Resolutsioon „Hääletagem ühtse Euroopa poolt!“

(2019/C 240/01)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 15. ‒16. mai 2019 istungjärgul (15. mai istungil) vastu järgmise resolutsiooni. Poolt hääletas 226, vastu hääletas 4, erapooletuks jäi 12.

Hääletagem ühtse Euroopa poolt!

Euroopa Parlamendi valimiste eel ning võttes arvesse Euroopa tulevikku käsitlevat deklaratsiooni, milles ELi 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid 9. mail 2019. aastal Sibius (Rumeenia) kokku leppisid, kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi kodanikke üles kasutama oma hääleõigust.

EL rajaneb ühistel väärtustel – demokraatia, inimõiguste kaitse, sõnavabadus, õigusriik, sallivus, õiglus, võrdsus, solidaarsus ja demokraatlik osalus. Neid väärtusi tuleb jätkuvalt kaitsta ja tagada, kuna nad võimaldavad eurooplastel elada avatud ühiskonnas, kus iga kodanikku austatakse ning kus lisaks meie rahvuslikule identiteedile ühendab meid Euroopa identiteet.

Praegu seisame me silmitsi ühiste ja keeruliste probleemidega:

—	kliimamuutused

—	sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ebavõrdsus

—

vaesus

—	töötus, eriti noorte hulgas

—	kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemine

—

ränne

—	julgeolek ja terrorism

—	korruptsioon

ja natsionalism ei ole neile lahendus.

Ainult ühinenud Euroopa kaudu saame neis küsimustes tõelisi edusamme teha.

Me seisame Euroopa eest, mis seab oma kodanike vajadused oma poliitika ja meetmete keskmesse ning tagab, et majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme käsitletakse koos jätkusuutlikul viisil; Euroopa eest, mis tagab elukvaliteedi ja tööhõive, soodsa investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna ning suurema majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse.

Me seisame ka Euroopa eest, mis pakub noortele võimalusi oma potentsiaali ära kasutada ja edendab nende aktiivset osalemist Euroopa poliitilistes protsessides.

Meie kui kodanikuühiskonda esindavad organisatsioonid teeme koostööd sellise ELi nimel, mis saavutab edu ning täidab oma kodanike ootusi ja vajadusi tõhusamalt.

Kutsume kodanikke kogu Euroopas üles tulema eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel valima ja oma hääle andma. Kutsume kodanikuühiskonna organisatsioone üles ühendama oma jõud, et koguda saavutada positiivne hääletustulemus ühinenud Euroopa poolt.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soolise võrdõiguslikkuse teemad“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 240/02)

Raportöör: Indrė VAREIKYTĖ

Täiskogu otsus	20.9.2018
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	24.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	200/4/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee usub, et sooline võrdõiguslikkus on ühiskondlik probleem ja ainult sooliselt võrdõiguslik ühiskond saab olla majanduslikult ja sotsiaalselt tugev. Seetõttu on majanduslik ja sotsiaalne nõue, et naisi ja mehi koheldakse võrdselt ja neile antakse võrdsed võimalused.

1.2.

Kuigi sooline võrdõiguslikkus on ELi põhieesmärk, väljendab komitee kahetsust selle pärast, et praeguse tempo juures kulub selle saavutamiseks üle 100 aasta, eelkõige kui edu takistavad ka tagasilöögid kõige olulisemates arenguvaldkondades ja majanduskasvu üldine aeglustumine.

1.3.

Komitee leiab, et EL ja selle liikmesriigid peavad tegema kõik endast oleneva, et saavutada 2030. aastaks kestliku arengu eesmärk nr 5 soolise võrdõiguslikkuse kohta. Seega nõuab ta integreeritud ja kaugelepürgivat viieaastast ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, (1) mis kehtiks komisjoni ja Euroopa Parlamendi järgmiste koosseisude ametiajal, ning suurt pühendumist soolisele võrdõiguslikkusele ELi institutsioonides, valitsustes, kodanikuühiskonnas ja erasektoris, et käsitleda terviklikult ja tõhusalt võrdõiguslikkuse kõiki aspekte samal ajal ja samasugust mõju avaldavate meetmete abil.

1.4.

Komitee nõuab, et sooline võrdõiguslikkus jääks tulevastes finantsraamistikes eraldiseisvaks eesmärgiks, mis hõlmaks selget pühendumist soolisele võrdõiguslikkusele ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele, ning kõikidesse programmidesse ja poliitikavaldkondadesse kohustuslike sooliste näitajate, soolise mõju hindamise ja sootundliku eelarvestamise lisamist. Sooline mõõde tuleks integreerida ka riigipõhistesse soovitustesse.

1.5.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama hooldusteenuste paketti, et edendada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, ning vaadata läbi lapsehoiuteenuseid käsitlevate Barcelona eesmärgid.

1.6.

Komitee mõistab hukka kõik naistevastase vägivalla vormid ja julgustab liikmesriike, kes ei ole veel Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud, oma seisukohta muutma. Samuti kutsub komitee komisjoni üles lisama ebaseadusliku vihakõne määratlusse naiste veebipõhise ja töökohal ahistamise. Tuleb kaaluda kogu ELi hõlmavate näitajate loomist naistevastase vägivalla kohta andmete kogumiseks, sest see aitaks luua tõhusaid poliitikameetmeid.

1.7.

Komitee märgib, et arutelu naissoost juhatuseliikmete direktiivi teemal jääb ELi Nõukogu eesistujariigi Rumeenia päevakorda eesmärgiga suurendada naiste osalust otsuseid tegevates organites. Samuti kutsub ta nõukogu üles jätkama jõupingutusi ja arutelu naissoost juhatuseliikmete direktiivi teemal. Lisaks kutsub komitee üles tööstust võtma juhtrolli ja suurendama naiste osalust otsustuspädevatel tippametikohtadel.

1.8.

Komitee nõuab tõhusate meetmete võtmist, et tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused tööturul ning kaotada horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon töökohtade vahel, eelkõige meetmete võtmist soolise palgalõhe kaotamiseks.

1.9.

Komitee teeb ka ettepaneku luua ELi tasandil erakorralise õiguskaitse fond, mis toetaks kodanikuühiskonna organisatsioone, kes kaebavad naiste õigusi rikkuvaid riiklikke või kohalikke õigusakte kohtusse.

1.10.

Komitee tunnustab meedia, reklaamide ja avalike eeskujude osatähtsust soolise võrdõiguslikkuse edendamises ning kutsub üles võtma meetmeid, tagamaks, et reklaamid mõjutaksid soolise võrdõiguslikkuse esindamist ja edendamist ühiskonnas positiivselt, mitte negatiivselt.

1.11.

Komitee kutsub kogu ELi avalik-õiguslikke institutsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone üles edendama oma poliitika ja välistegevusega soolist võrdõiguslikkust ning võtma kasutusele eeskujuks olevad asutusesisesed meetmed, nagu naiste otsustamisprotsessis osalemise soodustamine ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kõikidesse asutuse poliitikavaldkondadesse ja protsessidesse.

1.12.

Osutades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 300 lõikele 5, kutsub komitee nõukogu üles vaatama läbi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise suunised ning soovitab liikmesriikidel pakkuda liikmeid välja soolist võrdõiguslikkust silmas pidades. Komitee püüab tagada soolist võrdõiguslikkust oma tegevuses, integreerida sooline võrdõiguslikkus oma tööprotsessi ja luua järelmeetmete rühm (follow-up group), et koostada asjakohased suunised.

2.   Üldised märkused

2.1.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu põhiväärtus ja -eesmärk, mis on sätestatud Euroopa aluslepingutes ja põhiõiguste hartas ning viimati kinnitati seda Euroopa sotsiaalõiguste sambas. Lisaks õigus- ja poliitikaraamistikule soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks toetab EL Pekingi tegevusplatvormi ja naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni rakendamist ning elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ja nende läbivaatamiskonverentside tulemusi.

2.2.

Kuigi Euroopas on olemas mitu head algatust soolise ebavõrdsuse eri aspektidega tegelemiseks, on tõelise võrdõiguslikkuse edendamise tegurid, eelkõige liikmesriikides ja piirkondades, keerulised ja mitmekülgsed. Hoolimata üldistest edusammudest väljendab komitee kahetsust, et praeguse tempo juures kulub soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ELis üle 100 aasta. Komitee on kutsunud üles koostama kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamiseks jätkusuutlikkuse üldstrateegia. Sellega seoses leiab komitee, et EL ja selle liikmesriigid peavad tegema kõik endast oleneva, et saavutada 2030. aastaks kestliku arengu eesmärk nr 5 soolise võrdõiguslikkuse kohta.

2.3.

Komitee on samuti mures, et tulevasi edusamme soolise võrdõiguslikkuse vallas takistab mõnes liikmesriigis tagasilöök sellistes valdkondades nagu naiste majanduslik mõjuvõim (tööhõive, töö- ja eraelu tasakaal, sotsiaalõigused, hoolekanne), haridus, seksuaal- ja reproduktiivtervis ja seonduvad õigused, naistevastane vägivald, naiste vabaühendused, samuti ELi ja selle liikmesriikide institutsioonilise ja poliitilise raamistiku põhivaldkondades.

2.4.

Lisaks prognoositakse mitme Euroopa riigi majanduskasvu aeglustumist ja seetõttu on oht, et sooline võrdõiguslikkus võib langeda selle tagajärjel liikmesriikide ja ettevõtete tegevuskavas tahapoole. Oluline on hinnata täielikult makromajandusliku poliitika soolist mõju ja võtta seda arvesse muu hulgas eelarvepoliitika ning sotsiaalkaitse ja töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika väljatöötamisel, et vältida olemasoleva soolise ebavõrdsuse edasist süvendamist.

2.5.

Komitee on seisukohal, et ELi soolise võrdõiguslikkuse poliitika rakendamise edendamiseks ja tagamiseks on tarvis uut viieaastast ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, mis kehtiks komisjoni ja Euroopa Parlamendi järgmiste koosseisude ametiajal, samuti valitsuste, kodanikuühiskonna, erasektori ja Euroopa institutsioonide tahet saavutada sooline võrdõiguslikkus. Seda on vaja õiglase ja võrdse ühiskonna tagamiseks, kuid see on ka parim viis võidelda ühiselt diskrimineerivate ja naisi vihkavate populistlike liikumiste vastu, mis ohustavad praegu demokraatlikku ühiskonda.

2.6.

Komitee seisukohta toetab ka avalik arvamus, kuna enamik eurooplasi leiab, et sooline võrdõiguslikkus on oluline õiglase ja demokraatliku ühiskonna (91 %) ning majanduse (87 %) seisukohalt, samuti neile inimestele isiklikult (84 %). Lisaks on nende ELi kodanike osakaal, kes tahaksid, et EL selles poliitikavaldkonnas rohkem sekkuks, kõigest kahe aastaga (2016–2018) 10 % tõusnud (55 %-lt 65 %-le).

2.7.

Seda arvestades peab komitee kahetsusväärseks, et aastateks 2014–2020 soolise võrdõiguslikkuse meetmetele eraldatud kogu ELi rahastus on ainult 6,17 miljardit eurot ehk ligikaudu 0,6 % kõigist eraldistest. Komitee nõuab, et sooline võrdõiguslikkus jääks tulevastes finantsraamistikes eraldiseisvaks eesmärgiks, mis hõlmaks selget pühendumist soolisele võrdõiguslikkusele ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele, ning nii ELi kui ka riiklikul tasandil kohustuslike sooliste näitajate, soolise mõju hindamise ja sootundliku eelarvestamise lisamist. Võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele tähelepanu pööramine ja soolise võrdõiguslikkuse meetmetele erivahendite eraldamine peaks sisalduma mitte ainult tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse teemasid või peamisi inimõigusi käsitlevates programmides (nt Euroopa Sotsiaalfond, piirkondlik majandusühendus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm), aga ka poliitikavaldkondades, mida ei peeta soolise võrdõiguslikkusega otseselt seotuks, kuid millel võib olla märkimisväärne sooline mõju, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transport, linna- ja maaelu areng, ettevõtlus, investeeringute toetamine, kestlik areng ja keskkonnapoliitika. Soolise võrdõiguslikkuse mõõde, mida hinnatakse soolise võrdõiguslikkuse indeksiga, peaks saama ELi poolaasta lahutamatuks osaks, hõlmates riigipõhiseid aruandeid ja soovitusi.

2.8.

Arvestades liikumise #MeToo raames tehtud paljastuste arvu hiljutist suurenemist, kiidab komitee Euroopa Ombudsmani selle eest, et ta soovitas kõigi ELi institutsioonide jaoks rangemat käitumisjuhendit, ning usub, et see tuleks ka liikmesriikide avalik-õiguslikes institutsioonides kiirelt kohandada ja vastu võtta.

2.9.

Komitee kutsub kogu ELi avalik-õiguslikke institutsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone üles mitte ainult edendama oma poliitika ja välistegevusega soolist võrdõiguslikkust, vaid võtma kasutusele ka eeskujuks olevad asutusesisesed meetmed, nagu naiste otsustamisprotsessis osalemise soodustamine ja soolise võrdõiguslikkuse mõõtme integreerimine kõigisse asutuse poliitikavaldkondadesse ja protsessidesse, mis on praegu piiratud, kuid võiks olla heaks eeskujuks teistele avalik-õiguslikele institutsioonidele ja ettevõtjatele ning edendaks soolise võrdõiguslikkuse meetmete rakendamist käsitlevat dialoogi kõikidel Euroopa ühiskonna tasanditel.

3.   Majandus

3.1.

Võrdne juurdepääs majandusressurssidele ei ole pelgalt naiste majandusliku sõltuvuse küsimus, vaid jätkusuutlikku majanduskasvu, kvaliteetset tööhõivet, sotsiaalset sidusust, heaolu ja konkurentsivõimet käsitlevate ELi eesmärkide saavutamise eeldus. Naiste tööturul osalemise soodustamine on äärmiselt oluline aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ja SKP seisukohalt ning üldisemalt selleks, et EL kasutaks olemasolevat talenti täielikult ära.

3.2.

Tööturul peavad Euroopa naised seisma silmitsi jätkuva soolise ebavõrdsuse, segregatsiooni ja soolise palgalõhega, mis omaette läheb ELile aastaks 2030 maksma SKPs ligikaudu 240 miljardit eurot ning sellel on kohene mõju naiste netopalgale ja pikaajaline mõju nende sotsiaalkindlustusele ja pensioniõigustele. Seepärast pooldab komitee komisjoni konsultatsiooni, et hinnata direktiivi 2006/54/EÜ sätteid, millega rakendatakse aluslepingu „võrdse tasu“põhimõtet, mille kohaselt tuleb tagada võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte parem jõustamine.

3.3.

Kuigi lühendatud tööaeg võib olla valikuline, on üle veerandi Euroopa elanikkonnast sunnitud töötama osalise tööajaga. Naised on üleesindatud osalise koormusega töökohtadel ning nende valik teha osaajatööd on sageli tingitud hoolduskohustustest. Sunnitud osalise tööajaga töö osakaal on viimastel aastatel küll pisut vähenenud (0,1 %). Üks sunnitud osalise tööaja põhjus on see, ning sellest, et puuduvad piisav hooldustaristu ja paindlikud töötingimused, mis pakuksid paremaid võimalusi töö- ja eraelu tasakaalustamiseks. Naisi ohustab ka rohkem vaesus ja neil on piiratud karjäärivõimalused. Lisaks asutab meestega võrreldes ligikaudu kaks korda vähem naisi kogu ELis oma ettevõtte.

3.4.

Seepärast nõuab komitee tõhusate meetmete võtmist, et tagada naiste ja meeste võrdne osalemine tööturul ning kaotada horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon töökohtade vahel. Ennekõike tuleks luua naistele rohkem võimalusi pääseda juurde kvaliteetsetele täiskoormuse ja pandlike tingimustega töökohtadele.

3.5.

Komitee on seisukohal, et äärmiselt oluline on edendada peresõbralikku ja sooliselt võrdõiguslikku tööpoliitikat ja rakendada murrangulisi ja sihipäraseid meetmeid, mis aitaksid tasakaalustada hooldus- ja majapidamistööde ebavõrdset jaotumist naiste ja meeste vahel, (2) arvestades ennekõike, et majandusolud avaldavad töötajatele üha suuremat survet. ELi töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi ülevõtmise jälgimine on tulevikus oluline selleks, et tagada ülespoole suunatud reformid piisava tasulise puhkuse ja paindliku töökorralduse tagamiseks ning et hinnata, milline on isa- ja vanemapuhkuse kasutamist soodustavate meetmete mõju.

3.6.

Nõuetekohased meetmed, nagu juurdepääsetava ja taskukohase lapsehoiu ja pikaajaliste lapsehoiuteenuste pakkumine, ning meestele mõeldud puhkust edendavad meetmed on olulised selleks, et võimaldada vanematel ja hooldajatel siseneda, jääda või naasta tööturule. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama hooldusteenuste paketi, et edendada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist ja täiendada töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, mis sisaldab mitmesuguseid poliitika, rahastuse ja eesmärkidega seotud soovitusi, ning vaadata läbi lapsehoiuteenuseid käsitlevad Barcelona eesmärgid.

3.7.

Kollektiivläbirääkimistel võib olla oluline roll tööturul esineva soolise ebavõrdsuse vähendamisel. Sotsiaalpartnereid, liikmesriigid ja ELi institutsioonid peaksid oma tegevuses juhinduma ILO töö tuleviku ülemaailmse komisjoni soovitusest soolise võrdõiguslikkuse ümberkujundava tegevuskava kohta.

4.   Haridus ja koolitus

4.1.

Ehkki naiste ja meeste haridusalastes saavutustes on toimunud palju innustavaid muutusi, esineb liikmesriikides ikka veel stereotüüpseid segregatsioonisuundumusi. Mehed on jätkuvalt alaesindatud sektorites, mis on seotud naiste traditsiooniliste rollidega, nagu tervishoid ja hoolekanne, humanitaarteadused ja kunst või õpetajate koolitamine ja haridusteadus, samal ajal kui kõigis liikmesriikides on teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas mehi naistest rohkem. See tekitab naistele uusi probleeme, sest STEMi-, IKT- ja tehisintellektialased oskused on tänapäeval juba äärmiselt olulised ja muutuvad tulevikus asendamatuks (3).

4.2.

Madala oskustaseme ja kvalifikatsiooniga naised vajavad rohkem toetust, et nad saaksid oma positsiooni tööturul parandada, kuna tööhõives on sooline ebavõrdsus suurim just kvalifikatsioonita või madala kvalifikatsiooniga ning läbipõimunud diskrimineerimist kannatavate inimeste jaoks. Poliitikameetmed, mis on konkreetselt suunatud haavatavatele naisterühmadele, eelkõige puuetega naistele (4) ja mitmesugustes haavatavates olukordades olevatele naistele, aitaksid nende oskuste taset tõsta.

4.3.

Naised osalevad jätkuvalt üha enam kõrghariduses ja neid on paljudes kolmanda taseme hariduse valdkondades rohkem kui mehi. Segregatsioon nii kolmanda taseme kui ka kutsehariduses jätkub aga endiselt, mistõttu karjäärivalikud ebatraditsioonilistes sektorites ja juurdepääs meestega samadele karjäärivõimalustele on piiratud.

4.4.

Seetõttu on oluline jätkata hariduses ja koolituses esinevate soopõhiste stereotüüpide ja segregatsiooniga tegelemist, toetades sootundlikke õppekavu hariduses, karjäärinõustamist, meediakampaaniaid, mis julgustavad poisse ja tüdrukuid, naisi ja mehi valima karjääri vastavalt oma oskustele ja võimetele; edendada karjäärivõimalusi ja arengut nii naiste kui ka meeste jaoks, kes valivad mittetraditsioonilised sektorid; luua naiste jaoks võimalusi, et kasutada ära nende kõrghariduse saavutusi meestega samal tasemel, et tegeleda naiste jaoks teaduses olemasoleva klaaslaega; (5) suurendada naisettevõtjate võimaluste toetamist, (6) eelkõige mittetraditsioonilistes sektorites. Samuti soovitatakse suurendada üldist teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse teemadest ning avalike teenistujate ja spetsialistide võrdõiguslikkuse alast pädevust.

5.   Naised ja vaesus

5.1.

Naistel on suurem risk vaesuda, osalt meestest madalama tunnitöötasu, miinimumpalga teenijate seas üleesindatuse ja madalapalgalistes sektorites töötamise tõttu, ning nad töötavad suurema tõenäosusega osalise koormusega ja paindlikkust mittevõimaldavates töötingimustes või peavad töölt hoolduskohustuse tõttu rohkem puuduma. Vaesuse feminiseerumine on mitmesuguste tegurite, sh naiste töö alahindamise ja soolise palgalõhe tagajärg. Sooline palgaerinevus laieneb märkimisväärselt, kui inimestel on lapsed, mis kajastub raskustes, millega naised peavad silmitsi seisma oma töö ja laste kasvatamise ja hoolduskohustuste ühitamisel. Samuti puutuvad rasedad ning rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasjad kokku diskrimineeriva ja ebaõiglase kohtlemisega.

5.2.

Oluline on tunnistada, et naised ei ole homogeenne kategooria ja erimeetmeid on vaja sellistele naistele, kes seisavad silmitsi diskrimineerimise või ebasoodsate olukordadega, mis lähevad soost kaugemale, nt puuetega naised, naiste rassilisse konteksti asetamine, LGBTIQ-inimesed, naised maapiirkondades, sisserändajad, pagulased või varjupaigataotlejad, noored ja eakad naised.

5.3.

Seetõttu soovitab komitee tugevdada meetmeid, millega toetatakse soolist võrdõiguslikkust majandustegevuses: — soolise aspekti arvestamine majandusarengu algatustes; — tööhõives võrdõiguslikkuse edendamine, et saavutada võrdne majanduslik sõltumatus ja finantstagatised; — selliste algatuste toetamine, mis suurendavad teadlikkust naiste majandusliku sõltumatuse olulisuse kohta vaesuse vähendamises; — katkestatud karjääri ja erinevate tööreeglite mõju käsitlemine seoses naiste riskiga sattuda oma elu jooksul vaesusesse; — poliitikameetmete väljaarendamine, mis on suunatud konkreetsetele haavatavatele naisterühmadele, kellel on kõige suurem oht vaesusesse sattuda; — riiklike pensionikorralduste reformimise jätkamine, võttes soolist mõõdet arvesse pensioniõiguste puhul (nt lisades rasedus- ja sünnituspuhkuse/isapuhkuse ja muud hooldusega seotud puhkused pensioni arvutustesse); — laste vaesusega tegelemine, lisades soolise mõõtme ja tervikliku lähenemisviisi, millega arendatakse koostoimet sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja muude poliitikavaldkondade vahel, ning muude poliitiliste ja rahaliste vahenditega; — selliste makromajandusliku poliitika ja arengustrateegiate läbivaatamine, vastuvõtmine ja säilitamine, milles käsitletakse vaesuses olevate naiste vajadusi ja jõupingutusi.

6.   Inimõigused

6.1.

Sooline võrdõiguslikkus on aluspõhimõte, mis on inimõiguste lahutamatu osa ja eeldus, et inimõigused kehtiksid kõigile ja kõigil oleks võimalik neid kasutada.

6.2.

Komitee mõistab hukka kõik naistevastase vägivalla vormid ja julgustab liikmesriike, kes ei ole veel Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud, seda viivitamata tegema. Tuleb kaaluda kogu ELi hõlmavate näitajate loomist naistevastase vägivalla kohta andmete kogumiseks, sest see aitaks luua tõhusaid poliitikameetmeid. Selleks võiks mõne ELi liikmesriigi kogemus anda aimu, millist lähenemisviisi kasutada. Samuti kutsub komitee komisjoni üles ajakohastama soovitust meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu, ning internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit, milles Euroopa Komisjon ja ülemaailmsed IT-ettevõtjad on kokku leppinud, lisades internetis leviva ebaseadusliku vihakõne määratlusse naiste ahistamise ja töökohal ahistamise.

6.3.

Komitee peab äärmiselt kahetsusväärseks Euroopa naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste vallas praegu esinevaid negatiivseid suundumusi, millel on tõsised tagajärjed naiste inimõigustele ja mis ohustavad inimõiguste universaalsust üldiselt. Ehkki õigusaktide tagasiulatuva kohaldamisega on konkreetselt tegeletud naiste juurdepääsuga seaduslikele aborditeenustele teatavates Euroopa piirkondades (kuigi tõendid näitavad, et põhjalik seksuaalharidus võib vähendada soovimatute raseduste arvu 50 %), avaldab see mõju ka naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ja sellega seonduvate õiguste muudele aspektidele, nt õiguslikud nõuded, et hädaabipillide jaoks on tarvis arsti retsepti. Lisaks on jõustunud mitmed olukorda halvendavad seadused ja poliitikastrateegiad, millel on ulatuslik kahjustav mõju naiste õigustele, näiteks seadused, mis takistavad seksuaalharidust ning seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta teabe levitamist, sealhulgas hariduslikel eesmärkidel, või seadused, millega dekriminaliseeritakse teatavad koduvägivalla vormid.

6.4.

Komitee kutsub ELi institutsioone ja kodanikuühiskonda üles tegema koostööd, et võtta selliste seaduste vastu viivitamata karme meetmeid. Komitee teeb ka ettepaneku luua ELi tasandil erakorralise õiguskaitse fond, mis toetaks kodanikuühiskonna organisatsioone, kes kaebavad naiste õigusi rikkuvaid õigusakte kohtusse.

6.5.

Komitee rõhutab ka, kui oluline on kaotada takistused, millega naised ja eelkõige vägivallaohvrid oma õiguste rikkumise korral hüvitust nõudes kokku puutuvad, ning tagada kõigile naistele võrdne juurdepääs õiguskaitsele, eemaldades majanduslikud, kultuurilised ja (soolised) institutsioonilised takistused naiste inimõiguste olulise eeldusena. Lisaks väljendab komitee kahetsust, et näitajad, mille abil mõõdetakse liikmesriikide edusamme naiste inimõiguste valdkonnas, on siiani puudulikud, ning et mehed peavad sagedamini seisma silmitsi subjektiivsete hinnangute ning vanema- ja külastusõiguste äravõtmisega.

7.   Naiste osalus võimustruktuurides ja otsuste tegemisel

7.1.

Hoolimata viimastel aastatel tehtud edusammudega on naiste alaesindatus poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisel ELis ja selle liikmesriikides jätkuvalt probleem. Kõigil valitsustasanditel täidavad naised ainult kolmandikku otsustuspädevatest ametikohtadest ja vaid veerandit ministeeriumide vanem- ja nooremametnike ametikohtadest. Avaliku ja erasektori majanduslikes ja finantsasutustes domineerivad peaaegu kõikjal ikka veel mehed.

7.2.

Komitee väljendab kahetsust, et isegi pärast jätkuvaid üleskutseid kõikjalt Euroopa Liidust ja komiteelt endalt (7) ei ole saavutatud eesmärki, et ettevõtete juhatuses on 2020. aastaks naisi 40 %. Ta märgib, et arutelu naissoost juhatuseliikmete direktiivi teemal jääb ELi Nõukogu eesistujariigi Rumeenia päevakorda eesmärgiga suurendada naiste osalust otsuseid tegevates organites. Samuti kutsub ta nõukogu üles jätkama jõupingutusi ja arutelu naissoost juhatuseliikmete direktiivi teemal. Lisaks kutsub komitee üles tööstust võtma juhtrolli ja suurendama märkimisväärselt naiste osalust otsustuspädevatel tippametikohtadel.

7.3.

Komitee soovitab järjepidevalt (8) kaaluda tõhusaid strateegiaid ja vahendeid (nt õiguslikke, vabatahtlikke ja eelarvemeetmeid, sookvoote) nn klaaslae kaotamiseks ja soolise tasakaalu saavutamiseks olulisemate poliitiliste struktuuride valitavatel ja määratavatel ametikohtadel. Praegu on eriti oluline lükata ümber ja kaotada soonormid, suhtumised ja stereotüübid, mis takistavad naiste võrdset esindatust poliitika, majanduse ja sotsiaalvaldkonna otsustuspädevatel ametikohtadel.

7.4.

Komitee soovitab komisjonil teha algatus, et meelitada ligi rohkem naisi, kes osaleksid poliitikas ja hääletaksid kvalifitseeritud naiskandidaatide poolt, luues meetmed nende oskustesse, ressursifondidesse ja juhendajate võrgustikesse investeerimiseks.

7.5.

Komitee kiidab heaks komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri seatud eesmärgi tagada, et praeguse ametiaja lõpuks oleksid komisjoni keskastme ja kõrgema astme juhtidest vähemalt 40 % naised, ning sellega seoses kinnitab – arvestades, et komitee on ELi kodanikuühiskonda esindav ELi asutus ja toimib ühenduslülina ühiskonna ja ELi institutsioonide vahel –, et ei ole vastuvõetav, et ainult 30 % komitee liikmetest on naised. Seepärast kutsub komitee nõukogu üles vaatama läbi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise suunised, et võtta arvesse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist arengut, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 300 lõikes 5. Komitee püüab tagada soolise võrdõiguslikkuse oma tegevuses.

7.6.

Hiljuti vastuvõetud kodukorras on komitee võtnud kohustuse tagada soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine kõigis oma poliitikavaldkondades. Selleks võtab komitee vastu ahistamisvastase poliitika ja loob järelmeetmete rühma (follow-up group), et koostada võrdõiguslikkuse süvalaiendamise suunised kogu oma töö, aga eriti arvamuste väljatöötamise jaoks.

8.   Meedia

8.1.

Meedial on oluline osa ühiskonna arvamuste, suhtumiste ja eelarvamuste kujundamisel. Naised on nii meediasisu tootjad ja tarbijad kui ka selle osa, kuid meediasisu ei ole sellegipoolest alati sootundlik ning selles võidakse kajastada naisi halvustavalt ning kinnitada soorolle, -stereotüüpe ja -norme. Digitaaltehnoloogia ja uute kommunikatsioonivormide esilekerkimine on muutnud veelgi keerulisemaks selle, millises suhtes on omavahel naiste rollid meedias ja selle, kuidas produtsendid, tarbijad ja sisu neid käsitlevad.

8.2.

Ehkki ELis on naiste tööhõive meediasektoris kasvanud, nii et see on ligi pool (44 %) tööjõust, ning suurem osa (68 %) ajakirjanduse ja teabe valdkonnas hariduse omandanutest on naised, täidavad naised meediaorganisatsioonides peamiselt vaid selliseid ametikohti, millel ei ole kuigi suurt mõju meediasisule ja organisatsiooni strateegiale.

8.3.

Soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks meediasektoris on väga oluline kaotada nn klaaslagi, soodustada naiste osalemist otsustuspädevatel tippametikohtadel ning täiendada meediaorganisatsioonide võetavaid vabatahtlikke meetmeid poliitiliste meetmetega, mis toetavad meediasektori ja selle sisu muutumist. Äärmiselt oluline on hakata mõistma meediasisuga loodavate soostereotüüpide tagajärgi ning vaadata üle, kuidas mehi ja naisi meedias kujutatakse.

8.4.

Reklaamitööstus ei suuda siiani kujutada nii naisi kui ka mehi proportsionaalselt ja realistlikult. Ühiskond näeb ikka veel aegunud, mitteaktsepteeritaval kujul kujutatud naisi ja mehi, kuigi soostereotüüpe kujutatakse nüüd ebamäärasemal viisil. Komitee usub, et on aeg kõrvaldada mis tahes anakronistlikud arusaamad ja tööstusel on aeg võtta juhtroll, et tagada, et reklaamil on pigem hea kui halb mõju seoses soolise võrdõiguslikkuse esindamise ja edendamisega ühiskonnas, eelkõige lastele mõeldud soostereotüüpide turustamise mõttes.

---

(1)  ELT C 110, 22.3.2019, lk 26.

(2)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 44.

(3)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(4)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 20.

(5)  ELT C 12, 15.1.2015, lk 10.

(6)  ELT C 299, 4.10.2012, lk 24.

(7)  ELT C 133, 9.5.2013, lk 68.

(8)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 101.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Majanduslikud, tehnoloogilised ja ühiskondlikud muutused tänapäevastes eakatele osutatavates tervishoiuteenustes“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 240/03)

Raportöör: Marian KRZAKLEWSKI

Kaasraportöör: Jean-Pierre HABER

Täiskogu otsus	12.7.2018
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 – omaalgatuslik arvamus
Vastutav tööorgan	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine CCMIs	26.3.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	150/3/6

1.   Järeldused ja soovitused (1)

1.1.

Sotsiaal-demograafilise vananemise probleem Euroopas ning eetilised, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed meetmed, mida tuleb võtta, kujutavad endast märkimisväärset väljakutset ning pakuvad liidus võimalusi tööhõive, koolituse, majandusarengu ja innovatsiooni valdkonnas.

1.2.

Komitee väljendab kahetsust, et Euroopa majandus-, sotsiaal- ja tervishoiupoliitikas ei ole prognoositud eakate inimeste kasvavaid vajadusi. Komitee soovib esile tõsta eakate sotsiaalset ja majanduslikku rolli ning tänu neile avanevaid tohutuid töövõimalusi nii hõbedase majanduse kaudu kui ka eakatele osutatavate ravi- ja hooldusteenuste valdkonnas.

1.3.

Vananemise sotsiaal-demograafilise tegelikkuse õige esitamine eeldab selle nähtuse head statistilist mõõtmist: tervishoiuökonoomika seisukohast oleks mõistlik mõõta elanikkonna vananemist dünaamiliselt ja täpselt, eelkõige võttes kasutusele sellised muutujad nagu sugu, tervena elatud aastad, keskkonnaepidemioloogia jne. Seetõttu tuleks rahvastikuteadlaste, sotsioloogide ja arstide kogule anda ülesanne töötada välja elanikkonna vananemise dünaamilised näitajad.

1.4.

Selgitada tuleks isikutele hooldusasutuses ja kodus osutatavate ravi- ja hooldusteenuste tähendust, sest need mõisted hõlmavad erinevaid toiminguid, mida võivad pakkuda väga erineva staatusega teenuseosutajad. Arvestades eakate ravi- ja hooldusteenustega seotud tegevuste laia valikut, ei peeta neid teenuseid ELis ühtseks majandussektoriks. Seetõttu tuleks kaaluda selliste teenuste üldise õigusliku määratluse kasutuselevõtmist ELis.

1.5.

Komitee soovitab tunnistada väärikalt vananemise õigust põhilise inimõigusena. Lisaks on ta seisukohal, et kvaliteetsele ravile ja teenustele võrdse juurdepääsu tagamiseks tuleks teha kõik, mis võimalik.

1.6.

Komitee soovib, et ELi digitaalne strateegia arvestaks jätkuvalt paberi kasutamisega, et eakatel oleks lihtsam aru saada neile osutatavatest hooldusteenustest.

1.7.

Komitee soovitab kujundada eluasemepoliitikat ja vananemispoliitikat uuenduslike eluasemekavade kaudu (näiteks moodulkorterid, rühmaelamud, mitme põlvkonna ühine ja toetav eluase), mis peaks saama püsiva tähelepanu ja Euroopa struktuurifondide konkreetse abiprogrammi toetuse osaliseks.

1.8.

Iga liikmesriiki tuleks julgustada looma vananemise riiklikud ja piirkondlikud vaatluskeskused, mis teevad koostööd esmaste majandus- ja sotsiaalteenistustega, et — arendada õiguslikke mehhanisme, eesmärgiga kaitsta eakate sotsiaalset ja rahalist olukorda; — arendada eakate sisemist (eluase) ja välist (tegevused, reisimine, vaba aeg) liikuvust; — tagada koduhooldusteenuste, vanadekodude ja eakate eluaseme muude alternatiivsete vormide vastastikune täiendavus; — koordineerida hooldajate, abistajate ja eakate ravi- ja hooldusteenuste osutajate tegevust ravi pakkumisel koordineeriva gerontoloogi ja meditsiiniõe juhtimisel.

1.9.

EL peaks kaaluma vananemise vaatluskeskuste tegevust koordineeriva platvormi loomist, et muu hulgas pakkuda täiendusõpet ja levitada häid tavasid, luues avaliku andmebaasi parimate toodete, seadmete, vahendite ja disainilahenduste kohta, mis muudavad eakate igapäevaelu turvaliseks nii hooldusasutuses kui ka kodus. Komitee soovib, et EL toetaks aktiivsemalt teadus- ja arendustegevuse programme, milles käsitletakse eakatele omaseid sotsiaalseid ja inimfaktoreid ning epigeneetikat, tehes kindlaks vananemise peamised molekulaarsed ja bioloogilised mehhanismid. Komitee soovitab ELis luua tehnoloogiaplatvormi, mis võimaldaks suunata teadus- ja arendustegevust paremini eakate tervist kaitsvate ja terviseprobleeme ennetavate uuenduste poole.

1.10.

Komitee kutsub kõiki meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmi üles paremini ära kasutama digitaaltehnoloogia uuendusi: telemeditsiin, andurid, digitaalne terviselugu ja tervisekaart, koduautomaatika ja üldisemalt tehisintellekti rakendamine eakate elukeskkonnas. Komitee soovitab innovatsiooni ergutada, kaotades turgude killustatuse ja korporatiivsed lähenemisviisid, mis kujutavad endast tõelisi tehnilisi tõkkeid. Ta juhib tähelepanu asjaolule, et puuduvad eakatele mõeldud vahendite ja seadmete Euroopa standardid ja sertifitseerimine.

1.11.

Komitee kutsub üles kasutama ühiselt uusi digitaalseid tehnoloogilisi vahendeid, et ergutada eakate vajadusi katvat tõelist turgu ja säilitada investeerimine Euroopas. Komitee leiab, et digitaaltehnoloogiast saadavaid eeliseid tuleks kasutada eakate heaolu parandamiseks ning sotsiaaltöötajate ja parameedikute rahalise tasu suurendamiseks.

1.12.

Tugevalt tuleks toetada kutseõpet selles sektoris. Näiteks toitumise, kodus kukkumise, eakate ja hooldajate vastu suunatud vägivalla, digitaaltehnika kodus kasutamise ja elulõpu hooldusega seotud küsimused tuleks integreerida eriprogrammidesse. Struktuurifonde, aga eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, tuleks kasutada ravi- ja hooldussektori töötajate erialase õppe rahastamiseks.

1.12.1.

Võttes arvesse käsitlusviiside mitmekesisust ELis, soovitab komitee määratleda ühise aluse, mis hõlmaks parimaid olemasolevaid koolitusi, lähtudes 7. septembri 2005. aasta direktiivis 2005/36/EÜ ja direktiivis 2013/55/EL kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta esitatud määratlustest.

1.13.

Selleks et valmistada ette ja suurendada eakatega tegelevate töötajate ja eakatele mõeldud teenuste liikuvust, tuleks Euroopas kehtestada gerontoloogiaõdede, hooldajate ja hooldusabiliste väljaõppe ühine alus mitte ainult tehnilisel, vaid ka sotsiaalsel ja inimlikul tasandil.

1.13.1.

Samal ajal vajab tugevdamist ka eakate eest hoolitsevate töötajate sotsiaalne ja majanduslik seisund. Ühtse ja tõhusa vananemispoliitika kujundamisel on oluline ka omastehooldaja mõiste tunnustamine.

1.14.

Komitee kutsub üles korraldama finantsküsimuste ümarlaua, mis tooks kokku tervishoiu- ja sotsiaalsektori peamised osalejad, turgude institutsioonilised reguleerijad (st riik ja kohalikud ametiasutused), kindlustusandjad ja pensionifondid, et tagada teenuste ja investeeringute säilimine eakatele, muuta töökohad tasuvaks ja soovitada õiglast teenuste hinda. Keskse ümarlaua eel peaks toimuma rida detsentraliseeritud ettevalmistavaid kohtumisi, mis korraldataks koostöös riiklike majandus- ja sotsiaalkomiteede ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.

1.15.

Komitee soovitab kehtestada Euroopa teabevahetuspoliitika, mille eesmärk on suurendada põlvkondadevahelist solidaarsust eakate hüvanguks nii majanduslikus kui ka sotsiaalses plaanis.

2.   Kooskõlastatud ja heakskiidetud eakate poliitika

2.1.

Vananemise sotsiaal-demograafilise tegelikkuse õige esitamine eeldab head statistilist mõõdupuud, mida täiendab valdkonna sotsiaal- ja tervishoiualane käsitlus. Selleks soovitame — kaasata sotsioloogid ja demograafid, et töötada välja vananemise sotsiaal-demograafiliste mõõtmete üksikasjalik ja perspektiivne analüüs (leibkondade suurus ja koosseis, sidemed laste ja teiste sugulastega, leibkondade jagunemise ja ümberkujunemise mõju); — kehtestada Euroopas hindamisvahendid liikmesriikide poliitika jälgimiseks ja võrdlemiseks ning heade tavade levitamiseks.

2.2.

Ennetustöö võib vähendada komplitseeritud vananemise mõju, kui hinnatakse probleemi ulatust, selgitatakse välja väärika vananemise komponendid (liikumine, teistega lävimine, meelerahu, toitumine) ning suunatakse inim- ja finantsressursid selle olulise küsimuse lahendamiseks ilma maksumaksjaid koormamata ja võttes arvesse rahastamissüsteemide paljusust.

2.3.

Kõnealuse valdkonna soovitused peaksid leidma kinnitust teadusuuringutest, mis peaksid keskenduma epigeneetikale ja tegema kindlaks vananemise peamised molekulaarsed ja bioloogilised mehhanismid, mida on võimalik parandada mikrotoitumise ning inimese ja keskkonna vahelise seose abil. Rakkude taandarenemist ärahoidvate kvaliteetsete bioaktiivsete ühendite tootmist peaks paremini kontrollima ja sertifitseerima, et tagada võimalikult suur tõhusus.

2.4.

Eakatele osutatavad teenused kuuluvad kahe üksteist täiendava lähenemisviisi alla: institutsiooniline hooldus (hooldekodus) ja kodune hooldus. Tõhusa vastastikuse täiendavuse saab tagada ainult siis, kui analüüsitakse mõlema lähenemisviisi ülesannete sisu ja eesmärke, määratletakse täpselt hooldatavad isikud ning koordineeritakse paremini osalejaid ja nende vahendeid.

2.5.

Teave tuleks koondada ja struktureerida, et saaks kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt hinnata praegusi vajadusi hooldekodu kohtade järele, teades, et kirjanduse andmetel eelistab enamik 85-aastaseid ja vanemaid koduhooldust (isegi kui sõltutakse olulisel määral teistest).

2.6.

Digitaalne terviselugu ja tervisekaart tuleks kasutusele võtta kõigis liikmesriikides. See võimaldaks paremini mõista eakate tervise olukorda ja hõlbustada eakatele mõeldud konkreetse hooldussüsteemi juurutamist.

2.7.

Oleks vaja soodustada eri meditsiinitöötajate ja parameedikute tööalast sidusust ja seega partnerlust, tähtsustades ja tugevdades koordineeriva arst-gerontoloogi ja vanemõe rolli. Samuti tuleks luua sidemed institutsionaalsete hooldusteenuste, ambulatoorsete ravi- ja hooldusteenuste, perearsti ja omastehooldajate vahel. See aitaks paremini mõista nõudlust eakatele mõeldud seadmete ja eluaseme järele.

2.8.

Lisaks kutselistele töötajatele tuleb tunnustada ja väärtustada hooldajate kaasamist. Huvi võiks pakkuda Jaapani süsteem Fureai Kippu (2).

2.8.1.

EL võiks olla põlvkondadevahelise ajapanga katseprojekti algataja kümmekonnas Euroopa piirkonnas ja/või linnas, võttes eeskuju Fureai Kippu süsteemist. Seejärel võiks teha neile liikmesriikidele, kes sellest ideest kinni haaravad, ettepaneku süsteem üldiselt kasutusele võtta, kui see osutub tõhusaks.

3.   Mõistlik ja tõhus eluasemepoliitika

3.1.

Eakate eluase on keeruline ja tundlik teemavaldkond. Seda tuleb kavandada, eelistades süstemaatiliselt inimese enda valikut ning dialoogi perekonna ja lähedastega. Eakate eluaset käsitlevas kaalutletud poliitikas tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte: — eluase vananeb koos selle elanikega. Kohandamata eluasemest tulenevad kulud võivad muutuda vaesumise, desotsialiseerumise ja tervise halvenemise teguriks; — valik ei ole enam ainult kodu ja hooldusasutuse vahel. On olemas ka alternatiivsed vormid. Tuleks hinnata nende sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali ning määrata loodavad struktuurid kindlaks isikuprofiili ja patoloogia järgi (päevakeskused, ööbimiskeskused, iseseisvat elu toetavad kohaliku kogukonna keskused jne); — eristada tuleb nn kognitiivseid häireid ja suutmatust iseseisvalt toime tulla; — eakate ühtekoondamine ei anna ühtegi kognitiivset eelist ning eakate vaimse ja füüsilise tervise omavaheline seos on nüüdseks teaduslikult tõestatud; — eakate ühtekoondamine ja täishooldusele võtmine suurendab oluliselt loobumise ja allaandmise ohtu. See toob vältimatult kaasa ravi ja ravimite kasutamise suurenemise.

3.2.

Ülalpeetavate eakate hooldusasutusi käsitlev kinnisvarapoliitika peaks olema põhjendatud, vastasel juhul ilmneb ebatõhusus ja kulud, mida eakatel endil on raske kanda, kuid samas on tähtis võtta arvesse geograafilist asukohta. Inimese valiku austamine seoses hooldusasutusse paigutamisega peab jääma vaieldamatuks nõudeks.

3.2.1.

Hädavajalik on dünaamiline ja paindlik kinnisvara- ja linnaplaneerimispoliitika, et soodustada ühendeluasemeid, põlvkondadevahelisust ja sotsiaalset avatust.

3.3.

Koduautomaatika tehnoloogia arendamine on eluasemepoliitika rakendamist vajav põhielement. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kohapeal oleks seda tehnoloogiat tundev pädev ja kvalifitseeritud inimene.

3.4.

Projekt „Eakasõbralikud linnad“(mida toetab WHO), on seadnud põhieesmärgiks edendada aktiivsena vananemist, parandades võimalikult palju eakate tervist, osalust ja turvalisust. Eakasõbralikus linnas antakse ülevaade eluasemete olukorrast, hinnatakse eakatele mõeldud struktuure ja teenuseid ning koostatakse prioriteetide kohapealse elluviimise ja mõju saavutamise kava. EL võiks initsiatiivi üles näidata ja käivitada mitu eakasõbralike linnade katseprojekti, mis on mõeldud väga erinevatele linnadele, alates (väga) suurte linnade linnaosadest kuni peaaegu maapiirkondadeni.

4.   Spetsialistide tasu suurendamine ja lisakoolitus

4.1.

Vananevas ühiskonnas tuleb rõhku panna sümptomite ja nende eri variantide käsitlemisele. Süsteemide ja menetluste väljatöötamiseks on vaja rohkem spetsialiste. Seega suureneb ka rehabilitatsiooni ja telemeditsiini valdkonnas töötavate inimeste arv. Sotsiaaldialoogist tulenevad kollektiivlepingud on soovitatavad, et vältida sektori töötajate suurt tööjõu voolavust, ja neis tuleks nõuda spetsialistide ühiskondliku seisundi ja tasu parandamist.

4.2.

Statistiliselt on kõigi uuritud stsenaariumite kohaselt võimalik kõige rohkem töökohti luua koduabilise kutsealal. Tööhõive tugevast dünaamikast peaksid kasu saama üldiselt kõigi haavatavate isikute hoolduse ja abistamisega tegelevad spetsialistid, sest neid mõjutab majanduslik olukord suhteliselt vähem. Kõige rohkem töökohti luuakse juurde hooldaja, hooldusabilise ja meditsiiniõe kutsealal.

4.3.

Kogu uuritud kirjanduses jõutakse ühesugusele järeldusele: eakate hooldus ja neile osutatavad teenused kujutavad endast potentsiaalselt hiiglaslikku tööhõivesektorit, sest kogu Euroopas on tugev sotsiaal-demograafilise vananemise suundumus. Keskne probleem on nende madalapalgaliste töökohtade jätkusuutlikkus, pidades silmas nende lisaväärtust, personali pühendumust ja raskeid töötingimusi.

4.4.

Toetada tuleb ka hooldajate koolitamist, sest nende kohalolu ja tegevus, mis täiendab spetsialistide tööd, on eakate heaoluga lahutamatult seotud. EL võiks algatada ennetava poliitika omastehooldajate toetamiseks, soovitades liikmesriikidel kohandada oma sotsiaalõigusnorme. See tähendaks hooldajatele eristaatuse andmist.

4.5.

Üksikisikutele osutatavate teenuste kutsekoolituste sihtrühm on üldjuhul madala (või olematu) kvalifikatsiooniga, sest ta ei ole harjunud traditsiooniliste õppimisviisidega. Sellegipoolest on sellel sihtrühmal empiirilised teadmised. Seepärast on vaja määratleda selliste uute oskuste omandamise raamistik, mille aluseks on ebatüüpilised teadmised (oskused ja elukogemused). Komitee pooldab käsitlusviisi, mille kohaselt kasutatakse asjakohaste pädevusprofiilide määratlemisel lisaks kognitiivsele õppimisele ka juba omandatud teadmistele tuginevat õpetust.

4.6.

Koolituse kättesaadavust ja korraldust tuleks sihtrühma jaoks lihtsustada, muutes ülemineku vajalikele tehnilistele teadmistele paindlikumaks tänu alljärgnevale: — IKT-vahendid (ja muud vahendid), mis võimaldavad juurdepääsu teooriale ja teabele; — spetsiaalsete vahetusvõimaluste kehtestamine; — alalise mentori määramine; — veebipõhiste kogukondade kaasamine teadmiste ja tavade vahetamiseks.

4.7.

Programmis „Erasmus+“tuleks eespool nimetatule erilist tähelepanu pöörata. Lisaks peaksid Euroopa eelarvepädevad institutsioonid avama ja toetama arutelu eelarverea „Katsetamine“abil.

5.   Asjakohane rahastamispoliitika

5.1.

Eakate ravi- ja hooldusteenuste üldise kättesaadavuse põhimõtte puhul võib võtta eeskuju eakate Euroopa platvormist: olla kättesaadav hinnaga, mis ei kahjusta elukvaliteeti, väärikust ega valikuvabadust.

5.2.

Vananev inimene jääb ühiskonna struktuuri otseseks ja kaudseks osalejaks. Kui ta kaotab iseseisvuse, võtab ta ühiskonnas passiivse rolli, luues otseseid ja kaudseid töökohti, mida on vaja tema tugivõrgustiku korraldamiseks. Sel hetkel võib ühiskond omakorda aktiivseks muutuda ning rakendada kõik olemasolevad oskused ja vahendid, et tagada oma eakate igakülgne hooldus.

5.3.

Üldiselt toetavad ametivõimud eakate ravi- ja hooldusteenuste osutamist märkimisväärselt kavade abil, et tagada toimetulek tavaleibkondade nõudlusega. Kuid nende teenuste kaubastamine ja rahasse ümberarvestamine muudab ametivõimude rolli ja nende teenuste haldamist. Ülalpeetavatele teenuste osutajana kipuvad riik ja kohalikud kogukonnad üldiselt muutuma turu reguleerijateks, kehtestades menetlused turu tõhususe ja abisaajate usalduse tagamiseks. See toimub peamiselt valdkonnas osalejate kontrollimise, teenuste kvaliteedi ja teabe levitamise kaudu. Komitee soovitab komisjonil nõuda liikmesriikidelt, et nad kehtestaksid eakate ravi- ja hooldusteenuste valdkonnas läbipaistvad turud ja kvaliteetse tegevuse.

5.4.

Eakatele osutatavate ravi- ja hooldusteenuste nõudluse tegeliku jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks liikmesriike julgustada edendama nn iseseisvuskindlustuse loomist, mis oleks eelistatavalt integreeritud sotsiaalkindlustussüsteemi. See kindlustus peaks olema kaasav, et rahastada tegelikku iseseisvust võimaldavaid teenuseid ja vahendeid. Iseseisvuskindlustus peaks katma nii koduse ravi ja hoolduse kui ka ajutise või alalise viibimise hooldusasutuses.

5.5.

Riikide sotsiaalkindlustussüsteemi ei saa kõnealuse kindlustuse integreerimise korral rahastada ainult maksudest. Tuleks kaaluda rahastamist, kaasates sellesse muud avaliku ja erasektori allikad, sealhulgas pensionifondid. Oleks hea, kui komisjon algataks nüüd ulatusliku sotsiaal-majandusliku perspektiivuuringu eakate ravi- ja hooldusteenuste valdkonna töökohtade jätkusuutlikkuse kohta ELis. Selles uuringus võiks kaaluda erinevaid avaliku ja erasektori rahastuse vorme, teha ettepanekuid avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate investeerimismehhanismide kohta ning esitada soovitusi nii riigiülesel kui ka liikmesriikide tasandil. Sellise uuringu ülesehitus tuleks visandada finantsküsimuste ümarlaua raames, kus saavad kokku eakate abistamise eest vastutavad peamised osalejad.

---

(1)  Käesolev arvamus täiendab komitee 13. detsembri 2012. aasta arvamust „Üksikisikutele osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste edasise arengu suundumused ja tagajärjed Euroopa Liidus“(ELT C 44, 15.2.2013, lk 16), ning 14. veebruari 2018. aasta arvamust „Tööstuse muutused tervishoiusektoris“(ELT C 227, 28.6.2018, lk 11). Samuti on arvesse võetud komisjoni 2. juuli 2008. aasta soovitust digitaalsete terviseloosüsteemide piiriülese koostalitlusvõime kohta ja 6. veebruari 2019. aasta soovitust digitaalsete terviseloosüsteemide Euroopa andmevahetusvormi kehtestamiseks.

(2)  Jaapan on OECD riik, kus rahvastiku vananemine toimub kõige kiiremini. Nad on loonud süsteemi Fureai Kippu, mis on kohaliku tasandi vastastikuse abi võrgustik (mis hõlmab „ajapanga“), et suurendada elanike teadlikkust vabatahtlikust tegevusest. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt hõlmab see kogu eakatele või puudega isikutele mõeldud abi, mis ei ole ravikindlustusega kaetud.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Asbestiga töötamine hoonete energiatõhusamaks renoveerimisel“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 240/04)

Raportöör: Aurel Laurențiu PLOSCEANU

Kaasraportöör: Enrico GIBELLIERI

Täiskogu otsus	12.7.2018
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine sektsioonis	26.3.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	199/4/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab hoonete energiatõhususe direktiivi ambitsioonikat läbivaatamist, kuid tunnistab samas, et asbestiga kaasneb märkimisväärne oht, mis on praegu tööga seotud vähktõve peamine põhjustaja Euroopas. Kui soovitakse saavutada Euroopa hoonete uuendamise ambitsioonikad eesmärgid, et luua tervisele ohutud ja energiatõhusad kodud ja töökohad, peab komitee vajalikuks luua sünergia kahjulike ainete kõrvaldamisega hoonete energiatõhusamaks renoveerimise käigus, nii et see koormus ei jääks järgmise põlvkonna kanda.

1.2.

Euroopa Komisjon peab arvestama Euroopa Parlamendi resolutsiooni asbestiga seotud töötervishoiuohtude ja kogu kasutusel oleva asbesti kõrvaldamise väljavaadete kohta (2012/2065(INI)) ning komitee omaalgatuslikku arvamust „ELi vabastamine asbestist“ning järgima nende ettepanekuid.

1.3.

Euroopa Komisjon peaks püüdma teha koostööd Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni (ILO) ja Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO), kasutades eelnevaid ILO ja WHO programme. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ning Euroopa Komisjon peaksid sellist meedet ELis ühiselt toetama.

1.4.

Euroopa Komisjon peaks edendama aktiivselt olelusringipõhist lähenemist hoonete projekteerimisele ja ehitusmaterjalidele, võttes arvesse ringlussevõetavust ja kasutamist olelusringi lõpus, samuti ELi eesmärki luua ringmajandus.

1.5.

Euroopa Komisjon peaks täiendavate vahendite – nt hoone digitaalne logiraamat ja hoone renoveerimispass, andmaks tarbijatele teavet hoonete renoveerimispotentsiaali kohta ja toetamaks spetsialistide tehtud audititel põhinevaid kohandatud renoveerimiskavade rakendamist, – arendamisel seadma prioriteediks kahjulike ainete kõrvaldamise. See võiks hõlmata ELi tasandil täiendavaid vahendeid kahjulike ainete registreerimiseks avalikkusele juurdepääsetavates hoonetes tarbijate kaitsmise eesmärgil.

1.6.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid vaatavad läbi tööl asbestiga kokkupuudet käsitleva direktiivi (direktiiv 2009/148/EÜ) ülevõtmise ja praktilise rakendamise erinevate riskirühmade vaatenurgast, et parandada kõigi töötajate kaitset, kellel on oht asbestiga kokku puutuda. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et kasutada asbesti kõrvaldamiseks tõhusalt ELi struktuuri- ja investeerimisfonde.

1.7.

Hoonete energiatõhusamaks renoveerimine on Euroopa õiguse mitme valdkonna ristumiskoht. ELi ja liikmesriikide õigusakte tuleks hinnata, et tagada kahjulike ainete käsitlemisel poliitikavaldkondade sidusus. See hõlmab ka jäätmeid käsitlevaid õigusakte ja piisava arvu prügilate tagamist, et käidelda asbestijäätmeid.

1.8.

Liikmesriigid peaksid välja töötama registrid ning muutma kahjulikud ained hoonete kõigi olemasolevate ja tulevaste renoveerimispasside põhiosaks.

1.9.

On ülioluline, et liikmesriigid kavandaksid pikaajalised renoveerimisstrateegiad, pidades silmas asbestile ja muudele kahjulikele ainetele omaseid ohte.

1.10.

Liikmesriigid peavad tagama, et hoonete energiatõhusamaks renoveerimise rahalise toetuse, nagu maksusoodustused või subsiidiumid, kriteeriumid oleksid sõnaselgelt kindlaks määratud sellisel viisil, mis võimaldab koduomanikel hoone renoveerimise käigus kahjulikud ained täielikult kõrvaldada.

1.11.

Liikmesriigid peavad toetama sotsiaalpartnereid koolituse, kvalifikatsioonide ja ametiprofiilide kohandamisel tulevaste vajadustega. Seda tuleks teha eesmärgiga parandada sektori atraktiivsust noorte töötajate ja naiste jaoks.

1.12.

Täielikult tuleks tunnustada ja toetada sotsiaalpartnerite erilist rolli ja vastutust ohtude vastu võitlemisel ning töötajate kaitsmisel. Tegevuses peaksid osalema erinevad organiseeritud kodanikuühiskonna rühmad, kuna asbest mõjutab tööelu, tervist, tarbijakaitset ja keskkonda. See peab eriti paika asbestiga seotud haiguste ohvrite tunnustamise ja neile kahju hüvitamise puhul.

1.13.

Liikmesriigid saavad aidata hinnata ja edendada häid tavasid ja uusi tehnoloogiaid hoonete töötajate ja elanike tervise ja ohutuse kaitsmiseks.

1.14.

Küsimuse olulisust arvestades esitleb komitee seda arvamust konverentsil, mis korraldatakse ühiselt Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoniga.

2.   Üldised märkused

2.1.

Hoonete energiatõhususe läbivaadatud direktiivil on märkimisväärne mõju ehitussektori majandustegevusele, suurendades iga-aastast keskmist renoveerimismäära. Üks olulisemaid muudatusi hoonete energiatõhususe läbivaadatud direktiivis on ambitsioonide tase, kuna keskmine aastane renoveerimismäär peaks suurenema 1 %-lt 3 %-le. See avaldab positiivset mõju tööhõivele ning võimaldab edendada uusi ja täiendavaid oskusi ja kvalifikatsioone, et tagada jätkusuutlik kvaliteetne tööhõive ja sektori konkurentsivõime.

2.2.

Poliitikakujundajad ja sidusrühmad peavad olema teadlikud potentsiaalsest terviseohust, mis kaasneb Euroopa hoonete renoveerimisega, tulenedes eelkõige kokkupuutest kahjulike ainetega, nagu asbest. Ohustatud on koduomanikud, elanikud ja siseruumides töötajad. Hoonete energiatõhususe läbivaadatud direktiivis rõhutatakse terviseküsimusi ja eelkõige sätestatakse muutmisdirektiivi (EL) 2018/844 põhjenduses 14, et „liikmesriigid peaksid toetama olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamist, millega aidatakse kaasa tervisliku sisekeskkonna saavutamisele, sealhulgas asbesti ja muude kahjulike ainete kõrvaldamisega, vältides kahjulike ainete ebaseaduslikku kõrvaldamist ning lihtsustades kehtivate õigusaktide, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/148/EÜ (1) ja (EL) 2016/2284 (2) järgimist“.

2.3.

Tõepoolest pärinevad paljud hooned, mis vajavad energiaalast tõhustamist, ajast enne asbesti kasutamise keelustamist. Hinnangute kohaselt on praegu umbes 35 % ELi hoonetest üle 50 aasta vanad ja peaaegu 75 % hoonetest ei ole energiatõhusad, mis tähendab, et valdavat osa Euroopa hoonetest on tarvis renoveerida enne 2050. aastat. Sellest tulenevalt on vaja ohutult kõrvaldada suured kogused asbesti.

2.4.

Hoonete energiatõhususe läbivaadatud direktiivi artikli 2a lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid oma pikaajalistes renoveerimisstrateegiates koostama tegevuskava koos meetmekavaga, kuidas oma hoonestus 2050. aastaks ümber kujundada. Arvestades, et suur osa hoonetest Euroopas sisaldab asbesti, peaksid liikmesriigid koostama oma pikaajalised renoveerimisstrateegiad eesmärgiga minimeerida töötajate, elanike ja laiema üldsuse terviseriski.

2.5.

Olemasolevate hoonete energiatõhusamaks renoveerimine nõuab töötajatelt konkreetseid teadmisi ja oskusi. Neid vajadusi on toonitatud ehitustööstuse Euroopa valdkondlike sotsiaalpartnerite vähese energiavajadusega ehitustööstuse kutsehariduse projekti (VET4LEC) raames. On oluline, et kõigil töötajatel, kes tegelevad ametialaselt või juhuslikult asbestiga, oleks nõuetekohane kvalifikatsioon.

2.6.

Asbest on jätkuvalt tööga seotud vähktõve peamine põhjustaja ELis. Rahvusvahelise Töötervishoiu Komisjoni (ICOH) kohaselt nõuab asbest Euroopas igal aastal ligikaudu 88 000 elu, põhjustades 55–85 % tööga seotud kopsuvähki haigestumise juhtumeist. Suremuse määr tõuseb jätkuvalt kuni 2020. aastate lõpuni ja 2030. aastateni. Isegi töötamine seotud asbestiga võib põhjustada kahjulike asbestikiudude märkimisväärse eraldumise.

2.7.

Hoonete energiatõhususe direktiivi rakendamise juhtimisstruktuur riiklikul tasandil peab vastama praegustele ja tulevastele probleemidele. Hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 2a lõikes 5 on sätestatud, et oma pikaajalise renoveerimisstrateegia väljatöötamise toetamiseks korraldab iga liikmesriik avaliku konsultatsiooni. Liikmesriigid määravad kaasaval viisil kindlaks konsulteerimise korra, kaasates tõhusamalt asjaomaseid avaliku ja erasektori esindajaid ning võttes aluseks ulatusliku konsulteerimise ja tegeliku osaluse.

3.   Märkused Euroopa institutsioonide kohta

3.1.

Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni asbestiga seotud töötervishoiuohtude ja kogu kasutusel oleva asbesti kõrvaldamise väljavaadete kohta (2012/2065(INI)), milles ta muu hulgas kutsus komisjoni üles töötama välja tervikliku lähenemisviisi hoonete energiatõhusamaks muutmisele ja asbesti kõrvaldamisele. Komitee omaalgatuslikus arvamuses „ELi vabastamine asbestist“anti sarnaseid soovitusi. Euroopa Komisjon on võtnud küll mõningaid meetmeid ettepanekute järgimisel, kuid ta peaks asjaomaseid jõupingutusi kiirendama.

3.2.

Asbesti sisaldavate toodete kasutamise tõttu peaaegu kõigis olemasolevate hoonete osades, mis pärinevad ajast enne asbesti kasutamise keelustamist, võib iga renoveerimistegevusega kaasneda asbestikiudude eraldumise oht. Töötajate võimalikku kokkupuudet asbestiga tuleb kontrollida ning Euroopa Komisjon peab alustama Euroopa töökohtades asbestikiudude kehtiva piirnormi 100 000 kiudu/m3 (direktiiv 2009/148/EÜ) hindamist, et teha kindlaks, kas sellega tagatakse töötajate piisav ohutus või mitte. Rahvusvaheline Töötervishoiu Komisjon (ICOH) soovitab alandada piirnorme kuni väärtuseni 1 000 kiudu/m3.

3.3.

Liikmesriikides kehtivad asbesti ja teiste kahjulike ainete registreerimise mudelid ei ole kaugeltki otstarbekohased. Kuigi liikmesriikides või piirkondades on olemas kahjulike ainete registrid, ei ole need sageli täielikud, avalikkusele kättesaamatud ning enamik neist on ajakohastamata. Mõnes riigis ei ole neid üldse. Poola on märkimisväärne erand: riigil on ambitsioonikas asbesti kõrvaldamise programm, millel on riiklik toetus ning mida hõlbustab avalikult juurdepääsetava asbestiregistri olemasolu.

3.4.

Hoonetes sisalduvate kahjulike ainete tipptasemel registrid peaksid hõlmama järgmist: kahjulike ainete asukoha ja koguste hoonespetsiifiline näitamine, ohupotentsiaali diagnoosimine ja ohu kõrvaldamise ajagraafik, tsentraliseeritud andmekogumine riigi ametiasutuste poolt statistilisel eesmärgil ning teave kõrvaldamisstrateegiate ja rahaliste stiimulite väljakujundamiseks ning samuti ohutuse ja tervisega seotud teabe avalik juurdepääsetavus riigi ametiasutuste, elanike, töövõtjate ja töötajate jaoks.

3.5.

Asbestiga kokkupuutumise ohvrite olemasolu tunnistamise ja neile kahju hüvitamise korda tuleb parandada ning vajalikule teabele juurdepääsu tuleks lihtsustada, et võimaldada ohvritel koos õigusabi, finants- ja personaalse toetuse saamisega teha ka oma hääl kuuldavaks. Asbestiohvrite ühendusi tuleks toetada. Sellega saab vähendada isiklikku koormust, mida nad nendes tunnistamismenetlustes kannavad ja mis alati suurendab haiguste tekitatud kannatusi.

3.6.

Hoonete energiatõhususe direktiivi rakendamise juhtimisstruktuuris tuleks igal tasandil kehtestada täpsed eesmärgid, mis põhinevad peamiste küsimuste kindlakstegemisel ja edusammude hindamisel. Riikide pikaajaliste renoveerimisstrateegiate rakendamise toetamiseks tuleks töötada välja Euroopa vahendid suuniste ja näitajate, võrdlusuuringute, parimate tavade jagamise ja vastastikuste hindamiste vormis.

4.   Märkused seoses hoonete energiatõhususe direktiivi rakendamisega riikide tasandil

4.1.

Hoonete energiatõhususe läbivaadatud direktiiviga kohustatakse liikmesriike töötama välja pikaajalised renoveerimisstrateegiad. Kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivi artikliga 7 on ülioluline, et need pikaajalised strateegiad kavandataks viisil, milles peetakse silmas ka asbestile ja muudele kahjulikele ainetele omaseid ohte.

4.2.

Liikmesriigid on kohustatud looma ja rakendama pikaajalisi renoveerimisstrateegiaid. Seda tuleks teha tihedas koostöös asjaomaste, sealhulgas eri territoriaalsete tasandite osalejatega, nagu piirkonnad ja kohalikud omavalitsused. Muidugi tuleks arvestada riikide erinevusi haldus- ja organisatsioonilistes struktuurides.

4.3.

Hoonete energiatõhusamaks renoveerimise rahalise toetamise kriteeriumid, nagu maksusoodustused või subsiidiumid, tuleks määrata kindlaks sõnaselgelt viisil, mis võimaldab koduomanikel hoone energiatõhusamaks renoveerimise meetmete käigus kõrvaldada kahjulikud ained. See võib hõlmata energiaaktiivsete materjalide kasutamist (nt integreeritud päikeseelektrisüsteemid). Oluline on, et rahalised stiimulid kahjulike ainete kõrvaldamiseks oleksid kättesaadavad ka juhul, kui see ei ole hoone energiatõhususega otseselt seotud. Nii on võimalik aidata luua tervisele ohutuid ja energiatõhusaid elu- ja tööruume ning hõlbustada asbesti kõrvaldamise ambitsioonikate eesmärkide saavutamist.

4.4.

Tarbijad vajavad lisatoetust teadlikkuse tõstmise vormis hoonetes sisalduvate selliste kahjulike ainetega seotud ohtudest, millel võib olla negatiivne mõju tervisele ja siseruumide õhu kvaliteedile, ja selle kohta, kuidas neid ohte hoonete energiatõhusamaks renoveerimise käigus vähendada. Energianõustajatel ja audiitoritel ning teistel tarbijatoe pakkujatel peaksid olema teadmised ja kvalifikatsioon teabe andmiseks kahjulike ainete kõrvaldamise ja rahastamisvõimaluste kohta.

4.5.

Praegu on koolitusnõuded ja sätted paljudes liikmesriikides ebapiisavad, et töötajaid nõuetekohaselt asbestiga seotud ohtude eest kaitsta. Põhimõtteliselt võib iga ehitustööstuses töötav isik oma töö käigus asbestiga kokku puutuda. Tööl asbestiga kokkupuudet käsitleva direktiivi (direktiiv 2009/148/EÜ) kohaselt vajab iga ohustatud isik ohutasemele vastavat asjakohast koolitust, ent see ei kajastu piisavalt selle paljude liikmesriikide poolses ülevõtmises siseriiklikku õigusesse, mille puhul piirdutakse sageli töötajatega, kes võivad puutuda kokku suurte kontsentratsioonidega (nt asbesti kõrvaldamine/lammutamine). Liikmesriike julgustatakse vaatama läbi direktiivi endapoolse ülevõtmise ja praktilise rakendamise erinevate riskirühmade vaatenurgast, et parandada kõigi töötajate kaitset, kellel on oht asbestiga kokku puutuda.

4.6.

Oluline on muu hulgas ka kutse- ja täiendõppe raames süvalaiendada teadlikkust ja pakkuda kutsepõhist koolitust, sealhulgas üldise teadlikkuse tõstmine, eriti noortele töötajatele. Koolitus peaks olema kavandatud nii, et vastata nende töötajate vajadustele, kes asbestiga aeg-ajalt kokku puutuvad, ja võimaldada neil kõrvaldada madala ohutasemega materjale, nagu kahjustamata asbesttsementkatused ja -torud. See on eriti oluline VKEde seisukohalt. Lõpuks tuleks eraldi kaaluda nende spetsialiseeritud asbesti kõrvaldamisega tegelevate äriühingute vajadusi, kes võivad samuti korrapäraselt käsitseda kõrge ohutasemega materjale ja suuri koguseid.

4.7.

Euroopa sotsiaalpartnerid ehitustööstuses on teadlikkuse tõstmiseks välja töötanud asbesti käsitleva teabe mudelid asbesti ohutumaks käsitsemiseks. Need on mitmes keeles kättesaadavad. Liikmesriike kutsutakse üles võtma ise teadlikkuse tõstmise meetmeid või levitama olemasolevaid materjale.

4.8.

Uued tehnoloogiad ja töötavad hoonete töötajate ja elanike tervise ja ohutuse kaitsmiseks on kättesaadavad ning nende kasutamist ja rakendamist tuleb edendada. Tolmukoguse üldine piiramine töökohal võib vähendada muu hulgas kristallilisest ränidioksiidist, puidutolmust ja asbestist tulenevaid erinevaid kahjulikke tervisemõjusid. Seda saab teha erinevate vahendite abil, nagu vaakumfiltreerimine tekkekohas, tolmu sidumine vee või geeliga. Materjalide eemaldamisel pindadelt, piiratud aladelt, lagedelt ja hoonete seintelt kasutatakse juba kaugjuhitavaid roboteid. Kahjulike ainete ohuga tõsiselt arvestama hakkamine võib hoogustada innovatsiooni.

4.9.

Oluline on tegelda ohtlike ja tervisele kahjulike töökohtade täpse tajumisega ehitussektoris. See on oluline kaalutlus vananeva tööjõu valguses. Asbesti ja teiste kahjulike ainetega seotud riski terviklikul viisil juhtimine hoonete energiatõhusamaks renoveerimise vältel võib aidata sektori noorte jaoks atraktiivsemaks muuta.

4.10.

Hoonete energiatõhusamaks renoveerimine loob uusi ametikohti ja muudab olemasolevaid ametiprofiile. See on võimalus, kuidas parandada sektori atraktiivsust ning luua uusi ligitõmbavaid töökohti. Üha olulisem on tegelda kõnealuses sektoris demograafiliste muutustega, pakkudes ametiprofiile ja töötingimusi, mis vastavad noorte töötajate ja eelkõige naiste ootustele.

4.11.

Keskmine inimene veedab umbes 90 % ajast siseruumides. Tänapäeval koosnevad ehitusmaterjalid harva homogeensetest materjalidest. Isegi näiliselt lihtsaid tooteid valmistatakse paljusid erinevaid kemikaale ja lisaaineid kasutades, sageli tehniliste protsesside abil. Mõnikord ei teata selle pikaajalist mõju inimtervisele. Nanomaterjalidel on näiteks asbestiga sarnased geomeetrilised omadused ja need võivad pikas perspektiivis ohtlikud olla. Poliitikakujundajad ja ehitusmaterjalide tootjad peaksid kohaldama ehitusmaterjalidega seotud teadus- ja arendustegevuses juhtreeglina ettevaatuspõhimõtet.

4.12.

Olelusringipõhist lähenemist hoonete projekteerimisele ja ehitusmaterjalidele tuleks süvalaiendada, võttes arvesse kasutamist olelusringi lõpus ja ringlussevõetavust. Poliitikakujundajad võiksid stimuleerida selliste kestlike ehitustehnikate ja ehitusmaterjalide kasutamist nagu (ent mitte ainult) puit, mis on ideaalis pärit kohalikest allikatest. Näiteks oleme tunnistajaks puitkarkassiga hoonete arvu suurenemisele ja tehnoloogilistele arengusuundadele selliste biotoorainel põhinevate isolatsioonimaterjalide valdkonnas nagu kanepibetoon või uued rakendused puidupõhiste toodete jaoks. Neid arengusuundi kestlikumate materjalide ja toodete kasutamisel tuleks erinevate ELi vahendite ja algatuste kaudu aktiivsemalt edendada ja toetada. Selle puhul tuleks võtta arvesse ELi eesmärki luua ringmajandus.

4.13.

Üks peamisi stiimuleid hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamiseks oli kliimamuutuste mõju vähendamine. Siiski võib eeldada selliste loodusõnnetuste sagenemist, mis võivad kaasa tuua asbestikiudude kontrollimatu eraldumise hoonetest ja avalikust taristust. See peaks olema lisastiimul asbesti kõrvaldamise kiirendamiseks ning peaks sisalduma tulevastes loodusõnnetustele reageerimise kavades. Sellistes olukordades on ohustatud hädaabiteenistuste töötajad ning neid tuleb piisavalt kaitsta.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaalsete ettevõtete panus ühtekuuluvama ja demokraatlikuma Euroopa loomiseks“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Rumeenia taotlusel)

(2019/C 240/05)

Raportöör: Alain COHEUR

Konsulteerimistaotlus	20.9.2018 kiri
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	118/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Sotsiaalmajanduse ettevõtted pakuvad oma tegevusvaldkondade mitmekesisusega hulgaliselt vastuseid, kuidas areneda ühtsema ja ühiste huvidega endisest rohkem arvestava ühiskonna poole. Sotsiaalmajandus on Euroopas toimuva majandus- ja sotsiaalvaldkonna arengute oluline edendaja, selles valdkonnas tegutseb 2,8 miljonit ettevõtet ja 13,6 miljonit töötajat ning nad toodavad 8 % ELi sisemajanduse koguproduktist. Sotsiaalmajanduse ettevõtetel on keskne roll kvaliteetsete töökohtade loomisel ja säilitamisel ning sotsiaalõiguste samba ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 edu saavutamisel.

1.2.

Sotsiaalmajanduse praegune olukord Euroopas on ebaühtlane. On liikmesriike, kus sektori arengut toetavad ajalooline jõud ja viimase aja riiklik poliitika, samas kui teistes liikmesriikides on sektor maha jäänud. Kõnealune kontekst, millele lisandub finantsvahendite ebapiisavus, ei lase sotsiaalmajandusel kaasa aidata majanduse elavdamisele ja uuele ettevõtlusdünaamikale, leevendada ebavõrdsuse ja vaesuse suurenemisest tekkinud sotsiaalset pinget, vähendada töötust mõnes piirkonnas ja võidelda töötingimuste ebakindluse vastu, sest need on nähtused, mis viivad populismi tõusule.

1.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles tunnustama sotsiaalsete ettevõtete panust kodanikuaktiivsuse arendamisse ja ühisesse heaolusse ning Euroopa sotsiaalmudeli edendamisse ja Euroopa identiteedi kujundamisse. Sellisel tunnustamisel on mõtet aga ainult siis, kui samal ajal eraldatakse asjakohased vahendid ning soodustatakse uuenduste ja teadmiste kasutamise levikut ja edendamist.

1.4.

Sellisel tunnustamisel on mõtet aga ainult siis, kui samal ajal eraldatakse asjakohased vahendid ning soodustatakse uuenduste ja teadmiste kasutamise levikut ja edendamist. Peab olema võimalik sobitada sotsiaalmajanduse alase koolituse ja hariduse küsimus haridussüsteemide programmidesse, mis on tõeline värav teadmiste ja ettevõtlikkuse juurde. Seepärast tuleks edendada sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu programmile Erasmus+.

1.5.

Komitee tuletab meelde, et on esmatähtis edendada sotsiaalseid ettevõtteid edasipüüdlike ja valdkondadevaheliste poliitikameetmete ning Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava abil.

1.6.

Nagu varasemates arvamustes ergutab komitee ELi institutsioone ja liikmesriike sotsiaalse innovatsiooni konkreetsele toetamisele, mis hõlmab sotsiaalsete ettevõtete ja kodanikuühiskonna tunnustamist ja poliitilist toetamist ühiskonna peamise sidusrühmana ning soodsa keskkonna loomist nende tegutsemiseks.

1.7.

Komitee kutsub komisjoni üles selgitama Euroopa sotsiaalmajanduse kontseptsiooni selle praeguste erinevate vormide tunnuste alusel.

1.8.

Komitee tuletab komisjonile, liikmesriikidele ja Eurostatile meelde vajadust rakendada satelliitkontode juhendis esitatud ettepanekud, et luua sotsiaalsete ettevõtete statistiline register.

1.9.

Komitee tuletab meelde, et selle mõistmiseks, millises ulatuses ja milliste mehhanismidega aitavad sotsiaalsed ettevõtted kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse ja demokraatia tugevdamisele ning majanduse elavdamisele, on vaja rohkem uuringuid. See võimaldaks vähendada praegust lõhet uute liikmesriikide ja ülejäänud ELi vahel.

2.   Üldised märkused

2.1.

Sotsiaalseid ettevõtteid iseloomustab asjaolu, et nad teenivad üldisi või teatava kogukonna huve ning et nende eesmärk ei ole võimalikult suur kasum. Nende eesmärk on selgelt sotsiaalne: üksikisiku ja kollektiivse heaolu parandamine ebavõrdsuse vähendamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamise kaudu. See tähendab ka sotsiaalselt vastutustundlikes ettevõtetes kvaliteetsete töökohtade loomisele kaasaaitamist.

2.2.

Sotsiaalmajandus on inimtegevuse korraldamise vorm, mis põhineb kollektiivsel omandil, solidaarsusel ja osalusdemokraatial, mis tugineb selle vahendite majanduslikule tõhususele ning tagab tootmise, levitamise, vahetamise, samuti kaupade ja teenuste tarbimise. Sotsiaalmajandus aitab kaasa kodanikuaktiivsuse väljendumisele ning täidab osa individuaalse ja kollektiivse heaolu loomises. Sotsiaalmajandus puudutab kõiki valdkondi: majandus, sotsiaaltasand, ühiskond ja keskkond.

2.3.

Tuleb tunnistada, et arvukad asjaolud õõnestavad järjest meie ühiskonna aluseid, mis põhinevad demokraatial ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel: avaliku sektori kulutuste ja selle pakutavate turvavõrkude vähendamine, finants- ja spekulatiivsetel turgudel valitsev lühiajalise kasumi ja kasumlikkuse loogika, kasvav populism, suurenev ebavõrdsus.

2.4.

Selliste ühiskondlike muutuste ja ebakindlusega toimetulekuks, aga ka oma majandusarengu püüdluste säilitamiseks peab EL aitama kaasa demokraatlike, sidusate ühiskondade tekkimisele, mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu sünonüüm, ning diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vormide vastasele võitlusele. EL võib oma eesmärgid täita, kaitstes samal ajal oma ühiseid väärtusi Euroopa sotsiaalõiguste samba edasipüüdliku rakendamise ja kestliku arengu arengu eesmärkide saavutamise kaudu.

3.   Sotsiaalne ühtekuuluvus ja kodanikuühiskond

3.1.

Euroopa Nõukogu sõnul on sotsiaalne ühtekuuluvus ühiskonna võime tagada kõigi liikmete heaolu, vähendades ebavõrdsust ja vältides kõrvalejäetust. Komisjoni jaoks on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise poliitika eesmärk ELi piirkondade vaheliste jõukuse ja arengu erinevuste vähendamine. Sotsiaalse ühtekuuluvuse kahjustamine kutsub esile pettumuse ja identiteedi kaotamise, mis on ebademokraatlike teooriate kasvulava. Demokraatia ja sotsiaalne ühtekuuluvus, kodanikuühiskonna vaba ja sõltumatu korraldus on Euroopa projekti põhielemendid, isegi kui nende üle võib praegu vaielda. Sotsiaalmajandus reageerib oma sotsiaalsete eesmärkide või sotsiaalse mõju kaudu pragmaatiliselt ühtekuuluvuse ja arengu eesmärkidele, kandes samas demokraatlikku mudelit.

3.2.

Ajaloolistel ja kontekstilistel põhjustel on kodanikuühiskonnal väga erinevad määratlused ja see võib sõltuvalt liikmesriigist esineda eri vormides. Kodanikuühiskonna juurdumine oleneb kultuurilistest ja poliitilistest traditsioonidest. Mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid (ametiühingud, rühmitused, seltsid jne) on püsivad, teised tekivad eri aegadel. Sotsiaalseid ettevõtteid, kuna nad on inimestel, mitte kapitalil põhinev majandus, võib pidada selle kodanikuühiskonna osaks.

3.3.

Kodanikuühiskond on sotsiaalsete ettevõtete arengu omamoodi inkubaator ja selle tulemusena ühtekuuluvuse kujunemise kiirendaja. Sotsiaalsete ettevõtete loomise kaudu võib kodanikuühiskond anda teatavatele vähemustele õiguse olla ära kuulatud või arendada vähekasumlikku tegevust, samal ajal kui traditsioonilisemate ettevõtete puhul ei pruugita sellist tegevust tingimata oluliseks pidada. Ksenofoobsete liikumiste või demokraatia tagasikäigu ajal võivad sotsiaalsed ettevõtted aidata kaasa demokraatia ja ühtekuuluvuse suurendamisele (aluslepingu artikkel 2), näiteks rändajate integratsiooni küsimuses (1).

3.4.

Hariduse valdkonnas ei pöörata koolide ja ülikoolide õppekavades sotsiaalmajandusele ning selle panusele ja lisaväärtusele, mida see võib meie ühiskondadele anda, enamasti tähelepanu; sama kehtib ka ettevõtete loomise programmide kohta. Seepärast peaksid liikmesriigid, nagu ka ELi organid, pakkuma võimalust saada sotsiaalmajandusalast haridust, et seda mitte peale suruda, vaid selleks, et pakkuda kodanikele vahendeid selle omaksvõtmiseks.

4.   Sotsiaalmajandus – majandusmudel, mis väljendub teistmoodi

4.1.

Sotsiaalseid ettevõtteid, mis sünnivad kodanike organiseerumisest, et vastata ühiskondlike murrangutega silmitsi seistes nende majanduslikele ja sotsiaalsetele, aga ka kultuurilistele vajadustele, on määratletud eelkõige nende põhikirjades, aluslepingutes, mis on tegutsevatele pooltele siduvad, kehtestades vabatahtlikult ettevõtete toimimise sise-eeskirjad. Nii loodi vastastikuseid ühinguid, ühistuid ja liite, millele lisandusid sihtasutused. Tänapäeval kasutatakse neid õiguslikke vahendeid Euroopa Liidus ettevõtete loomiseks endiselt kõige sagedamini (2).

4.2.

Ühiskondade arenedes on ilmunud muud tüüpi struktuurid: tööalast integratsiooni edendavad ettevõtted, kes tegutsevad sotsiaalse ja tööalase ning puudega inimeste integratsiooni sektorites, või sotsiaalsete eesmärkidega ühingud, kes tegutsevad taaskasutamise ja ringlussevõtu, inimeste hoolekande ja keskkonnakaitse vallas.

4.3.

Komisjon on oma eri liiki tekstides (algatus, määrus) (3) andnud tõuke, et toetada sotsiaalseid ettevõtteid, mis on peamiselt sotsiaalmajanduse valdkonda kuuluvad ettevõtted. Praegu käib arutelu sotsiaalse ettevõtluse – mille määratlus ei ole ühemõtteliselt selge – tegeliku integreerimise üle.

4.4.

Komitee on pikka aega nõudnud sotsiaalsete ettevõtete tegevuskava, et tagada areng ja majanduskasv ning vabastada selle sektori kogu potentsiaal Euroopas. Komitee jaoks on sotsiaalsed ettevõtted osa korrapärasest majandusest ega ole vastuolus teiste ärimudelitega. Siiski ei toetata enamikus olemasolevates ettevõtluse toetus-, arendus- ja käivitusprogrammides ning muudes vajalikukes vahendites, nagu õigusaktid ja finantsinstrumendid, sageli sotsiaalseid ettevõtteid peamiselt selle tõttu, et programmid ja vahendid on kavandatud tavapärase, traditsioonilisema ettevõtte mudeli ja loogika jaoks. Lisaks tuleb sotsiaalseid ettevõtteid täiel määral tunnustada ja need kaasata sotsiaalsesse dialoogi.

5.   Koostöö ja sotsiaalmajanduse panus sotsiaalse ühtekuuluvuse ja demokraatia eesmärkide täitmisse

5.1.

Demokraatia on sotsiaalmajanduse ja selle ettevõtete dünaamika määratluse keskmes. Nn sisemine demokraatia viitab põhimõttele, et ühel inimesel on üks hääl otsuseid tegevates asutustes, eri kategooriate osalejate, nagu töötajate, kasutajate või toetusesaajate osalemisel ettevõtte juhtimises. Sotsiaalsete ettevõtete roll meie majanduse demokratiseerimisel küünib siiski nende sisemistest juhtimisviisidest kaugemale. On olemas demokraatlik mõõde, mis annab kodanikele võimaluse osaleda kollektiivses tegevuses ja aidata kaasa ühiskondlikele aruteludele. Selles on sotsiaalsed ettevõtted tõeline osalusdemokraatia kool.

5.2.

Sotsiaalsete ettevõtete sellist demokraatlikku funktsiooni täidetakse eri tasanditel: nende pakutavate kaupade ja teenuste ning alternatiivide kaudu, vastustega, mida nad annavad vastuseta vajadustele, väljenduskohtade ja arutelude abil, mille loomisele nad kaasa aitavad, lobitöö ja teadlikkuse suurendamise kaudu. Nad peavad võtma omaks ka ettevõttemudeli, milles austatakse rohkem keskkonnaküsimusi, sotsiaalseid suhteid ja töötajate töötingimusi.

5.3.

Rääkides sotsiaalmajanduse panusest ühtekuuluvusse, osutatakse enamasti selle n-ö heastamissuutlikkusele, selle sekkumismeetmetele raskustes olevate elanikkonnarühmade puhul, selle osale sotsiaalses ja sotsiaalmeditsiini sektoris. Sotsiaalmajandusele heastamisülesannete määramise suundumus on vaieldamatu ja ühingute-liitude tegevusest lahutamatu. Samas on oluline vaadelda ka ühtekuuluvust ja demokraatiat sotsiaalsete ettevõtete rakendatavate meetmete ja menetluste seisukohast, et mõõta nende sotsiaalset mõju.

6.   Sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus – ühtse Euroopa ruumi tugevdamine sotsiaalmajanduse kaudu

6.1.

Üleilmastumine, Euroopa ühtse turu kujundamine ja suured tööstusrevolutsioonid on toonud kaasa põhjalikud muutused eri aladel. Piirkonnad on kannatanud või kannatavad endiselt kahju iseäranis deindustrialiseerumise ja tööpuuduse tõttu.

6.2.

Uute liikmesriikide majandus on läbinud pika ja mõnikord valuliku üleminekuprotsessi kommunistliku planeerimise süsteemidest reguleeritud turumajandusele. Institutsioonilistel ja poliitilistel kohandustel on olnud tagajärjed nende vastavale ühiskonnale ja majandusele ning rändevoogudele. Need muutused on mõjutanud ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, eelkõige iga riigi ühistusektorit, mida on ära kasutatud aastakümneid ja isegi turusüsteemile ülemineku ajal. Sotsiaalmajanduse areng nendes riikides võiks aidata kaasa ELi eesmärgile tugevdada ühtset Euroopa ruumi, kus ELi 15 riigi ning Ida- ja Lõuna-Euroopa 12 uue liikmesriigi sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust vähendataks ja see kaotataks võimalikult kiiresti.

6.3.

Paljudes selle piirkonna riikides on sotsiaalmajanduse maine järjest halvenenud. Hoolimata sellest ei ole seda sektorit lammutatud. Mis puudutab vastastikuseid kindlustusandjaid, ühendusi ja sihtasutusi, siis pärast poole sajandi pikkust peaaegu täielikku äraolekut taasavastatakse ja laiendatakse nendes riikides järk-järgult ja paralleelselt kodanikuühiskonna arenguga sotsiaalseid liikumisi ja ametiühinguid. Selle nn kolmanda samba arendamist uutes liikmesriikides tuleks vaadelda osana nende nõuetekohasest integreerimisest Euroopa sotsiaalsesse mudelisse.

6.4.

Haridus- ja teavituskampaaniad sotsiaalmajanduse ja ühistuliikumise ajaloo, traditsioonide ja riiklike juurte kohta peaksid aitama vähendada kommunistlike režiimide sunniviisiliste ühistutega seotud negatiivset kuvandit ning siduda sotsiaalsete ettevõtete uusi vorme sotsiaalmajanduse traditsioonidega.

6.5.

Samas on valitud esindajad, ettevõtjad ja rahvastikurühmad tugeva sotsiaalmajanduse traditsiooniga riikides püüdnud oma valdkondadele uut hinnangut anda ning reageerida majanduslikule ja sotsiaalsele tasakaalustamatusele, millega nad silmitsi seisavad. Sotsiaalmajanduse traditsioonilised või uued vormid on olnud paljude kohalike poliitikasuundade keskmes ja on aidanud kaasa ühtekuuluvusele ja demokraatlikule elule.

7.   Sotsiaalset ja majanduslikku innovatsiooni pakkuvad sotsiaalsed ettevõtted

7.1.

Innovatsiooni nimetatakse sageli sotsiaalseks või ühiskondlikuks uuenduseks, mis on teema, mida komitee on varasemates arvamustes uurinud. Sotsiaalne innovatsioon ei ole mitte üksnes kasulik ühiskonnale, vaid suurendab ka ühiskonna tegutsemisvõimet. Sotsiaalse innovatsiooni alus on eetiline, ideoloogiline või üldist huvi pakkuv seisukoht, mida tõendab kodanikuühiskonna roll sotsiaalhoolekandesüsteemide kujundamisel. Sotsiaalsed ettevõtted on sotsiaalse innovatsiooni katalüsaatorid, sest nad keskenduvad konkreetsele kasutajarühmale, rahuldamata vajadusele ühiskonnas või lünga täitmisele.

7.2.

Esile on kerkimas suur hulk uusi ärimudeleid, mis muudavad tootjate, turustajate ja tarbijate suhteid (nagu funktsionaalne majandus, koostöömajandus ja vastutustundlik rahandus). Sotsiaalsed ettevõtted ei ole uus nähtus, ent kuuluvad kõnealuste alternatiivsete majandusmudelite alla, kuna nad kõik üritavad lahendada inimeste ja planeedi teisi suuri probleeme, mis on kestliku arengu seisukohast väga olulised, nagu sotsiaalne õiglus, osalusjuhtimine ning ressursside ja loodusliku kapitali säilitamine. EL võib võtta juhtpositsiooni innovaatiliste majandusmudelite osas, mis muudavad lahutamatuks majandusliku heaolu, kvaliteetse sotsiaalkaitse ja keskkonnasäästlikkuse mõisted ning määratlevad nn Euroopa kaubamärgi. Seetõttu peavad ELil olema kõnealuses küsimuses kaugeleulatuvad eesmärgid.

7.3.

Belgias võimaldab SMARTi koostöökogemus füüsilisest isikust ettevõtjatel arendada oma majandustegevust turvalises keskkonnas. SMART on praegu üheksas Euroopa riigis ühtekokku 120 000 spetsialisti jaoks.

7.4.

Hispaanias täidab koostöörühmitus Mondragon juba üle 70 aasta olulist osa Baskimaa majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Ettevõttes Mondragon Corporation töötab praegu üle 90 000 inimese.

7.5.

Prantsusmaal on raskustes olevate inimeste toetamise ja taasintegreerimise valdkonna hõivanud valdavalt ühishuviühistud (SCIC). Ühishuviühistutest on saanud territoriaalse arengu osalejad ja nad juhivad kohaliku arengu projekte.

7.6.

Üha rohkem digitaalvaldkonna spetsialiste ja teadlasi tegutseb ühistute vormis ehk ettevõtetena, mille kohta nad kasutavad nimetust „immateriaalsed teenistujad“.

7.7.

Sama kehtib õiglase kaubanduse, kvaliteetse mahepõllumajandusliku või n-ö mõistliku tootmise ja selle levitamise valdkonnas. Keskkonnaga seotud sektorites on sotsiaalsete ettevõtete algatusi üha rohkem.

7.8.

Sotsiaalsed ettevõtted ei piirdu väikeste ettevõtetega. Sotsiaalsed ettevõtted ei piirdu väikeste ettevõtetega. Mõned sellised panganduse ja kindlustuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted (nagu Crédit coopératif Prantsusmaal, P&V Group Belgias) on oma riigi turul juhtivad ettevõtjad. Samamoodi kuulub tarbija- või müügiühistutele oluline koht Euroopa rahvakaubanduses.

---

(1)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 1.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2017. aasta uuring „Hiljutised arengusuunad Euroopa Liidu sotsiaalmajanduses“.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa filantroopia kasutamata potentsiaal“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Rumeenia taotlusel)

(2019/C 240/06)

Raportöör: Petru Sorin DANDEA

Ettevalmistav arvamus nõukogu eesistujariigi Rumeenia taotlusel	kiri, 20.9.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	24.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	132/5/15

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee on täielikult nõus, et filantroopia võib pakkuda täiendavat ja innovaatilist lisaväärtust sotsiaalsele ühtekuuluvusele, soodustades ühiseid väärtusi ja muutes meie ühiskonna vastupidavamaks. Komitee soovitab liikmesriikidel tunnustada filantroopiat kui ühiskondliku pühendumuse ja aktiivsuse näitamise vormi, luua filantroopiale ruumi ning kaasata filantroopilisi osalejaid asjakohaste seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatustega.

1.2.

Komitee kutsub liikmesriike üles looma filantroopiat soodustava keskkonna kooskõlas ELi vabaduste ja põhiõigustega, mis ergutavad filantroopilist tegevust, kodanike osalust, eraannetusi üldsuse heaoluks ja filantroopiliste organisatsioonide loomist ning tagavad, et riiklikud ja ELi julgeolekumeetmed on riskipõhised, proportsionaalsed ja tõenditel põhinevad, kuid edendavad ka filantroopilise tegevuse läbipaistvust.

1.3.

Heaoluriik ja sotsiaalkindlustus on pärit Euroopast ja nende pärast kadestab meid kogu maailm. Komitee leiab, et liikmesriigid peaksid tugevdama heaoluriiki, Euroopa sotsiaalset mudelit ja sotsiaalkaitsesüsteeme, mis põhinevad õiglasel maksustamisel ja tõhusal tööhõivepoliitikal. See parandab filantroopiliste organisatsioonide vastastikust täiendavust ja suutlikkust rahuldada kõige haavatavamate inimeste tegelikke vajadusi ning käsitleda probleeme, mida avalik-õiguslikud asutused või erasektor täielikult ei hõlma.

1.4.

Kuna kapitali vaba liikumine on ELi ühtse turu kese, leiab komitee, et selle põhivabaduse õigusliku ja praktilise rakendamise tagamine koos mittediskrimineerimise põhimõttega peaks olema ELi ja liikmesriikide jaoks prioriteet, et hõlbustada piiriüleseid filantroopilisi annetusi ja investeerimist. Filantroopilise tegevuse hõlbustamiseks tuleks kaaluda ka riigiüleste õiguslike vormide kasutuselevõttu.

1.5.

EL võiks võimendada eravahendite mõju ühiseks heaoluks, võttes näiteks 2018. aasta InvestEU programmi kaudu kasutusele rahastamisvahendid, mis toimiksid heategevuse kaasrahastamise katalüsaatorina ning ergutaksid kaasinvesteeringuid ja suurema sotsiaalse mõjuga investeeringuid ning pakuksid tagatisvahendeid, et vähendada filantroopiliste organisatsioonide missiooniga seotud investeeringute finantsriske. See peaks hõlbustama ka sotsiaalses innovatsioonis osalemist.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Filantroopia on rohkemal või vähemal määral parandanud inimeste elutingimusi Euroopas ja kogu maailmas. Kogu Euroopas annavad üksikisikud, perekonnad, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ettevõtjad oma panuse ühisesse heaolusse, osaledes pikaajalises traditsioonis, mis edendab meie inimkonda riiki täiendava selge rolli abil.

2.2.

Kõikvõimalikud eraannetused on tõenäoliselt sama vanad kui inimsuhtlus, samas kui paljude Euroopa riikide organiseeritud annetuse juured (nt sihtasutuste näol) ulatuvad Rooma impeeriumi aega. Samal ajal on Euroopa mitmepalgeline maailmajagu ning filantroopiat mõjutavad erinevad ajaloolised ja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised tingimused ning eeskirjad.

2.3.

Tänapäeval on filantroopia ühiskondliku vastutuse, avalikule hüvele pühendumuse, solidaarsuse ja kodanikuaktiivsuse näitamise vorm. Filantroopia keskmes on üksikisikud: neil on vabadus annetada oma isiklikke vahendeid üldsuse heaoluks ning toetada või asutada selleks filantroopilisi organisatsioone, mis järgivad läbipaistvuse ja aruandluskohustuse põhimõtteid.

2.4.

Filantroopilisi rahavooge kaitsevad ELi lepingus sätestatud vabadused. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja täpsemalt ühinemisvabaduse õigus annavad kodanikele vabaduse luua ja moodustada filantroopilisi struktuure. Paljud neist edendavad Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 esitatud ELi väärtusi, sealhulgas inimväärikus, inimõiguste ja õigusriigi austamine.

2.5.

Filantroopia eesmärk on luua ühiskond, mille keskmes on sotsiaalne ühtekuuluvus, kodanikuaktiivsus, eneseteostus ja võrdsed võimalused. Need on meie ühiskonna jaoks olulised väärtused. Neid ajendab nördimus ebaõigluse üle, hoolimine kõige haavatavamatest, kaastunne, uuendusliku tuleviku poole püüdlemine ning vastutus väärtusliku looduse ja kultuuri säilitamise eest. Neist väärtustest innustatuna pakuvad paljud üksikisikud ja filantroopilised organisatsioonid lahendusi ja käegakatsutavaid tulemusi.

2.6.

Euroopa filantroopiasektorisse kuuluvad eri liiki rahastajad ja filantroopilised üksused. Kuigi puudub Euroopa filantroopiat käsitlev ühtne, ajakohane ja põhjalik uuring, mis hõlmaks kõiki ELi liikmesriike, leidub selle sektori kohta siiski andmeid. 2016. aastal Euroopa rahastajate ja sihtasutuste võrgustike (DAFNE) kogutud ja USA sihtasutuste keskuse (Foundation CentER) analüüsitud andmete kohaselt on Euroopas registreeritud üle 147 000 avalikes huvides tegutseva sihtasutuse, mille kogukulud aastas olid peaaegu 60 miljardit eurot. Need arvud põhinevad kõige uuematel kättesaadavatel andmetel 24 Euroopa riigi, sh 18 ELi liikmesriigi kohta. 2017. aastal avaldatud Euroopa filantroopiauuringute võrgustiku (European Research Network on Philanthropy) (1) uuringus esitati põhjalik ülevaade filantroopilise annetamise kohta leibkondade, äriühingute, avalikes huvides tegutsevate sihtasutuste ja heategevuslike loteriide arvestuses 20 Euroopa riigis (19 ELi liikmesriiki ja Šveits) 2013. aastast pärit andmete põhjal. Kõnealuse 20 riigi puhul ulatuvad filantroopilised annetused Euroopas hinnanguliselt vähemalt 87,5 miljardi euroni aastas (tagasihoidlikul hinnangul).

3.   Roll ja väärtus

3.1.

Filantroopilised algatused käsitlevad ühiskondlikke probleeme kohalikul, piirkonna, riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Filantroopiline annetamine hõlmab avalikke huvisid, alates ideede paljususe, kaasavate ühiskondade, puuetega inimeste, romade ja rändajate integreerimise ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte edendamisest kuni teadusuuringute ja innovatsiooni, keskkonnaküsimuste, kunsti ja kultuuri, sotsiaalse õigluse projektide, idufirmade ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamiseni kõigis ELile olulistes valdkondades.

3.2.

Filantroopia mitmekesine olemus tähendab, et see sektor on võimeline tuvastama ja toetama nišivaldkondi ning neis osalema, samas kui turuosalistel ja valitsusasutustel on seda keerulisem teha (2). Sageli tegutsevad nad innovatsiooni ja uute ideede hooandjatena. Ühiskondlike probleemide lahendamiseks uute metoodikate leidmisel ja katsetamisel on filantroopilisel tegevusel eeliseid. Filantroopia tõepoolest püüab – sageli edukalt ja mõnikord edutult –, kuid alati saadakse targemaks ja jagatakse parimaid tavasid.

3.3.

Mitmel juhul tegutsevad avaliku sektori osalejad (nagu riikide valitsused ja kohalikud omavalitsused) ja filantroopilised osalejad partnerluses, et täiendada üksteist tegevustes, mis hoiavad meie ühiskonna tugevana. Filantroopia mõju kasvab, kui ametiasutused seda toetavad. Komitee on teadlik, et filantroopia aitab inimesi, kuid see ei ole osa Euroopa sotsiaalmudelist (solidaarne sotsiaalkaitse, avalikud teenused, sotsiaaldialoog) ega saa seda asendada. Samuti võib tõdeda, et ainult filantroopiast võib enim puudust kannatavate inimeste jaoks väheks jääda. Komitee soovitab solidaarsed sotsiaalkaitse süsteemid säilitada ja neid arendada ning tunnustab toetust, mida filantroopilised organisatsioonid inimestele pakuvad.

3.4.

Filantroopiaga võib tegeleda igaüks – anda saavad kõik. Euroopas tegutsevad juba miljonid üksikisikutest ja äriühingutest doonorid ja rahastajad. Selle peamine väljendus on kirg, tänu ja pühendumine ühiskondlikele probleemidele, täiendades nii riigi meetmeid. Üksikisikud ja organisatsioonid (sh ettevõtjad) saavad anda oma panuse avalikku huvi teenivatesse ettevõtmistesse mitmel viisil. Need ulatuvad filantroopilistest kingitustest/annetustest või sotsiaalse mõjuga investeeringutest rahastajate juhitavate fondide asutamiseni või pikaajalise visiooniga sõltumatu eraõigusliku filantroopilise organisatsiooni loomiseni.

3.5.

Filantroopia on riikideülene, piiriülene ja Euroopa teema: üldsuse heaolu küsimused (nagu kliimamuutused ja terviseohud) ei tunne riigipiire ja eurooplased on üha liikuvamad. Seetõttu tegutsevad filantroopilised organisatsioonid ja rahastajad üha rohkem piiriüleselt ning teevad koostööd partneritega kogu Euroopast, vaatamata piiriülese filantroopia ees seisvatele õiguslikele takistustele. Filantroopilises tegevuses osalejad on samuti pühendunud üleilmsetele väärtustele ja algatustele, nagu kestliku arengu eesmärgid ja kliimakokkulepe, ning edendavad nende rakendamist ELi, riigi ja kohalikul tasandil.

3.6.

Sihtasutused ja muud filantroopilised organisatsioonid võivad tegutseda ka kokkukutsujatena, tuues kokku konkreetse probleemi lahendamiseks vajalikud erinevad sidusrühmad.

3.7.

Mõne riigi valitsus kehtestab juba rangemaid eeskirju, mis vähendavad filantroopia tegevusruumi, või kaalub nende kehtestamist, seda ka kodanikuühiskonna organisatsioonide üle peetava üha negatiivsema avaliku arutelu taustal (3). Filantroopiat stimuleerivad mehhanismid ja üldine soodustav keskkond on aga annetamise kultuuri loomisel üliolulised. Tegevusruumi piiramise tagajärjel võib suureneda avalikkuse umbusaldus kodanikuühiskonna väärtusliku rolli vastu ühiskonna kui terviku arengu edendamisel.

4.   Takistused, mis tuleb ületada Euroopa filantroopia täieliku potentsiaali vallandamiseks

4.1.

Täieliku potentsiaali vallandamiseks vajavad filantroopia ja selle organiseeritud vormid ELi ja liikmesriigi tasandil soodustavat keskkonda. See hõlmab soodustavat ühiskondlikku kultuuri ja õiguskeskkonda, mis ergutab filantroopilist tegevust. Oonagh Breeni 2018. aasta uuringust „Enlarging the Space for European Philanthropy“ (4) nähtus, et kuigi ettevõtjad ja kapitalivood saavad ELi ühtsel turul piiriüleselt vabalt ja ilma liigsete piiranguteta liikuda, ei ole see ei filantroopiliste organisatsioonide ega rahavoogude puhul veel võimalik. Lisaks sellele kitsendab tegevusruumi murettekitav areng mõnes ELi riigis, kus välisrahastusele kehtestatakse piiranguid ja seatakse suuremaid nõudmisi julgeoleku valdkonnas.

4.2.

Organiseeritud filantroopia on peamine partner kodanikuühiskonna dialoogis, mida tuleb tugevamalt jõustada (5). Filantroopilised organisatsioonid ja rahastajad töötavad üha rohkem piiriüleselt ning koostöös partneritega, kuid neid takistavad mitmesugused õiguslikud, haldus- ja maksutõkked. — Esiteks tuleb filantroopilistel organisatsioonidel mõnikord kõigepealt registreeruda, enne kui nad saavad muus riigis tegevust alustada. Juriidilise isiku staatust alati välismaal ei tunnustata. — Teiseks puuduvad enamikus riikides filantroopilise organisatsiooni peakorteri üle piiri viimist käsitlevad õigusnormid ning seega kaasneb selle protsessiga suur õiguskindlusetus. — Filantroopilised üksused ei saa piiriüleselt ühineda nii, nagu seda teevad ettevõtted. — Valitsused peaksid hoiduma filantroopiliste organisatsioonide annetus- ja sponsorlusstiimulite vähendamisest muu hulgas piiriüleses kontekstis, aga eelkõige selliste organisatsioonide puhul, kes pakuvad teenuseid, mida turg või riigiasutused ei osuta. — Tööd takistavad ka maksu- ja haldustõkked, eriti piiriülese filantroopia puhul, kuna mittediskrimineeriva maksustamise põhimõtet ei ole liikmesriigid piiriülese filantroopia suhtes veel võrdselt ja mõistlikult rakendanud (6).

4.3.

Lisaks on välisrahastusele kehtestatud piirangud, kuigi filantroopiline rahastamine peaks ELi kapitali vaba liikumise põhimõtte kohaselt saama vabalt liikuda, ning mõnikord piirab tegevusruumi ka riikide ja ELi tasandi julgeolekupoliitika. Kuigi julgeoleku tegevuskava on väga oluline ühine eesmärk, tuleb olla ettevaatlik sektorile tekkivate võimalike soovimatute tagajärgede suhtes. Poliitikameetmed peavad olema riskipõhised ja proportsionaalsed.

4.4.

Filantroopiasektor tegeleb ka äärmusluse probleemiga ja annab humanitaarabi. Sektori teadmised ja kogemused tulevad nende probleemide lahendamisel kasuks.

4.5.

Poliitiline keskkond: riigi, aga eelkõige Euroopa tasandil, tuleb parandada arusaama täiendavast rollist, mida filantroopia täidab avaliku meetmete võtmisel. Euroopa institutsioonides arutletakse filantroopia üle ikka veel suhteliselt vähe.

5.   Filantroopia laienemine ja potentsiaal

5.1.

Filantroopia laieneb kiiresti. Viimase aastakümne jooksul on üha rohkemad eraalgatused hakanud käsitlema ühiskondlikke probleeme, mida valitsustel ja ettevõtjatel on olnud üksi raske lahendada, ning neist on saanud meie ühiskonna oluline alus. Komitee tõdeb kahjutundega, et valitsuste vähenenud suutlikkus pakkuda oma kodanikele kaitse- ja sotsiaalteenuseid on avaldanud negatiivset mõju. Seetõttu on filantroopia eduka viljelemise tingimuste parandamine väga aktuaalne. Nüüdisaegsed Euroopa filantroopilised organisatsioonid on noored. Avalikes huvides tegutsevate sihtasutuste arv on viimase kahe-kolme aastakümne vältel kiiresti kasvanud. Näiteks suurenes vahemikus 2001–2014 Prantsuse sihtasutuste arv enam kui kaks korda. Belgias olid rohkem kui pooled 2012. aastal eksisteerinud sihtasutused loodud pärast 1995. aastat ning sektor on viimase aastakümne jooksul kiiresti laienenud. Kõigist 2014. aastal avalikes huvides tegutsevatest Hispaania sihtasutustest oli üle 70 % asutatud pärast 1994. aastat (7).

5.2.

Filantroopiline annetamine ja tegevus on mitmes Euroopa riigis pidevalt hoogustunud, eriti viimastel aastatel. Filantroopia näitajate kohaselt on selline kasv toimunud kogu Euroopas.

5.3.

Kogukonna aktiivsus ja kohalik filantroopia on tõusuteel. Kogukonna sihtasutused kogu Euroopas on sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast eluliselt olulised.

5.4.

Noorem põlvkond on ühisele heaolule eriti pühendunud ning osaleb mitmel uuel viisil. Teadlased tõstavad esile üleilmse liikumise, uued väärtused ja tehnoloogiaarenduse positiivse mõju (ühisrahastamine, sotsiaalmeedia, üleilmsed piirideta projektid, kuid ka täiesti kohalikud, rohujuure tasandi algatused). Otsustav tähtsus on sotsiaalsetel investeeringutel.

5.5.

Ka naistel on Euroopa filantroopias väga oluline roll. Üha enam naisi tegutseb filantroopia valdkonnas. Naised panustavad üldjuhul aktiivsemalt ja kaasavamalt, soovides kohtuda inimestega, keda nad rahaliselt toetavad, teha omavahel koostööd ja pühenduda eesmärgile, mille eest nad võitlevad. Naised tegelevad sageli keerulisemate probleemidega, nagu sooline vägivald ja tervis.

5.6.

Tagasi andmine on muutumas ettevõtlussektori osaks. Filantroopiline tegevus on kogu Euroopas ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia osa ja tugevdab seda. Üha rohkem igas suuruses ettevõtteid panustab ühisesse heaolusse rahalisi vahendeid, tooteid, teadmisi ja aega.

5.7.

Eritähelepanu ja toetust tuleks anda kasvavale sotsiaalsete ettevõtete sektorile, mille näol on tegemist uuendusliku filantroopilise tegevusega. Üha rohkem inimesi ja ettevõtjaid võtavad eeskujuks sotsiaalmajanduse ärimudelid, mis on kestliku majandusliku ja sotsiaalse arengu oluline tegur (8).

6.   Filantroopia edendamine Euroopas

6.1.

Filantroopia tunnustamine. Tunnustada lisaväärtust, mida filantroopia võib pakkuda sotsiaalsele ühtekuuluvusele, soodustades ühiseid väärtusi ja muutes meie ühiskonna vastupidavamaks. Edendada filantroopiat kui ühiskondliku pühendumuse näitamise vormi. Teha koostööd filantroopiliste osalejatega ja luua tegevusruum õigusaktidele ja eeskirjadele, mis edendavad seda ühiskondliku aktiivsuse vormi.

6.2.

Filantroopia soodustamine ja kaitsmine. Kutsuda liikmesriike üles looma filantroopiat soodustava keskkonna. Tagada, et riiklikud ja ELi julgeolekumeetmed on riskipõhised, proportsionaalsed ja tõenditel põhinevad. Suhtuda soosivalt filantroopilisse ja kodanike osalusse. Pakkuda üldsuse heaoluks tehtavatele eraannetustele soodustusi õiglase maksustamise kontekstis.

6.3.

Piiriülese heategevuse hõlbustamine. Kapitali vaba liikumine on ELi ühtse turu kese. Tagada selle põhivabaduse õiguslik ja praktiline rakendamine koos mittediskrimineerimise põhimõttega, et hõlbustada piiriülest filantroopilist tegevust. Filantroopiliste organisatsioonide piiriülesed investeeringud on väga olulised. Filantroopilise tegevuse hõlbustamiseks tuleks kaaluda ka riigiüleste õiguslike vormide kasutuselevõttu.

6.4.

Üldsuse heaolu ja tugevema kodanikuühiskonna kaasrahastamine ja kaasinvesteerimine. Hõlbustada sotsiaalse innovatsiooni vahendite kaasamist ning filantroopiliste ettevõtjatega strateegiliste partnerluste loomist. EL võiks võimendada eravahendite mõju ühisele heaolule, võttes kasutusele rahastamisvahendid, mis hõlbustavad kaasrahastamist ja stimuleerivad kaasinvesteeringute tegemist heategevusorganisatsioonide poolt.

6.5.

Uuenduste juurutamine. Elame filantroopia jaoks põneval ajastul. Uuenduslikud lähenemisviisid, nagu sotsiaalsed investeeringud, sotsiaalsed võlakirjad, sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeeringud ning heategevuslikud riskifondid, annavad murrangulisi tulemusi ja innustavad nii traditsioonilist kui ka ettevõtjate heategevust. Uued tehnoloogiad ja sotsiaalmeedia võimaldavad kiiresti uusi tegevusi ja kiiret mõju. Projekt „Data for Good“ja digiüleminek annavad filantroopiale kogu Euroopas uusi võimalusi. Praegu on loomisjärgus uus digitaalne Euroopa piiriülese annetuse platvorm, mis võimaldab kogu Euroopast pärit rahastajatel toetada organisatsioone kõikjal Euroopas. Avaliku ja erasektori sidusrühmad peaksid selliseid algatusi innustama ja aitama välja töötada, et filantroopia oleks sihipärasem ja suurema mõjuga.

---

(1)  www.ernop.eu.

(2)  Näiteks Belgia vabaühendus „Kick Cancer“, mis rahastab uuringuid vähihaigetele lastele mõeldud ravimite väljatöötamiseks, https://kickcancer.org/?locale=en.

(3)  Vt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018. aasta uuring kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kohta, milles loetletakse erinevates ELi riikides kodanikuühiskonna ees seisvaid probleeme, sh seoses filantroopia tegevusruumiga, https://fra.europa.eu/en/publication/2018/challenges-facing-civil-society-orgs-human-rights-eu.

(4)  Enlarging the space for European philanthropy.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kontaktrühma tegevuskava ELi lepingu artikli 11 lõigete 1 ja 2 rakendamiseks.

(6)  „Boosting cross-border philanthropy in Europe: towards a tax-effective environment“(EFC-TGE uuring), Hanna Surmatz ja Ludwig Forrest, mai 2017.

(7)  http://www.fundaciones.org/EPORTAL_DOCS/GENERAL/AEF/DOC-cw585d042d56ecf/Aefsectorfundacional3erInforme3.pdf.

(8)  Sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamine – Euroopa Liidu Nõukogu, 7. detsember 2015.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses meetmetega halduskoostöö tugevdamiseks, et võidelda käibemaksupettuste vastu“

(COM(2018) 813 final – 2018/0413 (CNS))

(2019/C 240/07)

Raportöör: Krister ANDERSSON

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 20.12.2018
Õiguslik alus:	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113
Täiskogu otsus	13.12.2018
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliit, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus
Vastuvõtmine sektsioonis	12.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	212/2/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni eesmärki luua selgetel õigusaktide sätetel põhinev maksuhaldurite täiustatud operatiivkoostöö seoses käibemaksupettusega e-kaubanduse sektoris.

1.2.

Komitee soovitab, et ametiasutuste võitlust käibemaksupettuse keeruliste vormide vastu parandataks järjepidevalt nii jõustamise tõhususe – sobiva tehnoloogia, nt tehisintellekti kasutamise abil – kui ka asjaomaste riiklike ametiasutuste koostöö vallas. Sellised ametiasutused peaksid töötama koostoimes, et tagada käibemaksupettusele laiaulatuslik ja tõhus Euroopa vastus.

1.3.

Samas toonitab komitee, et tarbijate jaoks toob ettepanek kaasa uue käibemaksuga seotud isikuandmete vahetamise ja töötlemise, mida reguleeritakse isikuandmete kaitse üldmäärusega. Komitee rõhutab vajadust säilitada isikuandmete kaitse üldmääruse sätete erandid ja piirangud, millega piiratakse ning suunatakse käibemaksupettuste vastase võitluse eraldi ja rangelt määratletud eesmärki. Kuna need on konkreetsed erandid üldistest ja kohustuslikest eeskirjadest, millega kaitstakse isikuandmeid ja üksikisikute eraelu puutumatust, peaksid õiguskaitseasutused tõlgendama selliseid erandeid kitsalt ja hoolikalt.

1.4.

Sellega seoses tuleks suurt tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele: i) andmetöötluse eesmärk, mis peab olema võimalik vaid selleks, et võidelda õigusvastase käitumise vastu; ii) kogutavatele, säilitatavatele ja vahetatavatele andmetele juurdepääsu loaga üksikisikud, kes peaksid olema vaid Eurofisci ametnikud eritingimustel ja üldtuntud ja piiratud eesmärkidel, mis on seotud käibemaksupettuste vastase võitlusega; iii) andmete hilisem kasutamine, et algatada võimalikke uurimisi ja õiguskaitsealaseid tegevusi.

1.5.

Komisjoni ettepanekus võetakse kõiki eespool nimetatud aspekte ametlikult arvesse ja see on kindlasti ettepaneku positiivne külg. Sellegipoolest nõuab komitee, et komisjon tagaks süsteemi tulevases igapäevatöös kõigi ettepanekus sätestatud põhiõiguste tagamise täieliku ja tõhusa rakendamise, saavutades seega nõuetekohase tasakaalu käibemaksueeskirjade range jõustamise ning üksikisikute õiguste ja põhivabaduste vajaliku kaitse vahel.

2.   Komisjoni ettepanek ja üldine taust

2.1.

Komisjoni ettepanekus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 904/2010, on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid koguvad ühtlustatud viisil andmeid, mille makseteenuse pakkujad on elektrooniliselt kättesaadavaks teinud vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 243b.

2.2.

E-kaubanduse sektoris on toimunud viimastel aastatel silmapaistev kasv ja tarbijatel on nüüd kergesti võimalik oma arvutite või nutitelefonide kaudu valida tuhandete tarnijate, toodete ja tootemarkide vahel. Kuid neid võimalusi kasutavad ära ka petturlikud ettevõtjad, et vältida oma käibemaksukohustusi.

2.3.

Kogu kaupade piiriülese tarnimisega seotud käibemaksukahju liikmesriikides on hinnanguliselt ligikaudu 5 miljardit eurot aastas ja hiljuti on seda hinnangut ajakohastatud, nii et jõutud on veelgi märkimisväärsema summani, mis on 7–10 miljardit eurot. Seetõttu peavad ametiasutused jõuliselt reageerima, toetudes seejuures ELis ja rahvusvahelisel tasandil maksude sissenõudjate tõhusale koostööle.

2.4.

Praktilises plaanis sätestatakse ettepanekus uus keskne elektrooniline süsteem makseteabe kogumiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks ning selle teabe täiendavaks töötlemiseks liikmesriikide pettusevastaste ametnike poolt Eurofiscis. Eurofisc on võrgustik, mis on loodud käibemaksupettuste vastu võitlemiseks mõeldud varajase hoiatamise signaalide mitmepoolse vahetuse jaoks.

2.5.

Pärast hoolikat ja laiaulatuslikku mõju hindamise analüüsi leidis komisjon, et keskne Euroopa süsteem makseteabe kogumiseks ja vahetamiseks (CESOP) on kõige tõhusam viis tagamaks, et maksuhalduritel on täielik ülevaade selleks, et kontrollida e-kaubandust käsitlevate käibemaksueeskirjade täitmist ja võidelda käibemaksupettuse vastu. Süsteem võimaldab liikmesriikidel vahetada riiklikul tasandil säilitatavat makseteavet, mis aitab tõhusalt võidelda e-kaubanduse käibemaksupettuste vastu.

2.6.

CESOP on võimeline i) koondama iga makse saaja kohta kogu liikmesriikide edastatud käibemaksuga seotud makseteabe; ii) pakkuma täielikku ülevaadet maksjate poolt makse saajatele makstud maksetest ELis; iii) tundma ära sama maksetehingu mitmekordse kajastamise; iv) n-ö puhastama liikmesriikidelt saadud teavet; v) võimaldama Eurofisci kontaktametnikel võrrelda vahetatud käibemaksuandmeid; vi) säilitama teavet ainult selle aja jooksul, mis on maksuhalduritele vajalik käibemaksukontrolli teostamiseks.

2.7.

CESOPis teabe säilitamise perioodiks on ette nähtud kaks aastat ja Eurofisci kontaktametnikel on võimalik teada saada, kas maksed, mida asjaomane makse saaja on konkreetsel ajavahemikul saanud, ületavad liikmesriikides 10 000 eurot. Süsteem oleks kättesaadav üksnes liikmesriikide Eurofisci kontaktametnikele ning ainus eesmärk, milleks CESOP võimaldaks päringuid teha, on võimalike või avastatud käibemaksupettuste uurimised.

2.8.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga viie aasta järel aruande uue halduskoostöövahendi toimimise kohta.

3.   Üldised ja konkreetsed märkused

3.1.

Komitee toetab komisjoni eesmärki luua selgetel õigusaktide sätetel põhinev maksuhaldurite täiustatud operatiivkoostöö seoses käibemaksupettusega e-kaubanduse sektoris. Maksuhaldurite vastastikuse haldusabi edendamine tagab suuremad rahalised vahendid nii riigieelarvete kui ka ELi eelarve jaoks ning lihtsustatud võrdsed võimalused maksumaksjatest ettevõtjate jaoks.

3.2.

Kuna turuosalised kasutavad ühe rohkem kommunikatsioonitehnoloogiat, tuleb pidevalt ajakohastada pettustevastaseid õigusakte, et kajastada eri viise, kuidas maksueeskirjadest ja käibemaksukohustustest kõrvale hoitakse. Seetõttu on oluline, et ametiasutuste võitlust käibemaksupettuse keeruliste vormide vastu parandataks järjepidevalt nii jõustamise tõhususe (sobiva tehnoloogia kasutamine) kui ka asjaomaste riiklike ametiasutuste koostöö vallas. Sellised ametiasutused peaksid töötama koostoimes komisjoni toetusel, et tagada käibemaksupettusele laiaulatuslik ja tõhus Euroopa vastus subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt, nagu on sätestatud aluslepingutes.

3.3.

Sellega seoses oleks komitee arvates tulutoov ja kasulik investeerida tehisintellekti, et avastada käibemaksupettusi loodavas uues süsteemis, et muuta uus süsteem täielikult toimivaks, tingimusel et uue tegevusstsenaariumi puhul austatakse täielikult üksikisikute põhiõigusi ja ELi erieeskirju, nagu isikuandmete kaitse üldmäärus, (1) hõlmates uute tehnoloogiate ja tehisintellekti kasutamist, et toetada riiklike maksude sissenõudjate tegevust.

3.4.

Käibemaksupettuste piiriülest iseloomu ja tehnoloogia tõttu üha lihtsamaks muutunud ebaseadusliku tegevuse kiiret teket – näiteks seda, kui kiiresti saab liigutada käibemaksupettusest saadud raha – arvesse võttes on vaja arendada tihedamat koostööd mitte ainult ELis, vaid ka ametiasutuste vahel kogu maailmas. Meetmed käibemaksupettuse vastu võitlemiseks saavad olla edukad ainult juhul, kui riikide maksuhaldurid teevad tihedamat koostööd vastastikuse usalduse vaimus, milleks on vajalik asjakohase teabe vahetamine selleks, et nad saaksid oma ülesandeid täita.

3.5.

Selleks soovitab OECD tugevdada käibemaksuga või käibelt arvestatava maksuga seotud rahvusvahelist halduskoostööd, et tegeleda mitteresidentidest tarnijatelt käibemaksu kogumise probleemidega, eelkõige ettevõtja ja tarbija vahelise kaubanduse puhul, mida märgiti nõuetekohaselt komisjoni tehtud mõju hindamise analüüsis.

3.6.

Samm edasi selles suunas on ELi ja Norra kokkulepe käibemaksualase halduskoostöö vallas (2018. aasta juuni), mis sisaldab ka erivahendeid käibemaksunõuete sissenõudmiseks. Komitee loodab, et EL edendab täiendavalt rahvusvahelist pettustevastast koostööd, et arendada välja tõhus ja kooskõlastatud vastus tegevustele, mis jäävad liikmesriikide ja Euroopa piiridest väljapoole ja kahjustavad nii ELi kui ka riikide eelarveid.

3.7.

Komitee toonitab, et tarbijate jaoks toob ettepanek kaasa uue käibemaksuga seotud isikuandmete vahetamise ja töötlemise, mida reguleeritakse isikuandmete kaitse üldmäärusega, mis hiljuti kogu Euroopas heaks kiideti ja mida rakendama hakati ning millega kaasnevad ELi ettevõtjatele märkimisväärsed nõuete täitmisega seotud kulud.

3.8.

Isikuandmete kaitse üldmääruses esitatakse isikuandmete laiaulatuslik määratlus, mis hõlmab mis tahes teavet otse või kaudselt tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Selle tulemusel kuulub komisjoni ettepanekuga hõlmatud makseteave isikuandmete kaitse suhtes kohaldatavate põhimõtete ja ulatuse alla, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas.

3.9.

Komisjoni sõnul on maksustamine liidu ja liikmesriikide üldise avaliku huvi oluline eesmärk ning seda on tunnustatud seoses piirangutega, mis võidakse kehtestada seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (2) sätestatud kohustuste ja õigustega ning seoses teabe kaitsega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (3). Andmekaitseõigustega seotud piirangud on vajalikud tulenevalt makseteenuse pakkujatelt pärineva teabe laadist ja mahust ning need peaksid põhinema nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (4) artiklites 243b–243d sätestatud konkreetsetel ja eelnevalt kindlaks määratud tingimustel ja üksikasjadel.

3.10.

Komitee rõhutab tungivalt vajadust säilitada isikuandmete kaitse üldmääruse sätete erandid ja piirangud, millega piiratakse ning suunatakse käibemaksupettuste vastase võitluse eraldi ja rangelt määratletud eesmärki. Kuna need on konkreetsed erandid üldistest ja kohustuslikest eeskirjadest, millega kaitstakse isikuandmeid ja üksikisikute eraelu puutumatust, peaksid õiguskaitseasutused tõlgendama selliseid erandeid kitsalt ja hoolikalt. Sellega seoses tuleks suurt tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele: i) andmetöötluse eesmärk, mis peab olema võimalik vaid selleks, et võidelda õigusvastase käitumise vastu; ii) kogutavatele, säilitatavatele ja vahetatavatele andmetele juurdepääsu loaga üksikisikud, kes peaksid olema vaid Eurofisci ametnikud eritingimustel ja üldtuntud ja piiratud eesmärkidel, mis on seotud käibemaksupettuste vastase võitlusega; iii) andmete hilisem kasutamine, et algatada võimalikke uurimisi ja õiguskaitsealaseid tegevusi.

3.11.

Komisjoni ettepanekus võetakse kõiki eespool nimetatud aspekte ametlikult arvesse ja see on kindlasti ettepaneku positiivne külg. Sellegipoolest nõuab komitee, et komisjon tagaks süsteemi tulevases igapäevatöös kõigi ettepanekus sätestatud põhiõiguste tagamise täieliku ja tõhusa rakendamise, saavutades seega nõuetekohase tasakaalu käibemaksueeskirjade range jõustamise ning üksikisikute õiguste ja põhivabaduste vajaliku kaitsmise vahel.

3.12.

Viimasega seoses nõuab komitee, et pädevad riigiasutused jälgiksid hoolikalt ja kinnitaksid, kas ettepanekus sätestatud andmete ja teabe kasutamist piiravaid eeskirju ja isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid täidetakse täielikult ja konkreetselt. Liikmesriikidelt tagasiside kogumisel, mis peaks lõppema 2024. aasta lõpuks, kutsub komitee komisjoni üles hoolikalt kontrollima – paralleelselt isikuandmete eest vastutavate riiklike ametiasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga –, kas isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid on täielikult jälgitud, ja andma sellest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma kavandatud aruandes uue halduskoostöövahendi toimimise kohta (määruse (EL) nr 904/2010 artikkel 59). Kui tuvastatakse häired või õiguserikkumised, tuleb need kohe kõrvaldada ja parandada.

3.13.

Seoses e-kaubanduses tegutsevate Euroopa ettevõtjate kaitsega soovitab komitee, et uus süsteem peaks olema võimeline tõhusalt kaitsma ärisaladusi ning tagama nende kaitse nii andmete kogumise ja analüüsimise jälgimise esialgses etapis kui ka eelkõige sellele järgnevas (võimalikus) õiguskaitse etapis. Sellega seoses võivad võrdleva standardina olla kasulikud Euroopa Komisjoni poolt intellektuaalomandi ja konkurentsiõigusega seotud juhtudel tööstussaladuste kaitsmisel omandatud kogemused.

---

(1)  Isikuandmete kaitse üldmäärus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679

(2)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018R1725&from=ET

(3)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018R1725&from=ET

(4)  Käibemaksudirektiiv: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32006L0112&from=ET

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ makseteenuse pakkujatele teatavate nõuete kehtestamise osas“

(COM(2018) 812 final – 2018/0412(CNS))

ja teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse 28. novembri 2006. aasta nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ kaupade kaugmüüki ja teatavaid omamaiseid tarneid käsitlevate sätete osas“

(COM(2018) 819 final – 2018/0415(CNS))

(2019/C 240/08)

Raportöör: Krister ANDERSSON

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 20.12.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	12.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	209/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni eesmärki kehtestada lisaeeskirjad, millega tagatakse proportsionaalsus ja suurendatakse õiguskindlust elektroonilisi liideseid pakkuvate ettevõtjate jaoks, kes võimaldavad kaupade tarnimist ELi tarbijatele, eriti juhul, kui neid käsitatakse kui tarnijaid.

1.2.

Komitee toetab ka komisjoni eesmärki luua regulaarne koostöö makseteenuse pakkujatega, tuginedes selgetele õigusaktide sätetele. Paljutõotavad tulemused, mida oodatakse pärast uute meetmete rakendamist, tagavad suuremad rahalised vahendid riikide ja ELi eelarve jaoks ning lihtsustatud võrdsed tingimused maksumaksjatest ettevõtjate jaoks.

1.3.

Komitee märgib, et komisjoni toetatud regulatiivne käsitus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, arvestades et e-kaubanduse käibemaksupettused on kõigi liikmesriikide ühine probleem ja ELi õigusaktid on kõige tõhusam vahend liikmesriikide tulemuslikuks toetamiseks piiriüleste tarnete käibemaksu kontrollimiseks vajaliku teabe saamisel. Seevastu oleksid mitmed riigi tasandil ellu viidud seadusandlikud algatused ebasobivad käibemaksupettuste probleemiga tegelemiseks ja annaksid tulemuseks liigselt keerulise regulatiivse stsenaariumi.

1.4.

Samal ajal toonitab aga komitee, et tarbijate jaoks toob ettepanek kaasa käibemaksuga seotud isikuandmete uue vahetamise ja töötlemise, mida reguleeritakse nüüd isikuandmete kaitse üldmäärusega (1). Sellega seoses rõhutab komitee tungivalt isikuandmete kaitse üldmääruse sätete täieliku järgimise olulisust ja vajadust piirata andmete kasutamist ainuüksi (ja rangelt piiratud ulatuses) käibemaksupettuste vastase võitluse eesmärgil sellisel viisil, mis on kulutõhus ja aktsepteeritav laiale avalikkusele.

1.5.

Lõpetuseks soovitab komitee komisjonil teha piisavaid investeeringuid materiaalsesse varasse ja infotehnoloogiasse, et tagada toimiv keskne teabehoidla süsteem, märkides, et projekti hinnangulised kulud saab kergesti ja kiiresti katta käibemaksupettuste ja käibemaksulõhe vähendamisega seotud oodatavate tulemuste abil.

2.   Komisjoni ettepanek ja üldine taust

2.1.

Komisjoni ettepanekus kehtestatakse teatud nõuded makseteenuse pakkujatele, et tagada selliste pakkujate ja maksuhaldurite vahel tõhus koostöö, et parandada pettuste vastu võitlemise vahendeid käibemaksu valdkonnas. Ettepanek on kooskõlas e-kaubanduse käibemaksu direktiiviga, milles kehtestatakse elektroonilistele turgudele uued käibemaksukohustused ja uued lihtsustusmeetmed, et aidata ettevõtjatel täita käibemaksukohustusi ühtse kontaktpunkti kaudu.

2.2.

Komisjoni ettepanekuga COM(2018) 819 final kehtestatakse lisaeeskirjad, mis peaksid parandama detsembris 2017 vastu võetud e-kaubanduse käibemaksusüsteemi käsitleva paketi toimimist. Pakett jõustub 1. jaanuaril 2021. Sellega kehtestatakse lisaselgitused selliste tarnijate käibemaksuga maksustamise kohta, kes kasutavad elektroonilist liidest, et võimaldada kaupade tarnimist ELi tarbijatele, kui neid peetakse käibemaksudirektiivi artikli 14a lõike 2 kohaselt tarnijateks ning seega vastutavaks käibemaksu kogumise ja tasumise eest maksuhaldurile. Käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ (2) artikli 369b kohaselt võib ühtset kontaktpunkti põhimõtteliselt kasutada ainult käibemaksu deklareerimiseks ja tasumiseks teenuste piiriülese osutamise ja kaupade ühendusesisese kaugmüügi puhul, kuid mitte omamaiste tarnete korral. Kuna aga tarnijad, kes müüvad kaupu elektroonilise liidese kaudu, võivad omada kaubavarusid eri liikmesriikides, kust nad teevad omamaiseid tarneid, tähendab see, et selliseid elektroonilisi liideseid pakkuvad ettevõtjad, keda käsitatakse nende kaupade tarnijatena, on kohustatud registreerima end kõikides nendes liikmesriikides, kus algtarnijad omavad kaubavarusid ja teevad omamaiseid tarneid. Seepärast tehakse ettepanek lubada neil kasutada ühtset kontaktpunkti ka omamaiste tarnete puhul, kui neid käsitatakse käibemaksudirektiivi artikli 14a lõike 2 alusel kauba tarnijatena. Seega säilitatakse ühtse kontaktpunkti lihtsustamine elektrooniliste liideste jaoks, vältides koormavaid lisamenetlusi ettevõtete jaoks. Komisjoni ettepanekus COM(2018) 819 final sätestatakse erieeskirjad, mis on vajalikud ühtse kontaktpunkti kehtestamise toetamiseks kehtiva õigusraamistiku sihtotstarbeliste muudatuste abil.

2.3.

E-kaubanduse sektoris on toimunud viimastel aastatel silmapaistev kasv ja tarbijatel on nüüd kergesti võimalik oma arvutite või nutitelefonide kaudu valida tuhandete tarnijate, toodete ja tootemarkide vahel. Ent seda võimalust kasutavad ära ka petturlikud ettevõtjad, et vältida oma käibemaksukohustusi.

2.4.

Täpsemalt esineb e-kaubanduse valdkonnas piiriülese käibemaksupettuse kolm peamist juhtu: i) ELi-sisesed kaupade tarned ja ELi-sisene teenuste osutamine; ii) kaupade import ettevõtjatelt, kelle asukoht on kolmandas riigis, liikmesriikides asuvatele tarbijatele; iii) teenuste osutamine ettevõtjate poolt, kelle asukoht on kolmandas riigis, liikmesriikides asuvatele tarbijatele.

2.5.

Kogu kaupade piiriülese tarnimisega seotud käibemaksukahju liikmesriikides on hinnatud ligikaudu 5 miljardile eurole aastas ja hiljuti on seda hinnangut ajakohastatud, nii et jõutud on veelgi märkimisväärsema summani, mis on 7–10 miljardit eurot. Ametiasutuste poolne tugev reaktsioon on seepärast vajalik ning peaks hõlmama vajaduse korral ja kui see on proportsionaalne, koostööd erasektori sidusrühmadega.

2.6.

Komisjoni ettepaneku COM(2018) 812 final eesmärk on vähendada e-kaubanduse käibemaksupettuste probleemi, tugevdades koostööd maksuhaldurite ja makseteenuse pakkujate vahel, sest rohkem kui 90 % veebiostudest ELis toimuvad praegu vahendaja kaudu. Sellega seoses on mitme liikmesriigi kogemused näidanud, et piisav koostöö maksuhaldurite ja makseteenuse osutajate vahel võib viia käegakatsutavate ja kiirete tulemusteni e-kaubanduse käibemaksupettuste vastases võitluses.

2.7.

Ettepanek võimaldab maksuhalduritel koguda ja vahetada makseteenuse pakkujate kaudu esitatud makseteavet, kasutades keskse teabehoidla süsteemi, mille arendab välja komisjon koostöös riiklike maksuhalduritega, et tagada andmete kogumisel ja analüüsimisel ühtne käsitus.

2.8.

Praktilisest küljest kehtestatakse käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artiklis 243b makseteenuse pakkujatele uus arvestuse pidamise kohustus. Sellega seoses on asjassepuutuvad ainult need makseteenused, mille tulemusel tehakse piiriülene rahaliste vahendite ülekanne makse saajale (või makse saaja nimel tegutsevale isikule), ning ainult siis, kui maksja asub mõnes liikmesriigis. Teisisõnu, ettepaneku kohaselt viitab mõiste „piiriülene“tehingutele, milles tarbija on ühes liikmesriigis ning tarnija teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Omamaised maksed ei ole komisjoni ettepanekuga hõlmatud.

2.9.

Selleks et jätta välja isiklikel põhjustel tehtud piiriülesed rahaülekanded ja keskenduda ainult majandustegevusega seotud maksetele, peavad makseteenuse pakkujad säilitama andmeid makse saaja kohta ja muutma need kättesaadavaks maksehalduritele ainult juhul, kui asjaomase makse saaja poolt saadud maksete koguarv ületab 25 makset kvartalis. Selline ülemmäär kehtestati, võttes arvesse internetis tehtud ostutellimuste keskmist väärtust 95 eurot, mis koos minimaalselt 100 maksetehinguga aastas annab tulemuseks ligi 10 000 euro suuruse aastase müügimahu.

2.10.

Makseteenuse pakkujate säilitatav teave võimaldab kindlaks teha arvestust pidava makseteenuse pakkuja, makse saaja isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid ning teavet makse saaja saadud maksete kohta. Maksjate tuvastamiseks vajalikud andmed ei ole makseteenuse pakkujate arvestuse pidamise kohustusega hõlmatud, sest tuvastada ei ole vaja maksupettust. Makseteenuse pakkujate arvestusperiood on kaks aastat.

3.   Üldised ja konkreetsed märkused

3.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni ettepaneku COM(2018) 819 final eesmärki kehtestada lisaeeskirjad, millega tagatakse proportsionaalsus ja suurendatakse õiguskindlust elektroonilisi liideseid pakkuvate ettevõtjate jaoks, kes võimaldavad kaupade tarnimist ELi tarbijatele, eriti juhul, kui neid käsitatakse kui tarnijaid.

3.2.

Komitee toetab ka komisjoni eesmärki luua regulaarne koostöö makseteenuse pakkujatega, tuginedes selgetele ja läbipaistvatele õigusaktide sätetele. Paljutõotavad tulemused, mida oodatakse pärast uute meetmete rakendamist, õigustavad komisjoni õigusloomealast püüdlust ning tagavad suuremad rahalised vahendid riikide ja ELi eelarve jaoks ja lihtsustatud võrdsed tingimused maksumaksjatest ettevõtjate jaoks.

3.3.

Komisjoni ettepanekule eelnes ulatusliku konsulteerimine mitme sidusrühmaga, eelkõige makseteenuse pakkujate, muude ettevõtjate esindajate ja liikmesriikide maksuhalduritega. Komitee kiidab heaks selle, et komisjon kogus avaliku ja erasektori osalejatelt suures mahus tagasisidet ja seisukohti, millest on usaldusväärse ja proportsionaalse seadusandliku ettepaneku väljatöötamisel kindlasti abi.

3.4.

Komitee märgib, et ettepanekus esitatud regulatiivne käsitus on kooskõlas aluslepingutes sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, arvestades et e-kaubanduse käibemaksupettused on kõigi liikmesriikide ühine probleem ja ELi õigusaktid on kõige tõhusam vahend liikmesriikide tõhusaks toetamiseks piiriüleste tarnete käibemaksu kontrollimiseks vajaliku teabe saamisel. Seevastu oleksid mitmed riigi tasandil ellu viidud seadusandlikud algatused ebasobivad käibemaksupettuste probleemiga tegelemiseks ja annaksid tulemuseks liigselt keerulise regulatiivse stsenaariumi.

3.5.

Komisjoni ettepanekus nõutakse, et makseteenuse pakkujad säilitaksid andmeid, mis on juba praegu maksetehingute sooritamiseks nende käsutuses, kooskõlas aluslepingutes sätestatud ja Euroopa Liidu Kohtu praktikas edasi arendatud proportsionaalsuse põhimõttega. Peale selle vähendab ELi ulatuses ühtlustatud kohustus säilitada andmeid ja edastada need maksuhalduritele makseteenuse pakkujate halduskoormust, võrreldes sellega, kui kõnealused makseteenuse pakkujad peaksid järgima liikmesriikide erinevaid lähenemisviise.

3.6.

Nagu on näidanud mõju hindamise analüüs, vähendab aruandluskohustuste ühtlustamine selliselt, et teavet edastataks ühesainsas vormingus, sellistele makseteenuse pakkujatele nõuete täitmisega seoses tekkivaid kulusid. Makseteenuse pakkujatel on võimalik teha koostööd käibemaksupettuste vastu võitlemisel mõistliku ja tasakaaluka mõjuga nende igapäevasele äritegevusele.

3.7.

Ülemmäär 25 makset kvartalis, mis võrdub ligikaudu 10 000 euroga aastas, tuginedes keskmisele ELi e-kaubanduse tehingu väärtusele 95 eurot, tundub olevat mõistlik ja proportsionaalne, samuti arvestades seda, et tavaliselt kaasneb liikmesriikides 10 000 euro suuruse summaga juba käibemaksukohustus. Lisaks vastab selline summa 10 000 euro suurusele ülemmäärale, mis on e-kaubanduse käibemaksu direktiivis ette nähtud ELi-siseste tarnete puhul. Seepärast näib minimaalne summa 10 000 eurot olevat asjakohane, et luua tasakaal puhtalt eratehingute (millel ei ole midagi tegemist käibemaksupettustega) kaitsmise ja pettuste vähendamiseks toimiva järelevalvesüsteemi kehtestamise eesmärgi vahel. Kuid Euroopa Komisjon peaks jälgima arengusuundumusi eesmärgiga tagada, et ülemmäärad jäävad aja jooksul asjakohaseks, ning algatama vajaduse korral muudatusi.

3.8.

Komitee rõhutab, et tarbijate jaoks tähendab ettepanek uut teabevahetust ja käibemaksualaste isikuandmete töötlemist, mida reguleeritakse isikuandmete kaitse üldmäärusega, mis kiideti hiljuti heaks ja mida rakendatakse kogu Euroopas. Sellega seoses tekivad ELi ettevõtjate jaoks märkimisväärsed nõuete täitmisega seonduvad kulud.

