Komisjoni teatis

Ühtse digivärava määruse 2019.–2020. aasta tööprogrammi

rakendamise suunised

(2019/C 257/01)

Sissejuhatus

Ühtse digivärava loomise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724 (1) eesmärk on soodustada veebijuurdepääsu teabele, menetlustele ja abiteenustele, mida kodanikud ja ettevõtjad vajavad liidus liikumiseks ning piiriüleseks kaubanduseks, ettevõtete asutamiseks ja äritegevuse laiendamiseks.

Määruse artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et võetakse vastu iga-aastane tööprogramm, milles nähakse ette määruse rakendamist soodustavad meetmed, eelkõige järgmised:

—	meetmed I lisas loetletud valdkondade spetsiifilise teabe esitusviisi parandamiseks ning meetmed, mis aitavad kõikide tasandite pädevatel asutustel teabe esitamise nõudeid õigeaegselt rakendada;

—	artiklite 6 (menetluste digiteerimise kohta) ja 13 (piiriülese juurdepääsu kohta veebipõhistele menetlustele) järgimist soodustavad meetmed;

—	artiklites 9–12 sätestatud teabe, menetluste ja abiteenuste kvaliteedinõuete järjekindla järgimise tagamise meetmed;

—	digivärava tutvustamisega seotud meetmed kooskõlas artikli 23 lõikega 2.

Käesolevate komisjoni suuniste eesmärk on loetleda nimetatud meetmed ja esitada üksikasjalik ajakava nende meetmete rakendamise eri etappide kohta. 26. veebruaril 2019 toimus koordineerimisrühma nõupidamine kõnealuse loetelu üle vastavalt määruse artikli 31 lõikele 2.

Võttes arvesse mitme meetme tähtaja koondumist 2020. aasta detsembrisse, hõlmab käesolev esimene tööprogramm ühtse digivärava käivitamise eelset perioodi 2019. aasta juulist kuni 2020. aasta detsembrini.

Tööprogrammi rakendamist jälgitakse nii digivärava koordineerimisrühma veebipõhise koostööplatvormi kaudu kui ka digivärava koordineerimisrühma nõupidamiste käigus.

Käesolevas komisjoni teatises kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	„pädev asutus“ – liikmesriigis riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil asutatud asutus või organ, kellel on digivärava määrusega hõlmatud teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste puhul konkreetne vastutus;

—	„riiklikud koordinaatorid“ – esindajad, kelle liikmesriigid määravad vastavalt digivärava määruse artiklile 28.

1.   Teabe ja teenuste kvaliteet

Eesmärk nr 1.1. Teabe kättesaadavuse tagamine

Viide: määruse artiklid 4 ja 5 teabele juurdepääsu kohta ning artikkel 9 õigusi, kohustusi ja õigusnorme käsitleva teabe kvaliteedi kohta.

Taust

Digivärav annab kodanikele ja ettevõtjatele liidu ja liikmesriigi õigusest tulenevate õiguste kasutamiseks ja kohustuste täitmiseks piisavalt põhjalikku teavet, sealhulgas teavet haldusmenetluste käigu kohta.

Määruse I lisas on esitatud loetelu valdkondadest, mille puhul komisjon ja liikmesriigid peavad tagama, et kogu kodanikele ja ettevõtjatele oluline teave oleks veebis hiljemalt 12. detsembril 2020 kättesaadav. Dubleerimise vältimiseks (vt eesmärk 1.4) avaldab komisjon teabe kogu ELi hõlmavate õiguste ja kohustuste kohta portaalis „Teie Euroopa“, (2) liikmesriigid aga avaldavad suurema osa riiklike rakendusmeetmete kohta nõutavast teabest oma portaalides. Komisjon ja liikmesriigid on leppinud kokku selles, kuidas I lisa teemad ELi ja riikliku tasandi veebisaitide vahel jagunevad. Ühine otsingusüsteem tagab, et digivärava kasutajad leiavad hõlpsasti üles kogu teabe.

Portaali „Teie Euroopa“ praegune versioon juba sisaldab suurel määral kogu ELis kehtivaid õigusi ja kohustusi. Ühtlasi sisaldab see mõne I lisas loetletud teema puhul liikmesriikide ametiasutuste esitatud teavet riiklike rakendusmeetmete kohta. 12. detsembriks 2020 lõpetatakse portaalis „Teie Euroopa“ liikmesriigi tasandi infosisu esitamine, kuna seda asendab teave liikmesriikide veebisaitidel. Euroopa Komisjon on andnud välja suunised selle kohta, kuidas portaalis „Teie Euroopa“ leiduvat liikmesriigi tasandi infosisu liikmesriikide veebisaitidel taaskasutada või taasesitada.

Kuidas ja millal?

Millal	Mis	Kes
2019. aasta III–IV kv.	Teha kõigi I lisa valdkondade puhul kindlaks, kas liikmesriigi tasandil käsitlemist vajav teave on veebis olemas Teha kindlaks vastutavad ametiasutused Koostada liikmesriigi tasandi teabelünkade kõrvaldamist käsitlev tööplaan	Riiklikud koordinaatorid
2019. aasta IV kvartaliks	Anda peamised juhised I lisa teemade kohta, mida portaalis „Teie Euroopa“ praegu ei käsitleta	Komisjon
2020. aasta I–II kv.	Kõrvaldada teabelüngad liikmesriigi tasandil	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2020. aasta I–II kv.	Kõrvaldada teabelüngad ELi tasandil	Komisjon
2020. aasta II kv.	Koostada vahehindamine I lisa teemade ammendava käsitlemise suunas tehtud edusammude kohta	Riiklikud koordinaatorid Komisjon
2020. aasta II kv.	Esitada lingid ühises lingikogus asuva riikliku tasandi teabe juurde otsingusüsteemis kasutamiseks	Riiklikud koordinaatorid Komisjon
2020. aasta III–IV kv.	Otsingusüsteemi katsetamine, vigade kõrvaldamine ja täiustamine	Komisjon
2020. aasta IV kv.	Kõik I lisas loetletud valdkonnad on nõutud (ELi või liikmesriigi) tasandil käsitletud	Komisjon Riiklikud koordinaatorid

Eesmärk nr 1.2. Teabe kvaliteedi ja menetlusi käsitleva teabe, kaasa arvatud kasutajasõbralikkuse ja veebi juurdepääsetavuse tagamine

Viide: määruse artikkel 8 veebi kaudu juurdepääsetavuse kvaliteedinõuete kohta ning artikkel 9 õigusi, kohustusi ja õigusnorme käsitleva teabe kvaliteedi kohta.

Taust

Digivärava kaudu esitatav teave peab olema kasutajasõbralik ning hästi liigendatud ja esitatud. Sisu peab olema täpne ja ajakohastatud ning sisaldama viimase ajakohastamise kuupäeva. Esitada tuleb teabe sisu eest vastutava asutuse nimi ning asjaomaste abi- ja probleemilahendamisteenuste kontaktandmed. Sisuga peavad kaasnema viited õigusaktidele, tehnilised kirjeldused ja suunised.

Liikmesriigi asutuste hallatavad veebisaidid peavad vastama veebi juurdepääsetavuse nõuetele (nagu need on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2102 (3)). Määrusega laiendatakse seda nõuet komisjoni hallatavatele veebisaitidele, sh digiväravale.

Komisjon on esitanud esialgsed suunised nende nõuete täitmise kohta, tuginedes oma kogemusele portaali „Teie Euroopa“ haldamisel.

Kuidas ja millal?

