ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 271
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

62. aastakäik
13. august 2019

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

SOOVITUSED

 

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

2019/C 271/01 ESRN/2019/3

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 21. märts 2019, millega muudetakse otsust ESRN/2016/14 kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/2019/3)

1

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2019/C 271/02

Komisjoni teatis — Suunised kolmandate riikide pakkujate ja kaupade osalemise kohta ELi hanketurul

43

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2019/C 271/03

Euro vahetuskurss

67

2019/C 271/04

Komisjoni rakendusotsus, 8. august 2019, mille kohaselt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 kohane järgmise nimetuse registreerimise taotlus — Αρσενικό Νάξου (Arseniko Naxou) (KPN)

68

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2019/C 271/05

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9354 – AXA / NN Group / JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

73

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2019/C 271/06

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine

75

2019/C 271/07

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

86

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

SOOVITUSED

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

13.8.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/1

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,

21. märts 2019,

millega muudetakse otsust ESRN/2016/14 kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta

(ESRN/2019/3)

(2019/C 271/01)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõike 2 punkte b, d ja f ning artikleid 16 kuni 18,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord, (2) eelkõige selle artikleid 18 kuni 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Raamistiku loomiseks, mis jälgiks kinnisvara sektori arengut finantsstabiilsuse eesmärgil, tuleb liidu tasandil regulaarselt koguda ja vahetada võrreldavaid andmeid riikide kohta, et paremini hinnata kinnisvaraga seotud riske liikmesriikides ja võrrelda makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika instrumentide kasutamist kinnisvaraga seotud haavatavuse käsitlemise eesmärgil.

(2)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2016/14 (3) eesmärk on elamu- ja ärikinnisvaraturgude jälgimisel kasutatavate mõistete ja näitajate harmoneerimine ning praeguste liidu elamu- ja kinnisvaraturgude andmete kättesaadavuse ja võrreldavuse lünkade käsitlemine.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009 (4) ja komisjoni otsus 2012/504/EL (5) sätestavad Euroopa statistika õigusraamistiku. Füüsilise ärikinnisvaraturu näitajate andmete kogumise lihtsustamiseks riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste poolt peab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) eriti oluliseks komisjoni (Eurostati) panust soovituse ESRN/2016/14 raamistikus, võttes arvesse komisjoni statistikaasutuse (Eurostati) kõrgekvaliteediliste andmete koostamist Euroopa jaoks eesmärgiga võimaldada ja lihtsustada riikidevahelist võrdlust. Nende andmete kättesaadavus kiirendaks riskiseireraamistiku rakendamist riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste poolt, et tulemuslikult jälgida ärikinnisvaraturgu ning seega lihtsustada füüsilisest ärikinnisvaraturust tulenevate finantsstabiilsusriskide kindlakstegemist. Seetõttu on otsustava tähtsusega ühtse miinimumraamistiku loomine andmebaasi koostamiseks, mis on vajalik riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste jaoks füüsilise ärikinnisvaraturu tulemuslikuks jälgimiseks. Selle harmoneeritud raamistiku vajadus on veel ilmsem, kui võtta arvesse piiriülese ärikinnisvara rahastamise olulist mahtu. Seetõttu tuleb soovitusele ESRN/2016/14 lisada uus soovitus, mis viiks edasi asjakohaste harmoneeritud näitajate arendamise, koostamise ja levitamise ühist miinimumraamistikku. Et tagada asjaomaste statistiliste andmete kooskõla ja kvaliteet ja minimeerida aruandluskoormust, peaks ka komisjon (Eurostat) välja töötama nõutavate statistiliste andmete kogumise statistikaga seotud standardid, meetodid ja menetlused ja neid edendada.

(4)

Nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 (6) artikli 2 kohaselt peab EKP tagama ESRNi sekretariaadi, mis toetab ERSNi analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas. Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 5.3 kohaselt aitab EKP vajaduse korral kaasa nende eeskirjade ja tavade ühtlustamisele, mis reguleerivad tema pädevuses olevates valdkondades statistiliste andmete kogumist, koostamist ja levitamist. Selles osas on oluline tagada tihe koostöö ja kohane koordineerimine Euroopa statistikasüsteemi (7) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) vahel. Sellel eesmärgil ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 6 lõikega 3 on praegused konsultatsioonid ja koostöö komisjoni (Eurostat) ja EKP vahel erilise tähtsusega vajalike statistikastandardite, meetodite ja menetluste välja töötamisel.

(5)

Äsjane statistikaga seotud töö elamu- ja ärikinnisvara rahastamisega seotud näitajate andmeallikate kohta, milles osales EKPSi statistikakomitee, keda abistas kinnisvara töökond, osutas vajadusele muuta teatavaid mõisteid, et lihtsustada riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste jälgimistegevust. Kuigi on selgitatud, et Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2016/867, (8) mis kehtestas AnaCrediti projekti, ei ole piisav riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste andmevajaduste rahuldamiseks, tuleb siiski muuta soovituse ESRN/2016/14 äri- ja elamukinnisvara mõisteid, et viia need suuremasse kooskõlla määruses (EL) 2016/867 kasutatud laiema mõistega, mis lihtsustaks nõutavat finantsstabiilsusanalüüsi ja võimaldaks täielikku riikide võrreldavust.

(6)

Samas ei tohiks soovituse ESRN/2016/14 mõistete muudatused takistada riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste tuginemist täiendavatel kinnisvara näitajatel ja alajaotustel, mille aluseks on nende riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste mõisted ja meetrika, mis võtavad arvesse nende riikide elamu- ja ärikinnisvaraturgude eripära ning on asjakohased finantsstabiilsuse seisukohast. See tagaks ka riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste tuginemise proportsionaalsuspõhimõttele kooskõlas soovitusega ESRN/2016/14.

(7)

Soovituse ESRN/2016/14 kohaselt peavad adressaadid ESRNile ja nõukogule esitama aruande käesolevast soovitusest tulenevate meetmete võtmisest või esitama piisavad põhjendused nende võtmata jätmise kohta kooskõlas selles soovituses sätestatud tähtaegadega. Selles osas on adressaadid edasi viinud soovituse ESRN/2016/14 rakendamist kooskõlas soovitatud tähtaegadega. Siiski on mõnede riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste tööd takistanud praktilised asjaolud, näiteks vajadus luua aruandestruktuurid, andmeallikate tuvastamisel ja andmete konfidentsiaalsusega seotud küsimuste käsitlemisel.

(8)

Seetõttu tuleb soovituse ESRN/2016/14 rakendamise tagamiseks pikendada mõnesid selles sätestatud tähtaegu. Nende tähtaegade pikendamine annab riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustele rohkem aega eespool osutatud praktilisi küsimusi lahendada. Eriti oluline probleem on ühiselt kokkulepitud määratluste puudumine teatavate füüsilise ärikinnisvaraturu näitajate osas, mis koos andmete kättesaadavuse praktilise piiratusega teeb raskeks riikide turgude riskide täpse määratlemise ja võrdlemise. Seetõttu tuleb veelgi pikendada soovituse ESRN/2016/14 rakendamise tähtaega seoses nende näitajatega, mille osas riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel puudub asjakohane teave, et anda piisavalt aega vajalike määratluste ja andmete kogumise arendamiseks.

(9)

Haldusnõukogu leiab, et teatavate soovituses ESRN/2016/14 sätestatud tähtaegade pikendamine ei ohusta finantsturgude nõuetekohast toimimist. Lisaks sellele leiab haldusnõukogu, et selle pikendusega ei kaasne võimalus, et adressaadid ei rakenda soovitust ESRN/2016/14.

(10)

ESRN möönab, et turgude või turuosade eripära arvestamiseks, samuti andmete statistilise kvaliteedi tagamiseks, võib vajalikuks osutuda täiendav tehniline suunamine ja töö vajalike mõistete ja näitajatega. Seetõttu tuleb soovituses ESRN/2016/14 teha täiendavaid muudatusi, et käsitleda vajalike mõistete ja näitajate edasist arengut.

(11)

Seetõttu tuleb soovitust ESRN/2016/14 muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

MUUDATUSED

Soovitust ESRN/2016/14 muudetakse järgmiselt:

1)

1. jao soovituse C punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

 Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel soovitatakse rakendada riigisisese ärikinnisvarasektori riskiseireraamistik. Ärikinnisvaraturu riskide tõhusa seire läbiviimiseks soovitatakse järgmiste näitajate kogumit:

füüsilise ärikinnisvaraturu näitajad:

a)

hinnaindeks;

b)

üüriindeks:

c)

üüritootluse indeks:

d)

vakantsuse määr;

e)

alustatud ehitustööd;

finantssüsteemi ärikinnisvara krediidiriskinäitajad:

f)

ärikinnisvara laenuvood (sealhulgas arendus- ja ehitusjärgus ärikinnisvara);

g)

ärikinnisvara viivislaenude vood (sealhulgas arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara);

h)

ärikinnisvara laenukahjumite katteks moodustatud eraldiste vood (sealhulgas arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara);

i)

arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara jaoks antud laenude kahjumite katteks moodustatud eraldiste vood (osa ärikinnisvara laenudest);

j)

ärikinnisvara laenupositsioonid (sealhulgas arendus- ja ehitusjärgus ärikinnisvara);

k)

ärikinnisvara viivislaenude positsioonid (sealhulgas arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara);

l)

ärikinnisvara laenukahjumite katteks moodustatud eraldiste positsioonid (sealhulgas arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara);

m)

arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara jaoks antud laenude positsioonid (osa ärikinnisvara laenudest);

n)

arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara jaoks antud viivislaenude positsioonid (osa ärikinnisvara laenudest);

o)

arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara jaoks antud laenude kahjumite katteks moodustatud eraldiste positsioonid (osa ärikinnisvara laenudest);

ärikinnisvara laenustandardite näitajad:

p)

ärikinnisvara laenudevoogude kaalutud keskmine LTV-O;

q)

ärikinnisvara laenupositsioonide kaalutud keskmine laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv hetkel (LTV-C);

r)

ärikinnisvara laenuvoogude kaalutud keskmine intressikulude kattekordaja laenu algatamisel (ICR-O) ning ärikinnisvara laenupositsioonide kaalutud keskmine intressikulude kattekordaja hetkel (IRC-C);

s)

ärikinnisvara laenuvoogude kaalutud keskmine võla teenindamise kattekordaja laenu algatamisel (DSCR-O) ning ärikinnisvara laenupositsioonide kaalutud keskmine võla teenindamise kattekordaja hetkel (DSCR-C).

Teavet nende näitajate kohta peaks koguma laenuandjatelt individuaalsel alusel ning need peaksid tagama riigisisese ärikinnisvaraturu piisava representatiivsuse.“;

2)

1. jao soovituse D punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

 Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel soovitatakse erinevate näitajatega seonduvate riskide seiret läbi viia järgmiste andmete põhjal, kooskõlas käesoleva soovituse III lisa vormidega A, B ja C:

a)

Hinnaindeksi, üüriindeksi, üüritootluse indeksi, vakantsuse määra ja alustatud ehitustööde osas peaksid riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused lähtuma järgmisest jaotusest:

—

kinnisvara liik;

—

kinnisvara asukoht.

b)

ärikinnisvarainvesteeringute väärtuse korrigeerimise voogude ja positsioonide osas peaksid riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused lähtuma järgmisest jaotusest:

—

kinnisvara liik;

—

kinnisvara asukoht;

—

investori liik;

—

investori riik.

c)

Ärikinnisvara laenuvoogude ja -positsioonide osas ning iga ärikinnisvara laenu alajaotuse osas (sh arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara) - st laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus; laenud üüripindade jaoks; laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad); laenud arendusjärgus ärikinnisvara jaoks; ja laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks - peaksid riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused lähtuma järgmisest jaotusest:

—

kinnisvara liik;

—

kinnisvara asukoht;

—

laenuandja liik;

—

laenuandja riik.

d)

Ärikinnisvara viivislaenude laenuvoogude ja -positsioonide osas ning ärikinnisvara viivislaenude alajaotuste osas (sh arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara) - st laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus; laenud üüripindade jaoks; laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad); laenud arendusjärgus ärikinnisvara jaoks; ja laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks - peaksid riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused lähtuma järgmisest jaotusest:

—

kinnisvara liik;

—

kinnisvara asukoht;

—

laenuandja liik;

—

laenuandja riik.

e)

Ärikinnisvara laenukahjumite eraldiste laenuvoogude ja -positsioonide osas ning ärikinnisvara laenukahjumite eraldiste alajaotuste osas (sh arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara) - st laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus; laenud üüripindade jaoks; laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad); laenud arendusjärgus ärikinnisvara jaoks; ja laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks - peaksid riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused lähtuma järgmisest jaotusest:

—

kinnisvara liik;

—

kinnisvara asukoht;

—

laenuandja liik;

—

laenuandja riik.

Jaotusi punktides a kuni e eespool loetakse soovituslikuks miinimumiks. Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused võivad lisada muid alajaotusi, mida nad peavad vajalikuks finantsstabiilsuse eesmärgil.“;

3)

1. jakku lisatakse järgmine soovitus:

„Soovitus F – füüsilise ärikinnisvaraturu ühise miinimumraamistiku sätestamine

1.

Komisjonil (Eurostat) soovitatakse teha ettepanek sätestada ühine miinimumraamistik näitajate välja töötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks soovituse C1 punktides a kuni e osutatud füüsilise ärikinnisvaraturu andmebaasis.

2.

Näitajate välja töötamisel soovituse C1 punktides a kuni e osutatud füüsilise ärikinnisvaraturu andmebaasis soovitatakse komisjonil (Eurostat) samuti välja töötada ja edendada statistikastandardeid, allikaid, meetodeid ja menetluskorda, eelkõige näitajate kogumi kvaliteedi tagamiseks ja aruandluskoormuse minimeerimiseks.“;

4)

2. jao punkti 1 alapunkti 1 muudetakse järgmiselt:

a)

alajaotus 3 asendatakse järgmisega:

„„üürileandmise eesmärgil ostetud elamu või vara“ (buy-to-let housing or property) - füüsilise isiku otseses omandis olev elamukinnisvara, mille peamiseks eesmärgiks on väljaüürimine üürnikele;“;

b)

alajaotus 4 asendatakse järgmisega:

„„ärikinnisvara“ (commercial real estate, CRE) – mistahes tuluteeniv, olemasolev kinnisvara või kinnisvaraarendus, sh üüripind; omaniku kasutuses olev kinnisvara äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus, mis ei ole elamukinnisvara; sh sotsiaaleluruumid.

Kui vara võimaldab kasutamist nii äri- kui elamukinnisvarana, tuleks kasutust käsitleda eraldi (näiteks konkreetseks otstarbeks eraldatud pind), kui selline jaotus on mõistlik; vastasel juhul tuleks vara liigitada vastavalt peamisele kasutusotstarbele;“;

c)

alajaotus 5 asendatakse järgmisega:

„„ärikinnisvaralaen“(commercial real estate (CRE) loan) – juriidilisele isikule antud laen, mille eesmärgiks on tuluteeniva olemasoleva või arendusjärgus ärikinnisvara (või vara kogumi, mida määratletakse tuluteeniva kinnisvarana) ostmine; omaniku kasutuses olev valmis või ehitusjärgus kinnisvara (või varade kogum) ostmine äri- vm tegevuseks; või ärikinnisvaraga (või ärikinnisvarade kogumiga) tagatud laen;“;

d)

lisatakse järgmine alajaotus 16a:

„„tuluteeniv kinnisvaraarendus“ (income-producing property under development) - ehitusjärgus kinnisvara, mille valmimisjärgne eesmärk on teenida omanikule tulu väljaüürimise või müügikasumi kaudu; ei hõlma lammutusobjekte ega võimaliku arendamise otstarbel puhastatavaid krunte;“;

e)

alajaotus 32 asendatakse järgmisega:

„„omaniku kasutuses olev eluase või vara“ (owner occupied housing or property) – füüsilise isiku omandis olev elamukinnisvara omaniku eluaseme eesmärgil;“

f)

punkt 34 jäetakse välja;

g)

lisatakse järgmine alajaotus 36a:

„„üüripind“ (rental housing) - juriidilise isiku omandis olev kinnisvara, mille peamine eesmärk on üürnikele väljaüürimine;“

h)

alajaotus 38 asendatakse järgmisega:

„„elamukinnisvara“ (residential real estate, RRE) – iga olemasolev või ehitusjärgus kinnisvara, mida saab kasutada eluasemena (sh üürileandmise eesmärgil ostetud elamu), mille on ostnud, ehitanud või renoveerinud füüsiline isik; Kui vara võimaldab kasutamist erinevatel otstarvetel, tuleks kasutust käsitleda eraldi (näiteks konkreetseks otstarbeks eraldatud pind), kui selline jaotus on mõistlik; vastasel juhul tuleks vara liigitada vastavalt peamisele kasutusotstarbele.“;

i)

alajaotus 39 asendatakse järgmisega:

„„elamuskinnisvaralaen“ (RRE loan) – füüsilisele isikule antud laen, mille tagatis on elamukinnisvara, olenemata laenu eesmärgist;“;

5)

punkti 2 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

 Edasine ajakava

Adressaadid peavad ESRN-le ja nõukogule esitama aruande käesolevast soovitusest tulenevate meetmete võtmisest või piisavad põhjendused nende võtmata jätmise kohta kooskõlas järgmiste tähtaegadega:

1.

Soovitus A

a)

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peavad ESRNile ja nõukogule esitama soovituse A rakendamise vahearuande kättesaadavate või eelduslikult kättesaadavate andmete põhjal 31. detsembriks 2019.

b)

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peavad ESRNile ja nõukogule esitama soovituse A rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2020.

2.

Soovitus B

a)

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peavad ESRNile ja nõukogule esitama soovituse B rakendamise vahearuande kättesaadavate või eelduslikult kättesaadavate andmete põhjal 31. detsembriks 2019.

b)

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peavad ESRNile ja nõukogule esitama soovituse B rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2020.

3.

Soovitus C

a)

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peavad ESRNile ja nõukogule esitama soovituse C rakendamise vahearuande kättesaadavate või eelduslikult kättesaadavate andmete põhjal 31. detsembriks 2019.

b)

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peavad ESRNile ja nõukogule esitama soovituse C rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2021.

c)

Juhul kui riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel puudub asjakohane teave soovituse C1 punktides a kuni e osutatud näitajate kohta, peavad nad soovituse C rakendamise lõpparuande ESRNile ja nõukogule esitama 31. detsembriks 2025.

4.

Soovitus D

a)

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peavad ESRNile ja nõukogule esitama soovituse D rakendamise vahearuande kättesaadavate või eelduslikult kättesaadavate andmete põhjal 31. detsembriks 2019.

b)

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peavad ESRNile ja nõukogule esitama soovituse D rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2021.

c)

Juhul kui riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel puudub asjakohane teave soovituse D2 punktis a osutatud näitajate kohta (vt käesoleva soovituse III lisa vorm), peavad nad soovituse D rakendamise lõpparuande nende näitajate osas ESRNile ja nõukogule esitama 31. detsembriks 2025.

5.

Soovitus E

a)

Euroopa järelevalveasutused peavad kehtestama järelevalve alla kuuluvate üksuste andmete kogumise vormi iga liikmesriigi ärikinnisvaraturu kohta 31. detsembriks 2017.

b)

Euroopa järelevalveasutused peavad avaldama punktis a osutatud andmed seisuga 31. detsember 201730. juuniks 2018.

c)

Alates 31. märtsist 2019 peavad Euroopa järelevalveasutused avaldama igal aastal punktis a osutatud andmed eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.

6.

Soovitus F

a)

Komisjon (Eurostat) peab ESRNile ja nõukogule esitama soovituse F rakendamise esimese hindamise vahearuande 31. detsembriks 2021.

b)

Komisjon (Eurostat) peab ESRNile ja nõukogule esitama soovituse F rakendamise aruande 31. detsembriks 2023.“;

6)

I lisa asendatakse käesoleva suunise I lisaga;

7)

II lisa asendatakse käesoleva suunise II lisaga;

8)

III lisa asendatakse käesoleva suunise III lisaga;

9)

IV lisa asendatakse käesoleva suunise IV lisaga;

10)

V lisa asendatakse käesoleva suunise V lisaga.

Frankfurt Maini ääres, 21. märts 2019

ESRNi haldusnõukogu nimel

ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO

(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2)  ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(3)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2016/14, 31. oktoober 2016, kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ELT C 31, 31.1.2017, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(5)  Komisjoni otsus 2012/504/EL, 17. september 2002, Eurostati kohta (ELT L 251, 18.9.2012, lk 49).

(6)  Nõukogu määrus (EL) nr 1096/2010, 17. november 2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

(7)  Euroopa statistikasüsteem on partnerlus ühenduse statistikaasutuse (komisjon (Eurostat)), riiklike statistikaametite ja muude riigiasutuste vahel, kes vastutavad igas liikmesriigis Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest.

(8)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2016/867, 18. mai 2016, granulaarsete krediidi- ja krediidiriski andmete kogumise kohta (EKP/2016/13) (ELT L 144, 1.6.2016, lk 44).

I LISA

Otsuse EKP/2016/14 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

SOOVITUSTE VASTAVUSKRITEERIUMID

1.   Soovitus A

Soovitusi A1 ja A2 on järgitud, kui riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused:

a)

hindavad, kas nende jurisdiktsiooni elamukinnisvarasektori riskiseireraamistikus on võetud arvesse või rakendatud elamukinnisvaralaenude laenutingimuste asjakohaseid näitajaid;

b)

hindavad soovituses A1 osutatud näitajate kasutamise edenemist riskiseire läbiviimisel;

c)

hindavad, millisel määral on asjakohaste näitajate kohta kättesaadavad või eelduslikult kättesaadavad andmete representatiivsus on piisav elamukinnisvaralaenude turu kehtivate laenutingimuste osas;

d)

hindavad, kas üürileandmise eesmärgil ostetud elamu on riigisisese kinnisvarasektori oluline riskiallikas või moodustab olulise osa elamukinnisvaralaenude positsioonide kogumahust;

e)

hindavad soovituses A2 sätestatud näitajate kasutamise edenemist riskiseire läbiviimisel juhtudel, kus üürileandmise eesmärgil ostetud elamu on riigisisese kinnisvarasektori oluline riskiallikas või moodustab olulise osa elamukinnisvaralaenude positsioonide või voogude kogumahust;

Soovitusi A3 ja A4 on järgitud, kui riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused:

a)

tagavad IV lisas sätestatud meetodite rakendamise soovitustes A1 ja A2 sätestatud näitajate arvutamisel;

b)

esitavad aruande, mis sisaldab asjaomase meetodi tehnilist kirjeldust ning ülevaadet meetodi tõhususest elamukinnisvarasektori riskiseire läbiviimisel, kui lisaks IV lisas sätestatud meetoditele kasutatakse asjakohaste näitajate arvutamiseks ka muud meetodit;

c)

tagavad, et elamukinnisvarasektori riskiseirel kasutatakse vähemalt igal aastal soovitustes A1 ja A2 osutatud asjakohaseid näitajaid.

2.   Soovitus B

Soovitusi B1 ja B2 on järgitud, kui riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused:

a)

hindavad asjakohaste näitajate ühel muutujal põhineva jaotuse ning valikuliste ühisjaotuste seire läbiviimist kooskõlas II lisa vormiga A;

b)

hindavad soovituses B2 sätestatud andmete kasutamise edenemist riskiseire läbiviimise juhisena;

juhtudel, kus üürileandmise eesmärgil ostetud elamu on riigisisese kinnisvarasektori oluline riskiallikas või moodustab olulise osa elamukinnisvaralaenude positsioonide või voogude kogumahust on soovitust B3 järgitud, kui riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused:

a)

hindavad asjakohaste näitajate eraldi seiret üürileandmise eesmärgil ostetud elamu või omaniku kasutuses oleva vara osas;

b)

hindavad asjakohaste andmete seiret II lisa vormidel A ja B toodut mõõdete kaupa.

3.   Soovitus C

Soovitusi C1 ja C2 on järgitud, kui riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused:

a)

hindavad, kas nende jurisdiktsiooni ärikinnisvarasektori riskiseireraamistikus on võetud arvesse ja rakendatud riigisisese ärikinnisvara riskide asjakohaseid näitajaid;

b)

tagavad füüsilise ärikinnisvaraturu näitajate, finantssüsteemi krediidiriskinäitajate ja laenustandardite näitajate hõlmamist riskiseireraamistikus;

c)

hindavad, kas investeeringud moodustavad olulise osa riigisisese ärikinnisvara sektori rahastamisest;

d)

hindavad soovituses C2 sätestatud täiendavate riskiseire näitajate kasutamise edenemist, juhul kui loetakse, et investeeringud moodustavad olulise osa riigisisese ärikinnisvara sektori rahastamisest;

e)

hindavad vähemalt soovituses C1 ja kohastel juhtudel soovituses C2 sätestatud näitajate kasutamise edenemist;

f)

hindavad, kas asjaomaste näitajate (kättesaadavate või eelduslikult kättesaadavate) andmete representatiivsus on piisav riigisisese ärikinnisvaraturu osas.

Soovitusi C3 ja C4 on järgitud, kui riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused:

a)

tagavad V lisas, ärikinnisvara puhul kohastel juhtudel IV lisas, toodud ning soovituses C1 sätestatud näitajate arvutamise meetodite sätestamise;

b)

esitavad aruande, mis sisaldab asjaomase meetodi tehnilist kirjeldust ning ülevaadet meetodi tõhususest ärikinnisvarasektori riskiseire läbiviimisel, kui lisaks IV ja V lisas sätestatud meetoditele kasutatakse asjakohaste näitajate arvutamiseks ka muud meetodit,

c)

tagavad, et soovituses C1 osutatud näitajaid kasutatakse ärikinnisvarasektori arengute jälgimiseks füüsilise ärikinnisvaraturu näitajate, laenuvoogude (sh viivislaenude ja laenukahjumite eraldiste voogude) ja vastavate laenustandardite osas vähemalt kord kvartalis ning laenupositsioonide (sh viivislaenu, laenukahjumite eraldiste positsioonide) ja vastavate laenustandardite osas vähemalt kord aastas;

d)

tagavad, et soovituses C2 toodud näitajaid kasutatakse ärikinnisvara sektori arengu jälgimiseks investeeringuvoogude osas (sh investeeringute hindamise korrigeerimine) vähemalt kord kvartalis ja investeeringute positsioonide osas (sh investeeringute hindamise korrigeerimine) vähemalt kord aastas, kui leitakse, et investeeringud moodustavad olulise osa riigisisese ärikinnisvara sektori rahastamisest.

4.   Soovitus D

Soovitust D on järgitud, kui riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused:

a)

hindavad asjakohaste näitajate seiret kooskõlas III lisa vormidega A, B ja C;

b)

hindavad soovituses D2 sätestatud asjakohaste andmete kasutamise edenemist riskiseire juhisena kooskõlas III lisa vormidega A, B ja C;

c)

hindavad soovituses D3 ja III lisa vormi B kasutamise edenemist riskiseire juhisena, kui investeeringute osa riigisisese ärikinnisvara sektori rahastamises loetakse oluliseks;

d)

esitavad aruande ärikinnisvarasektori arengu 0riskiseirel kasutatud täiendavate andmete kohta, kui kasutatakse täiendavaid näitajaid.

5.   Soovitus E

Soovitust E on järgitud, kui Euroopa järelevalveasutused:

a)

kehtestavad järelevalve alla kuuluvate üksuste andmete kogumise vormi iga liikmesriigi ärikinnisvaraturu kohta;

b)

avaldavad vähemalt kord aastas kehtivate aruandlusnõuete raames kogutud andmed järelevalve alla kuuluvate üksuste riskipositsioonide kohta iga liikmesriigi ärikinnisvaraturul;

6.   Soovitus F

Soovitust E on järgitud, kui komisjon (Eurostat):

a)

teeb ettepaneku liidu õigusakti kohta, mis sätestab ühise miinimumraamistiku asjaomaste andmebaasi näitajate välja töötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks eesmärgiga neid harmoneerida, võttes aluseks kohased, praegu liikmesriikides füüsilise ärikinnisvaraturu osas kasutatavate näitajate mõisted ja alajaotused;

b)

tagab ettepandud õigusakti kooskõla järelevalve või finantsstabiilsuse eesmärgil kasutatavate näitajate ja määratlustega, et vältida andmeesitajate põhjendamatut aruandluskoormuse suurenemist;

c)

tagab füüsilise ärikinnisvaraturu asjaomaste näitajate kvaliteedi koostades statistikastandardid, allikad, meetodid ja menetluskorra, mis on vajalikud asjaomaste näitajate andmebaasi loomiseks;

d)

tagab, et füüsilise ärikinnisvaraturu asjaomaste näitajate andmebaasiga seotud statistikastandardite, allikate, meetodite ja menetluskorra rakendamine ei too kaasa andmeesitajate põhjendamatut aruandluskoormuse suurenemist;

e)

edendab füüsilise ärikinnisvaraturu asjaomaste näitajate andmebaasi loomiseks välja töötatud statistikastandardite, allikate, meetodite ja menetluskorra rakendamist.
“

II LISA

Soovituse ESRN/2016/14 II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

ELAMUKINNISVARASEKTORI NÄITAJATE SOOVITUSLIKUD VORMID

1.   Vorm A: elamukinnisvaralaenude näitajad ja jaotused

Elamukinnisvara vormid

VOOD= uute elamukinnisvaralaenude andmine aruandlusperioodil laenuandja poolt. Riikide makrotasandi finantsjärelevalveasutused, kes saavad vahet teha tegelike uute elamukinnisvaralaenude ja muudetud tingimustega laenude vahel, võivad esitada eraldi jaotuses muudetud tingimustega laenud.

