Menetluse algatamine

(juhtum M.9064 – Telia Company / Bonnier Broadcasting Holding)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 239/01)

10. mail 2019 otsustas komisjon algatada eespool nimetatud juhtumi suhtes menetluse, olles leidnud, et teatatud koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga. Menetluse algatamisega algab teatatud koondumise uurimise teine etapp ning see ei mõjuta juhtumi kohta lõpliku otsuse tegemist. Kõnealuse otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt c.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava koondumise kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama 15 päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist, et neid saaks täielikult menetluses arvesse võtta. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.9064 – Telia Company / Bonnier Broadcasting Holding):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.9382 – Toyota Financial Services / Mazda Motor Corporation / SMM Auto Finance)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 239/02)

5. juulil 2019 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9382 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

15. juuli 2019

(2019/C 239/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1269
JPY	Jaapani jeen	121,62
DKK	Taani kroon	7,4669
GBP	Inglise nael	0,89873
SEK	Rootsi kroon	10,5563
CHF	Šveitsi frank	1,1071
ISK	Islandi kroon	141,70
NOK	Norra kroon	9,6223
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,569
HUF	Ungari forint	325,66
PLN	Poola zlott	4,2622
RON	Rumeenia leu	4,7333
TRY	Türgi liir	6,4258
AUD	Austraalia dollar	1,6023
CAD	Kanada dollar	1,4684
HKD	Hongkongi dollar	8,8201
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6751
SGD	Singapuri dollar	1,5283
KRW	Korea vonn	1 329,00
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,6215
CNY	Hiina jüaan	7,7484
HRK	Horvaatia kuna	7,3935
IDR	Indoneesia ruupia	15 712,00
MYR	Malaisia ringit	4,6299
PHP	Filipiini peeso	57,506
RUB	Vene rubla	70,5998
THB	Tai baat	34,816
BRL	Brasiilia reaal	4,2100
MXN	Mehhiko peeso	21,3466
INR	India ruupia	77,2205

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Taani Vabariigi Energiaameti teavituskiri vastavalt nõukogu direktiivile 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid

(2019/C 239/04)

Vastavalt nõukogu 14. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/119/EÜ (millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid) artikli 9 lõikele 4 teatab Taani oma kohustusest säilitada erivarusid (1).

---

(1)  ELT L 265, 9.10.2009, lk 9.

Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4

Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine regulaarlennuliinidel

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 239/05)

Liikmesriik	Tšehhi Vabariik
Lennuliin	Ostrava (OSR) (Tšehhi Vabariik) – Viin (VIE) (Austria) Ostrava (OSR) (Tšehhi Vabariik) – München (MUC) (Saksamaa)
Avaliku teenindamise kohustuste jõustumise kuupäev	1. september 2019
Aadress, millelt on võimalik saada muudetud avaliku teenindamise kohustuste teksti ning mis tahes asjakohast teavet ja/või dokumente	Lisateavet saab Morava-Sileesia maakonna esindajalt: CÍSAŘ, ČEŠKA, SMUTNÝ s.r.o., advokátní kancelář Hvězdova 1716/2b 140 00 Praha 4 TŠEHHI VABARIIK Tel +420 224827884 Faks +420 224827879 kucera@akccs.cz www.akccs.cz

Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5

Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 239/06)

Liikmesriik	Tšehhi Vabariik
Lennuliin	Ostrava (OSR) (Tšehhi Vabariik) – Viin (VIE) (Austria) Ostrava (OSR) (Tšehhi Vabariik) – München (MUC) (Saksamaa)
Lepingu kehtivusaeg	Neli aastat pärast tegevuse alustamist
Pakkumuste esitamise lõpptähtaeg	30. september 2019
Aadress, millelt on võimalik saada hanketeate teksti ning hankemenetluse ja muudetud avaliku teenindamise kohustustega seotud mis tahes asjakohast teavet ja/või dokumente	Lisateavet saab Morava-Sileesia maakonna esindajalt: CÍSAŘ, ČEŠKA, SMUTNÝ s.r.o., advokátní kancelář Hvězdova 1716/2b 140 00 Praha 4 TŠEHHI VABARIIK Tel +420 224827884 Faks +420 224827879 kucera@akccs.cz www.akccs.cz Hankedokument avaldatakse järgmisel aadressil: https://nen.nipez.cz/profil/MSK

