EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

25. juuli 2019,

Euroopa Liidu Nõukogule Bank Ċentrali ta’ Malta / Central Bank of Malta välisaudiitorite kohta

(EKP/2019/24)

(2019/C 283/01)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 27.1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad sõltumatud välisaudiitorid, keda soovitab EKP nõukogu ja kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)	Bank Ċentrali ta’ Malta / Central Bank of Malta praeguse välisaudiitori (PricewaterhouseCoopers) volitused lõpevad pärast 2018. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb määrata välisaudiitorid alates 2019. majandusaastast.

(3)	Majandusaastateks 2019 kuni 2025 on Bank Ċentrali ta’ Malta / Central Bank of Malta valinud oma välisaudiitoriks KPMG,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Bank Ċentrali ta’ Malta / Central Bank of Malta välisaudiitoriks soovitatakse majandusaastateks 2019 kuni 2025 määrata KPMG.

Euro vahetuskurss (1)

20. august 2019

(2019/C 283/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1076
JPY	Jaapani jeen	117,79
DKK	Taani kroon	7,4560
GBP	Inglise nael	0,91623
SEK	Rootsi kroon	10,7653
CHF	Šveitsi frank	1,0860
ISK	Islandi kroon	138,10
NOK	Norra kroon	9,9638
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,796
HUF	Ungari forint	327,23
PLN	Poola zlott	4,3552
RON	Rumeenia leu	4,7305
TRY	Türgi liir	6,3328
AUD	Austraalia dollar	1,6347
CAD	Kanada dollar	1,4762
HKD	Hongkongi dollar	8,6868
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7286
SGD	Singapuri dollar	1,5351
KRW	Korea vonn	1 337,78
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,0117
CNY	Hiina jüaan	7,8180
HRK	Horvaatia kuna	7,3838
IDR	Indoneesia ruupia	15 794,38
MYR	Malaisia ringit	4,6263
PHP	Filipiini peeso	57,964
RUB	Vene rubla	73,8360
THB	Tai baat	34,086
BRL	Brasiilia reaal	4,4959
MXN	Mehhiko peeso	21,9445
INR	India ruupia	79,4410

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2019/C 283/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias)

ELi nr: PGI-GR-02387 – 10.1.2018

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus(ed)

„Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias)

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Kreeka

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) on pehme juust, mis on valmistatud pastöriseeritud või toorest kitse- või lambapiima või kitse- ja lambapiima segu laabiga kalgendamisel saadud kalgendist. Juustu laagerdatakse vähemalt üks päev soolvees ja seejärel vähemalt üks kuu veinisettes, mis on tuntud ka nimetusega possia. Possia on paks kuumutatud punase veini sette segu, millel on rikkalik aroom.

Füüsikalised omadused

Värvus: seestpoolt täiesti valge. Väljastpoolt on juust veinisettest tulenevalt punaka varjundiga. Värvuse intensiivsus sõltub veinisette värvusest ja sellest, kui kaua juust settes laagerdub.

Kuju: krobeline, pikk, ebasümmeetriline silinder, millel on märgatavad süvendid kalgendi nõrutamiseks kasutatavast vormist (tyrovoli).

Konsistents: pehme juust

Keemilised omadused

Minimaalne rasvasisaldus kuivaines: 43 massiprotsenti

Maksimaalne veesisaldus: 56 %

Organoleptilised omadused

Tugev veiniaroom ja kergelt hapukas maitse

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Tooraine

Toodet „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) valmistatakse määratletud piirkonnas toodetud pastöriseeritud või toorest kitse- või lambapiimast või kitse- ja lambapiima segust. See ei tohi olla kondenspiim ega sisaldada järgmist: piimapulbrit, kondenspiima, kaseiinsoolasid, värvaineid, säilitusaineid või muid lisaaineid. Piimas ei tohi olla antibiootikume, pestitsiide ega muid kahjulikke aineid.

Juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) valmistamiseks kasutatav lamba- ja/või kitsepiim peab pärinema üksnes Kosi saarel traditsiooniliselt kasvatatud ja saarel kohanenud tõugu lammastelt ja kitsedelt. Selle põhjuseks on asjaolu, et sellel piimal on konkreetsed kvaliteediomadused, mis on tingitud saare mikrokliimast ja looduslike karjamaade rikkalikust taimestikust, mis on osa loomade igapäevasest toidust.