POSITSIOONID= elamukinnisvaralaenude positsioonide andmed aruandekuupäeva (nt aasta lõpu) seisuga

ncu= summa riigi vääringus

#= lepingute arv

y= aasta(d)

Avg= asjakohase suhtarvu keskmine

sellest

ÜHEL MUUTUJAL PÕHINEV JAOTUS

Elamukinnisvara laenuportfelli ülevaade

 

VOOD

 

 

Laenumaksete ja sissetuleku suhtarv laenu algatamisel (LSTI-O)

 

VOOD

Väljastatud laenud

 

ncu, #

 

 

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg (%)

sellest üürileandmise eesmärgil ostetud

 

ncu, #

 

 

sellest üürileandmise eesmärgil ostetud

 

Avg (%)

sellest omaniku kasutuses olev

 

ncu, #

 

 

sellest omaniku kasutuses olev

 

Avg (%)

sellest esmakordsed ostjad

 

ncu, #

 

 

sellest esmakordsed ostjad

 

Avg (%)

sellest välisvääringus laenud

 

ncu, #

 

 

sellest välisvääringus laenud

 

Avg (%)

sellest täielikult amortiseeritavad

 

ncu, #

 

 

sellest täielikult amortiseeritavad

 

Avg (%)

sellest osaliselt amortiseeritavad

 

ncu, #

 

 

sellest osaliselt amortiseeritavad

 

Avg (%)

sellest mitteamortiseeritavad (*1)

 

ncu, #

 

 

sellest mitteamortiseeritavad (*1)

 

Avg (%)

sellest konkreetsel territooriumil asuv vara (*2)

 

ncu, #

 

 

sellest konkreetsel territooriumil asuv vara (*2)

 

Avg (%)

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ≤ 1a

 

ncu, #

 

 

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ≤ 1a

 

Avg (%)

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ]1a; 5a]

 

ncu, #

 

 

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ]1a; 5a]

 

Avg (%)

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ]1a; 5a]

 

ncu, #

 

 

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ]1a; 5a]

 

Avg (%)

sellest algne fikseeritud intressimäära periood > 10a

 

ncu, #

 

 

sellest algne fikseeritud intressimäära periood > 10a

 

Avg (%)

sellest kokkulepitud muutustega (vabatahtlik)

 

ncu, #

 

 

JAOTUS

 

 

 

 

 

 

 

≤10%

 

ncu, #

 

 

 

 

 

]10% ; 20%]

 

ncu, #

Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv laenu algatamisel (LTV-O)

 

VOOD

 

 

]20% ; 30%]

 

ncu, #

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg (%)

 

 

]30% ; 40%]

 

ncu, #

sellest üürileandmise eesmärgil ostetud

 

Avg (%)

 

 

]40% ; 50%]

 

ncu, #

sellest omaniku kasutuses olev

 

Avg (%)

 

 

]50% ; 60%]

 

ncu, #

sellest esmakordsed ostjad

 

Avg (%)

 

 

> 60%

 

ncu, #

sellest välisvääringus laenud

 

Avg (%)

 

 

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #

sellest täielikult amortiseeritavad

 

Avg (%)

 

 

 

 

 

sellest osaliselt amortiseeritavad

 

Avg (%)

 

 

 

 

 

sellest mitteamortiseeritavad (*1)

 

Avg (%)

 

 

Koguvõla piirmäär laenu algatamisel (DSTI-O) (VABATAHTLIK)

 

VOOD

sellest konkreetsel territooriumil asuv vara (*2)

 

Avg (%)

 

 

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg (%)

JAOTUS

 

 

 

 

JAOTUS

 

 

≤ 50%

 

ncu, #

 

 

≤10%

 

ncu, #

]50% ; 60%]

 

ncu, #

 

 

]10% ; 20%]

 

ncu, #

]60% ; 70%]

 

ncu, #

 

 

]20% ; 30%]

 

ncu, #

]70% ; 80%]

 

ncu, #

 

 

]30% ; 40%]

 

ncu, #

]80% ; 90%]

 

ncu, #

 

 

]40% ; 50%]

 

ncu, #

]90% ; 100%]

 

ncu, #

 

 

]50% ; 60%]

 

ncu, #

]100% ; 110%]

 

ncu, #

 

 

> 60%

 

ncu, #

> 110%

 

ncu, #

 

 

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #

 

 

 

 

 


Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv hetkel (LTV-C)

 

 

POSITSIOONID

 

Laenusumma ja sissetuleku suhtarv laenu algatamisel (LTI-O)

 

VOOD

KAALUTUD KESKMINE

 

 

Avg (%)

 

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg

JAOTUS

 

 

 

 

JAOTUS

 

 

≤ 50%

 

 

ncu, #

 

≤3

 

ncu, #

]50% ; 60%]

 

 

ncu, #

 

]3 ; 3,5 ]

 

ncu, #

]60% ; 70%]

 

 

ncu, #

 

]3,5 ; 4]

 

ncu, #

]70% ; 80%]

 

 

ncu, #

 

]4 ; 4,5 ]

 

ncu, #

]80% ; 90%]

 

 

ncu, #

 

]4,5 ; 5]

 

ncu, #

]90% ; 100%]

 

 

ncu, #

 

]5 ; 5,5 ]

 

ncu, #

]100% ; 110%]

 

 

ncu, #

 

]5,5 ; 6]

 

ncu, #

> 110%

 

 

ncu, #

 

> 6

 

ncu, #

Andmed ei ole kättesaadavad

 

 

ncu, #

 

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #


Tähtaeg laenu algatamisel

 

VOOD

 

 

Võla ja sissetuleku suhtarv laenu algatamisel (DTI-O)

 

VOOD

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg (aastates)

 

 

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg

JAOTUS

 

 

 

 

JAOTUS

 

 

≤ 5a

 

ncu, #

 

 

≤3

 

ncu, #

]5a ; 10a]

 

ncu, #

 

 

]3 ; 3,5 ]

 

ncu, #

]10a ; 15a]

 

ncu, #

 

 

]3,5 ; 4]

 

ncu, #

]15a ; 20a]

 

ncu, #

 

 

]4 ; 4,5 ]

 

ncu, #

]20a ; 25a]

 

ncu, #

 

 

]4,5 ; 5]

 

ncu, #

]25a ; 30a]

 

ncu, #

 

 

]5 ; 5,5 ]

 

ncu, #

]30a ; 35a]

 

ncu, #

 

 

]5,5 ; 6]

 

ncu, #

> 35a

 

ncu, #

 

 

]6,5 ; 7]

 

ncu, #

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #

 

 

> 7

 

ncu, #

 

 

 

 

 

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #


ÜHISJAOTUS

VOOD

 

Laenumaksete ja sissetuleku suhtarv laenu algatamisel (LSTI-O)

 

VOOD

 

Laenumaksete ja sissetuleku suhtarv laenu algatamisel (LSTI-O)

 

 

≤30%

]30% ; 50%]

>50%

 

Algne fikseeritud intressimäära periood

 

≤30%

]30% ; 50%]

>50%

LTV-O ≤ 80%

 

 

 

 

 

sellest ≤ 1a

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

Tähtaeg laenu algatamisel

 

 

 

 

 

sellest ] 1a; 5a]

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

≤ 20a

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

sellest ] 5a; 10a]

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

]20a ; 25a]

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

sellest > 10y

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

> 25a

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

 

 

 

 

 

LTV-O ]80%-90%]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tähtaeg laenu algatamisel

 

 

 

 

 

VOOD

 

Võla ja sissetuleku suhtarv laenu algatamisel (DTI-O)

≤ 20a

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv laenu algatamisel (LTV-O)

 

≤ 4

]4 ; 6]

> 6

]20a ; 25a]

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

LTV-O ≤ 80%

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

> 25a

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

LTV-O ]80% ; 90%]

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

LTV-O ]90%-110%]

 

 

 

 

 

LTV-O ]90% ; 110%]

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

Tähtaeg laenu algatamisel

 

 

 

 

 

LTV-O >110%

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

≤ 20a

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

 

 

 

 

 

]20a ; 25a]

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

 

 

 

 

 

> 25a

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

 

 

 

 

 

LTV-O >110%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tähtaeg laenu algatamisel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

≤ 20a

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

 

 

 

 

 

]20a ; 25a]

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

 

 

 

 

 

> 25a

 

ncu, #

ncu, #

ncu, #

 

 

 

 

 

 

2.   Vorm B: üürileandmise eesmärgil ostetud ja omaniku kasutuses oleva elamukinnisvara laenude näitajad ja jaotused

Lisavormid üürileandmise eesmärgil ostetud varaga seotud olulise riski või turuga riikidele

VOOD= uute elamukinnisvaralaenude andmine aruandlusperioodil laenuandja poolt. Riikide makrotasandi finantsjärelevalveasutused, kes saavad vahet teha tegelike uute elamukinnisvaralaenude ja muudetud tingimustega laenude vahel, võivad esitada eraldi jaotuses muudetud tingimustega laenud.

POSITSIOONID= elamukinnisvaralaenude positsioonide andmed aruandekuupäeva (nt aasta lõpu) seisuga

ncu= summa riigi vääringus

#= lepingute arv

y= aasta(d)

Avg= asjakohase suhtarvu keskmine

sellest

ÜÜRILEANDMISE EESMÄRGIL OSTETUD VARAGA SEOTUD LAENUD

Ülevaade üürileandmise eesmärgil ostetud varaga seotud laenudest

 

VOOD

 

Intressikulude kattekordaja laenu algatamisel (ICR-O)

 

VOOD

Väljastatud laenud

 

ncu, #

 

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg

sellest esmakordsed ostjad

 

ncu, #

 

JAOTUS

 

 

sellest välisvääringus laenud

 

ncu, #

 

≤ 100%

 

ncu, #

sellest täielikult amortiseeritavad

 

ncu, #

 

] 100% ; 125%]

 

ncu, #

sellest osaliselt amortiseeritavad

 

ncu, #

 

] 125% ; 150%]

 

ncu, #

sellest mitteamortiseeritavad (*3)

 

ncu, #

 

] 150% ; 175%]

 

ncu, #

sellest konkreetsel territooriumil asuv vara (*4)

 

ncu, #

 

] 175% ; 200%]

 

ncu, #

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ≤ 1a

 

ncu, #

 

> 200%

 

ncu, #

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ]1a; 5a]

 

ncu, #

 

 

 

 

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ]1a; 5a]

 

ncu, #

 

 

 

 

sellest algne fikseeritud intressimäära periood > 10a

 

ncu, #

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenusumma ja üüritulu suhtarv laenu algatamisel (LTR-O)

 

VOOD

Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv laenu algatamisel (LTV-O)

 

VOOD

 

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg (%)

 

JAOTUS

 

 

JAOTUS

 

 

 

≤ 5

 

ncu, #

≤ 50%

 

ncu, #

 

]5 ; 10]

 

ncu, #

]50% ; 60%]

 

ncu, #

 

]10 ; 15]

 

ncu, #

]60% ; 70%]

 

ncu, #

 

]15 ; 20]

 

ncu, #

]70% ; 80%]

 

ncu, #

 

> 20

 

ncu, #

]80% ; 90%]

 

ncu, #

 

 

 

 

]90% ; 100%]

 

ncu, #

 

 

 

 

]100% ; 110%]

 

ncu, #

 

 

 

 

> 110%

 

ncu, #

 

 

 

 

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #

 

 

 

 


OMANIKU KASUTUSES OLEVA VARAGA SEOTUD LAENUD

Ülevaade omaniku kasutuses oleva varaga seotud laenudest

 

VOOD

 

Laenumaksete ja sissetuleku suhtarv laenu algatamisel (LSTI-O)

 

VOOD

Väljastatud laenud

 

ncu, #

 

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg (%)

sellest esmakordsed ostjad

 

ncu, #

 

sellest esmakordsed ostjad

 

Avg (%)

sellest välisvääringus laenud

 

ncu, #

 

sellest välisvääringus laenud

 

Avg (%)

sellest täielikult amortiseeritavad

 

ncu, #

 

sellest täielikult amortiseeritavad

 

Avg (%)

sellest osaliselt amortiseeritavad

 

ncu, #

 

sellest osaliselt amortiseeritavad

 

Avg (%)

sellest mitteamortiseeritavad (*3)

 

ncu, #

 

sellest mitteamortiseeritavad (*3)

 

Avg (%)

sellest konkreetsel territooriumil asuv vara (*4)

 

ncu, #

 

sellest konkreetsel territooriumil asuv vara (*4)

 

Avg (%)

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ≤ 1a

 

ncu, #

 

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ≤ 1a

 

Avg (%)

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ]1a; 5a]

 

ncu, #

 

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ]1a; 5a]

 

Avg (%)

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ]1a; 5a]

 

ncu, #

 

sellest algne fikseeritud intressimäära periood ]1a; 5a]

 

Avg (%)

sellest algne fikseeritud intressimäära periood > 10a

 

ncu, #

 

sellest algne fikseeritud intressimäära periood > 10a

 

Avg (%)

 

 

 

 

JAOTUS

 

 

Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv hetkel (LTV-C)

 

VOOD

 

≤10%

 

ncu, #

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg (%)

 

]10% ; 20%]

 

ncu, #

sellest esmakordsed ostjad

 

Avg (%)

 

]20% ; 30%]

 

ncu, #

sellest välisvääringus laenud

 

Avg (%)

 

]30% ; 40%]

 

ncu, #

sellest täielikult amortiseeritavad

 

Avg (%)

 

]40% ; 50%]

 

ncu, #

sellest osaliselt amortiseeritavad

 

Avg (%)

 

]50% ; 60%]

 

ncu, #

sellest mitteamortiseeritavad (*3)

 

Avg (%)

 

> 60%

 

ncu, #

sellest konkreetsel territooriumil asuv vara (*4)

 

ncu, #

 

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #

JAOTUS

 

 

 

 

 

 

≤ 50%

 

ncu, #

 

 

 

 

]50% ; 60%]

 

ncu, #

 

Laenusumma ja sissetuleku suhtarv laenu algatamisel (LTI-O)

 

VOOD

]60% ; 70%]

 

ncu, #

 

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg

]70% ; 80%]

 

ncu, #

 

JAOTUS

 

 

]80% ; 90%]

 

ncu, #

 

≤3

 

ncu, #

]90% ; 100%]

 

ncu, #

 

]3 ; 3,5 ]

 

ncu, #

]100% ; 110%]

 

ncu, #

 

]3,5 ; 4]

 

ncu, #

> 110%

 

ncu, #

 

]4 ; 4,5 ]

 

ncu, #

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #

 

]4,5 ; 5]

 

ncu, #

 

 

 

 

]5 ; 5,5 ]

 

ncu, #

 

 

 

 

]5,5 ; 6]

 

ncu, #

 

 

 

 

> 6

 

ncu, #

 

 

 

 

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #


Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv hetkel (LTV-C)

 

 

POSITSIOONID

KAALUTUD KESKMINE

 

 

Avg (%)

JAOTUS

 

 

 

≤ 50%

 

 

ncu, #

]50% ; 60%]

 

 

ncu, #

]60% ; 70%]

 

 

ncu, #

]70% ; 80%]

 

 

ncu, #

]80% ; 90%]

 

 

ncu, #

]90% ; 100%]

 

 

ncu, #

]100% ; 110%]

 

 

ncu, #

> 110%

 

 

ncu, #

Andmed ei ole kättesaadavad

 

 

ncu, #

 

 

 

 

Tähtaeg laenu algatamisel (aastates)

 

VOOD

 

KAALUTUD KESKMINE

 

Avg (aastates)

 

JAOTUS

 

 

 

≤ 5a

 

ncu, #

 

]5a ; 10a]

 

ncu, #

 

]10a ; 15a]

 

ncu, #

 

]15a ; 20a]

 

ncu, #

 

]20a ; 25a]

 

ncu, #

 

]25a ; 30a]

 

ncu, #

 

]30a ; 35a]

 

ncu, #

 

> 35a

 

ncu, #

 

Andmed ei ole kättesaadavad

 

ncu, #

 
“.

(*1)  Asjakohastel juhtudel esitatakse eraldi mitteamortiseeritavad laenud lunastamiseks kasutatava rahastamisvahendiga.

(*2)  Elamukinnisvaralaenud, mis on antud liikmesriigi finantssüsteemis võivad olla tagatud muul territooriumil asuva elamukinnisvaraga. Iga välismaa territooriumi kohta, mida loetakse finantsstabiilsuse seisukohast oluliseks, tuleb lisada eraldi rida.

(*3)  Asjakohastel juhtudel esitatakse eraldi mitteamortiseeritavad laenud lunastamiseks kasutatava rahastamisvahendiga.

(*4)  Elamukinnisvaralaenud, mis on antud liikmesriigi finantssüsteemis võivad olla tagatud muul territooriumil asuva elamukinnisvaraga. Iga välismaa territooriumi kohta, mida loetakse finantsstabiilsuse seisukohast oluliseks, tuleb lisada eraldi rida.

III LISA

Soovituse ESRN/2016/14 III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

ÄRIKINNISVARASEKTORI NÄITAJATE SOOVITUSLIKUD VORMID

1.   Vorm A: füüsilise turu näitajad

Füüsilise turu näitajad

 

Näitaja

 

Jaotus

Sagedus

Kinnisvara liik (1)

Kinnisvara asukoht (2)

Füüsiline turg

Ärikinnisvara hinnaindeks

Kvartaalne

I

I

Üüriindeks

Kvartaalne

I

I

Üüritootluse indeks

Kvartaalne

I

I

Vakantsuse määr

Kvartaalne

R

R

Alustatud ehitustööd

Kvartaalne

#

#

I= indeks

R= suhtarv

#= ruutmeetrid

2.   Vorm B: finantssüsteemi riskipositsioonide näitajad

Riskipositsioonide näitajad

nc= summa riigi vääringus

 

Näitaja

 

Jaotus

Kokku

Sagedus

Kinnisvara liik (3)

Kinnisvara asukoht (4)

Investori liik (5)  (10)

Laenuandja liik (6)

Investori (10)/laenuandja riik (7)

Vood  (8)

Ärikinnisvarainvesteeringud (10)

Kvartaalne

nc

nc

nc

 

nc

nc

—

sellest otsesed ärikinnisvaraosalused

Kvartaalne

nc

nc

nc

 

nc

nc

—

sellest kaudsed ärikinnisvaraosalused

Kvartaalne

 

 

nc

 

nc

nc

ärikinnisvarainvesteeringute hindamise korrigeerimine

Kvartaalne

nc

nc

nc

 

nc

nc

ärikinnisvaralaenud (sh arendus- või ehitusjärgus)

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud üüripindade ostuks

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud arendusjärgus oleva ärikinnisvara ostmiseks

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

ärikinnisvara viivislaenud (sealhulgas arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara)

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud üüripindade ostuks

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud arendusjärgus oleva ärikinnisvara ostmiseks

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

ärikinnisvara laenude kahjumieraldised (sealhulgas arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara)

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud üüripindade ostuks

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud arendusjärgus oleva ärikinnisvara ostmiseks

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Kvartaalne

nc

nc

 

nc

nc

nc


 

Näitaja

 

Jaotus

Kokku

Sagedus

Kinnisvara liik (3)

Kinnisvara asukoht (4)

Investori liik (5)  (10)

Laenuandja liik (6)

Investori (10)/laenuandja riik (7)

Positsioonid  (9)

Ärikinnisvarainvesteeringud (10)

Aastane

nc

nc

nc

 

nc

nc

—

sellest otsesed ärikinnisvaraosalused

Aastane

nc

nc

nc

 

nc

nc

—

sellest kaudsed ärikinnisvaraosalused

Aastane

 

 

nc

 

nc

nc

ärikinnisvarainvesteeringute hindamise korrigeerimine

Aastane

nc

nc

nc

 

nc

nc

ärikinnisvaralaenud (sealhulgas arendus- või ehitusjärgus ärikinnisvara)

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest ärikinnisvara viivislaenud

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud üüripindade ostuks

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

Ärikinnisvara laenukahjude eraldised

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest ärikinnisvara viivislaenud

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud üüripindade ostuks

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

arendusjärgus ärikinnisvara laenud (ärikinnisvaralaenu osa)

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

—

sellest viivislaenud

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

arendusjärgus ärikinnisvara laenude kahjumieraldised

Aastane

nc

nc

 

nc

nc

nc

3.   Vorm C: laenustandardite näitajad

Laenustandardite näitajad (11)

R= suhtarv

 

Näitaja

Sagedus

Kaalutud keskmine suhtarv

Vood  (12)

Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv laenu algatamisel (LTV-O)

Kvartaalne

R

—

laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Kvartaalne

R

—

laenud üüripindade ostuks

Kvartaalne

R

—

laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Kvartaalne

R

—

laenud arendusjärgus oleva ärikinnisvara ostmiseks

Kvartaalne

R

—

laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Kvartaalne

R

Intressikulude kattekordaja laenu algatamisel (ICR-O)

Kvartaalne

R

—

laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Kvartaalne

R

—

laenud üüripindade ostuks

Kvartaalne

R

—

laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Kvartaalne

R

—

laenud arendusjärgus oleva ärikinnisvara ostmiseks

Kvartaalne

R

—

laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Kvartaalne

R

Võla teenindamise kattekordaja (DSCR-O)

Kvartaalne

R

—

laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Kvartaalne

R

—

laenud üüripindade ostuks

Kvartaalne

R

—

laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Kvartaalne

R

—

laenud arendusjärgus oleva ärikinnisvara ostmiseks

Kvartaalne

R

—

laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Kvartaalne

R


 

Näitaja

Sagedus

Kaalutud keskmine suhtarv

Positsioonid  (13)

Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv hetkel (LTV-C)

Aastane

R

—

laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Aastane

R

—

laenud üüripindade ostuks

Aastane

R

—

laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Aastane

R

—

laenud arendusjärgus oleva ärikinnisvara ostmiseks

Aastane

R

—

laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Aastane

R

Intressikulude kattekordaja hetkel (ICR)

Aastane

R

—

laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Aastane

R

—

laenud üüripindade ostuks

Aastane

R

—

laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Aastane

R

—

laenud arendusjärgus oleva ärikinnisvara ostmiseks

Aastane

R

—

laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Aastane

R

Võla teenindamise kattekordaja hetkel (DSCR-C)

Aastane

R

—

laenud vara ostmiseks omaniku kasutusse äri- vm tegevuseks, valmis või ehitusjärgus

Aastane

R

—

laenud üüripindade ostuks

Aastane

R

—

laenud tulutootva kinnisvara ostuks (v.a üüripinnad)

Aastane

R

—

laenud arendusjärgus oleva ärikinnisvara ostmiseks

Aastane

R

—

laenud sotsiaaleluruumiks kasutatava vara ostmiseks

Aastane

R
“.

(1)  Vara liigitatakse järgmiselt: bürood, jaemüük, tööstus, elamuvarad ja muud varad (riigisisene turg).

(2)  Vara asukoht liigitatakse järgmiselt: kõrgelthinnatud riigisisene ja mitte-kõrgelthinnatud riigisisene vara.

(3)  Varade liigitus: bürood, jaemüük, tööstus, elamuvarad ja muud varad, kui see on näitaja osas kohane.

(4)  Vara asukoha liigitus: kõrgelthinnatud riigisisene ja mitte-kõrgelthinnatud riigisisene vara.

(5)  Investorite liigitus: pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid, varahaldusettevõtted ja muud.

(6)  Laenuandjate liigitus: pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid, varahaldusettevõtted ja muud.

(7)  Riikide liigitus: riigisisene, Euroopa Majanduspiirkond ja välismaailm.

(8)  Investeeringute, laenude ja viivislaenude vood esitatakse brutosummas (vaid uute laenude/investeeringute puhul ei võeta arvesse tagasimakseid või summade vähenemist).

Investeeringute hindamise korrigeerimise ja laenukahjumite eraldiste vood esitatakse netosummas.

(9)  Ärikinnisvara investeeringute, ärikinnisvara investeeringute hindamise korrigeerimise, ärikinnisvaraga seotud (viivis)laenude ja ärikinnisvara laenukahjumite eraldiste vood esitatakse aruandekuupäeva seisuga.

(10)  Ainult juhul, kui investeeringud moodustavad olulise osa ärikinnisvara rahastamisest.

nc= summa riigi vääringus

(11)  V.a arendusjärgus vara, mida jälgitakse laenusumma ja kulude suhtarvu (LTC) kaudu.

(12)  Uute ärikinnisvaralaenude vood aruandlusperioodil.

(13)  Ärikinnisvaralaenude positsioonid aruandekuupäeva seisuga.

R= suhtarv

IV LISA

Soovituse ESRN/2016/14 IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

JUHISED NÄITAJATE MÕÕTMISE JA ARVUTAMISE MEETODITE KOHTA

Käesolevas lisas on toodud üldised juhised II lisa ning kohastel juhtudel III lisa vormidel kasutatud näitajate arvutamise meetodite kohta. Eesmärgiks ei ole anda täpseid tehnilisi juhiseid vormide täitmise kohta kõikvõimalikel juhtudel. Määratluste ja meetodite kohta antakse juhiseid, millest võib teatud juhtudel võib turgude või turusegmentide eripärade arvesse võtmiseks kõrvale kalduda.

1.   Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv laenu algatamisel (LTV-O)

1.

 LTV-O määratletakse järgmiselt:

Formula

2.

 L arvutamisel:

a)

L hõlmab kõik laenuvõtja poolt kinnisvaraga tagatud laenud ja laenuosad laenu algatamise hetkel (sõltumata laenu otstarbest), pärast laenude agregeerimist „laenuvõtja“ ja „tagatise“ lõikes.

b)

L mõõdetakse väljastatud summa põhjal ega hõlma seega krediidiliinide kasutamata limiiti. Ehitusjärgus kinnisvara puhul tähistab L kõikide aruandekuupäevani väljastatud laenuosade summat ning LTV-O arvutatakse uue laenuosa väljastamise kuupäeval (1). Muul juhul, kui eespool osutatud arvutusmeetod ei ole kasutatav või ei ühti üldise turutavaga, võib LTV-O arvutada antud laenu kogusumma alusel ja ehitusjärgus oleva elamukinnisvara valmimisel kehtiva väärtuse alusel.

c)

L ei hõlma varaga tagamata laenusid, v.a juhul kui aruandev laenuandja käsitleb tagamata laene eluasemelaenu finantseerimistehingu osana, mis hõlmab nii tagatud kui tagamata laenud. Sellise juhul peaks L hõlmama ka tagamata laenud.

d)

L ei korrigeerita muude krediidiriski leevendajatega.

e)

L ei hõlma elamukinnisvaralaenuga seotud kulusid ja tasusid.

f)

L ei hõlma laenutoetusi.

3.

 V arvutamisel:

a)

V arvutatakse vara väärtuse põhjal laenu algatamisel ning mõõdetakse vastavalt sellele, kumb on madalam:

1.

kas tehingu väärtus, näiteks notari poolt registreeritud väärtus, või

2.

sõltumatu välis- või sisehindaja poolt hinnatud väärtus.

Kui kättesaadav on vaid üks väärtus, tuleks kasutada seda väärtust.

b)

V ei võta arvesse kavandatavate renoveerimis- ja ehitustööde väärtust.

c)

Ehitusjärgus kinnisvara puhul hõlmab V vara koguväärtust kuni aruandekuupäevani (võttes arvesse ehitustööde edenemisest tulenevat väärtuse kasvu). V arvutatakse pärast uue laenuosa väljastamist ning võimaldab arvutada ajakohase LTV-O.

d)

V ei korrigeerita muude krediidiriski leevendajatega.

e)

V ei hõlma elamukinnisvaralaenuga seotud kulusid ja tasusid.

f)

Pikaajalist V väärtust ei arvutata. Kuigi „V“ protsüklilisuse tõttu võib pikaajalise väärtuse kasutamine olla õigustatud, on LTV-O eesmärk koguda laenustandardite andmeid laenu algatamise seisuga. Seega, kui elamukinnisvaralaenu andmise ja LTV-O registreerimise hetkel ei kajasta V laenuandja dokumentide kohaselt vara väärtust laenu algatamisel, ei anna see adekvaatset ülevaadet laenuandja tegeliku krediidipoliitika kohta LTV-O osas.

4.

 Lisaks LTV-O arvutamisele kooskõlas punktides 2 ja 3 kirjeldatud meetoditega võivad riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused arvutada LTV-O, kui nad peavad seda vajalikuks oma riigi turgude eripära arvestamiseks, lahutades lõikes 3 kirjeldatud V-st elamukinnisvaralaenude jääkide kogusumma (väljastatud või mitte), mis on tagatud vara suhtes seatud kõrgema järgu kinnipidamisõigusega, ning mitte lisada neid laene lõikes 2 kirjeldatud L arvutamisse.

5.

 Kui üürileandmise eesmärgil ostetud ja omaniku kasutuses oleva vara laenuturge seiratakse eraldi, kohaldatakse LTV-O määratlust järgmiste eranditega:

a)

üürileandmise eesmärgil ostetud varaga seotud laenude puhul:

—

L hõlmab üksnes laenuvõtja poolt laenu algatamisel kinnisvaraga tagatud laene ja laenuosasid, mis on seotud üürileandmise eesmärgil ostetud varaga.

—

V hõlmab üksnes üürileandmise eesmärgil ostetud vara väärtust laenu algatamisel.

b)

omaniku kasutuses oleva varaga seotud laenude puhul:

—

L hõlmab üksnes laenuvõtja poolt laenu algatamisel kinnisvaraga tagatud laene ja laenuosasid, mis on seotud omaniku kasutuses oleva varaga seotud laenudega.

—

V hõlmab üksnes omaniku kasutuses oleva vara väärtust laenu algatamisel.

6.

 Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peaksid pöörama tähelepanu asjaolule, et LTV suhtarvud on protsüklilised, ning arvestama nende suhtarvudega oma riskiseireraamistikus. Samuti võiksid asutused kaaluda lisamõõdikute kasutamist, näiteks laenu ja pikaajalise väärtuse suhtarvu kasutamist, kus väärtust korrigeeritakse vastavalt turuhinnaindeksi pikaajalistele muutustele.

2.   Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv hetkel (LTV-C)

1.

 LTV-C määratletakse järgmiselt:

Formula

2.

 LC arvutamisel:

a)

LC on laenu(de) jääk (L punkti 1 alapunktis 2) aruandekuupäeval, võttes arvesse kapitali tagasimakseid, laenu restruktureerimisi, uue kapitali kaasamist, kogunenud intressi ning välisvaluutas vääringustatud laenude puhul vahetuskurssi.

b)

LC korrigeeritakse investeerimisvahendisse kogunenud säästudega, mis on mõeldud laenu põhiosa tagasimaksmiseks. Kogunenud säästud võib LC-st maha arvestada vaid juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1)

kogunenud säästud panditakse tingimusteta laenuandjale kindla eesmärgiga tasuda laenu põhiosa maksed lepingus sätestatud kuupäevadel, ja

2)

alusinvesteeringutega seotud tururiskide ja/või kolmanda osapoole riskide arvesse võtmiseks kohaldatakse riigi makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuse määratletud kohast turuväärtuse allahindlust.

3.

 VC arvutamisel:

a)

VC kajastab punkti 1 alapunktis 3 määratletud V väärtuse muutusi pärast vara viimast hindamist. Vara hetkeväärtust peaks hindama sõltumata välis- või sisehindaja. Kui asjaomane hinnang ei ole kättesaadav võib vara hetkeväärtust hinnata granulaarse kinnisvaraväärtuse indeksi (näiteks tehinguinfo) põhjal. Kui ka kinnisvaraväärtuse indeks ei ole kättesaadav, võib kasutada granulaarset kinnisvarahinna indeksit pärast vara amortisatsioonipõhise turuväärtuse arvestuse kohaldamist. Mistahes kinnisvaraväärtuse või -hinna indekseid tuleks piisavalt eristada vara geograafilise asukoha ja liigi kaupa.

b)

VC korrigeeritakse seoses muutustega vara kinnipidamisõigustes.

c)

VC arvutatakse kord aastas.

4.

 Kui üürileandmise eesmärgil ostetud vara ja omaniku kasutuses oleva vara elamukinnisvaralaenu turge seiratakse eraldi, kohaldatakse LTV-C määratlust järgmiste eranditega:

a)

üürileandmise eesmärgil ostetud varaga seotud laenude puhul:

—

LC hõlmab üksnes laenuvõtja poolt laenu algatamisel kinnisvaraga tagatud laene ja laenuosasid, mis on seotud üürileandmise eesmärgil ostetud varaga.