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9402 – Patrizia/KGAL/HIH/CVV/KW/RW/Control.IT)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 239/07)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9398 – Centerbridge Partners / AmTrust Corporate Member)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 239/08)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) artikli 17 lõike 6 kohase taotluse avaldamine

(2019/C 239/09)

Siinse dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 (1) artiklile 27

TEHNILISE TOIMIKU PEAMISED SPETSIFIKAADID

„NORSK AKEVITT“ / „NORSK AQUAVIT“ / „NORSK AKVAVIT“ / „NORWEGIAN AQUAVIT“

Toimiku nr: PGI-NO-02239 – 25.11.2016

1.   Registreeritav geograafiline tähis

„Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“

2.   Piiritusjoogi kategooria

Akvavit või aquavit (määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa 24. kategooria)

3.   Piiritusjoogi kirjeldus

Peamised füüsikalised omadused

Joogi „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ ehk Norra akvaviidi värvus võib olla alates peaaegu värvitust kuni tumeda oranžikaskollaseni.

Peamised keemilised omadused

Etanoolisisaldus on vahemikus 37,5–60 mahuprotsenti.

Maitset ja lõhna andvad koostisained pärinevad peamiselt tilliseemne või köömne etanooldestillaadist, mis tagab akvaviidis selliste lenduvate ainete nagu limoneeni ja (S)-karvooni olemasolu. Teiste ürtide ja vürtside destillaatide ja/või leotistega võivad lisanduda teisedki lenduvad ained, nagu anisool, anetool, eugenool ning (S)- ja (R)-linalool. Vaadis laagerdumisel lisanduvad ligniini derivaadid, nagu erinevad guajakooliühendid, eugenool, vanilliin, vanilliinhape jms, tanniinid ja teised polüfenoolid, tammelaktoon (β-metüül-γ-oktalaktoon).

Peamised organoleptilised omadused

Akvaviit on pehmemaitseline, selles on selgelt tunda köömne/tilliseemne lõhna ja maitset ning veidi vähem ka teisi ürte ja vürtse. Need võivad olla muu hulgas aniisiseemned, selleriseemned, kummeliõied, koriandriseemned, apteegitilli seemned, paradiisiterad, kuivatatud sidrunikoor, kuivatatud pomerantsikoor ja tähtaniis. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda tugevamad on vaadist pärinevad aroomid ja nõrgemad vürtside lõhnad. Vaat annab šokolaadi, kookose, nelgi, kohvi, iirise, karamelli, suitsu ja/või pähkli maitset ja lõhna.

Eriomadused (võrreldes sama kategooria muude piiritusjookidega)

Joogi „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ üks eripära on selle tooraine – kartul, sest teised akvaviidid on tavaliselt tehtud viljast saadud etanooliga.

Vaadist pärinevate ühendite ja laagerdumisel tekkivate reaktsioonisaaduste tõttu tundub Norra akvaviit magusama, täidlasema ja mitmekesisema maitsega kui teised sama kategooria tooted. Norra akvaviiti juuakse tavaliselt lahjendamata ja toatemperatuuril.

4.   Asjaomane geograafiline piirkond

Jooki „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ toodetakse Norra Kuningriigi piirides.

5.   Piiritusjoogi valmistamise meetod

Joogi „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ tootmine koosneb viiest etapist: kartulipiirituse tegemine, ürtide ja vürtside destilleerimine, laagerdumiseelne segamine, vaadis laagerdumine, laagerdumisjärgne segamine ja villimine.