Millal	Mis	Kes
2019. aasta III–IV kv.	Jagada komisjoni suuniseid pädevate asutustega või integreerida need olemasolevatesse veebisisu kvaliteedihalduse suunistesse Töötada välja digiväravas esitatud veebisisu kvaliteedi jälgimise meetod	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2019. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Suhelda regulaarselt kvaliteedi ja juurdepääsetavuse standardite ja head tavade teemal	Riiklikud koordinaatorid digivärava koordineerimisrühma raames
2020. aasta IV kv.	Kogu asjakohane teave peab olema nõutud kvaliteediga, see tähendab asjakohane ja juurdepääsetav, ning vastama määruse (EL) 2018/1724 nõuetele	Komisjon Riiklikud koordinaatorid

Eesmärk nr 1.3. Teabe tõlkimine

Viide: artiklid 9–12 tõlkimis- ja kvaliteedinõuete kohta.

Taust

Selleks et digivärava kaudu osutatavad teenused oleksid kättesaadavad laiale kasutajaskonnale, peavad selgitused nõuete, menetluste ja digivärava kaudu pakutavate abiteenuste võimaluste kohta olema esitatud vähemalt keeles, millest saab aru suurem osa kasutajatest. See keel loetakse liidu ametlikuks keeleks, millest „võimalikult suur osa piiriülestest kasutajatest üldjoontes aru saab“. Määruse artikli 12 lõige 3 sisaldab täiendavat selgitust, osutades „kõige laialdasemalt võõrkeelena õpitavale liidu ametlikule keelele“. Praktikas peaks enamiku liikmesriikide veebisaitide puhul selleks keeleks olema inglise keel. Komisjon jätkab kogu ELis ühetaoliselt kohaldatavaid õigusi ja menetlusi käsitleva teabe tõlkimist oma veebisaitidel kõigisse ELi keeltesse.

Komisjon toetab seejuures liikmesriike, pakkudes tõlketeenust (inimtõlge). Võttes arvesse eelarvepiiranguid, peaks selle teenuse kasutamisel olema prioriteediks põhiteave kõigi I lisas loetletud valdkondade kohta, millele järgneb täiendav teave, selgitused abiteenuste kohta ja menetlusjuhised.

Kuidas ja millal?

Millal	Mis	Kes
2019. aasta III kv.	Teavitada liikmesriike tõlketeenuse osutamise korrast, kaasa arvatud olemasolev tõlkemaht liikmesriigi kohta ja teenuse optimaalse kasutamise eeskirjad	Komisjon
2019. aasta III kv. – 2019. aasta IV kv.	Koostada ülevaade mitmesuguste pädevate asutuste tõlkevajadustest Prioriseerida vajadused, võttes arvesse olemasolevat tõlkemahtu	Riiklikud koordinaatorid
2020. aasta I kv.	Anda riiklikele koordinaatoritele tõlketeenuse link	Komisjon
2020. aasta I–IV kv.	Tõlketaotluste esitamine	Riiklikud koordinaatorid
2020. aasta II–III kv.	Jaotada tõlkemahud vajaduse korral ümber, et tagada tõlketeenuse optimaalne kasutus	Komisjon
2020. aasta II–IV kv.	Teha tõlked liikmesriikide veebisaitidel kättesaadavaks	Riiklikud koordinaatorid

Eesmärk nr 1.4. Dubleerimise vältimine

Viide: määruse põhjendused 17 ja 55, artikli 19 lõige 6 ja artikkel 30.

Taust

Määruses kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles esitama iga digivärava jaoks vajaliku teabeühiku kohta ainult üks teabeallikas ning vältima igal võimalusel osalist või täielikku dubleerimist. See aitab vältida segadust, mida tekitavad kasutajate seas mitu eri teabeportaali, mis sisaldavad mõne teema kohta sarnast, kuid mitte identset teavet. Ühtsete teabeallikate kasutuselevõtt lihtsustab ka ajakohastamist ja vähendab ebaühtlase teabe esitamise ohtu.

Digiväravakõlblikuks tunnistatakse vaid teave, mis on suunatud üksnes kodanikele ja ettevõtjatele ning selgitab nende suhtes kohaldatavaid õigusi ja kohustusi. See ei tohiks olla segamini muu infosisuga, näiteks poliitikakujundamist käsitleva infosisuga, mis on suunatud erinevale sihtrühmale.

Komisjon tegeleb kodanikele ja ettevõtjatele suunatud ning nende ühtse turu õigusi käsitleva ELi tasandi teabe koondamisega portaali „Teie Euroopa“ (4).

Komisjon on koos liikmesriikidega määranud kindlaks, milliseid I lisa teemasid portaal „Teie Euroopa“ või mõni muu komisjoni hallatav veebisait peaks käsitlema ja milliseid teemasid hõlmab riiklik teave.

Kuidas ja millal?

Millal	Mis	Kes
2019. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Integreerida kogu ELi tasandi teave, mis käsitleb kodanike või ettevõtjate õigusi ühtsel turul, üksnes portaali „Teie Euroopa“, v.a juhul kui kõnealune teave peab paiknema eraldi õigusaktiga loodud ELi portaalides	Komisjon
2019. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Eristada selgelt kodanike ja ettevõtjate suhtes kohaldatavaid õigusnorme käsitlevat ja portaalis „Teie Euroopa“ esitatavat teavet poliitikakujundamisega seotud teabest, mis esitatakse komisjoni üldisel veebisaidil ja peadirektoraatide veebisaitidel	Komisjon
2019. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Töötada välja integreeritud lähenemisviis, mis hõlmaks eraldi õigusaktiga loodud portaale ja digiväravat, et tagada ühtne üldilme ja kasutusviis ning vältida dubleerimist	Komisjon
2019. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Töötada liikmesriigi tasandil välja integreeritud lähenemisviis, et vältida konkreetsete teemadega seotud teabe dubleerimist mitmesugustes riiklikes portaalides	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused

2.   Infotehnoloogia arendamine, menetluste digiteerimine ja andmete kogumine

Eesmärk nr 2.1. Menetluste digiteerimine

Viide: määruse artikkel 6 täielikult veebipõhiselt pakutavate menetluste kohta

Taust

Digivärav pakub kasutajatele hõlpsat juurdepääsu liikmesriigi haldusmenetlustele. Selleks nõutakse määruses kõigilt liikmesriikidelt, et kõik II lisas loetletud menetlused oleksid kasutajatele täiel määral veebis kättesaadavad ja läbitavad. See tähendab, et kasutajal peab olema võimalik läbida kõik menetlusetapid elektrooniliselt, distantsilt ja veebipõhise teenuse kaudu. Määruses on esitatud ka mitteammendav loetelu konkreetsetest kriteeriumidest, mis peavad olema täidetud (vt artikkel 6).

Ehkki menetluste digiteerimise lõpptähtaeg on 2023. aasta detsembris, peaksid liikmesriigid juba praegu alustama tööd selle projektiga ning otsima käimasolevate e-valitsuse programmide raames võimalusi rakendada kõnealused nõuded aegsasti enne tähtaja saabumist.

Selle eesmärgini aitavad liikmesriikidel jõuda ELi programmid, nagu raamprogramm „Horisont 2020“, (5) Euroopa ühendamise rahastu (CEF), (6) ISA2 programm (7) ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (8). Pädevaid asutusi kutsutakse üles võtma ühendust oma riiklike koordinaatoritega, kes vastutavad oma liikmesriigi rahastamisprogrammide eest.

Kuidas ja millal?