—

VC osutab üürileandmise eesmärgil ostetud vara hetkeväärtusele.

b)

omaniku kasutuses oleva varaga seotud laenude puhul:

—

LC hõlmab üksnes laenuvõtja poolt laenu algatamisel kinnisvaraga tagatud laene ja laenuosasid, mis on seotud omaniku kasutuses oleva varaga seotud laenudega.

—

VC hõlmab üksnes omaniku kasutuses oleva vara hetkeväärtust.

3.   Laenusumma ja tulude suhtarv laenu algatamisel (LTI-O)

1.

 LTI-O määratletakse järgmiselt:

Formula

2.

 Arvutamisel kasutatakse punkti 1 punktis 2 määratletud L-i.

3.

 Arvutamise eesmärgil hõlmab I laenuandja poolt registreeritud laenuvõtja kasutatavat aastatulu elamukinnisvaralaenu algatamise hetkel.

4.

 Laenuvõtja kasutatava tulu arvutamisel palutakse adressaatidel järgida võimalikult suurel määral määratlust 1 ning vähemalt määratlust 2:

Määratlus 1: „kasutatav tulu“ = töötasu + füüsilisest isikust ettevõtja tulu (näiteks kasum) + riiklikud pensionid + erapensionid ja kutsealased pensionid + töötu abiraha + sotsiaaltoetused (v.a töötu abiraha) + regulaarsed eraõiguslikud ülekanded (nt alimendid) + kinnisvara brutoüüritulu + tulu finantsinvesteeringutelt + tulu eraettevõtlusest + regulaarne tulu muudest allikatest + laenusubsiidiumid – maksud – tervishoiu-/sotsiaalkindlustus-/tervisekindlustusmaksed + maksutagastused.

Selle määratluse puhul:

a)

„kinnisvara brutoüüritulu“ hõlmab üüritulu omatavalt varalt ilma elamukinnisvaralaenu jäägita ja üürileandmise eesmärgil ostetud varalt. Üüritulu tuleks määratleda pankadele kättesaadavate või muul viisil kogutud andmete põhjal. Kui täpsed andmed ei ole kättesaadavad, peaks andmeid esitav asutus esitama parima hinnangu üüritulu kohta, kirjeldades andmete kogumise meetodeid;

b)

„maksud“ peaksid tähtsuse järjekorras hõlmama järgmist: tööjõumaksud, maksukrediidid, brutosissetulekult tasutavad pensioni- või kindlustusmaksed, erimaksud, näiteks kinnisvaramaks jm tarbimisega mitteseotud maksud;

c)

„tervishoiu-/sotsiaalkindlustus-/tervisekindlustusmaksed“ peaksid hõlmama mõnes riigis maksude maksmise järgselt kohustuslikult tasutavaid fikseeritud kulusid;

d)

„maksutagastused“ peaksid hõlmama maksuameti poolt tagastatud summasid, mis on seotud elamukinnisvaralaenu intressi mahaarvamisega;

e)

„laenu subsiidiumid“ peaksid hõlmama kõik avaliku sektori sekkumised, mille eesmärgiks on laenuvõtja võlateenindamise koormuse vähendamine (näiteks subsideeritud intressimäärad, tagasimakse subsiidium).

Määratlus 2: „kasutatav sissetulek“ = töötasu + füüsilisest isikust ettevõtja tulu (näiteks kasum) – maksud.

5.

 Kui üürileandmise eesmärgil ostetud ja omaniku kasutuses oleva vara elamukinnisvaralaenuturge seiratakse eraldi, kohaldatakse LTI-O määratlust järgmiste eranditega:

a)

üürileandmise eesmärgil ostetud varaga seotud laenude puhul:

—

L hõlmab üksnes laenuvõtja poolt laenu algatamisel kinnisvaraga tagatud laene ja laenuosasid, mis on seotud üürileandmise eesmärgil ostetud varaga.

b)

omaniku kasutuses oleva varaga seotud laenude puhul:

—

L hõlmab üksnes laenuvõtja poolt laenu algatamisel kinnisvaraga tagatud laene ja laenuosasid, mis on seotud omaniku kasutuses oleva varaga.

—

Kui laenuvõtjal on nii omaniku kasutuses oleva kui üürileandmise eesmärgil ostetud varaga seotud laenud, võib omaniku kasutuses oleva varaga seotud laenu tasumiseks kasutada üksnes üürileandmise eesmärgil ostetud vara üüritulu, millest on maha arvestatud üürileandmise eesmärgil ostetud vara laenu teenindamise kulud. Sellisel juhul on kasutatava sissetuleku parim võimalik määratlus järgmine:

„kasutatav tulu“ = töötasu + füüsilisest isikust ettevõtja tulu (näiteks kasum) + riiklikud pensionid + erapensionid ja kutsealased pensionid + töötu abiraha + sotsiaaltoetused (v.a töötu abiraha) + regulaarsed eraõiguslikud ülekanded (nt alimendid) + (kinnisvara brutoüüritulu - üürikinnisvara võla teenindamise kulud) + tulu finantsinvesteeringutelt + tulu eraettevõtluselt + regulaarne tulu muudest allikatest + laenu subsiidiumid – maksud – tervishoiu-/sotsiaalkindlustus-/tervisekindlustusmaksed + maksutagastused.

4.   Võla ja sissetuleku suhtarv laenu väljastamisel (DTI-O)

1.

 DTI-O määratletakse järgmiselt:

Formula

2.

 Arvutamise eesmärgil hõlmab D laenuvõtja koguvõla, sõltumata sellest, kas see on tagatud kinnisvaraga, sealhulgas kõik finantslaenuvõlgnevused, st elamukinnisvara laenu algatamisel elamukinnisvaralaenu väljastaja või muude laenuandjate poolt antud laenud.

3.

 Arvutamisel kattub I punkti 3 alapunktis 4 määratletuga.

5.   Laenumaksete ja sissetuleku suhtarv laenu algatamisel (LSTI-O)

1.

 LSTI-O määratletakse järgmiselt:

Formula

2.

 Arvutamise eesmärgil hõlmab LS elamukinnisvaralaenu teenindamise aastakulu, mis on laenu algatamisel määratletud kui L punkti 1 alapunktis 2.

3.

 Arvutamisel kattub I punkti 3 alapunktis 4 määratletuga.

4.

 Kui üürileandmise eesmärgil ostetud ja omaniku kasutuses oleva vara elamukinnisvaralaenuturge seiratakse eraldi, kohaldatakse LSTI-O määratlust järgmiste eranditega:

a)

üürileandmise eesmärgil ostetud varaga seotud laenude puhul:

—

LS hõlmab üürileandmise eesmärgil ostetud varaga seotud laenu teenindamise aastakulud laenu algatamisel.

b)

omaniku kasutuses oleva varaga seotud laenude puhul:

—

LS hõlmab omaniku kasutuses oleva varaga seotud laenu teenindamise aastakulud laenu algatamisel.

—

„Kasutatava sissetuleku“ parim võimalik määratlus on järgmine:

„kasutatav tulu“ = töötasu + füüsilisest isikust ettevõtja tulu (näiteks kasum) + riiklikud pensionid + erapensionid ja kutsealased pensionid + töötu abiraha + sotsiaaltoetused (v.a töötu abiraha) + regulaarsed eraõiguslikud ülekanded (nt alimendid) + (kinnisvara brutoüüritulu - üürikinnisvara võla teenindamise kulud) + tulu finantsinvesteeringutelt + tulu eraettevõtluselt + regulaarne tulu muudest allikatest + laenu subsiidiumid – maksud – tervishoiu-/sotsiaalkindlustus-/tervisekindlustusmaksed + maksutagastused.

6.   Koguvõla piirmäär laenu algatamisel (DSTI-O)

1.

 DSTI-O määratletakse järgmiselt:

Formula

2.

 Arvutamise eesmärgil hõlmab DS laenuvõtja koguvõla teenindamise aastakulusid laenu algatamisel, mis on laenu algatamisel määratletud kui D punkti 4 alapunktis 2.

3.

 Arvutamisel kattub I punkti 3 alapunktis 4 määratletuga.

4.

 DSTI-O suhtarvu tuleks käsitleda vabatahtliku näitajana, kuna kõikides jurisdiktsioonides ei ole laenuandjatel juurdepääsu lugeja arvutamiseks vajalikele andmetele. Jurisdiktsioonides, kus laenuandjatel on (krediidiregistrite või maksudokumentide kaudu) asjaomastele andmetele juurdepääs, soovitatakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel tungivalt lisada asjaomane näitaja ka riskiseireraamistikku.

7.   Intressikulude kattekordaja (ICR)

1.

 ICR määratletakse järgmiselt:

Formula

2.

 Arvutamise eesmärgil:

a)

„brutoüüritulu aastas“ on üürileandmise eesmärgil ostetud elamult aastas teenitav üüritulu, enne vara väärtuse säilitamiseks kantud kulude ja maksude mahaarvamist;

b)

„intressikulud aastas“ on üürileandmise eesmärgil ostetud elamuga seonduvad intressikulud aastas.

3.

 Suhtarv arvutatakse laenu algatamise seisuga (ICR-O) või hetkeväärtuses (ICR-C).

8.   Laenusumma ja üüritulu suhtarv laenu algatamisel (LTR-O)

1.

 LTR-O määratletakse järgmiselt:

Formula

2.

 Arvutamise eesmärgil:

a)

„üürileandmise eesmärgil ostetud varaga seotud laen“ kattub L määratlusega punkti 1 alapunktis 2, kuid on piiratud üürileandmise eesmärgil ostetud vara finantseerimiseks kasutatud elamukinnisvaralaenudega;

b)

„netoüüritulu aastas“ on üürileandmise eesmärgil ostetud varalt aastas teenitav üüritulu, millest on maha arvatud vara väärtuse säilitamiseks kantud kulud enne maksude maha arvamist;

c)

„brutoüüritulu aastas“ on üürileandmise eesmärgil ostetud vara üürnikele väljaüürimisest aastas teenitav üüritulu, enne vara väärtuse säilitamiseks kantud kulude ja maksude mahaarvamist;

LTR-O arvutamiseks peaks kasutama netoüüritulu aastas. Juhul kui see teave ei ole kättesaadav, võib alternatiivina kasutada brutoüüritulu aastas.
“.

(1)  Ehitusjärgus kinnisvara puhul arvutatakse LTV-O konkreetsel ajahetkel n järgmiselt:

Formula

Kui i = 1, …, n osutab laenuosadele, mis on väljastatud kuni ajahetkeni n, siis V 0 on kinnisvaratagatise (näiteks maa) algne väärtus ning Formula osutab muutusele vara väärtuses n laenumakse väljastamiseni.

V LISA

Soovituse ESRN/2016/14 V lisa asendatakse järgmisega:

„V LISA

JUHISED MÄÄRATLUSTE JA NÄITAJATE KOHTA

Käesolevas lisas on toodud juhised näitajate ning eelkõige III lisa toodud määratlustega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Eesmärgiks ei ole anda täpseid tehnilisi juhiseid III lisa vormide täitmise kohta kõikvõimalikel juhtudel. Määratluste ja meetodite kohta antakse juhiseid, millest võib teatud juhtudel võib turgude või turusegmentide eripärade arvesse võtmiseks kõrvale kalduda.

1.   Ärikinnisvara määratlused

Praegu puudub liiduülene ärikinnisvara määratlus, mis oleks makrotasandi usaldatavusjärelevalve jaoks piisavalt täpne.

a)

Määrus (EL) nr 575/2013 määratleb artikli 4 lõike 1 punktis 75 küll elamukinnisvara, kuid ärikinnisvara täpne määratlus piirdub büroode ja muude äripindade kirjeldusega artiklis 126. Samuti sätestab määrus, et vara väärtus ei tohiks sõltuda laenuvõtja krediidikvaliteedist ega tagatiseks olevast ärikinnisvara projekti tootlusest.

b)

Euroopa Pangandusjärelevalve on määratlenud kasuliku täiendava kriteeriumi: vara peamine kasutusotstarve „peab olema seotud majandustegevusega“ (1). Kuigi asjaomane täiendav kriteerium on kasulik, ei ole see makrotasandi usaldatavusjärelevalve perspektiivist siiski piisavalt täpne.

c)

Võimalikuks ärikinnisvara määratluse allikaks on ka Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) (2). Kuigi selle soovituse vastu võtmise ajal oli põhjendatud täpsemate määratluste vajadus finantsstabiilsuse jaoks, on äsjane areng osutanud vajadusele kooskõlastada ärikinnisvara määratlus määrusega (EL) 2016/867, mis lihtsustaks riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste jälgimistegevust ja finantsanalüüsi ning võimaldaks täielikku riikide võrreldavust.

d)

G20 andmelünkade algatus (3) koosneb kahekümnest majandus- ja finantsstatistika edendamise soovitusest, mis algatati eesmärgiga parandada majandus- ja finantsandmete kättesaadavust ja võrreldavust pärast 2007-2008 finantskriise. G20 andmelünkade algatuse teise etapi soovitustes (DGI-2) II.17 ja II.18 (4) rõhutati vajadust parandada nii elamu- kui ka ärikinnisvara statistika kättesaadavust. Pärast seda algatust koostas komisjon (Eurostat) 2017. aastal aruande „Commercial property price indicators: sources, methods and issues“, (5) mis käsitleb ärikinnisvara indeksitega seotud andmeallikaid ja metoodikat eesmärgiga paremini teavitada statistika koostajaid ja kasutajaid alternatiivsetest andmeallikatest, mõõtmise meetoditest ja olulistest küsimustest.

e)

Ärikinnisvara eristab elamukinnisvarast ka Baseli pangajärelevalve komitee konsulteerimisdokument krediidiriski standardmeetodi läbivaatamise kohta (6). Elamukinnisvara riskipositsioon on määratletud kui positsioon, mis on tagatud kinnisvaraga, mida saab kasutada eluasemena ning mis vastab kõikidele kohalduvatele õigusaktidele kinnisvara kasutamiseks elamuasemena, st. elamukinnisvarana. Ärikinnisvara riskipositsioon on määratletud kui positsioon, mis on tagatud kinnisvaraga, mis ei ole elamukinnisvara.

Arvestades eespool osutatud määratluste piiratust, annab käesolev soovitus ärikinnisvara määratluse eelkõige makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil. Ärikinnisvara (commercial real estate, CRE) määratletakse kui tulu teeniv, olemasolev või arendusjärgus kinnisvara (sh üüripind); või omaniku kasutuses olev valmis või ehitusjärgus kinnisvara äri- vm tegevuseks, mis ei ole liigitatud elamukinnisvaraks; sh sotsiaaleluruumid.

Kas ärikinnisvara mõiste peaks hõlmama ka kinnisvaraarendused, on vaieldav. Riikide praktika on siin erinev. Mitme liikmesriigi kogemus hiljutises finantskriisis näitas, kui oluline on finantsstabiilsuse jaoks jälgida majandustegevusega seotud investeeringuid ja rahastust.

Tuluteeniv kinnisvara määratletakse kui kogu kinnisvara, mis teenib tulu väljaüürimise või kasumit müügi arvelt. Seetõttu on üürileandmise eesmärgil ostetud elamu ja üüripinnad mõlemad tuluteeniva kinnisvara alaliigid.

Üürileandmise eesmärgil ostetud elamu on füüsiliste isikute poolt omatav mistahes kinnisvara, mille peamine eesmärk on üürnikele väljaüürimine. Üürileandmise eesmärgil ostetud elamu on elamu- ja ärikinnisvara vahepeal. Kuna selles osalevad enamasti osalise koormusega mitteprofessionaalsed üürileandjad, kelle kinnisvaraportfell on väike, tuleks seda finantsstabiilsuse seisukohast käsitleda pigem elamukinnisvara kui ärikinnisvarasektorina. Seetõttu liigitatakse üürileandmise eesmärgil ostetud elamu elamukinnisvaraks ja jääb seega ärikinnisvara mõistest välja, kuigi seda siiski loetakse tuluteenivaks kinnisvaraks. Selgete riskitunnuste tõttu soovitatakse riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel seirata selle turu alaliigi arengut eraldi alajaotusena, kui see tegevus on olulise riski allikaks või moodustab olulise osa riigi elamukinnisvara kogulaenude positsioonidest või voogudest. Sel põhjusel lisatakse elamukinnisvaralaenudele jaotused üürileandmise eesmärgiga ostetud vara laenude ja omanikukasutuses vara laenude jaoks. Elamukinnisvaraks loetakse ka üürileandmise eesmärgil ostetud elamu, mis on ehitusjärgus. Samuti loetakse elamukinnisvaraks eluasemed, mis on ehitatud eluasemena kasutamise eesmärgil omanike poolt.

Üüripinnad on kinnisvara, mis on juriidiliste isikute (näiteks elukutseliste investorite) omandis ja mille eesmärk on väljaüürimine üürnikele. Ka seda vara loetakse tuluteenivaks kinnisvaraks ja liigitatakse ärikinnisvaraks. Lisaks sellele liigitatakse ärikinnisvaraks, eelkõige tuluteenivaks arendusjärgus kinnisvaraks, ehitusjärgus olevad üüripinnad. Finantsstabiilsuse eesmärkidel võib asjakohane olla ka üüripindade rahastamise seire. Selleks on nendele laenuliikidele ette nähtud eraldi alajaotused.

Ärikinnisvara, nii olemasolev kui ehitusjärgus, mõiste hõlmab tuluteeniva kinnisvara, v.a üürileandmise eesmärgil ostetud elamu ja üüripinnad. Selline tuluteeniv kinnisvara on näiteks väljaüüritud büroopinnad ja äripinnad. Sellist liiki ehitusjärgus olevat tuluteenivat kinnisvara loetakse tuluteenivaks arendusjärgus kinnisvaraks ja liigitatakse ärikinnisvaraks.

Omaniku kasutuses olev kinnisvara, mida kasutatakse oma äri- vm tegevuseks, hõlmab äripinnad või eriotstarbelise kinnisvara, näiteks kirikud, ülikoolid, muuseumid, jne. See on vaieldav, kas omaniku kasutuses olev kinnisvara, mida kasutatakse oma äri- vm tegevuseks, tuleks liigitada ärikinnisvaraks või muud liiki kinnisvaraks. Riigi praktikad on selles osas erinevad, kuna mõnes liikmesriigis eristatakse selle kinnisvaraga seotud riske muudest ärikinnisvaraga seotud riskidest. Kuigi need riskid võivad liikmesriikides olla erinevad, on siiski tähtis neid finantsstabiilsuse eesmärkidel jälgida. Seetõttu on omaniku kasutuses olev kinnisvara, mida kasutatakse oma äri- vm tegevuseks, hõlmatud ärikinnisvara mõistes. Lisaks sellele on liikmesriikide kinnisvaraturgude rahastamise eripära arvessevõtmiseks lisatud alajaotused, et jälgida neid rahastamise liikidega seotud riske eraldi. Omaniku kasutuses olev kinnisvara, mida kasutatakse oma äri- vm tegevuseks, tuleks lugeda ärikinnisvaraks nii ehitusjärgus kui ka lõpetatuna.

Sotsiaaleluruumid on kinnisvaraturu kompleksne segment ning võib erinevates riikides avalduda erinevates vormides. Kuna sotsiaaleluruume üldjuhul ei ehita, omanda ega renoveeri füüsilised isikud, liigitatakse see ärikinnisvaraks, mitte elamukinnisvaraks. Samas on mõnes liikmesriigis finantsstabiilsuse kaalutlustel oluline jälgida seda liiki varast tulenevaid riske eraldi alajaotuses. Selleks on nendele laenuliikidele ette nähtud eraldi alajaotused. Lisaks loetakse riigi omandis olevate sotsiaaleluruumide eesmärgiks valitsemissektori eesmärgi täitmist ja seega liigitatakse see ärikinnisvaraks. Ehitusjärgus olevad sotsiaaleluruumid loetakse samuti ärikinnisvaraks, kuna see loetakse tuluteenivaks arendusjärgus kinnisvaraks.

Muu ehitusjärgus kinnisvara loetakse elamu- või ärikinnisvaraks vastavalt mõistetele punktis 4 ja 38 2. jao punkti 1 alapunktis 1.

2.   Ärikinnisvara andmeallikad

2.1.   Füüsilise ärikinnisvaraturu näitajad

Füüsilise ärikinnisvaraturu näitajaid on võimalik koguda:

a)

avalikest allikatest, näiteks riigi statistikaametist või kinnistusregistrist; või

b)

erasektori andmeesitajatelt, kelle andmed katavad olulise osa ärikinnisvaraturust.

Ülevaate kättesaadavatest hinnaindeksitest ja võimalikest andmeallikatest on antud ESRNi aruandes ELi ärikinnisvara ja finantsstabiilsuse kohta (7).

2.2.   Finantssüsteemi ärikinnisvara riskipositsioonide näitajad

Andmeid turuosaliste (vähemalt finantssektori turuosaliste) riskipositsioonide kohta on võimalik koguda järelevalvearuandluse raames. Teatavaid andmeid koguvad riikide tasandil juba praegu ka EKP ja EIOPA. Samas ei ole need andmed väga täpsed. Uued järelevalvearuandluse vormid pankadele (st finantsaruandlus (FINREP) ja ühtne aruandlus (COREP) kindlustusseltsidele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ) (8) ja investeerimisfondidele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL) (9) annavad täpsema ülevaate finantseerimisasutuste ärikinnisvaraga seotud riskidest.

Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilises klassifikaatoris (NACE rev 2.0) toodud klassifikatsioone võib kasutada finantseerimisasutuste ärikinnisvaraga seotud riskide liigitamiseks, sest need on liidu institutsioonide poolt laiapõhjaliselt kokku lepitud ning neid kasutatakse pankade ja kindlustusseltside regulaarse aruandluse vormidel. Siin on asjakohased kaks valdkonda:

a)

jaotis F: ehitus, v.a tsiviilehitus, ja

b)

jaotis L: kinnisvaraga seotud tegevus, v.a kinnisvarabürood.

NACE klassifikaatorite kasutamise peamiseks miinuseks on asjaolu, et nimetatud klassifikaatorid käsitlevad majandussektoreid, mitte laene. Näiteks kinnisvaraettevõttele antud laen masinapargi täiendamiseks esitatakse jaotise L all, kuigi tegemist ei ole ärikinnisvaraga seotud laenuga.

2.3.   Erasektori andmete kasutamine

Kui riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused kasutavad ärikinnisvara näitajate kogumiseks erasektori andmeesitajate andmeid, peaksid nad välja tooma erinevused kohaldamisala ja määratluste osas, võrreldes käesoleva soovitusega. Samuti peaksid nad täpsustama andmeesitaja poolt kasutatud peamisi meetodeid ja valimi koosseisu. Erasektori andmeesitaja andmed peavad olema representatiivsed üldise turu ja soovituses D sätestatud asjakohaste jaotuste osas:

a)

kinnisvara liik;

b)

kinnisvara asukoht;

c)

investori liik ja riik;

d)

laenuandja liik ja riik;

3.   Näitajate asjakohased jaotused

Soovituses D sätestatud asjakohaste jaotuste osas peaksid riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused olema võimelised andma hinnangu jaotuste asjakohasuse kohta riigi ärikinnisvaraturul, kui neid kasutatakse järelevalve eesmärgil, võttes muu hulgas arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

„Kinnisvara liik“ osutab ärikinnisvara peamisele kasutusotstarbele. Ärikinnisvara näitajate puhul peaks see jaotus hõlmama järgmised kategooriad:

a)

elamud, sh mitmepereelamud;

b)

jaemüük, näiteks hotellid, restoranid, kaubanduskeskused;

c)

bürood, näiteks peamiselt töö- või ärikontoritena kasutatav vara;

d)

tööstus, näiteks tootmise, turustamise ja logistika otstarbel kasutatav vara;

e)

muud liiki ärikinnisvara.

Kui vara võimaldab kasutamist erinevatel otstarvetel, tuleks kasutust käsitleda eraldi (näiteks konkreetseks otstarbeks eraldatud pind), kui selline jaotus on mõistlik; vastasel juhul tuleks vara liigitada vastavalt peamisele kasutusotstarbele.

„Kinnisvara asukoht“ osutab kinnisvaraturu geograafilisele jaotusele (näiteks regioonide kaupa) või allturgude kohta, sh kõrgelthinnatud (prime) ja teisejärgulised (non-prime) asukohad. Kõrgelthinnatud asukohaks peetakse tavaliselt asjaomase turu parimat asukohta, mis väljendub ka üüritootluses (mis on üldjuhul turu madalaim). Kontorihoonete puhul võib selleks olla suurlinna keskus. Jaemüügipindade puhul võib selleks olla linna keskus, kus liigub palju jalakäijaid, või keskse asukohaga kaubanduskeskus. Logistikahoonete puhul võib selleks olla vajaliku infrastruktuuri ja teenustega koht, millel on väga hea juurdepääs transpordivõrgustikule.

„Vara jurisdiktsioon“ osutab territooriumile liikmesriigi kodumaises finantssüsteemis, kus vara on antud laenutagatiseks. Siia kuuluvad järgmised alajaotused:

a)

riigisisene territoorium;

b)

riigiväline territoorium, mille osas antakse jaotused konkreetsete riikide kohta, mida riigi makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutus peab finantsstabiilsuse eesmärgil vajalikuks.

„Investori liik“ osutab laiale investorite kategooriale, näiteks:

a)

pangad;

b)

kindlustusseltsid;

c)

pensionifondid;

d)

investeerimisfondid;

e)

varahaldusettevõtted;

f)

muud.

Tõenäoliselt on kättesaadavad üksnes registreeritud laenuvõtjate ja investorite andmed. Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peaksid olema teadlikud asjaolust, et registreeritud laenuvõtja või investor võib erineda lõplikust laenuvõtjast või investorist, kelle juures asub lõplik finantsrisk. Seetõttu soovitatakse asutustel võimaluse korral seirata teavet lõpliku laenuvõtja või investori kohta, kasutades näiteks turuosalistelt kogutud andmeid, et paremini mõista turuosaliste käitumist ja riske.

„Laenuandja liik“ osutab laiale laenuandjate kategooriale, näiteks:

a)

pangad, sealhulgas „halvad pangad“;

b)

kindlustusseltsid;

c)

pensionifondid.

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused võivad kohaliku ärikinnisvarasektori omapära arvesse võtmiseks investorite ja laenuandjate liikide nimekirja korrigeerida.

„Riik“ osutab riigile, kus turuosaline on asutatud. Investorite ja laenuandjate riigid tuleks jagada vähemalt kolme geograafilisse kategooriasse:

a)

riigisisene;

b)

muu Euroopa Majanduspiirkond;

c)

välismaailm.

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peaksid olema teadlikud asjaolust, et registreeritud investori või laenuandja riik võib erineda lõpliku investori või laenuandja riigist, kus asub lõplik risk. Seetõttu peaksid asutused seirama ka teavet lõpliku laenuandja või investori kohta, näiteks turuosalistelt kogutud andmeid kasutades.

Jaotusi soovituses D2 loetakse soovituslikuks miinimumiks. Samas ei ole riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel keelatud kasutada mis tahes täiendavaid jaotusi, mida nad peavad finantsstabiilsuse eesmärgil vajalikuks oma määratluste ja näitajate alusel ning võttes arvesse oma riigi ärikinnisvaraturu eripära. Täiendavate jaotuste osas võivad riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused jälgida ja liigitada neid turusegmente vastavalt oma riigi ärikinnisvaraturu vajadusele. Kui teatavaid ärikinnisvara või elamukinnisvara alaliike ei peeta finantsstabiilsuse eesmärgil asjakohasteks, võivad riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused mitte jälgida riske, mis tulenevad nendest varaliikidest ja/või nende rahastamisest. Sellistel juhtudel loetakse riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste tegevusetus põhjendatuks, kui selle kohta on antud piisav selgitus.

4.   Füüsilise turu näitajate arvutamise meetodid

Ärikinnisvara hind osutab konstantse kvaliteediga väärtusele, st kinnisvara turuväärtusele, millest on kvaliteedi korrigeerimise teel maha arvestatud kvaliteedimuutused, näiteks amortiseerumine (ja vananemine) või väärtuse kasv (näiteks renoveerimine).

Eurostat on alustatud töö tulemusena välja andnud juhised, mille kohaselt tuleks hinnainfot koguda tegelike tehingute põhjal. Juhul kui asjaomased andmed ei ole kättesaadavad ja/või täielikult representatiivsed, võib andmeid hinnata ligikaudselt hindamisandmete põhjal, eeldusel et asjaomased andmed peegeldavad hetke turuväärtust, mitte jätkusuutliku hinna arvutamise meetodit.

5.   Finantssüsteemi ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide hindamine

Finantssüsteemi ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonid hõlmavad pankade ning vahel ka kindlustusseltside laene ning kindlustusseltside, pensionifondide ja investeerimisfondide investeeringuid. Investeeringud võivad hõlmata nii otseselt (näiteks ärikinnisvara omand) kui kaudselt (väärtpaberite ja investeerimisfondide kaudu) omatavat ärikinnisvara. Juhul kui laenuandja või investor kasutab ärikinnisvara finantseerimise meetodina eriotstarbelist rahastamisvahendit, tuleb see laen või investeering lugeda otseseks ärikinnisvaralaenuks või -omandiks (asukoha meetod).

Asjaomaste riskide hindamisel tervikuna peaksid riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused võtma arvesse topeltarvestuse riski. Ärikinnisvarasse saab investeerida nii otseselt kui kaudselt. Näiteks pensionifondid ja kindlustusseltsid investeerivad ärikinnisvarasse sageli kaudselt.

Riskipositsioone võib olla keeruline hinnata välismaiste turuosaliste puhul, kes võivad moodustada turu olulise osa (10). Kuivõrd asjaomased turuosalised on ärikinnisvaraturu toimimise seisukohast olulised, on soovitav nende tegevust seirata.

Kuna ärikinnisvaraga seotud tegevusest tulenev kahju koondub pankade ärikinnisvaralaenudesse, peaksid riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused pöörama sellele erilist tähelepanu.

6.   LTV arvutamise meetodid

LTV-O ja LTV-C arvutamise meetodid on toodud IV isas. Suhtarvude arvutamisel ärikinnisvara osas tuleks aga arvesse võtta mitmeid erisusi.

Sündikaatlaenu puhul tuleks LTV-O arvutada kõikide laenuvõtjale antud laenude algsummas, võrreldes kinnisvara väärtusega laenu algatamisel. Mitme kinnisvara puhul tuleks LTV-O arvutada laenu(de) algsumma ja kinnisvarade koguväärtuse suhtarvuna.

Kuna ärikinnisvarasektori varasid on vähem ja nad on heterogeensemad kui elamukinnisvara sektoris, on kohasem arvutada LTV-C üksikute varade väärtushinnangu põhjal, mitte väärtuse- või hinnaindeksi põhjal.

Riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peavad ka jälgima LTV jaotust, pöörates eritähelepanu kõige riskantsematele laenudele, st kõrgeima LTVga laenudele, sest kahjum tuleneb sageli riskiskaala äärtest.

7.   Intressikulude kattekordaja (ICR) ja võla teenindamise kattekordaja (DSCR) arvutamise meetodid

Intressikulude kattekordaja (ICR) ja võla teenindamise kattekordaja (DSCR) osutavad tuluteenivalt varalt või varade kogumilt saadavale üüritulule, või vara(de) omaniku äri- vm tegevusest tekkinud rahavoole, millest on maha arvestatud maksud ja laenuvõtja poolt vara väärtuse säilitamiseks kantud kulud ja - rahavoo puhul - muude vara kasutamisega otseselt seotud kulude ja tulude korrigeerimine.

ICR määratletakse järgmiselt:

Formula

ICRi arvutamise eesmärgil:

a)

„aasta netotulu“ hõlmab aasta üüritulu üürnikele üüritavalt varalt või vara omaniku äri- vm tegevusest tekkinud aasta rahavoo, millest on maha arvatud maksud ja vara väärtuse säilitamiseks kantud kulud ja - rahavoo puhul - muude vara kasutamisega otseselt seotud kulude ja tulude korrigeerimine.

b)

„intressikulud aastas“ on ärikinnisvara või -varade kogumiga tagatud laenuga seotud intressikulud aastas.

ICRi eesmärk on mõõta, kas varalt teenitav tulu on piisav laenuvõtja vara ostmisest tulenevate intressikulude katmiseks. Seetõttu tuleks ICRi analüüsida vara tasandil.

DSCR määratletakse järgmiselt:

Formula

DSCRi arvutamise eesmärgil:

a)

„aasta netotulu“ hõlmab aasta üüritulu üürnikele üüritavalt varalt või vara omaniku äri- vm tegevusest tekkinud aasta rahavoo, millest on maha arvatud maksud ja vara väärtuse säilitamiseks kantud kulud ja - rahavoo puhul - muude vara kasutamisega otseselt seotud kulude ja tulude korrigeerimine.

b)

„„võla teenindamine aastas“ on ärikinnisvara või -varade kogumiga tagatud laenuga seotud võla teenindamine aastas.

DSCRi eesmärk on hinnata kinnisvarast laenuvõtjale tuleneva koguvõlakoormuse osakaalu. Seega hõlmab määratlus mitte ainult intressikulud vaid ka laenu amortisatsiooni, st. põhisumma tagasimaksed. Antud näitaja puhul on peamiseks küsimuseks, kas see tuleks arvutada vara tasandil või laenuvõtja tasandil. Tavaliselt antakse ärikinnisvaralaenu regressiõiguseta, st laenuandjal on õigus nõuda tagasimakseid üksnes varalt teenitava tulu, mitte aga laenuvõtja muude sissetulekute või varade arvelt. Seetõttu on realistlikum ja kohasem arvutada DSCRi vara tasandil. Laenuvõtja muudele sissetulekutele keskendumine tekitaks probleeme konsolideerimisega, mis teeksid liikmesriikideülese võrreldava mõõdiku määratlemise veel keerulisemaks.

8.   Tuluteeniva kinnisvaraarenduse täiendavad näitajad

Tuluteeniva arendusjärgus vara osas võivad riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused seirata laenusumma ja kulude suhtarvu (LTC) ja mitte suhtarvu „LTV algatamisel“. LTC on kõikide väljastatud laenude algsumma seoses vara valmisehitamise kuludega.

Lisaks peaksid riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused seire läbiviimisel keskenduma kõige riskantsematele arengutele, näiteks juhtumitele, kus väljaüürimiseelsed või müügieelsed suhtarvud on väga madalad. Ehitusjärgus hoone puhul on väljaüürimiseelne suhtarv võrdne pinnaga, mis on laenu väljastamise hetkel kinnisvaraarendaja poolt juba üürile antud, võrreldes rajatud kogupinnaga pärast ehituse lõpetamist. Müügieelne suhtarv on omakorda võrdne pinnaga, mis on laenu väljastamise hetkel kinnisvaraarendaja poolt müüdud, võrreldes rajatud kogupinnaga pärast ehituse lõpetamist.

9.   Ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide iga-aastane avaldamine Euroopa järelevalveasutuste poolt

Euroopa järelevalveasutustel soovitatakse regulaarse aruandluse vormide kaudu kogutavate andmete põhjal vähemalt kord aastas avaldada agregeeritud teave ning individuaalsed andmed nende järelevalve alla kuuluvate üksuste riskipositsioonide kohta erinevate kiidu riikide ärikinnisvara turgudel. Eeldatakse, et see avaldamine annab riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustele parema arusaama teiste liikmesriikide üksuste tegevuse kohta nende riigisisesel ärikinnisvaraturul. Kui avaldatud andmete ulatuse ja kvaliteedi osas on kahtlusi, tuleks avaldamisel lisada vastav märkus.

Reeglina peaksid Euroopa järelevalveasutused võimaldama liidu riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel hinnata kõikide liidu finantseerimisasutuste riskipositsioone selle riigi turul. See tähendab, et finantseerimisasutuste poolt liidus kogutud andmed tuleks riigi tasandil koondada.

Asjaomase agregeeritud teabe avaldamisel peaksid Euroopa järelevalveasutused kasutama teavet kehtestatud aruandluse vormidel, mis näitavad krediidiriskide positsioonide ja/või (otseste ja kaudsete) investeeringute geograafilist jaotust. Kui aruandevormidel on toodud jaotus NACE koodide (11) kaupa, võiks ärikinnisvara olla hõlmatud nii jaotises F kui L, kuigi rangelt võttes tuleks mõned alaliigid käesolevas soovituses sätestatud ärikinnisvara määratluse kohaselt välja jätta.

“

(1)  Vt: EBA küsimus ID, 2014, 1214, 21. november 2014.

(2)  Euroopa Keskpangamäärus (EL) nr 2016/867, 18. mai 2016, granulaarsete krediidi- ja krediidiriski andmete kogumise kohta (EKP/2016/13) (ELT L 144, 1.6.2016, lk 44).

(3)  Finantsstabiilsuse nõukogu ja Rahvusvaheline Valuutafond, The financial crisis and information gaps – report to the G-20 finance ministers and central bank governors, 29. oktoober 2009.

(4)  Finantsstabiilsuse nõukogu ja Rahvusvaheline Valuutafond, Sixth Progress Report on the Implementation of the G-20 Data Gaps Initiative, September 2015.

(5)  ‘Commercial property price indicators: sources, methods and issues’, Statistical Reports 2017. aasta väljaanne, Eurostat, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2017.

(6)  Baseli pangajärelevalve komitee, Revisions to the Standardised Approach to credit risk – second consultative document, detsember 2015.

(7)  ESRN, Aruanne „Report on Commercial Real Estate and Financial Stability in the EU“, detsember 2015, eelkõige II lisa punkt 2.2.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(10)  ESRN, Report on residential real estate and financial stability in the EU, detsember 2015, eelkõige punkt 2.3 ja taustinfo 1.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

13.8.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/43

KOMISJONI TEATIS

Suunised kolmandate riikide pakkujate ja kaupade osalemise kohta ELi hanketurul

(2019/C 271/02)

Sisukord

Milleks sellised suunised? 44
Õigusraamistik 45

1.

 Kolmandate riikide pakkujate ja kaupade juurdepääs ELi hanketurule 46

1.1.

 Rahvusvaheliste hangete lepingud ja rahvusvaheliste hangete instrument 46

1.2.

 Sektori- ja projektipõhised eeskirjad ja lepingud 47

1.2.1.

 Valitsustevaheliste lepingute alusel korraldatud hanked 48

1.2.2.

 Kommunaalsektori meetmed 48

1.2.3.

 Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hanked 49

1.3.

 Praktiline tähendus 50

2.

 Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused 51

2.1.

 Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tuvastamine 52

2.2.

 Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste uurimine 52

2.3.

 Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tagasilükkamine 53

2.4.

 Praktiline tähendus 54

3.

 Kvaliteedinormid – riigihangete strateegiline käsitlus 54

3.1.

 Investeeringute kavandamine 56

3.2.

 Kvaliteedikriteeriumide määratlemine hankemenetluses 58

3.3.

 Lepingu täitmise järelevalve 61

3.4.

 Praktiline tähendus 62

4.

 Euroopa Komisjoni antav praktiline abi 62

5.

 Lühikokkuvõte 63

KASUTATUD AKRONÜÜMID

Akronüüm

Tähendus

EMP

Euroopa Majanduspiirkond

EMAS

keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem

EL

Euroopa Liit

FTA

vabakaubandusleping

KHR

keskkonnahoidlikud riigihanked

GPA

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankeleping

ILO

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

IPI

Rahvusvaheliste hangete instrument

OECD

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

ELi toimimise leping

Euroopa Liidu toimimise leping

WTO

Maailma Kaubandusorganisatsioon

Milleks sellised suunised?

Euroopa Komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtsid 2019. aasta märtsis vastu ühisteatise Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule, milles esitati „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (1) (teatis) ning nõuti „ennetavat lähenemisviisi, et tugevdada [ELi] konkurentsivõimet ja tagada võrdsed võimalused“.

EL peaks jätkuvalt püüdlema selle poole, et tema majandussuhetes valitseksid tasakaalustatumad ja vastastikusemad tingimused. Selles on tähtis osa riigihangetel, mis moodustavad ligikaudu 14 % ELi sisemajanduse koguproduktist.

Üks siseturu peamisi saavutusi on ühtne riigihanketurg. Pakkumiskutsete avaldamine kogu ELis tagab läbipaistvuse ja loob võimalused ettevõtetele kogu liidus. Eeskirjade parema rakendamisega välismaiste pakkujate suhtes püütakse tagada rangeimad kvaliteedinormid protsessi kõigis etappides, kulutõhusus, projektide jätkusuutlikkus ja võrdsed võimalused hankemenetlustes osalevate ELi ja kolmandate riikide ettevõtjate vahel.

Seepärast on komisjon võtnud kohustuse avaldada „suunised välismaiste pakkujate ja kaupade osalemist ELi hanketurul käsitleva õigusraamistiku kohta, võttes arvesse ELi ja rahvusvahelisi norme riigihangete valdkonnas (sealhulgas põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohta) ning turvalisuse, töö- ja keskkonnaõiguse norme“ (7. meede).

Euroopa Ülemkogu toetas komisjoni lähenemisviisi ja nõudis, et liit kaitseks „oma huvisid seoses kolmandate riikide ebaausate tavadega, kasutades täiel määral ära kaubanduse kaitsevahendeid ja meie riigihangete-eeskirju ning tagades riigihangete valdkonnas tõhusa vastastikkuse kolmandate riikidega“. Ülemkogu rõhutas, et „tuleks tagada aus konkurents ühtsel turul ja ülemaailmselt, seda nii tarbijate kaitsmiseks kui ka majanduskasvu ja konkurentsivõime tugevdamiseks, kooskõlas liidu pikaajaliste strateegiliste huvidega“ (2).

Lisaks on komisjon koos liikmesriikidega võtnud kohustuse vaadata enne 2019. aasta lõppu läbi praeguse raamistiku rakendamine, et teha kindlaks puudujäägid. Selle raames tuvastatud puudusi hinnatakse põhjalikult, pöörates erilist tähelepanu lünkadele, mis võivad takistada võrdsete võimaluste tagamist hankemenetlustes osalevatele ELi ja kolmandate riikide ettevõtjatele.

Kolmandate riikide pakkujatele, kaupadele ja teenustele ei kehti alati samad või samaväärsed keskkonna-, sotsiaal- või tööstandardid kui ELi ettevõtjatele. Ka ei pruugi kolmandate riikide pakkujatele kehtida ELis kohaldatavate riigiabi eeskirjadega sama ranged eeskirjad, mis võib asetada ELi pakkujad, kaubad ja teenused ebasoodsamasse olukorda. ELi riigihanke-eeskirju tuleb kohaldada viisil, mis tagab, et ELi ja kolmandate riikide pakkujatele kehtivad samad või samaväärsed standardid ja nõuded.

Et vähendada moonutusi, mida Euroopa hanketurgudel põhjustavad kolmandate riikide subsiidiumid või muu riigipoolne rahastamine, on tõenäoliselt vaja mitmeosalist sekkumist. Sealjuures on tähtis kohaldada põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi käsitlevaid norme, kuid see ei pruugi olla piisav ja vajalikuks võib osutuda täiendav analüüs.

Teatises tuletatakse meelde komisjoni ka võetud kohustust tagada välismaistele hanketurgudele juurdepääsu vastastikkus. Aastate jooksul on EL oma hanketurud kolmandatele riikidele suurel määral avanud, kuid ELi ettevõtjatel on sageli raske pääseda ligi hankevõimalustele teatavatel välisturgudel. Komisjon esitas 2016. aastal muudetud ettepaneku rahvusvaheliste hangete instrumendi kohta, (3) mille vastuvõtmisega avatakse uksed ELi ettevõtjatele ja neil on võimalik võistelda kolmandate riikide ettevõtjatega võrdsetel alustel.

Võttes kohustuse rakendada teatises nimetatud meetmeid, kinnitas komisjon, et peab tähtsaks ausa konkurentsi ja võrdsete võimaluste edendamist riigihangete siseturul.

Kooskõlas teatise „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ eesmärkidega soovitakse käesolevate suunistega abistada avaliku sektori hankijaid, selgitades asjakohastes ELi õigusaktides sätestatud riigihankemenetluste teatavaid praktilisi aspekte, kui hangetes osalevad kolmandate riikide pakkujad. Samuti edendatakse põhimõtet, et riigihankemenetlustes ei võeta arvesse ainult hinda, vaid ka rangete Euroopa normide, eelkõige töö-, keskkonna- ja julgeolekunormide järgimist. Seeläbi aidatakse tagada võrdsed võimalused ELi pakkujate, kaupade ja teenustega. Suunistes lähtutakse teatisest „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“, (4) millega seati sisse ulatuslik partnerlus liikmesriikidega, et suurendada riigihangete tõhusust. Olemasoleva õigusraamistiku pakutavate võimaluste teadmine ja kasutamine aitab tugevdada ühtset turgu ning edendada ELi hanketurul võrdseid võimalusi.

Õigusraamistik

Riigihankeraamistik on sätestatud mitmes õigusaktis. Euroopa Liidu toimimise lepingu (5) järgi kohaldatakse ELis riigihangete suhtes selliseid aluspõhimõtteid nagu läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine. Riigihankedirektiivides on sätestatud minimaalsed ühtlustatud riigihanke-eeskirjad, millega reguleeritakse seda, kuidas avaliku sektori asutused ja teatavad avaliku sektori kommunaalettevõtjad soetavad kaupu, ehitustöid ja teenuseid. Eeskirjad võetakse üle riigisisesesse õigusesse ja neid kohaldatakse pakkumuste suhtes, mille rahaline väärtus ületab teatava summa. Menetluseeskirju kohaldatakse iga hanke suhtes olenemata pakkuja päritoluriigist.

ELi sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes on määratletud, kellele on tagatud juurdepääs ELi hanketurule. Peamine asjakohane leping on riigihankeleping (GPA), (6) millega avatakse ELi hanketurg lepingu teistele pooltele. Lisaks on hankeid käsitlevaid peatükke mitmes ELi vabakaubanduslepingus (FTA). Käesolevad suunised ei asenda asjakohaseid riigihankealaseid õigusakte ja neid ei tohiks pidada õigusaktides sätestatud nõuete täitmise juhendiks. Üksnes Euroopa Liidu Kohus on pädev ELi õigust lõplikult ja siduvalt tõlgendama (7). Suunised ei piira ELi poolt oma kaubanduspartnerite suhtes võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

1.   Kolmandate riikide pakkujate ja kaupade juurdepääs ELi riigihanketurule

Direktiivi 2014/24/EL artikkel 25

WTO riigihankelepingu Euroopa Liitu käsitleva I liite üldiste märkuste ning 1., 2., 4. ja 5. lisa (8) ning teiste liidu jaoks kohustuslike rahvusvaheliste lepingute reguleerimisala piires kohtlevad avaliku sektori hankijad kõnealuste lepingute osaliste ehitustöid, asju, teenuseid ja ettevõtjaid sama soodsatel tingimustel kui liidu ehitustöid, asju, teenuseid ja ettevõtjaid.

EL tegutseb agaralt selle nimel, et luua Euroopa ettevõtjatele hankevõimalusi, toetades kolmandate riikide hanketurgude vastastikust avamist. Rahvusvahelistel läbirääkimistel on EL toetanud kvaliteedikriteeriumide (sh keskkonna-, sotsiaal-, töö- ja innovatsiooniaspektid) laialdasemat kasutuselevõttu ja hoogsamat rahvusvaheliste hanketurgude avamist.

EL on võtnud mitme rahvusvahelise lepinguga (nt WTO riigihankeleping ja hangetealaseid peatükke sisaldavad kahepoolsed vabakaubanduslepingud) kohustuse anda juurdepääs oma riigihanketurule mitme kolmanda riigi teatavatele ehitustöödele, asjadele, teenustele ja ettevõtjatele.

Sellele vastavalt nähakse riigihankedirektiivides ette, et kohaldatavate lepingute reguleerimisala piires kohtlevad ELi avaliku sektori hankijad kõnealuste lepingute osaliste ehitustöid, asju, teenuseid ja ettevõtjaid sama soodsatel tingimustel kui ELi ehitustöid, asju, teenuseid ja ettevõtjaid (9).

Väljaspool seda kohustust ei ole ELi hankemenetlustele tagatud juurdepääsu ettevõtjatele, kes on pärit kolmandast riigist, mis ei ole sõlminud lepingut ELi hanketuru avamiseks, või kelle kaupade, teenuste ega ehitustööde suhtes ei kehti selline leping, ja nad võidakse ELi hankemenetlustest kõrvale jätta.

1.1.   Rahvusvaheliste hangete lepingud ja rahvusvaheliste hangete instrument

WTO riigihankeleping (GPA)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) egiidi all sõlmitud riigihankeleping võimaldab ülejäänud 19 lepinguosalisest WTO partneriettevõtjatel osaleda ELi teatavates avaliku sektori hangetes ning ELi ettevõtjatel osaleda ülejäänud 19 WTO partneri hangetes.

Kahepoolsed vabakaubanduslepingud

EL on sõlminud paljude maailma riikidega vabakaubanduslepingu, mis annab osaliste ettevõtjatele parema juurdepääsu teineteise riigihanketurgudele.

Sellised on näiteks hiljuti Kanada ja Jaapaniga sõlmitud kaubanduslepingud.

Kui avaliku sektori hankija saab pakkumuse kolmanda riigi ettevõtjalt, peaks ta kontrollima, kas pakkumuse suhtes kehtib ELi sõlmitud rahvusvaheline hankeleping, näiteks WTO riigihankeleping või vabakaubandusleping, et teha kindlaks, kas pakkujale on tagatud juurdepääs sellele hankele.

WTO riigihankelepingul on praegu 20 osalist: EL seoses oma 28 liikmesriigiga, Armeenia, Austraalia, Kanada, Hiina Taipei, Hongkong (Hiina), Island, Iisrael, Jaapan, Liechtenstein, Montenegro, Moldova, Norra, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea, Singapur, Šveits, Ukraina, Ameerika Ühendriigid ja Madalmaad (seoses Arubaga).

WTO riigihankeleping ja vabakaubanduslepingute riigihankealased peatükid ei kohaldu automaatselt lepinguosaliste kõigi riigihangete suhtes. WTO riigihankeleping ja vabakaubanduslepingud koosnevad kahest osast:

a)

põhimõtteid ja menetlusi käsitlevaid eeskirju sisaldavast õiguslikust tekstist ning

b)

iga lepinguosalise hõlmavusnimekirjast.

Hõlmavusnimekirjades määratakse kindlaks, millised avaliku sektori asutused peavad järgima kokkulepitud eeskirju ja millisel määral võivad kaupade ja teenuste hankes osaleda WTO riigihankelepingu teiste osaliste või vabakaubanduslepingu partnerite ettevõtjad (ning nende kaubad ja teenused).

See hõlmab ainult hankeid, mis ületavad iga osalise hõlmavusnimekirjades määratletud piirmäärad.

ELi turgu puudutavad hõlmavusnimekirjad (coverage schedules) on esitatud WTO riigihankelepingu I liite lisades ja vastavate vabakaubanduslepingute asjakohastes lisades. Neid allikaid kontrollides on avaliku sektori hankijal võimalik kindlaks teha, kas pakkujale (või tema kaupadele ja teenustele) on tagatud juurdepääs hankele.

EL toetab oma vabakaubanduslepingute kaudu keskkonna-, sotsiaal- ja tööaspektide arvesse võtmist, tingimusel et neid kohaldatakse mittediskrimineerivalt. Vabakaubanduslepingud aitavad ELi ja kolmandate riikide hanketurgude avamisega edasi minna.

Vabakaubanduslepingute puhul peavad avaliku sektori hankijad järgima samalaadset protsessi, et kontrollida kavandatud hanke ulatust. EL on riigihankeid ja turulepääsuks vajalikke kohustusi käsitlevad eeskirjad kirjutanud sisse paljudesse sõlmitud vabakaubanduslepingutesse. Vabakaubanduslepingud põhinevad enamjaolt WTO riigihankelepingu ülesehitusel.

Rahvusvaheliste hangete instrument

Komisjon on teinud ettepaneku luua rahvusvaheliste hangete instrument (IPI), (10) et edendada vastastikkust ja anda suurema mõjuvõimu läbirääkimistel kolmandate riikidega nende hanketurgude avamise üle ELi ettevõtjatele. Sellist mõjuvõimu on ilmselgesti vaja, et võidelda diskrimineerivate meetmete ja turgude sulgemise vastu.

Seepärast kutsus Euroopa Ülemkogu 21. märtsil 2019 oma järeldustes „üles taasalustama arutelusid ELi rahvusvaheliste hangete instrumendi üle“ (11).

1.2.   Sektori- ja projektipõhised eeskirjad ja lepingud

Valitsustevahelised lepingud

Kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes võib olla konkreetseid hanke-eeskirju, tingimusel et need vastavad aluslepingus sätestatud läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.

Kommunaalsektor

Kommunaalsektoris on avaliku sektori hankijatel õigus lükata tagasi asjade hankelepingu pakkumus, kui üle 50 % toodetest on pärit teatavatest kolmandatest riikidest.

Kaitse ja julgeolek

Kaitse- ja julgeolekuhangete puhul on liikmesriikide otsustada, kas avaliku sektori hankijad võivad lubada välismaistel pakkujatel hankes osaleda.

1.2.1.   Valitsustevaheliste lepingute alusel korraldatud hanked

Teatavatel juhtudel ja konkreetsete projektide puhul võivad liikmesriigid soovida sõlmida hankelepingu rahvusvaheliste lepingute alusel, mis on sõlmitud kolmandate riikidega, kellel on Euroopa raamistikust erinev hankekord.

Sellistest lepingutest lähtuvate hankemenetluste suhtes ei kohaldata ELi riigihankeid käsitlevaid õigusakte direktiivides sätestatud tingimustel ja eeldusel, et rahvusvahelise lepingu hangetealased erieeskirjad on täielikus kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga, iseäranis läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega. Sellistest lepingutest tuleb teavitada komisjoni.

Selliste rahvusvaheliste lepingute alusel korraldatud hanked peavad olema kooskõlas ELi lepingu põhimõtetega, sealhulgas asjakohase ja üldise avaldamise põhimõttega, andes kõigile ettevõtjatele osalemisvõimaluse sõltumata nende tegevuskohast või päritoluriigist. Otselepingud on oma olemuselt sellised, et nende puhul ei ole võimalik tagada läbipaistvust ega konkurentsi, ning seega ei ole nad nimetatud aluspõhimõtetega kooskõlas.

Rahvusvahelises kontekstis ei saa ükski liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping olla alus otselepingute sõlmimiseks kolmandate riikide või nende ettevõtjatega. See oleks vastuolus ELi ainupädevusega ühises kaubanduspoliitikas ning ELi aluslepingutes sätestatud ja riigihangetega seotud aluspõhimõtetega. Otselepingu sõlmimise aluseks ei tohi pidada ka projektile antud soodsaid rahastamistingimusi.

1.2.2.   Kommunaalsektori meetmed

Direktiivi 2014/25/EL artikkel 85 „Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused“

1.

 Käesolevat artiklit kohaldatakse pakkumustele, mis hõlmavad tooteid kolmandatest riikidest, millega liit ei ole mitmepoolselt ega kahepoolselt sõlminud kokkulepet, mis tagaks ühenduse ettevõtjatele võrreldava ja tõhusa juurdepääsu nende kolmandate riikide turgudele. See ei piira liidu ja selle liikmesriikide kohustusi kolmandate riikide suhtes.

2.

 Asjade hankelepingu sõlmimiseks tehtud pakkumuse võib tagasi lükata, kui kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal, mille päritolu on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013, ületab 50 % pakkumuses sisalduvate toodete kogumaksumusest. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse telekommunikatsioonivõrgu seadmetes kasutatavat tarkvara tootena.

3.

 Kui käesoleva lõike teisest lõigust ei tulene teisiti, siis kahe või enama pakkumuse korral, mis on artiklis 82 sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide seisukohast samaväärsed, eelistatakse pakkumusi, mida ei või käesoleva artikli lõike 2 alusel tagasi lükata. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse selliste pakkumuste hindu võrdsetena, kui hinnaerinevus ei ole suurem kui 3 %. Pakkumust ei eelistata teisele, nagu on sätestatud esimeses lõigus, kui selle vastuvõtmine sunniks ostjat hankima olemasolevatest seadmetest erinevate tehniliste omadustega seadmeid, mis tooks kaasa ühildamatuse, tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel või ebaproportsionaalselt suured kulud.

4.

 Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta kolmandatest riikidest pärit toodete osakaalu kindlaksmääramisel lõike 2 alusel arvesse neid kolmandaid riike, kelle suhtes nõukogu otsusega kohaldatakse lõike 1 alusel käesoleva direktiivi sätteid.

Direktiivi 2014/25/EL artikliga 43 ei tagata ELi hanketurule pääsu kõigile kolmandate riikide ettevõtjatele. Direktiivi 2014/25/EL artiklis 85 on sätestatud erikord kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavatele pakkumustele.

Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevatel avaliku sektori hankijatel on õigus lükata tagasi asjade hankelepingu sõlmimiseks tehtud pakkumus, kui kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal ületab 50 % pakkumuses sisalduvate toodete kogumaksumusest.

Sellist korda kohaldatakse vaid toodete suhtes, mis pärinevad kolmandatest riikidest, kes ei osale lepingus, mis tagaks ELi ettevõtjatele võrreldava ja tõhusa juurdepääsu nende kolmandate riikide turgudele.

Kui sellise pakkumuse tagasilükkamise asemel lubab avaliku sektori hankija selle hankemenetlusse, peab avaliku sektori hankija eelistama samaväärseid pakkumusi, mille toodetest pärineb alla 50 % kolmandatest riikidest (12). Avaliku sektori hankija ei ole kohustatud sellist eelistust rakendama, kui see sunniks avaliku sektori hankijat hankima olemasolevatest seadmetest erinevate tehniliste omadustega seadmeid, mis tooks kaasa ühildamatuse, tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel või ebaproportsionaalselt suured kulud.

Hiljuti kasutas üks avaliku sektori hankija võrgustiku sektori direktiivi artiklis 85 sätestatud paindlikkust, et nõuda pakkujalt tema toodete päritolu kinnitust. Et üle 50 % toodetest pärines kolmandatest riikidest, kelle suhtes sätet kohaldatakse, lükati see pakkumus tagasi.

1.2.3.   Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hanked

Direktiivi 2009/81/EL põhjendus 18:

Kaitsevaldkonnas tegutseva ostja sõlmitud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse riigihankelepingud ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud riigihankelepingu kohaldamisalasse. Muude käesoleva direktiiviga reguleeritavate riigihankelepingute suhtes jäetakse samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeleping kohaldamata vastavalt kõnealuse lepingu artiklile XXIII (13). […]

See erand tähendab ka, et kaitse- ja julgeolekuturgude kontekstis jääb liikmesriikidele pädevus otsustada, kas nende ostja võib lubada kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatel osaleda riigihankelepingu sõlmimise menetlustes või mitte. Nad peaksid tegema selle otsuse hinna ja kvaliteedi suhte järgi, tunnistades seejuures vajadust ülemaailmselt konkurentsivõimelise Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi järele, avatud ja ausate turgude tähtsust ning vastastikuse kasu saamist. Liikmesriigid peaksid tungivalt nõudma üha rohkem avatud turge. Ka nende partnerid peaksid näitama üles avatust rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjade alusel, eelkõige mis puudutab avatud ja ausat konkurentsi.

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on asjade ja teenuste ostmine sageli tundlikku laadi. Direktiivis 2009/81/EÜ (14) on sätestatud selliste ostude erinõuded seoses liikmesriikide vajadusega tagada varustuskindlus ja salastatud teabe kaitse.

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid käsitleva direktiivi alusel tehtud ostude puhul määratleb iga liikmesriik oma riiklikes eeskirjades ise, (15) kas tema avaliku sektori hankijad võivad lubada kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatel osaleda riigihankelepingu sõlmimise menetlustes või mitte (16). Kui avaliku sektori hankija otsustab mitte lubada kolmandate riikide ettevõtjate või kaupade osalemist, võib ta sellisele üldisele piirangule viidata juba hanketeates ja hankedokumentides. Samuti võib ta sellised pakkumused tagasi lükata ükshaaval hankelepingu sõlmimise otsuse tegemise käigus. Viimasel juhul peaks avaliku sektori hankija osutama hankedokumentides, et tal on õigus pakkumusi kaitse- ja julgeolekukaalutlustel tagasi lükata.

Oma konkreetsete julgeolekuhuvide kaitsmiseks võivad avaliku sektori hankijad võtta ka muid meetmeid:

—

Nad võivad nõuda, et pakkujad esitaksid riiklikud julgeolekusertifikaadid ja aktsepteeriksid välismaiseid julgeolekusertifikaate ainult juhul, kui neid tunnustatakse samaväärsena asjaomaste riikide vahelise luurekoostöö taseme alusel.

—

Nad võivad välismaiselt pakkujalt nõuda sertifikaati selle kohta, et seadmete transport, sealhulgas lisatarned kriisiolukordades on lubatud.

—

Ühtlasi võivad nad nõuda, et pakkujad võtaksid salastatud teabe kättesaadavuse ja konfidentsiaalsusega seotud kohustusi.

—

Nad võivad nõuda, et teenuseosutajad ja lahendused oleksid kooskõlas julgeolekualastest eriõigusaktidest tulenevate lisanõuetega. Näiteks küberturvalisuse valdkonnas sisaldab võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiv (17) meetmeid, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

Avaliku sektori hankijad võivad nõuda, et töövõtjad avaksid oma tarneahela konkureerivatele pakkumustele, mis võib aidata uutel osalejatel tarneahelaga liituda (18).

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna teatavate erandlike ostude puhul on kaalul riiklikud julgeolekuhuvid. Mõned lepingud eeldavad väga rangeid varustuskindluse nõudeid või on nii konfidentsiaalsed ja riikliku suveräänsuse seisukohast tähtsad, et direktiivi 2009/81/EÜ erisätetest ei pruugi piisata liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks.

Selliste ostude puhuks on ELi toimimise lepingu artiklis 346 nähtud ette erand, mis võimaldab liikmesriikidel sõlmida lepinguid ilma direktiivi eeskirju kohaldamata (19). Liikmesriigid peavad hindama juhtumipõhiselt, kas erandit võib kohaldada, määrates kindlaks kaalul olevad olulised julgeolekuhuvid ja hinnates erimeetme vajalikkust, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja sellise erandi kitsa tõlgendamise vajalikkust (20).

1.3.   Praktiline tähendus

Rahvusvaheliste hangete lepingud

—

Avaliku sektori hankija peaks kontrollima, kas kolmanda riigi pakkuja suhtes kehtib WTO riigihankeleping või kahepoolne leping. Kui ei, siis ei ole pakkujale tagatud juurdepääsu ELi hankemenetlustele.

Valitsustevaheliste lepingute alusel korraldatud hanked

—

Hanked peavad olema kooskõlas aluslepingu läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

—

Valitsustevaheliste lepingute alusel ei tohi sõlmida otselepinguid.

Võrgustiku sektori direktiivi alusel korraldatud hanked

—

Avaliku sektori hankija peaks kontrollima, kas üle 50 % asjade hankelepingu alusel pakutavatest toodetest pärineb kolmandatest riikidest.

—

Pakkumuse võib tagasi lükata, kui kõnealused kolmandad riigid ei ole WTO riigihankelepingu või kahepoolse lepingu osalised.

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hanked

—

WTO riigihankeleping ega kehtivad kahepoolsed lepingud ei hõlma kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankeid.

—

Avaliku sektori hankija ei pea andma juurdepääsu kolmandate riikide ettevõtjatele.

2.   Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

Direktiivi 2014/24/EL artikkel 69

1.

 Avaliku sektori hankija palub ettevõtjatel selgitada pakkumuses esitatud hindu või kulusid, kui pakkumused tunduvad olevat asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste kohta põhjendamatult madala maksumusega.

2.

 Lõikes 1 osutatud selgitused võivad eelkõige olla seotud järgnevaga:

a)

ehitusmeetodi, tootmisprotsessi või osutatavate teenuste säästlikkus;

b)

valitud tehnilised lahendused või erakordselt soodsad tingimused, mis on pakkujale ehitustööde teostamiseks, kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks kättesaadavad;

c)

pakkuja väljapakutud ehitustööde, asjade või teenuste originaalsus;

d)

artikli 18 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmine;

e)

artiklis 71 osutatud kohustuste täitmine;

f)

pakkuja võimalus saada riigiabi.

3.

 Avaliku sektori hankija hindab esitatud teavet, konsulteerides pakkujaga. Ta võib pakkumuse tagasi lükata üksnes siis, kui esitatud tõendid ei õigusta rahuldaval määral väljapakutud madalat hinda või kulusid, võttes arvesse lõikes 2 osutatud elemente. Avaliku sektori hankija võib pakkumuse tagasi lükata, kui ta on kindlaks teinud, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, sest see ei vasta artikli 18 lõikes 2 osutatud kohaldatavatele kohustustele.

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tuvastamine, uurimine ja tagasilükkamine aitab avaliku sektori hankijal tagada võrdsed võimalused.

Hanke tehnilise kirjelduse koostamisel peaks avaliku sektori hankija pöörama piisavalt tähelepanu kaupade või teenuste eeldatavale hinnale või kuludele. Avaliku sektori hankija peab oma hinnangus arvesse võtma kõiki hankedokumentides nimetatud kriteeriumeid, sealhulgas lepingu täitmise nõudeid, valikukriteeriumeid ja lepingu sõlmimise kriteeriumeid.

Enne hankemenetluste algust tehtavate põhjalike arvutustega välditakse hilisemaid probleeme. Kui avaliku sektori hankija esitab hankedokumentides hanke oodatava suurusjärgu, sh rahalise suurusjärgu, annab see pakkujatele aimu oodatavast kvaliteeditasemest ja ennetab ebasobivate pakkumuste esitamist.

Pärast pakkumuste laekumist peab avaliku sektori hankija hindama, kas pakkumused tunduvad olevat mõistlikult arvutatud. Näiteks võivad pakkumuses esitatud hind või kulud erineda teiste pakkujate hinnast või kuludest või avaliku sektori hankija enda hinnangust, kuid samas ei ole pakkumuses esitatud üksikasju, mis põhjendaksid selgesti erinevust võrreldes teiste pakkumustega. Avaliku sektori hankijal võib tekkida kahtlus, et pakkumus ei ole majanduslikult jätkusuutlik, et lepingut ei ole võimalik täita kooskõlas hankenõuete ja kohaldatavate õiguslike kohustustega või et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega.

Hinda tuleb teada

—

Ole kursis turul toimuvaga.

—

Otsi teavet eelmiste hangete hindade kohta.

—

Pea aru spetsialistide ja teiste hangete läbiviijatega.

2.1.   Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tuvastamine

Direktiivides ei määratleta, mida tähendab põhjendamatult madala maksumusega pakkumus, ega esitata konkreetset meetodit põhjendamatult madala maksumuse piirmäära arvutamiseks. Osa liikmesriike on võtnud kasutusele vabatahtlikud või kohustuslikud meetodid. Liikmesriikidel on vabadus kehtestada riiklikud eeskirjad või meetodid, et tuvastada pakkumused, mida kahtlustatakse olevat põhjendamatult madala maksumusega, tingimusel et need eeskirjad on objektiivsed ja mittediskrimineerivad (21). Riigid võivad kohaldada aritmeetilisi meetodeid, hinnates, kui palju erineb pakkumus kõigi pakkumuste keskmisest hinnast (22) või avaliku sektori hankija hinnangust hanke väärtusele. Samuti võib olla mõttekas vaadelda madalaima maksumusega pakkumuse ja sellest järgmise pakkumuse erinevust. Sellised eeskirjad võivad sisaldada täpseid protsentides väljendatavaid piirmääri, millest lähtuda põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tuvastamisel. Kui riiklikus õiguses ei ole meetodit kehtestatud, võib avaliku sektori hankija ise kehtestada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad meetodid.

Pakkumus võib tunduda põhjendamatult madala maksumusega seoses mis tahes asjakohase parameetri ja lepingu sõlmimise kriteeriumiga, näiteks kui pakutud kvaliteedi ja hinna suhe on kahtlane.

Kui avaliku sektori hankijale esitatakse pakkumus, mille maksumus näib talle põhjendamatult madal, on hankija õiguslikult kohustatud nõudma asjaomaselt ettevõtjalt pakutud hinna kohta selgitust (23). Enne pakkumuse tagasilükkamist peab avaliku sektori hankija andma ettevõtjale võimaluse hinda selgitada ja põhjendada. See kehtib ka kahtlust äratavate pakkumuste tuvastamiseks kasutatavate aritmeetiliste meetodite kohta: selliste meetodite kasutamisel ei tohi pakkumusi ilma uurimiseta kohe tagasi lükata.

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tuvastamine

VAATLE PAKKUMUSE KÕIKI PARAMEETREID.

—

Kas pakkumus näib mõistlikult arvutatud?

—

Kas pakkuja suudab teha pakkumuses kirjeldatut tema pakutava hinna eest?

—

Kas minu riigis on kasutusel meetod, mis aitab pakkumusi tuvastada, analüüsida ja hinnata?

Kas pakkumus ei tundu mõistlik?

2.2.   Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste uurimine

Üldiselt peaks avaliku sektori hankija paluma ettevõtjal tõendada pakkumuse tehniliste, majanduslike või õiguslike eelduste või tavade mõistlikkust. Pakkuja antud selgituste hindamiseks peaks avaliku sektori hankija paluma esitada kõik tema hinnangul asjakohased üksikasjad (24). Kohtupraktikas nõutakse, et avaliku sektori hankija küsiks kirjalikult üksikasju elementide kohta, mida avaliku sektori hankija peab konkreetse pakkumuse puhul kahtlust äratavaks (25). Eriti tuleks tähelepanu pöörata pakkuja suutlikkusele täita väljapakutud hinnaga kõik hankedokumentides esitatud nõuded, sealhulgas riigihanke sotsiaalse vastutustundlikkuse ja keskkonnahoidlikkuse nõuded.

Põhimõtteliselt võib avaliku sektori hankija nõuda teavet kõigi aspektide kohta, mida ta peab väljapakutud hinna või kulude taseme hindamisel oluliseks. Direktiivi kohaselt võivad nende aspektide hulka kuuluda tootmisprotsessi säästlikkus, sealhulgas olelusringi jooksul tekkivate väljapakutud kulude alus, tehnilised lahendused või pakkumuse originaalsus (26). Aspektide loetelu ei ole ammendav.

Avaliku sektori hankijal soovitatakse (27) ka uurida, kas pakkumus on kooskõlas keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustustega, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või X lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega (28). Nimetatud kohustusi kohaldatakse vahetult, hoolimata sellest, kas need on lisatud hankedokumentidesse.

Pakkujalt võib nõuda selgitusi ka võimalike ebaausate kaubandustavade, näiteks välismaiste subsiidiumide saamise või siseturgu moonutava dumpingu kohta. Uurides ebaausate kaubandustavade kohta, peaks avaliku sektori hankija pöörama erilist tähelepanu kolmandatest riikidest pärit kaupu või teenuseid hõlmavatele pakkumustele, mille hinda ja kulusid võib olla moonutanud riiklikult toetatud rahastamine. Välisriigi finantstoetuse olemasolu võiks olla integreeritud pakkumuse teostatavuse üldhindamisse.

Pakkuja peab esitama kõik piisavaks selgitamiseks vajalikud tõendid. Nende hulka võib kuuluda üksikasjalik teave koos asjakohase dokumentatsiooniga tootmisprotsessi, rajatiste, sotsiaalsete tingimuste, sertifikaatide, keskkonnastandardite jms kohta. Pakkuja põhjendused pakkumuse teostatavuse kohta peavad vastama esialgse pakkumuse tingimustele (29). Avaliku sektori hankija ei tohiks piirduda vaid sellega, et nõuab pakkujalt kinnitust, et pakkuja kavatseb neid kohustusi täita.

Avaliku sektori hankija võib uurimise käigus esitada lisaküsimusi, et eelkõige hinnata esitatud teabe autentsust. Pakkujalt võib küsida täiendavaid üksikasju küsimuste ja aspektide kohta, mida avaliku sektori hankija oma esialgses päringus ei nimetanud, kuid mis selgusid esitatud teabe hindamise tulemusel.

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste uurimine

KÜSI PAKKUJALT TEAVET.

NÄITED:

—

Kuidas arvutas pakkuja kõik hinnad ja kulud?

—

Kuidas arvutas pakkuja konkreetse elemendi konkreetse hinna?

—

Kas hind võimaldab täita kõik õiguslikud ja lepingujärgsed nõuded?

—

Kas hind võimaldab järgida kõiki nõutud töö- ja keskkonnastandardeid?

—

Kuidas pakkumust rahastatakse? Kas arvutused on pädevad?

—

Küsi ilmtingimata teavet, mida pead asjakohaseks.

—

Küsi konkreetseid tõendeid.

Pakkuja selgitus ei veena?

2.3.   Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tagasilükkamine

Avaliku sektori hankija võib pakkumuse tagasi lükata ilma selle põhjendatust tõendamata, kui ta ei ole kogutud tõenditest hoolimata veendunud, et pakkuja suudab lepingut täita väljapakutud hinna või kuludega ning vastavalt hankedokumentidele ja kõigile kohaldatavatele õiguslikele kohustustele.

Otsus võib põhineda ühel elemendil või tegurite kombinatsioonil, sealhulgas töö- ja keskkonnastandardite järgimise tase ja see, kas on saadud riigiabi, mille alusel esitab avaliku sektori hankija lõpliku hinnangu.

Direktiivi 2014/24/EL artikli 69 lõike 3 kohaselt on avaliku sektori hankija kohustatud pakkumuse tagasi lükkama, kui ta on teinud kindlaks, et põhjendamatult madal hind või põhjendamatult madalad kulud viitavad, et pakkuja ei järgi kohustustlikku liidu või riiklikku õigust, kollektiivlepinguid või rahvusvahelisi sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse sätteid (direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõige 2 ja X lisa – vt eespool 2. punkt).

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tagasilükkamine

PEAD OLEMA VEENDUNUD.

—

Pakkuja peab tõendama oma pakkumuse vettpidavust.

—

Kas pakkuja on teinud seda kõigi sinu nõutud aspektide puhul?

—

Kas sinu arvamusel suudab pakkuja täita KÕIK LEPINGUJÄRGSED nõuded väljapakutud hinnaga?

—

Kui sul on endiselt põhjendatud kahtlusi, võid pakkumuse tagasi lükata.

—

Pakkumus tuleb tagasi lükata, kui oled kindlaks teinud, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, sest see on vastuolus direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõikes 2 osutatud õiguslike kohustustega.

2.4.   Praktiline tähendus

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

—

Avaliku sektori hankija peab kontrollima, kas pakkumus on rahaliselt vettpidav või on maksumus põhjendamatult madal.

—

Avaliku sektori hankija peab esitama pakkujale küsimusi. Lubatud on esitada kõiki avaliku sektori hankija arvamusel asjakohaseid küsimusi.

—

Kui hankija ei ole veendunud pakkumuse rahalises teostatavuses, võib ta selle tagasi lükata.

3.   Kvaliteedistandardid – riigihangete strateegiline käsitlus

Komisjon on tunnistanud, et riigihanked on tähtis ja võimas vahend avaliku sektori raha tõhusaks, kestlikuks ja strateegiliseks kulutamiseks. Teatises „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“ (30) rõhutas komisjon, et kvaliteetsete standardite kasutamine on hädavajalik, et keskvalitsused ja kohalikud omavalitsused suudaksid lahendada ühiskondlikke, keskkonnaalaseid ja majanduslikke probleeme. Strateegiliste hangete tähtsuse rõhutamisega püüab komisjon suurendada liikmesriikides teadlikkust nende olulisusest nii liidusiseste kui ka kolmandate riikide ettevõtjate pakkumuste puhul.

Strateegilised hanked võimaldavad avaliku sektori vahendeid vastutustundlikumalt ja strateegilisemalt kulutada, toetavad investeerimist ELis ning võivad aidata võimalusi võrdsustada, tagades et olenemata päritolust peavad pakkujad järgima samu standardeid.

Strateegiliste hangete võimalusi ei kasutata praegu piisavalt. Enam kui pooltes hankemenetlustes kasutatakse ainsa lepingu sõlmimise kriteeriumina endiselt madalaimat hinda, hoolimata sellest et riigihankeid käsitlevate direktiivide alusel on avaliku sektori hankijatel võimalus valida pakkumusi hoopis kulutõhususe ja kvaliteedikriteeriumide alusel.

Riigihangetes kvaliteedist lähtumine võimaldab avaliku sektori hankijatel soetada kestlikumaid ja uuenduslikumaid tooteid ja teenuseid. Samuti võivad kvaliteedikaalutlused tagada, et nii ELi kui ka kolmandate riikide ettevõtjad ja kaubad on kooskõlas kõrgete keskkonna-, sotsiaal- ja tööstandarditega.

Kolmandate riikide pakkujatele, kaupadele ja teenustele ei kehti alati sama ranged standardid kui ELi pakkujatele, kaupadele ja teenustele. Küll aga on kehtivas ELi hankeraamistikus ette nähtud eeskirjad, mida võib ja tuleks kasutada, et nõuda kolmandate riikide pakkujatelt, kaupadelt ja teenustelt ELi pakkujatega sama rangete standardite järgimist. Riigihangete strateegiline käsitlus toob kaasa muudatused turu, avaliku sektori sidusrühmade ja kogu ühiskonna käitumises.

Selged kvaliteedistandardid peaksid lubama võrdsel alusel osaleda võimalikult paljudel eri pakkujatel. Kõigilt pakkujatelt ja kaupadelt tuleks nõuda vastavust samadele kvaliteedistandarditele, -kriteeriumidele ja -nõuetele hoolimata nende päritoluriigist. Selgesti määratletud kvaliteedistandardid aitavad avaliku sektori hankijatel luua õigeid tingimusi, et kõik pakkujad saaksid võrdsel alusel avalikult konkureerida.

Avaliku sektori hankijatel aitavad riigihangetesse kestlikkust ja innovatsiooni integreerida sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked, keskkonnahoidlikud riigihanked (KHR) ja innovatsioonihanked.

Sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete eesmärk on avaldada kogukondadele sotsiaalset mõju riigihankemenetlustes sotsiaalsete kaalutluste kasutuselevõtu kaudu. Nendega toetatakse kestlikku arengut, aidatakse kaasa valitsuse jõupingutustele rahvusvaheliste kestlikkuseesmärkide täitmisel, (31) edendatakse eetilisi turge ja tarneahelaid ning soodustatakse positiivseid sotsiaalseid tulemusi riigi ja kohalikul tasandil. Komisjon avaldab 2020. aastal põhjaliku juhise sotsiaalsete kaalutluste kasutuselevõtu kohta riigihangetes ja levitab sotsiaalselt vastutustundlike riigihangetega seotud häid tavasid.

Keskkonnahoidlikud riigihanked võimaldavad avaliku sektori hankijatel integreerida keskkonnanõuded hankemenetluse kõigisse etappidesse. KHRiga soodustatakse selliste kaupade, teenuste ja ehitustööde soetamist, mille keskkonnamõju on terve nende olelusringi kestel väiksem. Seega toetatakse keskkonnahoidlike tehnoloogia ja toodete väljatöötamist. KHRi kasutamisega aitavad avaliku sektori hankijad kaasa kliimamuutuste, tõhusa ressursikasutuse, säästva tarbimise ja ringmajandusega seotud keskkonnapoliitika eesmärkide täitmisele. Samuti soodustab KHR hankelepingute olelusringi kogukulude, mitte ainult soetushinna arvessevõtmist.

Keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid täitma keskkonnasõbralike sõidukite minimaalsed hanke-eesmärgid, et edendada ja stimuleerida keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu. Direktiivis nõutakse liikmesriikidelt selle tagamist, et avaliku sektori hankijad võtaksid teatavate maanteesõidukite hangete puhul arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning CO2 ja teatavate saasteainete heidet (32).

Praeguseks on komisjon kättesaadavaks teinud 19 tooterühma KHRi kriteeriumid, (33) mille võib hankedokumentidesse muutmata kujul lisada. Lisaks on komisjon avaliku sektori hankijatele välja töötanud KHRi käsiraamatu (34) ja KHRi koolitusmaterjalid, (35) mis on mõeldud kasutamiseks koolituskursustel ja seminaridel. Komisjon korraldab ELi avaliku sektori hankijatele KHRi koolitusprogramme, töötab välja mitut sektoripõhist olelusringi kulude arvutamise vahendit ja on loonud KHRi heade tavadega seotud kogemuste andmebaasi (36).

Innovatsioonihanked võivad tähendada kas innovatsiooniprotsesside hankeid (teadus- ja arendustegevuse hanked) või innovatsioonitulemuste hankeid (uuenduslike lahenduste hanked). Muutes oma hankemenetlused innovatsiooni soodustavaks, suurendavad avaliku sektori hankijad võimalusi saada rohkem tipptasemel, paremini kohandatud või mitmekülgsemaid lahendusi, mis on sageli ka odavamad, keskkonnahoidlikumad või sotsiaalselt vastutustundlikumad. Komisjon avaldas 2018. aastal avaliku sektori hankijatele koostatud innovatsioonihangete suunised (37).

SOTSIAALSELT VASTUTUSTUNDLIKUD RIIGIHANKED

Rootsi läänivolikogud – hoolsuskohustus kirurgiainstrumentide tarneahelas

Valitsusväline organisatsioon Swedwatch teatas, et kolmandates riikides kasutatakse kirurgiainstrumentide tootmisel lapstööjõudu, töötingimused on ohtlikud ja rikutakse rahvusvahelisi tööõigusalaseid kohustusi. Seetõttu otsustasid Rootsi läänivolikogud kehtestada oma hankelepingute täitmise eritingimused. Lepingutes nõutakse, et kõik tarnijad nõustuvad oma tarneahelas rakendama hoolsuskohustust ja püüdlema rahvusvaheliste sotsiaalsete ja tööõigusalaste kohustuste täitmise suunas. Läänivolikogud tagavad tingimuste täitmise eduka järelevalve, kasutades küsimustikke ja auditeid ning luues tarnijatega tihedad suhted. Ühtlasi aitab see võrdsustada ELi ja kolmandate riikide pakkujate võimalusi.

KESKKONNAHOIDLIKUD RIIGIHANKED

Hamburgi linn – kvaliteetne ringlussevõetud asfalt

Hamburgi linn soovib teede parandamisel ja teekatte vahetamisel ringlusse võtta 100 % teede ehitamiseks kasutatud materjalist ning on lubanud teatavatel ringlussevõtutehnoloogia välja töötanud eraettevõtjatel katsetada oma toodet avalikult kasutatavatel teedel. Katsed kinnitasid tehnoloogia kvaliteeti, misjärel linn algatas piiratud hankemenetluse. Hankes osalevad ettevõtjad pidid ringlussevõetud asfaldi tootmisel ja tarnimisel järgima kindlaid tingimusi. Võrreldes tavaliste teekattematerjalidega säästis Hamburg kuludelt 30 % ja tööd viidi lõpule kiiremini. Keskkonnahoidlikul asfaldil on samad omadused ja vastupidavus kui tavaasfaldil.

INNOVATSIOONIHANKED

Kogu ELi hõlmav strateegiline hankekoostöö energiatõhusamaks andmetöötluseks

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on Euroopale strateegiliselt tähtis mitmes avaliku sektori valdkonnas, nagu küberturvalisus, energeetika, kliimamuutused ja tervishoid. See võimaldab välja töötada, katsetada ja kasutusele võtta eriti keerukaid rakendusi. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ühendkuningriigi ja Soome juhtivad superandmetöötluse keskused ühendasid 2014. aastal jõud kommertskasutusele eelnevas hankes PRACE3IP, et leida ühiselt energiatõhusamate superarvutite teadus- ja arendustegevuse läbiviija. Lepingu täitmise asukoha tingimuste kasutamisega tagati, et tarnijad teostasid kogu teadus- ja arendustegevuse Euroopas. Alates 2017. aastast korraldavad superandmetöötluse keskused eelneva teadustegevuse põhjal uuenduslike lahenduste riigihankeid.

Hädavajalik on sätestada kvaliteedialased eesmärgid, et saavutada ranged sotsiaal-, keskkonna- ja tipptehnoloogiaalased kvaliteedistandardid ning tagada hankemenetluse võimalikult suur mõju. Strateegilised otsused, mida avaliku sektori hankija teeb protsessi alguses, on alus edasisele tegevusele, mis peab igati sobituma avaliku sektori hankija laiema ostustrateegiaga.

Avaliku sektori hankijate käsutuses on lai valik vahendeid, et hõlmata avaliku sektori hankelepingutesse sotsiaalsed, innovatsioonialased ja keskkonnakaalutlused. Neil on võimalik kasutada mitmesuguseid lahendusi, et leida tehnilise kirjelduse, valikukriteeriumide, lepingu sõlmimise kriteeriumide ja lepingu täitmise klauslite parim kombinatsioon.

3.1.   Investeeringute kavandamine

—

Tuvasta vajadused ja võimalikud lahendused.

—

Avatud ja läbipaistvad turu-uuringud

—

Kulude-tulude analüüs ja riskihindamine

—

Suutlikkuse ja vahendite arendamine

Enne hankeotsuse tegemist peaks avaliku sektori hankija tegema põhjaliku kulude-tulude analüüsi ja tagama suutlikkuse ja vahendid, mida on hanke haldamiseks vaja. Varajased turu-uuringud on vajalikud, et teha kindlaks turu pakutavad võimalikud lahendused ja teavitada võimalikke pakkujaid hankeprotsessi ja lepingute ülesehitusest. Sellised uuringud võivad anda võimaluse ühendada avaliku sektori hankijate vajadused ja võimalike tarnijate, sealhulgas väikeettevõtjate või sotsiaalsete ettevõtjate lahendused. Võimalike tarnijatega peetavast dialoogist võib selguda, et on olemas keskkonnahoidlikke või kohaldamisvalmis uuenduslikke võimalusi. Samuti võib see aidata avaliku sektori hankijal kontrollida teatavate tehniliste ja menetluslike lahenduste teostatavust ning tema soovidele vastavate omadustega kaupade, ehitustööde ja teenuste saadavust turul. Avaliku sektori hankija võib läbi viia esialgsed turu-uuringud, kui need ei moonuta konkurentsi, on avatud, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning kõiki huvitatud ettevõtjaid koheldakse võrdselt (38).

Üksiti on soovitatav konsulteerida teiste avaliku sektori hankijatega, et saada teavet sarnaste projektide ja ostude kohta.

Protsessi alguses peaks avaliku sektori hankija tegema kindlaks tarneahela võimalikud riskid, sealhulgas eetilised küsimused tootmisprotsessis. Riskid võivad märgatavalt erineda olenevalt tarnijate geograafilisest asukohast, eriti peamistes ekspordiriikides. Need võivad olla seotud eri elementidega, näiteks:

—

sektor ja ostukategooria ning sellest tulenev asjakohase tootmisprotsessi liik (nt ehitustöödega võivad kaasneda spetsiifilised tervise- ja ohutusriskid; tekstiilitootmisega võivad kaasneda tööõiguse eeskirjade rikkumised, töötajate kokkupuuted ohtlike ainetega jms);

—

tootmisprotsessi geograafiline asukoht (töötajate tingimused võivad turu peamistes ekspordiriikides märkimisväärselt erineda);

—

tarneahela keerukus (mida keerukam, geograafiliselt killustatum ja läbipaistmatum on tarneahel, seda tõenäolisemaks muutuvad eeskirjade eiramine ja inimõiguste rikkumine);

—

privaatsuse austamise, andmekaitse, konfidentsiaalsuse, intellektuaalomandi õiguste (sh autoriõiguse) ja avatud juurdepääsuga seotud kohustused.

Hanke edukuse määrab õige menetluse valik. Avaliku sektori hankijad peaksid kaaluma hoolikalt kõiki õigusraamistiku pakutavaid menetlusvõimalusi.

Näiteks innovatsiooniprotsesse hangitakse kõige sagedamini teadus- ja arendusteenuste kaudu. Teadus- ja arendusteenuseid võib hankida eraldi või koos kaubanduslikus mahus ellu viidava lõpliku lahendusega.

EL jättis direktiivide kohaldamisalast välja teadus- ja arendusteenuste riigihanked, mille puhul teadus- ja arendustegevusest tulenev kogukasu ei jää üksnes avaliku sektori hankija kasutusse (39). ELi kahe- või mitmepoolsed rahvusvahelised kohustused ei hõlma üldiselt neid teenuseid. Kui teadus- ja arendusteenused hangitakse eraldi ning teadus- ja arendustegevusest tulenevad intellektuaalomandi õigused jäävad tarnijale – nagu juhtub kommertskasutusele eelnevates hangetes – ei tagata kolmandate riikide ettevõtjatele juurdepääsu. Nende suhtes võidakse kohaldada lepingu täitmise asukoha tingimusi.

Innovatsioonitulemuste hanke korral peab avaliku sektori hankija tagama hankemenetluste sellise kavandamise, et uuenduslikud ja traditsioonilised lahendused konkureerivad omavahel võrdsetel tingimustel. Seda võivad aidata saavutada funktsionaalsete ja tulemuspõhiste kirjelduste optimaalne kasutamine ja tarnijate võimalus esitada alternatiivseid pakkumusi.

Hea tava

—

Tunne turgu ja vii läbi tuur-uuringuid.

—

Uuringud peavad olema avatud ja läbipaistvad.

—

Kindlusta poliitiliste otsustajate toetus.

—

Tee koostööd teiste avaliku sektori hankijatega.

—

Vali asjakohane hankemenetlus.

3.2.   Kvaliteedikriteeriumide määratlemine hankemenetluses

—

Määratle hankedokumentides kvaliteedikriteeriumid selgesti.

—

Sätesta kvaliteedistandardid kõrvalejätmise, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide abil.

—

Kehtesta ranged nõuded kvaliteedikriteeriumide järgimise kontrollimiseks (kasutades standardeid ja märgiseid).

—

Rakenda kvaliteedinõuded lepingu täitmise klauslitega.

On tähtis meeles pidada, et valiku- ja lepingu sõlmimise etapi tehniline kirjeldus, nõuded ja kriteeriumid ning lepingu täitmise klauslid peavad alati olema seotud lepingu esemega.

Tehnilises kirjelduses tuleks selgesti määratleda lepingu ese, võttes arvesse kõiki kavandamisprotsessis kindlaks määratud kvaliteedinõudeid. Tehniline kirjeldus võib hõlmata tellitavate ehitustööde tegemise, asjade tootmise või teenuste osutamise konkreetset protsessi nende olelusringi mis tahes etapis (40). Ettenägelikult koostatud tehnilises kirjelduses võetakse juba arvesse, milliseid tõendeid on vaja esitada.

Näiteks võib avaliku sektori hankija nõuda, et soetatud kaubad oleksid valmistatud kindlast materjalist või sisaldaksid teatud protsendi ringlussevõetud või korduskasutatud materjali. Kirjeldus võib hõlmata ka nõudeid piirata ohtlike ainete sisaldust tootes. ELi õiguse alusel on avaliku sektori hankijal erikohustus võtta tema tellitud ja füüsilistele isikutele kasutamiseks mõeldud toodete, teenuste ja tehiskeskkonna tehnilises kirjelduses arvesse minimaalseid ligipääsetavusnõudeid (41).

Direktiivi 2014/24/EL artikkel 18

[…] 2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et riigihankelepingute täitmisel täidavad ettevõtjad neid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või X lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega.

Direktiivi 2014/24/EL artikkel 57

[…] 4. Avaliku sektori hankija võib jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale või liikmesriigid võivad temalt nõuda ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmist, kui ettevõtja on ühes järgmises olukorras: kui avaliku sektori hankija saab mis tahes asjakohaste vahendite abil tõendada artikli 18 lõikes 2 osutatud kohaldatavate kohustuste rikkumist;

Kõrvalejätmise kriteeriumid tagavad, et avaliku sektori hankija saab loota usaldusväärsetele ettevõtjatele. Direktiivides on loetletud kõrvaldamise alused. Ettevõtja tuleb menetlusest kõrvale jätta korruptsiooni, pettuse, rahapesu, lapstööjõu kasutamise või inimkaubanduse, kuriteo või terroriakti või sellise siduva otsuse korral, mis kinnitab sotsiaalmaksu või muude maksude tasumata jätmist (42).

Muudel juhtudel võib avaliku sektori hankija otsustada või tema liikmesriik nõuda, et pakkuja jäetakse kõrvale olukorras, mis seab ohtu nende usaldusväärsuse (43). Seda tehakse näiteks direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõikes 2 osutatud sotsiaal-, töö- ja keskkonnakohustuste rikkumise korral. Direktiivis loetletakse kohustuslikud rahvusvahelised keskkonna- ja tööstandardid, eelkõige ILO põhikonventsioonides sätestatud standardid (44). Direktiivi 2014/24/EL artikli 71 lõikes 1 laiendatakse nõuet alltöövõtjatele. Mitme liikmesriigi eeskirjades nähakse sõnaselgelt ette, et on kohustuslik jätta menetlusest kõrvale pakkujad, kes ei täida kohaldatavaid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusalaseid kohustusi.