Kartulipiirituse tegemine

Kartulid, millest vähemalt 95 % on kasvatatud Norras, keedetakse ja segatakse veega. Lisatakse looduslikud ensüümid (odralinnas või muud tärklist lagundavad ensüümid) ning tekib magus vedelik (meski). Ensüümid lagundavad meskis oleva tärklise suhkruteks ja meski jahutatakse maha. Meskile lisatakse pärmi, et algaks käärimine, mille tulemusena muudetakse vedelikus olevad suhkrud etanooliks, muudeks alkoholideks ja lenduvateks aromaatseteks ühenditeks. Seejärel destilleeritakse kääritatud vedelik kolonndestillaatoris kas partiide kaupa või pidevprotsessi käigus. Kolonndestillaatoris läbib meski mitu plaati. Kolonni allosas viiakse meski keemistemperatuurini ja saadud aur läbib aukudega plaadid, mis eemaldavad sellest alkoholid ja lenduvad aromaatsed ühendid. Kolonni ülemises osas alkoholiaur kondenseeritakse. Saadud piirituse etanoolisisaldus on 96,0 mahuprotsenti (ühe hektoliitri 100 protsendilise etanooli kohta võib selles olla kuni 10 g metanooli.)

Vürtside destillaadi valmistamine

Akvaviit peab olema maitsestatud köömne (Carum carvi) ja/või tilli (Anethum graveolens) seemnete destillaadiga. Kartulipiiritus, millele on lisatud kas kuivad või leotatud köömne ja/või tilli seemned, destilleeritakse uuesti kateldestillaatoris. Köömne ja/või tilli seemnetele lisaks võib kasutada ka muid ürte ja vürtse. Ürtidele ja vürtsidele lisatakse vett ja etanooli ning neil võidakse lasta enne destilleerimist liguneda. Vee ja etanooli suhe ning leotamisaeg oleneb kohalikust retseptist. Samuti on ürtide ja vürtside kogus ja valik retseptiti erinev.

Ürtide destillaate tehakse vaske sisaldavas kateldestillaatoris, mis eemaldab kõik mõru maitsega ained ja värvained. Lenduvate ainete ja vaskpinna kokkupuutel eemaldatakse vedelikust kõik soovimatu lõhna ja maitsega ained (nt väävliühendid). Destillaadi mõned esimesed (tipufraktsioon) ja viimased liitrid (järeljooks) visatakse ära. Destillaadi põhiosa (nn „süda“) hoitakse alles ja seda kasutatakse akvaviidi tegemiseks. Norra akvaviidi tootmisel visatakse lõpust rohkem liitreid ära kui teiste akvaviitide puhul. Nii on Norra akvaviidi vürtsidestillaadid teiste akvaviitidega võrreldes värskema ja õrnema maitsega.

Laagerdumiseelne segamine

Vürtsidestillaat/-destillaadid võidakse lisada otse puidust laagerdumisvaati või segada etanooli, vee, suhkru või vürtsileotistega vastavalt segaja äranägemisele.

Vaatides laagerdumine

Akvaviiti ehk vürtsitatud piiritusjooki laagerdatakse Norras alla 1 000-liitristes puitvaatides vähemalt kuus kuud või suuremates vaatides vähemalt 12 kuud. Selline laagerdumisaja erinevus on tingitud vaadi mõõtmetest, sest kokkupuutepindala mõjutab akvaviidile maitset ja lõhna andvate osiste eraldumist ning lenduvate ainete aurustumist. Suuremate vaatide kokkupuutepindala on mahuga võrreldes väiksem kui väikestel ning seetõttu on nende kasutamise korral vaja pikemat laagerdumisaega, et saavutada sama tugev maitse ja lõhn. Tavaliselt laagerdatakse Norra akvaviite alates kuuest kuust kuni mitme aastakümneni.

Selleks kasutatakse traditsiooniliselt tammevaate, milles on varem laagerdatud kääritatud alkohoolseid jooke, nagu šerri, madeira ja portvein. Ent kasutatakse ka uusi vaate.

Joogile „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ ainuomaste organoleptiliste omaduste saavutamiseks peab see vaadis laagerduma. Vaadis laagerdumise ajal eralduvad puidust ja puidu makromolekulide lagusaadustest maitset, lõhna ja värvust andvad ained. Need on muu hulgas ligniini derivaadid, nagu erinevad guajakooliühendid, mis annavad suitsuse, vürtsise ja nelgise maitsenüansi; eugenool, mis annab nelgimaitset, ning vanilliin, vanilliinhape jms, mis annavad magusa, vanillise maitsenüansi. Puidust eralduvad ka tanniinid ja teised polüfenoolid, nagu ka tammelaktoon (β-metüül-γ-oktalaktoon), mis annab magusat puidu ja kookose maitset. Vaadis laagerdumata akvaviitidel selliseid omadusi ei ole.