Millal	Mis	Kes
2019. aasta III–IV kv.	Kontrollida, millised II lisa menetlustest on juba veebis vastavalt artikli 6 kriteeriumidele Teha kindlaks vastutavad ametiasutused Jagada teavet koordineerimisrühmaga	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2019. aasta III–IV kv.	Suunised täiel määral veebis kättesaadavate menetluste kohta, nagu kontrollnimekiri, heade tavade näited ja koostalitluse põhimõtted	Komisjon
2020. aasta I kv.	Ülejäänud puuduste kindlakstegemine Jagada teavet koordineerimisrühmaga	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2020. aasta I kv.	Arutada häid tavasid ja II lisa menetluste digiteerimisega seotud probleeme Arutada ISA2 vormigeneraatori teostatavusuuringu tulemusi ja järgmisi meetmeid Arutada vajadusi ja võimalusi riiklike digiteerimismeetmete (kaas)rahastamiseks	Riiklikud koordinaatorid, koordineerimisrühma raames
2020. aasta II kv.	Koostada riiklikud tööplaanid allesjäänud puuduste kõrvaldamiseks liikmesriigi tasandil	Riiklikud koordinaatorid
2020. aasta III kv. – 2023. aasta IV kv.	Jälgida liikmesriikide edusamme II lisa menetluste digiteerimisel	Koordineerimisrühm
u. 2023. aasta IV kv.	Kõik II lisa menetlused on täiel määral veebis kättesaadavad	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused

Eesmärk nr 2.2. Piiriüleste kasutajate juurdepääsu tagamine veebipõhistele menetlustele

Viide: määruse artikkel 13 piiriülese juurdepääsu kohta veebipõhistele menetlustele.

Taust

Määruses on sätestatud, et juba veebis olevad menetlused tehakse piiriülestele kasutajatele täiel määral kättesaadavaks. See tähendab, et kui menetlus on kättesaadav teatava liikmesriigi kodanikule, peab see olema kõigis etappides kättesaadav ka teiste liikmesriikide kasutajatele või sama liikmesriigi kasutajatele, kes elavad teises liikmesriigis või on varem elanud, töötanud, õppinud või tegelenud ettevõtlusega teises liikmesriigis.

Liikmesriigid võivad vajaduse korral leida alternatiivse tehniliselt eraldiseisva lahenduse piiriüleste kasutajate jaoks, kuid seejuures tuleks eriti hoolikalt tagada, et vastav menetlus viiks samade tulemusteni ega oleks koormavam kui liikmesriigi kasutajatele pakutav menetlus.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata piiriüleste kasutajate ees olevatele takistustele, nagu vormide väljad, millele tuleb sisestada riigisisene telefoninumber, telefoninumbri riigisisene suunanumber või posti riigisisene sihtnumber; tasud, mida on võimalik maksta vaid süsteemides, mis ei ole piiriülestele kasutajatele (laialdaselt) kättesaadavad; üksikasjalike selgituste puudumine keeles, millest piiriülesed kasutajad aru saavad; võimaluse puudumine esitada elektroonilisi tõendeid teises liikmesriigis asuvatelt ametiasutustelt ning teistes liikmesriikides väljaantud elektrooniliste identimisvahendite mittetunnustamine.

Teatavates valdkondades (nt teenuste direktiiv, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv, riigihankedirektiivid) on piiriüleste kasutajate mittediskrimineeriv juurdepääs menetlustele juba õiguslik nõue, mis lisandub Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud diskrimineerimiskeelu põhimõttele.

Kuidas ja millal?

Millal	Mis	Kes
2019. aasta III–IV kv.	Suunised ja praktiline kontrollnimekiri selle kohta, kuidas tagada, et riiklikud veebipõhised menetlused oleksid piiriülestele kasutajatele täiel määral kättesaadavad	Komisjon koostöös riiklike koordinaatoritega
2020. aasta I–II kv.	Teha kindlaks allesjäänud takistused (nt tehnilised, funktsionaalsed, organisatsioonilised või õiguslikud) Koostada kava nende kõrvaldamiseks	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2020. aasta I kv.	Anda asjaomastele ametiasutustele suunised või integreerida soovitused olemasolevatesse kvaliteedisuunistesse veebipõhiste menetluste arendamiseks	Riiklikud koordinaatorid
2020. aasta I–IV kv.	Vahetada koordineerimisrühma raames häid tavasid Jälgida edusamme	Riiklikud koordinaatorid
u. 2023. aasta IV kv.	Veebipõhised menetlused on piiriülestele kasutajatele kättesaadavad mittediskrimineerival viisil	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused

Eesmärk nr 2.3. ELi tasandi IT-vahendite väljatöötamise ning EÜ ja liikmesriikide IT-vahendite koostalitlusvõime tagamise toetamine

Viide: määruse artikkel 21 digiväravat toetavate IKT rakendustega seonduva vastutuse kohta.

Taust

Määruses on sätestatud, et digivärava toimimine saab võimalikuks tehniliste vahenditega, mille töötab välja komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega. Nende vahendite seas on: otsingusüsteem ja abiteenuse ühisotsing, mis suunavad lõppkasutajaid teabe, menetluste ja abiteenusteni; vahend, millega kasutajad saavad anda tagasisidet teenuste kvaliteedi kohta; vahend, millega kasutajad saavad anda tagasisidet ühtse turu takistuste kohta; kasutusstatistika kogumise vahend; koondpaneel avaliku sektori asutuste tarbeks.

Kvaliteeti käsitleva tagasiside ja statistika kogumise ja vahetamise meetodid sätestatakse rakendusaktides.

Komisjon on tellinud uuringuid, mis sisaldavad nende vahendite soovituslikku tehnilist alust koos nõuete, IT-struktuuri ja koostalitlusvõime analüüsiga, ning esitanud arenguülevaate riiklikele koordinaatoritele.

Kuidas ja millal?

Millal	Mis	Kes
2019. aasta III kv.	Teavitada koordineerimisrühma komisjoni poolt digivärava IT-vahendite kohta tehtud uuringute tulemustest (2018–2019)	Komisjon
Otsingusüsteem ja abiteenuse ühisotsing
2019. aasta IV kv.	Uurida võimalusi automatiseerida linkide kogumine lingikogusse	Komisjon Riiklikud koordinaatorid
2020. aasta I kv.	Teavitada riiklikke koordinaatoreid sellest, kuidas pääseda lingikogusse ja lisada sinna linke	Komisjon
2020. aasta I kv.	Otsingusüsteemi ja lingikogu katseperiood ning abiteenuse ühisotsingu katsetamine	Komisjon Riiklikud koordinaatorid
2020. aasta III kv.	Komisjon tutvustab otsingusüsteemi ja abiteenuse ühisotsingu beetaversiooni riiklikele koordinaatoritele	Komisjon Riiklikud koordinaatorid
Kasutajate tagasiside kvaliteedi kohta ja kasutusstatistika
2019. aasta III kv. – 2019. aasta IV kv.	Komisjon kogub riiklikelt koordinaatoritelt arvamusi rakendusaktide kohta	Komisjon Riiklikud koordinaatorid
2019. aasta IV kv. – 2020. aasta I kv.	Komisjon konsulteerib riiklike koordinaatoritega kasutajate ühtse tagasisidevahendi väljatöötamise küsimuses	Komisjon Riiklikud koordinaatorid Abiteenuste eest vastutavad pädevad asutused oma võrgustike raames
2020. aasta II kv.	Rakendusakti(de) vastuvõtmine	Komisjon Ühtse digivärava määruse komitee
2020. aasta I kv. – 2020. aasta II kv.	Koostada ülevaade sellest, millistel digiväravasse kuuluvatel liikmesriikide veebisaitidel on olemas tagasisidevahend ja statistika kogumise vahend ning millised veebisaidid peavad statistika kogumiseks ühenduma kasutajate tagasiside ühtse vahendiga ja/või võtma kasutusele uue vahendi	Komisjon Riiklikud koordinaatorid
2020. aasta I kv. – 2020. aasta II kv.	Kvaliteeti käsitleva tagasisidevahendi ja kasutusstatistika kogumise vahendi väljatöötamine	Komisjon
2020. aasta III kv.	Edastada riiklikele koordinaatoritele link kasutajate ühtse tagasisidevahendi juurde	Komisjon
2020. aasta IV kv.	Tagada, et iga digiväravasse kuuluv teenus, millel puudub rakendusakti nõuetele vastav tagasisidevahend, on lingitud kasutajate ühise tagasisidevahendiga Teise võimalusena tagada, et olemasolevate tagasisidevahendite kaudu kogutud tagasiside vastab rakendusaktile ja et kokkulepitud andmed tehakse kättesaadavaks ühise koondpaneeli kaudu	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2020. aasta IV kv.	Tagada, et statistika kogumine on kooskõlas rakendusaktiga ning et kokkulepitud andmed tehakse komisjonile ja teistele riiklikele koordinaatoritele kättesaadavaks	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
Kasutajate tagasiside ühtse turu takistuste kohta
2019. aasta III kv.	Komisjon konsulteerib riiklike koordinaatoritega kasutajate tagasisidevahendi väljatöötamise küsimuses ning annab teada ühtse turu takistustest ja abiteenuste kaudu koondandmete kogumise süsteemist	Komisjon Riiklikud koordinaatorid
2019. aasta IV kv. – 2020. aasta III kv.	Töötada välja IT-vahendid	Komisjon
Ühine koondpaneel
2020. aasta I kv.	Komisjon tutvustab riiklikele koordinaatoritele vahendi beetaversiooni, mille abil saab piiratud ulatuses lisada lingikogusse linke ja esitada tõlketaotlusi	Komisjon Riiklikud koordinaatorid
2020. aasta I kv.	Teavitada riiklikke koordinaatoreid sellest, kuidas lisada linke lingikogusse ja esitada tõlketaotlusi	Komisjon
2020. aasta I–III kv.	Täiemahulise ühise koondpaneeli väljatöötamine	Komisjon
2020. aasta III kv.	Teavitada riiklikke koordinaatoreid sellest, kuidas pääseda ühise koondpaneeli juurde ja kuidas seda kasutada	Komisjon
2020. aasta IV kv.	Digivärava käivitamine

Eesmärk nr 2.4. Ühekordsuse põhimõte

Viide: määruse artikkel 14 tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi ja andmete ühekordsuse põhimõtte kohaldamise kohta.

Taust

Määruses on sätestatud, et komisjon loob koostöös liikmesriikidega tehnilise tõendite vahetamise süsteemi II lisas loetletud veebipõhiste menetluste ning teenuste direktiivis, (9) kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivis (10) ja kahes riigihankedirektiivis (2014/24/EL (11) ja 2014/25/EL (12)) ette nähtud menetluste jaoks.

Kuidas ja millal?

Millal	Mis	Kes
2019. aasta I kv. – 2020. aasta III kv.	Ettevalmistused ühekordsuse põhimõtte kohaldamiseks Euroopa ühendamise rahastus, et analüüsida olemasolevaid tehnilisi lahendusi (ühekordsuse põhimõtte projekt ja liikmesriigi tasandil kättesaadavad lahendused), vahetada kogemusi, toetada piiriülest koostalitlusvõimet ja hinnata liikmesriikide valmisolekut	Komisjon Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2019. aasta III kv.	Teavitada riiklikke koordinaatoreid ühekordsuse pilootprojektide ja uuringute seisust ja tulemustest	Komisjon
2019. aasta III kv. – 2021. aasta II kv.	Hinnata digitaalsete menetluste toimivust liikmesriigi tasandil, et lisada neisse ühekordsuse põhimõte Koostada tööplaan puuduste kõrvaldamiseks	Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2019. aasta III kv. – 2020. aasta II kv.	Korraldada võimaluse korral pilootprojekt, mis hõlmaks laia valikut digivärava menetlustest	Komisjon Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2020. aasta I kv. – 2020. aasta III kv.	Pidada nõu rakendusakti sisu üle	Komisjon Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2020. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Komisjon kogub riiklikelt koordinaatoritelt arvamusi rakendusakti eelnõu kohta ning pooleliolevate põhi- ja üldteenuste kohta	Komisjon Riiklikud koordinaatorid
u. 2021. aasta II kv.	Rakendusakti vastuvõtmine	Komisjon
u. 2023. aasta IV kv.	Ühekordsuse põhimõtte tehniline süsteem on olemas ja kasutusvalmis

3.   Abiteenused

Eesmärk nr 3.1. Abiteenuseid ja nende kvaliteeti käsitleva teabe kättesaadavuse tagamine

Viide: määruse artiklid 7, 11 ja 16 juurdepääsu kohta abi- ja probleemilahendamisteenustele, neid teenuseid käsitleva teabe kvaliteedi kohta ning nende teenuste kvaliteedinõuete kohta.

Taust

Digivärav pakub kasutajatele hõlpsat juurdepääsu mitmesugustele abiteenustele. Parima kogemuse saamiseks peaksid lõppkasutajad enne abitaotluse esitamist ühtlasi uurima, mida sellistelt teenustelt võib oodata ja millistel tingimustel neid saab kasutada. Vastavalt artiklile 11 tuleb abiteenuste puhul veebis avaldada selge ja kasutajasõbralik selgitus pakutava teenuse kohta. Kasutajate enamikule kättesaadavuse huvides peab nimetatud selgitus olema põhimõtteliselt ingliskeelne (liidu ametlik keel, millest „võimalikult suur osa piiriülestest kasutajatest üldjoontes aru saab“, vt eesmärk 1.3). Sarnaselt muude digivärava teenustega peaksid abiteenused olema tippkvaliteediga ja vastama määruses loetletud kvaliteedikriteeriumidele. Kvaliteeti jälgitakse kasutajate antud tagasiside ja kasutusstatistika kaudu.

Need nõuded on määruse III lisas loetletud abiteenustele kohustuslikud. Komisjon on koostanud ülevaate nende teenuste olukorrast ja selgitanud välja puudused.

Lisaks võivad komisjon ja riiklikud koordinaatorid kaasata muid abiteenuseid, kui need vastavad määruses sätestatud nõuetele. 2019. ja 2020. aastal on prioriteediks nende abiteenuste kaasamiseks valmistumine, mida rahastab või kaasrahastab ja/või haldab komisjon. Sellised abiteenused on näiteks Euroopa tarbijakeskused, Intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi, Euroopa ettevõtlusvõrgustiku digivärava teemasid käsitlev osa, SOLVIT ja Teie Euroopa Nõuanne.

Kui see on kasutajate vajaduste rahuldamiseks vajalik, võivad riiklikud koordinaatorid teha komisjonile ka ettepaneku kaasata eraõiguslikke või erasektori osalusega abiteenuseid, kui need vastavad digivärava kvaliteedinõuetele.

Kuidas ja millal?

III lisa teenuste puhul:

Millal	Mis	Kes
2019. aasta III kv.	Anda riiklikele koordinaatoritele kontrollnimekiri kvaliteedinõuete kohta, kaasa arvatud teabe edastamine abiteenuse kohta	Komisjon
2019. aasta III kv. – 2020. aasta II kv.	Kõrvaldada avastatud puudused	Riiklike koordinaatorite koordineeritud pädevad asutused
2020. aasta I kv. – 2020. aasta II kv.	Esitada komisjonile abiteenuste lingid, kirjeldused ja kontaktandmed, et lisada need abiteenuse otsingumootorisse	Pädevad asutused, riiklike koordinaatorite kaudu
2019. aasta III kv. – 2020. aasta II kv.	Vahetada regulaarselt teavet kvaliteedistandardite, teenuse kohta teabe esitamise korra ja heade tavade kohta	Digivärava koordineerimisrühm
2020. aasta III–IV kv.	Abiteenuse otsingumootori katsetamine, vigade kõrvaldamine ja täiustamine	Komisjon
2020. aasta IV kv.	Abiteenuse otsingumootori kasutuselevõtt

Komisjoni rahastatud ja/või hallatud teenused, mille kohta kaasamist soovitakse:

Millal	Mis	Kes
2019. aasta III kvartaliks	Esitada soov teenuse kaasamiseks	Komisjon, pärast nõupidamist pädevate asutustega nende võrgustike raames
2019. aasta III kv.	Esitada riiklikele koordinaatoritele ja pädevatele asutustele menetluse selgitus ja kontrollnimekiri kvaliteedinõuetest, mida on vaja kontrollida enne uue vabatahtliku teenuse taotlemist, kaasa arvatud teabe edastamine abiteenuse kohta	Komisjon
2019. aasta III kv.	Olukorra analüüsi lõpuleviimine ja puuduste väljaselgitamine	Komisjon, pärast nõupidamist pädevate asutustega
2019. aasta III kv.	Teavitada digivärava koordineerimisrühma soovist teenuse kaasamiseks ja kõnealuse analüüsi tulemustest	Komisjon
2019. aasta III kv. – 2020. aasta II kv.	Avastatud puuduste kõrvaldamine	Komisjoni koordineeritud pädevad asutused (võrgustik)
2020. aasta I kv.	Anda digivärava koordineerimisrühmale aru pooleliolevast tööst	Komisjon
2020. aasta I kv. – 2020. aasta II kv.	Esitada komisjonile abiteenuste lingid, kirjeldused ja kontaktandmed, esitamine et lisada need abiteenuse otsingumootorisse	Pädevad asutused, komisjoni kaudu
2019. aasta III kv. – 2020. aasta II kv.	Vahetada regulaarselt teavet kvaliteedistandardite, teenuse kohta teabe esitamise korra ja heade tavade kohta	Komisjoni koordineeritud pädevad asutused (võrgustik)
2020. aasta III kv.	Teavitada koordineerimisrühma kõigi nõuete täitmisest Esitada komisjonile kõik ülejäänud elemendid, mis on vajalikud abiteenuse otsingumootorisse lisamiseks	Pädevad asutused, komisjoni kaudu
2020. aasta III–IV kv.	Abiteenuse otsingumootori katsetamine, vigade kõrvaldamine ja täiustamine	Komisjon
2020. aasta IV kv.	Abiteenuse otsingumootori kasutuselevõtt

4.   Tutvustamine

Eesmärk nr 4.1. Digivärava tutvustamine

Viide: määruse artiklid 22 ja 23 teavitustegevuse, nime, logo ja kvaliteedimärgise kohta.

Taust

Digivärav nimega „Your Europe“ pakub kasutajatele hõlpsat juurdepääsu mitmesugustele kvaliteetsetele teenustele. „Your Europe“ olemasolust ja selle pakutavate teenuste usaldusväärsusest on vaja lõppkasutajaid teavitada.

Selleks on komisjon tihedas koostöös digivärava koordineerimisrühmaga valinud välja logo, mis on „Your Europe“ kvaliteedimärgiks (13). Logo ja juhised selle kasutamiseks on edastatud riiklikele koordinaatoritele. Logo ja digivärava link peavad olema nähtavad ja juurdepääsetavad kõigilt digivärava juurde kuuluvatelt veebisaitidelt.

Lisaks peavad komisjon ja liikmesriigid parandama „Your Europe“ leitavust ja suurendama lõppkasutajate teadlikkust portaalist. „Your Europe“ ja selle osaks olevate veebisaitide tutvustamiseks mõeldud tegevus tuleb kooskõlastada.

Kuidas ja millal?

Millal	Mis	Kes
2019. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Valmistuda logo lisamiseks kõigile tulevastele lingikogu veebisaitidele	Komisjon Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2019. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Valmistuda digivärava lingi lisamiseks kõigile tulevastele lingikogu veebisaitidele	Komisjon Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2020. aasta IV kv.	Veenduda, et logo ja link lisatakse kõigile lingikogu veebisaitidele	Komisjon Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused
2019. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Portaali „Your Europe“ otsingusüsteemi optimeerimine laiemale üldsusele kättesaadavates otsingumootorites	Komisjon
2019. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Tutvustada digiväravat riiklikele ja kohalikele pädevatele asutustele	Riiklikud koordinaatorid Komisjon
2019. aasta III kv. – 2020. aasta II kv.	Koostada kooskõlastatud teavituskava	Komisjon Riiklikud koordinaatorid
2020. aasta III kv. – 2020. aasta IV kv.	Rakendada teavituskava	Komisjon Riiklikud koordinaatorid Pädevad asutused

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 1.

(2)  Samuti komisjoni veebisaitidel, mis on loodud õigusakti alusel.

(3)  ELT L 327, 2.12.2016, lk 1.

(4)  Välja arvatud see, mis puudutab õigusakti alusel loodud komisjoni veebisaite.

(5)  https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/programmes/h2020

(6)  https://ec.europa.eu/inea/en/connecting-europe-facility

(7)  https://ec.europa.eu/isa2/isa2_en

(8)  Euroopa Regionaalarengu Fond

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(11)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(12)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(13)  Tegemist on pideva protsessiga, mis jõuab lõpule käesoleva aastase tööprogrammi vastuvõtmisega.

Euro vahetuskurss (1)

30. juuli 2019

(2019/C 257/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1154
JPY	Jaapani jeen	121,00
DKK	Taani kroon	7,4666
GBP	Inglise nael	0,91653
SEK	Rootsi kroon	10,6453
CHF	Šveitsi frank	1,1038
ISK	Islandi kroon	135,10
NOK	Norra kroon	9,7368
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,650
HUF	Ungari forint	327,49
PLN	Poola zlott	4,2912
RON	Rumeenia leu	4,7321
TRY	Türgi liir	6,2005
AUD	Austraalia dollar	1,6189
CAD	Kanada dollar	1,4691
HKD	Hongkongi dollar	8,7259
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6855
SGD	Singapuri dollar	1,5283
KRW	Korea vonn	1 317,25
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,7801
CNY	Hiina jüaan	7,6761
HRK	Horvaatia kuna	7,3807
IDR	Indoneesia ruupia	15 637,91
MYR	Malaisia ringit	4,6010
PHP	Filipiini peeso	56,701
RUB	Vene rubla	70,5654
THB	Tai baat	34,360
BRL	Brasiilia reaal	4,2237
MXN	Mehhiko peeso	21,2437
INR	India ruupia	76,7575

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9397 – Mirova / GE / Desarrollo Eólico Las Majas)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 257/03)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9418 – Temasek / RRJ Masterfund III / Gategroup)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 257/04)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2019/C 257/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„PROVOLA DEI NEBRODI“

ELi nr: PDO-IT-02394 – 2.3.2018

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Provola dei Nebrodi“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Provola dei Nebrodi“ (KPN) on lehmapiimast valmistatud pasta filata tüüpi juust (plastifitseeritud juust). Toodetakse mitut varianti: fresca (värske), semi-stagionata (osaliselt laagerdunud), stagionata (laagerdunud), sfoglia (kihiline) ja con limone verde (toore sidruniga). Tarbimisse suunatud juustul on järgmised omadused:

a)

kuju: klassikaline fresca-variant on pirnikujuline ning sellel võib olla „vars“ (nimetusega testina). Muud variandid on ovaalsed ja lühikese kaelaga, mis tipus laieneb. Olenevalt tavast konkreetses tootmispiirkonnas võib neil testina olla või mitte. Juustu kaela ümber seotakse nöör, et seda saaks kahekaupa kuivama ja/või laagerduma riputada;

b)	suurus: suurus oleneb juustu kaalust; pikema külje pikkus on 15–35 cm ja diameeter 12–25 cm;

c)	kaal: „Provola dei Nebrodi“fresca kaalub 1–2 kg ning semi-stagionata, stagionata, sfoglia ja con limone verde kaaluvad 2–10 kg;

d)	välimus: koorik on õhuke, sile ja kompaktne. Sellel pole lohke ega auke ning see on õlgkollase varjundiga kreemikasvalget värvi, mis muutub juustu laagerdudes varieeruva intensiivsusega õlgkollaseks;

e)

tekstuur: fresca on pehme ja elevandiluuvalge, kuid teiste variantide tekstuur muutub laagerdumise käigus poolkõvaks kuni kõvaks ning värvus merevaigukollaseks. Pikalt laagerdunud juust omandab iseloomuliku kihilise tekstuuri ja sellist juustu tuntakse ajalooliselt nimetuse „Provola dei Nebrodi“sfoglia all (sfoglia tähendab õhukest kihti). Con limone verde jääb pehmemaks, kuigi tavaliselt muutub see laagerdudes poolkõvaks. See on tingitud asjaolust, et juustu sees olevast sidrunist eraldub aeglaselt niiskust;

f)	augud: juustus võivad olla mõned väikesed augud;

g)	maitse: värske juustu maitse on vaieldamatult meeldiv, magus ja õrn, kuid laagerdumise käigus muutub maitse tugevaks ja rikkalikuks;

h)	lõhn: laagerdumine toob välja valdavad äratuntavad lõhnanüansid, nagu roheline rohi, hein, võihape ja seened, mis annavad tunnistust juustu tihedast seosest kohaliku territooriumiga ning rohuliikidega, mida lehmad söövad. Con limone verde puhul domineerib tsitrusearoom;

i)	keemiline koostis: värske juustu kuivaine üldsisaldus on vähemalt 52 % ning osaliselt laagerdunud ja laagerdunud juustul vähemalt 60 %; kuivaine rasvasisaldus on vähemalt 38 %; naatriumkloriid ei või moodustada enam kui 4 % kuivaine üldkogusest;

j)

laagerdumine: „Provola dei Nebrodi“ (KPN) variandil fresca on lühike laagerdumisaeg vähem kui 30 päeva; „Provola dei Nebrodi“ (KPN) variandi semi-stagionata laagerdumisaeg on 30–120 päeva; „Provola dei Nebrodi“ (KPN) variandi stagionata laagerdumisaeg on enam kui 120 päeva; „Provola dei Nebrodi“ (KPN) variandi sfoglia minimaalne laagerdumisaeg on viis kuud; „Provola dei Nebrodi“ (KPN) variandi con limone verde (millesse on pärast kalgendi plastifitseerimist pandud terve toores sidrun) minimaalne laagerdumisaeg on 90 päeva;

k)	semi-stagionata, stagionata, sfoglia ja con limone verde koorik võib olla kaetud oliiviõliga;

l)	juustu „Provola dei Nebrodi“ võib müüa tervelt või tükkidena. Varianti stagionata võib müüa ka riivituna;

m)

turule viimisel peab „Provola dei Nebrodi“ variant stagionata riivitult ja pakendatult vastama järgmistele tehnilistele ja tehnoloogilistele parameetritele: ei sisalda lisaaineid; niiskusesisaldus vähemalt 25 %, aga mitte üle 35 %; ühtlane mittepulbriline välimus, kus väiksema kui 0,5 mm diameetriga osakeste osakaal pole suurem kui 25 % üldkogusest; kooriku sisaldus kuni 18 % ning „Provola dei Nebrodi“ konkreetsed organoleptilised ja lõhnaomadused.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Sööt

Määratletud geograafilises piirkonnas toodetud sööt peab moodustama vähemalt 60 % kuivainest lehmade kogusöödas.

Erinev kuivsööt – olenevalt kättesaadavusest karjamaasööt, hein, alustaimestik või niitudelt ja karjamaadelt pärit kuivjäägid – peab moodustama iga päev lehmadele söödetavast kuivainest vähemalt 60 %, arvutatuna aastapõhiselt.

Lehmad söövad mitmesugustel karjamaadel vähemalt 240 päeva aastas. See karjamaasööt hõlmab haljassööta (kohalikud looduslikud taimed ja külvatud kultuurid – peamiselt kroon-magusristik, harilik hiirehernes ja söödaks ette nähtud teravili), kuivjääke niitudelt ja looduslikke söödakultuure, vähem kasvatatavaid teravilju ning alustaimestikku.

Lehmade põhisööta täiendatakse muu söödaga, millega tagatakse toitainete tasakaalustatud tarbimine. Selline muu sööt võib moodustada kuni 40 % lehmadele söödetavast kuivainest, arvutatuna aastapõhiselt.

Väljastpoolt päritolupiirkonda pärit sööt sisaldab peamiselt maisi ja soja, mida kombineeritakse vähemal määral päevalilleseemne- ja jaanikaunajahuga, vähem kasvatatavate teraviljade ja nende kõrvalsaadustega, peedi, vitamiini- ja mineraallisanditega ning väiksel määral muude toodetega.

Asjaolu, et põllumajandustootjad peavad kasutama väljastpoolt päritolupiirkonda pärit sööta, kajastab Nebrodi piirkonna mulla- ja kliimatingimusi, mis sobivad Itaalia statistikaameti 2010. aastal korraldatud uusima uuringu kohaselt hästi püsirohumaade jaoks (100 000 hektari kasutatava põllumajandusmaaga piirkonnas on umbes 30 % kõigist rohu- ja karjamaadest Sitsiilias) ning palju vähem põllukultuuride kasvatamiseks, et toota tera- ja kaunvilja (sellise otstarbega maa moodustab vähem kui 3 % kasutatavast põllumajandusmaast Sitsiilias).

Lehmadele ei tohi sööta silo, tööstusliku töötlemise värskeid kõrvalsaadusi, põld-lambaläätsi ega sööta, mis kujutab endast saasteallikat või mida on kehvasti säilitatud.

Toorained

Toores lehma täispiim; kitse- või lambatalle laabipasta ja „Provola dei Nebrodi“con limone verde puhul toores sidrun.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piimatootmine, juustu valmistamine, laagerdumine.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustu „Provola dei Nebrodi“ võib müüa tervelt või tükkidena. Laagerdunud juustu võib müüa ka riivitult.

Et tagada autentsus ja jälgitavus, võib selliseid pakendamisviise, mis eeldavad „Provola dei Nebrodi“ (KPN) riivimist või selle kooriku äralõikamist (kaaped, kuubikud, viilud jne), millega kaasneb identifitseerimistunnuste ja põletusmärgi eemaldamine juustult, kasutada üksnes punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

„Provola dei Nebrodi“ lastakse turule identifitseerimist võimaldava märgistuse ning kleebise või muud liiki sildiga, mis tuleb kinnitada juustu kaela külge ja/või juustutüki küljele ning riivitud juustu pakendile. Lisaks kehtivates õigusaktides nõutavale teabele peab kleebisel või muul kasutataval sildil olema kujutatud „Provola dei Nebrodi D.O.P.“ logo.

Sildil on lubatud viidata ka ettevõtetele, nimedele, ärinimedele ja kaubamärkidele, kui neil ei ole ülistavat tähendust ning kui need ei ole ostjat eksitava iseloomuga, eeldusel et need on kooskõlas toiduainete märgistamist ja esitlemist käsitlevate kohaldatavate õigusaktidega. Kõik sellised lisamärked peavad olema esitatud väiksemas kirjas kui KPNi logo.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Provola dei Nebrodi“ (KPN) tootmispiirkond hõlmab järgmist: Bronte, Castiglione di Sicilia, Maletto, Maniace ja Randazzo omavalitsusüksuste kogu haldusteritoorium Catania provintsis; Cerami ja Troina omavalitsusüksuste kogu haldusteritoorium Enna provintsis ning Alcara li Fusi, Basicò, Capizzi, Capri Leone, Caronia, Castel di Lucio, Castell’Umberto, Cesarò, Ficarra, Floresta, Frazzanò, Galati Mamertino, Gioiosa Marea, Librizzi, Longi, Malvagna, Mirto, Mistretta, Mojo Alcantara, Montalbano Elicona, Montagnareale, Motta d’Affermo, Naso, Patti, Pettineo, Piraino, Raccuja, Reitano, Roccella Valdemone, San Fratello, San Piero Patti, S. Teodoro, S. Angelo di Brolo, Santa Domenica Vittoria, Santo Stefano di Camastra, Sinagra, Tortorici, Tripi, Tusa ja Ucria omavalitsusüksuste kogu haldusterritoorium Messina provintsis.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Peamised tegurid, millest tuleneb „Provola dei Nebrodi“ tugev side tema päritolupiirkonnaga, on esitatud allpool.