Kui avaliku sektori hankija kahtleb kõrvaldamise aluste kontrollimiseks nõutud dokumendi kehtivuses või autentsuses, võib ta küsida lisaselgitusi. Kolmandatelt riikidelt tuleks nõuda dokumentatsiooni ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles koos kinnitatud tõlkega. Hankija võib nõuda muid tõendavaid dokumente.

Keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste täitmise tagamine

—

Pakkujate kõrvalejätmine varasema rikkumise eest – vabatahtlik või kohustuslik.

—

Kohustus jätta pakkuja kõrvale, kui rikkumine põhjustab pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse.

—

Kohustus tagada, et lepingu täitmisel järgitaks nõudeid, sh alltöövõtjad.

Rangete sotsiaal-, keskkonna- ja tööstandardite seadmine ja nende täitmise tagamine

—

Valikukriteeriumide määratlemine.

—

Lepingu täitmise nõuete määratlemine (nt teatavate kemikaalide kasutamise keeld).

—

Asjakohaste aruandlus- ja seiremehhanismide määratlemine.

—

Rikkumiste eest karistuste või muude tagajärgede sätestamine.

—

Kohustuste laiendamine alltöövõtjatele ja tarnijatele.

—

Koostöö kestlike ja vastutustundlike tarneahelate loomiseks ja tööõigusega seotud kohustused peaksid olema nõutavad ning neid tuleks põhjalikult kontrollida terves tarneahelas, sealhulgas alltöövõtjate tasandil.

Asjakohaste valikukriteeriumide määramine on hädavajalik tagamaks, et pakkujad suudavad lepingut täita. Piiratud ja läbirääkimistega menetlustes ja võistlevates dialoogides kasutatakse neid pakkumust esitama kutsutavate kandidaatide lõppnimekirja koostamiseks. Direktiivides (45) on esitatud ammendav loetelu nende kriteeriumide kategooriatest, mida võib nõuda seoses pakkuja tehnilise ja finantssuutlikkuse, kutsealase sobivuse ning kogemustega.

Valikukriteeriumide hulka võivad kuuluda lepingut täitva meeskonna eriväljaõpe või -oskused (nt ohtliku materjali käitlemiseks või keerulise tehnoloogia paigaldamiseks), kutsekvalifikatsioonid või vajalike seadmete olemasolu. Avaliku sektori hankija võib nõuda ka tõendeid pakkuja kogemuste kohta sarnaste või seotud projektide elluviimisel. Valikukriteeriumide väljatöötamisel tuleb väga hoolikalt ja täpselt lähtuda lepingu täitmiseks vajalikest omadustest ning need kriteeriumid võivad väga tõhusalt kaitsta avaliku sektori hankija huve, tingimusel et need ei ole diskrimineerivad.

Enam kui pooltes hankemenetlustes kasutatakse madalaimat hinda ikka veel ainsa lepingu sõlmimise kriteeriumina. Kuigi riigihankeid käsitlevate direktiividega on avaliku sektori hankijatele antud ohtralt paindlikkust valida pakkumusi kulutõhususe ja kvaliteedikriteeriumide alusel, kasutatakse kvaliteedikriteeriumeid endiselt liiga vähe. Avaliku sektori hankijad võivad majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamisel võtta arvesse parimat hinna ja kvaliteedi suhet ning neid innustatakse seda tegema.

Kui avaliku sektori hankija otsustab kasutada madalaima hinna või kulu asemel parimat hinna ja kvaliteedi suhet, võetakse pakkumuse hindamisel arvesse eri kriteeriume, sealhulgas sotsiaalseid ja keskkonnakaalutlusi, kvaliteeti ja hinda või kulusid.

Näiteks võib avaliku sektori hankija eelistada pakkujaid, kes:

—

pakuvad lepingu täitmiseks paremaid töötingimusi;

—

eelistavad puuetega ja ebasoodsas olukorras töötajate integreerimist;

—

kasutavad arukalt uuendusi, et pakkuda parema kvaliteedi või väiksemate kuludega lahendusi ning

—

pakuvad kestlikult toodetud kaupu.

Nii võib teha olenemata sellest, kas on kehtestatud töötingimuste pakkumise või kestlikkuskriteeriumide täitmise õiguslikud kohustused.

Olelusringi kulude arvestamine annab ühtlasi võimaluse hinnata toodete keskkonnamõju. Kui pakkumust hinnatakse ainult hinna alusel, ei saa avaliku sektori hankija võtta arvesse projektide pikaajalisi kulusid ega kasulikkust, mistõttu kulutõhusus on väiksem. Hanke olelusringi kuludega arvestamine on eriti tähtis pikaajaliste taristuprojektide puhul, kus on tavaliselt suured kapitali- ja tegevuskulud. Sellega seoses soovitas komisjon juba 2013. aastal, (46) et liikmesriigid kasutaksid olelusringi mõõtmiseks toote keskkonnajalajälje leidmise meetodit või organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodit. Olelusringi kulude arvestamine võib hõlmata näiteks tooraine kaevandamist, rafineerimist, tootmist ja muid tootmisetappe kuni kasutamise ja kõrvaldamiseni.

Avaliku sektori hankijad peaksid kasutama lepingu sõlmimise kriteeriumeid, mis võimaldavad neil kõige paremini hankida oma vajadustega sobivaid ehitustöid, asju ja teenuseid (47). Arukalt määratud lepingu sõlmimise kriteeriumid, millega väärtustatakse nii kvaliteeti kui ka hinda, annavad avaliku sektori hankijatele hea võimaluse stimuleerida pakkujate vahelist konkurentsi ja leida majanduslikult soodsaim pakkumus, täites samal ajal strateegilisi poliitilisi eesmärke.

Standardite, märgiste või sertifikaatide kasutamine riigihangetes on avaliku sektori hankijatele praktiline ja usaldusväärne viis, kuidas kontrollida pakkujate vastavust sektoripõhistele või kvaliteedinõuetele. Hankemenetlustes kasutatavad standardid või märgised viitavad tavaliselt kvaliteeditagamisele, keskkonnasertifikaatidele, ökomärgistele, keskkonnajuhtimissüsteemidele ja õiglase kaubanduse toodetele. Märgiseid ja märgiste nõudeid võib kasutada minimaalsete kvaliteedistandardite määramiseks tehnilises kirjelduses või lennukamate pakkumuste premeerimiseks lepingu sõlmimise kriteeriumide kaudu. Märgise nõuetele vastavad, kuid seni märgiseta kandidaatidel peab olema võimalus tõendada vastavust alternatiivsel teel.

Avaliku sektori hankijad peaksid viitama ainult sõltumatute organite eelistatavalt ELi või rahvusvahelisel tasandil koostatud standarditele, nagu ELi ökomärgis, (48) keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem (EMAS), toote keskkonnajalajälje leidmise meetod/organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetod, ELi tasandi sertifikaadid, näiteks CE-märgis, või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) sertifikaadid. Euroopa standardite, märgiste või sertifikaatide kasutamisega tagatakse lahenduste vastavus ohutust, rahvatervise kaitset, keskkonda jms käsitlevatele Euroopa õigusaktidele. Kui avaliku sektori hankija nõuab riiklikku või piirkondlikku sertifikaati, peab ta nõustuma teiste ELi liikmesriikide samaväärsete sertifikaatidega või muude tõenditega, mis näitavad, et nõuded on täidetud. Rangeid keskkonna- ja muid standardeid võivad aidata tagada selged ja ühemõttelised nõuded kvaliteedi-, ohutus- ja rahvatervise kaitse standardite samaväärsust puudutavate tõendite esitamisele.

Tihtipeale saab rangeid kvaliteedistandardeid tõhusalt ja asjakohaselt edendada sellega, et hankesse kaasatakse vastavad lepingu täitmise klauslid. Need võivad viidata lepingu täitmise kvaliteediaspektidele, sealhulgas majanduslikele, sotsiaalsetele, keskkonna-, tööhõivealastele või uuenduslikele omadustele. Lepingu täitmise klauslid peavad olema seotud lepingu esemega ja nendes ei tohi esitada nõudeid ettevõtjate üldiste tegevuspõhimõtete kohta.

Töövõtjalt tohib nõuda selle tagamist, et päritolust hoolimata vastaksid kõik pakutavad kaubad rangetele kvaliteedi-, sotsiaal- ja keskkonnastandarditele, mis peavad olema selgesti määratletud hankedokumentides.

Töövõtjalt võib nõuda näiteks järgmist:

—

teatud ebasoodsa taustaga töötajate palkamist;

—

töötajatele konkreetselt lepingu täitmisega seotud kutse- või ohutuskoolituse tagamist;

—

aruandlust heitkoguste või inimõiguste rikkumisi tuvastavate ja ennetavate meetmete kohta;

—

jäätmete kõrvaldamise erimeetmete võtmist.

Lepingusse võib lisada täitmise eriklauslid, et nõuda ettevõtjatelt sellise tegevusjuhendi järgmist, mille kohaselt nad peavad avalikustama teabe oma tarnijate ja nende vastavuse kohta tööõigusest tulenevatele tingimustele ning tegema kindlaks inimõiguste rikkumise riski, seda ennetama ja leevendama kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD hoolsuskohustuse suunistega vastutustundliku äritegevuse kohta. Lisaks võib avaliku sektori hankija nõuda, et lepingu täitmisel järgiks pakkuja põhilisi rahvusvahelisi tööstandardeid, olenemata pakkuja riigis või tootmiskohas kehtivatest õiguslikest kohustustest. Rikkumiste tuvastamise korral võib nõuda, et töövõtja võtaks jõustamismeetmed ja kehtestaks pakkujale sanktsioonid kuni tarnetoimingute peatamiseni välja.

Töövõtjalt võib sõnaselgelt nõuda selliste keskkonna- ja sotsiaalstandardite järgimist, mis ei ole ELi ega siseriiklikus õiguses kehtestatud õiguslikud kohustused. Samamoodi võib välismaiselt töövõtjalt nõuda lepingu täitmisel ELi ettevõtjatele kohalduvate õiguslike kohustuste täitmist, hoolimata sellest, kas neile kehtivad samad õiguslikud kohustused või mitte. Selliseid nõudeid võib kohaldada ka lepingujärgsete kaupade tootmise suhtes.

Kui need tingimused jäetakse pakkumuses täitmata, lükatakse pakkumus tagasi. Sellised nõuded aitavad võrdsustada võimalusi, mis võivad olla ebavõrdsed tulenevalt pakkuja päritoluriigi õigusnõuete erinevusest või tema pakutavatest teenustest või kaupadest.

Hea tava

—

Kasuta kõiki võimalikke vahendeid – kõrvalejätmise, valiku-, lepingu sõlmimise, lepingu täitmise kriteeriumid.

—

Kohanda oma kriteeriumeid vastavalt igale konkreetsele hankele.

—

Veendu, et kõik pakkujad ja tarnijad peavad täitma samu nõudeid.

3.3.   Lepingu täitmise järelevalve

—

Taga kvaliteedistandardite täitmine lepingu täitmise tasandil.

—

Aruandlusnõuded.

—

Selgesti määratletud sanktsioonid.

Kvaliteedikriteeriumide kasutamine riigihangetes on tõhus ainult siis, kui avaliku sektori hankija tagab hanke ettevalmistamisel ja valikumenetluses asjatundlikkuse, jälgib lepingu täitmist pidevalt ja tõhusalt ning tagab, et töövõtja järgib lepingu täitmisel järjekindlalt hankenõudeid.

Lepingu täitmist võib jälgida eri viisidel, mis eeldavad avaliku sektori hankijalt erineval määral tööd. Lepingutingimustega võivad kaasneda järgmised nõuded:

—

esitada korrapäraselt teavet lepingu täitmise teatavate aspektide kohta;

—

täita küsimustikke lepingu klauslite järgimise kohta;

—

esitada kirjalikke tõendeid nõuetele vastavuse kohta või

—

võimaldada kohapealseid auditeid või kontrolle.

Alati tuleks põhjalikult kontrollida kohaldatavaid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusest tulenevaid kohustusi, kaasa arvatud alltöövõtjate tasandil ning asjakohasel juhul terves tarneahelas. Kui hanketingimustes on kirjas sanktsioonid ja tingimuste täitmise järkjärgulise tagamise süsteemid, annab ka see avaliku sektori hankijale lepingu täitmise etapis töövõtja üle teatava mõjuvõimu, et tagada lepingu tingimuste järgimine.

Avaliku sektori hankija läbirääkimispositsioon tugevneb märgatavalt, kui ta näeb ette töövõtjaga suhtlemise meetodid, mis seisnevad näiteks selgituste nõudmises, tähtaegade määramises olukorra parandamiseks või hoiatusteadete esitamises.

Realistlikud lepingutingimused ja järelevalvemeetodid suurendavad lepingu nõuetekohase täitmise tõenäosust ning tagavad, et hanke alustamisel loodud võrdsed võimalused säilivad kogu lepingu täitmise kestel.

Hea tava

—

Ainult järelevalve tagab, et töövõtja täidab SINU nõudeid.

—

Tööta välja tõhusad ja lihtsad järelevalvemehhanismid.

—

Kaugseire eesmärgil kasuta kõiki kaasaegseid sidevahendeid.

—

Lepingu täitmise sõltumatu järelevalve tagamiseks tee koostööd valitsusväliste organisatsioonide või spetsiaalsete organitega.

3.4.   Praktiline tähendus

Rangete kvaliteedistandardite ja võrdsete võimaluste saavutamine

—

Avaliku sektori hankijal soovitatakse kasutada hankeid strateegilise vahendina, et edendada ühiskonna eesmärke, nagu sotsiaal-, keskkonna- ja innovatsioonieesmärgid.

—

Avaliku sektori hankija peaks oma hangete kavandamisel tagama, et ELi ja kolmandate riikide pakkujatelt nõutakse samade standardite järgimist, aidates seeläbi luua võrdseid võimalusi.

—

Hankenõuete määratlemisel tuleks kasutada tehnilisi kirjeldusi ja kõrvalejätmise, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumeid, et kehtestada ranged kvaliteedistandardid kõigile pakkujatele, hoolimata nende päritolust.

—

Lepingu täitmise klauslitega tuleks tagada, et kõik ettevõtjad järgivad lepingu täitmisel tulemuslikult kvaliteedistandardeid, olenemata tootmiskohast.

—

Standardite järgimise tagamiseks peaks hankija kasutusele võtma ja rakendama tõhusad järelevalvemehhanismid.

—

Kvaliteedinõuete integreerimisel on avaliku sektori hankijale abiks mitu komisjoni suunist.

4.   Euroopa Komisjoni antav praktiline abi

Euroopa Komisjon annab avaliku sektori hankijatele ja liikmesriikidele praktilist abi mitmel viisil (49). See on osa komisjoni teatisega „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“ loodud partnerlusest. Sellega soodustab komisjon teabe, teadmiste ja kogemuste vahetamist. Selle teatise alusel on komisjoni juhtimisel peetud üldist poliitilist dialoogi ja tehtud koostööd riiklike ja kohalike asutuste, ELi institutsioonide ning muude sidusrühmadega.

Üksikute suurte taristuprojektide puhul pakub komisjon „suurte taristuprojektide hankeaspektide vabatahtliku eelhindamise“ raames abi kasutajatoe ja teatamismehhanismi kaudu (50). Selliste projektide puhul tekib avaliku sektori hankijatel suurem risk, et suured taristuprojektid ei valmi tähtajaks või neid ei tehta kavakohaselt kättesaadavaks, et rakendamisetapis suurenevad kulud eri põhjustel või et riskid kanduvad üle avaliku sektori hankijale. Avaliku sektori vahendeid võidakse kulutada viisil, mis ei taga kodanikele ja ühiskonnale suurimat võimalikku lisandväärtust. Seepärast julgustatakse avaliku sektori hankijaid kasutama kogu saadaolevat abi.

Järgneb ülevaade eri selgitus- ja abimehhanismide kohta (51).

Ülevaade praktilisest abist

—

Suurte taristuprojektide kasutajatugi ja teatamisprotsess;

—

sidusrühmade võrgustikud, sealhulgas seminarid, eriti keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete hangete kohta, ning valdkonna kutseliseks muutmine;

—

korrapärased kõrgetasemelised konverentsid eri valdkondlikes küsimustes, seahulgas lepingu sõlmimise kriteeriumid, strateegilised hanked, läbipaistvus, kutseliseks muutmine, suurtaristu, hangetele juurdepääsu suurendamine, digitaalne üleminek ning uued projektid ja probleemid;

—

e-pädevuskeskuse abivahendid avaliku sektori hankijatele;

—

suuniste esitamine, muu hulgas innovatsioonihangete, keskkonnahoidlike riigihangete, sotsiaalhangete ja kaitsehangete kohta ning Euroopa vahenditega töötavatele spetsialistidele.

5.   Lühikokkuvõte

Õigusraamistik ja selle võimalused

Kehtivasse ELi riigihangete õigusraamistikku kuuluvad direktiivid, mis reguleerivad riigihankeid, kommunaalteenuseid, kontsessioone, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankeid ning juurdepääsu läbivaatamismenetlusele. Nendes õigusaktides esitatud õigusnormid pakuvad ELi avaliku sektori hankijatele paindlikkust kaupade, teenuste ja ehitustööde soetamisel.

—

Õigusaktidega antakse võimalus kasutada kvaliteedikriteeriumeid ja sõlmida lepinguid parima hinna ja kvaliteedi suhte ning olelusringi kulude arvestamise põhjal.

—

Hankijatel lubatakse valida kõige asjakohasem ja tõhusam hankemenetlus.

—

Samuti võimaldatakse neil valida, millised kvaliteedinõuded esitada hankedokumentides.

—

Õigusaktides pakutakse välja mehhanismid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.

—

Hankijatele antakse palju vabadust hankeprotsessi ettevalmistamiseks turu-uuringute ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimise kaudu.

—

Neile antakse vahendid põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemiseks.

—

Õigusaktides määratakse, millistele kolmandate riikide pakkujatele on tagatud juurdepääs ELi hanketurule.

Kokkuvõttes antakse direktiividega avaliku sektori hankijatele piisavalt paindlikkust oma hangete kohandamiseks vajadustele.

Küsimused ja vastused

—

Kas avaliku sektori hankija tohib nõuda selliste töö-, sotsiaal- ja keskkonnastandardite järgimist, mis lähevad kaugemale lepingu täitmise asukoha õigusnõuetest?

Jah, avaliku sektori hankija võib kehtestada sellised nõuded, kui need ei ole diskrimineerivad, kui need on seotud lepingu esemega ja kui need on kooskõlas liidu õigusega.

—

Kas ei ole ebaaus nõuda, et pakkujad järgiksid töö-, sotsiaal- ja keskkonnastandardeid, mis lähevad palju kaugemale nende õiguslikest kohustustest?

Ei, õiguslikud kohustused võivad olla väga erinevad, olenevalt pakkuja asukohast või kaupade tootmiskohast. Ainult kohalike õigusaktide järgimise nõue võib moonutada konkurentsi. Kohandatud nõuded, mis kehtivad kõigi pakkujate ja kaupade suhtes, aitavad võimalusi võrdsustada.

—

Kuidas peaks avaliku sektori hankija valmistuma hankeks, milles ta kavatseb kasutada kvaliteedikriteeriumeid?

Avaliku sektori hankijad peaksid alustama oma vajaduste ja võimalike lahenduste hindamisest. Nad võivad konsulteerida turuosalejatega ja kõigi muude sidusrühmadega. Kasutada võib kõiki otstarbekaid vahendeid, tingimusel et avaliku sektori hankija tegevus on läbipaistev ja hankija kohtleb kõiki võimalikke pakkujaid võrdselt.

—

Kas mitme kvaliteedikriteeriumi kehtestamine ja nende kohaldamine kõigile pakkujatele tekitab vaid halduskoormust?

Kvaliteedinõuete kehtestamine võimaldab hankijal investeerida kestlikumatesse, sotsiaalselt vastutustundlikumatesse ja uuenduslikumatesse toodetesse ja teenustesse ning tagada ausa konkurents, millest oleks kodanikele kasu. Iga avaliku sektori hankija otsustab ise, milline on avaliku sektori vahendite kulutamiseks tõhusaim viis, et jõuda soovitud tulemuseni. Sellise paindlikkusega kaasnevad teatavad kohustused, näiteks asjakohase järelevalve tagamine.

—

Kuidas integreerida hankedokumentidesse kvaliteedi- ja kestlikkuskriteeriumeid?

Avaliku sektori hankijatele on lubatud palju paindlikkust. Nad võivad integreerida sellised kaalutlused valikukriteeriumidesse, tehnilistesse kirjeldustesse, lepingu sõlmimise kriteeriumidesse ja lepingu täitmise klauslitesse, tingimusel et need on seotud lepingu esemega. Need tuleb selgesti määratleda, need peavad olema objektiivsed ega tohi diskrimineerida võimalikke pakkujaid. Nii luuakse võrdsed võimalused ja pakkujad saavad konkureerida samade rangete kvaliteedistandardite alusel.

—

Kas keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusest tulenevate kohustuste rikkumine võib tuua kaasa pakkuja kõrvalejätmise?

Jah, avaliku sektori hankijatel on võimalus jätta kõrvale pakkuja, kes ei täida kohaldatavaid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusest tulenevaid kohustusi.

—

Kas avaliku sektori hankijal on võimalik kontrollida pakkujate ja kaupade vastavust õiguslikele ja kohandatud tingimustele?

Avaliku sektori hankijal on selliste tingimuste kontrollimiseks mitu võimalust. Näiteks võib ta küsida aruandeid pakkujalt, sõltumatutelt kvaliteedikontrolliorganitelt või valitsusvälistelt organisatsioonidelt.

—

Kas kõigil maailma ettevõtjatel on õigus pääseda ELi hanketurgudele?

Ei, ELi hanketurgudele on tagatud juurdepääs vaid ettevõtjatele, kelle suhtes kehtivad mitmepoolsed ja kahepoolsed kaubanduslepingud.

—

Mida peaks avaliku sektori hankija tegema, kui ta kahtlustab, et kolmanda riigi pakkuja pakutud maksumus on liiga madal? Kas asja on võimalik edasi uurida?

Jah, uurimine ei ole mitte ainult võimalik, vaid soovitatav, et avaliku sektori hankijal oleks võimalik tagada pakkumuse usaldusväärsus ja võrdsed võimalused hanke kõigile osalejatele.

—

Millist teavet võib küsida, et kontrollida, kas pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega?

Mis tahes teavet, mis aitab avaliku sektori hankijal hinnata pakkumuse teostatavust.

—

Millal tuleks pakkumus tagasi lükata kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus?

Pakkumuse võib tagasi lükata, kui pakkuja selgituseed ei veena avaliku sektori hankijat.

Komisjoni loodud abivahendid ja suunised riigihangete valdkonnas

—

Komisjoni teatis: „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM%3A2017%3A572%3AFIN

—

Riigihankeid käsitlev komisjoni veebisait: https://ec.europa.eu/growth/single-market/public-procurement_et

—

E-pädevuskeskuse abivahendid avaliku sektori hankijatele: https://ec.europa.eu/

info/policies/public-procurement/support-tools-public-buyers_et

—

Komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1805 riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise kohta – Riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise raamistiku ülesehitamine (ELT L 259, 7.10.2017, lk 28)

—

Komisjoni teatis: ELi ringmajanduse loomise tegevuskava: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52015DC0614

—

Ringmajanduse riigihanked (hea tava ja suunised): http://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/Public_procurement_circular_economy_brochure.pdf

—

Keskkonnahoidlik ostmine. Keskkonnahoidlike riigihangete käsiraamat https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/handbook_2016_et.pdf

—

ELi KHRi kriteeriumid: http://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm

—

KHRi head tavad: http://ec.europa.eu/environment/gpp/case_group_en.htm

—

KHRi kasutajatugi: http://ec.europa.eu/environment/gpp/helpdesk.htm

—

KHRi koolituse abivahendid avaliku sektori hankijatele: http://ec.europa.eu/environment/gpp/toolkit_en.htm

—

KHRi koolitusprogrammid: http://ec.europa.eu/environment/gpp/index_et.htm

—

KHRi olelusringi kulude arvestamise abivahendid: http://ec.europa.eu/environment/gpp/lcc.htm

—

Toote/organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetod: http://ec.europa.eu/environment/eussd/smgp/policy_footprint.htm

—

Seminarid „Buying for Social Impact“: https://www.aeidl.eu/en/projects/social-development/bsi-buying-for-social-impact.html

—

Sotsiaalne ostmine – juhend sotsiaalsete kaalutluste arvestamiseks riigihangetes: \\NET1.cec.eu.int\homes\083\lupilaa\Social\Buying Social guide EMPL-MARKT.pdf

—

Komisjoni innovatsioonihangete suunised: https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=list&coteId=3&year=2018&number=3051&version=F

—

Innovatsioonhangete abivahendid, Euroopa abi innovatsioonihangete valdkonnas: http://www.eafip.eu/

—

Innovatsioonihangete pädevuskeskuste Euroopa võrgustik: http://www.procure2innovate.eu/

—

Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid: http://ec.europa.eu/regional_policy/et/information/publications/guidelines/2015/public-procurement-guidance-for-practitioners

—

Komisjoni juhised kaitse- ja julgeolekualaste ühishangete kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2019.157.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2019:157:TOC

—

Juhised valitsustevaheliste riigihankelepingute sõlmimise kohta kaitse- ja julgeolekusektoris: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52016XC1202(01)&qid=1564125888335

—

Komisjoni 20. aprilli 2018. aasta soovitus (EL) 2018/624 kaitsevaldkonna allhankijate ja VKEde piiriülese turulepääsu kohta (ELT L 102, 23.4.2018, lk 87)

(1)  JOIN (2019)5.

(2)  Euroopa Ülemkogu 21.–22. märtsi 2019. aasta kohtumine, EUCO 1/19.

(3)  Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele, COM (2016) 34 final.

(4)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“, COM (2017) 572 final.

(5)  Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon (ELT C 326, 26.10.2012, lk 1).

(6)  https://www.wto.org/english/tratop_e/gproc_e/gp_gpa_e.htm

(7)  Käesolev dokument ei ole õiguslikult siduv. Dokumendis parafraseeritakse ELi õigusaktide sätteid, kuid selle eesmärk ei ole suurendada ega vähendada nendes õigusaktides sätestatud õigusi ega kohustusi. Kuivõrd dokumenti võib käsitada ELi õigusaktide tõlgendamisena, tuleb rõhutada, et üksnes Euroopa Liidu Kohus on pädev liidu õigust õiguslikult siduvalt tõlgendama. Dokumendis osutatud näidete kooskõla ELi õigusega ei ole kontrollitud.

(8)  Artiklis 25 nimetatud asjakohased lisad vastavad WTO riigihankelepingu kehtivas tekstis 1., 2., 4., 5. 6. ja 7. lisale.

(9)  Vt selle kohta direktiivi 2014/24/EL artiklit 25 ja direktiivi 2014/25/EL artiklit 43.

(10)  Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele, COM (2016) 34 final.

(11)  Euroopa Ülemkogu 21.–22. märtsi 2019. aasta kohtumine, EUCO 1/19.

(12)  Direktiivi 2014/25/EL artikli 85 lõigete 1 ja 2 kokkuvõtlik tõlgendus.

(13)  WTO riigihankelepingu kehtivas tekstis ei asu asjakohased sätted enam artiklis XXIII, vaid artiklis III.

(14)  ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.

(15)  Liikmesriigid peaksid tegema selle otsuse hinna ja kvaliteedi suhte järgi, tunnistades seejuures vajadust ülemaailmselt konkurentsivõimelise Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi järele, avatud ja ausate turgude tähtsust ning vastastikuse kasu saamise eesmärki. Otsus võib olla ka valikuline, st osaleda lubatakse vaid kõigi või teatavate WTO riigihankelepingu osalisriikide ettevõtjatel, kuid mitte muude kolmandate riikide (EMP-välised riigid, mis ei ole WTO riigihankelepingu osalised ja kellega EL ei ole sõlminud kahepoolseid lepinguid riigihanketurgude avamise kohta) ettevõtjatel.

(16)  Vrd direktiivi 2009/81/EÜ põhjenduse 18 teine lõik.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(18)  Direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 21.

(19)  Direktiivi põhjenduse 16 kohaselt on oluliste julgeolekuhuvide määratlemine liikmesriikide ainuvastutus (vt ka 30. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-26/01).

(20)  Vt Euroopa Liidu Kohtu 13. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-337/06, Bayerischer Rundfunk, punkt 64.

(21)  Vt kohtuotsus, liidetud kohtuasjad C-285/99 ja C-286/99, Impresa Lombardini SpA, punkt 68.

(22)  Taoline suhteline võrdlus (mis hõlmab kõiki esitatud pakkumusi) võib olla eelistatav, kui saadud pakkumuste arv on piisav, sest selline võrdlus kajastab turutingimusi tõenäoliselt kõige paremini.

(23)  Euroopa Liidu Kohus, liidetud kohtuasjad C-285/99 ja C-286/99, punktid 43 ja 73.

(24)  Euroopa Liidu Kohus, liidetud kohtuasjad C-285/99 ja C-286/99, punktid 43 ja 55.

(25)  Euroopa Liidu Kohus, liidetud kohtuasjad C-285/99 ja C-286/99, punkt 51.

(26)  Direktiivi 2014/24/EL artikli 69 lõige 2.

(27)  Artikli 69 lõike 2 punkt d ja artikli 69 lõige 3.

(28)  Direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõige 2.

(29)  Euroopa Liidu Üldkohtu kohtuasi T-422/11, Computer Resources International, punkt 87.

(30)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“, COM (2017) 572 final.

(31)  Näiteks ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja eelkõige alaeesmärk 12.7 (toetada kestlikke riigihankeid kooskõlas riikide poliitika ja prioriteetidega). ÜRO Keskkonnaassamblee kutsus 2019. aasta märtsi resolutsioonis üles kõiki liikmesriike töötama säästva tarbimise ja tootmise saavutamise nimel, arendama välja kestlike riigihangete poliitika ning uuendama oma riigihangete õigusraamistikku kooskõlas võetud kohustusega täita kestliku arengu alaeesmärk 12.7; vt resolutsioon:

http://wedocs.unep.org/bitstream/handle/20.500.11822/28517/English.pdf?sequence=3&isAllowed=y

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116).

(33)  http://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm

Rahvusvaheliselt on eriti tähtsad järgmiste tooterühmade KHRi kriteeriumid: arvutid ja kuvarid (2016), maanteetransport (2019) ja tervishoiusektoris kasutatavad elektri- ja elektroonikaseadmed (2014). Iga ELi KHRi kriteeriumi puhul sätestatakse, kas seda tuleks kasutada valikukriteeriumi, tehnilise kirjelduse, lepingu sõlmimise kriteeriumi või lepingu täitmise klauslina. KHRi kriteeriumid põhinevad tõendatud andmetel, olemasolevatel ökomärgise kriteeriumidel ja sidusrühmadelt tööstuses, kodanikuühiskonnas ja liikmesriikides kogutud teabel. Tõendusbaasina kasutatakse olemasolevat teaduslikku infot ja andmeid, lähtudes olelusringi käsitusviisist ja kaasates sidusrühmi, kes tulevad kokku küsimusi arutama ja konsensust kujundama.