Juustu laagerdamiseks kasutatav veinisete (edaspidi „possia“) peab eranditult pärinema määratletud geograafilises piirkonnas lubatud viinamarjasortidest. Neid peavad tootma kohalikud viinamarjakasvatajad, kes kasutavad traditsioonilisi meetodeid, mida on põlvest põlve edasi antud. Possia peab olema hea kvaliteediga ja rikkaliku aroomiga. Seda võib kasutada nii, nagu see on saadud, või veiniga lahjendatult.

Tootmisprotsessis kasutatav laap on kas traditsiooniliselt või kaubanduslikult toodetud loomne laap.

Sööt

Loomade toitumine on seotud peamiselt igapäevase karjatamisega looduslikel karjamaadel, mille taimestik on iseäranis rikkalik. Perioodil maist kuni septembrini kuivab taimestik karjamaadel täielikult. Seetõttu söövad loomad sel perioodil, mil piimaand väheneb, osaliselt kohalikelt karjamaadelt saadud kuivatatud kõrrelisi ja taimi ning teraviljadest või liblikõielistest taimedest (hiirehernes, oder, kaer) koosnevat kuivsööta. Viimaseid kasvatatakse määratletud piirkonnas asuvatel põldudel. Neile lisatakse mujal toodetud kuivsööta, näiteks maisiterasid ja koresööta. Oktoobris ja novembris, mil on tallede imetamise aeg, kasutatakse oliivipuu lehti koos kuivsööda, näiteks heina või maisiga, kuna looduslikku taimkatet napib ja loomade toiduvajadus on suurem. Perioodil umbes detsembrist kuni aprillini on piimaand pärast tallede võõrutamist suurem. Seejärel toituvad loomad karjamaadel kohalikest looduslikest taimedest, mida on tänu talve ja kevade vihmadele rikkalikumalt. Sellised taimed on muu hulgas: kanarbik (Erica manipuliflora), salvei (Salvia triloba), Calicotome villosa ja soomustamme (Quercus macrolepis) tõrud. Talveperioodil antakse ka kuivsööta. Seda toodetakse väljaspool määratletud piirkonda.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) valmistamiseks kasutatav tooraine, st lamba- ja kitsepiim ning veinisete (possia) on toodetud määratletud geograafilises piirkonnas. Selle põhjusi on selgitatud punktis 3.3. Töötlemine ja tootmine toimub samuti määratletud geograafilises piirkonnas: lamba- ja kitsepiimast valmistatakse juust, millest seejärel valmistatakse kohapeal toodetud veinisettes (possia) laagerdamise teel juust „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotikri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias).

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) pakendamine peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Selle eesmärk on vältida toote kvaliteedi halvenemist. Pakendamine peab toimuma piirkonnas, sest Kos on saar ja toode on tundlik. Juust tuleb viivitamata pakendada, et säilitada täielikult veinisettest tulenevad omadused. Pakendamata toote vedamine ohustab selle kvaliteeti.

Tuleb märkida, et ostjad võivad osta juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias), mis kannab määratletud geograafilises piirkonnas asuva tootja isiklikku märgist, ning seejärel väljaspool kõnealust piirkonda toote uuesti pakendada või seda viilutada, kui on tagatud toote jälgitavus.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Määratletud geograafiline piirkond hõlmab kogu Kosi saart. Halduslikult kuulub Kosi saar Lõuna-Egeuse piirkonna Kosi piirkondliku üksuse alla.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) ja Kosi saare geograafilise piirkonna vaheline seos tuleneb selle konkreetsetest kvaliteediomadustest ning lisaks ka toote mainest.

Kosil on vahemereline kliima, mida iseloomustavad peamiselt kuumad ja kuivad suved ning mahedad ja vihmased talved. Saarel tervikuna on keeruline maastik, kus on selgesti eristatavad mäed, künkad ja tasandikud. Topograafia on väga oluline, sest suhteliselt suur osa sademetest sajab alla mägedes. Sellest tulenevalt mõjutavad nad saare madalamate, arvukate allikate ja tasandikega alade hüdroloogilisi tingimusi ja keskkonda.