Peale selle reageerivad omavahel puidu ja destillaadi koostisained, tootes nii rohkem lõhna- ja maitseühendeid. Sellised ained on näiteks atseetaldehüüd ja äädikhape. Destilleeritud vürtsides sisalduvate lenduvate ainete oksüdeerumise tõttu pehmeneb vürtside maitse, mistõttu on akvaviit pehme, mitte terava maitsega. See ei olene laagerdumise kestusest ega vaadi varasemast kasutamisest.

Kolmandaks muudab lenduvate ainete aurustumine laagerdumise ajal akvaviidi maitset. Kuna vesi ja etanool laagerdumise ajal aurustuvad, muutub vaadis ka toote etanoolisisaldus. See omakorda mõjutab maitse- ja lõhnaainete (laktoonid, tanniinid ja ligniini derivaadid) lahustuvust. Etanooli ja vee vahekord aurudes oleneb hoidla temperatuurist ja õhuniiskusest.

Vaadis laagerdumine on tavapärasele Norra tootmisprotsessile ainuomane ja eristab seetõttu jooki „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ teistest.

Laagerdumisjärgne segamine ja villimine

Pärast laagerdumist segatakse sama või erineva partii akvaviit eri vaatidest kokku, et saada mitmekülgse tasakaalus maitsega lõpptoode. Lõhna- ja maitseomadusi võidakse timmida ka vähese koguse vürtsidestillaadiga. Norra akvaviidile võidakse lisada ka suhkrut, aga mitte rohkem kui 15 g kuivainet liitri kohta.

Segaja võib lõpptoote värvuse timmimiseks lisada tavalist karamellvärvainet. Norra akvaviit saab oma värvi peamiselt puitvaatides laagerdumisest, aga eri vaatides ei pruugi värvus sama tulla, sest seda andvaid aineid lahustub akvaviidis igas vaadis erinevas koguses. Segaja tahab saada ühtlase kvaliteediga lõpptoodet, mistõttu tuleb kasutada veidi karamellivärvainet. Karamelli lisatakse ainult värvainena, mitte maitsestamiseks ega magustamiseks.

Enne pudelisse villimist Norra akvaviite filtritakse, et eemaldada neist võimalikud puiduosakesed, mis võisid neisse vaadis laagerdumisel sattuda. Et pudelis ei tekiks setet, võib akvaviiti külmfiltrimise teel stabiliseerida.

6.   Seos geograafilise piirkonnaga või päritolu

Joogil „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ on määratletud geograafilise piirkonnaga seotud maine ja eriomadused.

Maine

Esimesed dokumentaalsed tõendid Norras akvaviidi tootmise kohta pärinevad aastast 1531, mil aadlik Eske Bille saatis Bergenist sellist akvaviiti sisaldava paki Norra viimasele peapiiskopile Olav Engelbrektssonile. 1776. aastal avaldas Christopher Blix Hammer Melbostad at Hadelandi vallast väitekirja „Chymiskoeconomisk Afhandling om norske Akeviter, Bær-Tinkturer og Bær-Safter“ („Keemilis-majanduslik väitekiri Norra akvaviitide, marjatinktuuride ja marjamahlade kohta“). Väitekirjas on kirjeldatud akvaviitide tootmist viljapiiritusest, ürtidest ja vürtsidest. Samuti räägib Christopher Blix Hammer akvaviidist 1793. aastal avaldatud „Norra kokaraamatus“ („Norsk Kogebok“).

Kuigi esimesed Norra akvaviidid tehti viljapiiritusest, sai alates 1830ndatest eelisatud tooraineks kartul. Esimesed dokumenteeritud tõendid Norras kartulipiirituse tootmise kohta pärinevad aastast 1791, mil on kirjutatud üks kiri Kopenhaagenis asunud Taani-Norra kuningale, kelle kontrolli all tol ajal Norra piiritusetootmine oli. Kartuli kasutussevõtt Norra põllumajanduses päästis norralased näljast, sest põllu ruutmeetrilt saab kartulist viljaga võrreldes kolm korda rohkem tärklist. Kartulit hakati veel rohkem hindama siis, kui avastati, et odralinnase ensüümid lagundavad tärklise kääritatavateks suhkruteks, ja nii sai kartulist eelistatuim akvaviidi tooraine.