(34)  https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/handbook_2016_et.pdf

(35)  http://ec.europa.eu/environment/gpp/toolkit_en.htm

(36)  http://ec.europa.eu/environment/gpp/case_group_en.htm

(37)  Lisateave: „Innovatsioonihangete suunised“ C(2018) 3051 final, avaldatud 15.5.2018, https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/3/2018/ET/C-2018-3051-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF

(38)  Esialgseid turu-uuringuid käsitletakse direktiivi 2014/24/EL artiklis 40 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 58.

(39)  COM (2007)799 final and associated Staff working document SEC(2007)1668 „Pre-commercial Procurement: Driving innovation to ensure sustainable high quality public services in Europe“.

(40)  Direktiivi 2014/24/EL artikkel 42.

(41)  Euroopa Parlament võttis 13. märtsil 2019 vastu Euroopa ligipääsetavuse akti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta). Aktiga kehtestati teatavatele toodetele ja teenustele kohustuslikud Euroopa nõuded, muu hulgas riigihankelepingute sõlmimise valdkonnas.

(42)  Direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõiked 1 ja 2. Vt ka direktiivi 2014/25/EL artikli 80 lõige 1.

(43)  Direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõige 4 – kategooriate ammendav loetelu.

(44)  ILO ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon (nr 87); organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon (nr 98); sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon (nr 29); sunniviisilise töö kaotamise konventsioon (nr 105); vanuse alammäära konventsioon (nr 138); (tööhõives ja töökohtadel) diskrimineerimise vastane konventsioon (nr 111); võrdse töötasu konventsioon (nr 100); lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon (nr 182).

(45)  Direktiivi 2014/24/EL artikkel 58. Vt ka direktiivi 2014/25/EL artikli 80 lõige 2.

(46)  Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1). Vt ka suundumused EU Piloti etapis ja üleminekuetapis: http://ec.europa.eu/environment/eussd/smgp/index.htm

(47)  Vrd direktiivi 2014/24/EL põhjendus 92.

(48)  www.ecolabel.eu

(49)  https://ec.europa.eu/growth/single-market/public-procurement_et

(50)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Investeerimise soodustamine suurte taristuprojektide hankeaspektide vabatahtliku eelhindamise kaudu“ (COM(2017) 573.

(51)  Kõik asjakohased viited ja lingid on esitatud 5. punktis „Lühikokkuvõte“.

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

13.8.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/67

Euro vahetuskurss (1)

12. august 2019

(2019/C 271/03)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1194

JPY

Jaapani jeen

117,69

DKK

Taani kroon

7,4633

GBP

Inglise nael

0,92615

SEK

Rootsi kroon

10,7315

CHF

Šveitsi frank

1,0876

ISK

Islandi kroon

137,50

NOK

Norra kroon

10,0003

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,831

HUF

Ungari forint

324,65

PLN

Poola zlott

4,3275

RON

Rumeenia leu

4,7250

TRY

Türgi liir

6,2161

AUD

Austraalia dollar

1,6589

CAD

Kanada dollar

1,4807

HKD

Hongkongi dollar

8,7825

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7352

SGD

Singapuri dollar

1,5520

KRW

Korea vonn

1 364,55

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

17,2164

CNY

Hiina jüaan

7,9014

HRK

Horvaatia kuna

7,3908

IDR

Indoneesia ruupia

15 951,00

MYR

Malaisia ringit

4,7022

PHP

Filipiini peeso

58,424

RUB

Vene rubla

73,4092

THB

Tai baat

34,506

BRL

Brasiilia reaal

4,4660

MXN

Mehhiko peeso

21,9971

INR

India ruupia

79,7460

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

13.8.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/68

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

8. august 2019,

mille kohaselt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 kohane järgmise nimetuse registreerimise taotlus

„Αρσενικό Νάξου“ (Arseniko Naxou) (KPN)

(2019/C 271/04)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 50 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõikele 4 esitas Kreeka komisjonile nimetuse „Αρσενικό Νάξου“ (Arseniko Naxou) kaitse taotluse.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 50 vaatas komisjon kõnealuse taotluse läbi ja jõudis järeldusele, et see vastab nimetatud määruses sätestatud tingimustele.

(3)

Selleks et võimaldada vastulausete esitamist vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51, tuleb seoses nimetusega „Αρσενικό Νάξου“ (Arseniko Naxou) avaldada Euroopa Liidu Teatajas kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punktis a osutatud koonddokument ja tootespetsifikaadi avaldamise viide,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktis a osutatud koonddokument ja tootespetsifikaadi avaldamise viide, mis on seotud nimetusega „Αρσενικό Νάξου“ (Arseniko Naxou) (KPN), on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud nimetuse registreerimise suhtes kolmekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 8. august 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

LISA

KOONDDOKUMENT

„ΑΡΣΕΝΙΚΟ ΝΑΞΟΥ“ (ARSENIKO NAXOU)

ELi nr: PDO-GR-02323 – 6.11.2017

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Αρσενικό Νάξου“ (Arseniko Naxou)

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Kreeka

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Arseniko Naxou“ on laagerdunud kõva lauajuust, mida toodetakse pastöriseerimata lamba- ja kitsepiimast traditsioonilisel viisil.

Juustu „Arseniko Naxou“ turustatakse tervete ratastena ja selle füüsikalised omadused on järgmised: silindriline kuju, kaal 1–4 kilogrammi, värvus vandlitooni kuni kahvatukollane; kõva, kuid suhteliselt õhuke koorik.

Kuivaine rasvasisaldus peab olema vähemalt 43 % ja valgusisaldus mitte alla 27 %, kusjuures niiskusesisaldus ei tohi ületada 38 % ja soolasisaldus 3,5 %.

Toote organoleptilised omadused, mis eristavad seda teistest kõvadest juustudest, on intensiivne vürtsikas, soolakasmagus ja meeldiv maitse, kreemjas ja pehme tekstuur ning rikkalik aroom. Toode muutub laagerdumisel vürtsikamaks ja aromaatsemaks.

Pastöriseerimata piima kasutamise tõttu peab „Arseniko Naxou“ laagerduma vähemalt kolm kuud, enne kui see tarbimisse lastakse, et tagada soovimatute mikroorganismide puudumine. Juustu valmistatakse detsembrist kuni maini.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Naxose mägiste ja poolmägiste alade lambad ja kitsed on kohalikku tõugu ja nende ristandid, kes on kohanenud selles piirkonnas valitsevate tingimustega ning keda kasvatatakse traditsioonilisel viisil ekstensiivset meetodit kasutavates üksustes. Detsembrist kuni maini, piimatootmise ja juustu „Arseniko Naxou“ valmistamise kõrgperioodil, toidetakse loomi piirkonnas kasvavate kohalike taimedega (tüümian, leetpõõsas, kiviroos, okaskroon, astelluud, mastikpistaatsia, värvitamm jne), mille kasvu võimendavad talvised ja kevadised vihmasajud. Halbades ilmastikutingimustes antakse loomadele geograafilises piirkonnas toodetud kuivsööta (oder, kaer, vikk, ristik). Juunist septembrini annab kari vähe piima ja sellel perioodil juustu ei toodeta, loomi karjatatakse ning söödetakse kohapeal toodetud lisasöödaga, samuti söödaga, mis on toodetud väljaspool geograafilist piirkonda (tärkliserikkad teraviljaterad, kliid, hein). Ajavahemikus oktoobrist kuni novembrini lisatakse loodusliku taimestiku vähese kättesaadavuse ja loomade suurenenud vajaduste tõttu loomade tavatoidule kohapeal toodetud kuivsööta ning väljaspool geograafilist piirkonda toodetud sööta. Geograafilisest piirkonnast väljaspool toodetud täiendsööda osakaal ei ületa 40 % aastasest kuivainest.

„Arseniko Naxou“ tootmiseks kasutatakse peamiselt järgmisi tooraineid: piim, kümosiin, sool ja õli.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmise ja töötlemisega, samuti lõpptoote valmistamise ja laagerdamisega seotud etapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toode tuleb pakendada määratletud geograafilises piirkonnas eesmärgiga tagada järgmine: a) toote kvaliteet ladustamise ja transpordi ajal, kaitstes seda füüsikaliste (niiskus, valgus, temperatuur, tolm, suitsugaas) ja bioloogiliste mõjurite (bakterid, seened, viirused) eest; b) toote jälgitavus, ja c) toodetud, pakendatud ja müüdud koguste jälgimiseks vajalik järelevalve ning vastavus lubatud toorainele ja tootmismeetoditele.

Tootja peab pakendama toote toidu jaoks sobivasse paberisse või muusse pakkematerjali.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kogu juusturattal peab olema märgistus, millel on esitatud järgmine teave:

—

nimetus „Arseniko Naxou“, millele järgneb märge „kaitstud päritolunimetus“ või lühend „KPN“;

—

„valmistatud toorpiimast“;

—

tootmis- ja/või pakendamisettevõtte nimi ja aadress;

—

tootmise kuupäev.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Juustu tootmise ja valmimise ala hõlmab järgmiste külade kogu haldusterritooriumi: Apeiranthos, Damarionas, Danakos, Keramoti, Koronida, Koronos, Kinidaros, Mesi, Moni, Filoti ja Chalkio Naxose ja Väikeste Küklaadide vallas.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Mullastik

Juustutootmispiirkond asub saare mägises ja poolmägises osas saare põhja- ja idapoolsetel äärealadel. Piirkonda iseloomustavad järsud nõlvad, terrassid (astmelised kallakud), väikesed müürid ja suurtel aladel laiuvad karjamaad.

Kliima

Naxose kliima kujutab endast mõõduka vahemerelise (saarelise) kliima tüüpi: mõõdukas, mahe ja niiske, tugeva tuulega. Saare mägistel aladel on temperatuur umbes 5 °C madalam, keskmine aastane suhteline õhuniiskus on 85 % ja sademete hulk 770 mm. Vahel esineb ka tugevat lumesadu.

Taimestik

Erilised temperatuuri- ja niiskustingimused ning sademehulk võimaldavad kasvatada mägedes leiduvaid tavapäraseid taimeliike, mis on lammaste ja kitsede peamine söödaallikas.

Määratletud piirkonnas kasvatatakse ulatuslikult oliive ja viinamarju. Mägede kaljused küljed on kaetud madala puhmastiku ja keskmise või kõrge võsataimestikuga. Võsataimestikus on ülekaalus astelluud (Calycotome vilosa), mastikpistaatsia (Pistacia lentiscus), värvitamm (Quercus coccifera), Kreeta vaher (Acer sempervirens), iilekstamm (Quercus ilex) ja idaplaatan (Platanus orientalis), mis on kõik väärtuslikud söödaallikad, eriti kitsede jaoks. Piirkonna karjamaadel on arvukal hulgal pärismaiseid taimeliike, näiteks rohttaimed Allium luteolum, Alyssum foliosum, Bolanthus greacus, Bupleurum aira, Campanula calaminthifolia, Centaurea oliverana, Cerastium runemarkii, Corydalis integra, Erysimum hayekii, Erysimum naxense, Galanthus ikariae, Galium conforme, Scutellaria virgaurea, Symphytum davisii, Verbascum adeliae, mis on loomadele sobivad karjamaataimed.

Põllumajandusloomad

Kitsed ja lambad on piirkonna kohalike oludega hästi kohanenud, nad on väikesed ja annavad väheses koguses piima. Loomade vabalt karjatamise tava (ekstensiivne karjakasvatusmeetod) võimaldab loomadel toituda piirkonna karjamaadel ja kasutada ära kohalikku taimestikku.

Inimtegur

Juustul „Arseniko Naxou“ on juba ammustest aegadest olnud väga oluline osa elanike elus ja toidusedelis. Põllumajandustootjatest juustutootjad jätkavad senini juustu valmistamist traditsioonilisel viisil. Juustumeistri oskusteave juustu valmistamise eri etappidel kujutab endast toote eripära olulist elementi ja on selle edasise kvaliteedi kujunemisel otsustava tähtsusega tegur. Tähtis on juustumeistri võime teha kindlaks piima kalgendumise õige aeg, millal kalgend on valmis eraldamiseks. Kalgend tükeldatakse sobiva tööriistaga, nii et see omandab piimasarnase tekstuuri. Segu segatakse aeglaselt, et eraldada kalgend vadakust, ja seejärel surutakse kalgend käsitsi vormidesse, et väljutada segust vedelik ja kinnitada juustu lõplik kuju – kõik see tõendab, et valmistamisprotsess toimub käsitsi. Juustu laagerdumise ajal võivad kogenud juustumeistrid leida õige aja, et a) valida välja sobiva meetodi abil valmistatud juustud ja eemaldada need, mis ei vasta nõuetele; b) vormid tagasi saata, ja c) katta need oliiviõli või oliivijääkõliga, andes sel viisil otsustava panuse juustu kvaliteedi tagamisse.

5.2.   Toote eripära

„Arseniko Naxou“:

—

juustul on intensiivne, vürtsikas, meeldiv, soolakasmagus maitse ja rikkalik aroom.

Selle organoleptilised omadused tulenevad pärismaiste taimeliikide kasutamisest loomade toitmiseks – just see annab piimale ja juustule „Arseniko Naxou“ intensiivse ja meeldiva maitse ning rikkaliku aroomi. Erilise tootmistehnoloogia abil, milles kasutatakse pastöriseerimata piima, säilitatakse piirkonnas toodetud piima omadused ning kindlustatakse selliste kohalikku päritolu piimhappebakterite olemasolu, millel on oluline osa juustu maitseomaduste väljakujundamisel, aidates kaasa selle vürtsika ja soolakasmagusa maitse tekkele.

Juustul on kreemjas ja pehme tekstuur tänu selle suurele rasvasisaldusele. Juustu „Arseniko Naxou“ puhul on tegemist esimese juustuga, mis on valmistatud värskest täispiimast ning sisaldab rohkem rasva.

—

Juustude välisilme määrab ära vormi jaoks iseloomulik kuju. Juustu koorik on pika laagerdumisaja tulemusena kõva ja õhuke. Kalgendi sõtkumine ja juustu katmine soola ja õliga aitavad samuti kaasa kooriku tekkimisele.

—

Juustu rasvasisaldus kuivaines (43 %) ja valgusisaldus (27 %) on suurem kui teistes sama tüüpi juustudes.

—

Piirkonna juustumeistrite endi poolt antud eriline nimetus „arseniko“ näitab, et tegemist on ajas vastupidava kõva juustuga, mis on oma rasva- ja valgusisalduse poolest „tugevaim“. Need on omadused, mille abil kirjeldatakse ka mõistet „arseniko“ (kreeka keeles „mehelik“).

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Juust „Arseniko Naxou“ on piirkonna mulla- ja kliimatingimuste, ekstensiivse kasvatussüsteemi ja traditsioonilise tootmismeetodi koosmõju tulemus.

Piirkonna geoajalugu, geomorfoloogia, topograafia ja kivimite mitmekesisus on aidanud kaasa selle rikkaliku taimestiku tekkele, mis on peamine söödaallikas lammaste ja kitsede jaoks, kellelt pärineb juustu valmistamise tooraine. Tänu vabapidamisele mägi- ja poolmägistel karjamaadel on kohalikud lamba- ja kitsetõud vähenõudlikud, vastupidavad ja täielikult kohanenud konkreetse geograafilise keskkonnaga.

Piirkonna kliimatingimused soodustavad järgmist:

a)

suure hulga huulõieliste (Labiatae), sarikaliste (Umbelliferae), korvõieliste (Compositae) jm perekondadesse kuuluvate roomavate maitsetaimede, rohttaimede, puude ja põõsaste olemasolu ja kasvamine; need taimed on toiduallikaks lammastele ja kitsedele ning annavad sel moel nende abil toodetavale piimale ja juustule omapärase aroomi ja maitse;

b)

lammaste ja kitsede pikaajaline viibimine piirkonna looduslikel karjamaadel ja pärismaiste taimeliikide parem ärakasutamine, ning

c)

juustu „Arseniko Naxou“ laagerdumine. Temperatuuri- ja niiskustingimused piirkonnas, kus temperatuur ei lange alla 10 °C ja õhuniiskuse tase on 70–90 %, aitavad kaasa toote loomulikule laagerdumisele laoruumides ning iseloomuliku struktuuri ja koostisega juustu tootmisele. Stabiilne temperatuur ja niiskus, mille puhul ei esine märkimisväärseid muutusi, aitavad kaasa toote järkjärgulisele laagerdumisele, toetades seega laagerdumisaja jooksul toimunud kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi, mis määravad kindlaks juustu iseloomuliku struktuuri.

Piirkonna juustumeistrid on traditsiooniliselt viljelenud karjakasvatussüsteemi (vabapidamine), mille tulemuseks on karjamaade ja seega ka piirkonna kohaliku taimestiku kasutamine, mis aitab omakorda kaasa toote organoleptiliste omaduste kujunemisele.

„Arseniko Naxou“ tootmismeetodi eripära seisneb pastöriseerimata piima kasutamises, tänu millele on võimalik juustus säilitada kohalik, lautadest ja juustukodadest pärinev mikrofloora, millel on oluline roll juustu maitseomaduste kujunemisel. Laagerdumise käigus muutub juustu aroom ja maitse intensiivsemaks. Positiivne korrelatsioon vürtsika maitse, rikkaliku aroomi ning juustu iseloomuliku tekstuuri ja vanuse vahel on tingitud ulatuslikust proteolüüsist ja lipolüüsist, mis tuleneb kohalike piimhappebakterite tegevusest laagerdumise käigus.

Toote füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste omaduste väljakujunemisel on väga olulised juustumeistrite oskused kalgendi käsitsi eraldamise, juustusegu vormidesse surumise ja lõpptoote laagerdamise etappides.

Tootmisprotsess on tihedalt seotud juustumeistri teadmistega, kes peab oskama kindlaks määrata juustu valmistamisperioodi vastavalt piirkonna kliimatingimustele ja taimestiku koostisele; samuti on see seotud manuaalse sekkumisega protsessi käigus – sellega, et toodet valmistatakse käsitsi.

Viiteid juustule „Arseniko Naxou“ on avaldatud ajakirjanduses, internetis ja televisioonis. Seda on kirjeldatud kui Naxose juustuvalmistamise traditsiooni ja üht saare tuntuimat juustu, millel on eriline, ainulaadne, intensiivne ja meeldiv maitse, mis muutub aja jooksul vürtsikamaks ja aromaatsemaks, tänu millele saab seda iseloomustada kui kvaliteetjuustu ja inspiratsiooniallikat. Toote tuntus on jõudnud tootmispiirkonnast kaugemale ning sarnaselt kohalikega hindavad seda ka teiste piirkondade tarbijad.

Nimetus „Arseniko Naxou“ on kindlalt välja kujunenud, nagu näitavad varasemad viited, artiklid trüki- ja veebiväljaannetes ning arved selle toote ostmise ja müügi kohta.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele:

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.minagric.gr/images/stories/docs/agrotis/POP-PGE/prodiagrafes_arsenikou_naxou.pdf

V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

13.8.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/73

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9354 – AXA / NN Group / JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 271/05)

1.   

5. augustil 2019 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—

Lindisfarne S.L. (Hispaania), ESI One S.à.r.l. (Prantsusmaa), Alterimmo Europe S.à.r.l. (Prantsusmaa), mille kõigi üle on valitsev mõju ettevõtjal AXA S.A (edaspidi „AXA“, Prantsusmaa),

—

REI Spain B.V. (Madalmaad), mis kuulub kontserni NN Group (Madalmaad).

AXA ja NN Group omandavad kaudselt uue ühisettevõtja üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.

Koondumine toimub ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   AXA: üleilmne kindlustusgrupp, mis tegutseb ka investeeringute haldamisega. Lindisfarne S.L., ESI One S.à.r.l. ja Alterimmo Europe S.à.r.l. haldavad kinnisvara Hispaanias ja Euroopas,

—   NN Group: on üleilmne finantsasutus, mis pakub investeerimis- ja kindlustusteenuseid. REI Spain B.V. tegeleb kinnisasjade ostmise, valdamise ja haldamisega Euroopas,

—   ühisettevõtja: hakkab tegutsema Hispaania rendieluruumide turul.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9354 – AXA / NN Group / JV

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

13.8.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/75

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine

(2019/C 271/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muudatuse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„RISO DEL DELTA DEL PO“

ELi nr: PGI-IT-0712-AM01 – 21.6.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consorzio di Tutela del Riso del Delta del Po IGP

Via J.F. Kennedy, 134

45019 Taglio di Po (Ro)

Tel +39 05321716402

E-post: info@consorziorisodeltapoigp.it

Ühendusel Consorzio di Tutela del Riso del Delta del Po on seadusekohane õigus esitada muutmistaotlus kooskõlas põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõikega 1.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—

☐

Toote nimetus

—

☒

Toote kirjeldus

—

☐

Geograafiline piirkond

—

☒

Päritolutõend

—

☒

Tootmismeetod

—

☐

Seos piirkonnaga

—

☒

Märgistus

—

☒

Muu [pakend, toote logo, ajakohastatud viited õigusaktidele]

4.   Muudatus(t)e liik

—

☒

Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

—

☐

Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

—   Tootespetsifikaadi artikli 1 järgmist lauset:

„Kaitstud geograafiline tähis „Riso del Delta del Po“ on reserveeritud riisile, mis vastab käesolevas tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele ja nõuetele.“

on muudetud järgmiselt:

„Kaitstud geograafiline tähis „Riso del Delta del Po“ on reserveeritud riisile, mis vastab käesolevas tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele ja nõuetele.“

Termin [tõlkija märkus itaalia keeles] „frutti di riso“ on asendatud terminiga „riso“.

See muudatus hõlmab tähise „Riso del Delta del Po“ KGT identifitseerimist riisiga selle eri vormides, mida on võimalik pakkuda müügiks tarbijale, st pärast seda, kui tera on kehtivate õigusaktide alusel ning kooskõlas tootespetsifikaadis kehtestatud nõuetega läbinud tööstuslikud protsessid ja töötlemise.

—   Tootespetsifikaadi artikli 2 järgmine lause ja koonddokumendi punkt 3.2:

„Tähis „Riso del Delta del Po“ hõlmab eranditult jaapani superfino riisi sortidest ‘Carnaroli’, ‘Volano’, ‘Baldo’ ja ‘Arborio’.“

on muudetud järgmiselt:

„Tähis „Riso del Delta del Po“ hõlmab eranditult jaapani superfino riisi sortidest ‘Carnaroli’, ‘Volano’, ‘Baldo’, ‘Arborio’, ‘Cammeo’, ‘Karnak’, ‘Telemaco’, ‘Caravaggio’ ja ‘Keope’.“

Täpsemalt palume lisada järgmised riisisordid: ‘Cammeo’, ‘Karnak’, ‘Telemaco’, ‘Caravaggio’ ja ‘Keope’.

Vajadus võtta algselt ette nähtud sortide kõrval kasutusele väikese suurusega asendusvariandid tuleneb asjaolust, et traditsioonilised sordid aretati palju aastaid tagasi (neist vanimad, st ‘Arborio’ ja ‘Carnaroli’, 1940. aastate lõpus) ning nende agronoomilised omadused (eriti suur vastuvõtlikkus seenhaigustele ja lamandumisele) muudavad nende kasvatamise ilma korduva taimekaitsevahenditega töötlemiseta raskeks ning see omakorda kahjustab lõpptoote terviklikkust ja kasvatamise jätkusuutlikkust.

Seevastu äsja aretatud sordid on seenhaiguste ja lamandumise suhtes vastupidavamad ja taluvad neid paremini ning seetõttu on võimalik kasvatada tervislikke ja homogeensete omadustega tooteid, millel on olemasolevate toodetega sarnased organoleptilised omadused.

—   Lause:

„„Riso del Delta del Po“ riisitera on suur, klaasjas, ühtlane, suure valgusisaldusega ning kroovitud (valge riis) või kroovimata (täisterariis).“

on muudetud järgmiselt:

„Riisi „Riso del Delta del Po“ tera on suur, klaasjas/pärljas ja ühtlane, suure valgusisaldusega ning seda võib kehtivate õigusaktide alusel tööstuslikes protsessides kasutada ja töödelda.“

Sõna „klaasjas“ viitab kõikidele sortidele, mis on spetsifikaadis loetletud, ja on seetõttu ebatäpne. Praegustest sortidest on klaasjas tera üksnes sordil ‘Baldo’, samas kui sortidel ‘Arborio’, ‘Carnaroli’ ja ‘Volano’ on pärljas tera. Seetõttu pakume välja mõiste „klaasjas“ ajakohastamise ja asendamise mõistega „klaasjas/pärljas“.

Määratlused „kroovitud (valge riis)“ või „kroovimata (täisterariis)“ on välja jäetud ja asendatud sõnadega „seda võib kehtivate õigusaktide alusel tööstuslikes protsessides kasutada ja töödelda“, et võtta arvesse tööstusliku töötlemise kiiret tempot tarbijate muutuvate eelistuste alusel.

—   Järgmine lõik:

„Tarbimisse andmisel on kaitstud geograafilise tähisega tootel „Riso del Delta del Po“ järgmised tera puudutavad omadused:

Sort

Keedetud riisi kleepuvus g/cm

Valgud (%) (*1)

‘Baldo’

> 4,5

> 6,60

‘Carnaroli’

> 1,5

> 6,60

‘Volano’

> 3,0

> 6,60

‘Arborio’

> 3,5

> 6,60

on muudetud järgmiselt:

„Riisil „Riso del Delta del Po“ (KGT) peavad olema järgmised tera puudutavad omadused:

Sort

Koostis

kg/cm2

Valgud (% kuivainest)

vähemalt

vähemalt

‘Arborio’, ‘Volano’, ‘Telemaco’

0,65

6,60

‘Baldo’, ‘Cammeo’

0,60

6,60

‘Carnaroli’, ‘Karnak’, ‘Caravaggio’, ‘Keope’

0,85

6,60

Need eripärad tuleb kindlaks määrata enne tööstuslikku töötlemist ja kuivanud põldudel, mis esindavad ettevõtte põldude kogumahtu.“

Kleepuvuse parameeter on asendatud koostise parameetriga. Mõlemad parameetrid on pöördvõrdelised ja näitavad toote kvaliteeti pärast keetmist. Täpsemalt tähendab see seda, et mida kleepuvam on riis, seda vähem ühtlane see on ja vastupidi. Kleepuvuse analüüsimise valideeritud meetod seni puudub, sest UNI ja ISO ei ole suutnud määratleda usaldusväärset ja korratavat meetodit, erinevalt ühtlikkuse parameetrist, mille kohta selline rahvusvaheliselt tunnustatud meetod on olemas (standard UNI EN ISO 11747:2012).

Ühtlikkuse parameetri jaoks pakutud väärtused on need, mille pakkus välja National Rice Board, tuginedes mitmele oma tootelaboratooriumi analüüsile.

Seetõttu peeti asjakohaseks märkida, et ühtlikkust ja valgusisaldust tuleb riisi puhul kontrollida enne töötlemist.

Päritolutõend

Tootespetsifikaadi artikkel 4

See artikkel on tervenisti ümber sõnastatud ning ajalooline teave riisi kasvatamise kohta geograafilises piirkonnas, millest koosnesid artikli 4 esimesed viis lõiget, on tõstetud ümber asjakohasesse artiklisse, mis käsitleb seost piirkonna ja toote vahel. Artikkel 4 sõnastatakse ümber järgmiselt:

„Toote päritolu tõendavad ka tootjate, töötlejate ja pakendajate kanded asjakohastes registrites, mida peab ja ajakohastab käesoleva spetsifikaadi artiklis 7 viidatud kontrolliasutus.“

Tootmismeetod

Tootespetsifikaadi artikkel 5

Seda artiklit on muudetud, et võtta arvesse nii muutusi töötlemis- ja tootmismeetodites kui ka pärast spetsifikaadi jõustumist saavutatud praktilisi tulemusi.

Mullaharimine

—   Järgmist lauset:

„Pinnas tuleb 25–30 cm sügavuselt läbi künda; sellele peab järgnema vähemalt üks äestamine; pärast tuleb pind tasandada, et vee juhtimine oleks optimaalne.“

on muudetud järgmiselt:

„Pinnas tuleb 25–30 cm sügavuselt läbi künda; sellele peab järgnema vähemalt üks äestamine; lubatud on aga ka teised mullaharimismeetodid, mis tagavad seemnete külvipinna sobiva ettevalmistuse.“

Traditsioonilised maaharimistegevused (kündmine, äestamine) võib nüüd asendada alternatiivsete tegevustega (raadamine, skarifitseerimine), millega saavutatakse sama eesmärk väiksema energiamahukuse ja suurema austusega keskkonna vastu. Eeskätt on kündmisele lisatud teised moodsamad pinnase töötlemise meetodid, mida peetakse tänapäeval keskkonnaalaselt kestlikumaks.

Pinnase analüüs

—   Lause:

„Põllumajandusettevõtted, mis toodavad „Riso del Delta del Po“ riisi, peavad tegema pinnase analüüse vähemalt iga viie aasta järel, tuginedes järgmistele omadustele: struktuur, pH, orgaaniline aine, keemiliselt aktiivne lubi, omastatav fosfor, vahetuv kaalium, üldlämmastik, süsiniku ja lämmastiku suhe, vahetuv kaltsium, magneesium ja naatrium, samuti magneesiumi ja kaaliumi suhe, selleks et koostada õige väetamisplaan, mille on koostanud põllumajandusasjatundja, ja hoida seda põllumajandusettevõttes.“

on muudetud järgmiselt:

„Põllumajandusettevõtted, mis toodavad „Riso del Delta del Po“ riisi, peavad tegema pinnase analüüse vähemalt iga viie aasta järel, tuginedes järgmistele omadustele: struktuur, pH, orgaaniline aine, keemiliselt aktiivne lubi, omastatav fosfor, vahetuv kaalium, üldlämmastik, süsiniku ja lämmastiku suhe, vahetuv kaltsium, magneesium ja naatrium, samuti magneesiumi ja kaaliumi suhe, selleks et koostada õige väetamisplaan, mis vastab tegelikele vajadustele, ja hoida seda põllumajandusettevõttes.“

Kohustus lasta väetamisplaan koostada põllumajandusasjatundjal on kustutatud, sest plaani võib koostada ka põllumajandusettevõtetes, arvestades sellise põllumajandustootja poolt kogemuste käigus omandatud oskusi, kes ei ole ilmtingimata kvalifitseeritud kui põllumajandusasjatundja.