3.9.

Isikuandmete kaitse üldmääruses esitatakse isikuandmete lai määratlus, hõlmates igasuguse teabe tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Selle tagajärjel kuulub komisjoni ettepanekuga hõlmatud makseteave selle kohaldamisalasse ning isikuandmete kaitseks kohaldatakse ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.

3.10.

Komisjoni kohaselt töödeldaks ettepaneku kontekstis ainult sellist makseteavet, mis on vajalik e-kaubanduses käibemaksupettuse vastu võitlemiseks. Töödeldav teave viitaks ainult rahaliste vahendite saajatele (makse saajad) ja maksetehingule endale (summa, vääring, kuupäev) ning teavet kaupade või teenuste eest tasuvate tarbijate (maksjate) kohta ei vahetataks. Seega ei kasutataks kõnealust teavet muudel eesmärkidel, nagu näiteks tarbijate ostuharjumuste kindlakstegemiseks. Riigisisesed maksed jääksid samuti algatuse kohaldamisalast välja. Samuti oleks makseteave kättesaadav ainult Eurofisci liikmesriikide kontaktametnikele ja ainult niikaua, kuni on vaja, et võidelda käibemaksupettusega e-kaubanduses.

3.11.

Komitee rõhutab tungivalt isikuandmete kaitse üldmääruse sätete täieliku järgimise olulisust ja vajadust piirata andmete kasutamist ainuüksi (ja rangelt piiratud ulatuses) käibemaksupettuste vastase võitluse eesmärgil sellisel viisil, mis on kulutõhus ja aktsepteeritav laiale avalikkusele. Selles küsimuses kutsub komitee komisjoni üles liikmesriikidelt tagasiside kogumisel, mis lõpetatakse 2024. aasta lõpuks, kontrollima hoolikalt, kas isikuandmete kaitse üldmääruse sätted on täielikult täidetud ja kas selliste sätete rikkumist liikmesriikides on võimalik tuvastada ja parandada.

3.12.

Lõpetuseks soovitab komitee komisjonil kohandada materiaalsesse varasse ja infotehnoloogiasse tehtavaid investeeringuid, et tagada toimiv keskne teabehoidla süsteem, märkides et projekti hinnangulised kulud, st 11,8 miljonit eurot süsteemi ülesseadmiseks ja 4,5 miljonit eurot selle iga-aastaseks käitamiseks, saab kergesti ja kiiresti katta käibemaksupettuste ja käibemaksulõhe vähendamisega seotud oodatavate tulemuste abil, sest kaupade piiriüleste tarnetega seotud kogu käibemaksukahju on üle 5 miljardi eurot ja veebimüügi koguväärtus 2017. aastal oli ligikaudu 600 miljardit eurot.

---

(1)  Isikuandmete kaitse üldmäärus, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679.

(2)  Käibemaksudirektiiv 2006/112/EÜ, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32006L0112.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“

(COM(2018) 673 final)

(2019/C 240/09)

Raportöör: Mindaugas MACIULEVIČIUS

Kaasraportöör: Udo HEMMERLING

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 14.12.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 29 lõige 1 ja artikkel 304
Juhatuse otsus	16.10.2018
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	25.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	203/1/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Tegu on üleilmse kiireloomulise küsimusega: üleilmsed probleemid, nagu kliimamuutused ja rahvastiku kasv sunnivad meid kiiremas korras leidma fossiilkütustele asendajaid ja kasutama bioressursse tõhusamalt. Põllumajandus ja metsandussektor toodavad väga palju muuks otstarbeks kui toiduks ja söödaks kasutatavat biomassi ning panustavad seeläbi olulisel määral biomajandusse. Uued väärtusahelad pakuvad rohkem tegevusvõimalusi maapiirkondade majanduses, et minna fossiilkütustel põhinevalt majanduselt üle biotoorainepõhisele majandusele.

1.2.

Selle taustal tuleb seada parem teadlikkus bioressursside tarbimisest kooskõlas Pariisi kokkuleppe kliimaeesmärkidega prioriteetsele kohale. Lisaks parema arusaamise saavutamisele tuleb biomajanduse tegevustesse kaasata tarbijad korrapärase nõustamise ja teavitamise kaudu, et hõlbustada vajalikke muutusi ja sillutada teed turu loomise meetmeteks, et edendada veelgi tarbijate ja avaliku sektori hankijate huvi ELis toodetud bioressursipõhiste toodete kasutuselevõtu vastu.

1.3.

Olemas on võimalused bioloogilise mitmekesisuse, tööstuse, majandusarengu ja töökohtade jaoks. Komitee toetab 2012. aasta biomajandusstrateegia ajakohastamist, mis on oluline samm õiges suunas. Olemas on ülemaailmne nõudlus kestlike, ressursitõhusate biotoorainepõhiste toodete järele. Vaatamata aga uues versioonis tehtud olulistele edusammudele tuleb mõnda lisatud meetmetest endiselt alles praktiliselt rakendada.

1.3.1.

Lisaks rahastamisvahendite kättesaadavusele on ülioluline luua individuaalsed, paindlikud konsultatsiooni- või nõustamisteenused, et aidata põllumajandus- ja toiduainesektori VKEdel algatada pikaajalisi uuenduslikke projekte. Sageli puuduvad neil mitmel põhjusel vajalikud asutusesisesed oskused või teadmised, sealhulgas inim-, finants- ja taristuga seotud vahendid.

1.3.2.

Avaliku ja erasektori koostöös tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu esmatootjatele. Seda mudelit võib toetada mitmesuguste meetmete ja vahenditega ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames.

1.3.3.

Teaduse, innovatsiooni ja biomajandusega seotud tegevuste hõlmamine pikaajalisse strateegiasse lihtsustab arendamise ja levitamise toetamist.

1.3.4.

Ülioluline on töötajate ja esmatootjate harimise ja koolitamise jätkamine. Oluline on hõlbustada teadmiste vahetamist, toetada riikidevahelisi võrgustikke ja pidada ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutustega sammu. Haridusel, suhtlusel ja teabevahetusel põhinev lähenemisviis, kuhu kaasatakse maapiirkondade biomajanduse sidusrühmad, on äärmiselt oluline.

1.3.5.

Hädavajalik on edendada ELis ja väljaspool ringmajandust ja sektoritevahelisi territoriaalseid sidemeid, eeskätt seoses kestliku arengu eesmärkide ja COP21 eesmärkide raames võetud kohustuste täitmisega.

1.3.6.

Kõik liikmesriigid peaksid integreerima laiahaardelise biomajandusstrateegia oma poliitikasse ja programmidesse ning kaasama pädevad kohalikud asutused ja asjakohased sidusrühmad (esmatootjad, teadus- ja haridusteenuste osutajad, tööstus, kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid jms).

1.3.7.

EL peaks püüdma luua CO2 heitkoguste ülemaailmse hinnasüsteemi, mis oleks neutraalne ja tõhus viis biomajanduse edendamiseks ja kõigi turul tegutsejate kaasamiseks kliimamuutuste leevendamisse.

1.4.

Kestlikkuse põhimõtete austamine on uue biomajanduse seisukohast väga oluline ja loodusvarasid tuleb säilitada, et säilitada nende produktiivsus. Selles osas peab biomajandus järgima kestlikkuse kriteeriume. Selleks et vältida keskkonna, majanduse ja ühiskonna kahjustamist, kohaldatakse Euroopa Liidust ja välismaalt pärit biomassi suhtes samu eeskirju.

2.   Üldised märkused

Biomajandus hõlmab taastuvate bioloogiliste ressursside tootmist ning muundamist toiduaineteks, loomasöödaks, bioressursipõhisteks toodeteks ja bioenergiaks. See hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toiduainetetööstust, paberimassi ja paberi tootmist, samuti osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energeetikatööstust.

2.1.

ELi 2012. aasta biomajandusstrateegia eesmärk oli „rajada innovatiivsemat, ressursitõhusamat ja konkurentsivõimelisemat ühiskonda, milles toiduga kindlustatus on hästi ühendatud biootiliste taastuvate loodusvarade jätkusuutliku tööstusliku kasutamisega ja tagatud on ka keskkonna kaitse“. 2017. aastal vaatas Euroopa Komisjon oma 2012. aasta biomajandusstrateegia läbi, jõudes järeldusele, et strateegia on osutunud oma eesmärkide suhtes asjakohaseks ning et biomajanduse võimaluste tähtsust tunnistatakse järjest enam nii Euroopas kui ka sellest väljaspool. 2018. aasta oktoobris esitas komisjon tegevuskava, et töötada välja kestlik ringbiomajandus, et parandada ja suurendada taastuvate loodusvarade kestlikku kasutamist, et lahendada selliseid ülemaailmseid ja kohaliku tasandi probleeme, nagu kliimamuutused ja kestlik areng (1).

2.2.

2050. aastaks kasvab maailma rahvastik oletatavasti peaaegu 10 miljardini (2) ning bioloogilisi ressursse tuleb hakata kiiresti kasutama tõhusamalt, et suurema hulga inimeste jaoks oleks ohutut, toitainerikast, kvaliteetset ja taskukohase hinnaga toitu, mis tekitaks toodetava ühiku kohta vähem keskkonna- ja kliimamõju, ning samuti on vaja piisavalt taastuvat bioloogilist materjali, et toota küllalt suurt osa toodetest, mida praegu saadakse toornaftast, kombineerides tuule- ja päikeseenergia ning teised taastuvenergia liigid. Võttes arvesse hiljutisi poliitilisi arengusuundumusi, sealhulgas ÜRO kestliku arengu eesmärke (3) ja kliimamuutuste raamkonventsiooni (COP21 kohustused), oli meetmete ümberkujundamine ja biomajandusstrateegia ajakohastamine seega vajalik.

2.3.

Komisjon märgib, et algatab ajakohastatud biomajandusstrateegia (4) kaudu 2019. aastal 14 meedet, sealhulgas — loob ringbiomajanduse temaatilise investeerimisplatvormi mahuga 100 miljonit eurot, et tuua biotoorainepõhised uuendused turule lähemale ja vähendada kestlikesse lahendustesse tehtavate erainvesteeringute riski; hõlbustab uute kestlike biorafineerimistehaste loomist kõikjal Euroopas; — loob strateegilise rakenduskava kestlike toidutootmis- ja põllumajandussüsteemide, kestliku metsanduse ja biotoorainepõhise tootmise jaoks; — loob programmi „Horisont 2020“raames ELi riikide jaoks ELi biomajanduspoliitika toetusvahendi, et töötada välja riiklikud ja piirkondlikud biomajanduse tegevuskavad; — algatab katsemeetmed biomajanduse arendamiseks maa-, ranniku- ja linnapiirkondades, näiteks jäätmekäitluse või CO2 sidumise valdkonnas; — võtab kasutusele kogu ELi hõlmava seiresüsteemi, et jälgida edusamme kestliku ringbiomajanduse väljakujundamisel; — edendab meie arusaamist biomajanduse konkreetsetest valdkondadest ja teadmusbaasi, kogudes andmeid ning tagades nende parema kättesaadavuse biomajanduse teadmuskeskuse kaudu; — koostab suunised ja edendab häid tavasid küsimuses, kuidas järgida biomajanduses ökoloogilise ohutuse piire.

2.4.

Biomajandus võib pakkuda võimalusi, mis võivad aidata vähendada nii CO2-heiteid kui ka sõltuvust imporditavatest fossiilsetest ressurssidest. Näiteks ELi metsad seovad süsinikku mahus, mis vastab 10 %-le ELi aastasest heitkogusest, pakkudes samas jätkusuutlikult ja püsivalt biomassi taastuvenergia jaoks. Lisaks sellele näitavad hinnangud, et praegu toodetavast 100 000 kemikaalist võib igaüht teoreetiliselt valmistada taastuvatest toorainetest. See ei tähenda, et kõiki neid peaks tootma taastuvatest toorainetest, kuid see on teoreetiliselt võimalik. See võimaldab toota meie igapäevaseid majapidamiskaupu kohalikult ja taastuval viisil ning aitab ühtlasi luua töökohti, eriti maa- ja rannikupiirkondades, ja majanduskasvu Euroopas, kus tehnoloogiline edumaa on endiselt suur. Tööstuse hinnangul võiks 2030. aastaks luua biotoorainel põhinevates tööstusharudes ühe miljoni uue töökoha.

2.5.

Sellegipoolest seisab ELi biomajanduse laiaulatuslikuma innovatsiooni teel endiselt suuri takistusi. Oluline takistus on seotud toote kulupõhise konkurentsivõimega, seda nii võrreldes fossiilsete alternatiivide kui ka sarnaste toodetega, mis on pärit mujalt maailmast. Kulupõhist konkurentsivõimet mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas tehnoloogia valmisoleku määr, tööjõukulu, fossiilkütuste toetused ja amortisatsioon, samuti biotoorainepõhiste toodete vähene turutoetus. Konkurentsivõime probleemi süvendavad raskused rahastusele juurdepääsul innovatiivsete projektide ja tootmisrajatiste puhul ning sageli lõppkasutaja jätkuvalt vähene teadlikkus biotoorainepõhistest toodetest, samuti sektori edendamiseks vajalike oskuste ja koostöösuhete puudumine. Lisaks muutuvad loamenetlused uute biotoorainepõhiste projektide jaoks pikaks ja koormavaks, mis tekitab majandustegevuses osalejatele märkimisväärset õiguslikku ebakindlust ning finantsriske.

3.   Konkreetsed märkused

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni teatise üle, millega ajakohastatakse 2012. aasta biomajandusstrateegiat. Vaja on pikaajalist, järjekindlat ja tõhusat biomajanduse edendamise poliitikat. Siiski ei ole kõnealuse üldise biomajandusstrateegia ja muude olemasolevate poliitikavahendite seos ikka veel automaatne. Seega on biomajandust käsitleva poliitika tõhusa kujundamise võtmeks endiselt poliitikavaldkondade koosmõju kindlakstegemine viisil, milles võetakse arvesse elujõulise toidutööstuse eesmärke, loodusvarade säästvat majandamist, tasakaalustatud territoriaalset arengut maapiirkondades ja kindlat, inimväärset elatist.

3.1.

Kuigi ajakohastatud versioonis püütakse kasutada ELi investeeringuid ja seatakse oluline rõhk biotoorainepõhiste sektorite tugevdamisele ja kasvule investeeringute ja turgude kaasamise kaudu, esineb biomajanduse ettevõtete aitamisel rahaliste vahendite hankimise, turustrateegia, organisatsiooni arendamise ja toote küpsuse saavutamisega nn varase etapi kasvuga seotud lünk (pärast teadus- ja arendustegevuse etappi). Varase etapi kasvu investorid, kes annavad mikro- ja väikesemahulistele tööstusharudele ja idufirmadele nende vajadustest lähtuvat nõu, on riigi ja piirkondlikul tasandil sama vajalikud kui ELi investeeringute kaasamine suurte projektide puhul. Vaja on kõikehõlmavat rahastamismeetodit, et turustada uusi tooteid.

3.2.

Ajakohastatud versioonis tuuakse esile asjaolu, et avaliku ja erasektori koostoime abil võib eri investeeringuallikaid kõige paremini ära kasutada. Sellega seoses on biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte osutunud väga oluliseks, et toetada selliste Euroopa tööstuslike biotoorainel põhinevate taristu- ja väärtusahelate arendamist, mille keskmes on taastuvate ressursside, sealhulgas jäätmete kasutamine.

3.3.

Piisavalt ei keskenduta aga erasektorile ja eelkõige esmatootjatele, st põllumajandusettevõtjatele, metsaomanikele ja nende ühistutele, kellel on kestliku biomajanduse arengus täita märkimisväärne roll; nõuetekohast tähelepanu tuleb pöörata ka VKEdele, mis täidavad toidutarneahelas suurt osa. Sellega seoses võib ÜPPst kujuneda huvitav vahend, millega aidata põllumajandusettevõtjatel, metsaomanikel ja nende ühistutel investeerida rohkem oma tootmisse ja muuta see kestlikumaks.

3.4.

Selles kontekstis on soodsate turutingimuste loomine väga oluline ja käib käsikäes sellega, kui usaldusväärseks peavad tarbijad ostetavate toodete kohta antavat teavet. Tuleks kaaluda teavitamise standardeid ja esimene oluline samm on kehtestada selged kogu ELi hõlmavad biopõhiste toodete standardid, et paremini kaitsta sektoris kokkulepitud standardite usaldusväärsust, vältides samal ajal tarbijate eksitamist ning pakkudes kindlustunnet tööstustarbijatele ja avaliku sektori hankijatele. Palju on veel vaja ära teha, et aidata tarbijatel teha arukate teabevahetusstrateegiate abil teadlikke valikuid.

3.5.

Ajakohastatud strateegiaga tugevdatakse ka laiendamise ideed, kuid selles puudub mõiste „levitamine“. Olemas on teadusandmed ning pikaajaline innovatsioon ja biomajandusstrateegiad peavad käima käsikäes. Alus- ja rakendusuuringud peaksid olema hästi sünkroniseeritud ja aitama kaasa ühiste strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Tähelepanu tuleks pöörata ka kõrge tasemega teadus- ja innovatsioonitaristu või klastrite arendamisele, neile juurdepääsule ja nende hooldamisele. Näiteks maailmatasemel täiemahulise bioprotsessidega seotud tootmise rakendusuuringute keskuste rajamine, kus töötatakse välja uuenduslikke ja jätkusuutlikke lahendusi, võib aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) kasutada ära kõiki teadmisi. Teadmussiirdele aitaksid kaasa tutvustused ja näited. Tutvustused annaksid VKEdele kõikehõlmava pildi olemasolevast tehnoloogiast asjaomases konkreetses biomajanduse valdkonnas.

3.6.

ELi maapiirkondades toimub praegu põhjaliku majandusliku, demograafilise ja institutsioonilise ümberkujundamise protsess. Seetõttu tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu ka taristu ja logistika parandamisele, et edendada olemasolevaid ja uudseid biomassi tarneahelaid, optimeerides ühtlasi loodusvarade säästvat majandamist ning töökohtade ja lisaväärtuse loomist maapiirkondades.

3.7.

Tuleb jätkuvalt rõhutada, et tehnoloogiliselt arenenud seadmete kasutuselevõtmine biomajanduses nõuab paremaid käitamis- ja hooldusoskusi, sealhulgas rohkem info- ja arvutitehnoloogia oskusi, uusi tervise- ja ohutusealaseid koolitusi ning paremat arusaamist keskkonnakaitse aspektidest ja neile tähelepanu pööramist. On väga oluline tagada inimeste oskuste jätkuv arendamine ja kohandamine kogu nende elu jooksul, samuti oskuste nappuse probleemi lahendamine selles kasvavas biomajanduse sektoris. Ajakohastatud strateegias ei ole esitatud teadlaste, innovatsiooni toetavate teenuste, põllumajandusettevõtjate, metsandusettevõtjate, nende ühistute ja muude erasektoris tegutsejate vastastikusi vahetusi ega ühiseid tegevusi, kuid need on teadmiste vahetamise hõlbustamise seisukohalt hädavajalikud.

3.8.

Me ei saa saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke ega leevendada kliimamuutusi, (5) parandamata jääkide, kõrvalvoogude ja jäätmete kasutamist ega edendamata ringmajandust. Koostöö sektorite (toiduainesektor, toiduks mittekasutatavad süsteemid ja maapiirkondade territooriumid) ja mandrite vahel on siinkohal hädavajalik. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata territoriaalsetele ja kohalikele sidemetele (linna- ja maapiirkonnad, maapiirkonnad omavahel ning maa- ja merealad) ning nende panusele kestlikesse biomajanduse väärtusahelatesse ja klastritesse maapiirkondades. Nende sidemete arendamine Kesk- ja Ida-Euroopas on keskse tähtsusega, et aidata neil riikidel kujundada oma strateegilised arengueesmärgid biomassi paremaks töötlemiseks. Kesk- ja Ida-Euroopa piirkond on biomassi poolest rikas tänu ulatuslikule tegevusele põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnas, kus on suured, kuid kasutamata või alakasutatud biomassivarud toidu, sööda, tööstusliku tooraine, biokütuse ja energiakasutuse mõttes. Lisaks ei ole ajakohastatud strateegias piisavalt käsitletud ideed, mille kohaselt on olemasolevate eksperditeadmiste ja suutlikkuse ühendamiseks kõige tõhusamal viisil ning koostoime tugevdamiseks liikmesriikide ja ELi-väliste teadusprogrammide vahel vaja rahvusvahelist koostööd. Lahenduste katsetamise ja levitamise seisukohalt on eriti olulised rahvusvahelised partnerlused.

3.9.

Lõpetuseks tuleks Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkide elluviimisel kasutada maksimaalselt ära turumehhanisme. Neutraalne ja tõhus viis kõigi turul tegutsejate kaasamiseks oleks CO2 heitkoguste ülemaailmne hinnasüsteem. Komitee innustab komisjoni uurima aktiivselt erinevaid teid ja samme ning suhtlema teiste riikidega, et liikuda CO2 heitkoguste ülemaailmse hinnasüsteemi poole. Tõhus ja õiglane ülemaailmne CO2 hinnasüsteem looks ekspordiettevõtjatele maailmaturgudel võrdsemad võimalused ja vähendaks seeläbi investeeringute ja töökohtade leket. Lisaks kõrvaldaks see leebemate kliimanõuete tõttu odavamate importkaupade konkurentsieelise.

---

(1)  https://ec.europa.eu/research/bioeconomy/pdf/ec_bioeconomy_strategy_2018.pdf

(2)  https://www.un.org/development/desa/en/news/population/world-population-prospects-2017.html

(3)  https://sustainabledevelopment.un.org/?menu=1300

(4)  https://ec.europa.eu/research/bioeconomy/index.cfm?pg=policy&lib=strategy

(5)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 45.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi“

(COM (2019) 38 final – 2019/0017(COD))

(2019/C 240/10)

Raportöör: Constantine CATSAMBIS

Konsulteerimistaotlus	11.2.2019, Euroopa Parlament 13.2.2019, nõukogu
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 ja artikkel 304
Täiskogu otsus	19.2.2019
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	25.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	204/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Kõnealuses arvamuses viidatakse Euroopa Komisjoni ettepanekule muuta ELi määrust (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (1) (edaspidi „ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus“). Sellega seoses viidatakse raportööri Stefan Backi 2013. aasta arvamusele NAT/616 meretranspordi heitkoguste kohta, milles käsitleti 2015. aasta ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kavandatud muudatusi, mis hõlmab palju olulisi ettepanekuid, sealhulgas 2015. aasta määruse artiklit 22, mille komisjon vastu võttis ja mille kohaselt vaatab komisjon üleilmse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi osas rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise korral üle ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse ja vajaduse korral teeb ettepaneku muudatuste kohta, et tagada kooskõla selle rahvusvahelise kokkuleppega.

1.2.

Õigupoolest võttis ÜRO Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonna kaitse komitee (MEPC) 2016. aastal vastu MARPOLi konventsiooni muudatused, millega kehtestati õigusraamistik, et luua laevade kütusekulu käsitlev üleilmne andmekogumissüsteem (edaspidi „IMO üleilmne andmekogumissüsteem“), mille kohaselt algasid seirekohustused 2019. aasta jaanuaris.

1.3.

Komisjon rõhutas, et kahe seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi osaline ühtlustamine võiks aidata vähendada laevandusettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust ning samal ajal säiliksid ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse põhieesmärgid. Selle saavutamiseks on komisjon teinud ettepaneku piirduda ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse ühtlustamise puhul mõistete, seireparameetrite ja seirekavade ning vormide ühtlustamisega vastavalt ÜRO IMO üleilmsele andmekogumissüsteemile.

1.4.

ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kavandatud muudatused on alljärgnevad.

1.4.1.

Ettevõtja vahetumise korral tuleb aruandluskohustuste puhul võtta arvesse ÜRO IMO üleilmse andmekogumissüsteemi samalaadseid sätteid. Sellega tagatakse, et samad juriidilised isikud seiravad ja teevad aruandlust ühtmoodi arvutatud aruandeperioodide vältel.

1.4.2.

Parameeter „kaubakogus“jääb kasutusele vabatahtliku seireparameetrina nende ettevõtjate jaoks, kes on nõus esitama veetud kaubakogusel põhinevad arvutused oma laevade keskmise energiatõhususe kohta.

1.4.3.

Praegu kasutatav parameeter „merel veedetud aeg“tuleks asendada ÜRO IMO üleilmse andmekogumissüsteemi mõistega „sõidu kestus tundides“.

1.4.4.

Parameetri „läbitud vahemaa“arvutamisel tuleks võtta aluseks ÜRO IMO üleilmse andmekogumissüsteemi asjakohastes suunistes välja valitud võimalused.

1.4.5.

Seirekavade miinimumsisu tuleks ühtlustada, et võtta arvesse ÜRO IMO suuniseid laevade energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) väljatöötamiseks, välja arvatud need sätted, mis on vajalikud tagamaks, et ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohane seire ja aruandlus hõlmab üksnes ELiga seotud andmeid.

1.4.6.

Samuti tuleb eraldi teha laevade CO2-heite seiret ja aruandlust seoses ELi sadamatega, et stimuleerida olemasolevate meetmete kasutamist liidu sadamates tekitatud CO2-heite vähendamiseks ja suurendada teadlikkust laevanduse tekitatava heite kohta.

1.4.7.

Tuleb säilitada kehtiva seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse sätted, milles käsitletakse andmete tõendamist akrediteeritud kolmandate isikute poolt, et jätkata tööd ELi eesmärgi nimel, mille kohaselt peab otsuste tegemist ELi või ülemaailmsel tasandil toetama usaldusväärse teabe kättesaadavaks tegemisega, mis on ajas võrreldav.

1.5.

IMO üleilmse andmekogumissüsteemi suunistega täieliku ühtlustamise saavutamisega seotud järelejäänud olulised küsimused on peamiselt seotud kontrolliasutuste ja viiside, seireobjektide ja tundliku ärialase teabe avaldamisega. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse ÜRO IMO üleilmse andmekogumissüsteemiga täielikult ühtlustamise eesmärk on saavutada üleilmne ühetaoline kohaldamine, et vähendada lisakoormust, millel on suur mõju eelkõige väikestele ja keskmise suurusega laevandusettevõtjatele, ning vältida kahe erineva süsteemiga ette nähtud topeltaruandluse nõudeid.

2.   Üldised märkused

2.1.

2013. aasta arvamuses (2) seadis komitee küsimuse alla vajaduse sellise käitusteabe ja -andmete järele, mis läheb kaugemale kütusekulu ja heitkoguste ulatusest, ja selle lisaväärtuse, mida tuleb seirata ja mille kohta tuleb aru anda ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse alusel, ja eelkõige vajaduse teabe järele, mis on sätestatud artikli 9 lõigetes d–g, mis puudutab parameetrite seiret üksikreiside kaupa, ja artikli 10 lõigetes g–j, mis puudutab parameetrite seiret kord aastas, ning II lisas, mis puudutab muu (asjakohase) teabe seiret, sest see teave on ärialaselt tundlik ning võivad tekkida küsimused seoses selle teabe kokkuvõtlikul kujul kättesaadavuse väärtuse kohta.

2.2.

Üldiselt säilitab komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse praeguste kavandatud muudatustega oma seisukoha üksiklaevadelt kogutud andmete avaldamise kohta. Kavandatud muudatused on tehnilised kohandused, mis kujutavad endast tehnilisi parandusi parameetrite tasandil. Seega ei kaasne nendega ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse täielik ühtlustamine ÜRO IMO üleilmse andmekogumissüsteemiga, mida on nõudnud ÜRO IMO ja laevandussektor oma avalikes sekkumistes, ning jätkuvalt on lahendamata olulised probleemid. Need puudutavad peamiselt kontrolliasutusi ja viise, seireobjekte ja tundliku ärialase teabe avaldamist.

2.3.

Oma kavandatud muudatusi käsitlevas hinnangus peaks komisjon võtma arvesse asjaolu, et üleilmne laevandussektor on täielikult pühendunud CO2-heite vähendamisele 2030. aastaks vähemalt 40 % võrra, jätkates jõupingutusi, et vähendada heiteid 2050. aastaks 70 % võrra võrreldes 2008. aastaga ning vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks vähemalt 50 % võrra võrreldes 2008. aastaga, kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. ÜRO IMO võttis 2018. aasta aprillis vastu esialgse strateegia, mille läbivaatamine on kavas 2023. aastal, milles sätestatakse raamistik konkreetsete lühiajaliste CO2 vähendamise meetmete ning võimalike keskpikkade ja pikaajaliste meetmete väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks, mille eesmärk on saavutada heitkoguste nõuetekohane vähendamine kokkulepitud aja ja rakendamise ajakavade vältel, mis on kooskõlas ÜRO IMO kokkulepitud CO2-heite vähendamise tegevuskavaga kuni aastani 2050.

2.4.

Arvestades liikmesriikide ja tööstuse poolt tulevasele ÜRO IMO arutelule läbivaatamiseks esitatud ettepanekute arvu ja sisu, näib, et kõik sidusrühmad teevad kõvasti tööd selle nimel, et reguleerida maailma kaubalaevastiku energiatõhusust konkreetse ajavahemiku jooksul, kasutades ÜRO IMO üleilmse andmekogumissüsteemi pakutavat täpset teavet ja andmeid laevade CO2-heidete kohta.