See, et Norra akvaviiti tehakse Norra kartulist, on üldteada ja Norra akvaviiditarbijad eeldavad seda, mistõttu on see oluline osa Norra akvaviidi mainest.

Vürtsikaubandus sai alguse keskajal. Köömne ja tilli seemneid on kasutatud toekate Norra traditsiooniliste toitude seedimise parandamiseks ning nii said neist ka akvaviidis eelistatud vürtsid.

Norra Lysholmide perekond oli esimene, kes hakkas akvaviiti vaatides laagerdama, ja seda nii maal kui ka merel. Sellest saigi alguse Norra akvaviit.

Akvaviiti hakati laagerdama aastal 1807. Kaks aastat varem saatis Catharina Lysholm prikil „Throndhjems Prøve“ Malai saarestikku viis tammevaati Norra akvaviidiga. Kuna kaptenil ei õnnestunud jooki maha müüa, viis ta vaadid Norrasse tagasi. Arvati, et merereis rikkus joogi ära, aga kui maitsma hakati, selgus, et see oli omandanud mahedama maitse ja muutunud hoopis paremaks.

Lysholmi perekond hoidis seda teadmist rangelt salajas ja kui asutas 1821. aastal Trondheimis oma viinavabriku, hakkas akvaviiti laagerdama kangendatud veini vaatides. Kui akvaviidi laagerdamine merel ühendati kuivatatud soolatursa (klippfisk) suure ekspordiga Lõuna-Ameerikasse, tekkis esimene akvaviidi tootemark „Linie Aquavit“. Sõna „Linie“ viitab ekvaatorile, mille ületamine suurendas laagerdumise mõju.

Lysholmide viinavabriku laod ehitati Trondheimis mere äärde, sest avastati, et sisemaa ladudest erinevalt soodustab merel valitsev suurem niiskus akvaviidi laagerdumist. Lysholmid olid küll esimesed, kes hakkasid Norra akvaviiti vaatides laagerdama, aga nad ei olnud ainsad, kes akvaviiti sel moel tootsid. Lysholmide vaadis laagerdunud akvaviitide suur edu pani ka teised, pärast 1856. aastat asutatud viinavabrikud sama tegema ja vaatides laagerdamisest sai Norra akvaviidi tootmise oluline osa. Nende vabrikute retseptidest nähtub, et parima toote saamiseks võidi akvaviiti laagerdada 20–30 aastat.

1916. aastal kehtestati Norras keeluaeg, mil piirituse tootmine ja tarbimine oli seadusevastane. Kui keeld 1927. aastal kaotati, jättis Norra valitsus Norra piiritusetootmise enda ainukontrolli alla – riigimonopol võttis üle kõik varasemate piiritusjookide retseptide, seadmete ja tootemarkidega seotud õigused. Tootmismonopol kestis 78 aastat (aastani 2005) ning sel ajal ei tegeletud turu suundumusi järgiva tootearenduse ega kategooriajuhtimisega. See tähendas, et keelueelsete tootjate retsepte sel perioodil üldjuhul ei muudetud. Joogi „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ vaatides laagerdamise nõue kirjutati seadusesse, et kaitsta selle traditsioonilisi tootmismeetodeid ja tagada, et kõigi selle nimega jookide puhul on järgitud seaduses sätestatud nõudeid.

Pärast tootmismonopoli lõppu 2005. aastal on asutatud mitu uut tootmisettevõtet, kus valmistatakse erinevaid Norra akvaviite samu traditsioonilisi meetodeid kasutades.

Maailmas eristuvad Norra akvaviidid kõigist teistest just süsteemse vaatides laagerdumise tõttu. Samuti on peetud ja peetakse Norra akvaviiti seetõttu kogu maailmas eriti kvaliteetseks. Norra akvaviidid on pälvinud auhindu erinevatelt üleilmsetelt võistlustelt: maailma piiritusjookide võistlus San Franciscos, Hiina veinide ja piiritusjookide auhind, rahvusvaheline veinide ja piiritusjookide võistlus, rahvusvaheline piiritusejookide võistlus, Berliini rahvusvaheline piiritusejookide võistlus, New Yorgi piiritusjookide võistlus, Brüsseli rahvusvaheline näitus (1897), Kopenhaageni maailmamess (1888), Bergeni maailmamess (1898) ja Ühendkuningriigi maailmanäitus (1907).