Kosi saarel on lamba- ja kitsekasvatus endiselt nomaadiline, mis tähendab, et loomi karjatatakse päeval looduslikel karjamaadel ja öösel hoitakse üksnes ajutistes varjupaikades. Loomad söövad peamiselt karjamaal, mille taimestik on kidur, kuid iseäranis liigirikas.

Saarel kasvab ligikaudu 1 000 eri liiki taimi. Corine 2000 andmete kohaselt on saarel ka hajusalt paiknevad looduslikud karjamaad, millest kaht tuleks eraldi märkida. Üks neist on 1 119 ha suurune ja asub saare idaosas. Teine asub Pyli, Antimacheia ja Kardamaina vahel ja selle suurus on ligikaudu 400 ha.

Rohumaade taimeliigid hõlmavad eelkõige järgmist: kanarbik, tüümian, pune, piparrohi, salvei, metsik prantsuse lavendel, Dittrichia viscosa, mürt, tooneliilia, tahi-karunõges, Calicotome villosa, okaskroon, liht-naistepuna, kiviroosik, Fumana thymifolia, Hermanni koldrohi (Anthyllis hermanniae), Genista acanthoclada, harilik sinerõigas, oleander, maasikapuu, rosmariin, puislutsern, pistaatsia ja metsoliivipuu.

Juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) tootjate aastate jooksul omandatud ja põlvest põlve edasi antud asjatundlikkus ja pikaajalised kogemused muu hulgas veinisette (possia) valmistamise ja kalgendi nõrutamise vormide (tyrovoli) kasutamisel on samuti aidanud kaasa selle ainulaadse ja laialt tuntud juustu loomisele.

Juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) eriomadused on:

a)	selle organoleptilised omadused (tugev veiniaroom ja kergelt hapukas maitse);

b)	iseloomulik kuju ja värvus (krobeline, pikk, ebasümmeetriline silinder, millel on märgatavad süvendid, seestpoolt täiesti valge ja väljastpoolt kergelt punakas);

c)

juustul „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) on tänu oma eriomadustele Kosi saare kohalikus kogukonnas ja ülejäänud Kreekas suurepärane maine. Seda tõendavad veebisaitide arvukad viited ajaloolistele retseptidele ja kuulsate peakokkade esitlustele ning kohalikes ajalehtedes ilmunud artiklid.

Tootmisprotsess on ainulaadne peamiselt seetõttu, et juustu laagerdatakse veinisettes (possia’s), mida toodavad kohapeal kohalikud viinamarjakasvatajad sajandeid kasutatud traditsiooniliste meetodite abil.

Just veinisettes laagerdamine annab juustule „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) peamised organoleptilised eriomadused, eelkõige kergelt hapuka maitse ja veini tugeva aroomi. Veinisette hea kvaliteet tuleneb saare kvaliteetveinide valmistamise traditsioonist. Seda näitab asjaolu, et mitmesuguseid Kosilt pärit veinisorte tunnustatakse kaitstud geograafilise tähisega.

Tootmisprotsessis kasutatava piima kvaliteet on tingitud saare vahemerelise kliima eripärast ning ka rikkalikust taimestikust hajusalt paiknevatel looduslikel karjamaadel, kus karjatatakse traditsiooniliselt Kosi saarel kasvatatud ja seal juba üle saja aasta kohandatud tõugu lambaid ja kitsi. On tõestatud, et lüpsiloomade tarbitav toit mõjutab nende piima organoleptilisi omadusi. Selle põhjuseks on asjaolu, et nende taimede aromaatsed ained, mida nad söövad, kantakse üle piima.

Juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) iseloomulik kuju (pikk krobelise pinnaga silinder, millel on märgatavad süvendid) tuleneb täielikult vormist (tyrovoli), mida kasutatakse kalgendi osalisel nõrutamisel. Tyrovoli on Kosil leiduvatest pikkadest pilliroogudest punutud traditsiooniline korv. Samuti võib kasutada ka toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastist torukujulisi vorme, milles on augud kalgendi nõrutamiseks. Need tekitavad süvendid, mis annavad juustule „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) iseloomuliku vormi.

Juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) pealispinna punakas värvus on pärit veinisettest (possia’st), milles see laagerdub.

Juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) mainekust ja traditsioonilist iseloomu näitab see, kui oluline on see juust Kosi saare elanike elus ja toitumises juba väga pikka aega, ning eriline tootmisprotsess, mida käsitlevaid kohalikke teadmisi ja oskusteavet antakse edasi põlvest põlve.

Juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) maine on tihedalt seotud saare nende veinide mainega, mille settest on toodetud ja toodetakse praeguseni kuulsat possia’t, milles valget kitse- ja/või lambapiimajuustu hoitakse ja laagerdatakse. Sõna „possia“, mis tähistab setet, milles juustu laagerdatakse, sisaldub ka nimetuses „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) [Kosi veinijuust / veinisette juust]. Juustu kvaliteediomadusi parandabki just settes laagerdamine.

Juust „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) on tänu oma iseloomulikele omadustele omandanud Kosi saare kohalikus kogukonnas ja ülejäänud Kreekas suurepärase maine. Seda tõendavad veebisaitide arvukad viited Kreeka kokakunstile ja traditsioonilistele retseptidele, kuulsate kokkade kiidusõnad ja kohalikes ajalehtedes ilmunud artiklid. Viimastel aastatel on juustu „Κρασοτύρι Κω“ (Krasotiri Ko) / „Τυρί της Πόσιας“ (Tiri tis Possias) müüdud Kreekas pakendatult suurte poekettide kauplustes, kusjuures selle käibe määr tõuseb kiiresti. See on lisatud saare hotellides pakutavasse Kreeka hommikusöögi menüüsse ja Lõuna-Egeuse piirkonna toodete korvi, milles on peamiselt kaitstud päritolunimetusega tooted. See annab tunnistust toote maine kohta Kreeka turul.

Toote mainet ja selle tihedat seost Kosi saarega näitavad ka järgmised viited.

Ajalehes To Vima tis Ko 27. septembril 2013 avaldatud artikkel „Kui Kos eksportis juustu“, milles käsitleti Krasotiri juustu eksporti Kosi saarelt Türgi ja Itaalia okupatsiooni ajal ning kuni 1960. aastani.

See väljavõte näitab, kuidas maine, mille juust oli omandanud, põhines veinisettes laagerdamise eriomasel tootmismeetodil. Seda sajanditevanust traditsioonilist tava järgitakse praeguseni.

Viide ajakirjas Ta Koaka (Kosi saare ajaloo, arheoloogia ja folkloori ajakiri), 7. number, avaldanud ühendus Kos Filitas, Kos 2003.

Oma raamatus „Cheesemaking“ (2004) märgib piimakarjakasvatuse õppejõud G. P. A. Anifadaki, et Krasotiri juustu, mis on tuntud ka Kosi saarel toodetud veinisettejuustuna, hoitakse veinisettes.

Viide veebisaidil www.gastronomos.gr Kosi saarelt pärit Krasotiri juustule, mis on iidse veinisettejuustu tänapäevane versioon.

Viide veebisaidil www.olivemagazine.gr Kosi saarelt pärit Krasotiri juustu haruldasele maitsele.

Viide veebisaidil www.aegeanews.gr Lõuna-Egeuse piirkonna 2014.–2020. aasta toodete korvile, mis sisaldab ka „Krasotiri Ko“ juustu.

Artikkel tuntud Kreeka toidu asjatundja veebisaidil (mirsinicooking) Krasotiri juustu organoleptiliste eriomaduste kohta.

Artikkel kuulsa Kreeka koka Ilias Mamalakise veebisaidil Krasotiri juustu kohta (maitse, värvus, tootmisprotsess).

Veebisaidil Athinorama-unami „Krasotiri Ko“ juustu kohta avaldatud artiklis on märgitud näiteks, et Krasotiri juust kujutab endast Kosi saare sajandeid kestnud traditsiooni.

Traditsiooniline veinisettejuustu sisaldav tiropita (juustuküpsetiste) retsept, mis on pärit Argiro Hartofili raamatust „Traditsioonilised ja tänapäevased retseptid Kosi saarelt“.

SKAI televisioonis 15. oktoobril 2015 näidatud saade saare traditsioonilise tipptasemel toote – Krasotiri juustu kohta.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.minagric.gr/images/stories/docs/agrotis/POP-PGE/prodiagrafes_krasotiri_ko210119.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.