—   Jäetakse välja järgmised laused:

„Sordi ‘Carnaroli’ kasvatamiseks on vaja peamiselt savimuldasid, mille pH tase on kõrgem kui 7,5. Ülejäänud kolme sorti on võimalik kasvatada tervel käesoleva spetsifikaadi artiklis 3 määratletud alal.“

Peetakse võimalikuks kustutada viide pinnase pH-le (see parameeter kehtib üksnes sordi ‘Carnaroli’ puhul), sest täheldati, et pH on kasvatamispiirkonnas, samuti eri põllumajandusettevõtetes või ka ühe paki piires väga varieeruv ning see ei mõjuta nimetatud sordi kvaliteeti. Lisaks toimib vesi aprillist kuni augustini happelises keskkonnas puhvrina, suurendades pH-d.

See muudatus kehtib ka koonddokumendi punkti 3.5 puhul.

Väetised

—   Maksimaalset lämmastikusisaldust väetistes on suurendatud 130 kilogrammilt hektari kohta 160 kilogrammini hektari kohta.

Tootmisala koosneb turbasest ja savisest pinnasest ning turu jaoks homogeense ja ühtlase toote saamiseks on olenevalt pinnasest vaja väetisi kasutada erinevalt. Seetõttu peeti asjakohaseks suurendada lämmastiku maksimumkogust, et terade valgusisaldus oleks võrdne teiste pinnaste omaga.

Külv

—   Lause:

„Maksimaalne kasutatav seemnete kogus hektari kohta on 240 kg. Riisi võib külvata vaba käega otse vette või ettevalmistatud kuivale pinnasele, mis tuleb pärast külvi viivitamatult üle ujutada.“

on muudetud järgmiselt:

„Maksimaalne kasutatav seemnete kogus hektari kohta on 300 kg. Riisi võib külvata vaba käega või istutada otse vette või ettevalmistatud kuivale pinnasele, mis tuleb pärast külvi viivitamatult üle ujutada.“

Seemnete maksimumkogust on suurendatud, sest mõnes piirkonnas ei ole 240 kg hektari kohta vette külvamisel pinna sobiva kaetuse tagamiseks piisav. Liiga hõredalt külvamine ei võimalda riisitaimel kaitsta ennast umbrohu eest, tingides seega vajaduse korduva rohimise järele. Lisaks on kasutatava vee koguse piiramiseks lisatud kuivalt külvamise võimalus.

Kahjurite ja umbrohu kontroll

—   Lause:

„Seemnete töötlemine on kohustuslik, et võidelda tüüpiliste riisi krüptogaamidega (fusarioos, helmintosporioos ja riisi närbumistõbi).“

on muudetud järgmiselt:

„Seemnete töötlemine on lubatud, et võidelda tüüpiliste riisi krüptogaamidega (fusarioos, helmintosporioos ja riisi närbumistõbi).“

Selleks, et muuta riisi kasvatamine vähem keskkonda mõjutavaks, on seemnete töötlemine nüüd vabatahtlik, sest seemned ei pea olema patogeenidest vabad.

—   Järgmine lause jäetakse välja:

„Riisipõllu kuivendamine ja selle jätmine päikese kätte on kohustuslik, kui esineb probleeme, mille põhjuseks on riisi fütofaagid (koorikloomad, putukad ja ussid).“

Riisipõllu kuivendamise kohustus on välja jäetud, et suurendada keskkonnasäästlikkust ja piirata kasutatava vee kogust.

—   Lause:

„Umbrohuga võib võidelda lubatud taimekaitsetoodete abil ning võttes appi tammide niitmise, et vältida ülemäärast külvamist, veekasutuse reguleerimise ja sihipärase pinnase töötlemise enne külvamist.“

on muudetud järgmiselt:

„Umbrohuga võib võidelda, kasutades lubatud taimekaitsetooteid ning võttes appi tammide niitmise, et vältida ülemäärast külvamist, veekasutuse reguleerimise ja sihipärase pinnase töötlemiste enne külvamist, samuti võimaliku ajutise kuivendamise kooskõlas heade töötlemistavadega fütofaagide kõrvaldamiseks.“

Suurema selguse jaoks peeti asjakohaseks viidata kahjuritõrje osas nii fütofaagidele kui ka umbrohule, nagu juba praeguses sõnastuses ette nähtud. Samuti peeti asjakohaseks täiendada spetsifikaati, lisades ajutise kuivendamise võimaluse. Riisitaimedega saadud kogemused on näidanud, et riisipõldude sihipärane kuivendamine kõrvaldab fütofaagide probleemid ilma lisatöötlemiseta.

Saagikoristus, kuivatamine, hoiustamine ja töötlemine

—   Järgmised maksimaalsed ühiku tootmisväärtused kuivatatud koorimata riisile:

„‘Carnaroli’

:

6 tonni hektari kohta

‘Volano’

:

8 tonni hektari kohta

‘Baldo’

:

8 tonni hektari kohta

‘Arborio’

:

7,5 tonni hektari kohta“

on muudetud järgmiselt:

„Sort

Tonni hektari kohta

‘Arborio’

7,5

‘Baldo’

8,0

‘Cammeo’

8,5

‘Carnaroli’

6,5

‘Telemaco’

8,5

‘Karnak’

8,5

‘Volano’

8,0

‘Caravaggio’

8,5

‘Keope’

8,5“

Uute sortide saagid on lisatud ja „Carnaroli“ maksimaalset toodangut on hiljuti tehtud edusamme silmas pidades pisut suurendatud.

—   Lause:

„Töötlemine peab toimuma siseruumides vastavalt korrale, millega tagatakse riisi „Riso del Delta del Po“ vastavus näitajatele.“

on muudetud järgmiselt:

„Koorimata riisi töötlemine (koorimine ja jahvatamine) peab toimuma siseruumides kaitstud geograafilise tähisega ala piires ja vastavalt korrale, millega tagatakse riisi „Riso del Delta del Po“ vastavus punktis 3.2 osutatud näitajatele. Tootmispiirkonna spetsiifilised eripärad võimaldavad toote omadusi säilitada koorimise ja jahvatamise etapis ning piirata tera pragunemist/katki minemist, mis on ühtlase küpsetamise jaoks vajalik.“

Aastate jooksul saadud kogemused on näidanud, et riisi koorimise ja jahvatamise koht mõjutab lõpptoote kvaliteeti. Nende etappide ajal on üks oluline toote parimaid omadusi säilitav tegur tootmispiirkonna eriline iseloom, mis tagab terale minimaalse surve/mõranemise ja seega ühtlase küpsetamise.

Tootmispiirkonna eriti soodsat mikrokliimat, temperatuuri ja keskkonnaomadusi, nagu näiteks „Riso del Delta del Po“ kaitstud geograafilise tähisega alal, iseloomustab eriline keskmine suhteline õhuniiskus, mis on optimaalne tingimus selleks, et saavutada „Riso del Delta del Po“ kvaliteedinõuded.

Teabe täielikkuse huvides rõhutame, et „Riso del Delta del Po“ tootmispiirkonna erilisus on teada kõikidele sektori ettevõtjatele ja ära märgitud ka väljaannetes. Kaitstud geograafilise tähisega aladel, mis asuvad keskmiselt kolm meetrit merepinnast kõrgemal, on niiskuse õige tase looduslikult tagatud; see tegur on Itaalia sellele osale eripärane.

See muudatus kehtib ka koonddokumendi punkti 3.6 puhul.

—   Punktist 3.6 on välja jäetud järgmised laused:

„Riisi tuleb kuivatada kuivatites, mis ei jäta sõkaldele põletusjääke ega võõrast lõhna. Lubatud on otse või kaudselt tule kasutamisel põhinevad kuivatid, mille kütteaineks on üksnes metaan või veeldatud gaas.

Kuivatatud koorimata riisi niiskusetase ei tohi olla üle 14 %.“

See muudatus on puhtalt toimetuslik, sest eespool esitatud laused puudutavad pigem tootmismeetodit kui konkreetseid eeskirju viilutamise, riivimise, pakendamise jne kohta. Osutame sellele, et muudatus ei viita tootespetsifikaadi muutusele, sest kahte sätet ei ole artiklis 5 „Tootmismeetod“ muudetud ja need jäävad jõusse.

Märgistamine ja pakendamine

Tootespetsifikaadi artikkel 8

—   Järgmist lauset:

„Riis pakitakse toidu pakendamiseks sobivatesse 0,5 kg, 1 kg, 2 kg, või 5 kg mahutavatesse karpidesse või kottidesse kas vaakumpakendis või kontrollitud rõhu all olevas pakendis.“

on muudetud järgmiselt:

„Riis pakitakse toidu pakendamiseks sobivatesse karpidesse või kottidesse kas vaakumpakendis või kontrollitud rõhu all olevas pakendis.“

Pakendi kaalu ja omadusi puudutavad nõuded on kustutatud, et anda pakkijatele suurem paindlikkus pakendi liigi valikus.

—   Järgmistes lõigetes sisalduv teave:

„Pakenditel peab olema nimetuse logo mõõtmetega 40 × 30 mm ning vastavas mõõdus (kõrgus vähemalt 5 mm) kiri „Riso del Delta del Po“, mille järel on „Indicazione Geografica Protetta“ või lühend „I.G.P“.

Pakendil peab olema sordi nimi (‘Arborio’, ‘Carnaroli’, ‘Volano’ või ‘Baldo’) ja võimalik, et liigi nimetus „täistera riis“.

Pakendil peab olema ka tootja nimi või ärinimi ja aadress.

Muu teksti kui nimetuse „Riso del delta del Po – Indicazione Geografica Protetta“ suurus peab olema mitte üle ühe kolmandiku nimetuse „Riso del Delta del Po“ puhul kasutatud kirja suurusest.“

on muudetud järgmiselt:

„Peale õiguslike eeltingimuste peab mahutitel olema järgmine teave:

1)

vastavas mõõdus (kirjasuurus vähemalt 7 punkti) „Riso del Delta del Po“, mille järel on „Indicazione Geografica Protetta“ või lühend „I.G.P“;

2)

kaitstud geograafilise tähise logo mõõtmetega vähemalt 40 × 25 mm. Juhul kui logo on suurem, peab proportsioon jääma samaks; pakendil peab olema ühe sordi nimetus, nagu loetletud artiklis 2, st ‘Carnaroli’, ‘Volano’, ‘Baldo’, ‘Arborio’, ‘Cammeo’, ‘Karnak’, ‘Telemaco’, ‘Caravaggio’ või ‘Keope’; märkida võib ka töötlemise liigi nii nagu sätestatud kehtivates õigusaktides;

3)

Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol.“

Tähised, mis reguleerivad sõnastuse „Riso del Delta del Po“ minimaalset kõrgust, ja need, mis on juba kehtivate õigusaktidega nõutavad (nimi või ettevõtte nimi ja pakendaja aadress), on kustutatud. Samuti peeti asjakohaseks mitte näha ette konkreetseid pakendamise ja märgistamise eeskirju, arvestades, et „Riso del Delta del Delta del PO KGT“ puhul puuduvad traditsioonilised pakendite liigid, ja lisada tööstusliku töötlemise liik, nagu kehtivates õigusaktides ette nähtud.

Toote logo

Võimaldamaks toote logo täpset reprodutseerimist pakendil, on selgitatud ja parandatud viiteid logo suuruse (vt eelmise muudatuse punkt 2) ning rohelise „Pantone 557C“ ja kollase „Pantone 117C“ värvi kohta. Tootespetsifikaati lisatakse järgmine säte:

„Täpseid värvikoode on võimalik näha allpool:

Pantone Solid Coated

helekollane:

1 205 C

roheline:

557 C

kollane:

117 C

Neljavärviline CMYK-mudel:

helekollane:

C 0

M 3

Y 43

K 0

roheline:

C 48

M 4

Y 35

K 10

kollane:

C 7

M 28

Y 100

K 12“

Pantone värvi selgitus ja selle kood on vajalikud tehnilisel kujul, et trükkijad saaksid logo täpselt reprodutseerida.

Õigusaktide uuendused ja kontrollimine

Tootespetsifikaadi artikkel 7

Viiteid olemasolevatele õigusaktidele on ajakohastatud ning kontrolliasutuse nimi ja aadress on ära märgitud.

KOONDDOKUMENT

„RISO DEL DELTA DEL PO“

ELi nr: PGI-IT-0712-AM01 – 21.6.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus

„Riso del Delta del Po“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ning töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Tähis „Riso del Delta del Po“ hõlmab eranditult jaapani superfino riisi sortidest ‘Carnaroli’, ‘Volano’, ‘Baldo’, ‘Arborio’, ‘Cammeo’, ‘Karnak’, ‘Telemaco’, ‘Caravaggio’ ja ‘Keope’.

Riisi „Riso del Delta del Po“ tera on suur, klaasjas/pärljas ja ühtlane, suure valgusisaldusega ning seda võib kehtivate õigusaktide alusel tööstuslikes protsessides kasutada ja töödelda.

Suure veeimavuse, väikese tärklisekao, keetmisele vastupidavuse ning selliste organoleptiliste omaduste nagu erilise lõhna ja maitse tõttu sobib see riis eriti hästi risoto valmistamiseks.

Riisil „Riso del Delta del Po“ (KGT) peavad olema järgmised tera puudutavad omadused:

Sort

Koostis

kg/cm2

Valgud (% kuivainest)

vähemalt

vähemalt

‘Arborio’, ‘Volano’, ‘Telemaco’

0,65

6,60

‘Baldo’, ‘Cammeo’

0,60

6,60

‘Carnaroli’, ‘Karnak’, ‘Caravaggio’, ‘Keope’

0,85

6,60

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Riisi kasvatamisele isaloomulike eritingimuste tõttu peab tootmine toimuma punktis 4 osutatud geograafilises piirkonnas.

Riisi võib külvata vaba käega või istutada otse vette või ettevalmistatud kuivale pinnasele, mis tuleb pärast külvi viivitamatult üle ujutada.

Koorimata riisi töötlemine (koorimine ja jahvatamine) peab toimuma siseruumides kaitstud geograafilise tähisega ala piires ja vastavalt korrale, millega tagatakse riisi „Riso del Delta del Po“ vastavus punktis 3.2 osutatud näitajatele. Tootmispiirkonna spetsiifilised eripärad võimaldavad toote omadusi säilitada koorimise ja jahvatamise etapis ning piirata tera pragunemist/katki minemist, mis on ühtlase küpsetamise jaoks vajalik.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Riis pakitakse toidu pakendamiseks sobivatesse karpidesse või kottidesse kas vaakumpakendis või kontrollitud rõhu all olevas pakendis.

Pakendid peavad olema plommitud selliselt, et sisu ei oleks võimalik välja võtta ilma pitserit rikkumata.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Peale õiguslike eeltingimuste peab mahutitel olema järgmine teave:

1)

vastavas mõõdus (kirjasuurus vähemalt 7 punkti) „Riso del Delta del Po“, mille järel on „Indicazione Geografica Protetta“ või lühend „I.G.P“;

2)

kaitstud geograafilise tähise logo mõõtmetega vähemalt 40 × 25 mm. Juhul kui logo on suurem, peab proportsioon jääma samaks; pakendil peab olema ühe sordi nimetus, st ‘Carnaroli’, ‘Volano’, ‘Baldo’, ‘Arborio’, ‘Cammeo’, ‘Karnak’, ‘Telemaco’, ‘Caravaggio’ või ‘Keope’; märkida võib ka töötlemise liigi nii nagu sätestatud kehtivates õigusaktides;

3)

Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol.

Toote „Riso del Delta del Po“ ametlik logo on rohelise servaga valge ovaal. Logo ülemisel poolel on kirjas „RISO DEL DELTA DEL POŠ“ alumisel poolel „INDICAZIONE GEOGRAFICA PROTETTA“, mõlemad kirjad on roheliste trükitähtedega.

Ovaali keskosas on rohelisel taustal visandatud kreemikasvalgega Po jõe delta tüüpilised kujutised (stiliseeritud pilliroog ja linnud) ning ovaali keskel kollase värviga riisivihku hoidev stiliseeritud naisefiguur.

Image 1

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Riisi „Riso del Delta del Po“ tüüpiline kasvatuspiirkond laiub Veneto ja Emilia Romagna maakondade vahele jääva Po jõe oru idapoolses osas, mille pinnas on moodustunud Po jõe setetest. Ala piirideks on idas Aadria meri, põhjas Adige jõgi ja lõunas Ferrara-Porto Garibaldi laevatatav kanal.

Veneto maakonnas kasvatatakse riisi „Riso del Delta del Po“ Rovigo provintsi järgmistes kommuunides: Ariano nel Polesine, Porto Viro, Taglio di Po, Porto Tolle, Corbola, Papozze, Rosolina ja Loreo.

Emilia Romagna maakonnas kasvatatakse riisi Ferrara provintsi järgmistes kommuunides: Comacchio, Goro, Codigoro, Lagosanto, Massa Fiscaglia, Migliaro, Migliarino, Ostellato, Mesola, Jolanda di Savoia ja Berra.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Keskkonnategurid

Iseloomulik pinnas, mõõdukas kliima ja mere lähedus on peamised faktorid, mis mõjutavad ja iseloomustavad riisi „Riso del Delta del Po“ tootmist osutatud piirkonnas. Sealne pinnas on riisi jaoks ideaalne ja riis ise on ainuke sobiv kultuur pidevalt pooleldi üle ujutatud aladel kasvatamiseks.

Po jõe delta jõesetteline pinnas koosneb jõe alamjooksul kaasa toodud mudast ning on suure mineraalide-, eelkõige kaaliumisisalduse tõttu äärmiselt viljakas, vajamata täiendavat kaaliumväetiste lisamist.

Peale selle on pinnas vaatamata oma erinevale koostisele põhjavee kõrge taseme tõttu kõrge soolsusega (elektrijuhtivus üle 1 mS/cm).

Piirkonna eriline asukoht ranniku ääres loob riisi jaoks eriti soodsa mikrokliima tänu pidevalt puhuvale briisile ja sellega kaasnevale madalale õhuniiskuse tasemele; võrdlemisi ühtlastele temperatuuridele, mis on talvel harva alla 0 °C ja viimase 30 aasta jooksul pole suvel tõusnud üle 32 °C; sademetele, mis ei ulatu üle 700 mm aastas ja jaotuvad üldjuhul aasta peale ühtlaselt. Need eripärased kliimatingimused piiravad ka seenhaiguste levikut ja seega ei ole piirkonnas vaja fungitsiide kasutada.

Ajaloo- ja inimfaktor

Vaevalt mõned aastakümned pärast riisikasvatuse levikut Po jõe orus (1450) tehti esimesed dokumentaalsed ülestähendused riisi kasvatamisest Polesines (Rovigo provints), eelkõige Po jõe delta alal: Veneetsia vabariigi 1594. aasta seadusest võib lugeda, et see oli tihedalt seotud maaparandusega, mis omakorda oleks pidanud kiirendama eri külvikordade kasutuselevõttu riimveealadel. 18. sajandi lõpus hakkas hulk Veneetsia patriitse kuivendatud aladel süsteemselt riisi kasvatama.

Tänapäeval kasvatatakse riisi ligikaudu 9 000 hektari suurustel alal. Riisikasvatuse mõju on märgata kohalikus kultuuris ja piirkonna sotsiaalses arengus; juba aastaid on hulk ettevõtjaid pakendanud ja müünud riisi nimega „Riso del Delta del Po“, mis tänu oma erilistele organoleptilistele omadustele, mis eraldavad teda muudest Itaalias toodetud riisidest, on tarbijatele tuttav ja hinnatud kogu Itaalias. See tuntus on seotud ka piirkonnas igal aastal toimuvate traditsiooniliste laatade ja pidustustega, näiteks kuulus Riso del Delta del Po festival Jolanda di Savoias (Ferrara provints) ja Porto Tolle laat.

„Riso del Delta del Po“ eripära on riisi suur valgusisaldus, tera mõõt, suur veeimavus, väike tärklisekadu ja kõrge kvaliteet, samuti asjaolu, et kõik loetletud omadused säilivad hästi keetmisel.

Riisil on ka omapärane maitse ja lõhn, mille järgi on teda lihtne eristada muust riisist, mida ei ole kasvatatud riimvees.

Kõnealuse kuivendatud piirkonna soolajäägid, kasutatava vee eripära ning soolase põhjavee kõrge tase annavad tootele iseloomulikud organoleptilised omadused ja kaubandusliku väärtuse, tänu millele on riis selgelt äratuntav ja hinnatud.

Mineraalide-, eelkõige kaaliumirikka jõesettelise pinnase tõttu on riis suure valgusisaldusega ning tera peab keetmisele hästi vastu.

Peale selle on pinnas vaatamata oma erinevale koostisele kõrge soolsusega (elektrijuhtivus üle 1 mS/cm), andes riisile erilise maitse ja lõhna.

Pidevalt puhuv briis alandab märkimisväärselt riisipõldude mikrokliima niiskustaset, mille tõttu väheneb fungitsiidide kasutamise vajadus ja kasvab kõrge kvaliteediga riis.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Riso del Delta del Po“ tootespetsifikaadi muutmise taotluse 2. mai 2017. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas (Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana) nr 100.

Tootespetsifikaadi terviktekst on kättesaadav veebisaidil

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità“ (ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP IGP STG“ (ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“.

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(*1)  kuivainesisaldus“

13.8.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/86

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2019/C 271/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 (1) kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„ΚΡΙΤΣΑ“ (KRITSA)

ELi nr: PGI-GR-02317 – 6.7.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus(ed)

„Κριτσά“ (Kritsa)

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Kreeka

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Oliiviõli „Kritsa“ toodetakse üksnes sorti ‘Koroneiki’ kuuluvatest oliividest. Õli on rohelist kuni kollakasrohelist värvi.

Füüsikalis-keemilised omadused:

—

happesus (oleiinhappe massiprotsendina): ≤ 0,5

—

neeldumistegur K270: ≤ 0,15

—

neeldumistegur K232: ≤ 1,90

—

neeldumisteguri muutus Delta-K: ≤ 0

Organoleptiline hindamine

—

puuviljalisus: ≥ 2,5

—

puudus: 0,0

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Oliiviõli „Kritsa“ toodetakse üksnes sorti ‘Koroneiki’ kuuluvatest oliividest.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Oliivikasvatus ning esimese pressi oliiviõli „Kritsa“ tootmise kõik etapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Oliiviõli „Kritsa“ on tunnustatud nii Kreekas kui ka rahvusvaheliselt ning selle hea maine tuleneb selle erakordsest kvaliteedist (vähene happesus, väikesed neeldumistegurid) ja puuviljalisest maitsest. Neid omadusi mõjutavad kahjulikult temperatuur, valgus ja hapnik, seda tõenäolisemalt juhul, kui õli mahutist paakautodele ja vastupidi ümber paigutatakse või kui seda paakautode vahel ümber paigutatakse või kui see on paakautos. Kõrge temperatuur ja hapnik kahjustavad kiirelt ka õlile iseloomulikku puuviljalisust. Seetõttu tuleks oliiviõli „Kritsa“ säilitada määratletud piirkonnas roostevabast terasest mahutites, tagamaks, et säilivad õli omadused, millel tema maine põhineb. Oliiviõli „Kritsa“ pakendatakse samuti määratletud piirkonnas, täpsemalt õli tootmiskohas. Nii hoolitsetakse selle eest, et õli kvaliteediomadusi ei mõjutata ega muudeta, ning hõlbustatakse kontrolle ja tagatakse jälgitavus.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Oliiviõli „Kritsa“ toodetakse üksnes Agios Nikolaose omavalitsusüksuses Kritsá küla ning selle naabruses asuvate Mesa, Exo Lakkonia ja Kroustase külade piirkonnas. Peale suure Kritsá küla hõlmab nimetatud piirkond järgmisi asulaid: Ammoudara, Vathy, Theologos, Katharó, Kalyvos, Mardati, Rousa Limni ja Tapes.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

„Kritsa“ on üks Kreeta kuulsamaid oliiviõlisid, mis on saanud tuntuks ka väljaspool Kreekat. Õli maine on tingitud üksnes selle kvaliteedist, organoleptilistest ja keemilistest omadustest, mis omakorda on seotud geograafilise piirkonnaga, aga ka inimteguriga, mis mõjutab toodetava õli kvaliteeti märkimisväärselt.

Õli väga laialdane tuntus on põhjus, miks taotletakse oliiviõli „Kritsa“ nimetuse registreerimist kaitstud geograafilise tähisena.

Oliiviõli „Kritsa“ toodetakse suhteliselt väikeses piirkonnas, kus mulla- ja kliimatingimused on igal pool enam-vähem samasugused, mis tähendab, et lõpptoote kvaliteet on ühtlane. ‘Koroneiki’ on ainus oliivisort, mida selles piirkonnas kasvatatakse.

Piirkonnas on pehme vahemereline kliima ning suuri temperatuurikõikumisi ei esine. Tänu maa asendile ja avatusele välistegurite toimele on päikesevalgust palju, üle 2 900 tunni aastas. Oliivisalud on istutatud kuiva lubjarikkasse mulda, millel on suur veemahutavus. Mulla savisisaldus muudab selle sobivaks oliivisalude jaoks, mida ei niisutata. Samuti pole tingimused kuigi soodsad oliivikärbestele ja seega on putukakahjustused piiratud.

Enamik piirkonna oliividest pressitakse korraga ja 48 tunni jooksul pärast oliivikoristust, minimeerides seeläbi oliivide koristusjärgse kahjustumise. Tänu tootjate paljude aastate jooksul täienenud oskusteabele koristatakse täpselt õige küpsusastmega viljad, mille kollakasroheline värvus hakkab muutuma tumelillaks; see mõjutab toodetava õli organoleptilisi omadusi.

Seega on nii looduslikud kui ka inimtegurid aidanud välja kujundada oliiviõli „Kritsa“ konkreetsed omadused, mis on vähene happesus (mitte üle 0,5), väikesed neeldumistegurid (K270: ≤ 0,15, K232: ≤ 1,90, Delta-K: ≤ 0) ja puuviljalisus üle 2,5.

Külluslik valgus, kuiv lubjarohke muld ja õigel ajal koristamine tagavad õli, millel on palju aromaatseid komponente, mis annavad sellele iseloomuliku puuviljalise maitse. Väikesed neeldumistegurid (K270, K232 ja Delta-K) on seotud kõrgusega, aga ka asjaoluga, et oliivid pressitakse kohta pärast nende korjamist.

Oliiviõlile „Kritsa“ on laialdaselt viidatud Norra, Sloveenia ja Jaapani ajakirjades, kus on pööratud erilist tähelepanu selle kvaliteediomadustele.

Oliiviõli „Kritsa“ on mainitud ka reisi- ja maaturismi teemalistel veebisaitidel, kus külastajatele öeldakse, et nad ei lahkuks Kritsá külast ilma kohaliku oliiviõlita.

Peale reisiteemaliste veebisaitide on oliiviõli „Kritsa“ mainitud ka ühe Ateenas asuva tuntud restorani veebisaidil, kuna selle restorani roogades kasutatakse ainult seda õli. Oliiviõli „Kritsa“ on ühtlasi üks põhilistest koostisosadest, mida kasutatakse kuulsas Valrhona kondiitrikoolis Prantsusmaal.

Toote head mainet ning selle seost kohalike inimeste ja ümbritseva keskkonnaga näitab asjaolu, et seda tutvustatakse kohalikel üritustel, kohalikes ja riiklikes raadio- ja telesaadetes ning ajakirjanduses.

Seost oliiviõli „Kritsa“ ning kohalike inimeste ja nende ajaloo vahel on selgitanud kirjanik/ajakirjanik Tom Mueller oma raamatus „Extra Virginity, the sublime and scandalous world of olive oil“ (2014).

Oliiviõlist „Kritsa“ on räägitud ka rahvusvahelises ajakirjanduses, täpsemalt CNNis ja ajalehes The Times, nagu mainitud veebiväljaandes Olive Oil Times.

Toote head mainet ja asjaolu, et Kritsát on peetud oluliseks oliiviõli tootmise piirkonnaks, kinnitavad ka 19. sajandist pärit reisikirjeldused.

Täpsemalt on M. A. Fabreguettes maininud ajakirjas Bulletin de la Société de Géographie (1835), et „[---] Kritsá [---] külas on rikkalikult kõiksuguseid saadusi, oliiviõli, mandleid, jaanikaunu, juustu ja nii edasi [---]“, ning väljaandes „Kritika iti Topografia kai Odoiporika tis Nisou Kritis“ (1894) kirjeldab N. Kalomenopoulos viljakat Kritsá orgu „väikese tasandikuga, mida läbib jõeke ja kuhu on tihedalt istutatud oliivipuid“ ning Lakkonia orgu, „mida katavad oliivi- ja kirsipuud“.

Alates 2006. aastast on oliiviõli „Kritsa“ võitnud kokku 24 auhinda – 16 riiklikel konkurssidel ja kaheksa rahvusvahelistel konkurssidel, eeskätt keskmise ja tugeva puuviljalisusega õlide kategooriates. Parim saavutus oli kuldmedal 2008. aastal keskmise puuviljalisusega õlide kategoorias rahvusvahelisel Mario Solinase konkursil, mille korraldas rahvusvaheline oliivinõukogu. Muud olulised saavutused olid kolmas koht samal konkursil 2006. aastal, kuldmedalid konkurssidel „Los Angeles Extra Virgin Olive Oil Competition“ (2010) ja „Great Taste“ Londonis (2012) ning hõbemedalid Prodexpo näitusel Moskvas (2012) ja konkursil „Olive Japan“ (2013) ning hõbemedal Cat Cora's Kitcheni oliiviõlile (2013). Kreekas on see õli saanud kuldmedalid järgmistel konkurssidel: „Panhellenic Extra Virgin Olive Oil Producers’ Competition“ (2007), esimene „Greek Extra Virgin Olive Oil Competition“ (2008) ja „Eleotechnia“ (2008 ja 2011).

Peale eelnimetatud auhindade võitis oliiviõli „Kritsa“ oliiviõli esimese pressi oliiviõlina pronksmedali konkursil „London International Quality Olive Oil Competition“ (2017). Samal aastal võitis see pronksmedali ka maitse eest keskmise puuviljalisusega õlide kategoorias viiendal Kreeka esimese pressi oliiviõlide konkursil. Mõlemast auhinnast teatati Kreekas veebiajakirjanduses. Nii 2016. kui ka 2017. aastal sai Kritsá põllumajandusühistu õliveski Kreeta oliive kasvatavate omavalitsuste liidult kaks auhinda: hõbedase Minose Oliivi heade turundustavade kategoorias ja kuldse Minose Oliivi heade pressimistavade kategoorias.

Piirkonna ajaloolist seost oliivide ja oliiviõli tootmisega kinnitavad (vähemalt kaks) oliiviveskit muistse Lato linna territooriumil; linna varemed pärinevad dooria perioodist (5. ja 4. sajand eKr). Selles linnas, mis asub Kritsá külast umbes kolme kilomeetri kaugusel, on leitud tõendeid oliiviõli säilitamisest. Tugevast seosest oliivikasvatuse ja kohalike inimeste igapäevaelu vahel annavad tunnistust ka laiemas piirkonnas hajutatult paiknevad vanad oliiviveskid ning rohked rändurite viiteid, mida on alates 19. sajandist raamatutes esinenud.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.minagric.gr/images/stories/docs/agrotis/POP-PGE/prod_ladi_kritsa070119.pdf

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.