(1)

Looduslike või külvatud söödakultuuride kasutamine lehmade söödana, peamiselt Nebrodi mägipiirkonnale omane karjamaasööt. Ulatuslikult levinuks võib pidada enam kui 25 botaanilist sugukonda, kuhu kuulub üle 120 tuvastatud liigi (suur elurikkus). Kõigis eri keskkondades on selgelt valdavad mitme- ja üheaastased (kohalikud) looduslikud söödakultuurid, külvatud söödahein, kaunviljad ja korvõielised, millel on ühtlasi suurim esinemissagedus. Kohalik loomakasvatussektor arenes kohati väga keerulistes tingimustes, aga selle arengu tegi võimalikuks ajas ja ruumis jaotunud sööda olemasolu (mägiste ja künklike piirkondade täiendavus). Karjamaasööda olulisust „Provola dei Nebrodi“ organoleptiliste ja lõhnaomaduste seisukohast on eri teadlased uurinud üle kümne aasta. Nad on kindlaks teinud alifaatsed aldehüüdid, terpeenid ja veel vähemalt 60 lenduvat ühendit, mis aitavad kujundada selle juustu lõhnaomadusi (Verzera, A. et al 2004; Ziino, M. et al 2005; Licitra, G. et al 2008). Terpeenide olulisus on seotud söödakultuuridega, mida lehmad söövad, ja need pole mikroobset päritolu; see näitab karjamaade märkimisväärset tähtsust lehmade söödas. Neid tulemusi on kinnitanud muud teadlased, kes on uurinud muid tooteid (Dumont, J. P. et al 1978; Bugaud, C. et al 2001a ja 2001c; Carpino, S. et al 2004a ja 2004b).

(2)

Põlvest põlve edasi antud traditsiooniliste juustuvalmistus- ja laagerdamismeetodite pidev ja kõrvalekaldumatu kasutamine, eelkõige järgmine: a) toore täispiima kasutamine; b) puidust töövahendite kasutamine, mis soodustab konkreetsete biokilede moodustumist ja võimaldab seeläbi kohalikul piima mikroflooral spontaanselt areneda; c) kohaliku piima mikrofloora areng: kaubanduslike starterkultuuride kasutamine pole „Provola dei Nebrodi“ spetsifikatsioonis lubatud. Kõik hapnemisprotsessid põhjustab seega kohaliku piima mikrofloora spontaanne areng, mis kaasneb toore täispiima kasutamisega ja biokilede tekkega puidust juustuvalmistamise vahenditele, nagu tina (puutõrs), ruotula (kalgendi purustamiseks kasutatav puumõla), piddiaturi (puidust anumad) manuvedda (lõikamiseks kasutatav lame puupulk) ja tavuliere (suur puitplaat). See kinnitab seost päritolupiirkonna ja keskkonnaga. Eriti oluline on puutõrtesse moodustuv biokile, mis tekitab minutite jooksul suurepärase ja keeruka spontaanse piima mikrofloora; d) kitse- või lambatalle laabipasta, mis sisaldab looduslikku ensüümi ning kutsub esile kalgendumisprotsessi, aitab märkimisväärselt ja aina enam kaasa proteolüütilistele ja lipolüütilistele protsessidele juustu laagerdumise käigus (Condurso, C. et al 2006, Ziino, M. et al 2005, Cronin, T. et al 2007), luues konkreetse ja iseloomuliku lõhnaprofiili; e) juustumeistri kogemused ja oskusteave on kahtlemata üks teguritest, mis lõpptoote kvaliteeti mõjutavad. Traditsioonilised juustuvalmistusmeetodid eeldavad keerukat järelevalvet paljude ebastandardsete looduslike bioloogiliste protsesside üle (näiteks kalgendumisaeg, kalgendi hapendumine või kalgendi tükeldamine ja plastifitseerimine), mis tähendab, et juustumeister peab iga päev igat protsessi hindama ja otsustama, kas sekkuda, võttes arvesse makro- ja mikroklimaatilisi keskkonnatingimusi ning toorpiima kvaliteeti – kõiki tegureid, mida võib seostada päritolupiirkonnaga. Aja jooksul on tänu juustumeistrite oskustele ja tarkusele töötatud välja kaks „Provola dei Nebrodi“ ainulaadset varianti: toore sidruniga con limone verde ja sfoglia. Viimase valmistamiseks kasutatakse kalgendi purustamisel tõrres ning tükeldamis- ja plastifitseerimisprotsessi käigus täpsemaid ja konkreetsemaid tehnikaid; samuti toimuvad laagerdumisruumide loomulikust keskkonnast tingitud muutused temperatuuris ja niiskusesisalduses. Edasise proteolüüsi ning juustu pH-taseme languse ja niiskusesisalduse vähenemise tulemusel hakkavad pikkade paralleelsete juustukiudude kimbud eralduma, andes juustule kiulise tekstuuri, mida juustumeistrid ja laagerdusspetsialistid tunnevad sfoglia’na; f) juustumeistrite otsus hakata valmistama (Sitsiilias ainulaadseid) suuremaid, kuni 10 kg kaaluvaid juustusid, mis sobivad pikkadeks laagerdumisaegadeks, mis kestavad mõnikord kauem kui aasta. Ajalooliselt oli see ühtlasi hädavajalik, kuna juurdepääs turgudele võis olla pikkadel ajavahemikel piiratud (lumised talved, mil ilmastikuolud Nebrodi mägedes olid eriti karmid); g) jahedad ja hästi õhutatud juustu laagerdamise ruumid, mis kajastavad Nebrodi piirkonna mägialade kliimat: pikad ja üsna karmid talved, millele järgnevad pehmed suved, mis pole rõsked. Sademete hulk on 500–1 400 mm ning aasta keskmine temperatuur 12–14 °C, kusjuures temperatuur erineb talvel ja suvel märkimisväärselt; suvel ületab temperatuur harva 25–28 °C ning õhuniiskus on 60–90 %. Laagerdumisprotsessi kohandatakse vastavalt aastaajale ja sellega seotud ilmastikuoludele ning „Provola dei Nebrodi“ variandile, mida valmistatakse (semi-stagionata, stagionata või sfoglia); h) „Provola dei Nebrodi“ on üks Sitsiilia vanemaid juuste. Kuna selle iseloomulikud omadused tulenevad sajandite jooksul põlvest põlve suuliselt edasi antud teadmistest, pööratakse preester Gaetano Salomone 1870.–1872. aasta kirjutistes („Il Manuale Teorico-Pratico D’Agricoltura e Pastorizia, adattato all’Intelligenza popolare delle persone del circondario di Mistretta“ [„Põllumajanduse ja loomakasvatuse teooria ja praktika käsiraamat, kohandatud Mistretta piirkonna elanike teadmistega“]) selle välimusele erilist tähelepanu. 19. sajandil kirjeldati selles teoses traditsioonilisi meetodeid, mida „Provola dei Nebrodi“ valmistamiseks kasutati ja mida rakendatakse ka praeguste juustu valmistamise süsteemide puhul. Juustu „Provola dei Nebrodi“ on käsitlenud ka muud ajaloolased, sealhulgas Antonino Uccello väljaandes „Bovari, Pecorai, Curatuli: Cultura casearia in Sicilia“ [„Juustuvalmistamise kultuur Sitsiilias“] (1980) ja Giuseppe Martorana väljaandes „I Vistiamara“ [„Karjused“] (1988). Nende jutustused annavad tunnistust „Provola dei Nebrodi“ ainulaadsusest, mis on seotud päritoluterritooriumi looduslike ja külvatud karjamaadega ning traditsiooniliste juustuvalmistus- ja laagerdamistavadega, mida juustumeistrid on sajandeid järjekindlalt kasutanud.

