316/12	Broneeringuinfo (PNR andmed) parandus — Loetelu liikmesriikidest, kes on otsustanud kohaldada broneeringuinfo direktiivi ELi-siseste lendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/681/EL (mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks) artiklis 2 osutatule (kui liikmesriik otsustab käesolevat direktiivi kohaldada ELi-siseste lendude suhtes, teavitab ta sellest kirjalikult komisjoni. Liikmesriik võib sellise teate esitada või tagasi võtta igal ajal. Komisjon avaldab kõnealuse teate ja selle tagasivõtmise Euroopa Liidu Teatajas) ( ELT C 196, 8.6.2018 )	29

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1067
JPY	Jaapani jeen	119,46
DKK	Taani kroon	7,4672
GBP	Inglise nael	0,88735
SEK	Rootsi kroon	10,7223
CHF	Šveitsi frank	1,0970
ISK	Islandi kroon	137,00
NOK	Norra kroon	9,8905
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,892
HUF	Ungari forint	332,77
PLN	Poola zlott	4,3386
RON	Rumeenia leu	4,7448
TRY	Türgi liir	6,3023
AUD	Austraalia dollar	1,6291
CAD	Kanada dollar	1,4686
HKD	Hongkongi dollar	8,6649
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7536
SGD	Singapuri dollar	1,5243
KRW	Korea vonn	1 321,64
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,2351
CNY	Hiina jüaan	7,8518
HRK	Horvaatia kuna	7,4010
IDR	Indoneesia ruupia	15 560,20
MYR	Malaisia ringit	4,6385
PHP	Filipiini peeso	57,803
RUB	Vene rubla	70,6938
THB	Tai baat	33,782
BRL	Brasiilia reaal	4,5738
MXN	Mehhiko peeso	21,4426
INR	India ruupia	78,9335


	(1) EMPs kohaldatav tekst

Riik	Liige	Asendusliige
Rumeenia		Felicia Ioana SĂNDULESCU