2.5.

Komitee leiab, et kavandatud osaline ühtlustamine viib koormavate ja ebatõhusate topeltseire ja -aruandluse nõueteni, sest aruandluskohustused tulenevad jätkuvalt kahest erinevast süsteemist: piirkondlikust (Euroopa) ja üleilmsest (ÜRO IMO). Sellest tingituna peab laevade puhul täitma seire- ja aruandlusnõudeid, mis tulenevad nii ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusest kui ka ÜRO IMO üleilmsest andmekogumissüsteemist. ELi ja ÜRO IMO aruandevormid on erinevad, mis suurendab töökoormust, halduskoormust ning laeva meeskonna ja meretranspordi kulusid.

2.6.

ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse täielik ühtlustamine ÜRO IMO üleilmse andmekogumissüsteemiga ei täidaks mitte ainult eesmärki luua rahvusvaheliselt ühtlustatud usaldusväärne laevade CO2-heiteid käsitlev andmebaas, vaid see oleks ka kooskõlas Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga, milles püüeldakse sihipärase reguleerimise poole, et saavutada oma eesmärke ja tuua Euroopa majandusele võimalikult soodsalt kasu. Sellega tagatakse ka Euroopa laevastiku jaoks rahvusvahelised võrdsed võimalused. ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse ÜRO IMO üleilmse andmekogumissüsteemiga täielikult ühtlustamise eesmärk on saavutada üleilmne ühetaoline kohaldamine, et vähendada lisakoormust, millel on suur mõju eelkõige väikestele ja keskmise suurusega laevandusettevõtjatele, ning vältida kahe erineva süsteemiga ette nähtud topeltaruandluse nõudeid.

2.7.

ELi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse jaoks on vaja, et komisjon avaldaks saadud andmed koos ettevõtja ja üksikute laevade identifitseerimistunnustega, et neid saaksid kasutada kolmandad isikud. ÜRO IMO korra eesmärk on lihtsalt määrata kindlaks rahvusvahelise laevandussektori CO2-koguheited, et hõlbustada edasisi poliitilisi otsuseid ja täiendavate kasvuhoonegaaside vähendamise meetmete kaalumist. Kuid komisjon soovib avaldada üksikasjalikud (ja ärialaselt tundlikud) andmed ELi/EMP sadamaid külastavate üksikute laevade kohta, mida võidakse väärkasutada. See võib viia laevade ebaõiglase karistamiseni, võib kahjustada konkurentsi ning luua väga ebasoodsaid konkurentsiolukordi ELi laevaomanikele üleilmsel laevandusturul ja ELi sadamaid külastavatele laevadele.

2.8.

Jõustamisel ja rakendamisel oleks soovitatav kasutada olemasolevaid ÜRO IMO lipuriigi ametiasutuste mehhanisme ühtse ja toimiva üleilmse kütusekulu andmete kogumise süsteemi alusel. ÜRO IMO süsteemi alusel on ÜRO IMO-le laevadelt lipuriigi kaudu esitatud teave kolmandate isikute jaoks anonüümne.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Märkida tuleks järgmisi ettepanekuga seotud tehnilisi teemasid. Artikli 21 punkti f alusel peab Euroopa Komisjon jätkuvalt tegema avalikult kättesaadavaks reiside jooksul tekkinud keskmise aastase kütusekulu ja CO2 heitkoguse läbitud vahemaa ja veetud lasti kohta. See näib olevat vastuolus ettepaneku uue muudetud sättega artikli 9 lõike 1 punktis f (uus), milles sätestatakse, et mis tahes kaubakoguse seire (reiside kaupa) on vabatahtlik, sest kaubakogust käsitlev kavandatud muudatus on ainult vabatahtlik seireobjekt ja seetõttu ei ole seda ühtlustatud ÜRO IMO üleilmse andmekogumissüsteemiga. Lisaks, hoolimata asjaolust, et laeva täiskandevõime tonnaaž on lisatud ettepaneku artikli 3 punkti p ja artikli 11 lõike 3 punkti a alapunkti xi, näib, et seda mõõtu ei ole integreeritud järjepidevalt kõikidesse ettepaneku artiklitesse ja seda võib tõlgendada komisjoni poolse usalduse puudumisena ÜRO IMO üleilmse andmekogumissüsteemi tõhususe suhtes.

3.2.

Muudatused ettepaneku artikli 11 lõikes 2 ja artiklis 3 punkti d ettevõtja vahetumise kohta on teretulnud, sest nendega kehtestatakse nüüd endise omaniku vastutus, mida oli väga vaja juhtude puhul, kus ettevõtja vahetumine on toimunud aruandeperioodil. Mõisted „ettevõtja“ja „aruandeperiood“ning seire- ja aruandluskohustuste määramine ettevõtja vahetumise korral on nüüd rohkem kooskõlas IMO üleilmse andmekogumissüsteemi samalaadsete sätetega. Sellest hoolimata ei näi uus kehtestatud kirjeldus olevat piisavalt täpne, et reguleerida „vana“ja „uue“ettevõtja vahelist suhet. Maksimaalse õigusliku selguse jaoks võiks uus omanik olla õiguslikult vastutav alates päevast, mil jõustub vahetuse lõpuleviimine. Kavandatavat artikli 11 lõiget 2 (uus) võiks muuta järgmiselt: „2. Ettevõtja vahetumise korral esitab varasem ettevõtja komisjonile ja asjaomase lipuriigi ametiasutustele võimalikult ruttu pärast vahetumise lõpuleviimise päeva, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast seda päeva, aruande, milles hõlmatakse heitearuandega samu andmeid, kuid kajastatakse üksnes ajavahemikku, mille jooksul tegevus toimus tema vastutusel. Uus ettevõtja tagab, et iga laev täidab kõnealuse määruse nõudeid vahetuse lõpuleviimise päevast alates.“

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Meretranspordist pärit heide“(ELT C 67, 6.3.2014, lk 170).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtne turg muutuvas maailmas: ainulaadne väärtus, mis vajab poliitilise tahte kinnitamist““

(COM(2018) 772 final)

(2019/C 240/11)

Raportöör: Gonçalo LOBO XAVIER

Kaasraportöör: Juan MENDOZA CASTRO

Konsulteerimistaotlus	komisjon, 18.2.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	153/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni tugevat sõnumit ühtse turu tugevdamise ning kõigi liikmesriikide ja kodanike pühendumise vajaduse kohta. Ühtne turg nõuab inimeste ootuste ja kooskõlastatud poliitika vahelist tasakaalu, et kohandada Euroopat globaliseerumisest, uutest suundumustest ja tehnoloogia arengust tulenevate erinevate probleemidega.

1.2.

Komitee nõuab ühtset turgu, mis oleks kõigile liikmesriikidele ühesugune ja mida tuleb mõista kui võimalust kinnitada Euroopa väärtusi, põhiõigusi ning kohustusi saavutada kõigi liikmesriikide ja kodanike edu ja heaolu.

1.3.

Sujuv, kuid konkreetne integratsiooniprotsess on väga kaalukas põhjus, miks vältida protektsionismi, individualismi ja äärmuslike ühiskondade ohtu ning nendega võidelda. Liikmesriike ja kodanikke tuleb paremini teavitada ühtse turu peamistest saavutustest.

1.4.

Leidub häid näiteid selle kohta, kuidas Euroopa kodanikud saavad ühtsest turust kasu, sõltuvalt eri osalejate jõupingutustest ja pühendumusest. Sellised väärtused nagu vabadus, majanduskasv, demokraatia, rahu, teadus ja innovatsioon, poliitiline stabiilsus, tarbijad ja sotsiaalsed õigused peavad 60 aastat tagasi alanud protsessi tulemusena juba peegelduma kodanike hoiakutes. Nende väärtuste saavutamise raskusi ei tohi unustada, vaid need peaksid olema õppetunnid edasiseks.

1.5.

Komitee kordab oma toetust riigiabi piiramisele ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu võitlemisele, rõhutades Euroopa ettevõtjate raskusi, kui nad konkureerivad maailmaturul oligopolide või monopolidega, mis on teatavatel juhtudel riigi omandis.

1.6.

Komitee rõhutab ka ühtse turu olulist rolli vahendina, millega edendada ambitsioonikamat Euroopa tööstusstrateegiat, millel on selged eesmärgid aastaks 2030. Kaasavam ja laiahaardelisem ühtse turu integreerimine tõelise Euroopa tööstusstrateegia raames peaks olema ka järgmise Euroopa Komisjoni peamine prioriteet, mille keskmes on suuremad investeeringud innovatsiooni ja tehnoloogiasse ning paindlikum ja sõbralikum reguleeriv raamistik ülemaailmsel tasandil konkureerimiseks, unustamata eluterve ülemaailmse konkurentsi eeskirjade ja jätkusuutlike menetluste järgimist.

1.7.

Komitee kordab oma üleskutset arendada Euroopa Liidu sotsiaalset mõõdet, eesmärgiga edendada kvaliteetsete töökohtade loomist, parandada oskusi ja teadmisi, suurendada sotsiaalseid investeeringuid, arendada sotsiaalmajandust, rõhuasetusega sotsiaalselt vastutustundlikel ettevõtetel, ning välistada vaesus, ebavõrdsus, diskrimineerimine ja sotsiaalne tõrjutus, pöörates erilist tähelepanu noorte kaasamisele ühiskonda. Komitee peab asjakohaseks rakendada sotsiaalpoliitikat, et tegeleda selle olukorraga, mis põhjustab rahulolematust ELiga, suurenenud populismi ja ksenofoobia levikut elanikkonna rühmades.

1.8.

Komitee märgib, et vaatamata tohututele jõupingutustele ühtse turu eeskirjade rakendamiseks ja kohaldamiseks, osutavad faktid, (1) et riiklikud meetmed võivad panna ebaproportsionaalse koormuse kodanikele ja ettevõtetele. Komitee jaoks on esmatähtis kutsuda liikmesriike üles neid tavasid vältima.

1.9.

Komitee on aastate jooksul toetanud digitaalmajandust, teades, et ühtse turu tulevik on sellega seotud. Komitee nõustub komisjoniga, et isikuandmete kaitse üldmäärus (2) on hädavajalik, et tagada usaldus isikuandmete ühtse turu vastu, kuid tarbetu koormuse ja arusaamatuste vältimiseks on parema, selge ja sõbraliku raamistiku jaoks vaja täiendavaid meetmeid. Samuti on ülitähtis suurendada liikuvust, et parandada kasvavat teenuste sektorit, millel on tohutu tähtsus majanduskasvu ja uute töökohtade jaoks. Arenev teenustesektor ja kasvav pädevuste nappus nõuavad paremini toimivat ühtset turgu.

1.10.

Komitee toetab eesmärki luua raamistik, mis võimaldab üleminekut ringmajanduse mudelile, ning kordab, et pikaajalise lähenemisviisiga usaldusväärne süsteem kestliku majanduskasvu rahastamiseks on võtmetegur, mis aitab taastada usalduse turgudel ja ühendada säästud kestlike investeeringutega.

1.11.

Komitee väljendab heameelt nähtavate edusammude üle Euroopa stabiilsusmehhanismi muutmisel Euroopa Valuutafondiks, mis võib pakkuda likviidsust ettevaatusabinõuna, vähendades seeläbi tingimuslikkuse programme. Finantssüsteemi tulevaste ohtudega võitlemiseks toetab komitee aga liikmesriikidevahelise konsensuse leidmist tugeva pangaliidu lõpuleviimise küsimuses. Täielikult integreeritud finantsturgude ja kapitaliturgude liidu saavutamine peaks samuti päevakorras olulisel kohal olema.

2.   Taust

2.1.

Ühtse turu strateegia, (3) kapitaliturgude liidu (4) ja digitaalse ühtse turu strateegia (5) näol on komisjon viimase nelja aasta jooksul esitanud ambitsioonika ja tasakaalustatud meetmete paketi, et tugevdada ühtset turgu ja muuta see õiglasemaks.

2.2.

Mitu ettepanekut on juba vastu võetud, kuid nendes strateegiates esitatud 67 ettepanekust 20 suhtes peavad Euroopa Parlament ja nõukogu veel kokku leppima.

2.3.

Märtsis 2018 kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama ülevaate olemasolevate õigusaktide rakendamise, kohaldamise ja jõustamise seisust ning hinnangu täielikult toimiva ühtse turu järelejäänud takistuste ja selle väljavaadete kohta.

2.4.

Kõnealune teatis võetakse vastu koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga (6) ja Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaatega (7).

2.5.

Digitaalse ühtse turu strateegia raames on komisjon esitanud mitu algatust, et kõrvaldada e-kaubanduse suurimad tõkked. Neist on juba vastu võetud algatused asukohapõhise tõkestamise, (8) postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste, (9) e-kaubanduse käibemaksu (10) ja tarbijakaitsealase koostöö kohta (11).

2.6.

Veebiplatvormidest on saanud olulised osalejad ühtsel turul, mis võimaldab rohkem kui ühel miljonil ettevõtjal jõuda klientideni kogu liidus. Komisjon esitas ettepaneku ettevõtjate platvormide tavadega seotud uute ühtlustatud eeskirjade kohta, (12) milles Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid poliitilisel tasandil kokku veebruaris 2019.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee toetab komisjoni tugevat sõnumit ühtse turu tugevdamise kohta, mis on Euroopa integratsiooniprotsessi oluline saavutus ja põhielement. Ühtne turg peaks olema Euroopa heaolu nurgakivi.

3.2.

Euro kasutuselevõtt ja Schengeni leping olid ühtse turu väljakujundamiseni viiva teekonna määravad pöördepunktid. Samal ajal on liikmesriikide vahel jätkuvalt erinevusi, millega tuleb tegeleda. Olukorra muutmiseks ja ühtehoidmise tagamiseks on vaja kõigilt liikmesriikidelt tugevat pühendumist.

3.3.

Ühtne turg eeldab tasakaalu inimeste ootuste ja kooskõlastatud poliitika vahel, et täita püsiv vajadus kohandada Euroopat globaliseerumisest, uutest suundumustest, tehnoloogia arengust ja digiüleminekust tulenevate erinevate probleemidega.

3.4.

Ühtne turg, mis pakub juurdepääsu rohkem kui 512 miljonile tarbijale, on selge kordaminek: enam kui 80 % tööstustoodete puhul on eemaldatud õiguslikud tõkked ühiste eeskirjade vastuvõtmise teel, kuid seda protsessi ei tohi pidada enesestmõistetavaks. Liikmesriikide võetud kohustuste erinevus ja vajadus asjakohaste õigusaktide parema rakendamise järele peavad olema poliitikas esikohal. Ühtset turgu tuleb kohaldada ka veebimüügile.

3.5.

Komisjoni tõdemus, et on vaja kokku leppida seadusandlikes ettepanekutes ja jõuda sõnadest tegudeni, on hea märk. Liikmesriigid peavad mõistma, et protsess käib edasi iga päev.

3.6.

Ühtse turu täielikku integreerimist ei saavutata kunagi, kui liikmesriigid ei mõista protsessi tegelikku väärtust ega teavita sellest oma kodanikke. Tipp-poliitikud peavad saavutusi esile tõstma, edastades positiivse sõnumi rahva heaolust.

3.7.

Euroopa projekt põhineb rahul, õitsengul ja sotsiaalsel arengul. Euroopa mõõtme puudumise hind peab olema meenutuseks silme ees kahtlejate jaoks. Euroopa kodanikud peavad väärtustama saavutusi ja võtma protsessis aktiivse rolli, et vältida arusaamatusi ja radikalismi. Ühtse turu protsess on aidanud kaasa Euroopa arengule ja seda võib kasutada hea näitena Euroopa väärtuste edendamisel.

3.8.

Ei saa olla ühtset turgu, kui sellel müüakse kahesuguse kvaliteediga tooteid, st sama kaubamärgi all müüdavaid tooteid müüakse hiljuti ELiga ühinenud riikides teistsuguse kvaliteediga (toormaterjali kvaliteet on halvem), võrreldes juba pikka aega ELi kuulunud riikides müüdavate toodetega. Komitee peab seda tava vastuvõetamatuks.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Ühtne turg kui Euroopa väärtustest ja saavutustest teavitamise vahend

4.1.1.

Komitee leiab, et ühtse turu saavutustest paremaks teavitamiseks tuleb kasutada ühist keelt. Väärtustada tuleks fakte, näiteks kodanike liikuvus vaba aja veetmise ja tööalastel eesmärkidel, finantsteenused või isegi sotsiaalsed aspektid seoses turvalisuse ja töövõimalustega või tarbijakaitse.

4.1.2.

Komitee on seisukohal, et Euroopa arendamise protsessi vähestel õõnestajatel on narratiiv. Seda narratiivi toetab liikmesriikidevaheliste erinevuste ja üksikute faktide avaldamine, mis ei anna edasi ühtse turu täielikku tegelikkust. Selliseid sõnavõtte on kodanike seas väga tähtis vältida ja nendega võidelda, lihtsalt seetõttu, et integratsioonimeetmed on väga dünaamilised ja kulgevad eri kiirusel. Tuleb rõhutada lõpptulemust ning prioriteet peab olema vajadus vältida ebavõrdsust eri tasanditel (majanduslikul, sotsiaalsel, hariduslikul jne).

4.2.   Rohkem kasu ja võimalusi kodanikele

4.2.1.

ELi konkurentsipoliitikal ja ELi tarbijapoliitikal on ühtse turu arengus olnud oluline roll. Et tarbijad saaksid ühtsest turust kasu, peaks see toimima tõhusalt ja tarbijad peaksid saama usaldada kaupu ja teenuseid, pakutagu neid siis veebis või väljaspool, kas kohalikul tasandil või teise liikmesriigi poolt. Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtjad täidavad konkurentsi- ja tarbijakaitse eeskirju ning et konkurente ei diskrimineerita tarbijate heaolu kahjustades.

4.2.2.

ELi konkurentsipoliitika, mida tunnustatakse üle ilma, on täitnud ühtse turu arengus olulist rolli. Nagu komitee on aastate jooksul rõhutanud, on riigiabi piiramine ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastane võitlus muutnud ELi turu dünaamiliseks ning andnud kasu tarbijatele ja ettevõtjatele.

4.2.3.

Konkurentsieeskirjade raames peavad ka internetimüüjad austama ühtset turgu, samuti tuleb kindlaks määrata rahvusvaheliste äriühingute positsioon.

4.3.   Kasu ettevõtjatele

4.3.1.

Ühtne turg pakub ettevõtjatele eeskirjadel põhinevat, avatud ja mitmepoolset kauplemissüsteemi, tagades juurdepääsu rahvusvahelistele väärtusahelatele.

4.3.2.

Kapitaliturgude liidu eesmärk on kaasata Euroopa kapitali ning suunata see kõigisse ettevõtetesse, taristutesse ja pikaajalistesse jätkusuutlikesse projektidesse, turgutades sel viisil tööhõivet (13).

4.3.3.

Kuid käia on veel pikk tee: Euroopa ettevõtted toetuvad pangalaenudele palju rohkem kui USA ettevõtted.

4.3.4.

Ühtse turu ulatus tähendab seda, et liidul on võimalik kujundada reeglitel põhinevat avatud ja mitmepoolset kauplemissüsteemi. Kolmandate riikide ettevõtjad peavad ühtsele turule juurdepääsu saamiseks järgima liidu õigusakte, sealhulgas tervishoiu, keskkonna, toidu- ja tooteohutuse ning tarbijakaitse valdkonnas.

4.3.5.

Komitee rõhutab raskusi, millega Euroopa ettevõtjad kokku puutuvad, kui nad konkureerivad maailmaturul oligopolide või monopolidega, mis on teatavatel juhtudel riigi omandis. Sellekohaseid näiteid leidub raudteesektori, õhutranspordi, tuulikute tornide jms valdkonnas, kus Euroopa ettevõtted seisavad vastamisi terava konkurentsiga (kolmandatest riikidest, eelkõige Hiinast).

4.4.   Sotsiaalne mõõde

4.4.1.

Komitee on juba kutsunud komisjoni üles arendama ELi sotsiaalset mõõdet eesmärgiga edendada kvaliteetsete töökohtade loomist, parandada oskusi ja teadmisi, suurendada sotsiaalseid investeeringuid ja arendada sotsiaalmajandust ning välistada vaesus, ebavõrdsus, diskrimineerimine ja sotsiaalne tõrjutus, pöörates erilist tähelepanu noorte kaasamisele ühiskonda.

4.4.2.

Millegipärast arvatakse, et töötajad on palju kaotanud majanduskriisis, mille tagajärjel on süvenenud tööpuudus, vaesus ja stagnatsioon või vähenenud reaalpalk ja kärbitud sotsiaaltoetusi. Komitee peab asjakohaseks rakendada sotsiaalpoliitikat, et tegeleda selle olukorraga, mis põhjustab rahulolematust ELiga, suurenenud populismi ja ksenofoobia levikut elanikkonna rühmades. Kuigi kriisi tagajärjed ei ole kaugeltki möödas, selgub Euroopa Ametiühingute Instituudi uuringust, (14) et üheksa ELi liikmesriigi töötajad teenisid 2017. aastal vähem kui 2010. aastal. Komitee tuletab meelde, et kuues ELi liikmesriigis puudub kohustuslik miinimumpalk ning teistes on see väga madal (15).

4.4.3.

Komitee tunnustab edusamme Euroopa ligipääsetavuse akti kohandamisel, millega toetatakse puuetega inimeste õigusi ja innustatakse liikmesriike tegutsema ülevõtmisetapis ambitsioonikalt ja tasakaalustatult. Komitee kutsub järgmist komisjoni üles koostama Euroopa sotsiaalmajandussektori tegevuskava, mis tagaks võrdsed võimalused sotsiaalsetele ettevõtetele ja edendaks selle sektori arendamist.

4.5.   Ühtse turu eeskirjade tõhusam rakendamine ja kohaldamine

4.5.1.

Komitee märgib, et vaatamata tohututele jõupingutustele ühtse turu direktiivide rakendamiseks, osutavad faktid, (16) et riiklikud meetmed võivad panna ebaproportsionaalse koormuse kodanikele ja ettevõtetele (17). Seda peavad liikmesriigid eraldi käsitlema ja uued vahendid selle vältimise peavad olema esmatähtsad.

4.5.2.

Komitee rõhutab, et viimased andmed ELi õigusaktide rakendamise kohta ei ole alati olnud julgustavad, mistõttu on vaja liikmesriikide suuremat pühendumist.

4.6.   Ühtse turu võimaluste täielik kasutamine

4.6.1.   Digitaalne ühtne turg ja teenustemajandus

4.6.1.1.

Komitee on juba aastaid toetanud digitaalmajandust, teades, et ühtse turu tulevik on sellega seotud (18).

4.6.1.2.

Sel põhjusel peab komitee tervitatavaks poliitilist kokkulepet (19) esimese Euroopa digitaalse programmi 2021–2027 kohta, (20) mille kogueelarve on 9,2 miljardit eurot Euroopa ühiskondade ja majandussüsteemide digiülemineku kujundamiseks ja toetamiseks, tagades digitaalsete tehnoloogiate laialdase kasutamise ja juurutamise kogu majanduses ja ühiskonnas, et tugevdada Euroopa tööstusliku tehnoloogia juhtpositsiooni.

4.6.1.3.

Kuna teenustemajandus annab üha suurema panuse ELi majandusse tervikuna (21) ja töökohtade loomisesse ELis, tuleb rohkem kui kunagi varem selle sektori potentsiaali täielikult kasutada, pidades eelkõige silmas, et selle sektori kasumiprognoos on märkimisväärne (22).

4.6.2.   Euroopa andmemajandus

4.6.2.1.

Ühtse turu peamine väljakutse on rajada Euroopa-põhine andmete ökosüsteem, mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu ning suure konkurentsivõime seisukohalt asendamatu praeguses maailmas, kus toimuvad põhjalikud muutused ning USA ja Aasia pakuvad tugevat konkurentsi. Ühenduvuse ja talletamisvõimaluste edendamiseks on kogu maailmajaos tarvis avaliku ja erasektori investeeringuid taristusse (23).

4.6.2.2.

Komitee nõustub komisjoniga, et isikuandmete kaitse üldmäärus (24) on hädavajalik, et tagada usaldus isikuandmete ühtse turu vastu, (25) kuid kavandatud eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevat määrust (26) tuleb täpsustada, et tagada põhiõiguste harta ja inimõiguste kohaldamine (artiklid 5, 8 ja 11), samuti võimalikud piirangud, mida võidakse kehtestada riiklike õigusaktidega (27).

4.6.3.   Ringmajandus ja kestlik rahastamine

4.6.3.1.

Komitee toetab eesmärki luua raamistik, mis võimaldaks üleminekut ringmajanduse mudelile, mis hõlmab toodete kogu elutsüklit (28).

4.6.3.2.

Kestliku majanduskasvu rahastamine pikas plaanis on väga oluline, et taastada usaldus turgude vastu ning ühendada säästmine ja kestlikud investeeringud. ELi sellekohane tegevuskava (29) peab edendama kestlikku, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, täielikku ja tulemuslikku tööhõivet ning inimväärset tööd kõigile (kestliku arengu eesmärk nr 8) (30).

4.6.4.   Toote- ja teenuseturud

4.6.4.1.

Standardimismudel asetab ELi maailmas juhtpositsioonile. Komitee tõstab esile komisjoni tegevust selles valdkonnas. Euroopa standardite kogu ühtsus ja järjepidevus tagatakse tänu aluspõhimõttele „üks standard, üks test – tunnustatud kogu Euroopas“. See tagab ettevõtjatele investeeringud ning annab neile õigusliku ja rahalise kindlustunde (31).

4.6.4.2.

Paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“eesmärk on kiirendada, kujundada ja tugevdada ELi majanduse üleminekut puhtale energiale, säilitades samas majanduskasvu ja töökohtade loomise olulised eesmärgid (32).

4.6.4.3.

Pärast neljandat raudteepaketti (2013) (33) näitab kuues raudteeturu seirearuanne, (34) et ELi raudteevõrgu kogupikkus on suurenenud.

4.6.4.4.

„5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (35) käsitleb ühte kõige olulisemat digitaalmajanduse ja ühiskonna elementi. 2020. aastast osutatakse kaubanduslikke teenuseid. Komitee leiab, et määravateks teguriteks saavad 5G taristuga seotud avaliku ja erasektori partnerluse raames elluviidavate projektide edu teadusuuringute etapis ning fronthaul-võrkude integreerimine tagasiühenduse (backhaul) andmesidevõrkudega kõrgjõudlusega ümberlülituspunktide rajamise, heterogeensete ühenduste ja pilvandmetöötluse teel, kasutades erinevaid internetiteenuse pakkujaid (36).

4.6.5.   Integreeritumad kapitaliturud ja täielik pangandusliit

4.6.5.1.

Finantskriisi tagajärjel vastu võetud meetmete tagajärjel on Euroopa pangad nüüd paremini valmis tulema toime tulevaste turbulentsidega. Komitee avaldab heameelt nähtavate edusammude üle Euroopa stabiilsusmehhanismi muutmisel Euroopa Valuutafondiks, mis võib pakkuda likviidsust ettevaatusabinõuna, vähendades seeläbi tingimuslikkuse programme. Finantssüsteemi tulevaste ohtudega võitlemiseks toetab komitee aga liikmesriikidevahelise konsensuse leidmist tugeva pangandusliidu loomisel, keskendused meetmetele, mis võivad kodanike ja ettevõtjate usaldust suurendada.

4.6.6.   Halduskoormuse vähendamine ja maksukohustuse täitmise lihtsustamine

4.6.6.1.

ELi nüüdisaegsed äriühinguõiguse normid on ühtse turu jaoks väga olulised. Selles mõttes pakub Euroopa äriühinguõiguse pakett terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on tasakaalustada ja kaitsta kõigi sidusrühmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, vähemusaktsionäride, võlausaldajate ja töötajate õigustatud huve ja vajadusi (37).

4.6.6.2.

Nõukogu ühehäälsuse nõue muudab ühiste eeskirjade vastuvõtmise maksustamise teatavates aspektides raskemaks. Eriti käib see äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ja ühtse ELi käibemaksu kohta. Komitee toetab ka käibemaksureformi paketti (38).

4.6.7.   Säästev liikuvus

4.6.7.1.

Kümnest küsitletud Euroopa autojuhist neli (39) ütlesid, et eeldatavasti ostavad nad järgmisena elektriauto. Keskkonnahoidlike autode standardid ja elektrisõidukite stiimulid aitavad Euroopa autotootjatel püsida konkurentsivõimelisena kiiresti elektrisõidukitele ülemineval maailmaturul.

4.6.7.2.

Komitee peab kiiduväärseks Euroopa akuliidu algatust kui head näidet Euroopa strateegilisest väärtusahelast. Siiski tuleb palju rohkem pingutada, sest Euroopa margid jäävad massiturule mõeldud laetavate sõidukite võidujooksus Aasia ja USA tootjatest kaugele maha.

4.7.   Edasised sammud

4.7.1.

Vajaduse korral tuleb Euroopa poolaasta protsessi kasutada ühe vahendina tõhusamal ja kiiremal liikumisel parema ühtse turu poole.

4.7.2.

Liikmesriigid saavad kasu kodanikuühiskonna ootustel põhinevast kaasavamast dialoogist. Euroopa poolaasta on osa sellest dialoogist ning liikmesriikide suutlikkus saada kasu „riigipõhistest soovitustest“, mis võivad parandada – mitte peale suruda – riiklikke reforme, näib olevat oluline samm edu saavutamisel ja ühiskonna kaasamisel.

4.7.3.

Jõupingutused ühtse turu saavutuste toetamiseks peavad olema omal kohal kõigi liikmesriikide poliitikas ja kohustustes, milles osalevad kodanikud ja kuhu kaasatakse ühiskonnad. On väga oluline tagada, et tõhus suhtlus kodanike vahel ja „ühtsel turul põhinev Euroopa projekt“oleksid liikmesriikide prioriteedid. Seda tehes aitavad Euroopa juhid vältida ekstremismi ja radikaalseid meetmeid ühtse turu vastu.

4.7.4.

Komitee suhtub toetavalt komisjoni üleskutsetesse Euroopa Ülemkogule, eriti nõudesse tagada, et nõukogu teeks kiirelt koostööd Euroopa Parlamendiga, et kiita esimesel võimalusel heaks ühtse turu strateegia raamesse kuuluvad seadusandlikud algatused, digitaalne ühtne turg ning kapitaliturgude liit ja pangandusliit (40).

---

(1)  COM(2018) 772 final, peatükk 2.1.

(2)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(3)  COM(2015) 550 final, ELT C 177, 18.5.2016, lk 1.

(4)  COM(2015) 468 final, ELT C 133, 14.4.2016, lk 17.

(5)  COM(2015) 192 final, ELT C 71, 24.2.2016, lk 65.

(6)  COM(2018) 770 final.

(7)  COM(2018) 771 final.

(8)  Määrus (EL) 2018/302.

(9)  Määrus (EL) 2018/644.

(10)  Direktiiv (EL) 2017/2455.

(11)  Määrus (EL) 2017/2394.

(12)  COM(2018) 238 final.

(13)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 117.

(14)  Benchmarking Working Europe 2018.

(15)  Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus.

(16)  COM(2018) 772 final, peatükk 2.1.

(17)  Nt Prantsusmaa algatus https://ue.delegfrance.org/suppression-de-sur-transpositions.

(18)  ELT C 71, 24.2.2016, lk 65; ELT C 440, 6.12.2018, lk 57; ELT C 75, 10.3.2017, lk 119; ELT C 125, 21.4.2017, lk 51; ELT C 288, 31.8.2017, lk 1; ELT C 81, 2.3.2018, lk 102.

(19)  IP/19/528.

(20)  COM(2018) 434 final, ELT C 62, 15.2.2019, lk 292.

(21)  Teenustesektor on praegu ELi kõige olulisem sektor, mis moodustab ligikaudu 75 % ELi SKPst.

(22)  Vt COM(2018) 772 final: komisjoni teatis „Ühtne turg muutuvas maailmas“, punkt 3.4.

(23)  ELT C 345, 13.10.2017, lk 130.

(24)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(25)  ELT C 229, 31.7.2012, lk 90.

(26)  COM(2017) 10 final.

(27)  ELT C 345, 13.10.2017, lk 138.

(28)  ELT C 230, 14.7.2015, lk 91.

(29)  COM(2018) 97 final; ELT C 62, 15.2.2019, lk 73; ELT C 62, 15.2.2019, lk 103; ELT C 62, 15.2.2019, lk 97.

(30)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 73.

(31)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 17.

(32)  ELT C 246, 28.7.2017, lk 64.

(33)  ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(34)  COM(2019) 51 final.

(35)  COM(2016) 588 final.

(36)  ELT C 125, 21.4.2017, lk 74.

(37)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 24.

(38)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 40.

(39)  https://www.euractiv.com/section/electric-cars/opinion/dont-let-european-automakers-lose-the-race-to-electrification.

(40)  COM(2018) 772 final.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava““

(COM(2018) 795 final)

(2019/C 240/12)

Raportöör: Tellervo KYLÄ-HARAKKA-RUONALA

Konsulteerimistaotlus	komisjon, 18.2.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	210/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava üle ning kutsub üles seda kiiremas korras rakendama, arvestades tehisintellekti arendamises ja kasutuselevõtus toimuvat kiiret arengut väljaspool ELi. Ülemaailmses konkurentsis edu saavutamiseks peab EL olema innovatsiooni ja investeeringute vallas esirinnas, järgides inimeste kontrollil põhinevat käsitust ning tehisintellekti usaldusväärsuse põhimõtet.

1.2.

Komitee rõhutab, et tehisintellekti arendamisse ja kasutamisse tuleb kaasata kodanikuühiskonna osalejad, sealhulgas ettevõtted, töötajad ja tarbijad. Tehisintellekti strateegia rakendamisel tuleb pöörata asjakohast tähelepanu sellele, kuidas tehisintellekti pakuvatavaid võimalusi kogu ühiskonna jaoks võimalikult palju ära kasutada.

1.3.

Komitee toetab algatusi eraldada tehisintellektiga seotud innovatsioonile, taristule, haridusele ja koolitusele ELi rahastamisvahenditest rohkem rahalisi vahendeid. Samuti ergutab komitee liikmesriike astuma ühiste eesmärkide suunas vajalikke samme.

1.4.

Selleks et suurendada tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu erasektoris, nõuab komitee soodsat ettevõtluskeskkonda, sealhulgas võimaldavat ja stabiilset poliitilist ja reguleerivat raamistikku, mis stimuleerib tehisintellekti innovatsiooni ja investeeringuid ning võtab arvesse VKEde, idufirmade ja kasvufirmade erivajadusi.

1.5.

Komitee peab äärmiselt oluliseks tagada andmete kvaliteet, kättesaadavus, juurdepääsetavus, koostalitlusvõime ja sujuv liikumine ühtsel turul, tagades seejuures andmekaitse ja eraelu puutumatuse. Komitee nõuab tungivalt avalikele andmetele juurdepääsu hõlbustamist ning kutsub üles looma soodsaid tingimusi Euroopa digiplatvormide loomiseks.

1.6.

Komitee kiidab heaks piiriülest koostööd, partnerlused ja võrgustikke käsitlevad algatused, et edendada innovatsiooni ja tehisintellekti kasutuselevõttu, ning toonitab ühiskonna eriosalejate laiapõhjalise koostöö tähtsust.

1.7.

Komitee kutsub liikmesriike üles kohandama oma haridussüsteeme uute oskuste nõudlusega. See nõuab reformide elluviimist alates algkoolidest kuni ülikoolideni. Lisaks on vajalik elukestev ja pidev õpe, mis leiab üha enam aset töö raames. Sotsiaaldialoog on tööga seotud muutuste ja vajaduste prognoosimisel väga oluline.

1.8.

Tehisintellektiga seotud struktuurilisi muutusi silmas pidades on komitee pidanud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite suurendamist sammuks tõelise Euroopa üleminekufondi suunas, et aidata hallata digiüleminekut.

1.9.

Komitee rõhutab, et tehisintellekti tuleb arendada ja kasutada kooskõlas ELi väärtustega ning tarbijakaitset, tööõigust ja ettevõtlust käsitlevate õigusaktidega. Kodanikuühiskonna esindajad ja sotsiaalpartnerid peavad olema kaasatud tehisintellektiga seotud poliitika ja meetmete väljatöötamisse. Tehisintellekti kohta teadmiste andmist on vaja ka inimeste usalduse suurendamiseks.

1.10.

Kuna tehisintellekt peab teenima kogu ühiskonda ning arvestama samal ajal majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte, soovitab komitee, et EL võtaks tehisintellekti tulevast arengut suunava lähenemisviisina vastu kestliku arengu raamistiku. Komitee nõuab ka tehisintellekti jätkusuutlikku rakendamist organisatsioonide seas, sealhulgas nõuetekohast teavitamist ja konsulteerimist.

2.   Üldised märkused

2.1.

Pärast Euroopa tehisintellekti strateegia avaldamist 2018. aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega välja tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava, mille eesmärk on saada nii Euroopa kui ka riikide tasandil võetavatest meetmetest ja eriti investeeringutest võimalikult palju kasu ning tagada ELi toimetulek ülemaailmses konkurentsis.

2.2.

Kooskõlastatud kavas tehakse ettepanek võtta ühismeetmeid neljas valdkonnas: kasvatada investeeringuid, toetada andmete kättesaadavust ja juurdepääsetavust, arendada talente ja oskusi ning suurendada usaldust. Samuti kutsutakse kooskõlastatud kavas liikmesriike üles töötama oma riiklikud tehisintellekti strateegiad välja 2019. aasta keskpaigaks.

2.3.

Komitee tunneb heameelt kooskõlastatud kava kui olulise sammu üle strateegia rakendamist soodustada. Oma märkused strateegia kohta on komitee esitanud varasemas arvamuses (1). Ka on komitee esitanud arvamuse digitaalse Euroopa programmi kohta (2). Lisaks on komitee koostanud omaalgatuslikud arvamused tehisintellekti erinevate aspektide kohta (3) ning mitu muud tehisintellektiga seotud arvamust.

2.4.

Komitee peab oluliseks näha rakendusmeetmed ette nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, arvestades et ELi ja liikmesriikide pädevused on poliitikavaldkonniti erinevad. Samuti on vaja koostööd ja koordineerimist, et tulemusi ja tõhusust ELi kui terviku seisukohast suurendada. Komitee kutsub kõiki liikmesriike üles astuma vajalikke samme ühiste eesmärkide suunas, võttes samas arvesse eri riikides valitsevaid erinevaid tingimusi.

2.5.

Lisaks eri tasandite poliitikakujundajate koostööle ja koordineerimisele on koostööd vaja ka kõigi ühiskonna osaliste vahel. Seda on tarvis, et vältida tegevuses ebakõlasid, kattuvusi ja lünki ning suurendada seega meetmete tõhusust ja mõju.

2.6.

Komitee nõuab strateegia kiiret rakendamist, kuna väljaspool ELi tehakse tehisintellekti arendamises ja kasutuselevõtus kiireid edusamme. Samas peaksid EL ja liikmesriigid pidama rangelt kinni strateegia pikaajalistest eesmärkidest. Komitee toetab eesmärki, et Euroopast saaks maailmas eesrindlikem regioon, kus arendatakse ja kasutatakse tipptasemel, eetilist ja turvalist tehisintellekti, soodustades üleilmses kontekstis inimkeskset lähenemisviisi (4).

2.7.

Üleilmses konkurentsis edu saavutamiseks tuleb ELil käia sihikindlalt oma teed, tunnistades samal ajal väliseid arenguid ja suundumusi. Komitee peab oluliseks seda, et konkurentsivõimet ja usaldust käsitletakse koos. Usaldusväärsus võib saada ELi jaoks konkurentsieeliseks, ehkki kasutada tuleb ka teisi konkurentsivõimet loovaid komponente.

2.8.

Kuna tehisintellekt peab teenima kogu ühiskonda, soovitab komitee, et EL võtaks tehisintellekti tulevast arengut suunava lähenemisviisina vastu kestliku arengu raamistiku. Kestlik areng koos oma kolme mõõtmega vajavad selliseid poliitika- ja muid meetmeid, mis tugevdavad majandust ning loovad ühiskonna heaolu, aidates samas vähendada kliima- ja keskkonnamõju.

2.9.

Komitee märgib, et tehisintellektiga seotud poliitikameetmete kavandamisel tuleb arvestada kodanikuühiskonna eri osalejate, sealhulgas ettevõtete, töötajate ja tarbijatega. Asjakohast tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas võimaldada tehisintellektiga seotud võimalusi kogu ühiskonna jaoks võimalikult palju ära kasutada ja kuidas vähendada riske, sealhulgas demokraatlike protsesside manipuleerimist.

2.10.

Komitee toonitab tehisintellekti arendamisel ja kasutuselevõtul kaasamise tähtsust ning „kedagi ei jäeta maha“põhimõtet. See kehtib nii andmete ja taristu juurdepääsetavuse, kasutajasõbralike toodete olemasolu kui ka teadmiste ja oskuste puhul. Kaasatus on oluline nii inimeste kui ka ettevõtete, eriti VKEde jaoks. Tuleks võtta erimeetmeid, et suurendada naiste oskusi tehisintellekti valdkonnas ja julgustada neid tegema tehisintellektiga seotud tööd ja ülesandeid, sealhulgas tööstuses.

2.11.

Arvestades tohutuid ühiskondlikke probleeme ning tehnoloogia äärmiselt kiiret arengut, tuleks ELil tehisintellekti täiel määral ära kasutada, tehes prognoosteste sellistes sektorites nagu tervishoid ja transport, sealhulgas tööhõive. Samuti peaks EL püüdma näha ette selliste murranguliste tehnoloogiatega nagu kvanttehnoloogiaga seotud võimalusi.

3.   Innovatsiooni ja ettevõtluse arengu hõlbustamine

3.1.

Lisaks sellele, et tehisintellekt võimaldab äritegevust tõhustada ja tootlikkust suurendada, loob see paljude tööstusharude ja teenuste jaoks ka uusi ettevõtlusvõimalusi. See käib nii suurettevõtete kui ka VKEde, idu- ja kasvufirmade kohta. Ka luuakse täiesti uusi ettevõtteid.

3.2.

Arvestades, et tehisintellekti arendamine ja kasutuselevõtt toimub suurel määral väljaspool ELi, tuleks ELil ühtlasi suurendada jõupingutusi oma konkurentsivõime parandamiseks. Eesmärk ei ole n-ö võitjaid välja selgitada, vaid tuvastada lahendamist vajavad probleemid ja ülesanded, et luua ning säilitada tehisintellektiga seotud võimaluste ärakasutamiseks ning seonduvate ohtude vähendamiseks õiged tingimused.

3.3.

Innovatsiooni ja taristusse investeerimine ning ühtse turu edasiarendamine on peamised tegevusvaldkonnad, millele keskenduda. Lisaks toonitab komitee, et ettevõtete innovatsioonitegevuse ja investeerimisotsuste jaoks on oluline ka ettevõtluskeskkond laiemalt, s.o maksustamine, reguleerimine ja tootmistegurite kättesaadavus.

3.4.

Komitee toetab algatusi eraldada tehisintellekti arendamiseks ja kasutuselevõtuks rohkem vahendeid. Rahastamisvahendid, nagu programm „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“, „InvestEU“ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, on kõik väärtuslikud ja vajalikud vahendid tehisintellektiga seotud innovatsiooni ja investeeringute soodustamiseks.

3.5.

Ehkki avalikul sektoril on oluline roll tehisintellekti investeerimisel ja sellega seotud avalike hangete korraldamisel, on mitmes sektoris nii tehisintellekti arendamises kui ka kasutuselevõtus piisavate edusammude tegemiseks vaja märkimisväärselt erasektori investeeringuid. Avalikud vahendid võimendavad erasektori investeeringuid ning on seetõttu äärmiselt olulised. Rahastamistavad tuleks aga muuta kasutajasõbralikumaks. Samuti tuleks rahastamiseeskirju arendada nii, et need ergutaksid võtma riske.

3.6.

Tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu jaoks on vaja eri suuruses ning eri sektorites ja väärtusahelate osades olevatest ettevõtetest koosnevaid ettevõtluse ökosüsteeme, samuti ettevõtete ja eri sidusrühmade vahelist koostööd. Komitee toetab komisjoni plaane suurendada piiriülest koostööd, partnerlusi ja võrgustikke ühendatud tippkeskuste, katserajatiste ja digitaalse innovatsiooni keskuste abil. Komitee rõhutab vajadust hõlbustada kontakte VKEdega ning kutsub üles kaasama digitaalse innovatsiooni keskuste raames tehtavasse koostöösse kodanikuühiskonna organisatsioone ja sotsiaalpartnereid.

3.7.

Pädevused ja oskused on innovatsiooni ja tehisintellektiga seotud ettevõtluse arengu võimaldajana keskse tähtsusega. Vaja ei ole üksnes konkreetseid tehisintellektiga seotud oskusi, vaid ka konkreetsetes ettevõtetes tehisintellekti kasutamise oskusi, sealhulgas ettevõtlusoskusi. Kuna uute talentide leidmist ettevõtluses ja tööstuses saab kõige paremini edendada teadusprojektide rahastamise abil, kutsub komitee ELi ja liikmesriike üles tagama selleks piisavad rahalised vahendid.

3.8.

Kiire areng nõuab kiiret tehisintellekti innovatsiooni soodustamist. See eeldab katserajatisi ja regulatiivseid katsetuskeskkondi, mis võimaldab uusi ideid testida ja katseprojektide korraldamist. Peale selle on oluline tagada katsetulemuste jagamine ja vastastikune tunnustamine.

3.9.

Komitee kutsub üles suurendama investeeringuid tehisintellekti ja tehisintellektil põhinevate rakenduste jaoks vajalikku tehnoloogiasse ja taristusse, sealhulgas kõrgjõudlusega arvutitesse ja 5G mobiilsetesse võrkudesse, koos meetmetega küberturvalisuse parandamiseks. Peale selle peaks EL olema esirinnas kvanttehnoloogia, eriti kvantarvutuse ja kvantkommunikatsiooni arendamises.

3.10.

Kuna tehisintellekt põhineb peamiselt andmetel, peab komitee äärmiselt oluliseks tagada andmete kvaliteet, kättesaadavus, juurdepääsetavus, koostalitlusvõime ja sujuv liikumine, tagades seejuures andmekaitse ja eraelu puutumatuse. Hästi toimiv andmete ühtne turg muutub üha olulisemaks, arvestades et see on seotud kaupade, kapitali ja teenuste ühtse turuga.

3.11.

Komitee pooldab komisjoni algatusi luua ühtne Euroopa andmeruum. Komitee ergutab avama ja lihtsustama kõigi kasutajate juurdepääsu avaliku sektori loodud suurandmetele ning rakendusliideste edendamist. Samuti kutsub komitee üles looma soodsaid tingimusi andmete jagamise Euroopa platvormide loomiseks. Andmetele juurdepääsu edendamine ja nende taaskasutamine peab olema kooskõlas õiglase konkurentsi ning andmete ja intellektuaalomandi nõuetekohase kaitsega.

3.12.

Andmetel, platvormidel ja ökosüsteemidel põhinevatest ettevõtlusmudelitest on saamas nn uus normaalsus. Kuigi ettevõtja ja tarbija vahelisi platvorme haldavad praegu peamiselt väljaspool Euroopat asuvad suurettevõtted, oleks ELil märkimisväärne potentsiaal konkureerida edukalt avalike asutuste ja kodanike ning ettevõtetevaheliste platvormide valdkonnas. Võrdsed võimalused välismaiste konkurentide jaoks on igal juhul olulised.

3.13.

Komitee nõuab soodustavat raamistikku, mis ergutab innovatsiooni ja väldib arengu takistamist liialt üksikasjalike eeskirjade ja nõuetega, tagades samas tehisintellekti usaldusväärsuse. Samuti kutsub komitee komisjoni üles hindama koos asjaomaste tööstusharude ja sidusrühmadega, kas eeskirjades esineb aspekte, mis võivad usaldusväärse tehisintellekti arendamist või kasutuselevõttu takistada, ning vaatama läbi konkurentsiõiguse toimivuse.

3.14.

Komitee kutsub ka poliitikakujundajaid üles kaaluma poliitikavahendeid kõnealuse sektori vaatepunktist. Ei ole kõigile sobivaid ühtseid lahendusi, vaid eri sektoritel on oma vajadused ja lahendamist vajavad probleemid. Täielikult tuleks ära kasutada standardimisega seotud võimalusi, näiteks koostalitlusvõime edendamisel, pidades silmas muutuste kiirust ning järjepideva arengu vajadust.

4.   Inimestele tulevikuks valmistumise võimaluse andmine

4.1.

On ilmne, et inimesed ei ole väga teadlikud võimalusest, kuidas tehisintellekt võib neid abistada, kuigi muret masinate üle omatava kontrolli pärast on selgelt märgata. Seega leiab komitee, et teadlikkust tehisintellekti pakutavate võimaluste kohta on vaja suurendada kogu ühiskonnas. Vaja on ka rohkem teadmisi ja arusaamist tehisintellekti iseloomu ja toimimise kohta, et suurendada inimeste usaldust kriitilise mõtlemise kaudu. Samuti nõuab komitee, et parandataks statistilisi andmeid ning uuritaks rohkem tehisintellekti mõju tööhõivele ja tööle, sealhulgas tehtaks uuringuid sektoripõhiste mõjude kohta.

4.2.

Arvestades, et tehisintellekt võib märkimisväärselt mõjutada inimeste kui tarbijate igapäevaelu ja tuleviku tööd ning töökohtade arengut, on väga oluline anda inimestele vajalikud teadmised ja oskused muutusteks valmisolekuks. Sotsiaalpartneritel on oluline osa töömuutuste prognoosimisel, digioskuste arendamise toetamisel ja tööturul osalevate töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamisel.

4.3.

Tehisintellekti kasutuselevõtt toob oskuste nõudluses kaasa märkimisväärseid muutusi. Tulenevalt tehisintellekti arengu põhjapanevale ja kiirele olemusele tuleb kindlaks teha nii vahetud kui ka pikaajalised koolitus- ja haridusvajadused. Haridus peab vastama nii baas- kui ka kõrgetasemeliste digitaalsete oskuste vajadustele. Lisaks tehisintellektialaste baasoskuste tagamisele peaksid üldised oskused andma inimestele suutlikkuse rakendada tehisintellekti uuenduslike lahenduste loomiseks ja kasutamiseks oma igapäevaelus ja -töös, näiteks seoses inimene-robot koostöösüsteemidega.

4.4.

Komitee kutsub liikmesriike tungivalt üles kohandama oma haridussüsteeme, et uute oskuste nõudlusele vastata. Komitee rõhutab, et oluline on ka koostöö valitsuste, haridusasutuste, sotsiaalpartnerite, tarbijaorganisatsioonide ja muude seotud kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel nii uute haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamisel kui ka rakendamisel, et suurendada tööturul ja ühiskonnas laiemalt vajaminevaid oskusi. Tehisintellekti tuleks kasutada ka oskustega seotud vajaduste hindamiseks ning hariduse ja koolituse korraldamiseks ja selle sisu loomiseks.

4.5.

Õppekavasid tuleb reformida algkoolist ülikoolini välja. Vaja on tugevat baasi loodusteadustes, tehnoloogias, inseneriteaduses ja matemaatikas, tunnistades samal ajal, et nii tehisintellekti arendamine kui ka kasutamine eeldavad laialdasi oskusi. See toob esile muu hulgas ka sotsiaalteadustes ja kunstide valdkonnas antava hariduse olulisuse.

4.6.

Lisaks alushariduse arendamisele on selge vajadus inimeste, sealhulgas õpetajate oskuste parandamise ja ümberõppe järele. Elukestev ja pidev õpe on praeguste ja tulevaste arengusuundumustega toimetulekuks vajalik kõigile. Õppimine toimub üha enam töö käigus ning põhineb individuaalsetel püüdlustel.

4.7.

Komitee on veendunud, et haridusse ja koolitusse investeerimine peaks olema riiklike tehisintellekti strateegiate keskne osa ning et riiklike algatuste häid tavasid tuleks jagada ka ELi tasandil. Komitee nõuab ELi rahaeraldiste suurendamist, et toetada vajalikke reforme ja uusi algatusi hariduse ja koolituse valdkonnas.

4.8.

Samuti tuleb tegeleda tehisintellektiga seotud struktuuriliste muutustega piirkondades ja sektorites, mida tehisintellekti kasutuselevõtmine kõige enam mõjutab. Liikmesriigid peaksid töötama välja lähenemisviisid selle jaoks, kuidas vähendada oskuste lõhet ning kahandada negatiivset sotsiaalset mõju, sealhulgas seda, kuidas kaitsta tööturul kasutust mitteleidvaid inimesi. Digitaalse lõhe vältimiseks tuleb ühtlasi tagada kõigis piirkondades interneti kättesaadavus. Komitee leiab, et komisjoni kavandatava Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tugevdamine on samm tõelise Euroopa üleminekufondi loomise suunas, et aidata digiüleminekut sotsiaalselt vastutustundlikul viisil.

5.   Tehisintellekti usaldusväärsuse suurendamine

5.1.

Komitee on kindlalt veendunud, et tehisintellektiga seotud võimaluste edukas ärakasutamine eeldab selle suurt usaldusväärsust. Usaldusväärsust ootavad nii tarbijad ja töötajad kui ka ettevõtted – tööandjad, ettevõtjad, investorid ja rahastajad.

5.2.

Eeldatavalt vähenevad tehisintellektiga seotud murekohad, kui suurendada teadmisi ja mõistmist sellest, mida tehisintellekt tähendab, kuidas seda on võimalik kasutada ning kuidas see otsuseid teeb. See võimaldab kriitiliselt käsitleda sellised põhiküsimusi nagu kontrollil põhinevat käsitus ja inimeste võime säilitada oma elu üle kontroll ning luua seeläbi alus tehisintellekti vastu usalduse loomiseks. Teisalt sõltub usaldus ka väga praktilistest aspektidest, nagu kasutajasõbralikkus.

5.3.

Euroopa kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm avaldas hiljuti eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti kohta. Komitee võtab need suunised teadmiseks ning juhib tähelepanu asjakohaste ja usaldusväärsete andmete, tehisintellekti puudutavate otsuste läbipaistvuse ning tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu kaasavuse olulisusele. Samuti kutsub komitee üles pidama laiapõhjalisi arutelusid selliste küsimuste üle nagu inimeste profileerimise mõju ja tehisintellekti puudutavate otsuste vaidlustamise eeltingimused.

5.4.

Kestliku arengu raames käsitletuna hõlmavad eetilised küsimused peamiselt inimesega seotud aspekte, mis kuuluvad seega kestlikkuse sotsiaalsesse mõõtmesse. Lisaks peaks tehisintellekt arvestama keskkonna-, näiteks kliimamuutuste ja loodusvaradega seotud aspekte, muu hulgas energia ja tooraine säästlikku kasutamist ning toodete enneaegse iganemise vältimist. Peale selle nõuab majanduslik jätkusuutlikkus, et tehisintellekti lahendused oleksid majanduslikult vettpidavad, s.o tootlikud, kasumlikud ja konkurentsivõimelised.

5.5.

Veel üks usaldusega seotud aspekt on tehisintellekti rakenduste mõju. Kui tehisintellekt toob ühiskonnale kestliku arengu mõttes kasu, luues majanduslikku jõukust, sotsiaalset heaolu ja tervist ning keskkonnakasu, võib seda pidada „head tegevaks“.

5.6.

Komitee on veendunud, et usaldust tehisintellekti vastu saab suurendada kodanikukeskse avaliku poliitika kaudu, kaasates kodanikuühiskonna esindajad tehisintellektiga seotud poliitika ja meetmete ettevalmistamisse. Samuti saab avalik sektor suurendada tehisintellekti usaldusväärsust kodanikukeskse halduse abil, mille puhul tehisintellektil on märkimisväärne roll haldusprotsesside sujuvamaks ja kohandatumaks muutmisel. Lisaks tuleks arvesse võtta näiteks plokiaheltehnoloogia pakutavaid võimalusi usaldusväärsete digiteenuste edendamiseks.

5.7.

Tehisintellekti arendamine ja kasutuselevõtt peab toimuma täielikus vastavuses seadustega, olgu nendeks tarbijakaitset, tööõigust või ettevõtlust käsitlevad õigusaktid. Tehisintellekti arendamise ja kasutamisega on seotud hulgaliselt õigusakte. Komitee kutsub komisjoni üles viima lõpule asjakohaste õigusaktide hindamise, näiteks ohutuse ja vastutuse valdkonnas, ning seda hindamist täiendama, pidades silmas nende õigusaktide sobivust usaldusväärse tehisintellekti kontekstis. Samuti tuleks läbi vaadata asjakohaste sektoripõhiste eeskirjade otstarbekus.

5.8.

Kõige olulisem on siiski, et iga organisatsioon nii avalikus kui ka erasektoris võtaks oma kultuuri lahutamatu osana vastu usaldusväärse tehisintellekti lähenemisviisi ja põhimõtted ning rakendaks neid. Tehisintellekti eetikat ei tuleks käsitleda üldisest eetikast eraldiseisva või erinevana. Organisatsioonid peaksid integreerima tehisintellekti eetika oma üldistesse strateegiatesse, käitumisjuhistesse ja tavapärastesse juhtimistavadesse, sealhulgas töötajate teavitamisse ja nõustamisse ning seire- ja auditisüsteemidesse.

5.9.

Usaldusväärse tehisintellekti ennetavat kasutuselevõttu on võimalik edendada tehisintellekti arendajate ja kasutajate haridusse ja koolitusse eetiliste aspektide lisamise ning eetiliste suuniste koostamise ja rakendamise teel. Komitee on valmis andma oma panuse, et levitada kodanikuühiskonna osalejate seas teavet eetiliste aspektide kohta.

---

(1)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 51.

(2)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 292.

(3)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 43; ELT C 440, 6.12.2018, lk 1; ELT C 345, 13.10.2017, lk 52; ELT C 190, 5.6.2019, lk 17.

(4)  COM(2018) 795 final, lisa.