(3)

Keerukas lõhnaprofiil, mis laagerdumise käigus aina tuntavamaks muutub ning mida mõjutavad üle 60 lenduva ühendi ja arvukad aroomid, mis on seotud laagerdumise käigus tekkivate hapete, alkoholide, estrite, ketoonide, väävlisaaduste, alifaatsete aldehüüdide ja terpeenidega (Verzera, A. et al 2004; Ziino, M. et al 2005; Licitra, G. et al 2008). Profiil on seotud lehmade kohaliku söödaga ja toorpiima ensümaatiliste protsessidega, aga ka kasutatava laabi ja kohaliku piima mikroflooraga, mis tagavad toote valmistamise ökoloogiliselt säästval ja keskkonnahoidlikul viisil ning suure elurikkuse. Laagerdumine toob välja äratuntavad organoleptilised nüansid alates värvusest (elevandiluuvalgest merevaigukollaseni) kuni peamiste lõhnanüanssideni, nagu võihape, roheline rohi, seened ja hein, mis annavad tunnistust juustu tihedast seosest kohaliku territooriumiga ning rohuliikidega, mida lehmad söövad. Con limone verde puhul domineerib tsitrusearoom.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Spetsifikaadi kokkuvõttega saab tutvuda veebisaidil http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità“ (ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP IGP STG“ (ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

TEADAANNE – AVALIK KONSULTATSIOON

Geograafilised tähised, millele Uus-Meremaa soovib ELis kaitset

(2019/C 257/06)

Geograafilisi tähiseid käsitlevat peatükki sisaldava vabakaubanduslepingu (edaspidi „leping“) sõlmimiseks Uus-Meremaaga peetavate läbirääkimiste raames on Uus-Meremaa ametiasutused lepingu kohase kaitse saamiseks lisanud geograafiliste tähiste loetelu. Euroopa Komisjon kaalub praegu, kas kõnealused geograafilised tähised peavad vastavalt tulevasele lepingule olema kaitstud geograafiliste tähistena intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 22 lõike 1 tähenduses.

Komisjon kutsub liikmesriike ja kolmandaid riike ning liikmesriikides või kolmandates riikides asuvaid või seal tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, esitama sellise kaitse suhtes nõuetekohaselt põhjendatud vastuväiteid.

Komisjon peab vastuväited kätte saama kahe kuu jooksul alates käesoleva teadaande avaldamise kuupäevast. Vastuväited tuleb saata järgmisel e-posti aadressil: AGRI-A4@ec.europa.eu

Läbi vaadatakse üksnes need vastuväited, mis saadakse eespool sätestatud tähtaja jooksul ning millest nähtub, et

a)	asjaomane nimetus oleks vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

b)

kaitstav nimetus oleks täielikult või osaliselt homonüümne nimetusega, mis on liidus kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) (1) või nimetusega, mis sisaldub lepingutes, mille Euroopa Liit on sõlminud järgmiste riikidega: — Korea Vabariik (2) — Kesk-Ameerika (3) — Colombia, Peruu ja Ecuador (4) — Montenegro (5) — Bosnia ja Hertsegoviina (6) — Serbia (7) — Moldova (8) — Lõuna-Aafrika (9) — CARIFORUM (10) — Ukraina (11) — Šveits (12) — Armeenia (13) — Austraalia (14) — Tšiili (15) — Põhja-Makedoonia Vabariik (16) — Kanada (17) — Ameerika Ühendriigid (18) — Albaania (19) — Kosovo (*1) (20) — Jaapan (21)

c)	asjaomase nimetuse kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada;

d)	asjaomase nimetuse kaitse ohustaks täiesti või osaliselt identset nime või kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne käesoleva teatise avaldamist;

e)	või kui vastuväidetes esitatakse üksikasju, millest võib järeldada, et nimetus, mille kaitset taotletakse, on üldnimetus.

Eespool osutatud kriteeriume hinnatakse lähtuvalt liidu territooriumist, mis intellektuaalomandi õiguste korral tähendab vaid territooriumi või territooriume, kus nimetatud õigused on kaitstud. Kõnealuste nimetuste võimalik kaitse Euroopa Liidus sõltub läbirääkimiste edukast lõpetamisest ning seejärel vastuvõetavast õigusaktist.

Geograafiliste tähiste loetelu (22)

Geograafilised tähised, millele Uus-Meremaa soovib ELis kaitset	Tootekategooria
Northland	Vein
Auckland	Vein
Matakana	Vein
Kumeu	Vein
Waiheke Island	Vein
Gisborne	Vein
Hawke’s Bay/Hawkes Bay	Vein
Central Hawke’s Bay/Central Hawkes Bay	Vein
Wairarapa	Vein
Gladstone	Vein
Martinborough	Vein
Nelson	Vein
Marlborough	Vein
Canterbury	Vein
Waipara Valley/Waipara	Vein
Waitaki Valley North Otago/Waitaki Valley	Vein
Central Otago	Vein

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Nõukogu 16. septembri 2010. aasta otsus 2011/265/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 127, 14.5.2011, lk 1).

(3)  Leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel (ELT L 346, 15.12.2012, lk 3).

(4)  Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping (ELT L 354, 21.12.2012, lk 3) ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule Ecuadori kõnealuse lepinguga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud ühinemisprotokoll (ELT L 356, 24.12.2016, lk 3).

(5)  Nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta otsus 2007/855/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (ELT L 345, 28.12.2007, lk 1).

(6)  Nõukogu 16. juuni 2008. aasta otsus 2008/474/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelist kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta – protokoll nr 6 (ELT L 169, 30.6.2008, lk 10).

(7)  Nõukogu ja komisjoni 22. juuli 2013. aasta otsus 2013/490/EL, Euratom ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta (ELT L 278, 18.10.2013, lk 14).

(8)  Nõukogu 3. detsembri 2012. aasta otsus 2013/7/EL Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 10, 15.1.2013, lk 1).

(9)  Majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahel (ELT L 250, 16.9.2016).

(10)  Majanduspartnerlusleping ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu vahel (ELT L 289, 30.10.2008).

(11)  Assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel (ELT L 161, 29.5.2014).

(12)  Nõukogu ja komisjoni 4. aprilli 2002. aasta otsus 2002/309/EÜ teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe suhtes, Šveitsi Konföderatsiooniga seitsme kokkuleppe sõlmimise ning eriti Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe kohta (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132).

(13)  Ulatuslik ja laiendatud partnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel (ELT L 23, 26.1.2018, lk 4).

(14)  Nõukogu 28. novembri 2008. aasta otsus 2009/49/EÜ Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise veinikaubandust käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 28, 30.1.2009, lk 1).

(15)  Nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsus 2002/979/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelist assotsieerumist käsitleva lepingu allkirjastamise ja teatavate sätete ajutise kohaldamise kohta (EÜT L 352, 30.12.2002, lk 1).

(16)  Nõukogu 3. detsembri 2001. aasta otsus 2001/916/EÜ Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu kaubandusaspekte kohandava lisaprotokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse teatavate veinide suhtes kohaldatavaid vastastikuseid soodustusi, veininimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide nimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli käsitlevate läbirääkimiste tulemusi (EÜT L 342, 27.12.2001, lk 6).

(17)  Nõukogu 30. juuli 2003. aasta otsus 2004/91/EÜ Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise veini ja piiritusjookidega kauplemist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (ELT L 35, 6.2.2004, lk 1).

(18)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsus 2006/232/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise veinikaubanduslepingu sõlmimise kohta (ELT L 87, 24.3.2006, lk 1).

(19)  Nõukogu 12. juuni 2006. aasta otsus 2006/580/EÜ kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel (protokoll nr 3 – teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta) (ELT L 239, 1.9.2006, lk 1).

(*1)  Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(20)  Nõukogu 12. veebruari 2016. aasta otsus (EL) 2016/342 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 71, 16.3.2016, lk 1).

(21)  Nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1907 Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 330, 27.12.2018, lk 1).

(22)  Uus-Meremaal registreeritud loetelu, mille Uus-Meremaa ametiasutused on esitanud läbirääkimiste raames.