Eriomadused

Jook „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ eristub teistest akvaviitidest, sest selle valmistamisel kasutatavaid vürtsidestillaate ning laagerdumiseelset ja järgset segamist tehakse eri retseptide alusel ja ka vaatides laagerdumise kestus võib olla erinev. Kõik need etapid on Norra akvaviidile omaste tunnuste saavutamiseks tähtsad.

Tootmisprotsess

Kasutatavad vürtsid

Selle piiritusjoogi iseloomu jaoks on tähtis, millistest vürtsidest destillaate tehakse.

Vürtside destilleerimine

Vürtsidestillaatide tegemiseks kasutatavate kateldestillaatorite suurus ja kuju mõjutavad lõpptulemust. Need on eri tootjatel erinevad, mistõttu on iga tootja akvaviit ainulaadne. Ka vürtsidestillaadi põhiosa väljavalimine käib eri tootjatel isemoodi ja see lisab Norra akvaviitidele veelgi ainulaadsust.

Vaatides laagerdumine

Vaatides laagerdumisel omandab jook „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ sellele ainuomased maitse- ja lõhnakomponendid. Seetõttu juuakse seda toatemperatuuril (vaatides laagerdamata akvaviite juuakse tavaliselt jahutatult).

Inimtegurid

Joogi „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ kuulsa traditsioonilise iseloomu saavutamiseks on oluline tootjate kogemus ja oskusteave.

Destilleerija

Destilleerija juhib vürtsidestillaadi tegemist. Õige kvaliteediga vürtsidestillaadi põhiosa saamiseks on tal vaja teadmisi ja kogemust.

Segaja

Vaatidesse laagerduma mineva akvaviidi valmissegamiseks kasutab segaja lõhna- ja maitsemeelt ning teadmisi. Laagerdumise tulemus oleneb sellest, kuidas segaja oskas laagerdumisprotsessi ette aimata, ehk tema instinktiivsest arvamusest selle kohta, kuidas laagerdumine akvaviiti mõjutab. Pärast laagerdumist on segaja pädevus samuti oluline, et saavutada ühtlaselt kvaliteetne toode.

7.   Euroopa Liidu või riiklikud/piirkondlikud sätted

Põhinõuded on kirjas määruses (EÜ) nr 110/2008, mis on inkorporeeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse ning rakendatud Norra 11. oktoobri 2006. aasta määrusega nr 1148 piiritus- ja maitsestatud alkohoolsete jookide kohta (§ 2).

Kõik nimetust „Norsk Akevitt“ / „Norsk Aquavit“ / „Norsk Akvavit“ / „Norwegian Aquavit“ kandvad ja selle nimetuse all turustatavad tooted on kaitstud selle Norra määruse III peatüki paragrahviga 6a ja peavad seetõttu vastama selle sätetele.

Norra määruse paragrahvi 6a kohaselt peab Norra akvaviit olema toodetud Norras; 95 % kartulist, mida selle toorainena kasutatakse, peab olema kasvatatud Norras ning nii akvaviit kui ka etanool, millest seda tehakse, peavad olema toodetud Norras. Peale selle tuleb Norra akvaviiti laagerdada Norras alla 1 000-liitristes puitvaatides vähemalt kuus kuud või suuremates vaatides vähemalt 12 kuud.

8.   Taotleja

Norra

Norra põllumajandus- ja toiduministeerium

P.O. BOX 8007 Dep.

0030 Oslo

Norra

9.   Geograafilise tähise täiend

—

10.   Märgistamise erieeskirjad

—

---

(1)  ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

Mittesiduvate kriteeriumide (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamiseks – 18. juuni 2019) parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 223, 3. juuli 2019 )

(2019/C 239/10)

Kaanel, sisukorras ja leheküljel 1 päises

asendatakse

järgmisega: